tulumaksuseaduse, käibemaksuseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise eelnõud
- Seega on ka 2009. aastal nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute maksumäär 21%.
Maksumäär hakkab uuesti vähenema
2010. aastal – 20%le;
2011. aastal on maksumäär 19%
ja alates 2012. aastast 18%.
Muudatusega lükatakse ühe aasta võrra edasi maksuvaba tulu määra suurenemine.
Maksuvaba tulu määr jääb 2009. aastal praegusele tasemele, st on 27 000 krooni aastas.
2010. aastal on see 30 000 krooni,
2011. aastal 33 000 krooni
ja alates 2012. aastast 36 000 krooni.
Muudatustega kaotatakse 2009. aastal ajutiselt võimalus arvata esimese lapse eest tulust maha täiendavat maksuvaba tulu.
See ei puuduta antud õiguse kasutamist 2008. aasta tulude deklareerimisel – 2009. aasta 31. märtsiks esitatavas tuludeklaratsioonis saab residendist lapsevanem, eestkostja või muu last ülalpidav isik arvata oma tulust maha täiendava maksuvaba tulu iga kuni 17-aastase lapse kohta osas, mille võrra lapse maksustatav tulu oli maksuvabast tulust (27 000 krooni) väiksem.
Deklareerides 2009. aasta tulusid, saab seda mahaarvamist kasutada alates teisest lapsest ning alates 2010. aastast uuesti alates esimesest lapsest.
Eelnõuga muudetakse käibemaksuseaduse § 15 lõiget 2,
– millega tõstetakse käibemaksu vähendatud määr 5%-lt 9%-ni
– ning kaotatakse osade kaupade ja teenuste soodusmäärad.
Riigilõivuseaduse muutmise eesmärgiks on läbi riigilõivumäärade tõstmise ellu viia valitsuse sotsiaal- ja majanduspoliitilisi eesmärke.
Eelnõu väljatöötamise tingis vajadus ajakohastada ning täpsustada liiklusregistri toimingute eest võetavaid riigilõivumäärasid, mis kehtivad alates 1. jaanuarist 2005.
Samuti tõstetakse eelnõuga ID-kaardi, viisakutsete kinnitamise ja elamisloa taotluse läbiviimise riigilõive.
Muudatustega tõstetakse liiklusregistri toimingute ja välismaalaste seaduse alusel võetavaid riigilõivumäärasid selliselt, et need kataksid toimingutega seotud kulud.
Äriühingute maksustamisel aastapõhise arvestuse ja avansiliste maksete süsteemi rakendamise aasta võrra edasilükkamine suurendab riigieelarve tulude laekumist 2009. aastal 1 295 mln krooni võrra.
Mitteresidendile makstavatelt dividendidelt tulumaksu kinnipidamata jätmiseks ja Eesti äriühingu välisriigis asuvalt tütarühingult saadud dividendide tulumaksust vabastamiseks nõutava osaluse määra 15%lt 10%le vähendamise mõju on 2009. aastal –27 mln krooni.
Hits: 117
Tasuta õigusabi
Notarite Koda pakub tasuta õigusabi puuetega inimestele.
09.oktoober 2008
Eesti Notarite Koja juristid ja notarikandidaadid nõustavad õigusabi vajajaid notari tegevusega seotud valdkondades, nt kinnisvaratehingud, pärimisõigus, perekonnaõigus ja äriõigus (vt täpsemalt alljärgnevalt). Nõustamine on tasuta ja toimub järgmistes piirkondades üle Eesti:
23. oktoober, 12.00 – 15.00, Tartu Puuetega Inimeste Koda (Rahu tn 8, Tartu, tel 7366762)
30. oktoober, 12.00 – 15.00, Pärnu Puuetega Inimeste Koda (Riia mnt 70, Pärnu, tel 4425741)
06.november, 12.00 – 15.00, Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskus (Endla 59, Tallinn, tel 6564048 )
13. november, 12.00 – 15.00, Ida-Virumaa Puuetega Inimeste Koda (Kaare 7, Jõhvi, tel 3356551)
NB! Soovijatel palume eelnevalt registreerida.
Samuti on võimalik pöörduda Eesti Notarite Kotta, aadressil Viru tn 4, Tallinn või helistada nõuandetelefonil 617 7907.
Nõustamisprojekt viiakse läbi koostöös Eesti Puuetega Inimeste Kojaga.
Lisainfo:
Karin Hanga, EPI Koda, tegevjuht. tel 6616629, 5516097.
Kaitti Persidski, Notarite Koda, jurist. 617 7903
Õigusalase nõustamise valdkondade loetelu ning näidisküsimused.
Perekonnaõigus
1. Abikaasade varalised suhted ehk milline vara on abikaasade ühisvara, milline vara on abikaasa lahusvara.
2. Abielu lõppemisel abikaasade ühisvara jagamine.
3. Abieluvaraleping. Selle sõlmimine, muutmine ja lõpetamine.
4. Vanema, lapse ja/või vanavanema ülalpidamiskohustus perekonnas ja ülalpidamiselepingud.
5. Eestkostetava isiku varaga tehingute tegemine.
Pärimisõigus
KUIDAS PÄRIDA?
1. Kes on pärija ning millised on pärija õigused ja kohustused.
2. Kuidas pärida, s.h millised on pärija õigused ja kohustused ning kuidas pärimismenetlust alustada:
a. Testamendi, s.h abikaasade vastastikuse testamendi järgi;
b. Pärimislepingu järgi;
c. Seaduse järgi.
2. Abikaasa pärijana ning abikaasade vastastikune testament. Selle tegemine ning õiguslikud tagajärjed.
3. Kes on asepärijad ja järelpärijad ning mida peavad nimetatud pärijad tegema päriandi vastuvõtmiseks.
4. Millal on isikul õigus pärida sundosa, sundosa pärimise eeldused.
KUIDAS PÄRANDADA?
1. Millised on pärandaja õigused ja kohustused.
2. Kuidas pärandada oma vara ning millised on ühe või teise pärandi tegemise plussid ja miinused:
a. testamendi tegemisel (erinevad testamentide liigid, testamentide koostamine ja muutmine ning testamendi tühistamine ning teised testamente puudutavad küsimused);
b. abikaasade vastastikuse testamendi tegemisel (kes saab teha abikaasade vastastikust testamenti, kuidas seda muuta, tühistada ning teised testamente puudutavad küsimused);
c. pärimislepingu tegemisel (kuidas teha pärimislepingut, kuidas seda muuta, milline on lepingu sisu ning teised pärimislepinguid puudutavad küsimused)
d. seadusjärgne pärimisel.
Lepingu- ja kinnisvaraõigus
1. Kuidas müüja, kinkida või muul viisil võõrandada kinnisvara. Millised on müüja/kinkija ja ostja/kingisaaja kohustused.
2. Omandiga seonduvad küsimused.
3. Kuidas seada hüpoteeki ning mida tuleb hüpoteegi seadmisel meeles pidada (nt panga laenu võtmisel kinnisvara tagatisel).
4. Mida annab servituudi seadmine ning millal seda vaja on (nt on vaja kasutada naaber kinnisasja oma kinnsiasjale saamiseks).
5. Isikliku kasutusõiguse seadmine.
6. Väljaspool perekonnasuhteid sõlmitavad ülalpidamislepingud.
Ühinguõigus
1. Kuidas asutada äriühingut ning kuidas muuta olemasoleva äriühingu äriregistrisse kantud andmeid;
2. Kuidas müüja äriühingut ning kuidas osta äriühingut.
3. Millised on äriühingu osanike, aktsionäride või liikmete õigused ja kohustused ning vastutuse alused.
Hits: 23
Toetustest
RAHALISEDE TOETUSED:
I. Töövõimetuspension
Töövõimetuspension on üks riikliku pensioni liikidest.
Töövõimetuspensioni saamise õigus on:
– Eesti alalisel elanikul;
– tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis elaval välismaalasel.
Töövõimetuspensionile on õigus püsivalt töövõimetuks tunnistatud vähemalt 16-aastasel isikul, kelle töövõime kaotus on 40 kuni 100 protsenti ja kes märgitud ulatuses püsiva töövõimetuse tuvastamise algtähtajaks on Eestis omandanud järgmise pensionistaaži:
Vanus Nõutav pensionistaaž
16-24 aastat staažinõuet ei ole
25-26 aastat 1 aasta
27-28 aastat 2 aastat
29-30 aastat 3 aastat
31-32 aastat 4 aastat
33-35 aastat 5 aastat
36-38 aastat 6 aastat
39-41 aastat 7 aastat
42-44 aastat 8 aastat
45-47 aastat 9 aastat
48-50 aastat 10 aastat
51-53 aastat 11 aastat
54-56 aastat 12 aastat
57-59 aastat 13 aastat
60-62 aastat 14 aastat
Töövigastuse või kutsehaiguse tagajärjel tekkinud püsiva töövõimetuse puhul määratakse töövõimetuspension staažinõuet esitamata.
Samuti ei ole töövõimetuspensioni määramisel staažinõuet, kui isik on tunnistatud tagasiulatuvalt lapsinvaliidiks ja püsiva töövõimetuse põhjuseks on sama haigus või vigastus, mis põhjustas lapsinvaliidsuse.
Püsivalt töövõimetuks tunnistatud isikule määratakse töövõimetuspension kogu töövõimetuse ajaks, kuid mitte kauemaks kui vanaduspensioniikka jõudmiseni.Isikule, kellele maksti enne töövõimetuspensioni määramist ennetähtaegset vanaduspensioni, jätkatakse vanaduspensioniikka jõudmisel ennetähtaegse vanaduspensioni maksmist.
Sellisel juhul rakendatakse ennetähtaegse vanaduspensioni arvutamisel sama vähendamisprotsenti, mis võeti aluseks esmakordsel ennetähtaegse vanaduspensioni arvutamisel. Vanaduspensionikka jõudes jätkatakse ennetähtaegse vanaduspensioni maksmist ilma avaldust nõudmata.
Töövõimetuspensioni arvutamine
Töövõimetuspensioni arvutamisel võetakse aluseks suurem järgmistest:
1) püsivalt töövõimetu isiku staažiosaku ja kindlustusosaku alusel arvutatud vanaduspension;
2) vanaduspension 30-aastase pensioniõigusliku staaži korral.
Töövõimetuspensioni suurus on eelnimetatud kahest summast suurema ja töövõime kaotuse protsendi korrutis.
Baasosa suurus 134,9093 eurot
Aastahinde väärtus 4,964 eurot
II. Sotsiaaltoetused puuetega inimestele
Toetusi määratakse ja makstakse Eesti alalisele elanikule või tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elavale isikule lisakulutusi põhjustava keskmise, raske või sügava puude korral.
Toetuse liike on mitmeid, kuid alati tuleb toetuse taotlemisel esitada:
1. toetuse taotlus;
2. taotleja pass või ID-kaart.
Lisaks sellele tuleb mõne toetuse liigi puhul esitada lisadokumente.
Taotluse puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramiseks võib esitada ka koos puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise taotlusega. Taotluse võib esitada iseseisvalt alates 16. eluaastast.
Sotsiaaltoetuste arvutamise aluseks on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määr. Sotsiaaltoetuste määr 2015. aastal on 25,57 eurot.
Puudega lapse toetust makstakse igakuiselt kuni 16-aastasele puudega lapsele puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks ja rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud tegevusteks:
– keskmise puudega lapsele 270% sotsiaaltoetuste määrast (2015.aastal 69,04 eurot);
– raske või sügava puudega lapsele 315% sotsiaaltoetuste määrast (2015.aastal 80,55 eurot)).
Juhul, kui andmed lapse sünni kohta ei ole kättesaadavad rahvastikuregistrist (nt laps on sündinud välisriigis), tuleb selle toetuse puhul esitada täiendavalt lapse sünnitunnistus.
Puudega tööealise inimese toetust makstakse igakuiselt puudega tööealisele inimesele puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks.
Toetust makstakse igakuiselt vastavalt lisakuludele, kuid mitte vähem kui 65% sotsiaaltoetuste määrast (2015. aastal 16,62 eurot) ja mitte rohkem, kui 210% sotsiaaltoetuste määrast (2015. aastal 53,70 eurot) kuus.
Puudega vanaduspensioniealise inimese toetust makstakse igakuiselt keskmise, raske või sügava puudega vanaduspensioniealisele inimesele puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks ja rehabilitatsiooniplaani olemasolu korral selles ettenähtud tegevusteks:
– keskmise puudega isikule 50% sotsiaaltoetuste määrast (2015. aastal 12,79 eurot);
– raske puudega isikule 105% sotsiaaltoetuste määrast (2015. aastal 26,85 eurot);
– sügava puudega isikule 160% sotsiaaltoetuste määrast (2015. aastal 40,91 eurot).
Puudega vanema toetust makstakse igakuiselt kuni 16-aastast last ja põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses õppivat kuni 19-aastast last
– kasvatavale puudega üksikvanemale;
– kasvatavale ühele puudega vanematest;
– üksi kasvatavale puudega võõrasvanemale;
– üksi kasvatavale puudega eestkostjale;
– üksi kasvatavale puudega isikule, kui temaga on sõlmitud sotsiaalhoolekande seaduse alusel kirjalik perekonnas hooldamise leping.
Puudega vanema toetuse suurus on 75% sotsiaaltoetuste määrast (2015. aastal 19,18 eurot)
Toetuse taotlemisel tuleb lisadokumentidena esitada:
1) lapse sünnitunnistus, kui andmed ei ole kättesaadavad rahvastikuregistrist;
2) õppeasutuse teatis või õpilaspilet lapse õppimise kohta põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kui andmed ei ole kättesaadavad Eesti hariduse infosüsteemist ning toetust taotleb 16–19-aastast last kasvatav vanem;
3) perekonnaseisu tõendav dokument või toetuse taotleja omakäeline kinnitus, et ta kasvatab last üksinda, kui andmed ei ole kättesaadavad rahvastikuregistrist ning toetust taotleb last üksi kasvatav puudega isik;
4) teise vanema kirjalik nõusolek, kui toetust taotleb üks puudega vanematest.
Õppetoetust makstakse igakuiselt mittetöötavale puudega õppurile, kes õpib gümnaasiumi 10.—12. klassis, kutseõppeasutuses või kõrgkoolis ja kellel on puudest tingituna õppetööga seotud lisakulutusi. Õppetoetust ei maksta juuli- ja augustikuu eest.
Õppetoetuse suurus on 25—100% sotsiaaltoetuste määrast vastavalt tegelikele lisakulutustele (2015. aastal 6,39-25,57 eurot).
Toetuse taotlemisel tuleb lisadokumentidena esitada:
1. õppeasutuse teatis õppimise kohta, õpilaspilet või üliõpilaspilet, kui andmed ei ole kättesaadavad Eesti hariduse infosüsteemist;
2. dokument puudest tingitud ja õppetööga seotud lisakulude olemasolu või selliste kulutuste tegemise vajaduse kohta;
3. omakäeline kinnitus mittetöötamise kohta.
Töötamistoetust makstakse 16-aastasele ja vanemale töötavale puudega inimesele, kellel on puudest tingituna tööga seotud lisakulutusi.
Töötamistoetust makstakse puudega inimese enda poolt tehtud puudest tingitud töötamisega seotud tegelike kulutuste osaliseks hüvitamiseks kuni 10-kordses sotsiaaltoetuste määras kolme kalendriaasta jooksul toetuse esmakordsest määramisest arvates. Kui kolme kalendriaasta jooksul tehtud lisakulud on maksimumsummast väiksemad, makstakse toetusena välja puudega inimese poolt kauba või teenuse eest tegelikult tasutud summa.
Toetusega hüvitatavad kulutused peavad olema tehtud töötamise ajal. Enne töötamise algust ja peale töötamise lõppu tehtud kulutuste hüvitamiseks toetust ei maksta. Toetust makstakse vastavalt esitatud kuludokumentidele kalendriaasta kestel tehtud kulutuste eest. Eelmisel kalendriaastal tehtud kulutuste eest makstakse toetust, kui avaldus toetuse saamiseks on esitatud hiljemalt jooksva aasta 31. märtsil.
Toetuse taotlemisel tuleb lisadokumentidena esitada:
1. tööraamat või muu töötamist tõendav dokument;
2. dokument töötamisega seotud kulude kohta;
3. kirjalik selgitus puudest tingitud ja töötamisega seotud lisakulu vajaduse kohta.
Rehabilitatsioonitoetust makstakse 16-65-aastasele puudega isikule majandustegevuse registris registreeritud rehabilitatsiooniteenuse osutajalt rehabilitatsiooniteenuse saamiseks.
Rehabilitatsioonitoetust makstakse tegelike rehabilitatsioonikulude osaliseks hüvitamiseks kuni 200% sotsiaaltoetuste määrast kalendriaasta jooksul (2015. aastal 51,14 eurot).
Toetuse taotlemisel tuleb lisadokumendina esitada dokument rehabilitatsioonikulude kohta.
Täienduskoolitustoetust makstakse töötavale puudega inimesele tööalaseks ja tasemekoolituseks.
Täienduskoolitustoetust makstakse tegelike koolituskulude osaliseks hüvitamiseks kuni 24-kordses sotsiaaltoetuste määras kolme kalendriaasta jooksul toetuse esmakordsest määramisest arvates.
Toetuse taotlemisel tuleb lisadokumentidena esitada:
1. tööraamat või muu töötamist tõendav dokument;
2. dokument täienduskoolituskulude kohta.
Sotsiaaltoetuste määramine korduvekspertiisi korral
Puudega lapse toetust, puudega tööealise inimese toetust, puudega vanaduspensioniealise inimese toetust või puudega vanema toetust saanud isikult puude raskusastme korduval tuvastamisel enne ühe aasta möödumist toetuse maksmise lõpetamisest, uut taotlust ei nõuta. Eelnevalt nimetatud juhul määratakse toetus puude raskusastme tuvastamise päevast.
Uus taotlus tuleb toetuse määramiseks esitada siis, kui puudega lapse toetuse saajal tekib puude raskusastme korduval tuvastamisel õigus puudega tööealise inimese toetusele või puudega vanema toetuse saajal tekib õigus toetusele järgmise lapse kohta. Üleminekul puudega tööealise inimese toetuse maksmiselt puudega vanaduspensioniealise inimese toetuse maksmisele puude raskusastme korduval tuvastamisel enne ühe aasta möödumist toetuse maksmise lõpetamisest uue taotluse esitamist ei nõuta.
Puuetega inimeste sotsiaaltoetusi makstakse vastavalt toetuse saaja soovile:
* toetusesaaja arvelduskontole Eestis;
* toetusesaaja Sotsiaalkindlustusameti klienditeeninduses vormistatud kirjaliku avalduse või notariaalselt tõestatud avalduse alusel teise isiku, sealhulgas kohaliku omavalitsuse arvelduskontole Eestis;
* toetusesaaja kulul posti teel kojukandena või
* toetusesaaja kulul toetusesaaja arvelduskontole välisriigis.
Põhjendatud taotluse alusel makstakse puuetega inimeste sotsiaaltoetusi maksja kulul posti teel kojukandega isikule, kellel on liikumistakistus või kes elab hajaasustusalal ja kellele pangateenus on raskesti kättesaadav ning kes on:
* sügava puudega töövõimetuspensionär;
* sügava puudega püsivalt töövõimetuks tunnistatud rahvapensioni saav isik või
* vanaduspensioniealine isik.
Sotsiaalkindlustusamet teeb sügava puudega töövõimetuspensionäri või sügava puudega töövõimetuks tunnistatud rahvapensioni saava isiku või vanaduspensioniealise isiku taotluse alusel otsuse riigi kulul kojukande kohta kuni üheaastase kehtivusajaga. Sotsiaalkindlustusamet võib nimetatud isikute taotluse alusel otsuse teha pikema kehtivusajaga, kui selleks tuleneb vajadus põhjuste iseloomust, millele tuginedes sotsiaalkindlustusamet otsuse teeb.
Sotsiaaltoetuse saaja peab 10 päeva jooksul teatama elukohajärgsele Sotsiaalkindlustusametile kirjalikult kõigist asjaoludest, mis toovad kaasa talle määratud toetuse maksmise lõpetamise, peatamise või suuruse muutuse.
Kindlasti tuleks sotsiaalkindlustusametit teavitada sellistel juhtudel nagu näiteks:
– õppetoetust saav isik lõpetab oma õpingud ja/või läheb tööle;
– toetuse saaja viibib järjest üle kahe kuu haiglaravil (va puudega lapse toetuse saaja);
– toetuse saaja viibib kinnipidamisasutuses;
– toetuse saaja asub elama hoolekandeasutusse;
– muudel juhtudel, kui toetust saava isiku elus toimuvad muutused, mis võivad mõjutada toetuse suurust või võivad põhjustada toetuse maksmise lõpetamise.
Kahtluse korral, kas info on toetuse saamiseks oluline, on mõistlik alati konsulteerida sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusega.
Asjaoludest mitteteavitamisel või hilinemisega teavitamisel tekivad enammaksed ehk sotsiaaltoetusteks liigselt makstud summad – see tähendab, et inimesele on välja makstud toetused, aga hiljem selgub, et tal ei olnudki õigust sel perioodil toetust saada.
Enammakstud summad tuleb Sotsiaalkindlustusametile tagastada – seda tehakse vabatahtlikult, nõutakse tagasi või tehakse tasaarvestus, kui enammakse on tingitud teadvalt valeandmete esitamisest. Kui isik ei maksa alusetult saadud sotsiaaltoetusi tagasi, võidakse talle liigselt makstud summad sotsiaalkindlustusameti otsuse alusel igakuiselt makstavatest sotsiaaltoetustest kinni pidada.
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 24 lõige 3 sätestab, et kui puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmine lõpetatakse enne liigselt makstud summade täielikku tasaarvestamist, tehakse isikule liigselt makstud summade tagasinõudmiseks ettekirjutus koos hoiatusega. Hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ettekirjutuse täitmata jätmise korral on Sotsiaalkindlustusametil õigus anda ettekirjutus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Oluline on ka teada, et pärast puuetega inimeste sotsiaaltoetust saava isiku surma alusetult väljamakstud sotsiaaltoetuse summad ei kuulu pärandvara koosseisu ning nimetatud summad tagastatakse panga või pärandvara saanud isiku poolt Sotsiaalkindlustusameti vastava nõude saamisel.
III. Riiklikud peretoetused
Riiklikke peretoetusi makstakse Eesti alalisele elanikule, Eestis elavale välismaalasele, kellel on tähtajaline elamisluba või kes viibib Eestis välismaalaste seaduse § 51 lõikes 2 sätestatud alusel ja tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elavale välismaalasele.
Peretoetusi on üheksa liiki.
Sünnitoetus on ühekordne toetus, mille suurus on 5000 krooni.
Lapsendamistoetus on ühekordne toetus, mida makstakse lapsendajale, kellest lapsendatav laps ei põlvne ja kes ei ole selle lapse võõrasvanem, kui varem ei ole sellele perele sama lapse kohta sünnitoetust makstud.
Lapsendamistoetuse suurus 5000 krooni.
Lapsetoetus on igakuine toetus, mida makstakse lapse sündimisest kuni tema 16-aastaseks saamiseni. Lapse õppimisel põhikoolis, gümnaasiumis või põhikooli baasil kutseõppeasutuses või põhihariduseta lapse õppimisel kutseõppeasutuses makstakse toetust lapse 19-aastaseks saamiseni. Kui laps saab jooksval õppeaastal 19-aastaseks, siis makstakse toetust õppeaasta lõpuni.
Toetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on kahekordne lapsetoetuse määr (2009. aastal 300 krooni) ning kolmanda ja iga järgmise lapse kohta kuuekordne lapsetoetuse määr (2009. aastal 900 krooni)
Lapsetoetuse määr 2009. aastal on 150 krooni.
Lapsehooldustasu on igakuine toetus, mida makstakse:
– kuni kolmeaastast last kasvatavale ühele vanemale või vanema asemel lapsehoolduspuhkust kasutavale isikule ½ lapsehooldustasu määras iga kuni kolmeaastase lapse kohta (2009. aastal 600 krooni);
– peres, kus kasvab kuni kolmeaastane laps ja veel kolme- kuni kaheksa-aastaseid lapsi, ühele vanemale igakuiselt ¼ lapsehooldustasu määras (2009. aastal 300 krooni) iga kolme- kuni kaheksa-aastase lapse kohta;
– kolme- ja enamalapselises perekonnas, kus on kolm või enam vähemalt kolmeaastast lapsetoetust saavat last, ühele vanemale iga kolme- kuni kaheksa-aastase lapse kohta ¼ lapsehooldustasu määras (2009. aastal 300 krooni).
Kui punktides 2 ja 3 nimetatud laps läheb esimesse klassi ja saab jooksval õppeaastal kaheksa-aastaseks, makstakse selle lapse kohta lapsehooldustasu õppeaasta lõpuni.
Lapsehooldustasu määr 2009. aastal on 1200 krooni.
Lapsehooldustasu saavale isikule makstakse iga kuni üheaastase lapse kohta täiendavat lapsehooldustasu. Täiendava lapsehooldustasu suurus on 100 krooni kuus.
Lapsehooldustasu ei maksta lapse kohta, kelle sünniga või lapsendamisega seoses makstakse sünnitus- või lapsendamishüvitist ravikindlustuse seaduse alusel. Lapsehooldustasu ei maksta ühegi lapse kohta, kui vanemale makstakse vanemahüvitist vanemahüvitise seaduse alusel.
Üksikvanema lapse toetus on igakuine toetus, mida makstakse juhul, kui:
– lapse sünniaktis puudub kanne isa kohta või see on tehtud ema ütluse alusel;
– vanem on tunnistatud tagaotsitavaks.
Alates 2010. aasta 1. juulist on üksikvanema lapse toetusele õigus lapsel, kelle sünniaktis või rahvastikuregistrisse kantud perekonnaseisuandmetes puudub kanne isa kohta.
Toetuse suurus on kahekordne lapsetoetuse määr (2009. aastal 300 krooni).
Ajateenija lapse toetus on igakuine toetus, mida makstakse kaitsejõudude ajateenistuses oleva vanema lapsele lapsetoetuse viiekordses määras (2009. aastal 750 krooni).
Eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus on igakuine toetus, mida makstakse vanemliku hoolitsuseta jäänud lapsetoetusele õigust omavale lapsele,
– kelle üle on seatud eestkoste;
– kelle suhtes on sõlmitud perekonnas hooldamise leping.
Toetuse suurus on kahekümnekordne lapsetoetuse määr (2009. aastal 3000 krooni).
Elluastumistoetus on ühekordne toetus vanemliku hoolitsuseta isikule, kes on kasvanud lapsena hoolekandeasutuses või erivajadustega laste koolis või kelle üle seati eestkoste või kelle suhtes sõlmiti kirjalik perekonnas hooldamise leping, kui ta asub uude elukohta iseseisvalt elama hiljemalt kahe aasta möödumisel hoolekandeasutuse või erivajadustega õpilaste kooli nimekirjast kustutamisest või eestkoste või perekonnas hooldamise lepingu lõppemisest.
Elluastumistoetus määratakse, kui toetust on taotletud kuue kuu jooksul, arvates uude elukohta iseseisvalt elama asumisest. Kui õigus elluastumistoetusele on tekkinud enne 2007. aasta 1. jaanuari, määratakse elluastumistoetus, kui taotlus on esitatud kahe aasta jooksul õiguse tekkimisest arvates.
Toetuse suurus on 40-kordne lapsetoetuse määr (2009. aastal 6000 krooni).
Seitsme ja enamalapselise pere vanema toetus on igakuiselt makstav riiklik peretoetus, mida makstakse vanemale, eestkostjale või hooldajale, kes kasvatab vähemalt seitset või enamat lapsetoetust saavat last.
Toetuse suurus on 2009. aastal 2,2-kordne lapsehooldustasu määr (2640 krooni).
Koolitoetus 2008.-2009. õppeaasta eest määratakse pärast 2009. aasta 1. jaanuari, kui toetust on taotletud kuue kuu jooksul nimetatud õppeaasta algusest arvates. Toetus määratakse ja makstakse enne 2009. aasta 1. jaanuari kehtinud tingimustel ja korras.
IV. Kohaliku omavalitsuse poolt makstavad toetused
Vallas või linnas elavale isikule on kohustatud sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi andmist korraldama elukohajärgne valla- või linnavalitsus.
Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast eluruumi alaliste kulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri. Toimetulekupiiri kehtestamisel lähtutakse minimaalsetest tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks.
Toimetulekutoetus on riigi abi puudusekannatajatele, mida maksab kohalik omavalitsus. Puuduse leevendamiseks kasutavad kohalikud omavalitsused vastavalt olukorrale nii sotsiaalteenuseid kui ka muud sotsiaalabi. Toimetulekutoetust makstakse siis, kui kõik muud vaesuse ja puuduse leevendamise abinõud ei ole olnud efektiivsed.
Toimetulekupiiri suuruse kehtestab Riigikogu riigieelarves. Seda arvestatakse üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele igaks eelarveaastaks. Perekonna teise ja iga järgneva liikme toimetulekupiir on 80% perekonna esimese liikme toimetulekupiiri suurusest.
Vastavalt 2008. aasta riigieelarve seadusele on toimetulekupiiri määr 1000 krooni kuus üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele ning 800 krooni pere teisele ja igale järgnevale liikmele.
Täiendavad sotsiaaltoetused. Valla- või linnavalitsus võib määrata ja maksta täiendavaid sotsiaaltoetusi kohaliku omavalitsuse eelarvest kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud tingimustel ja korras. Enim on levinud hooldajatoetuse maksmine puudega laste ja täiskasvanute hooldajatele. Samas on erinevatel omavalitsustel kehtestatud erinevad toetuste liigid, nt laagrituusiku osaliseks hüvitamiseks, puudega lapse perele rehabilitatsiooniteenuse osaliseks hüvitamiseks, abivahendite soetamise osaliseks hüvitamiseks, retseptiravimite ja vaktsineerimise maksumuse osaliseks hüvitamiseks jne. Oluline on pöörduda elukohajärgsesse omavalitsusse täiendava informatsiooni saamiseks.
Lapsehoiuteenuse hüvitamine. Lapsehoiuteenuse eesmärk on toetada lapsevanema, eestkostja või lepingu alusel lapse perekonnas hooldaja töötamist või toimetulekut. Tegevusloaga teenuse osutaja leiab lapsevanem, eestkostja või hooldaja ise. Nt. Tallinna linn hüvitab teenuse maksumusest kuludokumentide alusel kuni 1925 krooni kuus lapse kohta.
TEENUSED PUUDEGA INIMESTELE
1. Riiklikult rahastatav rehabilitatsiooniteenus
Rehabilitatsiooniteenus on sotsiaalteenus, mille eesmärk on parandada puudega inimese iseseisvat toimetulekut, suurendada ühiskonda kaasatust ja soodustada töötamist või tööle asumist.
Rehabilitatsiooniteenuse käigus hinnatakse isiku toimetulekut ja kõrvalabi vajadust, tehakse ettepanekuid (kodu)keskkonna kohandamiseks, abivahendi saamiseks ja kasutamiseks. Samuti tegeletakse puudega inimeste nõustamisega erinevatel teemadel, et parandada edasist sotsiaalset toimetulekut.
Kellel on õigus rehabilitatsiooniteenusele?
1. Kõigil puuet taotlevatel lastel ja neil puuet taotlevatel tööealistel isikutel, kelle suhtes teeb vastava otsuse Sotsiaalkindlustusamet.
2. Puudega lastel ja täiskasvanutel.
3. 16-a kuni vanaduspensioni ealistel psüühilise erivajadusega inimestel, kelle töövõime kaotus on vähemalt 40%.
4. Alaealiste komisjoni otsuse alusel alaealistel õigusrikkujatel.
Missuguseid teenuseid osutatakse?
1. Koostatakse isiklik rehabilitatsiooniplaan (kehtivusega 6 kuud – 3 aastat).
2. Juhendatakse inimest, kuidas rehabilitatsiooniplaanis kirjeldatud tegevusi ellu viia.
3. Osutatakse järgmisi rehabilitatsiooniplaanis märgitud teenuseid:
· rehabilitatsioonivajaduse hindamine ja –planeerimine;
· rehabilitatsiooniplaani täitmise juhendamine;
· rehabilitatsiooniplaani täiendamine ja tulemuste hindamine;
· füsioterapeudi teenus (individuaalne ja grupitöö);
· tegevusterapeudi ja loovterapeudi teenus (individuaalne ja grupitöö);
· sotsiaaltöötaja teenus (individuaalne, perenõustamine ja grupinõustamine);
· eripedagoogi teenus (individuaalne, perenõustamine ja grupinõustamine);
· psühholoogi teenus (individuaalne, perenõustamine ja grupinõustamine);
· logopeedi teenus (individuaalne, seanss perele ja grupinõustamine).
Enamikku teenustest võib vajadusel osutada kokku kuni kalendriaastaks kehtestatud maksimaalse maksumuse täitumiseni, näiteks puudega lastele kuni 20 250 krooni eest, puudega täiskasvanutele kuni 7000 krooni eest aastas ja psüühiliste erivajadustega puudega tööealistele inimestele kuni 33 750 krooni eest aastas.
Rehabilitatsiooniteenuse raames osutatakse ka majutusteenust – rehabilitatsiooniasutuses võimaldatakse rehabilitatsiooniteenuse osutamise ajal ööbimist koos toitlustamisega 1 kord päevas (arvestusega üks ööpäev maksimaalselt 375 krooni):
· puuet taotlevatele ja puudega lastele ning täiskasvanutele, samuti alaealiste komisjoni otsusel suunatavatele õigusrikkujatele kuni 1 875 krooni eest aastas;
· alla 16-aastaste laste saatjatele kuni 1 875 krooni eest aastas;
· psüühilise erivajadusega inimestele kuni 13 125 krooni eest aastas.
Kui inimese elukoht ja rehabilitatsiooniteenuse osutaja asukoht on erinevates valdades või linnades, siis riik kompenseerib sõidukulud nii rehabilitatsiooniteenuse saajale kui ka vajadusel tema saatjale (lapsevanemale, abikaasale, isiklikule abistajale või hooldajale), kummalegi maksimaalselt 650 krooni aastas.
2. Riiklikult rahastatavad erihoolekandeteenused
Psüühilise erivajadusega inimeste erihoolekandeteenusteks on:
1) igapäevaelu toetamise teenus
2) töötamise toetamise teenus
3) toetatud elamise teenus
4) kogukonnas elamise teenus
5) ööpäevaringne erihooldusteenus sh ebastabiilse remissiooniga psüühikahäirega isikule, sügava liitpuudega isikule ja kohtumääruse alusel teenusele paigutatud isikule.
Erihoolekandeteenused on suunatud täisealistele isikutele v.a ainult dementsuse diagnoosiga vanaduspensioniealistele isikutele, kellel on raskest, sügavast või püsivast psüühikahäirest tulenevalt välja kujunenud suurem kõrvalabi, juhendamise või ka järelevalve vajadus ning kes vajavad toimetulekuks professionaalset kõrvalabi. Erihoolekandeteenustele õigustatud isikud ja erihoolekandeteenustele esitatavad nõuded on kehtestatud sotsiaalhoolekande seadusega.
3. Riigi rahastatav lapsehoiuteenus
Lapsehoiuteenus on lapsevanema töötamist, õppimist või toimetulekut toetav teenus, mille vältel tagab lapse hooldamise, arendamise ja turvalisuse lapsehoiuteenuse osutaja.
Lapsehoiuteenuse õigusliku reguleerimise eesmärk oli suurendada laste turvalisust olukorras, mil lapsed on antud ajutiselt võõraste inimeste hoole alla. Lapsehoiuteenus ja sellele esitatavad nõuded on reguleeritud alates 1. jaanuarist 2007
Riigi rahastatavale lapsehoiuteenusele on õigus raske või sügava puudega lapse seaduslikul esindajal hooldajal kuni selle kalendriaasta lõpuni, kui laps saab 18-aastaseks, eeldusel et:
1) lapse hooldusteenuste vajadus on kirjas lapse rehabilitatsiooniplaanis;
2) lapse hooldamine ei ole samal ajal tagatud teiste sotsiaalteenustega (v.a lapse perekonnas hooldamine);
3) laps ei viibi samal ajal haridusasutuses.
2009. aastal on riigi rahastatava lapsehoiuteenuse piirmäär raske või sügava puudega lapse kohta 5800 krooni kalendriaastas.
Lapsevanem võib teenust kasutada nii ööpäevase kui ka päevase teenusena. Teenust on võimalik kasutada ka tundide arvestuses. Ööpäevane teenus võib sobida vanemate puhkusel või lähetusel viibimise ajaks.
Kui soovitakse saada teenust rohkem, kui riiklikult kehtestatud maksimaalse maksumuse määr, siis tuleb lapse seaduslikul esindajal ise või koos kohaliku omavalitsusega katta ülejäänud kulud.
Riigi rahastatavat lapsehoiuteenust ei ole võimalik saada ootamatult tekkinud teenuse vajaduse korral, sest teenuse taotlemise ning lepingu sõlmimise protsess võtab mõned nädalad aega.
4. Abivahendid
Puuetega inimeste eraldatakse tehnilisi abivahendeis soodustingimustel. Soodustingimustel tehniliste abivahendite ostmist, laenutamist või nendega seotud teenuste kompenseerimist võivad taotleda:
1) lapsevanemad või eestkostja lapsele;
2) tööealised isikud, kellel on tuvastatud töövõime kaotus alates 40% (kuulmispuude puhul alates 30 db) või on määratud puude raskusaste;
3) insuliini süstivad diabeetikud glükomeetrite ostmiseks;
4) vanaduspensioniealised isikud, kellel abivahend võimaldab parandada toimetulekut.
Abivahendi vajaduse määrab tehniliste väikeabivahendite korral määrab abivahendi vajaduse perearst või mõni teine raviarst ning keerulisemate tehniliste abivahendite ning üle 20 000 krooni maksvate proteeside taotlemise korral määrab abivahendi vajaduse eriarst või rehabilitatsiooniasutus.
Abivahendi vajadust tõendab arstitõend või rehabilitatsiooniplaan, millele on märgitud vastava abivahendi vajadus.
20 000 krooni ja rohkem maksvate proteeside kompenseerimise aluseks on lastel ja tööealistel isikutel rehabilitatsiooniplaan ning vanaduspensionieas olevatel isikutel eriarsti tõend või kohaliku ekspertkomisjoni nõudmisel rehabilitatsiooniplaan.
Soodustingimustel tehniliste abivahendite ostmist, laenutamist ja nendega seotud teenuseid finantseeritakse esmalt riigieelarvest, valla- või linnaeelarvetest lähtudes kohalike omavalitsusorganite kehtestatud korrast ja isiku omaosalusest vastavalt määruse lisades toodud protsendile.
5. KOV poolt pakutavad teenuse puuetega inimestele
Koduteenused on isikule kodustes tingimustes osutatavad teenused, mis aitavad tal harjumuspärases keskkonnas toime tulla. Eesmärgiks on aidata vähenenud toimetulekuvõimega eakal inimesel iseseisvalt, pere või sotsiaaltöötaja organiseeritud teenuste abil harjumuspärases keskkonnas (kodus) toime tulla.
Koduhooldusteenus sisaldab koduabi ja hooldusabi. Koduabi on isiku abistamine igapäevaeluks vajalike tegevuste, sealhulgas isiku eluruumide korrastamine ja kütmine, riiete ja jalanõude hooldus, toiduainete ja majapidamistarvete ostmine, sooritamisel ja asjaajamisel. Koduabi ei pea sisaldama abistamist remondi- ja aiatöödel. Hooldusabi komponent sisaldab isiku abistamist igapäevaelu tegevuste (sh abistamine pesemisel, riietumisel, söömisel, liikumisel ja hügieenitoimingutes) sooritamisel, mis on seotud isiku enese eest hoolitsemisega.
Isikliku abistaja teenuse eesmärk on puudega inimeste iseseisvuse ja osalemise suurendamine kõikides eluvaldkondades ning pereliikmete hoolduskoormuse vähendamine.
Tugiisikuteenus – teenuse sisuks on ühe või mitme kooselava isiku abistamine jõustamise ja juhendamise kaudu tema kohustuste täitmisel, õiguste teostamisel või toimetulekul raske olukorraga isiku igapäevases elukeskkonnas.
Üldjuhul on teenuse eesmärgiks inimese toimetuleku tagamine, kuid eesmärgiks võib olla ka lapse hooldamise ning lapsele turvalise ja toetava kasvukeskkonna tagamine.
Tugiisiku peamised tegevused töös täiskasvanutega on jõustamine ja juhendamine. Jõustamist (motiveerimine, julgustamine, kliendi oskustele ja võimetele keskendumine) vajavad kõik tugiisikute kliendid ning paljud neist ka juhendamist konkreetsete toimingute läbiviimiseks (kodused tööd, asjaajamised jm.) või tegevuste planeerimiseks. Tugiisiku teenus aitab vastavalt olukorrale inimese toimetulekuvõimet säilitada, parandada või takistada toimetulekuvõime suurt langust. Täiskasvanu tugiisik kohtub oma kliendiga mistahes kliendile sobivas kokkulepitud kohas: tema kodus, mõnes asutuses, söögikohas vm.
Lapse tugiisik abistab last arendavate tegevuste läbiviimisel, õpetab ja julgustab last igapäevaelus toime tulema, on vajadusel lapsele täiskasvanud saatjaks või abistab õppimisel, aitab vajadusel last suhtlemisel pereliikmetega või väljaspool kodu, õpetab last enda eest hoolitsema jms. Tugiisiku teenust saav laps elab oma kodus (sh asenduskodus) ning kohtub tugiisikuga regulaarselt nii oma kodus kui ka teistes kokkulepitud kohtades, alati lapsevanema teadmisel ja nõusolekul.
Eluruumi kohandamise teenuse eesmärk on tagada isikule, kellel on raskusi eluruumis liikumise, suhtlemise või endaga toimetulekuga võimalikult iseseisev või võimalikult vähest kõrvalabi vajav turvaline toimetulek eluruumi piires ning sellesse sisenemisel ja väljumisel.
Sotsiaaltransport. Isiku rahvastikuregistri järgne kohalik omavalitsus on kohustatud tagama võimaluse vajamineva transpordi kasutamiseks liikumis- ja nägemisfunktsiooni kahjustusega ning vaimupuudega isikutele, kellel on kahjustusest või vaimupuudest tingitult takistusi isikliku või ühistranspordi kasutamisega õppimiseks, töötamiseks ja avalike teenuste kasutamiseks.
Nõustamisteenused– sotsiaalnõustamine, võlanõustamine jne.
Täpsem info ja kontaktid:
- Sotsiaalkindlustusamet – Sotsiaaltoetused puuetegea inimestele
- Sotsiaalkindlustusamet – Rehabilitatsiooniteenus
- Sotsiaalkindlustusamet – Puudega isiku kaart
- Sostiaalkindlustusamet – Töövõimetuspension
- Võru linna poolt antavad toetused
- Võru linnavalitsuse Sotsiaaltöö osakonna kontaktid
KOV poolt pakutavate teenuste nimekiri on pikk ja väga varieeruv KOV-de lõikes, täpsema info saamiseks pöörduge oma omavalitsuse poole.
- Antsla vald – http://antsla.kovtp.ee/
- Haanja vald – http://www.haanja.ee/
- Rõuge vald – http://rouge.kovtp.ee/
- Sõmerpalu vald – http://www.somerpalu.ee/
- Urvaste vald – http://urvaste.kovtp.ee/
- Varstu vald – http://www.varstu.ee/
- Vastseliina vald – http://www.vastseliina.ee/
- Võru linn – http://www.voru.ee
- Võru vald – http://www.voruvald.ee
- Lasva vald – http://lasva.kovtp.ee/
- Mõniste vald – http://www.moniste.ee/
- Misso vald – http://www.misso.ee/
- Meremäe vald – http://vald.meremae.ee/
Hits: 25
3.12.2008 konverents „Ühiskond kõigile – kõikjal”.
Head kolleegid
EPI Koda tähistab nagu ikka traditsiooniliselt rahvusvahelist puuetega inimeste päeva 3. detsembril konverentsiga „Ühiskond kõigile – kõikjal”.
3. märtsil 1993. a loodi Eesti Puuetega Inimeste Koda ning seoses aastapäevaga sooviksime sellel aastal tänada neid inimesi, kes on 15 aastat olnud seotud EPI Koja või liikmes-organisatsioonide aktiivse tegevusega.
Seoses sellega palume teie organisatsioonil nimetada inimesed, kelle panust peate tunnustuse vääriliseks (lisage nende panust kirjeldav kokkuvõtlik ülevaade).
EPI Koda ootab teie organisatsiooni poolt esitatud kandidaatide andmeid hiljemalt 1. novembriks e-maili aadressil epikoda@gmail.com.
Konverents toimub sellel aastal Tartus, Hotell Dorbat Konverentsikeskuses. Päevakava ja kutsed edastatakse teile hiljem.
Lugupidamisega
Helve Luik
EPI Koja juhatuse esimees
Hits: 100
Puude raskusastme määramisest
Toetus sõltub lisakuludest, mitte puudeastmest
1. oktoobrist jõustunud seadusemuudatuse kohaselt tuleb puude raskusastme määramiseks pöörduda pensioniametisse ning sotsiaaltoetuse suurus hakkab sõltuma puudest tingitud lisakuludest.Seni määrati tööealisele inimesele puude raskusaste lähtuvalt kõrvalabi vajadusest ning kõik ühesuguse puude raskusastmega tööealised inimesed said ühesugust sotsiaaltoetust. Uue korra järgi määratakse puudega täiskasvanu toetus lähtuvalt puudest tingitud lisakuludest.
Toetuse suurus ei sõltu puude raskusastmest. Tööealisele puudega inimesele määratakse toetus, mis jääb sel aastal 260 ja 840 krooni vahele.
Sotsiaalministeeriumi perepoliitika ja sotsiaalala asekantsleri Riho Rahuoja sõnul tunnistavad ka puudega inimesed ise, et praegune toetuste määramise kord neid ei rahulda.
“Näiteks ratastoolis oleva või pimeda inimese elu kvaliteet võib olla väga erinev. Sõltuvalt sellest, kas tal on võimalik kasutada eritransporti, tehnilisi abivahendeid või juhtkoera, on ka lisakulu erinev. Seetõttu hakatakse toetuse määramisel rohkem arvestama puudest tulenevaid lisakulusid,” lisas Rahuoja.
Täida pensioniametis ekspertiisitaotlus
Puude raskusastme määramisel tuleb pöörduda pensioniametisse ning täita ekspertiisitaotluse vorm. Ekspertiisitaotluse vorm on nüüd mahukam ja üksikasjalikum. Taotluse täitmisel aitab pensioniameti klienditeenindaja. Uut korda rakendatakse ekspertiiside puhul, mida taotletakse alates 1. oktoobrist.
Tööealistele isikutele, kellele on puude raskusaste tuvastatud enne 1. oktoobrit, jätkatakse toetuse määramist endises suuruses määratud tähtaja lõpuni. Puudega laste ja puudega vanaduspensioniealiste inimeste puude raskusastme tuvastamise ja sotsiaaltoetuste määramise korras muutusi ei ole.
Ka püsiva töövõimetuse taotlemiseks tuleb 1. oktoobrist pöörduda pensioniametisse ja mitte enam arsti poole. Siiski tuleb tähelepanu pöörata sellele, et viimasest arsti külastusest ei tohi olla möödas rohkem kui kolm kuud, vanemate andmete korral ei saa püsivat töövõimetust tuvastada.
Muudatused töötati välja koostöös puuetega inimeste organisatsioonidega.
Küsimuste korral puude tuvastamise või püsiva töövõimetuse tuvastamise kohta palume pöörduda sotsiaalkindlustusametisse infotelefonil 16106.
Kes saab puuetega inimeste sotsiaaltoetusi?
Puuetega inimeste sotsiaaltoetusi makstakse kõigile Eesti elanikele, kui neil on tuvastatud lisakulutusi põhjustav keskmine, raske või sügav puue.
Toetused tööealistele on hetkel: keskmine puue 260 krooni, raske puue 520 krooni ja sügav puue 840 krooni kuus.
Tööealiste toetusi saavad inimesed 16. eluaastast kuni pensionieani.
18-62aastasi puudega inimesi on Eestis 38 725; neist keskmise puudega 15 907, raske puudega 18 895 ja sügava puudega 3923 inimest.
Allikas: sotsiaalministeerium
Puudega tööealise inimese toetus
Seda toetust saadakse alates 16. eluaastast kuni vanaduspensioniikka jõudmiseni. Alates 1. oktoobrist 2008 määratakse toetus suuruses 260-840 krooni kuus sõltuvalt puudest tulenevatest lisakuludest.
Täiendkoolitustoetus
Tööalase täiendamise korral on puudega inimesel võimalik taotleda täiendkoolitustoetust kuni 9600 krooni kolme kalendriaasta jooksul.
Töötamistoetus
Töötavatele puuetega inimestele makstakse puudest tulenevate ja töötamisega seotud kulutuste olemasolul töötamistoetust kuni 4000 krooni kolme kalendriaasta kohta.
Rehabilitatsioonitoetus
Seda saavad taotleda 16-65aastased puudega inimesed ning seda makstakse tegelike rehabilitatsioonikulude osaliseks hüvitamiseks kuni 800 krooni aastas.
Puudega vanema toetus
Ühele puuetega abikaasadest või last üksi kasvatavale puudega inimesele makstakse kuni lapse 16aastaseks saamiseni puudega vanema toetust 300 krooni lapse kohta kuus. Kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, makstakse toetust 19. eluaastani.
Puudega lapse toetus
Puudega lapse toetust makstakse kuni 16aastasele puudega lapsele puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks ja rehabilitatsiooniplaanis ette nähtud tegevusteks. Keskmise puudega lapse toetus on 1080 krooni ning raske ja sügava puudega lapse toetus 1260 krooni kuus.
Õppetoetus
Õppetoetust 100-400 krooni kuus saavad 10.-12. klassis, kutse- või kõrgkoolis õppivad puudega noored vastavalt puude tõttu tekkinud tegelikele lisakulutustele. Seda toetust ei maksta juuli- ja augustikuu eest.
Puudega vanaduspensioniealise inimese toetus
Puudega vanaduspensioniealise inimese toetust saavad vanaduspensioniikka jõudnud puudega inimesed. 2008. aastal on see keskmise puude korral 200 krooni, raske puude korral 420 krooni ja sügava puude korral 640 krooni kuus.
Allikas: Maaleht
Hits: 21
Tegevusaruanne2007
Võrumaa Puuetega Inimeste Koja 2007. aasta tegevusaruanne.
Võrumaa Puuetega Inimeste Koda (edaspidi Koda ) on mittetulundusühing, mis tegutseb sotsiaal-, haridus-, spordi- ja kultuurivaldkonnas ja ühendab vaba tahte alusel puuetega inimeste ühinguid, seltse, klubisid ja füüsilisi isikuid, kelle tegevuseks on puuetega inimeste iseseisva toimetuleku edendamine. Koda on kantud tulumaksu soodustuse registrisse.
Koja eesmärgiks on puuetega inimeste valdkonnaga seotud koostöö ja koordinatsiooni teostamine Võru maakonnas.
Eesmärgi saavutamiseks täidame EV Valitsuse poolt 1995. aastal heakskiidetud EV Invapoliitika Üldkontseptsiooni puutega inimestele võrdsete võimaluste loomise standardreegleid ja Võrumaa Puuetega Inimeste Koja arengukavast aastateks 2006- 2010.
Teeme koostööd Eesti Puuetega Inimeste Koja ( edaspidi EPIK ) ja Eesti Puuetega Inimeste Fondiga ( edaspidi EPIF ), Eesti Invaspordi Liidu, erinevate puude liikide ühendustega, maavalitsuse, kohalike omavalitsuste ja riigiasutustega. Tutvustame ja avalikustame Koja tööd.
Koda kui organisatsioon
2007. aastat alustas Koda aktiivselt tegutseva organisatsioonina, mille eesmärk, mission, visioon, struktuur, tegevussuunad, ja prioriteedid, samuti asjaajamiskord, töö- sisekorra eeskirjad, töökeskonna ohutusjuhendid ja riskianalüüs, dokumentatsioon ja raamatupidamine on määratletud ja korrastatud.
- Koostatud ja esitatud:
1. 2006. a. tegevusaruanne ja sihtotstarbelise eraldise kasutamise koondaruanne EPIF-ile.
2. Maksu- ja Tolliametile 2006.a. majandusaasta aruanne. Koja tegevus revideeritud Võru Linnavalitsuse sisekotrolör Sirje Perise poolt ja mjandusaasta aruanne kuulatud ja kinnitatud Koja üld koosolekul 19. 05. 2007.a.
3. Koja tegevuse aruanne Võru Linnavalitsusele.
4. Liikmesorganisatsioonide tegevuste aruanded Võru Linnavalitsusele.
5. Liikmesorganisatsioonide andmete koondi koostamine ja esitamine EPIFle ( 2006. a. rahaline käive ja liikmete arv seisuga 01.10. 2007 ).
6. EPIFle I, II, III, IV kvartali koondaruande esitamine.
7. Maksu- ja Tolliametile vormide TSD ( igakuuliselt ), INF 4 ja INF 9 ning sotsiaalkindlustusametile igakuulised ESD esitamine.
8. Igakuuline aruandlus Tööturuametile alates 01. 01.2007.-31.12. 2007.a.
9. Aruanne Sotsiaalministeeriumile projekti “ TEA- Teadmised Elu Alus “.
10. Koja juhatuse poolt läbivaadatud eelarved liikmesorganisatsioonide 2008.a. sihtotstarbelise eraldise kasutamiseks.
- Taotlused Võrumaa Omavalitsuste Liidule Koja halduskulude osaliseks katteks aastatel 2007 ja 2008.a.
- Taotlused kohalikele omavalitsustele Koja halduskulude osaliseks katteks.
- Sponsorlus taotlused kohalikele äri- ja tööstusettevõtetele.
- Läbiviidud:
1. Koja 5 üldkogu koosolekut- erakorraline üldkoosolek seoses seaduse muutusest tulenevalt – Võrumaa Puuetega Inimeste Koja põhikirja muutmine. 4 erakorralist üldkogu koosolekut, seoses Karja tn. 17 kinnistul sundüürnike lepingute lõpetamisega ja kinnistu müüki panekuga.
2. Koja juhatuse koosolekuid 12.
· Koja uue veebilehe ülesehitus ja pidev uuendamine aadressil: http:/www.vorukoda.ee
· Arhiveeritavate dokumentide korrastamine, köitmine ja paigutamine seisuga 31.12. 2006.a.
· Karja 17 kinnistust huvitunud kinnisvara maaklerite kohtumised.
· 2008. aasta plaanide ja eelarve koostamine .
· Sõlmitud lepingud:
1. Sihtotstarbelise eraldise kasutamise leping nr. 12.1-5/555 21.12.2006.a.
2. Sihtotstarbelise eraldise kasutamise leping nr. 121 – 5/557-41 29.01.2007.a.
3. Leping tegevtoetuse andmiseks nr. 26/2007 -9 16.02.2007.a.
4. Sihtotstarbelise eraldise kasutamise leping nr. 121-5/557-41-1 30.10.2007.a.
2. Koda kui invaküsimuste koostöö ja koordinatsiooniorgan Võru maakonnas.
Koja reaalne tegevus on orgaaniline ja läbipõimunud nii eesmärgistuse kui ka sihtkruppide poolest, olles suunatud kõigile oma liikmesorganisatsioonidele ja üksikliikmetele kui ka nende läbi kõigile maakonna puuetega inimestele.
2.1 Üldine
- Koda on avatud tööpäevadel kella 09.00 – 16.00 kõigile puudega inimestele ja nende pereliikmetele, liikmesorganisatsioonidele ja ka avalikkusele, kus nõustatakse ja jagatakse teavet kõigile pöördujaile.
- Koja ruume, telefoni, arvuteid, printerit ja koopiamasinat saavad kasutada kõik Koja liikmesorganisatsioonid. Interneti püsiühendus võimaldab puuetega inimestele ja Koja liikmesühingutele kiire ligipääsu infole.
- Koja avalik internetipunkt on avatud igal tööpäeval, kus on 3 internetiga ühendatud arvutit.
2.2 Maakonna puuetega inimestele suunatud tegevus, koolitused ja üritused
Tegevused, mis on suunatud nii Koja liikmetele kui ka kõigile Võru maakonna puuetega inimestele ja nendega seotud pereliikmetele, hooldajatele, tugiisikutele jne.
- Erinevaid puude liike tutvustavad ja kajastavad materjalid Koja avalikuks kasutamiseks.
- Kirjutatud ja esitatud Koja projektid ja taotlused:
- Sotsiaalminisreeriumi Hasartmängumaksu Nõukogule “ TEA-Teadmiste Elu Alus.”
- Sotsiaalministeeriumi Hasartmängumaksu Nõukogule “ Raviujumine- aktiviseerib hingamise ja vereringesüsteemi.”
- Sotsiaalministeeriumile “ Koostöö ja kohtumine Võru Maakonna puuetega inimestega.” ( ei rahastatud )
- Läbiviidud:
- Teabepäev Rõuge vallas.
- Teabepäev Vastseliina vallas.
- Kohtutud kogemuste vahetamiseks ja koostöö arendamiseks:
- Kojas kohtumine Võrumaa Omavalitsusliidu esimehe Kalvi Kõvaga.
- Kojas kohtumine Regionaalministri nõuniku Kadri Jäätmaaga.
- Kojas kohtumine Võru MV sotsiaal- ja tervishoiu osakonna juhataja Peep Piirsaluga.
- Kojas kohtumine Võru abilinnapea sotsiaalalal Pille Pikkeriga.
- Retk Metsavenna tallu kohtumine Valga, Tõrva, Põlva liikumipuudeliste inimestega.
- Koja ansambel Elurõõm on esinenud mitmetel maakonna üritustel.
2.3. Liikmesorganisatsioonidele suunatud tegevus
- Koja liikmesorganisatsioonide poolt esitatud 2006.a. ja 2007.a. kvartaalsete aruannete vastuvõtmine, tutvustamine, koondaruande koostamine ja edastamine EPIFle.
- Sihtotstarbelise eraldise kasutamise lepingute koostamine, sõlmimine ja allakirjutamine liikmesorganisatsioonidega.
- Liikmesorganisatsioonide 2008.a. projektide lõbivaatamine Koja juhatuse komisjoni poolt.
- Koja korraldatud koolitused:
1. Koolitus “ Ettevõtluse alustamine ja äriplaani koostamine “- lektor Merike Prätz Võrumaa Kutsehariduskeskus.
2. Meeskonna Seikluskoolitus, Andrus Kahn STERN koolitus.
3. Loeng teemal: Rehabilitatsiooni teenus ja toetus, Peeter Aleksasin.
4. Abivahendite eraldamise kord puuetega inimestele, Helbe Munski.
5. Võru linna poolt osutatavad teenused puuetega inimestele, Virgu Treimut.
6. MTÜ-de raamatupidamine, Sirje Tihhonov.
7. Täiskasvanute koolituse võimalused Võrumaa Kutsehariduskeskuses, Terje Kruusalu Võrumaa Kutshariduskeskuse peaspetsialist.
8. Tööturuteenused puudega töötule, Malle Kelt Võru Tööturuameti spetsialist.
9. Puuetega inimeste probleemid, Kadri Jäätmaa.
10. Seljavalud – lülisambahaigustest ja vigastustest, Malle Kuusik.
11. Suve-ja püsililled, nende kasvukohad koduaias, Tiia Niiduviir Räpina Aianduskooli õppejõud.
12. Enesekehtestamine, Merle Vilson Võrumaa Kutsehariduskeskus.
13. Puuetega inimeste sotsiaaltoetused 2008.a. Anne-Lii Smeiman Tartu Pensioniamet Võru osakond.
- Läbiviidud infotunnid:
- Koja ja liikmesorganisatsioonide 2007.a. tegevuskavad.
- Mittetulundusühingute majandusaasta aruannete nõutava dokumentatsiooni ja materjalide tutvustamine.
- Tulumaksu seaduse muutus – mittetulundusühingute põhikrjadele esitatavad nõuded, et ühing oleks “ Tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutus nimekirjas “.
- Tarbijakaitse ja patsiendikaitse.
- Rehabitatsiooniga seotud küsimused.
- Invatranspordiga seotud küsimused Võru linnas.
- Mis hakkab juhtuma puutega inimeste sotsiaaltoetustega aastast 2008.
- 2007.a. kokkuvõte Koja tegevusest.
- Tööalased kohtumised ja koostöö kõigi Koja liikmesorganisatsioonide esindajatega.
- Osavõtt liikmesorganisatsioonide tegevustest ja koostöö.
- Võrumaa Afaasia Ühing – väljasõit Taevaskoja terviseradadele ja tutvumine kasulike seal leiduvate ravimtaimedega.
- Võru Ratastooliklubi – osalemine kõikkidel Klubi üritustel ja tegemistel, kuna olen Klubi esimees.
- Võrumaa Südamesõprade Selts – osalemine üldkoosolekul ja juhatuse koosolekul ning vastanud Seltsi liikmete poolt esitatud küsimustele. Väljasõidud Pühajärve SPAsse.
- Võrumaa Vaegkuuljate Ühing – osalemine üldkoosolekul Ühingu põhikirja muudatuste ettepanekute tegemine ja vormistamine. Kuulmisaparaadi otsikute müük ja uute tellimuste vastuvõtt.
- Võrumaa Puuetega Lastevanemate Ühing – osalemine üldkoosolekul ja vastanud Ühingu liikmete poolt esitatud küsimustele. Väljasõidud Värska ja Pühajärve SPAsse.
- Võrumaa Lihashaigete Selts – osalemine Seltsi 10.- tegevusaasta juubeli üritusel.
- Võrumaa Kutsehaigete Ühing – osalemine juhatuse koosolekul, töötajate tööülesannete täitmisel saadud tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise eelnõu tutvustamine.
- Võrumaa Epilepsia Ühendus – osalemine üldkoosolekul ja vastanud Ühenduse liikmete poolt esitatud küsimustele ning osalemine Ühenduse jõulupeol.
- Võrumaa Nägemisinvaliidide Ühing – osalemine üldkooolekul ja vastanud Ühingu liikmete esitatud küsimustele ning invatranspordi küsimuse lahendamine. Osalemine ühisel jõulupeol Ratastooliklubiga.
- Võrumaakonna Invaühing – osalemine üldkoosolekul ja vastanud Ühingu liikmete poolt estatud küsimustele ning osalenud spordi üritustel.
- Võrumaa Diabeedikute Selts – osalenud üldkoosolekul ja vastanud Seltsi liikmete poolt esitatud küsimustele ning osalenud Ülemaailmse Diapeedipäeva Foorumil Tallinnas.
- L-Eesti Vähiühingu MTÜ Võrumaa Ühendus – osalemine üldkoosolekul ja vastanud Ühenduse liikmete poolt esitatud küsimustele.
- 2.4. Koja nõuandev roll koostöös maavalitsuse, omavalitsuse ja teiste asutustega.
- Kohtumised:
- Võru MV sotsiaal- ja tervishoiu osakonna juhataja Peep Piirsaluga.
- Võru Omavalitsuste Liidu esimehe Kalvi Kõvaga.
- Korduvad kohtumised Võru Abilinnapea sotsiaalalal Pille Pikkeriga.
- Võru Linnapea Kersti Kõosaarega.
- Rõuge Vallavanem Tiit Tootsiga.
- Vastseliina Vallavanem Raul Tohviga.
- Eesti Invaspordi Liidu Presidendi Siiri Oviiriga ( erinevatel koosolekutel).
- Juhatuse liikmete osalemine erinevates komisjonides:
- Võru Linnavalitsuse sotsiaalkomisjoni töös.
- Võrumaa tehniliste abivahendite ekspertkomisjoni koosolekul.
- Võru sotsiaalmaja nõukogu koosolekul.
- 2.4. Koda kui informatsiooni koguja, akumuleerija ja jagaja, ühiskonna arvamuse kujundaja puuetega inimeste valdkonnas.
Koda püüab oma juhatuse ja liikmete kaudu osaleda võimalikult paljudel invaküsimustega seotud üritustel ja kohtumistel, et sealkuuldud edastada oma liikmete ja liikmesühingute kaudu kõigile maakonna puuetega inimestele.
- Koda on olnud esindatud:
- Võru Maavanema vastuvõtul Vabariigi 90. aastapäeva puhul.
- Eestimaa jõulurahu väljakuulutamisel Võrus Keskväljakul.
- Heatgevuskontsert Võrus Kandle aias.
- Metsapealinna väljakuulutamine Võrus Keskväljakul.
- Eesti Puuetega Inimeste Koja üritustel:
- üldkogud Tallinnas ja Karaskil.
- 3 – päevane Kodade suvekool Tartus.
- seminar “Puuetega inimeste organisatsioonide juhtimine – raske töö või hobi “
- konverents “Võrdsed võimalused kõigile – õiglase ühiskonna poole. Õigused. Esindatus. Tunnustus. Austus.”
- Võru Maavalitsuse üritustel:
- Võrumaa sotsiaaltöötajate ümarlaud.
- SA Võru Linna Sotsiaalmaja renoveeritud ruumide avamine.
- Kohaliku Omaalgatuse Programmi ( KOP ) teabepäev Võru MV saalis.
- Võrumaa Koostöökoja arengukava koostamise seminar.
- Arutelu teemal Võrumaa nõustamiskeskuse loomine.
- Arutelu teemal Võrumaa koostöö Läti VR Aluksne rajooniga.
- Tööturuameti infopäev “ Kvalifitseeritud tööjõupakkumise suurendaminr 2007 – 2008 aastal.”
- SA Võru Linna Sotsiaalmaja avatud uste päev ja jõulupidu.
Tahame olla ka meediaväljaannete kaudu nähtavad ja kuuldavad. Koja tegevust on kajastanud ajalehed Võrumaa Teataja, Võru Linnaleht, Videvik, Rõuge valla infoleht, Vastseliina valla infoleht ja meeleolukas reportaas Koja tegemistest ja probleemidest Põlva raadios.
Kokkuvõte:
2007. aastal on Võrumaa Puuetega Inimeste Koda jätkanud vastavalt põhikrjale, arengukavale ja tgevussuundadele oma regulaarset ja avatud tegevust, kasutades maksimaalselt olemsolevaid võimalusi. Tähtsam on meie igapäevane järjepidev töö Võru maakonna puuetega inimeste heaks, koostöö hoidmine ja loomine nii meeskonna sees kui ka maakonna omavalitsuste, asutuste ja ettevõtetega.
25.01.2008.a.
Hits: 115
Tegevusaruanded
Tegevusaruanded
Majandusaasta aruanded
- Võrumaa PIK majandusaastaaruanne 2015.
- Võrumaa PIK majandusaastaaruanne 2014.
- Võrumaa PIK majandusaastaaruanne 2013.
- Võrumaa PIK majandusaastaaruanne 2011.
- Võrumaa PIK majandusaastaaruanne 2010.
- Võrumaa PIK majandusaastaaruanne 2009.
- Võrumaa PIK majandusaastaaruanne 2006-2007.
* Võrumaa PIK bilanss 2006-2007 – MS EXCEL tabel.
Hits: 222
Võrumaa PIK ringide ajad
Võrumaa PIK-i Huviringid ja juhendajad
02.01.-24.12.2015 a.
Kolmapäev
- Ravivõimlemine – kolmapäeviti 10:00-10:45 Võru Spordikeskus.
Juhendaja Helgi Rakaselg.
- Male, kabe, koroona – kolmapäeviti 11:00-13:00 Võru Pensionäride Päevakeskuses.
Juhendaja Ivar Hillep.
Neljapäev
- Loovus ring – neljapäeviti 11:00-12:00 Võru Pensionäride Päevakeskuses.
Juhendaja Carmen Luiga.
Reede
- Raviujumine – reedeti 11:00-11:45. Väimela Tervisekeskuses.
- Ansambel „Elurõõm” – reedeti 12:00-14:00. Võru Pensionäride Päevakeskuses.
Juhendaja Heino Pehk.
- Mälumäng – 1 voor kvartalis. Juhendaja Väino Marjak.
=============================================
ARHIIV – ARHIIV – ARHIIV – ARHIIV – ARHIIV – ARHIIV – ARHIIV – ARHIIV
=============================================
Võrumaa PIK-i ringid töötavad 02.01-24.12.2014 a.
Ravivõimlemine iga kolmapäev 10.00-10.45
Võru Spordikeskus
Mängude päev ( kabe, male, koroona) 10.00-12.00
Pensionäride Päevakeskus
Loovus ring iga neljapäev 11.00-12.00
Pensionäride Päevakeskus
Raviujumine iga reedel 11.00-11.45
Väimela Tervisekeskus
————————————————————————
MTÜ Võrumaa Puuetega Inimeste Koja huviringideajakava 2013.
HUVIALARINGIDE TOIMUMISE AJAD JA KOHAD
Võrumaa PIK-i ringid hakkavad tööle
01.10. – 31.12.2013 a.
Ravivõimlemine igal kolmapäeval 10.00-10.45, SA Võru Spordikeskuses
Raviujumine igal reedel 11.00-11.45, Väimela Tervisekeskuses
———————————————————————————-
MTÜ Võrumaa Puuetega Inimeste Koja huviringid alustavad tegevust 01.septembrist 2010 a.
HUVIALARINGIDE TOIMUMISE AJAD JA KOHAD
Esmaspäev
Koostöö koja erinevate organisatsioonidega Jüri tn 19 A
Kolmapäev
09.30 Ravivõimlemine SA Võru Spordikool
10.00 Mängude päev ( kabe,male,koroona) Jüri tn 19 A
Neljapäev
10.00 Loovus ring Jüri tn 19 A
11.00 Raamatu päev ( uute raamatute tutvustus ) Jüri tn 19 A
Reede
10.00 Raviujumine Väimela Tervisekaekus
12.00 Lauluansambli “Elurõõm ” proov Jüri tn 19 A
E-R 09.00-16.00 Interneti punkt Jüri tn 19 A
Ajalehtede , ajakirjade lugemine Jüri tn 19A
Hits: 13
Mälumängu tulemused
Võrumaa PIK 2015. aasta I vooru mälumängu tulemused
1. Koht 21 punkti – S. TRIO
2. Koht 20 punkti – Karukäpp
3. Koht 16 punkti – Vanaviisi
4. Koht 11punkti – S – Mehed
Võrumaa PIK 2015. Aasta II vooru mälumängu tulemused
1. Koht 20 punkti – S. TRIO
2. Koht 19 punkti – S – Mehed
3. Koht 16 punkti – Vanaviisi
Võrumaa PIK 2015 aasta III vooru mälumängu tulemused
1. Koht 26 punkti – S. TRIO
2. Koht 17 punkti – Karukäpp
3. Koht 16 punkti – S – Mehed
Võrumaa PIK 2015.a. IV vooru mälumängu tulemused
1. Koht 20 punkti – S.TRIO
2. Koht 10 punkti – Karukäpp
3. Koht 9 punkti – S – Mehed
2015 aasta kokkuvõtted:
1 koht 87 punkti – S.TRIO ( Miina Nool, Naima Mailaan, Lea-Reet Edesi )
2 koht 55 punkti – S – Mehed ( Adu Pindmaa, August Hõim, Heino Tiks )
3 koht 47 punkti – Karukäpp ( Johannes Siidra, Ilme Kõosaar, Heldur Orussaar )
4 koht 32 punkti – Vanaviisi ( Matti Russ )
=========================================================
Mälumängu tulemused aastal 2014
Võrumaa PIK mälumängu I vooru tulemused 06.03.2014
1. Vanaviisi – 26 punkti
2. Karukäpp – 22 punkti
3. Üllatus – 20 punkti
4. UMA – 19 punkti
5. Nimetu – 18 punkti
6. S – mehed – 16 punkti
Võrumaa PIK mälumängu II vooru tulemused 12.06.2014
1. Karukäpp – 24 punkti
2. Vanaviisi – 23 punkti
3. UMA – 23 punkti
4. S – mehed – 19 punkti
5. Üllatus – 18 punkti
Võrumaa PIK mälumängu III vooru tulemused
1. Karukäpp – 21 punkti
2. Vanaviisi – 19 punkti
3. S – mehed – 15 punkti
4. UMA – 12 punkti
5. Üllatus – 10 punkti
Võrumaa PIK mälumängu IV vooru tulemused 05.11.2014
1. Karukäpp – 24 punkti
2. UMA – 17 punkti
3. Üllatus – 17 punkti
4. Vanaviisi – 16 punkti
5. S – mehed – 13 punkti
Neli vooru kokku:
1. Karukäpp – 91 punkti ( Johannes, Siidra, Ilme Kõosaar, Heldur Kõosaar )
2. Vanaviisi – 81 punkti ( Matti Russ )
3. UMA – 71 punkti ( Milvi Laur, Uno Laansoo, Andres Kartau )
4. Üllatus – 65 punkti ( Paul Hani, Ülle Hillep, Ivar Hillep )
5. S – mehed – 63 punkti ( Kalle Sibul, Astrid Hurt, Aadu Pindmaa )
====================================================
Mälumängu tulemused aastal 2013
Võrumaa PIK 3 vooru mälumängu tulemused 25.09.2013
1. UMA – 21 punkti
2. S – mehed 15 punkti
3. Vanaviisi – 15 punkti
4. Üllatus – 10 punkti
5. Päike – 8 punkti
6. Karukäpp – 4 punkti
Üldkokkuvõte:
1. UMA – 62 punkti
2. Vanaviisi – 49 punkti
3. S – mehed – 45 punkti
4. Üllatus – 33punkti
5. Karukäpp – 22 punkti
6. Päike – 8 punkti
Peakohtunik: Väino Marjak
============================================
Mälumängu II vooru tulemused 07.06.2013
1. UMA – 20 punkti
2. Üllatus – 19 punkti
3. S – mehed – 19 punkti
4. Vanaviisi – 16 punkti
Üldkokkuvõte:
1. UMA – 41 punkti
2. Vanaviisi – 34 punkti
3. Üllatus – 33 punkti
4. S – mehed – 30 punkti
5. Karukäpp – 18 punkti
Mälumängu tulemused aastal 2012
I voor
-
Vanaviisi – 21 punkti
-
Üllatus – 21 punkti
-
Päikseke – 15 punkti
-
UMA – 12 punkti
-
S – mehed – 11 punkti
II voor
- Vanaviisi – 27 punkti
- Karukäpp – 23 punkti
- S – mehed – 17 punkti
- UMA – 15 punkti
- Üllatus – 13 punkti
III voor
- Vanaviisi – 27 punkti
- Päikene – 18 punkti
- S – mehed – 18 punkti
- Üllatus – 16 punkti
- UMA – 14 punkti
Kolme vooru kokkuvõte:
- Vanaviisi – 75 punkti
- Üllatus – 50 punkti
- S – mehed – 46 punkti
- UMA – 41 punkti
- Päikene – 33 punkti
- Karukäpp – 23 punkti
Mälumängu 4 vooru ja lõplik järjestus
1. Vanaviisi – 20 punkti
2. UMA – 19 punkti
3. Üllatus – 13 punkti
4. S – mehed – 8 punkti
5. Päikene – 7 punkti
Üldkokkuvõte 2012. a. mälumängu tulemused
1. Vanaviisi – 95 punkti liikmed meeskonnas: Matti Russ
2. Üllatus – 63 punkti Ülle Hillep, Ivar Hillep, Paul Hani
3. UMA – 60 punkti Uno Laansoo, Anu Palover, Milvi Laur
4. S – mehed – 54 punkti Juho Lillemägi, Kalle Sibul, Aadu Pindmaa
5. Päikene – 40 punkti Natalia Leosk, Aasa Saaroja, Ülle Ermel, Ruth Venkov
6. Karukäpp – 23 punkti Johannes Siidra, Katrin Lapina
Mälumängu peakohtunik: Väino Marjak
Võrumaa PIK mälumängu tulemused 2011.aastal
Neljanda vooru tulemused 16.11.2011
- Vanaviisi – 28 punkti
- Üllatus – 22 punkti
- UMA – 17 punkti
- S – mehed – 15 punkti
Üldkokkuvõte:
1. Vanaviisi – 91 punkti , Matti Russ, Vello Trumm
2. Üllatus – 77 punkti, Ülle Hillep, Ivar Hillep, Paul Hani
3. UMA – 65 punkti, Uno Laansoo, Milvi Laur, Anu Palover
4. S – Mehed – 61 punkti, Juho Lillemägi, Aadu Pindmaa, Kalle Sibul
5. Karukäpp – 20 punkti, Katrin Lapina, Johannes Siidra
Mälumängu III vooru tulemused 16.09.2011.a.
1. Vanaviisi – 22 punkti
2. S – mehed – 21 punkti
3. UMA – 18 punkti
4. Üllatus – 17 punkti
Üldkokkuvõte peale III vooru
1. Vanaviisi – 63 punkti
2. Üllatus – 55 punkti
3. UMA – 48 punkti
4. S – mehed – 46 punkti
5. Karukäpp – 20 punkti
Toimkond
Mälumängu II vooru tulemused 16.06.2011.a.
- Üllatus – 13 punkti
- UMA – 12 punkti
- Vanaviisi – 11 punkti
- S – mehed – 11 punkti
- Karukäpp – 10 punkti
Mälumängu tulemused III – voor 09.09.2010
- koht – Üllatus – 26 punkti
- koht – Vanaviisi – 23 punkti
- koht – S – mehed – 22 punkti
- koht – UNDSÕ – 21 punkti
- koht – Karukäpp – 20 punkti
Üldkokkuvõte kolme vooru järel
- koht – Üllatus – 89 punkti
- koht – Vanaviisi – 81 punkti
- koht – UNDSÕ – 79 punkti
- koht – Karukäpp – 75 punkti
- koht – S – mehed – 71 punkti
Mälumängu tulemused 09.06.2010 teine voor
1. koht – Üllatus – 42 punkti
2. koht – Vanaviisi – 36 punkti
3. koht – Karukäpp – 35 punkti
4. koht – UNDSÕ – 34 punkti
5. koht – S – mehed – 29 punkti
Üldkokkuvõte:
2 – vooru tulemused
- koht – Üllatus 21 + 42 = 63 punkti
- koht – Vanaviisi 22 + 36 = 58 punkti
- koht – UNDSÕ 24 + 34 = 58 punkti
- koht – Karukäpp 20 + 35 = 55 punkti
- koht – S – mehed 20 + 29 = 49 punkti
Mälumängu tulemused esimene voor 2010:
- UNDSÕ 24 punkti – Taimi Varinurm, Uno Laansoo, Milvi Laur
- Vanaviisi 22 punkti – Matti Russ, Signe Aasa
- Üllatus 21 punkti – Ülle Hillep, Paul Hani, Ivar Hillep
- S – mehed 20 punkti – Juho Lillemägi, Kalle Sibul, Aadu Pindmaa
- 4-5 Karukäpp 20 punkti – Katrin Lapina, Johannes Siidra
Peakohtunik
Väino Marjak
Võrumaa PIK mälumängu tulemused 12.11. 2009
- koht – VAU – 29 punkti
- koht – Ummamuudu – 29 punkti
- koht – Üllatus – 28 punkti
- koht – S – mehed – 21 punkti
- koht – Karukäpp – 14 punkti
Üldkokkuvõte:
1. koht – Ummamuudu – 120 punkti – Matti Russ, Heino Põder, Heiki Polakes
2. koht – VAU 113 punkti – Anu Palover, Uno Laansoo, Valdeko Karlson
3. koht – Üllatus 106 punkti – Ülle Hillep, Ivar Hillep, Paul Hani
4. koht – S- mehed 100 punkti – Juho Lillemägi, Kalle Sibul, Aadu Pindmaa
5. koht – Päike 37 punkti – Helgi Kapp. Aasa Saaroja
6. koht – Karukäpp 27 punkti – Johannes Siidra, Hele – Mall Pruus, Maria Silla
Peakohtunik
Väino Marjak
Mälumängu tulemused 17 sept.2009
1. koht – VAU 29 punkti
2. koht – Ummamuudu 29 punkti
3. koht – S – mehed 26 punkti
4. koht – Üllatus 24 punkti
5. koht – Päike 17 punkti
Üldkokkuvõte:
1. Ummamuudu – 91 punkti
2. VAU – 84 punkti
3. S – mehed – 79 punkti
4. Üllatus – 78 punkti
5. Päike – 37 punkti
6. Karukäpp – 13 punkti
Järgmine neljas voor toimub 12 november 2009 kell 11.00
Koja ruumides
Mälumängu tulemused 12 märts 2009
-
koht – 42 punkti Ummamuudu ( Matti Russ, Heino Põder, Heini Pohlakas )
-
koht – 37 punkti S – mehed ( Juho Lillemägi, Kalle Sibul, Aadu Pindmaa )
-
koht – 33 punkti VAU ( Anu Palover, Uno Laansoo, Valdeko Karlson )
-
koht – 32 punkti Üllatus ( Ülle Hillep, Ivar Hillep, Paul Hani )
- koht – 13 punkti Karukäpp ( Johannes Siidra , Hele – Mall Pruus, Maria Silla )
Järgmine mälumäng toimub 11 juuni 2009 kell 11.00 Koja ruumides.
Iga meeskond esitab ühe punkti küsimuse, et arvestus oleks võrdne
Mälumängu tulemused 11 juuni 2009
1 – 2 koht – 22 punkti VAU
1 – 2 koht – 22 punkti Üllatus
3 – 4 koht – 20 punkti Päike
3 – 4 koht – 20 punkti Ummamuudu
5 koht – 16 punkti S – mehed
Järgmine mälumäng toimub 17 september 2009 kell 11.00
Iga meeskond esitab ühe punkti küsimuse
Üldkokkuvõte
1. koht – 62 punkti Ummamuudu
2. koht – 55 punkti VAU
3 .koht – 54 punkti Üllatus
4. koht – 53 punkti S – mehed
5. koht – 13 punkti Karukäpp
Mälumängu tulemused 12 märts 2009
- koht – 42 punkti Ummamuudu ( Matti Russ, Heino Põder, Heiki Polakes )
- koht – 37 punkti S – mehed ( Juho Lillemägi, Kalle Sibul, Aadu Pindmaa )
- koht – 33 punkti VAU ( Anu Palover, Uno Laansoo, Valdeko Karlson )
- koht – 32 punkti Üllatus ( Ülle Hillep, Ivar Hillep, Paul Hani )
- koht – 13 punkti Karukäpp ( Johannes Siidra , Hele – Mall Pruus, Maria Silla )
Järgmine mälumäng toimub 11 juuni 2009 kell 11.00 Koja ruumides.
Iga meeskond esitab ühe punkti küsimuse, et arvestus oleks võrdne
Mälumängu tulemused 8 mai 2008 a. II voor
Võistkonnad:
- Rõngaliin – 21 punkti Võistkond: VAU
- S – mehed – 21 punkti Anu Palover
- VAU – 20 punkti Uno Laansoo
- Vaegkuuljate ühing – 17 punkti Valdeko Karlson
- Üllatus – 14 punkti
- Helikäpad – 12 punkti Võistkond: Rõngaliin
- Käopojad – 11 punkti Matti Russ
Üldkokkuvõte: Signe Aasa
- Rõngaliin – 53 punkti Heino Põder
- VAU – 52 punkti
- S – mehed – 45 punkti Võistkond: S – mehed
- Helikäpad – 44 punkti Juho Lillemägi
- Vaegkuuljate ühing – 43 punkti Kalle Sibul
- Üllatus – 42 punkti
- Käopojad – 36 punkti Võistkond: Üllatus
3 vooru 11. sept. tulemused Ivar Hillep
1. VAU – 44 punkti Ülle Hillep
2. Rõngaliin – 42 punkti Jevgeni Tsukanov
3. Käopojad – 40 punkti
4. S –mehed – 38 punkti Vaegkuuljate ühing
5. Helikäpad – 38 punkti Hele – Mall Pruus
6. Üllatus – 38 punkti Maria Silla
7. Vaegkuuljate ühing – 36 punkti Raimo Riitsaar
4 voor 6.november Neidi Salmiste
1. VAU – 23 punkti
2. S – mehed – 23 punkti Võistkond: Käopojad
3. Rõngaliin – 22 punkti Taimi Varinurm
4. Käopojad- 18 punkti Milvi Laur
5. Vaegkuuljate ühing 16 punkti Paul Hani
6. Üllatus- 15 punkti
7. Helikäpad – 10 punkti Võistkond: Helikäpad Guido Tarraste
Üldkokkuvõte:
1. VAU – 119 punkti Maire Kornõljev
2. Rõngaliin – 117 punkti
3. S – mehed – 106 punkti
4 – 5. Üllatus – 95 punkti
4 – 5 . Vaegkuuljate ühing – 95 punkti
6. Käopojad – 94 punkti
7. Helikäpad- 92 punkti
Peakohtunik Väino Marjak
Mälumängu tulemused 8 mai 2008 a. II voor
Võistkonnad:
- Rõngaliin – 21 punkti
- S – mehed – 21 punkti
- VAU – 20 punkti
- Vaegkuuljate ühing – 17 punkti
- Üllatus – 14 punkti
- Helikäpad – 12 punkti
- Käopojad – 11 punkti
Üldkokkuvõte:
- Rõngaliin – 53 punkti
- VAU – 52 punkti
- S – mehed – 45 punkti
- Helikäpad – 44 punkti
- Vaegkuuljate ühing – 43 punkti
- Üllatus – 42 punkti
- Käopojad – 36 punkti
3 vooru 11. sept. tulemused
1. VAU – 44 punkti
2. Rõhgaliin – 42 punkti
3. Käopojad – 40 punkti
4. S –mehed – 38 punkti
5. Helikäpad – 38 punkti
6. Üllatus – 38 punkti
7. Vaegkuuljate ühing – 36 punkti
Üldkokkuvõte:
1. VAU – 96 punkti
2. Rõngaliin – 95 punkti
3. S – mehed – 83 punkti
4. Helikäpad – 82 punkti
5. Üllatus – 80 punkti
6. Vaegkuuljate ühing – 79 punkti
7. Käopojad – 76 punkti
Mälumängu tulemused 06.02.2008.a – I voor.
I – võistkond: Üllatus – 28 punkti
Koosseis: Ivar Hillep, Jevgeni Tsuganov, Ülle Hillep.
II- võstkond: Rõngaliin – 32 punkti
Koosseis: Matti Russ, Signe Aasa, Heino Põder.
III – võistkond: VAU – 32 punkti
Koosseis: Anu Palover, Uno Laansoo, Valdeko Karlson.
IV – võistkond – Võrumaa Vaegkuuljate Ühing 26 punkti
Koosseis: Johannes Siidra, Maria Silla, Hele- Mall Pruus.
V – võistkond: Heiki – 20 punkti
Koosseis: Heiki Polakes
VI – võistkond: Helikäpad – 32 punkti
Koosseis: Guido Tarraste, Maire Kornõljev.
VII – võistkond: S – mehed – 24 punkti
Koosseis: Juho Lillemägi, Kalle Sibul, Ado Kisand.
VIII – võistkond: Käopojad – 25 punkti
Koosseis: Milvi Laur, Taimi Varinurm, Paul Hani.
Peakohtunik Väino Marjak
Hits: 22
Jaanipäeva piknik 19.06.2008
Võrumaa Puuetega Inimeste Koda kutsub kõiki puuetega inimesi
Jaanipäeva piknikule, mis toimub 19. juunil algusega kell 11.00 Kuninga talus Roosisaarel .
Päevakava.
- Taidlejate esinemine
- Kepikõnd ( keppe saab laenutada kohapeal)
- Sport- ja liikumismängud.
Kaasa võtta oma pikniku korv , võimalus kasutada grillkoda.
Ootame teid !
Hits: 11