Category: Kasulikku infot
Infopäev 18.11.2020 Internetist jälgitav
Tallinna Puuetega Inimeste Koda ja Eesti Puuetega Inimeste Koda korraldavad 18. novembril 2020 kell 10.00- 13.30 Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses (Endla 59, Tallinn) infopäeva puudega inimestele.
Päevakava:
10.00-10.15 Tervitused ja sissejuhatus infopäeva
10.15-11.00 Ülevaade puudega laste tugiteenustega seotud muudatustest
Ebeli Berkman, Sotsiaalkindlustusameti puudega laste tugiteenuste juht
11.00-11.30 Puudega laste vanemate toetusvõimalused
Rutt Aho, MTÜ Grupi Tugi kogemusnõustaja
11.30-12.00 Kohvipaus
12.00-12:45 Puude tuvastamine- miks, kellele, kuidas
Leila Lahtvee, Sotsiaalkindlustusameti ekspertiisi ja sotsiaaltoetuste talituse juhataja
12:45-13:30 Töövõime hindamine ja puude tuvastamine – Eesti Puuetega Inimeste Koja nõustamisteenuse vaade ja soovitused
Kristi Rekand, Eesti Puuetega Inimeste Koja nõustaja
Eelregistreerimine infopäevale kuni 12. novembrini SIIN või telefonil: 65 64 048
Vajadusel tagame eesti viipekeele ja kirjutustõlke.
Infopäevast toimub ka otseülekanne, mida on võimalik turvaliselt ja mugavalt jälgida EPIKoja Facebooki lehe kaudu.
Lisainfo ja küsimused: Tauno Asuja, e-post: tauno.asuja@epikoda.ee, tel: 661 66 14
Hits: 8
Täpsusorienteerumise „ Võru sügis 2020 “ võistlusjuhend
Täpsusorienteerumise „ Võru sügis 2020 “ võistlusjuhend
Aeg: Pühapäev, 25. oktoober 2020. Stardi algus 12.00
NB! Kl.11.30 toimub soovijatele kohapealne infotund – osavõtusoovist teatada registreerimisel!
Koht: Võru Spordikeskuse ümbrus
Võistlusreeglitest:
Võistleja saab stardist orienteerumiskaardi ja kontrollkaardi. Kontrollpunktide (KP) asukohad on kantud kaardile. Võistleja peab läbima raja ettenähtud KPde järjekorras. Liikuda võib üksnes mööda laia pruuni joonega kaardil kujutatud teid ja teeradu, nendelt lahkumine on keelatud. Liikuda võib jalgsi, sh. kasutades mistahes abivahendit, ratastooliga vms. Võistlejal, kes puude tõttu vajab kõrvalabi, võib olla saatja.
Kaardil on märgitud KPde piirkonnas maastikul 3 kuni 5 KP tähist. Iga KP tähise läheduses on tee või raja ääres tähistatud otsustuskoht, mille külge on riputatud komposter. Võistleja peab kaarti tõlgendades ja KP legendi kasutades otsustama, milline maastikul olevatest KP tähistest vastab kaardil trükid KP ringi keskpunktile. KP tähistele vastavad tähed A; B; C; D ja E vaadatuna otsustuskohast vasakult paremale (s.t. vasakpoolseimale tähisele vastab alati täht A). Vastus tuleb märkida otsustuskoha piirkonnast lahkumata, komposteerides kontrollkaardi vastavas veerus asuvat lahtrit. Kui ükski maastikul asuvatest KP tähistest ei vasta kaardil näidatud KP ringi keskpunktile, komposteeritakse lahtrisse Z.
Rajal on 1 kuni 2 ajavõtuga kontrollpunkti. Ajavõtuga KPde piirkonnas on maastikul kuni 5 KP tähist. Ajavõtuga kontrollpunkte ei ole kantud sellele orienteerumiskaardile, mille võistlejad saavad stardis. Ajavõtuga KP juures pannakse võistleja istuma sellisesse asendisse , et ta näeb kõiki KP tähiseid. Samaaegselt stopperi käivitamisega annab kohtunik võistlejale kaardi, mis kajastab ainult KP ümbruse piirkonda ning millele on kantud KP ring ja legend. Aeg fikseeritakse hetkel kui võistleja annab vastuse. Kontrollaeg ajavõtuga kontrollpunktis on 1 minut.
Kõik võistlejad peavad läbima finiši. Finišis annab võistleja kohtunikule ära orienteerumiskaardi ja kontrollkaardi. Orienteerumiskaart ja kontrollkaart tagastatakse lõpetanud võistlejatele peale viimase võistleja finišit.
Raja läbimise kiirus ei ole tulemuse arvetuse seisukohalt oluline, tingimusel, et rada läbitakse kontrollaja piires. Kontrollaeg sõltub raja pikkusest ja KP-de arvust, kuid see ei ole üle 2 tunni.
Tulemuste arvestus: Iga õigesti märgitud kontrollpunkt annab ühe punkti. Ajavõtuga kontrollpunktide puhul annab ühe punkti õige vastus, mis on antud kuni 60 sekundi jooksul. Vale vastus ajavõtuga KP-s toob kaasa trahvi 60 sekundit, mis liidetakse vastamiseks kulunud ajale. Ajavõtuga KP 60 sekundi jooksul vastuse mitteandmine toob kaasa trahvi 120 sekundit. Mõlemas ajavõtuga KP vastamiseks kulunud ajad (koos võimalike trahvidega) liidetakse kokku, see moodustab võistleja koguaja ajavõtuga KPdes. Tulemuse arvestuses järjestatakse võistlejad kogutud punktisumma alusel. Võrdse punktisummaga võistlejad järjestatakse ajavõtuga KPde koguaja alusel, väiksem aeg annab kõrgema koha.
Võistlusklassid:
Kaks võistlusklassi: avatud klass, paraolümpia klass, noorte klass. Avatud klassis võivad osaleda kõik soovijad sõltumata soost ja vanusest. Paraolümpia klassis võivad osaleda püsiva ja olulise liikumispuudega inimesed.
Registreerimine:
Võistlusest osavõtuks ja infotunniks on vajalik eelregistreerimine hiljemalt 19. okt. 2020. Registreerida saab e-postiga marjak48@gmail.com või telefonil 56220512, teatades võistleja nime ja võistlusklassi Osavõtutasu 3 €. koha peal.
Autasustamine: võistlusklassi kolme paremat autasustatakse diplomi ja medaliga.
Korraldajad: Eesti Invaspordi Liit, Orienteerumisklubi Võru, Võru Ratastooliklubi
Rajameister, peakohtunik, infotunni läbiviija Sixten Sild, telf. 5068377
Hits: 12
Kutse: Virtuaalsele tervisestatistika teabepäevale
23. oktoober 2020 Worksup veebikeskkonnas
Kõik tervisestatistika kasutajad, koostööpartnerid ning teised huvilised on oodatud kuulama ja kaasa mõtlema.
Teabepäev on pühendatud suuresti õdede ja ämmaemandate tööle – vaatame koos Eesti Õdede Liidu presidendi Anneli Kannusega, milline on õenduse olukord Eestis. Räägime kahest tööriistast, mis on vajalikud igale tervisestatistika kasutajale. Pärast väikest kontorijoogat ja pausi tuleb juttu vähihaigestumise prognoosimisest, mis põhineb sel aastal Tartu Ülikoolis kaitstud magistritööl. Teabepäeva lõpetab värske tervishoiutöötajate palgastatistika tutvustus.
Teabepäevale palume registreeruda veebiaadressil
https://admin.tai.ee/poll/index.php/769864?lang=et hiljemalt 22.10.
Päev enne üritust saadetakse registreerunutele link, mille kaudu saab üritusega liituda.
Üritus on tasuta.
Parimate soovidega
Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika osakond
Hits: 5
Peagi saab sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses näha oma abivahendi tehinguid
1. oktoobrist saab sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses näha oma varasemaid ja ka uusi abivahendi ostu- ja üüritehinguid. Tehingute info abivahendite müüjate ja sotsiaalkindlustusameti vahel muutub reaalajas jälgitavaks. Paralleelselt jääb esialgu kasutusele ka isikliku abivahendi kaart, nii nagu see on siiani olnud. Teenuseosutaja teeb sissekande abivahendi ostnud inimese abivahendi kaardile ja ka digisüsteemi.
Abivahendi vajaja jaoks 1. oktoobri muudatus olulist ümberkorraldust kaasa ei too. Riigipoolse soodustusega tehingu tegemiseks on inimesel jätkuvalt vaja taotleda sotsiaalkindlustusametist isikliku abivahendi kaart ning see teenuseosutaja juurde kaasa võtta. Lisaks isikliku abivahendi kaardile on abivahendi soetamiseks jätkuvalt vaja spetsialisti poolt väljastatud abivahendi paberkandjal tõend. Paberil abivahendi kaart kaob täielikult ära hiljemalt 1. jaanuarist 2021. Isikliku abivahendi kaardi kasutamine jätkub tavapäraselt, kuniks teavitame avalikkust sellest eraldi.
Abivahendite e-teenust on sotsiaalkindlustusamet arendanud alates 2019. aasta septembrist. E-teenuse loomise eesmärk on inimese jaoks paberivaba teenus, mis võimaldab asjaajamist lihtsalt ja mugavalt. 1. oktoobrist rakenduv muudatus on abivahendite e-teenuse arendamise esimene samm ning amet jätkab protsessi parendamisega, et see inimese jaoks veelgi mugavamaks muuta.
Selleks, et amet saaks 1. oktoobril digisüsteemi esimese etapi kasutusele võtta, tuleb kõik septembrikuu abivahendi tehingud süsteemi sisestada kuu viimasel päeval. Selle tõttu ei saa 30. septembril abivahendeid müüvad ettevõtted teha riigipoolse soodustusega tehinguid, et amet saaks sellel päeval teenuseosutajatelt tehingute info kokku koguda ja need uude süsteemi üle kanda. Kõigil eelnevatel ja järgnevatel päevadel saab riigisoodustusega abivahendi ostu- ja üüritehinguid teha tavapärasel viisil.
Hits: 10
Veebipõhiselt vaadatav Infopäev
Lääne- Virumaa Puuetega Inimeste Koda ja Eesti Puuetega Inimeste Koda korraldavad 7. septembril 2020 kell 10.00- 13.30 Rakveres (Targa maja konverentsiruum, Lai tn 20) infopäeva puudega ja vähenenud töövõimega inimestele.
Päevakava:
10-11:30 Puude tuvastamine ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus – miks, kellele, kuidas
Leila Lahtvee, Sotsiaalkindlustusameti ekspertiisi ja sotsiaaltoetuste talituse juhataja
Helen Tähtvere, Sotsiaalkindlustusameti erihoolekande ja rehabilitatsiooni talituse juhataja
11:30-12:00 kohvipaus
12-12:45 Puuetega inimeste õigused ja mida nendega saab peale hakata
Juta Saarevet, Õiguskantsleri Kantselei puuetega inimeste õiguste valdkonna juht
12:45-13:30 Töövõime hindamise ja puude tuvastamine – Eesti Puuetega Inimeste Koja nõustamisteenuse vaade ja soovitused
Kristi Rekand, Eesti Puuetega Inimeste Koja nõustaja
Peale infopäeva on osalejatel võimalik saada individuaalset nõustamist seoses töövõime või puude raskusastme hindamise taotlemisega. Nõustamine toimub eelregistreerimisega kuni 3. septembrini e-posti aadressil noustaja@epikoda.ee või telefonil 671 5909.
Eelregistreerimine infopäevale kuni 3. septembrini Lääne- Virumaa Puuetega Inimeste Koja telefonil: 53 429 043 või e-posti aadressil: virukoda@virukoda.ee
Hits: 6
Kutsume osalema: Küsitlus puudega inimeste toimetulekust kriisiajal
Oleme koostanud Eesti Puuetega Inimeste Kojas anonüümse küsitluse, millega soovime koguda infot selle kohta, kuidas puudega ja erivajadustega inimesed ning nende pered tulid ja tulevad toime kriisiajal ehk perioodil eriolukorra kehtestamisest kuni praeguseni. Selleks palume puuetega inimestel ja/või nende lähedastel leida 10-30 minutit, et vastata veebiküsitlusele.
Sinu panus on oluline, sest küsitluse kokkuvõtte edastame sotsiaalministeeriumile ning haridus- ja teadusministeeriumile eesmärgiga võtta tuleviku kriisimeetmete kujundamisel arvesse puuetega ja erivajadustega inimeste kogemusi ja vajadusi.
Palun jaga küsitlust ka teistele puuetega ja erivajadustega inimestele ning puuete ja erivajadustega laste vanematele!
Küsitlus jääb avatuks kuni 19.06.
Vasta küsitlusele lihtsustatud keeles
Suur aitäh vastamast!
Lisaküsimuste korral võta ühendust: epikoda@epikoda.ee või 661 6629
Hits: 4
E-infopäev Toimetulek koroona-ajal
Head EPIKoja liikmesorganisatsioonid!
Palume teil kutset levitada ka oma liikmetele ja koostöövõrgustikes!
Kutsume teid osalema Eesti Puuetega Inimeste Koja E-infopäeval puuetega inimestele “Toimetulek koroona-ajal”, mis toimub 10.06.2020 kell 12:45-15:00 videokonverentsina.
Osalemiseks vajate kvaliteetset internetiühendust, kõlarifunktsiooniga arvutit või nutiseadet.
Päevakava:
12.45-13.00 Osalejate ja esinejate sisselogimine e-keskkonda Cisco Webex
13.00-13.10 Sissejuhatus. Anneli Habicht, Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht.
13.10-13.40 Puude otsuste pikendamine ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus eriolukorras ja eriolukorra järel. Leila Lahtvee, Sotsiaalkindlustusameti ekspertiisi ja sotsiaaltoetuste talituse juhataja.
13.40-14.10 Töövõime hindamise otsuste pikendamine ja tööalane rehabilitatsiooniteenus eriolukorras ja eriolukorra järel. Sirlis Sõmer-Kull, Eesti Töötukassa töövõime hindamise ja töövõimet toetavate teenuste osakonna juhataja.
Paus 10 minutit
14.20-14.50 Erihoolekande kogemused ja võimalused eriolukorras ja eriolukorra järel. Liina Lanno, Erihoolekandeteenuste Pakkujate liidu juhatuse esimees ja AS Hoolekandeteenused teenuste direktor.
14.50-15.20 – Puuetega inimeste pöördumised ja õiguskantsleri tegevus eriolukorras ning eriolukorra järel. Juta Saarevet, Õiguskantsleri kantselei puuetega inimeste õiguste valdkonna juht.
15.20-15.30 – Kokkuvõte päevast. Anneli Habicht
E-infopäeva otseülekanne on jälgitav ka EPIKoja Facebooki lehel.
Vajadusel tagame viipekeele ja kirjutustõlke.
E-infopäevale palume end registreerida 03.juuniks aadressil, mille leiate SIIT
Kõigile registreerunutele saadetakse e-posti aadressile osalemise kinnitus ja link, mille kaudu saab infopäeval liituda Cisco Webex videokõnede keskkonnaga.
Küsimuste korral palun kontakteeruge julgesti epikoda@epikoda.ee või telefonil 661 6614
Lootes teie aktiivsele osavõtule!
EPIKoja tegevmeeskond
Hits: 6
Anneli Habicht: puuetega inimesed ja salvräti õhendamine
Laupäeval jagasid puuetega inimeste organisatsioonid avalikkusega muret niigi ebapiisava rahastuse võimaliku mahuka kärpe osas. Ministeeriumi kommentaaridest puuetega inimeste murele aga selgus, et taolist ohtu justkui ei ole. Kuna osapoolte hinnang olukorrale on olnud niivõrd erinev, selgitab Anneli Habicht pisut puuetega inimeste vaatenurka.
Lugu algas sotsiaalministeeriumi poolt Eesti Puuetega Inimeste Fondile, puuetega inimeste organisatsioonide rahastuse koordineerijale, 9. aprillil saadetud pöördumisest seoses eriolukorraga. Kirjas tänati hea koostöö eest ja, viidates 2020. aasta hasartmängumaksu laekumiste kuni 50-protsendilise kahanemise hinnangule, teatati, et alates kolmandast kvartalist peab ministeerium väljamakstava toetuse summat vähendama.
Ministeerium avaldas soovi läbirääkimisteks, et leida antud olukorras kõigile parim lahendus ning pakkus välja ka omapoolsed võimalused: tõsta tulevikku tegevusi, mida eriolukorras ellu viia ei saa; pikendada tegevuste elluviimise perioodi (mis praktikas tähendab kolme aasta eelarve lahjendamist nelja aasta peale); jätta osa tegevusi ära või vähendada toetust kolmandas ja neljandas kvartalis ning jätta seejuures toetuse saaja otsustada, kuidas vähenenud mahus tegevust korraldada.
Kirjas anti võimalus fondipoolseteks ettepanekuteks, kuidas prognoositava tegevustoetusega toime tulla, kuid ka hoolikal ülelugemisel ei jäänud kirjapandust mingit kahtlust, et ees ootab mahukas kärbe.
Selgitan, miks puuetega inimeste organisatsioonidele – neid on Eesti Puuetega Inimeste Fondi poolt rahastatavas võrgustikus kokku paarisaja ringis – mõjus pöördumine tõsise ehmatusena.
Nagu ütlesin, on puuetega inimeste organisatsioonide rahastus olnud aastaid ebapiisav. Näiteks aastatel 2014 kuni 2019 püsis Eesti Puuetega Inimeste Kojaga liitunud organisatsioonide ja nende allorganisatsioonide kogutoetus hasartmängumaksust 950 000 euro mahus, samal ajal kui keskmine palk riigis kasvas 40 protsenti.
Organisatsioonide jaoks tähendab tegevustoetus raha ellujäämiseks ja sellest kaetakse vaid hädavajalikud kulud. Näiteks 2020. aastal pidi hasartmängumaksust tegevustoetust saama 272 puuetega inimeste ühingut, mis teeb organisatsiooni keskmiseks aastatoetuseks 4007 eurot.
Meie organisatsioonide argipäev tähendab paljude inimeste vabatahtlikku tööd, sageli isiklike liikumis- ja osaluspiirangute kiuste. Jah, võrgustikus on palju ühinguid ja ka seetõttu on iga üksiku organisatsiooni toetus eraldivõetuna ebapiisav. Kuid peame oma laia ja mitmekesist võrgustikku suureks väärtuseks.
Kuidas me muidu oskaksime esindusorganisatsioonina puuetega inimeste häält ühiskonnas võimendada, kelle kogemusele ja arvamusele toetuksime? Nimelt seda, laiale põhjale toetuvat arvamust, sotsiaalministeerium meilt ju partnerina ootab, et kujundada puuetega inimeste valdkonna poliitikat vastavalt tegelikele vajadustele.
Mõistame, et hasartmängumaksu laekumine väheneb ja varem kokkulepitu vajab ümberkorraldamist. Vajab ülevaatamist eelkõige küsimuses, kuidas tekkivat tühimikku rahaliselt täita. Operatiivse lahendusena võiks kaaluda hasartmängumaksu laekumiste vähenemise katmist riigieelarvelise eritoetusega. Omaette pikem teema on, kas üldse on mõistlik ja asjakohane katta puuetega inimeste organisatsioonide tegevustoetusi hasartmängumaksust või on selleks stabiilsemaid lahendusi. Kuid see on juba mõne teise loo teema.
Üks meie ühingu pikaaegne eestvedaja on tabavalt öelnud, et puuetega inimeste organisatsioonides ei arutleta selle üle, kas paneme lauale roosad või punased salvrätid. Hea, kui meil üldse salvrätte on!
Jah, tänu riigi väikesele, kuid siiski ellujäämist võimaldavale tegevustoetusele on meil salvrätid. Need ei ole kolmekordsed ega värvilised. Need ei ole isegi mitte kahekordsed. Kuid me oleme nende lihtsate ühekordsete salvrättidega suutnud säilitada suure, kogu Eestit katva puuetega inimeste eest seisva kodanikuühiskonna võrgustiku.
Laupäevasele puuetega inimeste organisatsioonide appikarjele kiirelt järgnenud sotsiaalministri Tanel Kiige kommentaar mõjus rahustavalt ja andis lootust, et leidub ka muu lahendus kui kärpimine. Sest mis juhtub ühekordse salvrätiga, kui seda püütakse õhendada?
Hits: 6
Anneli Habicht: empaatia õpituba
Paradoksaalsel moel on just puudega inimesed need, kes võiksid nõu anda, kuidas ühtäkki tekkinud tegevus- ja liikumispiirangutega hakkama saada, kirjutab Anneli Habicht.
Loe pikemalt: https://www.err.ee/1066760/anneli-habicht-empaatia-opituba
Hits: 4
