Puuetega inimeste ühingud

PUUETEGA INIMESTE ÜHINGUTE UUDISEID
20-10-2020 - 09:35 - VKÜ – Võrumaa Kurtide Ühing - 9. VKÜ SULGPALL
17.10.2020 toimus VKÜ sulgpalli võistlusel Võrus Spordikeskuses. Kokku oli 6 inimest. Meestest võitis Martin Taaber, Ove Needo sai teise koha ning kolmanda koha Mihkel Taaber. Heli Haug võitis jälle 5 korda järjest sulgpalli ja Deivi kasuk võttis teise koha. Õnnitleme!
20-10-2020 - 08:37 - Võrumaa Puuetega Inimeste Koda - Täpsusorienteerumise „ Võru sügis 2020 “ võistlusjuhend

Täpsusorienteerumise „ Võru sügis 2020 “ võistlusjuhend Aeg: Pühapäev, 25. oktoober 2020. Stardi algus 12.00 NB! Kl.11.30 toimub soovijatele kohapealne infotund – osavõtusoovist teatada registreerimisel! Koht: Võru Spordikeskuse ümbrus Võistlusreeglitest: Võistleja saab stardist orienteerumiskaardi ja kontrollkaardi. Kontrollpunktide (KP) asukohad on kantud kaardile. Võistleja peab läbima raja ettenähtud KPde järjekorras. Liikuda võib üksnes mööda laia pruuni joonega kaardil kujutatud teid ja teeradu, nendelt lahkumine on keelatud. Liikuda võib jalgsi, sh. kasutades mistahes abivahendit, ratastooliga vms. Võistlejal, kes puude tõttu vajab kõrvalabi, võib olla saatja. Kaardil on märgitud KPde piirkonnas maastikul 3 kuni 5 KP tähist. Iga KP tähise läheduses on tee...

The post Täpsusorienteerumise „ Võru sügis 2020 “ võistlusjuhend appeared first on Võrumaa Puuetega Inimeste Koda.

20-10-2020 - 08:27 - Võrumaa Puuetega Inimeste Koda - Kutse: Virtuaalsele tervisestatistika teabepäevale

23. oktoober 2020 Worksup veebikeskkonnas Kõik tervisestatistika kasutajad, koostööpartnerid ning teised huvilised on oodatud kuulama ja kaasa mõtlema. Teabepäev on pühendatud suuresti õdede ja ämmaemandate tööle – vaatame koos Eesti Õdede Liidu presidendi Anneli Kannusega, milline on õenduse olukord Eestis. Räägime kahest tööriistast, mis on vajalikud igale tervisestatistika kasutajale. Pärast väikest kontorijoogat ja pausi tuleb juttu vähihaigestumise prognoosimisest, mis põhineb sel aastal Tartu Ülikoolis kaitstud magistritööl. Teabepäeva lõpetab värske tervishoiutöötajate palgastatistika tutvustus. Teabepäevale palume registreeruda veebiaadressil https://admin.tai.ee/poll/index.php/769864?lang=et hiljemalt 22.10. Päev enne üritust saadetakse registreerunutele link, mille kaudu saab üritusega liituda. Üritus on tasuta.   Parimate soovidega Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika...

The post Kutse: Virtuaalsele tervisestatistika teabepäevale appeared first on Võrumaa Puuetega Inimeste Koda.

14-10-2020 - 10:03 - Eesti Leukeemia ja Lümfoomihaigete Liit - Leukeemialiidu Sügisseminari järelvaatamine
Nüüd on võimalik Leukeemialiidu Sügisseminari järelvaadata. Vaatamiseks palun sisenege leukeemia.worksup.com lehele ning pange palun oma ees-ja perekonnanimega ning isikukoodi. Esinejate videosid on võimalik vaadata minnes soovitus esineja peale ja vajutades ...
12-10-2020 - 10:33 - Eesti Autismiliit - Otsitakse uuringus osalemiseks 5-aastaseid autismispektri häirega lapsi
Oktoobris algab uuring “Haridusroboti BeeBot võimalused autismispektrihäirega laste sotsiaalsete oskuste arendamisel”. Eesmärgiks on uurida, kas autistlik laps mängib memoriini mängu efektiivsemalt Bee-Botiga või ilma roboti kaasabita. Uuringus viiakse läbi katse nii Bee-Botiga kui ka ilma selleta. Uuringu tulemusi saavad oma töös rakendada autismispektrihäirega laste/õpilaste õpetajad ja lapsevanemad kodudes. Uuring, kas kinnitab või lükkab ümber robotite […]
12-10-2020 - 09:50 - Ida-Virumaa Puuetega Inimeste Koda - EPIKoja juhatuse ja tegevmeeskonna arenduseminar Ida-Virumaal

Koostöös Eesti Puuetega Inimeste Kojaga korraldas Ida-Virumaa Puuetega Inimeste Koda  EPIKoja juhatuse ja tegevmeeskonna arenduseminari  Ida-Virumaal.  Üritus toimus 30.09-01.10.2020 Mäetagusel Mõisa Hotellis.  Esmalt toimus EPIKoda juhatuse koosolek ning esimesel päeval kohtuti ka Alutaguse Hoolekeskuse sotsiaaltöötajaga, kes rääkis hoolekeskuse rõõmudest ja muredest. Kuna koroona tõttu ei olnud võimalik külastada hoolekeskuse ruume, siis oli esinejal ette valmistatud tore fotogalerii. [...]

The post EPIKoja juhatuse ja tegevmeeskonna arenduseminar Ida-Virumaal appeared first on Ida-Virumaa Puuetega Inimeste Koda.

12-10-2020 - 09:40 - Ida-Virumaa Puuetega Inimeste Koda - Puuetega inimeste suvepäevad

10.08-14.08.2020 toimusid Alajõe vallas, Karjamaa Puhkebaasis puuetega inimeste suvepäevad, mille raames õpetati osalejatele iseseisva eluga toimetulekut ning toimusid erinevad arendavad tegevused. Laagris osalejateks olid Jõhvi Päevakeskus ja Avinurme Päevakeskuse erihoolekande kliendid. Ürituse raames toimus töö nii individuaalselt, kui ka grupitööna.  draamaringi tegevused, kunstiringi tegevused ning muusikateraapia. Kuna ilmataat soosis laagrislisi, käidi ka Peipsi järves ujumas ja [...]

The post Puuetega inimeste suvepäevad appeared first on Ida-Virumaa Puuetega Inimeste Koda.

12-10-2020 - 09:38 - Ida-Virumaa Puuetega Inimeste Koda - Koolitusreis Lõuna-Eestisse

06-07.08.2020 toimus koolitusreis Lõuna-Eestisse, kus külastati sealseid kauneid vaatamisväärsusi, mille hulgas oli Suur-Munamägi ning Ööbikoru. Koolitusreisi raames kohtuti ka Põlvamaa Puuetega Inimeste Koda juhi Kairit Numaga, kes rääkis Põlvamaa Koja tegemistest ning tuleviku plaanidest. Koolitusreisil olemise ajal soosis meid ilmataat ning kõik 12 inimest, kes reisil osalesid, jäid väga rahule ka ööbimiskohaga, milleks oli Ööbikoru [...]

The post Koolitusreis Lõuna-Eestisse appeared first on Ida-Virumaa Puuetega Inimeste Koda.

12-10-2020 - 09:27 - Ida-Virumaa Puuetega Inimeste Koda - Puuetega inimeste suvepäevad

10.08-14.08.2020 toimusid Alajõe vallas, Karjamaa Puhkebaasis puuetega inimeste suvepäevad, mille raames õpetati osalejatele iseseisva eluga toimetulekut ning toimusid erinevad arendavad tegevused. Laagris osalejateks olid Jõhvi Päevakeskus ja Avinurme Päevakeskuse erihoolekande kliendid. Ürituse raames toimus töö nii individuaalselt, kui ka grupitööna.  draamaringi tegevused, kunstiringi tegevused ning muusikateraapia. Kuna ilmataat soosis laagrislisi, käidi ka Peipsi järves ujumas ja [...]

The post Puuetega inimeste suvepäevad appeared first on Ida-Virumaa Puuetega Inimeste Koda.

12-10-2020 - 09:18 - Ida-Virumaa Puuetega Inimeste Koda - Koolitusreis Lõuna-Eestisse

06-07.08.2020 toimus koolitusreis Lõuna-Eestisse, kus külastati sealseid kauneid vaatamisväärsusi, mille hulgas oli Suur-Munamägi ning Ööbikoru. Koolitusreisi raames kohtuti ka Põlvamaa Puuetega Inimeste Koda juhi Kairit Numaga, kes rääkis Põlvamaa Koja tegemistest ning tuleviku plaanidest. Koolitusreisil olemise ajal soosis meid ilmataat ning kõik 12 inimest, kes reisil osalesid, jäid väga rahule ka ööbimiskohaga, milleks oli Ööbikoru [...]

The post Koolitusreis Lõuna-Eestisse appeared first on Ida-Virumaa Puuetega Inimeste Koda.

12-10-2020 - 09:12 - Ida-Virumaa Puuetega Inimeste Koda - Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2019-2030+ tegevuskava muutmine

Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu (IVOL) juhatuse 31.05.2019.a otsusega nr 5 kinnitati Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2019-2030+ ja strateegia tegevuskava aastateks 2019-2023. Sama otsusega moodustati strateegia ellu viimise töörühm ja seirekomitee. 14.11.2019 toimus Sillamäe strateegia seirekoosolek, mille käigus seirekomitee liikmed andsid oma hinnangu strateegiale ning selle ellu viimise tegevustele ja toimus arutelu strateegia muutmise vajalikkuse üle. 06.12.2019. IVOL juhatuse otsusega nr 6 algatati maakonna arengustrateegia ja strateegia [...]

The post Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2019-2030+ tegevuskava muutmine appeared first on Ida-Virumaa Puuetega Inimeste Koda.

12-10-2020 - 08:58 - Ida-Virumaa Puuetega Inimeste Koda - Kutse e-mõttetalgule “Kuidas kaitsta psüühikahäirega inimeste huvisid?” 14. oktoobril

Eesti Puuetega Inimeste Koda kutsub huvilisi osalema 14. oktoobril kell 10-13 toimuval e-mõttetalgul “Kuidas kaitsta psüühikahäirega inimeste huvisid?” E-mõttetalgu eesmärk on luua ühine aruteluruum inimestele, kes on huvitatud psüühikahäirega inimeste inimeste huvide ja õiguste edendamisest Eestis. Ootame väga nii taastujaid, psüühikahäirega inimesi ja nende pereliikmed, kogemusnõustajaid, valdkonna MTÜ-de eestvedajad kui ka spetsialiste. E-mõttetalgu raames anname [...]

The post Kutse e-mõttetalgule “Kuidas kaitsta psüühikahäirega inimeste huvisid?” 14. oktoobril appeared first on Ida-Virumaa Puuetega Inimeste Koda.

12-10-2020 - 08:55 - Ida-Virumaa Puuetega Inimeste Koda - Peagi saab sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses näha oma abivahendi tehinguid

1. oktoobrist saab sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses näha oma varasemaid ja ka uusi abivahendi ostu- ja üüritehinguid. Tehingute info abivahendite müüjate ja sotsiaalkindlustusameti vahel muutub reaalajas jälgitavaks. Paralleelselt jääb esialgu kasutusele ka isikliku abivahendi kaart, nii nagu see on siiani olnud. Teenuseosutaja teeb sissekande abivahendi ostnud inimese abivahendi kaardile ja ka digisüsteemi. Abivahendi vajaja jaoks 1. oktoobri [...]

The post Peagi saab sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses näha oma abivahendi tehinguid appeared first on Ida-Virumaa Puuetega Inimeste Koda.

12-10-2020 - 08:52 - Ida-Virumaa Puuetega Inimeste Koda - Alates 1.jaanuarist 2021 korraldab raske ja sügava puudega laste tugiteenuseid kohalik omavalitsus

Sotsiaalkindlustusamet annab teada, et alates uuest aastast hakkab raske ja sügava puudega laste tugiteenuseid sotsiaalkindlustusameti asemel korraldama kohalik omavalitsus (KOV). Lapsevanemate jaoks muutub teenuste taotlemisprotsess.Nagu seni, hindab KOV lapse abi- ja teenusevajadust, kuid alates 1.jaanuarist 2021 ka  korraldab ja rahastab teenuseid – raske ja sügava puudega lapse tugiisikuteenust, lapsehoiuteenust ja sotsiaaltransporditeenust. Kui lapse teenuste vajadus [...]

The post Alates 1.jaanuarist 2021 korraldab raske ja sügava puudega laste tugiteenuseid kohalik omavalitsus appeared first on Ida-Virumaa Puuetega Inimeste Koda.

12-10-2020 - 08:49 - Ida-Virumaa Puuetega Inimeste Koda - Ida-Virumaal käivitatakse KOV sotsiaalteenuste arendamise pilootprojekt

Sotsiaalministeerium ja Ida-Virumaa kohalikud omavalitsused viivad koostöös läbi pilootprojekti, et töötada välja mentorlusprogramm, millega edaspidi toetada kohalikke omavalitsusi sotsiaal- ja hoolekandeteenuste arendamisel. Täna sotsiaalministeeriumis toimunud kohtumisel leppisid osapooled kokku, et tegevusi hakatakse ellu viima juba sel suvel. „Soovime töötada välja toimiva koostöömudeli, et soodustada konkreetsete piirkondade põhiselt sotsiaalhoolekande valdkonna arendamist,“ ütles sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse. „Riigi [...]

The post Ida-Virumaal käivitatakse KOV sotsiaalteenuste arendamise pilootprojekt appeared first on Ida-Virumaa Puuetega Inimeste Koda.

11-10-2020 - 09:48 - VKÜ – Võrumaa Kurtide Ühing - EKSL ORIENTEERUMINE – TAVARADA
10.10.2020 toimus EKSL orienteerumise tavarajal Rannametsa, Pärnumaal. Meie 4 liikmed osalesid. Martin Viljasaar sai orienteerumise meister ja Argo Purv võttis kolmanda koha. Heli Haug saavutas edukalt esikoha ja Gelly Needo võttis neljanda koha. Õnnitleme!
07-10-2020 - 01:10 - Eesti Autismiliit - Koolitus kõigile erivajadustega inimeste pereliikmetele
Erivajadustega lähedastele mõeldud taastumisoskuste koolitus Anija vallas on nüüd avatud kõikidele eesti elanikele. Koolitus koosneb lühiettekannetest, loovharjutustest ja osalemises väikestes grupiaruteludes. Koolitused toimuvad kaks korda kuus Kehra rahvamajas aadressil Kehra, F.R. Kreutzwaldi tn 2 (II korrusel) kell 10.00 – 13.00, paralleelselt eesti ja venekeelses grupis. Esimesed kohtumised: 17. ja 31. oktoober 2020. Koolitus on kõigile […]
07-10-2020 - 12:53 - Eesti Autismiliit - Alates 1.jaanuarist 2021 korraldab raske ja sügava puudega laste tugiteenuseid kohalik omavalitsus
Sotsiaalkindlustusamet annab teada, et alates uuest aastast hakkab raske jasügava puudega laste tugiteenuseid sotsiaalkindlustusameti asemelkorraldama kohalik omavalitsus (KOV). Lapsevanemate jaoks muutub teenuste taotlemisprotsess. Nagu seni, hindab KOV lapse abi- ja teenusevajadust, kuid alates1.jaanuarist 2021 ka korraldab ja rahastab teenuseid – raske ja sügavapuudega lapse tugiisikuteenust, lapsehoiuteenust jasotsiaaltransporditeenust. Kui lapse teenuste vajadus on kohalikuomavalitsuse poolt juba […]
04-10-2020 - 09:44 - VKÜ – Võrumaa Kurtide Ühing - EKSL MURDMAAJOOKS
03.10.2020 toimus EKSL murdmaajooksu Hiiu staadioni ääres, Tallinnas. Gelly Needo võitis esikoha, Martin Viljasaar sai neljanda koha ja Argo Purv võttis viienda koha. Palju õnne!
03-10-2020 - 01:02 - Eesti Vaegkuuljate Liit - Meil on väga hea meel jagada teiega ahjusooja ja värsket ajakirja Meie Auris!
Loe uut Aurist või vaata vanu nubreid Aurise lehelt. Tegemist on kõigi aegade kõige mahukama ja huvitavama ajakirjaga.  Seekordses numbris on juttu Nõmme, Saaremaa ja Lääne-Virumaa Ühingutest, kes pidasid hiljuti ümmargusi juubeleid. Leiate sealt huvitavaid persoonilugusid Evelyn Glennie’st ning Robert Mandarast, saate lugeda, kes on Piret Aus ja millega ta teenis ära Punase Risti IV klassi […]
29-09-2020 - 05:36 - Eesti Kogelejate Ühing - Tasuta filmiõhtu 22. oktoobril kinos Sõprus

22. oktoobril tähistatakse rahvusvahelist kogeluse teadlikustamise päeva. Sel päeval kell 17.30 näitame Tallinna kinos Sõprus filmi “Minu ilus kogelus” (My Beautiful Stutter), mille autorid on Paul Rudd, George Springer ja Patrick James Lynch. Filmil on eestikeelsed subtiitrid ning kinoseanss kõigile tasuta. MINU ILUS KOGELUS Film […]

The post Tasuta filmiõhtu 22. oktoobril kinos Sõprus appeared first on Eesti Kogelejate Ühing.

28-09-2020 - 08:04 - Eesti Leukeemia ja Lümfoomihaigete Liit - Sügisseminar 03.10.2020
Kutse sügisseminarile 03.10.2020.
25-09-2020 - 07:09 - Eesti Kogelejate Ühing - Digitaalne kõneravi on saanud reaalsuseks!

Meil on hea meel teatada, et kõneravi on jõudnud lõpuks ka digimaailma! Nüüd saab iga kogeleja harjutada iseseisvalt või logopeediga koneravi.ee keskonnas erinevaid sujuva kõne harjutusi. 2020 aastal valmis Eesti Kogelejate Ühingu ja Cognuse OÜ koostöös kuus interaktiivset harjutust, mis on mõeldud sujuva kõne harjutamiseks. […]

The post Digitaalne kõneravi on saanud reaalsuseks! appeared first on Eesti Kogelejate Ühing.

25-09-2020 - 08:32 - Võrumaa Puuetega Inimeste Koda - Peagi saab sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses näha oma abivahendi tehinguid

1. oktoobrist saab sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses näha oma varasemaid ja ka uusi abivahendi ostu- ja üüritehinguid. Tehingute info abivahendite müüjate ja sotsiaalkindlustusameti vahel muutub reaalajas jälgitavaks. Paralleelselt jääb esialgu kasutusele ka isikliku abivahendi kaart, nii nagu see on siiani olnud. Teenuseosutaja teeb sissekande abivahendi ostnud inimese abivahendi kaardile ja ka digisüsteemi. Abivahendi vajaja jaoks 1. oktoobri muudatus olulist ümberkorraldust kaasa ei too. Riigipoolse soodustusega tehingu tegemiseks on inimesel jätkuvalt vaja taotleda sotsiaalkindlustusametist isikliku abivahendi kaart ning see teenuseosutaja juurde kaasa võtta. Lisaks isikliku abivahendi kaardile on abivahendi soetamiseks jätkuvalt vaja spetsialisti poolt väljastatud abivahendi paberkandjal tõend. Paberil abivahendi kaart kaob täielikult...

The post Peagi saab sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses näha oma abivahendi tehinguid appeared first on Võrumaa Puuetega Inimeste Koda.

22-09-2020 - 07:33 - Eesti Autismiliit - ESCAP on välja töötanud praktilised juhised autismi jaoks: kokkuvõte tõenduspõhistest soovitustest diagnoosimiseks ja raviks
Joaquin Fuentes, Amaia Hervas, Patricia Howlin ja ESCAP AD Working Party (ESCAP (European Society for Child and Adolescent Psychiatry)) on koostanud praktilised juhised tõenduspõhistest soovitustest, mis on abiks kõigile, kes töötavad autistlike inimestega. Loe lähemalt: või ESCAP kodulehelt:
22-09-2020 - 06:59 - Eesti Autismiliit - Cambridge Ülikool kutsub osalema uuringus
Cambridge Ülikool viib läbi uuringut (project ACCESS-EU) autistlike inimeste ja nende perede kogemuste ja ligipääsu kohta teenustele kogu Euroopas ja kaugemalgi. Selleks vajavad nad võimalikult palju uuringus osalejaid. Uuringus osalema oodatakse: 16-aastaste ja vanemate autistlikke inimesi või  igas vanuses autistlike inimeste vanemaid/hooldajaid, kes on võimelised uuringu isesseisvalt täitma JA Kellel on (või kelle autistlikul pereliikmel […]
21-09-2020 - 06:44 - Eesti Autismiliit - CareMate pressiteade 21.09.2020
Pressiteade 21.09.2020 Erasektor tuleb erivajadusega laste vanematele hooldajate leidmisel appi Eestis loodud hooldusabiteenuste veebiplatvormilt CareMate saavad septembrist tellida hooldusteenuseid ka alla 18-aastaste laste ja noorukite pered. Veebiplatvormi eesmärk on vahendada isikuhooldusteenuseid ja abi väljaspool kodu professionaalsetelt hooleandjatelt erivajadustega lastele ning vähendada nii pereliikmete hoolduskoormust. Hooldusteenuste platvormi CareMate asutaja Marion Tederi sõnul keskenduti kahe aasta eest […]
20-09-2020 - 08:38 - VKÜ – Võrumaa Kurtide Ühing - EKSL DISCGOLF
19.09.2020 toimus viienda kord EKSL discgolfi meistrivõistlusel Aravete discgolfi pargis. Meesveteranidest võttis esikoha Margo Ojala +12, Janek Luhaäär sai neljanda koha +30. Martin Taaber võttis 13 koha +34.
15-09-2020 - 07:55% - EUTC003055 1UTC000000kUTCUTC0955am 15am 1ü09f20202020095507am557UTC30UTC 1555530 - Сентябрь – месяц повышения осведомленности о раке крови
Пресс-релиз 15 сентября 2020 Во всем мире сентябрь признан месяцем повышения осведомленности о раке крови, цель которого заключается  в том, чтобы просветить людей об этом тяжелом заболевании и современных возможностях его эффективного ...
15-09-2020 - 07:54 - Eesti Leukeemia ja Lümfoomihaigete Liit - Videod: september on verevähi teadlikkuse suurendamise kuu
Pressiteade 15. september 2020 September on kogu maailmas verevähi teadlikkuse suurendamise kuu, mille eesmärk on rääkida keerulise haiguse tagamaadest ja teavitada inimesi verevähist kui raskest, kuid tänapäeval mitme tõhusa ravivõimalusega ...
14-09-2020 - 07:12 - Eesti Leukeemia ja Lümfoomihaigete Liit - Patsiendi loo videoklipid: Liisbeth
Venekeelsete subtiitritega video leiate siit.
14-09-2020 - 07:12 - Eesti Leukeemia ja Lümfoomihaigete Liit - Patsiendi loo videoklipid: Ene
Venekeelsete subtiitritega video leiate siit.
14-09-2020 - 09:32 - Kuulmisabi Kogukond - Vaegkuuljana sündinud Katariina: abikaasaga tutvumine oli murrangupunkt elus
Vaegkuuljana sündinud Katariina Varendi on ehe näide sellest, et kuulmislangusega saab kõike teha – see ei takista ühtki tööd ega tegemist. Katariina (29) on sündinud kurtide perekonda ja pärinud kuulmislanguse. Juba oma esimesel eluaastal jäi Katariina ilma mõlemast vanemast, mistõttu kasvas üles vanaemaga, kes viipekeelt ei kõnelenud. Seega ütleb ta enesekindlalt, et tema emakeel on eesti … Loe edasi "Vaegkuuljana sündinud Katariina: abikaasaga tutvumine oli murrangupunkt elus"
13-09-2020 - 06:58 - VKÜ – Võrumaa Kurtide Ühing - 2. VKÜ NOOLEVISE
13.09.2020 toimus VKÜ noolevise võistlusel Võrus. 10 aastat pärast naases tagasi. Meie liikmed osalesid 10 inimest. Meestest võitis Martin Taaber 365 punkti ja naistest võitis Gelly Needo 162 punkti. Õnnitleme!
12-09-2020 - 02:30 - VKÜ – Võrumaa Kurtide Ühing - 5. VKÜ DISCGOLF ja 2. VKÜ DISCGOLFI LAHTISED VÕISTLUSED
12.09.2020 toimusid 5. VKÜ Discgolfi ja 2. VKÜ Discgolfi lahtised võistlused Vooremäel. Osalesid kokku 8 inimest. Meestest võitis Martin Haug +11, Margo Ojala sai teise koha +15 ja kolmas sai Janek Luhaäär +15. Naisest võitis Marge Lätt (Kaar) +19, teise koha sai Heli Haug +26 ning kolmas sai Helina Juvanen (Kaar) +32. Palju õnne võitjatele.
11-09-2020 - 04:36 - Võrumaa Puuetega Inimeste Koda - LÜKKUB EDASI: Täpsusorienteerumine 04.10.2020 Rõuge pargis

ÜRITUS LÜKKUB EDASI Täpsusorienteerumise „ Võru sügis 2020 “ võistlusjuhend Aeg: Pühapäev, 04. oktoober 2020. Stardi algus 12.00 NB! Kl.11.30 toimub soovijatele kohapealne infotund – osavõtusoovist teatada registreerimisel! Koht: Rõuge Põhikooli ümbrus Võistlusreeglitest: Võistleja saab stardist orienteerumiskaardi ja kontrollkaardi. Kontrollpunktide (KP) asukohad on kantud kaardile. Võistleja peab läbima raja ettenähtud KPde järjekorras. Liikuda võib üksnes mööda laia pruuni joonega kaardil kujutatud teid ja teeradu, nendelt lahkumine on keelatud. Liikuda võib jalgsi, sh. kasutades mistahes abivahendit, ratastooliga vms. Võistlejal, kes puude tõttu vajab kõrvalabi, võib olla saatja. Kaardil on märgitud KPde piirkonnas maastikul 3 kuni 5 KP tähist. Iga KP tähise...

The post LÜKKUB EDASI: Täpsusorienteerumine 04.10.2020 Rõuge pargis appeared first on Võrumaa Puuetega Inimeste Koda.

08-09-2020 - 10:12 - VKÜ – Võrumaa Kurtide Ühing - EPK MV KERGEJÕUSTIK
06.09.2020 toimus EPK meistrivõistlusel kergejõustikus Tartus. Tanel Visnap sai 100m jooksu, kuulitõuke, kõrgushüppe ja kaugushüppe esikoha. Karl Kristjan Kajak sai teise koha 100m jooksus, kaugushüppe 3 koha, kõrgushüppe ja odaviske esikoha. Martin Viljasaar jooksis 1500m ja sai esikoha. Argo Purv sai kuulitõuke 5 koha, kettaheide 6 koha ning odaviske 4 koha. Õnnitleme!
07-09-2020 - 09:55 - VKÜ – Võrumaa Kurtide Ühing - EKSL NOOLEVISE
28.08.2020 toimus EKSLi noolevisemeistrivõistlusel Tartu kurtide majas. Gelly Needo, Martin Taaber ja Martin Viljasaar osalesid tublisti. Gelly Needo sai teise koha, Martin Taaber sai üheksanda koha ja Martin Viljasaar võttis viimase koha ehk 13.
03-09-2020 - 10:49 - Võrumaa Puuetega Inimeste Koda - Veebipõhiselt vaadatav Infopäev

Lääne- Virumaa Puuetega Inimeste Koda ja Eesti Puuetega Inimeste Koda korraldavad 7. septembril 2020 kell 10.00- 13.30 Rakveres (Targa maja konverentsiruum, Lai tn 20) infopäeva puudega ja vähenenud töövõimega inimestele. Päevakava: 10-11:30 Puude tuvastamine ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus – miks, kellele, kuidas Leila Lahtvee, Sotsiaalkindlustusameti ekspertiisi ja sotsiaaltoetuste talituse juhataja Helen Tähtvere, Sotsiaalkindlustusameti erihoolekande ja rehabilitatsiooni talituse juhataja 11:30-12:00 kohvipaus 12-12:45 Puuetega inimeste õigused ja mida nendega saab peale hakata Juta Saarevet, Õiguskantsleri Kantselei puuetega inimeste õiguste valdkonna juht 12:45-13:30 Töövõime hindamise ja puude tuvastamine – Eesti Puuetega Inimeste Koja nõustamisteenuse vaade ja soovitused Kristi Rekand, Eesti Puuetega Inimeste Koja...

The post Veebipõhiselt vaadatav Infopäev appeared first on Võrumaa Puuetega Inimeste Koda.

31-08-2020 - 07:48 - Eesti Leukeemia ja Lümfoomihaigete Liit - CML Advocates Network uudised
Rahvusvahelise Verevähi kuu raames korraldab CML Advocates Network ülemaailmse kampaania, millega on võimalik kõigil patsientidel ühineda. Kõiki on kutsutud jagama WhatsAppis oma KML loo fotosid ja videoid, kasutades käesolva uudisloo ...
28-08-2020 - 05:21 - Võrumaa Puuetega Inimeste Koda - VÕRUMAA PUUETEGA INIMESTE KOJA RINGID 01.09.2020 – 23.12.2020

LOOVUSRING SA Võru Pensionäride Neljapäev 12.00-14.00 – Päevakeskus SPORDIRING SA Võru Pensionäride Reede 11.00-13.00  – Päevakeskus RAVIVÕIMLEMINE SA Võru Spordikeskus Kolmapäev 9.30-10.15 RAVIUJUMINE Väimela Tervisekeskus(alates 18.september) Reede 13.30-14.30 ANS.ERÕÕM Sa Võru Pensionäride Esmaspäev 11:00 – Päevakeskus

The post VÕRUMAA PUUETEGA INIMESTE KOJA RINGID 01.09.2020 – 23.12.2020 appeared first on Võrumaa Puuetega Inimeste Koda.

28-08-2020 - 05:07 - Võrumaa Puuetega Inimeste Koda - VÕRUMAA DIABEETIKUTE SELTS

Koolitus: DIABEET JA TÜSISTUSED Lektor Pille Jagomäe – diabeediõde spetsialist 07.septembril kell 14.00 Võru Pensionäride Päevakeskuse saalis

The post VÕRUMAA DIABEETIKUTE SELTS appeared first on Võrumaa Puuetega Inimeste Koda.

18-08-2020 - 07:22 - EKLVL - Saime jälle kokku Rummusaares
Selle aasta perelaager toimus 15.-16.augustil jälle Rummusaares. Maja oli saanud uue väljanägemise, muru korralikult niidetud, tubades uued mugavad madratsid. Kõik oli meie tulekuks valmis. Enne seda olid mitmed lapsed samas ka juulikuus oma suvelaagri samas ära pidanud – oli tore
09-08-2020 - 07:41 - Eesti Autismiliit - Kutse liikmete üldkoosolekule 26.08.2020
Hea Eesti Autismiliidu liige! Ootame Teid kolmapäeval, 26. augustil 2020.a.  kell 16.00 Tartu Puuetega Inimeste Koja koosolekusaali  (Rahu 8, Tartu) Eesti Autismiliidu korralisele üldkoosolekule. Päevakord: “Teekond autistliku lapse vanemast kogemusnõustajani”. Helti Pallo-Kobi, 60 min Revisjonikomisjoni järeldusotsuse tutvustamine ja kinnitamine. Ene Soidla, revisjonikomisjoni liige. 5 min EAuL 2019. majandusaasta aruande kinnitamine. Marianne Kuzemtšenko, juhatuse esimees. 30 […]
04-08-2020 - 09:42 - VKÜ – Võrumaa Kurtide Ühing - EKSL TRIATLON
02.08.2020 toimus EKSL triatloni meistrivõistlus Porkunis, kus meie liige osales Heli Haug. Ta saavutas teise koha. Palju õnne! Tulemused: EKSL Triatlon
27-07-2020 - 09:39 - VKÜ – Võrumaa Kurtide Ühing - EKSL ORIENTEEUMINE – SPRINT
26.07.2020 toimus EKSL orienteerumise sprinti Märjamaal, Raplamaal, kus meie 4 liikmed osalesid. Martin Viljasaar sai läbi edukalt ja saavutas suurepäraselt esikoha. Argo Purv sai meesveterani teise koha. Naisveteran Heli Haug sai teise koha. Gelly Needo võttis kolmanda koha. Klubide punktide arvestus VKÜ sai teise koha. Õnnitleme! Tulemused: EKSL orienteerumine – sprint
23-07-2020 - 06:30 - Eesti Vaegkuuljate Liit - Vaegkuuljate arutelu pesa
Soovid küsida ja arutleda kuulmise teemadel? Tegime selle jaoks just sobiva avaliku Facebooki grupi, kuhu saad oma küsimuse kirjutada ja teistelt nõu küsida: https://www.facebook.com/groups/606345636982337
19-07-2020 - 01:23 - EKLVL - Suvine perelaager 2020
Kõik pered on oodatud meie perelaagrisse, mis toimub 15.-16. augustil Rummusaare puhkemajas. Kogunemine 15. augustil kl 11:00 – 12:00 vahel. Päevakavas vestlusringid, lõunasöök, sportlik meelelahutus kogu perele, saun ja grill. Osalustasud Majutusega majas hommikusöögiga Täiskasvanu 10 eur Lastele tasuta Majutuseta,
07-07-2020 - 09:57 - Diabeedikool - Uuring: toimetulek 1. tüüpi diabeediga

Aita meil seista enda õiguste eest MTÜ Eesti Laste ja Noorte Diabeedi Ühing (Diabeedikool) viib 07.07.-16.08.2020 läbi küsitlust 1. tüüpi diabeeti põdevate inimeste olukorra ja murede kaardistamiseks. Küsitluse tulemusi kasutame diabeediga inimeste huvide esindamiseks poliitikakujundajate juures ning teenuste arendamiseks. Uuringu viime läbi projekti „1. tüüpi diabeeti põdevate inimeste huvikaitse arendamine“ raames. Projekti rahastab EMP

The post Uuring: toimetulek 1. tüüpi diabeediga appeared first on Diabeedikool.

05-07-2020 - 07:33 - Eesti Autismiliit - Abitaja – uus telefonipõhine nõustamis- ja suhtlemisteenus eakatele ja erivajadustega inimestele
Abitaja on 1. juulist käivitunud telefonipõhine nõustamis- jasuhtlemisteenus, mis eakatele ja erivajadustega inimestele. Abitaja viib kokku abivajajad ja vabatahtlikud abistajad, et pakkuda ennast üksi tundvatele inimestele võimalust suhelda ja olla seeläbi paremini kaasatud ühiskonda. Kui tunnete ennast üksikuna, vajate ära kuulamist, nõu või soovitetelefonisõpra, siis võite liituda Abitaja teenusega! lähemalt: https://www.abitaja.ee/abivajaja
30-06-2020 - 03:52 - Võrumaa Puuetega Inimeste Koda - Koda on suletud 01.07-31.07.2020

Võrumaa Puuetega Inimeste Koda on suletud 01.07-31.07.2020. Küsimuste korral palun helistage tel.56661650.

The post Koda on suletud 01.07-31.07.2020 appeared first on Võrumaa Puuetega Inimeste Koda.

30-06-2020 - 08:54 - - Sotsiaalministeerium otsib partneritega lahendusi toidujäätmete tekke vältimiseks ja toidu annetamise edendamiseks abivajajatele
Sotsiaalministeeriumis toimus täna partneritega esimene ümarlaud, kus arutati võimalikke lahendusi toidu annetamise edendamiseks ja toiduabi suurendamiseks puudust kannatavatele ja abi vajavatele inimestele. Eesmärk on üheskoos asjaosalistega mõelda läbi tegevused, mis aitaksid kaasa toidujäätmete tekke ennetamisele ja toiduainete paremale ärakasutamisele ning teadlikkuse tõstmisele toidu raiskamisega seotud keskkonnamõjudest. Lisaks on oluline koostöös kohalike omavalitsuste, riiklike asutuste, heategevusorganisatsioonide, kaubandusettevõtete, toidutootjate ja -käitlejatega ning kodanike algatustega luua tingimused ja koostöövõimalused potentsiaalsetele annetajatele, et nad saaksid kvaliteetsed toidu ülejäägid ära viskamise asemel suunata abivajajatele. Samuti on oluline läbi mõelda tegevused, mis aitaksid muuta inimeste hoiakuid. Euroopa Komisjon on seadnud sihiks vähendada toidujäätmete teket kogu toidutarneahelas, et aidata saavutada ÜRO kestliku arengu eesmärki, mille kohaselt tuleb 2030. aastaks vähendada kogu maailmas jaekaubanduses ja tarbimises ühe elaniku kohta tekkivaid toidujäätmeid 50% ning vähendada tootmis- ja tarneahelas tekkivat toidukadu. Ka Eestilt oodatakse poliitika kujundamisel ning tegevuskavade koostamisel nendest eesmärkidest lähtumist. „Juba praegu tegutsevad Eestis Toidupank ja paljud teised heategevusorganisatsioonid, kes koostöös kohalike omavalitsustega otsivad aktiivselt võimalusi igapäevaselt toetada puudust kannatavaid inimesi. Hea meel on, et mitmed kaubandusketid on pidevad annetajad, aga paljud ettevõtted ei ole sellele veel mõelnud. Peame ka nendeni jõudma ja annetamise võimalikult lihtsaks tegema,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Samuti puudub meil üleriigiline ülevaade toimuvast ning seega ei tea me täna, kui suures mahus ja palju kvaliteetseid toidu ülejääke ikkagi ära visatakse. Vaja on koostöös partneritega koostatud konkreetset ja hästi läbimõeldud tegevuskava, mis toetaks ettevõtjaid ja heategevusorganisatsioone nende koostöös, on selleks siis ühine IT-platvorm, hästi korraldatud piirkondlik logistika või parimate praktikate vahetamine.“ Ministri sõnul aitab ühtne süsteem ja loodav koostöövõrgustik vähendada ohutute toiduülejääkide äraviskamist ning suurendada seeläbi toidu annetamist abivajajatele. „Eriti oluline on see tegevus praeguses majanduslikus olukorras, kus peame inimestele tagama turvatunde igapäevaseks toimetulekuks. Need tegevused aitavadki kaasa toidujäätmete tekke vähendamisele.“ Seniste uuringute andmetel tekitavad kõige suurema osa Eesti toidukaost kodumajapidamised, kus tekib inimese kohta 54 kg toidujäätmeid aastas. See tähendab, et kodumajapidamistes tekib üle 70% kogu tekkivast toidujäätmest. Kodumajapidamistele järgnevad toidujäätmete tekkes toitlustusasutused ja toitlustusettevõtted ning kaubandusettevõtted. Samas on palju inimesi, kellel ei ole vahendeid toitu ja esmatarbekaupu osta ja kes elavad puuduses. „Kuigi suur osa toidukaost tekib kodumajapidamistes, on igal toidutarneahelas osalejal võimalik anda oma panus toidujäätmete tekke vähendamisse. Meil on hea meel, et sotsiaalministeerium on just toiduannetamise teema tugevalt fookusesse tõstnud, kuna seeläbi on võimalik vähendada nii toidujäätmete teket kui toetada puudust kannatavaid inimesi,“ ütles keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõunik Kristel Murumaa. „Samas aitab teema tõsta ka üldist teadlikkust toidujäätmete tekkega seotud probleemidest ja kaasnevatest keskkonnamõjudest.“ ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni andmete kohaselt hävib või raisatakse ligikaudu kolmandik kogu maailmas toodetud toidust. Hävinud või raisatava toidu tootmiseks kulub ligikaudu üks neljandik igal aastal põllumajanduses tarbitavast veest ja selle toidu tootmiseks vajaliku põllumajandusmaa pindala võrdub Hiina pindalaga. Keskkonnaministeerium koostöös teiste ministeeriumidega koostab tegevuskava, millega soovitakse vähendada toidujäätmete tekkimist. Toidujäätmete tekke vältimise kava valmib 2020. aasta lõpuks ja see on osa riigi jäätmekavast. Esimesel kohtumisel osalesid sotsiaalministeeriumi, keskkonnaministeeriumi, maaeluministeeriumi, siseministeeriumi, sotsiaalkindlustusameti, veterinaar- ja toiduameti, Eesti Lasterikaste Perede Liidu, Tallinna ja Harjumaa Lasterikaste Perede Liidu, Eesti Pensionäride Ühenduste Liidu, Oleviste hoolekande ja Avatud Lootuse Fondi, Eesti vaesuse vastu võitlemise organisatsiooni, Toidupanga, Punase Risti, Lastekaitse Liidu, Eesti Puuetega Inimeste Liidu, Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning kohalike omavalitsuste esindajad, samuti Toiduliidu ning Prisma, Maxima, Selveri, Coopi ja Rimi esindajad. Pressiteade eesti viipekeeles
EST
29-06-2020 - 09:57 - Diabeedikool - Sensoriseminar 6. märtsil 2020

Sensorid ja toetavad teenused 6. märtsil 2020 toimus Tallinnas TTÜ ruumides ELDÜ korraldatud infopäev 1. tüüpi diabeeti põdevatele täiskasvanutele. Haigekassa esindajaga oli osalejatel võimalik arutada täiskasvanud patsientide vajaduste ja Haigekassa rahastusvõimaluste üle. Töötukassa esindaja tutvustas tööalase rehabilitatsiooni võimalusi.

The post Sensoriseminar 6. märtsil 2020 appeared first on Diabeedikool.

29-06-2020 - 06:57 - - Riik toetab Ida-Virumaal sotsiaalteenuste arendamist
Sotsiaalministeerium ja Ida-Virumaa kohalikud omavalitsused viivad koostöös läbi arendusprogrammi pilootprojekti, millega toetatakse kohalikke omavalitsusi sotsiaal- ja hoolekandeteenuste arendamisel. Programmi tulemusena peaks paranema Ida-Virumaa kohalikes omavalitsustes sotsiaalhoolekande teenuste kättesaadavus ja kvaliteet, samuti suurenema koostöö ja kogemuste vahetamine erinevate omavalitsuste ning tervishoiu ja sotsiaalsüsteemi vahel. „Ida-Virumaal tuleb muuta kättesaadavamaks piiratud liikumisvõimega inimestele vajalikud ning vaimse tervisega seotud teenused, et tekiks ühtne ja hästi kättesaadav sotsiaalteenuste võrgustik,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Ida-Virumaal on puuetega inimeste osakaal kõrge ja kasvutendentsis kõikides vanuserühmades. Seetõttu on oluline, et sealsetes omavalitsustes pakutaks hoolekandelist abi võrdväärse kvaliteedi ja kättesaadavusega ning sotsiaalvaldkonna töötajad jõuaksid iga üksiku abivajajani.“ Programmi eesmärk on motiveerida kohalikke omavalitsusi koostöös partneritega looma uusi ja edendama olemasolevaid sotsiaalhoolekande valdkonna koostöövõrgustikke, samuti julgustada KOVe rakendama sotsiaalteenuste pakkumisel uuenduslikke lahendusi. Oluline on suurendada ka Ida-Virumaa omavalitsuste osalust ESF-i meetmest „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ rahastatavas avatud taotlusvoorus sotsiaalteenuste arendamiseks ja uute teenuste osutamiseks. Ida-Virumaa arendusprogramm on riigi esimene katseprojekt, mille eesmärk on toetada ühte regionaalset piirkonda sotsiaalteenuste strateegilisel planeerimisel ja teenuste kättesaadavuse parandamisel. Arendusprogramm sisaldab nõustamisi, koolitusi ja  teenusedisaini metoodika rakendamist. Sotsiaalministeerium teeb pärast katseprojekti järeldused, kas piirkondlik lähenemine töötab ja kas seda on vajalik ka edaspidi rakendada.  Programm kestab 31. märtsini 2021 ja seda rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest. Arendusprogrammi infopäevad toimuvad 25. augustil Jõhvi Kontserdimajas ja 26. augustil Narvas Vaba Laval kell 11-17. Infopäevadele on oodatud kohalikud omavalitsused ja nende partnerid, kellel on huvi uue programmi vastu ning kes soovivad kaasa rääkida ja anda oma panuse Ida-Virumaa sotsiaalvaldkonna arengus. Pressiteade eesti viipekeeles
EST
25-06-2020 - 06:23 - Eesti Autismiliit - Liikva Päikesekodu ootab avatud uste päevale 11.juulil
Avatud uste päeval: * vaatame koos, kuidas edeneb küla ehitus, * näeme, kus ja millised on meie majad, * vaatame üle, kuidas on planeeritud magamis- ja eluruumid, * uurime ümbrust ja kujutame ette, kuidas küla järgmisel suvel välja näeb, * räägime plaanidest ja teenusele saamisest. Pärast registreerimist saadame Teie meilile täpsed juhised kohale tulemiseks. Palun […]
25-06-2020 - 06:22 - Eesti Autismiliit - 27.juunil on võimalik proovida purjetamist Tamula järvel
Erilised purjetajad ootavad soote tõmbama ja rooli hoidma, et ise elulainetel kurssi hoida.Purjetame Tamula järvele 27. juunil kl 15-18 Rannahoone juurest paadikailt. Sobiliku ilma puhul proovisõidud instruktorid Hugo Rasmus Vaino ja Uko Rasmus Tiidemann. Melu ja kerge kehakinnitus, halva ilma korral kaldaprogrammis Tamula hotellis sõlmede õpetamine, tants ja trall. Vajalik on registreerumine:https://forms.gle/2W2nhUCU8b64no9p8 Kaasavat purjetamist toetab […]
22-06-2020 - 08:28 - Eesti Vaegkuuljate Liit - Juuni 2020
2. juuni – Ligipääsetavuse e-keskkondade rakkerühma  koosolek. Osales Allar 3. juuni – TPIKile pakkumine silmusvõimendite osas, ruumide hindamine. Tegeles Teet 5. juuni – Ligipääsetavuse riikliku korralduse teemagrupi zoomi koosolek. Osalesid Teet ja Jüri 9.juuni- audiovisuaalsete teenuste rakkerühm. Osalesid Külliki ja Teet 9. juuni – kohtumine SoM-is ligipääsetavuse riikliku korralduse osas. Osales Teet 11.juuni- kohtumine Õoguskantsleri […]
17-06-2020 - 04:59 - - Sotsiaalministeerium asub koostööpartneritega uuendama ravimipoliitikat
Sotsiaalminister Tanel Kiige eestvedamisel toimub täna, 17. juunil ravimivaldkonna videoümarlaud, kus antakse avalöök uue tervikliku ravimipoliitika arengudokumendi ja tegevuskava koostamisele. Tulevaks kevadeks on kavas leppida kokku konkreetsetes tegevustes taskukohaste ravimite kättesaadavuse parandamiseks Eesti patsientidele. „Viimane ravimipoliitika alusdokument pärineb aastast 2013. Kuid ravimivaldkond on kiiresti arenev. Terve rida küsimusi ootab jätkuvalt paremat lahendust – ennekõike kuidas vähendada veelgi patsientide omaosalust ravimite eest tasumisel ning kuidas ennetada tarneraskusi ja leevendada nende mõju patsientidele,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Äsjane COVID-19 kriis testis meie tervishoiusüsteemi valmisolekut ja sealhulgas ka ravimituru vastupidamisvõimet. Kriis kinnitas paljude ravimivaldkonna osapoolte head koostöötahet ravimite jätkuva kättesaadavuse tagamiseks. See on hea lähtekoht, et leppida ühiselt kokku uues terviklikus, tervishoiu põhimõtteist lähtuvas ravimipoliitikas aastateks 2021-2030 ja konkreetses tegevuskavas seatud eesmärkide saavutamiseks,“ lisas minister Kiik. Kavandatava ravimipoliitika eesmärk on tagada ravimite järjepidev kättesaadavus ja ratsionaalne kasutus, et toetada inimeste tervena elatud eluea pikenemist ja patsientide elukvaliteedi paranemist. Eraldi on kavas tähelepanu pöörata innovatsiooni ja läbipaistvuse suurendamisele ravimivaldkonnas. „Eestis kasutatavad ravimid peavad olema taskukohased nii patsientidele omaosaluse vaates kui ka kokkuvõttes maksumaksjatele, kes nende eest läbi haigekassa tasuvad,“ ütles Eesti Haigekassa ravimiosakonna juhataja Erki Laidmäe. „Ravimite rahaline kättesaadavus sõltub peamiselt ravimitootjate ja riigi sujuvast koostööst ja loodan, et läbi ravimipoliitika uuendamise protsessi õnnestubki kokku leppida konkreetsetes sammudes, mida kumbki pool astuma peab.“ Videoümarlaual tutvustatakse poliitikadokumendi koostamise eesmärki ja tööprotsessi. Arutelud jätkuvad ravimivaldkonna ekspertide osalusel eraldi töögruppides septembris-oktoobris 2020. Sisulised arutelud hakkavad toimuma viies teemapõhises töögrupis: 1) ravimite kvaliteet, tõhusus ja ohutus; 2) ravimite füüsiline kättesaadavus; 3) ravimite rahaline kättesaadavus; 4) ravimite ratsionaalne kasutamine ning 5) apteegiteenuse kvaliteet ja täiendavate teenuste arendamine. „Ravimite valdkond on üks reguleeritumaid ja selleks on põhjust – inimeste tervise ja majandushuvide seosed on väga delikaatsed ja vajavad ennekõike ekspertide teadmisi. Paljud ravimite väljatöötamise ja müügile lubamise reeglid on paika pandud Euroopa Liidu tasandil, aga mitmed ravimite müügi ja kättesaadavuse teemad on riikide endi otsustada,“ ütles ravimiameti peadirektor Kristin Raudsepp. „On väga hea, kui saame seekord pikema vaatega arengusuunad kokku leppida. Ja loomulikult võib nendest aruteludest kujuneda ka ideid, kuhu Euroopa Liidu ravimite alased arutelud võiksid välja viia.“  Viimastel aastatel on ravimivaldkonnas toimunud mitmeid olulisi arenguid – kasutusele on võetud ravimite koostoimete andmebaas arstidele ja apteekritele, 2017. aastal käivitati täiendava ravimihüvitise süsteem suuremate ravimikulude hüvitamiseks, juurutatud on ravimite ehtsuse kontrolli süsteem, paranenud on ravimite tarneraskustest teavitamine, proviisorite suurema sõltumatuse võimaldamiseks lahutatud ravimite jae- ja hulgimüük ning palju muud. Ravimivaldkonna ekspertide koostöös peaks 2021. aasta alguseks valmima ravimipoliitika tulevikusuundumusi kirjeldav dokument aastateks 2021-2030, mis kinnitatakse Vabariigi Valitsuses. Ravimipoliitika videoümarlaual osalevad Eesti Puuetega Inimeste Koja, Eesti Patsientide Liidu, Eesti Perearstide Seltsi, Eesti Arstide Liidu, Eesti Haiglate Liidu, Tartu Ülikooli farmaatsia instituudi, Eesti Akadeemilise Farmaatsia Seltsi, Eesti Farmaatsia Seltsi, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli, Eesti Ravimitootjate Liidu, Eesti Ravimihulgimüüjate Liidu, Eesti Proviisorite Koja, Eesti Apteekrite Liidu, Eesti Haiglaapteekrite Seltsi, Eesti Loomaarstide Ühingu, Ravimiameti, Eesti Haigekassa, Konkurentsiameti, Maaeluministeeriumi ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse esindajad. Pressiteade eesti viipekeeles
EST
15-06-2020 - 06:17 - - Pooleteise aasta jooksul on vabatahtlikud pakkunud tuge ja seltsi 680 eakale ja erivajadusega inimesele
MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant sõlmis 2018. aasta augustis sotsiaalministeeriumiga kaheaastase lepingu, mille jooksul arendati koostöös kohalike omavalitsuste ja teenusepakkujatega välja Eestile sobiv koostöömudel vabatahtlike kaasamiseks hoolekandesse. Eesmärk on toetada eakaid ja täisealisi erivajadustega inimesi, kes vajavad abistamist või juhendamist igapäevase eluga toimetulekul ja ühiskonnaelus osalemisel. 2018. aasta oktoobrist tänaseni on vabatahtlikud tuge pakkunud ligi 680 abivajajale enam kui 21 600 tundi.  18. juunil toimub veebiseminar, kus tutvustatakse pilootprojekti tulemusi ja ettepanekuid mudeli üle-eestiliseks rakendamiseks, sest tulevikus võiksid vabatahtlikud seltsilised tegutseda üle-eestiliselt. „Vabatahtlike panus on oluline ennetus- ja tugimehhanism riiklikule hoole­kandesüsteemile. Vabatahtlike tegevus annab lisandväärtust ametlikele sotsiaalteenustele ning see omakorda võimaldab eakal või puudega inimesel kauemaks koju elama jääda ja ennetada hooldekodusse sattumist,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Viimaste aastate jooksul on nii riigieelarve kui Euroopa Sotsiaalfondi vahendite toel algatatud mitmeid sotsiaalvaldkonda arendavaid ettevõtmisi, kus sotsiaalteenuste kõrval on üha enam suunatud tähelepanu just inimeselt-inimesele lahenduste arendamisele.“ Vabatahtlikud tegutsesid ka eriolukorras. Näiteks viisid nad abivajajale koju toitu, ravimeid ja esmatarbekaupu ning pakkusid seltsi telefoni teel. Kindlasti rõõmustab teadmine, et Eesti inimesed tahavad ja on valmis teisi aitama. Pilootprojekti raames õnnestus püsivabatahtlikeks kaasata ligi 270 inimest. Arvestades, et üha enam on pead tõstmas trend, et vabatahtlikud pikaajaliselt panustada ei taha, on see väga hea tulemus.  „Liikumise Kodukant mudeli rakendamise kogemus on näidanud, et vabatahtlike abi seisneb kõige sagedamini inimliku toe pakkumises – toetavas vestluses, mis paljudel juhtudel oli seotud ka mingi tegevusega. Sagedamini loeti ajalehti või võeti koos einet, osa vabatahtlikke lahutasid inimese meelt lauamängudega, tehti käsitööd või mäluharjutusi. Tänu vabatahtlikele on abivajajad saanud koduseinte vahelt välja, minna poodi, kontserdile või  kogukonnasündmusele,“ tutvustab kogemusi Liikumise Kodukant vabatahtliku tegevuse valdkonna juht Eha Paas. Kodukant koostöös sotsiaalministeeriumiga hakkas 2018. suve lõpul välja töötama ja piloteerima vabatahtlike kaasamismudelit hoolekandesüsteemi. Projekti oli kaasatud seitse maakonda (Harjumaa, Hiiumaa, Lääne-Virumaa, Pärnumaa, Põlvamaa, Viljandimaa, Võrumaa). Valminud raport koos ettepanekutega mudeli edasiseks rakendamiseks avalikustatakse Vabatahtlike Väravas juuni lõpuks. Pilootprojekti tulemuste põhjal teeb sotsiaalministeerium Vabariigi Valitsusele ettepanekud edasisteks tegevusteks selle aasta novembris. Veebiseminari päevakava: https://vabatahtlikud.ee/uudis/kutse-kokkuvotvale-webinarile-vabatahtlikud-h Pressiteade eesti viipekeeles
EST
12-06-2020 - 09:53 - Võrumaa Puuetega Inimeste Koda - Kutsume osalema: Küsitlus puudega inimeste toimetulekust kriisiajal

Oleme koostanud Eesti Puuetega Inimeste Kojas anonüümse küsitluse, millega soovime koguda infot selle kohta, kuidas puudega ja erivajadustega inimesed ning nende pered tulid ja tulevad toime kriisiajal ehk perioodil eriolukorra kehtestamisest kuni praeguseni. Selleks palume puuetega inimestel ja/või nende lähedastel leida 10-30 minutit, et vastata veebiküsitlusele. Sinu panus on oluline, sest küsitluse kokkuvõtte edastame sotsiaalministeeriumile ning haridus- ja teadusministeeriumile eesmärgiga võtta tuleviku kriisimeetmete kujundamisel arvesse puuetega ja erivajadustega inimeste kogemusi ja vajadusi. Palun jaga küsitlust ka teistele puuetega ja erivajadustega inimestele ning puuete ja erivajadustega laste vanematele! Küsitlus jääb avatuks kuni 19.06. Vasta küsitlusele Vasta küsitlusele lihtsustatud keeles Suur aitäh vastamast!...

The post Kutsume osalema: Küsitlus puudega inimeste toimetulekust kriisiajal appeared first on Võrumaa Puuetega Inimeste Koda.

12-06-2020 - 09:51 - Võrumaa Puuetega Inimeste Koda - Üritused Võrumaal 06.2020

The post Üritused Võrumaal 06.2020 appeared first on Võrumaa Puuetega Inimeste Koda.

08-06-2020 - 03:11 - Eesti Vaegkuuljate Liit - Kõku laagri alternatiivüritus- seiklusmatk! 11. juulil Tapal
Kutsume kõiki Kõkukaid 11.juulil üliägedale seiklusmatkale, mille on meie jaoks kokku pannud Luureretked OÜ. Matk on igaühele jõukohane, teekonna pikkus kokku umbes 7 km. Lisaks matkale viiakse läbi ka põnevaid mänge, koolitusi, meeskonnatöid jm. Saab ka ujuma ja telksauna minna, teha lõkke peal süüa ning õppida looduses paremini hakkama saama. Tapale saab kõige mugavamalt rongiga, […]
01-06-2020 - 06:55 - Eesti Kogelejate Ühing - Traditsiooniline EKÜ suvelaager 10-12. juulil

Eesti Kogelejate Ühingu suvelaager Kesk-Eesti, Jõgevamaa, Jõgeva vald, Pedja küla, Kuberi talu 10.-12. juuli 2020 Kogelejate ühingu suvepäevad tulevad ka sel aastal tavapärasel ajal – juulikuu teisel nädalavahetusel. Seekord on suvseminari peaesinejaks iga osaleja! Kui oleme meelde tuletanud kõnetehnikad ja avaliku esinemise põhialused, saab iga […]

The post Traditsiooniline EKÜ suvelaager 10-12. juulil appeared first on Eesti Kogelejate Ühing.

31-05-2020 - 07:52 - Allergialiit - Munaallergia
Toiduallergia on 90% juhtudest põhjustatud vaid kaheksast toiduainest. Muna kuulub nimetatud „suure kaheksa“ tippu ning munaallergia on kõige sagedam lapseeas. Munaallergia on eelkõige IgE antikehade vahendatud immuunreaktsioon toidus sisalduvate munavalkude suhtes. Teisalt ei pruugi munaallergia olla põhjustatud ainult IgE-antikehadest ning seda tüüpi reaktsiooni nimetatakse mitte-IgE vahendatud allergiaks. IgE-vahendatud reaktsioonid on kiire algusega (tavaliselt tekivad mõne […]
29-05-2020 - 09:28 - Eesti Kogelejate Ühing - LAAGER LASTELE kes kogelevad ja nende peredele

Registreeri Doodles: doodle

The post LAAGER LASTELE kes kogelevad ja nende peredele appeared first on Eesti Kogelejate Ühing.

28-05-2020 - 06:36 - EKLVL - Lastelaager Rummusaares 14.-19. juulil 2020
Ka sel aastal toimub Rummusaare puhkebaasis kuulmispuudega lastelaager! Laagri korraldavad OÜ Targalt Talitaja ja EKLVL. Ootame kuulmispuudega lapsi ja nende õdesid-vendi vanuses 6‒15 aastat. Lapsevanema omaosalus laagri eest on 100 eurot. Kavas on nii nagu varasematel aastatel palju sportlikku tegevust,
26-05-2020 - 02:14 - EKLVL - FEPEDA fotokampaania „Üheskoos tulevikku“
Üle-euroopaline kuulmispuudega laste vanemate ühingute assotsiatsioon FEPEDA kuulutas välja fotokampaania. Eesmärk on saada igast liikmesriigist 10 lapse pilt koos lühikese selgitusega. Selgitus saatke pildile lisaks (ärge kirjutage pildi peale). Selgitus võib olla nt: Mina olen Martin. Olen 10-aastane. Mulle meeldib
24-05-2020 - 11:02 - Allergialiit - Lehmapiimaallergia
Lehmapiimaallergia on lapseea sagedaim toiduallergia vorm, seda esineb umbes 2,5 protsendil lastest ning eelkõige kahel esimesel eluaastal. Vahel aetakse piimaallergia segi laktoositalumatusega. Laktoositalumatus pole sama mis piimaallergia. See on haigus, mille põhjuseks on piimasuhkrut lagundava ensüümi ehk laktaasi puudulikkus ja see on põhiliselt täiskasvanute probleem, lapseeas on seda harva. Vanusega laktoositalumatus sageneb. Laktaas lõhustab soolestikus […]
22-05-2020 - 08:28 - Eesti Vaegkuuljate Liit - Mai 2020
8.mai- allkirjastasime koos EPIKoja ja Eesti Kurtide Liiduga pöördumise Riigikogule seoses Rahvusringhäälingu seaduse muudatuse teise lugemise peatamise osas. 12.mai- audiovisuaalsete teenuste rakkerühma koosolek. Osalesid Külliki ja Teet 12. mai – Külliki koostas kokkuvõtte 21. aprillil avaldatud audiovisuaalsete teemade küsimustikust. 12. mai – LIPS-i kasutajakoolitus – osales Teet 13. mai Ligipääsetavuse riikliku korralduse rakkerühma zoomi koosolek. […]
21-05-2020 - 12:18 - - UURING: Kõikidest ühistranspordi peatuste liikidest on parima ligipääsetavusega raudtee- ja trammipeatused
Kõikidest ühistranspordi peatuste liikidest on parima ligipääsetavusega raudtee- ja trammipeatused, jaamahoonetest on ligipääsetavusega probleeme bussi- ja raudteejaamades, mõnevõrra paremas seisus on lennujaamad, selgub sotsiaalministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellitud transpordi ja tehiskeskkonna ligipääsetavuse analüüsist. Bussipeatuste ligipääsetavus erineb regiooniti - parimad lahendused on suuremates linnades nagu Tallinn, Tartu ja Pärnu, maapiirkonnas on peatuste üldine seisukord linnadega võrreldes halvem. Uuring näitab, milline on Eesti ühistranspordipeatuste ja jaamahoonete olukord ning kas ja mil määral on peatuste juures arvestatud erinevate kasutajate vajadustega. Iga sõlmpunkti ja objekti osas hinnati, millistes aspektides on need ligipääsetavad erivajadustega inimestele, eakatele, lapsevankriga liiklejatele, lastele ja paljudele teistele, kel on avalikus ruumis liiklemiseks tarvis abivahendit või kelle füüsiline võimekus või nägemis- või kuulmistaju on langenud, millised kohandused on vajalikud ligipääsetavuse tagamiseks ning milline oleks kohanduste eeldatav maksumus. Analüüsi tulemused on olulised põhjusel, et ühistransport on ühenduslüli inimese teekonnal ning selle halb seisukord võib katkestada paljude inimeste igapäevased teekonnad kooli, tööle, kauplusesse ja mujale. „Rahvusvahelisel ligipääsetavuse päeval on oluline mõelda selle peale, et kõikidel ühiskonna liikmetel oleks võrdsed võimalused avalikus ruumis liikuda. Paraku välistab meie füüsiline keskkond jätkuvalt väga paljud kasutajad või muudab nende liikumise väga keeruliseks,“  ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Ligipääsetavus peab saama valdkondade üleselt poliitikate tegemise loomulikuks osaks. Vaid nii saame kindlustada, et nii lapsed, eakad, erivajadusega inimesed kui kõik teised saavad võrdselt ühiskonnaelus osaleda, käia tööl ja koolis, tarbida erinevaid tooteid ja teenuseid. Eestis on paljud peatused ja hooned erinevatele sihtgruppidele üha enam ligipääsetavad, kuid peame siiski mõtlema selle peale kuivõrd igaüks meist aitab kaasa, et ühelegi ühiskonnagrupile ei seataks asjatuid piiranguid.“ Ministri sõnul tuleb erinevate arenduste puhul algusest peale ligipääsetavuse aspektidega arvestada, et vältida hilisemaid lisakulutusi ja ressurssi ümberehitusteks. „Ligipääsetavus on odavam ja inimestele mugavam, kui sellega arvestatakse juba projekteerimisel ning läbivalt kõigis etappides.“ Analüüsi käigus kaardistati Eesti olulisemad ühistranspordi sõlmpunktid ehk kohad, kust sõidavad läbi erinevat liiki transpordivahendid, sealhulgas peatused, mis võimaldavad inimeste ligipääsu spetsiifilistele teenustele. Lisaks kaardistati jaamahooned ja nende juures olevad invaparkimiskohad ning põhilistele liikumissuundadele jäävad ülekäigud sõlmpunktide aladel. Kokku kaardistati analüüsi käigus 767 erinevat transporditaristu objekti, mille asukohaandmed on kättesaadavad Google Mapsi avalikus kaardirakenduses. „Liikumiskeskkond peab olema mugav, ligipääsetav ja ohutu ning võimaldama iseseisvalt liikuda igaühel meist, seda nii kaheksa kui ka 80-aastasel inimesel. Lisaks ühistranspordipeatuste ja sõlmpunktide ligipääsetavuse parandamisele vajavad süsteemset ja pidevat tähelepanu ka nendeni viivad teekonnad, liikumisinfo kättesaadavus, ühistranspordivahendite ligipääsetavus,“ ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi transpordi arengu ja investeeringute osakonna peaspetsialist Liis Vahter. „Et ligipääsetavus ei tohi olla hooajaline nähtus, tuleb füüsilise keskkonna parandamise ja nutika infoedastuse kõrval samavõrra tagada ka kvaliteetne aastaringne hooldus. Seda selleks, et kasutaja saaks ka raske talveilmaga ühistransporditeenusele loota.“ Vahteri sõnul on ühe konkreetse tegevusena sel perioodil investeeritud raudteepeatuste arendamisse, eesmärgiga parandada ligipääsetavust, integreerida erinevaid liikumisviise ja parandada seeläbi rongiliikluse kasutajakogemust. Rongireisijate arv on sisuliselt kahekordistunud ning see arendus on olnud edukas. „Värskelt valminud analüüsi tulemused kinnitavad, et ligipääsetavuse kvaliteedi ja arendustegevustega on vajalik järjepidevalt tegeleda.“ Uuringus kaardistatud bussipeatuste hinnanguline ligipääsetavaks tegemise maksumus oleks ligi 3,4 miljonit eurot, kaardistatud jaamahoonete ligipääsetavaks tegemise maksumus veidi üle 270 tuhande euro, kaardistatud ülekäikude maksumus ligi 875 tuhat eurot ning tööd kaardistatud objektide juurde invaparklate rajamisel maksaksid üle 31 tuhande euro. Kokku maksaks kaardistatud objektide ligipääsetavaks tegemine hinnanguliselt 4,6 miljonit eurot. Bussipeatuste ligipääsetavuse kohandustööde kogumaksumus Eestis oleks hinnanguliselt 39,8 miljonit eurot, seejuures pole arvestatud puute ja kompimisega tajutavate materjalide, näiteks mummukivide kasutamisega. Maksumused on arvestatud koos käibemaksuga. "Eriolukorras on kõik inimesed saanud kogeda, kui ahistavad on liikumispiirangud. Kahjuks kogeb suur osa eestimaalastest liikumispiiranguid ka tavaolukorras. Loodan, et ligipääsetavuse päeva tähistamine ja värskelt valminud uuring aitavad motiveerida igat füüsilise ja virtuaalkeskkonna loojat juba eos läbi mõtlema, kas loodut saavad takistusteta kasutada kõik inimesed," ütles Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht Anneli Habicht. Täna tähistatakse rahvusvahelist ligipääsetavuse päeva, mille eesmärk on tõsta teadlikkust, et iga inimene, ka erivajadusega inimene, laps ja eakas, soovib teistega võrdselt ühiskonnaelus osaleda, käia tööl ja koolis, kuid tihtipeale ei ole keskkond igaühele ligipääsetav. Ligipääsetavus tähendab, et kogu elanikkond on elu- ja infokeskkonda kaasatud ja kõikidele on antud ühiskonnaelus osalemiseks võrdsed võimalused. Olulisemad tulemused: Kõikidest peatuste liikidest on parima ligipääsetavusega raudtee- ja trammipeatused, kokku hinnati 89 tk. Nendes peatustes on kõige rohkem arvestatud eri ligipääsetavuse aspektidega, näiteks füüsiline ligipääs, puute ja kompimisega tajutavad teekatted, kontrastsus, reaalaja infotablood jne. Bussipeatused on üldiselt heas seisukorras, erinevused esinevad regiooniti, parimad lahendused on suuremates linnades nagu Tallinn, Tartu ja Pärnu. Linnade keskmine skoor 61%. Maapiirkonnas on peatuste üldine seisukord linnadega võrreldes halvem – puuduvad ootekojad, valgustus, ooteplatvormid ning teekate on liikumisabivahenditele läbimatu. Jaamahoonetest on vähem ligipääsetavad bussi- ja raudteejaamad ning sadamad. Mõnevõrra paremas seisus on lennujaamad, mis on seletatav rahvusvaheliste nõuetega, kuid näitaja võiks olla palju parem. Näiteks Tallinna Lennujaam on küll füüsiliselt hästi ligipääsetav, kuid on teisi puudeliike puudutavate kohanduste osas puudulikum. Ligipääsetavust hinnati kokku 47 eri liiki jaamahoones, millest bussijaamasid 21, rongijaamasid 9, sadamaid 11 ja lennujaamu 6. Ülekäigurajad. Helisignaalide kasutamine ülekäikudel ei ole väga levinud, kuid liiklusohutuse ja vaegnägijate seisukohalt on see väga oluline. 198 kaardistatud ülekäigust esines helisignaali kõigest 13 teeületuskohal. Rohkem tähelepanu vajaksid ka ülekäigu puute ja kompimisega tajutav tähistamine ja ülekäiguni suunamine. Invaparkimiskohad. Heas seisus on transporditaristu hoonete juures olevad invaparkimiskohad. Kaardistatud jaamahoonetest (47 hoonet) puudus invaparkimine aga 61%-l (29 hoonel). Invatualetid. Kaardistatud jaamahoonetest puudus invatualett 28%-l juhtudest. Uuring on valminud Euroopa Regionaalarengufondist Valdkondliku teadusja arendustegevuse tugevdamise programmi (RITA) tegevus 2 „Teadmistepõhise poliitikakujundamise toetamine" rahastamisel. Pressiteade eesti viipekeeles
EST
18-05-2020 - 05:11 - Eesti Vaegkuuljate Liit - Toompuiestee vastuvõtt taas avatud
Alates 19. mai jätkuvad igal teisipäeval vastuvõtupäevad meie Toompuiestee kontoris. Toimub esmatasandil kuulmisalane nõustamine, patareide müük, osutatakse rehabilitatsiooni- ja kogemusnõustamisteenust. Infot saab kirjutustõlketeenusest, kohapeal olemas häiresüsteemide näidiseid, erinevate kuulmiskeskuste voldikuid jne. Sotsiaaltöötaja Ene Oga on teid ootamas teisipäeviti kell 11-17, eelneval kokkuleppel saab kohtumisi korraldada ka teistel päevadel, sh teiste spetsialistidega. Juhatuse esimees Külliki Bode […]
13-05-2020 - 07:22 - EKLVL - Rummusaare kevadtalgud said peetud
Kõigepealt palju tänu kõikidele talgulistele, kes leidsid aega ja andsid suure panuse Rummusaare ettevalmistamiseks suveperioodiks. Kokku saadi tavapärasest oluliselt vähem, aga see-eest väga võitlusvõimelise ja toetahtelise seltskonna : 14 täiskasvanut, 4 last ja Ruudi. Sai veedetud mõnus päev värskes õhus.
04-05-2020 - 07:23 - EKLVL - EKLVL ja Implantaadilaste Seltsi aastakoosolek toimub sel aastal veebis
Koht: Zoom, link edastatakse registreerunute e-postkasti. Aeg: 7. mai kell 18 – 19.30. Zoomis on ka viipekeele tõlge – palun vaadake PDF failist, kuidas viipekeeletõlget parenimi näha. Zoomis viipekeeletõlge kasutamise juhis Kavas EKLVL ja Implantaadilaste Seltsi 2019. a majandusaasta aruannete
29-04-2020 - 10:29 - Eesti Leukeemia ja Lümfoomihaigete Liit - ! UUS ! KML patsiendi teejuht- valminud aprillis 2020
Uus inforaamat: “KML patsiendi ja tema lähedaste teejuht” on valmis saanud. Trükitud raamatud on kättesaadavad PERHis ja Tartu Kliinikumi Hematoloogia osakondades. Loodame varsti valmis saada ka venekeelse raamatu.
22-04-2020 - 09:09 - Eesti Vaegkuuljate Liit - Oluline! Palun vastake küsimustikule
Palume vastata ühele olulisele küsimustikule audiovisuaalsete teenuste kohta, mille leiate allolevalt aadressilt: Küsitlus audiovisuaalsete teenuste kohta   Küsitluse eesmärk on kaardistada huvigruppide ootusi telesaadete ja teiste audiovisuaalsete teenuste ligipääsetavuse osas. Teie vastused on väga olulised, sest tänu Teile saavad teenusepakkujad infot, millistele toodetele on vaja rohkem tähelepanu pöörata.   Küsitlusele ootame vastuseid hiljemalt 6.maiks, siis […]
22-04-2020 - 08:28 - Eesti Vaegkuuljate Liit - Aprill 2020
2. aprill toimus audiovisuaalsete teenuste rakkerühma kohtumine Zoomis kitsamas ringis. Osalesid Teet ja Külliki. 5. aprillil esitas Teet EVL sisendi ligipääsetavuse riikliku korralduse teemagruppi. 6. aprillil – LIPS testimise koosolek – osales Teet. 7.aprillil toimus audiovisuaalsete teenuste rakkerühma esimene kohtumine. Osalesid Külliki Teet, Jüri 8.aprill- juhatuse  ja nõukoja veebikoosolek 14. aprillil esitas Teet selgitava kirjelduse […]
20-04-2020 - 05:42 - Eesti Vaegkuuljate Liit - Arvamuslugu: Mask- uus normaalsus? Palun, ei!
Miks selline hüüatus, mis lahti? Aga kas olete mõelnud, kuidas saavad sellel “maskiballil” hakkama kuulmislangusega inimesed? Maskis inimestel on varjatud kõige tähtsam suhtlemisvahend- suu, mille pealt loevad nii vaegkuuljad kui kurdid. Oleme olnud seni kannatlikud ning proovinud kuidagimoodi hakkama saada, aga kui see olukord peaks pikemalt jätkuma, siis on tõesti aeg sõna sekka öelda. Loe […]
10-04-2020 - 09:48 - Allergialiit - Kuidas käsi kaitsta?
Kuidas käsi kaitsta, kui neid on vaja pidevalt pesta ja desinfitseerida? Kuula kuidas dr. Maigi Eisen annab selleks nõu www.vikerraadio.ee
09-04-2020 - 09:10 - - Riik hakkab maksma eriolukorra ajal toetust erivajadusega laste vanematele
Vabariigi Valitsus kiitis täna heaks toetuse määramise erivajadusega last kasvatavale vanemale. Toetuse eesmärk on võimaldada asendussissetulek vanemale, kes peab tulenevalt eriolukorrast erivajadusega lapse kasvatamise tõttu olema ajutiselt töölt eemal. „Haridusasutuste kaugõppele üleminek tähendab oluliselt suuremat koormust erivajadusega laste vanematele, sest lapse erivajadus eeldab täiendavat järelevalvet ja tuge nii õppimisel kui hooldustoimingutel, mistõttu peavad vanemad ajutiselt töölt ära tulema,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Samuti on mõnedel erivajadusega lastel nõrgenenud immuunsus, mis asetab nad COVID-19 riskirühma ning on mõistetav ja soovitatav, et olukorras, kus kaugtöö pole võimalik, jäävad vanemad ajutiselt töölt eemale ning riik pakub neile peredele tuge eriolukorra ajal toimetulekuks.“  Erivajadusega lapse vanema toetusele on õigus inimesel, kes kasvatab immuunpuudulikkusega, raske või sügava puudega või teatud haridusliku erivajadusega last ning kes on töötamise registri andmetel palgata puhkusel või kelle võlaõigusliku lepingu täitmine on peatatud. Toetuse saamiseks tuleb seega vanemal ja tööandjal või tööd võimaldaval isikul puhkusele jäämises või lepingu peatamises kokkuleppele jõuda ning töö- või käsundiandja peab kokkuleppe fikseerima töötamise registris. Toetuse suurus on 70% lapsevanema eelmise kalendriaasta ühe kalendripäeva keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatud tulust. Toetuse miinimumsumma ühes kuus on 540 eurot ja maksimumsumma 1050 eurot. Toetust makstakse tagasiulatuvalt alates vanema tasustamata puhkuse või võlaõigusliku lepingu täitmise peatamise päevast, kuid mitte varasemast kui 12.03.2020. Valitsus kuulutas seoses COVID-19 haiguse levikuga 12.03.2020 välja eriolukorra ja otsustas viia haridusasutused distantsõppele. Sotsiaalkindlustusamet saadab erivajadusega lapse vanematele toetuse saamise võimaluse kohta teavituse ja alates 13. aprillist ka iseteeninduse pakkumuse. Vanem peab toetuse saamise sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses kinnitama. Esimeste väljamaksetega alustatakse alates 20. aprillist. Valitsus toetas sotsiaalministeeriumi ettepanekut eraldada toetuse maksmiseks 2020. aasta riigieelarve lisaeelarvega 10 miljonit eurot. Valitsus esitas 2. aprillil lisaeelarve seaduseelnõu Riigikogule menetlemiseks. Toetuse saamise täpsemad tingimused on kirjas sotsiaalkindlustusameti kodulehel: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/erivajadusega-lapse-vanema-erakorraline-toetus    
EST
08-04-2020 - 12:49 - - Hooldusperede toetus suureneb kaks korda, puudega lapse toetust laiendatakse ka harvikhaigusega lastele
Riigikogu võttis täna vastu seadusemuudatused, millega suurendatakse hooldusperede toetamist. Lisaks laiendatakse puudega lapse toetust harvikhaigusega lastele ehk toetust hakkavad ühtlasi saama fenüülketonuuria diagnoosiga lapsed, kellel pole puuet pole määratud, ent kes vajavad tuge ravitoidu ostmisel. „Täna vastu võetud muudatused pakuvad senisest enam turvatunnet nii hooldusperedele kui ka harvikhaigustega ja erivajadusega laste vanematele,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Hooldusperede täiendav toetamine on oluline samm, et jätkata perepõhise asendushoolduse väärtustamist ning kindlustada riigi poolt toetusfondi eraldatud vahendite eesmärgipärane kasutamine. Harvikhaigusega lastele hakkab riik maksma puudega lapse toetust, mis aitab luua lastele kasvamiseks ja arenguks võimalikult head tingimused ning ennetada terviseprobleemide süvenemist ning puude tekkimist.“ Edaspidi muutub minimaalne summa, millega kohalik omavalitsus on kohustatud toetama hooldusperet ühe lapse hooldamisel. Võrreldes varasemaga suureneb hooldusperede minimaalne toetamine kaks korda ehk hooldusperele makstava toetuse või tasu miinimum on edaspidi pool töötasu alammäärast lapse kohta.   Jätkuvalt on tegemist toetuse miinimumi kehtestamisega ning iga kohalik omavalitsus saab otsustada hooldusperede toetamise ka suuremas summas, arvestades pere täiendavaid vajadusi lapse perre tuleku järgselt. Samuti on võimalik hoolduspere vanemat jätkuvalt toetada kas toetuse või tasu maksmisega. Täiendavalt kaetakse ka edaspidi hooldusperele hooldusel oleva lapse isiklikud kulud vastavalt vajadusele, kuid vähemalt seaduses sätestatud miinimumi ulatuses, keskmiselt 240 eurot ühes kuus. Seadusemuudatus jõustub 2020. aasta 1. juulil. Puudega lapse toetust laiendatakse ka harvikhaigusega lastele ehk luuakse erisus, mille järgi on võimalik puudega lapse toetust maksta teatud juhtudel ka neile lastele, kellele puuet pole määratud. Eesmärk on toetada peresid, kelle laste harvikhaigusega kaasnevad olulised lisakulud ning aidata kaasa püsivate tervisekahjustuste ja puude tekkimise ennetamisele. Toetust hakkavad saama sotsiaalkindlustusameti kaudu ka fenüülketonuuria diagnoosiga lapsed, kellel pole puuet pole määratud või ei määrata, ent kes vajavad tuge ravitoidu ostmisel. Lisaks andis Riigikogu Vabariigi Valitsusele volituse kehtestada eriolukorra ajal rahalise toetuse meetmeid, et ennetada või leevendada eriolukorrast tulenevaid toimetulekuraskusi. Sellest lähtuvalt esitab sotsiaalministeerium Vabariigi Valitsusele ettepaneku toetuse maksmiseks erivajadusega laste vanematele, kelle lastel on nõrgenenud immuunsüsteem või kelle erivajadus eeldab pidevat kodust tuge ja järelevalvet, mistõttu on vanem sunnitud ajutiselt töölt ära tulema.
EST
02-04-2020 - 01:24 - Eesti Vaegkuuljate Liit - Osalise ja puuduva töövõime, püsiva töövõimetuse ning puuete kestust pikendatakse
Valitsus kiitis heaks sotsiaalministri ettepaneku pikendada osalise või puuduva töövõime, püsiva töövõimetuse ja puude kestust ning vastavate toetuste maksmist kuue kuu võrra seoses tervishoiuasutustes vastuvõttude vähendamisega eriolukorra tõttu. Muudatus puudutab inimesi, kelle töövõime, püsiva töövõimetuse või puude otsus lõpeb ajavahemikul eriolukorra kehtestamisest kuni 2020. aasta augusti lõpuni.   Töövõime hindamise taotlemisel on nõue käia vähemalt kuue […]
02-04-2020 - 10:23 - - Osalise ja puuduva töövõime, püsiva töövõimetuse ning puuete kestust pikendatakse
Valitsus kiitis heaks sotsiaalministri ettepaneku pikendada osalise või puuduva töövõime, püsiva töövõimetuse ja puude kestust ning vastavate toetuste maksmist kuue kuu võrra seoses tervishoiuasutustes vastuvõttude vähendamisega eriolukorra tõttu. Muudatus puudutab inimesi, kelle töövõime, püsiva töövõimetuse või puude otsus lõpeb ajavahemikul eriolukorra kehtestamisest kuni 2020. aasta augusti lõpuni.   Töövõime hindamise taotlemisel on nõue käia vähemalt kuue kuu jooksul enne taotluse esitamist arsti juures. Eriolukorra tõttu on paljud raviasutused vähendanud ambulatoorset vastuvõttu, mistõttu on terviseandmete uuendamine töövõime hindamise taotluse esitamiseks raskendatud. Paljud vähenenud töövõimega inimesed kuuluvad ka riskigruppi, sest nende immuunsus on nõrgem ja seetõttu on parem, kui nad mõjuva põhjuseta tervishoiuasutusi ei külasta. Nii võib paljude inimeste töövõime hindamine eriolukorra ajal olla raskendatud või isegi võimatu. „Töövõime toetamise süsteem pakub mitmeid võimalusi vähenenud töövõimega inimeste abistamiseks, kuid kriisiperioodil on oluline eeskätt töövõimetoetuse õigeaegne kättesaamine,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Igakuise töövõimetoetuse katkemine võib seada inimese majanduslikult väga keerulisse olukorda, mistõttu on oluline leida kiire ja mõistlik lahendus toetuse jätkuvaks maksmiseks ka siis, kui inimene kohe arsti juurde ei pääse. Samuti pean oluliseks puuete kehtivuse pikendamist, et inimesed ei kaotaks puudetoetust ning õigust hädavajalikele teenustele.“ Osalise või puuduva töövõime kestust ning töövõimetoetuse maksmist pikendatakse kuue kuu võrra inimestel, kelle töövõime hindamise otsus lõpeb ajavahemikul 12. märts kuni 31. august 2020. See annab inimestele piisava aja arsti vastuvõtule saamiseks ning terviseandmete uuendamiseks enne uue töövõime hindamise taotluse esitamist. Sarnaselt pikendab sotsiaalkindlustusamet püsiva töövõimetuse kestust ja töövõimetuspensioni maksmist töövõimetuspensionäridel, kes muidu peaksid lähikuudel esmakordselt pöörduma töövõime hindamiseks töötukassasse. Samuti pikendatakse kõigil, kelle puue lõpeb vahemikus 12. märts kuni 31. august 2020 puude raskusastme kestust ja sotsiaaltoetuste maksmist kuue kuu võrra. Muudatuse eesmärk on lahendada nende inimeste olukord, kelle digiloos hetkel hindamiseks vajalikud terviseandmed puuduvad, sest nad ei ole eriolukorra tõttu saanud arsti juurde minna või kokkulepitud arsti vastuvõtud on tühistatud.  Juba esitatud töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise taotlusi menetletakse tavapäraselt. Jätkuvalt võetakse vastu avaldusi nii uutelt taotlejatelt kui neilt, kes ise soovivad oma töövõimet või puuet ümber hinnata, näiteks terviseseisundi halvenemise tõttu. Sotsiaalministeerium soovib erandkorras pikendada ka kohustusliku arstivisiidi perioodi. Kui inimene ei ole eriolukorra tõttu käinud kuue kuu jooksul enne töövõime hindamise taotluse esitamist arsti juures, siis arvestab Töötukassa töövõime hindamisel ka varasemaid, 12 kuu jooksul toimunud arstivisiite. Töötukassa ja sotsiaalkindlustusamet pikendavad otsused automaatselt ning inimene selleks ise midagi tegema ei pea. Töötukassa otsused toimetatakse kätte e-posti või posti teel, samuti on otsused kättesaadavad e-töötukassas. Sotsiaalkindlustusamet saadab pikendatud perioodiga pensionitunnistuse ja puudega isiku kaardi inimesele postiga koju.
EST
27-03-2020 - 12:05 - Kuulmisabi Kogukond - KUULMISKESKUSTETÖÖ ERIKORRA AJAL
1. Kuulmisrehabilitatsioonikeskus (Oticoni aparaadid, Tallinnas, Pärnu mnt 106) Eriolukorra tingimustes on Kuulmisrehabilitatsioni Keskus avatud esmaspäevast neljapäevani kell 8.00 – 9.30. Teostame kuuldeaparaadi remonti ja müüme tarvikuid. Uute kuuldeaparaatide saamiseks palume registreerida meie infotelefonidel 6454046, 538 88312 või e-maili teel: info@heakuulmine.ee. 2. Kuuldeaparaadid OÜ (Resoundi aparaadid, Tallinnas, Tartus, Rakveres, Viljandis,Pärnus, Narvas, Paides) Hetkel on keskused suletud, … Loe edasi "KUULMISKESKUSTETÖÖ ERIKORRA AJAL"
18-03-2020 - 01:52 - Eesti Leukeemia ja Lümfoomihaigete Liit - Koronaviirus ja vähk: millega peaks arvestama
Kasulikku infot jagab Virtuaalkliinik.ee artikkel.
16-03-2020 - 07:23 - EKLVL - Info seoses eriolukorraga
Head EKLVL liikmed! Arvestades Eestis kehtestatud eriolukorda jääb 4. aprilliks Meremuuseumis kavandatud aastakoosolek ära. Kuidas ja mis vormis aastakoosolek toimub, selgub lähikuudel. Kalenderplaanis on praegu järgmised üritused: 9.-10. mai Talgud Rummusaares 14.-19. juuli Lastelaager Rummusaares 15.-16. august Perelaager Rummusaares Täpsem
13-03-2020 - 09:36 - Eesti Kogelejate Ühing - Kõneraviõhtu 13. aprill kolib Skypi!

Tere Liikmed! Meil on hea meel teatada, et leidsime võimaluse aprillis siiski kõneraviõhtu läbi viia. Vestlusõhtu toimub Skype teel grupis EKÜ kõnekunnid. Kohtume esmaspäeval, 13. aprillil kell 19.00.Seekord räägime oma kogemustest seoses koroonakriisiga. Räägime, kuidas me oleme kohanenud ühiskondlikku isolatsiooni ja muutunud igapäevaeluga.  Iga osaleja võiks ette valmistada […]

The post Kõneraviõhtu 13. aprill kolib Skypi! appeared first on Eesti Kogelejate Ühing.

12-03-2020 - 08:12 - - Riik soovib laiendada puudega lapse toetust ka harvikhaigusega lastele
Sotsiaalministeerium esitas Riigikogule ettepanekud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmiseks, mille järgi oleks edaspidi võimalik määrata puudega lapse toetus ka harvikhaigusega lastele. Muudatustega luuakse erisus, mille järgi on võimalik puudega lapse toetust maksta teatud juhtudel ka neile lastele, kellele puuet pole määratud. Eesmärk on toetada peresid, kelle laste harvikhaigusega kaasnevad olulised lisakulud ning aidata kaasa püsivate tervisekahjustuste ja puude tekkimise ennetamisele. Toetust hakkavad saama sotsiaalkindlustusameti kaudu ka fenüülketonuuria diagnoosiga lapsed, kellel pole puuet määratud või ei määrata, ent kes vajavad tuge ravitoidu ostmisel. „Riigi ülesanne on luua lastele kasvamiseks ja arenguks võimalikult head tingimused ja ennetada terviseprobleemide süvenemist,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Seetõttu on vaja tagada harvikhaigusega lastele ja nende peredele kindel tugi, mis aitab katta lapse haigusest tingitud lisakulusid ja ennetada puude tekkimist.“  Toetust hakatakse maksma neile harvikhaiguse diagnoosiga lastele, kellele sotsiaalkindlustusamet puuet ei määra, aga kelle haigusega kaasnevad olulised lisakulud, mida teistest riigi vahenditest juba ei kaeta ning kelle puhul tooks ravijuhendi mittejärgimine kaasa terviseseisundi olulise halvenemise ja suure tõenäosusega ka puude tekkimise. Makstava toetuse suurus vastab raske puudega lapse toetuse suurusele ning on 2020. aastal 161 eurot kuus. Toetus määratakse esmakordsel taotlemisel alates puude raskusastme määramise taotluse esitamise päevast. Sotsiaalkindlustusametil on tulenevalt igast individuaalsest juhtumist õigus otsustada toetuse määramise kestus, kuid maksimaalselt võib toetuse määrata kuni lapse 16-aastaseks saamiseni. Kui lapsel on muud kaasnevad terviseprobleemid või on tekkinud haiguse tüsistused, mille tõttu lapsele määratakse puue, siis makstakse toetust vastavalt tuvastatud puude raskusastmele. Samaaegselt kahte toetust ei maksta. Sotsiaalminister kehtestab määrusega harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse peredele puudega lapse toetust. Loetelu täiendatakse arstliku ekspertiisikomisjoni ettepanekul ning pärast konsulteerimist huvigruppidega. Euroopa Liidu tasandil defineeritakse haruldast haigust ehk harvikhaigust kui haigust, mis esineb kuni viiel inimesel 10 000-st,  järelikult peab konkreetne haigus kuuluma sellise esinemissagedusega haiguste hulka. Muudatus jõustub 1. mail 2020.
EST
12-03-2020 - 08:12 - - Riik soovib laiendada puudega lapse toetust ka harvikhaigusega lastele
Sotsiaalministeerium esitas Riigikogule ettepanekud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmiseks, mille järgi oleks edaspidi võimalik määrata puudega lapse toetus ka harvikhaigusega lastele. Muudatustega luuakse erisus, mille järgi on võimalik puudega lapse toetust maksta teatud juhtudel ka neile lastele, kellele puuet pole määratud. Eesmärk on toetada peresid, kelle laste harvikhaigusega kaasnevad olulised lisakulud ning aidata kaasa püsivate tervisekahjustuste ja puude tekkimise ennetamisele. Toetust hakkavad saama sotsiaalkindlustusameti kaudu ka fenüülketonuuria diagnoosiga lapsed, kellel pole puuet määratud või ei määrata, ent kes vajavad tuge ravitoidu ostmisel. „Riigi ülesanne on luua lastele kasvamiseks ja arenguks võimalikult head tingimused ja ennetada terviseprobleemide süvenemist,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Seetõttu on vaja tagada harvikhaigusega lastele ja nende peredele kindel tugi, mis aitab katta lapse haigusest tingitud lisakulusid ja ennetada puude tekkimist.“  Toetust hakatakse maksma neile harvikhaiguse diagnoosiga lastele, kellele sotsiaalkindlustusamet puuet ei määra, aga kelle haigusega kaasnevad olulised lisakulud, mida teistest riigi vahenditest juba ei kaeta ning kelle puhul tooks ravijuhendi mittejärgimine kaasa terviseseisundi olulise halvenemise ja suure tõenäosusega ka puude tekkimise. Makstava toetuse suurus vastab raske puudega lapse toetuse suurusele ning on 2020. aastal 161 eurot kuus. Toetus määratakse esmakordsel taotlemisel alates puude raskusastme määramise taotluse esitamise päevast. Sotsiaalkindlustusametil on tulenevalt igast individuaalsest juhtumist õigus otsustada toetuse määramise kestus, kuid maksimaalselt võib toetuse määrata kuni lapse 16-aastaseks saamiseni. Kui lapsel on muud kaasnevad terviseprobleemid või on tekkinud haiguse tüsistused, mille tõttu lapsele määratakse puue, siis makstakse toetust vastavalt tuvastatud puude raskusastmele. Samaaegselt kahte toetust ei maksta. Sotsiaalminister kehtestab määrusega harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse peredele puudega lapse toetust. Loetelu täiendatakse arstliku ekspertiisikomisjoni ettepanekul ning pärast konsulteerimist huvigruppidega. Euroopa Liidu tasandil defineeritakse haruldast haigust ehk harvikhaigust kui haigust, mis esineb kuni viiel inimesel 10 000-st,  järelikult peab konkreetne haigus kuuluma sellise esinemissagedusega haiguste hulka. Muudatus jõustub 1. mail 2020.
EST
11-03-2020 - 12:02 - Eesti Leukeemia ja Lümfoomihaigete Liit - Teave koroonaviiruse kohta (inglise keeles)
CML Advocates Network teave koroonaviiruse kohta KML patsientidele (PDF)
04-03-2020 - 07:42 - EKLVL - EKLVL ja ILS aastakoosolek 2020
EKLVL ja Implantaadilaste Seltsi aastakoosolek 4. aprillil 2020 Meremuuseumis Paksus Margareetas. AJAKAVA 11.30 – Kogunemine muuseumis, kohv, morss ja kook 11.45 – Volikogu nõupidamine 12.00 – EKLVL aastakoosolek 12.40 – ILS aastakoosolek 13.05 – ekskursioon muuseumis Päeva lõpp umbes kell
02-03-2020 - 09:34 - Eesti Kogelejate Ühing - Kõneraviõhtu märtsis – lühifilm ja arutelu külalisega

Märtsis toimub kõneraviõhtu veidi teises vormis. Vaatame lühiflmi “Kui hing läheb peitu” ning arutame psühholoogia ja kõnelemise tehnika teemal. Film räägib depresioonist ja dissotsiatiivseset häiretest. Külas on filmi autor Maaja Hallik. Maaja on lõpetanud näiteja eriala Viljandi Kultuuriakadeemias ja õpib hetkel Tallinna Ülikooli Balti filmi, […]

The post Kõneraviõhtu märtsis – lühifilm ja arutelu külalisega appeared first on Eesti Kogelejate Ühing.

14-02-2020 - 05:51 - - Sotsiaalministeerium asub koostöös Euroopa Komisjoniga analüüsima Eesti haiglavõrgu korraldust
Sotsiaalministeerium asub koostöös Euroopa Komisjoniga analüüsima Eesti eriarstiabi ja haiglavõrgu korraldust. Euroopa Komisjon sõlmis 2019. aasta lõpul projekti elluviimiseks lepingu Iiri konsultatsioonifirmaga AARC, lisaks moodustati sotsiaalministeeriumi juurde tervishoiu erialaorganisatsioonide esindajatest koosnev projekti juhtkomisjon. „Elanikkonna tervisevajadused muutuvad, kasvanud on inimeste ootused ja valmisolek oma tervise eest hoolt kanda. Samal ajal areneb meditsiin ja avab tervishoius üha uusi võimalusi. Tervisesüsteem peab nende muutustega kaasas käima,“ ütles sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna juhataja Agris Koppel. „Järgmise kahe aasta jooksul on sotsiaalministeeriumil plaanis koostöös Euroopa Komisjoniga analüüsida eri piirkondade elanike tervisevajadusi ja praeguse haiglavõrgu toimimist. Analüüsile tuginedes töötame koos huvirühmadega välja inimkeskse ja integreeritud haiglavõrgu plaani aastani 2040.“ Haiglavõrgu korralduse analüüsimiseks pöördus sotsiaalministeerium Euroopa Komisjoni poole, kes korraldas rahvusvahelise hanke ja valis analüüsi teostajaks Iiri konsultatsioonifirma AARC. AARC rahvusvahelisse projektimeeskonda kuuluvad tervishoiueksperdid nii Eestist kui mujalt, projektimeeskonda juhib Jaanus Pikani. Projekti „Inimkeskne ja integreeritud haiglavõrk 2040“ raames on kavas aastatel 2020-2022 analüüsida praeguse haiglavõrgu toimimist. Selleks kaardistatakse olemasolevad tervishoiu ressursid ning hinnatakse elanike tervisevajadusi, vajadust tervishoiutöötajate ja teiste tervishoius osalevate spetsialistide järele ning tervishoiuasutuste infrastruktuuri tulevikuvajadusi. Analüüsi teises etapis on kavas töötada koostöös Eesti huvigruppidega välja stsenaariumid tervishoiupoliitika kujundamiseks ning koostada uue haiglavõrgu plaani ettepanek. Lisaks moodustati sotsiaalministeeriumi juurde inimkeskse ja integreeritud eriarstiabi ja haiglavõrgu arendamise juhtkomisjon. Komisjoni hakkavad kuuluma Eesti Arstide Liidu, Eesti Haiglate Liidu, Eesti Nooremarstide Ühenduse, Eesti Perearstide Seltsi, Eesti Puuetega Inimeste Koja, Eesti Õdede Liidu, Eesti Eratervishoiuasutuste Liidu, Tartu Ülikooli meditsiinivaldkonna, Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuameti, terviseameti, Eesti Haigekassa, Euroopa Komisjoni,  rahandusministeeriumi ja sotsiaalministeeriumi esindajad. Juhtkomisjoni ülesanne on teha ettepanekuid projekti „Inimkeskne ja integreeritud haiglavõrk 2040“ raames seatud eesmärkide saavutamiseks. Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis on võetud ülesandeks tagada arstiabi ühtlane kättesaadavus kogu Eestis. Selleks on kavas koostada inimkeskse integreeritud haiglavõrgu kava, mis peaks jõudma valitsusse 2021. aasta sügiseks. Taust: Kehtiv haiglavõrgu arengukava tugineb 2000. aastal valminud haiglavõrgu arendamise plaanile (Estonian Hospital Master Plan) aastani 2015. Riiklikku haiglavõrku kuulub kokku 20 piirkondlikku, kesk-, üld-,  kohalikku ja taastusravi haiglat. 2010. aastal tehtud riigikontrolli auditist selgus, et vaatamata viimastel aastakümnetel toimunud jõulistele ümberkorraldustele on arengukavas ettenähtud aktiivravi haiglavõrk liiga suur ja jätkusuutmatu, sest kõigile haiglatele ei jätku tulevikus patsiente, kvalifitseeritud arste ega raha haiglate korrastamiseks. 2014. aastal kinnitas Vabariigi Valitsus raamdokumendi „Tervishoiu arengusuunad aastani 2020,“ mis sõnastas põhisuunad tervishoiusüsteemi arenguteks tegevuste ja investeeringute planeerimiseks. Haiglavõrgu ülesanne on tagada, et iga inimene saaks optimaalse aja jooksul parima diagnostika ja ravi.
EST
17-01-2020 - 04:26 - - Puudega inimestel on kodu kohandamiseks võimalus taotleda toetust
20. jaanuaril avaneb taotlusvoor, millega toetatakse kohalikke omavalitsusi puudega inimeste eluruumide kohandamisel. Kodu kohandamiseks on inimesel vaja pöörduda kohalikku omavalitsusse.   „Igal inimesel peab olema võimalus liikuda vabalt oma kodus ja saada ka kodust välja. Vahel piisab vaid väga pisikestest kohandustest, et tagada inimesele iseseisev toimetulek oma kodus,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Sel aastal on kõikidel omavalitsustel taaskord võimalus taotleda riigilt selleks vahendeid, et parandada oma inimeste toimetulekut. Kutsun kõiki üles seda võimalust kasutama.“  Täpsemat infot kodukohanduse taotlemise osas saab iga inimene uurida oma elukohajärgselt kohalikult omavalitsuselt, kes korraldab oma inimeste jaoks eraldi taotluste korje. Elanike taotluste alusel koostab KOV taotluse toetuse saamiseks ja esitab selle riigile otsuse tegemiseks. Pärast otsust kohandatakse kodud omavalitsuse toel ja riik kompenseerib KOVi kulud 85% ulatuses Euroopa Regionaalarengu Fondist.  Selle aasta taotlusvooru eelarve on kaks miljonit eurot ja omavalitsustel on võimalik Riigi Tugiteenuste Keskusele esitada taotlusi 31. augustini.   Kohandamine tähendab eluruumi ümberehitamist sellisel viisil, et inimesele on loodud tema erivajadustest tulenevad spetsiifilised – näiteks kaldtee, platvormtõstuk jne –ümberehitused. Kohandamise käigus võib rajada ka näiteks erivajaduse tõttu ohutust tagava piirde, aiavärava automaatika või tuua köögi tööpinnad ja tehnika madalamale tasapinnale. Taotluse oma kodu kohandamiseks võivad esitada kõik puudega inimesed, sõltumata puudeliigist.    Esimene taotlusvoor toimus 2018. aastal ning selles rahuldati 56 omavalitsuse taotlused puudega inimeste eluruumide kohandamiseks. Kohalikud omavalitsused planeerisid eluruumide kohandamist kokku 2,34 miljoni euro eest. Teine taotlusvoor toimus 2019. aastal. Riigi Tugiteenuste Keskus rahuldas siis 74 omavalitsuse taotlused puudega inimeste eluruumide kohandamiseks. Kohalikud omavalitsused planeerisid eluruumide kohandamist kokku 5,09 miljoni euro eest.    „Ootame samavõrd aktiivset taotlemist ka kolmandas voorus,“ ütles Riigi Tugiteenuste Keskuse talituse juhataja Marek Atonen. „Seda toetab kindlasti ka taotlemise lihtsus omavalitsustele standardiseeritud ühikuhindade näol ja enam kui pooleaastane maksimaalne taotluse ettevalmistamise periood.“               Varasematel aastatel on kokku toetatud enam kui 1700 puudega inimese eluruumi kohandamist. Enim on toetatud tualettruumi kohandamist, kaldtee rajamist, platvormtõstuki paigaldust ning välis- või siseukse kohandamist.
EST
08-01-2020 - 07:57 - - Sotsiaalministeerium alustab 2020. aastat üleskutsega üksteisemõistmisele
Sotsiaalministeerium kutsub alanud aastal üles heatahtlikkusele kõigi inimeste suhtes, et igaüks saaks tunda end turvaliselt ja osaleda ühiskonnaelus. „Kõik on erinevad, kuid sama palju inimesed“ kampaanias astuvad üles ka räppar Gameboy Tetris, laulja ja näitleja Sandra Ashilevi, flöödimängija Maarja Haamer ning dirigent Keio Soomelt. „2020. aastat tahaksime näha kõigi ühiskonnaliikmete suhtes lahkemana kui seni. Igal inimesel on õigus tunda ennast turvaliselt ja ühiskonnaelus osaleda, ennast teostada. Hea sõna ja lahke pilk on meist igaühe võimuses, ütles sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse. „Iga inimene on väärtuslik ja just erinevused muudavad meid ühiskonnana targemaks, tugevamaks ja edukamaks. Võrdsete võimaluste tagamine ja mitmekesisuse suurem väärtustamine võimaldaks edendada nii majanduslikku kui sotsiaalset heaolu.“ Sotsiaalministeerium seisab selle eest, et igaüks saaks elada turvalist ja head elu, kartmata diskrimineerimist või kiusamist. Kampaania “Kõik on erinevad, kuid sama palju inimesed” kutsub üles lahkusele ja mõistmisele teiste inimeste suhtes, kes võivad meist erineda. Kampaaniaga soovib ministeerium tõsta teadlikkust võrdsest kohtlemisest ja näidata vähemustesse kuuluvate inimeste panust meie ühiskonda. 6. jaanuarist 16. veebruarini kestev kampaania toob läbi erinevate kanalite inimesteni näitlejate esitatud lood koolikiusamisest, võõrtööjõust, rahvusvähemustest, puudega inimestest ja usulistest veendumustest. Kampaaniale on oma näo andnud ka räppar Gameboy Tetris, laulja ja näitleja Sandra Ashilevi, flöödimängija Maarja Haamer ning dirigent Keio Soomelt. Vaata videolugusid siit: https://www.sm.ee/et/sama-palju-inimene Sotsiaalmeedias on kampaania tunnuseks #samapaljuinimene, millega oodatakse ära märkima headuse võrdse kohtlemisega seotud kogemusi.   Taustainfot: Võrdse kohtlemise seaduses sätestatakse inimeste kaitse diskrimineerimise eest rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel detailsemalt. Võrdse kohtlemise seaduse nõuete täitmist jälgib soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik; Vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on põhiseaduse järgi keelatud ja karistatav. Samuti on seadusega keelatud ja karistatav õhutada vihkamist, vägivalda ja diskrimineerimist ühiskonnakihtide vahel; Arenguseire Keskuse raporti „Väärtused kui inimvara 2019“ andmetel on Eesti inimeste seas kõige tähtsamad väärtused loodus, hoolimine, turvalisus ja solidaarsus, tööväärtuste puhul materiaalsed hüved; Üldine usaldus teiste inimeste suhtes, mis tegi läbi suure tõusu ajavahemikus 1996 kuni 2011, taandus 2018. aastal 10 aasta tagusele tasemele (samas, lk 122); Eesti asub maailma väärtuskaardil nende riikide seas, kus on suurem tähtsus ellujäämisega seotud väärtustel. Samuti iseloomustab Eestit jätkuvalt erakordselt madal sallivus ning kasin kodanikuaktiivsus. Viimaste näitajate poolest on Eesti oma arengus mitte ainult Soomest ja Rootsist, aga isegi Sloveeniast enam kui mitukümmend aastat maas; Eestit iseloomustab üldine solidaarsuse väärtuse vähesus. 2009. aasta majanduskriisi ajal küll solidaarsus suurenes, kuid pärast kriisi liikus tagasi samale tasemele kriisieelse ajaga, samal ajal kui olulistes võrdlusriikides toimub kasv. Kõige enam mõjutab solidaarsusega seotud väärtusi Eestis sugu ja haridus.  
EST
05-01-2020 - 12:51 - - 2020. aasta muudatused sotsiaalministeeriumi haldusalas
UUED JA PAREMAD TEENUSED  Perearsti nõuandetelefonilt 1220 saab isikustatud nõu. Alates 2020. aastast on nõu andval perearstil võimalus näha inimese nõusolekul ka tema terviseandmeid – tehtud analüüse, määratud ravimeid ja põetud haigusi ning seeläbi täpsemat nõu anda. Lisainfo: https://www.haigekassa.ee/1220. Haigekassa hüvitab 19 uut ravimit. Haigekassa hüvitab sellest aastast 14 uut haiglaravimit ja 5 uut soodusravimit. Hüvitatavate ravimite hulka lisandusid mitmed ravimid, mis on mõeldud rinna-, pea-, kaela-, pankrease- ning hematoloogiliste kasvajate (erinevate lümfoomide ja leukeemia) raviks. Samuti täienes loetelu kolme uue kopsukasvaja ravimiga (pembrolizumab+pemetrekseed, atezolisumab, durvalumab), mida vajab hinnanguliselt 120 patsienti aastas. Uute ravimite hüvitamine laiendab patsientide valikuvõimalusi ja muudab ravimid taskukohasemaks sadadele inimestele. Lisainfo: https://www.haigekassa.ee/uudised/haigekassa-hakkab-1-jaanuarist-huvitama-19-uut-ravimit Haigekassa rahastab 117 uut meditsiiniseadet. Aasta algusest hakkas kehtima uus meditsiiniseadmete loetelu, kuhu lisandus 117 uut haigekassa rahastatavat seadet. Uue loeteluga laienes uneapnoe, astma, lümfitursete, venoosse puudulikkuse ja haavaravis kasutatavate meditsiiniseadmete valik, samuti on lisandunud loetellu uued stoomitooted, ortoosid ja diabeeditarvikud. Lisainfo: https://www.haigekassa.ee/uudised/haigekassa-hakkab-uuest-aastast-rahastama-117-uut-meditsiiniseadet Haigekassa rahastab mitmeid uusi teenuseid. Alates 2020. aastast rahastab haigekassa üldhooldekodudes eraldi teenusena ja senisest suuremas mahus õendusteenust. Samuti hakkab haigekassa rahastama hospiits- ehk elulõpuravi. Hospiitsravi hakatakse rahastama haiglavõrgu haiglates, kus on selleks olemas vastav meeskond ja tingimused. Hospiitsteenus on vajalik nendele inimestele, kelle haigusele ei ole enam tervendavat ravi, kuid kelle vaevusi on võimalik leevendada spetsiifilise meditsiinilise sekkumise abil. Inimeste tervise kaitseks minnakse üle proviisorapteekide süsteemile. 1. aprillil jõuab pika üleminekuajaga lõpule apteegireform, mille käigus lahutatakse ravimite jae- ja hulgimüük ning apteegipidamise õigus jääb üksnes proviisoritele. Muudatuste eesmärk on suurendada konkurentsi ravimite hulgimüügiturul, kaotada senisest jae- ja hulgimüügi põimitusest tulenev huvide konflikt, vähendada apteegiteenuse sõltuvust ravimite hulgimüüjate ärihuvidest ning suurendada proviisorite kutsealast vastutust apteegiteenuse kvaliteedi eest. Patsientide jaoks tähendab see paremat valikut taskukohasemate hindadega ravimeid ning jätkusuutlikumat ja kvaliteetsemat apteegiteenust. 2019. aasta lõpu seisuga on üle Eesti 215 proviisorite osalusega apteeki, millest 181 vastavad kõigile apteegireformi nõuetele. Nõuetele vastavate apteekide asukohad leiab Ravimiameti kaardilt: https://apteegid.ravimiamet.ee/ Hooldekodudele hakkas kehtima tegevusloa nõue. 1. jaanuarist kehtib üldhooldekodudele tegevusloa nõue, mille eesmärk on tagada inimestele kvaliteetsem üldhooldusteenus. Tegevusluba omavad hooldekodud peavad tagama, et nii hooldekodu keskkond kui seal töötavate inimeste pädevus vastaksid parimal moel teenuse saajate vajadustele. Tegevuslube väljastab sotsiaalkindlustusamet, kes on 3. jaanuari seisuga väljastanud tegevusloa 150 hooldekodule üle Eesti. Laste heaolu tagamiseks täienesid nõuded turvakodu- ja asendushooldusteenusele. 1. jaanuarist jõustus turvakoduteenuse pakkujatele tegevusloa nõue ja teenust osutavatele inimestele kvalifikatsiooninõuded. Asendushooldusteenuse pakkumisel pere- ja asenduskodus on laste heaolu tagamiseks ühe pere maksimaalne suurus edaspidi kuus last. Uuest aastast tekib lastekaitsetöötajatel kutse omandamise kohustus. Lastekaitsetöötaja peab hiljemalt kahe aasta möödumisel teenistusse asumisest omandama sotsiaaltöötaja kutse spetsialiseerumisega lastekaitsele. Kutse andmisel hinnatakse taotleja erialaseid teadmisi ja kompetentse. Kõik enne 1. jaanuarit ametisse asunud lastekaitsetöötajad peavad kutse omandama hiljemalt 2022. aastaks. Ohvriabi teenuste rahastamine suureneb. Sotsiaalkindlustusameti ohvriabiteenuste kättesaadavuse suurendamisse suunatakse tuleval aastal 100 000 eurot lisaraha. Kokku rahastab riik ohvriabi, vägivallaennetuse ja naiste tugikeskuste teenuseid aastas 2,5 miljoni euroga. Õigus ohvriabile on kõigil inimestel, kes on langenud hooletuse või halva kohtlemise, füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla ohvriks. Ohvriabi saab iga inimene, kellele on põhjustatud kannatusi või tekitatud kahju, sõltumata sellest, kas kahju tekitaja on tulnud avalikuks ja kas tema vastu on algatatud kriminaalasi. Ohvriabi nõustamine on soovi korral anonüümne. Ohvriabi kontaktid: http://www.palunabi.ee/ ja kriisitelefon 116006. TOETUSED JA HÜVITISED 2020. aastal on töötasu alammäär 584 eurot ja minimaalne tunnitasu 3,48 eurot. Töötasu alammäära tõus toob kaasa töötasude ja palga tõusu ning hüvitiste suurenemise. Suurenevad näiteks vanemahüvitis, lapsepuhkuse tasu ja hoolduspuhkuse tasu. Samuti võib töötasu alammäära tõus kaasa tuua kohalike omavalitsuste makstavate toetuste ja hüvitiste tõusu ning mõjutada ka pakutavate teenuste hindu, kui kohalik omavalitsus on need sidunud töötasu alammääraga. Lisainfo: https://www.sm.ee/et/uudised/tootasu-alammaar-touseb-2020-aastal-584-le-eurole Uuest aastast tõusid töötutoetus ja töötuskindlustushüvitis. Töötutoetuse päevamäär on alates 2020. aastast 6,10 eurot (31 päevaga kalendrikuus 189,1 eurot). Töötuskindlustushüvitise minimaalne päevamäär on 9 eurot. Minimaalne töötuskindlustushüvitis 2020. aastal 31 kalendripäeva eest on 279 eurot. Erakorraline pensionitõus 1. aprillist. 1.aprillist tõusevad indekseerimise ja erakorralise pensionitõusu koosmõjul vanaduspensionid 45 euro võrra ning selleks tõstetakse pärast pensionite indekseerimist baasosa erakorraliselt 7 euro võrra. Pensioni baasosa kui solidaarsuskomponendi tõstmine mõjutab 2020. aastal ligi 330 000 inimest, sh kõikide vanaduspensionäride ja toitjakaotuspensionäride pensione. https://www.sm.ee/et/uudised/jargmisel-aastal-touseb-vanaduspension-45-eurot Üksi elava pensionäri toetuse saamise aluseks olev pensioni määr tõuseb 582 eurole. Sellest väiksema pensioni korral makstakse inimesele üks kord aastas toetust, mille suurus on 115 eurot. Isapuhkus pikeneb. Alates 1. juulist pikeneb 10-päevane isapuhkus 30-le päevale ning isa täiendavat hüvitist hakkab sotsiaalkindlustusamet maksma otse lapsevanemale. https://www.sm.ee/et/uudised/isapuhkus-pikeneb-ja-huvitise-saamine-lihtsustub Vanemahüvitise maksmine muutub paindlikumaks. Alates 1. juulist tekib lapsevanematel võimalus kasutada vanemahüvitist sarnaselt lapsehoolduspuhkusega kas ühes osas või osade kaupa kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Hüvitist makstakse ka edaspidi siiski 435 päeva eest sünnitushüvitist saanud emale ning 545 päeva eest sellele emale, kes enne lapse sündi ei töötanud ja sünnitushüvitist ei saanud. Hüvitis tuleb ära kasutada enne lapse kolmeaastaseks saamist. Lisainfo: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/lapsed-pered/vanemapuhkuste-ja-huvitiste-susteemi-muudatused#Vanemah%C3%BCvitise%20maksmise%20periood%20muutub%20paindlikuks Uuest aastast makstakse keskmise puudega lapsele toetust 138 eurot, raske puudega lapsele 161 eurot ja sügava puudega lapsele 241 eurot. Puudega laste toetusteks on selle aasta eelarves ette nähtud 22,3 miljonit eurot ehk enam kui 9 miljoni euro võrra rohkem kui möödunud aastal. Eestis elab ligi 13 000 puudega last. Lisainfo: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/puue-ja-hoolekanne/puude-tuvastamine#Lapse%20puude%20tuvastamine   LISAKS SOTSIAALMINISTEERIUMI HALDUSALAS 20. maist kaovad kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide turult mentooliga sigaretid. Tubakast erinevad maitsed on kogu Euroopa Liidus sigarettides keelatud alates 2016. aastast, erandina anti pikem üleminekuaeg mentooli lisamiseks sigarettidele kuni aastani 2020. Muudatuse eesmärk on vähendada suitsetamise atraktiivsust ja seeläbi suitsetamisega alustamist. Erinevate tugevate maitsete lisamisega peidetakse tubaka ebameeldivat maitset ning ekslikult arvatakse, et maitsestatud sigaretid on vähem kahjulikud. Uuel aastal avatakse ka Ida-Eestis lastemaja. Sotsiaalkindlustusameti lastemaja on mõeldud seksuaalselt väärkoheldud või selle kahtlusega laste abistamiseks. Kohapeal teevad lapse heaolu nimel koostööd lastekaitsetöötaja, psühholoog, arst, politseiametnik ja teised lastega töötavad spetsialistid. Tallinna ja Tartu lastemajades abistati 2018. aastal 245 last. Lastemaja avamiseks Ida-Eestis on 2020. aasta eelarves 120 000 eurot. Lisainfo lastemaja kohta: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/lapsed-pered/lastekaitse/lastemaja Sotsiaalministeeriumis alustas peakaplanina tööd vaimulik Ove Sander, kelle ülesanne on ehitada üles hingehoiusüsteem tervishoiu- ja hoolekandeasutustes. Lisainfo: https://www.sm.ee/et/uudised/sotsiaalministeeriumis-asus-peakaplanina-toole-ove-sander Töökeskkonna kantserogeensete ainete loetelu täieneb uute ainete ja piirnormidega. Jaanuarist jõustub uus töökeskkonna kantserogeensete ainete ja piirnormide loetelu, mis puudutab 18 keemilist ainet, millega võib kokku puutuda peamiselt tööstuses, ehituses ja transpordisektoris. Lisainfo: https://www.sm.ee/et/uudised/tookeskkonna-keemiliste-ohutegurite-loetelu-taienes-vahki-tekitavate-ainetega
EST
02-01-2020 - 08:17 - EKLVL - EKLVL uusaastapidu reisilaeval Baltic Queen
Tere tulemast Tallinna Sadamasse reisilaeva Baltic Queen pardale! Mis laeval kavas on? Laevakokad pakuvad lõunat Mustkunstietendus Soovijaile näomaalingud Külla on lubanud tulla ka jaanuarikuine jõuluvana! Kogunemine 19. jaanuaril Tallinna Sadama D-terminalis kell 11.30 – 11.45 ja seejärel siirdume koos laevale,
30-12-2019 - 10:11 - Eesti Kogelejate Ühing - Osale Erasmus+ noortekohtumisel 2020 Hollandis

Kas sa oled noor, kes kogeleb, vanuses 18-30 aastat? Kas sa soovid kohtuda teiste noortega, kes kogelevad ja reisida? Sellisel juhul on 25.07. – 02.08.2020 Hollandis toimuv noortekohtumine just sinule! Erasmus+ poolt rahastatav noortekohtumine toimub 25.07 –  02.08.2020 Erfe Aaftink nimelises majutusasutuses Lemele külas, Hollandis. […]

The post Osale Erasmus+ noortekohtumisel 2020 Hollandis appeared first on Eesti Kogelejate Ühing.

25-12-2019 - 01:12 - EKLVL - Jõulutervitus

Jõulutervitus

20-12-2019 - 09:04 - Vähiliit - Inglise Kolledži õpilased tegid jõulukuul head!
Jõulukuul juhtub imesid! ✨ Vähiliidule tegid toreda üllatuse Inglise Kolledži õpilased, kes kooli heategevusprojekti raames otsustasid aidata kaasa vähihaiguse vähendamisele Eestis. 18. detsembril esinesid lapsed Solarise Keskuses oma muusikalise kavaga, pakkusid möödujatele piparkooke ning glögi ja kogusid nõnda lahketelt inimestelt 241 eurot ja 68 senti! Täname kogu südamest fantastilisi lapsi, nende juhendajat, lapsevanemaid, kooli ja [...]
18-12-2019 - 12:47 - Vähiliit - Mustamäe Gümnaasiumi 9b klassi õpilaste heategu!
Sel aastal otsustasid Mustamäe Gümnaasiumi 9b klassi õpilased jõulukingitusteks mõeldud raha hoopis heategevuseks annetada. Õpilased kogusid kokku 190 eurot ning annetasid selle Eesti Vähiliidule, et aidata kaasa vähihaiguse vähendamisele Eestis! 💗💗💗 Eesti Vähiliit tänab kogu südamest lapsi, nende tublisid vanemaid ja õpetajaid ning soovib kõigile head tervist, rahulikke pühi ning õnnelikku uut aastat! ✨ [...]