Puuetega inimeste ühingud

PUUETEGA INIMESTE ÜHINGUTE UUDISEID
01-02-2023 - 02:19 - Eesti Vaegkuuljate Liit - Kadi Särgava – Alati tuleb anda endast parim!
Kõigepealt meie seltskonna tüüpküsimus: kui kaua oled juba olnud vaegkuulja? „Ikka pisikesest peale. Põhjus peitus emalt ja isalt saadud geenide koosmõjus, aga viimane selgus alles palju aastaid hiljem. Lasteaias oli kasvataja see, kes soovitas emal lasta mu kuulmist kontrollida. Dr Post oli esimene kõrvaarst, kes diagnoosis mul 1991. aastal kuulmislanguse. Hakkasin käima logopeed Ülle Liesmenti […]
01-02-2023 - 02:16 - Eesti Vaegkuuljate Liit - Lea Laansalu – noor ja päikeseline läbi ajastute
Kohtusin Lea Laansaluga Tartu Vaegkuuljate Ühingu 20. juubelil. Mind võlus proua mõnus olek ning kuidagi juhuslikult sattusime vestlusse. Plaanisin just välja anda hiliskurdistunute-teemalist ajakirjanumbrit ning kuuldes, et ka Lea puhul on tegemist hiliskurdistunuga selle sõna klassikalises mõttes, ei saanud lihtsalt teisiti, kui Lea Laansalust üks kogemuslugu teha. „Olen pärit Tõrvast, sündisin kuuljana,“ alustas proua Lea, […]
01-02-2023 - 02:06 - Eesti Vaegkuuljate Liit - Svetlana Maide – kosmopoliidist erudiit
Svetlana Maide on särav vaheda mõistusega proua, kes kannab endas edasi aristokraatidest sünniperekonna parimaid jooni ja on noorematele eeskujuks, kuidas saada hakkama keerulistel aegadel ja tulla neist välja tugevama ja kogenumana. Kuulmislanguse tõttu kasutab Svetlana kuuldeaparaati; intelligentsus, hea suhtlemisoskus ja aktiivsus on temast teinud Tallinna ja Harjumaa Vaegkuuljate Ühingu juhatuse pikaajalise liikme. Sünnipere ajalookeerises Svetlana […]
31-01-2023 - 08:56 - Diabeedikool - 2023. aasta suvelaagritesse registreerimine on avatud!

2023. aasta suvelaagritesse registreerimine on avatud! Nii lastelaagrisse, perelaagrisse kui täiskasvanute suvekooli saab registreeruda kodulehe valiku “üritused” alt, valides sealt sobiva laagri. Palun täitke ankeet juhul, kui laagrisse tulemise soov on kindel. Aitäh mõistva suhtumise eest! ELDÜ DIabeedikool

The post 2023. aasta suvelaagritesse registreerimine on avatud! appeared first on Diabeedikool.

28-01-2023 - 11:08 - Eesti Vaegkuuljate Liit - Ootame Sind teenusele ja Pärnu rehalaagrisse!
Taaskord suurepärane võimalus tulla meie juurde rehabilitatsiooniteenusele ja/või ka rehalaagrisse Pärnusse! Rehabilitatsioon on tervise, toimetuleku- ja töövõime taastamine. Meie kolmepäevased laagrid ja sellele järgnevad toetavad teenused on muutunud aina populaarsemaks, seega korraldame neid rõõmuga ikka ja jälle 🙂Oodatud on nii endised kliendid kui ka uued inimesed. Järgmised laagrid, mis toimuvad Pärnus, Tervise Sanatooriumis:10.02 -12.02. 202317.03 […]
21-01-2023 - 04:28 - VKÜ – Võrumaa Kurtide Ühing - VKÜ talvematk
VKÜ korraldatud talvematk Verijärve juures sai esimest korda käidud. Ilm oli päikeseline ja mõnus. Õhutemperatuur näitas 2 kraadi külma. Ühekilomeetrisel matkarajal on infotahvlid. Pärast seda liikusime ümber Verijärve väga ettevaatlikult libedal ja käänulisel rajal. Kogu matkaraja pikkus on umbes 6-7 km. Rajal sai kohata koprade poolt langetatud puid ja väikest veekoske. Kõik jäid rahule ja […]
14-01-2023 - 01:32 - VKÜ – Võrumaa Kurtide Ühing - 9. VKÜ bowling
Tervitasime uue aasta algust bowlingu võistlusega Pühajärve Spa ja puhkekeskuses Valgamaal. Rekordiliselt on bowlingu mängus osalenute arv 19. Võistlus kestis 2 tundi ja pool ning oli väga tasavägine. Janek Luhaäär ja Heli Haug osutusid VKÜ meeste- ja naistearvestuses võitjateks. Õnnitleme! Tulemused
09-01-2023 - 02:19 - Eesti Vaegkuuljate Liit - Selge Kõneleja 2022 valimine
Eesti Vaegkuuljate Liit on valimas juba kümnendat korda Selget Kõnelejat! Seekord valime Selge Kõneleja eelmiste aastate laureaatide seast- ehk siis võistlustulle asuvad 2013- 2021 aastal nomineeritud saatejuhid, näitlejad ja suunamudijad. Hääletamine toimub veebilehe www.vaegkuuljad.ee keskkonnas (hääletusvorm allpool), hääletada on võimalik kuni 1.maini 2023. Selge kõneleja auhind antakse välja 2.juunil, Eesti Vaegkuuljate Liidu 30.aastapäeva konverentsil.  Hääleta […]
28-12-2022 - 09:21 - Eesti Kogelejate Ühing - Eesti Kogelejate Ühingu avatud õhtu

Tahad leida uusi tutvusi, olla ka aktsepteeritud sind ümbritsevate inimeste poolt? Oled soovinud teha midagi lahedat ja teistsugust, näiteks tutvuda inimestega, kes kogelevad ning piiluda nende igapäevaellu? Eesti Kogelejate Ühing kutsub igaühte avatud õhtule, kus:Mängime mängeLahendame lihtsaid, vahvaid ülesandeidViime läbi töötubasidTutvustame Eesti Kogelejate Ühingut ja […]

The post Eesti Kogelejate Ühingu avatud õhtu appeared first on Eesti Kogelejate Ühing.

25-12-2022 - 04:00 - Diabeedikool - Jõulutunnel

“Jõulutunnel” täidab esimese jõulupüha muusika ja unistustega “Jõulutunnel” kutsub neil pühadel toetama insuliinipumpade soetamist 1. tüüpi diabeetikutele. Heategevuslik programm algab ETVs kell 10, õhtune stuudio Margus Saare ja Margit Kilumetsaga kell 18.45. Eesti pikima traditsiooniga heategevussaade "Jõulutunnel" toetab selle aasta jõulupühadel elupäästvate insuliinipumpade ja ravitarvikude soetamist I tüüpi diabeedihaigetele. I tüüpi diabeet võib tabada

The post Jõulutunnel appeared first on Diabeedikool.

22-12-2022 - 11:42 - Eesti Vaegkuuljate Liit - EVL jõulukaart 2022

Kaardi ja video autor: Katrin Lapina

21-12-2022 - 02:35 - VKÜ – Võrumaa Kurtide Ühing - VKÜ juhatus soovib rõõmsaid jõule ning rahulikku vana aasta lõppu ja uue aasta algust.
10-12-2022 - 07:12 - VKÜ – Võrumaa Kurtide Ühing - VKÜ jõulupidu
Meil oli rõõm pidada Võrumaa Kurtide Ühingu jõulupidu Temp & Taar pubis Erastveres. VKÜ esinaise tervituskõne ja autasustamine. Õhtustasime jõulumeeleoluga. VKÜ aktiivseimate sportlasteks valiti punktide arvestuses naiste klassis Heli Haug, Annika Kahri ja Kairi Mägi ning meeste klassis Martin Taaber, Margo Ojala ja Mihkel Taaber VKÜ viktoriinimängus osalesid kaks gruppi – mehed ja seksikad naised, […]
01-12-2022 - 05:20 - Võrumaa Puuetega Inimeste Koda - Sõdamesõprade Jõulupidu 13.12.2022 – 13:00

  Kallis südamesõber! Oled oodatud Võrumaa Südamesõprade Seltsi liikmete jõulueelsele kokkusaamisele teisipäeval, 13. dets. kell 13 Võrumaa Toidukeskuse Katariina saalis Austame aasta juubilare: 70 -90-aastasi juubilare on meil 22! Osalustasu 10 € Osalemisest teata milja.heljula@gmail.com või seltsi tel. 53583160 ja tee pangaülekanne seltsi arvele SEB pangas EE861010402006924008 esimesel võimalusel Rõõmsa kohtumiseni!  Juhatus NB! Kõik huvilised on end juba osalejaks registreerinud! Hits: 0

The post Sõdamesõprade Jõulupidu 13.12.2022 – 13:00 appeared first on Võrumaa Puuetega Inimeste Koda.

01-12-2022 - 01:34 - Võrumaa Puuetega Inimeste Koda - 15.12.2022 Võrumaa Reumaühingu jõulupidu

Hits: 2

The post 15.12.2022 Võrumaa Reumaühingu jõulupidu appeared first on Võrumaa Puuetega Inimeste Koda.

27-11-2022 - 10:37 - Kuulmisabi Kogukond - Uuemaid artikleid leiad
https://noustaja.vaegkuuljad.eu/blog/
23-11-2022 - 12:37 - Eesti Vaegkuuljate Liit - 29.novembril on heade tegude päev!
29.november on heategude päev, mil toimuvad üle-Eestilised annetustalgud https://annetamistalgud.ee/ Eesti Vaegkuuljate Liit kutsub teid head tegema ja annetama Kuulmisbussi jõudmiseks oma kodukanti. Swedbank lisab kõikidele Ma armastan aidata keskkonnas talgupäeval (29.11.2021) tehtud annetustele omapoolse osa (sama palju või peaaegu sama palju). Vali sobiv pangalink ja annetuse suurus: https://www.armastanaidata.ee/annetan/tervis-ja-toimetulek/toeta-kuulmisbussi-joudmist-igasse-eestimaa-paika. 2021.a suvel õnnestus Eesti Vaegkuuljate Liidul Uno Taimla Fondi kaudu täita […]
23-11-2022 - 08:45 - Allergialiit - Astma ravimite inhaleerimine läbi vahemahuti
Astma ravimite inhaleerimine läbi vahemahuti.
23-11-2022 - 08:38 - Allergialiit - Pulberinhalaatori kasutamine-turbuhaler3
Kuidas kasutada
23-11-2022 - 08:34 - Allergialiit - Pulberinhalaatori kasutamine-diskus4
Kuidas kasutada
23-11-2022 - 07:44 - Allergialiit - Astma ravimite inhaleerimise erinevad võimalused

16-11-2022 - 04:44 - Eesti Vaegkuuljate Liit - Puuetega inimeste päeva tähistamisest 3.detsembril
3.detsember on lähenemas ning rahvusvaheline puuetega inimeste päev vajab väärikat tähistamist. Sel aastal olete kõik väga oodatud Tallinna Tehnikaülikooli aulasse kontserdile “Mis on inimene”. Kontserdil on tagatud viipekeeletõlge, kirjutus- ja kirjeldustõlge, kõikidest esitamisele tulevatest teostest on valminud lihtsas keeles kokkuvõtted. Kontsert algab kell 17.00 ja kestab orienteeruvalt 1h15min.
08-11-2022 - 12:12 - Võrumaa Puuetega Inimeste Koda - 30.11.2022 kell 13:00 Rahvusvaheline puuetega inimeste päev – Võru Kandles.

Hits: 151

The post 30.11.2022 kell 13:00 Rahvusvaheline puuetega inimeste päev – Võru Kandles. appeared first on Võrumaa Puuetega Inimeste Koda.

07-11-2022 - 08:01 - Diabeedikool - Üldkoosolek

Üldkoosoleku teade Tallinnas, 22.11.2022 MTÜ Eesti Laste ja Noorte Diabeedi Ühingu korduv üldkoosolek toimub 01.12.22 algusega kell 14.00. Päevakava: 1. 2021. a. majandusaasta aruande kinnitamine, aruanne leitav kodulehel: https://diabeedikool.ee/wp-content/uploads/2022/08/ELDU-2021-MAA.pdf' 2. Juhatuse liikmete valimine järgmiseks kolmeks aastaks. 3. Põhikirja muutmine. Kehtiv põhikiri on jäänud jalgu mh mittetulundusühingute seadusele ja vajab kaasajastamist nii sisus, mõttes kui

The post Üldkoosolek appeared first on Diabeedikool.

07-11-2022 - 03:36 - Ida-Virumaa Puuetega Inimeste Koda - Vaimse tervise teenuste osutamine Jõhvi valla elanikele aastal 2022.

Ida-Virumaa Puuetega Inimeste Koda on Jõhvi vallale üheks partneriks vaimse tervise teenuse osutamisel. Jõhvi Vallavalitsus taotles Sotsiaalministeeriumilt “Vaimse tervise teenuse toetus kohalikule omavalitsusele aastal 2022” taotlusvooru raames rahalist tuge oma elanikele vaimse tervise teenuste osutamiseks.Teenuse eesmärk on pakkuda tasuta psühholoogilist või psühhosotsiaalset abi ja seeläbi parandada inimeste vaimset tervist ja heaolu. Abi saavad küsida kõik valla sissekirjutusega […]

The post Vaimse tervise teenuste osutamine Jõhvi valla elanikele aastal 2022. appeared first on Ida-Virumaa Puuetega Inimeste Koda.

07-11-2022 - 09:58 - Ida-Virumaa Puuetega Inimeste Koda - Toidukogumise päevad 09-10.12.2022

Ida-Virumaa Puuetega Inimeste Koda (Jõhvi Toidupank) korraldab üle-Eestilise toidukogumipäevade raames toidu kogumise Jõhvi Selveris ja Pargi Keskus Maksimarketis (COOP) ja seda 09.12.2022/reedel kell 12.00-18.00 ning 10.12.2022 /laupäeval kell 10.00-16.00 Kellel võimalik, jagage seda infot ning võimalusel tulge ja annetage. Jõhvi toidupanga meeskond

The post Toidukogumise päevad 09-10.12.2022 appeared first on Ida-Virumaa Puuetega Inimeste Koda.

07-11-2022 - 09:52 - Ida-Virumaa Puuetega Inimeste Koda - Tervisepiiranguga töötaja tööturul

Eesti Töötukassa kutsub Teid 18.11.2022  kell 11:00 – 16:00  Hestia Hotel Europa, Paadi tn 5, Tallinn hübriidseminarile teemal  „Tervisepiiranguga töötaja tööturul“ Seminar eesmärk on koos kõikide tööturu partnerite ja sidusgruppidega tõsta fookusesse ja leida täiendavaid märkamata võimalusi tervisepiiranguga töötaja paremaks toimetulekuks tööturul. Päeva sissejuhatavas interaktiivses töötoas sõnastametänased kitsaskohad seminari kolme teema osas, millele püüame päeva jooksul […]

The post Tervisepiiranguga töötaja tööturul appeared first on Ida-Virumaa Puuetega Inimeste Koda.

05-11-2022 - 07:05 - Diabeedikool - Liikudes Teeme Head 2022

Hea liige ja sõber! Osale heategevuslikul liikumisüritusel virtuaalselt või 19. novembril kell 12 Tartus Tähtvere Spordipargis! November on diabeediteadlikkuse tõstmise kuu ja maailm tähistab 14. novembril diabeedipäeva. Anna Sinagi oma panus ja osale koos pere, sõprade, klassi- ja kursusekaaslastega, kolleegide ning naabritega heategevuslikul liikumisüritusel. Vali, kas soovid diabeedipäevast osa saada: virtuaalselt kõndides/joostesvõi registreeri

The post Liikudes Teeme Head 2022 appeared first on Diabeedikool.

05-11-2022 - 05:27 - VKÜ – Võrumaa Kurtide Ühing - 10. VKÜ sulgpall
15. oktoobril viidi VKÜ sulgpallivõistlus ilusti läbi. 2 tundi mängiti Võru spordikeskuse kergejõustiku areeni kahel väljakul. 8 VKÜ liikmetest tulid võitjaks naisarvestuses Heli Haug ja meesarvestuses Martin Taaber. Õnnitlused!Tulemused: Naised ja mehed Pildid:
02-11-2022 - 09:35 - Ida-Virumaa Puuetega Inimeste Koda - Tasuta – KÜSK projektijuhtimise koolitus

Kui oled mõelnud, kuidas kirjutada edukat projekti ja vajad selleks juhiseid, siis ootame sind KÜSKi projekti kirjutamise koolitusele. Koolitus toimub 24. novembril ja 3. detsembril 2022 kella 10 – 17 Viljandis, Bonifatiuse Gildi maja II korrusel (Väike-Turu 8, Viljandi linn). Lisaks toimub viimane koolituspäev detsembris veebi teel, mille kuupäev lepitakse kokku koolitusel osalejatega 24. novembril […]

The post Tasuta – KÜSK projektijuhtimise koolitus appeared first on Ida-Virumaa Puuetega Inimeste Koda.

31-10-2022 - 04:20 - Võrumaa Puuetega Inimeste Koda - Kunstiring alustab taas tööd

Taas alustab 2.novembril kunstiring, juhendajaks meie õpetaja eelmisest aastast Liisu Tool. Ring toimub kolmapäeviti kell 9.30, olete oodatud. Kunstiteraapia on loovteraapia, mille üheks eesmärgiks on väljendada enda mõtteid, soove ja tundeid 🥰 Hits: 0

The post Kunstiring alustab taas tööd appeared first on Võrumaa Puuetega Inimeste Koda.

31-10-2022 - 10:36 - Eesti Kogelejate Ühing - Viktoriini õiged vastused ja auhinnasaajad

22. oktoobril rahvusvahelise kogeluse teadlikustamise päeva puhul korraldatud viktoriinile saatsid vastused 30 inimest, neist kõigile kolmele küsimusele õigesti vastanuid oli 16, kelle vahel loositi välja kolm auhinda. 1. Mitu protsenti täiskasvanud inimestest – nii Eestis kui maailmas tervikuna – keskmiselt kogeleb? Üks protsent täiskasvanutest kogeleb, […]

The post Viktoriini õiged vastused ja auhinnasaajad appeared first on Eesti Kogelejate Ühing.

26-10-2022 - 04:44 - Vähiliit - Eesnäärmevähi Patsientide Liit kutsub avalikule loengule
25-10-2022 - 09:45 - MTÜ Seljaajusonga ja Vesipeahaigete Selts - Seljaajusonga – ja Vesipeahaigete 10-s maailmapäev

Täna, 25.oktoober  on oluline päev inimestele, kes põevad  üht haigust, mida liigitatakse ka harvaesinevate haiguste egiidi alla, seda põhjusel, et enamik kesknärvisüsteemi varase etapi väärarenguga seotud loodetest hukkub. 10-ndat ülemaailmset aastapäeva tähistavad inimesed,  kes on sündinud neuraaltorudefektiga ehk seljaajusonga või vesipeaga ( ingl.k. Spina Bifida and Hydrocephalus). On teada, et iga 1000-s beebi Eestis sünnib […]

The post Seljaajusonga – ja Vesipeahaigete 10-s maailmapäev appeared first on MTÜ Seljaajusonga ja Vesipeahaigete Selts.

24-10-2022 - 11:27 - Ida-Virumaa Puuetega Inimeste Koda - Puuetega inimeste organisatsioonide rahastamisest aastaks 2023

Tere head puuetega inimeste organisatsioonide võrgustiku liikmed.Läbirääkimiste tulemusena Sotsiaalministeeriumiga oleme jõudnud põhimõttelisele kokkuleppele puuetega inimeste organisatsioonide rahastamise osas järgmisel strateegilise partnerluse perioodil 2023-2025. Sotsiaalministeerium näeb EPIKoja võrgustiku organisatsioone oluliste partneritena ühiskonna sõlmküsimustes kaasarääkimisel ning ootab esindusorganisatsioonidelt aktiivset huvikaitset, osavõttu seadusloomes ning kaasarääkimist ühiskonnas oluliste teemade käsitlemisel. Et organisatsioonide suutlikkus säiliks, eraldab Sotsiaalministeerium hasartmängumaksu laekumistest Eesti […]

The post Puuetega inimeste organisatsioonide rahastamisest aastaks 2023 appeared first on Ida-Virumaa Puuetega Inimeste Koda.

22-10-2022 - 03:20 - Eesti Kogelejate Ühing - Kogeluse teadlikustamise päeva pressiteade

2022. aasta Kogeluse teadlikustamise päeva raames ilmus EKÜ poolt pressiteade, mida saab lugeda Eesti rahvusringhäälingu uudiste portaalist: Kogeluse teadlikustamise päev

The post Kogeluse teadlikustamise päeva pressiteade appeared first on Eesti Kogelejate Ühing.

21-10-2022 - 11:26 - Ida-Virumaa Puuetega Inimeste Koda - Kogelejad võtsid endale õiguse kogeleda

Eesti Kogelejate Ühingu pressiteade 21. oktoober 2022 Kogelejad võtsid endale õiguse kogeleda 22. oktoobril tähistatava rahvusvahelise kogeluse teadlikustamise päeva eel kirjutasid 70 organisatsiooni 35 maailma riigist, sealhulgas Eesti Kogelejate Ühing alla „Kogelemise õiguse deklaratsioonile“. Briti Kogeluse Assotsiatsiooni eestvõttel koostatud dokumendi sisu on järgmine. „Meie, allakirjutanud, deklareerime, et kogelevaid inimesi tuleb aktsepteerida kogelevatena. Võime, aga ei […]

The post Kogelejad võtsid endale õiguse kogeleda appeared first on Ida-Virumaa Puuetega Inimeste Koda.

20-10-2022 - 09:37 - Eesti Kogelejate Ühing - Kogeluse teadlikustamise päeva viktoriin. Auhindadega!

Viktoriini küsimustele vasta siin: https://forms.gle/GCGsepp7jYmYnacv6 Vastata saab alates praegusest hetkest kuni laupäeva, 22. oktoobri õhtul kella 23.59ni. Kõigile avatud lühikese viktoriini võitjate vahel loositakse välja auhinnad (kaks piletit filmile „Kalev“, sõiduauto rent nädalavahetuseks, tasuta osalemine Eesti Kogelejate Ühingu talveseminaril 9.-11. detsembrini Pärnu SPAs). Auhinnasaajatega võtab […]

The post Kogeluse teadlikustamise päeva viktoriin. Auhindadega! appeared first on Eesti Kogelejate Ühing.

20-10-2022 - 09:33 - Eesti Kogelejate Ühing - Kogelejad võtsid endale õiguse kogeleda

22. oktoobril tähistatava rahvusvahelise kogeluse teadlikustamise päeva eel kirjutasid 70 organisatsiooni 35 maailma riigist, sealhulgas Eesti Kogelejate Ühing alla „Kogelemise õiguse deklaratsioonile“. Briti Kogeluse Assotsiatsiooni eestvõttel koostatud dokumendi sisu on järgmine. „Meie, allakirjutanud, deklareerime, et kogelevaid inimesi tuleb aktsepteerida kogelevatena. Võime, aga ei pruugi leida […]

The post Kogelejad võtsid endale õiguse kogeleda appeared first on Eesti Kogelejate Ühing.

19-10-2022 - 10:15 - Eesti Vaegkuuljate Liit - Ootame teid Tallinna kuulmispäevale!
Kuulmispäeva põhiteema on “Mis on kuulmislangus, miks see tekib, kuidas seda märgata ja millised on kompenseerimise võimalused?”. Lektoriks on dr Carina Truuverk, firmast Audiale. Lisaks tutvustatakse ka Starkey kuuldeaparaate. Loeng algab kell 15.00, kestab ca 1,5-2 tundi. Peale seda on nn klubipäev, kus pakume kohvi-teed, suupisteid ja saame vabas vormis juttu ajada. Aga juba kell 12 ootame huvilisi kuulmist testima, kuulmisnõustamisele ja kui teil on aparaat, mis hooldust vajab, vaatame üle! Saab osta ka patareisid, liikmetele maksab 1 leht (6 patareid) 3 eurot. Loomulikult saab maksta ära ka oma ühingu liikmemaksu. Kuulmistestidele ja aparaadihooldusele on vajalik eelregistreerimine- telefoni 53478 422 või info@vaegkuuljad.ee kaudu.
16-10-2022 - 02:15 - Võrumaa Puuetega Inimeste Koda - Küsimustik kõigile liigesehaigetele – palume vastata

Hea Eesti Reumaliidu liige, kui Sul on diagnoositud põletikuline liigeshaigus, siis on järgnev küsimustik just Sinule. Selle täitmisel aitad Sa Sotsiaalkindlustusameti projekti raames välja töötada põletikulise liigeshaigusega inimestele vajaduspõhise rehabilitatsiooniprogrammi. Küsimustik täita inimestel, kellel on põletikuline liigeshaigus – diagnoosid sõnadega välja kirjutatuna:  Reumatoidartriit  Psoriaatiline artropaatia/artriit  Süsteemne erütematoosne luupus  Süsteemne sidekoehaigus, sklerodermia  Bechterevi tõbi, spondüloatropaatia  Muu põletikuline liigeshaigus Mitte täita patsientidel, kellele on artroos, osteoartroos koksatrroos, gonartroos, polüoosteoartroos, glenohumeraalliigese artroos Sinu panus on väga oluline! Palun vasta küsimustikule hiljemalt kuupäeval 20.10.2022 siin Kui ülal toodud link ei tööta, saad kopeerida vastamiseks küsimustiku lingi siit: https://forms.gle/HRyx3PJFkHFUpfJW9 Hits: 5

The post Küsimustik kõigile liigesehaigetele – palume vastata appeared first on Võrumaa Puuetega Inimeste Koda.

13-10-2022 - 10:36 - Eesti Vaegkuuljate Liit - Kas Sina oled juba rehalaagris käinud?
Eesti Vaegkuuljate Liit kutsub Sind taaskord rehabilitatsiooniteenusele ja laagritesse. Mis on rehabilitatsioon, miks Sa võiksid seda vajada ja kuidas seda saada, võid lugeda siit: https://vaegkuuljad.ee/miks-kuulmislangusega-inimene-vajab-rehabilitatsiooni/ Rehalaagrid: Järgmised laagrid, mis toimuvad Pärnus, Tervise Sanatooriumis: 11.-13.11 18.-20.11 02.-04.12 Kui soovid tulla, anna endast mulle märku! Koos vaatame üle, millised on Sinu võimalused rehateenust saada. Rehabilitatsiooniteenus: Rehabilitatsiooniteenust ehk […]
11-10-2022 - 11:22 - Ida-Virumaa Puuetega Inimeste Koda - Eesti Psüühikahäiretega Inimeste ja Lähedaste Huvikaitse Liidu (EPILL) asutamiskoosolek.

Eile, 10. oktoobril, ülemaailmsel vaimse tervise päeval, toimus Eesti Puuetega Inimeste Kojas (EPIKojas) Eesti Psüühikahäiretega Inimeste ja Lähedaste Huvikaitse Liidu (EPILL) asutamiskoosolek. Vastloodud katusorganisatsiooni põhikirjaline eesmärk on kaitsta ja esindada psüühikahäiretega inimeste ja nende lähedaste õigusi ja huve. Oma eesmärkide elluviimiseks on ühingu esindajad kokku leppinud seitse tegevussuunda: • koondada ja jagada infot psüühikahäiretega inimesi […]

The post Eesti Psüühikahäiretega Inimeste ja Lähedaste Huvikaitse Liidu (EPILL) asutamiskoosolek. appeared first on Ida-Virumaa Puuetega Inimeste Koda.

07-10-2022 - 11:19 - Ida-Virumaa Puuetega Inimeste Koda - Vaimse tervise kuu oktoobris

Oktoober on vaimse tervise kuu ja selle puhul on Sotsiaalministeeriumi, AS Hoolekandeteenused ja Miltton New Nordicsi koostöö tulemusena teoks saanud mitmed psüühikahäirega inimesi puudutavad ettevõtmised, mille kohta soovime teiega infot jagada: ERR näitab miniseriaali “Kui vähe on õnneks vaja”. Kõiki osasid on võimalik vaadata esmaspäeva õhtuti kell 19.40 ETV2 kanalil ning järelvaatamisena ETV veebist või […]

The post Vaimse tervise kuu oktoobris appeared first on Ida-Virumaa Puuetega Inimeste Koda.

03-10-2022 - 09:34 - Eesti Leukeemia- ja Lümfoomihaigete Liit - Hematoloogiliste patsientide tugigrupid Tartus
Selle aasta lõpuni korraldab TÜ Kliinikum hematoloogilistele haigetele ja nende lähedastele tugigruppe, kus saame üksteisele toeks olla. Gruppe viivad läbi kogemusnõustaja ja ELLLi juhatuse liige Kairi Jets ja TÜ Kliinikumi Hematoloogia-onkoloogia kliiniku hingehoidja Kai Jõemets. Gruppi on oodatud kõik hematoloogilised haiged ja nende lähedased, kes tunnevad, et tahaksid tuge või hoopis aidata teisi sarnase kogemusega … Loe edasi
17-09-2022 - 02:00 - VKÜ – Võrumaa Kurtide Ühing - 3. VKÜ noolemäng
VKÜ noolemäng (1-50) toimus kohe pärast VKÜ kardisõidu võistlust Kambjas, Grey kohvikus. Meeste arvestuses oli väga tasavägine mäng. Martin Taaber tuli meistriks 260 punktiga. Margo Ojala ja Keijo Kuusk tulid 2. ja 3. kohale. Naiste arvestus tuli Annika Kahri ülekaalukalt meistriks. Kairi Mägi ja Carola Ots tulid 2. ja 3. kohale. Tulemused
17-09-2022 - 12:00 - VKÜ – Võrumaa Kurtide Ühing - 5. VKÜ kardisõit
VKÜ edasilükkunud kardisõidu võistlus viidi lõpuks edukalt läbi. Välikardirada oli suletud vihma tõttu. Võistlus toimus sisehallis.Enamus 8 võistlejatest sõitsid esimest korda ja said väga vahva kogemuse. Meeste arvestus tuli meistriks ikka ja jälle võitmatu Mihkel Taaber. Daniel üritas ta troonilt maha tõugata, kuid kahjuks jäi kolmandaks. Kristo sai 2. koha. Tulemused
14-09-2022 - 11:14 - Ida-Virumaa Puuetega Inimeste Koda - Teadus inimesele lähemale

Tere head võrgustikuliikmed ja koostööpartnerid! Edastan järgmise kutse Eesti Reumaliidu, Eesti Põletikulise Soolehaigusega Seltsi ja Eesti Puuetega Inimeste Koja hübriidüritusele 6.oktoobril 2022: Patsiendi Hariduspäev “Teadus inimesele lähemale”. Täpsem info ja päevakava on lisatud manusena ning leitav ka allpool. Kuna kohapeal osalejate arv on piiratud ruumi mahutavusega, siis soovitame varakult registreeruda. Zoomi kaudu osalejatele saadame lingi päev varem e-posti […]

The post Teadus inimesele lähemale appeared first on Ida-Virumaa Puuetega Inimeste Koda.

09-09-2022 - 04:30 - Eesti Leukeemia- ja Lümfoomihaigete Liit - Sügisseminari kava
Valmis on saanud selleaastase sügisseminari kava. Lisainfo aadressil info@leukeemia.ee Kohtumiseni Kuressaares!
09-09-2022 - 08:08 - Vähiliit - Eesti Leukeemia- ja Lümfoomihaigete Liidul on nüüd oma Facebooki leht!
Eesti Leukeemia- ja Lümfoomihaigete Liidul on nüüd oma Facebooki leht! Seda on oodatud jälgima kõik inimesed, keda verevähk lähedalt või kaugemalt puudutab. Lehelt saab kiirelt ja ülevaatlikult infot verevähi erinevatest vormidest, Liidu korraldatavatest üritustest, patsientide kogemuslugudest jms. Jälgi siin  https://www.facebook.com/leukeemialiit
07-09-2022 - 07:59 - Eesti Kogelejate Ühing - 2024. aasta Nordic Stuttering Seminar toimub Eestis

Septembri esimesel nädalavahetusel Soomes Tuusulas peetud Põhjamaade kogelejate seminaril lepiti kokku, et kahe aasta pärast võõrustab seda igasügist traditsioonilist sündmust Eesti. Järgmisel aastal 1.-3. septembrini toimub Nordic Stuttering Seminar Norras Bergenis. Korraldajate ringi kuuluvad veel Rootsi, Taani ja Island. Eesti liitus Põhjamaade kogelejate seminaritraditsiooniga 2018. […]

The post 2024. aasta Nordic Stuttering Seminar toimub Eestis appeared first on Eesti Kogelejate Ühing.

07-09-2022 - 11:10 - Ida-Virumaa Puuetega Inimeste Koda - Erivajadusega üliõpilaste stipendiumi sügisene taotlusvoor 2022/2023 õppeaastaks

Taas on avanenud erivajadusega üliõpilaste stipendiumi sügisene taotlusvoor 2022/2023 õppeaastaks. Stipendiumi taotlemise tingimustes muudatusi ei ole. Kuid seoses senise taotlussüsteemi sulgemisega tehniliste probleemide tõttu, võetakse taotlusi vastu e-kirja teel. Taotlemisel tuleb esitada samad dokumendid, mis eelmisel aastal. Taotleja ei pea ennast kusagil süsteemis eraldi registreerima. Erivajadusega üliõpilaste stipendiumi taotlemiseks tuleb esitada järgmised dokumendid: • taotlusvorm;• nõusolek isikuandmete töötlemiseks;• […]

The post Erivajadusega üliõpilaste stipendiumi sügisene taotlusvoor 2022/2023 õppeaastaks appeared first on Ida-Virumaa Puuetega Inimeste Koda.

30-08-2022 - 11:00 - Eesti Leukeemia- ja Lümfoomihaigete Liit - Septembri tugigrupp Tartus
Aasta lõpuni pakub TÜ Kliinikum kõigile vähihaigetele ja nende lähedastele tasuta grupivormis kogemusnõustamist. Avatud on kaks rühma, üks onkoloogilistele, teine hematoloogilistele haigetele. Gruppi on oodatud hematoloogiliste haigustega patsiendid, nende lähedased ja sõbrad, et üksteiselt tuge saada. Koguneme Tartus L.Puusepa 8 E-korpuses kabinetis E108 (lillepoe kõrval) 6. septembril kell 14-16 (NB! aeg on tund aega hilisem … Loe edasi
19-08-2022 - 07:46 - EKLVL - Toimus traditsiooniline lastelaager Rummusaares 1.-7. augustil 2022
Laagri juhataja Külli Terras-Masing jagab laagripäevade muljeid. 1. augustil kohtusime taas Rummusaarega, vaid mõned lapsed polnud siin varem käinud. Esimesel päeval leppisime kokku laagri reeglid, toimusid tutvumismängud, oli ka saun. Teine päev oli tagurpidi päev. Hommik algas saunaga ja lõppes
18-08-2022 - 07:23 - Võrumaa Puuetega Inimeste Koda - 27.08.2022 – Käimispäev Viljandis

Võrumaa Reumahaigete Ühing kutsub kõiki 27.08.2022 Viljandisse käima. Käimispäev toimub staadionil Viljandi järve ääres kell 12-16. Kepikõnni juhendaja ja praktilise loengu viib läbi treener Valmar Ammer. Võimalus valida 1 või 3 km rada. Kohal on mitmeid tervise- ja ilutoodete firmad ning Kuulmisbuss. Toimuvad nõustamised. Kohapeal heategevuslik loterii ja kohalikud taidlejad. Kõnnikepid palume tulijatel kaasa võtta. Ette on võimalik tellida sooja toitu – Mulgipuder, koorekaste, leib, kannuvesi, morss – 6.-. Soovist palun teada anda 19. augustiks. Erivajaduste puhul (laktoos, gluteen jne) leiame lahenduse. Sõidutasu 5€, soovi korral toit 6€ ja Nõrga talu iluaia külastamine 5€. Kui soovid osaleda palun registreeri end...

The post 27.08.2022 – Käimispäev Viljandis appeared first on Võrumaa Puuetega Inimeste Koda.

13-08-2022 - 11:00 - VKÜ – Võrumaa Kurtide Ühing - 7. VKÜ DISC-GOLFi võistlus
VKÜ disc-golfi võistlus viidi Kubijas, ilusas ja päikesepaistelises ilmas, läbi. Martin Taaber, Janek Luhaäär ja Margo Ojala heitsid esikoha pärast. Esikoht kuulus Martinile. Janek ja Margo jäid teiseks ja kolmandaks. Tulemused
12-08-2022 - 06:11 - Eesti Kogelejate Ühing - Kuremaal algab laager lastele, kes kogelevad

26. – 28. augustini korraldab Eesti Kogelejate Ühing (EKÜ) Kuremaa Ujulas traditsioonilise laagri lastele, kes kogelevad ja nende peredele. 7-13 aastastele lastele pakutakse toredaid vabaaja tegevusi ja võimalust suhelda teiste omavanuste lastega, kes kogelevad. Lapsevanemad saavad vahetada informatsiooni ja rääkida kogemustest, kuidas toetada last. Laagri […]

The post Kuremaal algab laager lastele, kes kogelevad appeared first on Eesti Kogelejate Ühing.

10-08-2022 - 04:31 - Vähiliit - Vanemuise sümfooniaorkester avab hooaja koos Eesti Kontserdi ja Eesti Vähiliiduga. 4. septembril Tallinnas Estonia kontserdisaalis kõlav kontsert toimub koostöös Eesti Vähiliiduga.
Vanemuise sümfooniaorkester avab hooaja koos Eesti Kontserdi ja Eesti Vähiliiduga Vanemuise teatri 153. hooajal saab 140-aastaseks Vanemuise ja terve Eesti muusikateater. See tõstab erilise tähelepanu alla sümfooniaorkestri kui muusikateatri tugisamba. Uuele hooajale minnakse peadirigendi Risto Joosti dirigeerimisel vastu 2.–4. septembrini kõlavate kontsertidega Tartus, Pärnus ja Tallinnas, millest viimane toimub koostöös Eesti Vähiliiduga nende 30. [...]
08-08-2022 - 06:07 - Eesti Kogelejate Ühing - Õhtulehes ilmus põhjalik artikkel kogelusest

PA-PA-PARIM SUVI VÕI LAPSEPÕLVETRAUMA? Kogeleja: Lidli reklaam võib kaudselt põhjustada koolikiusamist Angelina Lon Hiljuti käis sotsiaalmeedias tuline arutelu Lidli poeketi reklaami üle – mõni laulis rõõmsalt kaasa, mõni kirjutas lausa politseisse, et reklaam süvendab tema suitsiidseid mõtteid.Nüüdseks on kampaania läbi, kuid meelde jäi see inimestele […]

The post Õhtulehes ilmus põhjalik artikkel kogelusest appeared first on Eesti Kogelejate Ühing.

08-08-2022 - 11:00 - Eesti Leukeemia- ja Lümfoomihaigete Liit - ELLLil on nüüd leht Facebookis
Alates juulist oleme leitavad ka Facebookist, aadressil https://www.facebook.com/leukeemialiit Vähemalt esialgu jagame Facebooki lehel sama infot, mis meie kodulehel juba olemas või tulemas, seega ei pea keegi meie pärast omale ka Facebooki kontot tegema. Samas võimaldab igakuine postitamine võtta fookusesse erinevaid verekasvajate haigusi, tõmmata ühiskonna tähelepanu meile olulistele teemadele ja jõuda laiema lugejaskonnani. Esialgu on postituste … Loe edasi
04-08-2022 - 09:34 - Eesti Leukeemia- ja Lümfoomihaigete Liit - Tugigrupid hematoloogilistele haigetele Tartus
Aasta lõpuni pakub TÜ Kliinikum kõigile vähihaigetele ja nende lähedastele tasuta grupivormis kogemusnõustamist. Avatud on kaks rühma, üks onkoloogilistele, teine hematoloogilistele haigetele. Gruppi on oodatud hematoloogiliste haigustega patsiendid, nende lähedased ja sõbrad, et üksteiselt tuge saada. Koguneme Tartus L.Puusepa 8 E-korpuses kabinetis E108 (lillepoe kõrval) 9. augustil kell 13.00-15.00 ja 6. septembril kell 14-16 (onkoloogilised … Loe edasi
04-08-2022 - 09:16 - Eesti Leukeemia- ja Lümfoomihaigete Liit - Ilmus Terve Elu hematoloogia-teemaline erileht
Juuni alguses ilmus Virtuaalkliinik.ee väljaantava ajalehe Terve Elu vahel hematoloogia-teemaline erileht, mille võib nüüd leida ka meie kodulehelt infomaterjalide alt. Erilehes räägib ELLLi juhatuse liige Kairi Jets oma kogemusest ÄMLiga, erinevatest vereloomehaigustest kirjutavad PERHi hematoloogia arst-residendid dr Laura Johanna Mettis ja dr Keidi Suursaar ning lapseea leukeemiatest Tallinna Lastehaigla hematoloogia-onkoloogia osakonna juhataja dr Kadri Saks … Loe edasi
02-08-2022 - 09:25 - Võrumaa Puuetega Inimeste Koda - Lihasehaigete Seltsi Kihnu reis

Seal väikesel Balti merel üks väikene Kihnu saar, minu igatsus ta järel: mil ükskord sinna saan.  Tere  tulemast  Võrumaa Lihasehaigete Seltsi   KIHNU REISile ! 17-18  august 2022 17.august 4.05 Koguneme Võru Muusikakooli juurde. 4.15 Väljasõit Võru Muusikakooli juurest. 4.20 Linavabriku juurest. Peatus Kilingi Nõmmel. Võimalik osta kohvi. 8.30 väljub laev Kihnu Virve. 9.30 saabumine Kihnu sadamasse. Kihnus sätime oma tegevused vastavalt kihnulaste päevaplaanile. 9.30 ekskursioon  saarel kohaliku giidiga. 12.30 Lõunasöök. 13.00 Kohtumine Kihnu Virvega. 14.00 Majutus, puhkepaus Jalutuskäik saarel. 18.00 õhtusöök Naudime vabaaega ühistegevuse- ja lauluga. 18.august 8.30 hommikusöök. 9.30 – tegevused planeeritakse vastuvõtja poolt. 14.00 lõunasöök 16.00 väljub laev...

The post Lihasehaigete Seltsi Kihnu reis appeared first on Võrumaa Puuetega Inimeste Koda.

27-07-2022 - 10:42 - EKLVL - EKLVL perelaager 2022
Kõik pered on oodatud meie perelaagrisse, mis toimub 20. – 21. augustil Rummusaare puhkemajas. Kogunemine 20. augustil kl 11:00 – 11:45 vahel. Ajakava 20.08 laupäev 11:00 – 11.45 – kogunemine, majutus 12:00 – avamine 12:15 – 13:00 – EKLVL tegevuskava
22-07-2022 - 12:59 - VKÜ – Võrumaa Kurtide Ühing - VKÜ suvepäevad 2022
Üritus Pähni metsaonni telkimisalal kestis 3 päeva (reedest pühapäeva hommikuni) vahelduva ilmaga, aga ikkagi Päike on domineeriv. Käisime Pähni metsa kõlakodade juures, lõbustasime, grillisime ja nautisime loodust ja Pähni metsa. VKÜ 3-ala võistlused toimusid laupäeval. 14 inimest tulid mängima ja võistlema (7 naist ja 7 meest). Naiste arvestuses osutus võitjaks Annika Kahri ja meeste arvestuses […]
20-07-2022 - 02:59 - VKÜ – Võrumaa Kurtide Ühing - VKÜ DISCGOLFi võistluse ajakava
7. VKÜ discgolfi võistlus toimub 13. augustil 2022 kl 11:00 Kubijal, Võrumaal. Registreerimine võistlusele asub siin. Võite meiega ühendust võtta, kui jääte registreerimisega hätta. Osavõtumaks liikmetele 3 eurot ja mitteliikmetele 6 eurot. Tulge mängima!
01-07-2022 - 05:37 - Eesti Kogelejate Ühing - Suvelaager „Mis meid kõige tõhusamalt aitab?“ Jõgevamaal 29.-31. juulini

Eesti Kogelejate Ühingu (EKÜ) suvepäevad toimuvad sel aastal meile juba tuttavaks saanud kohas Jõgevamaal Jõgeva vallas Pedja küla Kuberi talus juulikuu viimasel nädalavahetusel. Seekord on suveseminari peaesinejaks iga osaleja! Üldteemal „Mis mind kõige tõhusamalt aitab“ saab igaüks mõelda ning teistele osalejatele õpetliku, silmaringi avardava ja […]

The post Suvelaager „Mis meid kõige tõhusamalt aitab?“ Jõgevamaal 29.-31. juulini appeared first on Eesti Kogelejate Ühing.

30-06-2022 - 07:33 - Võrumaa Puuetega Inimeste Koda - Võrumaa Lihasehaigete Seltsi üldkoosolek 2022

Head seltsi liikmed! 06.07.21 kell 16.00 aastal toimub Võrumaa Lihasehaigete Seltsi üldkoosolek. Üllatus Päevakord: 2021 aasta majandusaasta kinnitamine. Uue juhatuse valimine. Reisi planeerimine Üllatuskülaline Asukoht on täpsustamisel. Hits: 30

The post Võrumaa Lihasehaigete Seltsi üldkoosolek 2022 appeared first on Võrumaa Puuetega Inimeste Koda.

27-06-2022 - 09:19 - Võrumaa Puuetega Inimeste Koda - ENDOPROTEESIMISE RAVITEEKONNA STANDARDIT TUTVUSTAV VEEBISEMINAR

28. JUUNIL   KELL 15:00-17:00   LINK VEEBISEMINARILE LIITUMISEKS https://teams.microsoft.com/l/meetup-join/19%3ameeting_N2VhNWI3MTktYWRhNi00ZmY4LTliNjItZDlkN2JlNDI0YWU0%40thread.v2/0?context=%7b%22Tid%22%3a%222b1bf748-ff0c-4e9d-ad33-0b390313ab13%22%2c%22Oid%22%3a%22093935f4-e4e7-4f1f-a61d-1c4eab009dc1%22%7d   Täpsem info juhtprojekti kohta Tervisekassa kodulehel:   https://www.haigekassa.ee/partnerile/raviasutusele/endoproteesimise-juhtprojekt   Ootame teid osalema, kaasa mõtlema ning panustama endoproteesimise raviteekonna standardi valmimisele. Hits: 43

The post ENDOPROTEESIMISE RAVITEEKONNA STANDARDIT TUTVUSTAV VEEBISEMINAR appeared first on Võrumaa Puuetega Inimeste Koda.

15-06-2022 - 08:02 - Vähiliit - Heategevusliku etendusega „Lehman Brothers“ toetatakse Vähiliitu
Heategevusliku etendusega „Lehman Brothers“ toetatakse Vähiliitu 10.06.2022 10. juunil toimub Eesti Draamateatris heategevuslik etendus „Lehman Brothers“, mille piletitulust 5600 eurot läheb Eesti Vähiliidu toetuseks. LC Tallinn Reval algatusel läheb tänase „Lehman Brothers“ etenduse piletimüügi tulu heategevuseks ja see antakse üle Vähiliidu esindajale enne etenduse algust Draamateatri laval. Igale heategevusetenduse külastajatele kingitakse tänuks šokolaad koos [...]
13-06-2022 - 04:58 - Eesti Sclerosis Multiplexi Ühingute Liit - SM suvepäevad
26 august Kell 14.00-16.00 saabumine, majutamine tuppa 16.00 suveseminari ametlik algus ja lipu heiskamine 16.15-18.15 rääkima tuleb uneekspert Kene Vernik sellest, kuidas parendada oma une kvaliteeti. 18.30-19.30 õhtusöök 19.30 õhtune programm- viktoriin ja 90ndate muusika 22.00 öörahu 27 august 09.00-10.00 hommikusöök 10.00-12.00 sportmängud päevajuht Aare Rebban eestvedamisel 12.00-13.00 lõuna 13.00-15.00 koolitaja ja endine Töötukassa ekspert […]
13-06-2022 - 04:56 - Eesti Sclerosis Multiplexi Ühingute Liit - Rahvusvaheline sclerosis multipleksi päev
Tähistame rahvusvahelist sclerosis multipleksi päeva 18 juuni kell 12-16 Viru konverentsikeskuses. 12-13.00- räägib oma haiguse loo, rasedusest ja sellest kuidas olla julge noor naine Eestis Keily Tarkmeel. 13.00-13.30 paus 13.30-15.00 kuidas maandada stressi kui oled saanud haiguse diagnoosi ja elad sellega aastaid? Rääkima tuleb koolitaja Triinu Putnik. 15.00 -16.00 kaadrid filmist, mis eetrisse ei läinud:. […]
13-06-2022 - 04:46 - Eesti Sclerosis Multiplexi Ühingute Liit - Uus kontor
ESMÜL-i armas kontor ja ladu asuvad aadressil Vismeistri 1 Tallinn. Kui sa tunned, et tahad kellegagi rääkida või kokkusaamist saatusekaaslastega korraldada, siis tule külasta ühte hubast ruumi. Samuti kui sa oled tulemas Tallinnasse aga pole kohta, kus ööbida, siis leiame lahenduse. Kirjutage: kristinamager@smk.ee 
01-06-2022 - 01:42 - Eesti Leukeemia- ja Lümfoomihaigete Liit - Tugigrupp hematoloogilistele patsientidele ja nende lähedastele Tartus
Sel suvel pakub TÜ Kliinikum kõigile vähihaigetele ja nende lähedastele tasuta grupivormis kogemusnõustamist. Avatakse kaks rühma, üks onkoloogilistele, teine hematoloogilistele haigetele. Gruppi on oodatud hematoloogiliste haigustega patsiendid, nende lähedased ja sõbrad, et üksteiselt tuge saada. Koguneme Tartus L.Puusepa 8 E-korpuses kabinetis E108 (lillepoe kõrval) kell 13.00-15.00, 7. juunil, 5. juulil ja 9. augustil (onkoloogilised patsiendid … Loe edasi
25-05-2022 - 06:20 - EKLVL - Kuulmispuudega laste laager Rummusaares 2022
Kuulmispuudega laste laager 2022 toimub Rummusaare Puhkemajas 1. – 7. augustini 2022. Laagri korraldavad Judoklubi Dokyo ja EKLVL. Rummusaare on end kenasti valmis sätitud ja ootab rõõmsaid lapsi enda juurde laagrisse! Kavas on nii nagu varasematel aastatel palju sportlikku tegevust,
24-05-2022 - 02:09 - Võrumaa Puuetega Inimeste Koda - 13.06.2022 – Võrumaa Puuetega Inimeste Koja Suvepäev

Hits: 28

The post 13.06.2022 – Võrumaa Puuetega Inimeste Koja Suvepäev appeared first on Võrumaa Puuetega Inimeste Koda.

13-05-2022 - 11:19 - EKLVL - Tallinna loomaaias saab viipekeelt õppida
Tallinna Ülikooli tudengid koostasid ELU (Erialasid Lõimiv Uuendus)  projekti raames viipekeelt õpetava tahvli, mis paigutatakse Tallinna Loomaaeda. Viipekeelt õpetava tahvli eesmärk on juhtida tähelepanu Eesti viipekeelele ning ühendada kuuljate ja kurtide kogukondi. Tahvli valmimisel tehti koostööd ka erialaorganisatsioonide- ja spetsialistidega.
11-05-2022 - 07:30 - - Järgmisest aastast jõustuvad erivajadusega laste perede jaoks olulised muudatused ning maist lihtsustub abivahendite kättesaamine
Järgmisest aastast muutub omavalitsustel lihtsamaks võimalike abivajavate peredeni jõudmine, paindlikumaks muutub raske ja sügava puudega lastele mõeldud tugiteenuste toetusfondi kasutamine ning selle aasta maist lihtsustub abivahendite kättesaamine. Riigikogus võeti 13. aprillil vastu sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus, mille eesmärk on parandada ka erivajadusega laste perede olukorda. „Erivajadusega laste vanemad on rõhutanud vajadust, et nad ei peaks olema riigi ja kohaliku omavalitsuse vahel info vahendajad, vaid riigi ja KOVi vahel toimuks automaatne andmete vahetamine ning seejärel saavad abivajavad pered tuge ilma, et nad seda ise igalt poolt küsima peaksid,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.    Sotsiaalkaitseministri sõnul sai 2021. aasta teenusedisaini protsessis ja töötubades, kuhu olid kaasatud ka erivajadusega laste vanemad, kinnitust et paljudel juhtudel on lapsele tugiteenuste pakkumine endiselt seotud puude raskusastmega, mitte lapse tegeliku abivajadusega. „Sageli jäid puudeta või keskmise puudega lapsed ilma tugiteenustest, mille osutamist riik läbi toetusfondi toetab ning selleks laiendasime seadust, et KOVi tugiteenuseid saaksid ka need lapsed, kellel on keskmine puue või kellele pole puuet tuvastatud, kuid vanematel on sellegipoolest suur hoolduskoormus ja lapsel abivajadus.“  Mis muutub erivajadusega laste ja nende perede jaoks? Jaanuarist 2023 jõustub lastekaitseseaduse muudatus, millega hakatakse edastama KOV töötajatele andmeid nende laste kohta, kellele on taotletud puude raskusastet. Uuest aastast käsitletakse last, kellele on taotletud puude raskusastet, abivajava lapsena ja automaatse andmevahetusega tekib KOV lastekaitsetöötajal õigus võimalikke abivajavaid peresid juba ennetavalt abistada. Pärast riigilt puude andmete saamist, tuleb KOVil hinnata perede võimalikku abivajadust ning pakkuda teenuseid ja tuge, mis aitavad ennetada abivajaduse süvenemist. KOV töötaja saab vajadusel pere suunata ja nõustada erinevate riigi teenuste ja toetuste saamisel. Järgmise aasta algusest muutub paindlikumaks ka raske ja sügava puudega laste sotsiaalteenuste pakkumiseks mõeldud KOVile eraldatava toetusfondi vahendite kasutamine. Seaduse jõustumisel võimaldatakse omavalitsusel toetust kasutada senise raske ja sügava puudega laste sihtrühma asemel kõigi suure hooldus- ja abivajadusega laste abistamiseks. Toetuse kasutamine muudetakse paindlikumaks, et paremini toetada abivajava lapse ja pere toimetulekut, ennetada abivajaduse süvenemist ja vähendada perede hoolduskoormust ka juhul, kui lapse puude otsus on lõppenud või pole korduvtaotlemisel enam puuet tuvastatud. 1. maist 2022 jõustus seadusemuudatus, millega viidi sotsiaalkaitseministri määrusesse selliste abivahendite loetelu, mis on seotud igapäevaelus toimetulekut toetavate abivahenditega, mida on inimesel vaja enne puude tuvastamist või töövõime hindamist, näiteks silmaprotees. Muudatus võimaldab vajadusel kiiremini täiendada määrust selliste abivahenditega, mis on vajalikud enne puude tuvastamist või töövõime hindamist. Edaspidi on võimalik kõiki ala- ja ülajäsemeproteese ning proteesihülsse saada SKA abivahendite loetelu alusel ning nende abivahendite saamise eelduseks ei ole enam puude raskusastme tuvastamine ega vähenenud töövõime, mis lihtsustab ala- ja ülajäsemeproteeside kättesaadavust neid vajavatele inimestele.  8. maist 2022 saavad 16-17aastased vähenenud töövõimega lapsed abivahendeid samasuguse riigi soodustusega (90%) nagu samas vanuses puude raskusastmega lapsed. Kuni 18-aastaste puude raskusastmega ja 16-17aastaste vähenenud töövõimega laste abivahendi saamise piirmäär seadis varem 16-17aastased vähenenud töövõimega lapsed võrreldes samas vanuses puude raskusastmega inimestega ebavõrdsesse olukorda. Erivajadusega laste tugisüsteemi reformi eesmärkidest ja teenusedisaini protsessist: https://www.sm.ee/et/erivajadusega-laste-tugisusteemi-reform-0 Sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega seotud muudatused: https://www.sm.ee/et/sotsiaalhoolekande-seaduse-ja-teiste-seaduste-muutmise-seaduse-eelnou Täpse ülevaate abivahendite hüvitamise tingimustest leiab sotsiaalkindlustusameti kodulehelt: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/et/puue-ja-hoolekanne/abivahendi-vajajale#muudatused Pressiteade eesti viipekeeles
EST
01-05-2022 - 06:01 - Eesti Kogelejate Ühing - 6.-7 mail EKÜ eneseabigrupi kokkusaamine ja talgud Jõgevamaal Pedjal Kuberi talus

Kutsume Sind Eesti Kogelejate Ühingu (EKÜ) eneseabigrupi kohtumisele ja Teeme Ära talgutele meist paljudele juba tuttavaks saanud Kuberi talus Jõgevamaal, kus viimastel aastatel oleme pidanud suvelaagreid. Kavas on mõnus liikumine vabas õhus, eneseabigrupi koosolemine, lisaks jalgapllimatš, millele soovi korral järgneb saunaskäik. Talgute raames plaanitakse korda […]

The post 6.-7 mail EKÜ eneseabigrupi kokkusaamine ja talgud Jõgevamaal Pedjal Kuberi talus appeared first on Eesti Kogelejate Ühing.

29-04-2022 - 11:55 - - Lisaeelarvega toetatakse sõjapõgenike abistamist ja Eesti inimeste toimetulekut
Sotsiaalministeeriumile eraldatakse lisaeelarvega kokku 192,8 miljonit eurot. Enamus lisarahast – ligi 150,9 miljonit eurot – on mõeldud sõjapõgenike majutamise ja esmase abistamisega seotud kuludeks. Eelnevale lisaks suunab riik toimetulekupiiri tõstmisse 28,6 miljonit eurot. Täiendav ressurss suunatakse: Majutuse tagamisse, sh nii ajutise majutuse korraldamiseks kui ka pikaajaliste majutuspindade leidmiseks ja korrastamiseks, ühekordseteks üürilepingu sõlmimisega seotud kuludeks üürileandjale Esmaseks abistamiseks toidu, esmatarbeesemete ja retseptiravimitega Psühhosotsiaalse toe (st psühholoogiline esmaabi, selged juhised ja info edaspidiseks, baasvajaduste katmine) ja vaimse tervise abi pakkumiseks Sõjas haavata saanud isikute raviks ja transpordiks Sõjapõgenikele sotsiaaltoetuste, - hüvitiste ja -teenuste tagamiseks samadel alustel teiste Eesti elanikega, sh nt peretoetused, puuetega inimeste toetused, rahvapension Sõjapõgenikele tööturutoetuste tagamiseks samadel alustel teiste Eesti elanikega Julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamisse küberturbevõimekuse tõstmiseks Toimetulekupiiri tõstmisesse seniselt 150 eurolt 200 eurole.   Lisaks suunatakse Eesti Haigekassa ravikindlustuse eelarvest 44,3 mln eurot vältimatu abi andmiseks, tervishoiuteenuste osutamiseks ja nakkushaiguste kontrolliks. Ravikindlustuse saamiseks kehtivad sõjapõgenikele samad põhimõtted, mis kõigile teistele Eesti elanikele. Eesti Töötukassa töötuskindlustuse eelarvest panustatakse 15 mln eurot sõjapõgenike abistamiseks tööle asumisel. Valitsus kiitis lisaeelarve ja sellega seotud seaduste eelnõud heaks 26. aprilli e-istungil, järgmisena asub eelarvet ja eelnõusid arutama Riigikogu. Pressiteade eesti viipekeeles
EST
29-04-2022 - 07:00 - - Valitsus kiitis heaks uue tegevuskava mitteõppivate ja -töötavate noorte abistamiseks
Valitsus kiitis 28.04 kabinetinõupidamisel heaks noortegarantii tugevdamise tegevuskava aastani 2027, mis laiendab abipakkumise võimalusi alla 30-aastastele mitteõppivatele ja -töötavatele noortele. Eelmisel aastal oli Eestis 15–29-aastaste noorte töötus 10,9% ning mitteõppivate ja -töötavate noorte osakaal 11,2%. Riik seab eesmärgiks teha noortele nelja kuu jooksul alates töötuks jäämist või haridustee katkemist töö-, praktika-, täienduskoolituse või õpipoisiõppe pakkumine. Tuge saavate noorte vanuserühma on uue tegevuskavaga laiendatud seniselt 25 eluaastalt 29 eluaastani. „Noored on tööturul üks haavatavamaid sihtrühmi. Viimased aastad on noorte olukorda COVID-19 pandeemiast põhjustatud tööturu muutuste ja distantsõppe tõttu veelgi raskendanud, mis võib viia selleni, et noor langeb välja nii tööturult kui ka haridusest,“ ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik. „Oluline on, et me tegeleme ühtaegu nii nende aitamisega, kes on juba tööst ja õppimisest kõrvale jäänud kui ka ennetame selliste murede tekkimist. Uues tegevuskavas oleme seetõttu pannud veelgi enam rõhku eri valdkondade koostööle ja ennetusele ning laiendanud vanuserühma, kellele riik abikäe ulatab.“ Haridus- ja Teadusminister Liina Kersna sõnul loob uus tegevuskava tööturult eemale jäänud noortele täiendavaid võimalusi eneseteostuseks ja uute teadmiste ning oskuste omandamiseks. “Soovime jätkata noorte-, haridus- ja sotsiaalvaldkonna koostööd mitteõppivate ja mittetöötavate noorte toetamisel. Koostöös suudame paremini leida võimalikult varakult üles tuge vajavad noored, luua nendega usaldusliku kontakti ja toetada neid edasiste valikute tegemisel nii haridusse kui ka tööturule suundumisel,“ sõnas minister Kersna. Noortegarantii tegevusi viiakse ellu sotsiaalministeeriumi ning haridus- ja teadusministeeriumi koostöös. Tegevuskava koostamisel osalesid ka Sotsiaalkindlustusamet, Eesti Töötukassa, Haridus- ja Noorteamet, Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus, Tööinspektsioon, Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon (ANDRAS), Siseministeerium, STEP-programm, Justiitsministeerium, Rajaleidjate võrgustik, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Tööandjate Keskliit ning Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. Tegevusi rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi (ESF+), taaste ja vastupidavusrahastu vahenditest ning riigieelarvest.   TAUST Eestis on noortegarantii võimalusi rakendatud alates 2014. aastast. Näiteks on ellu kutsutud programmid Noorte Tugila ja Hoog Sisse, mille abil on jõutud üle 11 000 nooreni. Töötukassa meetme „Minu esimene töökoht“ abil on töökoha leidnud üle 4000 noore. Üheks noortegarantii tegevuskava osaks on olnud ka kohalike omavalitsuste ja riigi koostöös toimiv proaktiivne noortegarantii tugisüsteem. Omavalitsuste pöördumistega noorte poole on alates 2018. aastast tööturule või õppesse aidatud kolme aasta jooksul üle 2000 noore. 2021. aastal oli Eestis 15–29-aastaste noorte töötuse määr 10,9%, 2020. aastal 12,6% ja 2019. aastal 7,6%. Mitteõppivate ja -töötavate noorte määr on 2019. aasta 9,7%-lt tõusnud 11,3%-ni 2021. aastal. Noorte töötuse  ja mitteõppivate-mittetöötavate noorte kasvu põhjuseks võib pidada 2020. aastal alanud COVID-19 pandeemiat. Võrreldes Euroopa Liidu keskmisega on nimetatud määrad siiski madalamad. NEET-olukorras noorte seas on statistikaameti andmetel rohkem naisi, selle üheks põhjuseks laste eest hoolitsemine. Samal ajal tõusis COVIDi pandeemia algusest rohkem just NEET-olukorras olevate noorte meeste arv. Pressiteade eesti viipekeeles
EST
17-04-2022 - 04:31 - EKLVL - Traditsiooniline kevadine talgupäev Rummusaares
Kutsume Sind 1. mail Rummusaare puhkebaasi traditsioonilistele kevadtalgutele, et veeta tore päev värskes õhus midagi kasulikku tehes. Väravad on avatud alates 11-st. Meie armas laste-, spordi- ja perelaagrite paik vajab pärast talvepuhkust igakevadist korrastamist. Ette võtta on vaja järgmised tööd:
15-04-2022 - 06:08 - - Signe Riisalo: inimese omaosalus hooldekodu koha eest tasumisel peab vähenema
Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastamisele ettepanekud muuta hooldekodu kohatasu rahastamist ja parandada hoolduskoormusega inimeste sotsiaalseid tagatisi, samuti töö ja pereelu ühitamise võimalusi. Muudatuste eesmärk on ära hoida ulatusliku hoolitsuskriisi teke ühiskonnas. Uue skeemi järgi suurendaks avalik sektor oluliselt hooldekodu teenuse rahastamist. Hooldekodude kohatasud jäävad Eestis vahemikku 500-1700 eurot. Kavas on laiendada nende hooldajate ringi, kelle eest omavalitsused maksavad sotsiaalmaksu ning vähendada tööandjate sotsiaalmaksu kohustust. Samuti on kavas laiendada täiendava lisapuhkuse ehk hoolduspuhkuse saajate sihtrühma ning tõsta hüvitatavat puhkusetasu. „Eesti riik panustab rahaliselt pikaajalisse hooldusesse kaks korda vähem kui meiega samal arengutasemel olevad riigid. Samal ajal on inimeste oma panus hooldusteenuste eest maksmisel kümne aastaga kasvanud üle 200%. Sellise olukorra jätkumine viib meid suurde hoolitsuskriisi – inimese enda säästud ega ka lähedased ei suuda enam tagada väärikat hakkamasaamist, kui lähedase hooldusvajadus kasvab,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. „Ükski inimene ei peaks ka olema valiku ees, kas tasuda lapse huviringi või vanema hooldekodu eest või sootuks töötamisest loobuda ja pühenduda ainult lähedase hooldamisele.“ Hooldekodu teenuse rahastamiseks on kaalumisel kaks võimalikku lahendust: esimesel juhul tasuks hooldekodus elav inimene edaspidi enda majutuse ja toitlustuse eest ning avalik sektor (kohalik omavalitsus) hoolduskomponentide eest, teisel juhul kehtestatakse hooldekodus elava inimese omaosaluseks 85% tema igakuisest sissetulekust ning ülejäänud teenuse maksumuse katab avalik sektor. Millise lahenduse kasuks otsus tehakse, selgub pärast huvigruppidelt saadud tagasisidet.  2020. aastal oli teenusekoha hind keskmiselt 824 eurot kuus, teenuse maksimaalne hind ühes kuus oli 1793 eurot. Sageli on just kõrge omaosalus hooldekodus põhjuseks, miks püütakse ise peresiseselt hooldamisega toime tulla. Mittetöötamise tõttu jäävad inimesed ilma ka minimaalsetest sotsiaalsetest tagatistest ning elavad vaesuspiiril. Sotsiaalkaitseministri sõnul on muudatuste üks eesmärke soodustada nii puudega laste kui ka täisealiste inimeste hooldajate töötamist ja tagada neile paremad sotsiaalsed tagatised. „Töötamise soodustamine aitab säilitada hooldajate professionaalseid oskusi, nad on nii vaimselt kui majanduslikult toimetulevamad, sealhulgas kindlustavad endale tulevikus suurema pensioni,“ selgitas Riisalo. Hoolduspuhkuse saajate sihtrühma laiendamise ja hüvitatava puhkusetasu määra tõstmisega tagatakse suuremale hulgale omastehooldajatest võimalus kasutada hoolduse korraldamiseks lisapuhkust ja hoida ka töösuhet. Konkreetsed seadusemuudatused on plaanis viia valitsusse koos rahavajaduse taotlusega selle aasta sügisel. Kui nende oluliste muudatuste jaoks leiab valitsus riigieelarvelised vahendid, on hooldekodu teenuse uut rahastamise skeemi võimalik rakendada juba 2023. aasta teisel poolaastal. 13. aprillil võttis Riigikogu vastu sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) ja teiste seaduste muudatused, mis aitavad kaasa parema hoolekandelise abi pakkumisele ja vabastavad lapselapsed vanavanemate ning vanavanemad täisealiste lapselaste ülalpidamiskohustusest. TAUST: 2020. aastal oli üldhooldusteenuse kogukulu ligi 90 miljonit eurot, millest inimesed maksid ligi 78% ehk 70 miljonit eurot. Hooldekodu eest tasumisel on inimeste omapanus kümne aasta (2010–2020) jooksul kasvanud ligi 228% ehk pea 50 miljoni euro võrra ja omavalitsuste panus 75% ehk 8,4 miljoni euro võrra. Ligi veerand täisealistest inimestest on seotud lähedase hooldamise või abistamisega. Kõige värskema, 2021. aastal valminud uuringu andmetel, hooldab või abistab 16-aastastest ja vanematest Eesti elanikest 22% ehk hinnanguliselt 220 000-255 000 inimest mõnda pikaajalise terviseprobleemi või tegevuspiiranguga inimest, kelleks kõige sagedamini on koduseks toimetulekuks abi vajav eakas lähedane. Eesti tööjõu-uuringu andmetel 2021. aastal ei töötanud ega otsinud tööd 27 200 inimest ehk 2500 meest ja 24 700 naist põhjusel, et nad hoolitsesid laste või teiste pereliikmete eest. Hoolduskoormuse tõttu mitteaktiivsetest inimestest ligikaudu 1000 oleksid soovinud tööle asuda. Sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsusega saab tutvuda Eelnõude infosüsteemis. Pressiteade eesti viipekeeles
EST
13-04-2022 - 04:45 - - Lapselapsed vabastatakse vanavanemate ülalpidamiskohustusest
Riigikogu võttis täna vastu sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) ja teiste seaduste muudatused, mis aitavad kaasa parema hoolekandelise abi pakkumisele, sealhulgas lihtsustavad inimeste asjaajamist abi taotlemisel ning tagavad edaspidi puuetega inimestele kiiremini ja terviklikuma abi. „Praegu panustab Eesti riik rahaliselt pikaajalisse hooldusesse kaks korda vähem kui meiega samal arengutasemel olevad riigid. Pikaajalise hooldamise kulu on paljudele peredele käinud üle jõu juba enne viimaste aastate erinevaid kriise ja praegune olukord näitab valusalt kätte, kui haavatav see valdkond on. Noore riigina oleme rahastusotsuseid lükanud tulevikku, kuid praegune olukord viib meid varsti hoolitsuskriisi,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. „Prognoosid näitavad, et kui riik pikaajalisele hooldusele lisarahastust ei leia, jõuame 2050ks aastaks olukorda, kus inimesed võivad jääda ilma piisavast hoolitsusest. See tähendab, et inimeste säästud ei taga neile väärikat hakkamasaamist.“ Eelnõus on kokku üle 70 muudatuse, mis kokkuvõtvalt kiirendavad abi kättesaadavust, aitavad lihtsustada asjaajamist ja loovad hoolekandes parema õigusselguse.  Eelnõuga on astutud esimesed olulised sammud pikaajalise hoolduse süsteemi korrastamise suunas – näiteks lapselapsed ei ole enam kohustatud oma vanavanemate hoolduskulusid tasuma, selgemini täpsustatakse põhimõtted, mille järgi tuleb pakkuda abi, et inimesed saaksid elada võimalikult kaua oma kodus. Ehkki kohalikul omavalitsusel on juba praegu kohustus oma inimesi aidata, täpsustab eelnõu, et edaspidi tuleb välja selgitada ka lähedast hooldava inimese toetusvajadus. Abivajaduse tuvastamisel tuleb korraldada vastava abi pakkumine, olgu abivajajaks hooldusvajaduse või hoolduskoormusega inimene. Mida varem on omastehooldaja toetatud, seda suurema tõenäosusega jätkab või alustab ta tööturul osalemist ning ennetatakse hooldaja vaimse tervise probleemide tekkimist ja abivajaja seisu langemist.   Olulise muudatusena parandatakse riigi ja kohalike omavalitsuste vahelist andmevahetust – omavalitsustele tekib parem ülevaade oma piirkonnas elavatest lastest, kellele on puude raskusastet taotletud ja täisealistest, kellel on puue tuvastatud. Need andmed aitavad omavalitsustel senisest tõhusamalt märgata iga lapse ja pere ning täisealise abivajadust võimalikult vara, pakkuda õigeaegset abi kiiremini ning seeläbi ennetada probleemide süvenemist. Veel olulisi muudatusi sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) ja teiste seaduste muutmise eelnõus: Laste heaolu suurendamiseks täpsustatakse eelnõus riigi ja KOVide ülesandeid seksuaalselt väärkoheldud laste abistamisel, milleks on loodud lastemajad Eesti eri piirkondades. Riik tagab omavalitsustele iga-aastaselt lisavahendeid puudega lastele erinevate sotsiaalteenuste osutamiseks. Eelnõuga muudetakse toetuse kasutamine paindlikumaks, et paremini toetada abivajava lapse toimetulekut, ennetada abivajaduse süvenemist ja vähendada perekonna hoolduskoormust. Toetavate teenuste saamiseks ei pea pered enam tingimata lapsele puuet taotlema. Riigikohtu lahendi tulemusena täiendatakse puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadust (PISTS), selgitades, et lisaks söömisele, hügieenitoimingutele, riietumisele, liikumisele ja suhtlemisele on kõrvalabi ja juhendamine abi osutamine ka inimesele, kes ei tule iseseisvalt toime ravitoimingutega. Samuti lihtsustub puude raskusastme tuvastamine muutumatu või progresseeruva seisundiga vanaduspensioniealistel, võimaldades puude raskusastet tuvastada teatud juhtudel eluajaks. Eesmärgiga vähendada asjatut bürokraatiat vabastatakse inimesed toimetulekutoetuse taotlemisel selliste andmete esitamisest, mis riiklikes andmekogudes olemas on, näiteks kinnistusregistris. Lisaks peab eelnõu järgi omavalitsuse sotsiaaltöötajal senise mistahes kõrghariduse asemel olema erialane kõrgharidus või sotsiaaltöötaja kutsetunnistus, ta peab teadma oma töö teoreetilist tausta, tundma parimaid praktikaid ning omama eetilist väärtusbaasi. Kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja ettevalmistus peab vastama nõudele hiljemalt 2026. aasta 1. juuliks. Muudatustega jätkatakse ka teenuste saamise õiguse lahti sidumist puude raskusastmest. Toetavate erihoolekandeteenuste saamine on olnud aastaid puudest lahti seotud ja ning seda tehakse  edaspidi ka ööpäevaringsete erihooldusteenuste puhul. Muudatuse tulemusel ei ole teenuse saamise eelduseks raske või sügav puude raskusaste, vaid hinnatud abi- ja toetusvajadus. Pressiteade eesti viipekeeles
EST
13-04-2022 - 04:45 - - Lapselapsed vabastatakse vanavanemate ülalpidamiskohustusest
Riigikogu võttis täna vastu sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) ja teiste seaduste muudatused, mis aitavad kaasa parema hoolekandelise abi pakkumisele, sealhulgas lihtsustavad inimeste asjaajamist abi taotlemisel ning tagavad edaspidi puuetega inimestele kiiremini ja terviklikuma abi. „Praegu panustab Eesti riik rahaliselt pikaajalisse hooldusesse kaks korda vähem kui meiega samal arengutasemel olevad riigid. Pikaajalise hooldamise kulu on paljudele peredele käinud üle jõu juba enne viimaste aastate erinevaid kriise ja praegune olukord näitab valusalt kätte, kui haavatav see valdkond on. Noore riigina oleme rahastusotsuseid lükanud tulevikku, kuid praegune olukord viib meid varsti hoolitsuskriisi,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. „Prognoosid näitavad, et kui riik pikaajalisele hooldusele lisarahastust ei leia, jõuame 2050ks aastaks olukorda, kus inimesed võivad jääda ilma piisavast hoolitsusest. See tähendab, et inimeste säästud ei taga neile väärikat hakkamasaamist.“ Eelnõus on kokku üle 70 muudatuse, mis kokkuvõtvalt kiirendavad abi kättesaadavust, aitavad lihtsustada asjaajamist ja loovad hoolekandes parema õigusselguse.  Eelnõuga on astutud esimesed olulised sammud pikaajalise hoolduse süsteemi korrastamise suunas – näiteks lapselapsed ei ole enam kohustatud oma vanavanemate hoolduskulusid tasuma, selgemini täpsustatakse põhimõtted, mille järgi tuleb pakkuda abi, et inimesed saaksid elada võimalikult kaua oma kodus. Ehkki kohalikul omavalitsusel on juba praegu kohustus oma inimesi aidata, täpsustab eelnõu, et edaspidi tuleb välja selgitada ka lähedast hooldava inimese toetusvajadus. Abivajaduse tuvastamisel tuleb korraldada vastava abi pakkumine, olgu abivajajaks hooldusvajaduse või hoolduskoormusega inimene. Mida varem on omastehooldaja toetatud, seda suurema tõenäosusega jätkab või alustab ta tööturul osalemist ning ennetatakse hooldaja vaimse tervise probleemide tekkimist ja abivajaja seisu langemist.   Olulise muudatusena parandatakse riigi ja kohalike omavalitsuste vahelist andmevahetust – omavalitsustele tekib parem ülevaade oma piirkonnas elavatest lastest, kellele on puude raskusastet taotletud ja täisealistest, kellel on puue tuvastatud. Need andmed aitavad omavalitsustel senisest tõhusamalt märgata iga lapse ja pere ning täisealise abivajadust võimalikult vara, pakkuda õigeaegset abi kiiremini ning seeläbi ennetada probleemide süvenemist. Veel olulisi muudatusi sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) ja teiste seaduste muutmise eelnõus: Laste heaolu suurendamiseks täpsustatakse eelnõus riigi ja KOVide ülesandeid seksuaalselt väärkoheldud laste abistamisel, milleks on loodud lastemajad Eesti eri piirkondades. Riik tagab omavalitsustele iga-aastaselt lisavahendeid puudega lastele erinevate sotsiaalteenuste osutamiseks. Eelnõuga muudetakse toetuse kasutamine paindlikumaks, et paremini toetada abivajava lapse toimetulekut, ennetada abivajaduse süvenemist ja vähendada perekonna hoolduskoormust. Toetavate teenuste saamiseks ei pea pered enam tingimata lapsele puuet taotlema. Riigikohtu lahendi tulemusena täiendatakse puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadust (PISTS), selgitades, et lisaks söömisele, hügieenitoimingutele, riietumisele, liikumisele ja suhtlemisele on kõrvalabi ja juhendamine abi osutamine ka inimesele, kes ei tule iseseisvalt toime ravitoimingutega. Samuti lihtsustub puude raskusastme tuvastamine muutumatu või progresseeruva seisundiga vanaduspensioniealistel, võimaldades puude raskusastet tuvastada teatud juhtudel eluajaks. Eesmärgiga vähendada asjatut bürokraatiat vabastatakse inimesed toimetulekutoetuse taotlemisel selliste andmete esitamisest, mis riiklikes andmekogudes olemas on, näiteks kinnistusregistris. Lisaks peab eelnõu järgi omavalitsuse sotsiaaltöötajal senise mistahes kõrghariduse asemel olema erialane kõrgharidus või sotsiaaltöötaja kutsetunnistus, ta peab teadma oma töö teoreetilist tausta, tundma parimaid praktikaid ning omama eetilist väärtusbaasi. Kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja ettevalmistus peab vastama nõudele hiljemalt 2026. aasta 1. juuliks. Muudatustega jätkatakse ka teenuste saamise õiguse lahti sidumist puude raskusastmest. Toetavate erihoolekandeteenuste saamine on olnud aastaid puudest lahti seotud ja ning seda tehakse  edaspidi ka ööpäevaringsete erihooldusteenuste puhul. Muudatuse tulemusel ei ole teenuse saamise eelduseks raske või sügav puude raskusaste, vaid hinnatud abi- ja toetusvajadus. Pressiteade eesti viipekeeles
EST
05-04-2022 - 08:00 - - Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo aastakõne Riigikogus pikaajalisest visioonist sotsiaalkaitsevaldkonna arenguks
Austatud Riigikogu liikmed! Ühe riigi kõige suuremaks varaks on tema inimesed. Kui poleks inimesi, poleks ka riiki. Kiires tempos muutuvas maailmas on oluline ajaga kaasas käia ning tagada, et meie inimesed oleksid hoitud ja õnnelikud. Kuigi Eesti ei kuulu Maailma Õnnearuande põhjal veel kümne kõige õnnelikuma riigi hulka, siis vaatamata sellele on viimaste aastate jooksul Eesti inimeste heaolu tõusnud. Sotsiaalministeerium töötab selle nimel, et tagada inimestele sotsiaalselt kindlustatud ja õnnelik elukeskkond. Sotsiaalministeeriumi tegevused jagunevad kolme erinevasse arengukavasse, mis toetavad „Eesti 2035“ tegevuskava elluviimist. Ministeerium panustab peamiselt kahte tulemusvaldkonda, milleks on heaolu ja tervis. Nendes valdkondades oleme endale püstitanud eesmärgid, mille poole igapäevaselt liigume, et Eesti inimesed oleksid arukad, tegusad ja enda tervist hoidvad ning saaksid kiirelt ja kvaliteetselt tuge, kui ilmnevad takistused või realiseeruvad riskid, millega inimene iseseisvalt toime ei tule. Strateegia „Eesti 2035“ on andnud Sotsiaalministeeriumile ja sotsiaalkaitseministrile 2021. aasta peamisteks ülesandeks tegeleda süvitsi kolme suure teemaga: Vaimset tervist toetava süsteemi terviklik arendamine ning vaimse ja füüsilise vägivalla vähendamine. Inimesekeskse tervishoiu- ja sotsiaalteenuste integreeritud pakkumise arendamine. Sotsiaalkaitse disain ja kulumudelite uuendamine, arvestades ühiskondlikke muutuseid ning demograafilise situatsiooni negatiivseks muutumist. Need ülesanded ja eesmärgid on sotsiaalkaitse valdkonna lähiaastate olulisemad prioriteedid. Head kuulajad! Eesti rahvas peab olema kasvav rahvas ning laste ja perede heaolu ja elukvaliteet tõusma. Eesti rahvaarv väheneb ja prognooside kohaselt on meid 2035. aastaks umbes 1,2 miljonit. Erinevad riiklikud asutused – ministeeriumid, kõrgkoolid kui ka muud partnerid suhtuvad rahvastiku- ja rändeküsimustesse ülima tõsidusega. Murekohtade kaardistamiseks ja võimalike lahenduste leidmiseks meie rahva kestmajäämise osas oleme moodustanud rahvastikupoliitika valitsuskomisjoni, mis antud teemadega aktiivselt tegeleb. Rändel on tähtis koht Eesti rahvastikuprotsessides ja pingelises julgeolekuolukorras avanevad tihti ka uued rände teekonnad, mis tähendab, et oluline on teada riigi vajadusi ning teadvustada kaasnevaid riske. Inimeste demograafiline kulgemine on meid pannud mõtlema sellele, kuidas ühiskonnale pikas perspektiivis kasu luua. Olulisteks märksõnadeks on siinkohal hea läbisaamine erinevate rahvuste vahel ning laiapõhjaline integratsioon. Rahvastikupoliitika valitsuskomisjoni viimati toimunud kohtumisel tutvustati erinevate ministeeriumite koostöös välja töötatud meetmeid, mis on mõeldud selleks, et lõimida meie ühiskonda nii uusi sisserändajaid kui ka aidata kohaneda tagasitulijatel. Kuigi seda Eesti 2035 strateegias pole otseselt ette nähtud, ega osatudki näha, tuleks siiski meil paindliku ja lahke riigina leida ka võimalusi sõltumata kirja pandud strateegiatest oma otsuseid kohandada vastavalt muutuvale maailmale. Ja praegu vajavad meie abi ja tähelepanu sõjapõgenikud Ukrainast. Eesti kogukond välismaal on hinnanguliselt ligi 200 000 inimest, kellega sidemeid hoides saame luua laiemaid kontakte maailmas ja kellele ust avatuna hoides võime toetada nende tagasipöördumist. Eesti on rahvusvaheliselt tuntud meie helde vanemahüvitiste skeemi poolest. Paljud riigid on meie kogemuste vastu huvi tundnud ja sarnaseid printsiipe ka enda süsteemidesse rakendanud. Perepoliitikas oleme viimastel aastatel pööranud tähelepanu vanemahüvitise ja-puhkuste süsteemi täiustamisele. Eelmisel nädalal võttis parlament vastu perehüvitiste seaduse muudatused, mis võimaldavad lastel, kellele elatist maksma kohustatud vanema suhtes on välja kuulutatud pankrot, saada kuni 100 eurost elatisabi iga kuu, ka pankrotimenetluse ajal. Uus seadus annab võimaluse vanematel vabamalt ja paindlikumalt jagada aega, mida kumbki vanem oma väikelapse eest hoolitsemiseks saab kasutada. Riiklikud perehüvitised aitavad katta laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulusid. Oleme järjepidevalt teinud tööd selle nimelt, et suurendada ka isade osakaalu vanemahüvitise saajate seas. Pean eriti oluliseks, et lastetoetuse ja lasterikka pere toetuse tõus käiks käsikäes elukalliduse tõusuga, et toetused aitaksid peresid samaväärselt ka tulevikus. See põhimõte on kirjas ka valdkonna pikaajalises arengukavas. Selleks, et Eesti pered oleksid õnnelikud ja tagaksid oma lastele parima tuleviku, panustame palju vanemaharidusse. Uuringud näitavad, et vanemad vajavad ja soovivad laste kasvatamisel rohkem nõu ja abi, kuid ei tea, kuhu pöörduda, või ei söanda abi küsida. Oluliseks tegevuseks on igas eas laste vanematele suunatud vanemaharidust toetavate programmide arendamine ning üle-eestiliste võimaluste kättesaadavuse parandamine. Jätkame aktiivselt praeguste tegevustega, milleks on näiteks  vanemlusprogramm „Imelised aastad“ ja „Tark vanem“ veebileht. Ühtlasi aitame vanemluse teemal laste ja peredega tegelevaid erinevaid spetsialiste, toetamaks vanemaharidust nii nõustamiste, koolituste kui infotelefoni kaudu. Oluline on ka ennetus- ja peretöökeskuste ehk Perepesade loomine, kus peredele pakutakse õigeaegset, asjakohast ning professionaalset abi laste kasvatamisel, vanemaks ja partneriks olemisel ning laste arengu toetamisel. Kahtlemata ei saa me siinkohal unustada erinevaid Euroopa Liidust tulenevaid protsesse. Rõhutan, et Euroopa protsessid ei ole mitte meie elu takistavad, vaid annavad riikidele hea võimaluse reforme ja enda prioriteete ellu viia Euroopa täiendaval toel. Siinkohal on heaks näiteks lastegarantii, mille eesmärk on tagada vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus olevatele lastele juurdepääs neile vajalikele teenustele. Näiteks lapsehoiule, terviseteenustele, arstiabile ja eluasemele. Tegevuskavas, mille sarnaselt kõikide teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega esitame, oleme kõik planeeritavad tegevused sidunud nii Eesti 2035 strateegia kui ka täna kehtivate arengusuundadega laste ja perede heaolu toetamiseks. Selle aasta 1. septembril jõustub riikliku perelepitusteenuse seadus, millega luuakse riiklik perelepitussüsteem, eesmärgiks seada esikohale lapse huvid siis, kui vanemad on otsustanud lahku minna. Perelepitaja aitab lahkuminevatel vanematel sõlmida lapse heaolust lähtuvaid elukorralduse kokkuleppeid nii kohtuväliselt kui ka varajases faasis kohtumenetluse ajal, pidades silmas laste arenguvajadusi. Oluline on vanemaid toetada selliselt, et nad suudaksid erimeelsuste korral omavahel koostööd teha, sest kohtuväliste kokkulepete sõlmimine ennetab probleemide eskaleerumist ja kurnavaid kohtuvaidlusi. Sel aastal lõpetas riiklike perelepitajate esimene lend ning nemad on inimesed, kes aitavad kaasa vanema ja lapse lähedase suhte taastamisele või säilitamisele olukorras, kus vanemad on lahku läinud. Vaidluse keskmes on ja peavad alati olema lapse huvid ja heaolu. Sarnaselt teistele eluvaldkondadele, on ka sotsiaalvaldkonnas suureks murekohaks sotsiaaltöötajate, erialaspetsialistide ja teenusepakkujate nappus. Tänan siinkohal Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni, kes tegeleb aktiivselt nii kutsetöötajate kui ka järelkasvu koolitamisega ning väärtuste kujundamise ja sallivuse edendamisega. Rõhutan siinkohal, et ka sotsiaaltöötaja on eesliinitöötaja, kes puutub tuge pakkudes igapäevaselt kokku ühiskonna kõige haavatavamate gruppidega. Seetõttu peab ta olema empaatiline, kiiresti reageeriv, paindlik ja lahendustele orienteeritud. Ta peab tööturule sisenemiseks olema maksimaalselt hästi ette valmistatud oma ala professionaal, kes saab riigi ja kohaliku omavalitsuse koostööl oma vastutusmäärale vastavat töötasu. Sotsiaalala töötajate oskuste ja teadmiste ühiskonna ootuste ja vajadustega vastavusse viimine on meie järgnevate aastate prioriteetide hulgas. Me ei tohi unustada enda ühiskonna kõige haavatavamaid gruppe – erivajadustega inimesi. Mul on hea meel, et oleme viimastel aastatel olnud äärmiselt edukad erivajadustega inimeste kaasamisel ühiskonda, näiteks erinevate võimaluste näol tööturul. Igaüks soovib ennast tunda väärtuslikuna ning anda ühiskonda oma panuse – see teeb inimesed rikkamaks ja õnnelikumaks. Selleks, et erivajadustega inimesed oleksid ka tulevikus aktiivsed ja tunneksid ennast hästi, tuleb alustada lastest. Et tagada neile parimad võimalused täisväärtuslikuks eluks, soovime reformida tugiteenuseid, mida saavad erivajadustega lapsed. Selle üks tegevustest on teenuste saamise õiguse lahti sidumine puude raskusastmest, et tulevikus saaks teenuste kaudu võimalikult varakult abivajavat peret toetada, ennetada probleemide süvenemist ja võimaliku puude raskusastme väljakujunemist. On oluline, et iga omavalitsus oleks teadlik abivajavatest lastest ja riik toetaks seda, et iga lapsele oleks erivajadusest lähtuvad kvaliteetsed tugiteenused kättesaadavad seal, kus ta enamasti viibib – kodus, lasteaias või koolis. Sel juhul saab lapsevanem keskenduda oma igapäevatööle ja ka pere teistele lastele - tõenduspõhine abi toetab kogu pere toimetulekut. Pere ja lapsevanemate toimetuleku toetamiseks töötame välja suure hooldusvajadusega laste õendus- ja hoiuteenuse, mis annab abivajavate laste peredele võimaluse puhkamiseks. Erivajadustega laste tugiteenuste reform on heaks näiteks silotornide lõhkumisest ja suurepärasest ministeeriumide vahelisest koostööst. Tunnustan siinkohal Haridus- ja Teadusministeeriumi, kellega me sarnaste eesmärkide suunas nii praegu kui ka tulevikus liigume. Head Riigikogu liikmed! Me peame vähendama soolist ebavõrdsust ja vaesust ning tegutsema selle nimel, et suurendada soolist võrdsust ning suuremat sotsiaalset kaasatust. Võrdsuspoliitikate üheks peamiseks väljakutseks on soolise võrdõiguslikkuse, võrdse kohtlemise ja ligipääsetavuse põhimõtte mõistmine ja väärtustamine ning edukas lõimimine kõikidesse poliitikavaldkondadesse. Suurte arenguhüpete toimumiseks on vajalik, et riigis tervikuna mõistetaks eri osapoolte vastutust ja oleks olemas huvi valdkonna arendamisel. Möödunud aastal otsustas valitsus toetada ministeeriumide vahelise pilootprojekti elluviimist, mille süstemaatiliseks ja eesmärgistatud arendamiseks töötab Sotsiaalministeerium välja korraldusmudeli. Kuigi sooline palgalõhe on viimastel aastatel jõudsalt vähenenud, on kahetsusväärne, et aastal 2022 on Eesti jätkuvalt suurima palgalõhega riik Euroopas. Palgalõhe vähendamiseks on oluline vähendada soolist segregatsiooni nii hariduses kui tööturul. Kiiresti kasvavas IKT sektoris on naiste osakaal spetsialistide seas kõigest 23%. Kuigi see näitaja on kõrgem kui Euroopa Liidu keskmine, ei saa me digiriigina sellega leppida. Viimastel aastatel on Sotsiaalministeerium ellu viinud ja ellu viimas mitmeid innovaatilisi uuringuprojekte, mille keskmes on just see küsimus, kuidas leida uusi, nii öelda nügimismetoodikal põhinevaid viise soolise segregatsiooni vähendamiseks hariduses ja tööturul. Mul on suur rõõm, et eraettevõtted, teadus- ja ja riigiasutused on järjest rohkem hakanud mõtlema selle peale, kuidas tagada soolist võrdsust toetav ja mitmekesisust väärtustav töökeskkond ning paindlikud töötamise võimalused. Olgu selleks palkade läbipaistvuse temaatika, erivajadustega inimeste kaasamine tööturule või näiteks peresõbralikkus. Alates 2017. aastast anname välja Peresõbralike tööandjate märgiseid ning eelmisel aastal tunnustas Sotsiaalministeerium mitmekesiseid ettevõtteid „Austame erinevusi“ kvaliteedimärgisega. Selliseid traditsioone jätkame ka edaspidi. Kõikide nimetatud tegevuste juures soovib Sotsiaalministeerium olla nii era-, avaliku sektori kui ka kodanikuühenduste toetavaks partneriks. Peame väga oluliseks ning pöörame jätkuvalt tähelepanu võrdse kohtlemise edendamisele ja võrdsete õiguste kaitsele. Oleme eesmärgiks võtnud nii võrdse kohtlemise seaduse kui ka ohvriabi seaduse ajakohastamise ja lähiajal oleme uuendamas ohvriabi süsteemi. Ka Riigikogul on võimalik sellesse valdkonda anda enda panus võrdse kohtlemise seaduse toetamisega, mille kaudu saame tagada erinevatele gruppidele ligipääsu veel rohkematele võimalustele nii töö- kui eraelus. Kõikide oluliste muudatuste ja uute ideede elluviimiseks vajab riik endale häid koostööpartnereid. Soovin tänada kolmandat sektorit – puuetega inimesed, vanemaealised, LGBTQ+ kogukond, soolise võrdsuse ja inimõiguste eest seisvad vabaühendused ning Lastekaitse Liit. Aitäh, et olete toetanud riiki ja seisnud aktiivselt enda inimeste huvikaitse eest. Usun, et ministeeriumi algatatud strateegiline partnerlus huvikaitseorganisatsioonide tugevdamiseks ning poliitikakujundamises aktiivsemalt kaasa rääkimiseks aitab meid edasi hoolivama, kaasavama ja võrdsema ühiskonna poole. Toon siinkohal välja ka soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku büroo tänuväärse aastatepikkuse töö, kes on andnud enda panuse inimeste teadlikkuse tõstmisesse ning pakkunud nõustamist ja tuge ühiskonna kõige haavatavamatele gruppidele. Hiljuti läbis parlamendis esimese lugemise toodete ja teenuste ligipääsetavuse seadus. Ma olen veendunud, et Riigikogu mõistab, kuivõrd oluline on kõigi Eesti inimeste kaasamine igapäevastesse ühiskondlikesse tegevustesse. Seni on ligipääs toodetele ja teenustele olnud teatud osale elanikkonnast erinevatel põhjustel jätkuvalt keeruline. Just tehnilised lahendused on olnud muuhulgas põhjuseks, miks osa elanikkonnast ei ole saanud soovitud määral kas õppida, töötada või mõnel teisel moel ühiskonda kaasatud olla. Tehnoloogia tormilise arengu juures ei saa unustada aga erivajadusega inimesi, kes peavad samuti saama erinevaid elektroonilisi tooteid ja teenuseid kasutada. Kaasavamatest lahendustest võidavad nii puudega inimesed, lapsed, eakad kui igaüks, kellel ajutine tervisehäda ei võimalda kõiki meeli kasutada. Peame ühiskonnana liikuma selles suunas, et ligipääsetavus ja universaalne disain oleksid avaliku ruumi ja teenuste lahutamatuks osaks, mitte erilahendusteks. Eestis elab suhtelises vaesuses 20,7% elanikkonnast. Eriti haavatavad meist on lasterikkad pered, üksielavad pensionärid ja üksikvanemad. Meie ülesandeks on tagada inimeste majanduslik toimetulek ning seetõttu on oluline esimesel võimalusel tõsta toimetulekutoetuse piiri. Eelmisel nädalal kinnitasime valitsuses selle aasta pensionitõusu suuruseks 7,9%, mis tähendab, et keskmine pension tõuseb 595 eurole. Võrreldes mulluse 1,6% tõusuga on pensionide suurenemine märkimisväärne. Alates 2023. aasta 1. jaanuarist muutub pension tulumaksuvabaks ning toimub erakorraline pensionitõus. Oleme seadnud eesmärgiks pensionide järjepideva kasvu, mis tagab vanemaealistele nii turvatunde suurenemise praegustes oludes hakkamasaamiseks kui üldise elujärje parenemise. Ei maksa ka unustada, et pensionite tõusutempo kiirenemisse panustavad ka pensionite erakorralised tõstmised, mis mõjutavad indekseerimise kaudu ka järgmiste aastate pensionitõuse. Teeme seda läbi mitmete erinevate sammude ja otseloomulikult toetab seda ka parem sotsiaalmaksu laekumine. Soovime tõsta vanemaealiste üldist heaolu, mis tähendab, et inimene ei peaks muretsema ei igapäevatoimingute ega apteegiarvete pärast. Kahtlemata ei saa ma tähelepanuta jätta üksi elavaid pensionäre, kes elavad kõige suuremas suhtelises vaesuses. See tuleneb sellest, et pension on kõrges eas inimestel tihti ainus sissetulek ning ühe kallinevate toodete ja teenuste eest tasumine muutub aina suuremaks väljakutseks. Sellest aastast tõstsime üksi elava pensionäri toetust 115 eurolt 200 eurole ning lisaks sellele oleme koostamas eelnõu väljatöötamiskavatsust, et teha ettepanekud üksi elavate pensionäride sotsiaalse turvalisuse parendamiseks. Lisaks praegu üksi elavatele pensionäridele tunnen ma muret ka tulevaste pensionäride pärast. II samba vabatahtlikuks muutmise tagajärjel on suur osa pensioniks kogutud varast enne pensioniiga ära kasutatud ja seega on paljude inimeste majanduslik toimetulek keeruline. Kindlasti on oluline tegutseda selle nimel, et tõsta inimeste teadlikkust finantsvahendite kogumisest ja rahaliste ressursside planeerimisest. On oluline, et inimesed valmistuksid vanaduspõlveks kogu elukaare vältel. See aitab vanemas eas sõltumatult ja väärikalt toime tulla.   Muutuv maailm meie ümber seab meie ette uued tingimused, millega peame riigina kohanema. Nii rahvastiku vananemine kui ka muutuvad töövormid nõuavad sotsiaalkaitsepoliitika disaini ja kulumudelite uuendamist. Me ei saa unustada, et Eesti rahvastik on vananev rahvastik. Vanemate inimeste osakaal ühiskonnas aina suureneb ja maksumaksjate hulk langeb. Seetõttu muutub riigi koormus järjest suuremaks ning on näha, et laiemas plaanis vajab Eesti pensionisüsteem suuremat reformi. Hindamaks pensionide muudatuste täpsemaid mõjusid erinevatele sihtrühmadele, analüüsivad 2022. aasta lõpuks Sotsiaalministeerium ja Rahandusministeerium Eesti pensionisüsteemi ning teevad ettepanekud olukorra leevendamiseks. See peab andma meile garantiid tulevikuks, et inimesed on nii iseseisvalt kui ka riigi toel enda vanaduspõlveks materiaalselt valmis. Me peame rääkima vaimsest tervisest – see muutub meie elus iga päevaga järjest olulisemaks. Vaimse tervise abi peab olema kättesaadav ja kvaliteetne, lähtuma inimese vajadustest ning toetama järjepidevalt nii abivajavat inimest kui ka tema lähedasi. Eelmisel aastal kiitis Vabariigi Valitsus heaks Vaimse Tervise Rohelise raamatu, mille eesmärgiks on panustada senisest enam vaimse tervise probleemide ennetusse, varajasse avastamisse ja õigeaegse kvaliteetse abi kättesaadavusse kõikjal Eestis. Sellest tulenevalt tegeleb Sotsiaalministeerium igapäevaselt teenuste integreerimise ja valdkondade ülese koostöö arendamisega, et tagada abi kõigile, kes seda vajavad. Alates eelmisest aastast on psühhiaatriline abi kättesaadav ka alaealistele. Hooldekodudes ning raviasutustes on avatud võimalus saada tuge hingehoidjatelt. Sellel aastal alustasid tööd nii vaimse tervise osakond kui ka üleriigiline 24/7 vaimse tervise abiliin. Lisaks nimetatule lõime kogukonnapsühholoogi palgatoetuse ja vaimse tervise teenustoetuse meetme kohalikele omavalitsustele ning esmatasandi tervisekeskustele. Vaimse tervise edendamist ja toetamist jätkame ka järgnevatel aastatel, sest näeme kui tähtis on see inimese täisväärtuslikult ja tervena elatud eluaastate puhul. Viimaste  aastate jooksul on ühiskonnas teravalt tõstatunud pikaajalise hoolduse teema, võttes arvesse üha kasvavat hoolduskoormust lähedastele. Eesti seisab silmitsi ühiskonna vananemisega seotud muutustega – meie rahvaarv väheneb, vanemaealiste osakaal ühiskonnas suureneb, kuid paraku vajavad meie vanemaealised igapäevatoimingutes ka rohkem kõrvalabi kui nende eakaaslased mitmetes Euroopa riikides, seega vajame kiiremas korras pikaajalise hoolduse reformi. Riigikogu võttis hiljuti vastu sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Muudatustena sõnastatakse esmakordselt pikaajalise hoolduse mõiste ning täpsustakse kohalike omavalitsuste rolli hoolduskoormusega inimeste toetusvajaduse väljaselgitamisel. Lisaks muudetakse perekonnaseaduse sätteid, et vabastada II astme sugulased ülalpidamiskohustusest ehk sisuliselt ei ole lapselastel enam kohustust enda vanavanemaid üleval pidada. Pikaajalise hoolduse puhul on probleemiks ka inimeste märkimisväärselt suur omaosaluse määr hoolduse eest tasumisel, mis on viimastel aastatel hüppeliselt tõusnud ning mis tõstab oluliselt nii hooldust vajavate inimeste kui ka nende lähedaste vaesusriski. Koostöös Arenguseire Keskusega oleme kaardistanud võimalikke lahendusi ning võtnud eesmärgiks minna aastaks 2024 üle üldhooldusteenuse komponendipõhisele rahastusmudelile ning lisaks sellele pöörame varasemast rohkem tähelepanu ennetusele ja digitaalsete lahenduste kasutuselevõtule. Eesti sotsiaalhoolekande keskne põhimõte on toetada inimeste iseseisvat ja väärikat elu kodus niikaua kui võimalik. Meie suund on, et inimene peab saama teenuseid võimalikult kodu lähedalt ning abi andmine peab olema korraldatud esmajärjekorras kohalikul tasandil. Abi andmise teekond peab olema üles ehitatud lähtudes inimese terviklikust abivajadusest ning eelistatult algama kohalikust omavalitsusest, kus hinnatakse inimese abivajadust ning suunatakse vastavalt kohaliku omavalitsuse või riiklikele teenustele. Abi saamine peab olema võimalikult bürokraatiavaba, inimese ja tema lähedaste halduskoormust vähendav ning abi osutamise teekond inimesele lihtsasti arusaadav. Paraku on hinnanguline koduteenuste vajadus jätkuvalt suurem kui kohalikud omavalitsused ja riik pakkuda suudavad. Siiski on hea meel tõdeda, et struktuurivahendite abil oleme saanud pakkuda kohalikele omavalitsustele rahalist tuge hoolduskoormust vähendavate teenuste arendamiseks ja pakkumiseks. Mitmes Eesti piirkonnas on edukalt rakendunud koordinatsiooniprojekt, mis ühendab omavahel sotsiaal- ja tervishoiuteenuste pakkumise suure abivajadusega inimestele ning väldib olukorda, kus inimene jääb talle vajaliku abita. Ettevalmistamisel on toetatud elamise teenus neile vanemaealistele, kes päris iseseisvalt kodus enam toime ei tule, kuid kelle kõrvalabi vajadus on väike ehk kes vajavad abi vaid vähestes toimingutes. Tänan kohalikke omavalitsusi seni tehtud pingutuste ja koostöö eest. Lugupeetud Riigikogu! Täna tehtud otsused mõjutavad meid, meie vanemaid ja lapsi nii homme, 5, 10 kui ka 20 aasta pärast. Toomas Hendrik Ilves on öelnud „Meie homne on meie endi teha.“ Olen täna siin, et koos ja koostöös teiega liikuda kõikide nimetatud eesmärkide poole, et Eesti inimene oleks hooliv, avatud ja tulevikku vaatav. Suur tänu.
EST
05-04-2022 - 08:00 - - Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo aastakõne Riigikogus pikaajalisest visioonist sotsiaalkaitsevaldkonna arenguks
Austatud Riigikogu liikmed! Ühe riigi kõige suuremaks varaks on tema inimesed. Kui poleks inimesi, poleks ka riiki. Kiires tempos muutuvas maailmas on oluline ajaga kaasas käia ning tagada, et meie inimesed oleksid hoitud ja õnnelikud. Kuigi Eesti ei kuulu Maailma Õnnearuande põhjal veel kümne kõige õnnelikuma riigi hulka, siis vaatamata sellele on viimaste aastate jooksul Eesti inimeste heaolu tõusnud. Sotsiaalministeerium töötab selle nimel, et tagada inimestele sotsiaalselt kindlustatud ja õnnelik elukeskkond. Sotsiaalministeeriumi tegevused jagunevad kolme erinevasse arengukavasse, mis toetavad „Eesti 2035“ tegevuskava elluviimist. Ministeerium panustab peamiselt kahte tulemusvaldkonda, milleks on heaolu ja tervis. Nendes valdkondades oleme endale püstitanud eesmärgid, mille poole igapäevaselt liigume, et Eesti inimesed oleksid arukad, tegusad ja enda tervist hoidvad ning saaksid kiirelt ja kvaliteetselt tuge, kui ilmnevad takistused või realiseeruvad riskid, millega inimene iseseisvalt toime ei tule. Strateegia „Eesti 2035“ on andnud Sotsiaalministeeriumile ja sotsiaalkaitseministrile 2021. aasta peamisteks ülesandeks tegeleda süvitsi kolme suure teemaga: Vaimset tervist toetava süsteemi terviklik arendamine ning vaimse ja füüsilise vägivalla vähendamine. Inimesekeskse tervishoiu- ja sotsiaalteenuste integreeritud pakkumise arendamine. Sotsiaalkaitse disain ja kulumudelite uuendamine, arvestades ühiskondlikke muutuseid ning demograafilise situatsiooni negatiivseks muutumist. Need ülesanded ja eesmärgid on sotsiaalkaitse valdkonna lähiaastate olulisemad prioriteedid. Head kuulajad! Eesti rahvas peab olema kasvav rahvas ning laste ja perede heaolu ja elukvaliteet tõusma. Eesti rahvaarv väheneb ja prognooside kohaselt on meid 2035. aastaks umbes 1,2 miljonit. Erinevad riiklikud asutused – ministeeriumid, kõrgkoolid kui ka muud partnerid suhtuvad rahvastiku- ja rändeküsimustesse ülima tõsidusega. Murekohtade kaardistamiseks ja võimalike lahenduste leidmiseks meie rahva kestmajäämise osas oleme moodustanud rahvastikupoliitika valitsuskomisjoni, mis antud teemadega aktiivselt tegeleb. Rändel on tähtis koht Eesti rahvastikuprotsessides ja pingelises julgeolekuolukorras avanevad tihti ka uued rände teekonnad, mis tähendab, et oluline on teada riigi vajadusi ning teadvustada kaasnevaid riske. Inimeste demograafiline kulgemine on meid pannud mõtlema sellele, kuidas ühiskonnale pikas perspektiivis kasu luua. Olulisteks märksõnadeks on siinkohal hea läbisaamine erinevate rahvuste vahel ning laiapõhjaline integratsioon. Rahvastikupoliitika valitsuskomisjoni viimati toimunud kohtumisel tutvustati erinevate ministeeriumite koostöös välja töötatud meetmeid, mis on mõeldud selleks, et lõimida meie ühiskonda nii uusi sisserändajaid kui ka aidata kohaneda tagasitulijatel. Kuigi seda Eesti 2035 strateegias pole otseselt ette nähtud, ega osatudki näha, tuleks siiski meil paindliku ja lahke riigina leida ka võimalusi sõltumata kirja pandud strateegiatest oma otsuseid kohandada vastavalt muutuvale maailmale. Ja praegu vajavad meie abi ja tähelepanu sõjapõgenikud Ukrainast. Eesti kogukond välismaal on hinnanguliselt ligi 200 000 inimest, kellega sidemeid hoides saame luua laiemaid kontakte maailmas ja kellele ust avatuna hoides võime toetada nende tagasipöördumist. Eesti on rahvusvaheliselt tuntud meie helde vanemahüvitiste skeemi poolest. Paljud riigid on meie kogemuste vastu huvi tundnud ja sarnaseid printsiipe ka enda süsteemidesse rakendanud. Perepoliitikas oleme viimastel aastatel pööranud tähelepanu vanemahüvitise ja-puhkuste süsteemi täiustamisele. Eelmisel nädalal võttis parlament vastu perehüvitiste seaduse muudatused, mis võimaldavad lastel, kellele elatist maksma kohustatud vanema suhtes on välja kuulutatud pankrot, saada kuni 100 eurost elatisabi iga kuu, ka pankrotimenetluse ajal. Uus seadus annab võimaluse vanematel vabamalt ja paindlikumalt jagada aega, mida kumbki vanem oma väikelapse eest hoolitsemiseks saab kasutada. Riiklikud perehüvitised aitavad katta laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulusid. Oleme järjepidevalt teinud tööd selle nimelt, et suurendada ka isade osakaalu vanemahüvitise saajate seas. Pean eriti oluliseks, et lastetoetuse ja lasterikka pere toetuse tõus käiks käsikäes elukalliduse tõusuga, et toetused aitaksid peresid samaväärselt ka tulevikus. See põhimõte on kirjas ka valdkonna pikaajalises arengukavas. Selleks, et Eesti pered oleksid õnnelikud ja tagaksid oma lastele parima tuleviku, panustame palju vanemaharidusse. Uuringud näitavad, et vanemad vajavad ja soovivad laste kasvatamisel rohkem nõu ja abi, kuid ei tea, kuhu pöörduda, või ei söanda abi küsida. Oluliseks tegevuseks on igas eas laste vanematele suunatud vanemaharidust toetavate programmide arendamine ning üle-eestiliste võimaluste kättesaadavuse parandamine. Jätkame aktiivselt praeguste tegevustega, milleks on näiteks  vanemlusprogramm „Imelised aastad“ ja „Tark vanem“ veebileht. Ühtlasi aitame vanemluse teemal laste ja peredega tegelevaid erinevaid spetsialiste, toetamaks vanemaharidust nii nõustamiste, koolituste kui infotelefoni kaudu. Oluline on ka ennetus- ja peretöökeskuste ehk Perepesade loomine, kus peredele pakutakse õigeaegset, asjakohast ning professionaalset abi laste kasvatamisel, vanemaks ja partneriks olemisel ning laste arengu toetamisel. Kahtlemata ei saa me siinkohal unustada erinevaid Euroopa Liidust tulenevaid protsesse. Rõhutan, et Euroopa protsessid ei ole mitte meie elu takistavad, vaid annavad riikidele hea võimaluse reforme ja enda prioriteete ellu viia Euroopa täiendaval toel. Siinkohal on heaks näiteks lastegarantii, mille eesmärk on tagada vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus olevatele lastele juurdepääs neile vajalikele teenustele. Näiteks lapsehoiule, terviseteenustele, arstiabile ja eluasemele. Tegevuskavas, mille sarnaselt kõikide teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega esitame, oleme kõik planeeritavad tegevused sidunud nii Eesti 2035 strateegia kui ka täna kehtivate arengusuundadega laste ja perede heaolu toetamiseks. Selle aasta 1. septembril jõustub riikliku perelepitusteenuse seadus, millega luuakse riiklik perelepitussüsteem, eesmärgiks seada esikohale lapse huvid siis, kui vanemad on otsustanud lahku minna. Perelepitaja aitab lahkuminevatel vanematel sõlmida lapse heaolust lähtuvaid elukorralduse kokkuleppeid nii kohtuväliselt kui ka varajases faasis kohtumenetluse ajal, pidades silmas laste arenguvajadusi. Oluline on vanemaid toetada selliselt, et nad suudaksid erimeelsuste korral omavahel koostööd teha, sest kohtuväliste kokkulepete sõlmimine ennetab probleemide eskaleerumist ja kurnavaid kohtuvaidlusi. Sel aastal lõpetas riiklike perelepitajate esimene lend ning nemad on inimesed, kes aitavad kaasa vanema ja lapse lähedase suhte taastamisele või säilitamisele olukorras, kus vanemad on lahku läinud. Vaidluse keskmes on ja peavad alati olema lapse huvid ja heaolu. Sarnaselt teistele eluvaldkondadele, on ka sotsiaalvaldkonnas suureks murekohaks sotsiaaltöötajate, erialaspetsialistide ja teenusepakkujate nappus. Tänan siinkohal Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni, kes tegeleb aktiivselt nii kutsetöötajate kui ka järelkasvu koolitamisega ning väärtuste kujundamise ja sallivuse edendamisega. Rõhutan siinkohal, et ka sotsiaaltöötaja on eesliinitöötaja, kes puutub tuge pakkudes igapäevaselt kokku ühiskonna kõige haavatavamate gruppidega. Seetõttu peab ta olema empaatiline, kiiresti reageeriv, paindlik ja lahendustele orienteeritud. Ta peab tööturule sisenemiseks olema maksimaalselt hästi ette valmistatud oma ala professionaal, kes saab riigi ja kohaliku omavalitsuse koostööl oma vastutusmäärale vastavat töötasu. Sotsiaalala töötajate oskuste ja teadmiste ühiskonna ootuste ja vajadustega vastavusse viimine on meie järgnevate aastate prioriteetide hulgas. Me ei tohi unustada enda ühiskonna kõige haavatavamaid gruppe – erivajadustega inimesi. Mul on hea meel, et oleme viimastel aastatel olnud äärmiselt edukad erivajadustega inimeste kaasamisel ühiskonda, näiteks erinevate võimaluste näol tööturul. Igaüks soovib ennast tunda väärtuslikuna ning anda ühiskonda oma panuse – see teeb inimesed rikkamaks ja õnnelikumaks. Selleks, et erivajadustega inimesed oleksid ka tulevikus aktiivsed ja tunneksid ennast hästi, tuleb alustada lastest. Et tagada neile parimad võimalused täisväärtuslikuks eluks, soovime reformida tugiteenuseid, mida saavad erivajadustega lapsed. Selle üks tegevustest on teenuste saamise õiguse lahti sidumine puude raskusastmest, et tulevikus saaks teenuste kaudu võimalikult varakult abivajavat peret toetada, ennetada probleemide süvenemist ja võimaliku puude raskusastme väljakujunemist. On oluline, et iga omavalitsus oleks teadlik abivajavatest lastest ja riik toetaks seda, et iga lapsele oleks erivajadusest lähtuvad kvaliteetsed tugiteenused kättesaadavad seal, kus ta enamasti viibib – kodus, lasteaias või koolis. Sel juhul saab lapsevanem keskenduda oma igapäevatööle ja ka pere teistele lastele - tõenduspõhine abi toetab kogu pere toimetulekut. Pere ja lapsevanemate toimetuleku toetamiseks töötame välja suure hooldusvajadusega laste õendus- ja hoiuteenuse, mis annab abivajavate laste peredele võimaluse puhkamiseks. Erivajadustega laste tugiteenuste reform on heaks näiteks silotornide lõhkumisest ja suurepärasest ministeeriumide vahelisest koostööst. Tunnustan siinkohal Haridus- ja Teadusministeeriumi, kellega me sarnaste eesmärkide suunas nii praegu kui ka tulevikus liigume. Head Riigikogu liikmed! Me peame vähendama soolist ebavõrdsust ja vaesust ning tegutsema selle nimel, et suurendada soolist võrdsust ning suuremat sotsiaalset kaasatust. Võrdsuspoliitikate üheks peamiseks väljakutseks on soolise võrdõiguslikkuse, võrdse kohtlemise ja ligipääsetavuse põhimõtte mõistmine ja väärtustamine ning edukas lõimimine kõikidesse poliitikavaldkondadesse. Suurte arenguhüpete toimumiseks on vajalik, et riigis tervikuna mõistetaks eri osapoolte vastutust ja oleks olemas huvi valdkonna arendamisel. Möödunud aastal otsustas valitsus toetada ministeeriumide vahelise pilootprojekti elluviimist, mille süstemaatiliseks ja eesmärgistatud arendamiseks töötab Sotsiaalministeerium välja korraldusmudeli. Kuigi sooline palgalõhe on viimastel aastatel jõudsalt vähenenud, on kahetsusväärne, et aastal 2022 on Eesti jätkuvalt suurima palgalõhega riik Euroopas. Palgalõhe vähendamiseks on oluline vähendada soolist segregatsiooni nii hariduses kui tööturul. Kiiresti kasvavas IKT sektoris on naiste osakaal spetsialistide seas kõigest 23%. Kuigi see näitaja on kõrgem kui Euroopa Liidu keskmine, ei saa me digiriigina sellega leppida. Viimastel aastatel on Sotsiaalministeerium ellu viinud ja ellu viimas mitmeid innovaatilisi uuringuprojekte, mille keskmes on just see küsimus, kuidas leida uusi, nii öelda nügimismetoodikal põhinevaid viise soolise segregatsiooni vähendamiseks hariduses ja tööturul. Mul on suur rõõm, et eraettevõtted, teadus- ja ja riigiasutused on järjest rohkem hakanud mõtlema selle peale, kuidas tagada soolist võrdsust toetav ja mitmekesisust väärtustav töökeskkond ning paindlikud töötamise võimalused. Olgu selleks palkade läbipaistvuse temaatika, erivajadustega inimeste kaasamine tööturule või näiteks peresõbralikkus. Alates 2017. aastast anname välja Peresõbralike tööandjate märgiseid ning eelmisel aastal tunnustas Sotsiaalministeerium mitmekesiseid ettevõtteid „Austame erinevusi“ kvaliteedimärgisega. Selliseid traditsioone jätkame ka edaspidi. Kõikide nimetatud tegevuste juures soovib Sotsiaalministeerium olla nii era-, avaliku sektori kui ka kodanikuühenduste toetavaks partneriks. Peame väga oluliseks ning pöörame jätkuvalt tähelepanu võrdse kohtlemise edendamisele ja võrdsete õiguste kaitsele. Oleme eesmärgiks võtnud nii võrdse kohtlemise seaduse kui ka ohvriabi seaduse ajakohastamise ja lähiajal oleme uuendamas ohvriabi süsteemi. Ka Riigikogul on võimalik sellesse valdkonda anda enda panus võrdse kohtlemise seaduse toetamisega, mille kaudu saame tagada erinevatele gruppidele ligipääsu veel rohkematele võimalustele nii töö- kui eraelus. Kõikide oluliste muudatuste ja uute ideede elluviimiseks vajab riik endale häid koostööpartnereid. Soovin tänada kolmandat sektorit – puuetega inimesed, vanemaealised, LGBTQ+ kogukond, soolise võrdsuse ja inimõiguste eest seisvad vabaühendused ning Lastekaitse Liit. Aitäh, et olete toetanud riiki ja seisnud aktiivselt enda inimeste huvikaitse eest. Usun, et ministeeriumi algatatud strateegiline partnerlus huvikaitseorganisatsioonide tugevdamiseks ning poliitikakujundamises aktiivsemalt kaasa rääkimiseks aitab meid edasi hoolivama, kaasavama ja võrdsema ühiskonna poole. Toon siinkohal välja ka soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku büroo tänuväärse aastatepikkuse töö, kes on andnud enda panuse inimeste teadlikkuse tõstmisesse ning pakkunud nõustamist ja tuge ühiskonna kõige haavatavamatele gruppidele. Hiljuti läbis parlamendis esimese lugemise toodete ja teenuste ligipääsetavuse seadus. Ma olen veendunud, et Riigikogu mõistab, kuivõrd oluline on kõigi Eesti inimeste kaasamine igapäevastesse ühiskondlikesse tegevustesse. Seni on ligipääs toodetele ja teenustele olnud teatud osale elanikkonnast erinevatel põhjustel jätkuvalt keeruline. Just tehnilised lahendused on olnud muuhulgas põhjuseks, miks osa elanikkonnast ei ole saanud soovitud määral kas õppida, töötada või mõnel teisel moel ühiskonda kaasatud olla. Tehnoloogia tormilise arengu juures ei saa unustada aga erivajadusega inimesi, kes peavad samuti saama erinevaid elektroonilisi tooteid ja teenuseid kasutada. Kaasavamatest lahendustest võidavad nii puudega inimesed, lapsed, eakad kui igaüks, kellel ajutine tervisehäda ei võimalda kõiki meeli kasutada. Peame ühiskonnana liikuma selles suunas, et ligipääsetavus ja universaalne disain oleksid avaliku ruumi ja teenuste lahutamatuks osaks, mitte erilahendusteks. Eestis elab suhtelises vaesuses 20,7% elanikkonnast. Eriti haavatavad meist on lasterikkad pered, üksielavad pensionärid ja üksikvanemad. Meie ülesandeks on tagada inimeste majanduslik toimetulek ning seetõttu on oluline esimesel võimalusel tõsta toimetulekutoetuse piiri. Eelmisel nädalal kinnitasime valitsuses selle aasta pensionitõusu suuruseks 7,9%, mis tähendab, et keskmine pension tõuseb 595 eurole. Võrreldes mulluse 1,6% tõusuga on pensionide suurenemine märkimisväärne. Alates 2023. aasta 1. jaanuarist muutub pension tulumaksuvabaks ning toimub erakorraline pensionitõus. Oleme seadnud eesmärgiks pensionide järjepideva kasvu, mis tagab vanemaealistele nii turvatunde suurenemise praegustes oludes hakkamasaamiseks kui üldise elujärje parenemise. Ei maksa ka unustada, et pensionite tõusutempo kiirenemisse panustavad ka pensionite erakorralised tõstmised, mis mõjutavad indekseerimise kaudu ka järgmiste aastate pensionitõuse. Teeme seda läbi mitmete erinevate sammude ja otseloomulikult toetab seda ka parem sotsiaalmaksu laekumine. Soovime tõsta vanemaealiste üldist heaolu, mis tähendab, et inimene ei peaks muretsema ei igapäevatoimingute ega apteegiarvete pärast. Kahtlemata ei saa ma tähelepanuta jätta üksi elavaid pensionäre, kes elavad kõige suuremas suhtelises vaesuses. See tuleneb sellest, et pension on kõrges eas inimestel tihti ainus sissetulek ning ühe kallinevate toodete ja teenuste eest tasumine muutub aina suuremaks väljakutseks. Sellest aastast tõstsime üksi elava pensionäri toetust 115 eurolt 200 eurole ning lisaks sellele oleme koostamas eelnõu väljatöötamiskavatsust, et teha ettepanekud üksi elavate pensionäride sotsiaalse turvalisuse parendamiseks. Lisaks praegu üksi elavatele pensionäridele tunnen ma muret ka tulevaste pensionäride pärast. II samba vabatahtlikuks muutmise tagajärjel on suur osa pensioniks kogutud varast enne pensioniiga ära kasutatud ja seega on paljude inimeste majanduslik toimetulek keeruline. Kindlasti on oluline tegutseda selle nimel, et tõsta inimeste teadlikkust finantsvahendite kogumisest ja rahaliste ressursside planeerimisest. On oluline, et inimesed valmistuksid vanaduspõlveks kogu elukaare vältel. See aitab vanemas eas sõltumatult ja väärikalt toime tulla.   Muutuv maailm meie ümber seab meie ette uued tingimused, millega peame riigina kohanema. Nii rahvastiku vananemine kui ka muutuvad töövormid nõuavad sotsiaalkaitsepoliitika disaini ja kulumudelite uuendamist. Me ei saa unustada, et Eesti rahvastik on vananev rahvastik. Vanemate inimeste osakaal ühiskonnas aina suureneb ja maksumaksjate hulk langeb. Seetõttu muutub riigi koormus järjest suuremaks ning on näha, et laiemas plaanis vajab Eesti pensionisüsteem suuremat reformi. Hindamaks pensionide muudatuste täpsemaid mõjusid erinevatele sihtrühmadele, analüüsivad 2022. aasta lõpuks Sotsiaalministeerium ja Rahandusministeerium Eesti pensionisüsteemi ning teevad ettepanekud olukorra leevendamiseks. See peab andma meile garantiid tulevikuks, et inimesed on nii iseseisvalt kui ka riigi toel enda vanaduspõlveks materiaalselt valmis. Me peame rääkima vaimsest tervisest – see muutub meie elus iga päevaga järjest olulisemaks. Vaimse tervise abi peab olema kättesaadav ja kvaliteetne, lähtuma inimese vajadustest ning toetama järjepidevalt nii abivajavat inimest kui ka tema lähedasi. Eelmisel aastal kiitis Vabariigi Valitsus heaks Vaimse Tervise Rohelise raamatu, mille eesmärgiks on panustada senisest enam vaimse tervise probleemide ennetusse, varajasse avastamisse ja õigeaegse kvaliteetse abi kättesaadavusse kõikjal Eestis. Sellest tulenevalt tegeleb Sotsiaalministeerium igapäevaselt teenuste integreerimise ja valdkondade ülese koostöö arendamisega, et tagada abi kõigile, kes seda vajavad. Alates eelmisest aastast on psühhiaatriline abi kättesaadav ka alaealistele. Hooldekodudes ning raviasutustes on avatud võimalus saada tuge hingehoidjatelt. Sellel aastal alustasid tööd nii vaimse tervise osakond kui ka üleriigiline 24/7 vaimse tervise abiliin. Lisaks nimetatule lõime kogukonnapsühholoogi palgatoetuse ja vaimse tervise teenustoetuse meetme kohalikele omavalitsustele ning esmatasandi tervisekeskustele. Vaimse tervise edendamist ja toetamist jätkame ka järgnevatel aastatel, sest näeme kui tähtis on see inimese täisväärtuslikult ja tervena elatud eluaastate puhul. Viimaste  aastate jooksul on ühiskonnas teravalt tõstatunud pikaajalise hoolduse teema, võttes arvesse üha kasvavat hoolduskoormust lähedastele. Eesti seisab silmitsi ühiskonna vananemisega seotud muutustega – meie rahvaarv väheneb, vanemaealiste osakaal ühiskonnas suureneb, kuid paraku vajavad meie vanemaealised igapäevatoimingutes ka rohkem kõrvalabi kui nende eakaaslased mitmetes Euroopa riikides, seega vajame kiiremas korras pikaajalise hoolduse reformi. Riigikogu võttis hiljuti vastu sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Muudatustena sõnastatakse esmakordselt pikaajalise hoolduse mõiste ning täpsustakse kohalike omavalitsuste rolli hoolduskoormusega inimeste toetusvajaduse väljaselgitamisel. Lisaks muudetakse perekonnaseaduse sätteid, et vabastada II astme sugulased ülalpidamiskohustusest ehk sisuliselt ei ole lapselastel enam kohustust enda vanavanemaid üleval pidada. Pikaajalise hoolduse puhul on probleemiks ka inimeste märkimisväärselt suur omaosaluse määr hoolduse eest tasumisel, mis on viimastel aastatel hüppeliselt tõusnud ning mis tõstab oluliselt nii hooldust vajavate inimeste kui ka nende lähedaste vaesusriski. Koostöös Arenguseire Keskusega oleme kaardistanud võimalikke lahendusi ning võtnud eesmärgiks minna aastaks 2024 üle üldhooldusteenuse komponendipõhisele rahastusmudelile ning lisaks sellele pöörame varasemast rohkem tähelepanu ennetusele ja digitaalsete lahenduste kasutuselevõtule. Eesti sotsiaalhoolekande keskne põhimõte on toetada inimeste iseseisvat ja väärikat elu kodus niikaua kui võimalik. Meie suund on, et inimene peab saama teenuseid võimalikult kodu lähedalt ning abi andmine peab olema korraldatud esmajärjekorras kohalikul tasandil. Abi andmise teekond peab olema üles ehitatud lähtudes inimese terviklikust abivajadusest ning eelistatult algama kohalikust omavalitsusest, kus hinnatakse inimese abivajadust ning suunatakse vastavalt kohaliku omavalitsuse või riiklikele teenustele. Abi saamine peab olema võimalikult bürokraatiavaba, inimese ja tema lähedaste halduskoormust vähendav ning abi osutamise teekond inimesele lihtsasti arusaadav. Paraku on hinnanguline koduteenuste vajadus jätkuvalt suurem kui kohalikud omavalitsused ja riik pakkuda suudavad. Siiski on hea meel tõdeda, et struktuurivahendite abil oleme saanud pakkuda kohalikele omavalitsustele rahalist tuge hoolduskoormust vähendavate teenuste arendamiseks ja pakkumiseks. Mitmes Eesti piirkonnas on edukalt rakendunud koordinatsiooniprojekt, mis ühendab omavahel sotsiaal- ja tervishoiuteenuste pakkumise suure abivajadusega inimestele ning väldib olukorda, kus inimene jääb talle vajaliku abita. Ettevalmistamisel on toetatud elamise teenus neile vanemaealistele, kes päris iseseisvalt kodus enam toime ei tule, kuid kelle kõrvalabi vajadus on väike ehk kes vajavad abi vaid vähestes toimingutes. Tänan kohalikke omavalitsusi seni tehtud pingutuste ja koostöö eest. Lugupeetud Riigikogu! Täna tehtud otsused mõjutavad meid, meie vanemaid ja lapsi nii homme, 5, 10 kui ka 20 aasta pärast. Toomas Hendrik Ilves on öelnud „Meie homne on meie endi teha.“ Olen täna siin, et koos ja koostöös teiega liikuda kõikide nimetatud eesmärkide poole, et Eesti inimene oleks hooliv, avatud ja tulevikku vaatav. Suur tänu.
EST
25-03-2022 - 09:52 - Eesti Leukeemia- ja Lümfoomihaigete Liit - Müeloomiteadlikkuse kuu
Märts on müeloomiteadlikkuse kuu ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla hematoloogiakeskuse juhataja dr Mariken Ross rääkis sellel puhul haigusest lähemalt siin. Soovime kõigile meie müleoomtõvega liikmetele ja nende lähedastele palju jõudu selle haigusega elamisel.
25-03-2022 - 09:03 - Eesti Sclerosis Multiplexi Ühingute Liit - Sclerosis multipleksi suvepäevad toimuvad 26-28 augustil 2022
Sclerosis multipleksi suvepäevad toimuvad 26-28 august Varemurru puhkekeskuses. Täpsem päevakava ja registreerimise algus juba mai kuus. Uus koduleht on loomisel, kõik ettepanekud, mida võiks see sisaldada ja mida mitte, saata aadressile: post@smk.ee
17-03-2022 - 11:22 - EKLVL - EKLVL ja ILS aastakoosolek 2022
EKLVL ja Implantaadilaste Seltsi aastakoosolek 2022 laupäeval, 28. mail Tallinna loomaaias AJAKAVA 11 – 11:30 Kogunemine loomaaia läänevärava maja auditooriumis 11:30 – 12:30 EKLVL ja ILS aastakoosolekud (koosolekute ajal lastele putukate uurimise töötoad loomaaia pedagoogide juhendamisel) 12:30 Ekskursioonid loomaaias kolmes
16-03-2022 - 06:12 - Eesti Leukeemia- ja Lümfoomihaigete Liit - Eesti Leukeemia- ja Lümfoomihaigete Liidu kevadine veebiseminar
Märts on müeloomiteadlikkuse tõstmise kuu ja selle raames korraldab Eesti Leukeemia- ja Lümfoomihaigete Liit veebipõhise kevadseminari.  Olete oodatud osalema vebinaril 23.märtsil algusega kell 15.00. Kutse on lisatud allpool.  Link seminari otseülekandele saadetakse registreerunutele meilile vahetult enne ürituse toimumist. Kui kõik läheb nagu ettenähtud, siis peaks olema kogu üritus meie kodulehel järelvaadatav, salasõnaga ligipääsetav kõigile liikmetele.  … Loe edasi
16-03-2022 - 05:20 - EKLVL - Viljandi Gümnaasiumi Tallinna õpperühma vastuvõtt 2022
Viljandi Gümnaasiumi Tallinna õpperühma võetakse vastu primaarse kuulmispuudega õppijaid. Kuidas saada Viljandi Gümnaasiumi õpilaseks ehk sisseastumisest (2022/2023 õppeaasta) Registreerimine sisseastumiseksamile toimub veebipõhiselt 15.03.2022 – 11.04.2022 (kell 23:59). Sisseastumiseksam ja vestlus toimub 29.04.2022 kell 10:00 primaarse kuulmispuudega õpilaste õpperühmale Tallinnas, aadressil
03-03-2022 - 08:08 - Kuulmisabi Kogukond - ETV otsesaadetele saab nüüd valida automaatsubtiitreid
1. märtsist võtab Eesti Rahvusringhääling (ERR) kasutusele automaatsubtiitrid, mis hõlbustavad vaegkuuljate jaoks päevakajaliste otsesaadete jälgimist. Automaatsubtiitritega varustatakse tänasest ETV otsesaated “Terevisioon”, “Aktuaalne kaamera”, “Ringvaade”, “Esimene stuudio” ja “UV Faktor”, samuti Ukraina teemadele keskenduv “Ukraina stuudio”. Uus tehnoloogiline lahendus võimaldab senisest paremini jälgida otsesaateid vaegkuuljatel ja neil vaatajatel, kes soovivad lisaks helile saada tuge ka subtiitritena … Loe edasi "ETV otsesaadetele saab nüüd valida automaatsubtiitreid"
27-02-2022 - 03:45 - EKLVL - EKLVLi eesolevad tegevused 2022. aastal
Rummusaare talgud 30. aprillil – 1. mail Aastakoosolek 28. mail kell 11 – 14 Tallinna Loomaaias Perelaager Rummusaares Kahepäevane perelaager augustis, täpsemad kuupäevad peagi Lastelaager Rummusaares Kuupäevad täpsustuvad, orienteeruvalt juuli lõpus – augusti alguses Tegevused arutasime läbi selleaastasel esimesel EKLVL
25-02-2022 - 08:02 - - Riigikogus läbis esimese lugemise elektrooniliste toodete ja teenuste ligipääsetavuse eelnõu
Riigikogus läbis kolmapäeval esimese lugemise ligipääsetavuse eelnõu, millega lihtsustatakse erivajadustega inimeste iseseisvat toimetulekut. Elektrooniliste toodete ja teenuste arendamisel ning pakkumisel tuleb ettevõtjatel edaspidi arvestada ka erivajadustega nagu nägemis- või kuulmispuue või probleemid motoorikaga. „Mul on hea meel, et ka riigikogus mõistetakse, kuivõrd oluline on kõigi Eesti inimeste kaasamine igapäevastesse ühiskondlikesse tegevustesse. Seni on ligipääs toodetele ja teenustele olnud teatud osale elanikkonnast erinevatel põhjustel jätkuvalt keeruline,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. „Just tehnilised lahendused on olnud muuhulgas põhjuseks, miks osa elanikkonnast ei ole saanud soovitud määral kas õppida, töötada või mõnel muul moel ühiskonda kaasatud olla.“ Ministri sõnul ei saa aga tehnoloogia tormilise arengu juures unustada erivajadusega inimesi, kes peavad samuti saama erinevaid elektroonilisi tooteid ja teenuseid kasutada. „Kaasavamatest lahendustest võidavad nii puudega inimesed, lapsed, eakad kui igaüks, kellel ajutine tervisehäda ei võimalda kõiki meeli kasutada.“ Uued reeglid puudutavad tarbijatele suunatud tooteid ja teenuseid nagu finantsteenused, e-kaubandus, infotablood ja iseteenindusterminalid, elektroonilise side teenused ja lõppseadmed, audiovisuaalmeedia tarbimiseks vajalikud teenused, e-raamatu teenus, hädaabiühendus, arvutite riistvara- ja operatsioonisüsteemid. Eesmärk on, et inimene ei jää toodete ja teenuste kasutamisel oma erivajaduse tõttu hätta, vaid leiab alternatiivse formaadi. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Suti sõnul on kasutaja teekond ja -mugavus oluline kõigile inimestele. „Uued ligipääsetavuse nõuded tagavad, et ka elektroonilised teenused ja seadmed oleksid mugavalt ja kasutajasõbralikult kasutatavad eriti neile, kel pole võimalik mõnd meelt kas ajutiselt või püsivalt kasutada, aga ka neile, kel erivajadust pole. Ligipääsetav teenus on inimesele paremini tajutav, mõistetav, mugavamalt kasutatav ja töökindlam,“ selgitas Sutt. Minister tõdes, et digiligipääsetavuse tagamine taandub sageli teadlikkusele. „Ligipääsetavusest tuleb rohkem rääkida, eriti just uute nõuete ja nende praktilise rakendamise vaates, ning jagada nii asutuste kui arendajatega juhiseid ja parimaid praktikaid. Näiteks MKM-is lisame digiligipääsetavuse teema teenuse omanike koolitusprogrammi, aga valmistame ette ka vastavat Digiriigi Akadeemia kursust,“ tõi Sutt näiteid.  Ligipääsetavuse seadusega võetakse üle nn ligipääsetavuse direktiiv, mille arutelusid juhtis Eesti 2017. aastal Euroopa Liidu eesistumise ajal. Kõikides liikmesriikides kehtivad ühesugused ligipääsetavusnõuded hõlbustavad piiriülest kaubandust ja inimeste vaba liikuvust. Nõuete ühtlustamisest saavad kasu ka ettevõtjad, kes saavad tooteid ja teenuseid siseturul piiriüleselt pakkuda lihtsamalt, sest ühtsete nõuete kehtides ei pea nad enam arvestama erinevates liikmesriikide erinevate eeskirjadega. Kui ettevõtja kahtleb, kas konkreetne toode või teenus peab vastama eelnõu nõuetele, saab ta praegu pöörduda küsimustega vastava valdkonna ministeeriumi poole. Eelnõu jõustudes on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil järelevalve toimingute käigus pädevus otsustada, millised tooted ja teenused peavad ligipääsetavusnõuetele vastama. Toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduse eelnõuga ei kehtestata nõudeid tehiskeskkonnale. Samuti ei kohaldu uus seadus mikroettevõtjast teenuseosutajale ning toodetega tegelevale mikroettevõtjale on seatud üldisest leebemad dokumenteerimise nõuded. Ligipääsetavuse seaduse eelnõu väljatöötamisel on koostööd teinud viis ministeeriumi: majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, rahandusministeerium, siseministeerium, kultuuriministeerium ja sotsiaalministeerium. Seadus on planeeritud jõustuma hiljemalt 2022. aasta 28. juunil. Normid kohalduvad alates 2025. aasta 28. juunist uutele toodetele, mis pärast seda kuupäeva turule lastakse ja alates 2025. aasta 28. juunist osutatavatele teenustele, väheste eranditega. Ühe erandina võib näiteks iseteenindusterminali kasutada teenuse osutamisel kuni terminali majanduslikult kasuliku tööea lõpuni, kuid mitte kauem kui 20 aastat pärast selle kasutuselevõttu. Eelnõu muudatusettepanekute tähtajaks määrati 10. märts 2022. Pressiteade eesti viipekeeles
EST
04-02-2022 - 11:18 - Eesti Leukeemia- ja Lümfoomihaigete Liit - Rahvusvahelise vähi vastu võitlemise päeva tähistamine
Täna, 4. veebruaril, tähistatakse rahvusvahelist vähi vastu võitlemise päeva, ja PERHi Patsiendikoolis on sellele pühendatud veebiülekanne. Ürituse sisust kirjutavad nad nii: “Ülekandes tuleb juttu seksuaalsusest, patsiendi toetamisest lähedase poolt, anname konkreetseid võimlemisharjutusi, mida kodus saab teha ja räägime ka toitumisest. Veebiülekanne algab 14.00 ning saate seda jälgida Regionaalhaigla kodulehel, Facebookilehel või onkoloogiakeskus.ee.Ülekanne on hiljem järelvaadatav … Loe edasi
04-02-2022 - 08:19 - Vähiliit - Koostöö Tallinn Reval Lions klubiga
25. märtsil kell 19 toimub Tallinn Reval Lions klubi eestvedamisel Eesti Draamateatris heategevuslik etendus „Lehman Brothers“, mille piletitulust osa annetatakse Eesti Vähiliidule mobiilse meestekabineti uuendamiseks ning elutähtsa teavitustöö tegemiseks. Meestekabineti teenuse ja vähi varajase avastamise kommunikatsioon ning teavitustegevused käivad käsikäes.Vähiliidu mobiilne eesnäärmevähi diagnoosikabinet on aidanud paljudel meestel ennetada ja varakult avastada vähki. Vähiliit on jõudnud [...]
27-01-2022 - 09:35 - - Lapselaps ei ole edaspidi kohustatud tasuma vanavanema hoolduse eest
Riigikogus läbisid täna esimese lugemise sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) ja teiste seaduste muudatused, mis aitavad kaasa parema hoolekandelise abi pakkumisele ja vabastavad lapselapsed vanavanemate ning vanavanemad täisealiste lapselaste ülalpidamiskohustusest. „Eesti riik panustab praegu pikaajalisse hooldusesse kaks korda vähem kui meiega samal arengutasemel olevad riigid. Pikaajalise hooldamise kulu on paljudele peredele käinud üle jõu juba enne energiahindade tõusu ja praegune olukord näitab meile valusalt kätte, kui haavatav see valdkond on. Täna ei ole enam võimalik täiendavate rahastusallikate loomiseta liikuda tulemuslikuma pikaajalise hoolduse süsteemi suunas“, ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. Ministri sõnul on sotsiaalhoolekande seaduse muudatustega esimesed sammud siiski tehtud ja tegemist on olulise lähenemise muutusega pikaajalise hoolduse süsteemis, mille eesmärk on vähendada põlvkonnaülest hoolduskoormust ja võimaldada hooldust vajaval inimesel võimalikult kaua oma kodus elada. Muudatusega pakuvad nii riik kui kohalik omavalitsus edaspidi puudega inimestele kiiremini ja terviklikumat vajalikku abi. Ehkki kohalikul omavalitsusel on juba praegu kohustus oma inimesi aidata, täpsustab eelnõu, et edaspidi tuleb välja selgitada ka lähedast hooldava inimese toetusvajadus ja korraldada abi pakkumine. „Lähedase hooldamine on perele raske nii vaimselt, füüsiliselt kui ka majanduslikult. Mida varem saab tuge ka lähedast hooldav inimene, seda suurema tõenäosusega saab ta uuesti tööle minna ja ennetatakse võimalikke vaimse tervise probleeme,“ lisas minister Riisalo. Veel olulisi muudatusi sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) ja teiste seaduste muutmise eelnõus: KOVidele luuakse õigus saada ülevaade enda piirkonnas elavatest lastest, kellele on puude raskusastet taotletud ja täisealistest, kellel on puue tuvastatud. Riigi ja kohaliku omavalitsuse vahelise andmevahetuse loomise eesmärk on märgata iga lapse ja pere ning täisealise abivajadust võimalikult vara ning luua lahendused, mis võimaldavad õigeaegset abi ja ennetavad probleemide süvenemist. Praegu peab inimene ise abi saamiseks KOVi pöörduma. Laste heaolu suurendamiseks täpsustatakse eelnõus ka riigi ja KOVide ülesandeid seksuaalselt väärkoheldud laste abistamisel, milleks on loodud lastemajad Eesti eri piirkondades. Riik tagab omavalitsustele iga-aastaselt lisavahendeid puudega lastele erinevate sotsiaalteenuste osutamiseks. Eelnõuga muudetakse toetuse kasutamine paindlikumaks, et paremini toetada abivajava lapse toimetulekut, ennetada abivajaduse süvenemist ja vähendada perekonna hoolduskoormust. Toetavate teenuste saamiseks ei pea pered enam tingimata lapsele puuet taotlema. Riigikohtu lahendi tulemusena täiendatakse puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadust (PISTS), selgitades, et lisaks söömisele, hügieenitoimingutele, riietumisele, liikumisele ja suhtlemisele on kõrvalabi ja juhendamine abi osutamine ka inimesele, kes ei tule iseseisvalt toime ravitoimingutega. Samuti lihtsustub puude raskusastme tuvastamine muutumatu või progresseeruva seisundiga vanaduspensioniealistel, võimaldades puude raskusastet tuvastada pikema kestusega kui viis aastat. Lisaks peab eelnõu järgi omavalitsuse sotsiaaltöötajal senise mistahes kõrghariduse asemel olema erialane kõrgharidus või sotsiaaltöötaja kutsetunnistus. Sotsiaaltöötaja töö on kriitilise tähtsusega, sageli inimeste elusid muutev ning tema tegevus peab olema kooskõlas seadusandlusega, ta peab teadma oma töö teoreetilist tausta, tundma parimaid praktikaid ning omama eetilist väärtusbaasi. Kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja ettevalmistus peab vastama nõudele hiljemalt 2026. aasta 1. juuliks. Muudatustega jätkatakse ka teenuste saamise õiguse lahti sidumist puude raskusastmest. Toetavate erihoolekandeteenuste saamine on olnud aastaid puudest lahti seotud ja ning seda tehakse  edaspidi ka ööpäevaringsete erihooldusteenuste puhul. Muudatuse tulemusel ei ole teenuse saamise eelduseks raske või sügav puude raskusaste, vaid hinnatud abi- ja toetusvajadus. Eelnõu muudatusettepanekute tähtajaks määrati 10. veebruar 2022. Pressiteade eesti viipekeeles
EST
27-01-2022 - 09:35 - - Lapselaps ei ole edaspidi kohustatud tasuma vanavanema hoolduse eest
Riigikogus läbisid täna esimese lugemise sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) ja teiste seaduste muudatused, mis aitavad kaasa parema hoolekandelise abi pakkumisele ja vabastavad lapselapsed vanavanemate ning vanavanemad täisealiste lapselaste ülalpidamiskohustusest. „Eesti riik panustab praegu pikaajalisse hooldusesse kaks korda vähem kui meiega samal arengutasemel olevad riigid. Pikaajalise hooldamise kulu on paljudele peredele käinud üle jõu juba enne energiahindade tõusu ja praegune olukord näitab meile valusalt kätte, kui haavatav see valdkond on. Täna ei ole enam võimalik täiendavate rahastusallikate loomiseta liikuda tulemuslikuma pikaajalise hoolduse süsteemi suunas“, ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. Ministri sõnul on sotsiaalhoolekande seaduse muudatustega esimesed sammud siiski tehtud ja tegemist on olulise lähenemise muutusega pikaajalise hoolduse süsteemis, mille eesmärk on vähendada põlvkonnaülest hoolduskoormust ja võimaldada hooldust vajaval inimesel võimalikult kaua oma kodus elada. Muudatusega pakuvad nii riik kui kohalik omavalitsus edaspidi puudega inimestele kiiremini ja terviklikumat vajalikku abi. Ehkki kohalikul omavalitsusel on juba praegu kohustus oma inimesi aidata, täpsustab eelnõu, et edaspidi tuleb välja selgitada ka lähedast hooldava inimese toetusvajadus ja korraldada abi pakkumine. „Lähedase hooldamine on perele raske nii vaimselt, füüsiliselt kui ka majanduslikult. Mida varem saab tuge ka lähedast hooldav inimene, seda suurema tõenäosusega saab ta uuesti tööle minna ja ennetatakse võimalikke vaimse tervise probleeme,“ lisas minister Riisalo. Veel olulisi muudatusi sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) ja teiste seaduste muutmise eelnõus: KOVidele luuakse õigus saada ülevaade enda piirkonnas elavatest lastest, kellele on puude raskusastet taotletud ja täisealistest, kellel on puue tuvastatud. Riigi ja kohaliku omavalitsuse vahelise andmevahetuse loomise eesmärk on märgata iga lapse ja pere ning täisealise abivajadust võimalikult vara ning luua lahendused, mis võimaldavad õigeaegset abi ja ennetavad probleemide süvenemist. Praegu peab inimene ise abi saamiseks KOVi pöörduma. Laste heaolu suurendamiseks täpsustatakse eelnõus ka riigi ja KOVide ülesandeid seksuaalselt väärkoheldud laste abistamisel, milleks on loodud lastemajad Eesti eri piirkondades. Riik tagab omavalitsustele iga-aastaselt lisavahendeid puudega lastele erinevate sotsiaalteenuste osutamiseks. Eelnõuga muudetakse toetuse kasutamine paindlikumaks, et paremini toetada abivajava lapse toimetulekut, ennetada abivajaduse süvenemist ja vähendada perekonna hoolduskoormust. Toetavate teenuste saamiseks ei pea pered enam tingimata lapsele puuet taotlema. Riigikohtu lahendi tulemusena täiendatakse puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadust (PISTS), selgitades, et lisaks söömisele, hügieenitoimingutele, riietumisele, liikumisele ja suhtlemisele on kõrvalabi ja juhendamine abi osutamine ka inimesele, kes ei tule iseseisvalt toime ravitoimingutega. Samuti lihtsustub puude raskusastme tuvastamine muutumatu või progresseeruva seisundiga vanaduspensioniealistel, võimaldades puude raskusastet tuvastada pikema kestusega kui viis aastat. Lisaks peab eelnõu järgi omavalitsuse sotsiaaltöötajal senise mistahes kõrghariduse asemel olema erialane kõrgharidus või sotsiaaltöötaja kutsetunnistus. Sotsiaaltöötaja töö on kriitilise tähtsusega, sageli inimeste elusid muutev ning tema tegevus peab olema kooskõlas seadusandlusega, ta peab teadma oma töö teoreetilist tausta, tundma parimaid praktikaid ning omama eetilist väärtusbaasi. Kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja ettevalmistus peab vastama nõudele hiljemalt 2026. aasta 1. juuliks. Muudatustega jätkatakse ka teenuste saamise õiguse lahti sidumist puude raskusastmest. Toetavate erihoolekandeteenuste saamine on olnud aastaid puudest lahti seotud ja ning seda tehakse  edaspidi ka ööpäevaringsete erihooldusteenuste puhul. Muudatuse tulemusel ei ole teenuse saamise eelduseks raske või sügav puude raskusaste, vaid hinnatud abi- ja toetusvajadus. Eelnõu muudatusettepanekute tähtajaks määrati 10. veebruar 2022. Pressiteade eesti viipekeeles
EST
16-01-2022 - 01:24 - pime - Telegram - Mis aitab talveväsimuse vastu? Valgusteraapia ja teised nipid

Pime ja kõle ilm lasub nagu raske tekk pea kohal. Isegi lund ei ole, mis veidi ilma valgemaks teeks. Päike käib nii madalalt, et nendel vähestel tundidel, mil see kuskil pilvede taga eksisteerib, on valgust umbes sama palju, kui suvel pea öistel kellaaegadel. Eesti Päevalehes nenditi, et põhjapoolkeral kannatab talvemasenduse all 10-20% elanikkonnast. Inimestele otsa […]

The post Mis aitab talveväsimuse vastu? Valgusteraapia ja teised nipid appeared first on Telegram.

Hits: 374