Muudatused abivahendite hüvitamistingimustes alates 1. maist 2022
1.mail 2022 jõustuvad sotsiaalhoolekande seaduse muudatused, mille järgselt hakkab üla– ja
alajäsemeproteese ning hülsse hüvitama üksnes Sotsiaalkindlustusamet (SKA). Seoses sellega
ei ole alates mai kuust üla– ja alajäsemeproteesi soetamisel enam vajalik puude raskusastme või
töövõime languse olemasolu. Riigipoolse soodustusega üla– ja alajäsemeproteeside soetamiseks
on edaspidi vaja paberkandjal abivahendi tõendit, millel on välja toodud info, millist proteesi
inimene vajab.
Tõendi üla– ja alajäseme proteesile saavad välja kirjutada nii perearstid, eriarstid, üldarstid kui
ka arst–residendid. Samuti võib proteesi vajadus olla välja toodud inimesele koostatud
rehabilitatsiooniplaanis. Tõendile on vaja märkida konkreetse abivahendi nimetus (nt
sääreprotees), kirjeldus või abivahendi ISO–kood (näiteks ISO–kood 06.24.09 sääreprotees).
Hülssidele tõendit välja kirjutada ei ole vaja, kuna hülsside saamise eelduseks on proteesi
tehing. Abivahendi tõendi vormina võib kasutada asutuse enda vormi.
Muudatuse jõustumise järel on esmaproteesi vajajal võimalik SKA süsteemist kohe saada
esimene protees juba loetelus oleva I–IV aktiivsusgrupi alt (tulenevalt isiku taastumisest,
füüsilisest aktiivsusest, liikumiskeskkonnast, tööhõivest jms), mistõttu ei looda SKA
abivahendite loetellu eraldi esmaste proteeside ISO–koode. Kui inimene on esimese proteesiga
kohanenud ning vajab aasta või paari pärast aktiivsemat proteesi, on võimalik proteesi
komponendid (nt laba, põlvesõlm) aktiivsemate vastu välja vahetada või taotleda erimenetluse
teel uus aktiivsem protees.
Esmase proteesi saajatele luuakse eraldi esmaste hülsside ISO–koodid. ISO–koodid luuakse nii
lamineeritud kui silikoonist alajäsemehülssidele ning esmaproteesi kandjal on võimalik soetada
viie aasta jooksul kaks hülssi ühe kehapoole kohta. Tegemist on ISO–koodidega, mis on
mõeldud ainult esmakordsele jäsemeproteesi saajale kasutamiseks üks kord viie aasta jooksul.
Loodavatele koodidele kehtivad samad piirhinnad, mis tavapärastele hülssidele. Pärast esmaste
hülsside soetamist saab isik hülsse tavapäraste hülsi koodide alt.
NB! Enne 1. maid 2022 koostatud meditsiiniseadme retsepti (digiretsepti) alusel on võimalik
esmaseid proteese ja kordushülsse soetada meditsiiniseadme retsepti kehtivuse lõpuni, kuid
mitte kauem kui 31. detsembrini 2022. a. Digiretsepti alusel valmistatud proteeside ja hülsside
eest maksab Eesti Haigekassa.
Seni kehtinud sotsiaalhoolekande seaduse alusel oli 16–17–aastaste töövõime kaotusega lastele
abivahendi soetamisel soodustuse protsent olenevalt abivahendist 40%–90%. Alates 1. maist
2022 on kõigil 16–17–aastastel, kellel on tuvastatud üksnes töövõime langus, soetada kõiki
abivahendite loetelus olevaid abivahendeid 90 protsendilise soodustusega.
Tõsteti ka osade abivahendite piirhindu. Piirhinda tõsteti libilinadel 49 eurolt 58,4 euroni, laste
kõrvasisestel ja –tagustel kuuldeaparaatidel 680 eurolt 736 euroni.
Lisaks suurendati söögipõllede piirlimiiti 60 tükilt 120 tükini ühes kalendrikuus. Ratastoolide
ja rehvide limiiti tõsteti kahelt tükilt nelja tükini.
Muudatusi tehti ka abivahendi vajaduse tuvastajate osas. Alates mai kuust saavad
ortopeedilistele jalatsitele esmatõendeid väljastada ka füsioterapeudid. Puude raskusastmeta
lastele see ei rakendu ning neil on vaja jätkuvalt ortopeediliste jalatsiste soetamiseks eriarsti
tõendit.
Õed ja ämmaemandad lisati elektriliselt reguleeritava voodi, tugikäepidemete ja hingedega
tugipuude ja käetugede vajaduse tuvastajate ringi. Häire–, osutamis–, meeldetuletus– ja
signaliseerimisseadmete alla kuuluvate vastuvõtjate vajaduse tuvastajaks lisatakse üldarstid ja
arst–residentid.
Dialoogiseadmete (kommunikaatorite) puhul kaotatakse piirhind ning lisatakse eritaotluse
klausel. Erimenetluse teel on SKA–l võimalik täiendavalt välja selgitada/täpsustada
konkreetsema abivahendi mudeli vajadus ja kasutaja eeldused konkreetse abivahendi edukaks
kasutamiseks. Lisaks võimaldatakse edaspidi kommunikaatorite ISO koodi alt sama eesmärki
ja funktsiooni täitvaid alternatiivkommunikatsiooni vahendeid: alternatiivseid sisendseadmeid,
lähisuhtlustarkvara, õppemänge.
Hits: 42
