Võru Ratastooliklubi liigub vurinal edasi

SÜNNIPÄEV •

Kümne­aas­ta­ne Võru ratastooliklubi on üks maakonna aktiivsemaid puuetega inimeste ühinguid. Läinud nädalal Varese küla­listemajas tehtigi ümmargu­sest arvust tegevusaastatest kokkuvõtteid ja kinnitati soovi täispurjedes edasi liikuda.

Ratastooliklubi ei ühenda ainult ratastooli kasutajaid, vaid üldse liikumispuuetega inimesi. Liikmeid on praegu 36 ja neile oodatakse lahkesti lisa. Tegevusest juba puudu ei tule. „Põhiline on sport,” nimetas klubi esimees Väino Marjak enda ja kaaslaste peamise ühishuvi ja -harrastuse ning ilmestas öeldut loeteluga: kergejõustik, ujumine, male, kabe, keegel, koroona, kalapüük, boccia…

 

Väärib rõhutamist, et kõik see on paljuski meeste õlul: kui muidu kipub ­seltsitegevus olema rohkem naiste pärusmaa, siis ratastooliklubis annavad tooni mehed.

Ratastooliklubilased kor­ral­davad ise võistlusi. Juba traditsiooniks on saanud suvine bocciaturniir Rõuge ­Ööbikuorus; sel suvel peeti Võru uuel staadionil aga heitealade spartakiaadi, mida austas osavõtuga ka lätlasest paraolümpiavõitja Aigars Apinis.

 

Teisalt võetakse vastu kõigi teiste klubide ja invaspordiliidu võistluskutsed. ­Väino Marjak, kelle trumbiks on kergejõustiku heitealad, on ise eeskujuks ja võib öelda, et on spordiga veel mõnegi mehe n-ö august välja aidanud.

 

„Tulevad, tulevad. Vanasti pidi kättpidi vedama, nüüd juba nõuavad,” kommenteeris ta klubikaaslaste kaasalöömisindu. Transpordimure aitas mõni aeg tagasi lahendada linnavalitsus, andes klubi kasutusse invabussi. See on küll päevinäinud, aga valmis veel teenima. Samas, uue vastu poleks klubil ka midagi.

Unistada võib — sünnipäevad seostuvad ikka soovidega. Ratastooli­klubi on toimetanud seni suuresti projektiraha toel. Loomulikult pole neil ka midagi heldete sponsorite vastu. Samuti kuluksid ära oma ruumid.

 

Tahta võiks palju, eelkõige oodatakse aga rohkem mõistmist. Liikumispuuetega, eriti ratastooliinimeste suur probleem Võrus on tualettide nappus. Invatualetti pole näiteks üheski Võru toidukohas. „Paljud tuleksidki kodust välja, aga see probleemide probleem võtab tahtmise ära,” lausus Väino Marjak.

Varese külalistemajas keskenduti küll nende soovide täitmisele, mille peale oma hammas hakkab: ammutati head tuju ja jõudu koosolemisest ning tantsust Untsakate pillilugude saatel.

 

Allikas:  http://www.vorumaateataja.ee/?a=uudised&b=10157

Hits: 16

Author: janno