Teenused tööandjale – Töötukassa

Teenused vähenenud töövõimega inimese tööandjale

Sellelt lehelt leiad vastused küsimustele:

  • Nõustamine ja teavitamine
  • Palgatoetus
  • Tööruumide ja -vahendite kohandamine
  • Töötaja koolituskulu hüvitamine

Nõustamine ja teavitamine

Nõustame ja koolitame tööandjaid, kellel on valmisolek tööle võtta või kes on juba tööle võtnud puudega või erivajadustega inimesi, kuid vajavad teadmisi ja nõuandeid, kuidas neid toetada.

Tööandjate nõustamiseks ja teavitamiseks korraldame tööandjatele piirkondlikke teabepäevi, pakume individuaalset ja grupinõustamist.

Piirkondlikke teabepäevi korraldab Eesti Töötukassa läbi aasta Eestimaa erinevais paigus kohalikele tööandjatele, kelle juures juba töötab või kes on valmis tööle võtma erivajadustega inimesi, kuid vajaksid lisainfot.

Individuaal- ja grupinõustamise eesmärk on ennetada ja lahendada vähenenud töövõimega inimeste tööle asumisel ja töötamisel tekkida võivaid takistusi läbi kogemuste jagamise. Vajadusel osalevad ka kogemusnõustajad või teised spetsialistid.

Nõustame tööandjaid järgmistel teemadel:

  • Kes on vähenenud töövõimega inimene (olemus, erivajadused, puudeliigid, osaline töövõime)?
  • Milline on osaajaga, paindlik, kohandatud ning puuet ja erivajadusi arvestav töökeskkond?
  • Kuidas anda märku, et ootate tööle ka vähenenud töövõimega inimesed?
  • Kuidas käituda, kui kollektiivi tuleb puudega või erivajadusega töötaja  (kolleegide, tugiisikute, praktikajuhendajate, klientide jt nõustamine ja koolitamine)?
  • Mida teha kriisiolukorras? Kust saada infot, kelle poole pöörduda?
  • Milliste teenustega toetab tööandjat vähenenud töövõimega inimeste värbamisel ja töötamisel töötukassa?
  • Nõustamisel:
    – mõtleme läbi, kuidas ja millist tööd teie saaksite vähenenud töövõimega inimestele pakkuda;
    – proovime, mis tunne on olla ratastoolis, suhelda kurdina, liikuda pimedana, juhendada intellektipuudega või psüühikahäirega inimest.

Nõustamise läbiviimiseks enda ettevõttes või asutuses pöörduge palun tööandjate konsultantide poole, kelle kontaktid leiate siit: tööandjate konsultantide kontaktid.

Tööandjate nõustamise kohta saate rohkem teada, kui vaatate allolevat videot:

Alloleval aknal klõpsates käivitub nõustamise ja koolitamise teenust kirjeldav audiofail.

Palgatoetus

Palgatoetus on tööandjale töötu töölerakendamiseks makstav toetus.

Tööandja saab lisaks muudele juhtudele taotleda palgatoetust ka siis, kui ta võtab tööle inimese, kes on vähenenud töövõimega ning

  • olnud töötuna arvel vähemalt kuus kuud järjest;
  • vabanenud töötuna arvele võtmisele eenenud 12 kuu jooksul vanglast (sõltumata tema tööle asumisele eelnenud arveloleku ajast);
  • olnud töötuna arvele võtmisele eelnenud 15 kuu jooksul töötuna arvel vähemalt 12 kuud järjest ning arvelolek lõpetatud tööle asumise või aja-, asendus- või reservteenistuses viibimise tõttu. See tingimus kehtib ka juhul, kui tööandja võtab tööle 16-24aastase noore;
  • töötanud vahetult enne avatud tööturule tööle asumist kaitstud töö tingimustel. Kaitstud töö kohta saate lähemalt lugeda siit: kaitstud töö.

Palgatoetust makstakse 12 kuu eest. Tähtajalise lepingu puhul, mille kestus on vähemalt kuus kuud, makstakse palgatoetust poole aja vältel töösuhte kestusest, kuid mitte üle 12 kuu. Toetuse suurus on 50% palgakulust, maksimaalselt saab toetust kehtiva töötasu alammäära ulatuses (2017. aastal 470 eurot kuus).

Palgatoetust võib taotleda juriidiline isik, füüsiline isik või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus. Palgatoetust ei saa taotleda riigiasutused ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud.

Kui töötajaga sõlmitakse töölepingu asemel muu leping, nt käsundusleping või töövõtuleping, palgatoetust ei maksta.

Palume esitada palgatoetuse avalduse vähemalt 7 tööpäeva enne planeeritava töösuhte algust, et jõuaksime teie avalduse enne inimese tööle asumist läbi vaadata. Palgatoetuse saamiseks sõlmime tööandjaga halduslepingu, mis peab kindlasti olema tehtud enne, kui töötajaga töölepingu sõlmite.

Põhjalikumalt on palgatoetuse taotlemist ja maksmist kirjeldatud siin: palgatoetus.

Alloleval aknal klõpsates käivitub palgatoetuse teenust kirjeldav audiofail.

Salvestatud Raadioteatris. Helirežissöör Külliki Valdma, teksti luges Kadri Hinrikus.

Vähenenud töövõimega isikutele osutatavat tööturuteenust kaasrahastatakse Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondist sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 27.03.2015 käskkirja nr 57 “Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale”  alusel.

Sotsiaalmaksu hüvitamine vähenenud töövõimega inimese eest

1. juulil 2016 muutus vähenenud töövõimega töötaja eest riigipoolse sotsiaalmaksu hüvitamise kord. Tööandja, kelle juures töötab vähenenud töövõimega töötaja (töötajale on määratud osaline või puuduv töövõime või vähemalt 40%-line püsiv töövõimetus) saab sotsiaalmaksu soodustust taotleda Eesti Töötukassalt.

Varasema igakuise taotluse esitamise asemel on alates 01.07.2016  vaja esitada taotlus üks kord ühe vähenenud töövõimega töötaja eest. Taotlust ei saa esitada tagasiulatuvalt: näiteks kui tööandja esitab sotsiaalmaksu maksmise taotluse 10. augustil 2016, hakkab töötukassa maksma sotsiaalmaksu vähenenud töövõimega inimese eest samuti alates 10. augustist 2016. See tähendab, et inimese eest riigipoolse sotsiaalmaksu maksmise kohustuse tekkimise päevaks loetakse töötukassale taotluse esitamise päev, mis ei saa olla varasem kui töösuhte alguse päev või töötaja osalise või puuduva töövõime või vähemalt 40%-lise püsiv töövõimetuse tuvastamise päev.

Riik maksab töötukassa kaudu vähenenud töövõimega töötaja eest sotsiaalmaksu endiselt selleks kehtestatud kuumääralt (2017. aastal on see 430 eurot). Tööandja maksab vähenenud töövõimega töötaja eest sotsiaalmaksu palga osalt, mis ületab töötukassa makstud sotsiaalmaksu arvutamise aluseks olevat kuumäära. Kui töötaja tegelik palk on kuumäärast väiksem (nt inimene töötab osaajaga), maksab töötukassa tema eest sotsiaalmaksu ikkagi arvestatuna kuumääralt.

Näide:

Vähenenud töövõimega töötaja töötab osalise tööajaga ning tema kuupalk on 250 eurot. Sellisel juhul maksab töötukassa tema eest sotsiaalmaksu ikkagi kehtivalt kuumääralt, st 430 x 33% = 141,90 eurot kuus.

Sotsiaalmaksu soodustuse saamiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused:

  • tööandja on äriühing, mittetulundusühing, sihtasutus või füüsilisest isikust ettevõtja;
  • töötajal on osaline või puuduv töövõime või vähemalt 40%-line püsiv töövõimetus;
  • töötaja töötab tööandja juures töölepingu alusel (töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel tasu saava vähenenud töövõimega isiku eest riik sotsiaalmaksu ei maksa).

Kui vähenenud töövõimega töötaja on töösuhtes mitme tööandjaga, maksab riik sotsiaalmaksu selle tööandja eest, kes töötaja palgalt tulumaksu kinnipidamisel arvestab maksuvaba tulu. Kui töötaja ei ole esitanud maksuvaba tulu arvestamise avaldust ühelegi tööandjale (näiteks avaldus on esitatud pensioni maksjale), valib töötaja kirjaliku avaldusega tööandjale ühe tööandja, kelle eest riik maksab sotsiaalmaksu.

Näide:

1. Vähenenud töövõimega töötaja on töösuhtes tööandjatega A ja B.

2. Kuna töötaja on esitanud maksuvaba tulu arvestamise avalduse Sotsiaalkindlustusametile (ehk pensionimaksjale), mitte kummalegi tööandjatest, peab ta valima ühe tööandja, kelle eest riik hakkab maksma sotsiaalmaksu.

3. Töötaja valib tööandjaks, kelle eest riik hakkab maksma sotsiaalmaksu, tööandja A. Selleks peab töötaja esitama tööandjale A (digi)allkirjastatud avalduse, kus ütleb: Olen valinud tööandja A selleks tööandjaks, kellel on õigus Eesti Töötukassast minu eest sotsiaalmaksu soodustust taotleda. 

Õigust riigipoolsele sotsiaalmaksu maksmisele kontrollitakse iga kuu ning tingimustele vastava töötaja eest maksab töötukassa sotsiaalmaksu järgnevatel kuudel ilma taotlust esitamata automaatselt. Töötukassa kannab vähenenud töövõimega töötaja eest sotsiaalmaksu üle Maksu- ja Tolliameti kontole hiljemalt aruandekuule järgneva kuu 10. kuupäevaks.

Tööandja poolt töötukassale esitatud riigipoolse sotsiaalmaksu ülekandmise taotluses näidatakse ära osalise või puuduva töövõimega või vähemalt 40%-lise püsiva töövõimetusega töötaja ees- ja perekonnanimi, isikukood, töösuhte alguse kuupäev ning kinnitus, et tööandja arvestab tulumaksu kinnipidamisel maksuvaba tulu või kui inimene ei ole esitanud maksuvaba tulu arvestamise avaldust ühelegi tööandjale, on ta kirjaliku avaldusega valinud nimetatud tööandja, kelle eest riik maksab sotsiaalmaksu.

Taotluse saab esitada

Alloleval aknal klõpsates käivitub sotsiaalmaksu hüvitamist kirjeldav audiofail.

Tööruumide ja -vahendite kohandamine

Kui töötajal on raske pääseda oma tööruumidesse või kasutada ettenähtud töövahendeid, aitame kohandada töökoha ja töövahendid töötaja jaoks ligipääsetavaks ja kasutatavaks.

Kohandada saab ka kodus asuvat töökohta.

Tööruumide ja -vahendite kohandamise kulu hüvitamise avalduse esitab töötukassale tööandja. Töötukassa selgitab välja sobiva lahenduse.

Olenevalt juhtumist ja lähtuvalt kohanduse mõistlikust maksumusest on võimalik kohandamise kulud tööandjale hüvitada kuni 100protsendiliselt. Kohanduse kulud hüvitatakse tööandjale juhul, kui töötaja töösuhe on tähtajatu või tähtajaga vähemalt kolm aastat. Hüvitist saab taotleda üks kord kolme aasta jooksul ühe töötaja kohta.

Töökoha kohandamise võimaluste väljaselgitamiseks võtke ühendust teile sobiva töötukassa esindusega ja leppige kokku kohtumine juhtumikorraldajaga. Kontaktid leiate siit: töötukassa esinduste kontaktid.

Alloleval aknal klõpsates avaneb tööruumide ja -vahendite kohandamist kirjeldav audiofail.

Vanaduspensioniealistele tööotsijatele osutatavat tööturuteenust kaasrahastatakse Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondist tervise- ja tööministri 04.12.2014 käskkirja nr 222 „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“  alusel​.  

Vähenenud töövõimega isikutele osutatavat tööturuteenust kaasrahastatakse Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondist sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 27.03.2015 käskkirja nr 57 “Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale” alusel.

Töötaja koolituskulu hüvitamine

Tööandja saab taotleda vähenenud töövõimega töötaja tööalase koolituse kulude hüvitamist, kui:

  • töötaja ei ole  puude või terviseseisundi tõttu pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega ja ei saa seetõttu oma senisel ametikohal jätkata, kuid tööandja pakub talle ümber- või täiendõppe läbimise korral teist tööd;
  • töötaja oli enne tööle asumist töötuna arvel järjest vähemalt 12 kuud ja selgub, et töötaja vajab tööülesannete täitmiseks tööalaste teadmiste ja oskuste täiendamist. Kulu võib tööandjale hüvitada töötaja tööleasumisele järgneva aasta jooksul.

Koolituskulude hüvitamisest saate lähemalt lugeda viitelt: töötaja koolituskulude hüvitamine.

Tööandjale saame hüvitada vähenenud töövõimega töötaja tööalase koolitusega seotud lisakulud, mis on tingitud töötaja puudest või terviseseisundist (eelkõige viipekeeletõlgi kulu).  Lisainfot saate tööandjate konsultantidelt, kelle kontaktid leiate siit: tööandjate konsultantide kontaktid.

Alloleval aknal klõpsates avaneb koolituskulu hüvitamist kirjeldav audiofail.

Täpsem info ja viited Töötukassa lehele

Visits: 220