29.jaanuaril kell 11.00

toimub Võrumaa Puuetega Koja ruumides, Jüri tn 19 A III korrus, kirjandusnäitus „Uuemteabekirjandus“ koos raamatututvustamisega.

Keskraamatukogu hoidja Mati Russ.

Visits: 13

Tulemused:
04.jaanuar.2009.a. VKÜ suusatamisvõistlused, koht: Haanja suusakeskuses.
Vanusejuhend: Tütarlapsed(1990.a ja nooremad ehk 18a kuni nooremad)-3km
                      Noormehed(1990.a ja nooremad ehk 18a kuni nooremad)-3km
                      Naised(1974.a-1989.a ehk 19a kuni 34a.)-3km
                      Mehed(1974a.-1969a. ehk 19a. kuni 39a.)-5km
                      N-veteranid(1973a. ja vanemad ehk 35a. kuni vanemad)-3km
                      M-veteranid(1968a. ja vanemad ehk 40.a kuni vanemad)-3km

Noormehed: 3km

1) Mihkel Taaber   1991   aeg: 22:23
2)Martin Haug      1994   aeg: 22:38

Naised: 3km

1)Heli Haug           1975   aeg: 13:57
2)Helve Hellamaa    1976   aeg: 15:42
3)Annika Kahri       1976   aeg: 18:07

Mehed: 5km

1)Ove Needo      1983   aeg: 22:40
2)Alar Umbleja    1970   aeg: 26:48
3)Riho Nõmm     1975   aeg: 30:45

M-veteranid: 3km

1)Enn Kahri       1964   aeg: 17:03

Visits: 14

Avatakse lasteabi infotelefon 116 111
Käivitub üleriigiline lasteabi infotelefon, kuhu võivad helistada kõik, kes soovivad teavet lastega seotud küsimustes. Helistades saab ka nõu, kuidas keerulistes olukordades tegutseda. Infotelefoni esitlus toimub sotsiaalministeeriumis 6. jaanuaril kell 11.

1. jaanuarist hakkab kehtima uuendatud psüühiliste erivajadustega inimeste erihoolekandeteenuste regulatsioon, mis muutub arusaadavamaks ja selgemaks nii teenuse saajatele kui ka teenuse osutajatele. Muudetakse ka puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadust ning puudega lapse hooldaja toetust hakkavad 1. märtsist maksma kohalikud omavalitsused.

Muutused sotsiaaltoetustes:

• Isapuhkuse eest ei maksta enam hüvitist riigieelarvest, isadele jääb 10-päevase tasustamata puhkuse saamise võimalus.
• Kaovad nö topelt toetused – lõpetatakse lapsehooldustasu maksmine vanemahüvitist saavale vanemale. Lapsetoetust ja teisi peretoetusi, millele lapsel on õigus, makstakse samaaegselt vanemahüvitisega.

Jaanuarist jõustuvad muudatused soodusravimite loetelus ja piirhindades. Alates 1. jaanuarist lisanduvad soodusravimite loetellu kuus 50% soodustusega ravimit: (toimeainetega paroksetiin, venlafaksiin, tolterodiin, klaritromütsiin, nebivolool ja eksenatiid; viis 75% soodustusega ravimit: (toimeainetega amlodipiin, risedroonhape, enalapriil, omeprasool ja montelukast) ja kolm 100% soodustusega ravimit: (toimeainetega beetaepoetiin, anastrosool ja pramipeksool. Soodusmäära tõstetakse 50%-lt 100%-le ühel ravimil (toimeainega bikalutamiid).

Tööealised inimesed, kes lähevad hambaarsti juurde pärast 01.01.2009, ei saa enam taotleda hambaravihüvitist. Neile, kes on enne 1. jaanuarit 2009 hambaarsti juures käinud kolme viimase aasta jooksul, aga pole hüvitist taotlenud, saavad seda tagantjärgi teha.
Kuni 19-aastasted lapsed ja noored saavad hambaravi endiselt tasuta. Hambaravihüvitist saavad rasedad ja kuni 1-aastaste laste emad (450 krooni aastas) ning pensionärid ja töövõimetuspensionärid (300 krooni aastas). Hambaproteeside hüvitamise kord jääb järgmisel aastal samaks.

Alates 01. jaanuarist jõustub rakkude, kudede ja elundite käitlemise ja siirdamise seadus. Jõustuvad sotsiaalministri määrustega  kehtestatud rakkude, kudede ja elundite käitlemise tegevusloa taotlemisel esitatavate dokumentide ja andmete loetelu; rakkude, kudede ja elundite käitlemise eeskiri; rakkude, kudede ja elundite doonorite valiku kriteeriumid ja doonoritele ettenähtud kohustuslike laboratoorsete uuringute loetelu ning uuringute tegemise tingimused ja kord.

Muudatused 2009. aasta jooksul:
Muutused sotsiaaltoetustes – lõpetatakse laste koolitoetuse (450 krooni aastas) maksmine.

Alates 1. veebruarist asendatakse pensionite ja toetuste kojukanne kandega pangaarvetele, teise isiku pangakontole või kojukandega inimese enda kulul. Teatud grupile jääb võimalus saada toetusi posti kaudu kojukandega ning seda riigi kulul.

Kinnitatakse esmatasandi arstiabi arengukava, mille peamine idee on pakkuda esmatasandil rohkem teenuseid kui pelgalt perearstiabi. Esmatasandi teenuste hulka kuuluvad arengukava järgi perearsti ja -õe teenuste kõrval veel koduõendus, ämmaemandusabi, füsioteraapia ja koolitervishoid ning võrgustiku teenustena ka hambaravi, apteegiteenus ja töötervishoid. Esmatasandi tervishoiu võrgustiku osa on ka statsionaarne õendushooldus ehk hooldusravi ning tulevikus vaimse tervise õe teenus.

Sotsiaalministeerium on ette valmistanud eelnõu, millega uuendatakse ja täpsustatakse koolitervishoiu ülesandeid ja korraldust. Eelnõu eesmärk on tagada, et igas koolis oleks kõikidel lastel turvaline ja tervislik. Seaduse muudatused on plaanitud 1. septembrist 2009.

Riigikogus on praegu lugemisel eelnõu, mis näeb ette, et 1. maist 2009 hakkab kõiki tööturuteenuseid ja –toetusi pakkuma Töötukassa. Tööturuamet lõpetatakse.

Uus töölepingu seadus jõustub 1. juulist 2009.

2009. aastal jätkuvad Euroopa Sotsiaalfondist (ESF) toetatud viie riikliku programmi tegevused. Tegevusi viib programmide raames ellu sotsiaalministeerium koostöös allasutuste ja hallatavate asutustega.
Hoolekandeprogrammi raames on plaanis avada nõustamiskeskus Lõuna- Eestis. Keskus annab tööhõivealast infot nii füüsiliste, vaimsete kui ka sotsiaalsete erivajadustega inimestele ja nende pereliikmetele. Lisaks on plaanis koolitada 2000 sotsiaaltöötajat, kes hakkavad  töötama uue sotsiaalteenuste andmeregistriga (STAR).
Kvalifitseeritud tööjõu programm pakub mitmesuguseid teenuseid sihtrühmadele, kes vajavad tööle saamisel abi ja nõustamist. Suurem tähelepanu pööratakse neile inimestele, kes on saanud koondamisteate ja neile, kes on juba koondatud.
Tööeluprogramm korraldab teavituskampaania tööandjatele, mis tutvustab elektroonilisi töökeskkonnaalaseid töövahendeid. Töövahend on mõeldud eelkõige tööandjatele kontoritöötajate töökeskkonnaalaste ohutegurite hindamiseks ning töötajate terviseriski vältimiseks või vähendamiseks.
Soolise võrdõiguslikkuse programm alustab aastat isaks olemise kampaaniaga. Veebruaris toimuval konverentsil käsitletakse töö- ja pereelu ühitamise temaatikat, keskendudes isa rolli tähtsustamisele perekonnas.
Rahvatervise programmiga arendatakse tervise – edendamist töökohtadel ja kohalikes omavalitsustes ning koolitatakse perearste patsientide alkoholisõltuvuse varase avastamise ja nõustamise alal.
2009. aastal kavandab sotsiaalministeerium kinnitada nelja ESFist toetatava meetme avatud taotlusvoorude määrused. Avatud taotlusvoorude kaudu on 2009. aastal võimalik ESFi toetust taotleda tööelu kvaliteedi parandamiseks ning puuetega inimeste ja nende pereliikmete tööhõive tõstmiseks. Samuti toetatakse tegevusi, mis aitavad ennetada tööinimese terviseriske ja tasakaalustada  naiste ja meeste olukorda tööhõives. Avatud taotlusvoorude kogusummaks on terve perioodi peale aastani 2013 planeeritud üle 694 miljoni krooni.

Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) alustatakse 2009. aastal riiklike lastekodude ja erihoolekandeasutuste reorganiseerimist ja ehitamist.

 Eli Lilles
Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja
+372 62 69 321
+372 56 988 110
eli.lilles|ä|sm.ee
www.sm.ee

Visits: 35

Värska SPA külastus toimub 17.detsembril .

Väljasõit kell 13.00 Jüri tn 19 A , polikliiniku juurest.

SPA soodus pilet  a“ 110.- krooni.

Registreeruda tel nr 78 23132, voru.koda@mail.ee  

Võrumaa Südamesõprade Seltsi juhatus

Visits: 24

25. novembril kell 12.00

toimub üritus „ Teeme ise jõulukingituse „ Võrumaa PIK-i ruumides, Jüri tn 19 A  III korrus .

Ootame osalema kõiki puuetega inimesi .

Juhendaja Karmen  Luiga

Visits: 20

 Võrumaa PIK teadaanne

 4. detsembril 2008.a. kell 11:00 – 14:00 toimub rahvusvaheline puuetega inimeste päev  Võru  Kultuurimaja  Kannel  kontsertsaalis.

 Sissepääs kell 10:00

     KAVA:

* Käsitöö näitus

* Asjaosaliste  päevakohased  sõnavõtud

* Aasta parimate invasportlaste  ja mälumängurite  autasustamine

* Taidlejate ja külaliste esinemised

* Ühislaulmine, tants ja trall

Võrumaa PIK  juhatus

Visits: 13

Visits: 17

20. novembril kell 7.00 toimub väljasõit TOILA  SPA –se ( ujula + saunad ), Jüri 19 A hoone juurest.

SPA  soodus pilet    a. 100.00  EEK. Kaasa võtta pensionitunnistus.

Transport tasuta.

Registreerimine tel nr 78 23132 , e-mail  voru.koda@mail.ee

Visits: 153

Visits: 126

Notarite Koda pakub tasuta õigusabi puuetega inimestele.

09.oktoober 2008

Eesti Notarite Koja juristid ja notarikandidaadid nõustavad õigusabi vajajaid notari tegevusega seotud valdkondades, nt kinnisvaratehingud, pärimisõigus, perekonnaõigus ja äriõigus (vt täpsemalt alljärgnevalt). Nõustamine on tasuta ja toimub järgmistes piirkondades üle Eesti:

23. oktoober, 12.00 – 15.00, Tartu Puuetega Inimeste Koda (Rahu tn 8, Tartu, tel 7366762)

30. oktoober, 12.00 – 15.00, Pärnu Puuetega Inimeste Koda (Riia mnt 70, Pärnu, tel 4425741)

06.november, 12.00 – 15.00, Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskus  (Endla 59, Tallinn, tel 6564048 )

13. november, 12.00 – 15.00, Ida-Virumaa Puuetega Inimeste Koda (Kaare 7, Jõhvi, tel 3356551)

NB! Soovijatel palume eelnevalt registreerida.

Samuti on võimalik pöörduda Eesti Notarite Kotta, aadressil Viru tn 4, Tallinn või helistada nõuandetelefonil 617 7907.

Nõustamisprojekt viiakse läbi koostöös Eesti Puuetega Inimeste Kojaga.

Lisainfo:

Karin Hanga, EPI Koda, tegevjuht.  tel 6616629, 5516097.

Kaitti Persidski, Notarite Koda, jurist. 617 7903

Õigusalase nõustamise valdkondade loetelu ning näidisküsimused.

Perekonnaõigus

1.      Abikaasade varalised suhted ehk milline vara on abikaasade ühisvara, milline vara on abikaasa lahusvara.

2.      Abielu lõppemisel abikaasade ühisvara jagamine.

3.      Abieluvaraleping. Selle sõlmimine, muutmine ja lõpetamine.

4.      Vanema, lapse ja/või vanavanema ülalpidamiskohustus perekonnas ja ülalpidamiselepingud.

5.      Eestkostetava isiku varaga tehingute tegemine. 

Pärimisõigus

KUIDAS PÄRIDA?

1.      Kes on pärija ning millised on pärija õigused ja kohustused.

2.      Kuidas pärida, s.h millised on pärija õigused ja kohustused ning kuidas pärimismenetlust alustada:

a.       Testamendi, s.h abikaasade vastastikuse testamendi järgi;

b.      Pärimislepingu järgi;

c.      Seaduse järgi.

2.      Abikaasa pärijana ning abikaasade vastastikune testament. Selle tegemine ning õiguslikud tagajärjed.

3.      Kes on asepärijad ja järelpärijad ning mida peavad nimetatud pärijad tegema päriandi vastuvõtmiseks.

4.      Millal on isikul õigus pärida sundosa, sundosa pärimise eeldused.

KUIDAS PÄRANDADA?

1.      Millised on pärandaja õigused ja kohustused.

2.      Kuidas pärandada oma vara ning millised on ühe või teise pärandi tegemise plussid ja miinused:

a.       testamendi tegemisel (erinevad testamentide liigid, testamentide koostamine ja muutmine ning testamendi tühistamine ning teised testamente puudutavad küsimused);

b.      abikaasade vastastikuse testamendi tegemisel (kes saab teha abikaasade vastastikust testamenti, kuidas seda muuta, tühistada ning teised testamente puudutavad küsimused);

c.      pärimislepingu tegemisel (kuidas teha pärimislepingut, kuidas seda muuta, milline on lepingu sisu ning teised pärimislepinguid puudutavad küsimused)

d.      seadusjärgne pärimisel.

Lepingu- ja kinnisvaraõigus

1.      Kuidas müüja, kinkida või muul viisil võõrandada kinnisvara. Millised on müüja/kinkija ja ostja/kingisaaja kohustused.

2.      Omandiga seonduvad küsimused.

3.      Kuidas seada hüpoteeki ning mida tuleb hüpoteegi seadmisel meeles pidada (nt panga laenu võtmisel kinnisvara tagatisel).

4.      Mida annab servituudi seadmine ning millal seda vaja on (nt on vaja kasutada naaber kinnisasja oma kinnsiasjale saamiseks).

5.      Isikliku kasutusõiguse seadmine.

6.      Väljaspool perekonnasuhteid sõlmitavad ülalpidamislepingud.

Ühinguõigus

1.      Kuidas asutada äriühingut ning kuidas muuta olemasoleva äriühingu äriregistrisse kantud andmeid;

2.      Kuidas müüja äriühingut ning kuidas osta äriühingut.

3.      Millised on äriühingu osanike, aktsionäride või liikmete õigused ja kohustused ning vastutuse alused.

Visits: 25