Meist ajakirjanduses

VÕRUMAA PIK JA VÕRUMAA PIK ALLORGANISATSIOONID AJAKIRJANDUSES.

16.11.2017 – Lõunaleht – Vaegkuuljad, kas mäletate, millal viimati teatris käisite?

Mina mäletan, see oli peale 15aastast pausi kevadel 2017. Võru Kandles vaatasin lihtsalt tuimalt teatritükki: kuidas näitlejad mööda lava ringi käisid, tekstist sain aru heal juhul vaid pooltest sõnadest.

Küsite, miks kuuldeaparaati ei kasutanud. Vastus on, et ma ilma ei saagi ehk siis ma ei saaks aru mitte ühestki laval räägitud sõnast.

Hiljuti käisid sahinad, et Ugala teatris Viljandis on vaegkuuljate jaoks uus süsteem üles ehitatud. Avanes võimalus minna uurima ja käisime vaatamas tükki “Vanaema ja Issand Jumal”. Kohapeal lõid emotsioonid lõkkele… süsteem ongi olemas ja minu kuuldeaparaat oskab lavalt heli kinni püüda, sest nõudsin kuuldeaparadi väljastamisel ka silmusvõimendi programmi paigaldust (enamikul aparaatidest on see tehniliselt olemasm kuid sageli seda ei aktiveerita). Esimest korda üle pika aja tundsin teatris ennast inimesena ja sain peaaegu kõik räägitust kätte. Teatritükk oli samuti super! Südamesse tekkis soov, et ka Võru Kandle teatrisaalis saksid meie kandi vaegkuuljad tunda sama rõõmu, nagu juhtus minuga Viljandi Ugala teatris. Et Kandle kultuurimaja sellise suure asja ette võtaks (silmusvõimendi maksab umbes 10000€) on vaja teada, kui suur teatrihuvi on. Hea tetarihuviline vaegkuulja, anna endast märku: aadressil vorumaa.vaegkuuljad.ee saab anda elektroonilise hääle toetuseks “Silmusvõimendi Võru Kannel Teatrisaali”. Info telefonil: 5554 6228

Autor: Janno Kuus, Võrumaa Vaegkuuljate Ühingu esimees


01.01.2017 – Võru Linna Leht – Invaspordist Võrumaa Puuetega Inimeste Kojas

Võrumaa Puuetega Inimeste Kojas tegelevad invaspordiga Võru Ratastooliklubi, Võru Maakonna Invaühing ja Võrumaa Kurtide Ühing. Invasport on väga
populaarne. Kurtide seas on populaarsed korvpall ja võrkpall, osaletakse ka
orienteerumises. Ratastooliklubi ja invaühingu sportlased on liikumispuudega. Populaarsed spordialad on kergejõustiku heitealad, bowling, boccia nii individuaalselt kui ka meeskondlikult, samuti kabe, male, koroona, täpsusorienteerumine ja laskmine. Peale selle käiakse iga nädal Väimela Tervisekeskuses ujumas. Osaletakse üleriigilistel võistlustel ja laagrites ning korraldatakse ka ise mitmesuguseid võistlusi.
Täpsem info: Väino Marjak, tel 5622 0512, eposti aadress marjak48@gmail.com, Uno Laansoo, tel 5599 3328, e-posti aadress: uno.laansoo@mail.ee.

Allikas: Võru Linnaleht 1. Jaanuar 2017 nr 119.


08.11.2016 – Ivar Hillepil jätkub häid sõnu ja aega aitamiseks kõigile

Võru Pensionäride Päevakeskuse ühest hubasest ruumist kostavad üsna hasartsed repliigid:„Võid lüüa, kuhu tahad“„Ei, sinnapoole ei saa lüüa“„Must lööb Dora 6!“
„See on huumor…“
„Ei, see on tõsine mäng“
Koos on Võrumaa Puuetega Inimeste Koja (PIK) kabe- ja maleringi tuumik Ivar Hillepi juhendamisel.1956. aastal moodustati Võrru Tartu Pimedate Ühingu Võru osakond. 1996. aastal asutas Ivar Võru Pimedate Abifondi, mis nüüdseks kannab nime Võrumaa Nägemisinvaliidide Ühing. Ivar on valitud ühingu juhatuse esimeheks.Eakaid ja puudega inimesi on raske kodust välja saada, ütleb Ivar, aga vahel see õnnestub. Näiteks käiakse igal aastal Tartu kurtidega sõpruskohtumisel kabes, males ja paar korda Tartumaa kabe esivõistlustel. Suvel veedetakse nädal Elvas Eesti Invaspordi Liidu spordi- ja puhkelaagris ning osaletakse Lõuna-Eesti Pimedate Ühingu ja Võru PIK-i poolt korraldatud üritustel.

„Kohustus hoiab elus: inimesed ootavad mind. Mis sellest, et vahel ei taha minna, aga peab.“

Ivar saab sünge kaamose vastu huumoriga: näiteks kuulab Youtube’ ist nalju. Tutvustuse ja sisu järgi valib ta kuulamiseks heliraamatuid, kvaliteedilt on head ikka pärisnäitlejate loetud. Palju naerda sai Tartu vabatahtliku Tiina Tamme loetud Gaby Hauptmanni „Otsin impotentset meest“ kuulates.

Ivarit huvitab ajalugu, praegu värskendab ta mälu Kreeka jumalatest heliraamatut kuulates.

Kuidas juhtus, et Ivar käest ilma jäi?

„See oli 1959. aastal plahvatuse tagajärg. Tol ajal oli maapõues palju lõhkevat kraami. Olen olnud pime, vaegnägija ning nüüdseks tänu arstiteadusele on 75% nägemist. Minu puue ei takista autot roolida, liikluseksami võttis ülem isiklikult vastu, et minu sõiduoskuses veenduda. Kui ühingukaaslased on palunud transpordiabi, siis võimaluse piirides olen aidanud.“

Jõuluüritusele ja jaanipäevale tuleb ühingukaaslasi rohkem kohale. „Siis saame omavahel suhelda ning vahetada uudiseid. Püüan arvestada alati, et üritustel osalejal on võimalus tulla saatjaga.“

„Kohustus hoiab elus: inimesed ootavad mind. Mis sellest, et vahel ei taha minna, aga peab,“ ütleb Ivar mõtlikult.

Siis jätkab, et koja tegevuste juht Tamara Laht on esmane abiline, kes annab nõu ja soovitab, mida ühingu tegevustesse lisada ning teeb ühingu raamatupidamist.

„Suur tänu Tamarale abi eest, suured tänud liikmetele ja vabatahtlikele, kes toetavad meie tegevust” on Ivari tänusõnad.

Selline rahulik ja kindla moega mees on meie koja juhatuse liige Ivar Hillep, kellel endal jätkub head sõna ja abivalmidust kõigi jaoks.

Autor: Võrumaa Puuetega Inimeste Koja juhatuse liige, Võrumaa Südamesõprade Seltsi juhatuse esinaine


01.11.2016 – Võru linnas kaardistati puudega inimeste hoonetesse pääsetavust

Tänavu suvel kaardistati Võru linnas erivajadustega inimeste ligipääsetavust ühiskondlikele hoonetele ja teenusepakkujatele. Kaardistustööd tegid Võrumaa Puuetega Inimeste Koja tegevjuht Väino Marjak ning kogenud kaardistaja ja ratastoolikasutaja Villu Urban MTÜst Ligipääsetavuse Foorum. Üheskoos külastati 35 Võru linna hoonet, mille kohta kanti andmed ligipääsuportaali www.liikumisvabadus.invainfo.ee. Väino Marjak ütles, et Võru linna hoonete ligipääsetavuse kaardistamine on päevakorral olnud juba kümmekond aastat. „Alguses kirjutasin projekte kohaliku omaalgatuse programmi, kust rahastust asja läbiviimiseks ei saanud. Lähemalt uurides selgus, et peaksin kohaliku omavalitsuse poole pöörduma. Käisin omavalitsuse juhtide jutul, noogutati ja sinna see asi jäi. Ma ei jätnud jonni ning siinkohal pean tänama linnapea Anti Allast, kes lõpuks asja nii kaugele viis, et raha leiti ja sain asja edasi organiseerima hakata,” selgitas kohaliku invaühingu juht kaardistamise tausta. Oktoobris toimus linnavalitsuse, Võrumaa Puuetega Inimeste Koja ja MTÜ Ligipääsetavuse Foorum esindajate kohtumine, kus asjaosalised tutvustasid lähemalt kaardistamise protsessi ja andsid ülevaate saadud tulemustest.

Hetk linnavalitsuse, Võrumaa Puuetega Inimeste Koja ja MTÜ Ligipääsetavuse Foorum esindajate arutelult.

Hoonete hindamisel lähtuti liikumis-, nägemisja kuulmispuudega inimeste vajadustest. Tööde käigus hinnati hoonete sissepääse ja ligipääsuteid, hoonete asukohta, parkimisvõimalusi hoonete läheduses, hoonete korruseid ja liikumisvõimalusi nendes, invatualette ja lifte. MTÜ esindajate sõnul tuvastati üksjagu puudusi. Puudega inimestele ruumide ja hoonete kohandamisel ei osata tihtipeale paljudele olulistele detailidele tähelepanu pöörata, näiteks on invatualettides peegel liiga kõrgele paigutatud, hoonetesse viivad kaldteed on järsud, treppidel puuduvad käetoed, uksed avanevad raskesti jne. MTÜ esindajad juhtisid tähelepanu, et selliste ebakõlade vältimiseks on soovitatav ehitusprojektid nendega kooskõlastada. Abilinnapea Sixten Sild ütles, et kohtumiselt saadi palju häid nõuandeid ja tähelepanekuid ning tööd jätkatakse selle nimel, et Võru linnas oleks kõigil mugav liigelda. „Võru linnavalitsus hindab tehtud tööd kõrgelt ning ühiselt otsustati, et edaspidi lastakse linna ehitusprojektid ligipääsetavuse ekspertidel üle vaadata,” lausus abilinnapea.

Marianne Mett
avalike suhete spetsialist


SUVI. 2016 – SINUGA – Kuidas Võrumaa Südamesõprade Selts

Võru Puuetega Inimeste Koja üks 17-st liikmest on 20-aastane ja 100-liikmeline
Võrumaa Südamesõprade Selts, mis viis südamekuul ehk aprillis läbi erinevaid
südametervist toetavaid tegevusi.

TEKST: Milja Heljula, Võrumaa Puuetega Inimeste Koja juhatuse liige

Üleskutse!
Võrumaa Puuetega Inimeste Koja kaitsva tiiva alla koondunud südamehaiged tunnevad puudust Eesti Südameliidust, mis 2011. a. tegevuse lõpetas.
Südamekuu puhul TAI poolt ja meedias jagatav info on igati teretulnud, aga südamehaiged vajaksid spetsiiflist tuge pidevalt nagu seda saavad teised EPIKoja haiguspõhised organisatsioonid.
Võrumaa Südamesõprade Selts kutsub kõiki südamehaigete ühendusi koonduma Eesti Südameliidu taasloomiseks.

Võru vald toetab Võrumaa Puuetega Ini- meste Koja liikmeid võimalusega kord nädalas Väimela basseini kasutada. Kutsusime appi kogemustega vesivõimlemise treeneri Vilja Ruuda, kes meie südametele ja liigestele sobivad harjutused et e näitas. Vesivõimlejaid oli kahel päeval kokku 52, keskmine vanus 72 aastat. Mitmed osalejad said tänu positiivsele kogemusele julgust vesivõimlemist harrastada ka hoolimata erinevatest terviseprobleemidest.

Süda tahab tarka treenimist
Hea koostööpartner Võru Pensionäride Päevakeskus pakkus meile saali mitmeteks et evõtmisteks. Suure töökogemusega meditsiiniõde Ilme Mürk mõõtis kolmapäeviti tervisenäitajaid: vererõhku ja veresuhkrut, selgitas näitude põhjusi ja andis soovitusi tervislikumateks valikuteks. Meie seltsi liige tantsuõpetaja Jelena Nurk koos abilistega õpetas tantsulist liikumist neile huvilistele, kes tema käe all alaliselt tantsusamme ei
sea. Lõuna-Eesti Haigla füsioterapeut Kalli Paaver oli lahkelt nõus et e näitama võimlemisharjutusi, mis igaühele vastavalt tema pulsisagedusele sobivad ja
mida võib kasutada ka kepikõnni eelsoojenduseks. Harjutustele järgnes kepikõnd mööda pargialleed ja Tamula järve rannapromenaadi Roosisaarele.

Aktiivne kõndimine
Olulise osa südamekuu liikumistest moodustasid kepikõnnid Kubija terviseradadel mändide all. Osalejad valisid sobiva koormuse: kas 3-kilomeetrilise
või pikema raja. Eksimist polnud karta, sest rajad olid märgistatud ja kõrval kulges asfalteeritud rollerirada. Kõndimist alustasime ja lõpetasime venitusharjutustega, mida Miina Nool et e näitas. Kõige aktiivsem laupäevadel-pühapäevadel kõndija olid 80-aastane
Saima Ratas. Keskmine osalejate vanus oli 70 aastat.
Vedelikuvajadust kompenseeris Värska mineraalvesi, osalejaid kosutas meie kohalik Nopri Talumeierei maitsev hapupiimakama kanepiseemnetega. Aktiivsed osalejad Niina ja Aadu Pindmaa jagasid lahkelt oma koduaia õunu. Nemad olid ka kohalesõidutajad ja kõnnikeppide laenutajad. Südamekuu viimase kepikõnni punktiks sai Rannatare ees pakutud maitsev sõdurisupp. Seltsi asutajaliige kardioloog Helgi Paidre jagas kuulajatele selgitusi liikumise kasulikust mõjust südame tervisele ning nõuandeid tervislikeks valikuteks toitumises ja üleüldse. Kardioloogi soovitus asendada loeng vestlusringiga lõi hubase õhustiku ja ärgitas kogunenud huvilisi küsimusi esitama.

Liikumise tervendav mõju
Kõigi südamekuu ürituste tagasiside oli positiivne – saadi konkreetne kogemus liikumise kasulikkusest, kaaslastega koos liikumine andis võimaluse ennast ja teisi paremini tundma õppida. Mitmel osalejal oli soov, et südamekuust võiks osa saada rohkem inimesi.
Südamekuu ürituste aktiivsemaid osalejaid tunnustasime pääsmega Kubija SPA ja saunakeskusesse. Kokku loendasime osalejaid 233. Südamekuu üritused said teoks tänu Tervise Arengu Instituudi algatusele ja Võru Maavalitsuse rahalisele projektitoetusele

Eakas jalgratas“ Võru linnaratapäeval
Võrumaa Puuetega Inimeste Kojas tegutseb loovusring 16 aastat. Koja tegevuste juht Tamara Laht on ikka hea seisnud, et ring jätkusuutlikuna püsiks. Alates aastast 2007 juhendab ringi uute st ilide ja töövõtete tundja Karmen Luiga. Hea suhtlejana on Karmen koondanud loovus- ringi pikaajalised huvilised, loonud meeldiva meisterdamise ja disainimise õhkkonna. Puuetega inimestele on loovusring ühtlasi võimalus suhelda samalaadsete huvidega inimestega ja käelise tegevuse kaudu ka vaimu tugevana hoida. Loovusringi märksõnaks on taaskasutus. Töös on olnud lapitekid, paeltikandiga prossid jt väiksemad ehted, põnevatest materjalidest raamatukaaned raamatute köitmiseks, paelast põrandavaibad. Viimati kasutati siirdetrükki kardinate, seelikute-kleitide ja T-särkide värskendamiseks. Suveks jääb ring puhkusele ning hooaeg lõpetati üheskoos ringijuhendaja kaunis Tsõõriku talus.
Võru linna rattapäeval 1. mail esitles loovusring humoorika kujundusega eakamat jalgratast, kujunduse autoriks ja teostajaks Heli Pilt. Heli kiidab: „Ring on väga äge! Osalejad on küll aastates 60+, aga noorusliku hingega.“

TEKST: Milja Heljula, Võrumaa Puuetega Inimeste Koja juhatuse liige


14.04.2016 – Lõunaleht – Südamesõprade seltsist südamekuul

Võrumaa südamesõprade seltsi juhatuse esinaise Milja Heljula sõnul on esimesel südamekuul tavalisest rohkem üritusi ning seltsi liikmed osalevad neil aktiivselt, mis näitab, et seltsi on vaja, eelkõige südamehaigetele ja pensionipõlve pidajatele.

Varem oli aprillis südamenädal, tänavu esimest korda on aprill kuulutatud südamekuuks. Sel puhul on seltsil tihedamalt üritusi ning südame tervisele pööratakse enam tähelepanu.
„Neljal aprilli kolmapäeval mõõdab meditsiiniõde Ilmi Mürk soovijate vererõhku ja veresuhkrut, selgitab nende näite ning jagab soovitusi,“ tutvustas Võrumaa südamesõprade seltsi juhatuse esinaine Milja Heljula ühte südamekuu ettevõtmist.

Laupäeviti ja pühapäeviti käiakse koos Kubija terviseradadel kõndimas, tervislik vesivõimlemine toimub Väimela ujulas, oma ruumides on läbi viidud tantsulise liikumise tundi.
Füsioterapeut näitab puuetega inimeste koja saalis südamele sobivaid harjutusi, seejärel kõnnitakse linna pargist Roosisaarele ja tagasi. Igaüks kõnnib niikaugele, kui tervis lubab. Aprilli viimasel teisipäeval kõneleb Võru kardioloog Helgi Paidre liikumisest ja südamehaigustest.

Perekond Sullingute silme all saab aastapäeva üritusel Milja Heljulalt tänukirja seltsi asutajaliige ja kauaaegne Võru südamearst Helgi Paidre.  Foto: Janno Kuus

71-aastane Mare on seltsi liige olnud üle kuue aasta. „Tulin siia uudishimust, et kuidas ennast noorena hoida. Südamega on probleeme, kuid ma ei soovi sellest kõnelda. Siin on mõnus seltskond, käime koos ka ekskursioonidel, kust saab põnevaid ideid,“ rääkis Mare.
Talle enam meelde jäänud kohad on käsitöömuuseum Palangas Leedumaal, väike loodusmuuseum Aluksne lossis ja Latgale piirkond Lätis. Ühiselt on sõidetud Kuremäe kloostrisse ja mujalegi. Suvel minnakse taas Ida-Virumaale.

Üle kolme aasta seltsi liige olnud Leena on Marest kümme aastat noorem, kuid karmide aastate tõttu sündis ta kaugel ja tagasihoidlikes oludes, need jätsid tervisele jälje, ka südamele. „Südamega on mul probleeme, kuid seltsi korraldatud üritused ja infopäevad on toeks, sest saan neist eluks vajalikku informatsiooni ja nõuandeid,“ märkis ta.
Heljula sõnul on enamikul seltsi liikmetel südamehaiguse tõttu puue. „Selts korraldab lisategevusi, millega soovime säilitada inimestes huvi elus toimuva vastu. Kui haigusega kimpus olijad on üksi kodus, võib neil kõrvalejäetuse tunne tekkida. Kui nad teavad, et on kuhugi alati oodatud, ei tunne nad end eemalejäetuna. Neil on koht, kuhu kodust minna, ning võimalus suhelda. Suhtlemine aitab elust rõõmu tunda,“ kõneles ta.

Ka Heljula ise soovis oma pensioniaastad aktiivselt ja tervemalt mööda saata, sel eesmärgil ta seltsiga üle kaheksa aasta tagasi liituski, esinaisena läheb tal neljas aasta.
„Tunnen vajadust inimesi aidata ja kui mind miski huvitab, hakkan selle kohta informatsiooni otsima. Kuna seltsi kõigil liikmetel ei ole internetiühendust, jagan neile informatsiooni,“ kõneles esinaine.
Ta esindab puuetega inimeste koda maakonna tervisenõukogus, kust saab samuti mitmesugust teavet, nagu maakonna elanike tervise heaks plaanitavad tegevused jms.
Võrumaa südamesõprade selts, nagu teisedki haiguspõhised seltsid, kuulub kohaliku puuetega inimeste koja alla, kus nad koos käivad.

„Meie sada liiget osaleb seltsi tegevuses aktiivselt ja nad huvituvad paljudest asjadest,“ märkis Heljula. Ta lisas, et üldkoosolekul märtsis oli kohal 76 liiget. See näitab, et inimesi huvitab kõik seltsis toimuv, mitte ainult ekskursioonid ja infopäevad. Koos annavad nad elule aastaid.
Seltsi liikmete hulgas on ülekaalus naised, mehi on pisut üle viiendiku. Enamiku eluaastad jäävad 70–80 vahele, nooremad on 55, kuid eakamad üle 85 aasta. Aktiivne asutajaliige Peeter Grihin Antslast on 87ne ja vanim liige Hilja Mikussaar koguni 96-aastane. Elukoha järgi on ülekaalus võrulased ja linna lähivaldade elanikud.

Tänavusel vabariigi sünnipäevapeol tänas ja tunnustas Võru linnavalitsus ja volikogu südamesõprade seltsi.
„Võrumaa südamesõprade selts on Eestis omataoliste seas vanim ja isegi mõned asutajad on täna veel seltsis, nagu Aksel Asi ja Peeter Grihin. Seltsi asutajaliikmed on ka südametohter Toomas Sulling ja siinne südamearst Helgi Paidre,“ kõneles esinaine.
Ta meenutas seltsi 20. aastapäeva üritust mullu novembris. „Tohter Sulling oli meie üritusel meeldivalt üllatunud, et oleme jätkusuutlikud ja saame seltsi tegevuste kaudu südamehaigeid toetada. Toetavate tegevustega aitame haigusi ennetada, toetame tervenemist ja kinnistame nii ravitulemusi.“
Milja Heljula sõnas, et kui inimesed leiavad igast väikesest asjast rõõmu ja positiivset, toidavad nad nii ka südant ja neil tekibki parem enesetunne.

Autor: Mari-Anne Leht


01.05.2016 – Võru Linna Leht – Võrumaa Südamesõprade Seltsi toimekas südamekuu

Võrumaa Südamesõprade Selts valis südamekuuks aprilliks mitmesugused südame tervist toetavad liikumised. Võru vald toetab Võrumaa Puuetega Inimeste Koja liikmeid võimalusega kord nädalas Väimela basseini kasutada. Kutsusime appi kogemustega vesivõimlemistreeneri Vilja Ruuda, kes meie südametele ja liigestele sobivad harjutused ette näitas. Vees võimlejaid oli kahel päeval kokku 52, nende keskmine vanus 72 aastat. Mõned osalejad said tänu positiivsele kogemusele julgust harrastada vesivõimlemist hoolimata oma terviseprobleemidest. Hea koostööpartner Võru Pensionäride Päevakeskus pakkus meile saali mitmeks ettevõtmiseks. Pika töökogemusega meditsiiniõde Ilme Mürk mõõtis kolmapäeviti tervisenäitajaid –vererõhku ja veresuhkrut –, selgitas näitude põhjusi ja andis soovitusi tervislikumateks valikuteks. Meie seltsi liige, tantsuõpetaja Jelena Nurk koos abilistega tutvustas tantsulist liikumist muusika saatel neile huvilistele, kes tema käe all alaliselt tantsusamme ei sea.

Võrumaa südamesõbrad Väimela Tervisekeskuse basseinis vesivõimlemas…

… ja kepikõnnil Kubja terviserajal.

Lõuna-Eesti Haigla füsioterapeut Kalli Paaver oli lahkelt nõus näitama võimlemisharjutusi, mis igaühele vastavalt tema pulsisagedusele sobivad ning on head ka kepikõnni eelsoojenduseks. Meelespeana saime kaasa südamele kasuliku liikumissoovituse: süda tahab tarka treenimist! Harjutustele järgnes kepikõnd mööda pargialleed ja Tamula järve rannapromenaadi Roosisaarele. Teel imetlesime luigepaari ja sulistavad parte. Lisaks füüsilisele kasule oli see ka hingeline-esteetiline nauding. Suure ja olulise osa moodustasid südamekuu liikumistest kepikõnnid Kubija terviseradadel mändide all. Osalejad valisid sobiva koormuse: kas 3-kilomeetrise või pikema raja. Eksimist polnud karta, sest rajad olid märgistatud ja kõrval kulges asfalteeritud rollerirada. Kõndimist alustasime ja lõpetasime venitusharjutustega, mida näitas ette Miina Nool. Kõige aktiivsemad laupäevadel-pühapäevadel kõndijad olid 80aastane Saima Ratas, nooremad Niina ja

Aadu Pindmaa, Miina Nool, Silvi Naggel, Kaja Pijon, Asta ja Vladimir Juss, Heljo Spaal, Ilme Reiljan, Ene Pukk, Valendina Klaan. Keskmine osalejate vanus oli 70 aastat, noorim osaleja oli nelja-aas-tane Kristin. Vedelikuvajadust kompenseeris Värska mineraalvesi ja kosutas meie kohaliku Nopri talumeierei hapupiimakama kanepiseemnetega. Niina ja Aadu jagasid lahkelt oma koduaia õunu. Nemad olid ka kõnnikeppide laenutajad ja kohalesõidutajad. Südamekuu viimase kepikõnni punktiks sai Rannatare ees

pakutud maitsev sõdurisupp. Seltsi asutajaliige kardioloog Helgi Paidre jagas kuulajatele selgitusi liikumise kasuliku mõju kohta südame tervisele ja nõuandeid tervislikeks valikuteks, ka toitumiseks. Kardioloogi soovitus asendada loeng vestlusringiga lõi hubase õhustiku ja ärgitas kogunenud huvilisi küsimusi esitama. Kõigi südamekuu ürituste tagasiside oli positiivne: saadi kogemus liikumise kasulikkusest, kaaslastega koos liikumine andis võimaluse ennast ja teisi paremini tundma õppida. Mitmel osa-

lejal oli soov, et südamekuust võiks osa saada ja liikumise tervendavat mõju kogeda rohkem südamepuudega inimesi. Aktiivsemaid südamekuu üritustest osavõtjaid tunnustasime Kubija spaaja saunakeskuse pääsmega. Kokku loendasime osalejaid 233. Südamekuu üritused said teoks tänu TAI algatusele ja Võru Maavalitsuse projektitoetusele.

Milja Heljula
Võrumaa Südamesõprade Seltsi juhatuse esinaine



04.01.2016 – Lõunaleht – Vabariigi esimene südamesõprade selts pidas tähtpäeva

Kui Eesti südamekirurgia rajaja professor Toomas Sulling koos kardioloogist abikaasa Sirje Sullinguga eelmise sajandi 90ndate esimeses pooles kord Itaaliast kardioloogide konverentsilt naasid, olid nad kaasa võtnud värske idee – koondada üle maailma südamesõbrad vastavatesse kohalikesse seltsidesse. Kuna tol ajal oli Võrus 17 inimest, kelle südant Sulling oli kirurgiliselt ravinud, tegi ta ettepaneku asutada esimesena vabariigis Südamesõprade Selts just Võrru. Möödunud laupäeval tähistati rõngaslinnas pidulikult seltsi 20. aastapäeva.

Eesti esimese südamesõprade seltsi auväärt tähtpäeva tähistama kogunes seltsi sajast liikmest koguni 77. Aukülalistena olid muidugi kutsutud prof. Toomas Sulling ja tema erialaarstist abikaasa Sirje, kohal viibis ka Võru linnapea Anti Allas.

Seltsi aastapäevale saabuvaid külalisi tervitas uksel isiklikult praegune esinaine Milja Heljula. Parasjagu saabuvad aukülalised – südamekirurgia rajaja professor Toomas Sulling abikaasa Sirjega. Foto: Janno Kuus

Seltsi ajaloost ja tegemistest tegi põhjaliku ettekande seltsi praegune esimees Milja Heljula, kes seltsi liikmete arvates oma entusiasmi, headuse ja oskuse poolest inimesi liita võiks olla Eestimaa Uhkuse tiitli kandidaat.

Seltsi asutamiskoosolek peeti 1995. aasta 30. novembril ja sellest võttis osa 28 inimest. Seltsi esimeseks esimeheks valiti Aksel Asi, kes leidis ühendusele nime, tegi põhikirja, koostas kroonikat ja pidas seda ametit kokku enam kui kümmekond aastat.

Praeguse esimehe Heljula põhilised abilised on seltsi juhatusse kuuluvad Anne Taro, Volli Juss koos alatise abilise Astaga, Aadu Pindmaa ja punktuaalselt täpne ning hoolikas raamatupidaja Saima Ratas. See on vabatahtlik tasuta töö, mis teisi aidates aitab ka iseennast.

Seltsi eesmärk oli (ja on) teavitamine südamehaigustest, riskifaktoritest ja nendest hoidumise tähtsusest. Surma põhjusena on meil paraku esikohal just südamehaigused. Oluline on teada, et inimene ise saab väga palju enda tervise nimel teha. Selleks on kutsutud loenguid pidama parimaid lektoreid erinevatelt elualadelt. Palju on koos reisitud, tugevdatud tervist spaades, osa võetud kultuuriüritustest jne. Tõeliste südame sõpradena on seltsis juba teada tuntud „laululinnud ja luuletajad”.

Seltsi poolt tänati meenetega prof. Toomas Sullingut, kardioloog Sirje Sullingut, seltsi asutajaliikmeid, Puuetega Inimeste koja esindajaid, Pensionäride Päevakeskuse juhatajat ja praegusi seltsi juhatuse liikmeid. Vana tava kohaselt õnnitleti ka aasta juubilare. Võru linnapea Anti Allas soovis omalt poolt seltsile edu ja tervist tervisliku puuviljavaagnaga.

Prof. T. Sulling koos abikaasaga olid meeldivalt üllatatud, et meie selts on kasvanud nii suureks ning paistab silma oma mitmekesisuse ja teguderohkusega. Neid tänasid paljud patsiendid, keda oli ravitud nii Tartu kui Tallinna haiglates. Tänati kingitud eluaastate eest, mida oli erinevatel inimestel 20-30 ja üle selle.

Prof. Sullingu meenutuste järgi oli tee sellise kingituse võimaldamiseks tal endal algselt üsna konarlik, kuna Eestis puudus vastav aparatuur. Prof. Linkbergi abiga sai ta kõigepealt kogemusi koertel tehtud katsetega. Seejärel pääses Sulling juhuse tahtel Peterburi kliinikusse, kus oli valuuta eest ostetud aparatuur, kuid polnud sellega tegeleda oskajat. Nii tuligi tal siis taksojuhina vedada osa patsiente Tartust Peterburi: esmaspäeval autoga koos patsientidega Peterburi ja reedel tagasi. Aga tema sõnul oli meeskond hea ‒ hakkajad noored arstid. Ja nüüd kasvab uus põlvkond andekaid arste kaasaaegse tehnilise varustusega ja ikka meie ravi parendades. Nii Tartu ülikooli kliinikum kui Tallinna haiglad on arenenud maadega võrdsel tasemel.

Kui seltsi liikmed õhtuhämaruses koduteele asusid, kõlas optimistlikult hüvastijätuna: elame veel!

Autor: HELGI PAIDRE, Kardioloog, Võru Südamesõprade Seltsi asutajaliige


26.03.2016 – Eesti Elu – 10 aastat kuulmispuudega inimeste tegevusest Võrumaal

Kultuurimaja Kannel saali oli 16. märtsil kogunenud arvukalt inimesi, kes omavahel pisut valjemini rääkisid!

Tegemist oli kuulmispuudega inimestega, kes olid tulnud Võrumaa VaegkuuljateÜhingu aastapäeva koosolekule.

10 aastat tagasi, 1. märtsil 2001pandi alus Võrumaa Vaegkuuljate Ühingu loomisele. Külalistena võtsid ühingu asutamisest osa ka Rootsist Värmlandi Vaegkuuljate Ühingu esindajad. Eesti Vaegkuuljate Ühingu esimehe Uno Taimla juhendamisel võeti vastu ühingu põhikiri ja koostati asutamisdokumendid.Ühingu juhtimiseks valiti juhatusse: Kalle Arumäe, Johannes Siidra ja TõnisÜletee. Kümne tegevusaasta jooksul on juhatuse liikmeks olnud mitmeid tublisid vaegkuuljaid. Nende aastate sees on läbiviidud kuulmisabi- ja tervise teemalisi loenguid, õpitud kuuldeaparaatidekasutamist jm. Ühingu tegevust on toetanud Võru Linnavalitsus ja Hasartmängu Nõukogu. Selleks tuli koostada tegevuskavasid ja projekte. Igal aastal on maakonnas saanud uue kuuldeaparaadi 75–80 vaegkuuljat. Hea koostöö on olnud Võru linna ja maavalitsusega ning Võrumaa Haigla kõrvaarstidega.

Autor:  Uno Taimla
Allikas: http://eestielu.delfi.ee/vorumaa/elu/10-aastat-kuulmispuudega-inimeste-tegevusest-vorumaal?id=43912289


29.09.2015 –  Wõrumaa Teataja, nr. 110 – Võrumaa vahvaim vanaisa Väino Marjak saab kõigega hakkama

FOTOKONKURSS ❯ Kui Lõu-na-Eesti vahvaimaks vanaisaks sai Peeter Hade Tartust, siis Võrumaa vahvaimaks vanaisaks tunnistas žürii Rõuge vallas Püssä külas elava Võrumaa puuetega inimeste koja tegevjuhi ning tubli invasportlase Väino Marjaku, kel on kaheksa last ja 20 lapselast.

Võrumaa vahvaim vanaisa Väino Marjak koos abikaasa Heli ja oma ema, peagi 90aastaseks saava Loreida Marjakuga, keda kutsutakse hellitavalt memmeks. Foto: ANDREI JAVNAŠAN

Saatuslik õnnetus

Väino Marjak (67) elab koos abikaasa Heliga maalilises Püssä külas enda ehitatud majas, kuhu kolis sisse 20 aastat tagasi. Sinna aega jääb ka õnnetus, mida ta hea meelega ei meenutaks, kuid räägib siiski, sest toona juhtunu on teda ja tema ellusuhtumist palju mõjutanud. Nimelt jäi üle 30 aasta Võru mööblivabrikus töötanud mees siis pärast jaanipäeva oma auto alla ning murdis puusaluu. Ta oli üheksa kuud haiglas ning talle öeldi, et „see mees jääb küll eluks ajaks ratastooli”. „Kas tõesti?” mõelnud Väino enda sõnul ja tunnistab, et see oli aeg, kus tal oli võimalus oma elu üle järele mõelda. „ Ajasin end vägisi üles,” räägib ta. Haiglaelu polnud tema jaoks mingi meelakkumine, sest haigekassal ei olnud töötuks jäänud mehe abistamiseks raha ning tal tuli üheksa kuud valude käes piinelda. 5000 krooni, mis operatsiooni jaoks küsiti, tal lihtsalt polnud. Lõpuks suunas üks hea arst ta siiski Tartusse ravile ning Väinole tehti seal vajalikud operatsioonid. „Rõuge vallavalitsus maksis minu haiglakulud ja opi kinni, tänu vallale olen selline, nagu olen,” on mees siiani liigutatud. Operatsioonist oli abi. „Naistepäeval sain raami peal liikuda,” sõnab Väino naeratades. „Tulin koju.” Aga majaehitus oli tema õnnetuse tõttu pooleli jäänud ning ainult poolel majal olid aknad ees. „Elasin saunas. Head sõbrad tulid appi ja aitasid pooleli jäänud tööd ära lõpetada.” Tahab nüüd teisi aidata Praegu saab Väino endaga hästi hakkama. „Töödega läheb aega, aga ükski ei jää tegemata!” muigab ta lõbusalt. Abikaasa tunnustab teda vaikse naeratusega. Suure osa Väino ajast võtab töö Võrumaa puuetega inimeste kojas, mille juhiks ta on olnud juba kümme aastat, ning invasportlaste juhendamine Võru ratastooliklubis. „Enne õnnetust ei olnud mul aimugi, et invaliikumine on olemas,” tunnistab ta. Siis kuulis ta aga konkursist koja juhi kohale ning otsustas abikaasa Heli tagantutsitamisel proovida. See julgus tasus end ära. „Nüüd näen inimesi, kes on minust palju hullemas seisus,” räägib Väino. Õnnetuse enda kasuks pööranud mehe sõnul on puudega inimesel suur kasu liikumisest. „Siis on kohe teine olek, kui saad liikuda,” sõnab ta ning tõdeb: „Iga inimene leiab rakendust, kui tahab. Oluline on tahta!” Väino ise on tahtnud ja saanud ka. Ta ütleb uhkelt, et tema alaks on kergejõustik ning heitealades tal vastast pole. Samuti on ta saavutanud üle-eestilistel võistlustel kabes kolmanda koha. Medaleid on tal kodus saja ringis, pluss veel karikad. Teistele organiseerib ta Võrumaal kergejõustikuvõistlusi, täpsusorienteerumist ja mälumänge ning sõidutab abivajajaid invataksoga. Peale selle valitakse tema eestvedamisel igal aastal Võrumaa parimat invasportlast ja jagatakse neile auhindu. „Teen seda tööd, et anda teistele tagasi seda, mis minusse on panustatud,” räägib ta. Tema sõnul on invatöös kõige olulisem motiveerida inimesi kodust välja tulema ja teistega suhtlema. „Et nad ei istuks nelja seina vahel ja poleks tõrjutud.” Kõige olulisem on tema sõnul mitte käega lüüa. „Et ma ei saa endaga hakkama.” Ka temal oli alguses vä-ga-väga raske. „Tegin esimese sammu ja pisar oli silmas,” tunnistab ta. „Aga sa pead sellest üle olema.” Töö ja sportimise kõrvalt jätkub tegusal mehel aega ka laste ja lastelaste jaoks. Lapsi on tal abikaasaga kahepeale kokku kaheksa ja lapselapsi 20. Viimati käidi koos lastelastega Riia loomaaias. „Mul on invabuss, sain tasuta parkida,” meenutab Väino rõõmsalt naeratades. Seesuguse elujaatava huumoriga kõigile katsumustele julgelt silma vaatav mees ta ongi.

Autor: Irja Tähismaa


01.02.2015 – Võru Linna Leht, nr. 2 – Aasta 2015 mittetulundusühing – Võrumaa Südamesõprade Selts

Südamele sobib stressivaba ja positiivsete emotsioonidega keskkond. Sellist sobivat õhustikku püüab oma ettevõtmistega Võrus juba 21. aastat luua hiljuti juubelit tähistanud Võrumaa Südamesõprade Selts. Selles sadakonna liikmega kollektiivis usutakse, et südamesõprade endi huvi elu vastu ja mitmekülgsed valikud tervise heaks kinnistavad arstide-kirurgide ravitulemusi. Sel eesmärgil uuritakse üheskoos huvitavaid materjale ja jagatakse teadmisi, kuidas südamega arukalt ringi käia ning tõsisemaid südamerikkeid vältida. Seltsi tegevus väsimatu ja end pidevalt täiendava Milja Heljula juhtimisel on igati sisukas, järjepidev ja liikmete tervist toetav. Oma katusorganisatsiooni – Võrumaa Puuetega Inimeste Koja toel ja koostöös Võru Pensionäride Päevakeskusega korraldatakse üritusi ja väljasõite, osaletakse laulu- ja tantsuringides, tehakse ühiselt käsitööd, võimeldakse, harrastatakse joogat, külastatakse spaasid, tegeldakse kepikõnniga, osaletakse mälumängudel ning käiakse teatris. Ühiste reiside käigus on tutvutud Võrumaa talude ja Latgale piirkonnaga Lätimaal, läbitud risti-rästi Saaremaa ning jälgitud Peipsiveere vanausuliste külade eluolu. Seltsi asutajaliige, südamekirurg Toomas Sulling on nüüdseks opereerinud ligi 10 000 inimest. Kui arvestada, et keskmiselt võidetakse operatsiooniga juurde 10–15 eluaastat, on dr Sulling kinkinud patsientidele kuni 150 000 aastat!


21.10.2014 – Võrumaa Teataja – Taas esikoht Võrru

SPORT > Tallinnas Eesti Invaspordi Liidu meeskondlikel meistrivõistlustel bowlingus saavutas Võru ratastooliklub meeskond esimese koha 20 osaleva meeskonna seas.

Pildil vasakult: Inge Eit, Priidu Trei, Väino Marjak.

VEAPARANDUS Laupäevases Võrumaa Teatajas oli kirjas, et Eesti Invaspordi Liidu meistrivõistlustel saaliboccias tuli Võru ratastooliklubi teine võistkond kolmandaks. Tegelikult said nad tubli viienda koha, kolmanda koha saavutas siiski Tartu võistkond. Vabandame.


18.10.2014 –  Võrumaa Teataja – Võidukas Võru invaühing

SPORT > Jõgeval toimunud Eesti Invaühingule Liidu meistrivõistlustel saaliboccias oli võidukas Võrumaa invaühingu võistkond Haanjamiis koosseisus Milvi Laur, Karli Vaikmets ja Uno kaansoo. Teiseks tuli Võru ratastooliklubi võistkond Ummamuudu, kus võistlesid Inge Eit, Väino Marjak ja Priidu Trei ning kolmandaks Võru ratastooliklubi teine võistkond koosseisus Ivar Hillep, Vassili Stratilatov ja Mati Russ. Võistlusel osales 18 võistkonda. Boccia on Itaaliast pärit petangiga sarnanev pallimäng, kus võidab see võistkond, kes saab oma pallid märkpallile kõige lähemale. Boccia on paraolümpiamängude kavas juba 30 aastat.

Võrumaa invaühingu võistkond Haanjamiis, Võrumaa ratastooliklubi võistkond Ummamuudu koos Tartu võistkonnaga Jõgeval pärast medalite kaelariputamist. Foto: ERAKOGU


26.06.2014 – Võrumaa Teataja – Erivajadustega inimesed pidasid jaanipiknikku

PIKNIK ❯ Võrumaa Puuetega Inimeste Koda korraldas juba neljandat korda maakonna erivajadustega inimeste tarbeks Võrus Fr. R. Kreutzwaldi memoriaalmuuseumi aias jaanipikniku. Piknikule koos korvikestega muuseumi aeda kogunenud sadakond inimest kuulas ettekandeid muuseumi ja Kreutzwaldi kohta, tegeles isetegevusega ning mängis ühiseid mänge.

Foto: Inno Tähismaa

Üritust toetasid Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja Eesti Puuetega Inimeste Fond. Võrumaa Puuetega Inimeste Koja liikmed on Võrumaa Nägemisinvaliidide Ühing, Pimedate Infoühing Helikiri, Võru Maakonna Invaühing, Võrumaa Diabeetikute Selts, Võrumaa Kutsehaigete Ühing, Võrumaa Südamesõprade Selts, Võrumaa Lihasehaigete Selts, Lõuna Eesti Vähiühingu MTÜ Võrumaa Ühendus, Lõuna Eesti afaasiaorganisatsiooni Võru eneseabi grupp, Võru Järve kool, Võrumaa Puuetega Laste Vanemate Ühing, Võru ratastooliklubi, Võru Päevakeskuse Ühing, Võrumaa Vaegkuuljate Ühing, Võrumaa Kurtide Ühing, Võrumaa Epilepsiaühendus ja Võrumaa Reumahaigete Ühing.

Autor: Inno Tähismaa


16.04.2013 – Invasportlastele on aasta alanud võistlusterohkelt

INVASPORT ❯ Võrumaa invaühingu ja ratastooliklubi liikmetele on aasta alanud võistlusterohkelt . Hiljuti esineti edukalt Eesti Invaspordi Liidu meistrivõistlustel boccias Kuusalus , kus A-klas-sis võitis võrulane Uno Laansoo ja Karli Vaikmets jagas raplalase Valeri Ahneferiga viiendat-kuuendat kohta . C-klassi eelvoorus sai neljanda koha võrulanna Signe Aasa . D-klassis jäi võrulane Matti Russ viiendaks . Üldse osales Kuusalus 36 võistlejat .

Märtsi alguses Pärnus toimunud meistrivõistlustel võistkondlikus bowlingus , kus osales 16 võistkonda , sai Võru ratastooliklubi Vanaviisi ( Priidu Trei , Paul Kirchberg , Väino Marjak ) teise ja Võru klubi ( Helkiv Labbi , Ivar Hillep , Valerik Zernant ) neljanda koha .

Veebruari keskel Raplamaal Valtus peetud kabemeistrivõistlustel , kus osales paarkümmend võistlejat , sai Ivar Hillep kolmanda , Väino Marjak neljanda ja Paul Hani kaheksanda koha . Kiirmales osales Valtus 12 võistlejat ja võrulase Jevgeni Tšukanovi kaheksas koht on igati kiiduväärne tulemus . Nii kabes kui ka kiirmales läks võit Narva .

Invaspordist Eestis saab rääkida alates 15 . märtsist 1980 , kui ühingu Autom juurde loodi käsijuhtimisega autode sektsioon . Eesti Invaspordi Liit moodustati 21 . märtsil 1990 . Liidu aastakoosolek on 10 . mail Tallinnas . VT

6 . aprillil Kuusalus individuaalses boccias esikoha võitnud võrulane Uno Laansoo valmistub järgmisel aastal tähistama 70 . juubelit .


17.01.2013 –  Videvik – Valendav lumi, hellad tunded

Kultuurimajas Kannel said kokku Võrumaa puuetega inimesed. Kuigi teed olid lumest umbes, sai saal rahvast täis. Võrumaa Puuetega Inimeste Koja tegevjuht Väino Marjak ei
saanud jäta kiitmata neid, kes ratastoolis niisugustes oludes kohale jõudsid.
V. Marjak nentis, et juba kakskümmend aastat, alates 1992. aastast, tähistatakse rahvusvahelist puuetega inimeste päeva.
Võru Puuetega Inimeste Koja tegevjuht ja Ratastooliklubi esimees Väino Marjak
Mullu 30. mail ratifitseeris Riigikogu ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni. Novembris alustati puuetega inimeste õiguste
kaitse põhiseisukohtade väljatöötamist, milles keskendutakse nende inimeste õiguste tagamisele ja iseseisva toimetuleku parandamisele. See peab hõlmama kõik tähtsamad valdkonnad, alates sotsiaalsest kaasatusest ning lõpetades sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kättesaadavusega. “Meie kõigi ühine ülesanne on muuta puuetega inimeste elu täiendavatest raskustest ja ebamugavustest vabaks, nii et need ei saaks takistuseks meie edasises elus,” rõhutas kõneleja. Võru abilinnapea Tarmo Piirmann soovis hoolivust igasse päeva. Nendel kokkusaamistel on komme teha teatavaks parimad sportlased ja tunnustada mälumängu võistkond.
Parim naissportlane on kurtide ühingu esinaine Heli Haug, kes on edukas orienteerumises
ja pallimängudes. Parim meessportlane on Vassili Stratilatov Ratastooliklubist, kes on olnud edukas kergejõustiku heitealadel ja veeremängus, samuti kabes ja koroonas. Invasport on menukas eeskätt liikumispuuetega inimeste hulgas. Nagu koja tegevjuht humoorikalt kommenteeris, ei saa ratastoolis harrastada üksnes mägironimist ja tõkkejooksu. Mälumängus on mõõtu võetud kuuel järjestikusel aastal.
Aastavahetuseks reastusid kolm paremat võistkonda järgmiselt:
1. Vanaviisi (Ratastooliklubi, võistkonna vanem Matti Russ);
2. Üllatus (Nägemisinvaliidid Ühing, Ivar Hillep);
3. UMA (Võrumaa Invaühing, Uno Laansoo).
Samuti tänati Võrumaa Puuetega Inimeste Koja ühingute ja seltside esimehi.
Ühtekokku tegutseb Võrumaa Puuetega Inimeste Koja juures 16 klubi, ühingut ja seltsi.
Järgnenud kontserdil sai publik tunda rõõmu tantsust, laulust ja noorte teatriharrastajate etteastetest. Esinesid üleeestilise tantsustuudio Sansaara Võru tantsijad Riina Kikase
juhendamisel, Võru draamastuudio noored, tantsurühm Hõbõjuus (juhendaja Leena Nurk), MTÜ Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskuse peotantsupaar Ülo ja Tiia, Võrumaa Puuetega Inimeste Koja segaansambel Elurõõm (juhendaja Heino Pehk) ning MTÜ
Võru Päevakeskuse Ühingu laulurühm (juhendaja Eha Haak). Kava sidus tervikuks
päeva juht, koolitatud näitlejahäälega Silvi Jansons Lõuna-Eesti Vähiühingust.
Valendava lume ja hellade tunnete päev – nii sobib kokku võtta selle päeva meeleolu.
Autor: LIINA VALPER

12.12.2012 – Võrumaa Teataja – Puuetega inimesed kogunesid Kandlesse

SÜNDMUS ❯ Kultuurimajas Kannel tähistati 6 . detsembril rahvusvahelist puuetega inimeste päeva ja sel puhul kogunes sinna saalitäis rõõmsameelseid inimesi . Ürituse korraldas Võrumaa puuetega inimeste koda ja toetust saadi kohaliku omaalgatuse programmist .

Kultuurimajja kogunesid paljud erinevate hädadega inimesed seltsidest ja ühingutest – südamehaiged Võrumaa Südamesõprade Seltsist , inimesed kurtide ühingust ja vaegkuuljate ühingust , suhkruhaiged ning ratastoolis inimesed . Vaatamata paksule lumele ja halvale ilmale tuldi ning rõõmustati üksteise nägemise üle .

Puuetega inimeste koja tegevjuht Väino Marjak rääkis avakõnes hoolivusest üksteise suhtes .

Fotod : JOOSEP AADER

6 . detsembril oli nigulapäev . Puuetega inimeste kojal on selle tegevjuhi Väino Marjaku sõnul traditsioon sel päeval koguneda ja läinud aastast kokkuvõtteid teha : „ 3 . detsembril 1992 kutsus ÜRO inimesi üles , et hakataks puuetega inimeste päeva tähistama ja nii tehakse seda Eestiski juba 18 . korda . Ent mitte ainult selle päeva pärast ei tule me kokku , vaid ka selleks , et tunnustada aasta jooksul silma paistnud inimesi ja nende saavutusi . Võru puuetega inimeste koda on juba ligi 25 aasta vanune .”

Marjak rääkis veel hoolivusest üksteise suhtes – sellest , kui vajalik see on . „ Tänavusel aastal on Eestis 133 847 puudega inimest . See tähendab , et iga kümnes inimene on puudega . Ainuüksi suhkruhaigeid on meil 65 000 ja see paneb mõtlema ,” ütles Marjak .

Sõnavõtjaid oli mitmeid , teiste seas ka Võru linnavalitsusest abilinnapea Tarmo Piirmann . Anti üle meeneid ja jagati tunnustuskinke ning lilli . Paljud , väga paljud said neid ja see tähendab , et tegutsetakse aktiivselt .

Nagu ikka lõpetas päeva isetegevuslaste esinemine . Laval oli tantsu , laulu ja isegi killuke Võru draamastuudio etendust „ Poisikeste temp ”. Silvi Jansons Kandlest sidus esinemisi Ott Arderi värsside ja muidu õpetlik-lõbusate vahepaladega .

Jõulupeod on seltsidel ja ühingutel enamasti igaühel eraldi , sestap ei teegi neist juttu . Aga kahest mehest ei saanud piduliku koosviibimise lõppedes küll Kandle fuajees mööda . Need mehed olid Toivo Looper ja Aare Subert , kes küll juba aastaid ratastoolis , aga keda näeb igal aastaajal väljas liikumas . Mõlemad on naisemehed ja oma eluga leppinud , mis tähendab , et nad oskavad võtta oma olukorras elust maksimaalmääral head ning kasulikku . Paljud terved inimesedki ei oska seda , aga nemad küll .

Kuniks Toivo riidesse aidati , rääkisime ühistest tuttavatest ja just otsa lõppenud üritusest . Aare rääkis oma igapäevaelust ja meenutas joonistustunde Viive Kuksi juures . Tean , et Kuks on öelnud : „ Nii palju naeratavaid nägusid ja heatahtlikkust pole kusagil näinud , kui oli neis joonistustundides …” Invaühinguski on üks aasta jälle lõppemas ja ainult asjaosalised võivad öelda , kui hea see oli .

Autor: Inge Vee


10.07.2012 – Võrumaa Teataja – Võru võõrustas invasportlasi

INVASPORT ❯ Laupäeval oli Võru staadion invasportlaste päralt . Toimus Eesti Invaspordi Liidu karikasarja 2012 . aasta teine etapp .

Võrulastest esinesid edukalt kettaheitja , kuulitõukaja , odaviskaja , kaugushüppaja ja 100 meetri jooksja Anu Palover . Mehetegusid tegid tõuke- , heite- ja viskealadel Heino Põder , Matti Russ , Vassili Stratilatov , Väino Marjak , Uno Laansoo , Ilmar Kirk , Ivar Hillep , Valeri Zernant ja Ülo Utsal .

Karikasarja kolmas etapp on sügisel Türil .

Laupäeval, 7. juuli palaval ennelõunal algasid Võru staadionil (pildil) mitmeid tunde kestnud vabariigi invasportlaste võistlused. Foto: ANDREI JAVNAŚAN


06.01.2011 – Videvik – Teistega Võrdselt – Võrumaa Puuetega Inimeste Koda 15-aastane

Võru kultuurimajas Kannel tähistati rahvusvahelist puuetega inimeste päeva . Tänavu lisas sellele traditsioonilisele kokkusaamisele kaalu tähtpäev : eelmisel kuul möödus 15 aastat Võrumaa Puuetega Inimeste Koja ( PIK ) asutamisest . Katusorganisatsioonina koondab Võrumaa PIK enda alla 16 ühingut , seltsi ja klubi enam kui 600 liikmega . Koja esimene juht oli Hele Piller . Praegune tegevjuht Väino Marjak on sellel ametikohal kolmas ; vahepeal juhtis koda Avo Veske .

Kuni rahvas kogunes , ajasime Väino Marjakuga juttu . Sellest , mis on aastatega paremuse poole nihkunud . Sellestki , millega ei saa rahul olla .

Kindlasti mäletatakse veel seda aega , mil puudega inimest eelistati mitte märgata , veel vähem tema heaks midagi teha . Muidugi , sotsiaalsüsteem toimis ka noil aastail , ent ometi … Muutunud on üldsuse suhtumine ,” arutles Väino Marjak . Samas nentis ta , et puudu ei tule probleemidestki .

“ Üks põhilisi on rehabilitatsioon . See ei toimi , süsteemi peaks kiiresti muutma . Praegu on see sulaselge riigi raha raiskamine , kui plaanist kaugemale ei jõuta ,” ütles Väino Marjak . Näiteid öeldu ilmestamiseks pole vaja kaugelt otsida . Kaks aastat tagasi tegi Väino Marjak plaani taastusraviks , aga siiani ei ole ta ravile jõudnud .

Enne algust kohtasin fuajees Vana-Antsla Kutsekeskkooli direktorit Hele Angerjärve . Üheteistkümnendat aastat antakse Vana-Antslas haridust puuetega noortele .

“ Kolm aastat õpitakse ametit , õppekava on koostatud ka 2aastaseks jätkuõppeks . Saadud teadmistega võib näiteks töötada kokaabina , talutööl või puhastusteenindajana . Osa ongi leidnud töö . Noori tuleb õppima ka väljastpoolt oma maakonda . Grupid on täis , kõiki ei ole kahjuks suudetud vastu võtta ,” rääkis koolijuht .

Vahepeal oli aeg tiksunud sinnamaani , et tegevjuht Väino Marjak võis tervitusega saalis olijate poole pöörduda . Ta rõhutas seda arengut , mille Eesti ühiskond on läbi teinud . Enam ei hoita püsiva terviseveaga inimesi peidus , nad on teiste hulka toodud ning neile on loodud võimalused end teostada kas tööturul või mõnes huvitegevuses . “ Üks või teine kehaline erisus või vaimu eripära ei vähenda kuidagi inimeseks olemise suurust ja väge ,” ütles ta .

Linnavõimu esindasid Võru linnapea Ülo Tulik ja linnavalitsuse sotsiaaltöö osakonna juhataja Eve Breidaks . Linnapea märkis , et võimalusel on linn alati valmis abikäe ulatama . Ta soovis rahulikke jõule ja vaprat vastupidamist .

Väino Marjak tunnustas mitmeid PIKi juhatuse liikmeid ning ühingute , seltside ja klubide aktiviste . Tehti teatavaks neljaetapilise mälumängu võitjad ja aasta tublimad invasportlased . Võitis mälumängu võistkond koosseisus Ülle Hillep , Paul Hani ja Ivar Hillep . 2010 . aasta parima invasportlase tiitli pälvisid Anu Palover ja Väino Marjak .

Päeva lõpetas poolteisetunnine kontsert , kus erivajadustega inimesed näitasid oma andeid ja suutlikkust . Laulud ja tantsud lõid silla esinejate ja publiku vahele . Kõlasid talveja jõululaulud , millele kauni fooni andis saaliaknast paistev lakkamatu lumesadu . Üks omapärasemaid oli Võrumaa Kurtide Ühingu liikmete laul , kus lauljate kõrval esinesid ka viiplejad . Külalistena osalesid kontserdil Võru pensionäride päevakeskuse klubi Hõbedane Juus seeniortantsurühm , Võru valla ansambel Vannamuudu ja särtsakad tantsutüdrukud klubist Katariina .

“Sellel õhtul kuuse ümber hea on olla koos,” edastasid lauldes jõulusõnumi Võru päevakeskuse noored (juhendaja Eha Haak). JOOSEP AADERI foto

Nägusa meene või kingituse võis valida näitusmüügilt Võrumaa PIKis , Võru päevakeskuse ühingus või Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskuse Võrumaa töökeskuses valminud käsitööesemete hulgast . LIINA VALPER


11. 12.2010 – Külauudised – Võrumaa Puuetega Inimeste Koda on 15aastane

 Eelmisel kuul möödus 15 aastat Võrumaa Puuetega Inimeste Koja (PIK) asutamisest, mida tähistati 9. detsembril Võru kultuurimajas Kannel koos puuetega inimeste päevaga. Katusorganisatsioonina koondab PIK enda alla 16 erinevat ühingut, seltsi ja klubi enam kui 600 liikmega.

Avasõnavõtus rõhutas koja tegevjuht Väino Marjak seda arengut, mille Eesti ühiskond on läbi teinud. Enam ei hoita püsiva terviseveaga inimesi peidus, nad on teiste hulka toodud ning neile on loodud võimalused end teostada kas tööturul või huvitegevuses. “Ei üks või teine kehaline erisus või vaimu eripära vähenda inimeseks olemise suurust ja väge,” ütles ta.

Väino Marjak tunnustas mitmeid PIKi juhatuse liikmeid ning ühingute, seltside ja klubide aktiviste. Tehti teatavaks neljaetapilise mälumängu võitjad ja aasta invasportlased. 2010. aasta parima invasportlase tiitli pälvisid Anu Palover ja Väino Marjak.

Puuetega inimeste päeval osalenud Võru linnapea Ülo Tulik ütles, et võimalusel on linn valmis alati abikäe ulatama. Ta soovis rahulikke jõule ja vaprat vastupidamist toimetulekul.

Päeva lõpetas pooleteisetunnine kontsert, kus erivajadustega inimesed näitasid oma andeid ja suutlikkust. Laulud-tantsud lõid silla esinejate ja publiku vahele. Kõlasid jõululaulud, millele andis omapäraselt kauni fooni aknast paistev lakkamatu lumesadu.

Rahvusvahelist puuetega inimeste päeva tähistatakse alates 1992. aastast.

Liina Valper

Allikas: http://www.kylauudis.ee/2010/12/11/vorumaa-puuetega-inimeste-koda-on-15aastane/


09.12.2010 – Eesti elu – Lähenemas on rahvusvaheline puuetega inimeste päev

Kõik rahvad tunnistavad ütlust “Tervis on inimese ülim vara”. Terve inimene on elutegevuse mõttes teovõimeline ja õnnelik.

Keerulisem on olukord haigestumise korral ja veelgi halvem, kui on tegemist sünnipärase puudega või kui puue on saadud mingi trauma või kroonilise haiguse tagajärjel. Kuid elu jätkub, ja mis tahes puudega inimene peab sellega toime tulema. Tänapäeva meditsiin on hea – õnne korral on see võimeline puudest jagu saama, kui ei, siis puuet leevendama mingil määral kindlasti.

Tõsiseks toeks puuetega inimestele on nende koondumine ühiskondlikesse organisatsioonidesse – puudega inimeste liitudesse, ühingutesse ja klubidesse. Võrumaa Puuetega Inimeste Koda on sidusorganisatsioon, tegevusväljal on momendil 16 puuetega inimeste ühingut või seltsi. Erinevate nimetuste all tegutsedes on neil kõigil ühine eesmärk: vaatamata puuetele üritada inimestel paremini toime tulla oma eluga, toetada ja kaitsta nende huve tööhõives, jagada infot haiguste ravi ja haiguste ennetamise kohta, õhutada neid osalema ühiskondlikus tegevuses ja sulanduda paremini ühiskonda.

Tänuväärset tööd puuetega inimeste toetussfääris teevad puuetega inimeste ühingute aktivistid. Mõeldud on siin ühingute või seltside juhatuse liikmeid ja aktiivseid kaasalööjaid. Need on toimekad inimesed, kes vaatamata oma tööhõivele, igapäevastele toimetustele ja sageli ühiskondlikule tegevusele teistes valdkondades, leiavad aega pühenduda ka puuetega inimeste muredele.

Üks nendest paljudest, kes silma hakkab, on Anne-Lii Smeiman, Võrumaa Diabeetikute Seltsi asutajaliige, kauaaegne juhatuse liige ning aktiivne osaleja diabeediühingu tegevuse korraldamisel. Anne-Lii on see hea hing, kelle poole küsimustega või abi saamiseks pöörduja saab naeratuse ja hea sõna osaliseks. Ja muidugi ka abi või nõuande osaliseks. Vaatamata tõsisele töökoormusele leiab ta mahti Võrumaa PIK-is kaasa lüüa – Anne-Lii on koja juhatuse esimees.

Lähenemas on rahvusvaheline puuetega inimeste päev.

Soovime Anne-Liile ja kõikidele puuetega inimestele selle päeva puhul tervist, tublit hakkamasaamist, vastupidavust, õnne ja edu ning paremaid elamusi.

Allikas: http://eestielu.delfi.ee/vorumaa/elu/lahenemas-on-rahvusvaheline-puuetega-inimeste-paev?id=43901549


12.12.2009 – Võrumaa Teataja -Ratastooliklubi liigub vurinal edasi

Kaile Kabun SÜNNIPÄEV ❯ Kümneaasta ne Võru ratastooliklubi on üks maakonna aktiivsemaid puuetega inimeste ühinguid . Läinud nädalal Varese külalistemajas tehtigi ümmargusest arvust tegevusaastatest kokkuvõtteid ja kinnitati soovi täispurjedes edasi liikuda .

Ratastooliklubi ei ühenda ainult ratastooli kasutajaid , vaid üldse liikumispuuetega inimesi . Liikmeid on praegu 36 ja neile oodatakse lahkesti lisa . Tegevusest juba puudu ei tule .

„ Põhiline on sport ,” nimetas klubi esimees Väino Marjak enda ja kaaslaste peamise ühishuvi ja -harrastuse ning ilmestas öeldut loeteluga : kergejõustik , ujumine , male , kabe , keegel , koroona , kalapüük , boccia …

Väärib rõhutamist , et kõik see on paljuski meeste õlul : kui muidu kipub seltsitegevus olema rohkem naiste pärusmaa , siis ratastooliklubis annavad tooni mehed .

Ratastooliklubilased korral davad ise võistlusi . Juba traditsiooniks on saanud suvine bocciaturniir Rõuge Ööbikuorus ; sel suvel peeti Võru uuel staadionil aga heitealade spartakiaadi , mida austas osavõtuga ka lätlasest paraolümpiavõitja Aigars Apinis .

Teisalt võetakse vastu kõigi teiste klubide ja invaspordiliidu võistluskutsed . Väino Marjak , kelle trumbiks on kergejõustiku heitealad , on ise eeskujuks ja võib öelda , et on spordiga veel mõnegi mehe n-ö august välja aidanud .

„ Tulevad , tulevad . Vanasti pidi kättpidi vedama , nüüd juba nõuavad ,” kommenteeris ta klubikaaslaste kaasalöömisindu . Transpordimure aitas mõni aeg tagasi lahendada linnavalitsus , andes klubi kasutusse invabussi . See on küll päevinäinud , aga valmis veel teenima . Samas , uue vastu poleks klubil ka midagi .

Unistada võib — sünnipäevad seostuvad ikka soovidega . Ratastooli klubi on toimetanud seni suuresti projektiraha toel . Loomulikult pole neil ka midagi heldete sponsorite vastu . Samuti kuluksid ära oma ruumid .

Tahta võiks palju , eelkõige oodatakse aga rohkem mõistmist . Liikumispuuetega , eriti ratastooliinimeste suur probleem Võrus on tualettide nappus . Invatualetti pole näiteks üheski Võru toidukohas . „ Paljud tuleksidki kodust välja , aga see probleemide probleem võtab tahtmise ära ,” lausus Väino Marjak .

Varese külalistemajas keskenduti küll nende soovide täitmisele , mille peale oma hammas hakkab : ammutati head tuju ja jõudu koosolemisest ning tantsust Untsakate pillilugude saatel .

Ratastooliklubi ühendab liikumispuuetega inimesi .

RATASTOOLIKLUBI

❯ Ratastooliklubi asutaja ja esimene juhataja oli Valter Liiv . ❯ Viimased kaheksa aastat on klubi juhatanud Väino Marjak . Allikas : VT

Foto : KAILE KABUN


05.12.2009 -Kes oskab väärikalt kaotada , sel ei jää ka võidud tulemata

Teist aastat peab Võrumaa puuetega inimeste koda aastast kokkuvõtteid tehes meeles invasportlasi . Tänavu saab austava aasta sportlase tiitli Ivar Hillep , Võrumaa nägemisinvaliidide ühingu juhataja .

Helmut Taurus käis novembris veel Tamulas suplemas . Pilt on tehtud 16 . novembril . Foto : DMITRI KOTJUH Kaile Kabun Ta mõjub üldse väärika

Medaleid on Ivar Hillepil ( 59 ) kamaluga : kabes , males , koroonas , kergejõustikus … Punkti võib panna loetelule mälumänguga . Tervest oma kõlisevast kimbust tõstab ta esile kahte medalit : sel aastal Eesti puuetega inimeste meistrivõistlustel meeskonnaga kabes võidetud kuldja males teenitud pronksmedalit .

„ Ma hindan , jah , meeskonnamängu tulemust kõrgemalt , sest teistega arvestada on raskem kui üksi võistelda ,” kõlab põhjendus .

Koja kabe- ja malemängijad kohtuvad korra nädalas , nii juba kolm aastat . „ Peab ajud soojas hoidma ,” ütleb Ivar Hillep . Tulemused näitavad nüüd , et need ongi päris heas toonuses .

Samas ei pea pingutama , et aduda : pelgalt võitmise pärast seda ei tehta . Kabemäng on Ivar Hillepile väljund , nagu kellelegi on viinavõtmine või veebis nõmedate kommentaaride kirjutamine .

Kergejõustikumedalite kohta tähendab vestluskaaslane koguni , et need on saadud möödaminnes . Teadlikku treeningut ta ei tee , aga on ikka valmis võistlusse sukelduma . „ Kui juhtub , läheb hästi , kui ei juhtu , soovin võitjale õnne ,” lausub Ivar Hillep muretult .

kaotajana , aga ei pea ilmselt kaotuskibedust , vähemalt kabes , ka eriti tihti taluma . Tegu võib olla ühe Võrumaa parema kabetajaga . Ivar Hillep palub seda hinnangut küll lahjendada : ta ei ole kõige kehvem mängija .

Pöördepunktiks õnnetus lapsepõlves Puuetega inimeste koja juhataja Väino Marjak on tutvustanud Ivar Hillepit kui kireva elukäiguga meest . Mida igapäevaste kaasteelistega jagatakse , seda päris leheveergudele laiali ei laotata .

Üks keerukoht tema elus oli kahtlemata 51 aastat tagasi . Kaheksa-aastane poiss puutus midagi , millest oleks pidanud kaugele hoidma . Plahvatuse tõttu kaotas Ivar Hillep parema käelaba ja jäi aastaks päris pimedaks .

Tagantjärele arvab ta , et täiskasvanuna oleks olnud ilmselt raske eluga kohaneda , ümber õppida , aga lapseeas sai ta sellega hästi hakkama . Tuleb kenasti toime tänaseni .

Nägemist on Ivar Hillep tänu arstiteaduse arengule ajapikku tublisti juurde saanud . Seda on küllalt isegi autojuhtimiseks . Juhiloa sai ta kümmekond aastat tagasi ja autoregistrikeskuse Võru osakonna juhataja isiklikult võttis temalt eksami vastu , et muu hulgas veenduda , kuidas juhiks pürgija käigukangi käsitseb .

Teeb palju , jõuab palju Autoga või mitte , aga Ivar Hillep liigub elu keskel , ei vaata eemalt . Ta peab Võru vallas väikest talukohta , juhib maakonna nägemisinvaliidide ühingut , liigub arvutimaailmas , loeb , muidugi mängib kabet ja lööb kaasa mitmesugustel puuetega inimeste võistlustel ja koosviibimistel üle Eesti .

„ Tegevust on juba nii palju , et juurde ei tohi enam võtta . Mingi vaba aeg peab ka jääma . Kas ma kõike seda teeksingi , aga siin utsitatakse tagant : mine sinna , mine tänna … ” ütleb ta tehtud rahulolematusega .

Üks utsitaja ongi Väino Marjak . Ta tuleb seda porinat kõrvaltoast kommenteerima , sest jutuajamine toimub Võrumaa puuetega inimeste koja ruumides . Väino Marjaku sõnul on võrulased lihtsalt nii haaravalt seltskondlikud , et üritustel üle pole õiget mekki , kui siitkandirahvast kohal ei ole . Niisiis tuleb minna .

„ Ega ma kahetsegi . Kõik see on üks meeldiv ajaviide ja inimesele on ju kari väga tähtis ,” lisab Ivar Hillep nõustuvalt . Siiski ei varja ta , mida ta teeks , kui seda elavat seltsielu ei oleks : kõnniks metsas , silmitseks puid , nokitseks talutööd teha .

Ise võid jäädagi küsimust sobivalt sõnastama , aga Ivar Hillepil on läbimõeldud vastus kohe varnast võtta . Ta arvab , et tema tasakaalukas olek on maskeeritud laiskus . Kui nii , siis tasub laisaks hakata . * * *

Puuetega inimeste koda annab aasta invasportlase tiitlit välja teist aastat . Parima naissportlase aunime tuse saab tänavu Elve Kroonmäe .

Ivar Hillep hindab tagasihoidlikult , et ta ei ole kõige kehvem kabemängija .

Foto : DMITRI KOTJUH


14.02.2008 – Lõunaleht – Võru invabuss – Vetaran kuid mitte invalid.

Kedagi ei huvita , kuidas ratastooliga inimesed liiguvad !“ on proua telefonis ülinördinud . „ Ratastooliklubi buss ei tohi garaažist väljagi sõita ega teenust osutada – sel on viimane tehnoülevaatus aastast 2003 !“ Kas tõesti sõidutab Võrus invaliide buss , mis on ise invaliid ? Rahu – siiski mitte .

LõunaLehe poole pöördus hiljuti nördinud Võru proua , kes kinnitas , et linnapea Ivi Eenmaa ajal Võru Ratastooliklubile tasuta kasutada antud invabuss on utiil ja sellega linna puudega inimestele transporditeenust osutada ei tohi . Nimelt oli anonüümseks jääda soovinud kodanik enda sõnul veendunud oma silmaga , et ratastooliklubi kasutatava Merce-des-bussi viimane tehnoülevaatus tehti aastal 2003 . „ See auto ei tohi garaažist väljagi sõita ,“ on proua veendunud .

Võru Ratastooliklubi esimees Väino Marjak märgib , et see pole esimene kord , kui bussi tehnoülevaatuse vastu huvi tuntakse : kodanikukohust tõsiselt võttev proua on murega pöördunud ka linnavalitsuse ja isegi telemeeste poole . „ Aga mul pole midagi varjata ,“ on Marjak rahulik ja näitab enda kasutuses oleva Mercedes-bus-si tehnilist passi .

See näitab must valgel , et oranž Mercedes-Benzi mahtuniversaal on läbinud tehnoülevaatuse , mis kehtib kuni käesoleva aasta maikuuni . Küll aga on dokumendist näha , et 2004 . aastal pole sellega ülevaatusel käidud ja ka on sõidukil hoopis teine number kui sel bussil , mis linnavalitsuses arvel . Seal see kurja juur peitubki .

„ Eelmine bussi kasutaja kaotas numbri ära ,“ selgitab Marjak . „ Võeti uus number ja nüüd ta sõidab selle all . 2003 on numbrit vahetatud . Mina ei teadnudki sellest algul midagi . Mina hakkasin sellega 2005 sõitma ja olen alati ülevaatusel käinud . Sellest see jama tuligi.“

„ Linnavalitsus uuris , milles asi , ja TV3 hüppas ka meile peale . Väga kurvad olid , kui läksid tühjalt tagasi ,“ naerab ratastooliklubi juht .

Nii ongi lehe poole pöördunud proual osaliselt õigus – vana numbriga käis buss tõesti ülevaatusel viis aastat tagasi .

Bussi kõrge ea suhtes on proual samuti õigus : masin on esmaselt registreeritud lausa veerand sajandit tagasi – aastal 1983 . Utiiliks aga pole seda õige pidada .

„ Teenib ausalt ,“ märgib Väino Marjak . „ Meil on paar meest ühingus , kes tunnevad masinaid , ja ma ise ka tunnen . Ära ei ole tal midagi kukkunud , oleme alati enne jaole saanud . Probleeme pole olnud ja tee peale pole jäänud . Üksainus kord kiilus kinni : nafta oli ära külmunud . Ta on meil nullrendiga ja linnavalitsus annab 10 000 remondi- ja hooldusraha aastas , sellega saab bussi korras hoitud .“

Marjak iseloomustab vana Mercedest kui tõsist töölooma , mis korraliku hooldamise varal kaua kestab . Kevadel plaanib ta ühes remondiasjatundjatest seltsimeestega asuda võitlema rooste vastu , mis bussi põhja on närinud .

Kuid kas ühingule ei kuluks siiski mõni uuem sõiduvahend ära ?

„ No loomulikult kuluks , aga kas teate , mis uued invabussid maksavad ?“ küsib Marjak ja vastab siis ise : „ Poole miljoni ringis . Meil pole sellist sponsorit võtta . Ja me oleme rahul selle bussiga : teistel ühingutel , kellega ma suhtlen üle vabariigi , pole üldse midagi . Kui vaja sõita, peavad tellima bussi .“

Invabussi iseloomustab masina küljes olev tõstuk , mis teeb liikumispuudega inimestele sissepääsemise eriti lihtsaks , kuna on suuteline üles tõstma kolm inimest ratastoolidega tükkis . Istekohti on bussis kuus , neile lisandubki kolm ratastoolikohta .

Bussi põhikasutaja on Võru Ratastooliklubi , vahel aga kutsub linnavalitsus Marjaku ka teisi puudega inimesi vedama .

Palju aga masin siiski rakendust ei leia , eriti just talvisel ajal . „ Kütet võtab palju : 15 liitrit sajale , vana masin ,“ nendib Väino Marjak

VIRGU TREIMUT , Võru linnavalitsuse sotsiaaltööosakonna juhataja : Invatranspordi regulaarseid kasutajaid on ca 10 puudega inimest , kellele lisandub aastas ligi 20 teenuse osutamise toetuse taotlejat .

Transpordiabi saab tellida Nöörimaa tugikodust telefonil 786 4765 või 786 4796 ( invatransporditeenus : väljakutse 10 kr , ootetasu 1 tund 25 kr , sõidukilomeeter 8 kr ) ja MTÜ Võru Ratastooliklubilt telefonil 782 3132 ja 5622 0512 ( Võru linna piires sõit kuni 25 km 5 kr / km , sõit kuni 100 km 4 kr / km , sõit üle 100 km 3 kr / km ). Tõstuk on ratastooliklubi bussil .


20.12.2007 – Videvik – Elamise õnn ja ime

Ime ei ole õhus lendamine ega vee peal kõndimine, vaid maa peal elamine. Selle Hiina vanasõnaga juhatas Võru linnapea Kersti Kõosaar sisse oma sõnavõtu Võrumaa puuetega inimeste kokkusaamisel kultuurimajas Kannel. Võrumaa Puuetega Inimeste Koja 16 ühingusse, seltsi ja klubisse on koondunud 650 inimest. Südamlikke, toetavaid ja julgustavaid sõnu saalitäiele kuulajaile laususid ka Võrumaa Puuetega Inimeste Koja tegevjuht Väino Marjak, maavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juhataja Peep Piirsalu, abilinnapea Pille Pikker. “Aitäh, et te olemas olete!” ütles viimatinimetatu Puuetega Inimeste Kojale linnavalitsuse kingitust ulatades.

Võrumaa Puuetega Inimeste Koja tegevjuht Väino Marjak .

“Kui tulin siia tänasele kokkusaamisele, astus mu juurde üks mees ja  ütles , et tal on nüüd kõik hästi . Ta on leidnud töö ja saab elus hakkama . Tundsin , et elule on värvi juurde tulnud ,” rääkis Peep Piirsalu .

Järgnes mitmekesise kavaga kontsert , kus teiste kõrval esinesid ka Puuetega Inimeste Koja taidlejad , segaansambel Elurõõm Sigrid Kallioni juhatusel ja võimlemisrühm Hip-Hop eesotsas juhendaja Silvi Oravaga .

Naljade ja päevakajalise kupleega teenis tugeva aplausi Tatjana Kotselainen , külaline Tõrva Invaühingust .

Väga südamesse läksid Võru Järve kooli laste laulud ja musitseerimine . Õpetanud olid neid Anu Kallas , Helle Reiljan ja Anne Morel . Järve kool annab haridust ja õpetab toimetulekut intellektipuudega lastele ja noortele . Imeliselt kõlasid kellukesed väikeste esinejate käes pala “ Jõulukell ” ette kandes . Jõulumeeleolu oli põimitud ka teiste esinejate kavadesse — lauludesse ja tantsudessegi . On ju jõuluootuse aeg , mil kõik inimesed usuvad elamise imesse .

“ Jõulukell , jõulukell …” helistavad kellukesi Võru Järve kooli õpilased .

LIINA VALPER

JOOSEP AADERI fotod


01.11.2007- Videvik – Valge kepi päev Võrus

Võrumaa Puuetega Inimeste Koja uksest sisse astujat võtsid 18 . oktoobril vastu kaetud mahla- ja suupistelauad . Võrumaa Nägemisinvaliidide Ühing oli oma rahva kokku kutsunud , et tähistada ülemaailmset valge kepi  päeva . Ühingul on liikmeid 34 , enam kui pooled olid kohal — oli tuldud nii Võru linnast kui ka maakonnast . Üritust toetasid Võru linnavalitsus ja selle sotsiaaltööosakond ning OÜ Epitar .

Lõuna-Eesti Pimedate Ühingu Võru osakonna juhataja , nägemisinvaliidide ühingu esimehe Ivar Hillepi jutust selgus , et peale valge kepi päeva on igal aastal tähistatud üheskoos jaanipäeva , eakate päeva ning jõulusid , osaletud Võrumaa Puuetega Inimeste Koja kokkusaamistel . Jõudumööda harrastatakse sporti . Jevgeni Tsukanov on Eesti Pimedate Ühingu male- ja kabemeister . Suvel Eesti Puuetega Inimeste Koja spordivõistlustel Viljandis saavutas kabevõistkond ( Jevgeni Tsukanov , Paul Hani , Ivar Hillep ) 3 . koha . Vähemalt kord aastas tehakse teatri ühiskülastus kodulinna kultuurimajja Kannel , kuhu Eesti teatrid tulevad külalisetendusi andma .

Seekordse valge kepi päeva külalised olid Võru Maavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juhataja Peep Piirsalu , Võru Tööhõiveameti konsultant Malle Kelt , Võru abilinnapea Pille Pikker ja linnavalitsuse sotsiaaltööosakonna juhataja Virgu Treimut . Arenes elav vestlus , külalistele esitati küsimusi toetuste , tööhõive , enesetäiendamise võimaluste ( sh keelekursuste ) kohta .

Ivar Hillep tänas eelnimetatuid meeldiva ja asjaliku koostöö eest , samuti lahket pererahvast , Võrumaa Puuetega Inimeste Koja juhte Väino Marjakut ja Tamara Luhti . Ainult pidevalt lahendusi otsides saab muredest jagu .

Võrus asutati Pimedate Ühingu osakond juba rohkem kui pool sajandit tagasi — 1956 . aastal . Kunagine põhitegevus — harjatööstus — on taandunud , tugevasti kokku tõmbunud . Ivar Hillepi sõnul praeguses modernses ajas ei ole nende toodangu järele enam nõudlust . Kas tõesti ? Puhtus ja hügieen ei kao ju kuhugi …

LIINA VALPER


10.12.2004 – Võrumaa tähistas ülemaailmset puuetega inimeste päeva
Eile, 9. detsembril, tähistasid puudega inimesed ning nende sõbrad, tuttavad ja
poolehoidjad Võrumaa Puuetega Inimeste Koja eestvõtmisel ülemaailmset puuetega
inimeste päeva. Kultuurimaj ja Kannel oli kogunenud enam kui 200 huvilist.
Võrumaa Puuetega Inimeste Koja direktori Avo Veske sõnul oli see tema jaoks neljas kord
tähistada ülemaailmset puuetega inimeste päeva nõnda pidulikult. Kokku on üritus toimunud aga juba kuuel korral.
Puuetega inimeste ning nende sõprade ette astunud Võru linnapea Ivi Eenmaa õnnitles
kohaletulnuid ning rääkis linnavalitsuse poolsetest nägemustest puuetega inimeste ning kõigi teiste elu elamisväärsemaks muutmisest Võru linnas. „Meie inimestele, elagu nad Võrus Või Tallinnas, on iseloomulik kalkus ligimese Vastu. Ja sageli pole hädasolij al rohkemat Vajagi, kui Vaid rääkida. Seetõttu on lausa imepärane, et on olemas üks Võrumaa Puuetega Inimeste Koda, kuhu sa Võid tulla ja kus sa võid kõik oma südame pealt ära rääkida“ Eenmaa julgustas inimesi oma muredest rääkima, olgu siis kohaliku ajakirjanduse kaudu Või linnavalitsuses, et oleks teada, mida linnakodanik soovib ja vajab ning et seeläbi oleks võimalik inimest aidata.
Eenmaa puudutas ka liikumispuudega inimeste jaoks Valupunktiks olnud liikumisvõimaluste teemat: „Võru linnas ja selle ümbruses on kohati ka noorel inimese raske liikuda, rääkimata siis nendest, kelle jaoks liikumine Veelgi Vaevalisem on“ Samuti küsis Eenmaa retooriliselt: „Miks Vesi tänavatelt ära ei lähe? Miks tänavad meie linnas on nii pimedad7“ Kokkuhoidu esmase heaolu arvelt ei pidanud ta õigustatuks ning avaldas lootust, et juba tuleval suvel võib linnas kohata muutusi, mis on suunatud inimväärikusele ja heaolule.
Puuetega inimeste päevast osavõtjad tõstatasid mitmeid probleeme ~ eeskätt probleemid
invaparkimiskohtadega, pensionäride päevakeskuse loomisega, liikumisvõimalustega ja
lumetõrjega linnas. „Sageli nõuavad probleemid lahendamiseks suuri ressursse, mida esmalt ei pruugi olla. Paljud teised probleemid nõuavad aga eelkõige pealehakkamist,“ julgustas Eenmaa ning Välj endas lootust, et Võru linn muutub peagi inimsõbralikumaks.
Võru linna sotsiaalnõunik tänas oma sõnavõtus eeskätt Võru Järve Kooli direktrissi Reet
Kangrot tehtud töö eest kooli arendamisel ning õpilastele täisväärtusliku koolikogemuse
andmisel. „Tavakoolide lapsed ei saagi alati nende lihtsate, praktiliste ja oluliste asjadega
hakkama, mida suudab Võru Järve Kooli õpilane,“ ütles Teekel.
Tööhõiveametist oli puuetega inimeste päevale kutsutud juhtumikorraldaja Malle Kelp, kelle
otseseks ülesandeks on aidata puudega inimesi tööturule. „Juhtumikorraldus on meetod, kus inimesele lähenetakse individuaalselt,“ rääkis Kelp ning lisas, et Võru linnas on tema
tegevuse ajal juba mitu puudega inimest edukalt töö leidnud.
Ülemaailmne puuetega inimeste päev jätkus meeste diskussiooniklubiga, jõulumeeleoluliste meenete meisterdamise ning muusika ja tantsuga.
Eveli Kuklane
Võru linnavalitsuse avalike suhete korraldaja
5554 2088

Visits: 395

WP2Social Auto Publish Powered By : XYZScripts.com