Töövõime hindamine – Töötukassa

Siit lehel leiad küsimused vastustele:

  • Põhimõtted ja metoodika
  • Arstivisiit ja hindamise taotluse esitamine
  • Eksperdiarvamuse koostamine
  • Hindamise otsus ja abi töö leidmisel
  • Töövõimekaart
  • Töövõimet hindavad tervishoiuasutused
  • Taotluse esitamine eestkoste või volitusega

Põhimõtted ja metoodika

Eesti Töötukassa hindab töövõimet ja maksab töövõimetoetust alates 1. juulist 2016.

2016. aastal hindas töötukassa ainult nende inimeste töövõimet, kellel ei olnud viimase viie aasta jooksul töövõimekaotust hinnatud.

Alates 1. jaanuarist 2017 hindab töövõimet ainult töötukassa. Kui teile on määratud püsiv töövõimetus korduvhindamise tähtajaga 2017. aastal või hiljem, tuleb teil töötukassasse pöörduda, kui korduvhindamise tähtaeg hakkab kätte jõudma. Töötukassa hindab uute reeglite järgi töövõimet ning maksab osalise ja puuduva töövõime korral töövõimetoetust.

Töövõime hindamise taotlust saab esitada:

Alloleval aknal klõpsates käivitub töövõime hindamist kirjeldav audiofail.

Järgmisel aknal klõpsates saate vaadata töövõime hindamist tutvustavat animatsiooni.

Põhimõtted ja metoodika

Uus töövõime hindamise metoodika lähtub sellest, et iga inimene on unikaalne ja sama puue või haigus võib inimestel väljenduda väga erinevalt.

Töövõime hindamisel võetakse arvesse teie terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osaluse piiranguid. Selleks hinnatakse teie kehalist ja vaimset võimekust erinevates valdkondades.

Kehaline võimekus tähendab füüsilisi tegevusi, nagu kõnd, jooksmine, trepist liikumine ja  kehaasendeid, nagu seismine ja istumine. Arvesse võetakse tegevuse sooritamisele kuluvat aega ja jõudu. Kehalist võimekust võivad mõjutada näiteks jäseme puudumine, liigeste moondumine, lihaste kõhetumine, kergelt tekkiv väsimus või hingeldus.

Vaimne  võimekus tähendab oskuste omandamise võimekust, inimestega kontakti loomist, ümbritseva keskkonna ja inimsuhete tajumist, eri olukordadele reageerimist. Vaimset võimekust võivad mõjutada näiteks psüühilised haigused või õppimishäired, ka trauma tagajärjel tekkinud vaimsed häired. Samuti võivad vaimsed probleemid kaasneda kroonilise kehalise haigusega, näiteks võib see viia depressiooni tekkimiseni ja vaimse suutlikkuse halvenemiseni.

Töövõime hindamine koosneb viiest sammust:

  • arstivisiit
  • töövõime hindamise taotluse esitamine
  • eksperdiarvamuse koostamine
  • töövõime hindamise ulatuse otsustamine
  • töövõimetoetuse maksmine ja vajadusel teie nõustamine ning tööturuteenuste osutamine töötamise jätkamiseks või tööle saamiseks.

Arstivisiit ja hindamise taotluse esitamine

Töövõime hindamise taotluse esitamiseks peate olema eelnenud kuue kuu jooksul käinud pere-, eri- või töötervishoiuarsti vastuvõtul. Arst kirjeldab teie terviseseisundit ja  sisestab teie terviseandmed e-tervisesse.

Kui see on tehtud, saate täita töövõime hindamise taotluse ja esitada selle töötukassale. Taotluses kirjeldate oma tegutsemisvõimet ja piiranguid erinevates valdkondades ja tegevustes.

Taotlus koosneb viiest osast:

1) taotleja andmed, taotlemise põhjus, otsuse kättesaamise viis, arstide ja spetsialistide andmed, andmed taotleja haridustaseme kohta;

2) töövõimet välistavad seisundid ja nõusolek tervise infosüsteemi andmete kasutamiseks;

3) töötamisega seotud andmed;

4) taotleja kasutatavate abivahendite, kõrvalabi, rehabilitatsiooni ja muude teenuste andmed;

5) taotleja hinnang oma kehalisele ja vaimsele võimekusele erinevates valdkondades ja tegevustes.

Taotlusele on oluline märkida nii oma raviarstide kui ka teiste  spetsialistide (nt sotsiaaltöötaja, tegevusjuhendaja erihoolekandeteenustel, isikliku abistaja teenuse osutaja, psühholoog vm) andmed, kes saavad vajadusel anda töövõime hindamiseks täiendavat infot inimese tegutsemisvõime ja -piirangute kohta.

Taotleja tegutsemisvõimet hinnatakse alati koos abivahendiga, mida te oma terviseseisundi tõttu iga päev vajate ja kasutate või mille kasutamine teie tegutsemisvõimet parandaks. Seetõttu on oluline, et kirjeldaksite kõiki abivahendeid, mida te kasutate.

Taotluse saate täita ja esitada töötukassa osakonnas kohapeal, kus juhtumikorraldaja teid küsitleb ja taotluse täidab. Samuti saate taotluse täita ise ja saata töötukassasse posti või e-postiga või e-töötukassa kaudu. Soovi korral saate koos töövõime hindamisega taotleda ka puude raskusastme tuvastamist, sel juhul võib esitada ühistaotluse  töötukassale või Sotsiaalkindlustusametile. Kui taotlete puude raskusastme tuvastamist, peate esitama ka puuetega inimeste sotsiaaltoetuste taotluse, juhul kui

  • taotlete puuet ja toetust esimest korda;
  • kui puudega laps saab täiskasvanuks ja hakkab saama puudega tööealise inimese toetust;
  • kui taotlete puuet korduvalt, kuid teie viimasest puudetoetusest on möödas rohkem kui aasta.

Lähem info on sotsiaalkindlustusameti veebilehel: puuetega inimeste sotsiaaltoetuste taotlemisest.

Töövõime hindamise taotlemisel võib teil vaja minna järgmisi lisadokumente:

  • isikut tõendav dokument (ID-kaart või pass, töötukassa esinduses isiku tuvastamiseks);
  • seadusliku esindaja või volitatud esindaja isikut tõendav dokument (ID-kaart või pass). Taotluse esitamisest eestkoste või volituse puhul saate täpsemalt lugeda, kui klõpsate järgneval viitel: Taotluse esitamine eeskoste või volitusega;
  • tervisedokumendid, mis on taotleja valduses ning mis ei ole tervise infosüsteemi sisestatud;
  • soovi korral muud dokumendid (nt rehabilitatsiooniplaan või muud funktsioneerimisvõimet kirjeldavad dokumendid jms).

Eksperdiarvamuse koostamine

Teie töövõimet hindab ekspertarst, kes ei ole töötukassa töötaja. Töötukassa tellib eksperdiarvamuse koostamise tervishoiuteenuse osutajatelt.

Ekspertarst hindab töövõimet teie taotluse ja terviseandmete põhjal, küsides vajadusel lisainfot teistelt arstidelt ja spetsialistidelt, kes on teiega tegelenud.

Eksperdiarvamus koostatakse üldjuhul dokumentide põhjal, ent kui andmed taotlusel ja terviseandmed dokumentides on vastuolulised, võib ekspertarst kutsuda teid vastuvõtule. Vastuvõtul vestleb ekspertarst teiega, teeb tegevusvõime teste ja kaasab vajadusel teisi spetsialiste meeskonna (nt logopeedi, eripedagoogi, tegevusterapeudi või füsioterapeudi).

Eksperdiarvamuses  loetletakse hinnangu aluseks olevad diagnoosid ja seisundid, tuuakse ära piiranguga valdkonnad, piirangu raskuastmed, põhjused ja mõju tegutsemisvõimele, antakse hinnang inimese töövõime ulatusele koos põhjendusega, tuuakse ära seisundi muutumise prognoos ning osalise või puuduva töövõime eeldatav kestus koos põhjendusega. Samuti annab ekspertarst soovitusi sobivate töötingimuste ja töövõimet toetavad tegevuste kohta.

Näide eksperdiarvamuse kokkuvõtest:

  • Taotlejal esineb raske piirang inimestevahelise suhtlemise valdkonnas, mille põhjuseks on meeleolulangus ja  emotsionaalse tasakaalu kõikumine ning kaudselt kroonilised haigused, mis neid häireid võimendavad.
  • Tal on välistatud intensiivne suhtlemine võõrastega ja avalikud esinemised, konfliktsete situatsioonide lahendamine
  • Tema töövõime on osaliselt takistatud. Seisund on tõenäoliselt halvenev, kuid 2 aasta jooksul töövõime on tõenäoliselt vähe muutuv.
  • Sobib töötamine väikeses kollektiivis või individuaalselt. Ei sobi töö, mis on seotud intensiivse suhtlemisega ja/või nõuab võõraste inimestega suhtlemist (nt töö klientidega) või avalikku esinemist või tekitab vastuolusid. Vajab psühholoogilist nõustamist.

Kui teie tervislik seisund on eriti raske ehk töövõimet välistav*, määratakse töövõime puudumine ainult diagnoosi või haigusseisundi alusel ning tegutsemisvõimet täiendavalt ei hinnata. Seega, kui kinnitate kohe taotluse alguses, et teie seisund on töövõimet välistav, ei pea  te taotluse ülejäänud osasid täitma. Sel juhul võib hindamine toimuda lihtsustatud korras: ekspertarst kontrollib terviseandmete põhjal välistava seisundi esinemist ning koostab eksperdiarvamuse.

*Töövõimet välistavad seisundid on:

  • IV astme vähkkasvaja;
  • dialüüsravi;
  • aparaadist sõltuv püsiravi (igapäevane ööpäevaringne ravi  hapnikuaparaadiga või ravimipumbaga ravi, v.a. insuliinipump);
  • väljakujunenud dementsus;
  • Alzheimeri tõbi;
  • raske või sügav vaimne alaareng;
  • püsivalt voodihaige, paranemise prognoosita

Hindamise otsus ja abi töö leidmisel

Töötukassa teeb eksperdiarvamuse põhjal otsuse töövõime ulatuse kohta. Töövõime ulatus saab olla:

  • Töövõimeline – inimese töötamine ei ole terviseseisundist tulenevatel põhjustel takistatud
  • Osaline töövõime – inimese töötamine on terviseseisundi ja sellest tulenevate piirangute tõttu osaliselt takistatud
  • Puuduv töövõime – inimene ei ole terviseseisundi ja sellest tulenevate piirangute tõttu võimeline töötama

Töövõime hindamise otsus kehtib kuni viis aastat, eriti raske seisundi puhul vanaduspensionieani. Otsust on võimalik vaidlustada.

Kui teil on osaline või puuduv töövõime, on teil õigus saada töövõimetoetust.

Töötukassa aitab teil leida tööd ja toetab töökohal püsimist. Pakume mitmekesist valikut teenuseid vastavalt sellele, mis teie töölesaamist või töötamist takistab. Näiteks saate tööotsingualaseid teadmisi ja oskusi täiendada ning teiste tööotsijatega kogemusi vahetada tööotsingu töötoas või tööklubis. Kui töö leidmiseks on vajalik omandada või täiendada erialaoskusi, pakume koolitust või tööpraktikat. Tööharjutusel või vabatahtlikul tööl osaledes saab tööks vajalikke sotsiaalseid oskusi ja esmast töökogemust. Samuti pakume nii karjäärinõustamist kui psühholoogilist nõustamist. Kõigi teenustega saate lähemalt tutvuda siin: teenused.

Kui teie töövõime on vähenenud puude või pikaajalise haiguse  tõttu, osutame teile lisaks teenuseid, mis aitavad ületada või vähendada sellega seotud takistusi tööle asumisel ja töötamisel. Nendest teenustest saate pikemalt lugeda siin: teenused vähenenud töövõimega inimestele.

Kui soovite leida tööd, tulge töötukassa kliendiks. Töötu või tööotsijana registreerides saate endale isikliku nõustaja – juhtumikorraldaja, kes oskab nõustada just vähenenud töövõimega inimesi. Nõustajaga kohtute või suhtlete vähemalt kord kuus. Lisaks vahetutele kohtumistele töötukassas võib nõustamine aset leida ka telefoni teel või iseteenindusportaali vahendusel. Koos nõustajaga koostate tööotsimiskava, milles lepite kokku tegevused, mis teid kõige paremini tööle aitaksid.

Kui te töötate, kuid vajate vähenenud töövõime tõttu tuge töötamise jätkamiseks, võtke ühendust teile sobiva töötukassa esindusega ja leppige kokku kohtumine juhtumikorraldajaga. Meie esinduste kontaktid leiate siit: töötukassa esindused.

Töövõimekaart

Kui teie töövõime on hinnatud osaliseks või puuduvaks, annab töötukassa teile seda tõendava plastikkaardi. Kaart on vajalik vähenenud töövõime tõendamiseks ning see kehtib koos isikut tõendava dokumendiga.

Eeskätt võib teil kaarti vaja minna kohaliku omavalitsuse või eraettevõtete pakutavate soodustuste kasutamiseks, riigiasutused vahetavad soodustuse  andmiseks vajalikke andmeid oma andmekogude kaudu. Juhul, kui tegemist ei ole seaduses ettenähtud soodustusega, otsustab soodustuse andmise ja selle ulatuse konkreetne teenusepakkuja.

Kaart saadetakse teile postiga.

Kaardi kaotamise, hävimise või varguse korral saate taotleda uut kaarti töötukassa esindustes kohapeal või e-posti aadressil kaart@tootukassa.ee.

Töövõimet hindavad tervishoiuasutused

Töövõime hindamise partnereid on 12.

MAAKOND TEENUSEOSUTAJAD
Harjumaa AS Põhja-Eesti Taastusravikeskus, Qvalitas Arstikeskus AS, AS Medicum, OÜ Seksuaaltervise Kliinik
Hiiumaa AS Põhja-Eesti Taastusravikeskus
Ida-Virumaa Qvalitas Arstikeskus AS, OÜ Corrigo, SA Ida-Viru Keskhaigla
Jõgevamaa SA Jõgeva Haigla, AS Põhja-Eesti Taastusravikeskus
Järvamaa OÜ Seksuaaltervise Kliinik, AS Põhja-Eesti Taastusravikeskus
Läänemaa AS Põhja-Eesti Taastusravikeskus
Lääne-Virumaa Qvalitas Arstikeskus AS, AS Rakvere Haigla
Põlvamaa Qvalitas Arstikeskus AS
Pärnumaa Qvalitas Arstikeskus AS, AS Põhja-Eesti Taastusravikeskus
Raplamaa AS Põhja-Eesti Taastusravikeskus
Saaremaa Kuressaare Haigla SA
Tartumaa Ortopeedilised Abivahendid OÜ, OÜ Seksuaaltervise Kliinik, Dorpat Tervis OÜ
Valgamaa Ortopeedilised Abivahendid OÜ
Viljandimaa OÜ Seksuaaltervise Kliinik, SA Viljandi Haigla
Võrumaa OÜ Seksuaaltervise Kliinik, Qvalitas Arstikeskus AS

Taotluse esitamine eestkoste või volitusega

Kui töövõime hindamise taotleja on eestkostetav või talle on määratud seaduslik esindaja, tuleb taotluse esitamisel eestkostet / esindatust tõendada. Erandina saab taotleja eest taotluse esitada keegi teine ka siis, kui kui taotleja ei ole püsivalt võimeline terviseseisundi tõttu isiklikult taotlust esitama/allkirjastama.

16-18aastase lapse ja täisealise eestkostetava isiku eest esitab töövõime hindamise taotluse lapse või isiku seaduslik esindaja (nt lapsevanem, eestkostja, eestkosteasutuse volitatud esindaja). Koos taotlusega tuleb esitada

  • Seadusliku esindaja esindusõigust tõendav dokument (nt lapse sünnitunnistus, kohtuotsus). Nimetatud dokumenti ei pea esitama, kui selle andmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse.

või

  • Kohaliku omavalitsuse volikiri (piisab üldvolikirjast, kui on lisaks esitatud ka kohtumäärus konkreetse inimese eestkoste kohta).

Töövõime hindamise taotluse esitamine volituse alusel

Volitus võib olla kas notariaalne või lihtkirjalik või elektrooniline ning taotleja poolt omakäeliselt või digitaalselt allkirjastatud. Volikirjas peavad sisalduma järgmised andmed:

  • volitaja nimi ja isikukood;
  • volitatud isiku nimi ja isikukood;
  • täpne toimingu nimetus, mida volitatud isik on volitatud tegema: näiteks töövõime hindamise ja töövõimetoetuse (juhul, kui inimene taotleb samaaegselt  töövõimetoetust)  taotluste esitamine ja nendega seotud menetlustoimingud, puude tuvastamise ja töövõime hindamise ühistaotluse puhul ka puude hindamisega seotud toimingud ja sotsiaaltoetuse avalduse esitamine;
  • volituse kehtivuse aeg;
  • volitaja allkiri.

Erandina võib taotleja pereliige või valla- või linnavalitsuse volitatud töötaja taotleja eest taotluse esitada, kui taotleja ei ole püsivalt võimeline terviseseisundi tõttu isiklikult taotlust esitama/allkirjastama. Sel juhul tuleb esitada hoolekandeasutuse/raviasutuse esindaja digitaalselt või paberkandjal allkirjastatud kinnitus, et kliendi terviseseisund püsivalt ei võimalda taotlust esitada/allkirjastada.

Visits: 592