Category: VõruKoja uudised
Tegevusaruanne 2011
Võrumaa Puuetega Inimeste Koja 2011 aasta tegevusaruanne.
Koja tegevus lähtus 2011 aastal „Puuetega inimeste võrdsete võimaluste loomise standardreeglitest” ja Koja arengukavast. Võrumaa Puuetega Inimeste Koda ühendab 14 liikmesorganisatsiooni, kuhu kuulub detsembri seisuga 657 puuetega inimest, nendest 69 % on Võru linna kodanikud.
Koda juhib viieliikmeline juhatus. Rahalisi vahendeid hangime EPIF Nõukogult, lisavahendeid ka teiste fondide kaudu, samuti toetab meid Võru linn. Aastate jooksul on meie struktuur ja funktsioon muutunud, kuid põhieesmärk muutunud ei ole – aidata kaasa puuetega inimeste elukvaliteedi parandamisele Võrumaal
Koja ruumides on võimalik osa võtta loovus ringi tegemistest mis ühendab käsitööd kui ka kunsti kallakuga tegemisi . Kord nädalas toimub uues spordikeskuses ravivõimlemine ja korra nädalas Väimela Tervisekeskuses raviujumine ja bowlingu mängimise võimalus. Tööpäeviti on Koda avatud , samal ajal on külastajatel võimalus kasutada internetti kolme arvutiga. Kord nädalas saavad kokku ansambel Elurõõm liikmed. Ansambel osales Viljandi kultuurifestivalil, rahvusvahelisel puuetega inimeste laulu ja tantsupeol Smiltenes, esineti Võrumaa Puuetega Inimeste Koja korraldatud suurematel üritustel ja ettevõtmistel, jõulude ajal esineti mitmel ühingu jõulupeol ning Lõuna Eesti haiglas ravil viibijatele. Loovus ringi tööde näitus toimus juunis Võru Maavalitsuse saalis ja kultuurimajas Kannel.
2011.a. märkis Koda ära Võrumaa parima nais- ja mees- invasportlase, kelleks osutusid Milvi Laur ja Uno Laansoo, viidi läbi nelja etapiline mälumäng, kus osales kuus võistkonda, organiseeris oma liikmetele kahel korral kabe – male ja koroona võistlused selgitamaks välja paremad, kes esindavad ühinguid vabariiklikel võistlustel. Tublid tegijad on Võru Ratastooliklubi ja Võru Maakonna Invaühingu invasportlased, kes on võitnud arvukalt medaleid ja meeskondlikke karikaid. Veel tuleb ära märkida Võrumaa Kurtide Ühingu noored kes koostöös Põlva Kurtide Ühingu noortega harjutavad koos korvpalli ja on Eestis tublid tegijad.
2011.a. üheks jätkuvaks prioriteediks on puuetega inimeste tööhõive, seetõttu toimus tihe koostöö Tööhõiveameti Võru osakonnaga. Ratastooliklubi eestvedamisel Lõuna Eesti heitealade mitmevõistlusel osales arvukalt invasportlasi. Valdav enamus olid vanad tegijad, paraku noori invasportlasi napib.
2011.a. asutati uus Reumahaigete Ühing. Pikaajalised aktiivsed tegijad autasustati Võrumaa PIK aukirjade ja meenetega.
Arendame edasi Koja veebilehte aadressil: http.//web.vorukoda.ee Tahame olla ka meediaväljaannete kaudu nähtavad ja kuuldavad. Telesaade Puutepunkt salvestas ja näitas mitme meie inimese loo oma töödest ja tegemistest. Väiksemaid artikleid kajastasid veel ajalehed Lõunaleht, Võru Linna Leht ja Videvik.
2011. aasta populaarsemad koolitused, loengud ja üritused
-
Kirjandusnäitus „ Uuem teabekirjandus 2010“ koos raamatute tutvustamisega. Keskraamatukoguhoidja Matti Russ ja kirjanik Enn Tupp
-
Loeng: „Tööturuteenused puudega töötule aastal 2011 ” Malle Kelt Võru Tööturuamet.
-
Üritus: „ Sinu sammud loevad“ suur üle – eestiline liikumispäev
-
Teabepäev puuetega inimestele ja pensionäridele „ Turvalisem elu kodus ja meie ümber “.
-
Loeng: Eesti Reumaliit „ Enamlevinud põletikulised luu – ja liigesehaigused, nende ravi ja taastusravi“.
-
Loeng: „ Mis on REIKI ja teemad reiki tutvustamiseks“ Riina Juks ja Reiki Meister
-
Tervisemess: Tervüs um kõgõ suuremb rikkus
-
Tuleohutusalane film „ Miks see juhtus meiega“
-
Infopäev: „ Töövõimaluste suurendamine Võrumaal komplekse lähenemise mudeli abil“. Võrumaa Kutsehariduskeskus
-
Infopäev: Eesti Reumaliit „ Luu ja liigesehaige tööturul püsimist ja ravi kättesaadavust puudutav seadusandlus Eestis“.
-
Euroopa Liidu alane infopäev „ Töötamine ja tarbimine Euroopa liidus“
-
Infopäev: „Puuetega inimeste aktiveerimine tööturul ning motiveerimine ettevõtlusega tegelemiseks“.
-
Võrumaa PIK üldkogu ettevalmistamine ja läbiviimine.
-
Südamenädala teabepäev Juho Lillemägi ja Vladimir Juss
-
Vaegkuuljate puhkelaager Kurgjärve puhkebaasis
-
Abivahendikeskus „ Silmalaegas“ esitlemas oma tooteid
-
Võrumaa Kurtide Ühingu suvepäevad Kirikumäe puhkekülas
-
Võru Ratastooliklubi korraldatud retk Metsavenna tallu.
-
Lõuna – Eesti liikumispuuetega ühingute kokkutulek Põlvas
-
Jaanipäeva piknik Fr.R.Kreutzwaldi Memoriaal muuseumi aias
-
Vabariiklik puuetega inimeste XVI kultuurifestival Viljandis.
-
Südamesõprade koolitusreis Ida – Virumaale
-
Värska SPA külastus
-
Lõuna Eesti heitealade mitmevõistluse spartakiaad.
-
Eesti Puuetega Inimeste Koja seminar: projekti „ Erinevus rikastab“ – raames
-
Rahvusvaheline puuetega inimeste päev kultuurimajas Kannel.
-
Ühingute jõulupeod ja aasta kokkuvõtete tegemine.
-
Võru Linnateatri jõululavastus: „ Pegasus, sõpradele Paul“. Põhilised vaatajad, kuulajad Võrumaa puuetega lapsed.
-
Koolitus: paeltikandis kingitused – juhendaja Karmen Luiga
-
Läbiviidud Kohaliku Omaalgatus Programmi projekt: „ Võrumaa puuetega Inimeste traditsioonilised üritused“. Projektis osales 212 inimest
Need üritused on aidanud leida uusi puudega inimesi, kes on jäänud koju nelja seina vahele ja neil pole tahtmist olnud välja tulla, väga palju on aidanud kaasa omavalitsuste sotsiaaltöötajad ürituste läbiviimisel.
Kõige suurem valupunkt, millega Võru maakonna inimesed pöörduvad meie poole on rehabilitatsiooniteenuse rahaline maht, mille tõttu paljudel inimestel jäi teenus saamata. Võrumaa organisatsioonide liikmeskond vananeb, noori liikmeid lisandub vähe. Mõnede ühingute juhid on juba eakad inimesed ja tahaksid puhata , aga pole soovijaid seda koormat kandma. Koja tegevus võiks rohkem laieneda maakonna äärealadele. Äärealade puuetega inimeste majanduslik olukord on väga pingeline, teenuste kättesaadavus on väga erinev.
Meie soov on koostööd EPIK ja tema liikmesorganisatsioonidega, kõigi kohalike omavalitsustega, selleks püüame käia kohtadel ja tutvustada meie tegemisi ja leida uusi lahendusi ja kontakte.
Koja tegevuse tulemusena oleme püüdnud suurendada ühingute jätkusuutlikku tegevust, suurendada puuetega inimeste teadlikkust ja parandada nende sotsiaalset toimetulekut. Koosolemine tõstab inimeste olekut, et olla aktiivne ühiskonna liige.
Väino Marjak, tegevjuht
Views: 32
Võrumaa PIK tegevus 2009
Võrumaa Puuetega Inimeste Koda
Koja tegevus lähtus 2009 aastal „Puuetega inimeste võrdsete võimaluste loomise standardreeglitest” ja Koja arengukavast. Võrumaa Puuetega Inimeste Koda ühendab 14 liikmesorganisatsiooni, kuhu kuulub detsembri seisuga 664 puuetega inimest, nendest 59% on Võru linna kodanikud.
Koja ruumides on võimalik osa võtta loovus ringi tegemistest mis ühendab käsitööd kui ka kunsti kallakuga tegemisi . Kaks korda nädalas toimub uues spordikeskuses ravivõimlemine ja korra nädalas Väimela Tervisekeskuses raviujumine ja bowlingu mängimise võimalus. Tööpäeviti on avatud raamatukogu, samal ajal on külastajatel kasutada internet kolme arvutiga. Kord nädalas saavad kokku ansambel Elurõõm liikmed. Ansambel osales Viljandi kultuurifestivalil, rahvusvahelisel puuetega inimeste laulu ja tantsupeol Smiltenes, esineti Võrumaa Puuetega Inimeste Koja korraldatud suurematel üritustel ja ettevõtmistel, jõulude ajal esineti mitmel ühingu jõulupeol ning Lõuna Eesti haiglas ravil viibijatele. Loovus ringi tööde näitus toimus juunis Võru Maavalitsuse saalis ja kultuurimajas Kannel.
2009.a. märkis Koda ära Võrumaa parima nais- ja mees- invasportlase, kelleks osutusid Elve Kroonmäe ja Ivar Hillep, teistkordselt viidi läbi nelja etapiline mälumäng, kus osales kuus võistkonda, organiseeris oma liikmetele kahel korral kabe – male ja koroona võistlused selgitamaks välja paremad, kes esindavad ühinguid vabariiklikel võistlustel. Tublid tegijad on Võru Ratastooliklubi ja Võru Maakonna Invaühingu invasportlased, kes on võitnud arvukalt medaleid ning meeskondlikke karikaid. Veel tuleb ära märkida Võrumaa Kurtide Ühingu noored kes koostöös Põlva Kurtide Ühingu noortega harjutavad koos korvpalli ja on tublid tegijad.
2009.a. üheks jätkuvaks prioriteediks on puuetega inimeste tööhõive, seetõttu toimus tihe koostöö Tööhõiveameti Võru osakonnaga. Ratastooliklubi eestvedamisel Lõuna Eesti heitealade mitmevõistlusel osales külalisena ja näitas oma oskusi Läti Paraolümpia võitja Aigars Apinis.
Arendame edasi Koja veebilehte aadressil: http.//web.vorukoda.ee Tahame olla ka meediaväljaannete kaudu nähtavad ja kuuldavad. Võru Ratastooliklubi tegevust ja kümne aasta juubelit on kajastanud kohalik ajaleht Võrumaa Teataja ja meeleolukas lugu ilmus Ivar Hillepist pealkirja all „ Kes oskab väärikalt kaotada, sel ei jää ka võidud tulemata „. Väiksemaid artikleid kajastasid veel ajalehed Lõunaleht ja Videvik.
2009. aasta populaarsemad koolitused, loengud ja üritused
-
Kirjandusnäitus „ Uuem teabekirjandus“ koos raamatute tutvustamisega. Keskraamatukoguhoidja Matti Russ ja kirjanik Enno Vaino
-
Loeng: „Tööturuteenused puudega töötule” Malle Kelt Võru Tööturuamet.
-
Üritus: „ Teeme ise munapühade teemalise lauakaunistuse“
-
Teabepäevad puuetega inimestele ja pensionäridele „ Turvalisem elu“.
-
Loeng: „Ohutuse tagamine kodus” Malle Kuusik Eesti Tervise edenduse Võru osakond.
-
Loeng: „ Tuleohutus ja meetmed selle tagamiseks kodus“. Margo Lempu Lõuna – Eesti Päästekeskus.
-
Loeng: „ Kuidas saan end aidata“ Kalli Truup Lõuna Eesti Haigla AS
-
Tuleohutusalane film „ Miks see juhtus meiega“
-
Õppepäev „ Seente tundmaõppimine“ Linda Raudvassar.
-
Võrumaa PIK üldkogu ettevalmistamine ja läbiviimine.
-
Südamenädala teabepäev Malle Kuusik
-
Vaegkuuljate puhkelaager Vaskna turismitalus
-
Abivahendikeskus „ Silmalaegas“ esitlemas oma tooteid
-
Võrumaa Kurtide Ühingu suvepäevad Kirikumäe puhkekülas
-
Võru Ratastooliklubi korraldatud retk Uhtjärve Ürgoru Nõiariiki
-
Lõuna – Eesti liikumispuuetega ühingute kokkutulek Ähijärvel
-
Jaanipäeva piknik Roosisaarel.
-
Vabariiklik puuetega inimeste XIV kultuurifestival Viljandis.
-
Koolitusreis Palanga Leedu
-
Värska SPA külastus
-
Lõuna Eesti heitealade mitmevõistluse spartakiaad.
-
Rahvusvaheline puuetega inimeste laulu ja tantsupidu Smiltenes. Üritust toetab MTÜ Euregio Pskov – Livonia
-
Loeng: „Enesekehtestamine” Merle Vilson Võrumaa Kutsehariduskeskus.
-
Rahvusvaheline puuetega inimeste päev kultuurimajas Kannel.
-
Ühingute jõulupeod ja aasta kokkuvõtete tegemine.
-
Loeng: „Puuetega inimeste uuest süsteemist puude raskusastme määramisel 2009.a.” Anne – Lii Smeiman Tartu Pensioniamet Võru osakond.
Need üritused on aidanud leida uusi puudega inimesi, kes on jäänud koju ja neil pole tahtmist olnud välja tulla, väga palju on aidanud kaasa valdade sotsiaaltöötajad ürituste läbiviimisel.
Kõige suurem valupunkt, millega Võru maakonna inimesed pöörduvad meie poole on rehabilitatsiooniteenuse rahaline maht, mille tõttu paljudel inimestel jäi teenus saamata. Mõnede ühingute juhid on juba eakad inimesed ja tahaksid puhata , aga pole soovijaid seda tööd tegema.
Meie soov on koostööd EPIK ja tema liikmesorganisatsioonidega, kõigi kohalike omavalitsustega, selleks püüame käia kohtadel ja tutvustada meie tegemisi ja leida uusi lahendusi ja kontakte.
Koja tegevuse tulemusena oleme püüdnud suurendada ühingute jätkusuutlikku tegevust, suurendada puuetega inimeste teadlikkust ja parandada nende sotsiaalset toimetulekut. Koosolemine tõstab inimeste olekut, et olla aktiivne ühiskonna liige.
Väino Marjak, tegevjuht
Views: 28
Teised Eesti ühingud
Muud Eesti Puuetega Inimeste ühingute kodulehed
Ida-Virumaa
Tallinn ja Harjumaa
- Eesti Puuetega inimeste koda
- Tallinna Puuetega Inimeste koda
- MTÜ Think Eesti
- Eesti liikumispuudega Inimeste liit
- Eesti Vaegkuuljate Liit
Tartumaa
Valgamaa
Võrumaa
Views: 17
Toetustest
RAHALISEDE TOETUSED:
I. Töövõimetuspension
Töövõimetuspension on üks riikliku pensioni liikidest.
Töövõimetuspensioni saamise õigus on:
– Eesti alalisel elanikul;
– tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis elaval välismaalasel.
Töövõimetuspensionile on õigus püsivalt töövõimetuks tunnistatud vähemalt 16-aastasel isikul, kelle töövõime kaotus on 40 kuni 100 protsenti ja kes märgitud ulatuses püsiva töövõimetuse tuvastamise algtähtajaks on Eestis omandanud järgmise pensionistaaži:
Vanus Nõutav pensionistaaž
16-24 aastat staažinõuet ei ole
25-26 aastat 1 aasta
27-28 aastat 2 aastat
29-30 aastat 3 aastat
31-32 aastat 4 aastat
33-35 aastat 5 aastat
36-38 aastat 6 aastat
39-41 aastat 7 aastat
42-44 aastat 8 aastat
45-47 aastat 9 aastat
48-50 aastat 10 aastat
51-53 aastat 11 aastat
54-56 aastat 12 aastat
57-59 aastat 13 aastat
60-62 aastat 14 aastat
Töövigastuse või kutsehaiguse tagajärjel tekkinud püsiva töövõimetuse puhul määratakse töövõimetuspension staažinõuet esitamata.
Samuti ei ole töövõimetuspensioni määramisel staažinõuet, kui isik on tunnistatud tagasiulatuvalt lapsinvaliidiks ja püsiva töövõimetuse põhjuseks on sama haigus või vigastus, mis põhjustas lapsinvaliidsuse.
Püsivalt töövõimetuks tunnistatud isikule määratakse töövõimetuspension kogu töövõimetuse ajaks, kuid mitte kauemaks kui vanaduspensioniikka jõudmiseni.Isikule, kellele maksti enne töövõimetuspensioni määramist ennetähtaegset vanaduspensioni, jätkatakse vanaduspensioniikka jõudmisel ennetähtaegse vanaduspensioni maksmist.
Sellisel juhul rakendatakse ennetähtaegse vanaduspensioni arvutamisel sama vähendamisprotsenti, mis võeti aluseks esmakordsel ennetähtaegse vanaduspensioni arvutamisel. Vanaduspensionikka jõudes jätkatakse ennetähtaegse vanaduspensioni maksmist ilma avaldust nõudmata.
Töövõimetuspensioni arvutamine
Töövõimetuspensioni arvutamisel võetakse aluseks suurem järgmistest:
1) püsivalt töövõimetu isiku staažiosaku ja kindlustusosaku alusel arvutatud vanaduspension;
2) vanaduspension 30-aastase pensioniõigusliku staaži korral.
Töövõimetuspensioni suurus on eelnimetatud kahest summast suurema ja töövõime kaotuse protsendi korrutis.
Baasosa suurus 134,9093 eurot
Aastahinde väärtus 4,964 eurot
II. Sotsiaaltoetused puuetega inimestele
Toetusi määratakse ja makstakse Eesti alalisele elanikule või tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elavale isikule lisakulutusi põhjustava keskmise, raske või sügava puude korral.
Toetuse liike on mitmeid, kuid alati tuleb toetuse taotlemisel esitada:
1. toetuse taotlus;
2. taotleja pass või ID-kaart.
Lisaks sellele tuleb mõne toetuse liigi puhul esitada lisadokumente.
Taotluse puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramiseks võib esitada ka koos puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise taotlusega. Taotluse võib esitada iseseisvalt alates 16. eluaastast.
Sotsiaaltoetuste arvutamise aluseks on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määr. Sotsiaaltoetuste määr 2015. aastal on 25,57 eurot.
Puudega lapse toetust makstakse igakuiselt kuni 16-aastasele puudega lapsele puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks ja rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud tegevusteks:
– keskmise puudega lapsele 270% sotsiaaltoetuste määrast (2015.aastal 69,04 eurot);
– raske või sügava puudega lapsele 315% sotsiaaltoetuste määrast (2015.aastal 80,55 eurot)).
Juhul, kui andmed lapse sünni kohta ei ole kättesaadavad rahvastikuregistrist (nt laps on sündinud välisriigis), tuleb selle toetuse puhul esitada täiendavalt lapse sünnitunnistus.
Puudega tööealise inimese toetust makstakse igakuiselt puudega tööealisele inimesele puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks.
Toetust makstakse igakuiselt vastavalt lisakuludele, kuid mitte vähem kui 65% sotsiaaltoetuste määrast (2015. aastal 16,62 eurot) ja mitte rohkem, kui 210% sotsiaaltoetuste määrast (2015. aastal 53,70 eurot) kuus.
Puudega vanaduspensioniealise inimese toetust makstakse igakuiselt keskmise, raske või sügava puudega vanaduspensioniealisele inimesele puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks ja rehabilitatsiooniplaani olemasolu korral selles ettenähtud tegevusteks:
– keskmise puudega isikule 50% sotsiaaltoetuste määrast (2015. aastal 12,79 eurot);
– raske puudega isikule 105% sotsiaaltoetuste määrast (2015. aastal 26,85 eurot);
– sügava puudega isikule 160% sotsiaaltoetuste määrast (2015. aastal 40,91 eurot).
Puudega vanema toetust makstakse igakuiselt kuni 16-aastast last ja põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses õppivat kuni 19-aastast last
– kasvatavale puudega üksikvanemale;
– kasvatavale ühele puudega vanematest;
– üksi kasvatavale puudega võõrasvanemale;
– üksi kasvatavale puudega eestkostjale;
– üksi kasvatavale puudega isikule, kui temaga on sõlmitud sotsiaalhoolekande seaduse alusel kirjalik perekonnas hooldamise leping.
Puudega vanema toetuse suurus on 75% sotsiaaltoetuste määrast (2015. aastal 19,18 eurot)
Toetuse taotlemisel tuleb lisadokumentidena esitada:
1) lapse sünnitunnistus, kui andmed ei ole kättesaadavad rahvastikuregistrist;
2) õppeasutuse teatis või õpilaspilet lapse õppimise kohta põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kui andmed ei ole kättesaadavad Eesti hariduse infosüsteemist ning toetust taotleb 16–19-aastast last kasvatav vanem;
3) perekonnaseisu tõendav dokument või toetuse taotleja omakäeline kinnitus, et ta kasvatab last üksinda, kui andmed ei ole kättesaadavad rahvastikuregistrist ning toetust taotleb last üksi kasvatav puudega isik;
4) teise vanema kirjalik nõusolek, kui toetust taotleb üks puudega vanematest.
Õppetoetust makstakse igakuiselt mittetöötavale puudega õppurile, kes õpib gümnaasiumi 10.—12. klassis, kutseõppeasutuses või kõrgkoolis ja kellel on puudest tingituna õppetööga seotud lisakulutusi. Õppetoetust ei maksta juuli- ja augustikuu eest.
Õppetoetuse suurus on 25—100% sotsiaaltoetuste määrast vastavalt tegelikele lisakulutustele (2015. aastal 6,39-25,57 eurot).
Toetuse taotlemisel tuleb lisadokumentidena esitada:
1. õppeasutuse teatis õppimise kohta, õpilaspilet või üliõpilaspilet, kui andmed ei ole kättesaadavad Eesti hariduse infosüsteemist;
2. dokument puudest tingitud ja õppetööga seotud lisakulude olemasolu või selliste kulutuste tegemise vajaduse kohta;
3. omakäeline kinnitus mittetöötamise kohta.
Töötamistoetust makstakse 16-aastasele ja vanemale töötavale puudega inimesele, kellel on puudest tingituna tööga seotud lisakulutusi.
Töötamistoetust makstakse puudega inimese enda poolt tehtud puudest tingitud töötamisega seotud tegelike kulutuste osaliseks hüvitamiseks kuni 10-kordses sotsiaaltoetuste määras kolme kalendriaasta jooksul toetuse esmakordsest määramisest arvates. Kui kolme kalendriaasta jooksul tehtud lisakulud on maksimumsummast väiksemad, makstakse toetusena välja puudega inimese poolt kauba või teenuse eest tegelikult tasutud summa.
Toetusega hüvitatavad kulutused peavad olema tehtud töötamise ajal. Enne töötamise algust ja peale töötamise lõppu tehtud kulutuste hüvitamiseks toetust ei maksta. Toetust makstakse vastavalt esitatud kuludokumentidele kalendriaasta kestel tehtud kulutuste eest. Eelmisel kalendriaastal tehtud kulutuste eest makstakse toetust, kui avaldus toetuse saamiseks on esitatud hiljemalt jooksva aasta 31. märtsil.
Toetuse taotlemisel tuleb lisadokumentidena esitada:
1. tööraamat või muu töötamist tõendav dokument;
2. dokument töötamisega seotud kulude kohta;
3. kirjalik selgitus puudest tingitud ja töötamisega seotud lisakulu vajaduse kohta.
Rehabilitatsioonitoetust makstakse 16-65-aastasele puudega isikule majandustegevuse registris registreeritud rehabilitatsiooniteenuse osutajalt rehabilitatsiooniteenuse saamiseks.
Rehabilitatsioonitoetust makstakse tegelike rehabilitatsioonikulude osaliseks hüvitamiseks kuni 200% sotsiaaltoetuste määrast kalendriaasta jooksul (2015. aastal 51,14 eurot).
Toetuse taotlemisel tuleb lisadokumendina esitada dokument rehabilitatsioonikulude kohta.
Täienduskoolitustoetust makstakse töötavale puudega inimesele tööalaseks ja tasemekoolituseks.
Täienduskoolitustoetust makstakse tegelike koolituskulude osaliseks hüvitamiseks kuni 24-kordses sotsiaaltoetuste määras kolme kalendriaasta jooksul toetuse esmakordsest määramisest arvates.
Toetuse taotlemisel tuleb lisadokumentidena esitada:
1. tööraamat või muu töötamist tõendav dokument;
2. dokument täienduskoolituskulude kohta.
Sotsiaaltoetuste määramine korduvekspertiisi korral
Puudega lapse toetust, puudega tööealise inimese toetust, puudega vanaduspensioniealise inimese toetust või puudega vanema toetust saanud isikult puude raskusastme korduval tuvastamisel enne ühe aasta möödumist toetuse maksmise lõpetamisest, uut taotlust ei nõuta. Eelnevalt nimetatud juhul määratakse toetus puude raskusastme tuvastamise päevast.
Uus taotlus tuleb toetuse määramiseks esitada siis, kui puudega lapse toetuse saajal tekib puude raskusastme korduval tuvastamisel õigus puudega tööealise inimese toetusele või puudega vanema toetuse saajal tekib õigus toetusele järgmise lapse kohta. Üleminekul puudega tööealise inimese toetuse maksmiselt puudega vanaduspensioniealise inimese toetuse maksmisele puude raskusastme korduval tuvastamisel enne ühe aasta möödumist toetuse maksmise lõpetamisest uue taotluse esitamist ei nõuta.
Puuetega inimeste sotsiaaltoetusi makstakse vastavalt toetuse saaja soovile:
* toetusesaaja arvelduskontole Eestis;
* toetusesaaja Sotsiaalkindlustusameti klienditeeninduses vormistatud kirjaliku avalduse või notariaalselt tõestatud avalduse alusel teise isiku, sealhulgas kohaliku omavalitsuse arvelduskontole Eestis;
* toetusesaaja kulul posti teel kojukandena või
* toetusesaaja kulul toetusesaaja arvelduskontole välisriigis.
Põhjendatud taotluse alusel makstakse puuetega inimeste sotsiaaltoetusi maksja kulul posti teel kojukandega isikule, kellel on liikumistakistus või kes elab hajaasustusalal ja kellele pangateenus on raskesti kättesaadav ning kes on:
* sügava puudega töövõimetuspensionär;
* sügava puudega püsivalt töövõimetuks tunnistatud rahvapensioni saav isik või
* vanaduspensioniealine isik.
Sotsiaalkindlustusamet teeb sügava puudega töövõimetuspensionäri või sügava puudega töövõimetuks tunnistatud rahvapensioni saava isiku või vanaduspensioniealise isiku taotluse alusel otsuse riigi kulul kojukande kohta kuni üheaastase kehtivusajaga. Sotsiaalkindlustusamet võib nimetatud isikute taotluse alusel otsuse teha pikema kehtivusajaga, kui selleks tuleneb vajadus põhjuste iseloomust, millele tuginedes sotsiaalkindlustusamet otsuse teeb.
Sotsiaaltoetuse saaja peab 10 päeva jooksul teatama elukohajärgsele Sotsiaalkindlustusametile kirjalikult kõigist asjaoludest, mis toovad kaasa talle määratud toetuse maksmise lõpetamise, peatamise või suuruse muutuse.
Kindlasti tuleks sotsiaalkindlustusametit teavitada sellistel juhtudel nagu näiteks:
– õppetoetust saav isik lõpetab oma õpingud ja/või läheb tööle;
– toetuse saaja viibib järjest üle kahe kuu haiglaravil (va puudega lapse toetuse saaja);
– toetuse saaja viibib kinnipidamisasutuses;
– toetuse saaja asub elama hoolekandeasutusse;
– muudel juhtudel, kui toetust saava isiku elus toimuvad muutused, mis võivad mõjutada toetuse suurust või võivad põhjustada toetuse maksmise lõpetamise.
Kahtluse korral, kas info on toetuse saamiseks oluline, on mõistlik alati konsulteerida sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusega.
Asjaoludest mitteteavitamisel või hilinemisega teavitamisel tekivad enammaksed ehk sotsiaaltoetusteks liigselt makstud summad – see tähendab, et inimesele on välja makstud toetused, aga hiljem selgub, et tal ei olnudki õigust sel perioodil toetust saada.
Enammakstud summad tuleb Sotsiaalkindlustusametile tagastada – seda tehakse vabatahtlikult, nõutakse tagasi või tehakse tasaarvestus, kui enammakse on tingitud teadvalt valeandmete esitamisest. Kui isik ei maksa alusetult saadud sotsiaaltoetusi tagasi, võidakse talle liigselt makstud summad sotsiaalkindlustusameti otsuse alusel igakuiselt makstavatest sotsiaaltoetustest kinni pidada.
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 24 lõige 3 sätestab, et kui puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmine lõpetatakse enne liigselt makstud summade täielikku tasaarvestamist, tehakse isikule liigselt makstud summade tagasinõudmiseks ettekirjutus koos hoiatusega. Hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ettekirjutuse täitmata jätmise korral on Sotsiaalkindlustusametil õigus anda ettekirjutus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Oluline on ka teada, et pärast puuetega inimeste sotsiaaltoetust saava isiku surma alusetult väljamakstud sotsiaaltoetuse summad ei kuulu pärandvara koosseisu ning nimetatud summad tagastatakse panga või pärandvara saanud isiku poolt Sotsiaalkindlustusameti vastava nõude saamisel.
III. Riiklikud peretoetused
Riiklikke peretoetusi makstakse Eesti alalisele elanikule, Eestis elavale välismaalasele, kellel on tähtajaline elamisluba või kes viibib Eestis välismaalaste seaduse § 51 lõikes 2 sätestatud alusel ja tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elavale välismaalasele.
Peretoetusi on üheksa liiki.
Sünnitoetus on ühekordne toetus, mille suurus on 5000 krooni.
Lapsendamistoetus on ühekordne toetus, mida makstakse lapsendajale, kellest lapsendatav laps ei põlvne ja kes ei ole selle lapse võõrasvanem, kui varem ei ole sellele perele sama lapse kohta sünnitoetust makstud.
Lapsendamistoetuse suurus 5000 krooni.
Lapsetoetus on igakuine toetus, mida makstakse lapse sündimisest kuni tema 16-aastaseks saamiseni. Lapse õppimisel põhikoolis, gümnaasiumis või põhikooli baasil kutseõppeasutuses või põhihariduseta lapse õppimisel kutseõppeasutuses makstakse toetust lapse 19-aastaseks saamiseni. Kui laps saab jooksval õppeaastal 19-aastaseks, siis makstakse toetust õppeaasta lõpuni.
Toetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on kahekordne lapsetoetuse määr (2009. aastal 300 krooni) ning kolmanda ja iga järgmise lapse kohta kuuekordne lapsetoetuse määr (2009. aastal 900 krooni)
Lapsetoetuse määr 2009. aastal on 150 krooni.
Lapsehooldustasu on igakuine toetus, mida makstakse:
– kuni kolmeaastast last kasvatavale ühele vanemale või vanema asemel lapsehoolduspuhkust kasutavale isikule ½ lapsehooldustasu määras iga kuni kolmeaastase lapse kohta (2009. aastal 600 krooni);
– peres, kus kasvab kuni kolmeaastane laps ja veel kolme- kuni kaheksa-aastaseid lapsi, ühele vanemale igakuiselt ¼ lapsehooldustasu määras (2009. aastal 300 krooni) iga kolme- kuni kaheksa-aastase lapse kohta;
– kolme- ja enamalapselises perekonnas, kus on kolm või enam vähemalt kolmeaastast lapsetoetust saavat last, ühele vanemale iga kolme- kuni kaheksa-aastase lapse kohta ¼ lapsehooldustasu määras (2009. aastal 300 krooni).
Kui punktides 2 ja 3 nimetatud laps läheb esimesse klassi ja saab jooksval õppeaastal kaheksa-aastaseks, makstakse selle lapse kohta lapsehooldustasu õppeaasta lõpuni.
Lapsehooldustasu määr 2009. aastal on 1200 krooni.
Lapsehooldustasu saavale isikule makstakse iga kuni üheaastase lapse kohta täiendavat lapsehooldustasu. Täiendava lapsehooldustasu suurus on 100 krooni kuus.
Lapsehooldustasu ei maksta lapse kohta, kelle sünniga või lapsendamisega seoses makstakse sünnitus- või lapsendamishüvitist ravikindlustuse seaduse alusel. Lapsehooldustasu ei maksta ühegi lapse kohta, kui vanemale makstakse vanemahüvitist vanemahüvitise seaduse alusel.
Üksikvanema lapse toetus on igakuine toetus, mida makstakse juhul, kui:
– lapse sünniaktis puudub kanne isa kohta või see on tehtud ema ütluse alusel;
– vanem on tunnistatud tagaotsitavaks.
Alates 2010. aasta 1. juulist on üksikvanema lapse toetusele õigus lapsel, kelle sünniaktis või rahvastikuregistrisse kantud perekonnaseisuandmetes puudub kanne isa kohta.
Toetuse suurus on kahekordne lapsetoetuse määr (2009. aastal 300 krooni).
Ajateenija lapse toetus on igakuine toetus, mida makstakse kaitsejõudude ajateenistuses oleva vanema lapsele lapsetoetuse viiekordses määras (2009. aastal 750 krooni).
Eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus on igakuine toetus, mida makstakse vanemliku hoolitsuseta jäänud lapsetoetusele õigust omavale lapsele,
– kelle üle on seatud eestkoste;
– kelle suhtes on sõlmitud perekonnas hooldamise leping.
Toetuse suurus on kahekümnekordne lapsetoetuse määr (2009. aastal 3000 krooni).
Elluastumistoetus on ühekordne toetus vanemliku hoolitsuseta isikule, kes on kasvanud lapsena hoolekandeasutuses või erivajadustega laste koolis või kelle üle seati eestkoste või kelle suhtes sõlmiti kirjalik perekonnas hooldamise leping, kui ta asub uude elukohta iseseisvalt elama hiljemalt kahe aasta möödumisel hoolekandeasutuse või erivajadustega õpilaste kooli nimekirjast kustutamisest või eestkoste või perekonnas hooldamise lepingu lõppemisest.
Elluastumistoetus määratakse, kui toetust on taotletud kuue kuu jooksul, arvates uude elukohta iseseisvalt elama asumisest. Kui õigus elluastumistoetusele on tekkinud enne 2007. aasta 1. jaanuari, määratakse elluastumistoetus, kui taotlus on esitatud kahe aasta jooksul õiguse tekkimisest arvates.
Toetuse suurus on 40-kordne lapsetoetuse määr (2009. aastal 6000 krooni).
Seitsme ja enamalapselise pere vanema toetus on igakuiselt makstav riiklik peretoetus, mida makstakse vanemale, eestkostjale või hooldajale, kes kasvatab vähemalt seitset või enamat lapsetoetust saavat last.
Toetuse suurus on 2009. aastal 2,2-kordne lapsehooldustasu määr (2640 krooni).
Koolitoetus 2008.-2009. õppeaasta eest määratakse pärast 2009. aasta 1. jaanuari, kui toetust on taotletud kuue kuu jooksul nimetatud õppeaasta algusest arvates. Toetus määratakse ja makstakse enne 2009. aasta 1. jaanuari kehtinud tingimustel ja korras.
IV. Kohaliku omavalitsuse poolt makstavad toetused
Vallas või linnas elavale isikule on kohustatud sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi andmist korraldama elukohajärgne valla- või linnavalitsus.
Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast eluruumi alaliste kulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri. Toimetulekupiiri kehtestamisel lähtutakse minimaalsetest tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks.
Toimetulekutoetus on riigi abi puudusekannatajatele, mida maksab kohalik omavalitsus. Puuduse leevendamiseks kasutavad kohalikud omavalitsused vastavalt olukorrale nii sotsiaalteenuseid kui ka muud sotsiaalabi. Toimetulekutoetust makstakse siis, kui kõik muud vaesuse ja puuduse leevendamise abinõud ei ole olnud efektiivsed.
Toimetulekupiiri suuruse kehtestab Riigikogu riigieelarves. Seda arvestatakse üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele igaks eelarveaastaks. Perekonna teise ja iga järgneva liikme toimetulekupiir on 80% perekonna esimese liikme toimetulekupiiri suurusest.
Vastavalt 2008. aasta riigieelarve seadusele on toimetulekupiiri määr 1000 krooni kuus üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele ning 800 krooni pere teisele ja igale järgnevale liikmele.
Täiendavad sotsiaaltoetused. Valla- või linnavalitsus võib määrata ja maksta täiendavaid sotsiaaltoetusi kohaliku omavalitsuse eelarvest kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud tingimustel ja korras. Enim on levinud hooldajatoetuse maksmine puudega laste ja täiskasvanute hooldajatele. Samas on erinevatel omavalitsustel kehtestatud erinevad toetuste liigid, nt laagrituusiku osaliseks hüvitamiseks, puudega lapse perele rehabilitatsiooniteenuse osaliseks hüvitamiseks, abivahendite soetamise osaliseks hüvitamiseks, retseptiravimite ja vaktsineerimise maksumuse osaliseks hüvitamiseks jne. Oluline on pöörduda elukohajärgsesse omavalitsusse täiendava informatsiooni saamiseks.
Lapsehoiuteenuse hüvitamine. Lapsehoiuteenuse eesmärk on toetada lapsevanema, eestkostja või lepingu alusel lapse perekonnas hooldaja töötamist või toimetulekut. Tegevusloaga teenuse osutaja leiab lapsevanem, eestkostja või hooldaja ise. Nt. Tallinna linn hüvitab teenuse maksumusest kuludokumentide alusel kuni 1925 krooni kuus lapse kohta.
TEENUSED PUUDEGA INIMESTELE
1. Riiklikult rahastatav rehabilitatsiooniteenus
Rehabilitatsiooniteenus on sotsiaalteenus, mille eesmärk on parandada puudega inimese iseseisvat toimetulekut, suurendada ühiskonda kaasatust ja soodustada töötamist või tööle asumist.
Rehabilitatsiooniteenuse käigus hinnatakse isiku toimetulekut ja kõrvalabi vajadust, tehakse ettepanekuid (kodu)keskkonna kohandamiseks, abivahendi saamiseks ja kasutamiseks. Samuti tegeletakse puudega inimeste nõustamisega erinevatel teemadel, et parandada edasist sotsiaalset toimetulekut.
Kellel on õigus rehabilitatsiooniteenusele?
1. Kõigil puuet taotlevatel lastel ja neil puuet taotlevatel tööealistel isikutel, kelle suhtes teeb vastava otsuse Sotsiaalkindlustusamet.
2. Puudega lastel ja täiskasvanutel.
3. 16-a kuni vanaduspensioni ealistel psüühilise erivajadusega inimestel, kelle töövõime kaotus on vähemalt 40%.
4. Alaealiste komisjoni otsuse alusel alaealistel õigusrikkujatel.
Missuguseid teenuseid osutatakse?
1. Koostatakse isiklik rehabilitatsiooniplaan (kehtivusega 6 kuud – 3 aastat).
2. Juhendatakse inimest, kuidas rehabilitatsiooniplaanis kirjeldatud tegevusi ellu viia.
3. Osutatakse järgmisi rehabilitatsiooniplaanis märgitud teenuseid:
· rehabilitatsioonivajaduse hindamine ja –planeerimine;
· rehabilitatsiooniplaani täitmise juhendamine;
· rehabilitatsiooniplaani täiendamine ja tulemuste hindamine;
· füsioterapeudi teenus (individuaalne ja grupitöö);
· tegevusterapeudi ja loovterapeudi teenus (individuaalne ja grupitöö);
· sotsiaaltöötaja teenus (individuaalne, perenõustamine ja grupinõustamine);
· eripedagoogi teenus (individuaalne, perenõustamine ja grupinõustamine);
· psühholoogi teenus (individuaalne, perenõustamine ja grupinõustamine);
· logopeedi teenus (individuaalne, seanss perele ja grupinõustamine).
Enamikku teenustest võib vajadusel osutada kokku kuni kalendriaastaks kehtestatud maksimaalse maksumuse täitumiseni, näiteks puudega lastele kuni 20 250 krooni eest, puudega täiskasvanutele kuni 7000 krooni eest aastas ja psüühiliste erivajadustega puudega tööealistele inimestele kuni 33 750 krooni eest aastas.
Rehabilitatsiooniteenuse raames osutatakse ka majutusteenust – rehabilitatsiooniasutuses võimaldatakse rehabilitatsiooniteenuse osutamise ajal ööbimist koos toitlustamisega 1 kord päevas (arvestusega üks ööpäev maksimaalselt 375 krooni):
· puuet taotlevatele ja puudega lastele ning täiskasvanutele, samuti alaealiste komisjoni otsusel suunatavatele õigusrikkujatele kuni 1 875 krooni eest aastas;
· alla 16-aastaste laste saatjatele kuni 1 875 krooni eest aastas;
· psüühilise erivajadusega inimestele kuni 13 125 krooni eest aastas.
Kui inimese elukoht ja rehabilitatsiooniteenuse osutaja asukoht on erinevates valdades või linnades, siis riik kompenseerib sõidukulud nii rehabilitatsiooniteenuse saajale kui ka vajadusel tema saatjale (lapsevanemale, abikaasale, isiklikule abistajale või hooldajale), kummalegi maksimaalselt 650 krooni aastas.
2. Riiklikult rahastatavad erihoolekandeteenused
Psüühilise erivajadusega inimeste erihoolekandeteenusteks on:
1) igapäevaelu toetamise teenus
2) töötamise toetamise teenus
3) toetatud elamise teenus
4) kogukonnas elamise teenus
5) ööpäevaringne erihooldusteenus sh ebastabiilse remissiooniga psüühikahäirega isikule, sügava liitpuudega isikule ja kohtumääruse alusel teenusele paigutatud isikule.
Erihoolekandeteenused on suunatud täisealistele isikutele v.a ainult dementsuse diagnoosiga vanaduspensioniealistele isikutele, kellel on raskest, sügavast või püsivast psüühikahäirest tulenevalt välja kujunenud suurem kõrvalabi, juhendamise või ka järelevalve vajadus ning kes vajavad toimetulekuks professionaalset kõrvalabi. Erihoolekandeteenustele õigustatud isikud ja erihoolekandeteenustele esitatavad nõuded on kehtestatud sotsiaalhoolekande seadusega.
3. Riigi rahastatav lapsehoiuteenus
Lapsehoiuteenus on lapsevanema töötamist, õppimist või toimetulekut toetav teenus, mille vältel tagab lapse hooldamise, arendamise ja turvalisuse lapsehoiuteenuse osutaja.
Lapsehoiuteenuse õigusliku reguleerimise eesmärk oli suurendada laste turvalisust olukorras, mil lapsed on antud ajutiselt võõraste inimeste hoole alla. Lapsehoiuteenus ja sellele esitatavad nõuded on reguleeritud alates 1. jaanuarist 2007
Riigi rahastatavale lapsehoiuteenusele on õigus raske või sügava puudega lapse seaduslikul esindajal hooldajal kuni selle kalendriaasta lõpuni, kui laps saab 18-aastaseks, eeldusel et:
1) lapse hooldusteenuste vajadus on kirjas lapse rehabilitatsiooniplaanis;
2) lapse hooldamine ei ole samal ajal tagatud teiste sotsiaalteenustega (v.a lapse perekonnas hooldamine);
3) laps ei viibi samal ajal haridusasutuses.
2009. aastal on riigi rahastatava lapsehoiuteenuse piirmäär raske või sügava puudega lapse kohta 5800 krooni kalendriaastas.
Lapsevanem võib teenust kasutada nii ööpäevase kui ka päevase teenusena. Teenust on võimalik kasutada ka tundide arvestuses. Ööpäevane teenus võib sobida vanemate puhkusel või lähetusel viibimise ajaks.
Kui soovitakse saada teenust rohkem, kui riiklikult kehtestatud maksimaalse maksumuse määr, siis tuleb lapse seaduslikul esindajal ise või koos kohaliku omavalitsusega katta ülejäänud kulud.
Riigi rahastatavat lapsehoiuteenust ei ole võimalik saada ootamatult tekkinud teenuse vajaduse korral, sest teenuse taotlemise ning lepingu sõlmimise protsess võtab mõned nädalad aega.
4. Abivahendid
Puuetega inimeste eraldatakse tehnilisi abivahendeis soodustingimustel. Soodustingimustel tehniliste abivahendite ostmist, laenutamist või nendega seotud teenuste kompenseerimist võivad taotleda:
1) lapsevanemad või eestkostja lapsele;
2) tööealised isikud, kellel on tuvastatud töövõime kaotus alates 40% (kuulmispuude puhul alates 30 db) või on määratud puude raskusaste;
3) insuliini süstivad diabeetikud glükomeetrite ostmiseks;
4) vanaduspensioniealised isikud, kellel abivahend võimaldab parandada toimetulekut.
Abivahendi vajaduse määrab tehniliste väikeabivahendite korral määrab abivahendi vajaduse perearst või mõni teine raviarst ning keerulisemate tehniliste abivahendite ning üle 20 000 krooni maksvate proteeside taotlemise korral määrab abivahendi vajaduse eriarst või rehabilitatsiooniasutus.
Abivahendi vajadust tõendab arstitõend või rehabilitatsiooniplaan, millele on märgitud vastava abivahendi vajadus.
20 000 krooni ja rohkem maksvate proteeside kompenseerimise aluseks on lastel ja tööealistel isikutel rehabilitatsiooniplaan ning vanaduspensionieas olevatel isikutel eriarsti tõend või kohaliku ekspertkomisjoni nõudmisel rehabilitatsiooniplaan.
Soodustingimustel tehniliste abivahendite ostmist, laenutamist ja nendega seotud teenuseid finantseeritakse esmalt riigieelarvest, valla- või linnaeelarvetest lähtudes kohalike omavalitsusorganite kehtestatud korrast ja isiku omaosalusest vastavalt määruse lisades toodud protsendile.
5. KOV poolt pakutavad teenuse puuetega inimestele
Koduteenused on isikule kodustes tingimustes osutatavad teenused, mis aitavad tal harjumuspärases keskkonnas toime tulla. Eesmärgiks on aidata vähenenud toimetulekuvõimega eakal inimesel iseseisvalt, pere või sotsiaaltöötaja organiseeritud teenuste abil harjumuspärases keskkonnas (kodus) toime tulla.
Koduhooldusteenus sisaldab koduabi ja hooldusabi. Koduabi on isiku abistamine igapäevaeluks vajalike tegevuste, sealhulgas isiku eluruumide korrastamine ja kütmine, riiete ja jalanõude hooldus, toiduainete ja majapidamistarvete ostmine, sooritamisel ja asjaajamisel. Koduabi ei pea sisaldama abistamist remondi- ja aiatöödel. Hooldusabi komponent sisaldab isiku abistamist igapäevaelu tegevuste (sh abistamine pesemisel, riietumisel, söömisel, liikumisel ja hügieenitoimingutes) sooritamisel, mis on seotud isiku enese eest hoolitsemisega.
Isikliku abistaja teenuse eesmärk on puudega inimeste iseseisvuse ja osalemise suurendamine kõikides eluvaldkondades ning pereliikmete hoolduskoormuse vähendamine.
Tugiisikuteenus – teenuse sisuks on ühe või mitme kooselava isiku abistamine jõustamise ja juhendamise kaudu tema kohustuste täitmisel, õiguste teostamisel või toimetulekul raske olukorraga isiku igapäevases elukeskkonnas.
Üldjuhul on teenuse eesmärgiks inimese toimetuleku tagamine, kuid eesmärgiks võib olla ka lapse hooldamise ning lapsele turvalise ja toetava kasvukeskkonna tagamine.
Tugiisiku peamised tegevused töös täiskasvanutega on jõustamine ja juhendamine. Jõustamist (motiveerimine, julgustamine, kliendi oskustele ja võimetele keskendumine) vajavad kõik tugiisikute kliendid ning paljud neist ka juhendamist konkreetsete toimingute läbiviimiseks (kodused tööd, asjaajamised jm.) või tegevuste planeerimiseks. Tugiisiku teenus aitab vastavalt olukorrale inimese toimetulekuvõimet säilitada, parandada või takistada toimetulekuvõime suurt langust. Täiskasvanu tugiisik kohtub oma kliendiga mistahes kliendile sobivas kokkulepitud kohas: tema kodus, mõnes asutuses, söögikohas vm.
Lapse tugiisik abistab last arendavate tegevuste läbiviimisel, õpetab ja julgustab last igapäevaelus toime tulema, on vajadusel lapsele täiskasvanud saatjaks või abistab õppimisel, aitab vajadusel last suhtlemisel pereliikmetega või väljaspool kodu, õpetab last enda eest hoolitsema jms. Tugiisiku teenust saav laps elab oma kodus (sh asenduskodus) ning kohtub tugiisikuga regulaarselt nii oma kodus kui ka teistes kokkulepitud kohtades, alati lapsevanema teadmisel ja nõusolekul.
Eluruumi kohandamise teenuse eesmärk on tagada isikule, kellel on raskusi eluruumis liikumise, suhtlemise või endaga toimetulekuga võimalikult iseseisev või võimalikult vähest kõrvalabi vajav turvaline toimetulek eluruumi piires ning sellesse sisenemisel ja väljumisel.
Sotsiaaltransport. Isiku rahvastikuregistri järgne kohalik omavalitsus on kohustatud tagama võimaluse vajamineva transpordi kasutamiseks liikumis- ja nägemisfunktsiooni kahjustusega ning vaimupuudega isikutele, kellel on kahjustusest või vaimupuudest tingitult takistusi isikliku või ühistranspordi kasutamisega õppimiseks, töötamiseks ja avalike teenuste kasutamiseks.
Nõustamisteenused– sotsiaalnõustamine, võlanõustamine jne.
Täpsem info ja kontaktid:
- Sotsiaalkindlustusamet – Sotsiaaltoetused puuetegea inimestele
- Sotsiaalkindlustusamet – Rehabilitatsiooniteenus
- Sotsiaalkindlustusamet – Puudega isiku kaart
- Sostiaalkindlustusamet – Töövõimetuspension
- Võru linna poolt antavad toetused
- Võru linnavalitsuse Sotsiaaltöö osakonna kontaktid
KOV poolt pakutavate teenuste nimekiri on pikk ja väga varieeruv KOV-de lõikes, täpsema info saamiseks pöörduge oma omavalitsuse poole.
- Antsla vald – http://antsla.kovtp.ee/
- Haanja vald – http://www.haanja.ee/
- Rõuge vald – http://rouge.kovtp.ee/
- Sõmerpalu vald – http://www.somerpalu.ee/
- Urvaste vald – http://urvaste.kovtp.ee/
- Varstu vald – http://www.varstu.ee/
- Vastseliina vald – http://www.vastseliina.ee/
- Võru linn – http://www.voru.ee
- Võru vald – http://www.voruvald.ee
- Lasva vald – http://lasva.kovtp.ee/
- Mõniste vald – http://www.moniste.ee/
- Misso vald – http://www.misso.ee/
- Meremäe vald – http://vald.meremae.ee/
Views: 28
Tegevusaruanne2007
Võrumaa Puuetega Inimeste Koja 2007. aasta tegevusaruanne.
Võrumaa Puuetega Inimeste Koda (edaspidi Koda ) on mittetulundusühing, mis tegutseb sotsiaal-, haridus-, spordi- ja kultuurivaldkonnas ja ühendab vaba tahte alusel puuetega inimeste ühinguid, seltse, klubisid ja füüsilisi isikuid, kelle tegevuseks on puuetega inimeste iseseisva toimetuleku edendamine. Koda on kantud tulumaksu soodustuse registrisse.
Koja eesmärgiks on puuetega inimeste valdkonnaga seotud koostöö ja koordinatsiooni teostamine Võru maakonnas.
Eesmärgi saavutamiseks täidame EV Valitsuse poolt 1995. aastal heakskiidetud EV Invapoliitika Üldkontseptsiooni puutega inimestele võrdsete võimaluste loomise standardreegleid ja Võrumaa Puuetega Inimeste Koja arengukavast aastateks 2006- 2010.
Teeme koostööd Eesti Puuetega Inimeste Koja ( edaspidi EPIK ) ja Eesti Puuetega Inimeste Fondiga ( edaspidi EPIF ), Eesti Invaspordi Liidu, erinevate puude liikide ühendustega, maavalitsuse, kohalike omavalitsuste ja riigiasutustega. Tutvustame ja avalikustame Koja tööd.
Koda kui organisatsioon
2007. aastat alustas Koda aktiivselt tegutseva organisatsioonina, mille eesmärk, mission, visioon, struktuur, tegevussuunad, ja prioriteedid, samuti asjaajamiskord, töö- sisekorra eeskirjad, töökeskonna ohutusjuhendid ja riskianalüüs, dokumentatsioon ja raamatupidamine on määratletud ja korrastatud.
- Koostatud ja esitatud:
1. 2006. a. tegevusaruanne ja sihtotstarbelise eraldise kasutamise koondaruanne EPIF-ile.
2. Maksu- ja Tolliametile 2006.a. majandusaasta aruanne. Koja tegevus revideeritud Võru Linnavalitsuse sisekotrolör Sirje Perise poolt ja mjandusaasta aruanne kuulatud ja kinnitatud Koja üld koosolekul 19. 05. 2007.a.
3. Koja tegevuse aruanne Võru Linnavalitsusele.
4. Liikmesorganisatsioonide tegevuste aruanded Võru Linnavalitsusele.
5. Liikmesorganisatsioonide andmete koondi koostamine ja esitamine EPIFle ( 2006. a. rahaline käive ja liikmete arv seisuga 01.10. 2007 ).
6. EPIFle I, II, III, IV kvartali koondaruande esitamine.
7. Maksu- ja Tolliametile vormide TSD ( igakuuliselt ), INF 4 ja INF 9 ning sotsiaalkindlustusametile igakuulised ESD esitamine.
8. Igakuuline aruandlus Tööturuametile alates 01. 01.2007.-31.12. 2007.a.
9. Aruanne Sotsiaalministeeriumile projekti “ TEA- Teadmised Elu Alus “.
10. Koja juhatuse poolt läbivaadatud eelarved liikmesorganisatsioonide 2008.a. sihtotstarbelise eraldise kasutamiseks.
- Taotlused Võrumaa Omavalitsuste Liidule Koja halduskulude osaliseks katteks aastatel 2007 ja 2008.a.
- Taotlused kohalikele omavalitsustele Koja halduskulude osaliseks katteks.
- Sponsorlus taotlused kohalikele äri- ja tööstusettevõtetele.
- Läbiviidud:
1. Koja 5 üldkogu koosolekut- erakorraline üldkoosolek seoses seaduse muutusest tulenevalt – Võrumaa Puuetega Inimeste Koja põhikirja muutmine. 4 erakorralist üldkogu koosolekut, seoses Karja tn. 17 kinnistul sundüürnike lepingute lõpetamisega ja kinnistu müüki panekuga.
2. Koja juhatuse koosolekuid 12.
· Koja uue veebilehe ülesehitus ja pidev uuendamine aadressil: http:/www.vorukoda.ee
· Arhiveeritavate dokumentide korrastamine, köitmine ja paigutamine seisuga 31.12. 2006.a.
· Karja 17 kinnistust huvitunud kinnisvara maaklerite kohtumised.
· 2008. aasta plaanide ja eelarve koostamine .
· Sõlmitud lepingud:
1. Sihtotstarbelise eraldise kasutamise leping nr. 12.1-5/555 21.12.2006.a.
2. Sihtotstarbelise eraldise kasutamise leping nr. 121 – 5/557-41 29.01.2007.a.
3. Leping tegevtoetuse andmiseks nr. 26/2007 -9 16.02.2007.a.
4. Sihtotstarbelise eraldise kasutamise leping nr. 121-5/557-41-1 30.10.2007.a.
2. Koda kui invaküsimuste koostöö ja koordinatsiooniorgan Võru maakonnas.
Koja reaalne tegevus on orgaaniline ja läbipõimunud nii eesmärgistuse kui ka sihtkruppide poolest, olles suunatud kõigile oma liikmesorganisatsioonidele ja üksikliikmetele kui ka nende läbi kõigile maakonna puuetega inimestele.
2.1 Üldine
- Koda on avatud tööpäevadel kella 09.00 – 16.00 kõigile puudega inimestele ja nende pereliikmetele, liikmesorganisatsioonidele ja ka avalikkusele, kus nõustatakse ja jagatakse teavet kõigile pöördujaile.
- Koja ruume, telefoni, arvuteid, printerit ja koopiamasinat saavad kasutada kõik Koja liikmesorganisatsioonid. Interneti püsiühendus võimaldab puuetega inimestele ja Koja liikmesühingutele kiire ligipääsu infole.
- Koja avalik internetipunkt on avatud igal tööpäeval, kus on 3 internetiga ühendatud arvutit.
2.2 Maakonna puuetega inimestele suunatud tegevus, koolitused ja üritused
Tegevused, mis on suunatud nii Koja liikmetele kui ka kõigile Võru maakonna puuetega inimestele ja nendega seotud pereliikmetele, hooldajatele, tugiisikutele jne.
- Erinevaid puude liike tutvustavad ja kajastavad materjalid Koja avalikuks kasutamiseks.
- Kirjutatud ja esitatud Koja projektid ja taotlused:
- Sotsiaalminisreeriumi Hasartmängumaksu Nõukogule “ TEA-Teadmiste Elu Alus.”
- Sotsiaalministeeriumi Hasartmängumaksu Nõukogule “ Raviujumine- aktiviseerib hingamise ja vereringesüsteemi.”
- Sotsiaalministeeriumile “ Koostöö ja kohtumine Võru Maakonna puuetega inimestega.” ( ei rahastatud )
- Läbiviidud:
- Teabepäev Rõuge vallas.
- Teabepäev Vastseliina vallas.
- Kohtutud kogemuste vahetamiseks ja koostöö arendamiseks:
- Kojas kohtumine Võrumaa Omavalitsusliidu esimehe Kalvi Kõvaga.
- Kojas kohtumine Regionaalministri nõuniku Kadri Jäätmaaga.
- Kojas kohtumine Võru MV sotsiaal- ja tervishoiu osakonna juhataja Peep Piirsaluga.
- Kojas kohtumine Võru abilinnapea sotsiaalalal Pille Pikkeriga.
- Retk Metsavenna tallu kohtumine Valga, Tõrva, Põlva liikumipuudeliste inimestega.
- Koja ansambel Elurõõm on esinenud mitmetel maakonna üritustel.
2.3. Liikmesorganisatsioonidele suunatud tegevus
- Koja liikmesorganisatsioonide poolt esitatud 2006.a. ja 2007.a. kvartaalsete aruannete vastuvõtmine, tutvustamine, koondaruande koostamine ja edastamine EPIFle.
- Sihtotstarbelise eraldise kasutamise lepingute koostamine, sõlmimine ja allakirjutamine liikmesorganisatsioonidega.
- Liikmesorganisatsioonide 2008.a. projektide lõbivaatamine Koja juhatuse komisjoni poolt.
- Koja korraldatud koolitused:
1. Koolitus “ Ettevõtluse alustamine ja äriplaani koostamine “- lektor Merike Prätz Võrumaa Kutsehariduskeskus.
2. Meeskonna Seikluskoolitus, Andrus Kahn STERN koolitus.
3. Loeng teemal: Rehabilitatsiooni teenus ja toetus, Peeter Aleksasin.
4. Abivahendite eraldamise kord puuetega inimestele, Helbe Munski.
5. Võru linna poolt osutatavad teenused puuetega inimestele, Virgu Treimut.
6. MTÜ-de raamatupidamine, Sirje Tihhonov.
7. Täiskasvanute koolituse võimalused Võrumaa Kutsehariduskeskuses, Terje Kruusalu Võrumaa Kutshariduskeskuse peaspetsialist.
8. Tööturuteenused puudega töötule, Malle Kelt Võru Tööturuameti spetsialist.
9. Puuetega inimeste probleemid, Kadri Jäätmaa.
10. Seljavalud – lülisambahaigustest ja vigastustest, Malle Kuusik.
11. Suve-ja püsililled, nende kasvukohad koduaias, Tiia Niiduviir Räpina Aianduskooli õppejõud.
12. Enesekehtestamine, Merle Vilson Võrumaa Kutsehariduskeskus.
13. Puuetega inimeste sotsiaaltoetused 2008.a. Anne-Lii Smeiman Tartu Pensioniamet Võru osakond.
- Läbiviidud infotunnid:
- Koja ja liikmesorganisatsioonide 2007.a. tegevuskavad.
- Mittetulundusühingute majandusaasta aruannete nõutava dokumentatsiooni ja materjalide tutvustamine.
- Tulumaksu seaduse muutus – mittetulundusühingute põhikrjadele esitatavad nõuded, et ühing oleks “ Tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutus nimekirjas “.
- Tarbijakaitse ja patsiendikaitse.
- Rehabitatsiooniga seotud küsimused.
- Invatranspordiga seotud küsimused Võru linnas.
- Mis hakkab juhtuma puutega inimeste sotsiaaltoetustega aastast 2008.
- 2007.a. kokkuvõte Koja tegevusest.
- Tööalased kohtumised ja koostöö kõigi Koja liikmesorganisatsioonide esindajatega.
- Osavõtt liikmesorganisatsioonide tegevustest ja koostöö.
- Võrumaa Afaasia Ühing – väljasõit Taevaskoja terviseradadele ja tutvumine kasulike seal leiduvate ravimtaimedega.
- Võru Ratastooliklubi – osalemine kõikkidel Klubi üritustel ja tegemistel, kuna olen Klubi esimees.
- Võrumaa Südamesõprade Selts – osalemine üldkoosolekul ja juhatuse koosolekul ning vastanud Seltsi liikmete poolt esitatud küsimustele. Väljasõidud Pühajärve SPAsse.
- Võrumaa Vaegkuuljate Ühing – osalemine üldkoosolekul Ühingu põhikirja muudatuste ettepanekute tegemine ja vormistamine. Kuulmisaparaadi otsikute müük ja uute tellimuste vastuvõtt.
- Võrumaa Puuetega Lastevanemate Ühing – osalemine üldkoosolekul ja vastanud Ühingu liikmete poolt esitatud küsimustele. Väljasõidud Värska ja Pühajärve SPAsse.
- Võrumaa Lihashaigete Selts – osalemine Seltsi 10.- tegevusaasta juubeli üritusel.
- Võrumaa Kutsehaigete Ühing – osalemine juhatuse koosolekul, töötajate tööülesannete täitmisel saadud tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise eelnõu tutvustamine.
- Võrumaa Epilepsia Ühendus – osalemine üldkoosolekul ja vastanud Ühenduse liikmete poolt esitatud küsimustele ning osalemine Ühenduse jõulupeol.
- Võrumaa Nägemisinvaliidide Ühing – osalemine üldkooolekul ja vastanud Ühingu liikmete esitatud küsimustele ning invatranspordi küsimuse lahendamine. Osalemine ühisel jõulupeol Ratastooliklubiga.
- Võrumaakonna Invaühing – osalemine üldkoosolekul ja vastanud Ühingu liikmete poolt estatud küsimustele ning osalenud spordi üritustel.
- Võrumaa Diabeedikute Selts – osalenud üldkoosolekul ja vastanud Seltsi liikmete poolt esitatud küsimustele ning osalenud Ülemaailmse Diapeedipäeva Foorumil Tallinnas.
- L-Eesti Vähiühingu MTÜ Võrumaa Ühendus – osalemine üldkoosolekul ja vastanud Ühenduse liikmete poolt esitatud küsimustele.
- 2.4. Koja nõuandev roll koostöös maavalitsuse, omavalitsuse ja teiste asutustega.
- Kohtumised:
- Võru MV sotsiaal- ja tervishoiu osakonna juhataja Peep Piirsaluga.
- Võru Omavalitsuste Liidu esimehe Kalvi Kõvaga.
- Korduvad kohtumised Võru Abilinnapea sotsiaalalal Pille Pikkeriga.
- Võru Linnapea Kersti Kõosaarega.
- Rõuge Vallavanem Tiit Tootsiga.
- Vastseliina Vallavanem Raul Tohviga.
- Eesti Invaspordi Liidu Presidendi Siiri Oviiriga ( erinevatel koosolekutel).
- Juhatuse liikmete osalemine erinevates komisjonides:
- Võru Linnavalitsuse sotsiaalkomisjoni töös.
- Võrumaa tehniliste abivahendite ekspertkomisjoni koosolekul.
- Võru sotsiaalmaja nõukogu koosolekul.
- 2.4. Koda kui informatsiooni koguja, akumuleerija ja jagaja, ühiskonna arvamuse kujundaja puuetega inimeste valdkonnas.
Koda püüab oma juhatuse ja liikmete kaudu osaleda võimalikult paljudel invaküsimustega seotud üritustel ja kohtumistel, et sealkuuldud edastada oma liikmete ja liikmesühingute kaudu kõigile maakonna puuetega inimestele.
- Koda on olnud esindatud:
- Võru Maavanema vastuvõtul Vabariigi 90. aastapäeva puhul.
- Eestimaa jõulurahu väljakuulutamisel Võrus Keskväljakul.
- Heatgevuskontsert Võrus Kandle aias.
- Metsapealinna väljakuulutamine Võrus Keskväljakul.
- Eesti Puuetega Inimeste Koja üritustel:
- üldkogud Tallinnas ja Karaskil.
- 3 – päevane Kodade suvekool Tartus.
- seminar “Puuetega inimeste organisatsioonide juhtimine – raske töö või hobi “
- konverents “Võrdsed võimalused kõigile – õiglase ühiskonna poole. Õigused. Esindatus. Tunnustus. Austus.”
- Võru Maavalitsuse üritustel:
- Võrumaa sotsiaaltöötajate ümarlaud.
- SA Võru Linna Sotsiaalmaja renoveeritud ruumide avamine.
- Kohaliku Omaalgatuse Programmi ( KOP ) teabepäev Võru MV saalis.
- Võrumaa Koostöökoja arengukava koostamise seminar.
- Arutelu teemal Võrumaa nõustamiskeskuse loomine.
- Arutelu teemal Võrumaa koostöö Läti VR Aluksne rajooniga.
- Tööturuameti infopäev “ Kvalifitseeritud tööjõupakkumise suurendaminr 2007 – 2008 aastal.”
- SA Võru Linna Sotsiaalmaja avatud uste päev ja jõulupidu.
Tahame olla ka meediaväljaannete kaudu nähtavad ja kuuldavad. Koja tegevust on kajastanud ajalehed Võrumaa Teataja, Võru Linnaleht, Videvik, Rõuge valla infoleht, Vastseliina valla infoleht ja meeleolukas reportaas Koja tegemistest ja probleemidest Põlva raadios.
Kokkuvõte:
2007. aastal on Võrumaa Puuetega Inimeste Koda jätkanud vastavalt põhikrjale, arengukavale ja tgevussuundadele oma regulaarset ja avatud tegevust, kasutades maksimaalselt olemsolevaid võimalusi. Tähtsam on meie igapäevane järjepidev töö Võru maakonna puuetega inimeste heaks, koostöö hoidmine ja loomine nii meeskonna sees kui ka maakonna omavalitsuste, asutuste ja ettevõtetega.
25.01.2008.a.
Views: 128
Tegevusaruanded
Tegevusaruanded
Majandusaasta aruanded
- Võrumaa PIK majandusaastaaruanne 2015.
- Võrumaa PIK majandusaastaaruanne 2014.
- Võrumaa PIK majandusaastaaruanne 2013.
- Võrumaa PIK majandusaastaaruanne 2011.
- Võrumaa PIK majandusaastaaruanne 2010.
- Võrumaa PIK majandusaastaaruanne 2009.
- Võrumaa PIK majandusaastaaruanne 2006-2007.
* Võrumaa PIK bilanss 2006-2007 – MS EXCEL tabel.
Views: 258
Võrumaa PIK ringide ajad
Võrumaa PIK-i Huviringid ja juhendajad
02.01.-24.12.2015 a.
Kolmapäev
- Ravivõimlemine – kolmapäeviti 10:00-10:45 Võru Spordikeskus.
Juhendaja Helgi Rakaselg.
- Male, kabe, koroona – kolmapäeviti 11:00-13:00 Võru Pensionäride Päevakeskuses.
Juhendaja Ivar Hillep.
Neljapäev
- Loovus ring – neljapäeviti 11:00-12:00 Võru Pensionäride Päevakeskuses.
Juhendaja Carmen Luiga.
Reede
- Raviujumine – reedeti 11:00-11:45. Väimela Tervisekeskuses.
- Ansambel „Elurõõm” – reedeti 12:00-14:00. Võru Pensionäride Päevakeskuses.
Juhendaja Heino Pehk.
- Mälumäng – 1 voor kvartalis. Juhendaja Väino Marjak.
=============================================
ARHIIV – ARHIIV – ARHIIV – ARHIIV – ARHIIV – ARHIIV – ARHIIV – ARHIIV
=============================================
Võrumaa PIK-i ringid töötavad 02.01-24.12.2014 a.
Ravivõimlemine iga kolmapäev 10.00-10.45
Võru Spordikeskus
Mängude päev ( kabe, male, koroona) 10.00-12.00
Pensionäride Päevakeskus
Loovus ring iga neljapäev 11.00-12.00
Pensionäride Päevakeskus
Raviujumine iga reedel 11.00-11.45
Väimela Tervisekeskus
————————————————————————
MTÜ Võrumaa Puuetega Inimeste Koja huviringideajakava 2013.
HUVIALARINGIDE TOIMUMISE AJAD JA KOHAD
Võrumaa PIK-i ringid hakkavad tööle
01.10. – 31.12.2013 a.
Ravivõimlemine igal kolmapäeval 10.00-10.45, SA Võru Spordikeskuses
Raviujumine igal reedel 11.00-11.45, Väimela Tervisekeskuses
———————————————————————————-
MTÜ Võrumaa Puuetega Inimeste Koja huviringid alustavad tegevust 01.septembrist 2010 a.
HUVIALARINGIDE TOIMUMISE AJAD JA KOHAD
Esmaspäev
Koostöö koja erinevate organisatsioonidega Jüri tn 19 A
Kolmapäev
09.30 Ravivõimlemine SA Võru Spordikool
10.00 Mängude päev ( kabe,male,koroona) Jüri tn 19 A
Neljapäev
10.00 Loovus ring Jüri tn 19 A
11.00 Raamatu päev ( uute raamatute tutvustus ) Jüri tn 19 A
Reede
10.00 Raviujumine Väimela Tervisekaekus
12.00 Lauluansambli “Elurõõm ” proov Jüri tn 19 A
E-R 09.00-16.00 Interneti punkt Jüri tn 19 A
Ajalehtede , ajakirjade lugemine Jüri tn 19A
Views: 13
Mälumängu tulemused
Võrumaa PIK 2015. aasta I vooru mälumängu tulemused
1. Koht 21 punkti – S. TRIO
2. Koht 20 punkti – Karukäpp
3. Koht 16 punkti – Vanaviisi
4. Koht 11punkti – S – Mehed
Võrumaa PIK 2015. Aasta II vooru mälumängu tulemused
1. Koht 20 punkti – S. TRIO
2. Koht 19 punkti – S – Mehed
3. Koht 16 punkti – Vanaviisi
Võrumaa PIK 2015 aasta III vooru mälumängu tulemused
1. Koht 26 punkti – S. TRIO
2. Koht 17 punkti – Karukäpp
3. Koht 16 punkti – S – Mehed
Võrumaa PIK 2015.a. IV vooru mälumängu tulemused
1. Koht 20 punkti – S.TRIO
2. Koht 10 punkti – Karukäpp
3. Koht 9 punkti – S – Mehed
2015 aasta kokkuvõtted:
1 koht 87 punkti – S.TRIO ( Miina Nool, Naima Mailaan, Lea-Reet Edesi )
2 koht 55 punkti – S – Mehed ( Adu Pindmaa, August Hõim, Heino Tiks )
3 koht 47 punkti – Karukäpp ( Johannes Siidra, Ilme Kõosaar, Heldur Orussaar )
4 koht 32 punkti – Vanaviisi ( Matti Russ )
=========================================================
Mälumängu tulemused aastal 2014
Võrumaa PIK mälumängu I vooru tulemused 06.03.2014
1. Vanaviisi – 26 punkti
2. Karukäpp – 22 punkti
3. Üllatus – 20 punkti
4. UMA – 19 punkti
5. Nimetu – 18 punkti
6. S – mehed – 16 punkti
Võrumaa PIK mälumängu II vooru tulemused 12.06.2014
1. Karukäpp – 24 punkti
2. Vanaviisi – 23 punkti
3. UMA – 23 punkti
4. S – mehed – 19 punkti
5. Üllatus – 18 punkti
Võrumaa PIK mälumängu III vooru tulemused
1. Karukäpp – 21 punkti
2. Vanaviisi – 19 punkti
3. S – mehed – 15 punkti
4. UMA – 12 punkti
5. Üllatus – 10 punkti
Võrumaa PIK mälumängu IV vooru tulemused 05.11.2014
1. Karukäpp – 24 punkti
2. UMA – 17 punkti
3. Üllatus – 17 punkti
4. Vanaviisi – 16 punkti
5. S – mehed – 13 punkti
Neli vooru kokku:
1. Karukäpp – 91 punkti ( Johannes, Siidra, Ilme Kõosaar, Heldur Kõosaar )
2. Vanaviisi – 81 punkti ( Matti Russ )
3. UMA – 71 punkti ( Milvi Laur, Uno Laansoo, Andres Kartau )
4. Üllatus – 65 punkti ( Paul Hani, Ülle Hillep, Ivar Hillep )
5. S – mehed – 63 punkti ( Kalle Sibul, Astrid Hurt, Aadu Pindmaa )
====================================================
Mälumängu tulemused aastal 2013
Võrumaa PIK 3 vooru mälumängu tulemused 25.09.2013
1. UMA – 21 punkti
2. S – mehed 15 punkti
3. Vanaviisi – 15 punkti
4. Üllatus – 10 punkti
5. Päike – 8 punkti
6. Karukäpp – 4 punkti
Üldkokkuvõte:
1. UMA – 62 punkti
2. Vanaviisi – 49 punkti
3. S – mehed – 45 punkti
4. Üllatus – 33punkti
5. Karukäpp – 22 punkti
6. Päike – 8 punkti
Peakohtunik: Väino Marjak
============================================
Mälumängu II vooru tulemused 07.06.2013
1. UMA – 20 punkti
2. Üllatus – 19 punkti
3. S – mehed – 19 punkti
4. Vanaviisi – 16 punkti
Üldkokkuvõte:
1. UMA – 41 punkti
2. Vanaviisi – 34 punkti
3. Üllatus – 33 punkti
4. S – mehed – 30 punkti
5. Karukäpp – 18 punkti
Mälumängu tulemused aastal 2012
I voor
-
Vanaviisi – 21 punkti
-
Üllatus – 21 punkti
-
Päikseke – 15 punkti
-
UMA – 12 punkti
-
S – mehed – 11 punkti
II voor
- Vanaviisi – 27 punkti
- Karukäpp – 23 punkti
- S – mehed – 17 punkti
- UMA – 15 punkti
- Üllatus – 13 punkti
III voor
- Vanaviisi – 27 punkti
- Päikene – 18 punkti
- S – mehed – 18 punkti
- Üllatus – 16 punkti
- UMA – 14 punkti
Kolme vooru kokkuvõte:
- Vanaviisi – 75 punkti
- Üllatus – 50 punkti
- S – mehed – 46 punkti
- UMA – 41 punkti
- Päikene – 33 punkti
- Karukäpp – 23 punkti
Mälumängu 4 vooru ja lõplik järjestus
1. Vanaviisi – 20 punkti
2. UMA – 19 punkti
3. Üllatus – 13 punkti
4. S – mehed – 8 punkti
5. Päikene – 7 punkti
Üldkokkuvõte 2012. a. mälumängu tulemused
1. Vanaviisi – 95 punkti liikmed meeskonnas: Matti Russ
2. Üllatus – 63 punkti Ülle Hillep, Ivar Hillep, Paul Hani
3. UMA – 60 punkti Uno Laansoo, Anu Palover, Milvi Laur
4. S – mehed – 54 punkti Juho Lillemägi, Kalle Sibul, Aadu Pindmaa
5. Päikene – 40 punkti Natalia Leosk, Aasa Saaroja, Ülle Ermel, Ruth Venkov
6. Karukäpp – 23 punkti Johannes Siidra, Katrin Lapina
Mälumängu peakohtunik: Väino Marjak
Võrumaa PIK mälumängu tulemused 2011.aastal
Neljanda vooru tulemused 16.11.2011
- Vanaviisi – 28 punkti
- Üllatus – 22 punkti
- UMA – 17 punkti
- S – mehed – 15 punkti
Üldkokkuvõte:
1. Vanaviisi – 91 punkti , Matti Russ, Vello Trumm
2. Üllatus – 77 punkti, Ülle Hillep, Ivar Hillep, Paul Hani
3. UMA – 65 punkti, Uno Laansoo, Milvi Laur, Anu Palover
4. S – Mehed – 61 punkti, Juho Lillemägi, Aadu Pindmaa, Kalle Sibul
5. Karukäpp – 20 punkti, Katrin Lapina, Johannes Siidra
Mälumängu III vooru tulemused 16.09.2011.a.
1. Vanaviisi – 22 punkti
2. S – mehed – 21 punkti
3. UMA – 18 punkti
4. Üllatus – 17 punkti
Üldkokkuvõte peale III vooru
1. Vanaviisi – 63 punkti
2. Üllatus – 55 punkti
3. UMA – 48 punkti
4. S – mehed – 46 punkti
5. Karukäpp – 20 punkti
Toimkond
Mälumängu II vooru tulemused 16.06.2011.a.
- Üllatus – 13 punkti
- UMA – 12 punkti
- Vanaviisi – 11 punkti
- S – mehed – 11 punkti
- Karukäpp – 10 punkti
Mälumängu tulemused III – voor 09.09.2010
- koht – Üllatus – 26 punkti
- koht – Vanaviisi – 23 punkti
- koht – S – mehed – 22 punkti
- koht – UNDSÕ – 21 punkti
- koht – Karukäpp – 20 punkti
Üldkokkuvõte kolme vooru järel
- koht – Üllatus – 89 punkti
- koht – Vanaviisi – 81 punkti
- koht – UNDSÕ – 79 punkti
- koht – Karukäpp – 75 punkti
- koht – S – mehed – 71 punkti
Mälumängu tulemused 09.06.2010 teine voor
1. koht – Üllatus – 42 punkti
2. koht – Vanaviisi – 36 punkti
3. koht – Karukäpp – 35 punkti
4. koht – UNDSÕ – 34 punkti
5. koht – S – mehed – 29 punkti
Üldkokkuvõte:
2 – vooru tulemused
- koht – Üllatus 21 + 42 = 63 punkti
- koht – Vanaviisi 22 + 36 = 58 punkti
- koht – UNDSÕ 24 + 34 = 58 punkti
- koht – Karukäpp 20 + 35 = 55 punkti
- koht – S – mehed 20 + 29 = 49 punkti
Mälumängu tulemused esimene voor 2010:
- UNDSÕ 24 punkti – Taimi Varinurm, Uno Laansoo, Milvi Laur
- Vanaviisi 22 punkti – Matti Russ, Signe Aasa
- Üllatus 21 punkti – Ülle Hillep, Paul Hani, Ivar Hillep
- S – mehed 20 punkti – Juho Lillemägi, Kalle Sibul, Aadu Pindmaa
- 4-5 Karukäpp 20 punkti – Katrin Lapina, Johannes Siidra
Peakohtunik
Väino Marjak
Võrumaa PIK mälumängu tulemused 12.11. 2009
- koht – VAU – 29 punkti
- koht – Ummamuudu – 29 punkti
- koht – Üllatus – 28 punkti
- koht – S – mehed – 21 punkti
- koht – Karukäpp – 14 punkti
Üldkokkuvõte:
1. koht – Ummamuudu – 120 punkti – Matti Russ, Heino Põder, Heiki Polakes
2. koht – VAU 113 punkti – Anu Palover, Uno Laansoo, Valdeko Karlson
3. koht – Üllatus 106 punkti – Ülle Hillep, Ivar Hillep, Paul Hani
4. koht – S- mehed 100 punkti – Juho Lillemägi, Kalle Sibul, Aadu Pindmaa
5. koht – Päike 37 punkti – Helgi Kapp. Aasa Saaroja
6. koht – Karukäpp 27 punkti – Johannes Siidra, Hele – Mall Pruus, Maria Silla
Peakohtunik
Väino Marjak
Mälumängu tulemused 17 sept.2009
1. koht – VAU 29 punkti
2. koht – Ummamuudu 29 punkti
3. koht – S – mehed 26 punkti
4. koht – Üllatus 24 punkti
5. koht – Päike 17 punkti
Üldkokkuvõte:
1. Ummamuudu – 91 punkti
2. VAU – 84 punkti
3. S – mehed – 79 punkti
4. Üllatus – 78 punkti
5. Päike – 37 punkti
6. Karukäpp – 13 punkti
Järgmine neljas voor toimub 12 november 2009 kell 11.00
Koja ruumides
Mälumängu tulemused 12 märts 2009
-
koht – 42 punkti Ummamuudu ( Matti Russ, Heino Põder, Heini Pohlakas )
-
koht – 37 punkti S – mehed ( Juho Lillemägi, Kalle Sibul, Aadu Pindmaa )
-
koht – 33 punkti VAU ( Anu Palover, Uno Laansoo, Valdeko Karlson )
-
koht – 32 punkti Üllatus ( Ülle Hillep, Ivar Hillep, Paul Hani )
- koht – 13 punkti Karukäpp ( Johannes Siidra , Hele – Mall Pruus, Maria Silla )
Järgmine mälumäng toimub 11 juuni 2009 kell 11.00 Koja ruumides.
Iga meeskond esitab ühe punkti küsimuse, et arvestus oleks võrdne
Mälumängu tulemused 11 juuni 2009
1 – 2 koht – 22 punkti VAU
1 – 2 koht – 22 punkti Üllatus
3 – 4 koht – 20 punkti Päike
3 – 4 koht – 20 punkti Ummamuudu
5 koht – 16 punkti S – mehed
Järgmine mälumäng toimub 17 september 2009 kell 11.00
Iga meeskond esitab ühe punkti küsimuse
Üldkokkuvõte
1. koht – 62 punkti Ummamuudu
2. koht – 55 punkti VAU
3 .koht – 54 punkti Üllatus
4. koht – 53 punkti S – mehed
5. koht – 13 punkti Karukäpp
Mälumängu tulemused 12 märts 2009
- koht – 42 punkti Ummamuudu ( Matti Russ, Heino Põder, Heiki Polakes )
- koht – 37 punkti S – mehed ( Juho Lillemägi, Kalle Sibul, Aadu Pindmaa )
- koht – 33 punkti VAU ( Anu Palover, Uno Laansoo, Valdeko Karlson )
- koht – 32 punkti Üllatus ( Ülle Hillep, Ivar Hillep, Paul Hani )
- koht – 13 punkti Karukäpp ( Johannes Siidra , Hele – Mall Pruus, Maria Silla )
Järgmine mälumäng toimub 11 juuni 2009 kell 11.00 Koja ruumides.
Iga meeskond esitab ühe punkti küsimuse, et arvestus oleks võrdne
Mälumängu tulemused 8 mai 2008 a. II voor
Võistkonnad:
- Rõngaliin – 21 punkti Võistkond: VAU
- S – mehed – 21 punkti Anu Palover
- VAU – 20 punkti Uno Laansoo
- Vaegkuuljate ühing – 17 punkti Valdeko Karlson
- Üllatus – 14 punkti
- Helikäpad – 12 punkti Võistkond: Rõngaliin
- Käopojad – 11 punkti Matti Russ
Üldkokkuvõte: Signe Aasa
- Rõngaliin – 53 punkti Heino Põder
- VAU – 52 punkti
- S – mehed – 45 punkti Võistkond: S – mehed
- Helikäpad – 44 punkti Juho Lillemägi
- Vaegkuuljate ühing – 43 punkti Kalle Sibul
- Üllatus – 42 punkti
- Käopojad – 36 punkti Võistkond: Üllatus
3 vooru 11. sept. tulemused Ivar Hillep
1. VAU – 44 punkti Ülle Hillep
2. Rõngaliin – 42 punkti Jevgeni Tsukanov
3. Käopojad – 40 punkti
4. S –mehed – 38 punkti Vaegkuuljate ühing
5. Helikäpad – 38 punkti Hele – Mall Pruus
6. Üllatus – 38 punkti Maria Silla
7. Vaegkuuljate ühing – 36 punkti Raimo Riitsaar
4 voor 6.november Neidi Salmiste
1. VAU – 23 punkti
2. S – mehed – 23 punkti Võistkond: Käopojad
3. Rõngaliin – 22 punkti Taimi Varinurm
4. Käopojad- 18 punkti Milvi Laur
5. Vaegkuuljate ühing 16 punkti Paul Hani
6. Üllatus- 15 punkti
7. Helikäpad – 10 punkti Võistkond: Helikäpad Guido Tarraste
Üldkokkuvõte:
1. VAU – 119 punkti Maire Kornõljev
2. Rõngaliin – 117 punkti
3. S – mehed – 106 punkti
4 – 5. Üllatus – 95 punkti
4 – 5 . Vaegkuuljate ühing – 95 punkti
6. Käopojad – 94 punkti
7. Helikäpad- 92 punkti
Peakohtunik Väino Marjak
Mälumängu tulemused 8 mai 2008 a. II voor
Võistkonnad:
- Rõngaliin – 21 punkti
- S – mehed – 21 punkti
- VAU – 20 punkti
- Vaegkuuljate ühing – 17 punkti
- Üllatus – 14 punkti
- Helikäpad – 12 punkti
- Käopojad – 11 punkti
Üldkokkuvõte:
- Rõngaliin – 53 punkti
- VAU – 52 punkti
- S – mehed – 45 punkti
- Helikäpad – 44 punkti
- Vaegkuuljate ühing – 43 punkti
- Üllatus – 42 punkti
- Käopojad – 36 punkti
3 vooru 11. sept. tulemused
1. VAU – 44 punkti
2. Rõhgaliin – 42 punkti
3. Käopojad – 40 punkti
4. S –mehed – 38 punkti
5. Helikäpad – 38 punkti
6. Üllatus – 38 punkti
7. Vaegkuuljate ühing – 36 punkti
Üldkokkuvõte:
1. VAU – 96 punkti
2. Rõngaliin – 95 punkti
3. S – mehed – 83 punkti
4. Helikäpad – 82 punkti
5. Üllatus – 80 punkti
6. Vaegkuuljate ühing – 79 punkti
7. Käopojad – 76 punkti
Mälumängu tulemused 06.02.2008.a – I voor.
I – võistkond: Üllatus – 28 punkti
Koosseis: Ivar Hillep, Jevgeni Tsuganov, Ülle Hillep.
II- võstkond: Rõngaliin – 32 punkti
Koosseis: Matti Russ, Signe Aasa, Heino Põder.
III – võistkond: VAU – 32 punkti
Koosseis: Anu Palover, Uno Laansoo, Valdeko Karlson.
IV – võistkond – Võrumaa Vaegkuuljate Ühing 26 punkti
Koosseis: Johannes Siidra, Maria Silla, Hele- Mall Pruus.
V – võistkond: Heiki – 20 punkti
Koosseis: Heiki Polakes
VI – võistkond: Helikäpad – 32 punkti
Koosseis: Guido Tarraste, Maire Kornõljev.
VII – võistkond: S – mehed – 24 punkti
Koosseis: Juho Lillemägi, Kalle Sibul, Ado Kisand.
VIII – võistkond: Käopojad – 25 punkti
Koosseis: Milvi Laur, Taimi Varinurm, Paul Hani.
Peakohtunik Väino Marjak
Views: 22
Arengukava 2010 – 2015
Puuetega Inimeste Koja arengukava aastateks 2010 – 2015
Võrumaa Puuetega Inimeste Koja (edaspidi Koda) missiooniks on kaasa aidata puuetega inimestele iseseisvaks toimetulekuks vajalike tingimuste ja sotsiaalse infrastruktuuri kujundamisele ning teiste kodanikega võrdsete osalemisvõimaluste loomisele ühiskonnas ning koos oma liikmesorganisatsioonidega toetada igati Võru maakonnas kohalikke võimu ja valitsusorganeid ÜRO standardreeglite tegevuskava elluviimisel.
Lähtepositsioon
Koda tegutseb aastast 1995 ning on mittetulundusühing, mille põhieesmärgiks on olla nõuandev ja invaküsimusi kordineeriv organ, mis tegutseb sotsiaal-, haridus-, invaspordi – ning kultuurivaldkondades ja ühendab vaba tahte alusel puuetega inimeste vabatahtlikke ühinguid, seltse ja klubisid, kelle tegevusvaldkonnaks on töö puuetega inimestega.
Koja põhikirjast tulenevalt on Koja eesmärgiks olla puuetega inimeste valdkonnas tehtava töö maakondlikuks koostöö- ning kordinatsiooniorganiks.Eesmärgi saavutamiseks teeb Koda koostööd kohalike võimu ja valitsusorganitega. Oma tegevuses lähtub Koda Eesti Vabariigi invapoliitika üldkontseptsioonist.
Koja ülesanded on:
Osaleda vabariigi sotsiaalpoliitika väljatöötamises, eriti aga puuetega inimesi puudutavate seaduste ja muude õigusaktide eelnõude, arengukavade, programmide ning projektide väljatöötamise kaasaaitamises ja elluviimises;
-
Toetada puuetega inimeste ühiskondlikku ja tööalast aktiivsust;
-
Toetada liikmesorganisatsioonide arengusuutlikkust ja professionaalsuse tõusu:
-
Aidata kaasa ravi-, rehabilitatsiooni, üld- ja kutsehariduse, ümberõppe, tööhõive ning iseseisva toimetulekuga seotud küsimuste teadvustamisele ühiskonnas;
-
Toetada puuetega inimesi puudutava informatsiooni ja statistika kogumist ning üldistamist;
-
Kujundada positiivset avalikku arvamust puuetega inimestega seotud küsimustes;
-
Teha koostööd teiste riikide puuetega inimeste ühendustega, vahendada selle kaudu saadavat infot ja kogemusi, osaleda rahvusvahelistes koostööprojektides;
-
Jälgida puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomist ja ÜRO standardreeglite täitmist maakonnas ;
-
Esindada vajadusel oma liikmete huve muudes puuetega inimeste huvisid puudutavates küsimustes.
Koja eesmärgid aastatel 2010– 2015 on:
-
Jälgida Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud ÜRO standardreeglite ellurakendamise tegevuskava täitmist ja anda sellealaseid soovitusi riigivõimu ja valitsusasutustele ja institutsioonidele;
-
Aidata kaasa riiklikule puuetega inimeste tööhõive edasiarendamisele;
-
Koja prioriteetsed ülesanded ja tegevussuunad,
-
millistele lahenduste leidmiseks Koda kui kliendiesindaja pöörab aastatel 2010-2015 oma erilise tähelepanu: 1.Informatsiooni kogumine ja edastamine oma liikmesorganisatsioonidele ja üldsusele, projektide koostamine ja elluviimine.
Ülesanded:
-
Arendada edasi Koja veebilehte web.vorukoda.ee ja hoida see aktuaalsena;
-
Soodustada kõigi liikmesorganisatsioonide vahelist operatiivset infovahetust;
-
Korraldada temaatilisi infopäevi, teabepäevi;
-
Uurida ja leida vastuvõetav lahendus Karja 17 kinnistule;
-
Arendada ja jätkata ansambel Elurõõm tööd;
-
Jätkata, arendada loovusringi ja ravivõimlemisrühma tööd;
-
Toetada ja soodustada invasporti kohalikul ja vabariiklikul tasandil;
-
Algatada ja toetada reumahaigete ja muude puuetega inimeste ühingute loomist;
-
Tutvustada Koja tegevust ja käsitleda puuetega inimeste probleeme avalikus meedias.
2. Koda täidab puuetega inimeste valdkonnas tehtava töös maakondliku koostöö- ja kordinatsiooniorgani ning Eesti Vabariigi invapoliitika rakendamise järelvalve organi funktsiooni.
Ülesanded:
-
Taotleda Koja tegevjuhi, juhatuse liikmete ja liikmesorganisatsioonide esindajate lülitamist nõuandjate ja spetsialistidena erinevate komisjonide, töörühmade ja töögruppide koosseisu;
-
Teostada järelvalvet Vabariigi valitsuse poolt kinjnitatud ÜRO standardreeglite ellurakendamise tegevuskava täitmise üle ja anda invaküsimustes soovitusi erinevatele maakondlikele organisatsioonidele.
3. Koja ja tema liikmesorganisatsioonide kui ühtse puuetega inimeste organisatsiooni võrgustiku jätkusuutliku arengu toetamine ja liikmesorganisatsioonide juhtide koolitamine.
Ülesanded:
-
Viia läbi uuringud puuetega inimeste olukorra hindamiseks ning nende vajaduste väljaselgitamiseks:
-
Jätkata ühingute juhtidele koolituste korraldamist üldist huvi pakkuvates küsimustes, pannes erilist rõhku nende organisatsioonide poolt osutatavate teenuste spektri laiendamisele ning ergutada neid oma liikmete huvide eest paremini seisma;
-
Ergutada liikmesorganisatsioone välja andma trükiseid tutvustamaks üldsusele oma organisatsiooni tööd ja erinevatest puuetest tingitud erivajadusi;
-
Jätkata tehniliste abivahendite kohta info kogumist ja vahetamist
4. Ühtse riikliku rehabilitatsioonisüsteemi ja puuetega inimeste tööhõivega seotud probleemide lahendamisele kaasaaitamine.
Ülesanded:
-
Arendada Koja edasist koostööd omavalitsustega;
-
Korraldada oma liikmetele nõustamise alaseid koolitusi;
-
Teha koostööd kohaliku Töötukassa ja tööandjatega erinevate puuetega inimeste tööhõive alaste küsimuste lahendamisel;
-
Osaleda ümberõppe ja täienduskoolituste alastes projektides;
-
Toetada seadusmuudatuste algatamist, et saavutada ettevõtjate reaalne majanduslikel kaalutlustel põhinev huvi puuetega inimeste töölevõtmisel;
-
Selgitada välja täiendavaid valdkondi, kus puuetega inimeste organisatsioonid võiksid osutada riiklikku või teenust omavalitsustele) .
-
Traditsiooni kohaselt korraldada igal aastal:
-
Kultuurifestivalil osalemine; Jaanipäev;· Mälumäng ( neli vooru )· Võrumaa aasta nais – ja meesinvasportlase väljakuulutamine; Rahvusvahelise puuetega inimeste päeva tähistamine. Koda vaatab oma arengukava üle vähemalt kord aastas ja vajadusel täiendab seda.
Väino Marjak
Võrumaa Puuetega Inimeste Koja tegevjuht
Views: 17
Liikmed
Võrumaa Nägemisinvaliidide Ühing
Asutatud 1955 aastal
Asukoht: Lembitu 2, Võru linn, 65608
Esimees Ivar Hillep
Tel. +372 7861 128,
Mobiil: +372 5345 5660
E-mail: vana62mees@gmail.com
- Ühingu eesmärk on Võru linnas ja maakonnas elavate nägemisinvaliidide abistamine ja nende huvide kaitsmine.
- Selleks korraldab ühing oma liikmetele üritusi ja väljaõpet ning abistab erivahendite saamisel
Uuendatud: 11.2015.
Pimedate Infoühing HELIKIRI
Asutatud 1. aprill 1986
Asukoht: Jüri 54, Võru linn, 65608
Esimees Guido Tarraste
Mobiil: +372 5040 841
E-mail: guido@helikiri.ee
Veeb: http://www.helikiri.ee
- Tegevuseks on pimedatele ja vaegnägijatele heliteavikute valmistamine ja tasuta laenutamine.
- Heliraamatud on kassettidel ja cd-del. Võimaldab kuulata heliraamatuid interneti vahendusel kasutades selleks netiraamatu tasuta teenust.
Uuendatud: 11.2015.
Võru Maakonna Invaühing
Asutatud 28. novembril 1988
Asukoht: Lembitu 2, Võru linn, 65608
Esimees Uno Laansoo
Mobiil: +372 5599 3328
E-mail uno.laansoo@mail.ee
Ühing on puuetega inimeste vabatahtlik omaalgatuslik mittetulunduslik ühendus.
Ühingu eesmärk on puudega inimeste aktiivsuse ja teadlikkuse tõstmine organiseeritud ühistegevuse kaudu. Aitab ühingu puudega inimesi oma koha leidmisel ühiskonnas. Korraldab liikmetele üritusi, võtab osa vabariiklikest spordivõistlustest. Ühingu juures tegutseb laulu- ja näitering. Aastaid on kestnud koostöö proteesitööstusega “Cadox”. Kord kuus, iga kuu viimasel kolmapäeval toimub teenuse pakkumine Võrus.
Uuendatud: 11.2015.
Võrumaa Diabeetikute Selts
Asutatud 22. juulil 1993
Asukoht: Jüri 19-A, Võru linn, 6560
Esinaine: Anne-Lii Smeiman
Mobiil: +372 5298 648
E-mail: anne-lii.smeiman@tootukassa.ee
Eesmärk: seltsi ülesanded on diabeedialase koolituse korraldamine, suunamine ja arendamine, osalemine
- Eesti Diabeediliidu, Võrumaa Puuetega Inimeste Koja kaudu EV sotsiaalpoliitikas, oma liikmeskonda ühendavate erialaste ja seltskondlike ürituste korraldamine, suhete loomine teiste maakondade, samuti välisriikide diabeediseltsidega kogemuste vahetamiseks ning nendega koostöö tegemiseks.
- Diabeedialast koolitust viiakse läbi õppepäevana kord 2 kuu jooksul.
Uuendatud: 11.2015.
Võrumaa Kutsehaigete Ühing
Asutatud 22. märtsil 1995
Asukoht: Lembitu 2, Võru.
Juhatuse esimees: Mihkel Jallai
Mobiil: +372 5148 345
E-mail: mihkel.jallai64@gmail.com
Eesmärk: kutsehaigete koondamine, nõustamine ja huvide kaitse.
- Kutsehaigus on töökeskkonna ohutusteguritest või töö laadist põhjustatud tervisekahjustus.Haiguse tekkimise põhjusteks võib olla: müra, tolmud, vibratsioon, aurud, viirused, seened, kemikaalid, füüsilise töö raskus jm. Kutsehaigust diagnoositakse Põhja-Eesti Regionaalhaigla Kutsehaiguste- ja Töötervishoiukeskuses mis asub Tallinnas.
- Ootab oma ühingusse kõiki, kes tunnevad vajadust oma huvisid kaitsta, ühistegevust arendada, toetada hea sõnaga kaaslast ja olla teistega koos.
Uuendatud: 11.2015.
Võrumaa Südamesõprade Selts
Asutatud 30. novembril 1995
Asukoht Lembitu 2, Võru linn, 65608
Esinaine: Milja Heljula
Mobiil: +372 5358 3160
E-mail: milja.heljula@gmail.com
Ürituste info leiab: http://www.vorukoda.ee ja Facebookist: http://www.facebook.com/VorumaaPIK/
Selts on loodud professor Toomas Sullingu initsiatiivil ning Võru linnaarsti kardioloog Helgi Paidre ning rahvatervise spetsialisti dr.Malle Kuusiku organiseerimisel olles esimene südamehaigeid koondav organisatsioon Eestis. Asutajaliikmeid oli 28.
Seltsi tegevuse eesmärgid:
- Seltsi liikmete, aga ka laiema üldsuse teavitamine südamehaiguste tekke põhjustest, riskifaktoritest ning nendest hoidumise vajadusest ja võimalustest.
- Selts organiseerib oma eesmärgi nimel loengulisi, meditsiinilise kontrolli ja füüsilise treeninguga seotud üritusi.
- Selts püüab oma tegevusega hõlmata inimesi kõikidest vanusegruppidest.
Uuendatud: 11.2015.
Võrumaa Lihasehaigete Selts
Asukoht: Lembitu 2, Võru linn, 65608
Esinaine: Hilja Ilves
Tel. +372 5345 5660
E-mail: hiljailves@hot.ee
Seltsi eesmärgid on:
- Võru linnas ja maakonnas elavate lihasehaigete ja nende perekonnaliikmete ning lihasehaigeid toetavate isikute koondamine;
- lihasehaigete sotsiaalse rehabilitatsiooni tagamine ja elukvaliteedi parandamine;
- lihasehigetele vaba aja veetmise võimaluste pakkumine;
- lihasehaiguste ja nendega seonduvate probleemide laiemale avalikkusele tutvustamine.
Uuendatud: 11.2015.
Lõuna-Eesti Vähiühing MTÜ Võrumaa Ühendus
Asutatud 1997 aastal
Esinaine: Ene Pukk
Tel. +372 5349 9450
E-mail: ene.pukk@mail.ee
Võrumaa Vähihaigete Ühendus loodi Tartu Vähifondi rakukesena. 1999. aastal muudeti nimi Lõuna-Eesti Vähiühingu Võrumaa Ühenduseks Ühenduse tegevuse vormiks on mõtte- ja saatusekaaslaste klubi, mis annab liikmetele tuge igapäevases elus, teadmisi toimetulekuks ja väärtustab neid kui elujõulisi inimesi. Kogunetakse üks kord kuus Võrumaa Puuetega Inimeste Koja ruumides ja korraldatakse temaatilisi koosviibimisi: loengud, seminarid, toimetulekukoolitused, kohtumised arstide, õdede ja sotsiaaltöötajatega, meelelahutuslikke kultuurisündmusi, teatrietenduste ühiskülastusi. Tänu kontaktidele Soome vähihaigetega on võimalik luua ühiskonda, kus puuetega inimesed elavad neile jõukohast täisväärtuslikku elu.
Uuendatud: 11.2015.
Võrumaa Afaasiaühing MTÜ
Asutatud 2012 aastal.
Asukoht: Lembitu 2, Võru linn, 65608
Esinaine: Juta Kits
e-mail: jutustik@gmail.com
Eesmärgid:
- Grupi liikmeteks on kõneprobleemidega inimesed ja nendepereliikmed.
- Grupp tegeleb kõneteraapiaga, suhtlemisteraapiaga, tegevusteraapiaga, esmaselt invaliidistunute ja nende pereliikmete nõustamisega.
Uuendatud: 11.2015.
Võru Järve Kool
Asukoht: Liiva 12-B, Võru linn, 65609
Direktriss Reet Kangro
Tel. +372 7821 473;
Mobiil: +372 5287 168
E-mail: jarvekool@voru.ee
Koduleht: http://www.jarvekool.ee/
Võru Järve Kool on üldhariduslik põhikool, mis annab mõõduka ja raske vaimupuudega õpilastele toimetulekuhariduse. Koolis on avatud ka hooldusklassid. 2004/05 õppeaastal õpib Võru Järve Koolis 37 õpilast. Töötab 6 klassikomplekti.
Kooli eesmärgiks on luua kaasaegsed tingimused õppetööks ja arenguks. Võru Järve Kool osaleb rahvusvahelises Comenius projektis. Sõpruskoolideks on Alavuse Eriametikool Soomes ja Landskrona Erikool Rootsis.Toimetulekukooli lõpetajad asuvad edasi õppima Vana-Antsla Kutsekeskkoolis erikutseõpperühmas või osalevad MTÜ Võru Päevakeskuse Ühingu toetatud tegevustes.
Uuendatud: 11.2015.
Võrumaa Puuetega Laste Vanemate Ühing
Asutatud 13. jaanuaril 1999
Asukoht: Lembitu 2, Võru linn, 65608
Esinaine Aasa Saaroja
Tel. +372 5656 1278
E-mail: aasasaaroja@hot.ee
Ühingu eesmärk on: olla puuetega lastega tehtava töö, koostöö ja kordinatsiooniorganiks Võru maakonnas.
Ühingu tegevuspõhimõteteks on:
- liikmete majanduslikke, sotsiaalsete, kultuuriliste ja erialaste huvide esindamine ning õiguste kaitsmine kõigis instantsides;
- liikmete tegevuse kordineerimine ja info vahetus;
- koostööle ja vastastikusele usaldusele rajaneva ühistegevuse arendamise teiste ühingutega ja liitudega;
- ühingu liikmetele nõustamisteenuste ja ravi korraldamine;
- taotleda puuetega laste ja nende vanemate organiseerumist ning laste paremat ettevalmistust iseseisvaks eluks;
- liikmete täienduskooliruse ja nõustamisteenuste korraldamine tervishoiualases tegavusvaldkondades.
Uuendatud: 11.2015.
Võru Ratastooliklubi
Asutatud: 23. detsember 1999
Asukoht: Lembitu 2, Võru linn, 65608
Esimees Väino Marjak
Tel. +372 7860 597;
Mobiil: +372 5622 0512
E-mail: marjak48@hot.ee
Klubi tegevus on suunatud vabatahtlik-omaalgatuslikule enesetäiendamisele. Vabatahtlikkus on vaba selles mõttes, et ta on vähe seotud kindlate nõuete ja kohustustega, kuid on suunatud isiksuse üldisele arengule, toimetuleku ja kompetentsuse suurendamisele.
Klubi osaleb Eesti Invaspordi Liidu korraldatud spordivõistlustel ja laagrites. Eriti populaarne on boccia mäng ja teistelgi aladel on klubi liikmed võitnud medaleid. Osalemine võistlustel ei suurenda mitte üksnes teadmisi ja oskusi, vaid annab eluhariduse ning suurendab inimese valmisolekut toimetulekuks igapäevaelu probleemidega.
Uuendatud: 11.2015.
Võru Päevakeskuse Ühing
Asutatud 21.juulil 2000
Asukoht: Jüri 19a, Võru linn, 65608
Avatud E–R kella 8.00–16.00
Juhatuse liige: Ruth Venkov
Tel. +372 7858 334
E-mail: pkvoru@gmail.com
Veeb: http://www.vorupaevakeskus.ee
Võru Päevakeskuse Ühing pakub erihooldusteenuseid psüühikahäiretega inimestele.
Päevakeskuses tegutsevad rühmad
- Viltimine – erinevate võtete kasutamine käelises tegevuses. Grupis osalemine annab võimaluse arendada oma motoorseid oskusi ja loovust. Samuti võimaldab avastada oma loomingulisi võimeid ja eksperimenteerida erinevate vahendite ning protsessidega.
- Muusika – muusika kuulamise grupp tegeleb muusikalise huvi ja eneseväljendamise arendamisega. See on seotud karaooke kuulamise- ja kaasa laulmisega. Kasutatakse võimalusel erinevaid rütmikapille.
- Nõustamisgrupp – grupis osalemine annab klientidele võimaluse rääkida probleemidest vastava spetsialistiga. Võimalik kasutada igal teisipäeval individuaalset nõustamist.
- Puhtusekasvatus – igapäevane enesehoolitsus (teab ja oskab kasutada hügieenitarbeid). Vestlused ja praktilised võtted kodu korrahoiu tagamisel.
- Füüsilise tegevuse rühm (spordihall) – kliendid saavad külastada spordihalli, harjutavad enesehügieen, erinevad harjutused, enesemassaaž, liikumine muusika saatel. Kava kokku panemisel arvestati sihtgrupi võimeid.
- Kodunduse rühm – menüü koostamine, vajalike ainete hankimine kauplusest, toidu valmistamine, serveerimine ja koristamine.
- Kaubandus – taara osakonna külastamine, klientidele kaupluste ja nendes asuvate osakondade tutvustamine.Kliendil kauba valimine ja maksmine.
Peale selle on Päevakeskuses võimalus vaadata erineva temaatikaga filme ja DVDsid, lugeda ajalehti ja ajakirju. Tulla kokku ja suhelda omavahel, ning leida uusi sõpru.
Arengusuunad
Rahastus
Võru Päevakeskuse Ühing on rahastatud riiklikult Sotsiaalministeeriumi poolt väljatöötatud pearaha süsteemi järgi, mis võimaldab kolmele Võru Päevakeskuse töötajale töötasud ja kulutused õppe- ja tegevusvahenditele. Kommunaal- ja rendikulud on kohustus tasuda kohalikel omavalitsustel.
Personal
Võru Päevakeskust juhib kolmeliikmeline juhatus. Põhikohaga töötab Üäevakeskuses kolm tegevusjuhendajat, lepinguliste töötajatena on ringijuhid ja nõustamisgrupijuht. Peale selle oli 2005 aasata veebruarist alates olnud abiks EVS vabatahlikud välisriikidest.
Igapäevased tegevused
Teenuse eesmärkideks on igapäevaelus vajalike oskuste arendamine rühmategevuse abil ja individuaalne töö kliendiga lähtuvalt tema vajadustest ning oskustest. Eesmärgiks on kodus elava inimese võimalikult iseseisev igapäevaeluga toimetuleku ning võimalikult täisväärtusliku ühiskonnaelus osalemise toetamine.
Tegevussuunad
Võru Päevakeskuse Ühing on asutatud juunis 2000, ning oma aktiivset tegevust klientidega alustati jaanuaris 2001.
Võru Päevakeskuse Ühing pakub Võru linna ja maakonnas elavatele täisealistele (18 – 63eluaastat) psüühilise erivajadusega (vaimupuue ja psühhiaatriline diagnoos) isikutele toetavatteenust, mis aitab toime tulla igapäevase eluga. Igapäevaelu toetamise teenus aitab ennetada teenust, mis aitab toime tulla igapäevase eluga. Igapäevaelu toetamise teenus aitab ennetada Võru Päevakeskuse klientide pikaajalisele hooldusele suunamist hooldekodudesse, ning aitab ka pereliikmeid probleemidega paremini toime tulla.
Võru Päevakeskuse Ühingu tegevuspõhimõteteks on:
- luua võimalused inimeste psüühiliste, füüsiliste ja sotsiaalsete oskuste arendamiseks;
- kaasta Võru maakonna psüühilise erivajadusega inimesi rehabilitatsiooni protsessi ning võimaldada neile suuremat iseseisvust ja aktiivsust;
- luua võimalused psüühilise erivajadusega inimeste tööks ja mõtestatuks tegevuseks, kasutades töö ja tegevusteraapia meetodeid;
- osaleda psüühilise erivajadusega inimeste tööharjumuse võimaluste loomisel, tööalase väljaõppe korraldamisel, töökoha leidmisel ja säilitamisel, toetuse osutamisel;
- tagada pereliikmete nõustamine, informeerimine ja toetamine;
- töötajate koolitamine ja informeerimine, vajadusel supervisioon.
Uuendatud: 11.2015.
Võrumaa Vaegkuuljate Ühing
Asutatud 1. märtsil 2001
Asukoht: Lembitu 2, Võru linn, 65608
Esimees Johannes Siidra
Tel. +372 7822 724,
Mobiil: +372 5813 3706
Email: johannes.siidra@mail.ee
Veeb: http://vaegkuuljad.kuusit.ee
Seltsi tegevuse eesmärgid:
- ühingu liikmetele harrastustegevuse; korraldamine vastavalt nende soovile Võru PIK tegevusringides;
- koostöö tegemine teiste puuetega inimeste ühenduste ja organisatsioonidega;
- iga kahe kuu tagant temaatiliste kohtumiste läbiviimine liikmete poolt soovitud teemadel (loengud,info,õppeprogrammid,võistlused jms);
- kord kvartalis infolehe väljaandmine;
- liikmete individuaalne nõustamine;
- kuuldeaparaatide ja abivahendite remondi organiseerimine.
Uuendatud: 11.2015.
Võrumaa Kurtide Ühing
Asutatud 21. novembril 2001
Asukoht: Lembitu 2, Võru linn, 65608
Registrikood: 80155716
Esinaine: Heli Haug
Tel. +372 5264 075
E-mail: helihaug@hot.ee
Veeb: http://www.vky.ee/
Ühingu ülesandeks on:
- võimaluste loomine kurtide omavaheliseks suhtlemiseks
- liikmete huvide väljendamine ja kaitsmine kõigil tasanditel: riiklikes ja kohalike võimu- ja valitsemisorganites;
- kultuuri- , spordi-, ning muude ühisürituste korraldamine;
- viipekeele õppe ja tõlke organiseerimine liikmetele;
- seadusandliku info edastamine kuulmispuudega inimesi puudutavate seaduste ja sotsiaalabi võimaluste kohta;
- koostöös Eesti Kurtide Liidu ning teiste kurtide ja vaegkuuljate ühingute ja omavalitsuste organitega Võrumaa kurtide probleemidele lahenduste leidmine, neile võrdsete õiguste tagamine osavõtuks täisväärtuslikust elust;
- osalemine projektitöödes;
- sidemete sõlmimine ja koostöö erinevate asutuste, seltside,kodade, liitudega juriidiliste ja füüsiliste isikutega Eesti Vabariigis ja välisriikides, kes on huvitatud ühingu tegevuse toetamisest;
- koostöö kohalike omavalitsustega;
- koostöö Võrumaa Puuetega Inimeste Kojaga.
Uuendatud: 11.2015.
Võrumaa Epilepsiaühendus
Asutatud 17. septembril 2003
Asukoht: Lembitu 2, Võru linn, 65608
Esinaine Kaie Kasak
Tel: +372 5150 349
E-mail: kaie.kasak@mail.ee
Võrumaa Epilepsiaühenduse eesmärgiks on:
- Võrumaa Epilepsiaühendus on viinud läbi infopäevi koos Epilepsialiiduga.
- Võrumaa Epilepsiaühendus käib koos vähemalt kord kvartalis.
- epilepsiaalaste teadmiste levitamine;
- Võrumaal elavate epilepsiahaigete ja nende hooldajate huvide sotsiaalne kaitse;
- sotsiaalhoolduse paremale korraldamisele kaasaaitamine;
- epilepsiaalaste uuringute ja ravi paremale korraldamisele kaasaaitamine;
Uuendatud: 11.2015.
Asutatud 04.10.2011 a.
Asukoht: Lembitu 2, Võru 65608
Esinaine Veera Karro
Tel nr: +372 5061 056
e-mail: vorureuma@gmail.com
Uuendatud: 11.2015.
Liikmesühingute info-kontaktandmete täiendamiseks/parandamiseks saadke palun info emailile: vorukoda@kuusit.ee
Views: 81