19.01.1962 – 13.10.2011
Valev ei jõudnudki oma esimese juubelini. Põlise Võrumaa mehena oli ta hea huumorisoonega, mida ei võtnud ka ajaga üha kehvemaks muutuv tervis. Viimastel aastatel ei võtnud Valev enam ette pikki sõite Tallinna, kuid telefonitsi ja kirjavahetuse kaudu ütles ikka oma arvamuse asjade kohta välja.
Valev oli Võru Maakonna Invaühingu esimeheks ligi 20 aastat, alates aastast 1994. Oli 1988.a loodud Võru Invaorganisatsiooni asutajaliige, mille õigusjärglaseks 1992.a praegune ühing sai.
Valev meenutas neid toona veel invaliidideks kutsutud inimestele pöördelisi aegu 1980 lõpus talle omase huumoriga nii:
„Kuna Eestis hoogustus sel ajal invaliikumine, siis hakati ka Võrus tegelema Võru Invaorganisatsiooni loomisega. 28. novembriks 1988
olid ettevalmistused jõudnud niikaugele, et Võru kultuurimajas Kannel toimus asutamiskoosolek. Koosolekust võttis osa 47 puudega inimest ja nende hooldajat. Ühiselt tõdeti invaorganisatsiooni vajalikkust. Valiti 5-liikmeline juhatus ja 3-liikmeline revisjonikomisjon.
Mäletan väga hästi, kuidas ma 28. novembril 1988 kultuurimajja läksin. Oli karge talveilm, külma kümne kraadi ringis. Nagu kiuste oli minu sõiduk õhtul üles ütelnud. Kohale oli aga vaja jõuda. Otsustasin sõita juhuslike autodega. Kadunud ema-isa tulid tee äärde appi hääletama. Ilm oli jahe, liiklus hõre. Lõpuks tuli piimaauto, mis peatus. Mind upitati juhi kõrvale ja nii sain linna äärde. Kuidas edasi? Õnneks esimene käetõstmine kandis vilja. Tumeda Ziguliga noorepoolne abielupaar sõidutas mind kultuurimaja ette just õigeks ajaks.“
Aitäh Sulle, Valev, meiega oldud aja ja meie inimeste heaks südamega tehtud töö eest!
Tunneme kaasa Valevi lähedastele ja Võru Maakonna Invaühingu perele.
Sõbrad Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidust
Visits: 19
