Puuetega inimeste ühingud

PUUETEGA INIMESTE ÜHINGUTE UUDISEID
26-11-2021 - 08:38 - Diabeedikool - Liikudes teeme head 2021

Maailma diabeedipäeva raames toimus heategevuslik liikumiskuu “Liikudes teeme head”. Maailma Diabeedipäeva raames korraldas Novo Nordisk koos partneritega teist aastat järjest heategevusliku liikumiskuu „Liikudes teeme head,“ mis kestis 14. oktoobrist kuni 14. novembrini 2021.a. ning mille raames oli kõigil võimalik osa võtta virtuaalsest kõnnist/jooksust ning 14. novembril ka 5 km kõnnist/jooksust Tartus Tähtvere Spordipargis.

The post Liikudes teeme head 2021 appeared first on Diabeedikool.

19-11-2021 - 11:10 - Eesti Vaegkuuljate Liit - Selge Kõneleja 2022 – kandidaatide nimetamine
Valime jälle Selgeid kõnelejaid telesaatejuhtide, raadiosaatejuhtide, teatrinäitlejate ja suunamudijate hulgast. Selged kõnelejad on need inimesed, kelle diktsioon on selge, kõnetempo rahulik, hääletoon ilmekas ning kes ei „söö“ sõnalõppe. Loe lähemalt meie Selgetest kõnelejatest siit: https://vaegkuuljad.ee/kuulmisabi/selge-konelemine/ Selge Kõneleja valime kahe vooru tulemusena. – Esimeses voorus kogume kandidaatide nimesid, kes võiksid saada Selgeks Kõnelejaks. – Teises voorus […]
01-11-2021 - 07:11 - Eesti Kogelejate Ühing - Rahvusvaheline kogeluse päev Terevisioonis, Ringvaates ja Sõpruse kinos

22. oktoobri, kogeluse teadlikustamise päeva varahommikul andis ETV Terevisooni saatejuhile Owe Petersellile intervjuu ühingu juhatuse liige Hardi Sigus. Juttu tehti nii kogeluse eri vormidest kui meetoditest, mille abil saab kõnet sujuvamaks muuta. Samuti sellest, kuidas kaasvestleja saaks kogelejat aidata. Vaata saadet: https://etv.err.ee/1608363351/terevisioon, aeg 13:38 – […]

The post Rahvusvaheline kogeluse päev Terevisioonis, Ringvaates ja Sõpruse kinos appeared first on Eesti Kogelejate Ühing.

26-10-2021 - 07:29 - Eesti Vaegkuuljate Liit - Hiiumaa Vaegkuuljate Ühingul uus juhatus
Hiiumaa Vaegkuuljate Ühing sai 8.oktoobril uue juhatuse- esimees Johannes Liiv, juhatuse liikmed Reet Valdru ja Pille Agu. Senine juhatuse esimees Ene Oga andis uuele juhatusele kaasa parimad soovid ja õnnitlused (pilt manuses, autor Kalle-Kusta Tõnisma). Palju õnne ja tegusat toimetamist! Kuulsin, et hiidlased tahaksid juba teistele külla minna, et nende kogemustest õppida 🙂
20-10-2021 - 06:51 - - Sotsiaalministeerium täiendab puude tuvastamise põhimõtteid
Värske riigikohtu lahendiga muudeti oluliselt kehtivat puude tuvastamise seadusandlust. Lahendi järgi tuleb edaspidi võtta lapse ja vanaduspensioniealise inimese puude raskusastme tuvastamisel lisaks söömisele, hügieenitoimingutele, riietumisele, liikumisele ja suhtlemisele arvesse ka kõrvalabi vajadust ravitoimingute tegemisel. Kohus lahendas ühe lapse puude raskusastme tuvastamata jätmise juhtumi, andes sellega suunise, kuidas puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadust täiendada ja tõlgendada. Kohus leidis, et ravitoimingute puhul tuleb hinnata konkreetse lapse oskust ja suutlikkust teha vajalikke ravitoiminguid. Lisaks on kohtu sõnul oluline hinnata, kas ravitoimingutega seotud kõrvalabi ja juhendamise vajadus on püsiv, samuti abi või juhendamise intensiivsust ning tagajärgi, mis võivad tekkida kõrvalabi, juhendamise või ka järelevalve puudumisest. „Riigikohtu lahend laiendab tänast õigusruumi ning sotsiaalministeerium võtab seda kindlasti arvesse. Meie esmane tegevus on viia kehtivad õigusaktid vastavusse riigikohtu suunistega. Seejärel vaatame tervikuna üle kogu puude tuvastamise loogika ja erinevate hüvede seotuse puudega, et tagada peredele võimalikult kiire, ühetaoline ja laste vajadustele vastav abi. Oluline on muuta abi saamine lapsevanematele lihtsamaks, vähendada bürokraatiat ja toetada vanema võimalusi keskenduda oma lapse arengu toetamisele,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. Ministri sõnul on puude määramise süsteemi uuendamise vajadus ministeeriumile teada ja seoses sellega on juba kevadest erinevaid muudatusi ette valmistatud. Hiljuti saadeti kooskõlastusringile sotsiaalhoolekande seaduse eelnõu, mis sisaldab erinevaid hoolduskoormusega inimestele ja abivajavatele lastele suunatud muudatusi. 2021. aasta märtsis käivitati koostöös haridus- ja teadusministeeriumiga erivajadusega laste tugisüsteemi reform, mille üks tegevusi on teenuste saamise õiguse lahti sidumine puude raskusastmest, et tulevikus saaks teenuste kaudu võimalikult varakult abivajavat peret toetada, ennetada probleemide süvenemist ja võimaliku puude raskusastme väljakujunemist. Sotsiaalkindlustusameti senine praktika on lähtunud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses sätestatud nõuetest. Sotsiaalkindlustusamet kehtivaid otsuseid tagasiulatuvalt üle ei vaata, kuid lapsevanematel on õigus pöörduda sotsiaalkindlustusametisse ja esitada uus taotlus lapsele puude raskusastme tuvastamiseks. Otsuse tegemiseks peavad digiloos olema lapse seisundit kirjeldavad ajakohased raviarsti või perearsti sissekanded. Pressiteade eesti viipekeeles
EST
20-10-2021 - 06:51 - - Sotsiaalministeerium täiendab puude tuvastamise põhimõtteid
Värske riigikohtu lahendiga muudeti oluliselt kehtivat puude tuvastamise seadusandlust. Lahendi järgi tuleb edaspidi võtta lapse ja vanaduspensioniealise inimese puude raskusastme tuvastamisel lisaks söömisele, hügieenitoimingutele, riietumisele, liikumisele ja suhtlemisele arvesse ka kõrvalabi vajadust ravitoimingute tegemisel. Kohus lahendas ühe lapse puude raskusastme tuvastamata jätmise juhtumi, andes sellega suunise, kuidas puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadust täiendada ja tõlgendada. Kohus leidis, et ravitoimingute puhul tuleb hinnata konkreetse lapse oskust ja suutlikkust teha vajalikke ravitoiminguid. Lisaks on kohtu sõnul oluline hinnata, kas ravitoimingutega seotud kõrvalabi ja juhendamise vajadus on püsiv, samuti abi või juhendamise intensiivsust ning tagajärgi, mis võivad tekkida kõrvalabi, juhendamise või ka järelevalve puudumisest. „Riigikohtu lahend laiendab tänast õigusruumi ning sotsiaalministeerium võtab seda kindlasti arvesse. Meie esmane tegevus on viia kehtivad õigusaktid vastavusse riigikohtu suunistega. Seejärel vaatame tervikuna üle kogu puude tuvastamise loogika ja erinevate hüvede seotuse puudega, et tagada peredele võimalikult kiire, ühetaoline ja laste vajadustele vastav abi. Oluline on muuta abi saamine lapsevanematele lihtsamaks, vähendada bürokraatiat ja toetada vanema võimalusi keskenduda oma lapse arengu toetamisele,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. Ministri sõnul on puude määramise süsteemi uuendamise vajadus ministeeriumile teada ja seoses sellega on juba kevadest erinevaid muudatusi ette valmistatud. Hiljuti saadeti kooskõlastusringile sotsiaalhoolekande seaduse eelnõu, mis sisaldab erinevaid hoolduskoormusega inimestele ja abivajavatele lastele suunatud muudatusi. 2021. aasta märtsis käivitati koostöös haridus- ja teadusministeeriumiga erivajadusega laste tugisüsteemi reform, mille üks tegevusi on teenuste saamise õiguse lahti sidumine puude raskusastmest, et tulevikus saaks teenuste kaudu võimalikult varakult abivajavat peret toetada, ennetada probleemide süvenemist ja võimaliku puude raskusastme väljakujunemist. Sotsiaalkindlustusameti senine praktika on lähtunud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses sätestatud nõuetest. Sotsiaalkindlustusamet kehtivaid otsuseid tagasiulatuvalt üle ei vaata, kuid lapsevanematel on õigus pöörduda sotsiaalkindlustusametisse ja esitada uus taotlus lapsele puude raskusastme tuvastamiseks. Otsuse tegemiseks peavad digiloos olema lapse seisundit kirjeldavad ajakohased raviarsti või perearsti sissekanded. Pressiteade eesti viipekeeles
EST
19-10-2021 - 02:05 - Ida-Virumaa Puuetega Inimeste Koda - Kriisikaart

 On olemas veebileht http://kriisikaart.ee/ mis pakub kriisikaardi koostamist. Näiteks psüühikahäirega inimesed võiksid sellist kaarti omada. Kriisikaart on mõeldud inimesele, kellel on tekkinud vaimse tervise halvenemise tõttu kriisiseisund ja kes kogeb sellega seotud segadust. Kriisikaart on isiklik, pangakaardi suurune kokku volditav kaart. Kriisikaart on kriisile eelnev tahteavaldus – abivahend, mis sisaldab olulist sellest, kuidas ümbritsevad inimesed saavad kriisis […]

The post Kriisikaart appeared first on Ida-Virumaa Puuetega Inimeste Koda.

19-10-2021 - 01:59 - Ida-Virumaa Puuetega Inimeste Koda - Tasuta koolitus noorsootöötajatele kogelusest ja kinoseanss „WHEN I STUTTER“

22. oktoobril 2021 kell 17.30 – 19.00 korraldab Eesti Kogelejate Ühing noorsootöötajatele ja kõigile huvilistele kinos Sõprus koolituse ja tutvustab juhendmaterjali „Kuidas töötada noortega, kes kogelevad, ja kuidas neid toetada“. Tutvustavat videot saate vaadata siit: https://youtu.be/LsZcZmXpogw Juhendmaterjaliga saate tutvuda siin: https://stamily.org/courses/nt/ Peale koolitust kell 19.00 algab tasuta kinoseanss kõigile. Näidatakse John Gomezi filmi „WHEN I STUTTER“. Filmi […]

The post Tasuta koolitus noorsootöötajatele kogelusest ja kinoseanss „WHEN I STUTTER“ appeared first on Ida-Virumaa Puuetega Inimeste Koda.

19-10-2021 - 01:49 - Ida-Virumaa Puuetega Inimeste Koda - Ajakiri Sinuga oktoobrikuu number

Eesti Puuetega Inimeste Koda oktoober 2021 ilmunud SINUGA uus number – www.sinuga.epikoda.ee

The post Ajakiri Sinuga oktoobrikuu number appeared first on Ida-Virumaa Puuetega Inimeste Koda.

19-10-2021 - 01:24% - 019pm-V24Tue, 19 Oct 2021 13:24:00 +000000000010pmpm +00:00000000000000UTC31UTC1pm 0102410UTC0031UTC K202119pm - Приём специалисты слуха. Kuulmisspetsialisti vastuvõtt.

Йихви в помещение мэрии   Kooli 2, 41595 Jõhvi  10.11. 2021  Начало приёма с 10. 00 –до 15-00  В г.Силламяэ, ул.Чекалова. 1А  11. 11 . 2021г. с 10.00-15-00   Приём будут вести специалисты слуха. Сними будет специальная аппаратура.   Йихви или в Нарве при себе иметь справку от врача. Можно и от семейного врача. А для детей инвалидов – удостоверение инвалида. […]

The post Приём специалисты слуха. Kuulmisspetsialisti vastuvõtt. appeared first on Ida-Virumaa Puuetega Inimeste Koda.

19-10-2021 - 11:58 - Eesti Vaegkuuljate Liit - Miks kuulmislangusega inimene vajab rehabilitatsiooni?

Miks kuulmislangusega inimene vajab rehabilitatsiooni? Kõigepealt, mis on üldse rehabilitatsioon? Enamasti arvatakse, et see on taastusravi ja massaaz. Ja kes meist ei vajaks aeg-ajalt massaaži? Ei, rehabilitatsioon ei ole massaaž ega taastusravi. Tegemist on hoopis inimese toetamisega, et ta saaks oma puude või haigusega paremini hakkama koolis, tööl või isiklikus elus. Kõige rohkem vajavad kiiret […]

15-10-2021 - 01:26 - Diabeedikool - Heategevuslik liikumiskuu

Algas heategevuslik liikumiskuu diabeediga inimeste toetuseks 14. novembril tähistatakse rahvusvahelist diabeedipäeva. Eesti Laste ja Noorte Diabeedi Ühing koostöös Novo Nordisk'i, Tartu Suusaklubi ja Eesti Suusaliiduga korraldab teist aastat järjest diabeedipäeva tähistamiseks heategevusliku liikumisürituse. Ürituse kohta info levitamiseks kutsume kõiki üles osalema sinise õhupalli väljakutses. Diabeet võib olla kui inimese nähtamatu kaaslane. See on nagu

The post Heategevuslik liikumiskuu appeared first on Diabeedikool.

13-10-2021 - 01:10 - Ida-Virumaa Puuetega Inimeste Koda - Insuldi teemaline e-vestlusring

Anname teada, et Regionaalhaigla pilootprojekti raames toimuvad tasuta e-vestlusringid insuldi teemal. E-vestlusringidest saab palju tuge, nt. kuidas selle haigusega toime tulla, praktilised ideed, kogemuste jagamine jne. Üritus on üleval Facebookis:https://fb.me/e/1L7d4Je9g Rohkem infot: www.insuldiselts.ee

The post Insuldi teemaline e-vestlusring appeared first on Ida-Virumaa Puuetega Inimeste Koda.

13-10-2021 - 01:07 - Ida-Virumaa Puuetega Inimeste Koda - Insuldi teemaline e-vestlusring

Anname teada, et Regionaalhaigla pilootprojekti raames toimuvad tasuta e-vestlusringid insuldi teemal. E-vestlusringidest saab palju tuge, nt. kuidas selle haigusega toime tulla, praktilised ideed, kogemuste jagamine jne. Üritus on üleval Facebookis:https://fb.me/e/1L7d4Je9g Rohkem infot: www.insuldiselts.ee

The post Insuldi teemaline e-vestlusring appeared first on Ida-Virumaa Puuetega Inimeste Koda.

12-10-2021 - 02:00 - - Sotsiaalministeerium otsib partnereid sotsiaal- ja tervisevaldkonna arendamiseks
Täna avaneb sotsiaalministeeriumi taotlusvoor, millega riik otsib kolmeks aastaks strateegilisi partnereid sotsiaal- ja tervisevaldkonna arengukavades seatud eesmärkide täitmiseks. Tähelepanu keskmes on vaimne tervis, lastega pered ja vanemaealised. „Koostöö vabaühendustega on meile väga oluline. Erinevate partnerite ja võrgustikega jõudude ühendamine aitab ühiskonnale olulistes küsimustes ja tegevustes paremaid tulemusi saavutada. Loodame, et meie avanenud taotlusvoor leiab hea vastuvõtu ning näeme aktiivset osalust ja suurepäraste ideede konkurentsi,“ ütles sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse.   Taotlusvooruga otsitakse partnereid viiel teemal: vanemaealiste huvikaitse koostöövõrgustiku loomine ja arendamine; sotsiaalvaldkonna tööjõu toetamine eriala arendamise ja töötajate kvalifikatsiooni tõstmise ning motivatsiooni hoidmise abil; vaimse tervise organisatsioonide huvikaitse, elanikkonna vaimse tervise ja heaolu edendamine mõjusa huvikaitse ning strateegilise kommunikatsiooni abil; suitsiidiennetus vaimset tervist toetavate teenuste arenduse, oskuste õppe ja elanikkonna teadlikkuse tõstmise kaudu; lastega perede väärtustamine, peresõbralike hoiakute kujundamine ja lastega perede heaolu ning elukvaliteedi parandamine. Tegevuste rahastamiseks on sõltuvalt teemast ette nähtud 80 000 kuni 500 000 eurot aastas. Taotlusi saab esitada 18. novembrini. Taotlusi hindavad ja läbirääkimisi peavad sotsiaalministeeriumi erinevate valdkondade spetsialistid. Tegevustega saab alustada kõige varem 1. jaanuaril 2022. Strateegiline partnerlus on koostöövorm, mis aitab kaasa kvaliteetsema poliitika kujundamisele ja ellu viimisele. Alates 2019. aastast, mil strateegilise partnerluse formaadiga alustati, on läbi viidud neli avatud taotlusvooru. Eraldatud on 11,4 miljonit eurot ning käivitatud kokku 15 partnerlust, millest seitse jätkuvad ka järgmisel aastal. Nende hulgas on nii annetatud toidu jagamise, esmaabi, hasartmängusõltuvuse, laste heaolu ja kaasatuse edendamise kui ka puudega inimeste huvikaitse organisatsioonide võimestamise partnerlused. Strateegilise partnerluse puhul rahastab riik tegevusi kuni 90% ulatuses, rahalise omafinantseeringuna peab partner lisama 10%. Partnerlusi rahastatakse hasartmängumaksu laekumisest. Lisainfo: https://www.sm.ee/et/hasartmangumaksu-toetused Kontakt: Piret Audova, peaspetsialist, tel: 626 9224 piret.audova@sm.ee
EST
12-10-2021 - 01:10 - Ida-Virumaa Puuetega Inimeste Koda - Puuetega inimeste suvepäevad

02.08-06.08.2021 toimusid Alajõe vallas, Karjamaa Puhkebaasis puuetega inimeste suvepäevad, mille raames õpetati osalejatele iseseisva eluga toimetulekut ning toimusid erinevad arendavad tegevused. Laagris osalejateks olid Jõhvi Päevakeskus ja Avinurme Päevakeskuse erihoolekande kliendid. Ürituse raames toimus töö nii individuaalselt, kui ka grupitööna – draamaringi tegevused, kunstiringi tegevused ning muusikateraapia. Laagripäevade ajal käidi ka Peipsi järves ujumas ja rannas […]

The post Puuetega inimeste suvepäevad appeared first on Ida-Virumaa Puuetega Inimeste Koda.

12-10-2021 - 12:17 - Ida-Virumaa Puuetega Inimeste Koda - Puudega lapsevanemate kogemused koostööst lasteaedade ja koolidega

Eesti Puuetega Inimeste Koda aitab koostada õpetajatele suunatud teatmikku võrdsest kohtlemisest. Vajame Teie abi küsimustiku levitamisel sisendi saamiseks puudega lastevanemate peatüki koostamisel. Palume puudega lastevanematel jagada oma kogemusi õppeasutustega/ õpetajatega suhtlemisest, vastates järgnevale lühikesele küsimustikule. Vastamine on anonüümne, vastuseid kasutame ainult teatmiku koostamisel. Ootame Teie vastuseid kuni 17.10.2021 Lisaküsimuste korral võtke palun ühendust: epikoda@epikoda.eeSuur aitäh ette kõigile vastajatele! 

The post Puudega lapsevanemate kogemused koostööst lasteaedade ja koolidega appeared first on Ida-Virumaa Puuetega Inimeste Koda.

12-10-2021 - 12:12 - Ida-Virumaa Puuetega Inimeste Koda - Puuetega inimeste koda “tõlkis” personaalmeditsiini patsientidele arusaadavasse keelde

11. Oktoober, Tallinn. Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) tutvustab tänasel patsientide ümarlaual “Personaalmeditsiinist maalähedaselt” ajakirja Sinuga personaalmeditsiini teemalist erinumbrit “Nagu tõdevad ajakirja kaasautorid, on personaalmeditsiinist juba saanud meditsiini igapäevane osa,” ütles ajakiri Sinuga peatoimetaja, EPIKoja peaspetsialist Vladislav Veližanin. “Siiski on tegemist võrdlemisi uue nähtusega, millel leidub kindlasti piisavalt arenguruumi, ja millest arusaamiseks vajavad patsiendid rohkem […]

The post Puuetega inimeste koda “tõlkis” personaalmeditsiini patsientidele arusaadavasse keelde appeared first on Ida-Virumaa Puuetega Inimeste Koda.

11-10-2021 - 06:45 - Eesti Kogelejate Ühing - Ühingu liikmed seadsid strateegilisi eesmärke

1.ja 2. oktoobril kogunesid aktiivsed liikmed Meresuu hotellis, et panna paberile ühingu hetkeseis, teha SWOT-analüüs ning sõnastada strateegilised eesmärgid järgnevaks viieks aastaks. See sai võimalikuks tänu juhatuse liikme Raul Isotamme (pildil alumises reas paremalt teine) kirjutatud ja Eesti Puuetega Inimeste Fondi rahastatud projektile, mille sisuks […]

The post Ühingu liikmed seadsid strateegilisi eesmärke appeared first on Eesti Kogelejate Ühing.

04-10-2021 - 10:42 - - Uuring: paremad teadmised psüühilise erivajadusega inimeste kohta aitaksid muuta Eesti ühiskonda mõistvamaks
Suhtumine psüühilise erivajadusega inimestesse on Eestis üldjoontes hea, kuid seda aitaks veelgi paremaks muuta suurem teadlikkus psüühilise erivajadusega inimeste eripärade kohta, selgub sotsiaalministeeriumi tellitud uuringust. 70% inimestest leiab, et tunneks ennast psüühilise erivajadusega inimestega suheldes mugavamalt, kui teaks neist enam. Eriti oluline on teadlikkuse suurendamine muu emakeelega elanikkonna hulgas, kes suhtuvad psüühilise erivajadusega inimestesse eestlastest ettevaatlikumalt. Psüühilise erivajadusega inimesi on Eestis umbes 55 000 ning nende hulka kuuluvad nii rasket või kroonilist laadi psüühilise haigusega kui ka intellektipuudega inimesed. „Paarkümmend aastat tagasi olid psüühikahäirega või füüsilise puudega inimesed „ära peidetud“ suurtesse kombinaadi tüüpi asutustesse, kus elamistingimused ja pakutav tugi olid kaugel inimväärikast elust. Ammugi ei saanud me sel ajal rääkida võimetekohase hariduse pakkumisest, eneseteostusest ja ühiskonna liikmeks olemisest,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. Viimaste kümnendite jooksul oleme teinud ära suure töö ja olukord on muutumas. „Eesti on võtnud suuna, et suletakse eraldatud paikades asuvad suured, haiglatüüpi hooldekodud  ja teenuse osutamise kohad inimestele luuakse kogukondade keskele.“ Ministri sõnul näitab värskelt valminud uuring inimeste suhtumine psüühilise haiguse ja  intellektipuudega inimestesse on muutunud, kuid riik tegutseb selle nimel, et Eesti elanikud võtaksid psüühilise erivajadusega inimesed positiivsete hoiakutega kogukondadesse vastu. Veidi rohkem kui pooltel vastanutest puudub kokkupuude psüühilise erivajadusega inimestega, mis tähendab, et isiklikku kogemust sellise erivajadusega inimesega suhtlemisel on pigem vähe. Enim puututakse psüühilise erivajadusega inimestega kokku linnaruumis või muus avalikus kohas, seega ei pruugi kokkupuude olla eriti sügav. Esile toomist väärib, et psüühilised raskused jäävad sageli silmale nähtamatuks – seega võivad paljud inimesed tegelikult kokkupuudet omada, kuid ei ole sellest teadlikud. Nii kinnitabki üle 20% uuringus osalenuist, et ei oska psüühilise erivajadusega inimest ära tunda. Läbiv joon on nooremate põlvkondade toetavam hoiak psüühiliste erivajadustega inimeste osas. See väljendub ühelt poolt suuremas valmisolekus elada nende naabruses, teisalt peavad noored inimesed vanemate põlvkondadega võrreldes olulisemaks psüühilise erivajadusega inimeste jaoks sobivate töötingimuste loomist. Noored ja naised on psüühilise erivajadusega inimeste suhtes üldiselt toetavamad kui vanemad inimesed ja mehed. Valdav osa vastanutest suhtub psüühilise erivajadusega inimestesse kas positiivselt (25%) või neutraalselt (64%). Samuti kinnitab 56% vastanutest, et suhtub erivajadusega inimestesse samamoodi kui erivajaduseta inimestesse ning 49% on valmis sekkuma, kui keegi teeb erivajadusega inimesele ülekohut. Milttoni muutuste nõustaja, psühholoogiadoktor Eva-Maria Kangro sõnul on negatiivsema varjundiga vastused suuresti seotud teadmatusega, mis tekitab hirme. Nii näiteks leiab enim inimesi, et psüühilise erivajadusega inimesega suhtlemise muudaks lihtsamaks paremad teadmised nende käitumise eripärade kohta. “Negatiivseid hoiakuid saab muuta eelkõige läbi isikliku kogemuse,” jätkas Kangro. “Vahetu kokkupuude erivajadusega inimesega aitab reeglina kaasa suhtumise muutumisele.” Kangro märkis, et meie vajadused inimestena on üsna sarnased. „Et saaksime ühiskonna liikmetena võimalikult täisväärtuslikult toimida, on vaja sobivat keskkonda. Sellise keskkonna loomisega ka psüühilise erivajadusega inimeste jaoks on vaja teadlikult tegeleda,“ selgitas Kangro, lisades, et iga inimene vajab enda ümber toetavat võrgustikku ja võimalust teha jõukohast tööd. Eestlased puutuvad enda sõnul psüühilise erivajadusega inimestega kokku mõnevõrra sagedamini kui muude rahvuste esindajad. Märgatav on muu emakeelega kogukonna veidi madalam toetus psüühilise erivajadusega inimeste suhtes, mis on suure tõenäosusega seletatav nii väiksema teadlikkuse kui vähesema kontaktiga. Nimelt on vaimse tervise alased teavitustegevused seni toimunud eeskätt eesti keeles, samuti on psüühilise erivajadusega inimeste jaoks loodud kogukonnas elamise võimalusi enam just piirkondades, kus muude rahvuste esindajaid elab vähem.  Uuringu tegemist nõustanud Peaasi.ee ühiskonnauurija Merle Purre sõnul vajab teavitustöö muu emakeelega inimeste hulgas parandamist, näiteks venekeelseid materjale psüühiliste erivajaduste paremaks mõistmiseks on palju vähem. Ta tõi välja uuringust selgunud tõsiasja: muust rahvusest vastajad toovad selgelt esile, et paremad teadmised psüühiliste erivajadustega inimeste kohta aitaksid neil ennast nendega kokku puutudes mugavamalt tunda, mis ilmestab avatud hoiakut uute teadmiste suhtes. Uuringu viis tänavu juulis-augustis läbi Norstat Eesti. Kokku küsitleti 1080 inimest üle Eesti. Pressiteade eesti viipekeeles
EST
03-10-2021 - 08:27 - Eesti Kogelejate Ühing - 22. oktoober: Kogeluse teadlikustamise filmiõhtu: When I Stutter

22. oktoober on ülemaailmne kogeluse teadvustamise päev ning Eesti Kogelejate Ühing näitab kinos Sõprus selle puhul tasuta filmi WHEN I STUTTER, algusega 19:00.Filmile eelneb tasuta koolitus noorsootöötajatele kogelusest, millest saab pikemalt lugeda siit: https://www.facebook.com/events/415583446592822 WHEN I STUTTER on seitsmekordselt auhinnatud dokumentaalfilm, millel on olnud üle 100 […]

The post 22. oktoober: Kogeluse teadlikustamise filmiõhtu: When I Stutter appeared first on Eesti Kogelejate Ühing.

03-10-2021 - 08:19 - Eesti Kogelejate Ühing - Tasuta koolitus noorsootöötajatele kogelusest 22. oktoober

22. oktoobril 2021 kell 17.30 – 19.00 korraldab Eesti Kogelejate Ühing noorsootöötajatele ja kõigile huvilistele kinos Sõprus koolituse ja tutvustab juhendmaterjali „Kuidas töötada noortega, kes kogelevad, ja kuidas neid toetada“. Tutvustavat videot saate vaadata siit: https://youtu.be/LsZcZmXpogw Juhendmaterjaliga saate tutvuda siin: https://stamily.org/courses/nt/ Peale koolitust kell 19.00 algab tasuta […]

The post Tasuta koolitus noorsootöötajatele kogelusest 22. oktoober appeared first on Eesti Kogelejate Ühing.

01-10-2021 - 07:20 - Võrumaa Puuetega Inimeste Koda - Võrumaa Puuetega Inimeste Koja ringid 2021

01.10.2021 – 23.12.2021 Esmaspäev Võimlemine – kolmapäev 11:30-12:15,  SA Võru Pensinäride Päevakeskus Kolmapäev Võimlemine – kolmapäev 11:30-12:15,  SA Võru Pensinäride Päevakeskus Neljapäev Loovusring – neljapäeviti 12:00-14:00,  Dr.Fr.R.Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi teemaja Juhendaja Carmen Luiga. Ansambel Elurõõm – neljapäeviti 10:30-12:00, Võru Pensionäride Päevakeskuses. Kunstiring – neljapäeviti 13:00-14:00, SA Võru Pensinäride Päevakeskus. Reede Spordiring – reedeti 11:00-13:00, Võru Pensionäride Päevakeskuses Raviujumine – reedeti 13.30-14 30,  (alates 15.10.2021) Väimela Tervisekeskuses Hits: 25

The post Võrumaa Puuetega Inimeste Koja ringid 2021 appeared first on Võrumaa Puuetega Inimeste Koda.

29-09-2021 - 05:15 - - Vähenda toiduraiskamist! Uue veebilehe toiduannetamine.ee abil saab ülejäänud toidu abivajajatele annetada
Täna, 29. septembril tähistatakse teist korda rahvusvahelist toiduraiskamise vähendamisele pühendatud päeva. Eestis keskendutakse sel puhul kodumajapidamiste ja potentsiaalsete annetajate teadlikkuse tõstmisele. Vaata toiduannetamine.ee lehelt, kellele saad oma lähiümbruskonnas toitu annetada. Igal aastal läheb maailmas toodetud toidust 1/3 raisku ehk prügikasti, samas kasvab inimeste arv, kellel on toidust puudus. Toidujäätmete teke ja toiduraiskamine on aktuaalsed ka Eestis. Selle aasta kevadel valminud keskkonnaministeeriumi tellitud toidujäätmete ja toidukao tekke uuringust selgus, et Eesti kauplustest läheb annetamisele vaid 12% müümata jäänud toidust. „Eestis on pea 300 000 absoluutses ja suhtelises vaesuses elavat inimest, kes vajavad toiduabi. Viimasel aastal on lisandunud suure võlakoormaga perekondi ja teisi, kes on raskustesse sattunud koroonaviiruse levikust tingituna. Kvaliteetsete toiduülejääkide kogumine ja ümberjaotamine on hea võimalus säästa keskkonda ja toetada abivajavaid peresid ja üksi elavaid vanemaid inimesi, sajad Eesti ettevõtted panustavad juba praegu toidu päästmisesse,“ ütles sotsiaalministeeriumi nõunik Tea Varrak.  Varraku sõnul võib toidu annetamisega tegelemine tunduda lisatöö ja -kuluna, kuid tegelikult saab see olla ettevõttele kasulik. „Toitu ära visates tuleb tasuda jäätmeveo ja -käitluse eest, aga annetamisel neid kulusid ei ole ning ettevõte saab aidata abivajajaid ja panustada keskkonnahoidu. Nimelt kaasnevad toidu äraviskamisega ressursside asjatu raiskamine ja negatiivne mõju keskkonnale. Toidu annetamine on üks viis, kuidas toidujäätmete teket ja sellega kaasnevaid keskkonnamõjusid vähendada.“ Annetamisel on kõige olulisem toidu ohutuse tagamine. Selleks on Põllumajandus- ja Toiduamet koostanud juhendi „Toiduohutus annetamisel“. Valminud interaktiivselt veebilehelt leiab viited nii toiduohutust kui annetuste maksustamist kajastavatele juhenditele. Toidu ülejääkide ohutu ümberjaotamisega tegeleb Eestis kõige ulatuslikumalt SA Eesti-Hollandi Heategevusfond ehk Toidupank, mis on tänaseks arenenud üle-eestiliseks toidupankade võrgustikuks. Lisaks Toidupangale aitavad annetatud toidu abivajajateni viia Lasterikaste Perede Liit, Päästearmee, Punane Rist, Puuetega Inimeste Liit, kirikud ja kogudused jt. Toidujäätmete tekke ja toiduraiskamise vähendamiseks on oluline tähelepanu pöörata ka tarbimisharjumustele. Kevadel valminud toidujäätmete ja toidukao uuringust selgus, et erinevate tarneahela sektorite võrdluses läheb enim toitu raisku kodudes. Kokku viskavad Eesti kodumajapidamised toidukaona ära ligikaudu 98 miljoni euro väärtuses toitu aastas. Kõige enam läheb meie kodudes prügikasti aed- ja juurvilju, aga ka valmistoidu jääke, puuvilju ja marju ning piimatooteid. Sageli on toidu äraviskamise põhjuseks see, et toit rikneb enne, kui see ära tarbitakse. „Teadlikum toiduga majandamine saab alguse menüü ja ostude planeerimisest, arvestades, mis toiduained on külmikus ja kappides juba olemas. Püüdke sättida menüüd planeerides toidukordi nii, et toorained kattuksid või saaks eelmise päeva söögist järgmisel päeval uue roa valmistada,“ soovitab keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõunik Kristel Kibin. Sageli ei mõisteta pakendil säilimisaja märgistuse „parim enne“ ja kõlblik kuni“ erinevusi. "Kõlblik kuni" märgitakse kiiresti riknevale toidule, mis võib muutuda lühikese aja jooksul inimese tervist ohustavaks. See toit tuleb tarbida enne kuupäeva möödumist. „Parim enne“ kuupäev näitab aga toidu kvaliteeti märgitud ajani ja selle möödumisel on toitu veel mõnda aega ohutu süüa. “Selleks, et toidud enne säilimistähtaja möödumist saaksid tarbitud, tasub külmikus või kapis tõsta vanemad ja lühema säilimisajaga tooted ettepoole. Samuti võib pereliikmetega kokku leppida, et külmikus üks riiul on selline, kuhu alati paigutatakse esmajärjekorras söömist vajavad toidud,” lisas Kibin. Rohkem nippe toiduraiskamise vähendamiseks leiab keskkonnaministeeriumi “Austa toitu jäägitult“ kampaanialehelt envir.ee/toidujäätmed.  Vaata ka toiduannetamisega seotud müüte: toiduannetamine.ee Pressiteade eesti viipekeeles
EST
23-09-2021 - 08:33 - EKLVL - EKLVL 30 kutse
11. november 2021 kell 12.30 – 19.30 Hotell Park Inn konverentsikeskus Tallinn, Toompuiestee 27 11. novembril 1991 kogunes seltskond ärksaid kuulmispuudega laste vanemaid Tallinna Lastepolikliinikusse ning loodi Eesti Kuulmispuudega Laste Vanemate Liit – EKLVL. Tähistame EKLVL 30. juubelit koos endiste
22-09-2021 - 07:20 - Eesti Leukeemia- ja Lümfoomihaigete Liit - Head rahvusvahelist KMLi päeva!
Võite jagada oma kogemusi sotsiaalmeedias teemaviidetega #WCMLDay21 ja #AccessIsNeeded, et juhtida tähelepanu KMLile. Kuigi viimase 20 aasta jooksul on KMLi ravivõimalused maailmas märgatavalt paranenud, ei jõua uus ravi endiselt veel kõigi abivajajateni. Rohkem infot leiab siit: https://www.worldcmlday.org/
22-09-2021 - 09:35 - EKLVL - Unistamise võistlus
Kallid lapsed! Olete oodatud osalema unistamise võistlusel. 11. novembril saab 30aastaseks Eesti Kuulmispuudega Laste Vanemate Liit, EKLVL. Selle puhul korraldame kuulmispuudega lastele unistamise võistluse, kuhu ootame teie tehtud kunstitööde fotosid. Palun joonista, meisterda, vooli, värvi, rebi või mõnes muus lemmik-tehnikas,
20-09-2021 - 04:34 - MTÜ Seljaajusonga ja Vesipeahaigete Selts - Tasuta juriidiline nõustamine

Lastekaitse Liit koostöös Advokatuuriga pakub kevadperioodil rohkem tasuta juriidilisi nõustamisi lapsevanematele. Täiendav tasuta juriidiline nõustamine lapsevanematele! Alates aprillist toimuvad tasuta juriidilised nõustamised Hea nõu lastega peredele! projekti raames igal nädalal, nii eesti kui vene keeles. Nõustamised toimuvad telefoni teel kolmapäeviti kell 15.00-18.00, eelregistreerimisega tööpäeviti 631 1128 või liit@lastekaitseliit.ee  Lastekaitse Liit on tänulik Eesti Advokatuurile ja projektis Hea nõu lastega […]

The post Tasuta juriidiline nõustamine appeared first on MTÜ Seljaajusonga ja Vesipeahaigete Selts.

16-09-2021 - 09:41 - Diabeedikool - Kaardimäng Diabatt

Kuidas sündis kaardimäng Diabatt? Diabeedikooli e-poest saab endale osta kaardimängu Diabatt. See on diabeedialaste küsimuste ja huvitavate ülesannetega kaardimäng 2-10 mängijale alates 7. eluaastast. Mängu kestus on 30-60 minutit. Eesmärgiks on koguda enim punkte, täites võimalikult palju ülesandeid ja vastates küsimustele õigesti. Diabatt sai alguse 2020. aasta Changemakers Academy programmist, kus tiimid pidid lahendama nende

The post Kaardimäng Diabatt appeared first on Diabeedikool.

13-09-2021 - 11:30 - Diabeedikool - Diabeediga tippsportlaseks

Diabeediga tippsportlaseks – Robert Viiberi lugu Autor: Angela Korela Keegi ilmselt ei vaidle, et diabeediga elada on keeruline. Tundub, et on tohutult palju piiranguid ning pidevalt tuleb kohaneda kroonilise haiguse järgi. Tegelikult on võimalik elada oma unistuste elu ka diabeediga ning selle ehedaks näiteks on 24-aastane Rakverest pärit Eesti võrkpallikoondise sidemängija ja särav talent

The post Diabeediga tippsportlaseks appeared first on Diabeedikool.

10-09-2021 - 10:24 - Võrumaa Puuetega Inimeste Koda - Tugirühm mälu häiretega inimestele ja lähedastele Rõuges

Hits: 25

The post Tugirühm mälu häiretega inimestele ja lähedastele Rõuges appeared first on Võrumaa Puuetega Inimeste Koda.

04-09-2021 - 07:32 - Eesti Leukeemia- ja Lümfoomihaigete Liit - ELLLi üldkoosolek
Anname teada, et Eesti Leukeemia- ja Lümfoomihaigete Liidu sellesügisese seminari raames toimub ka Liidu üldkoosolek, kus on vaja valida uus juhatus. Seminar toimub 26. septembril 2021 kell 10.30 Original Sokos Hotel Viru Showcase stuudios ja paralleelselt veebis, seega on võimalus osaleda kõigil liikmetel. Koosolek algab kell 13.15.
01-09-2021 - 05:05 - Võrumaa Puuetega Inimeste Koda - Südamesõprade väljasõit – Elistvere, Jääaja keskus ja parvesõit Saadjärvel

laupäeval, 11. septembril 2021 Kell 9.30 väljasõit Võrust muusikakooli juurest. Saadjärve ääres asub Jääaja keskus. Giidiga ringkäik keskuses: jääaja loomad – mammut, ürghirv, koopalõvi. Inimene jääajal, Eesti looduse areng peale viimast jääaega. Parvesõit Saadjärvel koos Jääaja keskuse giidiga. Parv on 13 meetrit pikk ja 6 m lai Eestis ainulaadne ujukitel veesõiduk. Parvele saab korraga minna kuni 25 inimest. Parve katab osaliselt katus, mis kaitseb kergema vihmasaju eest. Lõunasöök Jääkaru kohvikus. Teeme peatuse Raigastvere vaatetorni juures ja vaatame Vooremaad. Elistvere loomapargi külastus. RMK Elistvere loomapargis saab näha peamiselt Eesti metsades elavaid loomi (pruunkaru, ilves, põder, kährikkoer, orav, metsnugis, rebane jt.) võimalikult...

The post Südamesõprade väljasõit – Elistvere, Jääaja keskus ja parvesõit Saadjärvel appeared first on Võrumaa Puuetega Inimeste Koda.

01-09-2021 - 11:57 - Eesti Leukeemia- ja Lümfoomihaigete Liit - Rahvusvaheline KLLi päev
Sellest aastast alates tähistatakse 1. septembrit Rahvusvahelise kroonilise lümfotsüütleukeemia päevana. Päev kutsuti ellu selleks, et juhtida tähelepanu milliste väljakutsetega peavad KLLi patsiendid silmitsi seisma, ning et teha nende hääled ja lood kuuldavamaks. Kui sinagi tahad jagada oma lugu, märgi see sotsiaalmeedias teemaviidetega #WCLLD21 või #immunitycommunity. Kõiki patsiente ja nende lähedasi kutsutakse üles jagama pilte endast … Loe edasi
01-09-2021 - 10:54 - - Riigi toel jõuavad kohalikud omavalitsused edaspidi lihtsamini abivajajani
Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) ja teiste seaduste muudatused, mis aitavad kaasa kvaliteetsema hoolekandelise abi pakkumisele ja lihtsustavad inimeste asjaajamist. Muudatusega pakuvad nii riik kui kohalik omavalitsus edaspidi puudega inimestele kiiremini ja terviklikumat vajalikku abi. Olulise muudatusena tekib KOVil terviklik ülevaade oma haldusalas elavatest abivajavatest lastest ja täisealistest, kelleni jõuab seeläbi toe pakkumine ennetavalt ja senisest kiiremini. Eelnõuga luuakse kohalikele omavalitsustele õigus saada ülevaade enda piirkonnas elavatest lastest, kellele on puude raskusastet taotletud ja täisealistest, kellel on puue tuvastatud. Riigi ja kohaliku omavalitsuse vahelise andmevahetuse loomise eesmärk on märgata iga lapse ja pere ning täisealise abivajadust võimalikult vara ning luua lahendused, mis võimaldavad õigeaegset abi ja ennetavad probleemide süvenemist. Riik tagab omavalitsustele iga-aastaselt lisavahendeid puudega lastele erinevate sotsiaalteenuste osutamiseks. Eelnõuga muudetakse toetuse kasutamine paindlikumaks - edaspidi saavad kohalikud omavalitsused suure hooldus- ja abivajadusega lastele osutada teenuseid, mis toetavad abivajava lapse toimetulekut, ennetavad abivajaduse süvenemist ja aitavad vähendada perekonna hoolduskoormust. Toetavate teenuste saamiseks ei pea pered enam tingimata lapsele puuet taotlema. „Nii varasemad analüüsid ja raportid kui ka abivajajate kogemused näitavad, et puudega inimeste ligipääs sotsiaalteenustele on takistatud erinevatel põhjustel, milleks võib olla nii teenuseosutaja kaugus, keeruline asjaajamine taotlemisel, teenuste saamise pikk järjekord kui ka vähene teadlikkus sotsiaalteenuste olemasolust. Inimesed ei tohi jääda abita ning riik peab kindlustama neile vajalike teenuste kättesaadavuse võimalikult lihtsalt ja kiiresti,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. Eelnõuga muudetakse perekonnaseadust ning vabastatakse teise astme alanejad ja ülenejad sugulased oma täisealiste sugulaste ülalpidamise kohustusest ja sellega seotud kulude katmisest. Hoolduse eest tasumine ei pea edaspidi olema ainult pereliikmete vastutus. Lisaks peab eelnõu järgi kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajal olema senise mistahes eriala kõrghariduse asemel erialane kõrgharidus või sotsiaaltöötaja kutsetunnistus. Sotsiaaltöötaja töö on kriitilise tähtsusega, sageli inimeste elusid muutev ning tema tegevus peab olema kooskõlas seadusandlusega, ta peab teadma oma töö teoreetilist tausta, ta peab tundma parimaid praktikaid ning omama eetilist väärtusbaasi. Eesmärgiga vähendada asjatut bürokraatiat vabastatakse inimesed näiteks toimetulekutoetuse taotlemisel selliste andmete esitamisest, mis riiklikes andmekogudes olemas on, näiteks kinnistusregistris.  Lisaks lihtsustub puude raskusastme tuvastamine muutumatu või progresseeruva seisundiga vanaduspensioniealistel, võimaldades puude raskusastet tuvastada teatud juhtudel pikema kestusega kui viis aastat. Kui vanaduspensioniealise inimese seisund ei ole ravi, ravimite, abivahendite või teenustega kompenseeritav, nähakse eelnõuga ette võimalus tuvastada puude raskusaste vanaduspensioniealisele eluajaks.  Ehkki abivajaja aitamine on ka täna kohaliku omavalitsuse kohustus, täpsustakse eelnõus KOV ülesannet selgitada välja ka hoolduskoormusega inimese toetusvajadus. Abivajaduse tuvastamisel tuleb vastava abi pakkumine korraldada, olgu abivajajaks hooldusvajaduse või hoolduskoormusega inimene. Muudatustega jätkatakse ka teenuste saamise õiguse lahti sidumist puude raskusastmest. Toetavate erihoolekandeteenuste saamine on olnud aastaid puudest lahti seotud ja muudatusega tehakse sama ka ööpäevaringsete erihooldusteenuste puhul. Muudatuse tulemusel ei ole teenuse saamise eelduseks raske või sügav puude raskusaste, vaid inimese kompleksselt hinnatud abi- ja toetusvajadus. Eelnõu koostamise käigus on sotsiaalministeerium kaasanud valdkonna asutusi ja teisi ministeeriume. Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks rahandusministeeriumile, justiitsministeeriumile ja haridus- ja teadusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukojale, Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liidule, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Eesti Psühhiaatrite Seltsile, Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioonile, Balti Sotsiaalteenuste Kvaliteedi Liidule, Andmekaitse Inspektsioonile ja sotsiaalkindlustusametile. Pressiteade eesti viipekeeles
EST
01-09-2021 - 10:54 - - Riigi toel jõuavad kohalikud omavalitsused edaspidi lihtsamini abivajajani
Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) ja teiste seaduste muudatused, mis aitavad kaasa kvaliteetsema hoolekandelise abi pakkumisele ja lihtsustavad inimeste asjaajamist. Muudatusega pakuvad nii riik kui kohalik omavalitsus edaspidi puudega inimestele kiiremini ja terviklikumat vajalikku abi. Olulise muudatusena tekib KOVil terviklik ülevaade oma haldusalas elavatest abivajavatest lastest ja täisealistest, kelleni jõuab seeläbi toe pakkumine ennetavalt ja senisest kiiremini. Eelnõuga luuakse kohalikele omavalitsustele õigus saada ülevaade enda piirkonnas elavatest lastest, kellele on puude raskusastet taotletud ja täisealistest, kellel on puue tuvastatud. Riigi ja kohaliku omavalitsuse vahelise andmevahetuse loomise eesmärk on märgata iga lapse ja pere ning täisealise abivajadust võimalikult vara ning luua lahendused, mis võimaldavad õigeaegset abi ja ennetavad probleemide süvenemist. Riik tagab omavalitsustele iga-aastaselt lisavahendeid puudega lastele erinevate sotsiaalteenuste osutamiseks. Eelnõuga muudetakse toetuse kasutamine paindlikumaks - edaspidi saavad kohalikud omavalitsused suure hooldus- ja abivajadusega lastele osutada teenuseid, mis toetavad abivajava lapse toimetulekut, ennetavad abivajaduse süvenemist ja aitavad vähendada perekonna hoolduskoormust. Toetavate teenuste saamiseks ei pea pered enam tingimata lapsele puuet taotlema. „Nii varasemad analüüsid ja raportid kui ka abivajajate kogemused näitavad, et puudega inimeste ligipääs sotsiaalteenustele on takistatud erinevatel põhjustel, milleks võib olla nii teenuseosutaja kaugus, keeruline asjaajamine taotlemisel, teenuste saamise pikk järjekord kui ka vähene teadlikkus sotsiaalteenuste olemasolust. Inimesed ei tohi jääda abita ning riik peab kindlustama neile vajalike teenuste kättesaadavuse võimalikult lihtsalt ja kiiresti,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. Eelnõuga muudetakse perekonnaseadust ning vabastatakse teise astme alanejad ja ülenejad sugulased oma täisealiste sugulaste ülalpidamise kohustusest ja sellega seotud kulude katmisest. Hoolduse eest tasumine ei pea edaspidi olema ainult pereliikmete vastutus. Lisaks peab eelnõu järgi kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajal olema senise mistahes eriala kõrghariduse asemel erialane kõrgharidus või sotsiaaltöötaja kutsetunnistus. Sotsiaaltöötaja töö on kriitilise tähtsusega, sageli inimeste elusid muutev ning tema tegevus peab olema kooskõlas seadusandlusega, ta peab teadma oma töö teoreetilist tausta, ta peab tundma parimaid praktikaid ning omama eetilist väärtusbaasi. Eesmärgiga vähendada asjatut bürokraatiat vabastatakse inimesed näiteks toimetulekutoetuse taotlemisel selliste andmete esitamisest, mis riiklikes andmekogudes olemas on, näiteks kinnistusregistris.  Lisaks lihtsustub puude raskusastme tuvastamine muutumatu või progresseeruva seisundiga vanaduspensioniealistel, võimaldades puude raskusastet tuvastada teatud juhtudel pikema kestusega kui viis aastat. Kui vanaduspensioniealise inimese seisund ei ole ravi, ravimite, abivahendite või teenustega kompenseeritav, nähakse eelnõuga ette võimalus tuvastada puude raskusaste vanaduspensioniealisele eluajaks.  Ehkki abivajaja aitamine on ka täna kohaliku omavalitsuse kohustus, täpsustakse eelnõus KOV ülesannet selgitada välja ka hoolduskoormusega inimese toetusvajadus. Abivajaduse tuvastamisel tuleb vastava abi pakkumine korraldada, olgu abivajajaks hooldusvajaduse või hoolduskoormusega inimene. Muudatustega jätkatakse ka teenuste saamise õiguse lahti sidumist puude raskusastmest. Toetavate erihoolekandeteenuste saamine on olnud aastaid puudest lahti seotud ja muudatusega tehakse sama ka ööpäevaringsete erihooldusteenuste puhul. Muudatuse tulemusel ei ole teenuse saamise eelduseks raske või sügav puude raskusaste, vaid inimese kompleksselt hinnatud abi- ja toetusvajadus. Eelnõu koostamise käigus on sotsiaalministeerium kaasanud valdkonna asutusi ja teisi ministeeriume. Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks rahandusministeeriumile, justiitsministeeriumile ja haridus- ja teadusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukojale, Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liidule, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Eesti Psühhiaatrite Seltsile, Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioonile, Balti Sotsiaalteenuste Kvaliteedi Liidule, Andmekaitse Inspektsioonile ja sotsiaalkindlustusametile. Pressiteade eesti viipekeeles
EST
16-08-2021 - 07:40 - EKLVL - Kuulmispuudega laste laager oli sel aastal lastele tasuta
Kevadel kuulutas Haridus- ja Teadusministeerium välja taotlusvooru õpihuvilaagrite rahastamiseks. Kokku toetab ministeerium sel aastal üle 65 tuhande lapse osalemist erinevates lastelaagrites. Toetust sai ka kuulmispuudega laste laager, mis toimus 9. – 14. augustini Rummusaares. Ministeeriumist tuli positiivne otsus rahastuse kohta
14-08-2021 - 05:32 - VKÜ – Võrumaa Kurtide Ühing - 6. VKÜ DISCGOLF
14.08.2021 toimusid 6. VKÜ Discgolfi võistlusel Tartu Roosi Discgolfipargis. Osalesid kokku 8 inimest. Meestest võitis Margo Ojala +4, Janek Luhaäär sai teise koha +7 ja kolmas sai Martin Taaber +9. Naisest võitis Heli Haug +20, teise koha sai Janne Kullamaa +22 ning kolmas sai Gelly Needo +24. Palju õnne võitjatele.
05-08-2021 - 11:05 - EKLVL - EKLVL perelaager 2021
Kõik pered on oodatud meie perelaagrisse, mis toimub 28. – 29. augustil Rummusaare puhkemajas. Kogunemine 28. augustil kl 11:30 – 12:00 vahel. Ajakava 28.08 11:30 – kogunemine 12:30 – avamine 13:00 – lõunasöök 14:00 – 15:30 Regina Paabo loeng ja
29-07-2021 - 06:56 - VKÜ – Võrumaa Kurtide Ühing - EKSL RANNAVÕRKPALL
25. juulil 2021 toimusid Peetris EKSLi rannavõrkpalli meistrivõistlusel, kus osalesid VKÜ paarid Mihkel Taaber, Martin Taaber, Gelly Needo ja Gretel Murd. Gelly ja Gretel sai kolmanda koha. Mihkel ja Martin saavutati turniiri kokkuvõttes tubli kolmanda koht. Palju õnne!
26-07-2021 - 09:41 - Eesti Kogelejate Ühing - LAAGER LASTELE kes kogelevad ja nende peredele 27 – 29. august 2021

LAAGER LASTELE kes kogelevad ja nende peredele 27. – 29. august 2021 korraldab Eesti Kogelejate Ühing MTÜ Kuremaa Ujulas (http://www.kuremaaujula.ee/teenused), Jõgeva maakonnas laagri lastele, kes kogelevad ja nende peredele. Lastele pakume toredaid vabaaja tegevusi ja võimalust suhelda teiste omavanuste lastega, kes kogelevad. Oodatud on lapsed […]

The post LAAGER LASTELE kes kogelevad ja nende peredele 27 – 29. august 2021 appeared first on Eesti Kogelejate Ühing.

25-07-2021 - 06:36 - VKÜ – Võrumaa Kurtide Ühing - EKSL ORIENTEERUMINE – SPRINT
24.07.2021 toimusid EKSL orienteerumise sprinti Kaereperel, Raplamaal, kus meie 3 liikmed osalesid. Martin Viljasaar saavutas suurepäraselt esikoha ja Argo Purv sai kolmanda koha. Heli Haug sai teise koha. Klubide punktide arvestus VKÜ sai teise koha. Õnnitleme!
24-07-2021 - 03:49 - VKÜ – Võrumaa Kurtide Ühing - 4. VKÜ KARDISÕIT
24.07.2021 toimus VKÜ kardisõidu meistrivõistlusel Lange Motokeskuses, Tartumaal. Kokku oli 9 osalejat. Väljas oli ilus ilm. Meestest võitis Mihkel Taaber ning naistest võitis Annika Kahri. Õnnitleme!
20-07-2021 - 07:40 - Eesti Kogelejate Ühing - Kogelejate ühingu suvelaager 23.-25. juuli

Eesti Kogelejate Ühingu suvelaager 2021Kesk-Eesti, Jõgevamaa, Jõgeva vald, Pedja küla, Kuberi talu 23.-25. juuli 2021 Teema: Ärksameelsus ja kogelus Ärksameelsust (Mindfulness) on kogeluse teraapias ja kogeluse aktsepteerimisel kasutatud viimasel ajal aktiivselt. Eesti Kogelejate Ühingu (EKÜ) suvelaagris uurime, mida ärksameelsus kujutab ning kasutame seda enda peal […]

The post Kogelejate ühingu suvelaager 23.-25. juuli appeared first on Eesti Kogelejate Ühing.

13-07-2021 - 04:04 - VKÜ – Võrumaa Kurtide Ühing - 7. VKÜ 3-ALA VÕISTLUS
09.07.-11.07.2021 toimusid VKÜ suvemängudel ja ka 3-ala võistlusel RMK Suuremäe telkimisalas, Võrumaal. Väljas oli väga väga kuum ilm. Ove Needo võitis 3-ala võistlusel esikoha ja naistest  Heli Haug võitis taas.
11-07-2021 - 08:43 - Eesti Autismiliit - Perede väljasõit Vembu-Tembumaale toimub 1.augustil
Iga-aastane perede väljasõit Vembu-Tembumaale toimub 1.augustil. Kui olete Eesti Autismiliidu liige ja teile pole meilile infot tulnud, palun võtke ühendust info@autismiliit.ee ja saadame teile täpsema info registreerumise ja üksikasjade kohta.
08-07-2021 - 10:52 - Eesti Leukeemia- ja Lümfoomihaigete Liit - UUS vahetas VANA välja
Meie uue kujundusega koduleht aadressil https://leukeemia.ee/ sai pärast pikka tööd valmis! Uus koduleht võimaldab lihtsamini teha nii püsi- kui ühekordseid annetusi ja ka liikmeksastumine on rohkem automatiseeritud. Kodulehe kujundas Risto Luhalep (Design Records OÜ) ja uuendamist rahastasid ravimifirmad AbbVie ja Novartis. Juba käib töö kogu kodulehe tõlkimiseks vene ja inglise keelde. Kuna sel aastal tuleb … Loe edasi
05-07-2021 - 10:23 - Võrumaa Puuetega Inimeste Koda - Võrumaa Reumahaigete Ühing sõidab Sangaste mõisasse

Võrumaa Reumahaigete Ühing korraldab ürituse Sangaste mõisas Väljasõit 13. juulil kell 10.00 muusikakooli juurest PÄEVAKAVA 1 .Üldkogu koosolek .Liikmemaksu korjamine 2. Suvepäev 3. Ühingu juubeli üritus . Meie ühing saab 10.aastaseks Registreerimine tel nr 5252357 , mail tamara.laht@mail.ee Hits: 41

The post Võrumaa Reumahaigete Ühing sõidab Sangaste mõisasse appeared first on Võrumaa Puuetega Inimeste Koda.

02-07-2021 - 10:57 - Võrumaa Puuetega Inimeste Koda - 01.07-30.07.2021 on VõruKoda puhkusel!

Tere! Võrumaa PIK on puhkuse ajaks suletud 01.07-30.07.2021. Kellel on mure, võib alati helistada tel.56661650. Soovin kõigile päikest! Lugupidamisega Piia Õispuu Võrmaa PIK Hits: 28

The post 01.07-30.07.2021 on VõruKoda puhkusel! appeared first on Võrumaa Puuetega Inimeste Koda.

27-06-2021 - 03:54 - VKÜ – Võrumaa Kurtide Ühing - EKSL 3X3 KORVPALL
27.juunil toimusid esmakordselt EKSL 3×3 korvpalli meistrivõistlused Tallinnas Kristiine spordihoone väliväljakutel. Võistlusel osalesid Ove Needo, Mihkel Taaber, Argo Purv, Kristo Ots, Gelly Needo, Gretel Murd, Anete Veeremaa (Kaar) ja Silja-Liis Öpik (Kaar). VKÜ meesvõistkond pidi leppima teise kohaga. Naiskondade seas võitis esimese koha VKÜ/KAAR naiskond.
21-06-2021 - 01:58 - Võrumaa Puuetega Inimeste Koda - 29.06.2021 – 13:00 – Koja Suvepäev 2021

Hits: 24

The post 29.06.2021 – 13:00 – Koja Suvepäev 2021 appeared first on Võrumaa Puuetega Inimeste Koda.

18-06-2021 - 08:43 - Eesti Vaegkuuljate Liit - Rehabilitatsioonilaagrid Pärnus
Eesti Vaegkuuljate Liit korraldab Pärnus, Tervis Spa ruumides rehabilitatsioonilaagreid. Järgmised rehabilitatsioonilaagrid toimuvad: 9.-11.juuli (eestikeelne) 13.-15.august (eestikeelne) 10.-12.september (viipekeelne) 8.-10.oktoober (venekeelne) Rehabilitatsioonilaagrites toimuvad grupitegevused, mida veavad meie meeskonna spetsialistid- kogemusnõustajad, psühholoogid, sotsiaaltöötajad, eripedagoogid ja teised. Laagrite eesmärk on toetada kuulmislangusega inimese toimetulekut nii igapäevaelus kui ka tööl. Seega, kui soovite osaleda ühel nendest laagritest, võtke ühendust, […]
18-06-2021 - 08:42 - Eesti Vaegkuuljate Liit - Kõku laagrini on vaid 1 kuu! Registreeri juba täna, sest hinnad varsti tõusevad!
“Kiirustage, seltsimehed unetud, kiirustage!! Kõku laager „Retrokas“ Paunküla Heaolukeskus, Kose vald, Harjumaa. 16.-18.juuli 2021. Ootame Sind osalema aasta suursündmusel- Kõku laagris! Laager toimub kenas paigas, suure järve ääres, ruumi jagub kõigile piisavalt, tegevusi leidub igale vanusele ja igale maitsele. Laagrit läbivaks teemaks on RETRO! Aitame Sind juba praegu retrolainele- anname mõningaid vihjeid: · tule kohale Mosse, […]
14-06-2021 - 12:21 - - Riisalo Luksemburgis: Euroopa Liidu lastegarantii soovituse vastu võtmine on suur samm edasi laste vaesuse vähendamisel
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo viibib esmaspäeval Luksemburgis töö- ja sotsiaalministrite kohtumisel, kus võetakse vastu EL lastegarantii soovitus. Lisaks on teemadeks võrdne kohtlemine, palkade läbipaistvus, COVID-19 mõju soolisele võrdõiguslikkusele, EL puuetega inimeste õiguste strateegia 2021-2030 ning EL LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse strateegia 2020-2025. Kohtumisel on plaanis vastu võtta EL lastegarantii soovitus. Soovitusega ennetatakse ja leevendatakse laste vaesust ja sotsiaalset tõrjutust, tagades abi vajavatele lastele olulised teenused, sealhulgas kvaliteetne ja taskukohane ligipääs haridusele ning hoolele, koolipõhistele tegevustele, vähemalt ühele tervislikule toidukorrale päevas, tervishoiule, samuti tervislikule toitumisele ning adekvaatsele majutusele. Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõnul toetab Eesti lastegarantii soovituse vastuvõtmist. „Laste vaesuse ennetamine ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamine on ka riigisiseselt meie suur prioriteet.“ Ministritele antakse ülevaade ka palkade läbipaistvuse ning võrdse kohtlemise direktiivi arutelude seisust. Sotsiaalkaitseministri sõnul on positiivne, et Portugal tõi pärast mitmeaastast pausi läbirääkimistes uuesti lauale võrdse kohtlemise direktiivi. „Eesti soovib kindlasti töö jätkamist ning tunnustame eesistujat läbirääkimiste taaselustamise eest. Diskrimineerimisvastase kaitse õiguslikud augud tuleb täita.“ EL tasandil ei ole täna tagatud vanuse, puude, seksuaalse sättumuse ning usuliste veendumuste alusel võrdne kaitse diskrimineerimise eest juurdepääsul haridusele ja sotsiaalkaitsele ning kaupade- ja teenuste kättesaadavusel. Lõunalauas arutab sotsiaalkaitseminister teiste ministritega EL LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse strateegiat 2020-2025. Euroopa Komisjoni välja antud esimene EL LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse strateegia on LGBTIQ-inimeste jaoks märkimisväärne samm edasi nende võrdse kohtlemise ja olukorra parandamise suunas. See hõlmab ka LGBTIQ-inimeste tugevdatud kaitset kõikvõimalike vaenukuritegude ja vaenukõne eest, et kaitsta Euroopa Liidus igaüht selliste rikkumiste ja kuritarvituste eest. Lisaks kinnitatakse kohtumisel järeldused COVID-19 mõjust soolisele võrdõiguslikkusele. Riike kutsutakse üles tagama, et riiklikesse taastekavadesse ja kriisist taastumise meetmetesse oleks lõimitud sooline võrdõiguslikkus ning võrdsed võimalused. Samuti võetakse Luksemburgis vastu nõukogu järeldused EL puuetega inimeste õiguste strateegia 2021-2030 kohta, peetakse poliitiline mõttevahetus 7. mai Porto sotsiaaltippkohtumise järeltegevustest, keskendudes järgmistele sammudele Euroopa sotsiaalõiguste samba elluviimisel. Pressiteade eesti viipekeeles
EST
08-06-2021 - 07:36 - MTÜ Seljaajusonga ja Vesipeahaigete Selts - Kutsevaliku grupp teeninduskoolis

Tere, head liikmed Jagame teiega infot, mis võib olla kasuks erivajadustega noortele: Tallinna Teeninduskool avab sügisest 2021 ühe-aastase õppeajaga kutsevaliku grupi HEV õppijale. Täpsem info on SIIN. Sobib eriti hästi lihtsustatud õppekaval põhikolli lõpetanule või noorele, kellel mis iganes põhjusel on õppima/tööleminek takerdunud. Grupp alustab küll septembrist 2021, kuid sealt edasi võib kooliga kontakti võtta aastaringselt, […]

The post Kutsevaliku grupp teeninduskoolis appeared first on MTÜ Seljaajusonga ja Vesipeahaigete Selts.

06-06-2021 - 07:00 - EKLVL - Aastakoosoleku kokkuvõte Vabaõhumuuseumis
Oli tore kokku saada. Meie tore perepäev Vabaõhumuuseumis 30. mail oli justkui uue elu algus. Pärast pikka ürituste-keelu perioodi ja suhtlemist läbi arvutiekraani saime jälle üksteisega näost näkku kokku. Oli kohe kuidagi harjumatu, aga väga tore. Vaatasime tagasi möödunud 2020.
06-06-2021 - 05:19 - Eesti Autismiliit - Korraline üldkoosolek toimub 14.juunil
Hea Eesti Autismiliidu liige! Ootame Teid esmaspäeval, 14. juunil 2021  kell 17.30 Tartu Puuetega Inimeste Koja koosolekusaali  (Rahu 8, Tartu) Eesti Autismiliidu korralisele üldkoosolekule. Päevakord: Revisjonikomisjoni järeldusotsuse tutvustamine ja kinnitamine. Ene Soidla, revisjonikomisjoni liige. 5 min EAuL 2020. majandusaasta aruande kinnitamine. Marianne Kuzemtšenko, juhatuse esimees. 30 min Jooksvad küsimused, 2021.a projektide ja ürituste tutvustamine. Marianne […]
03-06-2021 - 07:36 - MTÜ Seljaajusonga ja Vesipeahaigete Selts - EDFI virtuaalüritus

Tere, head liikmed   Jagame teiega EDFi virtuaalürituste ajakava, mis on mõeldud kõigile, kes soovivad osaleda.  Täpsustame igaks juhuks, et iga soovija korraldab oma registreerimise ning osalemise küsitlusele vastamises ise.    June, 2021                                                  […]

The post EDFI virtuaalüritus appeared first on MTÜ Seljaajusonga ja Vesipeahaigete Selts.

03-06-2021 - 07:32 - MTÜ Seljaajusonga ja Vesipeahaigete Selts - Õpingud ja karjäärivalikud

EPIFondi ja EPIKoja poolt ning eraannetajate toel on pilootprojektina loodud võimalus pakkuda 18-30-aastastele puudega noortele tasuta coachingut – individuaalset tuge õpingute ja/või karjäärivalikute tegemiseks. Coaching on inspireeriv ja loominguline partnerlus, kus professionaalse ettevalmistusega coach toetab noore arengut õpingute ja/või karjäärivalikute tegemisel ning toimetulekul muutustega. Coachingus keskendutakse tulevikule, aidates noorel eesmärke püstitada, takistustele lahendusi leida ning […]

The post Õpingud ja karjäärivalikud appeared first on MTÜ Seljaajusonga ja Vesipeahaigete Selts.

30-05-2021 - 03:44 - EKLVL - Kuulmispuudega laste laager RUMMUSAARES 2021
Kuulmispuudega laste laager toimub Rummusaare Puhkemajas 9.‒14. augustini. Laagri korraldavad Judoklubi Dokyo ja EKLVL. Rummusaare on end kenasti valmis sätitud ja ootab rõõmsaid lapsi enda juurde laagrisse! Kavas on nii nagu varasematel aastatel palju sportlikku tegevust, mängud, meisterdamine, joonistamine; filmiõhtud
27-05-2021 - 12:20 - EKLVL - Integratsiooni saab viia läbi mitut moodi
Ajakirja Sinuga kaasautor Kristi Kallaste intervjueeris EKLVL juhatuse esimeest Toomas Seppa. Tähismahus artikkel on loetav aadressil https://sinuga.epikoda.ee/kevadnumber/toomas-sepp-integratsiooni-saab-viia-labi-mitut-moodi
06-05-2021 - 02:34 - EKLVL - EKLVL ja ILS aastakoosolek 2021
AJAKAVA 11.45 – 12.00 Kogunemine muuseumi territooriumil kiigeplatsil (halva ilmaga Kuie koolimajas). 12.00 EKLVL aastakoosolek 13.00 ILS aastakoosolek Koosolekute ajal lastele mängud ja tegevused muuseumitöötajate juhendamisel. 13.30 Orienteerumismäng peredele kahes rühmas. 15.00 Kõhutäiteks supp ja pirukas Kolu kõrtsis. Viipekeele tõlge.
06-05-2021 - 02:14 - EKLVL - Meie järgmiste ürituste kuupäevad
30.05 Üldkoosolek Vabaõhumuuseumis koos mängude ja söögiga 09. – 14.08 Lastelaager Rummusaares 28. – 29.08 Perelaager Rummusaares Tuleb ka juubelipidu novembris, jälgige reklaami!
04-05-2021 - 05:37 - EKLVL - Üks tore talgupäev Rummusaares
1.mail saime jälle, juba 26.korda kokku Rummusaare kevadtalgutel. Vaatamata ikka veel möllavale viirusele, aga võib-olla hoopis tänu tüdimuseni pikalt koduseinte vahel olemisele tuli seekord kokku lausa rekordarv osalisi. Kuulmispuudega Laste Vanemate liidust, lionsklubist Tallinn Kristiine, spordiklubist LiVal Sport oli vabaõhutalgutele
03-05-2021 - 01:12 - Võrumaa Puuetega Inimeste Koda - Koda avatud alates 11.04.2021

Tere! Annan teada, et Võrumaa Puuetega Inimeste Koda on avatud alates 11.maist. Esialgu olen kohapeal teisipäev ja neljapäev kell 10-12. Endiselt palun büroos kanda maski ja desinfitseerida käsi. 04.mail on büroo ruumides Jalaexperdi vastuvõtt. Ilusat kevadet ja olge terved! Lugupidamisega Piia Õispuu Võrumaa PIK tegevjuht Hits: 37

The post Koda avatud alates 11.04.2021 appeared first on Võrumaa Puuetega Inimeste Koda.

30-04-2021 - 02:47 - - Minister Signe Riisalo kohtus asjaosalistega ja alustas kinnises lasteasutuses aset leidnud laste väärkohtlemiste analüüsimist
Eile, 29. aprillil esitas sotsiaalkindlustusamet prokuratuurile kuriteoteate, milles palub uurida laste väärkohtlemise juhtumeid Hoolekandeteenuste AS Rakvere Lille Kodus. Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo mõistab hukka igasuguse laste väärkohtlemise ning kohtus osapooltega et hinnata, kuidas tagab asutus laste kaitse väärkohtlemise eest ning millised on vajadused edasisteks muudatusteks. „Eile õhtul kell 21.45 sain telefonikõne, kuulsin äärmiselt kahetsusväärsest juhtumist ning kutsusin täna esimesel võimalusel laua taha sotsiaalkindlusameti ja AS Hoolekandeteenused vastutavad isikud, et olukorrast ülevaade saada, jagada sotsiaalkindlustusametiga tööülesanded, kaardistada kogu toimunud sündmuste jada, võimalikud vead õigusaktides, lepingutes eeskirjades ja juhtimises,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. „Pärastlõunal läksin ise Rakverre kohale, et rääkida asutuse töötajatega ja kuulata ära nende hinnangud olukorrale.“ Sotsiaalkaitseministri sõnul ei korva mitte miski kahju, mis on tekitatud lastele, sündmusi pealt näinud lastele ning nende lähedastele. „Väga loodan, et politsei ja prokuratuur selgitavad välja kogu tõe ja vastutan selle eest, et selgitatakse välja kõik asjaolud, analüüsitakse kehtivat õiguslikku raamistikku ja tegevusjuhiseid, et vältida sarnaste olukordade tekkimist tulevikus. Ohvriks sattunud lapsed on eriti haavatavas seisundis, sest väärkohtlejad olid need, kes pidid tagama niigi keerulises olukorras lastele heaolu ja turvalisuse.“ Sotsiaalkindlustusametil on laekunud teabe põhjal alust arvata, et Rakvere Lille Kodu osad töötajad on pikemat aega füüsiliselt ja emotsionaalselt väärkohelnud teenusel viibivaid lapsi. Prokuratuur on alustanud juhtumi osas menetlust. „Sotsiaalkindlustusametilt laekunud kuriteoteate alusel alustasime täna kriminaalmenetlust kontrollimaks kuriteokahtlusi seoses laste füüsilise ja vaimse väärkohtlemisega lasteasutuses ja kogume hetkel aktiivselt infot kõikide asjaolude väljaselgitamiseks,“ kinnitas Viru Ringkonnaprokuratuuri prokurör Elle Karm. Juhtumiga seotud inimesed on töölt kõrvaldatud, sotsiaalkindlustusamet on alustanud järelevalvet, suheldakse kogu personali, laste ning laste vanematega ning tehakse vajalikke samme, et taastada laste turvatunne ning alustada juhtunust taastumise protsessiga. Vajadusel on juhtunust mõjutatud inimestele kättesaadav psühholoogiline abi. AS Hoolekandeteenused teenuste direktor Liina Lanno sõnul on sisejärelevalve läbi vaadanud kogu märtsikuu kaamerasalvestised kinnise lasteasutuse avalikest ruumidest ning töö jätkub. „Oleme tuvastanud kokku kolme töötaja seotuse juhtumitega. Sisejuurdlus veel käib, et leida kõik töötajad, kes sellistest tegudest teadsid, kuid sellest ei teavitanud. Järgmisena on meie eesmärk üle vaadata teenuse osutamine, et lastel oleks lasteasutuses igal hetkel turvaline.“ Kinnise lasteasutuse teenus (KLAT) on ööpäevaringne teenus, mida osutatakse lastele, kelle vabadust on piiratud kohtumääruse alusel. AS Hoolekandeteenuste Rakvere Lille Kodu osutab kinnise lasteasutuse teenust mõõduka või raske intellektipuudega ja käitumishäiretega lastele. Teenust korraldab ja rahastab alates 2018. aastast sotsiaalkindlustusamet. „KLATI eesmärk on tagada suure abivajadusega ja kõrge riskikäitumisega noortele turvaline keskkond ja stabiilsus. Need lapsed on väga suure traumakogemusega. Kinnistes lasteasutustes peab noor saama end tunda turvaliselt ja toetatult, mille tulemusena saab ta areneda ning kujundada uued käitumismustrid. Meil on kahjuks alust arvata, et täna selle teenuse osutamine Rakvere Lille kodus ei ole täitnud seda eesmärki. Meie esmane ülesanne on taastada täna teenusel olevate laste ja perede turvatunne,“ rääkis sotsiaalkindlustusameti ohvriabi osakonna ennetustalituse juht Kiira Gornischeff. Pressiteade eesti viipekeeles
EST
29-04-2021 - 12:57 - - Valitsus toetas erivajadusega laste tugisüsteemi reformi
Valitsus toetas eile koalitsioonileppes toodud erivajadusega laste tugisüsteemi uuendamise ettepanekuid. Sotsiaalministeeriumi ning haridus- ja teadusministeeriumi koostöös käivitatakse erivajadusega laste tugisüsteemi reform, mille eesmärk on pakkuda lastele kiiremat, tulemuslikumat ja terviklikumat abi. Erivajadusega laste tugisüsteemi reformi esimene eesmärk on lihtsustada ja kiirendada abi kättesaadavust. Praegu peab lapsevanem tegema lapsele toe saamiseks mitmeid taotlusi nii sotsiaal-, haridus- kui tervishoiuvaldkonnas ega pruugi abini õigeaegselt jõuda, sest info on killustunud eri valdkondade vahel. „Sotsiaalministeerium on teinud reformi eel mitmeid uuringuid ja on selge, et erivajadusega lapse mured mõjutavad kogu perekonda,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. „Teame, et rohkem kui 30% puudega last hooldavatest vanematest ei käi tööl ja ligi pooltel juhtudel nimetati põhjuseks vajadust hoolitseda puudega lapse eest.“ Sotsiaalkaitseministri sõnul on soov reformi tegevuste käigus tervikuna pöörata täiendavat tähelepanu laste abivajaduse varajasse märkamisse nii imiku- kui väikelapseeas, et lapsed jõuaksid õigeaegselt perearsti vaatevälja ning seeläbi on võimalik õigeaegselt märgata ka arengu mahajäämust. Reformi käigus tuleb kahe aasta jooksul ära lahendada kolm kõige suuremat murekohta: teenuse saamisega seotud asjaajamine on liiga keeruline, toimuvad korduvad hindamised teenuste vajaduse osas, aga teenuste jaoks enam ressurssi ei jagu ning lapsele pakutav abi sõltub tihti mitte lapse abivajadusest, vaid puude raskusastme otsusest. „Me teame, et lasteaedades ja koolides on tugipersonali puudu. Samas on haridusasutustes võimalik mugavalt ja varakult lastele vajalikke tugiteenuseid pakkuda. Seda saame teha vaid koostöös haridus-, sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna vahel, et vähendada dubleerimist. Oluline on hoida fookuses laps ja tema vajadused,“ ütles haridus- ja teadusminister Liina Kersna. Teine suur valdkond, millega reform tegeleb on lastega töötavate spetsialistide puudusele leevenduste otsimine. Teenused on hetkel mitme valdkonna vahel killustunud ja lapsele tehakse abistamiseks mitu hindamist ja erinevat plaani. Reformi käigus ühendatakse dubleerivad hindamised, et kõik lapse vajadused kajastuksid ühes juhtumiplaanis ning perele tekib üks kontaktpunkt, kelle kaudu esmast nõu ja tuge saada. Keerulisemate olukordade lahendamiseks kaasatakse spetsialistide meeskond, kes suunab vajadusel pere täiendavatele teenustele ja aitab leida sobiva õppekorralduse. "Erivajadustega laste abistamise süsteemi reform on laste ja perede poolt pikisilmi oodatud ja ääretult vajalik. Olen lootusrikas, et ambitsioonikad plaanid viiakse ellu ning muudatusest kujuneb esimene suurepärane näide nn silotornide ühendamisest, et järgmised põlvkonnad erilisi lapsi saavad riigilt ja kohalikult omavalitsuselt abi palju ladusamalt ja lapsekesksemalt,“ ütles Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht Anneli Habicht. „Kinnitan, et Eesti Puuetega Inimeste Koda on valmis reformi õnnestumisele kaasa aitama kogu oma võimekusega." Reformi käigus seotakse teenuste saamine hinnatud abivajaduse, mitte puude raskusastme olemasoluga. Samuti koondatakse Rajaleidja keskuste koolivälise nõustamismeeskonna, rehabilitatsioonimeeskonna ja sotsiaalkindlustusameti abivajaduse hindamisi ja otsuseid puudutavad funktsioonid. Tegevuste elluviimiseks on edaspidi kavas erinevad seadusemuudatused ja IT-arendused, mitmete tegevuste rahastamine on planeeritud järgmisest struktuurvahendite perioodist. Reformi esimesed muudatused soovitakse rakendada lähema kahe aasta jooksul, pikemaajalised tegevused on kavandatud perioodi kuni 2027. Taustainfo: Nii Riigikontrolli auditid kui erinevad analüüsid kinnitavad, et erivajadusega laste abi saamine võib takerduda liigselt killustatud, aeganõudva ja bürokraatliku tugisüsteemi taha. Viimase 10 aastaga on kasvanud kompleksse abivajadusega laste osakaal, pea viiekordistunud on kõne- ja keelepuudega ning neljakordistunud psüühikahäirega laste arv. Iga viies laps Eestis on vajanud mõnd hariduslikku tugiteenust 2020. aastal ning iga 12-s laps vajab olulisel määral tuge hariduse-, sotsiaal- ja/või tervishoiuvaldkonnast ning on puudega, tõhustatud või eritoel. Pressiteade eesti viipekeeles
EST
29-04-2021 - 12:57 - - Valitsus toetas erivajadusega laste tugisüsteemi reformi
Valitsus toetas eile koalitsioonileppes toodud erivajadusega laste tugisüsteemi uuendamise ettepanekuid. Sotsiaalministeeriumi ning haridus- ja teadusministeeriumi koostöös käivitatakse erivajadusega laste tugisüsteemi reform, mille eesmärk on pakkuda lastele kiiremat, tulemuslikumat ja terviklikumat abi. Erivajadusega laste tugisüsteemi reformi esimene eesmärk on lihtsustada ja kiirendada abi kättesaadavust. Praegu peab lapsevanem tegema lapsele toe saamiseks mitmeid taotlusi nii sotsiaal-, haridus- kui tervishoiuvaldkonnas ega pruugi abini õigeaegselt jõuda, sest info on killustunud eri valdkondade vahel. „Sotsiaalministeerium on teinud reformi eel mitmeid uuringuid ja on selge, et erivajadusega lapse mured mõjutavad kogu perekonda,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. „Teame, et rohkem kui 30% puudega last hooldavatest vanematest ei käi tööl ja ligi pooltel juhtudel nimetati põhjuseks vajadust hoolitseda puudega lapse eest.“ Sotsiaalkaitseministri sõnul on soov reformi tegevuste käigus tervikuna pöörata täiendavat tähelepanu laste abivajaduse varajasse märkamisse nii imiku- kui väikelapseeas, et lapsed jõuaksid õigeaegselt perearsti vaatevälja ning seeläbi on võimalik õigeaegselt märgata ka arengu mahajäämust. Reformi käigus tuleb kahe aasta jooksul ära lahendada kolm kõige suuremat murekohta: teenuse saamisega seotud asjaajamine on liiga keeruline, toimuvad korduvad hindamised teenuste vajaduse osas, aga teenuste jaoks enam ressurssi ei jagu ning lapsele pakutav abi sõltub tihti mitte lapse abivajadusest, vaid puude raskusastme otsusest. „Me teame, et lasteaedades ja koolides on tugipersonali puudu. Samas on haridusasutustes võimalik mugavalt ja varakult lastele vajalikke tugiteenuseid pakkuda. Seda saame teha vaid koostöös haridus-, sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna vahel, et vähendada dubleerimist. Oluline on hoida fookuses laps ja tema vajadused,“ ütles haridus- ja teadusminister Liina Kersna. Teine suur valdkond, millega reform tegeleb on lastega töötavate spetsialistide puudusele leevenduste otsimine. Teenused on hetkel mitme valdkonna vahel killustunud ja lapsele tehakse abistamiseks mitu hindamist ja erinevat plaani. Reformi käigus ühendatakse dubleerivad hindamised, et kõik lapse vajadused kajastuksid ühes juhtumiplaanis ning perele tekib üks kontaktpunkt, kelle kaudu esmast nõu ja tuge saada. Keerulisemate olukordade lahendamiseks kaasatakse spetsialistide meeskond, kes suunab vajadusel pere täiendavatele teenustele ja aitab leida sobiva õppekorralduse. "Erivajadustega laste abistamise süsteemi reform on laste ja perede poolt pikisilmi oodatud ja ääretult vajalik. Olen lootusrikas, et ambitsioonikad plaanid viiakse ellu ning muudatusest kujuneb esimene suurepärane näide nn silotornide ühendamisest, et järgmised põlvkonnad erilisi lapsi saavad riigilt ja kohalikult omavalitsuselt abi palju ladusamalt ja lapsekesksemalt,“ ütles Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht Anneli Habicht. „Kinnitan, et Eesti Puuetega Inimeste Koda on valmis reformi õnnestumisele kaasa aitama kogu oma võimekusega." Reformi käigus seotakse teenuste saamine hinnatud abivajaduse, mitte puude raskusastme olemasoluga. Samuti koondatakse Rajaleidja keskuste koolivälise nõustamismeeskonna, rehabilitatsioonimeeskonna ja sotsiaalkindlustusameti abivajaduse hindamisi ja otsuseid puudutavad funktsioonid. Tegevuste elluviimiseks on edaspidi kavas erinevad seadusemuudatused ja IT-arendused, mitmete tegevuste rahastamine on planeeritud järgmisest struktuurvahendite perioodist. Reformi esimesed muudatused soovitakse rakendada lähema kahe aasta jooksul, pikemaajalised tegevused on kavandatud perioodi kuni 2027. Taustainfo: Nii Riigikontrolli auditid kui erinevad analüüsid kinnitavad, et erivajadusega laste abi saamine võib takerduda liigselt killustatud, aeganõudva ja bürokraatliku tugisüsteemi taha. Viimase 10 aastaga on kasvanud kompleksse abivajadusega laste osakaal, pea viiekordistunud on kõne- ja keelepuudega ning neljakordistunud psüühikahäirega laste arv. Iga viies laps Eestis on vajanud mõnd hariduslikku tugiteenust 2020. aastal ning iga 12-s laps vajab olulisel määral tuge hariduse-, sotsiaal- ja/või tervishoiuvaldkonnast ning on puudega, tõhustatud või eritoel. Pressiteade eesti viipekeeles
EST
27-04-2021 - 07:50 - Eesti Kogelejate Ühing - Eneseabigrupp ning 2+2 talgud Pedjal 1-2. mai 2021

Kutsume Sind Kogelejate Ühingu eneseabigrupi kohtumisele ja Teeme Ära 2+2 talgutele meistpaljudele juba tuttavaks saanud Kuberi talus Jõgevamaal.Kavas on mõnus liikumine vabas õhus, õhtul eneseabigrupi koosolemine, lisaks jalgapllimatš,millele järgneb saunaskäik. Talgute raames plaanitakse korda seada jalgpalliplats, võrkpalliplats,putukahotell ning teha pisemaid koristustöid. Kes soovib ööseks jääda, […]

The post Eneseabigrupp ning 2+2 talgud Pedjal 1-2. mai 2021 appeared first on Eesti Kogelejate Ühing.

26-04-2021 - 03:29 - Eesti Leukeemia- ja Lümfoomihaigete Liit - Patsiendikooli loeng teemal „Mida me võidame riiklikust vähitõrjeplaanist?“
Juba 4. mail toimub järgmine Patsiendikooli loeng teemal „Mida me võidame riiklikust vähitõrjeplaanist?“ Juhin tähelepanu, et sel korral toimub loeng kell 15.00-16.30 Täpsem info ja programm: https://www.regionaalhaigla.ee/et/patsiendikool NB! Kõikidelt esinejatelt on võimalik ka küsimusi küsida. Kuni 4. maini saatke oma küsimused koolitus@regionaalhaigla.ee (palun lisage teemaks „patsiendikool“). 4. mail 12.00-16.00 saate küsimusi esitada ka telefonil 5357 2250
26-04-2021 - 10:40 - Võrumaa Puuetega Inimeste Koda - Loeng 4. mai kell 15.00-16.30 Mida me võidame riiklikust vähitõrjeplaanist?

4. mail toimub Patsiendikooli järgmine loeng. Edastan selle kohta info, et saaksite seda oma kanalites levitada. Loengu teema ja aeg: “Mida me võidame riiklikust vähitõrjeplaanist?“ 4. mai kell 15.00-16.30 Kodulehe link: https://www.regionaalhaigla.ee/et/patsiendikool Facebooki ürituse link: https://fb.me/e/TkqPZBVp Palun levitada loengu infot oma kanalites. Aitäh! Tervitades Kristi Remmik koolitusspetsialist Teadus- ja arendusteenistus Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA Hits: 44

The post Loeng 4. mai kell 15.00-16.30 Mida me võidame riiklikust vähitõrjeplaanist? appeared first on Võrumaa Puuetega Inimeste Koda.

26-04-2021 - 10:34 - Võrumaa Puuetega Inimeste Koda - 30.04.2021 – Virtuaalne Töömess

Kutsun sind osalema Virtuaalse Töömessi raames toimuvale e-töötuppa “Teenused vähenenud töövõimega inimestele” 30.04.2021; 10:00-13:30!  Ajakava siinsamas all. Registreerimine ei ole vajalik. Liituda saab https://www.onlineexpo.com/ee/too-ja-karjaarimess/e-workshops/e-tootoad-30-aprillil/ või SIIT LINGILT. Kasutame Microsoft Teams keskkonda. Virtuaalne Töömess algab juba homme aadressil https://www.onlineexpo.com/ee/too-ja-karjaarimess . Teenused vähenenud töövõimega inimestele Kas oled ise või on Sinu lähedane tervisemurega, kes töötab või otsib tööd? Tule osale meie seminaril, kus saad küsida lektoritelt ja teenusepakkujatelt küsimusi, millele vastatakse võimalusel koheselt. Iga teema juures räägib oma kogemusloo ka teenusepakkuja. Seminaril on tagatud viipekeele- ja kirjutustõlge. Ajakava: 10:00- 11:00 Abivahend ja kohandused. Räägime, mis on tööalane abivahend ja kuidas saab Töötukassa toel töökohta kohandada. 11:15- 12:15...

The post 30.04.2021 – Virtuaalne Töömess appeared first on Võrumaa Puuetega Inimeste Koda.

16-04-2021 - 08:49 - - Tänasest saab taotleda sotsiaal- ja tervisevaldkonna väikeprojektidele rahastust
Sotsiaalministeerium avab täna, 16. aprillil, sotsiaal- ja tervisevaldkonna väikeprojektide taotlusvooru, mida rahastatakse hasartmängumaksu laekumisest. Taotlusvooru kogumaht on 100 000 eurot, maksimaalne toetus projekti kohta on 8000 eurot. Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse sõnul on tänavused väikeprojektide teemad mitmekesised ning kandideerida saavad seetõttu väga eriilmelised projektid. Kokku on valdkondlikke teemasid kümme. „Mul on hea meel, et saame taasavada väikeprojektide taotlusvooru, mis pandeemia tõttu on olnud pikalt peatatud. Ootame kandideerima projekte, mis aitaksid kohalikul tasandil kaasa hoolduskoormuse leevendamisele, tervisevaldkonna edendamisele, sealhulgas vaimse tervise toe pakkumisele COVID-19 kriisis,“ ütles sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse. „Samuti on oodatud projektid, mille fookuses on lapse abivajaduse ennetamine ning abivajava lapse ja tema pere senisest tulemuslikum toetamine. Täpsemad tingimused on ministeeriumi kodulehel.“ Hasartmängumaksu laekumisest on sotsiaalministeeriumile ette nähtud riigieelarves 15,3 protsenti hasartmängumaksu kavandatavast laekumisest, millest 93,5 protsenti eraldatakse meditsiini, hoolekande, perede, eakate ja puuetega inimestega seotud projektide toetamiseks ning 6,5 protsenti hasartmängusõltuvusega inimestega seotud tegevuste toetamiseks. Maksimaalne toetus projekti kohta on 8000 eurot. Projekti kogumaksumusest vähemalt 10% peab moodustama omafinantseering. Mitterahaline panus võib olla kuni pool omafinantseeringust. Väikeprojektide taotlusvooru kogumaht on 100 000 eurot. Taotlusi saavad esitada kõik juriidilised isikud ning taotleja võib tegevuste elluviimisse kaasata partnereid. Hasartmängumaksu laekumisest ei finantseerita tegevusi, mille katteks on juba toetust eraldatud või makstud Euroopa Liidu, riigisisestest või muudest välisabi vahenditest. Väikeprojekti taotlusvoorust toetatava tegevuse kestus on kuni 12 kuud. Projekti tegevused ei või alata enne taotluse esitamise kuupäeva. Taotluste esitamise tähtaeg on 17. mai kell 17.00 ning taotlemine toimub läbi e-toetuste keskkonna aadressil etoetus.struktuurifondid.ee. Kolmapäeval, 28. aprillil kell 14.00-15:00 toimub elektrooniline infotund, kus selgitatakse täpsemalt hasartmängumaksu laekumistest toetuste andmise tingimusi ja tehnilist korraldust. Liitumiseks vajalik info lisatakse toetuse veebilehele vahetult enne infotunni toimumist. Taotlusvooru valdkondlikud teemad, juhendmaterjal ja teised dokumendid on avaldatud sotsiaalministeeriumi hasartmängumaksu toetuste kodulehel: https://www.sm.ee/et/hasartmangumaksu-toetused Kontakt: Piret Audova, peaspetsialist, tel: 626 9224 piret.audova@sm.ee Pressiteade eesti viipekeeles
EST
16-04-2021 - 06:48 - Eesti Autismiliit - 19.mail toimuvad mõttetalgud “Patsient ja psühhiaater – võimalusi paremaks partnerluseks”
Eesti Puuetega Inimeste Koda kutsub huvilisi osalema 19. mail kell 10-13 toimuval e-mõttetalgul “Patsient ja psühhiaater – võimalusi paremaks partnerluseks” E-mõttetalgu eesmärk on luua ühine aruteluruum inimestele, kes on huvitatud psüühikahäirega inimeste inimeste huvide ja õiguste edendamisest Eestis.E-mõttetalgu raames kaardistame võimalused, kuidas psühhiaatrid ja patsiendid saaksid veelgi paremini koostööd teha, et tagada tulemuslikum raviteekond. Ootame […]
08-04-2021 - 12:19 - Diabeedikool - Diabeet ja elukvaliteet

Uuring: 1. tüüpi diabeeti põdevate inimeste elukvaliteet MTÜ Eesti Laste ja Noorte Diabeedi Ühing viis 2020.a. läbi 1. tüüpi diabeeti põdevate inimeste elukvaliteedi küsitluse. Laste puhul oli vastajaks lapsevanem, kes andis hinnangu oma lapse tervisele, pere toimetulekule, teadmistele jne. Üle 18-aastastele oli eraldi küsimustik. Kui diabeedilapsega perede toimetulekut oleme varem sarnase uuringuga hinnanud (2010.a.),

The post Diabeet ja elukvaliteet appeared first on Diabeedikool.

08-04-2021 - 04:12 - - Riik toetab Ida-Virumaa omavalitsusi sotsiaalteenuste osutamisel
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo allkirjastas määruse, millega toetatakse Ida-Virumaa kohalikke omavalitsusi, et parandada täisealistele erivajadusega inimestele pakutavate sotsiaalteenuste kättesaadavust. Toetuste eesmärk on vähendada hooldajate hoolduskoormust ning seeläbi naasta neil tööturule või suurendada töökoormust, mis omakorda parandab leibkonna majanduslikku toimetulekut ja vähendab vaesusriski. Samuti on eesmärk motiveerida kohalikke omavalitsusi koostöös partneritega looma uusi ja edendama olemasolevaid sotsiaalhoolekande valdkonna koostöövõrgustikke ning julgustada KOVe rakendama sotsiaalteenuste pakkumisel uuenduslikke lahendusi. Eesti 2019. aasta sotsiaaluuringu andmetel abistas või hooldas oma leibkonnaliiget 59 650 inimest, neist 6786 ehk 11,4% Ida-Viru maakonnas. „2020. aastal suurenes ülemaailmsest pandeemiast tingitud majanduslanguse tõttu kahjuks nii töötute arv kui pikaajalise töötuse määr ja pikaajalise töötuse risk on suurem just meeste, vanemaealiste ja mitte-eestlaste seas,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. „Ida-Virumaal on puudega inimeste osakaal kõrge ja kasvutendentsis kõikides vanuserühmades. Seetõttu on oluline, et sealsetes omavalitsustes pakutaks hoolekandelist abi võrdväärse kvaliteedi ja kättesaadavusega ning sotsiaalvaldkonna töötajad jõuaksid iga üksiku abivajajani.“ Ministri sõnul on Ida-Virumaa taotlusvooru eesmärk, et vanemaealine või erivajadusega inimene ei peaks asuma elama hoolekandeasutusse, et saada vajalikku hooldust või vabastada oma lähedane hoolduskoormusest, vaid ta saaks jätkata võimalikult kaua iseseisvat elu pere keskel ja kogukonnas toetavate teenuste abil.  Avatud taotlusvoorus saab teenust osutada kokku vähemalt 300le erivajadusega, toimetulekuraskustes või hoolduskoormusega inimesele. Taotlusvooruga toetatakse projekte, millega pakutakse Ida-Viru maakonnas koduteenust, tugiisikuteenust, isikliku abistaja teenust, väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenus- ehk päevahoiu- või intervallhooldusteenust, nõustamisteenuseid või tugigruppe ja sotsiaaltransporditeenust. Toimetulekuraskustes inimeste tööturule tagasipöördumist toetavate teenuste kujundamisel arvestatakse, et pakutavate hoolekandeteenuste eesmärk on aidata inimesel lahendada tööturule asumist takistavad probleemid, näiteks võlad, mis võivad olla pikema aja jooksul kuhjunud. Euroopa Sotsiaalfondi taotlusvoorust „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused sotsiaalteenuste osutamiseks ja arendamiseks“ on võimalus rahastust taotleda kõigil Ida-Virumaa omavalitsustel. Avatud taotlusvooru toetuse maht on 1 500 000 eurot, mida saab vajadusel suurendada. Taotlusvooru viib läbi Riigi Tugiteenuste Keskus. Avatud taotlusvooru infopäev toimub 15. aprillil kell 11.30,  täpsem info avaldatakse Riigi Tugiteenuste Keskuse kodulehel. Pressiteade eesti viipekeeles
EST
30-03-2021 - 09:25 - Võrumaa Puuetega Inimeste Koda - e-infopäev puuetega inimestele

Kutsume huvilisi osalema 6. mail kell 12 -15 puuetega inimestele suunatud e-infopäeval. Päevakava: 12.00-12:30 Millist abi ja tuge pakub Eesti Puuetega Inimeste Koda puuetega inimestele ja nende lähedastele? Anneli Habicht, Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht 12:30-13:15 Ülevaade COVID-19 vaktsiinidest ja vaktsineerimise hetkeseisust Alina Terep, Jüri Tervisekeskuse perearst ja juhataja 13.15-13.30 Sirutuspaus 13.30-15.00 Pensioni ABC- kuidas teadlikult kujundada oma pensioni tulevikus? Laurits Leima, Sotsiaalkindlustusameti pensioninõustaja Infopäev toimub Zoom videokõnede keskkonnas. Infopäeval on tagatud eesti viipekeele ja kirjutustõlge. Registreerumine infopäevale kuni 5. maini: https://bit.ly/3dgqYiv Infopäeva otseülekannet on võimalik jälgida ka EPIKoja Facebooki lehe ja YouTube kanali kaudu. Lisainfo ja küsimused: Tauno Asuja, e-post: tauno.asuja@epikoda.ee, tel: 661 66 14...

The post e-infopäev puuetega inimestele appeared first on Võrumaa Puuetega Inimeste Koda.

26-03-2021 - 08:31 - Eesti Leukeemia- ja Lümfoomihaigete Liit - COVID-19 koduse ravi juhend täiskasvanutele
Eesti Perearstide Seltsi veebisaidil on nüüd kolmes keeles (eesti, vene, inglise) saadaval COVID-19 koduse ravi juhend täiskasvanutele.
26-03-2021 - 06:56 - - Valitsus arutas pikaajalise hoolduse süsteemi muudatusi
Valitsus arutas eile sotsiaalministeeriumi ettepanekuid pikaajalise hoolduse jätkusuutlikuks korralduseks, rahastamiseks ja omastehooldajate toetamiseks. „Sotsiaalministeerium on koostöös partneritega pikalt otsinud lahendusi hoolduskoormuse leevendamiseks, sest riigil tuleb teha tulevikku vaatavaid ja pikaajalise mõjuga otsuseid, kuna rahvastik vananeb ja tänane teenuste pakkumise korraldus ei ole enam jätkusuutlik,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.“ „Tulevikus suureneb veelgi nõudlus toetavate teenuste ja kvaliteetsete hooldusvõimaluste järele ning tõusmas on nii eakate kui erivajadusega inimeste arv.“ Sotsiaalministeerium tegi rea kaugemale ulatuvaid ettepanekuid, mille kaudu pakkuda omastehooldajatele senisest suuremat tuge. Ettepanekud puudutasid hooldajate tööhõives osalemise toetamist sotsiaalmaksu erisuse loomise kaudu, mis soodustab osaajaga töötamist ja kindlustab hooldajale suurema pensioni tulevikus. Töö- ja pereelu ühitamise soodustamiseks esitati ettepanek hoolduspuhkuse kasutamise laiendamiseks, sidudes hoolduspuhkuse saamise õigus lahti hooldatava puude raskusastmest ning puhkust hüvitatakse töötaja sotsiaalmaksuga maksustatava keskmise tulu alusel. Omastehooldajatele sobiva toe pakkumine koolituste ja teenuste näol töötatakse välja Euroopa Sotsiaalfondi vahendite abil. Sotsiaalkaitseministri sõnul tuleb teenuse saajate kulude jätkuva kasvu tõttu leida lahendused, kuidas võimaldada kõige suurema hooldusvajadusega inimestele kvaliteetne ja rahaliselt kättesaadav teenus ning motiveerida omavalitsusi eelisarendama kodus elamist toetavaid teenuseid. „Täna ei ole enam võimalik täiendavate rahastusallikate loomiseta liikuda tulemuslikuma pikaajalise hoolduse süsteemi suunas,“ lisas Riisalo.   Üheks suurimaks kitsaskohaks on praegu väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse kui enim kasutatud sotsiaalteenuse rahastamine. 2019. aastal kasutas teenust 13 048 inimest. Teenuse kogukulud olid u 78 miljonit eurot, millest teenuse saajad ja nende pereliikmed rahastasid u 61 miljonit eurot (78%) ja kohalikud omavalitsused u 17 miljonit eurot (22%). Olukorra parandamiseks tuleb vähendada inimeste ja lähedaste panust väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse rahastamisel ning rakendada komponendipõhist teenuse eest tasumise rahastusmudelit. Mudeli kohaselt hakkaksid inimesed edaspidi maksma majutuse- ja toitlustuse komponentide eest ja kohalikud omavalitsused riigi toel hoolduskomponentide eest. Nii 2020. aastal kui eile Vabariigi Valitsuse tehtud otsusele liikuda edasi KOV ja riigi partnerlusmudeliga, tuleb tänases olukorras tegeleda alternatiivsete rahastusskeemide väljatöötamisega, et inimesed ei jääks neile vajaliku abita ja väheneks nende koormus üldhooldusteenuse rahastamisel, samuti luua omastehooldajatele senisest suuremad sotsiaalsed garantiid hoolduspuhkuse ja pensioni näol. Eelnimetatud muudatuste elluviimiseks vajaliku rahastuse küsimusi käsitletakse riigi eelarvestrateegia koostamise käigus. Taust: Kui 2020. aasta 1. jaanuari seisuga oli 65-aastaste ja vanemate osakaal rahvastikus 20%, siis prognoosi järgi suureneb see 2040. aastaks 25,6%-ni. 2020 aasta alguses oli Eestis puudega inimesi kokku 154 280, mis moodustas rahvastikust 11,6%. Prognooside järgi see osakaal suureneb ning 2040. aastaks võib puudega inimesi olla Eestis hinnanguliselt 17% rahvastikust. Üldhooldusteenusele võrdluseks osutati 2019. aastal koduteenust 7 274 inimesele, 2017. aastal 6400le inimesele. Kohalike omavalitsuste kulutused koduteenusele olid ca 8,5 miljonit eurot aastas, teenuse saajate ja nende pereliikmete osalus ca 0,43 miljonit eurot aastas. Koduteenuse saajate arv on viimase viie aasta jooksul püsinud 6200-7200 juures, kuid on jätkuvalt poole võrra väiksem kui üldhooldusteenuse kasutajate arv. Pressiteade eesti viipekeeles
EST
23-03-2021 - 07:55 - Eesti Autismiliit - Specialisterne Foundation kutsub 8.aprillil virtuaalsele üritusele
Specialisterne Foundation kutsub osalema virtuaalsel üritusel 8.aprillil tähistamaks ülemaailmselt autismipäeva: I am thrilled to invite you to the 2021 World Autism Awareness Day Observance, which will be hosted virtually on April 8 2021, in collaboration with Specialisterne Foundation, the UN Department of Global Communications and the UN Department of Economics and Social Affairs. This year’s […]
18-03-2021 - 12:17 - Eesti Kogelejate Ühing - E-kõneraviõhtu märtsis

Seoses koroonaviiruse laienenud levikuga toimub märtsis taas kogelejate kohtumine Skype teel.Grupi nimi on EKÜ kõnekunnide grupp. Kohtume teisipäeval, 23.märtsil kell 19.00. Räägime, millega oleme vahepeal tegelenud ja harjutame kõnetehnikas jutustamist. Teemaks on kevade saabumine. Palun kõigil osalejatel enne üritust veidi mõelda, mis tegevused seonduvad talle […]

The post E-kõneraviõhtu märtsis appeared first on Eesti Kogelejate Ühing.

16-03-2021 - 04:51 - Eesti Vaegkuuljate Liit - 3. märts 2021 kuulmispäeva materjalid
3. märtsi kuulmispäeval võitis hõrgutava magustoidu Heli Veide! Palju õnne! Kuulmispäeva ettekanded on järelvaadatavad siit: Kuulmispäeva sissejuhatus, Katrin Aedma: https://youtu.be/MfMNYzRO9m4 Mida kõrv suudab ja miks ta vahel enam ei suuda? Avo-Rein Tereping: https://youtu.be/9QsUUcSlBMI Kuidas ära tunda kuulmislangust? Kuidas kuulmislangus mõjutab meie igapäevaelu? Külliki Bode: https://youtu.be/kiVY2al2Pb0 Kas ja kuidas saad Sina osaleda EVL-i esmatasandi kuulmisnõustajate koolitusel? Pille Ruul: […]
15-03-2021 - 08:18 - Eesti Vaegkuuljate Liit - Kõku laager toimub 16-18. juulil Harjumaal Paunküla Heaolukeskuses
Soovime teid keset praegust lukustusperioodi rõõmustada ning värve ja värskust juurde tuua! Oleme Eesti Vaegkuuljate Liidus veendunud, et kui me kõik kenasti pingutame, siis saame juulikuus kindlasti kokku! Selleaastane Kõku laager toimub 16.–18. juulil Harjumaal Paunküla Heaolukeskuses. Laagri peateema on RETRO. Küsid, mis ajastu see retro õigupoolest ongi? Igaühele tähendab see just tema enda lapse- […]
12-03-2021 - 07:19 - - Eesti annab esimest korda ülevaate ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni täitmisest
Täna, 15. ja 17. märtsil esitleb Eesti ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni raportit. Eesti delegatsioon annab ülevaate, mida on tehtud puudega inimeste võrdse kohtlemise edendamiseks ja diskrimineerimise vähendamiseks ühiskonnas. Puudega inimeste vajadustega arvestamine ning huvikaitse tugevdamine on toimunud järjekindlalt. Positiivsete arengutena saab välja tuua ligipääsetavuse toomise üleriikliku tähelepanu alla,  samuti puudega inimeste tööhõive kasvu ning puudega laste sotsiaaltoetuse tõusu. Eraldi äramärkimist väärib ka suuremahuline erihoolekande reform, mis on võimaldanud sadadel psüühilise erivajadusega inimestel parandada elutingimusi ning saada parem ligipääs avalikele teenustele. Rohkem tähelepanu vajavad kindlasti sotsiaalteenuste ühetaoline kättesaadavus, haridus-, tervise ja sotsiaalvaldkonna omavaheline koostöö ja selle selgus ning puudega inimeste võrdse kohtlemise edendamine. Samuti on väljakutseks inimeste tõrjuvad hoiakud puudega inimeste suhtes. „Eesti ratifitseeris ÜRO Puuetega inimeste õiguste konventsiooni 2012. aastal ja oleme üheksa aastaga teinud suure sammu edasi puuetega inimeste olukorra parandamisel ja õiguste tagamisel,“ ütles sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse. “Koostöös riigi ja erinevate huvigruppidega on puudega inimesed ühiskonnas aktiivsemalt osalemas ning nende häält on ühiskonnas üha rohkem kuulda. Vaatamata positiivsetele arengutele on siiski meil ka hulk väljakutseid, millega tegelemist ja suurema tähelepanu osutamist kogu ühiskonnas antud konventsiooni täitmise arutelu kindlasti toetab.“ Rait Kuuse toob positiivsena välja ka hästi toimiva koostöö ja strateegilise partnerluse Eesti Puuetega Inimeste Kojaga, kelle 2018. aastal avaldatud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni täitmise variraport on olnud heaks sisendiks erinevatele ministeeriumitele. Riik toetab puudega inimeste huvikaitset aastas 1,2 miljoni euroga ning see toetus on oluline, et huvikaitse organisatsioonid saaksid kaasa rääkida erinevates arengutes ning vajadusel olla ka kriitilised. Puuetega inimeste tööhõive kasvule on hoogu andnud viimaste aastate suurim muudatus töövõimereform. Kui uut töövõime toetamise süsteemi ette valmistades seati eesmärgiks, et 2022. aastaks leiab töö vähemalt 50% vähenenud töövõimega inimestest, siis eesmärk täitus juba 2017. aastal. Kui 2015. aastal ehk enne töövõimereformi käivitamist oli vähenenud töövõimega inimeste tööhõive määr 49,5%, siis 2017. aastaks 53,3% ning 2019. aastaks tõusis 53,4%ni. Samuti on riik aktiivselt tegelenud ligipääsetavuse edendamisega. Selleks loodi 2019. aastal riigikantselei juurde ligipääsetavuse rakkerühm, et kaardistada tänased probleemid ja töötada välja poliitikasoovitused, mis võimaldavad lähima kümne aasta jooksul liikuda kõikidele inimestele ligipääsetava ühiskonna, avaliku ruumi ja teenuste suunas. Eesti on üle võtmas ka Euroopa Liidu ligipääsetavuse direktiivi, mille eesmärk on ühtlustada ligipääsetavuse nõuded kogu Euroopa Liidu ühtsel turul, et kõik inimesed saaksid kasutada erinevaid tooteid ja teenuseid. Erivajadusega laste ja nende perede aitamiseks jätkab riik erivajadustega laste tugisüsteemi uuendamist. Reformi käigus ühendatakse sotsiaal- ja haridusvaldkonna hindamised, korraldus ja teenused, et pakkuda lastele abi tulenevalt nende terviklikest vajadustest. Nii Riigikontrolli auditid kui erinevad analüüsid kinnitavad, et erivajadusega laste abi saamine võib takerduda liigselt killustatud, aeganõudva ja bürokraatliku tugisüsteemi taha. Samuti on sotsiaalministeerium juhtinud omavalitsuste tähelepanu vajadusele parandada nende sotsiaalabi ja teenuste osutamise korraldust ning eemaldada regulatsioonidest kitsendavad piirangud abi saamisel. Eesti delegatsioonis on kokku 25 liiget, sotsiaalministeeriumist, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist, justiitsministeeriumist, siseministeeriumist ning haridus- ja teadusministeeriumist. Delegatsiooni juhib sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse. Arutelud toimuvad virtuaalselt. Taust: 2012. aastal ratifitseeris Eesti ÜRO Puuetega inimeste õiguste konventsiooni, mille eesmärk on edendada, kaitsta ja võimaldada puuetega inimeste kõigi inimõiguste ja põhivabaduste täielikku ja võrdset teostamist. Liikmesriigid esitavad konventsiooni täitmise aruande vähemalt iga nelja aastase perioodi järel. Konventsiooni ratifitseerimisega võttis Eesti endale eesmärgi puudega inimeste olukorda järjepidevalt parandada. Puuetega inimeste olukorra paremaks jälgimiseks esitavad osalisriigid regulaarselt aruandeid ÜRO Puuetega inimeste õiguste komiteele. Eesti esitas oma esimese aruande 2015. aasta novembris. Eesti esimene aruanne puuetega inimeste õiguste konventsiooni täitmise kohta eesti keeles (430.43 KB, PDF) ja inglise keeles Puuetega inimeste õiguste konventsioon. Pressiteade eesti viipekeeles
EST
12-03-2021 - 07:19 - - Eesti annab esimest korda ülevaate ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni täitmisest
Täna, 15. ja 17. märtsil esitleb Eesti ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni raportit. Eesti delegatsioon annab ülevaate, mida on tehtud puudega inimeste võrdse kohtlemise edendamiseks ja diskrimineerimise vähendamiseks ühiskonnas. Puudega inimeste vajadustega arvestamine ning huvikaitse tugevdamine on toimunud järjekindlalt. Positiivsete arengutena saab välja tuua ligipääsetavuse toomise üleriikliku tähelepanu alla,  samuti puudega inimeste tööhõive kasvu ning puudega laste sotsiaaltoetuse tõusu. Eraldi äramärkimist väärib ka suuremahuline erihoolekande reform, mis on võimaldanud sadadel psüühilise erivajadusega inimestel parandada elutingimusi ning saada parem ligipääs avalikele teenustele. Rohkem tähelepanu vajavad kindlasti sotsiaalteenuste ühetaoline kättesaadavus, haridus-, tervise ja sotsiaalvaldkonna omavaheline koostöö ja selle selgus ning puudega inimeste võrdse kohtlemise edendamine. Samuti on väljakutseks inimeste tõrjuvad hoiakud puudega inimeste suhtes. „Eesti ratifitseeris ÜRO Puuetega inimeste õiguste konventsiooni 2012. aastal ja oleme üheksa aastaga teinud suure sammu edasi puuetega inimeste olukorra parandamisel ja õiguste tagamisel,“ ütles sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse. “Koostöös riigi ja erinevate huvigruppidega on puudega inimesed ühiskonnas aktiivsemalt osalemas ning nende häält on ühiskonnas üha rohkem kuulda. Vaatamata positiivsetele arengutele on siiski meil ka hulk väljakutseid, millega tegelemist ja suurema tähelepanu osutamist kogu ühiskonnas antud konventsiooni täitmise arutelu kindlasti toetab.“ Rait Kuuse toob positiivsena välja ka hästi toimiva koostöö ja strateegilise partnerluse Eesti Puuetega Inimeste Kojaga, kelle 2018. aastal avaldatud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni täitmise variraport on olnud heaks sisendiks erinevatele ministeeriumitele. Riik toetab puudega inimeste huvikaitset aastas 1,2 miljoni euroga ning see toetus on oluline, et huvikaitse organisatsioonid saaksid kaasa rääkida erinevates arengutes ning vajadusel olla ka kriitilised. Puuetega inimeste tööhõive kasvule on hoogu andnud viimaste aastate suurim muudatus töövõimereform. Kui uut töövõime toetamise süsteemi ette valmistades seati eesmärgiks, et 2022. aastaks leiab töö vähemalt 50% vähenenud töövõimega inimestest, siis eesmärk täitus juba 2017. aastal. Kui 2015. aastal ehk enne töövõimereformi käivitamist oli vähenenud töövõimega inimeste tööhõive määr 49,5%, siis 2017. aastaks 53,3% ning 2019. aastaks tõusis 53,4%ni. Samuti on riik aktiivselt tegelenud ligipääsetavuse edendamisega. Selleks loodi 2019. aastal riigikantselei juurde ligipääsetavuse rakkerühm, et kaardistada tänased probleemid ja töötada välja poliitikasoovitused, mis võimaldavad lähima kümne aasta jooksul liikuda kõikidele inimestele ligipääsetava ühiskonna, avaliku ruumi ja teenuste suunas. Eesti on üle võtmas ka Euroopa Liidu ligipääsetavuse direktiivi, mille eesmärk on ühtlustada ligipääsetavuse nõuded kogu Euroopa Liidu ühtsel turul, et kõik inimesed saaksid kasutada erinevaid tooteid ja teenuseid. Erivajadusega laste ja nende perede aitamiseks jätkab riik erivajadustega laste tugisüsteemi uuendamist. Reformi käigus ühendatakse sotsiaal- ja haridusvaldkonna hindamised, korraldus ja teenused, et pakkuda lastele abi tulenevalt nende terviklikest vajadustest. Nii Riigikontrolli auditid kui erinevad analüüsid kinnitavad, et erivajadusega laste abi saamine võib takerduda liigselt killustatud, aeganõudva ja bürokraatliku tugisüsteemi taha. Samuti on sotsiaalministeerium juhtinud omavalitsuste tähelepanu vajadusele parandada nende sotsiaalabi ja teenuste osutamise korraldust ning eemaldada regulatsioonidest kitsendavad piirangud abi saamisel. Eesti delegatsioonis on kokku 25 liiget, sotsiaalministeeriumist, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist, justiitsministeeriumist, siseministeeriumist ning haridus- ja teadusministeeriumist. Delegatsiooni juhib sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse. Arutelud toimuvad virtuaalselt. Taust: 2012. aastal ratifitseeris Eesti ÜRO Puuetega inimeste õiguste konventsiooni, mille eesmärk on edendada, kaitsta ja võimaldada puuetega inimeste kõigi inimõiguste ja põhivabaduste täielikku ja võrdset teostamist. Liikmesriigid esitavad konventsiooni täitmise aruande vähemalt iga nelja aastase perioodi järel. Konventsiooni ratifitseerimisega võttis Eesti endale eesmärgi puudega inimeste olukorda järjepidevalt parandada. Puuetega inimeste olukorra paremaks jälgimiseks esitavad osalisriigid regulaarselt aruandeid ÜRO Puuetega inimeste õiguste komiteele. Eesti esitas oma esimese aruande 2015. aasta novembris. Eesti esimene aruanne puuetega inimeste õiguste konventsiooni täitmise kohta eesti keeles (430.43 KB, PDF) ja inglise keeles Puuetega inimeste õiguste konventsioon. Pressiteade eesti viipekeeles
EST
05-03-2021 - 03:12 - Eesti Vaegkuuljate Liit - Algas registreerimine esmatasandi kuulmisnõustaja koolitusele
Meil on heameel teatada, et algas registeerumine Eesti Vaegkuuljate Liidu (EVL) esmatasandi kuulmisnõustaja baaskoolitusele! Ka Sinul on võimalus kandideerida kuulmisnõustaja koolitusele, kui Sa tunned, et soovid aidata kuulmislangusega inimesi ja teha nende elu paremaks. Koolitusele osalemiseks peab Sul olema vähemalt keskharidus ning soovituslik eelnev kokkupuude sotsiaalvaldkonna ja kuulmislangusega inimestega.   Info koolituse ja registreerimise kohta […]
23-02-2021 - 02:50 - Eesti Leukeemia- ja Lümfoomihaigete Liit - Patsiendikooli loeng 02.03
Regionaalhaigla koostöös patsiendinõukojaga toob Teieni Patsiendikooli loengu: „Söömine kodus ja haiglas, toidu tõhustamine ja toitmisravi“, mis toimub 2. märtsil 2021 kell 13.00-14.30. Loengu kava leiate siit.
22-02-2021 - 05:43 - Eesti Vaegkuuljate Liit - Osale rahvusvahelise kuulmispäeva e-lõunal ja võida hõrgutav elamus!
3. märtsil tähistatakse üle maailma kuulmispäeva! Eesti Vaegkuuljate Liit (EVL) kutsub sindki tasuta kuulmispäeva e-lõunale, mis toimub 3. märtsil kell 12.30 Zoomis. Registreeri ennast meie kuulmispäevale. Kergitame natuke saladuse loori kuulmise ja kuulmislanguse teemalt ning saame spetsialistidelt häid nõuandeid. Kas tead, et kontserdilt võib kaasa saada lisaks muusikaelamusele ka eluaegse kuulmiskahjustuse? Või – kui Sulle […]
13-02-2021 - 03:41 - VKÜ – Võrumaa Kurtide Ühing - EKSL SUUSATAMISE MV
13. veebruaril toimusid suusatamise meistrivõistlusel Jõulumäe Tervisespordikeskuses ja osalesid Heli Haug, Gelly Needo ja Daniel Vasser. Heli Haug võitis suusatamise meistrivõistlusel, Gelly Needo sai teise koha. Daniel Vasser võitis veelkord suusatamise esikoha. Palju õnne!
04-02-2021 - 10:48 - - Sotsiaalministeerium ning Eesti Linnade ja Valdade Liit alustasid läbirääkimisi 2022. aasta eelarve üle
Eilsel sotsiaalministeeriumi ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu kohtumisel vaadati üle kokkulepped ja ettepanekud 2022. aasta riigieelarve läbirääkimisteks. Riik koostöös kohalike omavalitsustega on algatanud arutelu tulubaasi suurendamisest ning seoses sellega täiendavate ülesannete võimalikust andmisest kohalikele omavalitsustele. Sotsiaalministeeriumi jaoks on järgmise eelarveperioodi prioriteet kohalike omavalitsuste omapanuse suurendamine sotsiaalsesse kaitsesse vähemalt samas tempos tulubaasi kasvuga, eelisarendades kodus elamist toetavate teenuste pakkumist ning teenusmajade rajamist eakatele. „Kohaliku tasandi sotsiaalteenused on pikka aega olnud alarahastatud ning nende kättesaadavus üle riigi ebaühtlane ning selle üle käib põhiline arutelu läbirääkimistel,“ ütles sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse. „Selleks, et inimeste igapäevane toimetulek ei halveneks ning ka rohkem abi ja tuge vajavad inimesed saaksid elada oma kodus, tuleb omavalitsustel lähiaastatel suurendada investeeringuid sotsiaalkaitsesse tuntavalt, et eelisarendada teenuseid, mis aitaksid inimestel iseseisvalt ja inimväärikalt hakkama saada ning vähendaksid lähedaste koormust. Omavalitsuste õlul on suur osa rehkendusest, et inimeste heaolu oleks hoitud ning kahtlemata ka üksjagu vabadust parimate lahenduste leidmisel.“ Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel, koostöös rahandusministeeriumi ja Eesti Linnade ja Valdade Liiduga tellitakse sõltumatu analüüs, selgitamaks kohalike omavalitsuste tegelikku omapanust sotsiaalsekaitse valdkonda. Probleemiks on täna, et olemasolevate andmete põhjal antud hinnangud omavalituste omapanuse kohta sotsiaalkaitsesse ei ole alati korrektsed ning võrreldavad. Kuuse sõnul tuleks ka võimalikult kiiresti viia omavalitsuste teenuste osutamise korrad kooskõlla sotsiaalhoolekande seadusega ja see tähendab teenuste ja muu abi lahti sidumist puude raskusastme tuvastamise nõudest ning selle asendamist abivajaduse hindamisega. Puuetega inimeste abivajaduse hindamisel ning toetuste ja teenuste pakkumisel peaks olema suund lihtsustada abi andmise korraldust. Ministeerium kutsub kohalikke omavalitsusi üles eelarveläbirääkimisteks välja selgitama täpsemad vajadused ja probleemid, mis neil ettepanekutega seonduvalt riigile on. See aitaks paremini aru saada, kui paljudel KOVidel erinevate teenuste rahastamisel probleem on, kui paljusid inimesi see puudutab ja kui palju see maksab, sest teatud juhtudel võivad olla lahendused hoopis teenuste korralduses, nõustamises, mitte esmajärjekorras täiendavas riigieelarvelises rahastuses. Osapooled leppisid kokku jätkata eelarveläbirääkimisi asendushoolduse, erihoolekandeteenuste, eestkoste ning üldhooldusteenuse rahastamise üle. Lisaks sellele tuleks omavalitsustel struktuurivahendite planeerimisel mõelda läbi oma vajadused nii eakate iseseisva elu toetamise teenuse (nn teenusmajade) kui ligipääsetavaid lahendusi soodustavate investeeringute osas. Eesti Linnade ja Valdade Liidu asedirektor Jan Trei sõnab, et üleriigilise omavalitsusliiduna on liidu eesmärk seista riigieelarve läbirääkimistel kohalike omavalitsuste huvide ja ootuste eest. „Läbirääkimistel peame pingsalt jälgima, et kui omavalitsusele antakse üle uusi kohustusi, siis oleks eelnevalt analüüsitud sellega kaasnevad vajadused täiendavatele rahalistele ja inimressurssidele, ning oleksid teada täiendavate kulude katteallikad. Omavalitsused panustavad sotsiaalkaitsesse, aga ka teistesse valdkondadesse vastavalt kohalike elanike soovidele ja vajadustele. Sotsiaalkaitse kulude osakaalu tõstmine saab tulla ainult mõne teise valdkonna osakaalude vähendamise arvelt, sest omavalitsuse rahakott on üks. Kohalikud omavalitsused leiavad, et vaieldav on sotsiaalkaitselise omapanuse suurendamise sidumine otseselt tulubaasiga, see otsus peaks jääma iga omavalitsuse enda teha lähtuvalt kohalikust vajadusest. Ka täna on omavalitsusi, kes panustavad sotsiaalkaitsesse tunduvalt rohkem, kui tulubaasi kasv seda eeldaks. Läbirääkimiste positiivseks momendiks oli tõdemus, et ükski tõstatatud teema ei ole vähetähtis. Enamuse puhul jõuti ühisele arusaamale, et probleemi lahendamine vajab põhjalikku analüüsi ja läbirääkimiste jätkamist,“ lisab Trei. Kohalikuks arenguks vajalike investeeringute ja omavalitsuste jätkusuutliku arengu tagamiseks toetatakse kohalikke omavalitsusi tasandus- ja toetusfondist, struktuurivahenditest ning täiendava rahastusega riigieelarvest. Ühiselt jõuti kokkuleppele, et struktuurivahendite 2021-2027 perioodi vahendeid saab kasutada hoolduse ja tervise infrastruktuuri investeeringuteks, sealhulgas teenusmajade rajamiseks, pikaajalise hoolduse korralduse rahastamiseks, töövõimereformi jätkumiseks, laste ja noorte toetamiseks, toiduabi korraldamiseks ning tööturu struktuursete probleemide lahendamiseks. Samuti oldi ühel meelel, et hoolekande valdkonna eesmärk on  arendada eelkõige kodus elamist toetavaid teenuseid, et inimene saaks võimalikult kaua, iseseisvalt ja väärikalt elada oma enda kodus, kuid kvaliteetset teenust tuleb pakkuda ka hoolekandeasutuses. „Esitasime riigile ettepanekud osaleda üldhooldusteenuse rahastamises, suurendada asendushoolduse korraldamise kulude katteks eraldatavaid vahendeid ja võimaldada erihoolekandeteenuste kättesaadavus. Riik peaks tagama esmatasandi arstiabi kättesaadavuse üle Eesti, leidma täiendavaid eelarvelisi võimalusi, toetamaks kohalikke omavalitsusi ESF vahendite abil välja arendatud ja osutatud teenusmahtude hoidmiseks.  Hea meel on tõdeda, et sotsiaalministeerium peab sarnaselt Eesti Linnade ja Valdade Liidule oluliseks suunata senisest rohkem tähelepanu aktiivsena vananemise toetamisele, kaasates vanemaealisi kohalikku elu puudutavatesse otsustusprotsessidesse ja vabatahtlikusse tegevusse. Kindlasti peame jätkama arutelu lastekaitse valdkonna koostöökokkuleppe ja psühhosotsiaalse kriisiabi kättesaadavuse tagamise üle,“ sõnab ELVLi asedirektor Jan Trei. Traditsiooniliselt esitas Eesti Linnade ja Valdade Liit riigile valdkondlike töörühmade ettepanekud, mis on sisendiks 2022. aasta eelarveläbirääkimistele. Teist korda esitas sotsiaalministeerium omavalitsusliidule ka oma ettepanekud, millises suunas liikumist peab riik vajalikuks, et oleks tagatud inimeste heaolu kasv. Pressiteade eesti viipekeeles
EST
01-02-2021 - 05:44 - Eesti Autismiliit - 23. märtsil oled oodatud osalema Liis Nõupuu veebiseminaril “Autistlike laste efektiivne õpetamine, toetava keskkonna loomine ja probleemide lahendamine”
Hinnatud koolitaja ja psühholoog Liis Nõupuu jagab praktilisi teadmisi,kuidas korraldada lapse õpetamist paremini, läbi suhte loomise,motiveerimise ja toetava keskkonna loomise. Samuti leiad viise, kuidasennetada ja lahendada tekkivaid probleeme. Veebinarile on oodatud lasteaiaõpetajatele, autistlike lastega töötavatelespetsialistidele, õpetajatele, tugiisikutele, lapsehoidjatele jalapsevanematele. Veebisseminaride sari toimub üle nädala teisipäeviti kl 13.00-14.30facebooki suletud grupis otseülekandena ning koosneb 6. moodulist: 1. […]
27-01-2021 - 02:19 - Ida-Virumaa Puuetega Inimeste Koda - Patsiendikooli loeng 02.02.2021

Eesti Puuetega Inimeste Koda annab teada, et Põhja-Eesti Regionaalhaigla patsiendikool, mis algas väga edukalt eelmise aasta detsembris, kutsub osalema loengus terviseandmete teemal. Loeng toimub veebis 2. veebruaril kell 13.00 – 14.30. Ürituse ülekande link kuvatakse vahetult enne ürituse algust veebilehel: regionaalhaigla.ee/patsiendikool Programm:     Tervitussõnad ja sissejuhatus – Aive Antson (Eesti Tsöliaakia Selts)     Miks me terviseandmeid […]

The post Patsiendikooli loeng 02.02.2021 appeared first on Ida-Virumaa Puuetega Inimeste Koda.

26-01-2021 - 10:42 - Diabeedikool - 100 aastat insuliini

2021 aastal tähistab kogu maailm 100 aasta möödumist insuliini avastamisest Sir Frederick Banting oli Kanada arst ja teadlane, kelle katsed koos meditsiinitudeng Charles Best'iga viisid 1921.a. insuliini leiutamiseni. Vaata kokkuvõtvat videot insuliini ajaloost (eestikeelsete subtiitritega). Kuidas sooviksid tähistada insuliini 100. aastapäeva? Kõigil diabeeti põdevatel inimestel on insuliiniga eriline ja väga isiklik

The post 100 aastat insuliini appeared first on Diabeedikool.

24-01-2021 - 05:42 - Eesti Vaegkuuljate Liit - Selged kõnelejad 2020 on selgunud!
24.jaanuaril 2021 kuulutati ETV saates “Hommik Anuga” kaheksandat korda välja Selge kõneleja laureaadid. Anu Välba on ise pälvinud 2015. aastal Selge kõneleja auhinna, seetõttu oli just tema juhitavas saates põnev järjekordseid Unosid jagada. Uno on oma nime saanud Eesti Vaegkuuljate Liidu asutaja Uno Taimla järgi. Tegemist on kullakarva kujuga, millele on graveeritud võitja nimi.  Selge […]
16-01-2021 - 03:49 - VKÜ – Võrumaa Kurtide Ühing - 7. VKÜ BOWLING
16.01.2021 toimusid VKÜ Bowlingu meistrivõistlusel, Pühajärve Spa ja Puhkekeskuses, Valgamaal. Kokku 8 inimest. Naistest võitis Heli Haug ja meestest võitis Janek Luhaäär. Õnnitleme!
13-01-2021 - 03:29 - - Sotsiaalministeerium arutas omavalitsustega COVID-19 olukorda ja vaktsineerimise plaani
Tänasel sotsiaalministeeriumi ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu kohtumisel KOV juhtide ja sotsiaalosakondade juhatajatega arutati COVID-19 olukorda hoolekandeasutustes ning sotsiaalkindlustusamet ja terviseamet andsid ülevaate toest COVID-19 ennetamisel hoolekandeasutustes. Sotsiaalministeerium selgitas omavalitsustele lähinädalate vaktsineerimise plaane. Samuti anti ülevaade toiduabi uuest korraldusest. Sel ja järgmisel kahel nädalal on fookus hooldekodude vaktsineerimisel ning riskirühma kuuluvate ehk üle 70-aastaste ja teatud diagnoosidega inimeste vaktsineerimisega alustatakse hiljemalt veebruarikuu jooksul, kui Eestisse jõudvad vaktsiinikogused seda võimaldavad. Elutähtsa teenuse osutajad ja teised kõrge nakkusriskiga omavalitsuste töötajad saavad võimaluse vaktsineerimiseks COVID-19 haiguse vastu teise kvartali lõpus. Erandina võimaldatakse varasemas järgus vaktsineerimist riskirühmadega otseselt kokku puutuvatele töötajatele, näiteks koduhooldustöötajatele.  „Hooldekodud on ministeeriumi jaoks vaieldamatult prioriteetne valdkond, sest nende tegevuse kvaliteedist ja suutlikkusest sõltub paljude inimeste heaolu ja turvalisus,“ ütles sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse. „Kogu senise kriisi vältel on olnud väga palju väljakutseid ning soovin hooldekodude töötajaid ja elanikke tunnustada tehtud jõupingutuste eest. „Vaktsineerimine pakub vajalikku kaitset ja võimalust naasta kiiremini tavapärase töökorralduse juurde ja kutsun üles tegema ettevalmistusi vaktsineerimiseks, juhindudes selleks antavatest suunistest ning panustades, et kõik hoolekandeasutuste töötajad ning elanikud kasutavad võimalust vaktsineerimiseks.“ „COVID-19 kriisi ületamiseks ja vaktsineerimiskava elluviimiseks on vajalik ka kohalike omavalitsuste panus ja koostöö. Leppisime koosolekul kokku, et tõhustame infoliikumist ja kommunikatsiooni seoses COVID-19 vaktsineerimiskavaga. Vaktsineerimiskavaga seotud informatsioon on vajalik viia lähemale kohalikesse omavalitsustesse, kes saaksid infot elanikonnale paremini jagada oma linna- ja vallalehtedes ning kohalikes meediumites,“ ütles Eesti Linnade ja Valdade Liidu asedirektor Jan Trei. Trei sõnul on vaktsineerimise teavituse osas liit juba varasemalt pakkunud abi kommunikatsiooni vahendamiseks kohalike omavalitsusteni, sest oluline on, et eesliinil töötavad inimesed saaksid võimalikult kiiresti vaktsineeritud, eriti just sotsiaalhoolekandega tegelevad inimesed, kes omavad tihedat kokkupuudet eakatega. Sotsiaalministeerium tutvustas kohalikele omavalitsustele ka sotsiaalministeeriumis valmivat toidu päästmise tegevuskava ning toiduabi jagamise korraldust 2021. aastal. Valitsus toetas eelmise aasta detsembri alguses sotsiaalministeeriumi ettepanekut alustada Euroopa Komisjoniga läbirääkimisi, et taotleda REACT-EU vahenditest aastateks 2021-2023 puudust kannatavatele inimestele toiduabi ostmiseks ja jagamiseks lisavahendeid 4,5 miljonit eurot. Rait Kuuse sõnul pööratakse eraldi tähelepanu toiduabi andmisele inimestele, kes kriisi tõttu on suuremas hädas kui tavaliselt. „Selleks suurendame sel aastal toiduabi jagamiste arvu. Loodame, et seegi on vajalikuks ja tõhusaks abiks inimestel üle kogu Eesti. Hea koostöö omavalitsustega on mõlemas teemas ülioluline ning rõõmustan, et meil on siin konstruktiivne suhtumine,“ lisas Kuuse. Eesmärk on 2021. aastal jagada toiduabi senise kahe korra asemel vähemalt neli korda aastas. Samuti on plaanis toiduabile eraldatud rahalist mahtu suurendada enam kui poole võrra. Sellise tihedusega toidupakkide jagamine eeldab senise hea koostöö jätkumist kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajate, Toidupanga ja tema partneritega. Toiduabi jagamist alustatakse 22. veebruarist 2021. „Toiduabi jagamiseks lisavahendite leidmine on kohalikele omavalitsustele hea uudis, sest koroonakriisi tõttu on paljud kaotanud oma töö ning võib arvata, et vajadus toiduabi järele kasvab. Koostöös Toidupanga ja tema partneritega saavad kohalikud omavalitsused lisaraha abil kahtlemata leevendada paljude perekondade või üksikisikute rasket olukorda. Koosolekul puudutasime ka raske ja sügava puudega laste tugiteenuste üleandmist kohalikele omavalitsustele ning selles osas on omavalitsuste valmisolek selle aasta algusest teenust korraldama hakata ning vajalik Euroopa Sotsiaalfondi 20 miljoni eurone rahastus olemas,“ lisas Jan Trei. Alates 1. jaanuarist 2021 saavad puudega lapsed lapsehoiu,- tugiisiku- ja transporditeenuseid vaid oma kohaliku omavalitsuse kaudu. Teenuste rahastamine Euroopa Sotsiaalfondi toel on alates 1. jaanuarist üle antud kohalikele omavalitsustele. Kohtumisest võtsid osa sotsiaalministeerium, sotsiaalkindlustusamet, terviseamet, Eesti Linnade ja Valdade Liit ning kohalike omavalitsuste esindajad. Pressiteade eesti viipekeeles
EST
11-01-2021 - 07:07 - Eesti Autismiliit - Uus raamat “Autism ja meeleprobleemid” on nüüd saadaval
Meil on heameel teatada, et oleme valmis saanud uue tõlkeraamatuga. Ina van Berkelaer-Onnes, Steven Degrieck ja Miriam Hufen “Autism ja meeleprobleemid” on ülevaatlik ja pilkuavardav raamat, mis kirjeldab meelelist tajumist, stiimulite töötlemist ja võimalike probleemide teket, ning annab rohkelt nõuandeid. Info raamatu tellimise kohta leiate meie veebilehelt alajaotuse Raamatud alt. Meil on ka väga hea […]
09-01-2021 - 10:07 - Eesti Kogelejate Ühing - E-kõneraviõhtu jaanuaris

Tere, liikmed Seoses koroonaviiruse levikuga toimub jaanuaris taas kogelejate kohtumine Skype teel.Grupi nimi on EKÜ kõnekunnide grupp. Kohtume esmaspäeval, 18. jaanuaril kell 19.00. Seekord harjutame kõnetehnikas lugemist ja ümberjutustamist. Palun kõigil eelnevalt osalejatel välja otsida meediast artikkel spordi teemal. Sobivad lood sportlastest, sporditulemustest, aktiivse eluviisi positiivsetest […]

The post E-kõneraviõhtu jaanuaris appeared first on Eesti Kogelejate Ühing.

23-12-2020 - 08:18 - Eesti Leukeemia- ja Lümfoomihaigete Liit - Häid pühi!

22-12-2020 - 03:16 - Vähiliit - Quant Estonia toetab vähiliitu
Töötajatele ja klientidele mõeldud traditsiooniliste jõulukinkide asemel otsustas Quant Estonia toetada heategevust, summas 2500 eurot. Quant`i töötajad said hääletada erinevate organisatsioonide vahel ja valituks osutus Eesti Vähiliit. Me kõik teame kedagi, kas siis lähemalt või kaugemalt, kes on pidanud võitlust vähihaigusega. See raske ja keeruline haigus on meid puudutanud läbi aastate. Käesoleval aastal on [...]

Hits: 101