Terviseuudised

TERVISETEEMALISED UUDISED
18-03-2024 - 02:45 - AVASTA.me - VIDEO | Varro Vooglaid kutsub osalema protestiaktsioonil „Peatame auto! Peatame maksu!“ – Juba 19. märtsil kell 9.00-09.10
Riigikogu liige 𝗩𝗮𝗿𝗿𝗼 𝗩𝗼𝗼𝗴𝗹𝗮𝗶𝗱 (EKRE) kutsub osalema protestiaktsioonil „Peatame auto! Peatame maksu!“ teisipäeval, 19.…
18-03-2024 - 02:37 - Tervis - Digisõltuvuse sümptomitega noorte hulk kasvab
Tervise Arengu Instituut viis ülemöödunud aastal pea viie tuhande 11–15-aastase kooliõpilase hulgas ellu tervisekäitumise uuringu (HBSC), millest selgus, et sotsiaalmeedia sõltuvuse sümptomitega õpilaste osatähtsus on võrreldes 2018. aasta uuringuga suurenenud kuuelt protsendilt kaheksale protsendile ja arvutimängusõltuvuse sümptomitega õpilaste osatähtsuse tõus on olnud oluliselt suurem tüdrukute seas ehk tüdrukute mängusõltuvus on kasvanud varasema uuringuga võrreldes kuuelt protsendilt 13 protsendini.
18-03-2024 - 02:35% - Rthth 0002024202418 - Rapla valla aukodanik on kohalikus haiglas töötanud üle 45 aasta
Rapla Vallavolikogu nimetas Rapla valla aukodanikuks sisehaiguste arsti Tiina Mägi.
18-03-2024 - 01:01 - Tervis - Neli tõsist tagajärge, mis võivad kaasneda hambaaukude ravimata jätmisega
Hambaaugud ei teki üleöö, vaid nende teke võib võtta mitu kuud või isegi üle aasta, enne kui need hakkavad sümptomeid näitama. Suhkrurikas menüü ning kehv suuhügieen annavad aga hambaaukude süvenemisele hoogu juurde.
18-03-2024 - 01:00 - https://www.mu.ee/ - Ukrainlased õppisid ITKs vaimse tervise füsioteraapiat
Ukraina vaimse tervise spetsialistid käisid Ida-Tallinna keskhaiglas (ITK) õppimas Põhja-Euroopas teaduspõhises vaimse tervise füsioteraapias laialdaselt kasutatavat kehatajuteraapiat.
18-03-2024 - 12:55% - Rthth 0002024202418 - Veebiseminar: täiskasvanu silm – mis on norm ja mis on patoloogia?
Ootame teid 9. aprillil kell 14–16 kuulama veebiseminari, kus keskendume täiskasvanuea silmaprobleemidele. Uurime, mis on norm ja mis on patoloogia.
18-03-2024 - 12:41 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - TAI terviseinfo märtsi uudiskiri võtab kokku värsked valdkonnauudised
TAI terviseinfo märtsi uudiskiri võtab kokku värsked valdkonnauudised

Meedia on viimastel nädalatel olnud terviseteemadest pungil. Kirgi on kütnud nii alkoholireklaami reeglid kui ka magustatud jookide maksustamine. Värskest TAI terviseinfo uudiskirjast leiad TAI seisukohad nendel teemadel.

Lisaks saab uudiskirjast vastused veel mitmele terviseküsimusele! Kas suhkur ja süsivesikud on halvad? Mida saab järeldada uimastijääkide suhtes tehtud reoveeuuringu tulemustest? Milliseid ennetustegevusi võiks Eestis lapseootel ja väikelaste vanematele pakkuda? Kui paljud eestlased puutuvad töökohal kokku tubakasuitsuga? Kuidas mõjub lastele liigne ekraaniaeg ja kuidas lapsi hoopis liikuma suunata?

Käimas on ka mitu uuringut. Alustasime sel kuul järjekordse täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringuga, kuhu kaasatakse 5000 Eesti elanikku. Sellistele uuringutele vastamisega saab panustada oluliste andmetega, mida kasutatakse nii poliitikakujundamisel, ennetustegevuste planeerimisel kui ka teadustöös. Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasi kasutajatel palume vastata tervisestatistika kasutajate ootuste ja rahulolu uuringule!

Uudiskiri pole ainus koht, kust TAI terviseuudiseid ammutada – juba 16. aprillil toimub teadusseminar „Tasakaalus toidulaud ja piisav liikumine – sõnadest tegudeni“. Pane end kindlasti kirja!

Meelike Tammemägi E, 18/03/2024 - 14:41
Uudis
18-03-2024 - 12:40 - Tervis - Reovesi näitab kahe uimasti tarvitamise kasvu
Tervise Arengu Instituudi (TAI) eestvedamisel Tallinnas ja Tartus ellu viidud reoveeuuring uimastite jääkide suhtes viitab järjest suuremale narkootikumide tarvitamisele uuritud linnades.
18-03-2024 - 12:36 - Tervis - Murrame müüdi: kõik süsivesikud on suhkrud ja neid peab kartma
Suhkur on käibemõiste, mida tihtipeale kasutatakse nii sahharoosi (nn lauasuhkur) kui ka teiste lihtsüsivesikute (nt glükoos, fruktoos, laktoos jne) kohta. Tegelikkuses aga on suhkrud vaid üks osa süsivesikutest lisaks tärklisele ja kiudainetele. Süsivesikuid saamegi toidust peamiselt tärklisena või suhkruna, vähem kiudainetena ja suhkrualkoholidena.
18-03-2024 - 12:15 - Tervis - Operatsioon läbi, aga magu lekib - loodi nutiks vidin, mis sellest teada annab
Üks lihtne pisike «kleeps» võib varsti hakata päästma seedeelundkonna operatsiooni läbi teinud patsientide elusid. See nutikas seade on loodud avastama seedevedelike leket varem, kui see muidu võimalik oleks. Kui kirurgid sulgevad sisselõike organil, nagu magu, soolestik või kõhunääre, on alati oht, et seedevedelikud hakkavad haavast välja lekkima enne, kui see täielikult paraneb.
18-03-2024 - 12:00 - https://www.mu.ee/ - Chemi-Pharmi värske juht Joonas Lahe võttis positsiooni vastu põnevusega
Möödunud sügisel keemiatööstuse Chemi-Pharm tegevjuhiks tõusnud Joonas Lahe sõnul on viimaste aastatega nii palju muutunud, et ettevõte vajab uut strateegiat.
18-03-2024 - 11:51 - https://www.virtuaalkliinik.ee/ - Viirushaiguste müüdid ja tegelikkus: kellele ja millal teha viinasokke?
Külmetushaiguste ümber ringleb mitmeid uskumusi ja igas peres on omad meetodid, kuidas haigestumise sümptomeid leevendada. Perearsti nõuandetelefoni 1220 arst-nõustaja dr Kadri Lauk murrab enamlevinud müüte viirushaigustest ning annab nõu, kuidas peaks haigestudes käituma.
18-03-2024 - 11:34 - Tervis - Maksavähk võib märku anda ootamatute sümptomitega
Salakavalast maksavähist aitab hoiduda tervislik elustiil ja maksahaiguste kontrolli alla saamine.
18-03-2024 - 11:20 - Tervis - Uuring: närvisüsteemihäired on tõusnud suurimaks haiguste põhjustajaks
Närvisüsteemi haigused, nagu insult, migreen ja dementsus, on tõusnud maailmas juhtivaks halva tervise põhjuseks, minnes mööda südamehaigustest, ilmneb reedel avaldatud ulatusliku uuringu tulemustest.
18-03-2024 - 11:10 - Tervis - Õpetlased mõtlesid välja lihamagneti, mis ühendab metalli bioloogilise koega
Uudne avastus võib muuta metalle ja bioloogilist kude ühendavaid tehnoloogiaid, vahendab Ameerika keemiaühing.
18-03-2024 - 11:08 - Tervis - Puukentsefaliidi juhtude arv on Eestis viimaste aastatega pea kolmekordistunud
Eelmisel aastal haigestus puukentsefaliiti 209 inimest. Terviseameti andmetel on puukentsefaliidi juhtude arv Eestis viimase kolme aastaga pea kolmekordistunud. Puugid muutuvad aktiivseks varakevadel, mil temperatuur on püsivalt üle 5-7 kraadi. Seega on just praegu õige aeg end puukentsefaliidi vastu vaktsineerida.
18-03-2024 - 11:00 - https://www.mu.ee/ - Põlva haigla aasta arsti tiitli pälvis taas sisearst Madli Pintson
Põlva haigla aasta arsti tiitli pälvinud Madli Pintson sai tunnustuse kolmandat aastat järjepanu.
18-03-2024 - 10:58 - AVASTA.me - FOTOD: JUHHUU, nii vahva – Kulturist Ott Kiivikase tütar Amani Kiivikas teatas suurest elumuutusest
Me oleme tagasiii Eestis🥹🇪🇪 Viimased pakkimised ja edasi-tagasi sõitmised ning siis saamegi uue peatükiga…
18-03-2024 - 10:40 - Uudised - Valminud on märtsikuu TAI terviseinfo uudiskiri

Meedia on viimastel nädalatel olnud terviseteemadest pungil. Kirgi on kütnud nii alkoholireklaami reeglid kui ka magustatud jookide maksustamine. Värskest TAI terviseinfo uudiskirjast leiad TAI seisukohad nendel teemadel.

Loe edasi...

18-03-2024 - 10:39 - AVASTA.me - 19. Märtsil on õnne kuhjaga lotovõidu jaoks neil tähemärkidel
19. märts on astroloogilises kalendris märkimisväärne päev, mil mitmed tähtkujud võivad leida end eriliselt…
18-03-2024 - 10:21 - Tervis - 16 000 kemikaali pandi plastikute andmebaasi: paljud neist on üliohtlikud
Teadlased panid kokku esimese kõikehõlmava plastide andmebaasi, mis sisaldab teavet 16 000 kemikaali kohta. Andmebaas on endiselt puudulik, aga ilmestab hästi plastide ohtu tervisele, vahendab Scientific America.
18-03-2024 - 10:00% - Rthth 0002024202418 - INTERVJUU | Tiit Meren: sõja korral võidakse hävitada meie suurhaiglad koos personaliga
Sõjakirurgi kogemusega veresoontekirurg Tiit Mereni sõnul on osal tsiviilmeedikutel siiani arusaam, et sõja korral peaks vigastatud sõdurite raviga tegelema sõjaväearstid. Tegelikkuses aga toimuks vigastatute ravi siiski tsiviilhaiglate baasilt ning sellisteks olukordadeks on haiglates olemas erinevad tegutsemisjuhendid – Eestis püütakse järgida dual use hospital ehk kahesuguse kasutusega haigla süsteemi.
18-03-2024 - 09:22 - Tervis - Tööinspektsioon vastab: kas taimekaitsevahendid võivad olla söömiseks ettenähtud ruumis?
«Meil ei ole tööl eraldi puhkeruumi. Puhata ja teed või kohvi saame juua töökoja ühes nurgas, aga seal on ühe riiuli peal nõud ja alumisel riiulil taimekaitsevahendid. Lisaks ei ole meil pesemisruumi. Kas meil on õigus nõuda, et oleks eraldi puhkeruum ja tööl oleks võimalus ennast pesta?» küsib lugeja.
18-03-2024 - 09:12% - Rthth 0002024202418 - Sikkut: valitsus hakkab tervishoiu rahastamist arutama märtsis või aprillis
Terviseminister Riina Sikkut (SDE) kavatseb tervishoiu rahastamise teemaga minna valitsusse märtsis või aprillis. Seni on arutatud näiteks seda, kas ajutisi töövõimetushüvitisi peaks tervisekassa asemel maksma hoopis töötukassa.
18-03-2024 - 09:00 - https://www.mu.ee/ - IVKH spetsialist: patsiendiohutuse tagamist toetab solidaarsuse printsiip
Ida-Viru keskhaigla (IVKH) vastne patsiendiohutuse spetsialist Jana Lullu ütles patsiendiohutuse nädala lõppedes, et patsiendiohutuse tagamist toetab solidaarsuse printsiip.
18-03-2024 - 08:57 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Suhkur – kas tõesti terviseprobleemide põhjus?
Suhkur – kas tõesti terviseprobleemide põhjus?

Magustatud jookidega on lihtne liialdada

Magusate jookide liigne tarvitamine võib aidata kaasa ülekaalu väljakujunemisele ja põhjustada mitmesuguseid terviseprobleeme.

Magusad joogid ei tekita söögiga sarnast täiskõhutunnet, seetõttu ei teadvustata pahatihti ka nendest saadavat energiat. Sellest tulenevalt ei tehta vajalikke muudatusi valikutes toidulaual. See omakorda võib muu hulgas viia üleliigse kehakaaluni ja ülekaalust põhjustatud tervisehädadeni, ütles Tervise Arengu Instituudi toitumise valdkonna juht Janne Lauk. 

Teadusuuringutele tuginedes on tõestatud, et kehakaalu suurendamisele lisaks suurendab magustatud jookide liigtarvitamine krooniliste haiguste riski ja kahjustab hambaid. Magustatud jookide liigset tarbimist seostatakse ühtlasi südame-veresoonkonna haiguste, 2. tüüpi diabeedi ja teatud vähitüüpidega. 

Oluline on luua keskkond, kus tervist toetavaid valikuid on lihtne teha ja need on kõigile kättesaadavad. Teisalt on oluline piirata selliste toodete kättesaadavust, mille ülemäärasel tarbimisel suureneb tervisenäitajate halvenemise risk. Magustatud jookide maksustamine on kindlasti üks oluline samm tervist toetavama keskkonna loomise suunas, lisas Lauk. 

Kui palju võivad täiskasvanud ja lapsed lisatud suhkruid päevas üldse tarbida?

Euroopa Toiduohutusamet defineerib lisatud suhkruteks kõik toidutoodete tootmisel või toiduvalmistamisel lisatud suhkrud (sh toor-roosuhkur, kookospalmisuhkur, fariinsuhkur, muscovado jne). Euroopa Toiduohutusamet on võtnud kasutusele ka mõiste vabad suhkrud, mis hõlmab lisatud suhkrutele lisaks mett, kõikvõimalikke siirupeid (nt glükoosi-fruktoosisiirup, agaavi- ja vahtrasiirup, aga ka mahlakontsentraadid) ning nn looduslikke suhkruid, mida on mahlades. 

TAI toitumisekspert Tagli Pitsi selgitab, et vabade suhkrute, sh lisatud suhkrute tarbimine peaks olema nii väike kui võimalik. Üldiselt sisaldavad lisatud suhkruid sisaldavad tooted (nt karastus- ja mahlajoogid ning teised magustatud joogid, kõik magusad näksid nagu nt kommid, šokolaad, küpsised, saiakesed, koogid jne) organismile vajalikke vitamiine, mineraalaineid ja kiudaineid väga väheses koguses või üldse mitte. Seevastu annavad nad rohkelt energiat. Nende liigsel söömisel on seega mitu ohtu. Võivad jääda söömata toidud teistest toidugruppidest ja seega saamata ka vajalikud toitained. Isegi kui süüa toite põhitoidugruppidest tasakaalustatult ja vastavalt vajadusele, aga rohkesti ka magusaid ja soolaseid näkse ning magustatud jooke, saab neist üleliigset energiat, mis suure tõenäosusega viib ühel hetkel ülekaalu või isegi rasvumiseni ja sealt omakorda kaasuvate probleemide-haigusteni (nt südame-veresoonkonnahaigused, diabeet jne). 

Uuringud on näidanud sedagi, et lapseeas rohke lisatud suhkrute söömine võib suurendada riski alkoholi tarvitamise suuremat riski noorukieas.

Lisatud või vabade suhkrute sisaldust toodetes on inimesel endal pea võimatu selgeks teha (pakendile märgitakse kõikide suhkrute kogus kokku, sh nn looduslikud suhkrud toitude koostises), seetõttu peaks söömisel, eriti magusa tarbimisel, lähtuma toidusoovitustest. 

Toidusoovituste järgi tohiks eelkooliealine laps süüa päevas kuni 2, teismeline ja täiskasvanu kuni 4 portsjonit magusate ja soolaste näkside toidugrupist. Üks portsjon vastab energiasisaldusele 40 kcal ja väga lihtsustatult on see 100 grammi magusat jooki või 10 g magusat või soolast näksi (nt 2 tl suhkrut, pool klaasi limonaadi, 1 komm, 2 väikest šokolaaditükki, 1/3 kohukesest, amps torti). Mahla võiks Eesti toidusoovituste järgi juua nädalas maksimaalselt ühe klaasi.

Kust saadakse kätte peamine lisatud suhkur – kas lapsed saavad seda magustatud jookidest?

Tagli Pitsi sõnul on väga keeruline öelda, kust kõige enam lisatud suhkruid saadakse. Pakendile ei pea märkima lisatud suhkrute kogust ja seega puuduvad ka meil täpsed andmed toodetes leiduvate lisatud ning vabade suhkrute koguste kohta. Samuti on viimasest rahvastiku toitumisuuringust varsti möödas pea 10 aastat ja vahepeal võivad olla inimeste söömisharjumused pisut muutunud, kuid ei ole alust arvata, et paremuse suunas. 

Küll aga võib eelmise uuringu põhjal öelda, et võttes kokku kõigi magusate ja soolaste näkside toidugruppi kuuluvate toitude (sh magustatud jookide) tarbimine, oli see laste puhul umbes neljakordne, täiskasvanutel kahe kuni kolmekordne maksimaalne soovituslik kogus. Kõigis vanusegruppides tarbiti enim portsjoneid küpsetiste ja kommide-šokolaadide alagrupist, mis on selgitatav sellega, et portsjonite arvestuse aluseks ei ole toidu suhkrute, vaid energiasisaldus ning need tooted sisaldavad lisaks suhkrutele tihti ka suures koguses rasvu.

TAI hallataval lehel toitumine.ee on olemas suhkrukalkulaator, mis aitab paremini aru saada, palju sa tegelikult päevas lisatud suhkruid sööd. Kalkulaator võimaldab leida ligikaudsed tarbitud suhkrute, sh lisatud suhkrute kogused ja võrrelda neid päevase maksimaalse soovitusega vastavalt sinu vanusegrupi keskmisele soovituslikule energiale.

 

Meelike Tammemägi E, 18/03/2024 - 10:57
Uudis
18-03-2024 - 08:27 - Tervis - Arst avaldab, millal peaksid alandama palavikku kõrge vererõhuga inimesed
Külmetushaiguste ümber ringleb igasuguseid uskumusi. Igas peres on oma meetodid, kuidas haigestumise sümptomeid leevendada. Perearsti nõuandetelefoni 1220 arst-nõustaja dr Kadri Lauk murrab enamlevinud müüte viirushaigustest ning annab nõu, kuidas peaks haigestudes käituma.
18-03-2024 - 08:18 - Terviseamet - Число случаев заболевания клещевым энцефалитом в Эстонии за последние годы выросло почти в три раза
В прошлом году клещевым энцефалитом заболели 209 человек. По данным Департамента здоровья, за последние три года число случаев заболевания клещевым энцефалитом в Эстонии выросло почти в три раза. Клещи становятся активными ранней весной, когда температура воздуха стабильно превышает 5-7 градусов. Поэтому сейчас самое время сделать прививку от клещевого энцефалита. По данным Департамента здоровья, за последние три года число случаев заболевания клещевым энцефалитом выросло почти в три раза. По словам Марии Викентьевой, главного специалиста отдела инфекционных заболеваний и эпидемиологии Департамента здравоохранения, в этом году уже диагностирован первый случай энцефалита, а в прошлом году заразились 209 человек. «Если посмотреть на последние несколько лет, то заболеваемость клещевым энцефалитом значительно возросла. Если в 2021 году было зарегистрировано 82 случая заболевания клещевым энцефалитом, то в 2022 году их было уже 140», - пояснила она. С ростом заболеваемости увеличивается и стоимость лечения. «На лечение клещевых заболеваний в Эстонии тратятся миллионы евро. В прошлом сезоне расходы на лечение составили более двух миллионов евро», - добавила Ханна Яэ, руководитель услуги вакцинации Кассы здоровья. Согласно исследованию, проведенному Институтом развития здоровья в 2023 году, почти 70% клещей в городской среде являются переносчиками возбудителей инфекционных заболеваний, опасных для человека, таким образом, получается что это болезнь, угрожающая людям не только в дикой природе, но можно заразиться и от инфицированного клеща в городских условиях. Единственный способ предотвратить заболевание − вакцинация. «Для профилактики клещевого энцефалита существуют эффективные и безопасные вакцины как для взрослых, так и для детей в возрасте от одного года. Курс первичной вакцинации состоит из трех инъекций», - говорила Викентьева, добавляя, что если начать курс вакцинации в марте, то к началу лета будет обеспечена первичная защита. Сделать прививку можно во многих центрах семейных врачей, кабинетах вакцинации и определенных аптеках по всей Эстонии. В этом году вакцинация будет проводиться в 41 аптеке, информацию о которых можно найти на веб-сайте vaktsineeriapteegis.ee. На том же веб-сайте можно также забронировать удобное время для вакцинации в аптеке. Вакцина платная, стоимость одной дозы составляет от 30 до 45 евро. По словам руководителя Союз провизорских аптек Эстонии Ли Роотслане, прививку от клещевого энцефалита теперь стоит сделать как тем, кто ранее не был привит, так и тем, кто хочет обновить защиту. «В Эстонии вакцинация сделана максимально удобной, и в аптеках, например, созданы все условия для быстрой вакцинации наряду с другими видами деятельности. Мы рекомендуем забронировать время заранее, вакцинация занимает 10-15 минут. Если в прошлом человек уже получал инъекцию вакцины против клещевого энцефалита, обязательно следует весной проверить на портале здоровья или карте профилактических прививок, сколько времени прошло с момента последней вакцинации. В зависимости от возраста пациента новую дозу следует вводить каждые три или пять лет», - объяснила Роотслане. Клещевой энцефалит − это инфекционное заболевание центральной нервной системы. Заражение чаще всего происходит через укусы клещей. Болезнь может принимать различные формы, от легкого гриппоподобного состояния до воспаления головного мозга. Специфического лечения против клещевого энцефалита нет, заболевание лечат симптоматически. В редких случаях клещевой энцефалит может привести к летальному исходу.
RUS
18-03-2024 - 08:17 - Terviseamet - Puukentsefaliidi juhtude arv on Eestis viimaste aastatega pea kolmekordistunud
Eelmisel aastal haigestus puukentsefaliiti 209 inimest. Terviseameti andmetel on puukentsefaliidi juhtude arv Eestis viimase kolme aastaga pea kolmekordistunud. Puugid muutuvad aktiivseks varakevadel, mil temperatuur on püsivalt üle 5-7 kraadi. Seega on just praegu õige aeg end puukentsefaliidi vastu vaktsineerida. Terviseameti andmetel on puukentsefaliidi juhtumite arv viimase kolme aastaga pea kolmekordistunud. Terviseameti nakkushaiguste ja epidemioloogia osakonna peaspetsialisti Maria Vikentjeva sõnul on tänavune esimene entsefaliidi juhtum juba diagnoositud ning eelmisel aastal sai nakkuse koguni 209 inimest. „Kui vaadata varasemaid aastaid, siis on haigestumine puukentsefaliiti märkimisväärselt tõusnud. Kui 2021. aastal registreeriti veel 82 puukentsefaliidi juhtu, siis 2022. aastal oli neid juba 140,“ selgitas ta. Üha tõusva haigestumise trendiga kasvavad ka ravikulud. “Eestis kulub puukide põhjustatud haiguste raviks miljoneid eurosid. Möödunud hooajal ulatusid ravikulud üle kahe miljoni euro”, lisas Tervisekassa vaktsineerimise teenusejuht Hanna Jäe.  Tervise Arengu Instituudi 2023. aastal tehtud uuringu kohaselt kannab ligi 70% linnaruumis olevatest puukidest mõnda inimesele ohtlikku haigustekitajat, mistõttu ei ole tegemist pelgalt looduses liikujaid ohustava tõvega, vaid selle võib nakatunud puugilt saada ka linnakeskkonnas. Ainus viis haiguse ennetamiseks on vaktsineerimine. „Puukentsefaliidi vältimiseks on olemas tõhusad ja ohutud vaktsiinid nii täiskasvanutele kui lastele alates esimesest eluaastast. Esmane vaktsineerimiskuur koosneb kolmest süstist,“ rääkis Vikentjeva ja lisas, et märtsis vaktsineerimiskuuri alustades on suve alguseks esmane kaitse olemas. Vaktsineerida saab paljudes perearstikeskuses, vaktsineerimiskabinettides ja valitud apteekides üle Eesti. Sel aastal vaktsineeritakse 41 apteegis, mis on toodud veebilehel vaktsineeriapteegis.ee. Samal veebilehel on võimalik broneerida ka endale sobiv aeg vaktsineerimiseks apteegis. Vaktsiin on tasuline ja doosi hind jääb 30-45 euro vahemikku. Eesti Proviisorapteekide Liidu juhi Ly Rootslase sõnul tasub praegu vaktsineerima tulla nii neil, kes pole varem end puukentsefaliidi vastu vaktsineerinud, kuid ka neil, kes soovivad kaitset uuendada. „Eestis on vaktsineerimine tehtud võimalikult mugavaks ning näiteks apteekides on tagatud kõik tingimused, et see kaitsesüst muude tegevuste kõrval kiirelt ära teha. Soovitame aeg eelnevalt broneerida, vaktsineerimiseks kulub 10-15 minutit. Juhul, kui inimene on varem juba puukentsefaliidi vastase vaktsiinisüsti saanud, tuleks kevadel kindlasti terviseportaalist või paberkandjal vaktsineerimispassist üle vaadata, kui palju aega on eelmisest vaktsineerimisest möödunud. Sõltuvalt patsiendi vanusest peaks uue doosi tegema kas kolme- või viieaastase intervalliga,“ selgitas Rootslane. Puukentsefaliit on kesknärvisüsteemi nakkushaigus. Nakatumine toimub enamasti puugihammustuse kaudu, kuid viiruse võib saada ka töötlemata toorpiima tarbimisel. Haigus võib avalduda mitmes vormis, alates kergest gripilaadsest seisundist kuni ajupõletikuni. Puukentsefaliidi vastu puudub spetsiifiline ravi, haigust ravitakse sümptomaatiliselt. Puukentsefaliidi põdemine võib harvadel juhtudel lõppeda ka surmaga.
EST
18-03-2024 - 07:54 - https://www.mu.ee/ - Puukentsefaliidi juhtude arv on pea kolmekordistunud
Terviseameti andmeil on puukentsefaliidi juhtude arv Eestis viimase kolme aasta jooksul pea kolmekordistunud, näiteks mullu haigestus 209 inimest. Et puugid muutuvad aktiivseks varakevadel, mil temperatuur on püsivalt üle 5-7 kraadi, on praegu õige aeg enda haiguse vastu vaktsineerimiseks.
18-03-2024 - 07:40 - RSS vood - Erikomisjon arutab tervishoiuteenuste kvaliteeti
Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon arutab täna toimuval avalikul istungil Riigikontrolli aruannet "Riigi tegevus tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamisel".
18-03-2024 - 07:27 - RSS vood - Puukentsefaliidi juhtude arv on Eestis viimaste aastatega pea kolmekordistunud
Eelmisel aastal haigestus puukentsefaliiti 209 inimest. Terviseameti andmetel on puukentsefaliidi juhtude arv Eestis viimase kolme aastaga pea kolmekordistunud.
18-03-2024 - 07:20 - Tervis - Oluline teada: mis võib viidata diabeedile?
Isegi aastaid suhkurtõvega elanud inimesed ei tea, et neid saab vajadusel nõustada diabeediõde. «Otsige abi, pereõed oskavad aidata ja perearst saab vajadusel edasi suunata ka spetsialisti vastuvõtule,» ütleb Ida-Tallinna keskhaigla diabeediõde Aili Saukas.
18-03-2024 - 07:00 - https://www.mu.ee/ - Mürgistusennetusnädal keskendub taimekaitsevahenditele
Terviseameti mürgistusteabekeskus kutsub esmaspäevast algaval rahvusvahelisel mürgistusennetusnädalal pöörama tähelepanu ohtudele, mis kaasnevad kevadiste taimekaitse- ja putukatõrjevahendite kasutamisega.
18-03-2024 - 05:00% - Rthth 0002024202418 - Digisõltuvuse sümptomitega noorte hulk kasvab
Tervise Arengu Instituut viis pea viie tuhande 11–15-aastase kooliõpilase hulgas ellu tervisekäitumise uuringu.
18-03-2024 - 05:00 - https://www.mu.ee/ - Uuring: naised saavad treeningust meestest suuremat kasu
Ameerika Ühendriikides tehtud uuringu andmeil saavad naised samast treeningust rohkem kasu kui mehed isegi juhul, kui harvemini treenivad.
17-03-2024 - 06:02 - Tervis - Pane tähele! Need on kõrgvererõhktõve ehk hüpertensiooni sümptomid
Kõrgvererõhktõbi ehk hüpertensioon (ka hüpertooniatõbi) on üsna sage haigus, eriti siis, kui elustiil ei ole tervislik. 
17-03-2024 - 04:47 - AVASTA.me - Ekspertiis tegi kindlaks, mida mees süstis Lasnamäel asuva Virbi tänava kaupluse veepudelisse
Lasnamäe Maxima kaupluses jäi turvasalvestisele meesterahvas, kes toimetas süstlaga pudeli kallal ning asetas selle…
17-03-2024 - 03:58 - AVASTA.me - VIDEOD: Mis toimub? Tene Laul: Palun abi kohe, mind tapetakse ära.
Laupäeva öösel toimus operatsioon, kus kiirabi ja politsei viisid Tene Laulu Saaremaalt mandri poole,…
17-03-2024 - 01:00 - Tervis - Isegi munasarjade seisund võib mõjutada mälu ja aju
Keskealiste inimeste mälu- ja mõtlemisprobleemide taga võib olla midagi rohkemat kui lihtsalt vananemise ilmingud. Uued uuringud leiavad seoseid polütsüstilise munasarjade sündroomi ja mäluprobleemide vahel, kuid ei kinnita, et hormonaalne häire oleks nende kindel põhjustaja. 
17-03-2024 - 11:00 - Tervis - Kas poes müüdavad lihavabad toidud on tervislikud?
Kuigi taimetoitlus võib tunduda tervisliku valikuna, võib paljudes nendes toodetes peituda ebatervislikkus, olgu selleks ülemäärane soolasisaldus või küllastunud rasv. Uurime lähemalt, kuidas teha teadlikumaid valikuid oma ostukorvi täites. 
17-03-2024 - 08:06 - Tervis - Varjatud oht: millistes toitudes peitub enim lisatud suhkruid?
Kui päevas saadav energiakogus suhkrutest või ka muudest toitainetest ületab kulutatud energiat, tekib ülekaal. See omakorda on peamine riskitegur paljudele haigustele. Mõne toidu lisatud suhkrute sisaldus pole aga teada, kirjutab emeriitdotsent Tiiu Liebert. Ta annab nõu, kuidas saada sellest siiski ülevaade.
16-03-2024 - 06:00 - Tervis - Kuidas mõjub seks südamele?
Mitmetest uuringutest on selgunud, et regulaarne seks mõjub tervisele hästi ning aitab ennetada kroonilisi haiguseid. Teadlased korraldasid katse, et selgitada välja, kas seks mõjub südame ja veresoonkonna tervisele sama hästi kui kardiotrenn.
16-03-2024 - 11:45 - Tervis - Lapseea leukeemia sümptomid, mida tasub teada
Mitmeid leukeemia sümptomeid võib kergesti segi ajada muu, mitte nii tõsise haigusega. Kui sümptomid muutuvad krooniliseks, võib tegu olla leukeemiaga.
16-03-2024 - 11:00 - AVASTA.me - ISSVER, kui palju lund tuleb – Sünoptik Kairo Kiitsak räägib, kuhu Eestis pühapäeval kõige rohkem lund tuleb
Tänased (15.03) mudelarvutused näitavad pühapäevaks (17.03) enim lund Põhja- ja Kirde-Eestisse. Maksimaalsed kogused jäävad…
16-03-2024 - 10:17% - AMVAMthUTCAM.03UTC - FOTO: Grete Paia vastab, millal on oodada last … 🥰🥰
Hiljuti esitati Paiale, kes tänavu saab 29-aastaseks, küsimus laste saamise kohta. Grete, kes seekord…
16-03-2024 - 09:39 - AVASTA.me - Uue nädala algus, 18. märts, toob suurt rahalist õnne lotovõidu või mingil muul moel neile tähtkujudele.
Kui olete kunagi mõelnud, millal universum otsustab teid rahalise õnnega õnnistada, võib uus nädal,…
16-03-2024 - 09:27% - AMVAMthUTCAM.03UTC - FOTOD ⟩ Ivo Linna erakordne juubelikontsert meelitas kohale hulgaliselt kuulsusi! Uuri, kes täpselt kohal olid!
Ivo Linna andis vägeva juubelikontserdi! Vaata galeriid TV3.ee uudisteportaalist ja saa teada, millised tuntud…
16-03-2024 - 06:51 - Tervis - Hommikueine söömine tagab järgmise eelise
Mäletad, kui ema ütles, et hommikusöök on päeva tähtsaim eine? Teadlased arvasid sama ja võtsid uurida, kuidas hommikune einestamine või sellest loobumine mõjutab keha ainevahetust paar tundi hiljem – treeningu ajal ja selle järel.
15-03-2024 - 07:00 - Tervis - Unearst vastab: miks muutub vanuse kasvades uni kehvemaks?
Väärikas vanuses inimeste uni on häiritum normaalsete füsioloogiliste protsesside tõttu. Eakad kurdavad une häirumise üle ja neil esineb enam haigusi, mis mõjutavad une kvaliteeti ühel või teisel moel. Nende und mõjutab vananemisega seonduv elustiil, millega kaasneb liikumise vähenemine. Koduseks jäämine toob kaasa muutused une-ärkveloleku ajakavas. Sotsiaalne isoleeritus ja abivajadus igapäevastes tegevustes suurendavad stressi ja ärevust. Kehv uni võib aga võimendada neid probleeme veelgi.
15-03-2024 - 05:05 - Tervis - Teadlased avastasid, mis võib hoida vananedes rasvumast
See, mida noorena süüakse, määrabki selle, milline on kehakaal ja sellega toimetuleku võime täiskasvanuna. Muutused, mida söögiga harjumine ajus tekitab, on üsna pöördumatu iseloomuga, viitab Jaapani teadlaste uuring.
15-03-2024 - 01:43 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Lapseootel ja väikelaste vanematele suunatud analüüs pakub perede toetamiseks võimalusi
Lapseootel ja väikelaste vanematele suunatud analüüs pakub perede toetamiseks võimalusi

Tervise Arengu Instituudi tellimusel HAAP Consulting OÜ ellu viidud analüüs annab ülevaate, millised lapseootel ja väikelaste vanemate vanemlikke oskusi ja vaimset tervist toetavad ennetustegevused ja teenused on Eestis olemas ning millised võiksid olla rahvusvahelisele praktikale toetudes veel vajalikud.  

Analüüsiti Eestis kasutusel olevaid ennetustegevusi ja suurt tulemuslikkust näidanud rahvusvahelisi ennetustegevusi. Selle alusel tehti soovitused, millised tegevused sobiksid täiendama Eesti süsteemi, et lapseootel ja väikelaste vanemad oleksid hoitud. 

Millist tuge vajavad Eestis lapseootel ja väikelaste vanemad?  

Sünnitusjärgse depressiooni risk on Eestis suur – ligikaudu iga viies ema kogeb sünnitusjärgset meeleoluhäiret. Lapseootel ja väikelaste vanemate hulgas tajutakse elumuutuse ning terviseprobleemidega kaasnevat ärevust ja stressi ning vähest valmisolekut tulla toime lapsevanemana.

Eestis on lapseootel ja väikelaste vanemate vaimset tervist ning vanemlikke oskusi toetavaid riiklikke teenuseid vähe, valikulisel tasandil puuduvad teenused täielikult. Olemasolevad teenused ei ole kättesaadavad kõigile abivajajatele – puudu on nii vajalikest spetsialistidest kui ka oskusest märgata, ja teadmistestki, kuhu märkamise korral edasi suunata. 

Kuidas siis olukorda parandada?  

  • Vaimse tervise oskustelt on kesksel kohal vanemate toetamine stressi juhtimisel ja emotsionaalse heaolu säilitamisel. Oluline on laiendada vaimse tervise toe kättesaadavust: toetada seda, et vaimse tervise spetsialiste oleks praegusest enam ja laiendada ämmaemandatele ning esmatasandi tervishoiutöötajatele pakutavate täiendkoolituste mahtu. 
  • Vanemlike oskuste vaates tuleb laiendada universaalsete ennetustegevuste nagu ämmaemandate pakutavate perekooli loengute või ämmaemandate koduvisiitide kättesaadavust kõigile lapseootel ja väikelaste vanematele. Paindlikkus ja võimekus pakkuda vajaduse korral täiendavat tuge on väga oluline. 
  • Oluline on ka sõeluuringute kasutamise laiendamine ja juurutamine, sealhulgas vajaduse korral täiendavate testide eestindamine ning ämmaemandate ja esmatasandi  tervishoiutöötajate väljaõpe ja tugi. Oluline on muuta see praktika ämmaemandatele rasedusaegsete ja sünnitusjärgsete visiitide ajal kohustuslikuks. 
  • Luua tuleks ka (piirkondlikud) ülevaated lapseootel ja väikelaste vanematele suunatud tulemuslikest ennetustegevustest, mida saaksid kasutada nii spetsialistid kui ka eraisikud. 
  • Ennetustegevuste vaates on kesksel kohal koduvisiidid. Nii saavad spetsialistid pakkuda vanemale tuge tuttavas ja turvalises kodukeskkonnas. 
  • Lapseootel ja väikelapse vanemale tuleks tagada järjepidev toetusteekond: raseduse ja väikelapse vanema jälgimise süsteem eelkõige kõrge riskiga rasedatele/väikelaste vanematele. 

Kaks programmi, mida kaaluda Eestisse kohandamiseks  

Lapseootel ja väikelaste vanemate vaimset tervist ja vanemlikke oskusi toetavate ennetustegevuste valimisel lähtuti kriteeriumitena programmi tulemuslikkusest ja tõendatusest eri riikides; Eesti konteksti rakendamise keerukusest, võttes arvesse praeguseid puudujääke-vajadusi. Korraldati ka arutelud valdkonna ekspertide ja praktikutega, et hinnata ennetustegevusi kooskõlas mainitud kriteeriumitega. 

Nende kriteeriumite järgi soovitati kaaluda Eestisse kohandamiseks kahte programmi: Triple P System, fookusega väikelaste vanematele suunatud programmidel ja Promoting First Relationships.

Triple P System

„Triple P System“ tugevuseks on mitmekülgne ja vajaduspõhine pikaajaline formaat, millega pakutakse erilähenemist ka näiteks enneaegsete laste vanematele. „Triple P System“ on suunatud nii esimest kui ka mitmendat korda vanemaks saajatele ja kaasatud on mõlemad vanemad. Sel on kõrge tõendatuse tase eri riikides, täheldatud on positiivset tulemuslikkust ema depressiooni sümptomaatika ja stressi vähenemisel ning vanemlikes praktikates ja paarisuhtes.  

Lapseootel ja kuni 2-aastaste laste vanematele suunatud vaimse tervise probleemide ennetamise ja vanemlike oskuste arendamise programm Eestis praegu puudub, kuid ärevus, stress ja sünnitusjärgsete meeleoluhäirete esinemissagedus on väga suur,  seetõttu täidab „Triple P System“ ka olulise tühimiku sellele sihtgrupile kättesaadavate teenuste pakkumisel. 

Promoting First Relationships

Programmi „Promoting First Relationships“ tugevuseks on individuaalne lähenemine, mille puhul kasutatakse mitmekülgseid meetodeid nagu kodukülastused, telefoninõustamised, videosalvestised.  Tegevused aitavad vanematel paremini mõista lapse käitumist ja sotsiaal-emotsionaalseid vajadusi.

Programmi rakendamise abil paraneb ka vanemate empaatilisus lapse vajaduste suhtes. Oluline on seegi, et lastekaitsesüsteemi jõudnud perede puhul väheneb lapse perest eraldamise tõenäosus.

Kuni 2-aastaste lastekaitseteenustega kokku puutunud laste vanematele suunatud vanemlike oskuste programmi Eestis praegu ei ole. „Promoting First Relationships“ pakub võimaluse toetada perekondi vajaduse korral kodus kohapeal. Ämmaemanda koduvisiit on üks võimalik riigi toetatud ennetustegevus riskirühmale nii valikulisel kui ka näidustatud viisil.   

Analüüsiga saab tutvuda TAI kodulehel

Analüüs valmis Tervise Arengu Instituudi tellimusel. Programmi elluviimist rahastatakse ESF+ 6. prioriteetse suuna meetmest 21.4.7.9 „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ TAT „Laste ja perede toetamine“. 

Meelike Tammemägi R, 15/03/2024 - 15:43
Uudis
15-03-2024 - 01:33% - Rthth 0002024202415 - Ukrainlased õppisid Ida-Tallinna Keskhaiglas vaimse tervise füsioteraapiat
Ukraina vaimse tervise spetsialistid käisid Ida-Tallinna Keskhaiglas nädalasel koolitusel õppimas vaimse tervise füsioteraapia metoodikat - kehatajuteraapiat.
15-03-2024 - 01:21 - Tervis - Istuva töö korral kasuta neid teadlaste soovitatud tervisenippe
Istuv eluviis võib põhjustada kroonilisi terviseprobleeme, nagu rasvumine ja südamehaigused. Sellisest saatusest sooviksid ilmselt pääseda kõik kontoritöötajad, kes on sunnitud iga päev tunde laua taga veetma.
15-03-2024 - 01:18% - Rthth 0002024202415 - Põhja-Eesti Regionaalhaigla hakkas eluohtliku verejooksu raviks kasutama täisverd
Esmakordselt Eestis võeti Regionaalhaiglas rohke verekaotuse ravimisel kasutusele uue kvaliteediga täisveri, mille doosid paiknevad haiglas EMO reanimatsioonisaali juures, reanimobiilide külmikus ning verepangas intensiivides ja operatsioonitubades kasutamiseks.
15-03-2024 - 01:12 - AVASTA.me - FOTO: VOT SIIS – Teet Margna, kes külastas üritust koos Tuuli Roosmaga, avalikustas tõe nende suhte kohta.
@TUULIROOSMA @KAUPOKARELSON @MARTINEMARGNA Sõber Kaupo avas Volta Galeriis oma kunstikogu näituse ‘Femisfäär’, mille üks…
15-03-2024 - 12:11% - Rthth 0002024202415 - Põlva haigla aasta arst: tihti ei anta piisavalt infot edasi
Põlva Haigla aasta arsti tiitli pälvis kolmandat aastat järjepanu sisearst dr Madli Pintson.
15-03-2024 - 12:05 - Tervis - Need võtted aitavad jagu saada apaatiast ja saavutada edu
Kas tunned mõnikord, et lihtsalt ei viitsi? Kas sooviksid rohkem trenni teha, uut keelt õppida või haridusteed jätkata, kuid tundub, et see kõik on liiga suur vaev?
15-03-2024 - 11:24% - Rthth 0002024202415 - Ruth Kalda: peame ühiskonna tervisevajadustele vastama parimal võimalikul viisil
Tartu Ülikooli meditsiinivaldkonna õppeprodekaan Ruth Kalda sõnab, et arstiõppes on ülioluline hoida silme ees visiooni sellest, millised on ühiskonna ootused ja vajadused 10 aasta pärast. Vastavalt sellele visioonile tuleks olla paindlik ja ka õpet vastavalt korraldada.
15-03-2024 - 09:58 - Tervis - Loe, kuidas muutliku ilmaga terve püsida
Üleminek talvelt kevadele on ettearvamatu. Ühel päeval võib olla päikeseline ja soe, järgmisel võib kimbutada külmanäpistus ja lumesadu. Kuidas mõjutab muutuv ilm tervist ja mil moel end kaitsta, selgitab dr Tejal Shelat, Mayo kliiniku perearst-resident.
15-03-2024 - 08:30% - Rthth 0002024202415 - Patsientide nõukogu: oleme tõsises mures eriarstiabi kättesaadavuse pärast Saaremaal
Kuressaare haigla patsientide nõukogu kirjutab avalikus pöördumises, et on tõsises mures eriarstiabi kättesaadavuse pärast Saare maakonnas.
15-03-2024 - 08:00% - Rthth 0002024202415 - Priit Tohver: kahju käib asjaga kaasas
11.-17. märts on ülemaailmne patsiendiohutuse teadvustamise nädal, mis on ellu kutsutud selleks, et tõsta fookusesse nii tervishoiutöötajate kui ka patsientide rolli tervishoiusüsteemi ohutuse tagamisel ja selle parendamise võimalustel.
15-03-2024 - 06:51% - Rthth 0002024202415 - eKiirabi aitab sündmuskohal operatiivselt tegutseda
Alates 2020. aasta algusest on Tervisekassa eest vedanud eKiirabi digilahenduse uuendamist. Selle aasta alguses toimusid esimesed edukad tarkvara testimised.
15-03-2024 - 06:24 - Viimased uudised ja blogipostitused - eKiirabi aitab sündmuskohal operatiivselt tegutseda
Alates 2020. aasta algusest on Tervisekassa eest vedanud eKiirabi digilahenduse uuendamist, mida kiirabimeedikud kasutavad väljakutsetel patsienti puudutava elutähtsa terviseinfo leidmiseks ning oma tegevuse, ravi ja otsuste dokumenteerimiseks. Viimaste aastate jooksul on algselt Rootsis välja töötatud eKiirabi lahendust kohandatud Eestile sobivaks koostöös Telia Eesti AS-i ja Ortivus AB partneritega. Selle aasta alguses toimusid ka esimesed edukad tarkvara testimised. 
15-03-2024 - 05:00% - Rthth 0002024202415 - Müügiloa sai esimene geeni täppismuutmise ravim
Veebruarikuus andis Euroopa Komisjon müügiloa esimesele ravimile, mis on saadud geenide täppismuutmise tehnoloogia abil.
14-03-2024 - 11:02 - RSS vood - Joller: alkoholireklaami muudatuste ettevalmistamisse meedikuid ei kaasatud ja nende arvamust eirati
Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige dr Karmen Joller ütleb, et reklaamiseaduse väljatöötamiskavatsuses meedikute arvamusega ei arvestata.
14-03-2024 - 10:40 - RSS vood - Ministeerium auditist: saime kinnitust, et meie plaanid ravikvaliteedi tagamiseks on asjakohased
Riigikontroll on teinud tänuväärset tööd ning andnud kinnituse, et ministeeriumi plaanid patsiendi hääle võimendamiseks ning ravikvaliteedi tagamiseks on asjakohased, leiab sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna nõunik Ulla Raid.
14-03-2024 - 10:14% - Rthth 0002024202414 - Terviseamet: nädalaga lisandus 165 gripijuhtu
Ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse ja grippi haigestumine langeb. Gripilevikut saab hinnata veel laialdaseks, haigestumuse intensiivsus on madal, teatas terviseamet.
14-03-2024 - 09:02% - Rthth 0002024202414 - Riigikontroll: tervishoid vajab tõhusamat kvaliteedi jälgimist ja süsteemset puuduste kõrvaldamist
Selleks, et tervishoiuteenuste kvaliteet üle Eesti oleks usaldusväärne, on tarvis, et riik looks kvaliteedi jälgimiseks ja puuduste kõrvaldamiseks tõhusama süsteemi, leiab Riigikontroll täna avaldatud auditis. Lisaks jäävad kvaliteedi tagamise nõuded üldsõnaliseks ning erinevad tervishoiuteenuste osutajad mõistavad ja järgivad neid erinevalt.
14-03-2024 - 08:58 - Terviseamet - Nädalaga lisandus 165 gripijuhtu
Ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse ja grippi haigestumine langeb. Gripilevikut saab hinnata veel laialdaseks, haigestumuse intensiivsus on madal. Eelmise nädala jooksul registreeriti 2591 ägedate respiratoorsete nakkuste haigusjuhtu, neist 43,3% olid kuni 14-aastased lapsed. Kokku registreeriti 165 gripijuhtu, laboratoorselt kinnitati 74 gripijuhtu*.  TEHIKu andmetel on kahe nädala jooksul gripi tõttu haiglaravi vajanud 74 patsienti. Hooaja algusest on kokku hospitaliseeritud 1231 inimest. Esialgsetel andmetel on sel viirushooajal esinenud 85 gripi kaasuva ja põhihaigusega seotud surmajuhtu. 89,2% surnutest on olnud üle 60-aastased. Mediaanvanus oli 79 a. Eelmisel nädalal lisandus 160 COVID-19 haigusjuhtu. Registreeritud haigusjuhtude üldarv on nädalaga vähenenud 18,4% võrra. Haiglate edastatud andmetel hospitaliseeriti 28 patsienti nii COVID-19 põhi- kui ka kaasuva haigusega. Üle 60-aastaste osakaal moodustab 90% kõikidest COVID-19 põhihaiguse tõttu hospitaliseeritud patsientidest. Haiglate poolt edastatud esialgsetel andmetel esines kaks COVID-19 kaasuva ja põhihaigusega seotud surmajuhtumit. *Hetkel ringleb Eestis üheaegselt kaks gripiviiruse tüüpi: A-gripiviirus ja B-gripiviirus. Ringleb kolm alatüüpi: A-gripiviiruse alatüübid A(H1N1)pdm09 ja A(H3N2) ning B-gripiviiruse alatüüp Victoria. Alatüpeeriti 17 gripiviirust, neist 12 olid A-gripiviiruse alatüübid A(H1N1)pdm09 ning 5 B-gripiviiruse alatüüp Victoria.
EST
14-03-2024 - 08:48 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Digisõltuvuse sümptomitega noorte hulk kasvab
Digisõltuvuse sümptomitega noorte hulk kasvab

Tervise Arengu Instituudi vanemanalüütik Jaana Rahno märgib, et 2023. aastal avaldatud Eesti inimarengu aruandes tuuakse välja, et digiseadmete kasutamine ise ei põhjusta vaimse ja füüsilise tervise probleeme selle mõju sõltub eelkõige kasutajast, kasutusviisist ja -olukorrast. „Siiski võib pikka aega ekraanis olemine mõjutada lapse tervist ja heaolu. Seda on ka pikaajalised uuringud näidanud, et digisõltuvus suurendab noorukitel depressiivsete sümptomite esinemist ja sotsiaalset ärevust ning mõjutab negatiivselt õppimist ja suhteid vanematega,“ toob Rahno välja.

TAI tervisekäitumise uuringust selgus, et 77% poistest ja 41% tüdrukutest mängivad arvutimänge vähemalt kaks tundi päevas ning 13-aastastest poistest suisa 81%. Tüdrukud veedavad sagedamini aega sotsiaalmeedias – nimelt 63% tüdrukutest ja 47% poistest on vähemalt kaks tundi päevas sotsiaalvõrgustikes, mille kasutamine vanusega aina kasvab.  

Sotsiaalse suhtlemise puhul joonistus uuringu tulemustest välja, et 10% võrra on suurenenud nende õpilaste osatähtsus, kes leiavad, et oma mõtetest ja tunnetest on kergem rääkida internetis kui silmast silma.

Järjest intensiivsem nutiseadmete kasutus noorte hulgas väljendub ka nende füüsilises tervises. Nimelt liigub piisavalt vaid 16% 11−15-aastastest kooliõpilastest – 19% poistest ja 13% tüdrukutest. Poisid on tüdrukutest igas vanuses aktiivsemad, kuid vanusega väheneb kehaline aktiivsus nii poiste kui ka tüdrukute hulgas. Kõige rohkem ongi soovitustele kohasel määral aktiivseid noori 11-aastaste poiste (26%) ja kõige vähem 15-aastaste tüdrukute hulgas (9%). 

Kaks ja enam tundi päevas elektroonilist meediat kasutavad õpilased hindasid oma tervist sagedamini halvaks ja eluga rahuolu vähesemaks, nad tunnevad sagedamini ema või isaga muredest rääkimisel raskusi, neile meeldib vähem koolis käia ja nende õpitulemused on nõrgemad ning nende hulgas esineb sagedamini uimastite tarvitamist ja vähemalt kahenädalasi depressiivseid episoode, võtab uuring kokku.

Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) liikumissoovituste järgi peaks noortel kogu nädala jooksul igas päevas olema keskmiselt 60 minutit või rohkem vähemalt mõõduka intensiivsusega aeroobset tegevust ehk sellist liikumist, mis ajab neid higistama ja hingeldama. Täiendavalt tuleks teha vähemalt kolmel päeval nädalas tugeva intensiivsusega tegevusi, lihaseid ja luid tugevdavaid harjutusi ning läbivalt vähem istuda. 

SA Liikumisharrastuse Kompetentsikeskuse teadusnõunik Henek Tomson märgib, et kõigist Eesti lastest liiguvad igapäevaselt piisavalt aktiivselt vähem kui pooled, nädalavahetustel vaid kolmandik, mis tähendab, et kogu pere liikumisaktiivsus nädalavahetustel väheneb oluliselt ja vanemad kui laste olulisimad mõjutajad liiguvad ka ise vähe. 

Ta kirjeldab Taanis aastatel 20192021 korraldatud eksperimentaalset uuringut, kus analüüsiti 89 pere ekraaniaja vähendamise mõju (sh lapsi 157) erisugustele tervisenäitajatele ja leiti, et sekkumisgrupi lastel, kel vähenes ekraaniaeg oluliselt, suurenes aktiivses tegevuses oleku aeg märkimisväärselt. Sekkumisprogrammis osalenud lastel, kellel lubati vaba sisuga ekraaniaega kolm tundi nädalas (harjumuspärase ca 5 tunni asemel), suurenes aktiivse tegevuse aeg keskmiselt 44,8 minutit päevas. Võrdluseks kontrollrühma lastel oli muutus vaid 1 minutit päevas.  „Erinevused laste liikumiskäitumise vahel võimenduvad uuringu kohaselt eriti tugevalt nädalavahetusel, kus sekkumis- ja kontrollrühma vahel leiti 73,4-minutiline erinevus. Ka on tähelepanuväärne, et lastevanematel, kel samamoodi ekraaniaega piirati, muutus oluliselt Maailma Terviseorganisatsiooni heaoluindeks (WHO-5) paremuse suunas ja samuti pikenes statistiliselt olulisel määral uneaeg,“ võttis Tomson kokku.

Sellele näitele tuginedes kutsub Tomson peresid üles leidma rohkem aega koos olemiseks ja liikumiseks just ekraaniaja arvelt. „Argipäeval võib proovida lisada igapäevasesse trajektoori rohkem jalgsi liikumisminuteid, näiteks valides pikema marsruudi teel koju, tulles ühistranspordist mõni peatus varem maha või teha ühistel vabadel õhtutel ekraani ees olemise asemel jalutuskäike kogu perega,“ lisab Tomson ning märgib, et saabuv kevad pakub ohtralt võimalusi aktiivseks ajaveetmiseks ka nädalavahetustel – perega koos saab avastada Eesti loodust jalutades, matkates, orienteerudes või rattaga sõites ning mängida õue- või pallimänge,“ toob Tomson välja lihtsaid nõuandeid liikumiseks ja toonitab, et hästi oluline on vähendada istumise aega. „Meie keha on mootor, mis on loodud liikuma ja eriti oluline on selle mootori liikumises hoidmine just lapseeas. Uuringud näitavad, et mida vähem liigub laps, seda passiivsema eluviisi ja nõrgema tervisega täiskasvanu temast sirgub.“

Sotsiaalkindlustusameti laste heaolu osakonna lasteabi tiimi peaspetsialist Kadi Saar märgib, et 2023. aastal sai lasteabi 35 pöördumist, kus teemaks oli liigne nutiseadmete kasutamine. Peamiselt pöördus lasteabisse lapsevanem murega just lapse digisõltuvuse pärast. Oli ka pöördumisi, kus peamiseks teemaks olid omavahelised suhted või lapse koolikohustusega seotud teemad, kuid selle taustalt kumas alati läbi ka digisõltuvus. „Nutiseadme kasutus ei ole iseenesest ju halb. Küsimus on pigem, kus, millal ja mis mahus seda tehakse. Ekraanist saadavale kiirele stimulatsioonile on eriliselt vastuvõtlik just laste alles arenev aju. Ka puuduvad lastel veel täiskasvanule omased eneseregulatsiooni mehhanismid, mis toetaksid neid valikute tegemisel,” märkis Saar ning lisas, et hästi oluline on lapsevanematele info jagamine nutiseadmete mõju kohta nutisõltuvuse esimeste märkide ära tundmiseks, lapse abistamiseks aga ka vanema enda toetuseks.

Lisainfo ekraaniaja soovituste, nutisõltuvuse sümptomite ja ennetamise võimaluste kohta on koondatud liikumisharrastuse kompetentsikeskuse veebilehele liigume.ee.

Tegu on ühise pressiteatega, mille taga on SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskus, Tervise Arengu Instituut ja Sotsiaalkindlustusamet.

Valdo Jahilo N, 14/03/2024 - 10:48
Uudis
14-03-2024 - 08:08% - Rthth 0002024202414 - Meliva viib lõpule juriidilise ühinemise, viimane samm Qvalitase ja Unimedi brändide ühendamisel
Eesti suurim eratervishoiuettevõte on sõlminud ühinemislepingu, millega viiakse Meliva Qvalitas AS, Meliva Unimed OÜ ja Dental Design OÜ ühise juriidilise nime alla Meliva AS.
13-03-2024 - 11:15 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Sotsiaaltöö märtsikuu uudiskiri kutsub tähistama rahvusvahelist sotsiaaltöö päeva
Sotsiaaltöö märtsikuu uudiskiri kutsub tähistama rahvusvahelist sotsiaaltöö päeva Meelike Tammemägi K, 13/03/2024 - 13:15
Uudis
13-03-2024 - 10:45 - Viimased uudised ja blogipostitused - Kümme nõuannet ladusaks suhtluseks perearstiga
Paljusid meist kimbutab vahel mõni tervisehäda, mille leevendamiseks kodustest ravivõtetest ei piisa ja on vaja arstiabi. Mis juhtudel võiks pöörduda perearsti poole ja kuidas saame ise kaasa aidata, et suhtlus perearstikeskusega oleks ladus ning saaksime nõu ja ravi?Anname siinkohal kümme soovitust, mida järgida suhtluses perearstikeskusega.
13-03-2024 - 09:18 - Uudised - Sotsiaaltöö märtsikuu uudiskiri kutsub tähistama rahvusvahelist sotsiaaltöö päeva

Ajakirja Sotsiaaltöö märtsikuu uudiskirjas saab lugeda rahvusvahelise sotsiaaltöö päevaga seotud ja teisi sotsiaalvaldkonna uudiseid.

Loe edasi...

12-03-2024 - 01:45 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - TAI kutsub osalema tervisestatistika kasutajate ootuste ja rahulolu uuringus
TAI kutsub osalema tervisestatistika kasutajate ootuste ja rahulolu uuringus

Soovime, et meie töö vastaks kõige paremal viisil tervisestatistika kasutajate ja ühiskonna vajadustele.  Seepärast palume teie abi, et küsitluse tulemusel paremini mõista, millised tervisestatistilised andmed ja andmeallikad on teile töös vajalikud; milliseid kasutate enim ning kuivõrd olete rahul TAI pakutud tervisestatistika, sh selle avaldamiskalendriga.

Küsitlusele vastamine on anonüümne. Palume teil avaldada enda kohta ainult valdkondlik kuuluvus (nt riigitöötaja, KOV ametnik, tervishoiutöötaja vm).

Vastamiseks kulub hinnanguliselt 5–10 minutit. 

Uuringu tulemustega saate tutvuda TAI kodulehel juba mai lõpus.

Küsitlusele saab vastata alates 18. märtsist. Vastuseid ootame 10. aprillini.

Uuringu valim on mitteisikustatud. Võib juhtuda, et pärast vastamist jõuab see kutse mõne infokanali kaudu taas teieni. Sel juhul eirake seda 

 

Uuringu kohta tekkivatele küsimustele aitab vastata Merike Liivak: e-post merike.liivak@tai.ee, telefon 5377 2388.

Ootame teid osalema!

 

TAI on keskne tervise- ja tervishoiuvaldkonna statistikat koondav asutus Eestis, kes kogub ja avaldab andmeid haigestumuse, tervishoiuteenuste kasutamise, ravipõhjuste ja tervishoiuressursside kohta ning viib ellu terviseteemalisi uuringuid.  

 

Meelike Tammemägi T, 12/03/2024 - 15:45
Uudis
12-03-2024 - 12:38 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Eestis haigestub igal aastal HPV põhjustatud vähki enam kui 300 inimest
Eestis haigestub igal aastal HPV põhjustatud vähki enam kui 300 inimest

Naistel esineb HPV-vähkidest kõige enam emakakaelavähki, pea- ja kaelapiirkonna vähkidesse haigestuvad sagedamini mehed. HPV levimus on Eestis kõrgem kui mujal Euroopas ja elu jooksul nakatub sellega enamik inimesi. HPV-tüübid jagunevad suure ja väikese vähiriskiga tüüpideks. Väikese riskiga HPV-tüübid tekitavad healoomulisi kasvajaid nahal ja limaskestadel, suure riskiga HPV-tüübid võivad püsiva nakkusse jätkumisel põhjustada eri paikmete vähkkasvajaid.

Eestis diagnoositakse aastas üle 300 uue HPV-st põhjustatud vähijuhu, lisaks umbes 3200 HPV põhjustatud vähieelsete seisundite ja 1100 genitaaltüügaste juhtu. HPV on seotud emakakaela-, häbeme- ja tupevähi tekkega naistel, peenisevähi tekkega meestel ja päraku- ning suu- ja neeluvähi tekkega nii naistel kui ka meestel. Kõige enam diagnoositakse HPV põhjustatud emakakaelavähki, haigestumuselt järgneb suu- ja neeluvähk, mis on kõigis vanuserühmades rohkem levinud meeste seas. 

Üks vaktsiinidoos annab kaitse vähemalt kümneks aastaks

„Emakakaelavähki haigestumine on Eestis alates 2013. aastast suuresti tänu sõeluuringule vähenenud, kuid suu- ja neeluvähki ning pärakuvähki haigestumine on tõusuteel. Uuringute kohaselt inimestel, kes on varem põdenud üht HPV põhjustatud vähki, on suurenenud risk uute HPV-ga seotud kasvajate tekkeks. Suurenenud on ka sama vähi taastekke risk. Seega ei ole HPV põhjustatud haiguskoormus seotud ainult elu jooksul esimese diagnoositud vähiga,“ ütles Tervise Arengu Instituudi juhtivteadur Kaire Innos.

Kui emakakaelavähi ennetamiseks on Eestis ka riiklik sõeluuringuprogramm, siis teiste HPV põhjustatud vähkide ennetamiseks on ainus tõhus viis HPV-vastane vaktsineerimine. Seejuures HPV-vastane vaktsiin mitte üksnes ei hoia ära vähki haigestumist, vaid ennetab ka viirusega nakatumist ja selle edasikandmist, aidates nii vähendada vähki tekitava viiruse levikut kogu elanikkonnas,“ lisas Kaire Innos.

Sellest aastast võimaldatakse Eestis HPV vastast tasuta vaktsineerimist nii poistele kui ka tüdrukutele vanuses 12–18. Värskete teadusandmete alusel piisab vaid ühest vaktsiinidoosist, et saada kaitse vähemalt 10 aastaks. „Oluline on siiski, et lapsevanemad ei lükkaks lapse vaktsineerimist edasi, vaid teeksid seda võimaluse korral 12-14-aastaselt – mida nooremas eas vaktsiin on tehtud, seda tugevam  on vaktsiinist saadav kaitse,“ ütles terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna peaspetsialist Irina Filippova.

Teaduskirjanduse põhjal on HPV-nakkusega seotud 90% kõigist emakakaelavähkidest, 63% naiste ja 72% meeste suu- ja neeluvähkidest, 74% tupevähkidest ja 28% häbemevähkidest, 90% naiste ja 85% meeste pärakuvähkidest ning 50% peenisevähkidest. Eestis diagnoositi riikliku vähiregistri andmeil 2021. aastal 122 emakakaelavähi, 195 suu- ja neeluvähi, 21 anaalvähi, 35 häbeme- ja tupevähi ning 15 peenisevähi juhtu. HPV põhjustatud haiguste hinnanguline ravikulu on aastas 6,8 miljonit eurot, millest 81% moodustab vähkide ravikulu.

HPV vastu vaktsineeritakse enamasti koolis. Alaealise vaktsineerimiseks on vaja lapsevanema nõusolekut. 

Artikkel ilmus terviseameti veebilehel.

Meelike Tammemägi T, 12/03/2024 - 14:38
Uudis
12-03-2024 - 09:07 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Alternatiivsed tubakatooted ohustavad töökeskkonda ja tervist
Alternatiivsed tubakatooted ohustavad töökeskkonda ja tervist

Seega, kui tegelikult suitsetab väike osa täiskasvanud elanikkonnast, võib uute toodete tarvitamisega kaasnev õhureostus kahjustada väga palju suuremat hulka teiste inimeste tervist.

E-sigarettide ja kuumutatavate tubakatoodete tarvitamisele kehtivad samad piirangud nagu tavasigarettidelegi. Kuigi veipimisega kaasnev aerosool ei lõhna tubakasuitsule omaselt, sisaldab see siiski erisuguseid tervist kahjustavaid keemilisi ühendeid ja nikotiini. Nii e-sigareti kui ka kuumutatava tubakatoote väljahingatava aerosooli jäägid kanduvad kõrvalseisjateni ja võivad kahjustada nende tervist.

Leitud on sedagi, et aerosoolis sisalduvad kahjulikud ained ladestuvad ka tekstiilidele ja pindadele (näiteks autosalong, mööbel, kardinad). Sealt eralduvad need päevade ja nädalate jooksul, põhjustades riski ruumis olijate tervisele ka siis, kui seal parasjagu ei suitsetata.

E-sigareti tarvitamise keeld kehtib kõigis avalikult kasutatavates ruumides, ettevõtte tootmis- ja laoruumis, müügikoha müügisaalis, puhkeruumis, kontoriruumides väljaspool spetsiaalset suitsetamisruumi ning muudes kohtades, mis on loetletud tubakaseaduses.

Hoia õhk puhas: tubaka keelumärk tekstiga

TAI töötas välja uue nn „keelumärgi, mida tööandjad saavad tubakainfo.ee veebilehelt tasuta alla laadida ja kasutada oma ruumides ja territooriumil.

Tööandjal ei ole kohustust luua töötajaile tingimusi tervist kahjustavaks vabatahtlikuks tegevuseks, näiteks ei pea tööandja ehitama rangetele tingimustele vastavaid suitsuruume ega katma tubaka- ja nikotiinitoodete kasutamisega seotud hooldus- ja jäätmekulusid. Paraku tuleb seda teha, kui nende toodete kasutamine töökohas või tööajal ei ole keelatud.

Tööandjal on hea võimalus kujundada ühiskondlikku hoiakut. Tubaka- ja nikotiinivaba töökoht tugevdab sotsiaalset normi, et tervist kahjustavate toodete tarbimine ei ole normaalne igapäevaelu osa. 80% tubakatoodete kasutajatest on kaalunud tarvitamisest loobumist ja pooled on teinud vähemalt kaks loobumiskatset. Kui keelatud on ka suitsuvabade toodete (näiteks huuletubakas või nikotiinipadi) tarvitamine, toetab selline terviklik lähenemine seniste tarbijate loobumisplaane.

Mida teha või kuidas alustada?

Kui asutus on alustamas tubakavaba töökeskkonna loomist, on mõistlik kaasata töötajate esindajad juba planeerimisetapis: nii need, kes ise tubaka- või nikotiinitooteid tarvitavad kui ka mittesuitsetajad.  

  • Koostöös töötajatega saate välja selgitada, mis on teie töökeskkonnas vähemalt üks asi, mida töökohas saab ära teha, et vähendada töötajates ajendit minna suitsetama.  

  • Kirjeldage töökorralduse reeglites konkreetsed kokkulepped ja varuge kannatust, selgitades pidevalt, miks suitsetamise piiramine või keelustamine töökohal on oluline töötajale endale, teistele ja asutusele. 

  • Tehke normid nähtavaks kogu asutuses näiteks heatahtlike või humoorikate siltidega: „Täname, et sa ei suitseta! Oleme suitsuvaba töökoht.

Tahaksid kuulda näiteid tööandjate tubakaennetuse praktikast? 

Koostöös Eesti Personalijuhtimise Ühinguga (PARE) valmis taskuhääling, milles tutvustavad Marelle Pihlak (Saarioinen Eesti OÜ) ja Piret Lankots (Prisma Peremarket AS) oma kogemusi: PARE Podcast #62

Tubaka- ja nikotiinivaba töökoha kujundamise testimine Joint Action Prevent NCD projekti raames

TAI osaleb ühisprojektis Joint Action Prevent NCD, mille tegevused on suunatud vähi- ja mittenakkushaiguste ennetusele. Tubaka- ja nikotiinitoodete tarvitamine on Euroopas siiani üks suurimatest mitmesuguste vähkhaiguste tekkega seotud terviseriskidest, seetõttu on see töökeskkonna suunal lahenduste leidmisel meie fookuseks.

Soome rahvatervise organisatsioon FILHA tegutseb sama projekti raames ja meie eesmärk on töötada välja ja testida tubakavaba töökoha kujundamise mudelit üheskoos. Tahaksime kaasata projekti asutusi, kus on töötajaid nii Eestis kui ka Soomes ja olemas soov arendada tubakaennetust. Kui see mõte kõnetab, palun anda endast märku e-posti aadressil katrin.karner-rebane@tai.ee


Lisamaterjalid:

Meelike Tammemägi T, 12/03/2024 - 11:07
Uudis
11-03-2024 - 04:33 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - TAI alustab Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringuga
TAI alustab Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringuga

Juba 18. korda toimuvat rahvastikupõhist küsitlusuuringut viiakse läbi igal paarisaastal ning see on tänaseks kõige kauem järjepidevalt toimuv terviseuuring Eestis. Kogutud andmed on vajalikud riikliku statistika tarvis ning leiavad rohket kasutust ka õppe- ja teadustöös.

„Tervisekäitumise uuringu andmetel on väga suur roll erinevate ennetustegevuste kavandamisel ning seni tehtu tulemuslikkuse hindamisel. Suurim väärtus seisneb just uuringu regulaarsuses ning andmete pikas aegreas – nii saame võrrelda rahvastiku tervisega seotud näitajate muutust tänaseks enam kui 30 aasta vältel ja mõtestada seda nii tervispoliitika meetmete kui laiema ühiskondliku muutuse kontekstis“ sõnas uuringut juhtiv TAI vanemteadur Rainer Reile.

Uuringusse kaasatakse juhuvaliku alusel 5000 Eesti elanikku vanuses 16–64 eluaastat ja uuringu valimisse sattunutele saadetakse lähiajal uuringu küsimustik kas e-posti teel või tavapostiga. Uuringus osalemine on vabatahtlik. Rohkearvuline osavõtt on aga oluline, et tagada tulemuste esinduslikkus. Küsimustiku täitmiseks kuluv 20–40 minutit pakub võimalust oma tervisele ja eluviisile tähelepanu pöörata ning ühtlasi panustada rahvastiku terviseseisundi ja tervisekäitumise kirjeldamiseks vajalike andmete kogumisse. Seega palub Tervise Arengu Instituut uuringukutse saanud inimestel leida võimalus küsimustiku täitmiseks.

Uuringus kogutud andmeid avaldatakse vaid üldistatud kujul ning uuringu läbiviimisel järgitakse kõiki andmekaitse ja hea teadustava põhimõtteid. Uuring on kooskõlastatud TAI inimuuringute eetikakomiteega. Algava uuringu koondtulemused selguvad 2025. aasta kevadel. Seni leiab tervisekäitumise uuringu tulemusi nii Rahvastiku tervise aastaraamatust, eelmise uuringu kogumikust kui TAI Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasist.

TKU uuring

Valdo Jahilo E, 11/03/2024 - 06:33
Uudis
06-03-2024 - 01:50 - Terviseamet - Nädala jooksul lisandus 159 laboratoorselt kinnitatud gripijuhtu
Eelmisel nädalal kinnitati laboratoorselt 159 gripijuhtu, kokku registreeriti 352 gripijuhtu. Grippi ja ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumine on püsinud stabiilsena väikese langustrendiga. Eelmisel nädalal registreeriti 2993 ägedate respiratoorsete nakkuste haigusjuhtu, neist 44,5% olid kuni 14-aastased lapsed. Grippi haigestumine väheneb aeglaselt. Gripiviirus levib kõikides vanuserühmades, grippi haigestumuse intensiivsus on jätkuvalt keskmisel tasemel. TEHIKu andmetel oli viimase kahe nädala jooksul gripi tõttu haiglaravi vajanud 74 patsienti. Hooaja algusest ehk 2023. aasta 40. nädalast on hospitaliseeritud kokku 1157 inimest. Hospitaliseeritud patsientidest on olnud gripi vastu vaktsineeritud 7,42%. Esialgsetel andmetel on sel viirushooajal esinenud 80 gripi kaasuva ja põhihaigusega seotud surmajuhtu. 96% gripi tõttu surnutest olid vanuserühmas 60 aastat ja vanemad. Surnute mediaanvanus oli 79 aastat. Eelmisel nädalal lisandus 196 COVID-19 haigusjuhtu. Registreeritud haigusjuhtude üldarv on nädalaga vähenenud 22,2% võrra. Haiglate edastatud andmetel hospitaliseeriti 23 patsienti nii COVID-19 põhi- kui ka kaasuva haigusega. *Hetkel ringleb Eestis üheaegselt kaks gripiviiruse tüüpi: A-gripiviirus ja B-gripiviirus. Ringleb kolm erinevat alatüüpi: A-gripiviiruse alatüübid A(H1N1)pdm09 ja A(H3N2) ning B-gripiviiruse alatüüp Victoria. Alatüpeeriti 25 gripiviirust, neist 20 olid A-gripiviiruse alatüübid A(H1N1)pdm09, 1 A(H3) ning 4 B-gripiviiruse alatüüpi Victoria.  
EST
06-03-2024 - 05:25 - Viimased uudised ja blogipostitused - Suur osa Eesti elanikest tarbib mõnda retseptiravimit
Mullu hüvitas Tervisekassa retseptiravimeid 184 miljoni euro eest kokku 897 187 inimesele. Tervisekassa ja Kantar Emori läbi viidud uuringust selgus, et möödunud aasta jooksul on retseptiravimeid ostnud kokku 82% Eesti elanikest. Keskmisest rohkem on retseptiravimeid ostnud naised, üle 65-aastased elanikud ning need, kelle leibkonnas on pidevat hooldust vajavaid inimesi.
04-03-2024 - 07:11 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Noorte kasvav kehakaal tekitab kasvavat muret, ligi kolmandik on liigse kehakaaluga
Noorte kasvav kehakaal tekitab kasvavat muret, ligi kolmandik on liigse kehakaaluga

2022. aastal ellu viidud uuringu kohaselt on esimese, neljanda ja seitsmenda klassi õpilastest 31% liigse kehakaaluga. Seejuures näitas uuring jätkuvalt muret tekitavat suundumust, et esimestel kooliaastatel ülekaaluliste ja tugevalt ülekaaluliste ehk rasvunud õpilaste hulk suureneb.

„Uuringu tulemused näitavad, et Eesti õpilastest on liigse kehakaaluga iga kolmas poiss ja iga neljas tüdruk. Liigse kehakaaluga õpilaste osatähtsus on suurenenud peamiselt rasvunud õpilaste osatähtsuse suurenemise tõttu,“ tõdes uuringu elluviija, TAI juhtivteadur Eha Nurk. Kui 2016. aastal oli rasvunud esimese klassi õpilasi 10%, siis 2022. aastaks oli rasvunute osatähtsus tõusnud 12%-le. Neljandas klassis on rasvunud õpilaste osatähtsus 2019. ja 2022. aasta võrdluses samuti suurenenud 12%-lt 14%-le.

Arvestades rasvunud õpilastele juurde ka ülekaalulised, on liigse kehakaaluga õpilasi esimeses klassis 28% ja neljandas klassis 34%. Seitsmenda klassi õpilasi uuriti 2022. aastal esimest korda ja nende seas oli olukord tulenevalt ealistest iseärasustest kiire kasvu perioodil pisut parem – liigse kehakaaluga oli 29% õpilastest ja nende hulgas 11% õpilastest rasvunud. Vanusest olenemata on liigne kehakaal rohkem levinud poiste kui tüdrukute seas, seda peamiselt erinevusest rasvunute osatähtsuses: iga seitsmes poiss (15%) ja üheksas (9%) tüdruk on rasvunud.

Ülekaalulisuse ja rasvumise põhjustajaid on palju – seda mõjutab keskkond, kus me elame, sealhulgas lihtsasti kättesaadav ja soodne energiatihe ja toitainevaene toit ning magustatud jookide ja alkoholi tarbimine. Aga ka kasinad liikumisharjumused, liigne meelelahutuslike elektroonikaseadmete kasutus ja vähene uneaeg.

Tartu Ülikooli rahvatervishoiu kaasprofessor Taavi Tillmanni sõnul on kujunenud rasvumisest kogu maailmas üha kasvav epideemia. „Üksikud riigid, kes on suutnud rasvumist pidurdada, on seda saavutanud toidukeskkonna tervislikumaks muutmisega, näiteks suhkru tarbimise piiramisega riikliike meetodeid kasutades ja samas tervislikke toiduvalikuid soodustades,“ ütles Taavi Tillmann. „Kas pole kummaline, kuidas just lastele, kellel on niigi madal enesekontroll ja võimekus ohtu mõista, reklaamitakse aktiivselt komme ja limonaadi? Selleks, et kaitsta järgmist põlvkonda meie vigade eest, võiks selliste toodete reklaami piirata, sarnaselt näiteks alkoholi ja tubaka reklaami piiramisele.“

Maakondlikus võrdluses esineb liigse kehakaaluga õpilaste osatähtsuses märgatavaid erinevusi. Rohkem on liigse kehakaaluga lapsi Lääne- ja Kesk-Eestis. Elukoha järgi oli kõige enam ülekaalulisi ja rasvunud õpilasi maal elavate laste seas (olenevalt vanusest 30–39%), väikelinnalistes ja linnalistes asulates oli neid 26–33%. Vanusest olenemata on ülekaaluliste ja rasvunud laste osatähtsus väikseim Harjumaal, ja ka Tartumaal on olukord võrreldes ülejäänud Eestiga pisut parem.

Rasvumise teadvustamise päeva (ingl k World Obesity Day) eesmärk on parandada ühiskonnas teadlikkust rasvumisest kui süvenevast globaalsest probleemist. Rasvumine on krooniline haigus, mis on omakorda riskiteguriks mitmesugustele teistele terviseprobleemidele ja haigustele nagu vähk, südamehaigused, diabeet, viljatus, aga ka depressioon. Seosed rasvumise ja vaimse tervise probleemide vahel on sageli alahinnatud.

TAI korraldatud õpilaste kasvu uuringus mõõdeti esimese, neljanda ja seitsmenda klassi õpilasi ning selles osales ligi 18 000 last 203 koolist. Eesti õpilaste kasvu uuringut tehakse Maailma Terviseorganisatsiooni egiidi all enamikus Euroopa riikides. Esimene laste rasvumise seireandmete kogumise voor toimus 2007/2008. õppeaastal, Eesti liitus 2015/2016. õppeaastal. Praeguseks on uuringus osalenud enam kui 300 000 last 40 riigist.

Valdo Jahilo E, 04/03/2024 - 09:11
Uudis
04-03-2024 - 05:52 - Uudised - Noorte kasvav kehakaal tekitab kasvavat muret, ligi kolmandik on liigse kehakaaluga

Täna, 4. märtsil, on rahvusvaheline rasvumise teadvustamise päev. Tervise Arengu Instituudi (TAI) Eesti õpilaste kasvu uuringu tulemused näitavad, et üha enam Eesti õpilastest on liigse kehakaaluga.

01-03-2024 - 01:25 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Alkoholireklaami keelamiseks on kaalukaid teadusel põhinevaid argumente
Alkoholireklaami keelamiseks on kaalukaid teadusel põhinevaid argumente

Alkoholi tarvitamine on seotud teadaolevalt enam kui 200 erineva haigusseisundiga ning on vigastuste ja enneaegsete surmade sagedaseks põhjuseks (1). Eestis sureb alkoholi tarvitamisest põhjustatud haigustesse ligikaudu 500 inimest aastas – ja alkoholisuremus on viimasel paaril aastal oluliselt kasvanud. Kui veel 2018. a Eestis registreeriti alla 500 surmajuhu (495), siis 2022. aastal juba 753 surma (2).

14–18-aastastest noortest 72% on proovinud elu jooksul alkoholi ning 43% on end vähemalt korra purju joonud. Alkoholi tarvitanud noored proovisid alkoholi esimest korda keskmiselt 12-aastaselt ning jõid purju keskmiselt 14-aastaselt. (3) Õpilased, kes on tarvitanud alkoholi, on oluliselt sagedamini tarvitanud tubaka- ja nikotiinitooteid, aga ka narkootilisi aineid, millest sagedasemad on kanep ja stimulandid (ecstasy, amfetamiin, kokaiin). (4,5)

Kõik legaalne ei pea olema eelistatud seisus

Vaatamata asjaolule, et alkohol kui toidugrupp on legaalselt käideldav, peab reklaamiseadus arvestama tõsiasja, et alkohol on kantserogeenne, organismile mürgine, psühhoaktiivne ja sõltuvust tekitav aine. Arvestades alkoholi tõendatud negatiivseid mõjusid nii üksikisikutele kui ka kogu ühiskonnale, on TAI seisukohal, et igasugune alkoholi tarbimist soodustav tegevus peaks olema keelatud.

Oleme nõus reklaamiseaduse väljatöötamiskavatsuse dokumendis (VTK) välja toodud seisukohaga, et alaealiste kaitseks on vaja tulevikukindlat lähenemist ning praegustest piirangutest ei piisa, et alkoholireklaam alaealisteni ei jõuaks. Kuivõrd reklaam on oma olemuselt teenuse või toote müügi suurendamisele suunatud ning ei saa kunagi olla neutraalne, siis pooldab TAI alkoholi reklaami keelustamist.

Pooldame õigusselguse loomist ning järelevalve tõhustamist. Kindlasti ei toeta TAI mõtet anda kontroll alkoholireklaami järelevalve üle reklaamitootjatele ehk eneseregulatsiooni. Juhime tähelepanu, et reklaamiseaduse muutmise aruteludesse ei olnud kaasatud paljusid huvigruppe, kelle tööd mõjutab otseselt alkoholimüügi suurendamine (näiteks Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, vaimse tervise spetsialistid, sotsiaaltöö- ja lastekaitse spetsialistide esindajad, sõltuvusprobleemidega inimeste esindajad, näiteks AA esindaja). Peaasjalikult oli töörühma kaasatud alkoholimüügist ja alkoholireklaamist kasu teenivaid osapooli ning tervisevaldkonna esindajate seisukohad selles piisavalt ei kajastu.

Elanikkonna terviseharituse tõstmiseks ning teadus- ja tõenduspõhise ennetustegevuse elluviimiseks on riigil teised, asjakohasemad hoovad ja võimalused kui alkoholitööstuse kaasamine. TAI ei nõustu VTK-s väljatoodud seisukohaga, et riigil puudub plaan, kuidas inimesi tervislikemate valikute poole suunata.

Alkoholi reklaamimise mõju uuringud põhinevad teaduskirjandusel

Alkoholireklaami mõju lastele ja noortele on otsene: see suurendab alkoholi tarbimise tõenäosust ja alkoholi tarvitamisega alustatakse varem (6,7,8, 9, 10). Alkoholiraklaam avaldab mõju ka juba alkoholi liigtarvitavatele inimestele – see sihtrühm on neile oluliselt vastuvõtlikum (11,12). Mida suuremas koguses inimene alkoholi tarbib, seda rohkem märkab ta ka alkoholiga seotud stiimuleid, mis omakorda suurendavad himu ja soovi tarbida (13,14). Alkoholiga seotud stiimulitega kokkupuude suurendab tagasilanguse riski nende sõltuvushäirega inimeste seas, kes on alkoholi joomisest juba loobunud (15).

Alkoholireklaam ei mõjuta üksnes haavatavaid sihtgruppe, vaid ka täisealisi. 2016. aastal avaldatud meta-analüüsi põhjal suurenes alkoholireklaami nägemise järel alkoholi tarvitamine meestel ca 1,6 ja naistel ca 1 alkoholiühiku võrra (16). Tervisele ohutut alkoholitarvitamist ei ole olemas. Uuemad teadustulemused on näidanud, et vähki haigestumise risk hakkab kasvama juba esimesest alkohoolsest joogist. See tähendab, et alkoholi tarbimise tase, mis minimeerib kahju tervisenäitajate lõikes, on null standardset alkohoolset jooki nädalas.(17) See 2018. aastal teadusartiklina avaldatud murranguline uuring rahvatervishoius muudab oluliselt alkoholi “mõõduka” tarvitamise senist käsitlust. Ka mõõdukas alkoholitarvitamine on seotud vähi riskiga: 13.3% kõigist alkoholiga seotud vähijuhtudest Euroopa Liidus on seotud madalal tasemel* alkoholitarvitamisega (18).

Alkohol on seotud seitsme erineva vähiga (19). Vähendades alkoholitarvitamist populatsioonis, on võimalik ennetada vähki haigestumist.

Elanike hoiakud alkoholireklaami osas on kõnekad

50% Eesti inimestest arvab, et alkoholireklaami peaks kindlasti veelgi piirama. Seejuures 40% arvab, et alkoholi reklaam tuleks ära keelata. (20) Enamus inimesi arvab ka, et alkoholi reklaamimine veebikanalites peaks olema täielikult keelatud (nii arvab 82% mittetarvitajatest, 74% madala riski piires tarvitajatest ja 60% liigtarvitajatest) (21).

Erinevaid riike, meetmeid, ajaperioode jm tegureid arvestades on uuringutes (nt (22)) korduvat kinnitust leidnud, et alkoholi hinna tõstmine (läbi maksude), füüsilise kättesaadavuse piiramine ning alkoholireklaami keelustamine aitavad oluliselt vähendada nii alkoholi tarbimist kui ka sellest põhjustatud tervisekahju. Alkoholist tingitud tervisekahjud ohustavad kõiki alkoholitarbijaid, mitte vaid liigtarbijaid. Arvestades, et igasugusel tasemel alkoholitarvitamine on ohuks rahvastiku tervisele, on oluline võtta tarvitusele kogu elanikkonnale suunatud meetmeid ja mitte lähtuda ainult haavatavatest sihtgruppidest (18).

Alkoholi reklaami ja turunduse täielik keelamine või tugev piiramine on üks WHO kolmest „best buys“ poliitikasoovitusest, mille eesmärk on vähendada alkoholist tulenevat kahju. Eestis kehtivaid alkoholi reklaamimise piiranguid ning nõudeid on WHO ja teadlaste poolt esile tõstetud, sest need on tõenduspõhised ja seaduses tuuakse välja, mida reklaamis näidata tohib, mitte mis on keelatud.

Eneseregulatsiooni rakendamise kogemused on osutunud ebatõhusateks

Alkoholi reklaami eneseregulatsiooni rakendamine Brasiilias, Ühendkuningriigis, Ameerika Ühendriikides ja Austraalias ei täida rahvatervishoiu eesmärke ning ei ole sobiv viis haavatava elanikkonna kaitsmiseks (23,24). Mitmed uuringud toovad välja, et ainult eneseregulatsioonile keskendumine alkoholi turunduses ei ole tõhus, sest rahvatervishoiu eesmärgid on vastuolus alkoholi tööstuse eesmärkidega (25). Võttes arvesse eelnevat ning pidades silmas VTK eesmärki lihtsustada järelevalve tegemist, on Tervise Arengu Instituudi ettepanekud järgmised:

  • Inimeste tervise kaitse tagamiseks ja rahvatervishoiu eesmärkide täitmiseks tuleb alkoholireklaami reguleerimisel võtta eesmärgiks negatiivse mõju eest kaitsta kogu elanikkonda, mitte ainult haavatavaid sihtrühmi.
  • Keelata alkoholireklaam, sh alkoholi kui toidugrupi reklaam täielikult, sh internetis (välja arvatud alkoholitootja veebilehel, kus peab toote info esitlemisel säilima alkoholireklaami neutraalsuse nõue ja mis peab sisaldama viidet asjaolule, et alkohol on kantserogeenne aine ja võib põhjustada vähki).
  • Reguleerida alkoholivabade jookide, sh alkohoolsete jookidega äravahetamiseni sarnase välimusega alkoholivabade jookide reklaam selliselt, et see ei mõjuks alkoholi reklaamina.
  • Kasutada tarvitaja suunamisel tervislikumate või keskkonnateadlikumate valikute poole mitte reklaami, vaid pakendit ja sellel olevat infot, mis kõnetab otse sihtgruppi ehk alkoholitarvitajat.

Annika Veimer

TAI direktor

 

* Madala riski piir nädalapõhine alkoholi tarvitamise kogus tervele täiskasvanud inimesele, mille ületamisel kasvavad hüppeliselt alkoholi tarvitamisega kaasnevad terviseriskid. Kokkuleppeline madala riski piir Eestis on nädalas 7 ühikut naistele ning 14 ühikut meestele.


Kasutatud allikad

  1. World Health Organization. Global strategy to reduce the harmful use of alcohol. 2010.
  2. TAI Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas. SD40: Surmad alkoholi tarvitamisest põhjustatud haigustesse soo ja maakonna järgi. PxWeb (tai.ee)
  3. Lõhmus L, Tamson M, Pertel T, Abel-Ollo K, Rüütel K. Eesti noorte seksuaaltervis: teadmised, hoiakud ja käitumine. 2021. aasta uuringu aruanne. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2023
  4. Vorobjov S, Tamson M. Uimastite tarvitamine koolinoorte seas: tubakatoodete, alkoholi ja  narkootiliste ainete tarvitamine Eesti 15–16-aastaste õpilaste seas. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2020
  5. Oja L, Piksööt J, Haav A, jt. Eesti kooliõpilaste tervisekäitumine. 2021/2022. õppeaasta uuringu raport. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2023
  6. Smith, L.A., Foxcroft, D.R. (2009). The effect of alcohol advertising, marketing and portrayal on drinking behaviour in young people: systematic review of prospective cohort studies. BMC Pub Health, 9(51). doi:10.1186/1471-2458-9-51
  7. Bryden, A., Roberts, B., McKee, M., et al. (2012). A systematic review of the influence on alcohol use of community level availability and marketing of alcohol. Health & Place, 18(2). doi:10.1016/j.healthplace.2011.11.003
  8. Jernigan, D.H., Noel, J., Landon, J., et al. (2017). Alcohol marketing and youth consumption: A systematic review of longitudinal studies published since 2008. Addiction, 112(S1), 7-20. doi:10.1111/add.13591
  9. Saffer H., Dave D., Grossman M. A. (2015). Behavioral Economic Model of Alcohol Advertising and Price. Health Econ, 25: 816–28. doi:10.1002/hec.3186
  10. Ross C.S. (2014). Social and Familial Risk Factors for Alcohol Initiation and Affective Response to Marijuana Use. Boston University School of Public Health, Department of Epidemiology.
  11. Babor, T. F., Robaina, K., Noel, J.K., et al. (2017). Vulnerability to alcohol-related problems: a policy brief with implications for the regulation of alcohol marketing. Addiction, 112, 94-101. doi:10.1111/add.13626
  12. Langley, T., Leonardi-Bee, J., Barker, A., et al. (2022). The effect of alcohol marketing on people with, or at risk of, an alcohol problem: A rapid review. European Journal of Public Health, 32. https://doi.org/10.1093/eurpub/ckac131.327
  13. Field, M., Cox, W. M. (2008). Attentional bias in addictive behaviors: A review of its development, causes, and consequences. Drug and Alcohol Dependence, 97(1–2), 1–20. doi:10.1016/j.drugalcdep.2008.03.030
  14. Field, M., Duka, T., Eastwood, B. J., et al. (2007). Experimental manipulation of attentional biases in heavy drinkers: do the effects generalise? Psychopharmacology, 192(4), 593–608. doi:10.1007/s00213-007-0760-9
  15. Rohsenow, D. J., Monti, P. M., Rubonis, A. V., et al. (1994). Cue reactivity as a predictor of drinking among male alcoholics. Journal of Consulting and Clinical Psychology, 62(3), 620–626. doi:10.1037/0022-006x.62.3.620
  16. Stautz K, Brown KG, King SE, Shemilt I, Marteau TM. Immediate effects of alcohol marketing communications and media portrayals on consumption and cognition: a systematic review and meta-analysis of experimental studies. BMC Public Health. 2016;16(1):465.
  17. GBD 2016 Alcohol Collaborators. Alcohol use and burden for 195 countries and territories, 1990-2016: a systematic analysis for the Global Burden of Disease Study 2016. Lancet 2018;392(10152):1015-1035.
  18. Rovira P, Rehm J. Estimation of cancers caused by light to moderate alcohol consumption in the European Union. Eur J Public Health. 2021;31(3):591-596.
  19. LoConte NK, Brewster AM, Kaur JS, Merrill JK, Alberg AJ. Alcohol and cancer: A statement of the American society of clinical oncology. J Clin Oncol 2018;36:83–93.
  20. Eesti Konjuktuuriinstituut. Alkoholi turg, tarbimine ja kahjud Eestis. Aastaraamat 2023; 2023.
  21. Tervise Arengu Instituut. Elanike hoiakud ja arvamused alkoholitarvitamisest; 2022.
  22. Kilian, C., Lemp, J.M., Llamosas-Falcón, L. et al. (2023). Reducing alcohol use through alcohol control policies in the general population and population subgroups: a systematic review and meta-analysis. https://doi.org/10.1016/j.eclinm.2023.101996
  23. Reeve, B. (2018). Regulation of Alcohol Advertising in Australia: Does the Abac Scheme Adequately Protect Young People from Marketing of Alcoholic Beverages? QUT Law Review, 18(1), 96. doi:10.5204/qutlr.v18i1.738
  24. Noel, J. A., Babor, T. F., Robaina, K. (2017). Industry self-regulation of alcohol marketing: a systematic review of content and exposure research. Addiction, 112, 28–50. doi:10.1111/add.13410
  25. Carah, N., Brodmerkel, S. (2021). Alcohol marketing in the era of digital media platforms. Journal of Studies on Alcohol and Drugs, 82(1), 18-27. doi:10.15288/jsad.2021.82.18
Valdo Jahilo R, 01/03/2024 - 15:25
Arvamus
01-03-2024 - 08:24 - Viimased uudised ja blogipostitused - Mullu tehti perearsti nõuandetelefonile keskmiselt üle 800 kõne päevas
41 protsenti Eesti elanikest on helistanud ööpäevaringsele perearsti nõuandetelefonile 1220. Möödunud aasta jooksul helistati nõuandeliinile ligi 300 000 korda ehk keskmiselt tehti üle 800 kõne päevas.  
01-03-2024 - 06:57 - Uudised - „SPIN-programm“ ja „Hooliv klass“ – hindamise läbinud ennetustegevused

Tervise Arengu Instituudi juures töötab alates 2022. aastast ennetuse teadusnõukogu, kes hindab ennetustegevuste tõendatuse taset, nõustab tegevuse omanikke ja aitab teha ennetusvaldkonnas otsuseid, mis tuginevad andmetel ja on tõendatud. Äsja läbisid hindamise ennetustegevused „SPIN-programm“ ja „Hooliv klass“.

29-02-2024 - 02:13 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - „SPIN-programm“ ja „Hooliv klass“ – hindamise läbinud ennetustegevused
„SPIN-programm“ ja „Hooliv klass“ – hindamise läbinud ennetustegevused

Mõju uurimine peaks olema ennetustöö kavandamise ja elluviimise loomulik osa 

Selleks, et saaksime olla kindlad ennetustegevuste positiivses mõjus ja ressursside õigustatud kasutamises, peab nendega kaasas käima ka nende uurimine. Ennetustegevuse tõendatuse taseme hindamine aitab mõista, kuidas tegevust tõenduspõhisuse arengujoonel* edasi arendada, sh mida tuleks uurida lisaks ja mida elluviimisel arvesse võtta. 

Ennetuse teadusnõukogu on praeguseks hinnanud 17 ennetustegevuse tõendatust. Nende hulka jõudsid pärast nõukogu 7. veebruaril toimunud kohtumist „SPIN-programm“ ja „Hooliv klass“.

Hooliva klassi eesmärk on muuta klassikeskkond turvalisemaks, arvestavamaks ja hoolivamaks. Sihtrühm on 6.–7. klassi õpilased ja tegevust viivad ellu klassijuhataja ja tugimeeskonna liikmed, kvalifitseeritud noortekoolitajad ja nõustajad. 

SPIN-programmi eesmärk on aidata ebaturvalistes oludes elavatel, vähemate võimalustega või huvitegevusega mittehõivatud noortel kasutada aega sisukalt, arendada noorte sotsiaalseid ja enesejuhtimise oskusi ning muuta kohalik kogukond sidusamaks ja turvalisemaks. Sihtrühm on 10–18-aastased noored ja tegevust viivad ellu täiendusõppe läbinud jalgpallitreenerid ning eluoskuste treenerid, keda toetavad mentorid.

Ennetuse teadusnõukogu kaudu luuakse otsustajatele ja tegevuste elluviijatele ülevaade Eestis kasutatavate ennetustegevuste sisust ja mõjust.  

Hinnatud ennetustegevuste kohta koostatakse ülevaated, milles antakse soovitused, mida peab arvesse võtma, kui tahetakse tegevust ellu viia ja mida tasub edasi uurida. Kõigi hindamise läbinud ennetustegevuse infolehed on kättesaadavad TAI kodulehel

Kui tead ennetustegevust, mis võiks edaspidi hindamisprotsessi läbida, anna palun neist teada, klikkides ettepanekute vormil.

* Ennetuse teadusnõukogu tugineb ennetustegevuste tõendatuse taseme hindamisel varem kokku lepitud kriteeriumidele. Ennetustegevuse tõendatuse tase ei näita kui „hea“ või „halb“ on ennetustegevus, vaid näitab nende positsiooni tõenduspõhisuse arengujoonel. Tõendatuse tasemeid on loodud raamistiku alusel viis – mida kõrgem tase, seda kindlamad saame olla, et tegevus annab soovitud tulemuse. 

Karin Streimann, TAI valdkonnaülese ennetuse valdkonna juht 

Meelike Tammemägi N, 29/02/2024 - 16:13
Uudis
29-02-2024 - 08:36 - Terviseamet - Nädala jooksul lisandus 189 laboratoorselt kinnitatud gripijuhtu
Eelmisel nädalal kinnitati laboratoorselt 189 gripijuhtu, kokku registreeriti 379 gripijuhtu. Grippi ja ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumine on püsinud stabiilsena. Grippi haigestumuse intensiivsust saab endiselt hinnata keskmiseks ning viiruse levikut laialdaseks. Eelmisel nädalal registreeriti 3160 ägedate respiratoorsete nakkuste haigusjuhtu, neist 48,3% olid kuni 14-aastased lapsed. Gripiviirus levib kõikides vanusrühmades, viirusega seotud haigusjuhtude arv kasvas nädalaga 13% võrra. TEHIKu andmetel oli viimase kahe nädala jooksul gripi tõttu haiglaravil 97 patsienti. Hooaja algusest on gripi tõttu hospitaliseeritud 1083 inimest, patsientide keskmine vanus oli 71. Esialgsetel andmetel on sel viirushooajal esinenud 78 gripi kaasuva ja põhihaigusega seotud surmajuhtu. 96% gripi tõttu surnutest olid üle 60-aastased. Surnute keskmine vanus oli 71. Nädala jooksul lisandus 252 COVID-19 haigusjuhtu. Registreeritud haigusjuhtude üldarv vähenes nädalaga 20,8% võrra. Haiglate edastatud andmetel hospitaliseeriti 32 patsienti nii COVID-19 põhi- kui ka kaasuva haigusega. Enamik haiglaravi vajavatest on üle 60-aastased. Haiglate poolt edastatud esialgsetel andmetel surmajuhte ei esinenud.  *Hetkel ringleb Eestis üheaegselt kaks gripiviiruse tüüpi: A-gripiviirus ja B-gripiviirus. Ringleb kolm alatüüpi: A-gripiviiruse alatüübid A(H1N1)pdm09 ja A(H3N2) ning B-gripiviiruse alatüüp Victoria. Alatüpeeriti 27 A-gripiviirust, neist 22 olid A-gripiviiruse alatüübid A(H1N1)pdm09, 3 A(H3) ning 2 B-gripiviiruse alatüüpi Victoria. 
EST
28-02-2024 - 10:49 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Ajakiri Sotsiaaltöö arutleb oluliste erialaste põhimõtete üle
Ajakiri Sotsiaaltöö arutleb oluliste erialaste põhimõtete üle

(1/2024) ajakirjale on kirjutanud eessõna arengunõustaja ja õppejõud Anu Aunapuu.

Eetika ja põhimõtted

Aasta sotsiaaltöötaja, Rakvere linnavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Kersti Suun-Deket võrdleb persooniloos sotsiaaltööd rätsepaülikonna õmblemisega: esikohal on individuaalsus ja inimlikkus.

Numbris saab lugeda kahte artiklit sel aastal Eestis sotsiaaltöö assotsiatsiooni eestvedamisel valmivast eetikakäsiraamatust.

  • Sotsiaaltöö uurija Airi Mitendorf selgitab, mida tähendab enesemääramisõigus ja kuidas saab sotsiaaltöötaja edendada igaühe õigust otsustada oma eluga seotud küsimuste üle.
  • Tallinna ülikooli sotsiaaltöö lektor Reeli Sirotkina analüüsib rollide tähendust sotsiaaltöös ning vastakate ootustega ja mitme rolli ühitamisega toimetulekut.

Mõtteid oma tööst ja selle väärtustest jagab Tartu Ülikooli kliinikumi sõltuvushäirete keskuse sotsiaaltöötaja Eerika Luukas.

Mare Torm ja Taimi Tulva koostasid arhiivimaterjalide põhjal loo omaaegsest emade- ja lastekaitse ning naisliikumise edendajast Ella Kirsipuust, kelle seisukohad pakuvad huvi ka tänapäeval.

Korraldus

  • Elen Preimann (sotsiaalministeerium) annab teada, mis on olnud ja mis ootab ees erihoolekandes.
  • Anneliis Arm kirjutab Riigikontrolli auditi põhjal tehtud järeldustest ja ettepanekutest koduteenuse paremaks korraldamiseks kohalikes omavalitsustes.
  • Narva sotsiaalabiameti direktor Kristi Mürk tutvustab piirilinna sotsiaaltöö korraldust.
  • Kristi Kähär ja Mari Puuram Eesti puuetega inimeste kojast juhivad tähelepanu vajadusele tagada tugiisikutele õiglased töötingimused ning parandada tualett- ja riietusruumide ligipääsetavust.

Uuringud ja analüüsid

  • Hede Sinisaar (sotsiaalministeerium) annab uuringute põhjal ülevaate hinnatõusu ja teiste tegurite mõjust vaesusele ja ilmajäetusele.
  • Sotsiaalpoliitika uurija Jüri Kõre artikli teises osas tuleb juttu Kesk- ja Ida-Euroopa riikide perehüvitistest ning töö ja pereelu ühitamist soodustamise meetmetest.

Käsitlused ja metoodikad

  • Triin Edovald annab ülevaate tõenduse revolutsiooni neljast lainest ja tulevikusuundadest.
  • Jean Perre Wilken (Utrechti rakenduskõrgkool) ja Dagmar Narusson (Tartu ülikool) tutvustavad kogemusteadmuste kasutamist kui uut perspektiivset suunda kõrghariduses.
  • Katrin Tsuiman värskendab teadmisi taastumise terviklikku käsitlemist toetavast CARe metoodikast ja selle metoodilistest sammudest.
  • Airiin Demir (Verge Eesti koolituskeskus) kirjeldab töövõtteid, mis võimaldavad toime tulla agressiivse käitumisega.
  • Rahvatervishoiu ekspert Riina Raudne ja õpidisainer Jaanika Siiroja jagavad kogemust traumat arvestava ohvriabi arendamisest, mille käigus pöörati tähelepanu klientidelt tagasiside küsimisele.
  • Eiko Tammist uuris teenustekasutajate lähedaste toetuskogukonna kujundamise võimalusi.
  • Lisaks saab lugeda artikleid sotsiaalvaldkonna töötajatele arendatavast mentorlusteenusest ning töönõustamise eri liikidest sotsiaaltöös.
  • ajakiri Sotsiaaltöö 1/2024
Valdo Jahilo K, 28/02/2024 - 12:49
Uudis
28-02-2024 - 10:08 - Viimased uudised ja blogipostitused - Eesti inimesed käivad üha rohkem hambaarsti juures
2023. aastal käis Tervisekassa toel hambaarsti juures üle poole miljoni inimese, seejuures jäi viimase hambaarsti visiidiga rahule 84% patsientidest.Mullu kasutas 44% elanikkonnast Tervisekassa toel hambaraviteenuseid. Tervisekassa tasus 567 869 inimese hambaravi eest 86,4 miljonit eurot. Võrreldes varasema aastaga on hambaravi rahastus kasvanud 20%.
28-02-2024 - 09:04 - Uudised - Ajakiri Sotsiaaltöö arutleb oluliste erialaste põhimõtete üle

Selle aasta esimese ajakirja Sotsiaaltöö numbri nii mõneski artiklis tuleb juttu eetikapõhimõtete järgimisest, läbielatust pärinevate kogemusteadmiste kasutamisest erialases töös ja suhtlemisest inimestega, kelle heaks sotsiaaltöötajad tööd teevad.

28-02-2024 - 05:50 - Uudised - Tallinna ja Tartu reovesi näitab kanepi ja kokaiini tarvitamise kasvu

Tervise Arengu Instituudi (TAI) eestvedamisel Tallinnas ja Tartus ellu viidud reoveeuuring uimastite jääkide suhtes viitab järjest suuremale narkootikumide tarvitamisele uuritud linnades.

28-02-2024 - 04:53 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Tallinna ja Tartu reovesi näitab kanepi ja kokaiini tarvitamise kasvu
Tallinna ja Tartu reovesi näitab kanepi ja kokaiini tarvitamise kasvu

2023. aasta oktoobris Tallinnas ja Tartus tehtud reoveeuuringud uimastite jääkide suhtes viitavad kanepi ja kokaiini tarvitamise kasvule mõlemas uuringulinnas ja amfetamiini tarvitamise kasvule Tartus. Tallinnas on amfetamiini kontsentratsioon reovees olnud aastate lõikes stabiilne. Metamfetamiini ja MDMA ehk ecstasy kontsentratsioon reovees on Tallinnas ja Tartus viimastel aastatel vähenenud. Illegaalsete uimastite näitajad reovees olid Tallinnas pisut kõrgemad kui Tartus, välja arvatud metamfetamiin, mida tuvastati küll väikeses koguses, kuid siiski rohkem kui Tallinna reovees.

Kui 2022. aastal oli Tallinnas keskmine kanepitoodete (THC-COOH) kogus reovees 1000 elaniku kohta 8639 mg, siis 2023. aastal juba 9915 mg, Tartus vastavalt 2021. aastal 4278 mg ja 2023. aastal 5492 mg. Kui kanepi kogused parema ülevaate saamiseks annusteks ümber teisendada, siis tarvitati ühes päevas Tallinnas keskmiselt 38 064 ja Tartus 4390 kanepidoosi.

„Euroopas toimuvate kanepi legaliseerimise teemaliste debattide ja mõnede  riikide seadusemuudatuste kontekstis ei ole põhjust imestada järjest suureneva huvi üle kanepi vastu. Ka Eesti väljakutseks saab tulevikus järjest kasvava kanepi tarvitamise ja selle kahjulike tagajärgedega tegelemine. Peamiseks murekohaks saab tugi ja raviteenuste kättesaadavuse tagamine nii alaealistele kui ka täiskasvanutele“, kommenteeris tulemusi TAI uimastite ja sõltuvuste osakonna narkootikumide valdkonna juht Katri Abel-Ollo.

Kokaiini tarvitamise jääkide keskmine sisaldus 1000 Tallinna elaniku kohta oli 2023. aastal 40% kõrgem kui 2022.  aastal (464 mg vs 650 mg). Tartus oli võrreldes 2021. aastaga tõusnud kokaiini tarvitamine 2,6 korda (157  mg vs 410 mg). Kokaiini tarvitamise näitaja oli nii Tallinnas kui ka Tartus kõrgeim laupäeval vastu pühapäeva (07.−08.10), mil tarvitatav kogus 1000 elaniku kohta päevas oli Tallinnas 1320 mg (Tallinna peale kokku 6336 doosi) ja Tartus 814 mg (Tartu peale kokku 810 doosi).

„Kokaiini kiire levik Euroopas on tingitud mitmest asjaolust, kus oma osa mängib parem kättesaadavus, aastatega vähenenud hind ja kõrge puhtusaste“, selgitas Abel-Ollo. Ta lisas, et kokaiin on kergesti sõltuvust tekitav aine, mille pidev tarvitamine tähendab oodatud mõju saavutamiseks järjest suuremat kogust. Kokaiinisõltuvusega kaasneb mitmesuguseid füsioloogilisi ja vaimse tervise probleeme, mis seab Euroopa tervishoiusüsteemi tugeva surve alla.

MDMA kontsentratsioon reovees on viimastel uuringuaastatel olnud suhteliselt väike. Viimase kahe aasta uuringud on näidanud, et keskmine päevane tarvitatav kogus 1000 elaniku kohta on 40 mg juures. Nii Tallinnas kui ka Tartus oli MDMA kontsentratsioon reovees suurim laupäeval vastu pühapäeva (07.−08.10), tööpäevadel oli MDMA tarvitamine väiksem kui üks doos 1000 elaniku kohta. See viitab MDMA tarvitamisele enamasti meelelahutuslikus kontekstis.

Amfetamiini kontsentratsioon reovees on viimastel aastatel Tallinnas püsinud stabiilsena, keskmiselt 350 mg 1000 elaniku kohta päevas. Tartus oli võrreldes 2021. aastaga amfetamiini tarvitamine kasvanud (keskmiselt 339 mg 1000 elaniku kohta päevas vs 250 mg). „Amfetamiin on uimasti, millel on Eestis tarvitajaid nii uimasteid süstivate inimeste kui ka muul viisil tarvitajate hulgas. Igapäevastele tarvitajatele ja sõltuvuses olevate inimeste tarvitatud kogustele lisanduvad puhkepäevadel reovette ka meelelahutuslikul eesmärgil tarvitatavad kogused“, lisas Abel-Ollo.

Uutest psühhoaktiivsetest ainetest leiti 2023. aasta uuringus α-PVP-d (alfa-pürrolidinovalerofenoon). Sünteetiline katinoon, α-PVP, on Eesti uimastiturul kättesaadav olnud alates 2017.−2018. aastast. Uute ainetena leiti Tallinna reoveest ka üliohtlikku sünteetilist opioidi protonitaseeni ja taimse uimasti mitragüniini jälgi. Tartu reovees oli uutest ainetest samuti α-PVP ja mitragüniini tarvitamise jälgi. „Nitaseenide leid reoveest kinnitab reoveeuuringu metoodika võimekust tabada uimastiturul levivaid uusi ohtlikke trende“, selgitas Abel-Ollo.

Varasemate aastate reoveeuuringud on suuremates uuringulinnades näidanud nädalavahetusel uimastite tarvitamise kasvutrendi. Ka 2023. aasta Tallinna analüüsi tulemustest võib näha nädalavahetusel nn  meelelahutuse otstarbel tarvitatavate narkootikumide (amfetamiin, MDMA, kokaiin) tõusutrendi.

„Järjest kasvav uimastite tarvitamine meelelahutuslikul eesmärgil ja ka mitmete uimastite segatarvitamine on tinginud vajaduse aina enam tegeleda ööelu kontekstis uimastitarvitamise kahjude vähendamise tegevustega. Selliste tegevuste eesmärk on ennetada ja vähendada nii alkoholi kui ka narkootikumide tarvitamisest tulenevaid kahjusid ööklubides, muusikaüritustel ja festivalidel ning suurendada inimeste teadlikkust uimastite ohtudest, pakkudes sealjuures usaldusväärset tuge kedagi hukka mõistmata“, kommenteeris Abel-Ollo.

Tallinna ja Tartu reovee 2023. aasta uuring viidi ellu 03.10.–10.10.2023. Mõlema piirkonna reoveest analüüsiti eelkõige narkootikumide, alkoholi ja tubaka metaboolseid ehk läbi ainevahetuse tekkivaid jääke (organismi läbimata jäägid tulemust ei mõjuta). Amfetamiini, metamfetamiini ja MDMA puhul analüüsiti puhta aine sisaldust reovees, mitte metaboolseid jääke (võib sisaldada ka organismi läbimata jääke).

Uimastijääkide leidude reoveeuuringu koordinaator, algataja ja rahastaja on Tervise Arengu Instituut (TAI). Uuringu koostööpartneriteks veeproovide kogumisel olid AS Tallinna Vesi ja Tartu Veevärk AS. Reoveeproovide analüüsimudeli väljatöötamisel ja analüüsi tegemisel on TAI koostööpartner Eesti Kohtuekspertiisi Instituut (EKEI).

Uuringu kokkuvõte on kättesaadav TAI veebilehel.


Narkootikumide, nendega seotud riskide ning tarvitajatele ning nende lähedastele suunatud abivõimaluste kohta leiab täpsemat infot narko.ee veebilehelt.

Narkootikumidega  seotud küsimuste ja muredega saab pöörduda narko.ee tugiliinile:

  • helistades lühinumbril 1747 või +372 641 4100
  • saates e-posti aadressil 1747@narko.ee
  • kirjutades narko.ee veebilehe vestlusrakenduses

Reovee uuring Tartu 23


Reovesi Tallinn

Valdo Jahilo K, 28/02/2024 - 06:53
Teadusuudis
26-02-2024 - 11:33 - Terviseamet - Valitsus toetas Sotsiaalministeeriumi haldusalade kriisivalmidust 18 miljoni euroga
Valitsus toetas elanikkonnakaitse eesmärke ja võttis vastu tegevusplaani järgmiseks neljaks aastaks, suunates täiendavalt 18 miljonit eurot Sotsiaalministeeriumi haldusalasse kriisivalmiduse arendamiseks. Terviseameti peadirektori asetäitja Ragnar Vaiknemets sõnas, et valitsuse poolt eraldatud lisarahastus võimaldab muu hulgas Terviseametil oma võimekust erinevate kriisidele reageerimisel märkimisväärselt tugevdada. "See investeering aitab meil säilitada ja arendada vältimatut meditsiiniabi, katastroofimeditsiini ning esmaabi pakkumise võimekust kriisiolukordades," selgitas ta. Terviseameti peadirektori asetäitja tõi esile, et COVID-19 pandeemia on olnud proovikiviks, mille käigus arendati välja efektiivsed lahendused hädaolukordadele reageerimiseks. "Meie kogemus pandeemiaga on näidanud, et oleme võimelised kiiresti reageerima ja kohanduma,“ selgitas ta ja lisas, et kriisi käigus töötati välja efektiivne süsteem hädaolukordadele reageerimiseks, mis nüüdsest toimib osana laiemast riigikaitsest. „See hõlmab ööpäevaringset kriisijuhtimist ja hädaolukorrale reageerimise võimekust, samuti partnerite kaasamist ja kriisistaabi moodustamise oskusi,“ selgitas Vaiknemets. Lisaks kriisijuhtimisele keskendub Terviseamet ka nakkushaiguste seire süsteemi arendamisele, mis hõlmab ööpäevaringset epideemiatõrje reageerimisvõimekust ja laboratoorset kiirreageerimist. "Meie labor on varustatud kaasaegsete seadmetega, mis võimaldab meil kiiresti tuvastada ja reageerida nakkushaigustele," lisas Vaiknemets. Terviseameti eesmärk on täiustada andmete analüüsi oskusi, et paremini seirata ohtusid ja prognoosida sündmuste arengut nii rahuajal kui ka kriisiolukordades. Eesmärgiks on saavutada olukord, kus Eesti meditsiinisüsteem on valmis erinevate kriiside edukaks lahendamiseks, suurendades riiklikku varu masskannatanutega toimetulekuks. Paindlikkus ja võime tööd ümber korraldada või vajadusel ümber paikneda on kriisiolukordades hädavajalik, sealhulgas elektrikatkestuste ja võimalike välisohtude korral. Eesti kaitsevägi toetub tsiviilmeditsiinisüsteemile, samal ajal kui elanikkond on paremini ette valmistatud esmaabi andmiseks, mitte ainult kiirabi või haiglate erakorralise meditsiini teenuste peale lootma jäädes.
EST
26-02-2024 - 11:32 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Dementsuse koolitusprogramm pakub hoolekandeasutustele olulist tuge
Dementsuse koolitusprogramm pakub hoolekandeasutustele olulist tuge

Eestis on üha enam eakaid, kes sattuvad hoolekandeasutustesse dementsussündroomiga. See diagnoos on keeruline nii dementsusega inimese, tema lähedaste kui ka hoolekandeasutuste töötajate jaoks. 2018. aastast korraldab Tervise Arengu Instituut Euroopa Sotsiaalfondi TAT „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused” meetme raames hoolekandeasutuste sisekoolitajate dementsuseteemalist arenguprogrammi, et pakkuda asutustele tuge tööks dementsusega inimestega.

Arenguprogrammi tegevused on:

  • 10 mooduliga dementsuseteemaline sisekoolitaja koolitus;
  • mentorlusprogramm;
  • võrgustikukohtumised;
  • kevad- ja suvekool.

Hoolekandeasutuste dementsuseteemaline sisekoolitajate koolitusprogramm

Programm koosneb 10 moodulist, kokku 160 akadeemilist tundi, millest kontaktõpe ja iseseisev töö jagunesid võrdselt. Käsitletavad teemad on dementsusespetsiifilised ja õpetamisel on rõhuasetus teoreetilise ja praktilise õppe sidususel, et osalejad saaksid võimalikult palju tuge dementsusega inimestega töötamisel. Koolituse läbinud õppija oskab hoolekandeasutuses dementsuseteemalisi sisekoolitusi ellu viia ja tal on teadmised, kuidas pakkuda hoolekandeasutustes dementsuse valdkonnas kvaliteetset ning jätkusuutlikku teenust. Koolitusprogrammil on kaks suunda: koolitada kestlikud sisekoolitajad ja muuta dementseteemalisi hoiakuid, mis toetaksid hoolekandeasutustest teenuse kvaliteedi parandamist. Koolitused toimuvad kahes õpperühmas Tallinnas ja Tartus. 2023 seisuga on programmi läbinud 139 töötajat 59 sotsiaalala asutusest.

Lisategevusedki on suureks toeks

Koostöös Dementsuse Kompetentsikeskusega (DKK) on alates 2022. aastat koolitusprogrammis osalevatele hoolekandeasutustele mentorlusprogramm, mille eesmärk on toetada teenuseosutajaid dementsusega seotud küsimuste lahendamisel ja koolitusmoodulites õpitu rakendamisel. DKK mentorid juhendasid juhendavad hoolekandeasutusi. Toimuvad neli koostöökohtumist aprillist novembrini, mille käigus arutatakse keerulisemaid olukordi ja toetatakse üksteist ühise analüüsi ning parimate lahenduste otsimisega. Programmi lõpus koostab kompetentsikeskus asutustele ülevaate nende olukorra kohta programmi alguses ja lõpus. 2023 seisuga on mentorlusprogrammi läbinud kokku 22 hoolekandeasutust.

Hoolekandeasutuste dementsuseteemaline sisekoolitajate suvekool 2023
Hoolekandeasutuste dementsuseteemaline sisekoolitajate suvekool 2023
Foto: Britt Viks

Igal aastal korraldatakse suvekool, kus osalevad koolitusprogrammi läbinud sisekoolitajad aastast 2018. 2023. aastal oli suvekooli teemaks „Kuidas viia läbi meeldejääv ja mõjus sisekoolitus“.

2023. aastal korraldati kevadkool. TAI ja DKK üheskoos ette valmistatud kevadkooli teemaks oli „Kuidas tõsta asutuse töötajate motivatsiooni, luua eeldusi tulemuslikumaks koostööks, et igaüks saaks anda endast parima?“ Kevadkool oli suunatud sisekoolitajatele dementsuse teemal, kes on varasemalt läbinud TAI koolitusprogrammi. Kevadkool toimus seekord kaasamise teemal ja tulemuseks moodustati dementsussõbralikuks pürgivate hoolekandeasutuste seas võrgustik. Võrgustik hakkab töötama selle nimel, et  hoolekandeasutused jagaksid ühesuguseid dementsussõbralikke väärtusi ja hooldustöötajatel oleks ühiskonnas positiivne kuvand ning seda ametit väärtustatakse ja hoolekandeasutuste töö kvaliteeti toetab parimate praktikate ja kogemuste jagamine.

Korraldati 8 võrgustikukohtumist Tartus ja Tallinnas. Võrgustikuliikmed on aastatel 2018–2023 koolitusprogrammis osalenud sisekoolitajad ja nende kolleegid. Kokku osales kohtumistel 121 võrgustikuliiget. Võrgustikukohtumiste teemad olid: „Kuidas suhelda meediaga“, „Multikultuurse töökeskkonna eripärad“, „Kuidas sisekoolitustel teabeallikatele viidata“, „Võrgustiku kestlikkus ja koostööpartnerite kaasamine“.

Võrgustikukohtumistele loodi toetuseks ja kontaktide ning parimate praktikate vahetamiseks Facebookis „Ühiskodu“ grupp, kus on 54 liiget. Grupis jagatakse sisekoolitusmaterjale ja dementsusevaldkonda puudutavat infot ning asutuste parimaid praktikaid. Võrgustikukohtumiste tulemusena sai selgeks, et multikultuurne töökeskkond ja teabeallikatele viitamine vajab laiemat käsitlemist.

Seetõttu koostati 3 taskuhäälingut: „Multikultuurse töökeskkonna eripärad“, „Tööriistakast erineva tausta ja hoiakutega klientide ja kolleegidega töötamiseks“ ja „Plagiaadi tuvastamine ja korrektne viitamine koolitusmaterjalide koostamisel“. Valmis ka taskuhäälingu liteeritud versioon koos toetavate mõtteharjutuste küsimustega, et taskuhäälingut saaks kasutada sisekoolitustel. Koolitusinfo tai.ee veebilehel.

2023. aastal valmis „Hoolekandeasutuste sisekoolitajate dementsusteemalise koolitusprogrammi tulemuslikkuse hindamine 2018–2023“ uuringu raport.

Uuringu tulemustest lähtuvalt tehti järgmisel aastal koolitusprogrammi parandamiseks muudatusi. Lühikokkuvõttena võib välja tuua, et uuringus osalejad jäid koolitusega väga rahule ja hindasid koolituse nii oma ootustele kui ka vajadustele kohaseks (hinnangud seotud väidetele >4,7 palli 5-palli skaalal).

Vastajad leidsid, et kõige enam paranes oskus saavutada dementsusega kliendiga paremat kontakti, mõisteti paremini dementsussündroomi olemust; neid oskusi ja teadmisi rakendati igapäevatöös ja muutusid hoiakud ja suhtumine. Toimusid reaalsed muutused asutuse töökorralduses ja kohandati ruume, suuremat tähelepanu hakati pöörama kliendi tausta tundmisele ja eetikale ning suurenes uute töötajate juhendamine dementsuse teemal. Arendusettepanekutest toodi välja veelgi suuremat rõhuasetust andragoogika aspektidele koolituses, sest paljud osalejad õppisid nii dementsuse valdkonda tundma kui ka samal ajal teisi koolitama. Välja toodi ka vajadust toetada senisest enam koolitusi ellu viivaid dementsuse ekspertidest koolitajaid andragoogika suunal.

Triinu Tikas ja Kersti Peterson, TAI koolitusosakond

Meelike Tammemägi E, 26/02/2024 - 13:32
Uudis
26-02-2024 - 09:35 - Uudised - Dementsuse koolitusprogramm pakub hoolekandeasutustele olulist tuge

Eestis on üha enam eakaid, kes sattuvad hoolekandeasutustesse dementsussündroomiga. See diagnoos on keeruline nii dementsusega inimese, tema lähedaste kui ka hoolekandeasutuste töötajate jaoks. 2018. aastast korraldab Tervise Arengu Instituut Euroopa Sotsiaalfondi TAT „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused” meetme raames hoolekandeasutuste sisekoolitajate dementsuseteemalist arenguprogrammi, et pakkuda asutustele tuge tööks dementsusega inimestega.

Loe edasi...

26-02-2024 - 08:05 - Viimased uudised ja blogipostitused - Eriarstiabi 2023. aastal: kõrge patsientide rahulolu ja nõudluse kasv
Tervisekassa avalikustab uuringu tulemused, mis kajastavad eriarstiabi kasutamist ja sellega rahulolu 2023. aastal. Eelmisel aastal investeeris Tervisekassa 1,1 miljardi eurot eriarstiabi teenustesse, aidates 784 592 patsiendil saada vajalikku meditsiinilist abi. Ligikaudu 60% kindlustatutest käis mullu eriarsti vastuvõtul, seejuures olid tihedamad külastajad naised ja eakad vanusegrupist 75+. Kokku toimus 2023. aastal ligikaudu 4,1 miljonit ambulatoorset eriarstiabi arsti, õe ja ämmaemanda vastuvõttu, mis on 4% rohkem võrreldes eelneva aastaga.
23-02-2024 - 10:41 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Eesti osaleb üleeuroopalises rahvatervishoiu koostööprojektis
Eesti osaleb üleeuroopalises rahvatervishoiu koostööprojektis

Vähk ja muud mittenakkushaigused on märkimisväärne väljakutse rahvatervishoiule ohustades enam kui kolmveerandit inimestest. Ehkki nende haiguste riskitegurid nagu ebatervislik toitumine, suitsetamine, alkoholi tarbimine ja vähene liikumine on hästi teada, jätkub neist tingitud ühiskondlike ja majanduslike kulude kasv. Ainuüksi Euroopa Liidus kulub igal aastal mittenakkushaigustest tingitud tervishoiukuludeks 115 miljardit eurot. Need näitajad, millele lisanduvad haigustega kaasnevad inimlikud kannatused rõhutavad tungivat vajadust kooskõlastatud tegevuseks.

Norra juhitud ja enam kui 100 partnerasutust kaasava ühistegevuse eesmärk on tegeleda mittenakkushaiguste ja nende riskiteguritega nii üksikisiku kui ka ühiskonna tasandil. Projekt toetab haiguskoormuse vähendamisele suunatud strateegiaid ja poliitikaid, sh parandades liikmesriikide ühist võimekust kavandada ja viia ellu ennetustegevusi nii riiklikul, piirkondlikul kui kohalikul tasandil. Samuti aitab ühistegevus täiustada andmeid ja seiresüsteeme mittenakkushaiguste ning nende levinumate riskitegurite kohta ning vähendada sotsiaalset ebavõrdsust nende haiguste esinemises. Algatus aitab kaasata ja toetada ennetusvaldkonna võtmeisikuid, sh kõigi valitsustasandite otsustajaid, kodanikuühiskonna organisatsioone, spetsialiste, elanikkonda ja patsientide rühmi, et hõlbustada koostööd ja ühiseid jõupingutusi.

Linda Granlund, projekti üldkoordinaator (Norra Tervisedirektoraat) tõstab esile, et alanud ühistegevus tähistab olulist paradigma muutust suunates 20% tervishoiueelarvest ennetusele ja sümboliseerides seeläbi Euroopa muutuvat lähenemist tervisele. Vaatamata kogu oma mitmekesisusele seisab Euroopa silmitsi sarnaste väljakutsetega olgu selleks muutused rahvastikus või hiljutine COVID-19 pandeemia. Projekti teaduskoordinaator, professor Knut-Inge Klepp (Norra Rahvatervishoiu Instituut) rõhutab ühtse lähenemisviisi vajadust ja piiriülese koostöö olulisust tervisekriiside, sh mittenakkushaigustest tingitud tervisekriisi lahendamisel.  

Eestis on ühistegevuse juhtpartneriks Tervise Arengu Instituut ning projekti on kaasatud Tartu Ülikool. Eesti osaleb mitmetes ühistegevuse töölõikudes, näiteks tegevustes, mis on seotud alkoholi- ning toidu- ja toitumispoliitika kujundamisega või tervislikke valikuid soodustavate keskkondade arendamisega. Samuti panustame katseprojektidesse, et koos partneritega töötada välja uusi lahendusi muuhulgas tervisekäitumise mõjutamiseks või individuaalse haigusriski tõhusamaks mõõtmiseks.

JAPreventNCD

Valdo Jahilo R, 23/02/2024 - 12:41
Uudis
23-02-2024 - 10:29 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - TAI aastapreemia pälvis Piret Veerus
TAI aastapreemia pälvis Piret Veerus

Projektid, millega Piret hetkel tegeleb, on „Partnerlus HPV seljatamiseks“; „HPV kodutesti juurutamine emakakaelavähi sõeluuringus“ ja „Vähiravi ja -tulemite parandamine: reaalandmetele tuginev rahvastikupõhine uuring“.

Auhind omistati talle pühendumuse ja tulemusliku teadus- ja arendustöö eest vähi sõeluuringute kavandamisel, läbiviimisel ja eestvedamisel ning teadustulemuste publitseerimisel aastatel 2021-2023.

Palju õnne heale kolleegile!

Reeli Hallik ja Piret Veerus

Kuna Piret Veerus ise ei saanud aktusel osaleda, võttis preemia tema eest vastu kolleeg Reeli Hallik (pildil).

Valdo Jahilo R, 23/02/2024 - 12:29
Uudis
23-02-2024 - 07:55 - Viimased uudised ja blogipostitused - Mida peaksid teadma reisil vajamineva arstiabi kohta?
Tervisekassa Euroopa Liidu teenuste juht Tiina TomingTervisekassa tuletab meelde, et Eestis ravikindlustatu saab vajaminevat arstiabi ka  viibides ajutiselt mõnes teises Euroopa riigis. Selleks tuleks reisile minnes kaasa võtta isiklik Euroopa ravikindlustuskaart.
23-02-2024 - 05:01 - Uudised - Rahvas valis läinud aasta mõjukaimaks ennetusteoks TAI turvalisema ööelu projekti

Juba kolmandat aastat järjest otsisid ERGO kindlustus ja Postimees silmapaistvat ennetustegu ehk tublisid tegijaid, üksikisikuid ja organisatsioone, kes on teinud midagi tuumakat selle nimel, et meil kõigil oleks turvalisem elada.

22-02-2024 - 02:37 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Rahvas valis läinud aasta mõjukaimaks ennetusteoks TAI turvalisema ööelu projekti
Rahvas valis läinud aasta mõjukaimaks ennetusteoks TAI turvalisema ööelu projekti

2023. aasta ennetustegus selgus pika kaalumise tagajärjel, rahva abiga. Kõigepealt palusid ERGO ja Postimees inimestel saata sobivate ennetustegude kandidaate, seejärel valiti neist välja üheksa eriilmelist saavutust ja pandi need jälle rahvahääletusele.

Kõige rohkem läks inimestele südamesse Tervise Arengu Instituudi «Turvalisema ööelu» projekt, mis kogus rahvahääletusel kõige enam hääli. Esikolmikusse mahtusid veel Tartu Tervishoiu Kõrgkooli projekt «Aita päästa elu!» ja Perepesad.

«Kuigi illegaalsete uimastite tarvitamine on varjatud nähtus, mille kohta on keeruline väga täpseid andmeid esitada, võib erinevate uuringute põhjal väita, et uimastite tarvitamine vabal ajal, ööelus, festivalidel, lõbutsemiseks ja lõõgastumiseks moodustab olulise osa kogu uimastitarvitamisest,» selgitas ööhaldjate projekti juht ning TAI uimastite ja sõltuvuse keskuse vanemspetsialist Mikk Oja. Seni on Eestis suurem osa uimastitega seotud tegevustest keskendunud tarvitamise ennetamisele või tarvitamisele, kuid ebaregulaarne ja ööelus toimuv meelelahutuslik uimastitarvitamine on jäänud pigem tähelepanuta.

2022. aastal hakkasid Tervise Arengu Instituut, Politsei- ja Piirivalveamet ning klubi HALL otsima lahendust küsimusele, kuidas pakkuda inimestele tuge ka meelelahutuslikus keskkonnas, et hoida inimeste tervist ja elusid. «Töötasime välja uudse lähenemisega turvalisema ööelu projekt, mille käigus tekkis ööellu uus roll – ööhaldjad,» rääkis Oja. Vabatahtlikud ööhaldjad aitavad ennetada ja vähendada uimastite tarvitamisest tingitud kahjusid, toetades pidutsejate heaolu ja tervist. Nad hoiavad silma peal, et pidutsemine oleks turvaline ning pidutsejatele pakutakse vajadusel diskreetset tuge.

«Meie eesmärgiks ei ole kaine ööelu, vaid suurem teadlikkus, kuidas pidutsemise käigus enda tervist hoida ja teisi inimesi austada. Ööelus osalevad inimesed võiksid tervelt ja turvaliselt koju jõuda,» lausus Oja, kelle sõnul on paljud ööelus esinevatest probleemidest tegelikult ennetatavad, mitte selle «loomulik» osa.

Inimesed julgevad ööhaldjate poole pöörduda

Ööhaldjate teenuse juhi Marit Oja sõnul on positiivne, et inimesed juba teavad ööhaldjaid ja nende poole julgetakse ürituste ajal üha rohkem pöörduda. «Kõige rohkem küsivad ööelus osalejad meilt infot uimastite testimise kohta, kas ja mis hetkel hakatakse seda teenusena Eestis pakkuma. Selgitamist vajavad ka erinevad uimastitega seotud müüdid. Samuti käime peol ringi ja hoiame silma peal, et kõigil oleks hea olla, vajadusel suhtleme inimesega ning pakume abi ja turgutust,» selgitas Marit Oja ja lisas, et nende eesmärk pole olla n-ö turvamees ega kedagi peolt ära saata, vaid toetada inimesi, et nad suudaksid teha nii tervislikke otsuseid, kui on parasjagu võimalik.

Aasta ennetuseteo võitja pälvib ERGO kindlustuselt 3000-eurose preemia. Auhinnaraha plaanitakse suunata tagasi ennetustegevusse.

Täname kogu turvalisema ööelu projekti tiimi ning selle TAI-poolseid eestvedajaid Aljona Kurbatovat, Mikk Oja ja Merlin Mitti (pildil)!

ERGO ennetusauhind

ERGO eestvedamisel ellu kutsutud ennetusteo konkursi eesmärk on pöörata tähelepanu ennetustegevuse ja ennetusest lähtuva mõtteviisi olulisusele ning tõsta esile inimesi ja organisatsioone, panustavad iga päev sellesse, et meie ühiskond oleks tulevikus tervem ja turvalisem.

Sel aastal osales ennetusteo konkursi lõppvoorus üheksa silmapaistvat ennetustegu (juhuslikus järjekorras): ööhaldjad ehk turvalisema ööelu projekt, esimene vaimse tervise festival «Olemise võlu», Tartu Tervishoiu Kõrgkooli projekt «Aita päästa elu», kogukondlikud ennetus- ja peretöökeskused Perepesad, turvalisema huvihariduse koolitus «Abivajava lapse märkamine», mereohutusalane koolitus «Meri ja mina ka», Ukraina laste lugemisklubi Kolo, Kehtna vabatahtlike päästjate tehtud uisuväljak, abipolitseinik Lembit Nugis, kes on siseturvalisusesse panustanud pika aja jooksul.

Möödunud aastal pälvis parima ennetusteo tiitli liikumisõpetaja Siim Tõnissoni poolt loodud sotsiaalmeediakonto Liikumismängud ja ülemöödunud aastal võitis peaauhinna puhta toidu eest võitlev sotsiaalmeedia kanal Fuudish.

Valdo Jahilo N, 22/02/2024 - 16:37
Uudis
22-02-2024 - 11:13 - Terviseamet - Nädalaga lisandus 157 laboratoorselt kinnitatud gripijuhtu
Eelmisel nädalal kinnitati laboratoorselt 157 gripijuhtu, kokku registreeriti 334 gripijuhtu. Ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumine on püsinud stabiilsena. Gripi haigestumuse intensiivsust saab endiselt hinnata keskmiseks ning viiruse levikut laialdaseks. Eelmise nädala jooksul registreeriti 3097 ägedate respiratoorsete nakkuste haigusjuhtu, neist 47,9% olid kuni 14-aastased lapsed. Gripiviirus levib kõikides vanusrühmades, viirusega seotud haigusjuhtude arv vähenes 16% võrra. TEHIKu andmetel vajas viimase kahe nädala jooksul gripi tõttu haiglaravi 96 patsienti. Hooaja algusest on kokku hospitaliseeritud 986 inimest. Hospitaliseeritud patsientide keskmine vanus oli 73. Esialgsetel andmetel on sel viirushooajal esinenud 68 gripi kaasuva ja põhihaigusega seotud surmajuhtu. 96,2% gripi tõttu surnutest olid üle 60-aastased. Keskmine vanus oli 71. Eelmisel nädalal lisandus 318 COVID-19 haigusjuhtu. Registreeritud haigusjuhtude üldarv on nädalaga vähenenud 25% võrra. Haiglate edastatud andmetel hospitaliseeriti 27 patsienti nii COVID-19 põhi- kui ka kaasuva haigusega. COVID-19 põhihaiguse tõttu vajas hospitaliseerimist kolm patsienti. Kõik COVID-19 põhihaiguse tõttu hospitaliseeritud patsiendid olid üle 60-aastased. Haiglate poolt edastatud esialgsetel andmetel esines üks COVID-19 põhihaigusega seotud surmajuhtum. *Hetkel ringleb Eestis üheaegselt kaks gripiviiruse tüüpi: A-gripiviirus ja B-gripiviirus. Ringleb kolm alatüüpi: A-gripiviiruse alatüübid A(H1N1)pdm09 ja A(H3N2) ning B-gripiviirus alatüüp Victoria. Alatüpeeriti 25 A-gripiviirust, neist 23 olid A-gripiviiruse alatüübid A(H1N1)pdm09 ja 2 A(H3).
EST
21-02-2024 - 07:31 - Viimased uudised ja blogipostitused - Möödunud aastal tegid perearstid- ja õed üle 8 miljoni vastuvõtu
Mullu tegid perearstid- ja õed kokku 8,2 miljonit vastuvõttu ning 80% inimestest jäi teenusega rahule. Kuigi tõusnud on nii tervishoiutöötajate palk kui ka Tervisekassa rahastus perearstiarstiabi teenustele, kannatab arstiabi kättesaadavus üha süveneva perearstide ja -õdede puuduse all. 
19-02-2024 - 10:15 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Priske – kas alati ka tervisest pakatav?
Priske – kas alati ka tervisest pakatav?

Mitmed Tervise Arengu Instituudi (TAI) ellu viidud uuringud on näidanud, et sama oluline kui on tervise hoidmisel regulaarne liikumine ja mõõdukas füüsiline koormus, moodustavad medali teise külje inimese toitumisharjumused. Ehk et elukvaliteedi tõus ja ülekilode langus toimub alati liikumise ja tervisliku toitumise koosmõjul.

Viimase kahekümne aasta jooksul on ülemäärase kehakaaluga inimeste osa nii noorte kui ka täiskasvanute hulgas järk-järgult suurenenud. Ülemäärane kehakaal on seotud mitmete teguritega, kuid on suuresti seotud just tasakaalust väljas toitumise ja vähese liikumisega.

Ülemäärase kehakaaluga on iga teine täiskasvanu. Ülemäärase kehakaaluga väikelapsi on kuni 10%, kuid algkooliõpilaste hulgas on juba peaaegu iga kolmas ülekaaluline või rasvunud. Ülekaalulisus on paljude haiguste, sh südame-veresoonkonnahaiguste ja vähki haigestumuse riskiteguriks.

Siit ka murekoht: kuidas luua selline keskkond, mis soodustaks tervist toetavaid valikuid ja tervist mitte nii toetavad valikud oleksid vähem kättesaadavad? Ning see puudutab tegelikult mitmeid valdkondi – kindlasti ka seda, mida, kuskohas ja kuidas meile neid valikuid esitletakse ehk reklaamitakse.

Kuid antud juhul jääksin siiski vaid ühe momendi – magusa – juurde. Meenub nali:

„Kas tead, mis on kolm kõige hirmsamat valget surma?“

„Ei.“

„Valge viin, valge suhkur ja jääkaru!“

Kui nimetatuist viimane kõrvale jätta, võib nõustuda. Eestlaste alkoholilembus on kahjuks tõsisasi. Alkohol ei ole tavaline toidukaup. Selle tarvitamisega kaasneb ulatuslik sotsiaalne ja majanduslik kahju kogu ühiskonnale.

TAI andmetel suri 2022. aastal otseselt alkoholi liigtarvitamisest tingitud haigustesse 753 inimest, keda on 58 inimest rohkem kui sellele eelnenud aastal. Kõige rohkem elusid kaotasime alkoholi tõttu tööealiste inimeste hulgas vanuses 4564. Otseselt alkoholist põhjustatud surmade arv suureneb juba viiendat aastat.  

Magusaga on asjalood keerulisemad, kuna erinevalt jääkarust ründab see vaiksemalt, salaja ning mõjutab organismi kikivarvul, mitte ähvardava möirgega. Ebaregulaarse toitumise ja valesti valitud taldrikureegli kõrval on üheks ülekaalulise tekke teguriks ka lisatud suhkrute kestev liigne tarvitamine. Kuna rasvumine omakorda on üheks tugevaks riskifaktoriks näiteks südame-veresoonkonnahaigustele, 2. tüüpi diabeedile, siis tuleks tegeleda kõikide rasvumist põhjustavate teguritega – sealhulgas ka lisatavate suhkrute kestva liigse tarbimisega.

Usutavasti noogutab enamus, kui neid kutsutakse mõõdukamalt tarbima ebamõistlikult lisatud suhkruid.

Suhkru odavus ja kättesaadavus on ajapikku viinud tema rohke lisamiseni paljudesse toodetesse ning kestvalt liigse tarbimiseni ka suhkruna ehk lauasuhkruna. Suhkrute, sealhulgas ka lisatavate suhkrute kestval liigsel tarbimisel on oma panus terviseriskide kujunemisse. Oluline on siinkohal mõista, et lisatavate suhkrute kestva liigse tarbimise ja terviseriskide puhul ei ole vahet, millist suhkrut liigselt tarbitakse – kas valget suhkrut, pruuni suhkrut, siirupit, sahharoosi, fruktoosi või midagi muud.

Küllap on paljud inimestest sattunud kasvõi sotsiaalmeediaski nägema kujukaid võrdlusi, kus on näitlikult ära toodud magustatud joogid koos nende kõrval kõrguva suhkrukuhjaga – need on üsna hirmutavad ning kainestavad. Olgu tegu mahlade, karastus- või piimajookidega – üks põhjuseid, miks nad meile nii maitsvad tunduvad, on nendesse lisatud suhkur. Magus ergutab hästi, kuid kui selle mõju kaob, ka uinutab ja tekitab uue tarbimisnälja.

Tegin mõned nädalad tagasi enda peal katse ja püüdsin loobuda nädalaks kõikmõeldavast suhkrust, kus aimasin seda leiduvat. Kommid, näksid, magusad joogid, valmistoidud… teisel-kolmandal päeval tundsin selgeid võõrutusnähte: energiataseme langust, teatavat meeleolu kõikumist, mõningasi keskendumisraskusi ning ennekõike meeletut igatsust mistahes magusa järele.

Tunnistan, et need nähud olid ehmatavad – olin sinnamaani arvanud, et suhkrutel pole mu üle mingisugust võimu. On, ja millist veel! Nädala lõpp oli juba väheke lahedam – oletan, et ju hakkas organism vaikselt suhkrudefitsiidiga harjuma ning kohanes sellega.

See, kui palju me enda teadmata igapäevaselt end suhkruga olema harjutanud nuumama, oli korralik häirekell kuklasagaras. Üldjuhul me ju ei uuri väga etikettidelt, palju üks või teine suhkruid sisaldavad. Või siis ka soola – kuid see on juba täiesti teine teema. Üldjuhul sööme seda, mis rohkem maitseb.

Kokkuvõtvalt – nii nagu mul tekkis mure enda osas – on see tegelikult laiem ja puudutab kõiki inimesi. Võtke palun korraks vaevaks uurida, mida me olema harjunud jooma ja sööma – ja kas nende harjumuste taga pole mitte mõne aine pikaaegsest tarvitamisest välja kujunenud teadvustamata sõltuvus? Mis sillutab omakorda tee sellesama ülekaalulisuse probleemini, millega mõtisklust alustasin.

Iga inimene saab siin end käsile võtta ja teha oma valikuid. Oleks imekena, kui sama sammu käiksid ka toidutöösturid ja seda toetaks riiklik õigusruum. Mitte kellegi kiusamiseks, vaid ikka sel eesmärgil, et rahvas püsiks tervem, mitte laisem ega kannaks endal üleüldist rasvumise ohu märki.    

Valdo Jahilo

TAI avalike suhete juht

Arvamuslugu ilmus Postimehes 16.02.2024

Valdo Jahilo E, 19/02/2024 - 12:15
Arvamus
19-02-2024 - 06:45 - Viimased uudised ja blogipostitused - Kuus inimest kümnest on rahul arstiabiga
Eelmisel aastal oli arstiabi korraldusega rahul 63% Eesti 15-aastastest ja vanematest elanikest, seejuures pidas üle poole elanikkonnast arstiabi kättesaadavust heaks, selgus Tervisekassa ja Kantar Emori tehtud uuringust.
15-02-2024 - 06:34 - Uudised - Veebruari Sotsiaaltöö uudiskirjas on palju uudiseid

Ajakirja Sotsiaaltöö veebruari uudiskirjas saab lugeda värskeid artikleid ja valdkonna uudiseid. Noppeid uudiskirjast:

Loe edasi...

13-02-2024 - 09:16 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Paljudel Eesti õpilastel on arvutimängu- ja sotsiaalmeediasõltuvuse sümptomid
Paljudel Eesti õpilastel on arvutimängu- ja sotsiaalmeediasõltuvuse sümptomid

Ekraaniaega tuleks suhtuda teadlikult

Digitehnoloogia kasutamine ise ei põhjusta vaimse tervise probleeme – selle mõju sõltub eelkõige kasutajast, kasutusviisist ja -olukorrast (1). Siiski võib pikka aega ekraanis olemine mõjutada õpilase tervist ja heaolu. Näiteks on pikaajalised uuringud näidanud, et arvutimängude sõltuvus suurendab noorukitel depressiivseid sümptomeid ja sotsiaalset ärevust ning mõjutab negatiivselt koolisooritust ja suhete kvaliteeti vanematega (2). Lisaks on leitud tõendeid selle kohta, et arvutimängude häire suurendab agressiivset käitumist ja üksindustunnet ning see võib kahjustada noorukite sotsiaalset hakkamasaamist (3, 4).

Liigse ekraaniaja võimalikke negatiivseid mõjusid näitavad ka Eesti kooliõpilaste seas ellu viidud HBSC uuringu andmed.

Elektroonilist meediat kaks ja rohkem tundi päevas suhtlemiseks kasutavad õpilased:

  •     hindavad sagedamini oma tervist ja eluga rahulolu halvemaks
  •     tunnevad sagedamini ema või isaga muredest rääkimisel raskusi
  •     neile meeldib vähem koolis käia ja nende õpitulemused on nõrgemad
  •     nende hulgas esineb sagedamini uimastite tarvitamist ja vähemalt kahenädalasi depressiivseid episoode        
  •     nad magavad sagedamini alla soovitusliku uneaja.

Pikem ekraani taga veedetud aeg seostub ka liigse kehakaaluga ja vähesema kehalise aktiivsusega. Nende noorte hulgas, kes veedavad päevas ekraani taga kolm tundi või enam, oli HBSC uuringu andmetel liigse kehakaaluga noori 5% võrra rohkem kui nende seas, kes märkisid, et teevad seda kaks tundi ja vähem (21% vs 16%). Maailma terviseorganisatsiooni soovitused kehalisele aktiivsusele näevad muuhulgas ette igapäevase istumisaja vähendamist, kusjuures eelkõige tuleks tähelepanu pöörata vabal ajal ekraani taga veedetud aja vähendamisele (5).

Ekraane kasutatakse nii õppetööks, suhtlemiseks kui ka meelelahutuseks

Arvutid ja nutiseadmed ning laialdaselt leviv internet on muutunud enamikule inimestest kättesaadavaks ja lahutamatuks osaks elust. Interneti kaudu toimib nii töötamine kui ka õppimine, meelelahutus ja suhtlemine. Koroonapandeemia hoogustas seda veelgi.  

Kui 2017/2018. õppeaastal kasutas arvutit õppetööks 81% 11–15-aastastest õpilastest, siis 2021/2022. õppeaastal juba 90%. Õppetöö tegemiseks kasutatakse üha sagedamini digivahendeid ja pikenenud on koolitööle kuluv aeg arvutis. Vähemalt kaks tundi päevas veetis koolitöö tõttu digivahendites 30% õpilastest. Enamasti kulub õpilastel arvutis tehtavate koolitööde peale päevas pool tundi kuni tund ja vanuse kasvades arvutis õppetööle kuluv aeg pikeneb.

Telerit vaatavad tänapäeva noored üsna vähe, peamiselt vaadatakse videoid internetist ja saateid ning filme voogedastusplatvormidelt. Poisid on aktiivsemad arvutimängude mängijad – 77% poistest ja 41% tüdrukutest mängivad vähemalt kaks tundi päevas ning 13-aastastest poistest suisa 81%. Tüdrukud veedavad sagedamini aega sotsiaalmeedias – 63% tüdrukutest ja 47% poistest on vähemalt kaks tundi päevas sotsiaalvõrgustikes ning vanusega sotsiaalmeedia kasutamine kasvab.

Arvutimängusõltuvuse sümptomeid esineb rohkem poiste kui tüdrukute hulgas (21% vs 13%), kuid tüdrukute näitaja on võrreldes 2018. aastaga kahekordistunud (joonis). Sotsiaalse suhtlemise puhul teeb aga murelikuks, et 10% võrra on suurenenud nende õpilaste osatähtsus, kes leiavad, et oma mõtetest ja tunnetest on kergem rääkida internetis kui silmast silma.

Joonis. Arvutimängusõltuvuse sümptomitega õpilaste osatähtsus soo ja vanuse järgi, 2018 ja 2022 (%)
Joonis. Arvutimängusõltuvuse sümptomitega õpilaste osatähtsus soo ja vanuse järgi, 2018 ja 2022 (%)

Artikkel põhineb HBSC uuringu raporti peatükil 4.5 (autor Jaana Rahno). Allikas: Oja L, Piksööt J, Haav A, jt. Eesti kooliõpilaste tervisekäitumine. 2021/2022. õppeaasta uuringu raport. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2023.

 

Teadlased näevad vajadust ennetada probleemset mängukäitumist 

Rahvusvahelise uurimuse raames analüüsisid teadlased probleemse mängukäitumise levikut. Ekraanimängude populaarsus on noorukite seas viimastel aastakümnetel kasvanud, mis mõjutab ka probleemse mängukäitumise levikut. Probleemset mängukäitumist iseloomustavad teiste sõltuvustega (nt uimastisõltuvusega) sarnased sümptomid ning sellega kaasnevad probleemid näiteks konfliktid pereliikmetega, ebaõnnestunud katsed mängimist lõpetada ning kooli või tööga seotud probleemid (6).

TAI teadur ja artikli kaasautor Leila Oja selgitas teadustöö tausta ja tulemusi: „Uuringu raames võrreldi noorukite probleemse mängukäitumise esinemissagedust erinevates riikides, et selgitada välja kultuuridevahelised sarnasused ja erinevused probleemses mängimises ja suhetes. Vaadeldi nii üldist rahulolu eluga, psühholoogiliste kaebuste esinemist kui ka kaaslaste toe olemasolu. Sõltumata kultuuridevahelisest erinevusest oli probleemne mängukäitumine kõigis riikides seotud madalama eluga rahulolu, rohkemate psühholoogiliste kaebuste ja madalama eakaaslaste toetusega. Uuringu tulemused on kooskõlas eeldusega, et probleemne mängukäitumine mõjutab negatiivselt noorukite sotsiaalset ja vaimset heaolu. Saadud tulemused rõhutavad vajadust piisavate ennetusstrateegiate järele probleemse mängukäitumise leviku vähendamiseks.“

Uurimusel põhinev teadusartikkel ilmus ajakirjas Journal of Behavioral Addictions: 

Van der Neut D, Peeters M, Boniel-Nissim M, Klanšček J, Oja L, Van den Eijnden R. A cross-national comparison of problematic gaming behavior and well-being in adolescents. J Behav Addict, doi: https://doi.org/10.1556/2006.2023.00010

Kasutatud allikad 

  1. Tiidenberg K. Digitehnoloogiad ja vaimne heaolu. Sisask M (toim). Eesti inimarengu aruanne 2023. Vaimne tervis ja heaolu. Tallinn: SA Eesti Koostöö Kogu; 2023.

  2. Gentile DA, Choo H, Liau A, et al. Pathological video game use among youths: a two-year longitudinal study. Pediatrics 2011;127(2):e319–e329.

  3. Lemmens JS, Valkenburg PM, Peter J. Psychosocial causes and consequences of pathological gaming. Comput Hum Behav 2011;27(1):144–152.

  4. Peeters M, Koning I, van den Eijnden R. Predicting Internet gaming disorder symptoms in young adolescents: A one-year follow-up study. Comput Hum Behav 2018;80:255–261.

  5. WHO guidelines on physical activity and sedentary behaviour. Geneva: World Health Organization; 2020. https://www.who.int/publications/i/item/9789240015128

  6. Pontes, H. M., Király, O., Demetrovics, Z., & Griffiths, M. D. The conceptualisation and measurement of DSM-5 internet gaming disorder: The development of the IGD-20 test. Plos One, 9(10), e110137. doi: 10.1556/2006.2023.00010

Meelike Tammemägi T, 13/02/2024 - 11:16
Teadusuudis
13-02-2024 - 09:08 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Üle Eesti hakkavad tööle laste ja noorte tervisedendajad
Üle Eesti hakkavad tööle laste ja noorte tervisedendajad

Edendajate võrgustiku esimene kohtumine ja kahepäevane koolitus toimus jaanuari lõpus, misjärel alustavad nad koostööd oma piirkonna lasteaedade ja koolidega. Tervise Arengu Instituudi (TAI) paikkondade tervise edendamise osakonna juht Triinu Purru selgitas, et TAI ja Tervisekassa on laste ja noorte tervise edendamisel aastaid koostööd teinud. „TAI on koordineerinud tervist edendavate koolide ehk TEK-võrgustikku ja tervist edendavate lasteaedade ehk TEL-võrgustikku, tegevusi rahastas Tervisekassa. Maksimaalse tulemuseni võrgustike senine tegevus ja lähenemine siiski ei viinud, mistõttu otsustasime luua haridusasutustega koostööd tegevate maakondlike tervisedendajate võrgustiku,“ rääkis Purru ning lisas, et näeb loodud mudelil suurt potentsiaali.

Kokku on üle Eesti tehtud koostööettepanekud 15 maakonna arendusorganisatsioonile ja lisaks kahele suurele linnale, kus haridusasutustega koostööd tegevad tervisedendajad tööle asuvad. Tänaseks on 14 haridusasutuse tervisedenduse spetsialisti ametisse kinnitatud.

Enne uue süsteemi väljatöötamist viidi läbi uuring, mis peegeldas senise TEK- ja TEL-võrgustiku kitsaskohad. „Üks neist oli näiteks see, et haridusasutustel ei ole piisavalt teadmisi ja oskusi, et tervisedenduse ja haiguste ennetusega järjepidevalt ning süsteemselt tegeleda. Lisaks on väljakutseks erinevad programmid, kes koolidesse siseneda soovivad. Nende suhtes ei osata sageli tõenduspõhiseid valikuid teha, vaid valitakse need, kes kõvemat häält teevad,“ nentis Triinu Purru. Niisiis on haridusasutustega koostööd tegevate tervisedendajate eesmärk suurendada lasteaedade ja koolide suutlikkust nii laste kui ka enda personali tervise ja heaolu toetamisel. Tööpõld on lai, sest paraku pole Eesti laste ja noorte tervisenäitajad nii head, kui need olla võiks. Uuringud näitavad, et laste ülekaalulisuse probleem aina kasvab – iga neljas esimese klassi laps on liigse kehakaaluga. Sõltuvusainete tarvitamisel on teravamalt kui kunagi varem kerkinud esile e-sigarettide epideemia. Viiendik 11- ja 13-aastastest noortest on tarvitanud e-sigaretti vähemalt kolmel korral ja näitajad on murettekitavamad just tüdrukute hulgas.

Siinkohal on ka oluline ära märkida, et haridusasutuse tervisedendaja ei siirdu konkreetsesse kooli või lasteaeda tööle, vaid teeb oma piirkonna haridusasutustega koostööd, pakkudes nõustamist ja infot ning luues üksteiselt õppimise ja kogemuse jagamise võimalusi.

Kuna ennetamine on alati mõistlikum ja kulutõhusam, kui tagajärgedega tegelemine, fokusseeribki Tervisekassa oma tegevustes aina enam ennetusele. Tervisekassa ennetusportfelli juht Liis Kruus meenutas, et kui ligi aasta tagasi sai Eesti Haigekassast Tervisekassa, loodi organisatsioonis tervisedenduse ja haiguste ennetuse portfell koos sinna kuuluvate ennetusteenustega. „2024. aastal investeerime täiendavalt pea pool miljonit eurot ennetusse, sh võtame tööle maakondadesse haridusasutuste tervisedendajad. Näeme seda olulise investeeringuna. Töötame Tervisekassas selle nimel, et riigis toetataks ennetust süsteemsemalt ja rahastus ei oleks kaldu tagajärgedega tegelemise suunas,“ kinnitas Kruus.

Tervisekassa tervisedendajate võrgustiku koordinaator Evelin Kruusalu märgib juurde, et lisaks haridusasutuse tervisedendajate võrgustikule on Tervisekassal ja TAI’l ühiselt koordineerida ka maakondades laiemat tervise edendamist viljelev võrgustik, kelle üheks fookuseks on muuhulgas oma maakonnas suurendada sõeluuringutes osalemist ja  meie Eesti inimeste terviseteadlikkust tõsta. „Eelmainitud kaks võrgustikku toetavad üksteist moel või teisel, ühtlasi saab nende roll valdkonna strateegilise planeerimise osas olema määrava olulisusega.“

Tervisedenduse puhul on tegemist tervist hoidvate valikute ja ennetavate tegevuste läbiviimise või toetamisega – see sisaldab teadlikkust, füüsist, vaimset tervist ja keskkonnamõjusid tervisele. Laiem eesmärk on suurendada Eesti inimeste elu kvaliteeti ja tervena elatud aastate arvu.

Valdo Jahilo T, 13/02/2024 - 11:08
Uudis
13-02-2024 - 07:52 - Viimased uudised ja blogipostitused - Üle Eesti hakkavad tööle laste ja noorte tervisedendajad
Tervisekassa ja Tervise Arengu Instituut, maakondlikud arenduskeskused ja omavalitsusliidud alustasid koostööprojekti, mille käigus värvati kõikidesse maakondadesse tervisedendajad, kes hakkavad tegutsema oma maakonna haridusasutustega.
12-02-2024 - 02:28 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Rasedusaegne positiivne koroonatest suurendas surnultsünni riski kolm korda
Rasedusaegne positiivne koroonatest suurendas surnultsünni riski kolm korda

Uuringute tulemused näitavad, et raseduse ajal põetud koroonaviirusinfektsioon suurendab ema surmariski, samuti ema ja vastsündinu intensiivravi vajaduse riski. Viiruse põdemise seosed enneaegse sünnituse, surnultsünni, väikse sünnikaalu, preeklampsia ja keisrilõigetega on eri riikides tehtud uuringute tulemuste alusel osaliselt vastuolulised. COVID-19 haiguse kulgu ja mõju rasedusele võivad mõjutada ema vanus, kehamassiindeks ja kaasuvad haigused, samuti viiruse tüüp ja raseduse suurus, mil ema viirusega nakatub.

Kuidas mõjutas nakatumine raseduse kulgu?

Selleks, et uurida, milline oli Eestis rasedusaegse positiivse koroonatesti mõju rasedusele, sünnitusele ja vastsündinule, viisid TAI ja Tartu Ülikooli teadlased ellu registripõhise uuringu. Uuringusse kaasati kõigi 2020. ja 2021. aastal Eestis sündinud laste andmed. Kokku analüüsiti 26 211 vastsündinu andmeid.

Ilmnes, et rasedusaegne SARS-CoV-2 infektsioon suurendas Eestis surnultsünni riski ligi kolm korda ja perinataalsurma riski üle kahe korra, kuid seoseid teiste rasedustulemitega ei leitud.

Täpsemalt selgus, et positiivne SARS-CoV-2 test raseduse ajal ei mõjutanud preeklampsia ega eklampsia, enneaegse sünnituse, sünnitustegevuse induktsiooni, vastsündinu madala Apgari hinde ega üldist keisrilõike teel sündimise riski. Küll aga suurenes vähesel määral hädakeisrilõikega sündimise risk. 2021. aasta andmete analüüsist ilmnes, et vaktsineerimine SARS-CoV-2 vastu vähendas veidi perinataalsurma riski.

Sünnid Eestis

Uuringu esmaautori, TAI vanemteaduri Piret Veeruse sõnul vajab rasedate vaktsineerimine enam tähelepanu ja julgustamist, sest see aitab vähendada viiruse põdemisest põhjustatud riske rasedusele.

Teenuseid ja abi rasedatele võimaldati ka kriisi ajal

Positiivseks peab dr Veerus asjaolu, et kriisi ajal abi kättesaadavus rasedatele Eestis ei katkenud. „COVID-19 pandeemia ajal tagati lapseootel naistele teenuste kättesaadavus – see oli hädavajalik ja õige otsus, mis aitas vähendada riske laste ja emade tervisele“, kommenteeris dr Veerus. Ta tõi esile sedagi, et Eestis on suurepärased registrid oluliste tervishoiupoliitiliste analüüside tegemiseks ja neil põhinevate otsuste vastuvõtmiseks. Kõnealuse uuringu tegemiseks kasutati raseduse infosüsteemi ja tervise infosüsteemi andmeid.

Kokku oli 2020.–2021. aastal 65 surnultsündi, rasedusaegse positiivse koroonatestiga emadel oli surnultsünde 0,6%, ilma positiivse testita 0,2%. Surnuna sündinud ja esimese seitsme elupäeva jooksul surnud lapsi oli kokku 84, rasedusaegse positiivse koroonatestiga emadel 0,6% ja positiivse testita emadel 0,3%.

Eri riikides on COVID-19 põdemise mõjusid uurides jõutud erisugustele tulemustele. See on nii, sest isikuandmete analüüsimise võimalus on vähestes riikides. Enamasti analüüsitakse üldnäitajaid enne ja pärast pandeemiat või üksikute haiglate andmeid. Erisugused on ka riikide tervishoiusüsteemid ja muudatused rasedate jälgimises ning riiklikes piirangutes pandeemia ajal.

„Enneaegse sünnituse ja teiste rasedusaegsete komplikatsioonide riskiteguriteks on ema vanus, ravimata infektsioonid (sealhulgas uroinfektsioonid ja sugulisel teel edasiantavad nakkused), kõrge vererõhk, mitmikrasedus, emaka arenguanomaaliad, IVF rasedus, suitsetamine, alkoholi ja uimastite tarbimine, rasked töötingimused, koduvägivald, ala- ja ülekaalulisus ning ema üldtervis.

"Eri riikides on rasedatele antav abi ja tervisekaitse erinevad, mis võib ka mõjutada rasedustulemit,“ selgitas Veerus. Samuti ei ole elussünni ja surnultsünni definitsioon riikides ühesugune, mistõttu on keeruline võrrelda Eesti teadlaste ja Eesti andmetel põhineva uuringu tulemusi teistes riikides tehtud uuringutega.

Uuringu tulemused avaldati ajakirjas Acta Obstetricia et Gynecologica Scandinavica.

  • Eestis kestis täielik lockdown 12.03.–18.05.2020. Sel ajal hüvitas Tervisekassa kõigile rasedatele I trimestri sõeluuringu asemel loote rakuvaba DNA testi ema vereseerumis ja peresünnitused olid peatatud, sest viiruse mõju tervisele oli teadmata, tervishoiutöötajatel puudusid isikukaitsevahendid ja haiglatel puudus testimisvõimekus.
  • Rasedusaegne jälgimine ja sünnieelsed uuringud jätkusid kogu pandeemia vältel.
  • Eelistatud olid kaugvastuvõtud, kuid toimusid vastuvõtud rasedatele (sh eraldi vastuvõtud koroonapositiivsetele), kelle uuringuid (nt rasedusaegne ultraheliuuring) ei saanud edasi lükata.
  • Inimestele pakuti pidevat laiaulatuslikku tasuta PCR testimist, koolilaste testimine koolides toimus õppetöö taastudes.
  • SARS-CoV-2 vastu vaktsineerimine oli alates 2020. aasta lõpust kättesaadav riskirühmadele, 2021. aasta aprillist kõigile.
  • Rasedaid, rasedust ja viljatusravi plaanivaid naisi julgustati vaktsineerima SARS-CoV-2 vastu.
Meelike Tammemägi E, 12/02/2024 - 16:28
Teadusuudis
09-02-2024 - 01:18 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Vaid iga kümnes 15-aastane tüdruk liigub piisavalt
Vaid iga kümnes 15-aastane tüdruk liigub piisavalt

Kehaline aktiivsus toetab laste kognitiivset arengut, mälu ja on seotud paremate õpitulemustega (1) ning koolirõõmuga. Ka HBSC uuringu andmed näitasid, et õpilased, kellele meeldib koolis käia ja kes oma hakkamasaamist koolis heaks hindavad, on kehaliselt aktiivsemad.

Regulaarsel kehalisel aktiivsusel on oluline roll stressiga toimetulekul ning üldise vaimse tervise ja heaolu säilitamisel (2) ning kehaliselt vähem aktiivsetel on suurem risk depressiivsuseks (3). Kuigi liikumise teema on Eestis viimastel aastatel saanud rohket tähelepanu, ei ole siiski suurenenud nende noorte hulk, kes liiguksid piisavalt.

Nimelt liigub piisavalt vaid 16% 11−15-aastastest kooliõpilastest, 19% poistest ja 13% tüdrukutest (joonis 1). Poisid on tüdrukutest igas vanuses aktiivsemad, kuid vanusega väheneb kehaline aktiivsus nii poiste kui ka tüdrukute hulgas. Kõige rohkem ongi soovitustele kohasel määral aktiivseid noori 11-aastaste poiste (26%) ja kõige vähem 15-aastaste tüdrukute hulgas (9%). 

Joonis 1. Iga päev vähemalt 60 minutit kehaliselt aktiivsete 11–15-aastaste õpilaste osakaal soo järgi, 2002–2022 (%)
Joonis 1. Iga päev vähemalt 60 minutit kehaliselt aktiivsete 11–15-aastaste õpilaste osakaal soo järgi, 2002–2022 (%) 

Ka vähene liikumine on parem kui mitte midagi ja noorte tervisele tuleb kasuks kas või mõningane kehaline aktiivsus (4). Vähemalt viiel või enamal päeval nädalas mõõdukalt kehaliselt aktiivsete 11−15-aastaste õpilaste osatähtsus on 2022. aastaks kasvanud 42%-le. See on positiivne suundumus, kuivõrd 20 aastat tagasi oli see näitaja 29%, kuid alates 2014. aastast ei ole enam olulist muutust toimunud (joonis 2). Sellegi näitaja vaates on kõige kehvemas seisus 15-aastased noored

Joonis 2. Vähemalt üks tund viiel või enamal päeval nädalas mõõdukalt kehaliselt aktiivsed õpilased vanuse järgi, 2002−2022 (%)
Joonis 2. Vähemalt üks tund viiel või enamal päeval nädalas mõõdukalt kehaliselt aktiivsed õpilased vanuse järgi, 2002−2022 (%)  

 

Noorte kehaline aktiivsus on seotud koduse keele ja üldise rahuloluga   

Kehaline aktiivsus mõjutab nii tervist kui ka üldist eluga rahulolu (5). TAI andmetel on nende noorte hulgas, kes hindasid oma tervist heaks või väga heaks 20% rohkem neid, kes on kehaliselt aktiivsed*. Samuti on õpilaste hulgas, kes hindasid üldist eluga rahulolu kõrgeks või väga kõrgeks, oluliselt enam kehaliselt aktiivseid, võrreldes nendega, kes hindasid eluga rahulolu keskmiseks või väheseks (47% vs 32%).

Kehaliselt aktiivsete noorte osatähtsus on üle Eesti üldiselt üsna sarnane, kuid mõnevõrra eristuvad Ida- ja Lääne Virumaa.  Selles regioonis soovituslikul tasemel kehaliselt aktiivseid noori võrreldes eelmise uuringuga pole lisandunud, samas, kui mitmes teises piirkonnas on näha siiski ka positiivseid arenguid. Samuti  joonistub välja halvenev olukord mitte-eesti keelt rääkivates ja majanduslikult kehvemas olukorras olevates perekondades. Kui 2006. aasta HBSC uuringu tulemused näitasid, et kehaliselt aktiivseid noori oli enam nende hulgas, kelle kodune keel ei olnud eesti keel, siis 2022. aasta andmetes on näha olulist erinevust. Kodus eesti keelt rääkivate laste hulgas on 5% enam neid, kes on kehaliselt aktiivsed (joonis 3) 

Joonis 3. Vähemalt üks tund viiel või enamal päeval nädalas mõõdukalt kehaliselt aktiivsete 11–15-aastaste õpilaste osakaal kodus räägitava põhikeele järgi, 2006–2022 (%)
Joonis 3. Vähemalt üks tund viiel või enamal päeval nädalas mõõdukalt kehaliselt aktiivsete 11–15-aastaste õpilaste osatähtsus kodus räägitava põhikeele järgi, 2006–2022 (%) 

Üks võimalik põhjus, miks kehaliselt aktiivsete eesti keelt kõnelevate laste osatähtsus on suurenenud, samal ajal kui mitte-eesti keelt kõnelevate laste osatähtsus on vähenenud, võib olla vene õppekeelega koolide vähene kaasamine ja toetamine.

Liikumisaktiivsuse teema on saanud ühiskonnas rohkesti tähelepanu ja selle edendamiseks on ette võetud mitmeid samme, sh on tehtud pingutusi istumisaja vähendamiseks ning aktiivse eluviisi toetamiseks koolikeskkonnas. Küll aga on nii tehtud teavitustöö kui ka erisugused tegevused toimunud enamasti eesti keeles ja enam on olnud neisse kaasatud eestikeelsed haridusasutused. Samuti on eesti keelt põhikeelena rääkivate laste seas rohkem trennis käijaid võrreldes mitte-eesti keelt rääkivate perede lastega (64% vs 53%).

Hea majandusliku olukorraga perede noored on kehaliselt aktiivsemad 

Mida parem on laste hinnang pere majanduslikule seisule, seda suurem on nende kehaline aktiivsus. Pooled (52%) õpilased, kes hindasid pere majanduslikku olukorda heaks, olid kehaliselt aktiivsed. Pere majanduslikku seisu halvaks hinnanute hulgas oli kehaliselt aktiivseid vaid kolmandik (36%). Suur osa noori, kes hindab pere majanduslikku toimetulekut heaks, käib trennis (73%), samal ajal kui pere majanduslikku seisu halvaks hindavatest noortest käivad trennis vähem kui pooled (47%).

Kehalise aktiivsuse puhul on oluline roll ka perestruktuuril. TAI andmetel on alates 2014. aastast kahe täiskasvanuga perede lapsed kehaliselt aktiivsemad kui üksikvanemaga kasvavad lapsed, oluliselt enam on aktiivsed kahe bioloogilise vanemaga perede noored. 

Joonis 4. Vähemalt üks tund viiel või enamal päeval nädalas mõõdukalt aktiivsete 11– 15-aastaste õpilaste osakaal perestruktuuri järgi, 2010–2022 (%)
Joonis 4. Vähemalt üks tund viiel või enamal päeval nädalas mõõdukalt aktiivsete 11– 15-aastaste õpilaste osatähtsus perestruktuuri järgi, 2010–2022 (%) 

* Siin ja edaspidi: kehaliselt aktiivnevähemalt üks tund viiel või enamal päeval nädalas mõõdukalt kehaliselt aktiivsed õpilased. Mõõduka kehalise aktiivsuse all peetakse silmas selliseid tegevusi, mille tagajärjel hingamine kiireneb ja tekib kerge higistamine (kiirkõnd, sörkjooks, rattasõit, ujumine jne).

Artikkel põhineb HBSC uuringu raporti peatükil 4.4 (autor Alice Haav). Allikas: Oja L, Piksööt J, Haav A, jt. Eesti kooliõpilaste tervisekäitumine. 2021/2022. õppeaasta uuringu raport. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2023.  

 

(1) Chaddock-Heyman L, Hillman CH, Cohen NJ, et al. The importance of physical activity and aerobic fitness for cognitive control and memory in children. Monogr Soc Res Child Dev 2014;79(4):25–50. 

(2) Rodriguez-Ayllon M, Cadenas-Sánchez C, Estévez-López F, et al. Role of Physical Activity and Sedentary Behavior in the Mental Health of Preschoolers, Children and Adolescents: A Systematic Review and Meta-Analysis. Sports Med 2019;49(9):1383–1410. 

(3) Vorobjov S, Oja L, Piksööt J. Noorte vaimne tervis ja heaolu ning selle seos eluviisiga. Sisask M (toim). Eesti inimarengu aruanne 2023. Vaimne tervis ja heaolu. Tallinn: SA Eesti Koostöö Kogu; 2023. 

(4) WHO guidelines on physical activity and sedentary behaviour. Geneva: World Health Organization; 2020.  

(5) Poitras V, Gray C, Borghese M, et al. Systematic review of the relationships between objectively measured physical activity and health indicators in school-aged children and youth. Appl Physiol Nutr Metab 2016;41(6):197-239.  

 

Meelike Tammemägi R, 09/02/2024 - 15:18
Teadusuudis
09-02-2024 - 12:53 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Kuidas tunnevad meie 15-aastased õpilased end koolis?
Kuidas tunnevad meie 15-aastased õpilased end koolis?

Hiljuti avaldatud PISA 2022 suurepäraste tulemuste varju jäi info meie 15aastaste õpilaste rahulolu kohta. Ometi on OECD korraldatava PISA uuringu suureks plussiks kindlasti võimalus saada teavet õpilaste rahulolust – seda võrreldes nii teiste riikidega kui ka Eesti piires demograafiliste rühmade lõikes. PISA uuringut viiakse tavaliselt läbi iga kolme aasta tagant ja algselt pidi uuring toimuma 2021. aastal, kuid seoses COVID-19 pandeemiaga lükati edasi 2022. aastale ning lisati küsimustikud, kus uuriti õpilastelt, millised olid nende õppimise kogemused pandeemia tõttu koolide sulgemise ajal, kas kool toetas neid ja kuivõrd nad ise suutsid oma õppimist reguleerida.

Täiskasvanuna teame, kui tähtis on hommikul tööle minna hea enesetundega, teada, et kuulun sellesse kollektiivi, mind toetatakse ja mõistetakse ja seeläbi annan ka oma parima sellesse, millega parasjagu tegelen. Täiskasvanu läheb raskutest teadlikumalt läbi, kuid laste ja noorte eneseregulatsioon ja emotsioonide juhtimine alles kujuneb. Negatiivsed kogemused, näiteks et ümbruskond ei tunnusta ega toeta, võivad noorte eneseteostust märksa rohkem segada. Olgu siinkohal lisatud, et õpilaste rahulolu ei tähenda koolis mõnusat äraolemist, vaid see on eneseteostuslik seisund, s.t võimalus tulemuslikult ja rahulikult õppida ja seda asjaolu on rõhutatud ka 2023. aasta Eesti inimarengu aruandes.1

Õpilaste heaolu, sh eluga rahulolu, on raske üle tähtsustada. Näiteks hiljuti Tervise Arengu Instituudi (TAI) vaimse tervise uuringust selgus, et Eesti 15–17-aastaste noorte vaimne tervis on teiste vanuserühmadega võrreldes haavatavam.2 Selles vanuses on nii noormeeste kui neidude vaimse tervise häirete tekkimise risk suurem kui teistel vanuserühmadel. 15–17-aastaste tüdrukute risk põdeda depressiooni või üldistunud ärevushäiret on ligikaudu kaks kord suurem kui sama vanadel poistel. Selles artiklis ei ole küll vaatluse all õpilaste vaimse tervise häired, vaid nende rahulolutunne, kuivõrd nad tunnevad koolis end turvaliselt ja hästi. Vaimse tervise probleeme ei saa vaadelda teistest muredest eraldi ja õpilastel, kel on vaimse tervise probleeme, on ka raskem koolis end hästi tunda ja mitmesugused (ka rahuloluga seotud) raskused võivad väljenduda vaimse tervise probleemides või neid võimendada.

15-aastaste õpilaste rahulolu PISA uuringu põhjal

Palju uuringus kasutatud enesekohaseid skaalasid ja küsimusi pärines koolielust. Ühe suure erandiga: õpilastelt küsiti ka, kuivõrd nad on üldiselt oma eluga rahul. Vastus sellele küsimusele ei peegelda ainult koolielu, vaid õpilase elu üldisemalt. Andmed näitasid, et Eesti 15aastased õpilased on üldiselt oma eluga mõnevõrra rohkem rahul kui OECD riikide õpilased keskmiselt. Ometi on meie õpilaste üldine eluga rahulolu olnud varasemates PISA uuringutes kõrgem kui 2022. aasta uuringus, väike langus eluga rahulolu näitajas on ilmnenud alates 2015. aasta uuringust. Lisaks ilmes PISA 2022 uuringu andmetel, et tüdrukud on oma eluga vähem rahul kui poisid (vt joonis). See tulemus näib kinnitavat TAI uuringu tulemust, et tüdrukud tunnevad end vanuses 15–17 kehvemini kui poisid.

Meeldiv on andmete põhjal tõdeda, et puudusid märkimisväärsed erinevused õpilaste üldises eluga rahulolus, kui võrrelda linna- ja maapiirkonna koolide, eesti ja vene õppekeelega koolide õpilasi. Küll aga ilmnesid erinevused sotsiaal-majanduslikku tausta arvestades: kõige madalamasse kvartiili kuuluvad õpilased olid vähem eluga rahul kui kõikidesse järgnevatesse kvartiilidesse kuuluvad.

Joonis 1. Kui rahul sa üldiselt oma eluga oled? Vastata sai skaalal 0–10, kus 10 tähistas kõige suuremat eluga rahulolu.  Allikas: autorite joonis PISA 2022 andmete põhjal
Joonis 1. Kui rahul sa üldiselt oma eluga oled? Vastata sai skaalal 0–10, kus 10 tähistas kõige suuremat eluga rahulolu.
Allikas: autorite joonis PISA 2022 andmete põhjal

Eluga rahulolu näitab õpilaste rahulolu üldisemalt, ehk ka õnnetunnet, mis küsimuse kohaselt ei ole otseselt sellega seotud, kuidas õpilane end koolis tunneb. Järgnevalt keskendume just kooliga seotud rahulolu näitajatele, nt kooli kuuluvustunne (mis on võib-olla kõige otsesem heaolu näitaja koolis) ning õpilaste ja õpetajate suhte kvaliteet (mis peamiselt näitab kui palju õpilane tunnetab, et õpetajad teda toetavad). Need on n-ö positiivsed kooliheaolu indeksid, kooliheaolu negatiivseks indeksiks on kiusamise tajumine.

Kiusamise tajumine

Koolis kiusamise tajumise kohta on PISA uuringus küsitud ka varasematel aastatel, kuigi küsimuse sisu on aja jooksul täiendatud, varasema kuue väite asemel esitatakse nüüd õpilastele üheksa. Samuti pole need üheksa väidet kõik ühtviisi rängad ja käsitletakse osalt verbaalset ja osalt füüsilist kiusamist, kusjuures õpilased võivad vastamisel silmas pidada ka kiusamist, mis toimub ühismeedias, mitte ainult koolis toimuvaid füüsilisi kiusamisakte.

Uuringu tulemuste põhjal mäletab 49% õpilastest, et kaasõpilased on tema üle viimase aasta jooksul vähemalt mõne korra naernud. Natuke naeru on ehk tervislik, aga kord nädalas või sagedamini naerualuseks olemine (8%) küllalt suure tõenäosusega enam mitte. Eesti lapsed tunnevad end naerualusena sagedamini kui soomlased ja leedulased: vähemalt kord aastas 35%, vähemalt kord nädalas 4%. Lätiga on vahe väiksem, aga ikkagi meie kahjuks.

Testi kaks tõsisemat väidet olid sellised: „jäin koolist koju, sest ei tundnud ennast turvaliselt“ ja „andsin kellelegi koolis raha, sest nad ähvardasid mind“. Ilmselt on kõik nõus, et kumbagi ei tohi ühegi lapsega juhtuda, koolis peab eranditult igal lapsel olema võimalik tunda end turvaliselt ja kindlasti ei tohi kool olla koht, kus õpilased üksteiselt raha välja pressivad. Kuid mõlemat juhtub. Umbes 12% vastajatest (arvestades, et PISA uuringus osales umbes pool Eesti 15aastastest, teeb see kokku u 1500 last) on vähemalt mõne korra aastas jäänud koju, sest ei tundnud end koolis turvaliselt. Tüdrukud on seda teinud sagedamini (18%) kui poisid (6%) – ning seda ainuüksi 15-aastaste hulgas.

1,6% vastajatest (hinnanguliselt üle 200 15-aastase lapse) on andnud vähemalt mõne korra aastas koolis kellelegi ähvardamise peale raha, poistega juhtub seda sagedamini (2,5%) kui tüdrukutega (0,7%) ning venekeelsetes koolides sagedamini (2,4%) kui eestikeelsetes (1,4%). Hariduspoliitika sihiseadjad ei tohiks ennast lohutada asjaoluga, et selle näitaja osas oleme paremas seisus nii OECD keskmisest (2%) kui ka Soomest (1,64%) , Lätist (1,7%) ja Leedust (3,2%), sest igasugune nullist suurem arv on sel puhul liiga suur. Muuseas, kiusamisele tuleb tähelepanu pöörata isegi siis, kui arvatakse, et kooli ainus eesmärk on head hinded. Näiteks nende õpilaste matemaatikatulemus, kellelt on aasta jooksul koolis raha pommitud, on PISA testis keskmiselt 445, see on väga madal võrreldes ülejäänud õpilastega, kelle keskmine oli 511. Uuringu põhjal ei ole võimalik väita, et raha pommimine oleks madala matemaatikatulemuse ainus või isegi peamine põhjus, aga nii suure erinevuse puhul on väga kaalukas ka tähtsuselt teine või kolmas põhjus.

Kokkuvõttes on õpilaste kiusamise tajumise puhul kahjuks Eesti näitaja kõrgem kui OECD riikide keskmine. Nii et võitlust koolikiusamisega tuleb tulipunktis hoida. Hea, et olemas on kiusamisvaba kooli programm, millega järjest suurem arv koole on ühinenud. Nähtub, et see on jätkuvalt vajalik. Varasemad uuringud on näidanud, et õpilased, kes puutuvad rohkem kokku kiusamisega, tajuvad vähem kooli kuuluvustunnet, mis on õpilaste positiivse koolikliima tajumise üks peamisi näitajaid.

Kooli kuuluvustunne ja õpilase-õpetaja suhted

Õpilaste kooli kuuluvustunne on meil OECD riikide keskmisega võrreldes pisut madalam, selles suhtes oleme jäänud võrreldes 2018. aastaga samale positsioonile. Kuid kas OECD keskmisest tasemest meile piisab? See on küsimus, mille üle hariduskorraldajad ja koolipidajad peaksid mõtlema. Tuleb püüda selle poole, et õpilaste kooli kuuluvustunne paraneks, see tähendab, et õpilane läheb sagedamini kooli rõõmuga ja suhtlus toimub lihtsasti.

Teisalt on muidugi tähtis teada, et 2022. aastal tundsid meie õpilased üsna samasugust kooli kuuluvustunnet nagu enne COVID-19 pandeemiat. Mis tähendab, et koolist eemalolek õpilaste kooli kuuluvustunnet ei mõjutanud või vähemalt taastus see kooli tagasi minnes kiirelt. Õpilaste heaolutundes on tähtis osa sellel, millisena tajutakse suhteid õpetajatega. Paraku on õpilaste ja õpetajate suhete kvaliteedi indeks näitaja, mille järgi paigutume palju madalamale OECD riikide keskmisest. Varem on PISA uuringus kasutatud õpetajate poolse toetuse indeksit, ka selle näitaja poolest olime 2018. aastal märksa madalamal OECD riikide keskmisest. Ka praeguse uuringu põhjal nähtub, et õpilaste heaolu üks kriitilisemaid komponente on madal hinnang suhetele õpetajatega. Mõneti on see ka mõistetav, sest oleme jõudnud aega, kui õpetajad ei ole rahul oma palga, töökoormuse ega karjäärimudeliga. Ilmselt on see rahulolematus hõõgunud tuha all juba kaua. Siia võib lisada noorte vähese huvi õpetajaks õppimise vastu, mis käib omakorda koos õpetajaskonna vananemisega. PISA andmestikust saime ka teadmise, et vaid 2% uuringus osalenud noortest näeb end 30aastaselt õpetajaametis.

Joonis 2. Kooli keskmise sotsiaal-majandusliku tausta indeksi seos kooli keskmise matemaatika testi tulemusega.   Allikas: autorite joonis PISA 2022 andmete põhjal
Joonis 2. Kooli keskmise sotsiaal-majandusliku tausta indeksi seos kooli keskmise matemaatika testi tulemusega.
Allikas: autorite joonis PISA 2022 andmete põhjal

Viimati mainitud õpetajate rahulolematus ja muud probleemid võivad mõjutada ka õpilaste rahulolu, nt kooli kuulumise tunnet ja õpilaste õpetajate suhete kvaliteeti, kuna õpetajate töö ja palgaga seotud rahulolematus, samuti ka liiga suur töökoormus võivad kanduda klassiruumi. Teisalt näitavad arvud,3 et investeerime haridusse vähem kui riigid, kellega PISA tulemustes paikneme lähestikku, näiteks Šveits ja Holland. Sama allika kohaselt investeerime vähem ka õpetajate palkadesse. See hõlmab nii õpetajate väikest palka kui ka asjaolu, et tõenäoliselt palkame ka vähem abiõpetajaid ja tugispetsialiste kui teistes riikides kombeks, mis omakorda teeb aineõpetajate töö keerulisemaks ja pingelisemaks ning sedalaadi asjaolud peegelduvad ilmselgelt õpilaste ja õpetajate omavahelistes suhetes. Seetõttu väidame, et meie õpilaste suhteliselt vähene kooli kuuluvustunne ja õpilaste-õpetajate suhete kvaliteet ning sagedasem kiusamise kogemine õpilaste poolt (võrreldes OECD riikide keskmisega) ei peegelda mitte õpetajate tegemata või kehva tööd, vaid selle tööga kaasas käivat suurt koormust ning vähest tunnustust.

Heaolu näitajad demograafiliste rühmade kaupa

Järgnevas vaatame, kui sarnased või erinevad on meie õpilaste kooli heaoluga seotud näitajad eri demograafilistes rühmades. Kui võrreldi 15aastaste tüdrukute ja poiste kooli heaoluga seotud näitajaid, ilmnes, et enamasti tunnevad tüdrukud end koolis kehvemini kui poisid: nende kooli kuulumistunne on nõrgem kui poistel, samuti tajuvad nad suhteid õpetajatega kehvemana. Ainult kiusamisega kokkupuutumist tuli tüdrukutel nende vastuste põhjal harvem ette. Tüdrukute kehvem heaolutunne koolis võib üllatada, kuid on kooskõlas teiste uuringute tulemustega, sh eespool viidatud Eesti rahvastiku vaimse tervise uuring, kus tüdrukutel on suurem vaimse tervise probleemide risk. Linna- ja maakoolide õpilaste kooliheaolu näitajad olid enamasti sarnased, kuigi linnakoolide õpilased tajuvad õpilaste ja õpetajate vaheliste suhete kvaliteeti keskmiselt paremana kui maapiirkondade koolide õpilased.

Eesti ja vene õppekeelega koolide õpilaste puhul tulid seevastu esile erinevused peaaegu kõikides kooliga seotud heaolu näitajates: vene koolide õpilaste kooli kuuluvustunne on nõrgem ja nad puutuvad kiusamisega sagedamini kokku kui eesti koolide õpilased. Eesti koolide õpilased tajuvad õpilaste ja õpetajate vahelisi suhteid kvaliteetsemana kui vene koolide õpilased.

Kõige suuremad erinevused kooliga seotud heaolus ilmnesid õpilaste sotsiaal-majanduslikust taustast. Kui olime jaganud õpilased sotsiaal-majandusliku indeksi järgi neljaks suuruselt võrdseks grupiks (kvartiiliks), nägime suuri erinevusi selles, kuidas õpilased ennast koolis tunnevad. Kõige madalama sotsiaal-majandusliku indeksiga õpilased tundsid end koolis märksa kehvemini kui teise, kolmandasse ja neljandasse gruppi kuuluvad õpilased: nad kogesid koolis rohkem kiusamist, neil oli nõrgem kuuluvustunne ja nad hindasid õpilaste-õpetajate suhte kvaliteeti madalamalt.

PISA 2022 andmed, nagu ka varasem teaduskirjandus, näitavad, et kooli rahulolu positiivsed tunnused on omavahel seotud: õpilased, kes on üldiselt eluga rahul, tunnevad ka suuremat kooli kuulumistunnet, tajuvad suhteid õpetajatega kvaliteetsemana ja puutuvad vähem kokku kiusamisega. Samuti on need head näitajad ilmses seoses õpilaste matemaatikatesti tulemustega. Osaliseks erandiks on üldine eluga rahulolu, mis ei ole seotud matemaatikatesti tulemusega, kuid on seotud näiteks õpilaste kuuluvustundega ja parema õpilase-õpetaja vahelise suhte kvaliteediga.

Kiusamise tajumisega on vastupidi: õpilased, kes puutuvad kiusamisega rohkem kokku, tunnetavad vähem kooli kuuluvustunnet ja õpilase-õpetaja suhte kvaliteet on nende arust madalam, samuti on neil keskmisest mõnevõrra madalamad matemaatika tulemused. Võib öelda, et head asjad käivad koos ja halbadest moodustub suletud ring, millest on raske välja saada.

Ka matemaatika testi tulemuste ning õpilaste sotsiaal-majandusliku tausta näitaja vahel oli (nagu tavapäraselt) positiivne korrelatsioon ehk siis paremal sotsiaal-majanduslikul järjel õpilased saavad koolis paremini hakkama. Seda suundumist on teaduskirjanduses järjepidevalt kinnitatud. Positiivne korrelatsioon ilmnes ka koolide keskmiste tasandil: koolid, kus on keskmiselt kõrgem sotsiaal-majandusliku tausta indeks, said paremaid keskmisi tulemusi ka PISA 2022 matemaatika testis. Teisisõnu, test toob esile haridusliku ebavõrdsuse ja kihistumise nii õpilaste kooli heaolu näitajates kui ka saavutustesti tulemustes. Allolev joonis näitab, et nii nagu erinevad koolide keskmised PISA testi tulemused, erinevad ka nende koolide õpilaste keskmised sotsiaal-majandusliku tausta indeksid ja need näitajad on omavahel küllaltki kõrgelt positiivselt korreleeritud.

Joonisel kujutatud seos näitab, et Eestis on koolide vahel küllaltki suured erinevused õpilaste sotsiaal-majanduslikus taustas. Need erinevused ei ole ainult piirkondlikud, vaid näitavad ka n-ö vabatahtlikku kihistumist ja sarnase taustaga õpilased on koondunud (mis tahes põhjustel) samadesse koolidesse. Selline koondumine võimendab erinevusi ja meie varasemad uuringud on näidanud, et peale õpilase sotsiaal-majandusliku tausta mõjutab tema PISA testi tulemust ka kooli keskmine sotsiaal-majanduslik staatus.4 Kuidas kooli keskmine individuaalseid tulemusi mõjutab, ei ole teada, kuid mõjutegurite hulgas on kindlasti näiteks kaasõpilaste hoiakud, suhtumised ja õpimotivatsioon, tegu ei ole üksnes õpetamismeetodite mõjuga.

Kokkuvõte

Eesti õpilased hindavad oma üldist eluga rahulolu kõrgemalt kui OECD riikide keskmine. Nii hästi ei lähe meil kooliga rahuloluga seotud näitajatega, meie 15-aastaste õpilaste kooli kuuluvustunne on suhteliselt madal, madal on ka hinnang õpilaste-õpetajate suhete kvaliteedile ja kiusamise kogemine sagedasem kui OECD riikide keskmine. Eesti 15aastastest õpilastest tundis end 2022. aastal kõige paremini eesti õppekeelega koolis õppiv kõrgemal sotsiaal-majanduslikul järjel olev poiss.

Seega on vaja mõelda, kuidas olukorda parandada. Nagu ülalpool juba kinnitatud, ei saa sellises olukorras süüdistada õpetajaid. Suur osa põhjusi on süsteemsed, sotsiaal-majandusliku ebavõrdsuse vähendamiseks ei saa kuigi palju ära teha koolisüsteemi ja õpetamismeetodite parandamisega. Ka kiusamisvastaste programmide ja rahulikkusekoolituste mõju on piiratud. Pikemas perspektiivis on nii õpetajate töötingimuste kui ka õpilaste heaolu tagamiseks vaja suuremaid investeeringuid haridusse.

Karin Täht, Tartu ülikooli psühhomeetria ja matemaatikahariduse kaasprofessor.

Kenn Konstabel, Tervise Arengu Instituudi juhtivteadur, Tartu ülikooli isiksuse- ja tervisepsühholoogia kaasprofessor.

1 Aune Valk, Kadri Soo, Mai Beilmann, Vaimne tervis ja heaolu õpikeskkonnas. Eesti inimarengu aruanne 2023.

2 Eesti rahvastiku vaimse tervise uuring (RVTU). Tervise Arengu Instituut.

3 Education at a Glance 2023. OECD Indicators 23. IX 2023.

4 Dmitri Rozgonjuk, Kenn Konstabel, Kayla Barker, Miia Rannikmäe, Karin Täht, Epistemic beliefs in science, socio-economic status, and mathematics and science test results in lower secondary education: a multilevel perspective. – Educational Psychology 2023, 43(1), lk 22–37.

Artikkel ilmus kultuurilehes Sirp

Meelike Tammemägi R, 09/02/2024 - 14:53
Teadusuudis
09-02-2024 - 07:41 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Lasteaial on laste liikumisaktiivsuse suurendamisel oluline roll
Lasteaial on laste liikumisaktiivsuse suurendamisel oluline roll

Laste liikumisoskuste arendamine, kehalise aktiivsuse suurendamine ja selleks võimaluste loomine on lasteaias oluline tegevusvaldkond. Oluline on, et liikumine oleks mitmekülgne,  arendaks eri liikumisoskusi ning toimuks lapse arengut ja tervist toetavas keskkonnas. Tervise Arengu Instituut (TAI) kutsub lasteaedu liikumisvaldkonda hindama ja arendama – selle toetamiseks on valminud juhendmaterjal koos hindamisvahendiga.

Igapäevane piisav liikumine toetab lapse vaimset, sotsiaalset, füüsilist ja emotsionaalset tervist. Koolieelses eas lapsed peaksid liikuma iga päev vähemalt kolm tundi, sellest vähemalt 60 minutit mõõduka kuni tugeva intensiivsusega.

Tartu Ülikooli liikumislabori ja Tervise Arengu Instituudi koostöös 2022. aastal valminud juhendmaterjal koos hindamisvahendiga aitab lasteaiaperel keskkonda hinnata kuues valdkonnas:

  1. töötajad ja koostöö;
  2. aktiivne vaba mäng;
  3. keskkonna kujundamine;
  4. õppimine liikumise kaudu ja istumisaja vähendamine;
  5. aktiivne lasteaiatee;
  6. organiseeritud liikumistegevus (liikumistunnid).

Kujundatud juhendmaterjalile lisaks loodi 2023. aastal lasteaiaperele hindamiseks kasutajasõbralikud töövahendi vormid Wordi dokumendina ja Exceli failina, mis aitavad hindamistulemusi kokku võtta, analüüsida ja tegevusi planeerida.

Hindamisvahend on toeks

2023. aasta kevadel testisid viis lasteaeda Eesti eri piirkondades (Tartu, Tallinn, Pärnu, Haapsalu) hindamisvahendit, tagasiside põhjal täpsustasime ja uuendasime koostöös TÜ liikumislaboriga hindamiskriteeriume. Lasteaiad hindasid liikumise valdkonda, tõid välja edutegurid ja tegid tulemustest kokkuvõtte. Hindamistulemuste alusel kavandati lasteaedades tegevusi laste liikumisaktiivsuse suurendamiseks ja võimaluste parandamiseks. 

Tagasisides toodi esile, et lasteaedade meeskondi  toetas hindamisel selge hindamisjuhend koos hindamiskriteeriumitega. See oli hea ja uudne kogemus ning tagasisidet saadi liikumise eri valdkondadest, tulemused andsid hea ülevaate valdkonna hetkeseisust ja tõid välja arenguvajadused. Hindamisvahend aitab kavandada tegevusi teadlikult  ja koostada tegevuskava.

Kuidas liikumise valdkonda hinnata?

Hindamis- ja arendusprotsessi jaoks on vaja läbi mõelda nii hindamise ettevalmistamine kui ka elluviimine. Oluline on hindamise eesmärgi ja juhendmaterjali tutvustamine töötajatele, motiveeritud ja tegusa meeskonna olemasolu, töötajate ja lapsevanemate kaasamine ning hea kommunikatsioon.

Edukale hindamisele aitab kaasa seegi, et lasteaiaperele leitakse kõige sobivam aeg, sest kogu protsess võib võtta aega umbes kaks kuud. Eestvedaja peaks olema valmis võtma arvesse eri tõlgendusi ning hinnanguid ja soodustama arutelu, kus meeskonna liikmed saavad oma arvamust avaldada. Üheskoos meeskonnaga kokkuvõtte tegemine ja tulemuste analüüsimine aitab välja selgitada iga valdkonna tugevused ja arenguvajadused ning otsustada, mis vajab tähelepanu ja arendamist.

Tervise Arengu Instituudi ja Tartu Ülikooli liikumislabori koostöös toimus 19.04.2023 Veebivunk „Kuidas toetada lasteaias laste liikumist süsteemselt ja läbimõeldult“, kus räägiti laste liikumise olulisusest, tutvustati eelkooliealiste laste liikumissoovitusi, lasteaia liikumise valdkonna hindamisvahendit ja jagati lasteaedade kogemust hindamisel.

Juhendmaterjal, kasutajasõbralikud hindamisvahendi versioonid Wordi dokumendina ja Exceli failina ning Veebivungi salvestus on avaldatud Tervise Arengu Instituudi veebilehtedel.

Kutsume kõiki Eesti lasteaedu hindamist ellu viima. See aitab üheskoos läbi mõelda, kuidas lasteaias laste liikumist toetatakse, millised on võimalused selleks ja mida on vaja veel arendada.

Meelike Tammemägi R, 09/02/2024 - 09:41
Uudis
08-02-2024 - 09:08 - Terviseamet - Veebruarist saavad HPV vastu tasuta vaktsineerida ka poisid
Selle aasta veebruarist on võimalik HPV vastu tasuta vaktsineerida ka poistel. Tasuta vaktsineerimist võimaldatakse kõigile 12–18-aastastele poistele ja tüdrukutele. Vaktsineerimine on lihtne ja tõhus viis HPV põhjustatud vähkide ennetamiseks. “HPV vastast vaktsineerimist võimaldatakse nii tüdrukutele kui poistele kõikjal Euroopas. Eestis on HPV vastast vaktsineerimist seni seostatud peamiselt emakakaelavähi ennetusega naistel. Oluliselt vähem teatakse, et HPV põhjustab vähki ka pea- ja kaelapiirkonnas, näiteks suuõõnes või neelus ja sagedamini just meestel,” ütles Põhja- Eesti Regionaalhaigla pea- ja kaelakirurg dr Birgit Volmer. “Suuneelu vähki haigestumine on kasvamas nii Eestis kui mujal maailmas. Samas puuduvad seni riiklikud sõeluuringuprogrammid nende vähkide varajaseks avastamiseks. Seega on vaktsineerimine ainus tõhus viis vähi ennetamiseks.” HPV ehk inimese papilloomiviirus on Eestis laialt levinud ja elu jooksul nakatub sellega enamik inimesi. Viirus ohustab nii mehi kui naisi. Viirus levib inimeselt inimesele nahk-naha kontaktis või limaskestade kokkupuutel. Nakkuse võib saada seksuaalvahekorra ajal, kuid piisab ka lihtsalt intiimsetest puudutustest. HPV võib põhjustada meestel ja naistel pahaloomuliste kasvajate teket genitaalpiirkonnas (nt emakakaela-, häbeme-, tupe-, päraku-, peenisevähki ja vähieelseid seisundeid) ning pea- ja kaelapiirkonnas (nt suu- ja neeluvähk).  “Poistele tasuta vaktsineerimise võimaldamine on väga oodatud muudatus. Enamik mehi on elu jooksul mõne HPV tüübi kandja. Praegu HPV-vastast ravimit ei ole ning võimalik on ravida vaid HPV põhjustatud tagajärgi või ennetada HPV-sse nakatumist vaktsineerimisega,” ütles Tartu Ülikooli Kliinikumi Meestekliiniku juht dr Kristjan Pomm. “Seejuures on HPV vaktsiini puhul tegemist ohutu ja väga hästi talutava vaktsiiniga − kõrvaltoimeid on äärmiselt harva ning nende tekkimisel on tegu kiirelt mööduvate ja kergete nähtudega.“ Sellest aastast vaktsineeritakse Eestis HPV vastu ühe doosiga. Värsked teadusuuringud on kinnitanud, et HPV vaktsiini üks doos annab piisava ja pikaajalise kaitse HPV nakkuse vastu. HPV vaktsiin on ohutu - sagedasemad kõrvalnähud on kerged (nt süstekoha valu, punetus), harvem võivad esineda palavik ning pea- ja lihasvalu, mis mööduvad tavaliselt mõne päevaga. “HPV vastane vaktsineerimine on kõige tõhusam enne viirusega kokkupuutumist ehk vanuses 12–14 aastat. Samas on senine tütarlaste vaktsineerimine näidanud, et paljudes peredes tekib huvi vaktsineerimise vastu alles laste 15-16aastaseks saamisel. Seepärast võimaldatakse sellest aastast tasuta HPV vaktsineerimist ka 15-18-aastastele, kes pole varem vaktsineeritud,” ütles terviseameti nakkushaiguste osakonna peaspetsialist Irina Filippova. “Võimalikult tõhusa kaitse saamiseks soovitame vaktsineerimist siiski mitte edasi lükata ja teha see esimesel võimalusel 12–14 aasta vanuses.” Eestis haigestub HPV põhjustatud vähki igal aastal enam kui 300 inimest, neile lisanduvad vähieelsete seisundite ja genitaaltüügaste juhud. Õigeaegse vaktsineerimisega oleks enam kui 90% neist ennetatavad. HPV-st põhjustatud haiguste hinnanguline ravikulu on 6,8 miljonit eurot aastas. Vaktsineerimine toimub enamasti koolis. Kooliõde küsib selleks lapsevanema nõusolekut. Põhjendatud juhtudel võib vaktsineerimine toimuda ka perearsti juures.  Vaata lisaks: www.vaktsineeri.ee/hpv 
EST
07-02-2024 - 11:51 - Terviseamet - Viie aasta järel tuvastati Eestis taas siseriiklik leetrijuhtum
Sellel nädalal sai Harjumaal elav täiskasvanud patsient kinnituse, et on nakatunud leetritesse. Tegemist on kohaliku juhtumiga, sest nakatunu ei ole viimasel ajal välisriiki reisinud. Patsient on küll lapsena leetrite vastu vaktsineeritud, kuid sünniaasta viitab sellele, et 60ndate lõpus saadud üks vaktsiinidoos ei hoidnud ära haigestumist. Terviseamet selgitas välja nakatumise asjaolud ning haigestunu võimalikud lähikontaktid. Muret valmistas asjaolu, et tegemist oli koolieelse lasteasutuse töötajaga, kuid hetkel ei ole pereliikmete hulgast ja töökohaga seonduvalt täiendavaid nakatumisi tuvastatud. Ühtlasi saadeti teavitus tervishoiutöötajatele, et nad pööraksid enam tähelepanu lööbega patsientidele, sest pole välistatud leetrite riigisisene varjatud levik. Leetrid on Terviseameti terava tähelepanu all, sest tegemist on ülimalt nakkava viirushaigusega. Üks nakatunu võib vaktsineerimata inimeste hulgas nakatada kuni 18 inimest. Viirus kulgeb üle 40-kraadise palavikuga, peenikese täpilise punase lööbega ja suurenenud lümfisõlmedega. Tüsistustena võivad tekkida kõrva-, kopsu- või raskematel juhtudel ajukoe põletik. Leetrid võivad olla eluohtlikud. Eestis on seni suudetud leetrite levikut tõhusalt kontrollida ning avastatud nakatumised on reeglina seotud reisilt kaasa toodud haigusega. Näiteks 2023. aastal registreeriti neli sisse toodud haigusjuhtu (kaks inimest nakatus Taimaal, üks Saksamaal ja üks Araabia Ühendemiraatides) ja kohaliku levikuga juhtumeid ei olnud. Viimane siseriikliku leviku juhtum oli 2019. aastal. Kuigi leetrite vastu on olemas efektiivne vaktsiin (MMR-vaktsiin), on vastutustundetu valeinfo levitamise tagajärjel vähenenud nende vanemate hulk, kes on nõus oma last kaitsma. „Eestis on praegusel ajal vähemalt 30 000 last, kes pole haiguse vastu vaktsineeritud ja võivad seetõttu nakatumise järel sattuda eluohtlikkusse seisu. See ei ole enam kauge oht, vaid reaalsus, millele tuleb kiirelt reageerida,“ hoiatas Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna peaspetsialist Irina Filippova. Filippova selgitas, et vaktsineerimisi ei viida läbi ainult inimese enda tervise kaitsmise huvides, vaid sellega hoitakse ära puhangute teket. „Paraku on Eestis MMR-vaktsiini esimese doosiga vaktsineerimisega hõlmatus langenud alla 90 protsendi ja teise doosiga juba alla 80 protsendi, mis pole enam piisav siseriiklike haiguspuhangute vältimiseks. Äsjane juhtum kinnitab, et oht võib varitseda kõikjal ning lähipäevad näitavad, kas haigusjuhtumeid lisandub veelgi,“ ütles Filippova. Terviseamet kutsub äsjase juhtumiga seoses lapsevanemaid üles kiirelt tegutsema, kui laps on jäänud seni mingil põhjusel leetrite vastu vaktsineerimata. Immuniseerimise võimaluste kohta oskab nõu anda perearst või koolitervishoiuteenuse osutaja. Kõik immuniseerimiskava vaktsiinid on lastele tasuta. Vaktsineerimine on võimalik ka täiskasvanueas ja samuti tuleks oma vaktsiinikaitset uuendada neil Eesti elanikel, kes on sündinud ajavahemikul 1980-1992, kui oli kasutusel Venemaalt toodud ebastabiilse kvaliteediga leetrivaktsiin. Korduvvaktsineerimine on täiskasvanutele tasuline ja nõu saab küsida perearstilt. Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) andmetel registreeriti Euroopas 2023. aastal 23 riigis kokku 2361 leetrite juhtu. Enamik leetritest tuvastati Rumeenias (1755), kuid haigestuti ka Austrias (186), Prantsusmaal (118), Saksamaal (82), Belgias (69), Itaalias (44), Poolas (37), Hispaanias (13) ja Rootsis (11). Teistes Euroopa riikides tuvastati leetreid alla 10 juhu riigi kohta. Lisainfot vaktsiinvälditavatest haigustest, sh leetritest, saab Tervisekassa podcastist.
EST
07-02-2024 - 10:18 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - VEPA metoodikat kasutavad õpetajad näevad laste käitumises positiivseid muutusi
VEPA metoodikat kasutavad õpetajad näevad laste käitumises positiivseid muutusi

VEPA metoodika on tulemuslik ennetustegevus, mida on Eesti koolides kasutatud alates 2014/2015 õppeaastast. Tervise Arengu Instituut (TAI) hindab regulaarselt VEPA kasutamisel saavutatud tulemusi ja kogub õpetajatelt tagasisidet. Äsja avaldatud 2022/2023 õppeaasta VEPA hindamistulemused näitasid taaskord, et õpetajad märkasid VEPA metoodikat kasutades laste käitumises ja sotsiaal-emotsionaalsetes oskustes positiivseid muutusi.

VEPA metoodika aitab ennetada laste vaimse tervise ja käitumisega seotud probleemide teket või süvenemist ning sellel on pikaaegne mõju laste edasisele elukäigule. Metoodika väljaõppe käigus koolitatakse õpetajaid õppetöö käigus kasutama VEPA-tööriistu, mängima koos lastega käitumise jälgimisele suunatud VEPA-mängu ja märkama ning tunnustama soovitud käitumist. Lihtsate ja mänguliste tehnikate abil võimaldab VEPA metoodika luua toetava ja turvalise õpikeskkonna.

Ennetuse teadusnõukogu hindas 2022. aastal Eestis ellu viidavate ennetusprogrammide seas ka VEPA metoodikat. VEPA metoodikat kasutatakse Eesti koolides juba kümnendat õppeaastat ja selle aja jooksul on metoodikast osa saanud 176 kooli, 837 klassiõpetajat ning ligi 15 700 enamasti algklasside õpilast.

Ennetuse teadusnõukogu soovitab Eestis VEPA metoodikat kasutada, sest tagatud on ennetustegevuse kavakohane elluviimine ja seire ning mõju on uuringutes hästi tõendatud.

VEPA metoodika 2022/2023 õppeaasta tulemustest selgus, et sel korral väljaõppes osalenud õpetajate hinnangul paranesid VEPA metoodika kasutamise tulemusel õpilaste motivatsioon õppetööks ja õpilaste enesejuhtimise oskused. Õpetajate endi jaoks paranes õpilaste kaasamine tunni kulgemisse, õpilastega kontakti saavutamine ja ajakasutus tundides.

Õpilaste tugevuste ja raskuste* hindamisel selgus, et 2022/2023. õppeaastal vähenesid enim õpilaste hüperaktiivsusega seotud raskused ning emotsionaalsed raskused.

Õpetajad pidasid metoodika kasutusele võtmisel abistavaks seda, et VEPA-elemendid on lihtsad ja meeldivad lastele. Sarnaselt möödunud õppeaastatele, soovitaksid enam kui kolmveerand õpetajatest (79%) VEPA metoodika kasutamist kindlasti ka mõnele teisele õpetajale.


*Goodman, R. (2001). Psychometric properties of the Strengths and Difficulties Questionnaire. Journal of the American Academy of Child and Adolescent Psychiatry, 40. 1337-1345

Meelike Tammemägi K, 07/02/2024 - 12:18
Uudis
07-02-2024 - 08:59 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Annika Veimer: kellele on kasu alkoholireklaamist?
Annika Veimer: kellele on kasu alkoholireklaamist?

Annika Veimer, Tervise Arengu Instituudi direktor

Reklaami- ja alkoholitootjatel on tärganud lootus, et reklaamiseaduse uuendamise käigus saavad ka nende huvid alkoholi turundamisel paremini esindatud. Huvide konfliktile tähelepanu juhtinud vabaühenduste avaldus rahvatervishoiu kaitseks kutsus omakorda esile reaktsiooni, milles süüdistatakse neid alkoholiga hirmutamisega liialdamises. Tekib küsimus: kes keda hirmutab?

Iga alkoholipoliitika meede, mis üritab ümbritsevas elukeskkonnas vähendada alkoholi nähtavust ja selle kättesaadavuse ulatust ja mõju, põrkub ühel hetkel alkoholitootjate ja turundajate ärihuvidega.

Just alkoholist ja selle reklaamist tulu teenivate osapoolte arsenalis on levinud relvaks tarbijate hirmutamine äärmuslike piirangutega. Diskrediteeritakse kohalikke ja rahvusvahelisi institutsioone, mis tegutsevad tervise hoidmise huvides, seatakse kahtluse alla teadusuuringute usaldusväärsus, mis räägivad alkoholi kahjudest või reklaami mõjust tarvitamisele. Eitatakse seost alkoholi müügi, reklaami ja kättesaadavuse vahel ning püütakse jätta muljet, et inimeste teadlikkuse suurendamine alkoholi kahjudest on ainus võti, kuidas ühiskonnas tarbimist vähendada.

Alkoholivabade jookide reklaam tekitab segadust

Alkoholitööstus ja reklaamimüüjad näevad endal olulist rolli alkoholikultuuri edendamisel, mis oleks kindlasti kasuks nende maine kujundamisel, kuid mis ei tähenda sugugi üleskutset vähem osta või tarvitada. Seetõttu tundub reklaamitootjate soov ise alkoholitarvitajat harida mõnevõrra küüniline.

Ilmselt mäletavad veel paljud inimesed minevikku jäänud kampaaniaid, mille sõnumiteks olid „kammi sassi“ ja „võtame mönuga“, millest said rahvahulgas käibefraasid. Reklaamide visuaalid paigutasid alkoholi alatasa autosse, randa või pidulauale ja seostasid seda õnneliku ja glamuurse elustiiliga.

„Alkoholireklaami sisu tänavapildis ja televisioonis muutus sellega oluliselt ning inimesed harjusid alkoholireklaamide lakoonilise esitusega.“

Õnneks on nüüdne olukord märksa teistsugune, sest 2018. aastal muudetud reklaamiseadus pani alkoholireklaami raamidesse, mis piirdub vaid toote neutraalse esitusega. Alkoholireklaami sisu tänavapildis ja televisioonis muutus sellega oluliselt ning inimesed harjusid alkoholireklaamide lakoonilise esitusega. Viimastel aastatel on alkoholivabade jookide reklaam taas tänavatele ilmunud ja nende elustiili rõhutav sisu on inimestes segadust tekitav, sest ollakse ju harjunud alkoholireklaamide mittenägemisega.

Hirmutatakse äärmuslike piirangutega

Keskkonna kujundamine on tõhusaim ja suurima mõjuga ennetav tegevus, mida riigi tasandil on võimalik rakendada. Ainult teadlikkuse suurendamine ei muuda inimeste käitumist, seda eriti siis, kui elukeskkond soosib alkoholi tarvitamist. Inimeste äärmuslike piirangutega hirmutamise eesmärk on kallutada avalikku arvamust ja takistada mõjusama alkoholipoliitika elluviimist.

Jättes kõrvale ühiskonna ühised kasud hirmutatakse inimesi vabaduse piiramisega, kuigi peamised regulatsioonid on suunatud piirama alkoholi käitlejate tegevust, et „nügida“ inimesi tervislikumate valikute suunas.

Kui reklaamiseaduse uuendamise vajadus tuleneb meediamaastiku muutumisest ja uutest väljakutsetest järelevalve korraldajatele, siis on eelkõige oluline lähtuda rahvatervishoiu huvidest.

Alkoholi kogukahjud ühiskonnas ei piirdu ainult kahjudega tarvitajatele endale, vaid mõjutavad kogu ühiskonna toimimist ja majanduslikku käekäiku. Lähiaastatel ei ole lootust leida lisaraha alkoholitarvitamise ennetuseks ega ka tagajärgedega tegelemiseks tervishoius. Tervise- ja sotsiaalsektor ning politsei ja pääste peavad toime tulema keskkonnas, kus alkoholi tarvitamisest tulenevad kahjud neelavad märgatava osa nende ressursist. Riigi pakutavate vajalike teenuste kättesaadavus väheneb seeläbi kõigi jaoks.

Eesti noored näevad alkoholireklaami iga päev

Vaevalt et Eesti elanikud tunnevad puudust alkoholireklaamist. Eesti Konjunktuuriinstituudi 2022. aastal tehtud küsitlusuuringu järgi oli 50 protsenti elanikest arvamusel, et alkoholireklaami peaks kindlasti piirama.

Leedus on alates 2018. aastast alkoholireklaam teles, raadios ja digitaalses meedias täielikult keelatud (välja arvatud müügikohas ja tootja või turundaja kodulehel tooteandmete kuvamine). Leedu alkoholireklaami keelustamise näide osutab, et tihti on ühetaoline lähenemine oma universaalsuses kõige lihtsam.

Analüüs regulatsioonide hallil alal oleva sotsiaalmeedia reklaami kohta näitab, et reklaamikeeld toimib sealgi. Samuti näitavad sealsed avaliku arvamuse uuringu tulemused, et reklaamikeeldu toetab ligi 2/3 Leedu elanikkonnast. Praeguseks eristab Leedu ja Eesti noori see, et viimased on näinud alates 2018. aastal ligikaudu 10 000 korda alkoholireklaami. 

Arvamuslugu ilmus err.ee veebilehel.

Meelike Tammemägi K, 07/02/2024 - 10:59
Arvamus
06-02-2024 - 10:32 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Narkootikume süstivate elanike keskmine vanus Tallinnas kasvab ja vajadus teenuste järele on endiselt suur
Narkootikume süstivate elanike keskmine vanus Tallinnas kasvab ja vajadus teenuste järele on endiselt suur

Tervise Arengu Instituut (TAI) avaldas 2022. aastal Tallinnas narkootikume süstivate inimeste seas elluviidud uuringu tulemused. Uuringus osales 101 inimest, kellest enamik oli süstinud kauem kui 11 aastat ja pooled enam kui 19 aastat. Osalejad olid viimase nelja nädala jooksul süstinud peamiselt amfetamiini (67%) ja fentanüüli (29%). Uuringus osalejad alustasid süstimisega keskmiselt 21-aastaselt ja 45% uuritavatest olid HIV-positiivsed, 92% C-hepatiiti ja 11% B-hepatiiti nakatunud. 

TAI teeb narkootikume süstivate inimeste hulgas uuringuid kavakindlalt, et hinnata nakkushaiguste levimust ja anda ülevaade narkootikumide süstimisega seotud riskikäitumisest. Samuti selleks, et kirjeldada kokkupuuteid erisuguste teenustega.

Varasemate uuringutega võrreldes on kasvanud nii uuritavate keskmine vanus kui ka süstimise staaž. Seega on tegu vananeva sihtrühmaga, kus vähem kui kaks aastat narkootikume süstinute osatähtsus on aastatega vähenenud oluliselt.  Vanuse kasvades ja pikaajalise süstimisstaažiga kaasnevad mitmesugused terviseprobleemid, mis suurendavad vajadust täiendavate tervishoiu- ja sotsiaalteenuste järele.

Uuringu üks autor, TAI vanemteadur Sigrid Vorobjov kommenteeris uuringu tulemusi: „Olukord narkootikume süstivate inimeste seas ja vajadus teenuste järele võib muutuda kiiresti. 2023. aastal sagenesid oluliselt üledoosisurmad ja seetõttu peame olema senisest rohkem valmis ka uuringu sihtrühma kuuluvatele inimestele abi andma“.

 

Turvalisem seksuaalelu aitaks ennetada nakkushaiguste levikut

 

Narkootikumide süstimisega seotud riskikäitumisele lisaks on seksuaaleluga seotud riskikäitumine oluline tegur, mis mõjutab vere ja sugulisel teel levivate nakkushaiguste levikut. Uuringu analüüside põhjal olid 2022. aastal 45% uuritavatest HIV-positiivsed, 92% nakatunud C-hepatiiti ja 11% B-hepatiiti. Enamik neist, kes on enda sõnul HIV-positiivsed, võttis uuringu ajal antiretroviirus- ehk ARV-ravimeid.

Viimase aasta jooksul püsipartneriga vahekorras olnutest kolmandik teadis, et partner on HIV-positiivne ja/või nakatunud viirushepatiiti. Ligi kümnendik, kes ise olid HIV−positiivsed, ei kasutanud kondoomi, kuigi teadsid, et nende püsipartner on HIV−negatiivne.

Sigrid Vorobjov rõhutas: „Oluline on mittenakatunute regulaarne testimine ja nõustamine. Kui oma HIV-nakatumisest oli suurem osa uuringus osalejatest teadlik, siis vähem oldi teadlikud viirushepatiitidesse nakatumisest. Peame pingutama, et ka nende nakkuste puhul oleks testimine kergesti kättesaadav ja selle vajalikkust mõistetaks“.

Uuringusse ei õnnestunud inimesi kaasata soovitud hulgal

 

Uuringu puuduseks on uuritavate väike arv, mis mõjutab tulemuste üldistatavust. Kavandatud 350 uuritava asemel oli võimalik uuringusse kaasata kolm korda vähem uuritavaid. Pärast uuringu elluviimist on oluliselt enam surmasid üledoosi tõttu, mis on seotud tugevatoimeliste sünteetiliste opioidide kasutamisega ja varasemast enam on nõudlust kahjude vähendamise ja teiste teenuste järele. 2024. aasta I poolaastal avaldab TAI ka sarnase, 2023. aasta sügisel Narvas korraldatud uuringu tulemused. 

 


Eestis töötavad sõltuvusravi ja kahjude vähendamise keskused, kust on võimalik saada infot ja abi. Kahjude vähendamise keskustest saab ka ettevaatlikumale tarvitamisele suunavat nõu ja vajaduse korral steriilseid süstimistarvikuid. Samuti on kättesaadav sotsiaaltöötaja ja psühholoogi abi. Eestis töötab ka ööpäevaringne tugiliin. Helistades numbril 641 4110 või lühinumbril 1747, kirjutades vestlusaknasse veebilehel www.narko.ee või saates e-kiri aadressil 1747@narko.ee, on võimalik saada abi. Teenuste kontaktid on avaldatud veebilehel www.narko.ee. 

Meelike Tammemägi T, 06/02/2024 - 12:32
Teadusuudis
02-02-2024 - 02:33 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Süstlajääkide uuring näitab väga ohtlike nitaseenide tarvitamise kasvu
Süstlajääkide uuring näitab väga ohtlike nitaseenide tarvitamise kasvu

Katri Abel-Ollo, TAI uimastite ja sõltuvuste osakonna narkootikumide valdkonna juht; Merlin Mitt, TAI terviseturunduse osakonna projektijuht

Süstlajääkide uuring annab vastuse, milliseid psühhoaktiivseid aineid narkootikume süstivad inimesed Eestis tarvitavad. Uuring võimaldab saada hea ülevaate piirkondlikust narkoturust, anda sisendi tarvitajate hoiatamiseks ning planeerida paremini kahjude vähendamise (sh üledoosi ennetus) ja ravi tegevusi. Esimene sarnane uuring viidi Eestis ellu 2021. aasta kevadel Tallinna ja Narva kahjude vähendamise teenustes. Süstaldes sisalduvate narkootikumide jääke on keemiliselt analüüsitud ka teistes Euroopa linnades, mis koonduvad rahvusvahelise ESCAPE projekti (European Syringe Collection and Analysis Project) alla.

Kokku oli 2023. aasta uuringu valimis 430 süstalt, mis koguti kahjude vähendamise teenuse raames mais ja juunis. Süstlad valiti välja juhusliku valiku alusel. Oluline oli, et need oleksid visuaalselt terved ja tunduksid hiljuti kasutatud. Uuringus osalesid Tallinna, Maardu, Narva, Kohtla-Järve, Kiviõli, Rakvere, Jõhvi, Tartu, Paide ja Pärnu kahjude vähendamise üksused.

Enamik süstaldest sisaldas ühte psühhoaktiivset ainet (72%). Uuring näitas, et amfetamiin on endiselt enim süstitav narkootikum Eestis. Amfetamiini sisaldas 65% analüüsitud süstaldest (2022. aastal 66%). Võrreldes 2022. aastaga, on hüppeliselt kasvanud nitaseene sisaldavate süstalde osatähtsus. Nitaseenide grupi sünteetilisi opioide (protonitaseen, metonitaseen, N-desetüül-isotonitaseen) sisaldas 29% süstaldest (2022. aastal 6%). Levinuimaks nitaseeniks oli 2023. aasta uuringu järgi protonitaseen (19%), millele järgnes metonitaseen (7%) ja N-desetüül-isotonitaseen (5%). Nitaseenide süstimine on levinud Harjumaal ja Kohtla-Järvel.

Süstlajäägid jooniselEesti kahjude vähendamise teenustes kogutavate süstalde 2023. aasta uuringu lühikokkuvõte on kättesaadav TAI veebilehel.

Mis on nitaseenid?

Nitaseenid on tugevatoimelised sünteetilised opioidid, mis sünteesiti 1950. aastail valuvaigistiks alternatiivina morfiinile, kuid aineid ei võetud nende tugevuse ja väga kõrge üledoosi riski tõttu meditsiinis kasutusele. Nitaseenid ilmusid illegaalsele uimastiturule 2019. aastal (1). Nitaseene müüakse valge või pruuni/kollase pulbrina ning kristallidena. Neid on leitud ka tabletina (võltsoksükodoon), heroiinist, ketamiinist ja sünteetilistest kannabinoididest. Nitaseene tarvitatakse süstimise, inhaleerimise ja tabletina alla neelamise teel. Nitaseenid on morfiinist sadu kuni tuhandeid kordi tugevamad ja need on kaasa toonud  üledoosi surmade järsu tõusu nii Eestis kui ka mujal maailmas (USAs, Kanadas, Ühendkuningriigis jt) (2).

Nitaseenidega seotud keerukused

Nitaseeni gruppi kuuluvate sünteetiliste opioidide tarvitamise ja selle tagajärgede kohta on vähe tõenduspõhiseid materjale, kuid andmed näitavad, et nitaseenid on äärmiselt kergesti üleannustatavad.

Nitaseenide tarvitamine on alates 2022. aastast suurendanud narkootikumide tarvitamisega seotud mürgistussurmade arvu. Kui 2022. aastal registreeriti Eestis 80 üledoosi surma, millest 32 oli seotud nitaseenide tarvitamisega, siis 2023. aasta esialgsetel andmetel on kokku 117 üledoosi surma, millest 56-l ehk ligi pooltel on seos nitaseenide tarvitamisega. Nitaseenide üledoosi tunnused sarnanevad teiste opioidide (morfiin, heroiin, fentanüül jt) omadele. Üledoosi ohvril on aeglane pulss, madal vererõhk, sinakad huuled või küüned, segadusseisund, teadvusekaotus või kooma.

Üledoosi kahtluse korral tuleks helistada kohe hädaabinumbril 112 – kiire abi võib päästa inimese elu!

Nitaseenide tarvitajatel ja nende lähedastel-tuttavatel võiks kaasas olla opioidi üledoosist välja toov ravim naloksoon, mis võib opioidi üledoosi korral päästa inimese elu. Nitaseenide tugev toime ja selles sisalduvad lisaained (ksülasiin jt), millest tarvitajad teadlikud ei ole, võivad piirata nalokosooni mõju, mis tähendab, et inimene võib vajada mitut annust. (3)

Nitaseenide levik ja tarvitamine seab uusi katsumusi ka kahjude vähendamise ja raviteenuste valmisolekule tegeleda nitaseeni tarvitanud klientide ning nende võõrutuse ja rehabilitatsiooniga. Nitaseenide kangusaste ja suure üledoseerimise ohu tõttu tuleb:

  • teavitada teenuste kliente ainega seotud ohtudest pidevalt
  • hõlbustada naloksooni kättesaadavust
  • määrata ja annustada opioidasendusravimeid korrektselt.

Nitaseenide levik narkoturul on muutumas rahvatervise probleemiks ka teistes Euroopa riikides (Ühendkuningriigis, Prantsusmaal, Iirimaal jt). Üha enam vahendatakse nitaseenide põhjustatud üledooside ja surmajuhtumite teateid läbi Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse (EMCDDA) varajase hoiatuse süsteemi (EWS). Selliste üliohtlike sünteetiliste opioidide turuletuleku korral on rahvusvaheline kiire infovahetus ja riikide valmisolek uudse olukorraga tegeleda eriti oluline.

Selleks, et reageerida paremini sünteetiliste opioidide kriisile,  rahastas Euroopa Liit 2020. aastal projekti SO-PREP (Synthetic Opioids prevalence, use and overdose in Europe), kus mitme riigi spetsialistid koostasid juhendmaterjale ja soovitusi sellise olukorraga tegelemiseks. Ka Tervise Arengu Instituudi eksperdid jagasid selles projektis oma kogemusi 2002.–2017. aasta fentanüülikriisiga toimetulekust.

Viited:

(1) Pergolizzi J Jr, Raffa R, LeQuang JAK, Breve F, Varrassi G. Old Drugs and New Challenges: A Narrative Review of Nitazenes. Cureus. 2023 Jun 21;15(6):e40736. doi: 10.7759/cureus.40736.

(2) Nitazenes – Alcohol and Drug Foundation, https://adf.org.au/drug-facts/nitazenes . Viidatud 31.01.2024.

(3) Nitazenes – Alcohol and Drug Foundation, https://adf.org.au/drug-facts/nitazenes . Viidatud 31.01.2024.


Narkootikumide, nendega seotud riskide ning tarvitajatele ning nende lähedastele suunatud abivõimaluste kohta leiab täpsemat infot narko.ee veebilehelt.

Narkootikumidega  seotud küsimuste ja muredega saab pöörduda narko.ee tugiliinile:

  • helistades lühinumbril 1747 või +372 641 4100
  • saates e-posti aadressil 1747@narko.ee
  • kirjutades narko.ee veebilehe vestlusrakenduses

Meelike Tammemägi R, 02/02/2024 - 16:33
Uudis
01-02-2024 - 08:48 - Terviseamet - Nädalaga lisandus 327 laboratoorselt kinnitatud gripijuhtu
Eelmisel nädalal kinnitati laboratoorselt 327 gripijuhtu, kokku registreeriti 671 gripijuhtu. Gripi ja SARS-CoV-2 viiruste levik on laialdane. Eelmisel nädalal registreeriti 2909 ägedate respiratoorsete nakkuste haigusjuhtu, neist 34,4% olid kuni 14-aastased lapsed. Gripiviirusega seotud haigusjuhtude arv kasvas 25% võrra. Gripiviirus levib kõikides vanusrühmades. Kuna ringlusesse on jõudnud ka B-gripiviirus, võib haigestumine püsida veel mõned nädalad kõrgel tasemel. TEHIKu andmetel oli viimase kahe nädala jooksul gripi tõttu haiglaravi vajanud 102 patsienti. Hooaja algusest on kokku hospitaliseeritud 628 inimest. Esialgsetel andmetel on sel viirushooajal esinenud 35 gripi kaasuva ja põhihaigusega seotud surmajuhtumit. Surnute mediaanvanus on 80 aastat. Eelmisel nädalal lisandus 863 COVID-19 haigusjuhtu. Haiglate edastatud andmetel hospitaliseeriti 77 patsienti nii COVID-19 põhi- kui ka kaasuva haigusega. Üle 60-aastaste hospitaliseeritud patsientide osakaal moodustab 82,6% kõikidest COVID-19 põhihaiguse tõttu hospitaliseeritud patsientidest. Haiglate poolt edastatud esialgsetel andmetel esines neli COVID-19 kaasuva ja põhihaigusega seotud surmajuhtumit. Terviseameti valimipõhise uuringu kaudu registreeritud andmete põhjal saab COVID-19 haigestumuse intensiivsust hinnata madalaks, SARS-CoV-2 viiruste levikut laialdaseks. Domineerivaks on RS-viirused, mis moodustavad 24,3% kõigist haigestumistest. RS-viiruse levikuga võib haigestumus gripilaadsetesse haigustesse säilida küllaltki kõrgel tasemel, eriti väikelaste seas. *Hetkel ringleb Eestis üheaegselt kaks gripiviiruse tüüpi: A-gripiviirus ja B-gripiviirus ning kolm alatüüpi: A-gripiviiruse alatüübid A(H1N1)pdm09 ja A(H3N2) ning B-gripiviirus alatüüp Victoria. Alatüpeeriti 38 A-gripiviirust ning 2 B-gripiviirust, neist 34 olid A-gripiviiruse alatüübid A(H1N1)pdm09 ja 4 A(H3) ning 2 B-Victoria.
EST
31-01-2024 - 02:17 - Terviseamet - Mis on leetrid ja kuidas neid vältida?
Mitmed Euroopa riigid on teatanud leetrite juhtumite sagenemisest, põhjustades laiemat muret ka teistes riikides. Ohustatud on ka Eesti, sest laste vaktsineerimine on viimastel aastatel langenud alla kriitilise taseme. Terviseamet tuletab meelde, mis haigusega on tegemist, kuidas viirust vältida ja millised on vaktsineerimissoovitused lastele ja täiskasvanutele. Haiguse olemus Leetrid on ülinakkav haigus. See levib õhu kaudu ja üks nakatunu vaktsineerimata inimeste hulgas võib nakatada kuni 18 inimest. Viirus kulgeb üle 40-kraadise palavikuga, peenikese täpilise punase lööbega ja suurenenud lümfisõlmedega. Tüsistustena võivad tekkida kõrva-, kopsu- või raskematel juhtudel ajukoe põletik (entsefaliit). Kõige tõhusam viis haigestumise vältimiseks on vaktsineerimine. Laste vaktsineerimine Eesti vaktsineeritakse lapsi leetrite vastu MMR-vaktsiiniga 1-aastasena, kordusvaktsiin tehakse 13-aastasena. Vaktsiin annab hea ja pikaajalise kaitse kolme haiguse vastu: leetrid, mumps ning punetised. Kui mingil põhjusel on jäänud laps leetrite vastu vaktsineerimata, siis tuleb pöörduda perearsti või koolitervishoiuteenuse osutaja poole, kes saab nõustada immuniseerimise osas. Kõik immuniseerimiskava vaktsiinid on lastele tasuta. Eestis on MMR-vaktsiini esimese doosiga vaktsineerimisega hõlmatus alla 90 ja teise doosiga juba alla 80 protsendi, mis tähendab seda, et on oht kohalikeks puhanguteks. WHO soovituse kohaselt peaks hõlmatus vaktsineerimisega olema üle 95%. Täiskasvanute vaktsineerimissoovitused Terviseamet soovitab täiskasvanutel, kes on sündinud ajavahemikul 1980-1992, kaaluda leetrite revaktsineerimist. Ajavahemikul 1980-1992 kasutati Venemaalt toodud leetrivaktsiini, mille kvaliteet oli ebastabiilne. Korduvvaktsineerimine on täiskasvanutele tasuline. Inimesed, kes on sündinud pärast 1993. aastat ja on lapseeas viiruse vastu vaktsineeritud, ei pea vaktsiini kordama.  Kui sa ei tea, kas oled leetreid põdenud või vaktsineeritud, tuleks kaaluda vaktsineerimist leetrite vastu. Selles osas saad konsulteerida tervishoiutöötajaga. Täpsed vaktsineerimissoovitused leiab vaktsineeri.ee veebilehelt. Nakkusolukord Euroopas WHO Euroopa piirkonnas on 2023. aastal teatatud enam kui 42 200 leetrijuhtumist 41-s liikmesriigis. Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) andmetel registreeriti 2023. aasta 11 kuu jooksul 2 242 leetrite juhtu 22 Euroopa Liidu liikmesriigis, neist suurim osa Rumeenias (1687). Surmaga lõppes haigestumine kolmel juhul. Nakkusolukord Eestis Eestis on seni suutnud leetrite levikut tõhusalt kontrollida. Möödunud aastal registreeriti vaid neli sissetoodud haigusjuhtu. Viimased siseriiklikud puhangud olid 2006. ja 2019. aastatel. Eelmisel aastal registreeriti neli sissetoodud haigusjuhtu (kaks Taist, üks Saksamaalt ja üks Araabia Ühendemiraatidest). Kõik haigestunud olid täisealised.  Seni, kui leetrite olukord maailmas on ebastabiilne, soovitab Terviseamet enne reisimist neil, kes pole leetreid põdenud või vaktsineeritud selle haiguse vastu, kaaluda vaktsineerimist. Kaitse tekkimine võtab aega mõned nädalad.
EST
26-01-2024 - 08:00 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Kuidas läheneda elanike heaolule valdkondade üleselt?
Kuidas läheneda elanike heaolule valdkondade üleselt?

Aastatel 2021-2023 on TAI-l toimund tihedam koostöö 20 kohaliku omavalitsusega (KOV), kellest enamik on jõudnud välja töötada kohalikele oludele vastava tegevuskava järgnevaks 3-4 aastaks. Omavalitsustes moodustunud rahvatervise meeskondadele pakkusid lisaks TAI-le tuge ka mentorid. KOV-ide meeskondadel oli võimalus lisaks mentorlusele osaleda erinevatel koolitustel, arengupäevadel ja arutelukoosolekutel.

„TAI-le on toimunud koostöö olnud äärmiselt väärtuslikuks sisendiks kohalikul tasandil ennetustööks vajalike tegevuste toetamise planeerimisel. Protsessi käigus kogetule toetudes saame paremini kujundada toetavaid tööriistu ja planeerida oskuste toetamist rakendajate vajadusi arvestades,“ kommenteeris TAI paikkondade tervise edendamise osakonna vanemspetsialist Maiu Veltbach.

KOV meeskondade arendustegevused aitavad toetada andmetel tuginevate otsuste tegemist kohalikul tasandil. Andmetele tuginedes oli edasiseks sammuks luua süsteemne ja järjepidevust toetav tegevuskava, mis arvestaks kohalikke vajadusi ja toetuks avatud valitsemise põhimõtetele.

KOVides on ennetusvaldkonna tervikliku pildi ja järjepideva arengu tagamiseks äärmiselt oluline läheneda elanike heaolule valdkondade üleselt - võttes arvesse olukorda näiteks tööturul, hariduses, transpordis ja mujal. Oluline on kaasata nii eri valdkondade juhte kui ka sihtrühmi, et parandada planeeritavate valdkondade üleste tegevuste vajalikkuse, olulisuse ja kasu mõistetavust, (sh KOVi juhtide seas).

Koostöö tulemsena valminud tegevuskavad sisaldasid erinevaid väljakutseid. Vastavalt KOVi vajadustele olid fookuses näiteks koolirõõmu säilitamise teemad, laste ja noorte vaimse tervise, sh sotsiaalsete oskuste kujundamine valla kõikides koolides, vanemahariduse ning lastevanemate ja omavalitsuse vahelise dialoogi loomise temaatikad ja muud valdkonnad. Oli ka elanikkonna turvalisusele või eakate kaasamisele keskenduvaid tegevusi.

Projektis ja seminaril osalesid meeskonnad Ida-Virumaalt (Sillamäe linnavalitsus, Toila ja Jõhvi vald), Lääne-Virumaalt (Haljala, Viru-Nigula, Kadrina, Vinni ja Rakvere vald), Pärnumaalt (Saarde, Häädemeeste, Lääneranna, Põhja-Pärnumaa, Tori vald), Tartumaalt (Elva, Peipsiääre ja Nõo vald ), Jõgevamaa (Mustvee vald), Valgamaalt (Valga vald), Järvamaalt (Türi vald), Põlvamaalt (Põlva vald) ja Võrumaalt (Antsla ja Rõuge vald).  

Seminaripäeva juhtisid Elo Paap (OÜ HeaOLE) ja Oskar Samuel Rebane (SpeakSmart OÜ).

Seminar viidi läbi Norra toetusest 2014.–2021. aastal rahastatud projekti „Rahvatervise valdkonna võimekuse ja kompetentside suurendamine kohalikes omavalitsustes” toel. Projekti eesmärk on suurendada kohalikes omavalitsustes rahvatervise valdkonna tähtsust ja oskusi tõenduspõhise praktika kasutamiseks. Projekti eesmärgid ja tegevused aitavad vähendada ebavõrdsust tervises Eesti eri piirkondade vahel ning suurendada Eesti inimeste tervena elatud aastate arvu. Alates 2000. aastatest on Eestis elanikkonna tervisenäitajad küll paranenud, kuid piirkondlikud erinevused parimate ning halvimate näitajate vahel on suurenenud.

seminarist osavõtjad

Valdo Jahilo R, 26/01/2024 - 10:00
Uudis
25-01-2024 - 10:02 - kasvaja.net - Jaanuar on emakakaelavähi teadlikkuse kuu

Emakakaelavähk on vaktsineerimise abil ennetatav ja varasel diagnoosil edukalt ravitav haigus. 99 protsenti emakakaelavähi juhtudest on tingitud inimese papilloomviiruse (HPV) kõrge riskiga alatüvedest, mis põhjustavad emakakaelal püsiva nakkuse. Aastate jooksul võib nakkus viia rakuliste muutusteni, mis ilma ravita võivad omakorda areneda vähiks. Sõeluuring aitab leida HPV kõrge riski alatüübiga nakatunud naisi, kes peaksid jääma jälgimisele,...

The post Jaanuar on emakakaelavähi teadlikkuse kuu appeared first on kasvaja.net.

25-01-2024 - 09:27 - Terviseamet - Nädalaga lisandus 238 laboratoorselt kinnitatud gripijuhtu
COVID-19 haigestumus ning hospitaliseerimiste arv on püsivas langustrendis. Gripiviirusega seotud haigusjuhtude arv ning gripi tõttu hospitaliseerimiste arv on stabiliseerunud. Eelmise nädala jooksul registreeriti 2914 ägedate respiratoorsete nakkuste haigusjuhtu, neist 40% olid kuni 14-aastased lapsed. Lisandus 538 gripijuhtu, millest 238 olid laboratoorselt kinnitatud. TEHIKu andmetel oli viimase kahe nädala jooksul gripi tõttu haiglaravil 92 patsienti. Hooaja algusest on hospitaliseeritud kokku 526 inimest. Gripi hospitaliseerimiste arv kasvas vanemaealiste inimeste hulgas. Hospitaliseeritud patsientide keskmine vanus on 67. Esialgsetel andmetel on sel viirushooajal esinenud 28 gripi kaasuva ja põhihaigusega seotud surmajuhtumit. Surnute keskmine vanus on 88. Gripiviirusega seotud haigusjuhtude arv ning gripi tõttu hospitaliseerimiste arv hakkab langema järgnevatel nädalatel, kuid veel aeglasemas tempos. Nädala jooksul lisandus 1190 COVID-19 haigusjuhtu. Registreeritud haigusjuhtude üldarv on vähenenud 34,1% võrra. Haiglate edastatud andmetel hospitaliseeriti 71 patsienti nii COVID-19 põhi- kui ka kaasuva haigusega. Hospitaliseerimiste arv vähenes eelmise nädalaga võrreldes 47% võrra. Haiglate poolt edastatud esialgsetel andmetel esines viis COVID-19 kaasuva ja põhihaigusega seotud surmajuhtumit. Selleks, et ära hoida viiruste levikut oma pere, sõprade ja lähedaste seas, pea meeles: Haigena püsi kodus! Riskirühma inimesi külasta vaid siis, kui oled terve. Kahtluse korral testi ennast. Pea meeles, et haiguse esimestel päevadel ei pruugi kiirtest usaldusväärset tulemust anda! Vajadusel korda testi mõni päev hiljem. Haigestumise korral võta ühendust perearstiga või nõuandeliiniga 1220. Riskirühma inimesena väldi rahvarohkeid kohti või kanna seal maski. Vaktsineeri ennast, kui pole seda veel jõudnud teha. Järgi üldiseid hügieenireegleid! *Hetkel ringleb Eestis üheaegselt kaks gripiviiruse alatüüpi: A-gripiviiruse alatüübid A(H1N1)pdm09 ja A(H3N2). Alatüpeeriti 41 A-gripiviirust, neist 29 olid A-gripiviiruse alatüübid A(H1N1)pdm09 ja 12 A(H3). Ringlusse on jõudnud B-gripiviirus, laboratoorselt kinnitati 4 B-gripiviirust.  
EST
25-01-2024 - 05:00 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - 2024. aastal kutsutakse Eestis vähi sõeluuringutele ligi 200 000 naist ja meest
2024. aastal kutsutakse Eestis vähi sõeluuringutele ligi 200 000 naist ja meest

Sõeluuring on mõeldud eelkõige tervetele, ilma kaebuste ja sümptomiteta naiste ning meeste uurimiseks, mille eesmärk on avastada haigus või haiguseelne seisund võimalikult vara, kuna õigeaegselt avastatud haigus on ravitav.

Kes on 2024. aastal sõeluuringule oodatud?

Rinnavähi sõeluuringule on oodatud naised sünniaastatega 1950, 1954, 1956, 1958, 1960, 1962, 1964, 1966, 1968, 1970, 1972 ja 1974. Uuringule kutsutakse naisi vanuses 50–70 ja 74 iga kahe aasta järel, kui neil ei ole viimase viie aasta jooksul diagnoositud rinnavähki ning nad ei ole viimase 12 kuu jooksul käinud mammograafia uuringul.

Emakakaelavähi sõeluuringule on oodatud naised sünniaastatega 1959, 1964, 1969, 1974, 1979, 1984, 1989 ja 1994. Uuringule kutsutakse 30–65-aastaseid naisi iga viie aasta järel, kui neil ei ole eelneva viie aasta jooksul diagnoositud emakakaelavähki.

Jämesoolevähi sõeluuringule on oodatud mehed ja naised sünniaastatega 1956, 1958, 1960, 1962 ja 1964. Uuringule on kutsutud mehed ja naised vanuses 60–68 iga kahe aasta järel, kui neil ei ole jämesoole pahaloomulist kasvajat varasemalt diagnoositud ning nad ei ole eelnevalt käinud sõelkoloskoopia uuringul.

Kuidas registreerida sõeluuringule?

2024. aasta alguseks loodi kutsutavatele digitaalne sõeluuringu kutse ehk saatekiri terviseportaali, vaata terviseportaal.ee → Vastuvõtud ja saatekirjad

Saatekiri on aluseks, et broneerida uuringu aeg tervishoiuasutuses. Osalemiseks ei pea individuaalset kutset ootama jääma.  

Emakakaela- ja rinnavähi sõeluuringus osalemiseks broneerige aeg digiregistratuuris digiregistratuur.ee või helistage endale sobivasse tervishoiuasutusse ning teavitage, et soovite registreerida sõeluuringule. Vajalikud kontaktid leiate veebilehelt tervisekassa.ee/soeluuringu-kontaktid

Jämesoolevähi sõeluuringul osalemiseks tuleb võtta ühendust oma perearstikeskusega ja registreerida end pereõe vastuvõtule.

Kõigi sõeluuringul osalenute uuringute ja vajadusel järgneva ravi kulud tasub Tervisekassa (s.h ravikindlustamata inimesed). Kui rahvastikuregistri andmetel Eestis elaval inimesel on välisriigi ravikindlustus ja tal puudub Eesti oma, siis saab ta küll sõeluuringul osaleda, kuid peab uuringu eest tasuma ise.

Esimese poolaasta jooksul saadetakse kõigile kutsutavatele meeldetuletuseks kutsed ka e-posti või kirja teel. TAI juhib tähelepanu, et e-posti teel saavad kutse sõeluuringu sihtrühma kuuluvad inimesed, kelle eesti.ee e-post on suunatud oma isiklikule meiliaadressile või märgitud rahvastikuregistrisse.

Esmakordselt saavad kõik emakakaelavähi sõeluuringule kutsutud naised teha testi ka kodus. Kodutesti saab tellida veebikeskkonnast hpv.synlab.ee või küsides testikomplekti Viljandi, Valga, Võru, Põlva ja Ida-Viru maakonna apteekidest.

Lisainfot sõeluuringute kohta leiab sõeluuringute kodulehelt soeluuring.ee

Täpsem statistika 2024. aasta vähi sõeluuringute sihtrühmade ja kutsutavate kohta on avaldatud tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis: statistika.tai.ee

rinnavähk

Valdo Jahilo N, 25/01/2024 - 07:00
Uudis
23-01-2024 - 07:47 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Liikumisaasta õppetunnid edaspidiseks
Liikumisaasta õppetunnid edaspidiseks

Ükskõik, kumbatpidi asjalood või eesmärgid said seatud – annavad sellised teemaaastad ühiskonnale selge sõnumi ja ootuste juhise. Mis on hea, sest kõigi teemadega korraga tegeleda ei jõua ja aasta on piisavalt pikk (kuid ka lühike aeg) selleks, et üks valdkond rohkem tähelepanu keskmesse tõstetaks.

Liikumisharrastuse kompetentsikeskuses on ära teinud suue töö – püüdnud ühendada liikumisentusiastid ühtsesse võrgustikku, kuna rusikas on alati jõulisem ja kindlam eesmärgini liikuda kui näpphaaval mingit teemat torkides või selle poole osundades. Olles ka ise liikumisentusiastina mitmetel sellistel aruteludel ja koosistumistel osalenud, on mind vallanud kahetised tunded. Ühest küljest on justkui meie liikumisvaegus suurem kui ei kunagi varem, kuid teisest küljest on rohkelt ka positiivseid ja julgutavaid näiteid, mis kinnitavad, et hoolimata kõigest pole noorus veel kaugeltki hukas ning liikumisrõõmu kõver ei ole veel jäädavalt alla keeratud.

Toon välja mõned tähelepanekud

Juba igiammusest ajast on räägitud sellest, et terves kehas peitub terve vaim. Vaadates Eesti PISA teiste, võime rinna uhkusega kummi lüüa – meile noorte tulemustele saavad vastu vaid vähesed. Kui terve keha ja vaim omavahel nii tugevalt seotud on, võiks ju arvata, et oleme ka füüsilise liikumise osas justkui parimate seas.

Kahjuks pole aga kohanud ühtegi seesugust edetabelit ega selle loomise katset, kuhu oleks reastatud koolid, kus on loodud liikumiseks parimad võimalused, kus on head innustajad ja võimalused mitmekülgseks spordiharrastuseks (väljundiks kasvõi koolide edukus „10 Olümpiastardi“ sarjas osalemisel), kus kogutakse kogukondlikult kõige suurema lustiga tervisesamme või on kõige vähem ülekaalulisusele kalduvaid noori. Või kus on antud kaasa tugevad baasteadmised ja harjumuste seemned tasakaalustatud toitumise ja liikumise harjumise edasi idanemiseks. Need võiksid olla samasugusteks väärtusteks, mille põhjal koole valida, reastada või tunnustada. Kahtlemata on haridus tähtis, kuid samamoodi on seda ka meie füüsiline kirjaoskus ning terviseteadlikkuse alane haritus!

Kui hästi tunneme oma kultuuri erinevaid tahke?

Teise tähelepanekuna tooksin välja seeria, mida ERR vahetult enne õhtuseid spordiuudiseid eetrisse laseb. Lood Eesti silmapaistvamatest spordisaavutustest, suurkujudest ja märgilistest spordisangaritest. Ülevaatlikud, huvitavad, informatiivsed ja sageli varustatud üliväärtusliku pildimaterjaliga ja taustalooga. Need on tõeliselt harivad hetked, mille kaudu on võimalik piisava kontsentratsiooniga anda ülevaade nendest hetketest, mis on meid rahvusena kokku liitnud ja loonud vaimustava ühtsustunde. Needki hetked on meie rahvuskultuuri osad, mida peaks teadma, tundma või meelde tuletama. Teadmaks, mis alast räägitakse, kui lipsavad läbi nimed Jaan Kirsipuust, Jaan Taltsist või sellest, kuidas kunagi meie korvpallurid USA koondist on võitnud.

Ma ei tea, kas ja kui palju noored tänapäeval üldse enam telerit vaatavaid, kuid needsamad lühikesed infokillud võiksid olla suurepäraseks lisandmaterjaliks kooli liikumistundide kodutöödena, et luua füüsiliste tegevuste kõrval seos ka kultuuri, ajaloo ja isikutega, keda võiksid noored silmaringi mõttes tunda ja teada.

Ehk siis mõte, et võimalusel võiks liikumistundide kodutöödena anda lisaks mõnele füüsilisele väljakutsele (stiilis pead kuu aja pärast tegama kolm kätekõverdust praegusest enam) ka spordiga seotud ja silmaringi avardavaid ülesandeid – referaate või kasvõi kokkuleppeid, kus üks õpilane peab tegema esmalt endale selgeks näiteks sulgpallimängu reeglid ja siis neid kaaslastele tutvustama; või rääkima, millise arengu on aastakümnetega teinud spordijalatsid või kasvõi lihtsa palli areng ja disain.

Võimalusi on siin meeletult palju, kuidas seda valdkonda teadmistega toetada ning rikastada, äratada uudishimu ja tekitada kogu valdkonnast tervikpilti. Kõik need killud loobki kokku mosaiigi liikumiskultuurist - koos ajaloo, staaride ja erinevate alade tundmise. Füüsiline pingutus ja harjutused on sellest vaid üks osa. Ja mul on väga hea meel, et mitmed koolide liikumisõpetajad, aga ka treenerid on juba seda teed läinud, laiendanud tunni piire, andnud õpilastele ka kodutöid ja iseseisvaid ülesandeid, mis loovad liikumisharrastusele lisaks need taustateadmised, mis hiljem elu lõpuni kõrvade vahele oma rolli mängima jäävad.

Vaid teooria ja praktika käsikäes loovad terviku

Meenutades dialoogi filmist „Suvi“, õpetas ju Tootski tema juures õpipoisiks olnud kiirt: „Vat see, mida me just Sinuga rääkisime – see oli teooria. Aga kui hakkad neid kive veeretama – see on juba praktika!“. Mina usun meie liikumisõpetajatesse, nende tarkusesse ja oskusesse laiendada õppetunni piire etteantud kavast ka väljapoole ning oskust nakatada noori lisaks liikumisrõõmule ka uudishimuga avastada enda jaoks maailm, mis on tegelikult nii kirev ja mitmekesine.

Usun, et vaid niimoodi tervikpilti tekitades ja omavahel seoseid luues hakatakse aru saama liikumise tähendusest, vajadusest, inspiratsioonist ning kõigi nende omavaheliste seoste olulisusest.

Kuigi liikumisaasta on läbi saanud, ei tähenda see teekonna lõppu, vaid alles algust. Nüüd tuleb seda külvatud seemet hoolikalt kasta ja kasvatada, et algatatud töö kunagi ka päris vilju hakkaks kandma.

Millal hakkavad pekid tegelikult särisema?

Lisaks liikumisaastale ja käima lükatud liikumispöördele ootan huviga teema-aastat, mis pööraks piisava tõsidusega tähelepanu ka meie söögilauale ja toitumisharjumustele. Sest liikumine üksi on küll suure mõjuga, kuid sellest üksinda jääb siiski väheseks, et muuta meie aina ülekaalulisemad noored (ja ka täiskasvanud) uuesti saledamateks ning tervislikemateks.

Nii nagu liikumise puhul on võtmeks regulaarsus ning selle igapäevastesse toimingutesse lülitamine (kasuta võimalusel lifti asemel treppe; kui võimalus, siis seisa istumise asemel; auto pargi pigem kaugemale kui lähemale, et saaksid veidi jalutada jms), vajab teadliku tähelepanu ka see, mida me millal ja kuidas sööme (eelistades liialt magusat/ soolast näksimist või valmistoitu ise kokkamise asemel). Aga see on juba eraldi teema ja fookus. Kuid samas ka tõsiasi, et liikumisteadlikkus üksinda on küll suur väärtus, kuid tõeline kvalitatiivne muutus saavutatakse siiski koos õige toitumise ja piisava puhkeaja omavahelise kombineerimisega.

Valdo Jahilo

TAI avalike suhete juht

Arvamuslugu ilmus 12. jaanuari 2023 Eesti Päevalehes

Valdo Jahilo T, 23/01/2024 - 09:47
Arvamus
23-01-2024 - 04:49 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Selgunud on esimesed “Tervist edendav töökoht” märgise saajad
Selgunud on esimesed “Tervist edendav töökoht” märgise saajad

Taotlejatel oli võimalus esitada koos taotluse ja töökoha tervisedenduse enesehindamisküsimustikuga kohe ka tegevuskava järgnevaks kolmeks aastaks ning osaleda pärast Tööinspektsiooni poolset hindamisetappi esimeses hindamisvoorus 

Esimesele hindamisvoorule jaanuaris jõudsid kuus tööandjat ning hindamisprotsessi tulemusena saavad esimestenaTervist edendav ökoht” märgise kasutusõiguse järgmised tööandjad: 

  • Interconnect Product Assembly AS  
  • Roche Eesti OÜ  
  • YourOffice Group OÜ  

 Kõigil taotlejatel on olnud võimalus osaleda erinevatel tervisedenduse korraldust toetavatel koolitustel ning järgmiseks etapiks on öandjatele seatud eesmärk koostada oma asutuse tervisedenduse tegevuskava ja esitada see TAI-le hiljemalt 18.märtsiks. Järgmiste märgise kasutusõiguste saajad avaldame hiljemalt käesoleva aasta maikuus.   

Hindamiskomisjon on vähemalt kolmeliikmeline ja sinna kuuluvad esindajad TAIst, Tööinspektsioonist ja Sotsiaalministeeriumist. 

Tervist edendav töökohtmärgis kannab sõnumit, et seda omavas organisatsioonis väärtustatakse töötajaid ja tegeletakse järjepidevalt turvalise, tervist väärtustava, tervislikke eluviise ning valikuid soodustava keskkonna kujundamisega. Tööandjal on võimalik kasutada nii eesti- kui ka inglisekeelset märgise faili näiteks oma asutuse töökuulutustel, kodulehekülgedel, e-kirja jalustes kus see on asjakohane ja sobiv. 

TAI annab märgise taotlusprogrammi edukalt läbinud tööandjale kasutusse tasuta ja tähtajaliselt kolmeks aastaks. Märgise saajad avaldame TAI veebilehel terviseinfo.ee 

Täiendav info märgise kohta: „Tervist edendav töökoht“ märgis | Terviseinfo 

TET märgised

Valdo Jahilo T, 23/01/2024 - 06:49
Uudis
18-01-2024 - 08:55 - Terviseamet - Nädalaga lisandus 253 laboratoorselt kinnitatud gripijuhtu
Eelmisel nädalal kinnitati laboratoorselt 253 gripijuhtu, kokku registreeriti 538 gripijuhtu. Gripi ja SARS-CoV-2 viiruste levik on laialdane. Nädala jooksul registreeriti 3162 ägedate respiratoorsete nakkuste haigusjuhtu, neist pea kolmandik olid kuni 14-aastased lapsed. Arstide poole pöördunute arv püsib stabiilsena. Grippi haigestunute arv kasvas 11% võrra. Gripiviirus levib kõikides vanusrühmades. Hetkel ringleb Eestis üheaegselt kaks A-gripiviiruse alatüüpi, ringlusse jõudis ka B-gripiviirus. Viimase kahe nädala jooksul vajas gripi tõttu haiglaravi 132 patsienti. Hooaja algusest on kokku hospitaliseeritud 434 inimest. Esialgsetel andmetel on sel hooajal kokku olnud 23 gripi kaasuva ja põhihaigusega seotud surmajuhtumit. Surnute mediaanvanus on 68 aastat. Nädala jooksul lisandus 1805 COVID-19 haigusjuhtu. Registreeritud haigusjuhtude üldarv on vähenenud 33,7% võrra. Haiglate edastatud andmetel hospitaliseeriti nädala jooksul 134 patsienti, neist põhihaiguse tõttu 51 inimest. Intensiivravi vajas neli patsienti, juhitaval hingamisel oli üks patsient. Haiglate poolt edastatud esialgsetel andmetel esines viis COVID-19 kaasuva ja põhihaigusega seotud surmajuhtumit. Praegu on käes intensiivne viiruste hooaeg, mistõttu on eriti oluline tähelepanu pöörata oma tervisele ja ennetusmeetmetele. Nii gripi kui ka COVID-19 puhul võivad tervetel inimestel olla väga kerged sümptomid: kerge köha ja nohu, kurguvalu. Haigena koolis või tööl käimine koormab organismi ja võib raskendada haigusekulgu. Riskirühma ja enda kaitseks on oluline ka kergete haigustunnustega püsida kodus ja vältida lähikontakte. Riskirühmade jaoks võib nii gripp, COVID-19 kui ka RSV tähendada rasket haiguskulgu ja haiglaravi. Selleks, et ära hoida viiruste levikut oma pere, sõprade ja lähedaste seas, pea meeles: Haigena püsi kodus! Riskirühma inimesi külasta vaid siis, kui oled terve. Kahtluse korral testi ennast. Pea meeles, et haiguse esimestel päevadel ei pruugi kiirtest usaldusväärset tulemust anda! Vajadusel korda testi mõni päev hiljem. Haigestumise korral võta ühendust perearstiga või nõuandeliiniga 1220. Riskirühma inimesena väldi rahvarohkeid kohti või kanna seal maski. Vaktsineeri ennast, kui pole seda veel jõudnud teha. Järgi üldiseid hügieenireegleid! *Hetkel ringleb Eestis üheaegselt kaks gripiviiruse alatüüpi: A-gripiviiruse alatüübid A(H1N1)pdm09 ja A(H3N2). Alatüpeeriti 36 A-gripiviirust, neist 30 olid A-gripiviiruse alatüübid A(H1N1)pdm09 ja 16A(H3). Lisaks kinnitati laboratoorselt 3 B-gripiviirust.
EST
15-01-2024 - 08:05 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Sotsiaaltöö uudiskirja uue aasta esimesed uudised
Sotsiaaltöö uudiskirja uue aasta esimesed uudised

Sotsiaaltöö uudiskiri vahendab teavet värskete ajakirjaartiklite, valdkonnauudiste ja -sündmuste kohta. 

Valik uudiseid:

Telli uudiskiri omale postkasti!

Meelike Tammemägi E, 15/01/2024 - 10:05
Uudis
15-01-2024 - 07:28 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Valminud on selle aasta esimene TAI terviseinfo uudiskiri
Valminud on selle aasta esimene TAI terviseinfo uudiskiri

Uue aasta esimeses uudiskirjas heidame pilgu 2023. aastal tehtud TAI teadustööle see oli meie teadlaste jaoks tõeliselt viljakas aasta, mil avaldasime mitme olulise uuringu tulemused ja publitseerisime hulganisti teadusartikleid, mis aitavad paremini mõista inimeste tervist ja tervisekäitumist.

Tutvu põnevate artiklitega TAI terviseinfo uudiskirjas.

Kui sooviksid edaspidi saada meie uudiseid otse oma postkasti, siis siin saab liituda uudiskirjaga.

Meelike Tammemägi E, 15/01/2024 - 09:28
Uudis
12-01-2024 - 09:00 - Terviseamet - Nädalaga lisandus 266 laboratoorselt kinnitatud gripijuhtu
Eelmisel nädalal kinnitati laboratoorselt 266 gripijuhtu, kokku registreeriti 484 gripijuhtu. Gripi ja SARS-CoV-2 viiruste levik on laialdane. Nädala jooksul registreeriti 3254 ägedate respiratoorsete nakkuste haigusjuhtu, neist 26,1% olid kuni 14-aastased lapsed. Haiguste tõttu arstide poole pöördunute arv püsib stabiilsena. Grippi haigestunute arv vähenes 47% võrra. Gripiviirus levib kõikides vanusrühmades. Haigestumuse langus on suure tõenäosusega seotud pühade ja koolivaheajaga. Gripi tõttu hospitaliseerimiste arv jätkab kasvamist. Viimase kahe nädala jooksul on gripi tõttu haiglaravi vajanud 141 patsienti. Hooaja algusest on hospitaliseeritud kokku 326 inimest. Esialgsetel andmetel on sel hooajal esinenud 13 gripiviirusega seotud surmajuhtumit.  Nädala jooksul lisandus 2724 COVID-19 haigusjuhtu. Registreeritud haigusjuhtude üldarv on vähenenud 29,8% võrra. Haiglate edastatud andmetel hospitaliseeriti 144 patsienti nii COVID-19 põhi- kui ka kaasuva haigusega. Intensiivravi vajas neli patsienti, juhitaval hingamisel oli kaks patsienti.  Esialgsetel andmetel esines kolm COVID-19 kaasuva ja põhihaigusega seotud surmajuhtumit. Praegu on käes intensiivne viiruste hooaeg, mistõttu on eriti oluline pöörata tähelepanu oma tervisele ja ennetusmeetmetele. Nii gripi kui ka COVID-19 puhul võivad tervetel inimestel olla väga kerged sümptomid: kerge köha ja nohu, kurguvalu. Haigena koolis või tööl käimine koormab organismi ja võib raskendada haigusekulgu. Riskirühma ja enda kaitseks on oluline ka kergete haigustunnustega püsida kodus ja vältida lähikontakte. Riskirühmade jaoks võib nii gripp, COVID-19 kui ka RSV tähendada rasket haiguskulgu ja haiglaravi. Selleks, et ära hoida viiruste levikut oma pere, sõprade ja lähedaste seas, pea meeles: Haigena püsi kodus! Riskirühma inimesi külasta vaid siis, kui oled terve. Kahtluse korral testi ennast. Pea meeles, et haiguse esimestel päevadel ei pruugi kiirtest usaldusväärset tulemust anda! Vajadusel korda testi mõni päev hiljem. Haigestumise korral võta ühendust perearstiga või nõuandeliiniga 1220. Riskirühma inimesena väldi rahvarohkeid kohti või kanna seal maski. Vaktsineeri ennast, kui pole seda veel jõudnud teha. Järgi üldiseid hügieenireegleid! *Hetkel ringleb Eestis üheaegselt kaks gripiviiruse alatüüpi: A-gripiviiruse alatüübid A(H1N1)pdm09 ja A(H3N2). Alatüpeeriti 94 A-gripiviirust, nendest 76 olid A-gripiviiruse alatüübid A(H1N1)pdm09 ja 18A (H3).
EST
09-01-2024 - 07:52 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Eesti kooliõpilaste unevõlg on aastatega suurenenud
Eesti kooliõpilaste unevõlg on aastatega suurenenud

Und peetakse tervise ja heaolu mõjutajaks üha enam. Ebapiisav  uni on seotud nii laste kui ka noorukite füüsilise ja vaimse tervise probleemide, riskikäitumise, halva õppeedukuse ja kehvema elukvaliteediga. Tervise Arengu Instituudi (TAI) 2022. aastal 11–15-aastaste kooliõpilaste seas tehtud Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringust (HBSC) selgus, et koolipäevadel magab eakohaselt piisavalt* 63% noortest ning soovituslikust uneajast vähem maganud õpilasi on aastatega üha rohkem.

Kolmandik noori on koolipäevadel unevõlas

Soovitatavast uneajast vähem magavate noorte hulk on alates 2014. aastast kasvanud. Koolipäevadel on unevõlas kolmandik Eesti kooliõpilastest, tüdrukud sagedamini kui poisid. HBSC uuringust selgus, et õpilaste uneaeg varieerub suuresti koolipäevadel ja nädalavahetustel. Nädalalõppudel magab üle soovitava uneaja ligikaudu kaks kolmandikku noortest, ilmselt püüdes nii tasa teha koolipäevadel tekkinud unevõlga.

Maapiirkonnas elavate laste seas on koolipäevadel unevaeguses alla kolmandiku õpilastest (27%). Linnades on ebapiisava unega noori aga rohkem – Tallinnas lausa 39% ning teistes linnapiirkondades elavate noorte seas 35%. Vanusega kasvab koolipäevadel unevaguses olevate õpilaste osatähtsus. Kui 11-aastaste seas on unevaeguses 18% ja 13-aastaste seas 34%, siis 15. eluaastaks on unevaeguses pea pooled noored (44%).

Koolipäevadel alla soovitava uneajaga õpilaste osakaal soo ja vanuse järgi, 2014–2022
Koolipäevadel alla soovitatava uneajaga õpilaste osatähtsus soo ja vanuse järgi, 2014–2022, %
Allikas: TAI, HBSC 2021/2022

Ebapiisav uni on seotud kehvema füüsilise ja vaimse tervisega, aga ka koolieluga

Pooled halva tervise enesehinnanguga noortest olid koolipäevadel unevaeguses. Seda oli poole rohkem kui nende õpilaste seas, kes pidasid oma tervist väga heaks. Ka nende noorte seas, kes olid viimase 12 kuu jooksul kogenud depressiivseid episoode, oli ebapiisava unega poisse ja tüdrukuid rohkem (vastavalt 43% ja 49%).

Uuringud on näidanud, et kehaline aktiivsus vähemalt 60 minutit päevas on seotud pikema uneajaga koolipäevadel(1). Ka HBSC uuringu tulemustest on näha, et kehaliselt aktiivsemate noorte hulgas on enam neid, kes magavad koolipäevadel piisavalt, samal ajal vähemaktiivsete hulgas on enam neid õpilasi, kes magavad koolipäevadel liiga vähe.

Vähene uneaeg on seotud ka koolieluga. Õpilased, kellele ei meeldi koolis käia ja kelle hinnanguline õppeedukus on koolis alla keskmise, magavad soovituslikust uneajast vähem (vastavalt 44% ja 43%). Samal ajal nende õpilaste hulgas, kellele meeldib koolis käia ja kelle õppeedukus on hea, on unevaeguses õpilasi vaid neljandik.


Artikkel põhineb HBSC uuringu raporti peatükkidel 4.4 ja 4.6

Allikas: Oja L, Piksööt J, Haav A, jt. Eesti kooliõpilaste tervisekäitumine. 2021/2022. õppeaasta uuringu raport. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2023.

*Unevajadus muutub lapse kasvades. HBSC uuringus on arvestatud soovitavaks ööune ajaks 11-aastastel 8–9,5 tundi ja 13–15-aastastel 7,5–9 tundi.

(1) Ganz M, Jacobs M, Alessandro C, et al. Physical Activity and Sleeping Duration Among Adolescents in the US. Cureus 2022;14(9):e29669.

 

Meelike Tammemägi T, 09/01/2024 - 09:52
Teadusuudis
08-01-2024 - 12:55 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Õlle joomise julgustamine toitumise parandamiseks on küüniline
Õlle joomise julgustamine toitumise parandamiseks on küüniline

Jookide puhul, mis sisaldavad alkoholi, on alati oluline kaalutleda plusse ja miinuseid. Õlu on Eestis enim tarvitatav alkohoolne jook ja tervise vaates peaks eelkõige rääkima tarvitamisega seotud terviseriskidest. Näiteks 2023. aastal elluviidud uuring näitas, et suurem osa Eesti elanikest pole teadlik seostest alkoholi ja vähi vahel. Tõendatud andmete alusel on alkohol seotud vähemalt seitsme vähivormiga: suuõõne-, neelu-, kõri-, söögitoru-, maksa-, soole- ja naiste rinnavähk.  See on tarbijale kindlasti oluline teave selle kõrval, et õlle toimel saab suurendada soolestiku kasulike  bakterite hulka.

Tihti arvatakse, et alkoholi tervisemõjudest rääkimine on liialdus ja see puudutab vaid neid inimesi, kes joovad alkohoolseid jooke suures koguses. Rääkides vähiriskist, see päris nii ei ole.

Vaatamata õlles sisalduvatele bioaktiivsetele ainetele, vitamiinidele ja asendamatutele aminohapetele, on õlles sisalduv alkohol ehk etanool mitmes mõttes organismile mürgine aine. Etanooli lagundamisel tekib organismis vahesaadusena kantserogeenne ühend – atseetaldehüüd. Kui maks atseetaldehüüdi lagundada ei jõua, siis koguneb see veres ja kahjustab organeid. See põhjustab rakkudes DNA mutatsioone, mis omakorda võib viia rakkude kontrollimatu kasvu ja vähkkasvaja tekkeni. Alkoholi tarvitamine mõjutab ka organismi hormoonide taset. Hormoonid nagu östrogeen ja insuliin reguleerivad meie kehades rakkude kasvu ja jagunemist. Nii tõstab regulaarne alkoholi tarvitamine näiteks naistel östrogeeni taset, mida seostatakse suurenenud rinnavähi riskiga. Kõrgenenud insuliini taset on aga seostatud nii eesnäärme-, soole- kui ka rinnavähi tekkega.

Üha enam koguneb tõendusmaterjali ja uuringuid, mis kinnitavad, et vähiriski vaates ohutut alkoholitarvitamise taset ei ole. Risk hakkab suurenema alates esimesest joogist. Eri riikides vähendatakse seetõttu alkoholi madala riski piire, mis on aluseks mõõduka tarvitamise hindamisele. Viimati Kanadas 2023. aastal välja antud alkoholitarvitamise madala riski piiriks loetakse 1–2 õlut nädalas.

Tihtipeale on alkoholi kasulikku mõju rõhutavaid artikleid ja mõnel juhul ka uuringuid rahastanud alkoholitööstus ning avaldatud tulemustesse tuleks suhtuda kriitiliselt. Positiivse mõjuga koostisosad on vaid üks osa tootest ja neid saab omandada oma toitumisharjumusi parandades.

TAI alkoholi ja tubaka valdkonna juht Anneli Sammel

Anneli Sammel

Valdo Jahilo E, 08/01/2024 - 14:55
Arvamus
08-01-2024 - 12:53 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - TAI teadlased avaldasid 2023. aastal palju olulisi töid Eesti inimeste tervise kohta
TAI teadlased avaldasid 2023. aastal palju olulisi töid Eesti inimeste tervise kohta

Lõppenud 2023. aasta oli Tervise Arengu Instituudi (TAI) teadlaste jaoks töine ja viljakas – avaldati mitme olulise uuringu tulemused ning publitseeriti hulganisti teadusartikleid, mis aitavad meil paremini mõista inimeste tervist ja tervisekäitumist. Esimest korda anti välja rahvastiku tervise aastaraamat, mis esitas ülevaate Eesti elanike tervisest, tervisekäitumisest ning muutustest tervises ja tervisemõjurites aastatel 2000–2022.

Rahvastikupõhised seireuuringud aitavad jälgida Eesti elanike tervise kurssi

2023. aastal avaldas TAI kahe mahuka uuringu tulemused, mis annavad ulatusliku ülevaate Eesti elanike tervisest ja tervisekäitumisest nii täiskasvanute kui ka laste ja noorte seas:

Uuringute tulemused pakkusid põhjust nii rõõmustamiseks kui ka muretsemiseks. Kui üha suurem osa täiskasvanutest on oma tervist hinnanud heaks või üsna heaks (2022. aastal 58,5%) ja see näitaja on aastatega liikunud paremuse suunas, siis vaimse tervise probleemid on viimastel aastatel siiski sagenenud. Üleväsimuse ning stressi tajumine on väga levinud ja stressitase on suurenenud eriti meestel. Iga seitsmes küsitletu kasutas antidepressante või rahusteid. Pikaajalisi terviseprobleeme on ligi pooltel Eesti 16–64-aastastest elanikest ning 13% vastanutest piiravad terviseprobleemid oluliselt ka igapäevategevusi. Olulisemate tulemuste kokkuvõtet saab lugeda TAI kodulehelt.

Eesti kooliõpilaste hinnang oma tervisele ja eluga rahulolu oli nelja aasta taguse ajaga võrreldes paraku vähenenud ning iganädalaste tervisekaebustega oli 2022. aasta uuringu andmetel kimpus 78% vastanutest. Poiste tervisekäitumises on aga näha positiivseid muudatusi – võrreldes 2018. aastaga oli kanepit tarvitanud ja korduvalt alkoholijoobes olnud poisse vähem kui neli aastat tagasi. Tüdrukute seas on aga murettekitavaid suundumusi nii e-sigarettide tarvitamises, aga ka vaimse tervise probleemide osas. Olulisemate tulemuste kokkuvõtet saab lugeda TAI kodulehelt, kus on avaldatud ka uuringu infograafiline kokkuvõte.

Elanike tervist ja selle mõjutajaid uurivad tööd annavad väärt infot ennetustegevuste ja -poliitika kavandamiseks

Kuigi võrreldes kahekümne aasta taguse ajaga oleme näinud Eesti inimeste tervises mitmeid positiivseid arenguid, siis ükski areng ei ole iseenesest mõistetav ning teatud hetkel saavutatud edu ei pruugi olla püsiv, kui keskkond arengut ei soosi. Seetõttu tuleb inimeste tervisekäitumist ja inimeste tervist mõjutavaid tegureid pidevalt jälgida. Nii on võimalik õigel hetkel probleemide tekkimist ja/või süvenemist ennetada. Hetkel näeme näiteks süvenevat probleemi elanike alkoholitarbimises ning sellest tingitud suremuses, aga ka alkoholi- ja nikotiinitoodete lubamatut kättesaadavust alaealistele.

Avaldasime 2023. aastal mitmeid uuringuid, mis annavad olulist teavet elanike tervisest ja riskikäitumisest. Uuringuaruanne „Eesti noorte seksuaaltervis: teadmised, hoiakud ja käitumine“ andis väärt teavet noorte seksuaalkäitumisest, aga ka laiemalt tervise- ja riskikäitumisest. Möödunud aasta vähiraport andis ülevaate vähihaigestumusest 2020. aastal, samuti elulemusest aastatel 2016–2020. Eraldi keskendus raport sedakorda vere- ja lümfisüsteemi kasvajatele. 2023. aasta jäi küll viimaseks, mil TAI-s puugiuuringutega tegeleti, kuid avaldasime põnevad tulemused puukide levimusest ja puugihaiguste ohust Eesti linnade avalikel haljasaladel.

Esimest korda uurisime Eesti elanike hoiakuid ja arvamusi alkoholitarvitamisest ning avaldasime silmi avava uuringu uimastite tarvitamise mustritest Eestis, samuti alkohoolsete jookide ning tubaka- ja nikotiinitoodete testostlemise tulemused. Kõikide maakondade ja suuremate linnade kohta koostasime ravitud või surmaga lõppenud vigastusjuhtude ülevaated, mis annavad väärt sisendit tegevuste planeerimiseks paikkondades.

Väljaandeid erinevatel rahvatervishoiu teemadel avaldasime aga veel palju!

TAI oli kaasatud nii rahvusvahelisse teadustöösse kui ka Eesti teadusprojektidesse

TAI teadlased viivad ellu mitmesuguseid teadusprojekte tervisekäitumise, tervise ebavõrdsuse, vaimse tervise, vähi jt teemadel. Oleme kaasatud ka paljudesse koostööprojektidesse nii Eestis kui rahvusvaheliselt. Loe lähemalt TAI teadustöö ja uurimissuundade kohta.

2023. aastal avaldasime üle 100 teaduspublikatsiooni. TAI teadlaste publitseeritud teadusartiklid käsitlesid rahvatervishoiu eri tahke, näiteks alkoholipoliitika mõju tervisele, tervise bioloogilisi ja käitumuslikke mõjureid eri vanuserühmades, ravivajadust, tervise ebavõrdsust, vähihaigestumust ja -suremust ja vähi sõeluuringuid. Kõigi 2023. aastal publitseeritud teadusartiklite ja nende kokkuvõtetega tutvu TAI kodulehel. Olime kaasatud ka Eesti Inimarengu aruande koostamisse, mis sedapuhku keskendus vaimsele tervisele ja heaolule.

TAI teadlaste tööd märgati ja tunnustati

TAI teadlased Mall Leinsalu, Rainer Reile ja Aleksei Baburin pälvisid 2023. aastal riigi teaduspreemia sotsiaalteaduste valdkonnas uuringute tsükli „Ühiskondlike muutuste ja kriiside mõju tervisele ja tervise ebavõrdsusele“ eest. Kokkuvõte preemia toonud töödest.

Eesti Teaduste Akadeemia korraldatava konkursi „Teadus 3 minutiga“ vaatajalemmikuks osutus viie laureaadi seast TAI teadur ja Tartu Ülikooli doktorant Keiu Paapsi lühiloenguga „Kasvajad ei tunne vanusepiire“.

Vaata järgi TAI 2023. aastal korraldatud teaduskonverentse ja -seminare:

Meelike Tammemägi E, 08/01/2024 - 14:53
Uudis
08-01-2024 - 12:35 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Emakakaelavähk Eestis: värske uuring toob esile nii häid kui ka halbu suundumusi
Emakakaelavähk Eestis: värske uuring toob esile nii häid kui ka halbu suundumusi

Emakakaelavähk on Eestis muret tekitav teema, kuigi tegu on ennetatava haigusega. Tartu Ülikooli ja Tervise Arengu Instituudi koostöös tehtud uus uuring juhib tähelepanu olulisele muutusele: alates 2012. aastast on emakakaelavähi haigestumus Eestis vähenenud igal aastal 4%. See on positiivne uudis ja ka märk sellest, et ennetusmeetmed sõeluuringu näol hakkavad vilja kandma. Paraku näitavad uuringutulemused märke ka tervise ebavõrdsusest.

Emakakaelavähi varasel avastamisel mängib rolli naise vanus, haridustase ja perekonnaseis

Uuring näitas, et emakakaelavähi haigestumuse vähenemine on toimunud peamiselt varase staadiumi arvelt, ent haigestumine emakakaelavähki hilisemates staadiumites ei ole vähenenud. Samal ajal on hilises staadiumis diagnoosimine seotud nii vanuse kui ka sotsiaalsete teguritega nagu haridustase ja perekonnaseis: vanematel, väiksema haridustasemega ja üksi elavatel naistel oli suurem tõenäosus saada emakakaelavähi diagnoos hilises staadiumis. Et samad tegurid on seotud ka suurema emakakaelavähi riskiga, viitavad tulemused, et tõhusad ennetusmeetmed ei jõua Eestis kahjuks kõigi naisteni.

Rohkem inimesi peaks jõudma emakakaelavähi sõeluuringusse ja vaktsineerima

Riiklik emakakaelavähi sõeluuring on Eestis kättesaadav olnud alates 2006. aastast, ent osalusmäär on jäänud alla 60%. Uuringutulemused viitavad vajadusele teha pingutusi, et kaasata sõeluuringusse rohkem riskirühmadesse kuuluvaid naisi.

Uuringu autorite hinnangul on väga tähtis sõeluuringul avastatud vähieelsete seisundite korrapärane jälgimine ja ravi õigel ajal, et algjärgus rakumuutustest ei areneks vähk. Sellele lisaks tuleb vähidiagnoosi hilinemise vältimiseks hoolitseda selle eest, et kõigil naistel oleks õigel ajal ligipääs arstiabile ja suurendada tuleb teadlikkust sümptomitest ning regulaarse tervisekontrolli vajadusest ka 70-aastaste ja vanemate naiste seas, kes ei kuulu enam sõeluuringu sihtrühma. Väga oluline on panustada ka vaktsineerimisse inimese papilloomiviiruse (HPV) vastu.


Uuring viidi ellu rahvastikupõhise retrospektiivse uuringuna, kasutades Eesti Vähiregistri andmeid aastatel 2007–2018 diagnoositud emakakaelavähi juhtude kohta. Andmed sotsiaalsete tegurite kohta pärinesid rahvastikuregistrist. Emakakaelavähi haigestumust hinnati nii koguvaates kui ka staadiumite lõikes eraldi. Eri tegurite mõju hilisstaadiumis diagnoosimisele (II–IV staadium võrreldes I staadiumiga) analüüsiti Poissoni regressiooni abil.

Uudis põhineb teadusartiklil:

A. Šavrova, J. Jaal, O. Nõmm, K. Innos. Factors associated with advanced-stage diagnosis of cervical cancer in Estonia: a population-based study. Public Health, Volume 225, 2023, Pages 369-375, ISSN 0033-3506, https://doi.org/10.1016/j.puhe.2023.10.025.

Meelike Tammemägi E, 08/01/2024 - 14:35
Teadusuudis
08-01-2024 - 10:42 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Ülekaalulised noored söövad harvem hommikusööki, magavad vähem ning veedavad rohkem aega ekraanidega
Ülekaalulised noored söövad harvem hommikusööki, magavad vähem ning veedavad rohkem aega ekraanidega

Tervise Arengu Instituudi (TAI) 2022. aastal 11–15-aastaste kooliõpilaste seas ellu viidud Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringust (HBSC) selgus, et viiendik 11–15-aastastest noortest on liigse kehakaaluga* ja aastatega on enim suurenenud ülekaaluliste, sh rasvunud poiste osatähtsus. Uuringus osalenud tüdrukutest on ülemäärase kehakaaluga 15% ja poistest 25%. Liigse kehakaaluga noored söövad harvem hommikusööki, veedavad rohkem aega ekraanide taga ning liiguvad ja magavad vähem.

Hommikusöögi söömine aitab hoida kehakaalu kontrolli all

Hommikusöögi söömine peaks olema iga päeva alustamise osa, sest see annab päevatoimetusteks vajalikku stardienergiat. Teada on, et regulaarne hommikusöögi söömine on seotud üldise heaoluga, sealhulgas väiksema riskiga olla ülekaaluline ning positiivsema kehakuvandiga. Depressiooniriskiga noorte osatähtsuski on oluliselt suurem nende seas, kes koolipäevadel hommikusööki ei söö.

Iga viies 11–15-aastane õpilane ei söö koolipäeval hommikusööki. Vanuse kasvades jätavad üha enam lapsi koolipäeval hommikusöögi vahele. Kui 11-aastastest söövad koolipäevadel hommikusööki 57%, siis 13–15-aastastest vaid pooled. Nädalavahetuse mõlemal päeval sööb hommikusööki kolmveerand õpilastest, kuid iga kümnes noor jätab hommikusöögi vahele ka vabadel päevadel.

Noored, kes on oma elu ja tervisega rohkem rahul, söövad hommikusööki sagedamini. Nende seas, kes hindasid oma eluga rahulolu väga heaks või heaks, on igal koolipäeval hommikusööki söövaid õpilasi keskmiselt 60%. Eluga rahulolu keskmiseks ja väheseks hinnanute seas on neid ainult 36%. Õpilastest, kellel ei olnud viimase 12 kuu jooksul esinenud depressiivseid episoode, sööb igal koolipäeval hommikusööki 61%, samal ajal on depressiivseid episoode kogenute hulgas see näitaja 36%.

Lapse toitumisharjumuste kujundamisel on suur roll kodul, sest sealt kujunevad toidueelistused ja -valikud ning toitumisharjumused – seetõttu on oluline einestada perega koos iga päev.

Iga päev või enamikul päevadest einestab perega koos 71% õpilastest, samal ajal 5% ei tee seda kunagi. Nagu igal koolipäeval hommikusöögi söömine, on ka perega koos einestamine kõige enam seotud eluga rahulolu ja enesehinnangulise tervisega. Iga päev perega koos einestavaid õpilasi on enim nende hulgas, kes hindavad oma tervist ja eluga rahulolu kõrgelt.

Pikem ekraaniaeg, vähesem kehaline aktiivsus ja ebapiisav uni on seotud liigse kehakaaluga

HBSC uuringu tulemused näitasid, et normaalse kehakaaluga õpilaste hulgas on enam neid, kes söövad igal koolipäeval hommikusööki, nad on viiel või enamal päeval nädalas vähemalt 60 minutit kehaliselt aktiivsed ning käivad trennis. Samal ajal on nende hulgas vähem selliseid noori, kes magavad koolipäevadel liiga vähe ja joovad energiajooke.

11–15-aastaste õpilaste eluviisi näitajad seoses kehakaaluga (%)
11–15-aastaste õpilaste eluviisi näitajad seoses kehakaaluga (%)
Allikas: TAI, HBSC 2021/2022

Liigse kehakaaluga noori on rohkem nende hulgas, kes veedavad kaks või enam tundi päevas arvutis, mängukonsoolil või nutiseadmes mängides (23%). Normaalkaalus õpilaste seas oli selliseid noori 16%. Ka televiisorit, DVD-sid või videoid vaatasid liigse kehakaaluga õpilased rohkem (22% vs 18%), nad kasutasid ka rohkem internetti (25% vs 19%). Pikem sotsiaalmeedias veedetud aeg erines normaal- ja ülekaalus olevate tüdrukute vahel (16% vs 13%), kuid mitte poiste puhul.

Noorte hulgas, kes veedavad päevas ekraani taga kolm tundi või enam, oli liigse kehakaaluga noori 5% võrra rohkem kui nende seas, kes märkisid, et teevad seda kaks tundi ja vähem. 

WHO soovituse kohaselt peaksid noored tegema päevas keskmiselt 60 minutit vähemalt mõõduka intensiivsusega kehaliselt aktiivseid tegevusi. HBSC uuringu tulemused näitasid, et ala- või normaalkaalulised õpilased on võrreldes ülekaalulistega sagedamini kehaliselt aktiivsed. Ala- ja normaalkaaluliste hulgas on aktiivseid noori keskmiselt 43%, samal ajal kui ülekaaluliste, sh rasvunute hulgas on neid 37%.

Liigse kehakaaluga noorte seas võib olla vähem aktiivseid ka seetõttu, et nad veedavad palju aega ekraanide ees ning neil on seetõttu vähem aega ja motivatsiooni aktiivselt liikuda. Ülekaalulistel noortel võib olla ka raskusi või ebamugavustunnet teatud füüsiliste tegevuste tegemisel, mis võib vähendada nende soovi osaleda liikumistegevustes.

Ülekaalulisuse puhul mängib rolli nii sugu, elukoht kui ka pere majanduslik toimetulek

Ülekaaluliste, sh rasvunute poiste osatähtsus on viimase nelja aastaga suurenenud 4%, tüdrukute seas muutust toimunud ei ole. HBSC uuringu andmetest on näha, et ülekaaluliste noormeeste hulk suureneb vanusega ja ülemäärase kehakaaluga poisse on rohkem 13- ja 15-aastaste seas.

Ülekaaluliste, sh rasvunud poiste osakaal vanuse järgi, 2002–2022 (%)
Ülekaaluliste, sh rasvunud poiste osakaal vanuse järgi, 2002–2022 (%)
Allikas: TAI, HBSC 2021/2022

Elupiirkonna järgi saab öelda, et liigse kehakaaluga noori, nii poisse kui ka tüdrukuid, on kõige vähem Harjumaal (17%) ning kõige enam Lääne-Eestis, st Hiiu-, Saare-, Järva-, Pärnu-, Rapla- ja Viljandimaal (27%). Pere majanduslikku olukorda halvaks hindavate õpilaste hulgas on ülekaalulisi, sh rasvunuid, oluliselt enam (24%) kui majanduslikku olukorda keskmiseks (19%) ja heaks (18%) hinnanute seas, seda nii poiste kui ka tüdrukute hulgas.


 

Artikkel põhineb HBSC uuringu raporti peatükkidel 4.1, 4.3 ja 4.4

Allikas: Oja L, Piksööt J, Haav A, jt. Eesti kooliõpilaste tervisekäitumine. 2021/2022. õppeaasta uuringu raport. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2023.

*HBSC-uuringus kasutatakse õpilaste kehakaalu hindamiseks kehamassiindeksit (KMI). Õpilastelt küsiti nende pikkust kingadeta (cm) ja kehakaalu riieteta (kg). Andmete põhjal arvutatud KMI järgi jagati õpilased kategooriatesse vastavalt Cole’i jt (1, 2) välja töötatud teismeliste ülekaalu, rasvumise ja alakaalu vanuse- ja soopõhistele kriteeriumitele.

(1) Cole TJ, Bellizzi MC, Flegal KM, et al. Establishing a standard definition for child overweight and obesity worldwide: international survey. BMJ 2000;320(7244):1240–1245.

(2) Cole TJ, Flegal KM, Nicholls D, et al. Body mass index cut offs to define thinness in children and adolescents: international survey. BMJ 2007;335(7612):194–201.

Meelike Tammemägi E, 08/01/2024 - 12:42
Teadusuudis
08-01-2024 - 10:37 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Valmis 2022. a Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu raport
Valmis 2022. a Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu raport

Tervise Arengu Instituudi värskelt avaldatud Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu (HBSC) raportis tehakse teemade kaupa ülevaade noorte tervise- ja riskikäitumise olukorrast 2022. aastal ning hinnatakse muutusi viimaste aastate jooksul, kasutades varasemate Eestis ellu viidud HBSC-uuringu tulemusi.

Viimane uuringuküsitlus toimus Eestis 2021. aasta novembrist 2022. aasta märtsini. Küsitluses osales 4862 11-, 13- ja 15-aastast eesti ja vene õppekeelega üldhariduskoolide õpilast. Viimase uuringu tulemused on varasemalt avaldatud tabeliraamatuna ning valitud tulemused avaldatud tervisestatistika ja -uuringute andmebaasis.   

HBSC on neljakümne aastase ajalooga rahvusvaheline uuring noorte eluviisidest ja heaolust, mille küsitlus viiakse ellu nelja-aastase vahega enamikus Euroopa riikides ja Põhja-Ameerikas.

Tutvu raportiga

Lisainfot HBSC uuringu ja varasemalt avaldatud materjalide kohta leiab TAI kodulehelt.

Meelike Tammemägi E, 08/01/2024 - 12:37
Uudis
08-01-2024 - 09:23 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Rahvusvahelises koostööprojektis osalemine aitas luua Eestile vajalikke ennetuse tööriistu
Rahvusvahelises koostööprojektis osalemine aitas luua Eestile vajalikke ennetuse tööriistu

Projekti alguses koostati ülevaade projektis osalevate kogukondade ennetustöö ja sellega seotud andmete kogumise hetkeseisu ning vajaduste kohta. Tulemused näitasid, et kuigi ennetust peetakse üldiselt oluliseks, kogutakse enamikus riikides kohaliku tasandi andmeid noorte probleemide ja neid mõjutavate tegurite kohta vähe. Seetõttu pidasid kogukonnad vajalikuks täiendava info kogumist.

Kogukonnad pidasid oluliseks, et andmete kogumisel oleks selge eesmärk ja see peab olema seotud ennetustöö kavandamisega.

Osalejad tõid välja vajaduse koguda tervisekäitumise ja heaoluga seotud infot – näiteks noorte uimastite tarvitamise, vaimse tervise probleemide, enesevigastamise ja hasartmängude mängimise kohta. Samuti peeti oluliseks saada andmeid riski- ja kaitsetegurite kohta, nagu noorte sotsiaalsed oskused, uimastite tajutud kahjulikkus ning suhted koolis ja kogukonnas.

Kogukonna riski- ja kaitsetegurite mõistmine aitab ennetustöös sihte seada

Hoolivate kogukondade ennetussüsteem (Communities that Care, CTC) on Ameerika Ühendriikidest alguse saanud mudel, mida praeguseks kasutatakse mitmel pool maailmas, sh Saksamaal, Hollandis, Rootsis, Lõuna-Ameerikas, Austraalias ja mujal. CTC raames moodustatakse kogukonnas meeskonnad, korraldatakse kavakindlalt uuringut, et mõista noorte tervist ja heaolu mõjutavaid riski- ja kaitsetegureid ning toetatakse kogukondi ennetustegevuste valikul, elluviimisel ja tulemuste hindamisel kooskõlas just kohalike vajadustega.

Frontline Politeia projekti raames kohandati eesti keelde CTC noorteuuringu küsimustik, mis on kohalikule tasandile mõeldud ulatuslik riski- ja kaitsetegureid ning nendega seotud tagajärgi mõõtev hindamisvahend. Küsimustiku abil koguti kohalike omavalitsustega koostöös andmeid kogukonna riski- ja kaitsetegurite kohta. Nende andmete abil saab kavandada paremini ennetustegevusi kohalikul tasandil.

Koostati ka ülevaade selle kohta, millised riski- ja kaitsetegurid ennustavad Eesti kontekstis probleemide esinemist või nende vältimist kõige enam. Läbivalt joonistus välja nii sotsiaalsete oskuste olulisus kui ka pere-, kooli ja kogukonna roll vaimse tervise probleemide ja riskikäitumise ennetamisel.

Eesti õpilased,  kelle peres on tihti tülisid ja konflikte, kogevad vaimse tervise probleeme neli korda suurema tõenäosusega.

Rohkem probleeme oli ka neil õpilastel, kes ei tunnetanud suurt seotust oma kooli või kogukonnaga. Probleemide eest aitasid noori kaitsta head suhted, tunnustamine ja osalemise võimalused kodus, koolis ja kogukonnas.

Projekti raames loodud koolitus ja hindamisvahend aitavad parandada ennetuse kvaliteeti

Riski- ja kaitsetegurite analüüsile tuginedes said projektis osalenud kogukonnad täiendada oma ennetuse tegevuskavasid ja arendada ennetustegevusi. Tegevuskavade kvaliteedi hindamiseks loodi tegevuskavade kvaliteedi hindamisvahend, mida projektis osalenud kogukondade tegevuskavade hindamisel ka kasutati (vt tulemuste raport).

Projekti käigus tehtud analüüsid aitavad mõista kohaliku tasandi vajadusi ennetustöö elluviimisel ja laste ning noorte riskikäitumist ja vaimset tervist mõjutavaid tegureid.

Väljatöötamisel on ka juhend, mis aitab kasutada riski-ja kaitsetegurite küsimustikku ennetustegevuste planeerimiseks kohalikul tasandil.

Frontline Politeia projektis kasutatud Hooliva kogukonna noorteuuringu küsimustikule lisaks on Eestil edaspidi plaanis kohandada ja piloteerida ka teisi CTC elemente, mis aitaksid kogukondadel valida ennetustegevusi kooskõlas kohalike vajadustega, neid ellu viia ja tegevuse tulemusi mõõta. Projekti raames töötati välja ka ennetuses tegutsevatele spetsialistidele mõeldud Euroopa ennetusõppekaval põhinev koolitus.

Kõik projekti raames valminud materjalid ja lisainfo projekti kohta leiab TAI kodulehelt.

Eike Siilbek, TAI nooremteadur ja Frontline Politeia projekti koordinaator

Meelike Tammemägi E, 08/01/2024 - 11:23
Uudis
05-01-2024 - 09:51 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Lõhkudes silotorne: Eesti kogemus valdkonnaülese ennetuse süsteemi loomisel
Lõhkudes silotorne: Eesti kogemus valdkonnaülese ennetuse süsteemi loomisel

Ennetus on terve ja turvalise ühiskonna alus. Ühtse, eri sektorite ja distsipliinide piire ületava ennetussüsteemi loomine on aga katsumus. Ka Eesti ennetussüsteem on seni olnud killustatud ja ebaefektiivne, toetudes sageli lühiajaliste ennetustegevuste elluviimisele läbi projektirahastuse.

Viimastel aastatel on Eesti aga võtnud suuna terviklikuma ja efektiivsema ennetuse korralduse suunas. Riik on tunnistanud erisuguste ühiskondlike tegurite ja probleemide omavahelist seost (nt sissetulek, haridus, toiduohutus ja eluase) ning Siseministeeriumi ja Justiitsministeeriumi eestvedamisel juurutanud sektoritevahelist lähenemist. Selleks on loodud ennetusnõukogu, kokku lepitud ennetuse põhimõtted ning ennetuse eesmärgid ja soovitatavad tulemused.

Need arengud on olnud murrangulised Eesti pingutustes ennetuse vallas – see on aidanud lõhkuda killustatust ja ühendanud eri valdkondade eksperte. Mitme ministeeriumi, sealhulgas Sotsiaalministeeriumi kaasamine ja koostöö on uue lähenemise kujundamisel olnud võtmetähtsusega. Tervise Arengu Instituudil on omakorda olnud oluline roll ennetuskvaliteeti mõjutavaid tegurite uurimisel ning ennetuse teadusnõukogu tegevuse juhtimisel.

Aastal 2020 viis Tervise Arengu Instituut ellu uuringu, mille eesmärk oli mõista riigi ennetussüsteemi tugevusi ja nõrkusi.

Uuringu raames viidi ellu intervjuud nii riikliku kui ka kohaliku tasandi otsusetegijatega ja selgusid peamised arenguvajadused ennetussüsteemis: ennetustegevuste tulemuslikkust hinnatakse liiga vähe, olemasolevate programmide tulemuslikkuse kohta andmeid napib, ennetusvaldkonnas töötavate inimeste pädevust on vaja parandada,  liiga vähe tehakse koostööd eesmärkide seadmisel ja ennetustegevuste planeerimisel, vastutus on ebaselge ning ennetustegevuste rahastus ei ole seotud kvaliteedinõuetega ega ole läbipaistev.

Kuigi koostöö ja parema planeerimise suunal on juba suuri samme astutud, ootavad ees ülesanded, mille lahendamine on jätkusuutliku süsteemi loomiseks võtmetähtsusega. Küsimused, mis vajavad vastuseid:

  • Kuidas tagada ennetustegevuste elluviimise ja hindamise piisav rahastus kõigis ennetusega seotud valdkondades?
  • Kuidas toetada tõendusele toetuvat otsuste tegemist nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil?
  • Kuidas luua tugevamaid seoseid ennetustegevuste elluviimise ja nende uurimise, praktika ja teaduse vahel?
  • Milliseid peavad olema ennetustegevuste kvaliteedistandardid, millest saaks lähtuda rahastamisel ning otsuste tegemisel?

Kuigi Eesti ennetussüsteemis on veel palju arengukohti, saab loodud mudel olla eeskujuks paljudele riikidele.

Ühiskondlike murekohtadega tegelemine nõuab koordineeritud lähenemist, mis vähendab killustatust ja ühendab eksperdid eri valdkondadest. Eesti on esile tõusnud valdkonnaülese ennetuse eeskujuna, näidates, kuidas koostöö, ühine keel ja tõendusel tuginev otsustamine võimaldab riikidel tõhusalt lahendada keerulisi küsimusi.

Huvirühmade kaasamine eri valdkondadest, ühistes põhimõtetes kokku leppimine ning elluviidavate tegevuste uurimise ja tulemuslikkuse hindamise prioriteediks seadmine on esimesed sammud, mille abil muuta ennetussüsteem läbipaistvamaks ja kvaliteetsemaks. Loodud mudel saab olla eeskujuks ja inspiratsiooniks ka teistele riikidele.

Karin Streimann ja Triin Vilms, Tervise Arengu Instituut

Loe ka originaalartiklit EuroHealthNet magazine veebilehelt.

Meelike Tammemägi R, 05/01/2024 - 11:51
Uudis
05-01-2024 - 08:03 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Emakakaelavähi sõeluuringut on võimalik sel aastal teha kodus või tervishoiuasutuses
Emakakaelavähi sõeluuringut on võimalik sel aastal teha kodus või tervishoiuasutuses

Tervise Arengu Instituut (TAI) ja Tervisekassa pakuvad sel aastal kõigile sihtrühma kuuluvatele naistele võimaluse valida, kas teha emakakaelavähi sõeluuringuks vajalik inimese papilloomiviiruse ehk HPV uuring tervishoiuasutuses või kodus.

Soovijad saavad HPV kodutesti tellida tasuta veebipõhisest tellimiskeskkonnast aadressilt hpv.synlab.ee. Lisaks pakuvad koduteste ka apteegid Valga, Viljandi, Võru, Põlva ja Ida-Viru maakonnas. Projektis osaleb nendes maakondades 90 apteeki neljast suuremast apteegiketist (Apotheka, Benu, Euroapteek ja Südameapteek). Kodutesti võivada nende maakondade apteekidest küsida kõik sel aastal sihtrühma kuuluvad naised, sõltumata oma tegelikust elukohast.

Kodutesti tellimine ja apteekides pakkumine on avatud kogu 2024. a vältel. Uuringu tulemuse kohta saadetakse kodutesti teinud naisele personaalne teavitus tema eelistatud viisil (e-kirja, SMS-i või tavakirjaga). Samuti on tulemust võimalik vaadata terviseportaalist. Juhul, kui kodutesti proovist leitakse kõrge riski HPV tüved ehk uuringu tulemus on positiivne, siis tuleb minna lisauuringule sõeluuringut teostavasse tervishoiu­asutusse.

Emakakaelavähi sõeluuringu sihtrühma kuuluvatele naistele on sõeluuringul osalemine, kõik vajalikud lisauuringud ja ravi tasuta, ka ravikindlustuse puudumisel. Emakakaelavähi sõeluuringule kutsutakse naisi personaalse SMS-kutse, e-kutse või paber­kutse abil. Sõeluuringul osalemiseks ei pea jääma ootama personaalset kutset.

Emakakaelavähki saab ennetada HPV-vastase vaktsineerimise ja regulaarse sõeluuringuga. Haiguse peamiseks riskiteguriks on püsiv nakkus HPV-ga, millega nakatumine ei anna üldjuhul sümptomeid ega too kaasa muutusi enesetundes. Pikalt organismis püsiv viirus võib aga esile kutsuda muutusi emakakaela rakkudes, millest vajaliku tähelepanuta võib aja jooksul välja kujuneda vähk. Sõeluuringus osalemine võimaldab avastada vähieelsed muutused varakult ja hoida ära vähi tekke.

Lisainfo kodutestimise kohta ja projektis osalevate apteekide nimekiri on leitav TAI kodulehel. Rohkem infot emakakaelavähi sõeluuringu kohta leiab sõeluuringute veebilehelt.

Meelike Tammemägi R, 05/01/2024 - 10:03
Uudis
04-01-2024 - 08:48 - Terviseamet - Nädalaga lisandus 579 laboratoorselt kinnitatud gripijuhtu
Eelmisel nädalal kinnitati laboratoorselt 579 gripijuhtu, kokku registreeriti 1002 gripijuhtu. Haigestumine on kerges tõusutrendis, gripi levik on laialdane. 52. nädala jooksul registreeriti 3636 ägedate hingamisteede haigusjuhtu, neist kolmandik kuni 14-aastaste laste hulgas. Haigestunute arv vähenes nädalaga 30% võrra. Grippi haigestunute arv jätkab kasvamist aeglasemas tempos. Ägedate hingamisteede haiguste langus on suure tõenäosusega tingitud pühadest ja koolivaheajast. Esialgsetel andmetel vajas eelmisel nädalal gripi tõttu haiglaravi 58 patsienti. Täpsustatud andmetel hospitaliseeriti viimase kahe nädala jooksul 127 inimest. Hooaja jooksul on kokku hospitaliseeritud 231 inimest. Esialgsetel andmetel esines seitse surmajuhtu. Nädala jooksul lisandus 3878 COVID-19 haigusjuhtu. Registreeritud haigusjuhtude üldarv on vähenenud 34,6% võrra. Haigestumus vähenes kõikides vanusrühmades. Nädala jooksul hospitaliseeriti 185 patsienti. COVID-19 põhihaiguse tõttu vajas hospitaliseerimist 95 patsienti. Intensiivravi vajas üheksa patsienti, juhitaval hingamisel oli neli.  COVID-19 hospitaliseerimine on langustrendis, kuid raskemate haigusjuhtude arv ning haiglaravi vajadus üle 60-aastaste seas püsib stabiilsel tasemel, väikese kasvutrendiga. Praegu on käes intensiivne viiruste hooaeg, mistõttu on eriti oluline tähelepanu pöörata oma tervisele ja ennetusmeetmetele. Nii gripi kui ka COVID-19 puhul võivad tervetel inimestel olla väga kerged sümptomid: kerge köha ja nohu, kurguvalu. Haigena koolis või tööl käimine koormab organismi ja võib raskendada haigusekulgu. Riskirühma ja enda kaitseks on oluline ka kergete haigustunnustega püsida kodus ja vältida lähikontakte. Riskirühmade jaoks võib nii gripp, COVID-19 kui ka RSV tähendada rasket haiguskulgu ja haiglaravi. Selleks, et ära hoida viiruste levikut oma pere, sõprade ja lähedaste seas, pea meeles: Haigena püsi kodus! Riskirühma inimesi külasta vaid siis, kui oled terve. Kahtluse korral testi ennast. Pea meeles, et haiguse esimestel päevadel ei pruugi kiirtest usaldusväärset tulemust anda! Vajadusel korda testi mõni päev hiljem. Haigestumise korral võta ühendust perearstiga või nõuandeliiniga 1220. Riskirühma inimesena väldi rahvarohkeid kohti või kanna seal maski. Vaktsineeri ennast! Maailma Terviseorganisatsioon soovitab gripi vastu vaktsineerida terve gripihooaja vältel. Gripivaktsiini jagub, vaktsineerida saab end oma perearstikeskuses, paljudes apteekides ja vaktsineerimiskabinettides üle Eesti. Lisainfo www.vaktsineeri.ee Järgi üldiseid hügieenireegleid! *Hetkel ringleb Eestis üheaegselt kaks gripiviiruse alatüüpi: A-gripiviiruse alatüübid A(H1N1)pdm09 ja A(H3N2). Alatüpeeriti 19 A-gripiviirust, nendest 16 olid A-gripiviiruse alatüübid A(H1N1)pdm09 ja 3A (H3). A-gripiviiruse alatüübiga A(H1N1)pdm09 seotud haigestumisi loetakse viirusest tingitud kõrgenenud tüsistuste ohu tõttu raskemaks alla 5a lastele.
EST
04-01-2024 - 05:11 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Kolmandik esimese kuni seitsmenda klassi õpilastest on liigse kehakaaluga
Kolmandik esimese kuni seitsmenda klassi õpilastest on liigse kehakaaluga

TAI korraldatud õpilaste kasvu uuringus mõõdeti esimese, neljanda ja seitsmenda klassi õpilasi ning selles osales pea 18 000 last 203 koolist. Uuringu tulemused näitavad, et Eesti õpilastest on liigse kehakaaluga iga kolmas poiss ja iga neljas tüdruk. Liigse kehakaaluga õpilaste osakaal on suurenenud peamiselt rasvunud õpilaste osatähtsuse suurenemise tõttu.

Kui 2016. a oli rasvunud esimese klassi õpilasi 10% ja ülekaalulisi 16%, siis 2022. a oli rasvunuid 12% ja ülekaaluliste osatähtsus jäi samaks. Neljandas klassis on rasvunud õpilaste osatähtsus 2019. ja 2022. a võrdluses samuti suurenenud 12%lt 14%le. Liigse kehakaaluga õpilasi oli viimasel uuringuaastal neljandas klassis kokku 34%. Seitsmendaid klasse uuriti 2022. a esmakordselt ja nende seas oli olukord pisut parem – liigse kehakaaluga oli 29% õpilastest ja nende seas 11% õpilastest rasvunud. Sõltumata vanusest on liigne kehakaal rohkem levinud poiste kui tüdrukute seas, seda peaasjalikult erinevusest rasvunute osatähtsuses: iga seitsmes poiss (15%) ja üheksas (9%) tüdruk on rasvunud.

„Oleme TAI-s Eesti kõige nooremate kooliõpilaste kehakaalu uurinud nüüdseks kolmandat korda ja saame paraku öelda, et laste liigne kehakaal on üha rohkem levinud ning eriti murettekitav on rasvunud laste osakaalu tõus. Ülekaal ja eriti rasvumine suurendab märkimisväärselt riski mitmete haiguste või haigusseisundite tekkeks ning liigne kehakaal lapseeas jääb sageli püsima ka täiskasvanueas. Seetõttu on rahvatervishoiu seisukohalt eriti oluline pöörata normaalkaalus püsimisele tähelepanu juba varases eas,“ sõnas uuringu elluviimist vedanud TAI juhtivteadur Eha Nurk.

Maakondlikus võrdluses esineb liigse kehakaaluga õpilaste osakaalus märgatavaid erinevusi. Sõltumata vanusest on ülekaaluliste ja rasvunud laste osatähtsus väikseim Harjumaal. Ka Tartumaal on olukord võrreldes ülejäänud Eestiga pisut parem. Liigse kehakaaluga laste osatähtsus tuleb seevastu rohkem esile Lääne- ja Kesk-Eestis. Elukoha vaatest oli kõige enam ülekaalulisi ja rasvunud õpilasi maal elavate laste seas (olenevalt vanusest 30–39%), väikelinnalistes ja linnalistes asulates oli neid 26–33%.

„Need tulemused viitavad asjaolule, et suurtes linnades ja teistes tiheasustusega aladel on keskkonnategurid normaalses kehakaalus püsimiseks paremad – olgu need siis seotud mitmekülgsemate liikumisvõimaluste, organiseeritud huvitegevuse, paindlikuma ühistranspordi ja kergliiklusteede olemasoluga või märksa mitmekülgsema toiduvalikuga kaubanduskeskustes,“ tõi Nurk välja vaid mõne võimaliku erisuse.

Ülekaalu põhjustab enamasti paljude tegurite koostoime – alates ajapikku kujunevatest individuaalsetest ebatervislikest söömis- ja liikumisharjumustest kuni üldise kasvukeskkonnani, mis eluviisi mõjutavad. Erisuguste uuringute põhjal on üheks liigset kehakaalu soodustavaks teguriks hommikusöögi söömata jätmine. Iga viies (21%) esimese klassi õpilane ei söönud hommikusööki, neljandas klassis oli neid 23% ja seitsmendas 27%. Võrreldes erinevaid uuringuaastaid, on hommikusööki söövate õpilaste osatähtsus esimeses klassis vähenenud kuue aastaga 10% – kui 2016. a sõi hommikusööki 89% õpilastest, siis 2022. a vaid 79%. Ka neljandas klassis on hommikusöögi sööjate osatähtsus vähenenud, neid oli 2022. a 77% õpilastest. Samal ajal oli seitsmendas klassis hommikusöögi sööjaid veelgi vähem, vaid 70% õpilastest.

Eesti õpilaste kasvu uuring on osa WHO eestvedamisel toimuvast Euroopa laste rasvumise seirest (WHO European Childhood Obesity Surveillance Initiative, COSI), milles Eesti osales 2021/2022. õppeaastal kolmandat korda. Selle käigus kogutakse kolmeaastaste vahedega 6–9-aastaste laste antropomeetrilisi andmeid (pikkus, kehamass, talje- ja puusaümbermõõt), mis uuringu tulemustena avaldatakse WHO veebilehel. Eestis uuriti esimese klassi õpilastele lisaks ka neljanda ja seitsmenda klassi õpilasi. Õpilastelt kogutud andmetele lisaks vastasid küsitlusele lapsevanemad ja õppeasutuse esindajad. Eesti laiendatud vanuserühmadega uuringu tulemused on sisendiks tervisepoliitika plaanimisel, sealhulgas TAI soovituste ning teavitus- ja ennetustegevuste kavandamisel.

Valdo Jahilo N, 04/01/2024 - 07:11
Uudis
28-12-2023 - 01:52 - Terviseamet - Nädalaga lisandus 468 laboratoorselt kinnitatud gripijuhtu
Eelmisel nädalal kinnitati laboratoorselt 468 gripijuhtu, kokku registreeriti 938 gripijuhtu. Haigestumine on tõusutrendis, gripi levik on laialdane. Eelmisel nädalal haigestus ägedatesse hingamisteede haigustesse 5229 inimest. Grippi haigestumine on nädalaga kasvanud 101% võrra. Gripiviirus levib kõikides vanusrühmades, kõige rohkem on haigestunuid kuni 14-aastaste laste seas. Esialgsetel andmetel vajas gripi tõttu haiglaravi 30 patsienti. Hooaja algusest on gripi tõttu hospitaliseeritud 133 inimest. Üle 43% haiglaravi vajanutest on olnud lapsed ja noorukid, 32,3% üle 65-aastased. Terviseametile teadaolevalt on esinenud vähemalt neli surmajuhtu. Nädala jooksul lisandus 5929 COVID-19 haigusjuhtu. Hospitaliseeriti 291 patsienti. COVID-19 põhihaiguse tõttu vajas hospitaliseerimist 129 patsienti. Intensiivravi vajas 10 patsienti, juhitaval hingamisel oli kuus. Lisandus neli surmajuhtu. Detsembri jooksul hospitaliseeriti 885 COVID-19 patsienti, kellest vaktsineerituid oli vaid 27 ehk 3%. Praegu on käes intensiivne viiruste hooaeg, mistõttu on eriti oluline tähelepanu pöörata oma tervisele ja ennetusmeetmetele. Nii gripi kui ka COVID-19 puhul võivad tervetel inimestel olla väga kerged sümptomid: kerge köha ja nohu, kurguvalu. Haigena koolis või tööl käimine koormab organismi ja võib raskendada haigusekulgu. Riskirühma ja enda kaitseks on oluline ka kergete haigustunnustega püsida kodus ja vältida lähikontakte. Riskirühmade jaoks võib nii gripp, COVID-19 kui ka RSV tähendada rasket haiguskulgu ja haiglaravi.   Selleks, et ära hoida viiruste levikut oma pere, sõprade ja lähedaste seas, pea meeles: Haigena püsi kodus! Riskirühma inimesi külasta vaid siis, kui oled terve. Kahtluse korral testi ennast. Pea meeles, et haiguse esimestel päevadel ei pruugi kiirtest usaldusväärset tulemust anda! Vajadusel korda testi mõni päev hiljem. Haigestumise korral võta ühendust perearstiga või nõuandeliiniga 1220. Riskirühma inimesena väldi rahvarohkeid kohti või kanna seal maski. Vaktsineeri ennast, kui pole seda veel jõudnud teha. Järgi üldiseid hügieenireegleid!   *Hetkel ringleb Eestis üheaegselt kaks gripiviiruse alatüüpi: A-gripiviiruse alatüübid A(H1N1)pdm09 ja A(H3N2). Sel nädalal alatüpeeriti 63 A-gripiviirust, nendest 51 olid A-gripiviiruse alatüübid A(H1N1)pdm09 ja 12 A(H3). A-gripiviiruse alatüüp A(H1N1) on viirusest tingitud kõrgenenud tüsistuste ohu tõttu eriti ohtlik alla 5-aastastele lastele.  
EST
21-12-2023 - 08:45 - Terviseamet - Nädalaga lisandus 236 laboratoorselt kinnitatud gripijuhtu
Eelmisel nädalal kinnitati laboratoorselt 236 gripiviiruse juhtu. Alanud on gripiviiruse epideemiline levik. Nädalaga haigestus ägedatesse respiratoorsetesse nakkustesse 6615 inimest. Gripijuhte registreeriti 466, millest laboratoorselt kinnitati 236 juhtu. Grippi haigestumine on kasvanud 145% võrra. Peamiselt haigestuvad kuni 14-aastased lapsed. Haigestumise intensiivsust saab hinnata keskmiseks, gripi ja SARS-CoV-2 viiruste levikut laialdaseks. Eelmisel nädalal vajas gripi tõttu haiglaravi 12 patsienti. Hooaja algusest on kokku hospitaliseeritud 76 inimest, neist pooled on olnud lapsed ja noorukid. Gripp ohustab enim kuni 2-aastaseid lapsi, sest sageli pole nad vaktsineeritud ega viirusega kokku puutunud, mistõttu puudub nende organismil vastupanuvõime viiruse vastu. Samuti võib haigus raskelt kulgeda üle 60-aastastel ja krooniliste haigustega inimestel. Nädalaga lisandus 6378 COVID-19 haigusjuhtu. Registreeritud haigusjuhtude üldarv on kasvanud 6,3% võrra. COVID-19 haigestumus on stabiliseerumas. Nädala jooksul hospitaliseeriti 361 patsienti. COVID-19 põhihaiguse tõttu vajas hospitaliseerimist 131 patsienti. Peamiselt vajavad haiglaravi üle 60-aastased vaktsineerimata inimesed. Praegu on käes intensiivne viiruste hooaeg, mistõttu on eriti oluline tähelepanu pöörata oma tervisele ja ennetusmeetmetele. Nii gripi kui ka COVID-19 puhul võivad esialgu olla väga kerged sümptomid: kerge köha ja nohu, kurguvalu jne. Haigena tööl või koolis käimine koormab nakkusega võitlevat organismi, mis omakorda suurendab tüsistuste riski ja raskendab haiguse kulgu. Selleks, et ära hoida viiruste levikut oma pere, sõprade ja lähedaste seas, pea meeles: Haigena püsi kodus! Riskirühma inimesi külasta vaid siis, kui oled terve. Kahtluse korral testi ennast. Pea meeles, et haiguse esimestel päevadel ei pruugi kiirtest usaldusväärset tulemust anda! Vajadusel korda testi mõni päev hiljem. Haigestumise korral võta ühendust perearstiga või nõuandeliiniga 1220. Riskirühma inimesena väldi rahvarohkeid kohti või kanna seal maski. Vaktsineeri ennast, kui pole seda veel jõudnud teha. Järgi üldiseid hügieenireegleid!   * Hetkel ringleb Eestis üheaegselt kaks A-gripiviiruse alatüüpi: A(H1N1) pdm09 ja A(H3N2). Täpsemalt määratleti nädala jooksul 24 A-gripiviirust, millest 17 olid alatüübid A(H1N1)pdm09 ja 7A (H3N2).
EST
21-12-2023 - 07:56 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Valminud on ülevaade „Alkohol ja selle tarvitamine Eestis“
Valminud on ülevaade „Alkohol ja selle tarvitamine Eestis“

„Alkohol ja selle tarvitamine Eestis“ võtab kokku viimaste aastate alkoholivaldkonna erinevate uuringute peamised näitajad, andes kiire ja visuaalse ülevaate alkoholitarvitamise olukorrast rahvastikus. Teavik on mõeldud eelkõige spetsialistidele ja poliitikakujundajatele, kes oma töös vajavad sellekohast taustateadmist.

Meelike Tammemägi N, 21/12/2023 - 09:56
Uudis
20-12-2023 - 07:19 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Reoveeuuring: kokaiini tarvitamine on Eestis kanda kinnitanud
Reoveeuuring: kokaiini tarvitamine on Eestis kanda kinnitanud

Viimatised reoveeproovid võeti linnades 8. novembril vastu 9. novembrit 24 tunni jooksul. Rakveres võeti proove 15. novembril. Reoveeuuringute käigus võetud proove analüüsib Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, kes suudab indikaatoruuringute käigus anda väga täpse pildi uimastite levimise hetkeolukorrast.

 

Seekordsest uuringust ilmnes, et kanepi ja amfetamiini jääkide tase linnade reovees oli oluliselt väiksem kui augustis. Kokaiini puhul suuri muutusi polnud, selle jääke on enim leitud Tallinna reoveest juba kevadest saati. MDMA ja metadooni jääke leiti augustikuu uuringust nähtuga sarnasel tasemel. Metamfetamiini leiti eelmise uuringuga võrreldes enam Narva reovees.

Ülekaalukalt levinuim aine on Eestis jätkuvalt kanep, mille jääkide tase oli enamikus linnades oluliselt väiksem kui suvel. „Kanepit leiti seekord enim Narva reoveest. See oli ka ainus linn, kus kanepi näitaja oli augustikuuga võrreldes suurenenud. Ülejäänud linnadega võrreldes oli kanepi jääke rohkem ka Kohtla-Järve Ahtme linnaosast, Pärnust ja Tallinnast võetud proovides,“ rääkis justiitsministeeriumi analüüsitalituse nõunik Andri Ahven.

Uuringu järgi on Eestis üsna laialdaselt levinud ka amfetamiin. Selle jääke leiti enim Kohtla-Järve Ahtme linnaosas ning Maardu reovees, kusjuures ainete jääke oli augustikuuga sarnasel tasemel. Amfetamiini jääke leidus jätkuvalt kõikide linnade reoveeproovides.

Levikult kolmandal kohal püsib jätkuvalt kokaiin, mida leidus samuti kõikide vaadeldud linnade reovees. Kõige enam leiti seda Tallinnas, millele järgnesid Rakvere ja Kohtla-Järve Ahtme linnaosa. Kõige vähem leidus kokaiini Sillamäel, Viljandis ja Võrus, kus aine jääkide tase oli üsna sarnane.

Metadooni jääkide näit oli Maardus võrreldes augustiga kahekordistunud. Varasemast veidi enam oli metadooni ka Narvas, Kohtla-Järve Ahtme linnaosas ja Sillamäel. Metadooni ei leidunud Haapsalu, Paide, Rakvere, Tartu, Valga ja Võru reoveest.

Metamfetamiini leiti võrreldes augustikuus tehtud uuringuga seekord märksa enam Narvast, selle jääke oli mõnevõrra rohkem ka Paides, Rakveres, Valgas ja Sillamäel. Teistes linnades olid selle aine näidud langenud. Metamfetamiini ei leitud Haapsalus, Viljandis ja Kohtla-Järve Ahtme linnaosas võetud proovidest.

MDMA-d leiti enim Maardust ning üsna sarnasel tasemel ka Tallinnast, Rakverest, Tartust, Valgast, Kohtla-Järve Ahtme linnaosast. Viljandi, Sillamäe, Paide ja Haapsalu reoveest seda ainet ei tuvastatud.

Tervise Arengu Instituudi (TAI) teaduri Katri Abel-Ollo sõnul näitab sel aastal tehtud indikaatoruuringute tulemuste võrdlus, et kanepi ja amfetamiini tarvitamisel on näha lisaks pidevale tarvitamisele ka sesoonset trendi. Oletatavalt on see seotud meelelahutusega, kusjuures suvel võetud proovide näitajad on enamikes linnades aasta suurimad.

„Reoveeuuringud kinnitavad ka viimaste aastate trendi, et kokaiin on muutunud järjest kättesaadavamaks ja selle tarvitamine on levinud üle terve Eesti. Kui 2022. aasta uuringus oli linnu, kus kokaiini reovees ei leitud, siis 2023. oli kokaiin juba kõikides linnades. Kokaiini tarvitamise tõus viimastel aastatel on väga murettekitav nähtus, mis toob tulevikus meie tervishoiusüsteemile tõsise lisakoormuse. Kokaiin tarvitamisel tekib kiiresti nii sõltuvus kui ka teised vaimse ja füüsilise tervise probleemid,“ kommenteeris TAI teadur Katri Abel-Ollo.

Uuringusse hõlmatud uutest ainetest leiti alfa-PVP-d seekord vaid Narva reoveest. Üliohtlikku protonitaseeni leidus vaid Maardu reovees. 3/4-MMC-d leidus Haapsalus, 2-FDCK-d Tartus. Mitragüniini jääke oli seekord Pärnu, Valga ja Tartu reovees. Buprenorfiini, mida kasutatakse opioidsõltuvuse asendusravimina ja valuravis, leidus aga Narva ja Sillamäe reovees.

TAI teaduri sõnul on uute psühhoaktiivsete ainete leidudest probleemiseim just sünteetiline opioidi, protonitaseeni leid. „2023. aastal on üle poolte narkootikumide üledooside surmadest seotud just protonitaseeni või metonitaseeni tarvitamisega. Samas on igasuguste uute psühhoaktiivsete ainete leiud reovees murettekitavad. Ühelt poolt näitab see uute ainete piisavalt laia tarvitamist piirkonnas, et aine üldse oleks tuvastatav reoveest. Teisalt on uute ainete tarvitamine alati riskantne tegevus, sest puudub tõenduspõhine teave nende lühi- ja pikaajalistest mõjudest inimese organismile,“ sõnas Katri Abelo-Ollo. „Näiteks Tartus leitud 2-FDCK on ketamiini analoog, kus kloori rühm on asendatud fluoriga. Hiljutise aine tekkimise tõttu on ühendi farmakoloogilised eripärad enamasti ebaselged. Teada on vaid, et teatatud mõjud on sarnased selle algühendi ketamiiniga,“ lisas TAI teadur.

Opioidsõltuvuse asendusravis kasutatavate ravimite leiud reovees on ootuspärased. „Kuigi nii metadooni kui ka buprenorfiini leidub ka mustal turul, tarvitatakse neid ravimeid siiski valdavalt sihtotstarbeliselt ravi eesmärgil ja seda saadakse ravikeskusest,“ selgitas TAI teadur Katri Abel-Ollo.

Justiitsministeeriumi nõunik Andri Ahven juhib tähelepanu, et uuringu tulemusi võivad mõjutada näiteks rahvaüritused just väikestes linnades. „Seejuures ei saa uuringu tulemustest teha väga pikaajalisi järeldusi ainete tarvitamise püsiva mustri kohta. Need võivad avalduda alles pikema aja jooksul eri uuringute tulemuste võrdlemisel,“ rõhutas Andri Ahven justiitsministeeriumist.

Nii viimatise kui ka varem tehtud reoveeuuringute tulemustega saab tutvuda justiitsministeeriumi graafikutelt. Uuringu tulemused on kuvatud tarbitud ainete annuste arvu kaudu 1000 elaniku kohta ühes ööpäevas.

Valdo Jahilo K, 20/12/2023 - 09:19
Uudis
18-12-2023 - 08:53 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Ajakiri Sotsiaaltöö: sotsiaal- ja tervisevaldkonna integratsioon on ka päriselt võimalik!
Ajakiri Sotsiaaltöö: sotsiaal- ja tervisevaldkonna integratsioon on ka päriselt võimalik!

Valdkondade lõimimine on järgnevatel aastatel sotsiaalministeeriumi ning valitsuse erilise tähelepanu all, kinnitavad eessõnas Anniki Lai, Hanna Vseviov ja Nele Labi.

Persooniloo rubriigis räägivad oma tööst tunnustatud oma ala spetsialistid – Lääne-Tallinna Keskhaigla õendusabikliiniku sotsiaaltöötaja Lea Kõre ja Viljandi haigla hoolekandekeskuse juht Kairi Nool.

Korraldus

  • Brit Tammiste tutvustab sotsiaalministeeriumi plaani rehabilitatsioonisüsteemi korrastamiseks, mis näeb ette teenuste senisest suuremat seotust tervishoiuvaldkonnaga.
  • Muudatustest tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamisel annab ülevaate Karin Hanga.
  • Rootsi edusammudest tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna lõimimisel ja sealsest tervishoiu sotsiaaltööst räägivad intervjuudes Umeå Ülikooli dotsent Sara Lilliehorn ja Umeå Ülikooli Haigla vähikesksuse sotsiaaltöötaja Mirjam Bergknut.
  • Ootustest valdkondade integratsioonile jagavad mõtteid perearst Diana Ingerainen ja sotsiaaltöö assotsiatsiooni esinaine Kairit Lindmäe.
  • Kairit Viidalepp (Tervise Arengu Instituut, TAI) selgitab rahvusvahelise funktsioneerimisvõime klassifikatsiooni (RFK) valdkonnaüleseid rakendamise võimalusi.
  • Esmatasandi tervishoiu arengukavast sotsiaalsüsteemi vaatest kirjutab töögrupi juht Anu Reim.
  • Ruth Erm (TAI) kutsub tegema koostööd meditsiini- ja sotsiaalvaldkonna terminoloogia arendamisel.

Edukad katseprojektid ja asutuste kogemused

  • Kogemusi jagavad kolm uuendusmeelset rehabilitatsioonimeeskonda: laste ja noorukite rehabilitatsioonile keskenduv Varajase Kaasamise Keskus, koostöös kogukonnaga teenuseid arendav Keila Teraapiakeskus ning RFK-d teenuste planeerimisel rakendav Tarbatu Tervisepark.
  • Järgmisel kahel aastal jätkatakse hoolduskoordinatsiooni projektiga, mis tugevdab keerulise abivajadusega inimeste heaks tegutsevaid maakondlike võrgustikke.
  • PAIK ehk paikkondlik ravijuhtimise teenus abistab keskmisest rohkem tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid vajavaid inimesi. Teenuse kohta valmib mõju-uuring.
  • Tervisekassa katsetab uusi viise, kuidas parandada tervishoiuteenuseid kasutavate inimeste elukvaliteeti, rakendades raviteekonnapõhist käsitlust.
  • Projektis „Ämmaemanda koduvisiidid esimestel eluaastatel“ töötati välja ja katsetati mudelit, mille abil toetada peresid ja hinnata võimalikke riske.
  • Programmi SÜTIK tugiisikud aitavad uimasteid tarvitavatel inimestel jõuda tervishoiuteenustele.
  • Võrgustikutöö mudel „Ringist välja“ võimaldab tulemuslikult abistada lapsi, kellel on suurem oht sattuda kuritegelikule teele.

Uuringud ja analüüsid

  • Siim Espenberg tutvustab TÜ rakendusuuringute keskuse uuringu põhjal selgunud ettepanekuid, kuidas toetada kohalikke omavalitsusi abi vajavate eakate väljaselgitamisel.
  • Merike Puusepp uuris oma magistritöös, millist tuge vajavad vähihaiged õpilased koolis.
  • Kati Orru kaasautoritega Tartu Ülikoolist annavad ülevaate rahvusvahelisest uuringust abiasutuste teenuseid kasutanud inimeste toimetulekust koroonapandeemia ajal.
  • Tallinna Tervishoiu Kõrgkool ja TAI uurisid kohalike omavalitsuste tervise- ja heaoluprofiili koostamise kogemusi.
  • Sotsiaalministeeriumil valmis rehabilitatsiooniteenuse statistikaülevaade.

Detsembrikuu ajakirja on võimalik lugeda veebis siin.

ajakiri Sotsiaaltöö detsembrinumbder 2023

Valdo Jahilo E, 18/12/2023 - 10:53
Uudis
18-12-2023 - 07:49 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Vastulause: alkoholitootjate tõde on pehmelt öeldes elastne
Vastulause: alkoholitootjate tõde on pehmelt öeldes elastne

Ehk aitaks probleemi ulatuse mõistmisele kaasa, kui Aktuaalses Kaameras märgitaks igaõhtuselt ära otseselt alkoholi tarvitamisest tingitud surmade arv koos inimeste vanusega - nii nagu see on meile tuttav koroonapandeemia ajast.

ERR-i ETV kanali saates Impulss esinenud alkoholitööstuse ja alkoholimüüjate  sõnaline rünnak Tervise Arengu Instituudi kui teadusasutuse suunal ei tulnud üllatusena. Süüdistused teadusuuringute ebapädevusest, kontekstist välja rebitud tsitaadid ja manipuleerivad mõttekäigud on tervisevaldkonna spetsialistidele tuttavad ka ametkondlikelt koosolekutelt, kus alkoholitootjate ja müüjate poolt kasutatakse samu argumente ja üleolevat tooni.  

Alkoholi suurtootjad üle maailma teevad sellekohast koostööd, kasutavad samu sõnumeid ja taktikat, et moonutada tõde oma toodete tekitatud kahjust ühiskonnale, õõnestades seeläbi poliitikate kujundamise protsessi.

Selleks, et mõjutada avalikkust, levitatakse ja põlistatakse mitmeid müüte ja väiteid, mis aitavad kaasa müügiedu suurendamisele ja kasumi teenimisele. Tõhusaks relvaks on näiteks tarbijate hirmutamine äärmuslike piirangutega, rääkides samal ajal piirangute mittetõhususest. Väidetakse, et reklaam ei pane inimesi rohkem tarbima, vaid seeläbi soovib tootja hoopis tarbijat harida. Teadusuuringuid, mis räägivad alkoholi kahjudest või reklaami mõjust, seatakse kahtluse alla ja samal ajal põlistatakse müüti alkoholi kasulikkusest tervisele. Vastutus alkoholi liigtarvitamise tagajärgede eest ühiskonnas veeretatakse väikese osa tarvitaja õlgadele, eitades igasugust seost alkoholi müügi, reklaami ja kättesaadavuse vahel.

On tõsi, et alkoholitarvitamine on iga inimese otsus, mida juba alates lapsepõlvest mõjutavad paljud tegurid: sealhulgas keskkond (kättesaadavus, eeskuju), turundus, kriisid ja stress. Paraku ei saa nõustuda alkoholitööstuse seisukohaga, kes selles olukorras näevad lahendust reklaamiseaduse leevendamises ja alkoholi veelgi kättesaadavamaks tegemises, väites, et kuna seaduse silmis on tegu toiduga ning teiste toitude reklaamimisele-müümisele piiranguid ei tehta, siis miks peaks seda tegema alkoholi puhul. Alkohol on oma olemuselt inimorganismile mürgine, kantserogeenne, psühhoaktiivne ja sõltuvust tekitav aine. See on Eestis enim tarvitatav uimasti, millega kaasnevad ühiskonnale suured kahjud ning selle ohjamiseks on vajalik seada müügi ja turunduse piiranguid.

Tervise Arengu Instituut seisab selle eest, et tõenduspõhine teave alkoholi mõjudest tervisele ja ühiskonnale tervikuna oleks kõigile inimestele kättesaadav. Panustame ka edaspidi kõigi olemasolevate ressurssidega alkoholitarvitamise vähendamisse tervishoiu-, sotsiaal- ja haridusvaldkonna spetsialistide koolitamisega, teenuste kujundamisega abivajajatele ja vanemlike oskuste suurendamisega. Näeme, et kahjude kasvades on riigil üha suurenev ülesanne erinevaid meetmeid ja piiranguid rakendada, et vähendada alkoholi kättesaadavust ja tarvitamist ning alkoholist tulenevaid kahjusid ühiskonnas.

Annika Veimer

Tervise Arengu Instituudi direktor

Arvamuslugu avaldati 18.12.2023 ERRi portaalis.

Valdo Jahilo E, 18/12/2023 - 09:49
Arvamus
18-12-2023 - 07:12 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut kolis Hiiult ära Merimetsa
Tervise Arengu Instituut kolis Hiiult ära Merimetsa

18. detsembrist kuni aasta lõpuni oleme kogu asutusega kolimislainel, mistõttu ei asu me füüsiliselt enam oma vanas asukohas Hiiul. Töörütm ei katke, kõik töötajad panustavad kodukontoritest.
Kahenädalase kolimistsükli sees viiakse kõik TAI füüsilised registrid, arhiivid, raamatukogu, serverid ja osaliselt ka mööbel koos töötajatele vajalike dokumentidega üle Paldiski maantee 80 asuvatesse uutesse ruumidesse. Uues asukohas saavad meie tööpesadeks hoone kuues ja seitsmes korrus.
Lisainfo: 659 3900 (üldnumber) või 5353 6789 (avalike suhete juht)

Valdo Jahilo E, 18/12/2023 - 09:12
Uudis

Visits: 4491