Rubriik: Kasulikku infot

Posted in Kasulikku infot

E-infopäev Toimetulek koroona-ajal

Head EPIKoja liikmesorganisatsioonid!

Palume teil kutset levitada ka oma liikmetele ja koostöövõrgustikes!

Kutsume teid osalema Eesti Puuetega Inimeste Koja E-infopäeval  puuetega inimestele “Toimetulek koroona-ajal”, mis toimub 10.06.2020 kell 12:45-15:00  videokonverentsina.

Osalemiseks vajate kvaliteetset internetiühendust, kõlarifunktsiooniga arvutit või nutiseadet.

Päevakava: 

12.45-13.00 Osalejate ja esinejate sisselogimine e-keskkonda Cisco Webex

13.00-13.10 Sissejuhatus. Anneli Habicht, Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht.

13.10-13.40 Puude otsuste pikendamine ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus eriolukorras ja eriolukorra järel. Leila Lahtvee,  Sotsiaalkindlustusameti ekspertiisi ja sotsiaaltoetuste talituse juhataja.

13.40-14.10 Töövõime hindamise otsuste pikendamine ja tööalane rehabilitatsiooniteenus eriolukorras ja eriolukorra järel. Sirlis Sõmer-Kull, Eesti Töötukassa töövõime hindamise ja töövõimet toetavate teenuste osakonna juhataja.

Paus 10 minutit

14.20-14.50 Erihoolekande kogemused ja võimalused eriolukorras ja eriolukorra järel. Liina Lanno, Erihoolekandeteenuste  Pakkujate liidu juhatuse esimees ja AS Hoolekandeteenused teenuste direktor.

14.50-15.20 – Puuetega inimeste pöördumised ja õiguskantsleri tegevus eriolukorras ning eriolukorra järel. Juta Saarevet, Õiguskantsleri kantselei puuetega inimeste õiguste valdkonna juht.

15.20-15.30 – Kokkuvõte päevast. Anneli Habicht

E-infopäeva otseülekanne on jälgitav ka EPIKoja Facebooki lehel.

Vajadusel tagame viipekeele ja kirjutustõlke.

E-infopäevale palume end registreerida 03.juuniks aadressil, mille leiate SIIT

Kõigile registreerunutele saadetakse e-posti aadressile osalemise kinnitus ja link, mille kaudu saab infopäeval liituda Cisco Webex videokõnede keskkonnaga.

Küsimuste korral palun kontakteeruge julgesti epikoda@epikoda.ee või telefonil 661 6614

Lootes teie aktiivsele osavõtule!

EPIKoja tegevmeeskond

Posted in Kasulikku infot

Anneli Habicht: puuetega inimesed ja salvräti õhendamine

Laupäeval jagasid puuetega inimeste organisatsioonid avalikkusega muret niigi ebapiisava rahastuse võimaliku mahuka kärpe osas. Ministeeriumi kommentaaridest puuetega inimeste murele aga selgus, et taolist ohtu justkui ei ole. Kuna osapoolte hinnang olukorrale on olnud niivõrd erinev, selgitab Anneli Habicht pisut puuetega inimeste vaatenurka.

Lugu algas sotsiaalministeeriumi poolt Eesti Puuetega Inimeste Fondile, puuetega inimeste organisatsioonide rahastuse koordineerijale, 9. aprillil saadetud pöördumisest seoses eriolukorraga. Kirjas tänati hea koostöö eest ja, viidates 2020. aasta hasartmängumaksu laekumiste kuni 50-protsendilise kahanemise hinnangule, teatati, et alates kolmandast kvartalist peab ministeerium väljamakstava toetuse summat vähendama.

Ministeerium avaldas soovi läbirääkimisteks, et leida antud olukorras kõigile parim lahendus ning pakkus välja ka omapoolsed võimalused: tõsta tulevikku tegevusi, mida eriolukorras ellu viia ei saa; pikendada tegevuste elluviimise perioodi (mis praktikas tähendab kolme aasta eelarve lahjendamist nelja aasta peale); jätta osa tegevusi ära või vähendada toetust kolmandas ja neljandas kvartalis ning jätta seejuures toetuse saaja otsustada, kuidas vähenenud mahus tegevust korraldada.

Kirjas anti võimalus fondipoolseteks ettepanekuteks, kuidas prognoositava tegevustoetusega toime tulla, kuid ka hoolikal ülelugemisel ei jäänud kirjapandust mingit kahtlust, et ees ootab mahukas kärbe.

Selgitan, miks puuetega inimeste organisatsioonidele – neid on Eesti Puuetega Inimeste Fondi poolt rahastatavas võrgustikus kokku paarisaja ringis – mõjus pöördumine tõsise ehmatusena.

Nagu ütlesin, on puuetega inimeste organisatsioonide rahastus olnud aastaid ebapiisav. Näiteks aastatel 2014 kuni 2019 püsis Eesti Puuetega Inimeste Kojaga liitunud organisatsioonide ja nende allorganisatsioonide kogutoetus hasartmängumaksust 950 000 euro mahus, samal ajal kui keskmine palk riigis kasvas 40 protsenti.

Organisatsioonide jaoks tähendab tegevustoetus raha ellujäämiseks ja sellest kaetakse vaid hädavajalikud kulud. Näiteks 2020. aastal pidi hasartmängumaksust tegevustoetust saama 272 puuetega inimeste ühingut, mis teeb organisatsiooni keskmiseks aastatoetuseks 4007 eurot.

Meie organisatsioonide argipäev tähendab paljude inimeste vabatahtlikku tööd, sageli isiklike liikumis- ja osaluspiirangute kiuste. Jah, võrgustikus on palju ühinguid ja ka seetõttu on iga üksiku organisatsiooni toetus eraldivõetuna ebapiisav. Kuid peame oma laia ja mitmekesist võrgustikku suureks väärtuseks.

Kuidas me muidu oskaksime esindusorganisatsioonina puuetega inimeste häält ühiskonnas võimendada, kelle kogemusele ja arvamusele toetuksime? Nimelt seda, laiale põhjale toetuvat arvamust, sotsiaalministeerium meilt ju partnerina ootab, et kujundada puuetega inimeste valdkonna poliitikat vastavalt tegelikele vajadustele.

Mõistame, et hasartmängumaksu laekumine väheneb ja varem kokkulepitu vajab ümberkorraldamist. Vajab ülevaatamist eelkõige küsimuses, kuidas tekkivat tühimikku rahaliselt täita. Operatiivse lahendusena võiks kaaluda hasartmängumaksu laekumiste vähenemise katmist riigieelarvelise eritoetusega. Omaette pikem teema on, kas üldse on mõistlik ja asjakohane katta puuetega inimeste organisatsioonide tegevustoetusi hasartmängumaksust või on selleks stabiilsemaid lahendusi. Kuid see on juba mõne teise loo teema.

Üks meie ühingu pikaaegne eestvedaja on tabavalt öelnud, et puuetega inimeste organisatsioonides ei arutleta selle üle, kas paneme lauale roosad või punased salvrätid. Hea, kui meil üldse salvrätte on!

Jah, tänu riigi väikesele, kuid siiski ellujäämist võimaldavale tegevustoetusele on meil salvrätid. Need ei ole kolmekordsed ega värvilised. Need ei ole isegi mitte kahekordsed. Kuid me oleme nende lihtsate ühekordsete salvrättidega suutnud säilitada suure, kogu Eestit katva puuetega inimeste eest seisva kodanikuühiskonna võrgustiku.

Laupäevasele puuetega inimeste organisatsioonide appikarjele kiirelt järgnenud sotsiaalministri Tanel Kiige kommentaar mõjus rahustavalt ja andis lootust, et leidub ka muu lahendus kui kärpimine. Sest mis juhtub ühekordse salvrätiga, kui seda püütakse õhendada?

Posted in Kasulikku infot

Anneli Habicht: empaatia õpituba

Paradoksaalsel moel on just puudega inimesed need, kes võiksid nõu anda, kuidas ühtäkki tekkinud tegevus- ja liikumispiirangutega hakkama saada, kirjutab Anneli Habicht.

Loe pikemalt: https://www.err.ee/1066760/anneli-habicht-empaatia-opituba

Posted in Kasulikku infot

Infoks: Kuidas korraldada ühingute tööd praeguses olukorras

Eriolukord riigis on suurema osa inimeste jaoks tavapärase töörežiimi pea peale keeranud ja tekitanud kindlasti omajagu segadust ja küsimusi ühingu töö korraldamisel.
Vabaühenduste Liidu huvikaitse spetsialist Alari Rammo on kokku mõned soovitused, kuidas uues olukorras toime tulla nii üldkoosolekute korraldamise, juhatuse liikme volituste pikendamise kui ka majandusaasta aruande heakskiitmissega:
Posted in Kasulikku infot

Võrumaa PIK tegevus seoses koroonaviirusega

Seoses COVID-19 koroonaviiruse tuvastamise ja selle leviku tõkestamisega on Võrumaa Puuetega Inimeste Koda ja Võru Pensionäride Päevakeskus suletud kuni 17.03.2020 (k.a.) . Homseks planeeritud üldkogu jääb ära, kõikide huviringide tegevus on peatatud kuni täiendava info saabumiseni. Ujumine homme 13.03 Väimela tervisekeskuses on omal vastusel, kuid mitte soovitatav, järgmise ujumise toimumine on täpsustamisel. Edasist infot saate Võru Linnavalitsuse kodulehelt, Võrumaa PIK kodulehelt ja FB lehelt. Võrumaa PIK tegevjuht Piia Õispuu töötab kodukontoris, telefon 56661650. PALUN MÕISTVAT SUHTUMIST!

Posted in Kasulikku infot

Väimela Tervisekeskus suletud

Väimela Tervisekeskus suletud 13.03-16.03.2020.

Edasiseks infoks jälgige meili postkasti, Facebooki-i ja Võrumaa PIK kodulehte

Posted in Kasulikku infot

Infopäev – Võru linnas pakutavaid teenuseid ja toetusi puuetega inimestele.

INFOPÄEV
8.APRILLIL KELL 10
Võrumaa Puuetega Inimeste Kojas
 
Võru linna sotsiaalosakonna juhataja Eve Illisson tutvustab Võru linnas pakutavaid teenuseid ja toetusi puuetega inimestele.
Tule kuulama ja küsimustele vastuseid saama!

 

Posted in Kasulikku infot

ILMI TERVISETUNNID

Kolmapäev 26.02 kell 11-12.30
Esmaspäev 09.03 kell 11-12.30
Neljapäev 26.03 kell 11-12.30
Kolmapäev 08.04 kell 11-12.30
Neljapäev 23.04 kell 11-12.30
Teisipäev 12.05 kell 11-12.30
Neljapäev 28.05 kell 11-12.30

Vastuvõtt Võru Pensionäride Päevakeskuses (Võru, Lembitu tn.2)

Posted in Kasulikku infot

Infoks: Riigi Kinnisvara uudiskiri riigimajade ligipääsetavusest

Tere!

Jagame teile Riigi Kinnisvara uudiskirja, milles juttu riigimajade ligipääsetavusest. Teadmiseks, et EPIKoda on viimased paar kuud olnud ligipääsetavust puudutavatesse aruteludesse koos meie liikmetega kaasatud. Loodame, et loodavad lahendused saavad eeskujuks ka teistele arendajatele.
Kui mõiste riigimaja vajab värskendamist, siis tasub sirvida “Riigimajade loomise kontseptsiooni” – https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/riigimajade_loomise_kontseptsioon_2018.pdf
Head lugemist!
Helen Kask
EPIKoda
Posted in Kasulikku infot

Puuetega inimeste eluruumide kohandamine

Riigi Tugiteenuste Keskus kuulutas 20. jaanuaril välja III taotlusvooru puuetega inimeste kodude füüsiliseks kohandamiseks.
Eelmistes voorudes eraldatud vahendite toel on Võru linnas kohandatud vastavalt 9 ja 14 puudega inimese eluruumi.
Kolmandas voorus on linnale eraldatud vahendeid vaid viie puudega isiku eluruumi kohanduse tegemiseks.
Eeltoodut arvestades ootab Võru linnavalitsus kirjalikke taotlusi hiljemalt 10. veebruariks 2020.
Taotlused palume esitada posti teel aadressil Jüri 11, 65620 Võru või e-posti aadressil info@voru.ee.
Taotlusi saab esitada ka sotsiaaltööosakonnas kohapeal.
Kohanduse taotlemiseks peab esitama linnavalitsusele vormikohase taotluse, mis on leitav Võru linna kodulehelt (https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4190/9201/9018/Taotlus.pdf#)  ja Võru linnavalitsuse infosaalist.
Kohandust on õigus taotleda puudega isikul, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on Võru linn. Kohandust võib puudega isikule taotleda ka puudega isiku lapsevanem, eestkostja või volitatud isik.
Toetust on võimalik taotleda kohanduse saaja eluruumi (kohanduse saaja rahvastikuregistrijärgne ja tegelik elukoht) vajaduspõhiseks kohandamiseks:
1) liikuvusega seotud toimingute parandamiseks, sealhulgas eluruumi sissepääsu, hoone välisukse ja eluruumi vahelise käigutee, hoone ja selle territooriumile sissepääsu või piirde kohandamist;
2) hügieenitoimingute parandamiseks;
3) köögitoimingute parandamiseks.
Täpsema info puudega isiku eluaseme kohandamise korra kohta leiab https://www.riigiteataja.ee/akt/418122018005?leiaKehtiv 
Meedet kaasrahastab Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu Fond
Lisainfo:
sotsiaaltööosakonna juhataja Eve Ilisson tel 785 0921
arendusnõunik Tiina Hallimäe tel 785 0922