Posted in VõruKoja uudised

Toetustest

 Meetmed puuetega inimestele ja nende perekondadele

RAHALISEDE TOETUSED:

 

I. Töövõimetuspension

Töövõimetuspension on üks riikliku pensioni liikidest.
Töövõimetuspensioni saamise õigus on:
– Eesti alalisel elanikul;
– tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis elaval välismaalasel.
Töövõimetuspensionile on õigus püsivalt töövõimetuks tunnistatud vähemalt 16-aastasel isikul, kelle töövõime kaotus on 40 kuni 100 protsenti ja kes märgitud ulatuses püsiva töövõimetuse tuvastamise algtähtajaks on Eestis omandanud järgmise pensionistaaži:
Vanus             Nõutav pensionistaaž

16-24 aastat staažinõuet ei ole
25-26 aastat                1 aasta
27-28 aastat                2 aastat
29-30 aastat                3 aastat
31-32 aastat                4 aastat
33-35 aastat                5 aastat
36-38 aastat                6 aastat
39-41 aastat                7 aastat
42-44 aastat                8 aastat
45-47 aastat                9 aastat
48-50 aastat              10 aastat
51-53 aastat              11 aastat
54-56 aastat              12 aastat
57-59 aastat              13 aastat
60-62 aastat              14 aastat

Töövigastuse või kutsehaiguse tagajärjel tekkinud püsiva töövõimetuse puhul määratakse töövõimetuspension staažinõuet esitamata.

Samuti ei ole töövõimetuspensioni määramisel staažinõuet, kui isik on tunnistatud tagasiulatuvalt lapsinvaliidiks ja püsiva töövõimetuse põhjuseks on sama haigus või vigastus, mis põhjustas lapsinvaliidsuse.

Püsivalt töövõimetuks tunnistatud isikule määratakse töövõimetuspension kogu töövõimetuse ajaks, kuid mitte kauemaks kui vanaduspensioniikka jõudmiseni.Isikule, kellele maksti enne töövõimetuspensioni määramist ennetähtaegset vanaduspensioni, jätkatakse vanaduspensioniikka jõudmisel ennetähtaegse vanaduspensioni maksmist.

Sellisel juhul rakendatakse ennetähtaegse vanaduspensioni arvutamisel sama vähendamisprotsenti, mis võeti aluseks esmakordsel ennetähtaegse vanaduspensioni arvutamisel. Vanaduspensionikka jõudes jätkatakse ennetähtaegse vanaduspensioni maksmist ilma avaldust nõudmata.

Töövõimetuspensioni arvutamine

Töövõimetuspensioni arvutamisel võetakse aluseks suurem järgmistest:
1) püsivalt töövõimetu isiku staažiosaku ja kindlustusosaku alusel arvutatud vanaduspension;
2) vanaduspension 30-aastase pensioniõigusliku staaži korral.
Töövõimetuspensioni suurus on eelnimetatud kahest summast suurema ja töövõime kaotuse protsendi korrutis.

Baasosa suurus 134,9093 eurot
Aastahinde väärtus 4,964 eurot

II. Sotsiaaltoetused puuetega inimestele

Toetusi määratakse ja makstakse Eesti alalisele elanikule või tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elavale isikule lisakulutusi põhjustava keskmise, raske või sügava puude korral.

Toetuse liike on mitmeid, kuid alati tuleb toetuse taotlemisel esitada:
1. toetuse taotlus;
2. taotleja pass või ID-kaart.

Lisaks sellele tuleb mõne toetuse liigi puhul esitada lisadokumente.
Taotluse puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramiseks võib esitada ka koos puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise taotlusega. Taotluse võib esitada iseseisvalt alates 16. eluaastast.
Sotsiaaltoetuste arvutamise aluseks on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määr. Sotsiaaltoetuste määr 2015. aastal on 25,57 eurot.

Puudega lapse toetust makstakse igakuiselt kuni 16-aastasele puudega lapsele puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks ja rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud tegevusteks:
– keskmise puudega lapsele 270% sotsiaaltoetuste määrast (2015.aastal 69,04 eurot);
– raske või sügava puudega lapsele 315% sotsiaaltoetuste määrast (2015.aastal 80,55 eurot)).
Juhul, kui andmed lapse sünni kohta ei ole kättesaadavad rahvastikuregistrist (nt laps on sündinud välisriigis), tuleb selle toetuse puhul esitada täiendavalt lapse sünnitunnistus.

Puudega tööealise inimese toetust makstakse igakuiselt puudega tööealisele inimesele puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks.
Toetust makstakse igakuiselt vastavalt lisakuludele, kuid mitte vähem kui 65% sotsiaaltoetuste määrast (2015. aastal 16,62 eurot) ja mitte rohkem, kui 210% sotsiaaltoetuste määrast (2015. aastal 53,70 eurot) kuus.

Puudega vanaduspensioniealise inimese toetust makstakse igakuiselt keskmise, raske või sügava puudega vanaduspensioniealisele inimesele puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks ja rehabilitatsiooniplaani olemasolu korral selles ettenähtud tegevusteks:
– keskmise puudega isikule 50% sotsiaaltoetuste määrast (2015. aastal 12,79 eurot);
– raske puudega isikule 105% sotsiaaltoetuste määrast (2015. aastal 26,85 eurot);
– sügava puudega isikule 160% sotsiaaltoetuste määrast (2015. aastal 40,91 eurot).

Puudega vanema toetust makstakse igakuiselt kuni 16-aastast last ja põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses õppivat kuni 19-aastast last
– kasvatavale puudega üksikvanemale;
– kasvatavale ühele puudega vanematest;
– üksi kasvatavale puudega võõrasvanemale;
– üksi kasvatavale puudega eestkostjale;
– üksi kasvatavale puudega isikule, kui temaga on sõlmitud sotsiaalhoolekande seaduse alusel kirjalik perekonnas hooldamise leping.

Puudega vanema toetuse suurus on 75% sotsiaaltoetuste määrast (2015. aastal 19,18 eurot)
Toetuse taotlemisel tuleb lisadokumentidena esitada:
1)    lapse sünnitunnistus, kui andmed ei ole kättesaadavad rahvastikuregistrist;
2)    õppeasutuse teatis või õpilaspilet lapse õppimise kohta põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kui andmed ei ole kättesaadavad Eesti hariduse infosüsteemist ning toetust taotleb 16–19-aastast last kasvatav vanem;
3)    perekonnaseisu tõendav dokument või toetuse taotleja omakäeline kinnitus, et ta kasvatab last üksinda, kui andmed ei ole kättesaadavad rahvastikuregistrist ning toetust taotleb last üksi kasvatav puudega isik;
4)    teise vanema kirjalik nõusolek, kui toetust taotleb üks puudega vanematest.

Õppetoetust makstakse igakuiselt mittetöötavale puudega õppurile, kes õpib gümnaasiumi 10.—12. klassis, kutseõppeasutuses või kõrgkoolis ja kellel on puudest tingituna õppetööga seotud lisakulutusi. Õppetoetust ei maksta juuli- ja augustikuu eest.
Õppetoetuse suurus on 25—100% sotsiaaltoetuste määrast vastavalt tegelikele lisakulutustele (2015. aastal 6,39-25,57 eurot).

Toetuse taotlemisel tuleb lisadokumentidena esitada:
1. õppeasutuse teatis õppimise kohta, õpilaspilet või üliõpilaspilet, kui andmed ei ole kättesaadavad Eesti hariduse infosüsteemist;
2. dokument puudest tingitud ja õppetööga seotud lisakulude olemasolu või selliste kulutuste tegemise vajaduse kohta;
3. omakäeline kinnitus mittetöötamise kohta.

Töötamistoetust makstakse 16-aastasele ja vanemale töötavale puudega inimesele, kellel on puudest tingituna tööga seotud lisakulutusi.
Töötamistoetust makstakse puudega inimese enda poolt tehtud puudest tingitud töötamisega seotud tegelike kulutuste osaliseks hüvitamiseks kuni 10-kordses sotsiaaltoetuste määras kolme kalendriaasta jooksul toetuse esmakordsest määramisest arvates. Kui kolme kalendriaasta jooksul tehtud lisakulud on maksimumsummast väiksemad, makstakse toetusena välja puudega inimese poolt kauba või teenuse eest tegelikult tasutud summa.
Toetusega hüvitatavad kulutused peavad olema tehtud töötamise ajal. Enne töötamise algust ja peale töötamise lõppu tehtud kulutuste hüvitamiseks toetust ei maksta. Toetust makstakse vastavalt esitatud kuludokumentidele kalendriaasta kestel tehtud kulutuste eest. Eelmisel kalendriaastal tehtud kulutuste eest makstakse toetust, kui avaldus toetuse saamiseks on esitatud hiljemalt jooksva aasta 31. märtsil.

Toetuse taotlemisel tuleb lisadokumentidena esitada:
1. tööraamat või muu töötamist tõendav dokument;
2. dokument töötamisega seotud kulude kohta;
3. kirjalik selgitus puudest tingitud ja töötamisega seotud lisakulu vajaduse kohta.
Rehabilitatsioonitoetust makstakse 16-65-aastasele puudega isikule majandustegevuse registris registreeritud rehabilitatsiooniteenuse osutajalt rehabilitatsiooniteenuse saamiseks.

Rehabilitatsioonitoetust makstakse tegelike rehabilitatsioonikulude osaliseks hüvitamiseks kuni 200% sotsiaaltoetuste määrast kalendriaasta jooksul (2015. aastal 51,14 eurot).

Toetuse taotlemisel tuleb lisadokumendina esitada dokument rehabilitatsioonikulude kohta.

Täienduskoolitustoetust makstakse töötavale puudega inimesele tööalaseks ja tasemekoolituseks.
Täienduskoolitustoetust makstakse tegelike koolituskulude osaliseks hüvitamiseks kuni 24-kordses sotsiaaltoetuste määras kolme kalendriaasta jooksul toetuse esmakordsest määramisest arvates.

Toetuse taotlemisel tuleb lisadokumentidena esitada:
1. tööraamat või muu töötamist tõendav dokument;
2. dokument täienduskoolituskulude kohta.

Sotsiaaltoetuste määramine korduvekspertiisi korral

Puudega lapse toetust, puudega tööealise inimese toetust, puudega vanaduspensioniealise inimese toetust või puudega vanema toetust saanud isikult puude raskusastme korduval tuvastamisel enne ühe aasta möödumist toetuse maksmise lõpetamisest, uut taotlust ei nõuta. Eelnevalt nimetatud juhul määratakse toetus puude raskusastme tuvastamise päevast.
Uus taotlus tuleb toetuse määramiseks esitada siis, kui puudega lapse toetuse saajal tekib puude raskusastme korduval tuvastamisel õigus puudega tööealise inimese toetusele või  puudega vanema toetuse saajal tekib õigus toetusele järgmise lapse kohta. Üleminekul puudega tööealise inimese toetuse maksmiselt puudega vanaduspensioniealise inimese toetuse maksmisele puude raskusastme korduval tuvastamisel enne ühe aasta möödumist toetuse maksmise lõpetamisest uue taotluse esitamist ei nõuta.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetusi makstakse vastavalt toetuse saaja soovile:
* toetusesaaja arvelduskontole Eestis;
* toetusesaaja Sotsiaalkindlustusameti klienditeeninduses vormistatud kirjaliku avalduse või notariaalselt tõestatud avalduse alusel teise isiku, sealhulgas kohaliku omavalitsuse arvelduskontole Eestis;
* toetusesaaja kulul posti teel kojukandena või
* toetusesaaja kulul toetusesaaja arvelduskontole välisriigis.

Põhjendatud taotluse alusel makstakse puuetega inimeste sotsiaaltoetusi maksja kulul posti teel kojukandega isikule, kellel on liikumistakistus või kes elab hajaasustusalal ja kellele pangateenus on raskesti kättesaadav ning kes on:
* sügava puudega töövõimetuspensionär;
* sügava puudega püsivalt töövõimetuks tunnistatud rahvapensioni saav isik või
* vanaduspensioniealine isik.

Sotsiaalkindlustusamet teeb sügava puudega töövõimetuspensionäri või sügava puudega töövõimetuks tunnistatud rahvapensioni saava isiku või vanaduspensioniealise isiku taotluse alusel otsuse riigi kulul kojukande kohta kuni üheaastase kehtivusajaga. Sotsiaalkindlustusamet võib nimetatud isikute taotluse alusel otsuse teha pikema kehtivusajaga, kui selleks tuleneb vajadus põhjuste iseloomust, millele tuginedes sotsiaalkindlustusamet otsuse teeb.
Sotsiaaltoetuse saaja peab 10 päeva jooksul teatama elukohajärgsele Sotsiaalkindlustusametile kirjalikult kõigist asjaoludest, mis toovad kaasa talle määratud toetuse maksmise lõpetamise, peatamise või suuruse muutuse.

Kindlasti tuleks sotsiaalkindlustusametit teavitada sellistel juhtudel nagu näiteks:
– õppetoetust saav isik lõpetab oma õpingud ja/või läheb tööle;
– toetuse saaja viibib järjest üle kahe kuu haiglaravil (va puudega lapse toetuse saaja);
– toetuse saaja viibib kinnipidamisasutuses;
– toetuse saaja asub elama hoolekandeasutusse;
– muudel juhtudel, kui toetust saava isiku elus toimuvad muutused, mis võivad mõjutada toetuse suurust või võivad põhjustada toetuse maksmise lõpetamise.

Kahtluse korral, kas info on toetuse saamiseks oluline, on mõistlik alati konsulteerida sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusega.
Asjaoludest mitteteavitamisel või hilinemisega teavitamisel tekivad enammaksed ehk sotsiaaltoetusteks liigselt makstud summad – see tähendab, et inimesele on välja makstud toetused, aga hiljem selgub, et tal ei olnudki õigust sel perioodil toetust saada.
Enammakstud summad tuleb Sotsiaalkindlustusametile tagastada – seda tehakse vabatahtlikult, nõutakse tagasi või tehakse tasaarvestus, kui enammakse on tingitud teadvalt valeandmete esitamisest. Kui isik ei maksa alusetult saadud sotsiaaltoetusi tagasi, võidakse talle liigselt makstud summad sotsiaalkindlustusameti otsuse alusel igakuiselt makstavatest sotsiaaltoetustest kinni pidada.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 24 lõige 3 sätestab, et kui puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmine lõpetatakse enne liigselt makstud summade täielikku tasaarvestamist, tehakse isikule liigselt makstud summade tagasinõudmiseks ettekirjutus koos hoiatusega. Hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ettekirjutuse täitmata jätmise korral on Sotsiaalkindlustusametil õigus anda ettekirjutus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Oluline on ka teada, et pärast puuetega inimeste sotsiaaltoetust saava isiku surma alusetult väljamakstud sotsiaaltoetuse summad ei kuulu pärandvara koosseisu ning nimetatud summad tagastatakse panga või pärandvara saanud isiku poolt Sotsiaalkindlustusameti vastava nõude saamisel.

III. Riiklikud peretoetused

 

Riiklikke peretoetusi makstakse Eesti alalisele elanikule, Eestis elavale välismaalasele, kellel on tähtajaline elamisluba või kes viibib Eestis välismaalaste seaduse § 51 lõikes 2 sätestatud alusel ja tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elavale välismaalasele.

Peretoetusi on üheksa liiki.

Sünnitoetus on ühekordne toetus, mille suurus on 5000 krooni.

 

Lapsendamistoetus on ühekordne toetus, mida makstakse lapsendajale, kellest lapsendatav laps ei põlvne ja kes ei ole selle lapse võõrasvanem, kui varem ei ole sellele perele sama lapse kohta sünnitoetust makstud.

Lapsendamistoetuse suurus 5000 krooni.

Lapsetoetus on igakuine toetus, mida makstakse lapse sündimisest kuni tema 16-aastaseks saamiseni. Lapse õppimisel põhikoolis, gümnaasiumis või põhikooli baasil kutseõppeasutuses või põhihariduseta lapse õppimisel kutseõppeasutuses makstakse toetust lapse 19-aastaseks saamiseni. Kui laps saab jooksval õppeaastal 19-aastaseks, siis makstakse toetust õppeaasta lõpuni.

Toetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on kahekordne lapsetoetuse määr (2009. aastal 300 krooni) ning kolmanda ja iga järgmise lapse kohta kuuekordne lapsetoetuse määr (2009. aastal 900 krooni)

Lapsetoetuse määr 2009. aastal on 150 krooni.

 Lapsehooldustasu on igakuine toetus, mida makstakse:

– kuni kolmeaastast last kasvatavale ühele vanemale või vanema asemel lapsehoolduspuhkust kasutavale isikule ½ lapsehooldustasu määras iga kuni kolmeaastase lapse kohta (2009. aastal 600 krooni);

– peres, kus kasvab kuni kolmeaastane laps ja veel kolme- kuni kaheksa-aastaseid lapsi, ühele vanemale igakuiselt ¼ lapsehooldustasu määras (2009. aastal 300 krooni) iga kolme- kuni kaheksa-aastase lapse kohta;

– kolme- ja enamalapselises perekonnas, kus on kolm või enam vähemalt kolmeaastast lapsetoetust saavat last, ühele vanemale iga kolme- kuni kaheksa-aastase lapse kohta ¼ lapsehooldustasu määras (2009. aastal 300 krooni).

Kui punktides 2 ja 3 nimetatud laps läheb esimesse klassi ja saab jooksval õppeaastal kaheksa-aastaseks, makstakse selle lapse kohta lapsehooldustasu õppeaasta lõpuni.

Lapsehooldustasu määr 2009. aastal on 1200 krooni.

Lapsehooldustasu saavale isikule makstakse iga kuni üheaastase lapse kohta täiendavat lapsehooldustasu. Täiendava lapsehooldustasu suurus on 100 krooni kuus.

Lapsehooldustasu ei maksta lapse kohta, kelle sünniga või lapsendamisega seoses makstakse sünnitus- või lapsendamishüvitist ravikindlustuse seaduse alusel. Lapsehooldustasu ei maksta ühegi lapse kohta, kui vanemale makstakse vanemahüvitist vanemahüvitise seaduse alusel.

 Üksikvanema lapse toetus on igakuine toetus, mida makstakse juhul, kui:

– lapse sünniaktis puudub kanne isa kohta või see on tehtud ema ütluse alusel;
– vanem on tunnistatud tagaotsitavaks.

Alates 2010. aasta 1. juulist on üksikvanema lapse toetusele õigus lapsel, kelle sünniaktis või rahvastikuregistrisse kantud perekonnaseisuandmetes puudub kanne isa kohta.

Toetuse suurus on kahekordne lapsetoetuse määr (2009. aastal 300 krooni).

Ajateenija lapse toetus on igakuine toetus, mida makstakse kaitsejõudude ajateenistuses oleva vanema lapsele lapsetoetuse viiekordses määras (2009. aastal 750 krooni).

Eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus on igakuine toetus, mida makstakse vanemliku hoolitsuseta jäänud lapsetoetusele õigust omavale lapsele,

– kelle üle on seatud eestkoste;
– kelle suhtes on sõlmitud perekonnas hooldamise leping.

Toetuse suurus on kahekümnekordne lapsetoetuse määr (2009. aastal 3000 krooni).

Elluastumistoetus on ühekordne toetus vanemliku hoolitsuseta isikule, kes on kasvanud lapsena hoolekandeasutuses või erivajadustega laste koolis või kelle üle seati eestkoste või kelle suhtes sõlmiti kirjalik perekonnas hooldamise leping, kui ta asub uude elukohta iseseisvalt elama hiljemalt kahe aasta möödumisel hoolekandeasutuse või erivajadustega õpilaste kooli nimekirjast kustutamisest või eestkoste või perekonnas hooldamise lepingu lõppemisest.

Elluastumistoetus määratakse, kui toetust on taotletud kuue kuu jooksul, arvates uude elukohta iseseisvalt elama asumisest. Kui õigus elluastumistoetusele on tekkinud enne 2007. aasta 1. jaanuari, määratakse elluastumistoetus, kui taotlus on esitatud kahe aasta jooksul õiguse tekkimisest arvates.

Toetuse suurus on 40-kordne lapsetoetuse määr (2009. aastal 6000 krooni).

Seitsme ja enamalapselise pere vanema toetus on igakuiselt makstav riiklik peretoetus, mida makstakse vanemale, eestkostjale või hooldajale, kes kasvatab vähemalt seitset või enamat lapsetoetust saavat last.

Toetuse suurus on 2009. aastal 2,2-kordne lapsehooldustasu määr (2640 krooni).

Koolitoetus 2008.-2009. õppeaasta eest määratakse pärast 2009. aasta 1. jaanuari, kui toetust on taotletud kuue kuu jooksul nimetatud õppeaasta algusest arvates. Toetus määratakse ja makstakse enne 2009. aasta 1. jaanuari kehtinud tingimustel ja korras.

IV. Kohaliku omavalitsuse poolt makstavad toetused

Vallas või linnas elavale isikule on kohustatud sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi andmist korraldama elukohajärgne valla- või linnavalitsus.

Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast eluruumi alaliste kulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri. Toimetulekupiiri kehtestamisel lähtutakse minimaalsetest tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks.

Toimetulekutoetus on riigi abi puudusekannatajatele, mida maksab kohalik omavalitsus. Puuduse leevendamiseks kasutavad kohalikud omavalitsused vastavalt olukorrale nii sotsiaalteenuseid kui ka muud sotsiaalabi. Toimetulekutoetust makstakse siis, kui kõik muud vaesuse ja puuduse leevendamise abinõud ei ole olnud efektiivsed.


Toimetulekupiiri suuruse kehtestab Riigikogu riigieelarves. Seda arvestatakse üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele igaks eelarveaastaks. Perekonna teise ja iga järgneva liikme toimetulekupiir on 80% perekonna esimese liikme toimetulekupiiri suurusest.


Vastavalt 2008. aasta riigieelarve seadusele on toimetulekupiiri määr 1000 krooni kuus üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele ning 800 krooni pere teisele ja igale järgnevale liikmele.

Täiendavad sotsiaaltoetused
. Valla- või linnavalitsus võib määrata ja maksta täiendavaid sotsiaaltoetusi kohaliku omavalitsuse eelarvest kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud tingimustel ja korras. Enim on levinud hooldajatoetuse maksmine puudega laste ja täiskasvanute hooldajatele. Samas on erinevatel omavalitsustel kehtestatud erinevad toetuste liigid, nt laagrituusiku osaliseks hüvitamiseks, puudega lapse perele rehabilitatsiooniteenuse osaliseks hüvitamiseks, abivahendite soetamise osaliseks hüvitamiseks, retseptiravimite ja vaktsineerimise maksumuse osaliseks hüvitamiseks jne. Oluline on pöörduda elukohajärgsesse omavalitsusse täiendava informatsiooni saamiseks.

 

Lapsehoiuteenuse hüvitamine. Lapsehoiuteenuse eesmärk on toetada lapsevanema, eestkostja või lepingu alusel lapse perekonnas hooldaja töötamist või toimetulekut. Tegevusloaga teenuse osutaja leiab lapsevanem, eestkostja või hooldaja ise. Nt. Tallinna linn hüvitab teenuse maksumusest kuludokumentide alusel kuni 1925 krooni kuus lapse kohta.

TEENUSED PUUDEGA INIMESTELE

1. Riiklikult rahastatav rehabilitatsiooniteenus

Rehabilitatsiooniteenus on sotsiaalteenus, mille eesmärk on parandada puudega inimese iseseisvat toimetulekut, suurendada ühiskonda kaasatust ja soodustada töötamist või tööle asumist.

Rehabilitatsiooniteenuse käigus hinnatakse isiku toimetulekut ja kõrvalabi vajadust, tehakse ettepanekuid (kodu)keskkonna kohandamiseks, abivahendi saamiseks ja kasutamiseks. Samuti tegeletakse puudega inimeste nõustamisega erinevatel teemadel, et parandada edasist sotsiaalset toimetulekut.

Kellel on õigus rehabilitatsiooniteenusele?

1. Kõigil puuet taotlevatel lastel ja neil puuet taotlevatel tööealistel isikutel, kelle suhtes teeb vastava otsuse Sotsiaalkindlustusamet.
2. Puudega lastel ja täiskasvanutel.
3. 16-a kuni vanaduspensioni ealistel psüühilise erivajadusega inimestel, kelle töövõime kaotus on vähemalt 40%.
4. Alaealiste komisjoni otsuse alusel alaealistel õigusrikkujatel. 

Missuguseid teenuseid osutatakse?

1. Koostatakse isiklik rehabilitatsiooniplaan (kehtivusega 6 kuud – 3 aastat).
2. Juhendatakse inimest, kuidas rehabilitatsiooniplaanis kirjeldatud tegevusi ellu viia.
3. Osutatakse järgmisi rehabilitatsiooniplaanis märgitud teenuseid:

·         rehabilitatsioonivajaduse hindamine ja –planeerimine;

·         rehabilitatsiooniplaani täitmise juhendamine;

·         rehabilitatsiooniplaani täiendamine ja tulemuste hindamine;

·         füsioterapeudi teenus (individuaalne ja grupitöö);

·         tegevusterapeudi ja loovterapeudi teenus (individuaalne ja grupitöö);

·         sotsiaaltöötaja teenus (individuaalne, perenõustamine ja grupinõustamine);

·         eripedagoogi teenus (individuaalne, perenõustamine ja grupinõustamine);

·         psühholoogi teenus (individuaalne, perenõustamine ja grupinõustamine);

·         logopeedi teenus (individuaalne, seanss perele ja grupinõustamine).

 

Enamikku teenustest võib vajadusel osutada kokku kuni kalendriaastaks kehtestatud maksimaalse maksumuse täitumiseni, näiteks puudega lastele kuni 20 250 krooni eest, puudega täiskasvanutele kuni 7000 krooni eest aastas ja psüühiliste erivajadustega puudega tööealistele inimestele kuni 33 750 krooni eest aastas.

Rehabilitatsiooniteenuse raames osutatakse ka majutusteenust – rehabilitatsiooniasutuses võimaldatakse rehabilitatsiooniteenuse osutamise ajal ööbimist koos toitlustamisega 1 kord päevas (arvestusega üks ööpäev maksimaalselt 375 krooni):

·        puuet taotlevatele ja puudega lastele ning täiskasvanutele, samuti alaealiste komisjoni otsusel suunatavatele õigusrikkujatele kuni 1 875 krooni eest aastas;

·         alla 16-aastaste laste saatjatele kuni 1 875 krooni eest aastas;

·         psüühilise erivajadusega inimestele kuni 13 125 krooni eest aastas.

Kui inimese elukoht ja rehabilitatsiooniteenuse osutaja asukoht on erinevates valdades või linnades, siis riik kompenseerib sõidukulud nii rehabilitatsiooniteenuse saajale kui ka vajadusel tema saatjale (lapsevanemale, abikaasale, isiklikule abistajale või hooldajale), kummalegi maksimaalselt 650 krooni aastas.

2. Riiklikult rahastatavad erihoolekandeteenused

Psüühilise erivajadusega inimeste erihoolekandeteenusteks on:

1)      igapäevaelu toetamise teenus

2)      töötamise toetamise teenus

3)      toetatud elamise teenus

4)      kogukonnas elamise teenus

5)      ööpäevaringne erihooldusteenus sh ebastabiilse remissiooniga psüühikahäirega isikule, sügava liitpuudega isikule ja kohtumääruse alusel teenusele paigutatud isikule.

Erihoolekandeteenused on suunatud täisealistele isikutele v.a ainult dementsuse diagnoosiga vanaduspensioniealistele isikutele, kellel on raskest, sügavast või püsivast psüühikahäirest tulenevalt välja kujunenud suurem kõrvalabi, juhendamise või ka järelevalve vajadus ning kes vajavad toimetulekuks professionaalset kõrvalabi. Erihoolekandeteenustele õigustatud isikud ja erihoolekandeteenustele esitatavad nõuded on kehtestatud sotsiaalhoolekande seadusega.

3. Riigi rahastatav lapsehoiuteenus

Lapsehoiuteenus on lapsevanema töötamist, õppimist või toimetulekut toetav teenus, mille vältel tagab lapse hooldamise, arendamise ja turvalisuse lapsehoiuteenuse osutaja.

Lapsehoiuteenuse õigusliku reguleerimise eesmärk oli suurendada laste turvalisust olukorras, mil lapsed on antud ajutiselt võõraste inimeste hoole alla. Lapsehoiuteenus ja sellele esitatavad nõuded on reguleeritud alates 1. jaanuarist 2007

Riigi rahastatavale lapsehoiuteenusele on õigus raske või sügava puudega lapse seaduslikul esindajal hooldajal kuni selle kalendriaasta lõpuni, kui laps saab 18-aastaseks, eeldusel et:
1) lapse hooldusteenuste vajadus on kirjas lapse rehabilitatsiooniplaanis;
2) lapse hooldamine ei ole samal ajal tagatud teiste sotsiaalteenustega (v.a lapse perekonnas hooldamine);
3) laps ei viibi samal ajal haridusasutuses.

2009. aastal on riigi rahastatava lapsehoiuteenuse piirmäär raske või sügava puudega lapse kohta 5800 krooni kalendriaastas.

Lapsevanem võib teenust kasutada nii ööpäevase kui ka päevase teenusena. Teenust on võimalik kasutada ka tundide arvestuses. Ööpäevane teenus võib sobida vanemate puhkusel või lähetusel viibimise ajaks.

Kui soovitakse saada teenust rohkem, kui riiklikult kehtestatud maksimaalse maksumuse määr, siis tuleb lapse seaduslikul esindajal ise või koos kohaliku omavalitsusega katta ülejäänud kulud.

Riigi rahastatavat lapsehoiuteenust ei ole võimalik saada ootamatult tekkinud teenuse vajaduse korral, sest teenuse taotlemise ning lepingu sõlmimise protsess võtab mõned nädalad aega. 

4. Abivahendid

Puuetega inimeste eraldatakse tehnilisi abivahendeis soodustingimustel. Soodustingimustel tehniliste abivahendite ostmist, laenutamist või nendega seotud teenuste kompenseerimist võivad taotleda:

1)       lapsevanemad või eestkostja lapsele;

2)       tööealised isikud, kellel on tuvastatud töövõime kaotus alates 40% (kuulmispuude puhul alates 30 db) või on määratud puude raskusaste;

3)       insuliini süstivad diabeetikud glükomeetrite ostmiseks;

4)       vanaduspensioniealised isikud, kellel abivahend võimaldab parandada toimetulekut.

Abivahendi vajaduse määrab tehniliste väikeabivahendite korral määrab abivahendi vajaduse perearst või mõni teine raviarst ning keerulisemate tehniliste abivahendite ning üle 20 000 krooni maksvate proteeside taotlemise korral määrab abivahendi vajaduse eriarst või rehabilitatsiooniasutus.

Abivahendi vajadust tõendab arstitõend või rehabilitatsiooniplaan, millele on märgitud vastava abivahendi vajadus.

20 000 krooni ja rohkem maksvate proteeside kompenseerimise aluseks on lastel ja tööealistel isikutel rehabilitatsiooniplaan ning vanaduspensionieas olevatel isikutel eriarsti tõend või kohaliku ekspertkomisjoni nõudmisel rehabilitatsiooniplaan.

Soodustingimustel tehniliste abivahendite ostmist, laenutamist ja nendega seotud teenuseid finantseeritakse esmalt riigieelarvest,  valla- või linnaeelarvetest lähtudes kohalike omavalitsusorganite kehtestatud korrast ja isiku omaosalusest vastavalt määruse lisades toodud protsendile.

5. KOV poolt pakutavad teenuse puuetega inimestele

Koduteenused on isikule kodustes tingimustes osutatavad teenused, mis aitavad tal harjumuspärases keskkonnas toime tulla. Eesmärgiks on aidata vähenenud toimetulekuvõimega eakal inimesel iseseisvalt, pere või sotsiaaltöötaja organiseeritud teenuste abil harjumuspärases keskkonnas (kodus) toime tulla.

Koduhooldusteenus sisaldab koduabi ja hooldusabi. Koduabi on isiku abistamine igapäevaeluks vajalike tegevuste, sealhulgas isiku eluruumide korrastamine ja kütmine, riiete ja jalanõude hooldus, toiduainete ja majapidamistarvete ostmine, sooritamisel ja asjaajamisel. Koduabi ei pea sisaldama abistamist remondi- ja aiatöödel. Hooldusabi komponent sisaldab isiku abistamist igapäevaelu tegevuste (sh abistamine pesemisel, riietumisel, söömisel, liikumisel ja hügieenitoimingutes) sooritamisel, mis on seotud isiku enese eest hoolitsemisega.

Isikliku abistaja teenuse eesmärk on puudega inimeste iseseisvuse ja osalemise suurendamine kõikides eluvaldkondades ning pereliikmete hoolduskoormuse vähendamine.

Tugiisikuteenus – teenuse sisuks on ühe või mitme kooselava isiku abistamine jõustamise ja juhendamise kaudu tema kohustuste täitmisel, õiguste teostamisel või toimetulekul raske olukorraga isiku igapäevases elukeskkonnas.

Üldjuhul on teenuse eesmärgiks inimese toimetuleku tagamine, kuid eesmärgiks võib olla ka lapse hooldamise ning lapsele turvalise ja toetava kasvukeskkonna tagamine.

Tugiisiku peamised tegevused töös täiskasvanutega on jõustamine ja juhendamine. Jõustamist (motiveerimine, julgustamine, kliendi oskustele ja võimetele keskendumine) vajavad kõik tugiisikute kliendid ning paljud neist ka juhendamist konkreetsete toimingute läbiviimiseks (kodused tööd, asjaajamised jm.) või tegevuste planeerimiseks. Tugiisiku teenus aitab vastavalt olukorrale inimese toimetulekuvõimet säilitada, parandada või takistada toimetulekuvõime suurt langust. Täiskasvanu tugiisik kohtub oma kliendiga mistahes kliendile sobivas kokkulepitud kohas: tema kodus,  mõnes asutuses, söögikohas vm.  

Lapse tugiisik abistab last arendavate tegevuste läbiviimisel, õpetab ja julgustab last igapäevaelus toime tulema, on vajadusel lapsele täiskasvanud saatjaks või abistab õppimisel, aitab vajadusel last suhtlemisel pereliikmetega või väljaspool kodu, õpetab last enda eest hoolitsema jms. Tugiisiku teenust saav laps elab oma kodus (sh asenduskodus) ning kohtub tugiisikuga regulaarselt nii oma kodus kui ka teistes kokkulepitud kohtades, alati lapsevanema teadmisel ja nõusolekul.

Eluruumi kohandamise teenuse eesmärk on tagada isikule, kellel on raskusi eluruumis liikumise, suhtlemise või endaga toimetulekuga võimalikult iseseisev või võimalikult vähest kõrvalabi vajav turvaline toimetulek eluruumi piires ning sellesse sisenemisel ja väljumisel.

Sotsiaaltransport. Isiku rahvastikuregistri järgne kohalik omavalitsus on kohustatud tagama võimaluse vajamineva transpordi kasutamiseks liikumis- ja  nägemisfunktsiooni kahjustusega ning vaimupuudega isikutele, kellel on kahjustusest või vaimupuudest tingitult takistusi isikliku või ühistranspordi kasutamisega õppimiseks, töötamiseks ja avalike teenuste kasutamiseks.

Nõustamisteenused– sotsiaalnõustamine, võlanõustamine jne.

Täpsem info ja kontaktid:

KOV poolt pakutavate teenuste nimekiri on pikk ja väga varieeruv KOV-de lõikes, täpsema info saamiseks pöörduge oma omavalitsuse poole.

  1. Antsla vald – http://antsla.kovtp.ee/
  2. Haanja vald – http://www.haanja.ee/
  3. Rõuge vald – http://rouge.kovtp.ee/
  4. Sõmerpalu vald – http://www.somerpalu.ee/
  5. Urvaste vald – http://urvaste.kovtp.ee/
  6. Varstu vald – http://www.varstu.ee/
  7. Vastseliina vald – http://www.vastseliina.ee/
  8. Võru linn – http://www.voru.ee
  9. Võru vald – http://www.voruvald.ee
  10. Lasva vald – http://lasva.kovtp.ee/
  11. Mõniste vald – http://www.moniste.ee/
  12. Misso vald – http://www.misso.ee/
  13. Meremäe vald – http://vald.meremae.ee/

Visits: 28

Posted in Kasulikku infot

3.12.2008 konverents „Ühiskond kõigile – kõikjal”.

Head kolleegid

 

EPI  Koda tähistab nagu ikka traditsiooniliselt  rahvusvahelist puuetega inimeste päeva  3. detsembril konverentsiga „Ühiskond kõigile – kõikjal”.

3. märtsil 1993. a loodi Eesti Puuetega Inimeste Koda ning seoses aastapäevaga sooviksime sellel aastal tänada neid inimesi, kes on 15 aastat olnud seotud EPI Koja või liikmes-organisatsioonide aktiivse tegevusega.

Seoses sellega palume teie organisatsioonil nimetada inimesed, kelle panust peate tunnustuse vääriliseks (lisage nende panust kirjeldav  kokkuvõtlik ülevaade).

EPI Koda ootab teie organisatsiooni poolt esitatud  kandidaatide andmeid  hiljemalt 1. novembriks e-maili aadressil epikoda@gmail.com.

Konverents toimub sellel aastal Tartus, Hotell  Dorbat Konverentsikeskuses. Päevakava ja kutsed edastatakse teile hiljem.

 

Lugupidamisega

Helve Luik

EPI Koja juhatuse esimees

Visits: 113

Posted in Kasulikku infot

Puude raskusastme määramisest

Toetus sõltub lisakuludest, mitte puudeastmest

1. oktoobrist jõustunud seadusemuudatuse kohaselt tuleb puude raskusastme määramiseks pöörduda pensioniametisse ning sotsiaaltoetuse suurus hakkab sõltuma puudest tingitud lisakuludest.Seni määrati tööealisele inimesele puude raskusaste lähtuvalt kõrvalabi vajadusest ning kõik ühesuguse puude raskusastmega tööealised inimesed said ühesugust sotsiaaltoetust. Uue korra järgi määratakse puudega täiskasvanu toetus lähtuvalt puudest tingitud lisakuludest.

Toetuse suurus ei sõltu puude raskusastmest. Tööealisele puudega inimesele määratakse toetus, mis jääb sel aastal 260 ja 840 krooni vahele.

Sotsiaalministeeriumi perepoliitika ja sotsiaalala asekantsleri Riho Rahuoja sõnul tunnistavad ka puudega inimesed ise, et praegune toetuste määramise kord neid ei rahulda.

“Näiteks ratastoolis oleva või pimeda inimese elu kvaliteet võib olla väga erinev. Sõltuvalt sellest, kas tal on võimalik kasutada eritransporti, tehnilisi abivahendeid või juhtkoera, on ka lisakulu erinev. Seetõttu hakatakse toetuse määramisel rohkem arvestama puudest tulenevaid lisakulusid,” lisas Rahuoja.

Täida pensioniametis ekspertiisitaotlus

Puude raskusastme määramisel tuleb pöörduda pensioniametisse ning täita ekspertiisitaotluse vorm. Ekspertiisitaotluse vorm on nüüd mahukam ja üksikasjalikum. Taotluse täitmisel aitab pensioniameti klienditeenindaja. Uut korda rakendatakse ekspertiiside puhul, mida taotletakse alates 1. oktoobrist.

Tööealistele isikutele, kellele on puude raskusaste tuvastatud enne 1. oktoobrit, jätkatakse toetuse määramist endises suuruses määratud tähtaja lõpuni. Puudega laste ja puudega vanaduspensioniealiste inimeste puude raskusastme tuvastamise ja sotsiaaltoetuste määramise korras muutusi ei ole.

Ka püsiva töövõimetuse taotlemiseks tuleb 1. oktoobrist pöörduda pensioniametisse ja mitte enam arsti poole. Siiski tuleb tähelepanu pöörata sellele, et viimasest arsti külastusest ei tohi olla möödas rohkem kui kolm kuud, vanemate andmete korral ei saa püsivat töövõimetust tuvastada.

Muudatused töötati välja koostöös puuetega inimeste organisatsioonidega.

Küsimuste korral puude tuvastamise või püsiva töövõimetuse tuvastamise kohta palume pöörduda sotsiaalkindlustusametisse infotelefonil 16106.

Kes saab puuetega inimeste sotsiaaltoetusi?

Puuetega inimeste sotsiaaltoetusi makstakse kõigile Eesti elanikele, kui neil on tuvastatud lisakulutusi põhjustav keskmine, raske või sügav puue.

Toetused tööealistele on hetkel: keskmine puue 260 krooni, raske puue 520 krooni ja sügav puue 840 krooni kuus.

Tööealiste toetusi saavad inimesed 16. eluaastast kuni pensionieani.

18-62aastasi puudega inimesi on Eestis 38 725; neist keskmise puudega 15 907, raske puudega 18 895 ja sügava puudega 3923 inimest.

Allikas: sotsiaalministeerium


Puudega tööealise inimese toetus

Seda toetust saadakse alates 16. eluaastast kuni vanaduspensioniikka jõudmiseni. Alates 1. oktoobrist 2008 määratakse toetus suuruses 260-840 krooni kuus sõltuvalt puudest tulenevatest lisakuludest.

Täiendkoolitustoetus

Tööalase täiendamise korral on puudega inimesel võimalik taotleda täiendkoolitustoetust kuni 9600 krooni kolme kalendriaasta jooksul.

Töötamistoetus

Töötavatele puuetega inimestele makstakse puudest tulenevate ja töötamisega seotud kulutuste olemasolul töötamistoetust kuni 4000 krooni kolme kalendriaasta kohta.

Rehabilitatsioonitoetus

Seda saavad taotleda 16-65aastased puudega inimesed ning seda makstakse tegelike rehabilitatsioonikulude osaliseks hüvitamiseks kuni 800 krooni aastas.

Puudega vanema toetus

Ühele puuetega abikaasadest või last üksi kasvatavale puudega inimesele makstakse kuni lapse 16aastaseks saamiseni puudega vanema toetust 300 krooni lapse kohta kuus. Kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, makstakse toetust 19. eluaastani.

Puudega lapse toetus

Puudega lapse toetust makstakse kuni 16aastasele puudega lapsele puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks ja rehabilitatsiooniplaanis ette nähtud tegevusteks. Keskmise puudega lapse toetus on 1080 krooni ning raske ja sügava puudega lapse toetus 1260 krooni kuus.

Õppetoetus

Õppetoetust 100-400 krooni kuus saavad 10.-12. klassis, kutse- või kõrgkoolis õppivad puudega noored vastavalt puude tõttu tekkinud tegelikele lisakulutustele. Seda toetust ei maksta juuli- ja augustikuu eest.

Puudega vanaduspensioniealise inimese toetus

Puudega vanaduspensioniealise inimese toetust saavad vanaduspensioniikka jõudnud puudega inimesed. 2008. aastal on see keskmise puude korral 200 krooni, raske puude korral 420 krooni ja sügava puude korral 640 krooni kuus.

 

Allikas: Maaleht

Visits: 22

Posted in VõruKoja uudised

Tegevusaruanne2007

Võrumaa  Puuetega  Inimeste  Koja  2007. aasta  tegevusaruanne.

   Võrumaa  Puuetega  Inimeste  Koda  (edaspidi Koda )  on  mittetulundusühing,  mis tegutseb  sotsiaal-,  haridus-,  spordi-  ja  kultuurivaldkonnas  ja  ühendab  vaba  tahte  alusel  puuetega  inimeste  ühinguid,  seltse,  klubisid  ja  füüsilisi  isikuid,  kelle  tegevuseks  on  puuetega  inimeste  iseseisva  toimetuleku  edendamine.  Koda  on  kantud  tulumaksu  soodustuse  registrisse.

   Koja  eesmärgiks  on  puuetega  inimeste  valdkonnaga  seotud  koostöö  ja  koordinatsiooni  teostamine  Võru  maakonnas.

   Eesmärgi  saavutamiseks  täidame  EV  Valitsuse  poolt  1995.  aastal  heakskiidetud  EV  Invapoliitika  Üldkontseptsiooni  puutega  inimestele  võrdsete  võimaluste  loomise  standardreegleid  ja  Võrumaa  Puuetega  Inimeste  Koja  arengukavast  aastateks  2006- 2010.

   Teeme  koostööd  Eesti  Puuetega  Inimeste  Koja ( edaspidi  EPIK )  ja  Eesti  Puuetega  Inimeste  Fondiga  ( edaspidi  EPIF ),  Eesti  Invaspordi  Liidu,  erinevate  puude  liikide  ühendustega,  maavalitsuse,  kohalike  omavalitsuste  ja  riigiasutustega.      Tutvustame  ja  avalikustame  Koja  tööd.

Koda  kui  organisatsioon

  2007. aastat  alustas  Koda  aktiivselt  tegutseva  organisatsioonina,  mille  eesmärk,  mission,  visioon,  struktuur,  tegevussuunad,  ja  prioriteedid,  samuti  asjaajamiskord,  töö- sisekorra  eeskirjad,  töökeskonna  ohutusjuhendid  ja  riskianalüüs,  dokumentatsioon  ja  raamatupidamine  on  määratletud  ja  korrastatud.

  • Koostatud  ja  esitatud:

1.      2006. a.  tegevusaruanne  ja  sihtotstarbelise  eraldise  kasutamise  koondaruanne  EPIF-ile.

2.      Maksu-  ja  Tolliametile  2006.a.  majandusaasta  aruanne.  Koja  tegevus  revideeritud  Võru  Linnavalitsuse  sisekotrolör  Sirje  Perise   poolt  ja  mjandusaasta  aruanne  kuulatud  ja  kinnitatud  Koja  üld koosolekul  19. 05.  2007.a.

3.      Koja  tegevuse  aruanne  Võru  Linnavalitsusele.

4.      Liikmesorganisatsioonide  tegevuste  aruanded  Võru  Linnavalitsusele.

5.      Liikmesorganisatsioonide  andmete  koondi  koostamine  ja  esitamine  EPIFle  (  2006. a.  rahaline  käive  ja  liikmete  arv  seisuga  01.10. 2007 ).

6.      EPIFle  I, II,  III,  IV  kvartali  koondaruande  esitamine.

7.      Maksu-  ja  Tolliametile  vormide  TSD ( igakuuliselt ),  INF  4  ja  INF  9  ning  sotsiaalkindlustusametile  igakuulised  ESD  esitamine.

8.      Igakuuline  aruandlus  Tööturuametile  alates 01. 01.2007.-31.12. 2007.a.

9.      Aruanne  Sotsiaalministeeriumile  projekti  “ TEA- Teadmised  Elu  Alus “.

10.  Koja  juhatuse poolt  läbivaadatud  eelarved  liikmesorganisatsioonide  2008.a.  sihtotstarbelise  eraldise  kasutamiseks.

  • Taotlused  Võrumaa  Omavalitsuste  Liidule  Koja  halduskulude  osaliseks  katteks  aastatel  2007  ja   2008.a.
  • Taotlused  kohalikele  omavalitsustele  Koja  halduskulude  osaliseks  katteks.
  • Sponsorlus  taotlused  kohalikele  äri- ja  tööstusettevõtetele.
  • Läbiviidud:

          1.   Koja  5  üldkogu  koosolekut-  erakorraline  üldkoosolek  seoses  seaduse  muutusest  tulenevalt – Võrumaa  Puuetega  Inimeste  Koja  põhikirja  muutmine.  4  erakorralist  üldkogu  koosolekut,  seoses  Karja  tn. 17  kinnistul   sundüürnike  lepingute  lõpetamisega  ja  kinnistu  müüki  panekuga.

         2.   Koja  juhatuse  koosolekuid  12.

·        Koja  uue  veebilehe  ülesehitus  ja  pidev  uuendamine  aadressil:  http:/www.vorukoda.ee

·        Arhiveeritavate  dokumentide  korrastamine, köitmine  ja  paigutamine   seisuga 31.12. 2006.a.

·        Karja  17  kinnistust  huvitunud   kinnisvara  maaklerite  kohtumised.

·        2008. aasta  plaanide  ja  eelarve  koostamine .

·        Sõlmitud  lepingud:

1.      Sihtotstarbelise  eraldise  kasutamise  leping  nr.  12.1-5/555  21.12.2006.a.

2.      Sihtotstarbelise  eraldise  kasutamise  leping  nr.  121 – 5/557-41  29.01.2007.a.

3.      Leping  tegevtoetuse  andmiseks  nr.  26/2007 -9   16.02.2007.a.

4.      Sihtotstarbelise  eraldise  kasutamise  leping  nr.  121-5/557-41-1  30.10.2007.a.

2. Koda  kui  invaküsimuste  koostöö  ja  koordinatsiooniorgan  Võru  maakonnas.

   Koja  reaalne  tegevus  on  orgaaniline  ja  läbipõimunud  nii  eesmärgistuse  kui  ka  sihtkruppide  poolest,  olles  suunatud  kõigile  oma  liikmesorganisatsioonidele  ja  üksikliikmetele  kui  ka  nende  läbi  kõigile  maakonna  puuetega  inimestele.

2.1    Üldine

  • Koda on  avatud  tööpäevadel  kella  09.00 – 16.00  kõigile  puudega  inimestele  ja  nende  pereliikmetele,  liikmesorganisatsioonidele  ja  ka  avalikkusele,  kus  nõustatakse  ja  jagatakse  teavet  kõigile  pöördujaile.
  • Koja  ruume,  telefoni,  arvuteid,  printerit  ja  koopiamasinat  saavad  kasutada  kõik  Koja  liikmesorganisatsioonid.  Interneti  püsiühendus  võimaldab  puuetega  inimestele  ja  Koja  liikmesühingutele  kiire  ligipääsu   infole.
  • Koja  avalik  internetipunkt  on  avatud  igal  tööpäeval,  kus  on  3  internetiga  ühendatud  arvutit.

2.2    Maakonna  puuetega  inimestele suunatud  tegevus,  koolitused  ja  üritused

    Tegevused, mis  on  suunatud  nii  Koja  liikmetele  kui  ka  kõigile  Võru  maakonna  puuetega  inimestele  ja  nendega  seotud  pereliikmetele,  hooldajatele,  tugiisikutele jne.

  • Erinevaid  puude  liike  tutvustavad  ja  kajastavad  materjalid  Koja  avalikuks  kasutamiseks.
  • Kirjutatud  ja  esitatud  Koja  projektid  ja  taotlused:
  1. Sotsiaalminisreeriumi  Hasartmängumaksu  Nõukogule “ TEA-Teadmiste  Elu  Alus.”
  2. Sotsiaalministeeriumi  Hasartmängumaksu  Nõukogule  “ Raviujumine- aktiviseerib  hingamise  ja  vereringesüsteemi.”
  3. Sotsiaalministeeriumile “ Koostöö  ja  kohtumine  Võru  Maakonna  puuetega inimestega.” ( ei  rahastatud )
  • Läbiviidud:
  1. Teabepäev  Rõuge  vallas.
  2. Teabepäev   Vastseliina  vallas.
  • Kohtutud  kogemuste  vahetamiseks  ja  koostöö  arendamiseks:
  1. Kojas  kohtumine  Võrumaa  Omavalitsusliidu  esimehe  Kalvi  Kõvaga.
  2. Kojas  kohtumine  Regionaalministri  nõuniku  Kadri  Jäätmaaga.
  3. Kojas  kohtumine  Võru  MV  sotsiaal- ja  tervishoiu  osakonna  juhataja  Peep  Piirsaluga.
  4. Kojas  kohtumine  Võru  abilinnapea  sotsiaalalal  Pille  Pikkeriga.
  5. Retk  Metsavenna  tallu  kohtumine  Valga,  Tõrva,  Põlva  liikumipuudeliste  inimestega.
  6. Koja  ansambel  Elurõõm  on  esinenud  mitmetel  maakonna  üritustel.

2.3. Liikmesorganisatsioonidele  suunatud  tegevus

  • Koja  liikmesorganisatsioonide  poolt  esitatud  2006.a.  ja  2007.a.  kvartaalsete  aruannete  vastuvõtmine,  tutvustamine,  koondaruande  koostamine  ja  edastamine  EPIFle.
  • Sihtotstarbelise  eraldise  kasutamise  lepingute  koostamine,  sõlmimine  ja  allakirjutamine  liikmesorganisatsioonidega.
  • Liikmesorganisatsioonide  2008.a.  projektide  lõbivaatamine  Koja  juhatuse   komisjoni poolt.
  • Koja  korraldatud  koolitused:

1.   Koolitus “ Ettevõtluse  alustamine  ja  äriplaani  koostamine “- lektor  Merike  Prätz  Võrumaa   Kutsehariduskeskus.

2.   Meeskonna  Seikluskoolitus,   Andrus  Kahn   STERN  koolitus.

3.   Loeng  teemal:  Rehabilitatsiooni  teenus  ja  toetus,  Peeter  Aleksasin.

4.   Abivahendite  eraldamise  kord  puuetega  inimestele,  Helbe  Munski.

5.  Võru  linna  poolt  osutatavad  teenused  puuetega  inimestele,  Virgu  Treimut.

6.  MTÜ-de  raamatupidamine,  Sirje  Tihhonov.

7.  Täiskasvanute  koolituse  võimalused  Võrumaa  Kutsehariduskeskuses,   Terje            Kruusalu  Võrumaa  Kutshariduskeskuse  peaspetsialist.

8.  Tööturuteenused  puudega  töötule,  Malle  Kelt  Võru  Tööturuameti  spetsialist.

9.   Puuetega  inimeste  probleemid,  Kadri  Jäätmaa.

10. Seljavalud – lülisambahaigustest  ja  vigastustest,  Malle  Kuusik.

11. Suve-ja  püsililled,  nende  kasvukohad  koduaias,  Tiia  Niiduviir  Räpina  Aianduskooli  õppejõud.

12. Enesekehtestamine,  Merle  Vilson  Võrumaa  Kutsehariduskeskus.

13. Puuetega  inimeste  sotsiaaltoetused  2008.a.  Anne-Lii  Smeiman  Tartu  Pensioniamet  Võru  osakond.

  • Läbiviidud  infotunnid:
  1. Koja  ja  liikmesorganisatsioonide  2007.a.  tegevuskavad.
  2. Mittetulundusühingute  majandusaasta  aruannete  nõutava  dokumentatsiooni  ja  materjalide  tutvustamine.
  3. Tulumaksu  seaduse  muutus – mittetulundusühingute  põhikrjadele  esitatavad  nõuded,  et  ühing  oleks  “ Tulumaksusoodustusega  mittetulundusühingute  ja  sihtasutus  nimekirjas “.
  4. Tarbijakaitse  ja  patsiendikaitse.
  5. Rehabitatsiooniga  seotud  küsimused.
  6. Invatranspordiga  seotud  küsimused  Võru  linnas.
  7. Mis  hakkab  juhtuma  puutega  inimeste  sotsiaaltoetustega  aastast  2008.
  8. 2007.a.  kokkuvõte  Koja  tegevusest.
  • Tööalased  kohtumised  ja  koostöö  kõigi  Koja  liikmesorganisatsioonide  esindajatega.
  • Osavõtt  liikmesorganisatsioonide  tegevustest  ja  koostöö.
  1. Võrumaa  Afaasia  Ühing – väljasõit  Taevaskoja  terviseradadele  ja  tutvumine  kasulike  seal  leiduvate  ravimtaimedega.
  2. Võru  Ratastooliklubi – osalemine kõikkidel  Klubi  üritustel  ja  tegemistel,  kuna  olen  Klubi  esimees.
  3. Võrumaa  Südamesõprade  Selts – osalemine  üldkoosolekul  ja  juhatuse  koosolekul  ning  vastanud  Seltsi  liikmete  poolt  esitatud  küsimustele. Väljasõidud  Pühajärve  SPAsse.
  4. Võrumaa  Vaegkuuljate  Ühing – osalemine  üldkoosolekul  Ühingu  põhikirja  muudatuste  ettepanekute  tegemine  ja  vormistamine. Kuulmisaparaadi  otsikute  müük  ja  uute  tellimuste  vastuvõtt.
  5. Võrumaa  Puuetega  Lastevanemate  Ühing – osalemine  üldkoosolekul  ja  vastanud  Ühingu  liikmete  poolt  esitatud  küsimustele.  Väljasõidud  Värska  ja  Pühajärve  SPAsse.
  6. Võrumaa  Lihashaigete  Selts – osalemine  Seltsi  10.- tegevusaasta  juubeli  üritusel.
  7. Võrumaa  Kutsehaigete  Ühing – osalemine  juhatuse  koosolekul,  töötajate  tööülesannete  täitmisel  saadud  tervisekahjustusega  tekitatud  kahju  hüvitamise  eelnõu  tutvustamine.
  8. Võrumaa  Epilepsia  Ühendus – osalemine  üldkoosolekul  ja  vastanud  Ühenduse  liikmete  poolt  esitatud  küsimustele  ning  osalemine  Ühenduse  jõulupeol.
  9. Võrumaa  Nägemisinvaliidide  Ühing – osalemine  üldkooolekul  ja  vastanud  Ühingu  liikmete esitatud  küsimustele  ning  invatranspordi  küsimuse  lahendamine. Osalemine  ühisel  jõulupeol  Ratastooliklubiga.
  10. Võrumaakonna  Invaühing – osalemine  üldkoosolekul  ja  vastanud  Ühingu  liikmete  poolt  estatud  küsimustele  ning  osalenud  spordi  üritustel.
  11. Võrumaa  Diabeedikute  Selts – osalenud  üldkoosolekul  ja  vastanud  Seltsi  liikmete  poolt  esitatud  küsimustele  ning  osalenud  Ülemaailmse  Diapeedipäeva  Foorumil  Tallinnas.
  12. L-Eesti  Vähiühingu  MTÜ  Võrumaa  Ühendus – osalemine  üldkoosolekul  ja  vastanud  Ühenduse  liikmete  poolt  esitatud  küsimustele.
  • 2.4. Koja  nõuandev  roll  koostöös  maavalitsuse,  omavalitsuse  ja  teiste  asutustega.
  • Kohtumised:
  1. Võru  MV  sotsiaal- ja  tervishoiu  osakonna  juhataja  Peep  Piirsaluga.
  2. Võru  Omavalitsuste  Liidu  esimehe  Kalvi  Kõvaga.
  3. Korduvad  kohtumised  Võru  Abilinnapea  sotsiaalalal  Pille  Pikkeriga.
  4. Võru  Linnapea  Kersti  Kõosaarega.
  5. Rõuge  Vallavanem  Tiit  Tootsiga.
  6. Vastseliina  Vallavanem  Raul  Tohviga.
  7. Eesti  Invaspordi  Liidu  Presidendi  Siiri  Oviiriga ( erinevatel  koosolekutel).
  • Juhatuse  liikmete  osalemine  erinevates  komisjonides:
  1. Võru  Linnavalitsuse  sotsiaalkomisjoni  töös.
  2. Võrumaa  tehniliste  abivahendite  ekspertkomisjoni  koosolekul.
  3. Võru  sotsiaalmaja  nõukogu  koosolekul.
  • 2.4.  Koda  kui  informatsiooni  koguja,  akumuleerija  ja  jagaja,  ühiskonna  arvamuse  kujundaja  puuetega  inimeste  valdkonnas.

   Koda  püüab  oma  juhatuse  ja  liikmete  kaudu  osaleda  võimalikult  paljudel  invaküsimustega  seotud  üritustel  ja  kohtumistel,  et  sealkuuldud  edastada  oma  liikmete  ja  liikmesühingute  kaudu  kõigile  maakonna  puuetega  inimestele.

  • Koda  on  olnud  esindatud:
  1. Võru  Maavanema  vastuvõtul  Vabariigi  90. aastapäeva  puhul.
  2. Eestimaa  jõulurahu  väljakuulutamisel  Võrus  Keskväljakul.
  3. Heatgevuskontsert  Võrus  Kandle  aias.
  4. Metsapealinna  väljakuulutamine  Võrus  Keskväljakul.
  • Eesti  Puuetega  Inimeste  Koja  üritustel:
  1. üldkogud  Tallinnas  ja  Karaskil.
  2. 3 – päevane  Kodade  suvekool  Tartus.
  3. seminar “Puuetega  inimeste  organisatsioonide  juhtimine – raske  töö  või  hobi “
  4. konverents  “Võrdsed  võimalused  kõigile – õiglase  ühiskonna  poole.  Õigused.  Esindatus.  Tunnustus.  Austus.”
  • Võru  Maavalitsuse  üritustel:
  1. Võrumaa  sotsiaaltöötajate  ümarlaud.
  2. SA  Võru  Linna  Sotsiaalmaja  renoveeritud  ruumide  avamine.
  3. Kohaliku  Omaalgatuse  Programmi ( KOP ) teabepäev  Võru  MV  saalis.
  4. Võrumaa  Koostöökoja  arengukava  koostamise  seminar.
  5. Arutelu  teemal  Võrumaa  nõustamiskeskuse  loomine.
  6. Arutelu  teemal  Võrumaa  koostöö  Läti VR  Aluksne  rajooniga.
  7. Tööturuameti  infopäev  “ Kvalifitseeritud  tööjõupakkumise  suurendaminr  2007 – 2008 aastal.”
  8. SA  Võru  Linna  Sotsiaalmaja  avatud  uste  päev  ja  jõulupidu.

     Tahame  olla  ka  meediaväljaannete  kaudu  nähtavad  ja  kuuldavad.  Koja  tegevust  on  kajastanud  ajalehed  Võrumaa  Teataja,  Võru  Linnaleht,  Videvik,  Rõuge  valla  infoleht,  Vastseliina  valla  infoleht  ja  meeleolukas  reportaas   Koja  tegemistest  ja  probleemidest  Põlva  raadios.

Kokkuvõte:

    2007. aastal  on  Võrumaa  Puuetega  Inimeste  Koda  jätkanud  vastavalt  põhikrjale,  arengukavale  ja  tgevussuundadele  oma  regulaarset  ja  avatud  tegevust,  kasutades  maksimaalselt  olemsolevaid  võimalusi.  Tähtsam  on  meie  igapäevane  järjepidev  töö  Võru  maakonna  puuetega  inimeste  heaks,  koostöö  hoidmine  ja  loomine  nii  meeskonna  sees  kui  ka  maakonna  omavalitsuste,  asutuste  ja  ettevõtetega.

                                                                                             25.01.2008.a.

Visits: 128

Posted in VõruKoja uudised

Tegevusaruanded

Tegevusaruanded

Majandusaasta aruanded

* Võrumaa PIK bilanss 2006-2007 – MS EXCEL tabel.

Visits: 258

Posted in VõruKoja uudised

Võrumaa PIK ringide ajad

Võrumaa PIK-i Huviringid ja juhendajad

02.01.-24.12.2015 a.

Kolmapäev

  • Ravivõimlemine – kolmapäeviti 10:00-10:45 Võru Spordikeskus.
    Juhendaja Helgi Rakaselg.
  • Male, kabe, koroona – kolmapäeviti 11:00-13:00 Võru Pensionäride Päevakeskuses.
    Juhendaja Ivar Hillep.

Neljapäev

  • Loovus ring – neljapäeviti 11:00-12:00 Võru Pensionäride Päevakeskuses.
    Juhendaja Carmen Luiga.

Reede

  • Raviujumine – reedeti 11:00-11:45. Väimela Tervisekeskuses.
  • Ansambel „Elurõõm” – reedeti 12:00-14:00. Võru Pensionäride Päevakeskuses.
    Juhendaja Heino Pehk.

 

  • Mälumäng – 1 voor kvartalis. Juhendaja Väino Marjak.

 

 

 

 

=============================================

ARHIIV – ARHIIV – ARHIIV – ARHIIV – ARHIIV – ARHIIV – ARHIIV – ARHIIV

=============================================

Võrumaa PIK-i ringid töötavad   02.01-24.12.2014 a.
Ravivõimlemine iga kolmapäev  10.00-10.45
Võru Spordikeskus
Mängude päev ( kabe, male, koroona) 10.00-12.00
Pensionäride Päevakeskus
Loovus ring iga neljapäev       11.00-12.00
Pensionäride Päevakeskus
Raviujumine iga reedel    11.00-11.45
Väimela Tervisekeskus

————————————————————————

MTÜ Võrumaa Puuetega Inimeste Koja huviringideajakava 2013.

HUVIALARINGIDE TOIMUMISE AJAD JA KOHAD

Võrumaa PIK-i ringid hakkavad tööle

01.10. – 31.12.2013 a.

 

Ravivõimlemine igal kolmapäeval 10.00-10.45, SA Võru Spordikeskuses

Raviujumine igal reedel 11.00-11.45, Väimela Tervisekeskuses

———————————————————————————-

MTÜ Võrumaa Puuetega Inimeste Koja huviringid alustavad tegevust 01.septembrist 2010 a.

HUVIALARINGIDE TOIMUMISE AJAD JA KOHAD

Esmaspäev
Koostöö koja erinevate organisatsioonidega        Jüri tn 19 A

Kolmapäev
09.30    Ravivõimlemine    SA Võru Spordikool
10.00    Mängude päev ( kabe,male,koroona) Jüri tn 19 A

Neljapäev
10.00    Loovus ring    Jüri tn 19 A
11.00    Raamatu päev ( uute raamatute tutvustus ) Jüri tn 19 A

Reede
10.00    Raviujumine    Väimela Tervisekaekus
12.00    Lauluansambli “Elurõõm ” proov    Jüri tn 19 A

E-R  09.00-16.00      Interneti punkt    Jüri tn 19 A
Ajalehtede , ajakirjade lugemine    Jüri tn 19A

Visits: 13

Posted in VõruKoja uudised

Mälumängu tulemused

Võrumaa PIK 2015. aasta I vooru mälumängu tulemused

1. Koht 21 punkti –  S. TRIO
2. Koht 20 punkti –  Karukäpp
3. Koht 16 punkti –  Vanaviisi
4. Koht 11punkti –   S – Mehed

Võrumaa PIK 2015. Aasta II vooru mälumängu tulemused

1. Koht 20 punkti – S. TRIO
2. Koht 19 punkti – S – Mehed
3. Koht 16 punkti – Vanaviisi

Võrumaa PIK 2015 aasta III vooru mälumängu tulemused

1. Koht 26 punkti – S. TRIO
2. Koht 17 punkti – Karukäpp
3. Koht 16 punkti – S – Mehed

Võrumaa PIK 2015.a. IV vooru mälumängu tulemused

1. Koht 20 punkti – S.TRIO
2. Koht 10 punkti – Karukäpp
3. Koht 9 punkti – S – Mehed

2015 aasta kokkuvõtted:

1 koht 87 punkti – S.TRIO ( Miina Nool, Naima Mailaan, Lea-Reet Edesi )
2 koht 55 punkti – S – Mehed ( Adu Pindmaa, August Hõim, Heino Tiks )
3 koht 47 punkti – Karukäpp ( Johannes Siidra, Ilme Kõosaar, Heldur Orussaar )
4 koht 32 punkti – Vanaviisi ( Matti Russ )

=========================================================

Mälumängu tulemused aastal 2014

Võrumaa PIK mälumängu I vooru  tulemused 06.03.2014


1. Vanaviisi –      26 punkti
2. Karukäpp –     22 punkti
3. Üllatus –         20 punkti
4. UMA –             19 punkti
5. Nimetu –         18 punkti
6. S – mehed –    16 punkti


Võrumaa PIK mälumängu II vooru tulemused 12.06.2014


1. Karukäpp –   24 punkti
2. Vanaviisi –    23 punkti
3. UMA –          23 punkti
4. S – mehed – 19 punkti
5. Üllatus –       18 punkti

Võrumaa PIK mälumängu III vooru tulemused


1. Karukäpp –   21 punkti
2. Vanaviisi –    19 punkti
3. S – mehed – 15 punkti
4. UMA –           12 punkti
5. Üllatus –        10 punkti

Võrumaa PIK mälumängu IV vooru tulemused 05.11.2014
1. Karukäpp – 24 punkti
2. UMA –         17 punkti
3. Üllatus –      17 punkti
4. Vanaviisi –   16 punkti
5. S – mehed – 13 punkti

 Neli vooru kokku:


1. Karukäpp –   91 punkti ( Johannes, Siidra, Ilme Kõosaar, Heldur  Kõosaar )
2. Vanaviisi –     81 punkti ( Matti Russ )
3. UMA –           71 punkti ( Milvi Laur, Uno Laansoo, Andres Kartau )
4. Üllatus –        65 punkti ( Paul Hani, Ülle Hillep, Ivar Hillep )
5. S – mehed –  63 punkti ( Kalle Sibul, Astrid Hurt, Aadu Pindmaa )

====================================================

Mälumängu tulemused aastal 2013

Võrumaa PIK 3 vooru mälumängu tulemused 25.09.2013

1. UMA – 21 punkti

2. S – mehed 15 punkti

3. Vanaviisi – 15 punkti

4. Üllatus – 10 punkti

5. Päike – 8 punkti

6. Karukäpp – 4 punkti

Üldkokkuvõte:

1. UMA – 62 punkti
2.
Vanaviisi – 49 punkti
3.
S – mehed – 45 punkti
4.
Üllatus – 33punkti
5.
Karukäpp – 22 punkti
6.
Päike – 8 punkti

Peakohtunik: Väino Marjak

============================================

Mälumängu II vooru tulemused 07.06.2013
1.    UMA –          20 punkti
2.    Üllatus –       19 punkti
3.    S – mehed – 19 punkti
4.    Vanaviisi –    16 punkti
Üldkokkuvõte:
1.    UMA –          41 punkti
2.    Vanaviisi –   34 punkti
3.    Üllatus –       33 punkti
4.    S – mehed – 30 punkti
5.    Karukäpp –   18 punkti

 

Mälumängu tulemused aastal 2012

 

I voor

  1. Vanaviisi – 21 punkti

  2. Üllatus – 21 punkti

  3. Päikseke – 15 punkti

  4. UMA – 12 punkti

  5. S – mehed – 11 punkti

II voor

  1. Vanaviisi – 27 punkti
  2. Karukäpp – 23 punkti
  3. S – mehed – 17 punkti
  4. UMA – 15 punkti
  5. Üllatus – 13 punkti

 

III voor

  1. Vanaviisi – 27 punkti
  2. Päikene – 18 punkti
  3. S – mehed – 18 punkti
  4. Üllatus – 16 punkti
  5. UMA – 14 punkti

Kolme vooru kokkuvõte:

  1. Vanaviisi – 75 punkti
  2. Üllatus – 50 punkti
  3. S – mehed – 46 punkti
  4. UMA – 41 punkti
  5. Päikene – 33 punkti
  6. Karukäpp – 23 punkti

Mälumängu 4 vooru ja lõplik järjestus
1.    Vanaviisi – 20 punkti
2.    UMA –        19 punkti
3.    Üllatus –     13 punkti
4.    S – mehed – 8 punkti
5.    Päikene –      7 punkti
Üldkokkuvõte 2012. a. mälumängu tulemused
1.    Vanaviisi –    95 punkti  liikmed meeskonnas:  Matti Russ
2.    Üllatus –       63 punkti     Ülle Hillep, Ivar Hillep, Paul Hani
3.    UMA –          60 punkti     Uno Laansoo, Anu Palover, Milvi Laur
4.    S – mehed – 54 punkti     Juho Lillemägi, Kalle Sibul, Aadu Pindmaa
5.    Päikene –      40 punkti     Natalia Leosk, Aasa Saaroja, Ülle Ermel, Ruth Venkov
6.    Karukäpp –   23 punkti    Johannes Siidra, Katrin Lapina
Mälumängu peakohtunik: Väino Marjak

Võrumaa PIK mälumängu tulemused 2011.aastal

 

Neljanda vooru tulemused 16.11.2011

 

  1. Vanaviisi – 28 punkti
  2. Üllatus – 22 punkti
  3. UMA – 17 punkti
  4. S – mehed – 15 punkti

Üldkokkuvõte:

1. Vanaviisi – 91 punkti , Matti Russ, Vello Trumm
2. Üllatus – 77 punkti, Ülle Hillep, Ivar Hillep, Paul Hani
3. UMA – 65 punkti, Uno Laansoo, Milvi Laur, Anu Palover
4. S – Mehed – 61 punkti, Juho Lillemägi, Aadu Pindmaa, Kalle Sibul
5. Karukäpp – 20 punkti, Katrin Lapina, Johannes Siidra

 

Mälumängu III vooru tulemused 16.09.2011.a.

1. Vanaviisi – 22 punkti
2. S – mehed – 21 punkti
3. UMA – 18 punkti
4. Üllatus – 17 punkti

Üldkokkuvõte peale  III vooru

1. Vanaviisi – 63 punkti
2. Üllatus – 55 punkti
3. UMA – 48 punkti
4. S – mehed – 46 punkti
5. Karukäpp – 20 punkti

Toimkond

 

Mälumängu II vooru tulemused 16.06.2011.a.

  1. Üllatus – 13 punkti
  2. UMA – 12 punkti
  3. Vanaviisi – 11 punkti
  4. S – mehed – 11 punkti
  5. Karukäpp – 10 punkti

 

Mälumängu tulemused III – voor 09.09.2010

  1. koht – Üllatus – 26 punkti
  2. koht – Vanaviisi – 23 punkti
  3. koht – S – mehed – 22 punkti
  4. koht – UNDSÕ – 21 punkti
  5. koht – Karukäpp – 20 punkti

Üldkokkuvõte kolme vooru järel

  1. koht – Üllatus – 89 punkti
  2. koht – Vanaviisi – 81 punkti
  3. koht – UNDSÕ – 79 punkti
  4. koht – Karukäpp – 75 punkti
  5. koht – S – mehed – 71 punkti

 

Mälumängu tulemused 09.06.2010 teine voor

1. koht – Üllatus – 42 punkti
2. koht – Vanaviisi – 36 punkti
3. koht – Karukäpp – 35 punkti
4. koht – UNDSÕ – 34 punkti
5. koht – S – mehed – 29 punkti

Üldkokkuvõte:

2 – vooru tulemused

  1. koht – Üllatus 21 + 42 = 63 punkti
  2. koht – Vanaviisi 22 + 36 = 58 punkti
  3. koht – UNDSÕ 24 + 34 = 58 punkti
  4. koht – Karukäpp 20 + 35 = 55 punkti
  5. koht – S – mehed 20 + 29 = 49 punkti

Mälumängu tulemused esimene voor 2010:

  1. UNDSÕ 24 punkti – Taimi Varinurm, Uno Laansoo, Milvi Laur
  2. Vanaviisi 22 punkti – Matti Russ, Signe Aasa
  3. Üllatus 21 punkti – Ülle Hillep, Paul Hani, Ivar Hillep
  4. S – mehed 20 punkti – Juho Lillemägi, Kalle Sibul, Aadu Pindmaa
  5. 4-5 Karukäpp 20 punkti – Katrin Lapina, Johannes Siidra

Peakohtunik

Väino Marjak

 

Võrumaa PIK mälumängu tulemused 12.11. 2009

  1. koht – VAU – 29 punkti
  2. koht – Ummamuudu – 29 punkti
  3. koht – Üllatus – 28 punkti
  4. koht – S – mehed – 21 punkti
  5. koht – Karukäpp – 14 punkti

 

Üldkokkuvõte:

1. koht – Ummamuudu – 120 punkti – Matti Russ, Heino Põder, Heiki Polakes
2. koht – VAU                        113 punkti – Anu Palover, Uno Laansoo, Valdeko Karlson
3. koht – Üllatus                     106 punkti – Ülle Hillep, Ivar Hillep, Paul Hani
4. koht – S- mehed                  100 punkti – Juho Lillemägi, Kalle Sibul, Aadu Pindmaa
5. koht – Päike                          37 punkti – Helgi Kapp. Aasa Saaroja
6. koht – Karukäpp                  27 punkti – Johannes Siidra, Hele – Mall Pruus, Maria Silla

Peakohtunik

Väino Marjak

 

Mälumängu tulemused 17 sept.2009

1. koht – VAU 29 punkti
2. koht – Ummamuudu 29 punkti
3. koht – S – mehed 26 punkti
4. koht – Üllatus 24 punkti
5. koht – Päike 17 punkti

Üldkokkuvõte:

1. Ummamuudu – 91 punkti
2. VAU – 84 punkti
3. S – mehed – 79 punkti
4. Üllatus – 78 punkti
5. Päike – 37 punkti
6. Karukäpp – 13 punkti

Järgmine neljas voor toimub 12 november 2009 kell 11.00

Koja ruumides

 

 

Mälumängu tulemused 12 märts 2009

  1. koht – 42 punkti  Ummamuudu ( Matti Russ, Heino Põder, Heini Pohlakas )

  2. koht – 37 punkti  S – mehed ( Juho Lillemägi, Kalle Sibul, Aadu Pindmaa )

  3. koht – 33 punkti VAU ( Anu Palover, Uno Laansoo, Valdeko Karlson )

  4. koht – 32 punkti  Üllatus ( Ülle Hillep, Ivar Hillep, Paul Hani )

  5. koht – 13 punkti Karukäpp ( Johannes Siidra , Hele – Mall Pruus, Maria Silla )

Järgmine mälumäng toimub 11 juuni 2009 kell 11.00 Koja ruumides.

Iga meeskond esitab ühe punkti küsimuse, et arvestus oleks võrdne

Mälumängu tulemused 11 juuni 2009

 

1 – 2 koht – 22 punkti VAU
1 – 2 koht – 22 punkti  Üllatus
3 – 4 koht  – 20 punkti Päike
3 – 4 koht –  20 punkti Ummamuudu
5       koht –  16 punkti S – mehed

 

Järgmine mälumäng toimub 17 september 2009 kell 11.00

Iga meeskond esitab ühe punkti küsimuse

 

Üldkokkuvõte

1. koht – 62 punkti Ummamuudu
2. koht – 55 punkti VAU
3 .koht – 54 punkti  Üllatus
4. koht – 53 punkti S – mehed
5. koht – 13 punkti  Karukäpp

 

Mälumängu tulemused 12 märts 2009

  1. koht – 42 punkti Ummamuudu ( Matti Russ, Heino Põder, Heiki Polakes )
  2. koht – 37 punkti S – mehed ( Juho Lillemägi, Kalle Sibul, Aadu Pindmaa )
  3. koht – 33 punkti VAU ( Anu Palover, Uno Laansoo, Valdeko Karlson )
  4. koht – 32 punkti Üllatus ( Ülle Hillep, Ivar Hillep, Paul Hani )
  5. koht – 13 punkti Karukäpp ( Johannes Siidra , Hele – Mall Pruus, Maria Silla )

Järgmine mälumäng toimub 11 juuni 2009 kell 11.00 Koja ruumides.

Iga meeskond esitab ühe punkti küsimuse, et arvestus oleks võrdne

 

 

Mälumängu  tulemused  8 mai 2008 a. II  voor

Võistkonnad:

  1. Rõngaliin –                    21 punkti             Võistkond: VAU
  2. S – mehed –                   21  punkti                Anu Palover
  3. VAU –                            20 punkti                 Uno  Laansoo
  4. Vaegkuuljate  ühing –  17 punkti                 Valdeko Karlson
  5. Üllatus –                       14  punkti
  6. Helikäpad –                  12 punkti              Võistkond: Rõngaliin
  7. Käopojad –                   11 punkti                 Matti  Russ

 

Üldkokkuvõte:                                                           Signe  Aasa

 

  1. Rõngaliin –                     53 punkti               Heino  Põder
  2. VAU –                             52 punkti
  3. S – mehed –                    45 punkti             Võistkond: S – mehed
  4. Helikäpad –                    44 punkti               Juho  Lillemägi
  5. Vaegkuuljate  ühing –   43 punkti               Kalle  Sibul
  6. Üllatus –                         42 punkti
  7. Käopojad –                    36  punkti             Võistkond: Üllatus

 

3 vooru 11. sept.  tulemused Ivar  Hillep

 

1. VAU –                                44 punkti                Ülle  Hillep
2. Rõngaliin –                        42 punkti                Jevgeni  Tsukanov
3. Käopojad –                        40 punkti
4. S –mehed –                        38 punkti              Vaegkuuljate  ühing
5. Helikäpad –                      38 punkti                  Hele – Mall  Pruus
6. Üllatus –                            38 punkti                  Maria  Silla
7. Vaegkuuljate ühing –       36 punkti                  Raimo  Riitsaar

4 voor 6.november Neidi  Salmiste

1. VAU –                                23 punkti
2. S – mehed –                       23 punkti               Võistkond: Käopojad
3. Rõngaliin –                        22 punkti                  Taimi  Varinurm
4. Käopojad-                        18 punkti                   Milvi  Laur
5. Vaegkuuljate ühing         16 punkti                  Paul  Hani
6. Üllatus-                             15 punkti
7. Helikäpad –                       10 punkti              Võistkond:  Helikäpad Guido  Tarraste
Üldkokkuvõte:

 

1. VAU –                               119 punkti                 Maire  Kornõljev
2. Rõngaliin –                       117 punkti
3. S – mehed –                      106 punkti
4 – 5. Üllatus –                        95 punkti
4 – 5 . Vaegkuuljate ühing –  95 punkti
6. Käopojad –                         94 punkti
7. Helikäpad-                         92 punkti

 

Peakohtunik  Väino  Marjak

 

Mälumängu  tulemused  8 mai 2008 a. II  voor

 

Võistkonnad:

  1. Rõngaliin –                     21 punkti
  2. S – mehed –                   21  punkti
  3. VAU –                             20 punkti
  4. Vaegkuuljate  ühing –   17 punkti
  5. Üllatus –                        14  punkti
  6. Helikäpad –                   12 punkti
  7. Käopojad –                   11 punkti

 

Üldkokkuvõte:

 

  1. Rõngaliin –                      53 punkti
  2. VAU –                              52 punkti
  3. S – mehed –                    45 punkti
  4. Helikäpad –                     44 punkti
  5. Vaegkuuljate  ühing –     43 punkti
  6. Üllatus –                         42 punkti
  7. Käopojad –                     36  punkti

 

3 vooru 11. sept.  tulemused

 

1. VAU –                               44 punkti

2. Rõhgaliin –                       42 punkti

3. Käopojad –                       40 punkti

4. S –mehed –                      38 punkti

5. Helikäpad –                      38 punkti

6. Üllatus –                          38 punkti

7. Vaegkuuljate ühing –       36 punkti

 

Üldkokkuvõte:

 

1. VAU –                               96 punkti

2. Rõngaliin –                       95 punkti

3. S – mehed –                      83 punkti

4. Helikäpad –                      82 punkti

5. Üllatus –                           80 punkti

6. Vaegkuuljate ühing –     79 punkti

7. Käopojad –                      76 punkti

 

Mälumängu tulemused 06.02.2008.a – I voor.

I – võistkond: Üllatus – 28 punkti

Koosseis: Ivar Hillep, Jevgeni Tsuganov, Ülle Hillep.

II- võstkond: Rõngaliin – 32 punkti

Koosseis: Matti Russ, Signe Aasa, Heino Põder.

III – võistkond: VAU32 punkti

Koosseis: Anu Palover, Uno Laansoo, Valdeko Karlson.

IV – võistkond – Võrumaa Vaegkuuljate Ühing 26 punkti

Koosseis: Johannes Siidra, Maria Silla, Hele- Mall Pruus.

V – võistkond: Heiki – 20 punkti

Koosseis: Heiki Polakes

VI – võistkond: Helikäpad – 32 punkti

Koosseis: Guido Tarraste, Maire Kornõljev.

VII – võistkond: S – mehed – 24 punkti

Koosseis: Juho Lillemägi, Kalle Sibul, Ado Kisand.

VIII – võistkond: Käopojad – 25 punkti

Koosseis: Milvi Laur, Taimi Varinurm, Paul Hani.

Peakohtunik Väino Marjak

 

Visits: 22

Posted in Kasulikku infot

Jaanipäeva piknik 19.06.2008

Võrumaa Puuetega Inimeste Koda kutsub kõiki puuetega inimesi

 

Jaanipäeva piknikule, mis toimub 19. juunil algusega kell 11.00 Kuninga talus  Roosisaarel .

 

Päevakava.

 

  1. Taidlejate esinemine
  2. Kepikõnd ( keppe saab laenutada kohapeal)
  3. Sport- ja liikumismängud.

 

Kaasa võtta oma pikniku korv ,  võimalus kasutada grillkoda.

 

 

Ootame teid !

Visits: 11

Posted in Kasulikku infot

Retk Metsavenna tallu

Võru  Ratastooliklubi  korraldab 04 juunil  algusega kell 10.00 retke  Metsavenna  tallu

Kohtumiseni  Väino

Visits: 15

Posted in Kasulikku infot

Mälumängu II voor

Mälumängu II voor toimub 8 mail  algusega  kell 11.00  Koja  ruumides.

 

 Mälumängu  tulemused  8 mai  2008 a. II  voor

 

Võistkonnad:

  1. Rõngaliin –                     21 punkti
  2. S – mehed –                   21  punkti
  3. VAU –                             20 punkti
  4. Vaegkuuljate  Ühing –   17 punkti
  5. Üllatus –                        14  punkti
  6. Helikäpad –                   12 punkti
  7. Käopojad –                   11 punkti

Üldkokkuvõte:

  1. Rõngaliin –                      53 punkti
  2. VAU –                              52 punkti
  3. S – mehed –                    45 punkti
  4. Helikäpad –                     44 punkti
  5. Vaegkuuljate  Ühing –     43 punkti
  6. Üllatus –                         42 punkti
  7. Kõopojad –                     36  punkti

 

Peakohtunik

Väino Marjak

 

 

Visits: 19