Terviseuudised

TERVISETEEMALISED UUDISED
07-06-2023 - 01:21 - Tervis - Nahaarst avaldab, millal on nahavähi risk eriti kõrge
«Nahaarstina ei saa ma kindlasti soovitada päevitamist,» ütles Tartu Ülikooli Kliinikumi nahaarst Külli Kingo Vikerraadio saates «Huvitaja».
07-06-2023 - 01:16 - AVASTA.me - SOOVID ka osa võtta – Rootsis toimub Euroopa esimene seksivõistlus: see on nagu Eurovisioon

Sel neljapäeval toimub Rootsis kõige esimene Euroopa seksivõistlus. Võistluse eestvedaja näeb suguühte arvestamist spordialana loogiliseks, kuid Rootsi spordi katuseorganisatsiooni esindaja arvates on see algusest lõpuni ajuvaba, kirjutab Postimees.ee. Võistlust korraldab Swedish Sex Federation (SSF), kelle eesmärk on teha seksist spordiala. Küsimus selles osas ei ole veel lahendatud, sest organisatsiooni esitatud taotlus saadeti eelmise aasta detsembris ...
07-06-2023 - 01:09 - Tervis - Need toiduained annavad mehele pikema eluea
Pikema oodatava eluea ning tervelt elatud aastate pikendamiseks tuleb süüa iga päev mitmekülgset ja võimalikult vähe töödeldud toitu. Meeste toitumist silmas pidades tuleb enam rõhku panna toidugruppidele, mis aitavad hoida tervist ning pikendada eluiga, vahendab Medical Daily.
07-06-2023 - 12:13 - Tervis - Paavst läheb olulisele operatsioonile
Paavst Franciscus läheb kolmapäeval songaoperatsioonile ja peaks jääma haiglasse mitmeks päevaks, ütles Vatikan.
07-06-2023 - 12:04 - https://www.virtuaalkliinik.ee/ - Kemikaalide ohutu kasutamine: õpi lugema pakendil olevaid piktogramme
Kemikaalid ümbritsevad meid igal sammul ja võimaldavad meile tänapäevast mugavat elu, kuid nendega kaasnevad ka ohud, millele tuleb tähelepanu pöörata. Kuidas kemikaalidega seotud ohte ära tunda, selgitab Terviseamet.
07-06-2023 - 12:00 - https://www.mu.ee/ - Arkadi Popov: tervishoiukrahhi ärahoidmiseks on vaja taastada majandus
Tervishoiu rahastamiseks napib raha, mille leidmiseks on kriisijärgsel perioodil vaja taastada majandus ja siin ei aita alati kaasa järsk maksude tõus, leiab Lääne-Tallinna Keskhaigla juht Arkadi Popov.
07-06-2023 - 11:54% - Rthth 0002023202307 - Minister Sikkut: riik teeb investeeringuid, et tagada tervishoiuteenuste kättesaadavus
Terviseminister Riina Sikkut ütles riigikogu infotunnis, et riik teeb investeeringuid selle nimel, et mitmekülgne tervisealane abi oleks kättesaadav üle Eesti.
07-06-2023 - 11:48 - Tervis - Euroopa Liit kiitis heaks väga olulise vaktsiini
Euroopa Komisjon järgis Ameerika Ühendriikide eeskuju maailma esimese respiratoorse süntsüütilise viiruse (RSV) vaktsiini heakskiitmisel, mida saavad kasutada 60-aastased ja vanemad täiskasvanud, teatas selle tootja GlaxoSmithKline kolmapäeval.
07-06-2023 - 11:41 - Tervis - Ai-ai! Tehisaru prognoosib rinnavähki, aga uroloogiast ei tea tuhkagi
Thisaru suudab prognoosida, kas viie aasta jooksul tekib rinnavähk, aga uroloogiliste probleemide küüsis vaevlejat aidata ei oska, selgus uutest uuringutest.
07-06-2023 - 11:34 - Tervis - NEW SCIENTIST ⟩ Kas SARS-CoV-2 mõjutas rasedust?
Covid-19 pandeemia haripunktis rase olemine oli tõsine väljakutse. Paljud pidid sünnitama ilma oma partnerita ning uued vanemad leidsid end olukorrast, kus nad olid isolatsioonis ega saanud väliselt mingit tuge.
07-06-2023 - 11:00 - Viimased uudised ja blogipostitused - Kuula kogemuslugu - millist tervisekahju teeb puuk inimesele?
Kuula kogemuslugu - millist tervisekahju teeb puuk inimesele? Vivika Tamra K, 07.06.2023 - 14:00
Sisu

Eesti loodus on imeline igal aastaajal. Kevadel ja suvel võivad meid aga ohustada väiksemad või suuremad putukad, kes meiega koos loodust jagavad. Üheks sihikindlaks tegelaseks on puuk. Kes ta on, mida ta teeb, kus pesitseb ning millist kahju teha võib – sellest räägib Tervisekassa podcasti uus osa.

Saates võtavad sõna dr Pille Märtin Lääne-Tallinna Keskhaiglast, nakkushaiguste ekspert Kerli Reintamm ning Lauri Tõnisson, kes jagab oma kogemuslugu. Saadet juhib Tervisekassa kommunikatsioonispetsialist Evelin Kruusalu.

  • Kuula saadet siit

Saates kuuled:

  • kuhu puuk „poeb“?
  • mitu korda puuk elu jooksul sööb?
  • kas metsas käies on vaja müts pähe panna?
  • miks on soovitatav metsas käies heledaid riideid kanda?
  • mida teha, kui avastad enda kehalt puugi?
  • millised on puukidega seonduvad enamlevinud müüdid?
  • millised on puugi põhjustatud haiguste tagajärjed?
 
07-06-2023 - 11:00 - https://www.mu.ee/ - Narva Haigla sõlmib õdede koolitamiseks koostööleppe Tartu Tervishoiu Kõrgkooliga
Tuleval esmaspäeval sõlmib Tartu Tervishoiu Kõrgkool koostööleppe Narva Haiglaga, et juba sellest sügisest koolitada õdesid Narvas.
07-06-2023 - 10:46 - Terviseamet - Tunne kemikaalidega kaasnevaid ohte
Kemikaalid ümbritsevad meid igal sammul ja võimaldavad meile tänapäevast mugavat elu, kuid nendega kaasnevad ka ohud, millele tuleb tähelepanu pöörata. Igapäevaselt puutub inimene kemikaalidega kokku peamiselt kodukeemia- või ehituskeemiatooteid kasutades. Näiteks kuuluvad kodukeemia alla majapidamises kasutatavad pesu- ja puhastusvahendid, hooldusvahendid, meeleolu loovad kodukeemiavahendid, jm. Kemikaalide ohutuks kasutamiseks on tarbijale olulised kaks aspekti. Esiteks on kemikaali pakendil toodud piktogrammid, mille eesmärgiks on teavitada tarbijat sellest, millist ohtu kemikaal endast kujutab. Piktogrammid on pakendilt selgelt silmapaistvaid valgel taustal punase äärisega rombikujulised ohumärgised. Iga piktogramm väljendab konkreetse kemikaali ohuomadusi ja omab kindlat tähendust. Näiteks väljendab hüüumärgiga piktogramm ärritavat ohtu kas nahale või silmadele, kahjustuva käe märk näitab söövitusohtu ja kala ning puu pildiga piktogramm keskkonnaohtu. Enamike kodukeemia toodete nagu puhastusvahendite, õhuvärskendajate ja desinfitseerimisvahendite pakenditel leidub hüüumärgiga piktogramm, sest tegemist on ärritava seguga. Surmavat või mürgist ohtu näitavat pealuuga piktogrammi võib leida e-sigarettide pakenditel, sest e-vedelik on ohtlik segu. Tuleohtlikud leegiga piktogrammiga on tähistatud enamasti pihustatavad aerosoolpudelid. Kui inimesed ei tea piktogrammide tähendusi või seda, mida piktogrammid väljendavad, võib see seada ohtu nii inimese enda kui tema lähedaste tervise kui ka keskkonna. Teiseks väga oluliseks aspektiks kemikaalide ohutul kasutamisel on see, et tuleb järgida kemikaali pakendil toodud kasutusjuhiseid. Kemikaali pakendil toodud kasutusjuhised töötatakse välja võttes täpselt arvesse konkreetse kemikaali ohuomadusi. See tähendab, et igale piktogrammile vastab kindel ohulause ja kasutamise või käitlemise reegel. Kasutusjuhised tagavad selle, et kemikaalide kasutamine ei sea ohtu inimese tervist ega keskkonda. Näiteks tuleb keskkonnaohtlik kemikaal viia jäätmejaama, ärritavat kemikaali kindlasti mitte sisse hingata, söövitava kemikaali puhul tuleb kasutada kaitsekindaid ja tuleohtlikku kemikaali hoida eemal süüteallikatest. Loe märgistust - nii väldid õnnetusi kodus ja tööl!
EST
07-06-2023 - 10:11% - Rthth 0002023202307 - Uuring: alkoholi tarbimine on järjest kasvanud
Eesti elanikud tarbisid möödunud aastal keskmiselt 11,2 liitrit absoluutalkoholi täiskasvanud elaniku kohta, mida on 1,2% rohkem kui aasta varem.
07-06-2023 - 10:00 - https://www.mu.ee/ - TAI: Eelmisel aastal oli ühe perearsti ravida keskmiselt 1447 inimest
Tervise Arengu Instituudi (TAI) andmebaasis avaldati Eesti tervishoiutöötajate 2022. aasta andmed. Tervishoiutöötajaid ja -spetsialiste oli 2022. a novembri seisuga Eestis kokku 26302, nende arv suurenes võrreldes 2021. aastaga 4,5%.
07-06-2023 - 09:48 - AVASTA.me - HOROSKOOP: Neile tähemärkidele toob juuni endaga kaasa ainult head

Sel kuul võivad mõned tähemärgid kogeda elus märkimisväärseid edusamme, õnnestumisi ja uusi võimalusi erinevates valdkondades. Järgnevalt vaatleme neid tähemärke, kelle jaoks juuni on eriti soodne. Lõvi (23. juuli – 22. august): Juuni tõotab olla suurepärane kuu Lõvi tähemärgile. Sinu enesekindlus ja karisma on tippu jõudmas, mis aitab sul särada nii isiklikus kui ka tööalases elus. ...
07-06-2023 - 09:38 - AVASTA.me - VIDEO: Toimus traagiline liiklusõnnetus, kus kolm inimest põlesid autosse sisse, samas kui üks inimene leidis surma põõsastikus.

Autosse süttis põlema kaks naist ja üks mees, samal ajal kui teine noormees paiskus masinast välja ning leidis surma põõsastikus enne kiirabi saabumist. Õnnetus toimus Venemaal.
07-06-2023 - 09:19 - AVASTA.me - FOTOD: Artjom Savitski armastab oma kallimat Kerttu Jõge kuuni ja tagasi – vaata, kui kaunis on Artjomi armastatu

View this post on Instagram A post shared by Kerttu Jõgi (@kerttu_k_j)
07-06-2023 - 09:04 - Tervis - Eestlane on alkoholilembeline: täiskasvanud jõid 11,1 liitrit absoluutalkoholi inimese kohta
2022. aastal tarbisid Eesti elanikud alkohoolseid jooke ühe täiskasvanu (vanuses 15+) kohta absoluutalkoholiks arvestatuna keskmiselt 11,2 liitrit (+0,1 liitrit), selgub sotsiaalministeeriumi tellimusel valminud Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringust.
07-06-2023 - 08:44 - Tervis - TAI: alkoholist ja narkootikumide üledoosist põhjustatud surmajuhtude arv on kasvanud
Tervise Arengu Instituudi (TAI) surma põhjuste registri poolt avaldatud andmetel oli Eestis eelmisel aastal 17157 surmajuhtu, mida on 1196 juhu võrra vähem kui aasta varem, kuid 1472 rohkem kui 2020. aastal.
07-06-2023 - 08:31 - AVASTA.me - FOTOD: Hoiatuseks! Nad plahvatavad tegelikult! Põlvamaal plahvatas jubin, mis igal inimesel kodus olemas

Hoiatuseks! Nad plahvatavad tegelikult! Seekord läks taaskord hästi, olime olemas. Ehk ärge jätke mobiililaadijaid pistikutesse, kui ise ära lähete kodust. Ei uskunud ma seda lauset enne, kui eile käis pauk, tuba suitsu ja kärsahaisu täis…
07-06-2023 - 08:21% - Rthth 0002023202307 - Psühhiaatrid: bensodiasepiinide ja Z-ravimite kasutamise regulatsiooni tuleb kaasajastada
Eesti Psühhiaatrite Selts leiab, et sõltuvust tekitava potentsiaaliga ravimite regulatsiooni kaasajastamiseks tuleb luua töögrupp.
07-06-2023 - 08:14% - Rthth 0002023202307 - Narva Haigla sõlmib õdede koolitamiseks koostööleppe Tartu Tervishoiu Kõrgkooliga
Tartu Tervishoiu Kõrgkool sõlmib esmaspäeval koostööleppe Narva Haiglaga, et juba sellest sügisest koolitada õdesid Narvas.
07-06-2023 - 08:04 - Tervis - Facebooki kaudu levivad padjad, mille tõttu on surnud kümme imikut
USA tarbekaupade ohutuse komisjon soovitab tarbijatel lõpetada 10 imiku surmaga seostatud beebipatjade kasutamise. Need kutsuti müügilt tagasi juba kahe aasta eest, aga sellele vaatamata pakutakse neid endiselt Facebooki «turuplatsil», vahendab Medical Xpress.
07-06-2023 - 08:00 - https://www.mu.ee/ - Novartis Eesti toetas mullu suurima summaga Eesti Kardioloogide Seltsi
Novartis Eesti maksis mullu erialaliitudele toetusraha kokku 95 125 eurot. Meedikutele maksti väiksemaid summasid konsultatsiooni- ja muudeks kuludeks, summad ei ületanud 5000 eurot.
07-06-2023 - 07:00 - https://www.mu.ee/ - TAI statistika: kasvas alkoholist ja narkootikumidest põhjustatud surmade arv
Tervise Arengu Instituudi statistika järgi on enim surmasid põhjustanud COVID-19, järgnesid vereringeelundite haigused ja vähkkasvajad, kasvas alkoholist põhjustatud ning narkootikumide üledoosist tingitud surmade arv.
07-06-2023 - 06:58 - AVASTA.me - FOTO: TOHOH, me kõik oleme milleski head aga vaata, milles Vladas Radvilavičius Eesti meistriks sai

Eesti meister 2023 “Tunnen liha une pealt!” Thormi – taimne liha   View this post on Instagram   A post shared by Vladas Radvilavičius (@vladas.radvila)
07-06-2023 - 06:54 - https://www.mu.ee/ - Eelnõu plaanib reklaamiaruannete kohustuse kaotamist
Ravimiamet avaldas tänavu juunis märgatavalt vähem detailseid andmeid ravimifirmade ravimireklaami kohta 2022. aastal, kuna plaanitakse nende esitamise kohustus kaotada.
07-06-2023 - 06:53 - AVASTA.me - Vladas Radvilavičius: Ära unusta, et mõned Sinu elu parimad hetked ei …

07-06-2023 - 06:36 - AVASTA.me - Vladas Radvilavičius: Selles pole midagi halba, kui tark inimene aeg-ajalt lollitab. Hull lugu on siis…

07-06-2023 - 06:11 - Tervis - Kõrvus vilistama paneva terviseprobleemi vastu leiti tõhus leevendus
Tinnitus ehk kõrvus kostev helin, vilin, kohin, mürin või susin, mille allikas ei asu väliskeskkonnas, halvendab teinekord oluliselt elukvaliteeti. Ameerika Ühendriikide täiskasvanutest esineb kuni 15 protsendil tinnitus ja peaaegu 40 protsenti nendest kannatab krooniliselt ja otsib aktiivselt leevendust, vahendab Medical Xpress.
07-06-2023 - 06:09 - Tervis - Tartu Tervishoiu Kõrgkool asub Narvas õdesid koolitama
Tartu Tervishoiu Kõrgkool sõlmib 12. juunil koostööleppe Narva Haiglaga, et juba sellest sügisest koolitada õdesid Narvas.
07-06-2023 - 06:00% - Rthth 0002023202307 - TAI: alkoholist ja narkootikumide üledoosist põhjustatud surmajuhtude arv on kasvanud
Eelmisel aastal jätkus otseselt alkoholist ja narkootiliste ainete kasutamisest põhjustatud surmade arvu kasv, teatas Tervise Arengu Instituut (TAI).
07-06-2023 - 06:00 - https://www.mu.ee/ - 8 näidet, kuidas tehnoloogia aitab vanadust paremaks muuta
Südamestimulaatorid, kunstliigesed ja erinevad sensorid aitavad inimesel elada kvaliteetsemat elu ka eakamana. Kuidas edasi, selle üle hakkavad tuleval TalTechi innovatsioonifestivalil arutlema teadlased.
07-06-2023 - 04:00 - https://www.mu.ee/ - Bayer toetas suurima summaga radioloogia ühingut
Ravimifirma Bayer toetas enda kodulehel avalikustatud aruande järgi mullu Eestis suurima summaga Eesti Radioloogia Ühingut, teistest märgatavalt rohkem toetati ka Eesti Tromboosiühingut.
07-06-2023 - 04:00% - Rthth 0002023202307 - Tallinna kooliõde tegi nahavähi ennetamiseks päikeseratta
Tallinna Koolitervishoiu kooliõde Külli Reinsalu töötas nahavähi ennetamiseks välja interaktiivse metoodilise tööriistakasti, mida saavad oma töös kasutada ka teised kooliõed.
07-06-2023 - 03:51 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - TAI statistika: alkoholist ja narkootikumide üledoosist põhjustatud surmajuhtude arv on kasvanud
TAI statistika: alkoholist ja narkootikumide üledoosist põhjustatud surmajuhtude arv on kasvanud

Surmade arvu suhteliselt kõrgel tasemel püsimise üheks põhjuseks oli koroonaviiruse püsimine. COVID-19 põhjustas eelmisel aastal 913 surma.

Veidi alla poole kõikidest surmadest – 8102 – oli põhjustatud vereringeelundite haigustest, mis viisid meie seast 3281 meest ja 4821 naist. Seda on 261 võrra vähem kui aasta tagasi, mil registreeriti vereringeelundite haiguste tõttu 8363 surma.

Sageduselt järgmisteks surmapõhjuseks olid pahaloomulised kasvajad, millesse suri mullu 3476 inimest. Õnnetusjuhtumite, mürgistuste ja traumade tõttu suri 983 inimest - 684 meest ja 299 naist.

Õnnetusjuhtumitest, traumadest ja mürgistustest tingitud surmade arv kasvas eelmisel aastal 27 võrra, pahaloomulistesse kasvajatesse surnute arv langes 212 võrra.

Imikusurmade (alla 1-aastased lapsed) arv vähenes 29-st 26-le, imikusuremuse kordaja 1000 elussünni kohta püsis stabiilsena – 2,2.

Lisaks laekus surma põhjuste registrisse 74 Eestis surnud välisriigi elaniku surmapõhjuste andmed. Need ei ole ülalpool toodud arvudesse arvestatud.

Jätkus otseselt alkoholist põhjustatud surmade arvu kasv - eelmisel aastal oli see 753, üle-eelmisel aastal  695 ja 2020. aastal 619. Samuti kasvas narkootiliste ainete kasutamisest otseselt tingitud surmade arv 39-lt 80-le.

„Otseselt alkoholist põhjustatud surmade arv suureneb juba viiendat aastat. Võib oletada, et lisaks alkoholi kogutarbimise suurenemisele mõjutas alkoholiga seotud haigustesse suremist osaliselt ka piiratud juurdepääs tervishoiuteenustele COVID-19 pandeemia ajal ning inimesed jäid õigel ajal pöördumisega hiljaks,“ kommenteeris TAI alkoholi ja tubaka valdkonna juht Anneli Sammel.

„2022. aastal on narkootikumide üledoosist põhjustatud surmajuhtude arv võrreldes eelnevate aastatega hüppeliselt tõusnud. Suur osa surmajuhtudest on seotud sünteetiliste opioididega, täpsemalt nitaseenide ainerühmaga ning tõusis ka karfentanüüliga seotud surmade arv. Enamik üledooside surmadest on põhjustatud mitme narkootilise ja psühhotroopse aine kombinatsioonist,“ selgitas TAI uimastite ja sõltuvuse keskuse juht Aljona Kurbatova.

Eestis töötavad sõltuvusravi ja kahjude vähendamise keskused, kust on võimalik saada infot ja abi. Alates eelmise aasta novembrist töötab Eestis ka ööpäevaringne tugiliin. Helistades numbril 641 4110 või lühinumbril 1747, kirjutades vestlusaknasse veebilehel www.narko.ee või saates e-kirja aadressile 1747@narko.ee on võimalik saada abi.

Surma põhjuste registri andmed 2022. aastal surnute surmapõhjuste kohta on avaldatud Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika andmebaasis https://statistika.tai.ee

Surmapõhjused 2022

Valdo Jahilo K, 07/06/2023 - 06:51
Uudis
06-06-2023 - 09:12 - AVASTA.me - Meie seast on lahkunud armastatud tele- ja raadioajakirjanik Olaf Suuder – siin ka põhjus, miks. PUHKA RAHUS!

50-aastane uudisteankur suri ootamatu terviserikke tagajärjel. Viimastel aastakümnetel töötas Suuder Kanal 2-s, kus ta oli uudistesaate “Reporter” saatejuht. Hiljuti ei olnud teda enam eetris näha ning teda ei olnud ka mõned nädalad tagasi tehtud “Suvereporteri” reklaamfotodel. Suuder tegeles ka õhtujuhtimisega ning pidi järgmisel nädalal olema üks Võrtsjärve festivali päevajuhte.
06-06-2023 - 09:01 - Tervis - Liigne lisatud suhkur laostab tervist
Liigse lisatud suhkru tarbimine võib rikkuda hormoonide tasakaalu, rääkimata kehakaalu tõstmisest. Kas Eesti inimeste tervise hoidmiseks tuleks kehtestada suhkrumaks?
06-06-2023 - 05:00 - Tervis - Millised rasvu peaks diabeetik tarbima?
Eesti Diabeediliidu juhataja Ulvi Tammer-Jäätes selgitab, et diabeetik ei vaja eritoitu, vaid peab tegema targemad toiduvalikud. 
06-06-2023 - 04:02 - Tervis - Lihtsad elustiilimuutused, mis aitavad hoida südame tervena
Kuigi risk kõrgvererõhktõve tekkimiseks suureneb vanusega (see esineb rohkem kui 60 protsendil Eesti eakatest) ning on tugeva perekondliku eelsoodumusega, aitab eluviiside muutmine seda maandada.
06-06-2023 - 01:56 - Tervis - Saa teada, kui palju on Eestis tervishoiutöötajaid
Tervishoiutöötajaid ja -spetsialiste oli 2022. aasta novembri seisuga Eestis kokku 26302, nende arv suurenes võrreldes 2021. aastaga 4,5%, selgus Tervise arengu instituudi (TAI) andmebaasis avaldatud Eesti tervishoiutöötajate 2022. aasta andmetest.
06-06-2023 - 01:46 - Tervis - Kolm mõnusat tegevust kukutavad tublisti diabeediriski
Mitmed uuringud on näidanud, et füüsiline aktiivsus võib aidata diabeediga tõhusalt toime tulla. Aktiivne olemine aitab veresuhkru taset paremini reguleerida. Regulaarne füüsiline aktiivsus aitab ka veresuhkrut otse kontrollida, hoides ära suuri kaldeid ja soodustades stabiilsust.
06-06-2023 - 01:12% - Rthth 0002023202306 - Eestis on üle 26 000 tervishoiutöötaja
Tervishoiutöötajaid ja -spetsialiste oli möödunud aasta novembri seisuga Eestis kokku 26 302, nende arv suurenes võrreldes 2021. aastaga 4,5%, teatas Tervise Arengu Instituut (TAI).
06-06-2023 - 01:08 - Tervis - Hääbuv seksuaalelu võib tõotada mäluprobleeme
Halb seksuaalelu võib ennustada, et hilisemas elus kogetakse mäluhäireid. Hiljuti USAs Pennsylvania osariigi ülikoolis tehtud uuring näitab, et keskealised mehed, kellel on vananedes tekkinud erektsioonihäireid ja probleeme seksuaalse rahuloluga, kogevad suurema tõenäosusega ka kognitiivset langust.
06-06-2023 - 12:45 - AVASTA.me - Vladas Radvilavičius: Kui abielu ei saa enam kuidagi päästa, esitage oma kaaslasele vaid 1 küsimus…

Kui abielu ei saa enam kuidagi päästa, esitage oma kaaslasele vaid 1 küsimus Mu noorim tütar Jenna ütles mulle hiljuti: “Väiksena kartsin kõige rohkem, et te lahutate. Aga kui sain 12-aastaseks, tundus, et võib-olla nii ongi parem – te ju pidevalt riidlesite!” Naeratades lisas ta: “Mul on hea meel, et te lõpuks läbi saate.” Pikki ...
06-06-2023 - 12:31 - Tervis - Nigeeria suupisted võivad olla maitsvad, aga riskantsed
Toiduohutus on osutunud nigeerlastele muret tekitavaks pärast seda, kui viimastel aastatel on üha rohkem teateid toidust põhjustatud haigustest, näiteks koolera ja Lassa palavik.
06-06-2023 - 12:27 - Tervis - Ulatuslik uuring leidis, millised olid mRNA koroonavaktsiinide kõrvaltoimed lastele
Väikelastele antud enam kui 245 000 mRNA Covid-19 vaktsiiniannuse ülevaatamisel ei leitud mingeid märke tõsistest kõrvaltoimetest, kirjutab Medical Xpress. 
06-06-2023 - 12:00 - https://www.mu.ee/ - Sotsiaalministeerium alustab Eesti seisukohtade kujundamist EL ravimiregulatsiooni muudatuste kohta
Täna tutvustatakse sotsiaalministeeriumis Euroopa Liidu ravimiregulatsiooni reformi ja ministeerium ootab ravimivaldkonna osapoolte arvamusi kavandatavate muudatuste kohta. Eesmärk on kujundada koostöös ravimisektoriga Eesti seisukohad oktoobri lõpuks.
06-06-2023 - 11:15 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Kui palju on Eestis tervishoiutöötajaid?
Kui palju on Eestis tervishoiutöötajaid?

Arste oli eelmisel aastal 4683 ja nende arv suurenes võrreldes 2021. aastaga 2,5%. Arstide keskmine vanus ei ole viimastel aastatel muutunud ja see oli 51 aastat.

Õdesid oli 2,9% rohkem kui aasta varem – 8882. Õdede keskmiseks vanuseks oli 46 aastat, ka see näitaja on püsinud viimase paari aasta tasemel.

Tuhande elaniku kohta oli Eestis 2022. aastal 3,4 arsti ja 6,5 õde. Ühe arsti kohta töötas keskmiselt 1,9 õde. Arstide arvult tuhande elaniku kohta on Eesti olnud aastaid Euroopa Liidu keskmiste seas, õdede sama näitaja jääb EL keskmisele alla.

Eelmisel aastal töötas Eestis 944 perearsti, ühe perearsti ravida oli keskmiselt 1447 inimest. Perearstide arv suurenes aastaga 0,4%. Perearstide keskmine vanus oli 55 aastat.

Pensioniealiste perearstide ja ka arstide osatähtsus on viimase üheksa aasta jooksul pidevalt kasvanud, perearstidel keskmiselt 1,6 ja arstidel 0,6 protsendipunkti aastas. 27,1% perearstidest ja 22,3% arstidest olid 65-aastased või vanemad.

2022. aastal töötas Eestis 1604 pereõde ja nende arv on üheksa aastaga kasvanud keskmiselt 6% aastas, viimase aastaga 5%. Pereõed olid keskmiselt 45-aastased. Pensioniealiste pereõdede osatähtsus oli 7%, mis on viimasel paaril aastal langenud. Ühe perearsti kohta töötas keskmiselt 1,7 pereõde, mis on aasta-aastalt rohkem.

Täiskoormusega töötas 48,5% ja sellest väiksema koormusega 31,9% arstidest. 61,4% õdedest töötas täiskoormusega, 25,5% aga väiksema koormusega. Viimasel üheksal aastal on pidevalt vähenenud täiskoormusega töötavate ja suurenenud väiksema koormusega töötavate arstide ja õdede osatähtsus. Täiskohast suurema koormusega töötanud arstide osatähtsus on selle aja jooksul jäänud samaks. Suurema koormusega töötanud õdede osatähtsus, mis vahepeal kasvas koroonapandeemia tõttu, on viimasel aastal taas kahanenud.

Eelmisel aastal töötas Eestis 1375 hambaarsti ja 1222 hambaraviõde ning nende arv suurenes viimase aastaga vastavalt 2,2% ja 0,2%. Hambaarstide keskmine vanus oli 47 aastat ja hambaraviõdedel 45 aastat.

Tervishoiutöötajate andmed on leitavad TAI tervisestatistika ja uuringute andmebaasi osas „Tervishoiu ressursid ja nende kasutamine“, teema all „Tervishoiutöötajad. Haiglavõrgu arengukava haiglate andmed on leitavad teema „Haiglavõrgu arengukava haiglad“ ja „tervishoiuasutuste andmed „Tervishoiuteenuste osutajad“ alt. Visualiseeritud andmed on leitavad siit.

tervishoiutöörtajad eestis

Valdo Jahilo T, 06/06/2023 - 14:15
Uudis
06-06-2023 - 11:00 - https://www.virtuaalkliinik.ee/ - Vaata, kuidas professor Margus Viigimaa „näitleb“ kultusfilmis „Mehed ei nuta“
Professorist südamearst Margus Viigimaa astus hiljuti innovatsiooni nimel üles näitlejana.
06-06-2023 - 11:00 - https://www.mu.ee/ - Ida-Tallinna Keshaigla valis aasta kõige patsiendisõbralikuma teo
Täna tähistab Ida-Tallinna Keskhaigla teist korda patsiendipäeva, mille motoks sel aastal on „Märgates inimest“. Seekord on fookuses patsientide kõrval ka tervishoiutöötajad, kuna nende roll patsiendisõbraliku keskkonna loomisel on väga oluline.
06-06-2023 - 10:50 - https://www.mu.ee/ - Vaata, kuidas professor Margus Viigimaa „näitleb“ kultusfilmis „Mehed ei nuta“
Professorist südamearst Margus Viigimaa astus hiljuti innovatsiooni nimel üles näitlejana.
06-06-2023 - 10:37% - Rthth 0002023202306 - UURING | Eestis on palliatiivse ravi teenuste osutamine ebaühtlane
Värskes uuringus tuuakse välja, et Eestis on palliatiivse ravi teenuste osutamine korralduslikult ebaühtlane, lisaks sõltub teenuste kättesaadavus piirkonnast.
06-06-2023 - 10:31 - https://www.mu.ee/ - GALERII: Söömishäirete Liit avas uued ruumid T1 keskuses
Esmaspäeval avas Söömishäirete Liit oma keskuse suuremates ja avaramates ruumides T1 kolmandal korrusel, kus saab käia mitmete eriarstide vastuvõtul. Liit keskendub söömishäirete seotud nõustamisele ja kõikidele muudele psüühikahäiretele.
06-06-2023 - 10:17 - https://www.virtuaalkliinik.ee/ - Plaaniline ravi välisriigis – miks, kellele ja kuidas?
Kuigi paljud patsiendid saavad ravi Eestis, jõuab tervisekassasse ka palju taotlusi välisriiki plaanilisele ravile minemiseks. Mille alusel välisriiki ravile saadetakse, räägib Tervisekassa eriarstiabi osakonna spetsialist Jana Urtson.
06-06-2023 - 10:00 - https://www.mu.ee/ - AstraZeneca maksis mullu üle 10 000 euro toetusraha meditsiinimeedia ettevõttele
Ravimifirmad avalikustavad igal aastal tervishoiutöötajatele, apteekritele, eraettevõtetele ja erialaliitudele ning patsiendiorganisatsioonidele tehtud toetused, artiklis on välja toodud suurimad toetuse saajad.
06-06-2023 - 09:53 - RSS vood - Kolm haiglat koondusid Elora alla
Keila Haigla, Kallavere Haigla ning Hiiu Ravikeskus võtavad kasutusele uue nime Elora, et luua Eesti suurim õendushaiglate ja hooldekodude grupp.
06-06-2023 - 09:53 - https://www.virtuaalkliinik.ee/ - Hüpertensiooni seos eluviisidega
Selleks, et säilitada võimalikult kaua hea tervis ja töövõime, vajavad vererõhuhaigused varast diagnostikat, ent veel olulisem on haiguste ennetamine tervisliku eluviisi ja toitumisega. Artikkel on kirjutatud peremeditsiini eriarsti Anneli Talviku loengu “Hüpertensiooni seos toitumise ja eluviisiga” põhjal.
06-06-2023 - 09:44 - https://www.virtuaalkliinik.ee/ - Terviklik raviteekond: mida see patsiendile tähendab?
Täna tähistatakse rahvusvahelist patsiendipäeva, mille eesmärk on rõhutada tervishoius inimesekesksust. Selle aluseks on patsiendi terviklik raviteekond, mis aitab parandada inimeste elukvaliteeti ja ravikogemust. Selleks tuleb anda tõuge ravikorralduse arenguks, mis toetab patsienti. Kuidas seda Eestis tehakse, kirjutab Tervisekassa juhatuse liige Maivi Parv.
06-06-2023 - 09:17% - Rthth 0002023202306 - 60 aastat tagasi lõpetanud arstid tänasid ülikooli
Mai lõpus kohtusid Tartu Ülikooli kohvikus 25 arstiteadlase vilistlast, kes lõpetasid ülikooli 60 aastat tagasi, ja tänasid oma Alma Materit.
06-06-2023 - 09:10 - Tervis - Uus-Meremaa keelustab ühekordsed e-sigaretid
Uus-Meremaa teatas teisipäeval ühekordsete e-sigarettide keelustamisest, karmistades üleüldist suitsetamise piiramist, sest ühtlasi kehtestatakse peaaegu täielik tubakamüügi keeld.
06-06-2023 - 08:43 - Uudised - Rahvatervise Akadeemias algab toitumisnõustaja koolitus

Koolitus annab põhjaliku ülevaate toidust ja toitumisest, toidu ja tervise omavahelistest aspektidest, haiguste ennetamisest ja tervise toetamisest. Kursuse lõpetanutel on sõltuvalt läbitud mooduli(te)st võimalus taotleda kas toitumisnõustaja või -terapeudi kutsetunnistus. Peale koolituse lõpetamist saab omandatud teadmisi ja oskusi kasutada töös toitumisnõustajana, tegevusterapeudina, (pere)õena, personaaltreenerina, ajakirjanikuna, toitlustajana, tervisejuhina, koolitajana ja ka muudel tervisega seotud ametitel.

Loe edasi...

06-06-2023 - 08:39% - Rthth 0002023202306 - Ida-Tallinna Keskhaigla valis kõige patsiendisõbralikuma teo
Ida-Tallinna keskhaigla aasta kõige patsiendisõbralikuma teo konkursi võitis mobiilne silmakabinet ja laste silmade tervise edendamine Eestis.
06-06-2023 - 08:37 - Tervis - Nii mitu grammi pähkleid tuleb krõbistada päevas, et hoida aju noorena
Rohelisele Vahemere dieedile üleminek mõjutab positiivselt aju tervist, selgus uues uuringus.
06-06-2023 - 08:00 - https://www.mu.ee/ - Kolm haiglat võtavad kasutusele uue nime Elora
Keila Haigla, Kallavere Haigla ning Hiiu Ravikeskus võtavad kasutusele uue nime Elora, et luua Eesti suurim õendushaiglate ja hooldekodude grupp
06-06-2023 - 07:38 - Tervis - USA meeste seas kogub populaarsust ebatavaline iluoperatsioon
Kuigi jalgade pikendamise operatsioon maksab mitukümmend tuhat dollarit ja sellest taastumiseks kulub mitu kuud, on see viimase viie aasta jooksul saanud USA meeste hulgas järjest populaarsemaks, vahendab Med24. 
06-06-2023 - 07:15 - Uudised - Pärnu linn eelistas inimeste tervisele ja turvalisusele alkoholimüüjate kasumit

Ööelul on meelelahutuses kindel koht ja seda eriti noorte inimeste jaoks, kellele on see oluline sotsialiseerumiseks, lõõgastumiseks, tantsunaudinguks ning popkultuurist elamuse saamiseks. Öine meelelahutus pakub ka paljudele tööd, sissetulekut ning on kasumlik. Paraku ei saa mööda vaadata ka sellest, mida toob kaasa alkoholiga liialdamine: teised uimastavad ained, traumad ja avaliku korra rikkumised.

06-06-2023 - 07:01 - Tervis - Selgus Ida-Tallinna Keskhaigla aasta kõige patsiendisõbralikum tegu
6. juunil tähistati teist korda Ida-Tallinna Keskhaiglas Patsiendipäeva, mille motoks on sel aastal «Märgates inimest». Seekord on fookuses patsientide kõrval ka tervishoiutöötajad, kuna nende roll patsiendisõbraliku keskkonna loomisel on väga oluline.
06-06-2023 - 07:00 - https://www.mu.ee/ - Merck Serono toetas mullu viljatusraviarste ja embrüolooge
Ravimifirma Merck Serono OÜ toetas EFPIA reeglite järgi avalikustatud tabeli järgi teistest enam viljatusravi arste ja embrüolooge väliskonverentsidel osalemisel.
06-06-2023 - 07:00 - RSS vood - Ministeerium hakkab kujundama seisukohti EL-i ravimiregulatsiooni muudatuste kohta
Täna tutvustatakse sotsiaalministeeriumis Euroopa Liidu ravimiregulatsiooni reformi ja ministeerium ootab ravimivaldkonna osapoolte arvamusi kavandatavate muudatuste kohta. Eesmärk on kujundada koostöös ravimisektoriga Eesti seisukohad oktoobri lõpuks.
06-06-2023 - 06:37% - Rthth 0002023202306 - Maivi Parv tervisekassast: anname tõuke inimkesksele tervishoiule
Täna tähistatakse rahvusvahelist patsiendipäeva, mille eesmärk on rõhutada tervishoius inimesekesksust. Selle aluseks on patsiendi terviklik raviteekond, mis aitab parandada inimeste elukvaliteeti ja ravikogemust. Kuidas arendada Eestis sellist raviteekonda, kirjutab tervisekassa juhatuse liige Maivi Parv.
06-06-2023 - 06:21 - Tervis - Erilised osakesed aitasid vabaks saada raskest haigusest
Uuses uuringus kasutati «heade» immuunrakkude arvu suurendamiseks mikroosakeste teraapiat, mis pööras hulgiskleroositaoliste sümptomitega hiirtel tagasi närvirakkude kahjustuse ja ravis terveks enam kui kolmandiku. Leid võib viia mitte ainult hulgiskleroosi, vaid ka teiste autoimmuunhaiguste, näiteks 1. tüübi diabeedi uute ravimeetoditeni, vahendab New Atlas.
06-06-2023 - 06:17 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Pärnu linn eelistas inimeste tervisele ja turvalisusele alkoholimüüjate kasumit
Pärnu linn eelistas inimeste tervisele ja turvalisusele alkoholimüüjate kasumit

Probleemid puudutavad nii ööelus osalejaid endid kui ka tavalisi linnakodanikke, kes elavad piirkondades, kuhu öine meelelahutus on koondunud. Joobega seotud tagajärgedega tegelemine avaldab märkimisväärset survet nii politsei kui kiirabi ressurssidele.

Paar nädalat tagasi sai meedias tähelepanu Pärnu Linna volikogu otsus, millega leevendati vähem kui aasta tagasi kehtestatud piiranguid öisele alkoholi müügile kohapeal tarbimiseks. Muudatusettepaneku taga olid Pärnu meelelahutusettevõtted, kes soovisid suvisel perioodil pikendada meelelahutusettevõtetes alkoholimüügi aega kahe tunni võrra ööl vastu reedet. Vaatamata sellele, et linn ise ja ka ettevõtjad möönavad, et piirangud on toonud kaasa kesklinnas õigusrikkumiste vähenemise, otsustati ettevõtjate soov kiiresti rahuldada.

Kuidas sellised otsused sünnivad?

Linnakodanikel ja kõigil huvilistel on võimalik lugeda määruse muutmise seletuskirja ja vaadata volikogu istungi videomaterjali. Tegin seda minagi, et mõista otsuse tagamaad. Mõlemad allikad andsid aga kinnitust, et mingit sisulist arutelu selles osas istungil ei toimunudki. Argumendid, millega ettevõtjad oma muudatusettepanekut põhjendasid, olid kõike muud kui läbimõeldud. Ettevõtjate esindaja rõhutas oma lühikeses sõnavõtus peamiselt kolme mõtet: a) ärge tehke Pärnust pensionäride linna, b) noored tahavad pidutseda, c) laske meil raha teenida!

Kahjuks tuleb tõdeda, et Pärnu Linnavolikogu ei püüdnudki ise sisulist arutelu algatada, ning lihtsalt nõustus tingimusteta, ja hääletas määruse muutmise poolt. Ometi oleks siinkohal olnud asjakohane esitada täpsustavaid küsimusi selle kohta, milliseid lahendusi pakub kellaajalise piirangu leevendamise asemel ettevõtja ise? Volikogu ei haaranud kinni võimalusest sõlmida kokkuleppeid konkreetsete sammude osas, mis vähendaks alkoholi üleserveerimise ja liigtarvitamisega seotud riske öises linnaruumis.

Kes vastutab, et inimesed ei jääks liiga purju?

Asutustes, kus alkoholi müügi pealt kasumit teenitakse, ei ole alkoholiga liialdamine ainult tarvitaja enda vastutus. Kliendi eest vastutab ka alkoholi müüja, kellel on seadusest tulenev kohutus kliendile õigel ajal müük lõpetada, sest eelnevalt joodud alkoholi mõjul ei taju inimene alati ise oma seisundit adekvaatselt. Iga lahtioleku tunniga vastu hommikut suureneb nende inimeste hulk, kellele tegelikult alkoholi juurde serveerida ega müüa enam ei tohiks.  

Ettevõtjad saaks nii mõndagi ära teha selleks, et tema klientide kõrgenenud meeleolu ei muutuks enesekontrolli puudumiseks. Maailmas on palju praktikaid, mille hulka kuuluvad sellised võtted, nagu näiteks tasuta vee kättesaadavaks tegemine, alkoholivabade jookide valiku suurendamine ja nende pakkumine, toidu pakkumine ka öisel ajal, teenindajate koolitamine märgatavalt joobes inimestele alkoholi müügist keeldumiseks, piisava arvu teenindajate ja turvameeskonna palkamine, kes suudavad vastutada oma klientide käitumise ja kriisisituatsioonide lahendamise eest jne. Kõik, mis päriselt aitab inimesel aeglasemalt ja vähem alkoholi tarbida, aitab ka tema pidutsemist selles asutuses pikendada.

Jah, kõik see eeldab läbimõeldud tegevust ja ka ressurssi, mis ongi osa sellest ärist. Ja alati ei olegi alkoholi läbimüük see suurim „kliendimagnet“, vaid loeb köitev programm, meeldiv keskkond, puhtad tualettruumid ja staffi suhtumine, milles tajud hoolimist. Just nende ettevõtjate tõttu, kelle ainus eesmärk on alkoholi müügi pealt raha teenida ning kes pärast oma tuikuvad ja lärmakad kliendid lihtsalt tänavale politsei ja kiirabi mureks jätavad, on piirangud kõige vajalikumad.  

Kuhu jäi Pärnus kaasamine ja arutelu? Kuidas aetakse kohalikku alkoholipoliitikat!?

Öise meelelahutusega kaasas käiv alkoholi liigtarvitamine puudutab oluliselt laiemat ringi inimesi kui need, kes ööelus osalevad või selle pealt teenivad: kaaskodanikud, lähedased ja pered, tööandjad, majutussettevõtjad, politsei, kiirabi, heakorratöötajad jne. Seetõttu on alkoholi müüjate ja müügi piirangute reguleerijate (antud juhul KOV) vastutus ja kohustus otsida lahendusi, kaasata teisi osapooli ning leida ressursse ööelu paremaks korraldamiseks.  

Arutelu ja kaasamine pole mitte ainult demokraatia alus, vaid ka viis asju paremini koordineerida, koos tõhusamaks muuta ja käituda nagu partnerid. Ainult raha teenimine turvalise elukeskkonna arvelt, jättes tagajärjed politsei kanda, pole jätkusuutlik tegevus ega loo kuurortlinnale head mainet. Kohaliku omavalitsuse ülesanne on ka ööelus seista oma inimeste tervise ja heaolu eest, hoida selles küsimuses initsiatiivi, koordineerida koostööd ning jälgida, et kokkulepped peavad. Pärnu Linnavolikogu otsusest said partnerid teada aga alles meedia kaudu.

Anneli Sammel, TAI alkoholi ja tubaka valdkonna juht

Arvamuslugu ilmus 5. juunil 2023 Pärnu Postimehes

Valdo Jahilo T, 06/06/2023 - 09:17
Arvamus
06-06-2023 - 06:03 - Viimased uudised ja blogipostitused - Maivi Parv: anname tõuke inimkesksele tervishoiule
Maivi Parv: anname tõuke inimkesksele tervishoiule Vivika Tamra T, 06.06.2023 - 09:03
Sisu

Täna tähistatakse rahvusvahelist patsiendipäeva, mille eesmärk on rõhutada tervishoius inimesekesksust. Selle aluseks on patsiendi terviklik raviteekond, mis aitab parandada inimeste elukvaliteeti ja ravikogemust. Selleks peame andma tõuke ravikorralduse arenguks, mis toetab patsienti. Kuidas me seda Eestis teeme?

Maailma Terviseorganisatsiooni määratluse järgi on inimkeskne tervishoid lähenemisviis, kus  tervishoiutöötaja ja inimese suhtlus tagab inimese aktiivse osaluse enda ravis ja hoolduses. Eestis ei ole inimkeskne tervishoid täpselt defineeritud. Tervisekassas käsitleme inimkeskset tervishoidu lähenemisviisina, kus raviteekond on inimese eest korraldatud.

Miks me üldse peame rääkima terviklikust raviteekonnast? Seni on fookuses olnud uute toimivate ja tõhusate teenuste rahastamine, mis ongi Tervisekassa üks olulisemaid ülesandeid. Kuid ainuüksi uute teenuste rahastamine ei taga, et inimesed enda tervisemure lahendamiseks õigel ajal õigete teenusteni jõuavad. Tervishoiutöötajad on keskendunud enda töö kvaliteedile, kuid vähem mõeldakse sellele, mis peaksid olema patsiendi jaoks järgmised raviteekonna etapid ja kuidas ta nendeni jõuab. Ühel tervishoiutöötajal on selles vallas ka raske midagi ära teha, kui puuduvad kogu tervishoiusüsteemis kehtivad kokkulepped.

Sujuvast raviteekonnast võidavad kõik

Siin tuleb mängu raviteekondade arendamine, mis on eelkõige oluline patsiendile, kuid sellest võidavad ka tervishoiutöötajad ja väljaspool tervishoidu töötavad spetsialistid. Raviteekondade arendamisel tuleb läbi mõelda ka see, kuidas administratiivset koormust vähendada, kuidas oleks mõistlik töökorraldust muuta (näiteks osad ülesanded arstilt õele, õelt koordinaatorile) ja millised on osapoolte rollid patsiendi tervisemure lahendamisel. Samuti saab sellest kasu tervissüsteem, kuna ravitulemus paraneb ja kulu väheneb seeläbi, et parema ravisoostumuse korral ei satu inimene enam sama haigusega haiglasse nii sageli.

Tervisekassa eesmärk on luua võimalused raviteekondade tekkimiseks. Selleks oleme algust teinud erinevate raviteekondade kaardistamise ja arendamisega. Esmatähtsaks peame neid valdkondi, kus on pikk ja keeruline raviteekond, eriala puhul nähakse muudatuste vajadust ning mõju tervisesüsteemile on suur. 

Terviklik raviteekond parandab patsiendi ravitulemusi ja ravikogemust.

 

Tervisekassa rahastamisel on olnud ja on jätkuvalt töös mitmeid projekte, mis on suunatud raviteekondade arendamisele: riskipatsientide ravijuhtimise mudel, paikkondlike tervishoiu- ja sotsiaalteenuste integreerimise projekt PAIK, insuldi- ja endoproteesimise raviteekonna juhtprojekt ning kaugteenuste näidisprojektid. Algust oleme teinud ka vaimse tervise raviteekonna projektiga teatud psühhiaatriliste haigusseisundite puhul. Osa projekte on suunatud kogu raviteekonnale ja osa kitsamale lõigule mõnest raviteekonnast. Sel aastal plaanime seniste kogemuste põhjal kokku panna raviteekondade arendamise standardi, et põhimõttes kokku leppida ja võimaldada edaspidi raviteekondade arendamist eest vedada ka teistel osapooltel. Koos jõuame kiiremini kaugemale!

Senised projektid on olnud edukad

Raviteekonna projektide elluviimise eesmärk on neid edu korral laiendada, seetõttu peab iga projekt lõppema mõju hindamisega. Selle põhjal teeme otsuse, kas projektiga jätkatakse. Mullu jõudis lõpule insuldi raviteekonna projekt ja saab öelda, et sekkumisrühmas vähenes ühe aasta suremus ning samuti paranesid raviteekonna integreeritust näitavad mõõdikud, näiteks kasvas insuldipatsientide seas taastusravil osalemine. Vähene taastusravile jõudmine oli enne projekti üks põhilisi erialaseltsi poolt välja toodud murekohtasid. 

Üks uuemaid raviteekonna projekte, millega tegeleme, on endoproteesimist vajava inimese raviteekond. Puusa- ja põlveliigese asendamine on Eestis üks sagedasemaid plaanilisi lõikusi, mille ravijärjekorrad on pikad. Paraku on varasemalt nii mõnedki operatsioonid edasi lükkunud, kuna ootamise ajal ei olnud patsiendi tervislik seisund operatsiooniks ette valmistatud ehk vahepeal jäid lahendamata teised tervisemured. Spetsialistide selgest rollijaotusest, infovahetusest ja koostööst sõltub see, kuidas sujub patsiendi teekond ja milline on ravitulemus. Endoproteesimise projekti käigus oleme välja töötanud raviteekonna standardi, et kirjeldada tervishoiutöötajate selged rollid ja teenused, mida patsient kindlasti vajab. Praegu testime standardit koos raviteekonnapõhise tasustamisega ja esmaseid tulemusi on oodata 2024. aasta lõpus. 

Hea näide on tuua ka möödunud aastal alguse saanud kopsuvähki põdeva patsiendi raviteekonna arendamisest, kuhu panustavad nii erasektor kui ka riik. Koostöös Sotsiaalministeeriumi ning tervishoiuettevõtetega MSD, AstraZeneca, Roche ja Connected Healthi klastriga kaardistame kopsuvähi patsiendi praegust raviteekonda, probleemkohti ja arendusvajadusi, et välja töötada patsiendi vajadustele vastavaid uudseid lahendusi vähiteekonna eri etappides.

Ladus infovahetus on võtmetähtsusega

Lähtudes raviteekonna projektides selgunud kitsaskohtadest on Tervisekassa alustanud keskse tervisejuhtimise töölaua arendamist, mis võimaldab tuua ühte inforuumi kogu ravimeeskonna arstidest tugispetsialistide ja sotsiaaltöötajani. Oluline on, et igal raviteekonda panustaval meeskonnaliikmel (sh patsiendil endal) oleks ligipääs ajakohasele informatsioonile ja sellest lähtuvalt saaksid meeskonnaliikmed oma tööd veel paremini teha.

Raviteekondade arendamise lahutamatu osa on ka patsiendi hinnangutel põhinev tervisetulemite ja teenusekogemuse (PROM/PREM) mõõtmine, mida saame kasutada teekondade arendusprotsessides. PREM ja PROM annavad kliinilisele personalile põhjalikumat infot kui vaid analüüsi või uuringu vastus ja aitavad mõista ravi mõju inimeste elukvaliteedile tervikuna.

Samuti peab teenuste rahastamine toetama soovitud eesmärkide saavutamist. Seetõttu kasutatakse raviteekonnapõhist tasustamist, mis tähendab, et ühel raviteekonnal on üks hind ehk me seome kõik patsiendi raviteekonnaga seotud teenused kokku: ravi ettevalmistus, ravi, haigusest taastumise, kaasuvate haiguste ja tüsistuste ravi. See tagab raviasutusele paindlikkuse osutada neid teenuseid, mida inimene oma seisundi tõttu vajab, ja aitab integreerida raviteekonda innovaatilisi teenuseid, näiteks kaugmonitooringu. Laiemas plaanis aitab raviteekondade arendamine tagada jätkusuutlikuma tervishoiusüsteemi, sest terviklikud ja inimkesksed lähenemised optimeerivad tööprotsesse ja ravikulusid ning määratlevad iga tervishoiutöötaja selgemad rollid patsientide ravimisel. 

06-06-2023 - 06:00 - https://www.mu.ee/ - Uuring tõi emakakaelavähiga seotud praktikat muuta võiva avastuse
Hilises staadiumis madala progresseerumisriskiga emakakaelavähiga naiste uuringu käigus leiti, et lihtsa hüsterektoomiaga saavutati naiste vähivabana hoidmises radikaalse hüsterektoomiaga sarnased tulemused.
06-06-2023 - 05:50 - https://www.mu.ee/ - Roche Eesti ostis mullu teenust või nõu 21 oma nime avalikustada lubanud arstilt-apteekrilt
Kodulehel avaldatud aruande järgi ostis ravimifirma Roche Eesti mullu 21 nime avalikustanud tervishoiutöötajalt teenust või konsultatsiooni, üritustel osalemisega seotud kulusid tasus seitsmele meedikule.
06-06-2023 - 04:00% - Rthth 0002023202306 - Patsiendipäeval kutsutakse märkama inimest
Täna tähistatakse rahvusvahelist patsiendipäeva, mille eesmärk on rõhutada tervishoius inimesekesksust. Selle aasta moto on „Märgates inimest“, mille käigus peetakse tähendusrikkaid vestlusi nii patsientide kui ka kolleegidega, et mõista, mis on just nende jaoks oluline.
06-06-2023 - 04:00 - https://www.mu.ee/ - Uuring: isegi enam kui 30 tundi videomänge nädalas ei halvenda töötervist
Soome Jyväskylä ülikoolis kaks aastat kestnud probleemset vidomängude mängimist ning selle seost töötervishoiuga vaadelnud uuringu käigus leiti, et videomängu eri vormid ei avalda soomlaste töötervisele kuigi suurt mõju ehkki mõju mõõtmine on keeruline.
05-06-2023 - 08:23 - Tervis - Riigikogu toetab tööandja vabatahtlikku haigushüvitist rasedatele
Õiguskantsler Ülle Madise tegi esmaspäeval ettepaneku viia põhiseadusega kooskõlla sotsiaalmaksuseadus, töötervishoiu ja tööohutuse seadus ning ravikindlustuse seadus osas, mis ei võimalda tööandjal maksta vabatahtlikku haigushüvitist rasedale töötajale.
05-06-2023 - 02:03 - Viimased uudised ja blogipostitused - Tervisekassa alustab perearsti nõuandetelefoni 1220 kampaaniaga
Tervisekassa alustab perearsti nõuandetelefoni 1220 kampaaniaga Margarita E, 05.06.2023 - 17:03
Sisu

Kust oma tervisemurele abi saab, kui perearsti ei ole läheduses? 

Saabumas on kaua oodatud puhkused ja suvised seiklused, inimesed on aktiivsemad ning viibivad tihemini kodukohast eemal. Milliste tervisemuredega ja kuhu saaks pöörduda, kui oma perearst ei ole ligiduses? 

„Soovitame tervisemure korral esmalt helistada Perearsti nõuandetelefonile 1220, kui soovite teada, kas teie tervisemure korral on vältimatu pöörduda erakorralise meditsiini osakonda, perearsti poole või saab olukorda lahendada koduste vahenditega,“ selgitab nõuandetelefoni 1220 teenindusjuht Kärt Kukk. „Kui nõustaja leiab, et on vaja väga kiiret abi, suunab ta kõne koheselt ise hädaabinumbrile.“ Nõuandetelefon on ka abiks, kui terviseprobleem tekib väljaspool tööaeaga, puhkepäevadel või riiklikel pühadel. Samuti kui te viibite väljaspool kodukohta või olete välismaal ega saa oma perearsti kätte. Lisaks saab numbrilt ka infot Eesti tervishoiusüsteemi korralduse kohta, näiteks kuidas elukoha muutumisel perearsti vahetada, millise eriarsti juurde pöörduda.  

„1220 telefonikõnedele vastavad 33 meedikut, kellest suur osa töötab igapäevaselt perearstina, pereõena, kiirabis või EMO-s. Kõik nõustajad on meditsiinilise haridusega ja rikkaliku kogemustepagasiga,“ kinnitab Kukk. Pöörduda võib nii eesti kui ka vene keeles. Inglise keelset nõustamist osutatakse iga päev kella 15.00 kuni 17.00. 

Väiksemate olmetraumade puhul nagu kukkumise tagajärjel tekkinud haavade, lõikehaavade, pindmiste marrastuste ja põletushaavade hooldamisega saab 1220 olla abiks soovitustega, millised on esmased puhastus -ja sidumisvahendid ning kuidas neid kasutatakse. 

Mistahes valu korral saab nõustaja soovitada sobiva ravimi, anda info selle võtmise sageduse ja koguse kohta. 

Nõuandetelefoni arstiga tasub ka läbi arutada, millised ravimid ning esmaabitarbed võiksid olla kaasas suvises apteegis, mis võetakse kaasa puhkusereisile või väljasõidule. 

Hädavajadusel pikendavad perearsti nõuandetelefoni arstid ravimiretsepte nädalavahetuseti ning riigipühadel ajavahemikus 08.00-22.00.  

Samuti on võimalik riiklikel pühadel ja nädalavahetusel ajavahemiku 08.00-22.00, graafikuga töötavatel inimestel haigestumise korral võimalik helistada nõuandetelefonile isikustatud konsultatsiooniks, et avaldada soovi haiguslehe avamiseks. Kõne vastu võtnud arst saab teha haigestumise ning töövõimetuslehe avamise vajaduse kohta märke digiloosse. Seejärel peab inimene kindlasti esimesel võimalusel ühendust võtma oma perearstikeskusega, et töövõimetuslehe avamise vajadusest märku anda. Siinkohal tuleb arvestada, et tegemist on haiguslehe soovist teatamisega, lõpliku otsuse lehe kinnitamiseks ning avamiseks teeb inimese perearst. 

Lisaks lühinumbrile 1220 on võimalik helistada ka lauatelefoni numbril 634 6630. Kui lühinumbrile 1220 helistades tuleb inimesel tasuda oma telefonioperaatorile kuni 30 senti minuti eest, siis pikale lauanumbrile helistades mahuvad need minutid tavaliselt helistaja kõnepaketi sisse ehk lisatasu tasuma ei pea. Välismaalt helistades tuleb ette valida suunakood +372.  

Hea teada enne helistamist 1220 liinile! 

  • enne helistamist kraadige ennast või abivajajat, et nõustajal oleks lihtsam nõu anda (eriti oluline väikelaste puhul!) 
  • võimalusel mõõtke vererõhk ja pulsisagedus ning pange paberile kirja 
  • kui tarvitate ravimeid, siis olge vajadusel valmis nõustajale nende kohta infot andma 
  • hoidke paber ja pliiats käepärast, et saaksite vajadusel koduse ravi juhised kirja panna 
  • hoidke võimalusel enda ID-kaart või pass käeulatuses 
05-06-2023 - 12:33 - RSS vood - Personaalmeditsiini valdkonna eksperdid asutasid Eesti Personaalmeditsiini Seltsi
31. mail pidas oma esimest üldkoosolekut erinevaid meditsiinivaldkondi liitev ühendus Eesti Personaalmeditsiini Selts (Estonian Society of Personalized Medicine), mis koondab sõltumatu ühinguna valdkonna eksperte.
05-06-2023 - 11:15% - Rthth 0002023202305 - Tervisekassa: välismaale ravile mineku protsess on lihtne
Kuigi paljud patsiendid saavad ravi Eestis, jõuab tervisekassasse ka palju taotlusi välisriiki plaanilisele ravile minemiseks, märkis tervisekassa eriarstiabi osakonna spetsialist Jana Urtson.
05-06-2023 - 09:44 - RSS vood - USAs kogub populaarsust meeste jalgade pikendamise operatsioon
Kuigi jalgade pikendamise operatsioon maksab mitukümmend tuhat dollarit ja sellest taastumiseks kulub mitu kuud, on see viimase viie aasta jooksul saanud USA meeste hulgas järjest populaarsemaks.
05-06-2023 - 08:14% - Rthth 0002023202305 - Uuring: milline on pika COVID-i risk pärast reinfektsiooni?
Pikaajaliste sümptomite püsimine pärast korduvat SARS-CoV-2 infektsiooni on vähem tõenäoline kui pärast esimest infektsiooni, selgus uuringust.
05-06-2023 - 07:26 - Viimased uudised ja blogipostitused - Plaaniline ravi välisriigis – miks, kellele ja kuidas?
Plaaniline ravi välisriigis – miks, kellele ja kuidas? Vivika Tamra E, 05.06.2023 - 10:26
operatsioon

Kuigi paljud patsiendid saavad ravi Eestis, jõuab Tervisekassasse ka palju taotlusi välisriiki plaanilisele ravile minemiseks. Mille alusel välisriiki ravile saadetakse, räägib Tervisekassa eriarstiabi osakonna spetsialist Jana Urtson.

Miks Tervisekassa pakub ravikindlustatud inimestele võimalust välisriiki plaanilisele ravile minna, kuigi meil on ka Eestis piisavalt haiglaid?

Kui patsiendile vajalikku ravi ei ole võimalik (veel) Eestis osutada, võib lahenduseks olla ravi välisriigis. Selleks, et Tervisekassa ravikulud kompenseeriks, peab taotlema välisriigis ravi saamiseks eelloa. Peamine põhjus, miks patsienti Eestis ravida ei saa, on meie riigi ja rahvaarvu väiksus. Mõnede haiguste puhul ei kujune välja piisavat kompetentsi või on kompetentsi arendamine ja hoidmine väga kulukas. Spetsiifilist väljaõpet vajava ravi pakkumine, aga ka meditsiinitehnika soetamine ja ülalpidamine ei ole väikese patsiendihulga juures mõistlik. Siiski peab ütlema, et erinevaid tervishoiuteenuseid lisandub Tervisekassa tervishoiuteenuste loetellu igal aastal ja võimekus patsiente kodumaal aidata aina suureneb.

Tänapäeval tekib väga lihtsalt illusioon, et kõike on võimalik ravida. Inimestel on keeruline selles informatsioonis orienteeruda ja omal käel välisriigis ravi otsimine ei ole alati kõige parem praktika. Patsiendi peamine tugi peaks olema tema raviarst Eestis. Arst tegeleb patsiendile sobiliku ja vajaliku ravi määramisega, olgu see siis Eestis või välisriigis. Välisravi puhul peame küsima, kas patsient vajab ravi välisriigis või ta soovib ravi välisriigis. Viimasel juhul on tihti tegemist patsiendi eelistusega saada ravi välisriigis, kuigi ka Eestis on tema haiguse ravimine võimalik. Sellisel juhul rakendub teine Tervisekassa võimaldatud kompensatsioonimehhanism – patsientide vaba liikumise direktiiv. Eelloaga plaanilise välisravi puhul räägime siiski vajadusest patsienti välisriigis ravida.

Välisravi puhul peame küsima, kas patsient vajab või soovib ravi välisriigis.

Mille alusel otsustatakse, kas inimene saab eelloa välisriiki plaanilisele ravile minemiseks?

Plaanilise välisravi tingimused ja kriteeriumid on kirjas ravikindlustuse seaduses. Tervisekassa rahastamisotsuse üks alusdokumentidest on arstliku konsiiliumi protokoll, milles antakse hinnang taotletava tervishoiuteenuse vastavusele seaduses sätestatud tingimustele. Mõnikord on vaja ka patsiendi terviseseisundit täiendavalt hinnata või saada eksperdihinnang suuremast piirkondlikust haiglast. Menetluse käigus selgitatakse välja, kas patsienti on võimalik Eestis ravida ja kas taotletav tervishoiuteenus on meditsiiniliselt näidustatud. Samavõrd oluline on hinnata, kas taotletav tervishoiuteenus on tõendatud meditsiinilise efektiivsusega. See tähendab, et tegemist peab olema maailmas üldtunnustatud ravimeetodiga, mille efektiivsus on tõendatud kliiniliste uuringutega ja tulemused kajastatud teaduskirjanduses. Vaja on ka hinnata, mis on taotletava tervishoiuteenuse eesmärk ja kui suurel määral taotletav ravi seda toetab. Taotlust esitades tuleb arvestada, et aastate jooksul on Eestis võetud kasutusele üha uusi raviviise ja see, mida meditsiin siin aastaid tagasi ei võimaldanud, võib olla nüüdseks võimalik.

Kui keeruline on välisriiki plaanilisele ravile minna?

Tegelikult on protsess lihtne, kui on teada, miks, kuhu ja millal on vaja minna. Eelloa saamiseks on vaja patsiendi või tema seadusliku esindaja taotlust ja raviarstilt arstliku konsiiliumi protokolli. Keeruliseks läheb, kui eeltöö on tegemata ja sellega alustatakse alles siis, kui taotlus on juba esitatud või on patsiendil ravile minemiseks lennupiletidki ostetud. Tegelikult peab eelluba olema väljastatud enne ravile pöördumist.

Plaaniline välisravi ei erinegi ravist Eestis nii palju, sest nii ühel kui ka teisel juhul kaalutakse erinevaid ravivõimalusi: millises haiglas on selleks parimad võimalused ning kas ja millal on ravi vajalik. Arstil ja patsiendil on vaja kõigepealt plaanilise välisravi vajadus läbi arutada. Kui on selge, et patsienti ei ole võimalik Eestis ravida ei ühel ega teisel moel, otsitakse koos võimalusi välisriigist.

Välisriigis asuva raviasutuse valimisel tuleb silmas pidada mitmesuguseid aspekte. Kindlasti peab olema veendunud, et valitud raviasutuses on olemas see kompetents, mida otsima minnakse.

Kas enne eelloa taotlemist peab saama välisriigi raviasutuselt nõusoleku patsiendi ravimiseks?

Jah, raviasutusega on vaja konkreetse patsiendi juhtum kooskõlastada, sest raviasutus peab olema nõus seda patsienti ravima. Välisriigi raviasutuse kirjalikku nõusolekut on vaja seetõttu, et meil on korduvalt esinenud juhtumeid, kus Tervisekassa on väljastanud eelloa ja maksegarantii raviks välisriigis ning siis selgub, et valitud raviasutus ei ole nõus patsienti ravile võtma. Keeldumise põhjused on olnud erinevad. Menetlus on aga lõpule viidud ja kõik algab jälle otsast peale – see ei ole mõistlik ajakasutus. Samuti on vajalik ligikaudne ajamääratlus, millal ollakse välisriigis valmis vajalikku tervishoiuteenust pakkuma. On juhtumeid, kus esmase valikuna märgitud raviasutus ei saa patsienti ravida liiga pika järjekorra tõttu ja seetõttu on vaja otsida teine raviasutus.

Palve edastada Tervisekassale välisriigi haigla nõusolek ravi osutamiseks koos ligikaudse hinnapakkumisega on vajalik ka seetõttu, et vältida hilisemaid vaidlusi arvel esitatud tervishoiuteenuste asjus. On olukordi, kus raviarvel on maksmiseks esitatud tervishoiuteenuseid, mille osutamise vajalikkus on kaheldav või ei kuulu need Tervisekassa väljastatud maksegarantii tingimuste alla. Samuti ei ole alati põhjendatud välisriigis teatud uuringute või protseduuride kordamine, kui need on Eestis juba tehtud ja tulemusi saab raviotsuste tegemiseks kasutada. Need pikad vaidlused jääksid olemata, kui meil on eelnevalt üldiselt teada, mille eest ja kui palju tasuda on vaja –  selgitustöö saaks siis varakult tehtud. Haiglatel ei peaks hinnapakkumise tegemine keeruline olema – tervishoiuteenuste hinnad on ju teada. Loomulikult ei saa täpset summat paika panna, alati võib juhtuda olukordi, kus midagi tuleb lisaks. Kuid osutatava raviteenuse üldise kalkulatsiooni koostamine peaks siiski võimalik olema.

Seega, kui on teada vastused küsimustele miks, kus ja millal, on patsiendil vaja täita plaanilise välisravi eelloa taotlus, raviarstil täita arstliku konsiiliumi protokoll ja saata need allkirjastatult Tervisekassasse.

Kas välisravi taotlusi menetletakse vajadusel ka kiirkorras?

Mida täpsemalt on dokumendid täidetud, seda kiiremini menetlus sujub. Kui eelloa väljastamiseks vajalikku informatsiooni napib, peame esitama lisaküsimusi seni, kuni vajalik teave on koos. Eriti oluline on kompaktse informatsiooni edastamine siis, kui tegemist on juhtumiga, kus patsient vajab oma terviseseisundi tõttu ravi välisriigis kiiresti. Kiirkorras menetletakse taotlust juhul, kui ravi on vaja osutada loetud tundide või päevade jooksul. Sellekohase kinnituse saadab Tervisekassale patsiendi raviarst Eestis. Taotluse kiirkorras menetlemise eeldus on korrektselt täidetud plaanilise välisravi eelloa taotlus ja konsiiliumi protokoll.

Plaanilise välisravi eelloa kiirkorras menetlemine ei ole põhjendatud, kui terviseseisund ei vaja erakorralist sekkumist, välisriigi raviasutuses on operatsiooni- või konsultatsiooniaeg juba kirja pandud, reisipiletid on broneeritud, kuid taotlust ei ole esitatud piisava ajavaruga.

Plaanilise välisravi eelloaga seotud protsessi on põhjalikult kirjeldatud Tervisekassa kodulehe rubriigis „Arstiabi välisriigis“, kus on ka vastusedkorduma kippuvatele küsimustele. Alati võib ka saata e-kirja või helistada, kui midagi jääb selgusetuks.

Ligikaudu 90% välisravi taotlustest saavad positiivse otsuse ja Tervisekassa katab ravikulud.

Millistel juhtudel eelluba ei väljastata?

Eelluba ei väljastata, kui seadusest tulenevad kriteeriumid ei ole täidetud. Need on kõige töö- ja ajamahukamad menetlused. Menetluse käigus võib selguda, et taotletav ravi või uuring ei ole patsiendile näidustatud. On olukordi, kus patsient ei ole aastaid oma arsti juures kontrollis käinud ja arstile rääkinudki, et soovib ravi välisriigis. Siis tuleb arstile Tervisekassa palve konsiiliumi protokolli esitamise kohta üllatusena. Sellisel juhul peab arst patsiendi terviseseisundit täiendavalt hindama, sest konsiiliumi protokolli koostamiseks on raviarstil vaja teada patsiendi praegust tervislikku seisundit.

Kui arstid ütlevad, et ravi välisriigis ei ole vajalik, tasub neid usaldada. Patsiendi argument, et seda siiski soovitakse, ei ole eelloa väljastamiseks piisav. Mõnikord on taotletav ravi uurimisjärgus või on tegemist eksperimentaalraviga, mille kasu patsiendi tervisele on teadmata või pole seda piisavalt uuritud ja tõendatud. Ka sel juhul võtab menetlus rohkem aega, sest peame lugema teaduskirjandust ja konsulteerima ekspertidega, et aru saada, kuidas ravi inimest aitaks. Keelduva otsuse puhul selgitame alati, miks Tervisekassa ei saa taotletud ravi rahastada. Kui võimalik, siis lisame, millised on teised võimalused. Õnneks ei ole keelduvaid otsuseid palju, me rahuldame ligi 90 protsenti taotlustest. Keeldumiste puhul on peamine põhjus taotletava ravi või ka alternatiivse ravi kättesaadavus Eestis. Võib ju olla nii, et üht või teist haigust ravitakse riigiti erinevalt, aga see ei ole piisav argument taotleda ravi välisriigis. Keelduva otsuse saavad ka need taotlused, kus soovitakse tervishoiuteenust, mis on kõigile patsientidele Eestis kättesaadav tasulise tervishoiuteenusena, ei kvalifitseeru tervishoiuteenusena või kui soovitakse tervishoiuteenust saada kiiremini, kui ravijärjekord Eestis seda võimaldab.

Millised kulud tuleb ravikindlustatul plaanilise välisravi puhul ise kanda?

Nii nagu Eestis, tasub Tervisekassa ka välisriigis vaid meditsiiniliste kulude eest. Majutus, transport ja tõlketeenused ei ole meditsiinilised kulud ja nende eest Tervisekassa tasuda ei saa. Transpordi osas on erandeid, näiteks kui patsiendi tervislik seisund on raske, siis on võimalik kasutada meditsiinilist transporti, mille eest patsient tasuma ei pea. Meditsiinilise (lennu)transpordi vajaduse lepivad kokku välisriigi ja Eesti raviasutused.

05-06-2023 - 05:00 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Noorte vaimset heaolu saab toitumise ja liikumisega toetada
Noorte vaimset heaolu saab toitumise ja liikumisega toetada

Toitumine mõjutab vaimset heaolu

Lisaks piisavale kehalisele aktiivsusele ja unele vajab noorte organism täisväärtuslikuks arenguks mitmekesist ja tasakaalustatud toiduvalikut. Kuigi toitumist on kõige sagedamini seostatud just noorte organismi füüsilise arengu mõjutajana, on ka vaimne heaolu koolinoortel oluliselt toitumisega seotud.

Toitumise ja vaimse tervise vaheliste seostena tuuakse eelkõige välja oomega-3-rasvhapete ja antioksüdantide olulisust, aga ka näiteks B-grupi vitamiinide seost närvisüsteemi toimimisega. Kui aga veidi rohkem uurida, ilmneb, et praktiliselt kõikidel toitainetel on suurem või väiksem roll vaimse tervise toetamisel.

Kuna toit koosneb väga paljudest erinevatest (toit)ainetest, on sageli keeruline öelda, millisel komponendil on suurim mõju või kas mõju on hoopis seotud kogu toitainelise «kompotiga», mida antud toit sisaldab. Seda viimast teooriat kipuvad kinnitama uuringud, mis väidavad, et toidulisandite tarvitamisel analoogne mõju toidust saadud toitainetele puudub või on see oluliselt väiksem.

WHO soovituste järgi peaksid kooliealised noored olema mõõduka kuni tugeva intensiivsega kehaliselt aktiivsed vähemalt tund aega päeva kohta. Soovitatav uneaeg 11-aastastel on 8–9,5 tundi ja 13–15-aastastel 7,5–9 tundi.

Vaimse tervisega seotult toovad erinevad uuringud esile vajadust saada toiduga kindlasti piisavalt järgmisi aineid: vett; valkude koostises olevaid aminohappeid metioniini, fenüülalaniini, trüptofaani (need kolm on asendamatud aminohapped ja neid peab kindlasti saama toiduga) ja türosiini; kaht pikaahelalist polüküllastumata oomega-3-rasvhapet DHA (dokosaheksaeenhape) ja EPA (eikosapentaeenhape) ja suure tõenäosusega ka osasid monoküllastumata rasvhappeid; aeglasemalt imenduvaid süsivesikuid, eriti aga kiudaineid; antioksüdantseid vitamiine A, C ja E ning mineraalaineid seleen, tsink, vask teisi vitamiine (eelkõige folaadid, vitamiinid B12 ja B6, aga ka vitamiinid D, B1, B2, niatsiin) teisi mineraalaineid (kaltsium, magneesium, raud, jood, mangaan, kroom, kaalium); lisaks võivad soodsalt mõjuda bioaktiivsed ühendid, näiteks karotenoidid, glükosinolaadid, polüfenoolid.

Mida sellest keerulisest toitainete rägastikust järeldada või kuidas süüa nii, et kõik need vaimset (aga ka füüsilist) tervist toetavad ained toidust kätte saada?

Tuleks süüa mitmekesist ja tasakaalustatud segatoitu, kus suurem rõhk oleks taimset päritolu toidul (täisteraviljatooted, köögiviljad (sh kaunviljad), marjad, puuviljad, kartul, pähklid-seemned). Mõõdukalt oleks esindatud head asendamatute amino- ja rasvhapete allikad nagu kala, muna, maitsestamata piimatooted ja (linnu)liha. Vaid väga väike osa võiks jääda magusatele-soolastele näksidele (suhkur, mesi, kommid, šokolaad, küpsised, saiakesed jms, jäätis, kohuke, magusad joogid, kartulikrõpsud, küüslauguleivad jne) ning ultratöödeldud (kiir/valmis)toitudele, võimalusel võiks need kõik üldse oma toidulaualt välja jätta.

Eesti noorte vaimne tervis ja selle seosed eluviisiga

Kuigi vaimset tervist käsitletakse üha enam kui psühhosotsiaalset heaolu, võib heaolu kestev puudus viia psüühiliste haigusteni. Viimase kümnendi jooksul on sagenenud vaimse tervise probleemide, nagu kurbuse, masenduse ja depressiivsuse esinemine nii Eesti kui naaberriikide noorte hulgas.

Tüdrukud kogevad vaimse tervise probleeme sagedamini ja see kasvab vanusega nii tüdrukute kui ka poiste hulgas. Enam kui kolmandik 11−15-aastastest Eesti tüdrukutest ja viiendik poistest on kurvad või masendunud sagedamini kui kord nädalas.

Eesti inimarengu aruanne, mis 2023. aastal pühendus vaimse tervise temaatikale, tõi esile ka eluviisi, sh toitumise ja vaimse tervise seosed. Ka Tervise Arengu Instituudi poolt läbi viidud kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu 2021./2022. õppeaasta andmete analüüs kinnitab toitumise, liikumise ja une tähtsust noorte vaimsele tervisele.

Kuna uuringus olid vanemad õpilased just 9. klassist, siis on hea teha ülevaade põhikooli lõpuklasside noortest ja nende viimase kahe nädala enesetundest, kes uuringu hetkel olid 15-aastased. Nimelt  nende seas oli depressiooniriskiga tüdrukuid 29 ja poisse 14 protsenti.

Andmeid analüüsides arvestati ka seda, milline on noore perestruktuur, tema kodus räägitav kõnekeel ning elukoht, kuid need näitajad ei osutunud statistiliselt oluliseks depressiooniriski osas. Depressiooniriskiga noorte osakaal on oluliselt suurem nende seas, kellel oli koolipäevadel ebapiisav uneaeg, kes ei saavuta WHO soovituslikul tasemel kehalist aktiivsust mitte kunagi või teeb seda väga harva ja kelle toitumisharjumused on ebatervislikud.

Alla soovitusliku uneajaga noortest on depressiooni riskiga 20 protsenti, samas kui piisava uneajaga noortest on depressiooniriskiga poole vähem noori. Piisav uni ja liikumine aitab depressiooniriski hoida eemal rohkem tüdrukutel kui poistel.

Oluliselt rohkem on noori vaimse tervise riskiga nende seas, kes koolipäevadel ei söö hommikusööki, kes tarbivad endi sõnul puu- ja köögivilju harva või mitte kunagi, kes tarbivad energiajooke vähemalt kord nädalas ja friikartuleid iga nädal. Soovituslikust vähem köögi- ja puuvilju söönud õpilastel on 1,3−1,5 korda suurem šanss kogeda depressiivsust. Piisavaks koguseks teismeliste puhul loetakse iga päev vähemalt seitsme-kaheksa portsjoni köögi- ja puuviljade söömist, mis on ligikaudu 700−800 grammi.

Nende noorte seas, kes suhkruga karastusjooke ja maiustusi sõid iga päev või üldse mitte, suhkruga karastusjookide ja maiustuste tarbimine noorte depressiooniriski ei mõjutanud. Samas noored, kes ei söönud regulaarselt hommikusööki, kogesid kaks korda sagedamini pikemaajalisi depressiivseid perioode võrreldes nendega, kes ei jätnud hommikusööke vahele. Regulaarne hommikusöögi söömine on seotud lisaks üldise heaoluga, aga ka väiksema riskiga olla ülekaaluline. Ülekaaluliste ja rasvunute seas oli samuti depressiooniriskiga noori enam kui normkaaluliste või alakaaluliste hulgas. Varasemast on teada, et negatiivne kehakuvand on oluliselt seotud ka vaimse heaoluga.

Soovitused õpilasele, perele ja koolile

Selleks, et meie noorte toidulaud oleks mitmekesine ning toitumine toetaks nii vaimset kui ka füüsilist heaolu, saavad palju ära teha nii õpilased ise, kodu kui ka kool. Tervislike valikute toetamine ongi kõige olulisem laste ja noorte seas, kui on välja kujunemas täiskasvanuikka ulatuvad harjumused. Oluline on luua keskkond, kus tervislikke valikuid oleks lihtne teha ning tagada noortele tugi ja võrdsed võimalused.

Soovitused õpilasele

Planeeri oma päevased tegevused, milles on arvestatud aega liikumiseks-treeninguteks, sõpradega suhtlemiseks, õppimiseks, söömiseks.

Mine magama pigem varem kui hiljem, maga piisavalt.

Veeda ekraanide taga aega nii vähe kui võimalik, kindlasti mitte paar viimast tundi enne magamaminekut.

Jälgi, et oleksid kehaliselt mõõdukalt või enam aktiivne vähemalt 60 minutit päeva kohta.

Söö regulaarselt, aga mitte kogu aeg – korralik hommikusöök (nt puder marjadega), soe ja toitev koolilõuna, veidi tagasihoidlikum õhtusöök, lisaks 1-2 vahepala.

Söö mitmekesiselt ja tasakaalustatult – iga päev täistera- või seemneleiba, putru, köögivilju, marju-puuvilju, pähkleid-seemneid, veidi maitsestamata piimatooteid, midagi toidugrupist muna-kala-(linnu)liha.

Aju ei vaja glükoosi, mis tuleb suhkrust-maiustustest. Organism saab glükoosi piisavalt normaalsel söömisel. Piira maiustuste ja magusate jookide tarbimist, need mõjuvad halvasti vaimsele tervisele ning võivad aidata kaasa ülekaalu tekkele.

Energiajook (ega ka kohv) ei ole energia-allikas – see ainult kasutab ära su olemasolevad energiavarud ja kurnab organismi. Mida vähem, seda parem, kuid kindlasti jälgi, et päevane kofeiinikogus kõikidest allikatest (kohv, energiajoogid, tee, šokolaad jt) jääks alla 3 mg kehamassi kg kohta – so umbes 200 mg, aga parem veel, kui alla 100 mg.

Alkohol ei ole põhjuseta alla 18-aastastele keelatud.

Soovitused perele

Hoolitse selle eest, et lapsel oleks söögiajal toitev, mitmekesine ja tasakaalustatud ise valmistatud söök ning vahepaladeks võtta puu- ja köögiviljalõigud.

Valmista söök kodus ise töötlemata toorainetest – rohkem köögivilju ja täisteratooteid, vähem punast liha ning lihatooteid (singid, vorstid, viinerid, peekon, pihvid jne) ära paku üldse.

Magusaid näkse-jooke (sh küpsetisi) ära osta koju, neid võiks süüa nii harva ja vähe kui võimalik.

Kaasa lapsed (juba võimalikult varakult) toiduvalmistamise ja toidu serveerimise protsessi.

Ole eeskujuks – söö ise normaalselt, ära tarvita alkoholi, piira ka enda ekraaniaega, liigu piisavalt – see mõjub hästi ka sinu enda (vaimsele) tervisele.

Veeda võimalikult rohkem aega koos lapsega aktiivselt liikudes ja tegutsedes.

Soovitused koolile

Kool on hariduse andmise ja harjumuste kujundamise koht, sh toitumishariduse ja toitumisharjumuste kujundamise koht.

Õpilaste vaimset (ja ka füüsilist) tervist toetab mitmekesine ja tasakaalustatud toit, mis näeb välja ilus, maitseb hästi, mida pakutakse füsioloogiliselt sobival kellaajal ning mille söömiseks on piisavalt aega.

Vaadake üle oma koolipuhveti valik. Kasvav organism ja aju ei vaja suurtes kogustes suhkrut.

Söögivahetunni võiks ühildada sellele eelneva liikumisvahetunniga.

Leila Oja ja Tagli Pitsi arvamuslugu avaldus 4. juunil 2023 Postimehes.

Valdo Jahilo E, 05/06/2023 - 08:00
Arvamus
05-06-2023 - 04:00 - RSS vood - INTERVJUU| Priit Tampere Viljandi Tervikumi ehitusest: korduvalt on olnud sein ees
Kohaliku tasandi meditsiin peab keskenduma järjest rohkem koostööle, Tervikumis seome nii haigla-, perearsti- kui ka sotsiaalteenused, ütles Viljandi haigla juht Priit Tampere.
02-06-2023 - 12:11% - Rndnd 0002023202302 - GALERII | Pärnu Haigla kõrval avati laste mänguväljak
Möödunud aasta teises pooles valmis Pärnu Haigla kõrvale TÜ Kliinikumi Lastefondi toel mänguväljak erivajadustega lastele. Kuigi mänguväljak valmis juba sügisel, siis suurt pidu ei olnud külma ilma tõttu võimalik väljas pidada ja seetõttu toimus avamine nüüd lastekaitsepäeval.
31-05-2023 - 04:51 - Viimased uudised ja blogipostitused - Meie infotelefon on 2. juunil seoses koolituspäevaga suletud
Meie infotelefon on 2. juunil seoses koolituspäevaga suletud Margarita K, 31.05.2023 - 19:51
Sisu

Head kliendid!​​

Reedel, 2. juunil, töötab meie infotelefon +372 669 6630 seoses koolituspäevaga kuni 11.00.​​

Palume vabandust võimalike ebamugavuste pärast!

31-05-2023 - 09:53 - Uudised - Möödunud aasta paistis silma selle sajandi kõige väiksema sündide ja sünnitajate arvu poolest

2022. aastal sündis Eestis kokku 11 571 last, mis on varasema aastaga võrreldes 1575 lapse võrra vähem, selgub Raseduse infosüsteemi avaldatud andmetest. Erinevus Statistikaameti avaldatud andmetega tuleneb sellest, et sünniregister kogub kõigi Eestis sündinud laste andmeid, olenemata ema elukohariigist, kuid ei kogu Eesti emade välisriigis sündinud laste andmeid.

31-05-2023 - 06:45 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Värskes personaalmeditsiini uudiskirjas: järelkaja konverentsilt „Uus IT-taristu – uued võimalused personaalmeditsiinis“
Värskes personaalmeditsiini uudiskirjas: järelkaja konverentsilt „Uus IT-taristu – uued võimalused personaalmeditsiinis“

Personaalmeditsiini uudiskirja mai number keskendub projekti „Personaalmeditsiini rakendamine Eestis“ lõpukonverentsi „Uus IT-taristu – uued võimalused personaalmeditsiinis“ kajastamisele.

PerMedi konverents

25. mail toimunud konverentsil kohtusid tervishoiutöötajad ja projekti alguse visiooni juures olnud inimesed, nelja aasta jooksul projekti panustanud tippspetsialistid ning väliskülalised, kes andsid edasi oma mõtteid ja kogemusi.

Konverentsil vaadati tagasi lõppevale projektile, arutleti Eesti riikliku personaalmeditsiini valminud taristu võimaluste üle, ja sellegi üle, mida toob see kaasa tervishoiutöötajatele ning elanikele. Loe lähemalt: noppeid kõlama jäänud mõtetest ettekannetest ja aruteludest.

Innustust saadi ka väliskogemusest. Väga huvitav oli kuulata, millega tegeletakse Soomes, mis on laiemalt toimumas Euroopas ning kuidas Eesti tegemised sobituvad Euroopa suurde plaani, sellest andis ülevaate Tommi Nyrönen. Loe lähemalt: Tommi Nyrönen: riikidevaheline andmete jagamine toob kasu kõigile

Väga õpetlik oli seegi, kuidas on Taanis käima lükatud personaalmeditsiini teenused, millest rääkis põhjalikult Lene Cividanes. Loe lähemalt: Lene Cividanes: Taani personaalmeditsiini edu võti oli seaduste loomine ja piisav rahastus

meelike.tammemagi K, 31/05/2023 - 09:45
Uudis
31-05-2023 - 04:57 - Uudised - Värskes personaalmeditsiini uudiskirjas: järelkaja konverentsilt „Uus IT-taristu – uued võimalused personaalmeditsiinis“

Personaalmeditsiini uudiskirja mai number keskendub projekti „Personaalmeditsiini rakendamine Eestis“ lõpukonverentsi „Uus IT-taristu – uued võimalused personaalmeditsiinis“ kajastamisele.

Loe edasi...

31-05-2023 - 03:56 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Veipimine on keelatud seal, kus ka suitsetamine pole lubatud
Veipimine on keelatud seal, kus ka suitsetamine pole lubatud

Paraku näitab aga reaalsus, et seda seadust kiputakse eirama. Üks põhjus võib olla selles, et inimesed lihtsalt ei tea seadust. Teisalt võib põhjuseks olla e-sigaretil puuduv ebameeldiv lõhn ja maitse, mistõttu tajutakse veipimist vähem ohtlikuna nii iseendale kui ka kõrvalseisjatele.

Passiivseks suitsetamiseks peetakse olukorda, kus mittesuitsetav inimene viibib kellegi teise tubaka tarvitamise tõttu tubakasuitsuga saastatud keskkonnas. Tänapäeval ei saa passiivsest suitsetamisest aga rääkida ainult tubakasuitsu kontekstis. Tavasigarettide kõrvale on kasutusele tulnud e-sigaretid, millest väljuv aerosool ei ole küll tubakasuits, kuid sisaldab sellegi poolest erinevaid keemilisi ühendeid, mis ohustavad nii tarvitaja kui kõrvalseisja tervist. Selle tõttu on uute toodete turule tulek nõudnud ka vastavaid seadusemuudatusi.

Uuringuandmeid, mis hindavad e-sigareti aerosooli mõju kõrvalseisjale, koguneb aina juurde

Uuringud, kus on olnud fookuses e-sigarettide mõju uurimine õhu kvaliteedile ja tervisele näitavad, et enam kui 70% sisse hingatavast e-sigareti aerosoolist hingatakse lõpuks ka välja, levides seejärel kõrvalseisjateni või teiste samas ruumis viibijateni.

Hetkel ei ole veel piisavalt uuringuid, et öelda, mil määral e-sigareti passiivne suitsetamine võrreldes tavasigaretiga tervist pikaajaliselt mõjutab, sest tervisekahjude väljakujunemine ning seoste uurimine võtab aega. Sellegipoolest on teada, et e-sigaretid sisaldavad mitmeid organismile mürgiseid aineid ning on leitud, et e-sigareti aerosool võib olla ohtlik ka kõrvalseisjatele või samas ruumis viibijatele, eriti neile, kes ise ei ole suitsetajad ega e-sigareti tarvitajad. 

Samas e-sigarettide mõju uurimise uuringus leiti, et aerosool, mida hingab otse sisse e-sigareti tarvitaja ja aerosool, mida hingab sisse passiivne suitsetaja, on sarnase keemilise koostisega. Seega võib arvata, et selle tervist kahjustav mõju on nii tarvitajale kui kõrvalseisjale sarnane. Erinevus on vaid sisse hingatavas koguses ja ainete kontsentratsioonis - tarvitaja hingab sisse palju suuremaid koguseid.

Võrreldes tavasigaretiga on e-sigareti keemiliste ühendite kontsentratsioonid üldiselt madalamad, kuid erinevad uuringud on toonud välja, et e-sigareti aerosoolides on märkimisväärses koguses aurustunud propüleenglükooli, taimset glütseriini, nikotiini ja mürgiseid aineid nagu aldehüüdid ja raskemetallid, mis võivad sattuda ka mittesuitsetajate hingamisteedesse. 2022. aastal avaldatud uuringus leiti, et kokkupuude e-sigareti aerosooliga on seotud nii bronhiidi sümptomite kui ka õhupuuduse tekkega noorte täiskasvanute hulgas, sealjuures eriti nende hulgas, kes ise ei suitseta ega veibi.

E-sigaret ja õhukvaliteet siseruumis

E-sigareti aerosool mõjutab siseruumis suitsetades tugevalt ruumi õhukvaliteeti. 2021. aastal avaldatud uuringus leiti, et e-sigareti suitsetamine siseruumis suurendas ohtlike peenosakeste arvu ümbritsevas ruumis. Samuti, sarnaselt tavasigaretist tuleneva tubakasuitsuga, ladestuvad ka e-sigareti aerosooli jäägid pindadele, mis omakord võivad mõjutada nendega kokkupuutuvate inimeste tervist.

2019. aasta uuringus tehti katseid, mil määral kandub e-sigaretipoes väljahingatav aerosool edasi samas hoones asuvatesse teistesse jaemüügiasutustesse ja mil määral ladestub see pindadele. Tulemustest selgus, et üks päev peale kokkupuudet leiti teistest samas ärihoones paiknevatest ruumidest nikotiini ja teiste alkaloidide jääke. Samuti leiti pindadelt ka teisi e-sigareti vedelikus sisalduvaid kantserogeenseid aineid ja seda nii lühikese kui ka pikema kokkupuuteaja jooksul. Seega võib arvata, et väljahingatav e-sigareti aersool ei mõjuta vaid samas ruumis paiknevaid inimesi, vaid see võib potentsiaalselt läbi kütte ja ventilatsiooniseadmete liikuda edasi ka teistesse ruumidesse ning ladestuda sealsetele pindadele. Nikotiini ladestumist pindadele peale e-sigareti suitsetamist on leitud ka teistes uuringutes. Neid teadmisi silmas pidades tuleb eriti ettevaatlik olla keskkonnas, kus viibivad või liiguvad väikesed lapsed, lapseootel naised või kaasuvate haigustega inimesed. Neid teadmisi silmas pidades tuleb eriti ettevaatlik olla keskkonnas, kus viibivad või liiguvad väikesed lapsed, lapseootel naised või kaasuvate haigustega inimesed.

Passiivsest veipimisest ei tohiks saada norm

Avalikus ruumis kehtivad reeglid aitasid kujundada ühiskonna suhtumist suitsetamisse ja see on kindlasti abiks ka veipimise ohjeldamisel erinevates keskkondades. Tubakaseadus annab selleks juba täna aluse. Eelkõige on oluline, et inimesed järgiksid neile seadusega kehtestatud reegleid, kuid suur potentsiaal on ka ettevõtetel, kes saavad kujundavad oma tubaka- ja nikotiinivaba poliitikat.

Veipimise mõjust töökohtadel tehtud uuringutes on leitud, et töökohal veipimine võib mõjuda halvasti nende inimestele pingutustele, kes üritavad suitsetamisest loobuda ning suurendab taas suitsetamisega alustamise riski nende hulgas, kes juba on loobunud. Seega tasub tööandjatel üle vaadata ja vajadusel uuendada suitsetamist ja e-sigareti tarvitamist puudutavad reegleid. Ettevõtete sisekorra eeskirjad võiksid olla seadusega kooskõlas ning tähelepanu tuleks pöörata ka kohtadele, kus suitsetamine ja veipimine on keelatud, et seal oleksid kasutusel mõlemale tegevusele viitavad keelumärgid. Sageli kasutatakse siiani vaid suitsetamist keelavaid silte.

Lõpetuseks, kuid sugugi mitte vähem oluline on ka mittetarvitajate suhtumine antud teemasse, sest e-sigarette kasutab tegelikult ainult väike osa meie ühiskonnast. 2022. aasta Täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu andmetel tarvitas igapäevaselt e-sigaretti 4.4% elanikkonnast. On tähtis, et mittetarvitajad seisaksid ka ise oma õiguse eest hingata saastumata õhku. Veipijatele tuleb anda julgelt ja sõbralikult märku, et nad läheksid eemale ja austaksid teiste inimeste õigust puhtale õhule. Enamus veipijaid on kindlasti mõistvad ja saavad sellest aru.  

Tiina Kuusik, TAI vanemspetsialist

Lugu ilmus 31. mail 2023 ERRi portaalis Novaator.

Kasutatud kirjandus:

Goniewicz, M. L., and L. Lee. Electronic Cigarettes Are a Source of Thirdhand Exposure to Nicotine. Nicotine & Tobacco Research 17, no. 2 (February 1, 2015): 256–58.

Jonas, Andrea. Impact of Vaping on Respiratory Health. BMJ, July 18, 2022, e065997.

Li, Liqiao, Yan Lin, Tian Xia, and Yifang Zhu. Effects of Electronic Cigarettes on Indoor Air Quality and Health. Annual Review of Public Health 41, no. 1 (April 2, 2020): 363–80.

Reile R, Veideman T. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring 2022. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2023.

Shearston, Jenni A, James Eazor, Lily Lee, M J Ruzmyn Vilcassim, Taylor A Reed, Deborah Ort, Michael Weitzman, and Terry Gordon. Effects of Electronic Cigarettes and Hookah (Waterpipe) Use on Home Air Quality. Tobacco Control 32, no. 1 (January 2023): 36–41.

Talat Islam, Jessica Braymiller, Sandrah P Eckel, Feifei Liu, Alayna P Tackett, Meghan E Rebuli, Jessica Barrington-Trimis, and Rob McConnell. Secondhand Nicotine Vaping at Home and Respiratory Symptoms in Young Adults. Thorax 77, no. 7 (July 1, 2022): 663.

Tubakaseadus (04.05.2005). RT I, 07.03.2023, 19

Valdo Jahilo K, 31/05/2023 - 06:56
Arvamus
31-05-2023 - 03:38 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Möödunud aasta paistis silma selle sajandi kõige väiksema sündide ja sünnitajate arvu poolest
Möödunud aasta paistis silma selle sajandi kõige väiksema sündide ja sünnitajate arvu poolest

Kokku sünnitas eelmisel aastal 11 396 naist (möödunud aastaga võrreldes 1503 naist vähem): 11 224 juhul sündis üks laps, kaksikuid sündis 169 ning kolmikuid 3 korral. Mitmiksünnituste osa oli 1,5% kõikidest sünnitustest. Kõikidest mullu sünnitanud naistest oli 11 363 naise elukohariigiks Eesti, 33 naise elukoht oli välisriigis. Enneaegseid (raseduskestusega alla 37 nädala) sünnitusi oli 537, neist omakorda 144 sünnitust oli raseduskestusega alla 34 nädala. Kõikidest sünnitustest moodustasid enneaegsed sünnitused 4,7%.

Elussündide arv 1000 fertiilses eas (15–49) naise kohta oli 40,2, mis on võrreldes eelmise aastaga langenud: 2021. aastal oli vastav näitaja 46,6. Poisse sündis mõnevõrra rohkem kui tüdrukuid (vastavalt 51,5% ja 48,5%). Surnult sündis 26 last, mis moodustas 0,2% kõikidest sündidest. Sündinud laste keskmine sünnikaal oli 2022. aastal 3523 g ja keskmine sünnipikkus 51 cm. Ajavahemikul 1992–2022 on vastsündinute keskmine sünnikaal suurenenud 88g võrra – 1992. aastal oli see 3435 g, 2022. aastal 3523 g.

12. tervishoiuasutuste sünnitusosakondades sündis 11 438 last, neist kõrgema etapi sünnitusabi osutavates tervishoiuasutuses 8534 last.

Loomulikul teel sünnitas 8356 naist. Vaakum- ja tangsünnitusi oli 640 ning keisrilõige tehti 2400 sünnitajale, neist plaaniline keisrilõige 756 sünnitajale. Keisrilõigete osakaal kõigist sünnitustest oli 21,1%.

Sünnitajate keskmine vanus on alates 1992. aastast pidevalt suurenenud. Ajavahemikul 1992–2022 suurenes esmassünnitajate keskmine vanus seitsme aasta ja korduvsünnitajate keskmine vanus viie aasta võrra. Kui 1992. aastal olid esmasünnitaja ja korduvsünnitaja keskmine vanus vastavalt 22,7 ja 28,3 aastat, siis eelmisel aastal olid need vastavalt 29,4 ja 33,2 aastat.

Alates 1992. aastast on sünnituste arv on enim tõusnud üle 35-aastaste naiste hulgas ning langenud 20-24- ja alla 20-aastaste vanuserühmades. Kõige rohkem lapsi (4029 last) sündis 2022 aastal 30–34-aasta vanustel naistel.

Sündide statistika on avaldatud Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika andmebaasis, täiendavad andmed sündide ja sünnituste kohta avaldatakse 29.06.2023.

elussündide arv 2022

Valdo Jahilo K, 31/05/2023 - 06:38
Uudis
30-05-2023 - 09:19 - Viimased uudised ja blogipostitused - Juhised libameditsiini ja libaeksperdi tuvastamiseks
Juhised libameditsiini ja libaeksperdi tuvastamiseks Margarita T, 30.05.2023 - 12:19
Sisu

Libaeksperdid esinevad usinasti raamatukogudes, koolides, lasteaedades ja mujal avaliku rahaga toimivates asutustes. Pahatihti on libaeksperdi tõsiseltvõetavuse tõendamiseks rida erinevaid täiendkoolitusi ja ilma taustateadmisteta on vahel päris raske eristada, kas tegemist on tõelise või libaeksperdiga. Koostasime mõned lihtsad (kuigi mitte alati 100% tõhusad) kontrollküsimused, mille abil libaeksperti ära tunda.

JUHISED LIBAMEDITSIINI JA LIBAEKSPERDI TUVASTAMISEKS

Libameditsiini viljelejad ja isehakanud vaimse tervise nõuandjad saavad Eestis laialdast kõlapinda. Osa nende ärimudelist on oma teooriate levitamine loengute, töötubade ja konverentside kaasabil. Libameditsiini esindajad on usinad esinejad raamatukogudes, muuseumides, lasteaedades, koolides.

Tervist, sealhulgas vaimset tervist puudutavad nõuanded peavad tulema selleks vastava väljaõppe saanud inimestelt. Puudulike teadmiste pinnalt antud soovitused võivad olla parimal juhul kasutud, halvimal juhul ohtlikud. Avaliku raha peal toimivad asutused peaksid püüdma maksimaalselt tõrjuda libameditsiini ja tervisealast väärinfot ning käesolevate nõuannetega püüame anda selleks lihtsaid tööriistu.

Kuidas ära tunda, kas tegemist on libameditsiini edendamisega? Siinsed lihtsad küsimused ei ole küll 100% tõhusad, aga pakuvad jämeda sõela, mis filtreerib välja suure osa libaekspertidest.

  1. Kas esinejal on olemas vähemalt baasharidus selles valdkonnas, mida ta käsitleb? Terviseteemadel võiks sõna võtta arstid, õed, ämmaemandad, füsioterapeudid. Vaimsest tervisest võiks rääkida psühholoogid, psühhiaatrid, vaimse tervise õed, peaasi.ee ning Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsiooni (VATEK) spetsialistid. Äärmiselt alarmeeriv on, kui terviseteemalist loengut tulevad pidama näiteks majandust, juurat või raamatupidamist õppinud inimesed või kui vaimse tervise teemadel annavad isikliku kogemuse pinnalt nõu suure abistamissooviga, kuid ilma põhjalikuma väljaõppeta inimesed.
  2. Kogemusnõustajad on väärtuslikud abilised mitmete murede korral, kuid nende väljaõpe annab pädevuse ainult selleks, mida nimi ütleb: oma kogemuse jagamiseks ja teisele inimesele toe pakkumiseks. Tervisehariduseta kogemusnõustajad ei ole pädevad haigusi diagnoosima või ravima.
  3. Kas esineja hariduskäigus on alarmeerivaid signaale? Tungivalt soovitame ettevaatusega suhtuda sellesse, kui esineja haridustees puuduvad vastava teema osas riiklikult kinnitatud õppekavaga asutused. Ükskõik kui edev loetelu täiendkoolitustest ei kompenseeri puuduolevat süsteemset tervisealast baasharidust.
  4. Kas tegemist on juba varem teadaoleva petisega? Esineja kiire taustaotsinguga võib välja tulla varasem osalemine püramiidskeemides, rahalised mahhinatsioonid, inimeste seksuaalne kuritarvitamine vm pettused.
  5. Millised on esineja majandushuvid ja kas tal on ühist majandustegevust kahtlasi huve omavate isikutega? Seda saab kontrollida väga hõlpsalt aadressil https://ariregister.rik.ee/est
  6. Kas esineja esindab mingit probleemset koolkonda, mille kohta on tõenduspõhise meditsiini esindajatel tõsiseid etteheiteid? näiteks: homöopaatia, MMS, osteopaatia, meditsiinimeedium, konstellatsioon, NLP (neurolingvistiline programmeerimine), reiki jpm?

Meelelahutuse nime all ei pea avaliku rahaga toetama inimeste tervisele või majanduslikule olukorrale potentsiaalselt ohtlike sõnumite levitamist. Astroloogia võib olla lõbus ajaviide, aga kui selle põhjal hakatakse terviseotsuseid tegema või muutma rahalist käitumist, siis sellele ei pea õlga alla panema koolides, raamatukogudes ja teistes teadmistepõhise riigi alusväärtusi kandvates asutustes.

Allikas: Eesti Perearstide Selts

28-05-2023 - 09:00 - Viimased uudised ja blogipostitused - Endoproteesimise teekond tagab, et operatsiooni vajavad inimesed jõuaksid selleni võimalikult kiiresti
Endoproteesimise teekond tagab, et operatsiooni vajavad inimesed jõuaksid selleni võimalikult kiiresti Vivika Tamra E, 29.05.2023 - 00:00
Endoproteesimine

Meditsiiniuudised kirjutab, et mai algul peetud endoproteesimise teekonnale pühendatud konverentsil jäi kõlama, kuidas inimesed jõuavad puusa- või põlveliigese vahetamise oeratsioonile varasemast kordi kiiremini.

Tervisekassa eriarstiabi teenuste osakonna juhi Tiina Satsi sõnul võeti endoproteesimise raviteekonna loomisel eeskuju Rootsist, millel oli selles hea kogemus. Projekti hakati ette valmistama mullu, lähtudes väärtuspõhise tervishoiu mudelist. Juhtprojekti eesmärk oli parandada endoproteesimist vajava inimese elukvaliteeti optimaalsete kuludega läbi raviteekonna terviklikkuse ja inimkesksuse parandamise ning tööprotsesside optimeerimise.

Algul kaardistati hetkeolukord: selgitati välja probleemid, mida oli suures pildis kolm - järjekordade haldamine, teekonna planeerimine ja puudulikud nõustamisteenused. Seejärel töötati välja raviteekond, valiti mõõdikud ja loodi tasustamismudel, hakati korrastama järjekorda ning raviteekonda piloteerima.

Ajakava kohaselt kogutakse 2023.-2024. aastal valim, 2025. aastal jõuab viimane patsient teekonna lõppu, 2026. aastal projekti hinnatakse ja jätkatakse selle rakendamist ning 2027. aastal hakatakse rakendama täiendatud raviteekonda.

"Lähtekohaks oli asjaolu, et järjekord ortopeedi vastuvõtule oli üks pikemaid – 55 päeva – ning mitmed vastuvõtud olid tegelikult välditavad ehk patsient oma küsimustele ortopeedilt abi ei saanud. Operatioonijärjekord oli üks pikemaid OECD riikides, mille suutsime vähendada 16 500 pealt 4500le," rääkis Sats.

Kuna eemärk oli, et operatsiooni vajavad patsiendid saaksid lõikusele võimalikult kiiresti, oli ainsaks lahenduseks Satsi sõnul kogu raviteekonna ja järjekorra korrastamine. Lepiti kokku, et ortopeedi vastuvõtule suunatakse patsiendid, keda konservatiivne ravi ei ole aidanud ja kes saavad proteesimisest abi. Hindamiseks võtsid perearstid kasutusele Oxfordi skoori küsimustiku, mille täitmine küll algul perearstides nurinat põhjustas, ent mille link on tulevikus plaanis panna perearsti programme otsustustukke ja kunagi võiks patsient seda üldse ise täita saada.

"Esimese kvartali põhjal näeme, et asutused on ühendust võtnud 1400 patsiendiga, kellest 74% jätkab teekonda raviasutuses, 19% ei soovi operatsiooni lähiaasta jooksul ja eemaldati järjekorrast, 3% ei olnudki enda teada asutuse järjekorras ja 4% suunati terviseseisundi hindamiseks tagasi perearstile," kirjeldas Sats.

"Kui me samasuguse tempoga liigume, saame selle aasta jooksul järjekorra korrastatud. Arvestades, seda, et üle 20% inimestest on järjekorrast ära kustutatud ja aastas opereerime umbes 3500 patsienti, peaks selle aasta sees olema võimalik kõik patsiendid ära opereerida ja ette võtta ka uusi patsiente. Saan aru, et muudatused on osapooltele rasked ja töömaht suurenenud, aga juba on näha stabiliseerumist," lõpetas ta positiivsel noodil.

Perearsti vaade: saagu selgus!

Perearstide seltsi esindaja doktor Reet Laidoja sõnul selgus endoproteesimisele suunamise analüüsi käigus, et probleeme oli väga palju: patsiendid pandi järjekorda eri alustel ja sageli korraga mitmesse haiglasse, ei hinnatud piisavalt kiirema sekkumise vajadust ega kaasuvaid tervislikke seisundeid, operatsiooniks ettevalmistumine ei olnud küllaldane ning asutuste käsitluspraktika operatsiooni eel ja järel oli erinev.

"Juhtprojekti käigus lisatakse patsient järjekorda kokkulepitud kriteeriumide alusel, talle määratakse konkreetne operatsiooni aeg, kusjuures saatekiri saab olema näha digiloos ning viiakse kontrolli alla tema kaasuvad haigused. Kõigi osapoolte rollid saavad olema selged ning lõpuks on rahul nii patsient, pere- kui ka eriarst," rääkis Laidoja.

Laidoja sõnul muutus projekti käivitumisega tänavu aasta algusest see, et endoproteesimisele saab suunata ainult läbi e-konsultatsiooni teenuse ning määrati ära konkreetsed kriteeriumid, millega inimest on üldse mõtet endoproteesimisele saata, näiteks artroosi aste 3-4 või küsimustiku tulemus 29 punkti. "Hindamine oli üks emotsionaalsemaid teemasid. Oluliselt suurenes ka perearstide vastutus, näiteks kaasuvate haiguste ohjamise ja üldtervise hindamise, hambaarstile või eelneva füsioteraapiasse saatmise või patsiendi operatsiooniga nõusolekus veendumise osas," selgitas ta.

Laidoja sõnul on juhtprojekti käigus juba paranenud see, et lähtutakse eesmärgist suunata patsient teekonnale kuue kuu jooksul, mis on parem kui 2-3 aastat teadmatuses ootamist. Ta soovitab aprillist tagasiulatuvalt tasustatavaks muutunud küsimustiku täitmiseks (kood 4506A, toim) kasutada pereõdesid ning avaldab lootust, et ka saatekirjad jõuavad probleemideta digilukku. "Ootaksin teekonnalt ka läbipaistvust. Meil on suurepärane digilugu, mille uues väljanägemises võiks teekond saada paremini valgustatud, et nii patsiendile kui ka tema perearstile oleks selge, kus ja mis seisus patsient teekonnal on," lisas doktor.

Ortopeedi vaade: vihikujärjekordadest optimaalse ravini

Endoproteesimise teekonnaga sisuliselt selle kujundamise algusest saadik seotud olnud Tartu Ülikooli Kliinikumi ortopeedi Hardi Kaljuranna kinnitusel aitab teekond paremini organiseerida ortopeedide tööd, et ravinäidustusega patsient saaks abi hetkel, kui vahelesekkumine teda kõige rohkem aitab ja olla õnnelik ka pärast lõikust.

"Küsimusele, milline patsient vajab endoproteesimist saab kõige paremini vastata kirurgilise ravi püramiidi abil: liigese elus tähtsaim on ennetus (toitumis- ja liikumisharjumused, kehakaal ja teadlikkus), millele järgnevad liigesesisesed süsted, taastusravi, episoodiline valuravi ja vajadusel harjumuste korrigeerimine. Eelviimane aste on valuravi, taastusravi ja vajadusel abivahendid ning lõpuks kirurgiline ravi," rääkis Kaljurand.

Enne teekonda olid tema sõnul järjekorras tuhanded patsiendid eri staadiumis osteoartroosiga, kusjuures järjekorda peeti haiglas vihikus, prioritiseeritus oli üsna subjektiivne, operatsioonile kutsumine hõlmas inimfaktorit, operatsioonid jäid seni avastamata seisundite tõttu sageli ära, patsiendid olid probleemse raviteekonna tõttu stressis, tagasiside ei olnud standartne ja järelkontroll toimus raviastutuste kehtestatud korra kohaselt.

Kaljurand ütles, et standard koostati, et järjekorras oleksid vaid operatsiooni vajavad ja opereeritavad patsiendid, kelle ravi saaks toimuda optimaalse aja jooksul ning et ühtse standardi alusel saadav tagasiside oleks objektiivne, võimaldamaks teha järeldusi ravitegevuse ja süsteemi pädevuse kohta. "Standard tagab ka selle, et teekonna eri etappides patsienti käsitlevatel inimestel on selge ülevaade vajalikest tegevustest, e-konsultatsiooni saatekirjal on piisav patsiendi seisundi kokkuvõte, operatsiooniplaanid täituvad prioriteedi alusel ja plaanilise ravi tõrked vähenevad," lisas doktor.

"Juba praegu on näha, et lähenemine kirurgilist ravi vajavale patsiendile on sujuv ja struktureeritud, meieni jõudnud patsiendid on rahul ja väga suuri segadusekohti ei ole näha olnud. Eriti tore on näha, et e-konsultatsioonide läbivaatamisel näeme küll patsiente, keda saab veel muude vahenditega aidata, aga need, kes on tõesti hädas, jõuavad meieni optimaalsel hetkel ja me saame nad tagasi ellu aidata," rääkis Kaljurand. "Patsiendid läbivad teekonnal individuaalse seisundi eeldatavad "punktid" ehk preoperatiivsed visiidid, uuringud ja postoperatiivse taastusravi ning saavad õigeaegseima ja parima ravi," lisas ta.

Pilootprojekti rakendamisel on suurimaks tõrkeks Kaljuranna sõnul olnud vana järjekorra käsitlemine: see võtab tohutu aja ja inimressursi, kuna vana järjekorraga tegelejad peavad tegelema ka uute e-konsultatsioonide ja uue järjekorra käima tõmbamisega. "Aga asi on juba normaliseerumas, me saame aru, milleks see hea on ja eeskätt kellele neid asju kõige rohkem vaja on," kinnitas ta.

"Probleeme on tekitanud ka see, millised patsiendid on juba järjekorras ja millised peaks sinna lisama, kas järjekorras olijatega tuleb tegeleda ja kes seda tegema peaks. Samuti on küsitud, kas patsiendi seisundi muutus näidustab uue konsultatsiooni raviasutusega ja millisele patsiendile standard rakendub," rääkis Kaljurand.

"Ka e-konsultatsioonide saatekirjade informatiivsus on järjest paranenud. Samuti on selgeks saanud järelraviga seonduv: praegu suunatakse sellele haiglast saatekirjaga ainult juhul, kui patsient vajab meditsiinilisel näidustusel saatekirja järelraviks, teised patsiendid lähevad perearsti saatekirjaga," selgitas doktor.

Kokkuvõtvalt peaks teekonnale suunamine Kaljuranna sõnul olema arusaadavam ja lihtsam nii arstidele kui ka patsientidele, riskid saavad punkte järgides minimeeritud ning ravimeeskonna liiikmed läbi tagasisidestamise pakkuda parimat ravi.

Loe pikemalt Meditsiiniuudisest.

26-05-2023 - 09:52 - Terviseamet - ARUANNE SAAREMAA INIMESTELE: Kuidas lahendati Kuressaare veekriisi?
7. mail 2023 vallandus Saaremaal Kuressaares joogivee saastumise tõttu viimase 30 aasta suurimaid nakkuspuhanguid. Terviseamet teeb toimunust ülevaate ning selgitab juhtunu tagamaid – millised olid kriisi lahendamise suurimad probleemid ning miks reageeriti sündmusele alles siis, kui kümned haigestunud inimesed juba haigla poole pöördusid.   FAKTID, TEGEVUSED JA ÕPIKOGEMUSED: Terviseameti ülevaade Kuressaare veekriisi lahendamisest   Kadri Juhkam Terviseameti Lääne regionaalosakonna juhataja     Leena Albreht Terviseameti keskkonnatervise osakonna juhataja     Juta Varjas Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna peaspetsialist     Imre Kaas Terviseameti kommunikatsiooniosakonna juhataja         Neljapäev, 4. mai 2023 Kuressaares Kalevi tänaval purunes kanalisatsioonitoru vahetamise käigus suur veemagistraaltoru. Tekkis oht joogivee fekaalseks saastumiseks. Torustike parandamise järel veeproove ei võetud ning Terviseametit intsidendist ei teavitatud, kuigi selliste juhtumite puhul on info edastamine kohustuslik. Kadri Juhkam: Veekäitleja on eksimust tunnistanud ning teinud edasiselt igakülgset koostööd kriisiolukorra lahendamiseks. Olukorrale hinnangu andmiseks ja tulevikus analoogsete juhtumite ärahoidmiseks on Terviseamet alustanud riiklikku järelevalvemenetlust. Leena Albreht: Õigeaegsel teavitamisel ja veeintsidendi tõttu kohustuslikult võetavate veeproovide olemasolul oleks elanikkonnale nii vajalik teavitus toimunud vähemalt 48 tundi varasemalt. Kohustus vee kvaliteedi tagamiseks tuleb veeseadusest ning taolise avarii puhul on elementaarne, et vahetult pärast õnnetust võetakse veeproove, sest muul viisil ei saa kvaliteedis veenduda. Juba veeavarii ise on alus saastuse kahtluseks. Veeseaduse § 85 järgi peab joogivesi vastama ministri määrusega kehtestatud nõuetele ning sama seaduse § 87 lg 4 sätestab joogivee käitleja peamised kohustused: teeb joogivee saastatuse või saastatuse kahtluse korral järelevalveametniku nõudel lisauuringuid; uurib joogivee kvaliteedinõuetele mittevastavuse põhjusi, rakendab vajalikke abinõusid puuduste kõrvaldamiseks ning teavitab puudustest viivitamata tarbijaid ja käitlemise asukoha järgset Terviseameti struktuuriüksust; teavitab Terviseametit joogivee saastamisest või vee andmise katkestamise igast juhtumist, mis kestab üle 24 tunni.     Laupäev, 6. mai Kuressaare haiglasse pöördusid südapäeva paiku esimesed patsiendid, kes kurtsid kõhuvalu, kõhulahtisuse ja iivelduse üle. Mõnel patsiendil esines veriroe, mis viitas nakkuslikule haigustekitajale.    Pühapäev, 7. mai Kell 9.30 Kuressaare Haigla erakorralise meditsiini osakonna (EMO) juhataja Mihkel Laidna pöördus Terviseameti Saaremaa vaneminspektori Piret Tõlli poole ja teatas hüppeliselt kasvanud gastroenteriidi sümptomitega pöördumistest EMO poole. Kuivõrd info Kalevi tänava veeavariist käis mõni päev varem meediast läbi, võttis inspektor seda arvesse ühe võimaliku seosena, mille suunas liikuda. Sel hetkel ei välistatud muid saasteallikaid – mõni suurem üritus, toidupuurkaevu saastumine jne. 10.10 Terviseameti Saaremaa inspektor Brita Uussaar alustas epidemioloogilise uuringuga, mille eesmärk oligi välja selgitada nakatumise allikas, levikutee ja levikumehhanism. See tähendas haigestunud inimeste küsitlemist ja suunamist kliiniliste analüüside tegemisele. Juta Varjas: Terviseamet võttis kiirelt ühendust viie haigestunuga, kelle küsitlemise ja haigla poolt antud info alusel ei olnud alust arvata, et tegemist võib olla ühel üritusel osalejatega. Kõik nad olid erinevatest Kuressaare piirkondadest. Esialgne info kinnitas, et kõik küsitletud tarvitasid eelnevatel päevadel Kuressaare veevärgist tulnud joogivett ja seega sai üha enam kinnitust kahtlus, et probleem võib olla joogivees. 11.22 Haigla poole oli selleks hetkeks pöördunud 20 patsienti. Juta Varjas: Oli üksikjuhtumeid ja ka terve perekonnaga haigestumisi. 11.27 Terviseameti Lääne regionaalosakond võttis ühendust Kuressaare Veevärk ASi valvetelefoniga, paludes teavitada juhtunust ettevõtte juhatust. 11.31 Facebookis ilmus dr Mihkel Laidna postitus, milles ta andis teada haigestumistest ja hoiatas Kuressaare vee joomisega seotud võimalike ohtude eest. 20 minutit hiljem vahendas sõnumit kohalik ajaleht Saarte Hääl. 11.45 Kuresaare Veevärgi juhatuse liige Aivar Sõrm võttis ühendust Terviseameti Saaremaa inspektoriga, kes palus ettevõttel teavitada Kuressaare elanikkonda võimalikust ohust, samuti edastada info vallale. Selgus, et viimased veeanalüüsid võeti trassist 18. nädala alguses ja siis olid analüüsid korras. Niisiis sai kinnitust, et peale 4. mail toimunud veeavariid ja ulatuslikku veekatkestust ei ole uusi joogivee kvaliteedianalüüse võetud. Leena Albreht: Kuivõrd Kuressaare Veevärk on elutähtsa teenuse osutaja, siis peab joogiveekäitlejal olema tehtud riskianalüüs ja toimepidevusplaan olukorraks, kui joogivesi saastub. Selle üle, kas vastavad plaanid on olemas, teeb järelevalvet kohalik omavalitsus. Terviseamet kui pädev asutus joogivee valdkonnas saab osaleda ohuolukordadele reageerimise hoiatussüsteemide väljatöötamisel.  Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus § 7 lg (11) sätestab: Vee-ettevõtja, kes osutab teenust vähemalt 10 000 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksuses ning kes osutab teenust ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemi kaudu, millega on ühendatud vähemalt 10 000 elanikku, on hädaolukorra seaduse § 36 lõike 4 punktis 3 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja.   Hädaolukorra seadus § 38 lg 3 sätestab, et elutähtsa teenuse osutaja on muu hulgas kohustatud: koostama enda osutatava elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani käesoleva seaduse §-des 39 ja 40 sätestatu kohaselt; osalema hädaolukorra lahendamises hädaolukorra lahendamise plaani kohaselt;   Hädaolukorra seadus § 36 lg 4 sätestab:   Kohaliku omavalitsuse üksus, kelle korraldatavat teenust osutab elutähtsa teenuse osutaja ja kelle territooriumil elab rohkem kui 10 000 elanikku, korraldab oma haldusterritooriumil järgmiste elutähtsate teenuste toimepidevust:   kaugküttega varustamine;   kohaliku tee sõidetavuse tagamine;   veega varustamine ja kanalisatsioon.   Hädaolukorra seadus § 37 sätestab:   Elutähtsa teenuse toimepidevust korraldava asutuse kohustused (antud juhul Saarema Vallavalitsuse ülesanded)   (1) Elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus:   1) koordineerib elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamist, arvestades elutähtsate teenuste ristsõltuvust;   2) nõustab elutähtsate teenuste osutajaid;   3) teeb järelevalvet elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise, sealhulgas elutähtsa teenuse katkestusi ennetavate meetmete rakendamise üle;   4) kinnitab elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani käesoleva seaduse § 40 kohaselt;   5) juhib hädaolukorra lahendamist, koostab hädaolukorra lahendamise plaani ning korraldab riskikommunikatsiooni ja kriisireguleerimisõppusi käesoleva seaduse 3. peatükis sätestatu kohaselt.   12.54 Lääne regionaalosakond andis seni kogutud info edasi Terviseameti staabivalvele. Olukorra lahendamiseks otsustati käivitada kriisistaap. See tähendab, et kokku kutsuti valdkonna eksperdid, kel on kogemused nakkuspuhangute tõrjumisega. Kadri Juhkam: Ülesanded nakkuspuhangute tõrjumiseks on paika pandud NETS-iga (Nakkushaiguste Ennetamise- ja Tõrje Seadus) ja täiendatud ministri määrusega. Terviseameti kohustus on läbi viia epidemioloogiline uuring nakkuse leviku asjaolude väljaselgitamiseks (sealhulgas korraldada analüüside võtmine), juhendada tõrjemeetmete rakendamist ning teavitada elanikkonda. Niisiis oli meie esimene prioriteet nakkushaiguse leviku piiramisel teavitada nii veekäitlejat kui elanikkonda vee võimalikust saastumisest ja võtta veeproovid, et saaks kinnitada inimeste nakatumise joogivee kaudu. Nakkuspuhangu kahtlusest teada saamisest kulus umbes kolm tundi, et käivituksid esmased nakkustõrje tegevused. 13.05 Joogivee proovide võtmiseks on vajalikud spetsiaalsed proovivõtu nõud, mida Terviseameti Saaremaa esinduses vajalikus koguses ei olnud, kuid neid saab laenata LABRISe (Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus) Saaremaa esindusest. Puhkuselt tööle naasnud Saaremaa inspektor proovis LABRISe töötajaid telefoni teel kätte saada, kuid koheselt ühendust saada ei õnnestunud. Kadri Juhkam: Oli pühapäev ja paraku keegi koheselt telefonile ei vastanud. Kontakteeruti Saaremaa vallaga, et neilt laboritöötajate isiklikke kontaktnumbreid saada. Edaspidiseks on oluline tagada, et ka LABRISes oleks töötav ametlik valvekontakti number. 14.24 Terviseamet avaldas sotsiaalmeedias hoiatuse joogivee võimaliku saastumise kohta ja andis peamise soovituse – eelistada pudelivett või kraanivett enne kasutamist 10 minutit keeta. 15.09 Saaremaa päästepiirkonna juhatajaga arutati võimalust saata elanikele ohuteavituse lühisõnum EE-ALARM. Imre Kaas: Selgus, et samal hommikul oli süsteemiga teatud tehnilisi probleeme ja eelnevalt läbi harjutatud viisil ei õnnestu Terviseametil endal sõnumit edastada. Häirekeskus kinnitas, et saab siiski sõnumi ise välja saata. Nüüd tuli veel kokku leppida, millise sisuga, millistele telefonidele ja millises keeles sõnum saadetakse ja milline on ohupiirkond. Otsustasime teate saata kolmes keeles: eesti, inglise ja ukraina keeles, sest piirkonnas viibis hulk sõjapõgenikke.  16.30 LABRISe töötaja saabus laborisse ja kell 16.40 anti Terviseameti töötajale üle täiendavad proovivõtu nõud (tekkis tavapärasest suurem proovivõtu vajadus ja Terviseameti enda vahenditest ei piisanud). 16.45 kuni 17.45 võttis inspektor Urve Raag analüüsid kolmest Kuressaare punktist, igast kohast mitu proovi: Tooma pood, haigestunu eluase Kuressaare Smuuli piirkonnas ja Ida-Niidu Selver. 17.30 Toimus Terviseameti kokku kutsutud veebikoosolek, kuhu kaasati olukorrast ülevaate saamiseks Kuressaare Haigla, Saaremaa vald ja Häirekeskus. Terviseameti poolt osalesid Lääne regionaalosakond, staabivalve, tervishoiu kriisideks valmistumise osakond, nakkushaiguste labor, nakkushaiguste epidemioloogia osakond, keskkonnatervise osakond ja kõik juhid. Kohal oli ka Sotsiaalministeeriumi esindaja. Kohtumise eesmärk oli saada täpne ülevaade Kuressaares toimuvast ja leppida kokku, millised on avalikkusele edastatavad sõnumid ja juhised. Sealhulgas ootas kinnitamist ohusõnumi esmakordne väljasaatmine, mis sõltus hinnangust olukorra tõsidusele ja prognoosile. Kohtumisel andis Kuressaare haigla ülevaate patsientide seisust ja Terviseameti epidemioloogid hindasid olukorda stabiilseks. Vaatamata kasvanud haiglasse pöördumiste ja hospitaliseeritute arvule, ei olnud ohtu haigla toimepidevusele. Kuigi haigla andmetel tundus raskuskese vajuvat konkreetsesse Kuressaare Smuuli tänava piirkonda, otsustati asukohapõhine ohuteavituse SMS saata kogu Saaremaale. Imre Kaas: Kõigile Saaremaa elanikele sõnumi saatmise põhjenduseks oli asjaolu, et paljud neist käivad Kuressaares tööl kaugematest Saaremaa piirkondadest ning üksikuid kaebusi kõhuhäda kohta tuli ka mujalt. See ei olnud niisiis üksnes Kuressaare probleem ning pigem olgu ohuteavituse saajate ring laiem, kui pärast jääb keegi teavituse ringist välja, kes internetis ei käi, televiisorit ei vaata ja raadiot ei kuula. See otsus tõi hiljem kaasa kõned kriisiinfo telefonile, milles paluti sõnumeid rohkem mitte saata, sest elati Kuressaarest kaugemal või oli majapidamises näiteks oma kaev. Kahjuks pole võimalik niimoodi üksikuid telefoninumbreid teavitusest välja lülitada ja see sõnum tuli saajal lihtsalt ära kustutada. 17.50 Terviseameti inspektori poolt võetud joogivee proovid pandi Cargobusiga Tallinna poole teele. Veel samal õhtul asuti proove Terviseameti nakkushaiguste laboris analüüsima, et hommikuks oleks esialgsed tulemused teada. 18.46 Algas SMS ohuteavituse väljasaatmine. Kokku oli esialgseid sõnumisaajaid umbes 32 700. 95% sõnumitest jõudis kohale 15 minuti jooksul. Kriisiinfo telefon 1247 sai esimesed kõned, kus sõnumis olnud info kohta täiendavat infot päriti. Terviseamet: Kuressaare kraanivesi võib olla saastunud! Tarvita pudelivett või keeda kraanivett 10min. Sümptomid: oksendamine, kõhuvalu. Tõsise tervisehädaga pöördu haiglasse! Info: 1247 Terviseamet ütles avalikkusele välja esialgse kahtluse, et tegemist võib olla E.coli tõttu tekkinud haiguspuhanguga, sest sellele viitasid haigussümptomid ja kogutud info.   Esmaspäev, 8. mai Olukorra lahendamisse kaasati Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA), Eesti Perearstide Selts ning sisse viidi eraldi esmaste laboritulemuste infovahetus LABRISe Kuressaare laboriga. Operatiivinfovahetus toimis ka Keskkonnaministeeriumiga. 8.30 Kuressaare Veevärk alustas profülaktiliste toimingutega: trassi tühjendamise, desinfitseerimise ja igapäevaste täiendavate joogiveeproovide võtmisega. Kokku lepiti 8 proovivõtu punkti, mis asusid erinevates linna piirkondades. 8.40 Terviseamet vahetas infot Kuressaare haigla EMO juhataja dr Laidnaga,  kelle sõnul ei olnud olukord paranenud. Endiselt saabus linna erinevatest piirkondadest inimesi, kelle sümptomid olid sarnased: iiveldus, kõhulahtisus ja oksendamine. EMOsse oli selleks hetkeks pöördunud kokku 30 hädalist. Kiirabi väljakutsete arv oli pühapäeval vastu esmaspäeva tavapärasega võrreldes kahekordne. 24st väljakutsest 12 olid seotud kõhuhädaga. 3 inimest jäid haiglaravile. Perearsti poole pöördus kaebustega 60 patsienti. 11.30 Toimus veebikoosolek Terviseameti, Häirekeskuse, Põllumajandus- ja Toiduameti, Saaremaa valla, Kuressaare Haigla ja Sotsiaalministeeriumi osalusel. 12.00 Terviseameti nakkushaiguste labor tuvastas, et joogivees leidub E.coli ja coli-laadseid baktereid. Niisiis sai esialgse kinnituse patogeense tüve esinemine Kuressaarest võetud joogiveeproovidest. Bakterite toksilisuse uurimiseks jätkati täiendava analüüsiga. Vaata SIIT, kuidas käis joogivee analüüs Terviseameti nakkushaiguste laboris. 13.20 Terviseameti vestluse käigus Kuressaare Veevärgi esindaja Ain Saaremäega täpsustati 4. mail toimunud veeavarii asjaolusid. Selgus, et Kalevi tänaval toimus plaaniline kanalisatsioonitoru vahetus ja selle käigus lõhuti joogivee toru, mis võis viia joogivee saastumisele. 14.00 Terviseamet korraldas ajakirjanikele info ühtlustamiseks veebikoosoleku ja selgitas käitumisjuhiseid. Peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma kinnitas, et esialgsed tulemused viitavad E.colile ja seetõttu ei ole vee joomine lubatud. Nakkushaiguste ekspertide sõnul piisab ühe E.Coli bakteri esinemisest joogivees, mille riskirühma kuuluv inimene alla neelab, ja see hakkab inimese organismis kiirelt paljunema. Niisiis piisab nõrga immuunsusega inimesele ühest kolibakterist, et raskelt haigestuda ja eriti toksilise vormi puhul isegi surra. 17.09 Elanikele saadeti välja täiendav SMS-teavitus eesti, inglise ja ukraina keeles. Rõhutati vee keetmise vajadust ja anti teada, et torustike puhastamisega võib kaasneda kloori hais. Terviseamet: Soovitame Kuressaare kraanivett enne tarvitamist keeta vähemalt 10min, kuni teostatakse torustike puhastus ja proovid kinnitavad vee ohutust. Vesi võib lõhnata kloori järele. Info: 1247   Teisipäev, 9. mai Tegevused keskendusid peamiselt kliiniliste proovide analüüsile, mille alusel välistati eriti toksilise vormi esinemine. Kuressaare haiglas hospitaliseeritud patsiendi proovist leiti E.coli o-26 serotüüp. Täiendavalt uuriti erinevate viiruste esinemist, sest fekaalse saastuse korral võib vee kaudu levida nii baktereid kui ka viirusi. Järgnevatel päevadel saigi kinnitust, et E.coli ja coli-laadsete bakterite kõrval on haigestunutel täheldatud näiteks astro-, noro-, rota- ja sapoviiruse esinemist. Kuivõrd veeettevõtja tellitud ja LABRISe Kuressaare labori poolt tehtud joogivee proovides tuvastati endiselt E. coli baktereid, ei saanud joogivee joomist lubada. Kriisistaabis võeti vastu otsus, et joogivee kasutust saab lubada juhul, kui kolme järjestikuse päeva veeproovid on negatiivsed. Leena Albreht: Iga puhang on unikaalne. Ei ole võimalik ajaliselt ette teada, kui kaua probleem kestab. See on põhimõtteline lähenemine, et vett ei tohi juua niikaua, kuni vee kvaliteet stabiliseerub. Stabiilne vee kvaliteet tähendab seda, et vesi on saastest puhas mitmel päeval järjest ning seetõttu oligi vajalik, et kolm järjestikust analüüsi oleksid negatiivsed. Üks või kaks negatiivset proovi ei näita veel stabiilset vee kvaliteeti. Eesti Perearstide Seltsi ja Terviseameti koostöös valmisid KKK ning juhend elanikkonnale kõhuhädade puhuks.   Häirekeskuse ülevaade kriisiinfo telefonile 1247 saabunud kõnedest Viies kõnes uuriti, kuidas leevendada sümptomeid (kuidas vähendada oksendamist; kas söetablette võib kasutada). 17 kõnes küsiti erinevate käitumisjuhiste kohta (mis päevaks võiks olla tehtud puhastus, kas nädalavahetuseks on võimalik spaasse minna; kaua on nakkav, kui laupäeval juba oli kehva, kas nüüd on juba üle läinud; miks mulle tuli inglisekeelne sõnum; kas praeguse vee kasutamise eest tuleb maksta tavatariifi; kui peakraan on kinni olnud, kas võib minna pesumasinaga pesema või on mõistlik praegu kraan täitsa kinni hoida; kas reostus on ainult teatud piirkonnas või kõikides võrgus olevates kohtades; kas duši alla võib minna; kas vett võib juba juua; kas nõusid ja riideid võib pesta; mida teha veega, mis on seisnud boileris; vett keetes jääb potile valge puru taoline kate, kas see on kloorist või millest). Üks inimene oli pahane, et koguaeg saadetakse sõnumeid. Allikas: Häirekeskus     Järgnevad päevad Kuressaare Veevärk kaasas intsidendi lahendamisse Rapla Vee ning TalTechi eksperdid. Suurimaid vaidlusi tekitas küsimus, kas vee tarvitamisel võib lubada piirkondlikke erisusi. Juhinduti vee kvaliteedile kehtestatud nõuetest, mille kohaselt on lubatud E.coli norm null. Seetõttu otsustati anda selge sõnum, et kuni E.coli pole veevõrgust kadunud, ei saa vee tarvitamist kergekäeliselt lubada. 22. mail loeti kriisistaabi töö lõppenuks, sest laekusid kolmandad järjestikused negatiivsed laborianalüüsid, mis kinnitasid joogivee puhtust peatrassides. Üksikuid leide võis esineda kinnistute sisestest torustikest ja seetõttu kutsuti elanikke korduvalt üles majapidamiste veesüsteeme läbivoolutama. Sama palve edastati ka ettevõtetele, kuid erilise tähelepanu all olid toidukäitlejad, kellelt oodati enesekontrolli meetmena täiendavate veeproovide tegemist.     Millised on juhtunu õpikogemused?   Leena Albreht Kui joogivee käitleja annaks avariist kohe teada, saaksid kõik osapooled kiiremini reageerida.  Sama teema on joogivee analüüsidega – need tulnuks võtta kohe pärast avariid. Niisiis tuleb veeettevõtjatel torustike ehitus- ja remonditööde järel ning saastumise kahtluse korral uurida põhjusi, kohe  võtta proove, rakendada vajalikke abinõusid puuduste kõrvaldamiseks ning teavitada puudustest viivitamata tarbijaid ja käitlemise asukohajärgset Terviseameti struktuuriüksust. Vee-ettevõtjal kui elutähtsa teenuse osutajal peab olema koostatud vastav riskianalüüs ja toimepidevusplaan, mis on kohaliku omavalitsusega kooskõlastatud. Tuleb valmis olla selleks, et taolised joogivee saastumised võivad kesta pikalt. Näiteks sarnase intsidendi puhul Lääne-Virumaal Sõmerul võttis lõplik mahutite, trasside ja joogivee puhastamine aega 1,5-2 kuud, sest kanalisatsiooniavarii tõttu torustikku sattunud A-hepatiidi viirus oli visa kaduma. Saaremaa olukord lahendati sellega võrreldes isegi kiiremini ning valdavalt aitas kaasa Kuressaare Veevärgi tegutsemine torustike puhastamisel, kuid oluline osa oli ka elanikel/ettevõtetel, kelle kaasabil kinnistute, asutuste ja elamute torustikke läbi voolutati.   Kadri Juhkam Väljakutseks osutus see, kuidas töövälisel ajal inimestega kontakti saada, sest vahel ei saa veeanalüüside võtmisega oodata. Elanikkonna teavituse osas osutus probleemseks, millist infot ja mis kanaleid pidi jagada. Kuivõrd Terviseamet on ekspertasutus ja ei saa anda oletusi, vaid vajab saastumise tõendamiseks kinnitatud laboritulemusi, ei saanud me esialgu täiesti kindlad olla, et haigestumine on kindlasti seotud veeavariiga. Esmakordsel vestlusel veekäitlejaga andis veekäitleja esmase hinnangu, et selle avarii korral ei olnud joogivee saastumine võimalik. Terviseamet jäi siiski kahtlevale seisukohale. Niisiis leppis Saaremaa inspektor dr Laidnaga kokku, et tema teeb Facebooki-postituse ja palusime veekäitlejal hoiatuse võimalikust saastumisest oma kodulehele üles panna. Samuti palusime veeettevõtjal vallaga ühendust võtta, et omavalitsus saaks hakata omakorda elanikkonda informeerima ja edasisi tegevusi planeerima. Mida saaks paremini teha, on info vahetamise kiirus. Samuti tuleb tunnistada, et esialgse info valguses ei olnud võimalik hinnata sündmuse võimaliku eskaleerumise ulatust. Edaspidi tuleb võtta hoiak „eelda alati kõige hullemat“. Kohaliku omavalitsuse kaasamine ei õnnestunud kõige paremini, sest usaldasime liigselt veekäitleja operatiivsust.   Juta Varjas Haigestunute väljaselgitamiseks, olukorra jälgimiseks ning tõrjetegevuste pidevaks hindamiseks on vajalik kõikide osapoolte hea koostöö ja täpne rollijaotus. Terviseameti regionaalosakond suhtles pidevalt haigla, veeettevõtte ja kohaliku vallavõimuga, et leida parimaid lahendusi. Tahan rõhutada, et kuigi kohati tundusid Terviseameti otsuselt liialt karmid, oli tegemist siiski väga tõsise juhtumiga, millel võivad ohtliku bakteriga saastumise korral olla surmavad tagajärjed. Näiteks 1993. aastal vajas Sõmerul joogivee saastumise tõttu haiglaravi 100 inimest ja kokku haigestus 545 inimest. Reovee sattumisega joogivette ei ole haigestumise põhjustajaks kunagi vaid üks haigustekitaja ja see palett on suurem. Veekaudsete nakkuste puhanguid põhjustavad reeglina need haigustekitajad, mille nakatav doos on väike ning haigestumise põhjustamiseks on neid vaja suhteliselt vähe - vees toimub nõndanimetatud haigustekitajate lahjendus. Teiseks peavad haigustekitajad olema vees levimiseks vastupidavad ja suutma selles keskkonnas ellu jääda.  Kriisis jäi tähelepanuta see, et nakkushaiguste puhul avalduvad sümptomid (haigustunnused) ajalise viibega (inkubatsiooniperiood on E.coli puhul 3-8 päeva, maksimaalselt kuni 10 päeva) ja seepärast ei ole haigestumise andmete alusel võimalik inimesi ennetavalt kaitsta (joogivee saastumine oli juba toimunud ja vett oli juba joogiks tarvitatud). Niisiis oleks saanud Kuressaare juhtumile kiiremini reageerida, kui Terviseamet oleks teadnud toimunud veeavariist, mis mõjutas joogivee kvaliteeti. Laboratoorsel uurimisel on taolistel juhtudel väga suur roll ja seda nii joogivee proovide kui ka patsientide proovide uurimisel. Laboritulemuste alusel saame anda käitumisjuhiseid ja hinnata ohtu.     Imre Kaas Ohuteavituse saatmine peab tulevikus toimima viivituseta. Kuivõrd EE-ALARM on kasutusel olnud väga vähe aega ning sellise ulatusega kriisis kasutati teavitust üldse esimest korda, saab nüüdseid kogemusi kasutada tehnilise poole parandamiseks, et tulevastes kriisides oleks süsteem veatum. Igas kriisidega seotud asutuses peab olema inimene, kes on võimeline sõnumit võimalikult kiirelt välja saatma. Kuigi antud kriisis oli Terviseameti rolliks oma ekspertteadmiste jagamine ja analüüside tegemine, oodati meilt ilmselgelt rohkem. Sellise hädaolukorra lahendamine peaks muidu olema kohaliku omavalitsuse ülesanne, kuid Terviseamet võttis juhtrolli. Seetõttu on võimalik tagantjärele esitada süüdistusi, justkui oleks amet kriisijuhtimises läbi kukkunud ja olukorra lahendamiseks polnud mingeid plaane. Tegelikult talitati just nimelt nende plaanide järgi, mis on joogivee fekaalse saastumise lahendamiseks ette nähtud. Vastavat ministri määrust võivad kõik lugeda kasvõi Riigi Teatajast. Terviseametile on ette heidetud viivitusi juhiste andmistel, kuigi nende koostamisel arvestati haigestumise ulatust ja küsimusi, mida riigi kriisitelefonilt 1247 kõige enam küsiti. Tõsi on see, et põhjalikum küsimused-vastused stiilis artikkel ilmus Terviseameti veebis 9. mail, kuigi oleks võinud seal olla juba päev varem, kui saadi E.coli esinemisele esmane kinnitus. Teisalt suunati inimesed SMS-i kaudu helistama just 1247 infotelefonile, mille operaatoritele anti jooksvalt läbi situatsiooniraporti uuendamise lisainfot. Sealt oleks enamikele küsimustele juba varem vastused kätte saanud ja peamine soovitus oli ju väga selge algusest peale – ärge kraanivett jooge ega keetmata tarvitage. Tuleb tunnistada, et ühistel kohtumistel võinuks anda selgemaid juhiseid partneritele, et nad teeksid täiendavat teavitust teemadel, mis jäävad rohkem nende vastutusalasse. Nii näiteks tundsid ettevõtjad puudust selgetest juhistest, mis puudutasid majutusasutustes vee kasutamist ning toidukäitlejatele ei jõudnud piisavalt kiiresti kohale sõnumid selle kohta, kas toidu valmistamiseks võib trassivett kasutada või mitte. Terviseametilt oodati niisiis kriisi üldist juhtimist ning väga laia kommunikatsiooni korraldamist, mis pole tegelikult kohaliku tasandi kriisis ameti ülesanne. Sujuvalt selline roll siiski võeti ja tagantjärele tarkusena ei olnud see kõige mõistlikum otsus. Terviseameti peadirektor Birgit Lao on targalt öelnud, et Terviseameti kokku kutsutud staabi olemasolu ei võtnud kohalikult omavalitsuselt ja veekäitlejalt ära elutähtsa teenuse osutaja rolli. See ülesanne ei tulnud üle Terviseametile. Vastupidi - meie pidanuks andma neile nõu nakkushaiguste ja joogivee teemal, et nemad saaksid täita elutähtsa teenuse osutaja rolli.  
EST
26-05-2023 - 06:10 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Ajakirja Sotsiaaltöö mainumber: kogukondade arendamine ja sotsiaaltöö
Ajakirja Sotsiaaltöö mainumber: kogukondade arendamine ja sotsiaaltöö

Numbrile on kirjutanud eessõna vabatahtlike seltsiliste programmi ekspert Eha Paas.

Persooniloos jagavad häid kogemusi aasta kohaliku omavalitsuse tiitli pälvinud Keila linna sotsiaaltöötajad Riina Sippol, Piia Peterson ja Liina Kõiv.

Uurimused ja teoreetilised artiklid

  • Tervise Arengu Instituudi spetsialistide artiklist saab värskete uuringute põhjal ülevaate uimastite tarvitamise põhjustest ja levimusest ning abivõimalustest.
  • Asgeir Falch-Eriksen (Oslo Metropolitani Ülikool) selgitab inimõiguste tähendust sotsiaaltöö professioonile ja nende rakendamist praktikas.
  • Maarja Krais-Leosk uuris magistritöös raske ja sügava intellektipuude ja harvikhaigusega last kasvatavate perede olukorda ning toetusvajadust.
  • Peatoimetaja Merike Sisask tutvustab vaimsele tervisele ja heaolule pühendatud inimarengu aruannet.
  • Merle Linno (Tartu Ülikool) mõtiskleb rahvusvahelise sotsiaaltöö päeva moto „Väärtustame mitmekesisust, viies ellu sotsiaalseid ühisalgatusi“ ainetel.

Sotsiaalpoliitika ja sotsiaaltöö korraldus

  • Heleri Reinsalu sotsiaalministeeriumist tutvustab „Heaolu arengukava 2023–2030“. Kolmest arengukava alaeesmärkidega seotud tegevussuunast on ka eraldi artiklid:
  • Sotsiaalvaldkonna tööjõud, pädevus ja väärtustamine
  • Kuidas plaanitakse toetada laste ja perede heaolu?
  • Kas sina juba oled pensionitark ja tead, kuidas sinu pension kujuneb?
  • Suuremale abivajajate hulgale ukse avavast uuest ohvriabiseadusest kirjutavad Kaire Tamm, Andrei Liimets ja Kati Mäesaar sotsiaalkindlustusametist.
  • Kohalike omavalitsuste rubriigis on intervjuu Kirke Kübarsepa ja Maie Puusepaga Kohtla-Järve linna sotsiaaltöö eripäradest.
  • Ülevaate saab ka sotsiaalkindlustusameti toe võimalustest kohalike omavalitsuste lastekaitsetöötajatele: mentorlus, nõustamisteenused jm.

Kogukondade arendamine

Tartu Ülikooli kogukondade arendamise ja sotsiaalse heaolu magistriõppekava üliõpilased ja vilistlased tootavad praktilisi näiteid, kuidas kogukonna võimalusi sotsiaaltöös ja inimeste heaolu suurendamiseks ära kasutada.

  • Kertu Kesküla ja Kadi Kass kirjutavad vabatahtlike kaasamisest ja avaliku sektori partneriteks olevate kogukondade sidususe tugevdamisest.
  • Janika Hango annab ülevaate kogukonna toest uussisserändajate kohanemisel ja lõimumisel.
  • Hannes Rohtsalu ja Kadi Kass tutvustavad parktikakogukondade võimalusi.
  • Kristi Randla ja Ida Joao-Hussar avavad kogukondade rolli elanikkonnakaitses.
  • Maarja Võrk uuris tegevusjuhendajate kui kogukonnas taastumise toetajate tegevust, artikli kaasautor on juhendaja Dagmar Narusson.

Tutvustatakse ka kahte kogukonnatööga seotud magistriõppekava: „Kogukondade arendamine ja sotsiaalne heaolu“ Tartu Ülikoolis ning „Kogukonnatöö vananevas ühiskonnas“ Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledžis, artiklite autorid Merle Linno ja Tiina Tambaum.

Ajakirja on võimalik lugeda siin.

Stsiaaltöö ajakirja maikuu numbri kaas

Valdo Jahilo R, 26/05/2023 - 09:10
Uudis
26-05-2023 - 02:50 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Tuberkuloosi haigestumuse langus on peatunud: ravitulemused on head, kui patsient jõuab ravile õigeaegselt
Tuberkuloosi haigestumuse langus on peatunud: ravitulemused on head, kui patsient jõuab ravile õigeaegselt

Haigestunutest 90 (70%) olid mehed, 39 (30%) naised. Vanim patsient oli 91-aastane, noorim 17-aastane, ühelgi lapsel eelmisel aastal tuberkuloosi ei diagnoositud. Tuberkuloosi haigestumuskordaja oli 2022. aastal 100 000 inimese kohta 9,3, 2021. aastal oli vastav näitaja 8,3.

„Tuberkuloosihaigestumuse langus peatus 2022. aastal nii Eestis kui paljudes teistes Euroopa piirkonna riikides. Ilmselt oli kiire haigestumuse langus 2020. ja 2021. aastal mõjutatud koroonast tingitud piirangutest, seetõttu diagnoositi 2022. aastal tuberkuloosi selle võrra rohkem,“ kommenteeris trendi TAI registrite osakonna juhataja Piret Viiklepp.

Jätkuvalt on Eestis probleemiks kõrge ravimresistentsete vormide osakaal, mis on Euroopa Liidu kõrgeim näitaja. 2022. aastal registreeriti kokku 24 multiravimresistentset tuberkuloosi juhtu, sh 17 uut multriravimresistentse tuberkuloosi juhtu, mis on 28,3% uutest külv-positiivsetest kopsutuberkuloosi juhtudest, Euroopa Liidus oli vastav osakaal 2021. aastal 4,1%.

„Tuberkuloosiravi toimub samaaegselt mitme tuberkuloosivastase ravimiga ja vastavalt määratud ravimtundlikkuse analüüsile. Ravimtundliku tuberkuloosi ravi kestab 68 kuud, ravimresistentse tuberkuloosi ravi 6 kuud kuni poolteist aastat,“ selgitas Viiklepp. „Tuberkuloosi kontrolli alane tegevus on olnud jätkusuutlik kiire diagnostika, varasem avastamine, kättesaadav tasuta ravi, sotsiaalne tugi ja motivatsioon on taganud ka head ravitulemused.“

2021. aastal tuberkuloosi diagnoosi saanud patsientidest alustas ravi 78 patsienti (88,6% diagnoositutest), neist paranes 73 (93,6% ravi alustanutest), 3 patsienti suri ja üks kadus jälgimiselt; 9 patsienti suri enne, kui tuberkuloosi ravi jõuti alustada, neist 3 puhul oli surma põhjuseks muu raske kaasuv haigus ja 6 juhul tuberkuloos, üks patsient kadus jälgimiselt enne ravi algust.

2020. aastal diagnoositud ravimresistentse tuberkuloosi juhtudest alustas ravi 17 patsienti, neist paranes 14 (82,4%), 2 patsienti suri ja 1 kadus jälgimiselt.

Võrdluses Euroopa Liidu riikidega saab kasutada sel aastal avaldatud 2021. aasta tuberkuloosi haigestumuse andmeid, 2021. aasta tuberkuloosi haigestumuskordaja Euroopa Liidu piirkonnas 7,4 ja Eestis vastavalt 8,3/100 000 inimese kohta.

Eesti ülevaatlik tuberkuloosistatistika on avaldatud Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.

Tuberkuloosi ravi on Eestis tagatud kõigile seda vajavatele patsientidele, sh Ukrainast Eestisse sõja eest pagenud inimestele, tuberkuloosiravi on korraldatud paindlikult ja patsiendikeskselt, eelistades ambulatoorset ravi.

tuberkuloos 1998-2022

Valdo Jahilo R, 26/05/2023 - 05:50
Uudis
25-05-2023 - 08:52 - Terviseamet - Nädala jooksul lisandus 51 gripi ja 799 COVID-19 juhtu
20. nädalal haigestus ägedatesse respiratoorsetesse nakkustesse 1900 inimest, nendest 41,2% olid lapsed. Ägedate respiratoorsete viirushaiguste üldine haigestumus kasvas 7% võrra. Võrreldes eelmise nädalaga vähenes grippi haigestumus 34% võrra, haigestunutest ca 47% olid kuni 15aastased lapsed.  Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse andmetel vajas viimastel nädalatel gripi tõttu haiglaravi 7 patsienti. Hooaja algusest on gripi tõttu hospitaliseeritud 1319 inimest. Tervise Arengu Instituudi surma põhjuste registri lõplikult valideeritud andmetel on gripi tõttu surnud sel hooajal 62 inimest vanuses 9 – 97. Sentinelsüsteemi kaudu registreeritud andmete põhjal võib hinnata grippi haigestumuse intensiivsust madalaks. Haigestumine ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse ning grippi jõudis hooajavälisele tasemele, kuid registreeritakse veel  üksikud gripiviirusega seotud haigestumised. COVID-19 Nädala jooksul lisandus Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse andmeil 799 haigusjuhtu. Võrreldes eelmise nädalaga vähenes registreeritud haigusjuhtude üldarv 2% võrra. Positiivsete testide osakaal moodustab 7,5%. 20. nädalal vähenes haigestumus peaaegu kõikides vanusrühmades, välja arvatud vanusrühmad 0-9, 15-19, 30-44 ja 70-74. Vanusrühmas 15-19 on suurenenud haigestumus 73% võrra ja 30-38% võrra. Haigestumuse olulisemat vähenemist täheldati vanusrühmas 80+. 20. nädala jooksul hospitaliseeriti haiglate andmetel (v.a. Valga Haigla) 66 patsienti. Sümptomaatilise COVID-19 tõttu hospitaliseeriti 40 patsienti ehk 60,6% kõigist hospitaliseeritutest. Üle 60aastased hospitaliseeritud patsientide osakaal moodustab 70,3% kõikidest sümptomaatilise COVID-19 tõttu hospitaliseeritud patsientidest.  Intensiivravi vajas üks patsient. Edastatud andmete kohaselt (esialgsed andmed) suri 3 patsienti. Kuna on palju suhteliselt kergeid ja asümptomaatilisi COVID-19 vorme, siis levib viirus edasi suure tõenäosusega varjatult, lainetena ning oluliste tõusude või langusteta. Olukord hinnatakse rahulikuks, lisakoormuse ohtu tervishoiusüsteemile hetkel pole.  Haigestumine ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse ning grippi on jõudnud hooajavälisele tasemele, registreeritakse üksikuid gripiviirusega seotud haigestumisi. Seega võib 2022/2023 gripihooaja lugeda lõppenuks.  Edaspidi leiab informatsiooni haigestunute arvu ja laboratoorselt kinnitatud gripiviiruste kohta Terviseameti veebilehelt.
EST
23-05-2023 - 04:54% - UTCUTCTue, 23 May 2023 04:54:00 +00000005400UTC AMTue, 23 May 2023 04:54:00 +0000UTC54000000 050031543100000000000031 - UTCUTCTue, 23 May 2023 04:54:00 +00000005400UTC AMTue, 23 May 2023 04:54:00 +0000UTC54000000 050031543100000000000031 - 0420232023Tuesday5405am31am k2023Tue, 23 May 2023 04:54:00 +0000202320235am-amam0031am kUTCUTCTue, 23 May 2023 04:54:00 +0000000000Tuesday540031UTC0031 2023Tuesday00000023UTC0031 am000am0031am3154 00õUTCTuesday000000000000Tue, 23 May 2023 04:54:00 +0000545400000031UTC kä54400000000 60 sõeluuringute vanuserühmade vähijuhtudest
Hoolimata koroona-aasta keerulistest oludest avastati sõeluuringute käigus 60% sõeluuringute vanuserühmade vähijuhtudest

Rinnavähi esmasjuhte vanuserühmades 50–69 oli 345; emakakaelavähi esmasjuhte vanuserühmades 30–54 oli 33 ja jämesoolevähi esmasjuhte vanuserühmades 60–69 oli 262.

Seega diagnoositi ligi 60% sõeluuringu vanuserühmade vähijuhte tervetel kaebusteta inimestel justnimelt sõeluuringute käigus, mis tähendab, et koroona-aasta keerulistele oludele vaatamata suutsid tervishoiutöötajad teha ääretult tänuväärselt efektiivset tööd, selgus Tervise Arengu Instituudi (TAI) täna avaldatud sõeluuringute tulemuste aruandest.

Kõigi sõeluuringute osalusmäär langes võrreldes eelneva aastaga, kuna 2020. aastal olid plaaniline ravi ja sõeluuringud ligi kaks kuud katkestatud COVID-19 pandeemia ja liikumispiirangute tõttu.

Rinnavähi sõeluuringule kutsuti 2020. aastal ligi 73 000 naist, neist osales aasta jooksul sõeluuringul, kus teostati mammograafiline esmasuuring, ligi 39 000 naist (osalusmäär oli 53,4%). Võrreldes aasta varasemaga (2019) langes osalusmäär 2,5 protsendipunkti.

Aasta varem avastati rinnavähi sõeluuringu käigus 249 rinnavähijuhtu, 2020. aastal avastati sõeluuringute käigus 245 vähijuhtu. Vähiregistri andmetel diagnoositi 2020. aastal 50–69-aastaste vanuserühmas kokku 345 rinnavähi esmasjuhtu, seega diagnoositi ligi 71% sõeluuringu vanuserühmade vähijuhtudest tervetel kaebusteta inimestel rinnavähi sõeluuringu käigus. Vaatamata koroonapiirangutele suutsid tervishoiuasutused töö nii korraldada, et suur osa naisi sai sõeluuringul osaleda.

Emakakaelavähi sõeluuringule kutsuti 2020. aastal ligi 56 000 naist, neist käis aasta jooksul sõeluuringul, kus tehti PAP-test, ligi 25 000 naist (45% kutsutud naisest). Võrreldes aasta varasemaga langes emakakaelavähi sõeluuringus osalemine ühe protsendipunkti võrra. Sõeluuringu käigus leiti vähk 17 ning vähieelsed muutused 107 naisel. Vähiregistri andmetel diagnoositi 2020. aastal 33 emakakaelavähi esmasjuhtu (30–54-aastaste vanuserühmas), neist 52% avastati sõeluuringul.

Jämesoolevähi sõeluuringusse kutsuti 2020. aastal ligi 82 000 meest ja naist, neist käis uuringul 50,5%. Võrreldes varasema aastaga langes osalemine kolme protsendipunkti võrra, sõeluuringu käigus avastatud vähijuhtude arv oli suurem kui aasta varem. Vähk leiti 127 juhul, mida on 16 inimest rohkem võrreldes varasema aastaga. Vähiregistri andmetel diagnoositi 2020. aastal 60–69-aastaste vanuserühmas 262 jämesoolevähi esmasjuhtu, ligi 50% diagnoositi sõeluuringu käigus.

"Vaatamata madalale hõlmatusele COVID-pandeemia esimesel aastal on vähi sõeluuringud aidanud ära hoida või avastada uusi vähijuhte sümptomiteta inimestelvõimalikult vara. Kui vähk avastada varajases staadiumis, tagab see paremad ravitulemused ning väheneb ka vähisurmade arv," kommenteeris TAI vähi sõeluuringute juht Birgit Saare.

Eestis kutsutakse 2023. aastal rinnavähi sõeluuringule 50–68 aasta vanuseid naisi, kui neil ei ole viimase viie aasta jooksul diagnoositud rinnavähki. Aastal 2023 on rinnavähi sõeluuringule oodatud 1955., 1957., 1959., 1961., 1963., 1965., 1967., 1969., 1971. ja 1973. aastal sündinud naised – kokku on sõeluuringule oodatud 90 401 naist.

Emakakaelavähi sõeluuringule on tänavu kutsutud 73 827 naist, sünniaastatega 1958, 1963, 1968, 1973, 1978, 1983, 1988 ja 1993. Emakakaelavähi sõeluuringusse kutsutakse 30–65-aastaseid naisi iga viie aasta tagant. Sõeluuringule ei kutsuta naisi, kellel on viimase viie aasta jooksul diagnoositud häbeme-, tupe-, emaka- või emakakaelavähk.

Eestis kutsutakse rinnavähi sõeluuringule 50–68 aasta vanuseid naisi iga kahe aasta tagant. Sõeluuringule ei kutsuta naisi, kellel on  viimase viie aasta jooksul diagnoositud rinnavähk. 2023. aastal  on rinnavähi sõeluuringule oodatud 1955, 1957, 1959, 1961 ja 1963.

Sõeluuringul osalemise ning hilisema vajaliku ravi eest tasub Tervisekassa sõltumata ravikindlustuse olemasolust. Kui rahvastikuregistri andmetel Eestis elaval inimesel on välisriigi ravikindlustus ja tal puudub Eesti oma, siis saab ta küll sõeluuringul osaleda, kuid peab uuringu eest tasuma ise.

Info sõeluuringul käinutest laekub vähi sõeluuringute registrisse tervise infosüsteemist ja Tervisekassa raviarvetelt ning kinnitunud vähidiagnoosid Eesti vähiregistrist.

Vähi sõeluuringute registri analüüsidest olulisemad kokkuvõtted avaldatakse regulaarselt Tervise Arengu Instituudi kodulehel asuvas tervisestatistika andmebaasis. Lisainfot sõeluuringute kohta leiab Tervisekassa kodulehelt.

Valdo Jahilo T, 23/05/2023 - 07:54
Uudis
22-05-2023 - 06:15 - Viimased uudised ja blogipostitused - Tervisekassa vabastab pereõdede ja -arstide tööaega meditsiinilise töö jaoks
Tervisekassa vabastab pereõdede ja -arstide tööaega meditsiinilise töö jaoks Margarita E, 22.05.2023 - 09:15
Sisu

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile Tervisekassa rahastavate teenuste loetelu muudatused, millega hakatakse alates 1. juulist rahastama mitmeid uusi teenuseid. Olulise muudatusena hakatakse rahastama perearstikeskustes registraatori või kliinilise assistendi tööd, et vabastada pereõdede ja -arstide aega meditsiinilise töö jaoks.

„Juulist jõustub mitu olulist muudatust, mis aitavad tugevdada perearstiabi. Tervisekassa suurendab perearstidele nimistu patsientide eest makstavat pearaha ning hakkab tasuma tervisekeskustesse tööle võetud kliiniliste assistentide ja registraatorite töö eest, et vabastada seeläbi pereõdedele ja -arstidele aega meditsiinilise töö jaoks ja parandada perearstiabi kättesaadavust. Samuti lisanduvad uued teenused riskipatsientide paremaks jälgimiseks ja vaimse tervise probleemidega laste aitamiseks,“ ütles terviseminister Riina Sikkut. „Tervisekassa suurendab ka kollektiivleppele vastavalt üldkuludeks ettenähtud summasid tervishoiuteenuste hindades.“

Kliinilise assistendi tööülesanded on tervisekeskuses näiteks töö registratuuris, patsientide pöördumistele vastamine oma pädevuse piires, arsti poolt antud info edastamine patsientidele ja nende korduvatele uuringutele kutsumine, teiste raviasutustega suhtlemine, hooldekodudega suhtlemine, mittemeditsiiniliste tarvikute tellimine ja muu sarnane tegevus. Perearstidele nimistus olevate patsientide eest ettenähtud pearaha suurendatakse seoses perearstiabi kulumudelis arstide tööaja pikendamisega poole tunni võrra päevas.

Vaimse tervise abi kättesaadavuse parandamiseks hakatakse lastepsühhiaatrias rahastama tegevusjuhendaja või noorsootöötaja tööd ning esmatasandil kooliõdede juhendamist vaimse tervise õdede poolt. „Tervisekassa lisab lastepsühhiaatria voodipäeva hinnale tegevusjuhendaja või noorsootöötaja tasu, et toetada seeläbi vaimse tervise probleemidega haiglaravil viibivate laste ja noorte paremat toimetulekut," ütles Tervisekassa raviteenuste peaspetsialist Kadri Popilenkov. „Koolitervishoius tasustame edaspidi lisakoefitsiendiga kooliõdedesid, kes on saanud juhendamist vaimse tervise õdedelt, et toetada seeläbi noorte vaimset tervist võimalikult mitmekülgselt.“ 

Riskipatsientide paremaks jälgimiseks ja seeläbi krooniliste haiguste süvenemise ennetamiseks hakkab Tervisekassa rahastama perearstiabis riskipõhise ravijuhtimise teenust. „Perearst hindab patsiendi vajadusi ja koostab koos temaga raviplaani. Teenust on seni katsetanud Eestis ligi 100 perearsti ja see on andnud häid tulemusi – hospitaliseerimine riskipatsientide seas vähenes ja patsientide terviseseisundis ja -käitumises nähti olulisi muutusi,“ selgitas Tervisekassa perearstiabi teenuse juht Laura Johanna Tuisk. „Teenuse eesmärk on võimalikult palju ennetada patsientidel haiguste ägenemist, viia sellega haiglaravile sattumine miinimumini ja parandada tervisetulemusi.“

Vastavalt Eesti Arstide Liidu, Eesti Õdede Liidu, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu, Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliidu, Eesti Kiirabi Liidu ja Eesti Haiglate Liidu vahel 20. jaanuaril 2023. aastal sõlmitud kollektiivlepingule suureneb teenuste loetelu muudatusega alates 1. juulist kõigis Tervisekassa rahastavate teenuste hindades kinnistute, hoonete ja ruumide ülalpidamise, toitlustamise ja pesupesemisega seotud üldkulude komponent. 

Kokku suureneb Tervisekassa rahastatavate teenuste maht 28,83 miljoni euro võrra, millest 19,2 miljonit läheb COVID-19 haigete haiglaravi katmiseks, eriarstiabis ja õendusabis üldkulude katmiseks 5 miljonit eurot ja 4,12 miljonit esmatasandi, sh peremeditsiini teenuste kättesaadavuse parandamiseks.

22-05-2023 - 04:36 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Energiajoogid võivad tekitada terviseprobleeme
Energiajoogid võivad tekitada terviseprobleeme

Sageli juuakse neid maitse pärast, vahel ka selleks, et tunda ennast erksamana. Neid jooke ühise märksõnana iseloomustav kofeiin iseenesest energiat juurde ei anna, kuid närvisüsteemi stimulaatorina aitab ära kasutada organismi energiavarusid – tihti täiesti kurnatuseni, kui inimene seejuures ei söö ega puhka normaalselt. Energiataseme hoidmiseks on esmatähtis mitmekesine-tasakaalustatud söök, piisav liikumine ja puhkamine-uni.

Energiajoogil ei ole ühest definitsiooni

See on jook, mis sisaldab üldjuhul kofeiini või teisi taimseid stimulante, tihti ka süsivesikuid, harvem ülimagusaid magusaineid ja vitamiine. Lisaks võib poodidest leida energiavett (sisaldab üldjuhul kofeiini, vähem suhkrut kui tavaline suhkruga energiajook ning võib sisaldada ka vitamiine või mineraalaineid) ja energiashotte (väiksemad pakendid, kõrgem kofeiini sisaldus kui tavalisel energiajoogil).

Energiajookide puhul on teada üksikkomponentide (nt kofeiin, tauriin, suhkur) võimalik mõju tervisele, kuid uuringuid, mis annavad ülevaate kogu energiajoogi mõjust, on vähe. Näiteks on teada, et mõõdukas koguses energiajookide tarvitamine võib suurendada erksust, parandada keskendumisvõimet ja vastupidavust füüsilisele koormusele, tõsta meeleolu ning vähendada väsimust. Teiselt poolt toob regulaarne või suuremates annustes energiajookide tarvitamine endaga kaasa soovimatut tervisemõju, eriti lastele ja noorukitele. Energiajookide tarvitamisega kaasnevad terviseriskid on eelkõige seotud jookide kõrge kofeiini ja suhkrute sisaldusega. Negatiivsest tervisemõjust saab rääkida täpsemalt läbi energiajoogis sisalduvate koostisosade.

Kofeiin

Ohutute kofeiini tarbimise koguste osas ollakse siiani erinevatel seisukohtadel, kuna inimeste kofeiini taluvus on individuaalne ja sõltub mitmetest teguritest (tundlikkus kofeiini suhtes, igapäevane tarbimise hulk). EFSA andmetel on tervetele täiskasvanutele ohutuks kofeiini tarbimise ülempiiriks 400 mg päevas.

Lastele ja noorukitele peetakse ohutuks koguseks 3 mg kehakaalu kilogrammi kohta päevas (s.o nt 66 kg juures 200 mg), kuid mõned allikad soovitavad hoida selle alla 100 mg päevas kõikidel lastel ja noorukitel.

Kofeiini tarbimise kogused täiskasvanutel 1000 mg (s.o 1 g) päevas ja rohkem võivad kaasa tuua mürgituse, mille tunnusteks on peavalu, iiveldus, pearinglus, käte värisemine, spasmid ning vereringehäired. Üle 5g kofeiini tarbimine võib osutuda surmavaks.

Tänu kofeiini stimuleerivale toimele võib suurtes kogustes energiajookide tarvitamine avaldada negatiivset mõju kesknärvisüsteemile, põhjustades ärevust, ärrituvust, närvilisust, peavalu, peapööritust, rahutust ja unetust/unehäireid. Energiajookide liigne tarvitamine võib halvasti kontrollitud või diagnoosimata psühhiaatriliste häiretega inimestel põhjustada vaimse seisundi halvenemist.

Suurtel kofeiinikogustel on mõju südame-veresoonkonnale, tuues kaasa südame löögisageduse muutuse (arütmiat ka), pulsi kiirenemise, süstoolse kui ka diastoolse vererõhu tõusu.

Energiajookide tarvitamise tagajärjel liigse kofeiinikoguse saamine võib põhjustada häireid seedeelundkonnas, tuues kaasa iivelduse, oksendamise, kõhuvalu ja kõhulahtisuse. Liigne suhkru tarbimine võib vähendada soolebakterite aktiivsust ning mõjuda halvasti seedetrakti normaalse mikrobioota tasakaalule.

Uuringud on näidanud tugevat seost energiajookide tarvitamise ja hammaste erosiooni vahel.

Energiajookides sisalduv kofeiin suurendab diureesi ehk vee väljutamist. Seetõttu tuleks pikaajalisel treeningul vältida energiajookide joomist, kuna higistamise ja kofeiini uriini eritust suurendavate omaduste koostoime võib põhjustada tõsist vedelikupuudust, mis omakorda toob kaasa südame löögisageduse ning kehatemperatuuri tõusu.

2021. sügisel läbi viidud turu-uuringu järgi (Diplomitöö „Energiajookide turuülevaade ning 9. kuni 12. klassi õpilaste teadlikkus energiajookidest“. Lea Saabas, Haapsalu kolledž) jäi poes müüdavate energiajookide kofeiinisisaldus vahemikku 20-55 mg/100ml (umbes pooltel oli see 32mg/100ml) ning energiavetel vahemikku 30-36 mg/100ml. Leidus nii 500 ml kui 330 ml energiajookide pudeleid-purke, mille korraga ära joomisel on võimalik saada kofeiini 200 mg või ligi 200 mg (s.o päevane maksimaalselt lubatud kogus kofeiini alla 65-kilogrammisele lapsele-noorukile). Ei tohi unustada ka, et kofeiini ei sisalda vaid energiajoogid ja -veed, aga ka kohv, koolajoogid, tee, šokolaad, mõned ravimid.

Suhkur

Suhkrut sisaldavad energiajoogid sisaldasid seda viimase uuringu andmetel keskmiselt 11-12 g 100 ml joogi kohta (nagu üks tavaline karastusjook). Eksisteeris ka energiajook, mille suhkrute sisaldus oli 15g/100ml. Üle 50 grammi (2000 kcal energiavajaduse (s.o 9-10-aastase poisi või 10-aastase tüdruku päevane vajadus) juures on maksimaalne lubatud lisatud suhkrute kogus 50g) suhkruid müügikoguse kohta sisaldas 1/5 vaadeldud energiajookidest. Kõrgeim suhkrute sisaldus, 70 g müügikoguses, oli ühes 500-milliliitrises joogis.

Liigne suhkru- ja energiatarbimine (ilma piisava füüsilise aktiivsuseta) võib viia ülekaaluni ja sealt omakorda 2. tüübi diabeedini, suurendada riski vähkkasvajate tekkeks. Suhkrurikkad toidud ei sisalda tihti vajalikke toitaineid – energiat saadakse piisavalt või liigagi palju, kuid organismil jääb puudu vajalikest toitainetest. Pidev magusate jookide tarbimine mõjub halvasti ka hammastele. Liigne suhkru tarbimine võib rikkuda seedetrakti normaalset mikrobioota tasakaalu.

Samas ilmnes, et praktiliselt suhkruvabad oli ligi 40% poes müüdavatest energiajookidest (magusaineid oli sees ligi pooltes). Magusainetega energiajoogid ei pruugi olla heaks alternatiiviks suhkrutega jookidele, kuna viimastel aastatel on vähendatud suhkruid paljudes tootegruppides ning asendatud need tihti just ülimagusate magusainetega. Tarbides palju selliseid tooteid (energiajoogid, valgupudingud, dieetjoogid jne) võib see endaga tuua kaasa riskipiiride ületamise nende ainete osas.

Tauriin, glükuronolaktoon

Energiajookidega saadavad kogused ületavad tavatoiduga saadavaid koguseid küll kordades, kuid seni ei ole nende negatiivseid kõrvalmõjusid täheldatud.

Taimsed ekstraktid (ginko biloba, ženšenn)

Energiajookidesse lisatud kogused on liiga väikesed, et tuua kasu tervisele või põhjustada kõrvaltoimeid.

Lisatud vitamiinid-mineraalained

Kuigi noortele võib tunduda, et energiajook või -vesi on hea võimalus vitamiinide-mineraalainete saamiseks, on tegemist sisuliselt siiski kofeiiniga suhkruveega. Vitamiinid ja mineraalained saame mitmekesise toitumise korral toidust ning ei pea selleks küll neid jooke jooma.

TAI toitumiseksperdi Tagli Pitsi lugu ilmus 20. mail Postimehes

Tagli Pitsi

Valdo Jahilo E, 22/05/2023 - 07:36
Arvamus
22-05-2023 - 03:46 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - TAI raport kutsub üles pöörama suuremat tähelepanu hepatiidile
TAI raport kutsub üles pöörama suuremat tähelepanu hepatiidile

Raportis „E-hepatiidi kliiniliste markerite leviku hindamine doonorite seas“ uuriti HEV-vastaste antikehade ja ribonukleiinhappe (RNA) olemasolu veredoonorite seerumites. 1002 seerumit koguti ajavahemikul 4.02.22–21.03.22 Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskuses ning saadeti laboratoorsele uurimisele TAI viroloogia ja immunoloogia osakonda (praegu TAI nakkushaiguste uuringute osakond).

Uuringu tulemusel leiti E-hepatiidi viiruse vastased antikehad 48 (4,8%) doonori seerumis. Neist 40 (4%) olid positiivsed HEV-vastaste G-klassi immunoglobuliinide (IgG) suhtes, mis viitas varasemale ehk läbipõetud nakkusele, 15 (1,5%) olid positiivsed M-klassi immunoglobuliinide (IgM) suhtes, mis on haiguse ägeda faasi näitaja, ning 7 doonoril tuvastati mõlema klassi antikehad.

E-hepatiidi viiruse RNA-d ehk aktiivset vireemiat ei tuvastatud üheski seerumis. Nakatumise riskiteguritena arvestati sugu, vanust, reisimist viimase kuue kuu jooksul, kokkupuudet sigade ja/või metssigadega viimase kuue kuu jooksul; termiliselt töötlemata/toore sea- või metsasealiha, keetmata/filtreerimata kraanivee või looduslikest allikatest pärit vee, pastöriseerimata talupiimatoodete ning pesemata marjade ja/või juurviljade tarbimist.

„Kuigi statistiliselt olulist vastavust vaadeldud riskitegurite ja E-hepatiidi-vastaste antikehade olemasolu vahel ei tuvastatud, on uuringu tulemustes siiski näha HEV-vastaste IgG levimuse tõusu vanemate inimeste seas,“ kommenteeris TAI teadur Tatiana Kuznetsova.

E-hepatiiti haigestatakse sageli saastunud vee või marjade, puu- ja juurviljade tarbimisel, alatöötlemata (sea)liha söömise, ning riskipiirkondadesse reisimise tagajärjel. Madala sissetulekuga riikides toimub nakatumine peamiselt saastunud vee kaudu, arenenud riikides pigem toore sealiha söömisel või kokkupuutel viirust kandvate sigadega. Viiruse levik vereülekande teel on kinnitatud Jaapanis, Prantsusmaal ning Inglismaal. HEV-sõeluuringut veredoonorite seas peetakse praegu ainsaks tõhusaks vahendiks selliste juhtumite ennetamiseks.

Eesti elanike haigestumise risk kasvab suvisel perioodil, mil lettidele jõuab rohkem värskeid marju, inimesed armastavad grillida ning ka reisivad rohkem.

„Täiuslikuma ja täpsema pildi saamiseks oleks mõistlik sarnase ülesehitusega uuringut teostada ka suvekuudel, vältides varasemalt uuritud ning positiivse E-hepatiidi tulemuse saanud doonorite proove. EV-vastaste IgM-antikehade olemasolu, mis viitab haiguse aktiivsele või ägedale faasile, võib osundada sellele, et haigus on doonoritel kulgenud asümptomaatiliselt ning on oht selle edasikandumiseks vereülekande käigus. Viiruse RNA puudumine analüüsitud proovides ei anna ühemõttelist vastust küsimusele, kui vajalik on doonorivere rutiinne analüüs selle viiruse olemasolu suhtes.“ selgitas Kuznetsova.

Nii esmase kui ka jätkuuuringu teostab TAI. Teise uuringusse kutsutakse ainult need doonorid, kes ei osalenud esimeses uuringus. Riskifaktorite uurimisel saab välja selgitada riskirühmad, hinnata E-hepatiiti haigestumise riski ja mõista, mida peaks enim kartma, millele tuleks rohkem tähelepanu pöörata, näiteks kas on vaja rohkem vett keeta või marju pesta.

WHO hinnangul registreeritakse maailmas igal aastal umbes 20 miljonit HEV-nakkuse juhtu, mis põhjustab ligikaudu 3,3 miljonit sümptomaatilise E-hepatiidi juhtu. Tavaliselt on haigus isetaanduv, kuid immuunpuudulikkusega inimestel võib tekkida püsiv krooniline haigus ja neil on oht tõsisemate maksatüsistuste tekkeks. Raseduse ajal suurendab E-hepatiiti nakatumine enneaegse sünnituse, surnultsündimise ning nii ema kui ka loote surma riski.

Eelnevat arvestades on oluline tähelepanu pöörata, millisesse riiki inimene reisima läheb. Ida- ja Lõuna-Aasia riikides on E-hepatiit väga levinud ning neis riikides tuleb jälgida, mida süüakse, kust seda ostetakse ning millist vett juuakse.

Valdo Jahilo E, 22/05/2023 - 06:46
Uudis
19-05-2023 - 02:14 - Terviseamet - Mida silmas pidada solaariumi kasutamisel?
Vaatamata sellele, et solaariumi kasutamisega seotud terviseriskidest räägitakse pidevalt, kasutatakse teenust kunstpäevituse saamiseks. Inimeste seas levib väärarusaam, et kunstlik UV-kiirgus annab "ohutuma" päevituse kui päikesevalgus. Sellele veendumusele räägivad vastu teaduslikud uuringud. Solaariumi külastamisega kaasneb hulk terviseriske: nahapõletus, onkoloogilised protsessid, enneaegne vananemine, võimalikud silmakahjustused ja ka nakkushaiguste levik jne. UV-kiirgus piiratud koguses vajalik inimorganismis normaalsete füsioloogiliste protsesside kulgemiseks. UV-kiirguse annuste suurenemisega kasvavad negatiivsete tervisemõjude tekkeriskid. UV-kiirgusest põhjustatud päevitamisprotsessi molekulaarne mehhanism näitab, et päevituse põhjustajaks on DNA kahjustus. Seetõttu on ebatõenäoline, et on olemas UV-kiirguse annuseid või manustamisviise, mis võiksid päevitamisest saadava kasu ja terviseriske eraldada. Küll on tunnustatud UV-kiirguse potentsiaal teatud terviseseisundite leevendamisel (nt. psoriaasi toetav ravi, D3-vitamiini vaeguse kompenseerimine). Kuid positiivsetele mõjudele mõeldes on oluline mõista UV-kiirguse toimemehhanisme ja tingimusi soovitud tulemuse saavutamiseks.  Näiteks teatud nahahaiguste leevendamisel kasutatakse tõesti UVB kiirgust. Kuid seejuures tegemist on UVB-kiirguse kitsa spektri kasutamisega ning protseduur viiakse läbi kontrollitud keskkonnas (meditsiiniasutustes) tervishoiutöötaja jälgimise all. Taolisi protseduure ei ole kohane võrdsustada solaariumis päevitamisega. D-vitamiini positiivset tervisemõju saab täielikult lahutada UV-kiirguse riskidest suukaudse D-vitamiini lisamisega või D-vitamiini rikaste toitude lisamisega dieeti. Soovitused tarbijale Solaariumikasutajate seas on levinud väärarusaam, et kunstlik UV-kiirgus tekitab „turvalisema” päevituse kui päikesevalgus. On tõestatud, et nii nagu päikese UV-kiirgus suurendab ka solaariumiseadmetest saadav UV-kiirgus erinevate onkoloogiliste haiguste tekkeriski. Solaariumid ei ole ohutum alternatiiv õues päevitamisele! Kui siiski otsustad kasutada solaariumiteenust, siis oleks mõistlik enda tervise huvides küsida teenuse pakkujalt, kas ta on teinud solaariumi UV-lampide kiirguse kontrolli ning kas need tulemused ei ületa lubatud piirnormi (0,3 W/m2). Arvesta, et UV-kahjustuse vältimine võib teha sinu naha jaoks rohkem kui kõik teised nahahoolduse kombinatsioonid kokku. Päikesevaesel hooajal organismi D-vitamiini varude taastamiseks ja säilitamiseks soovitame eelistada D-vitamiiniga rikastatud toiduaineid või vajadusel teatud annuses toidulisandeid. Teatavate lihtsate reeglite järgimine vähendab päevitamisega seotud riske. Solaariumi kasutamine võib teid rohkem ohustada: Kui olete alla 18-aastane; Kui teil on hele või tundlik nahk, mis võib kergesti saada päikesepõletuse; Kui te olete varem saanud päikesepõletuse, eriti lapsepõlves; Kui teil on palju tedretähne või punased juuksed; Kui teil on palju sünnimärke; Kui teil või lähematel sugulastel on varem olnud nahavähk; Kui päikesevalgus on teie nahka juba kahjustanud.
EST
19-05-2023 - 12:38 - Terviseamet - Kuressaare Pika tänava põhitrasside joogivesi on puhas
Viimased veeproovide uuringute tulemused kinnitasid, et Kuressaare Pika tänava piirkonna põhitrasside joogivesi on puhas. Enne vee tarvitamist tuleb veenduda, et kinnistutel on tehtud põhjalik läbivoolutamine. Toidu müügiks valmistamisel tuleb kraanivett lasta LABRISes analüüsida. Terviseameti keskkonnatervise osakonna juhataja Leena Albreht selgitas, et üksikuid saasteallikaid võib leiduda kinnistuste piirides ja majasisestes torustikes, sest saastest lõpliku vabanemise vastu aitab üksnes torustike korralik läbivoolutamine. „Nii kodudes kui asutustes tuleb veenduda selles, et on tehtud põhjalik puhastus. Lisaks voolutamisele tuleb puhastada ka veefiltrid ja teised veeseadmed (nt veeboilerid),“ selgitas Albreht ja lisas, et tähelepanu võiks pöörata ka veevärgiga seotud olmeseadmetele: veekullerid, kohvimasinad, jäämasinad jne. Albrehti sõnul peavad teenusepakkujad (eeskätt toidukäitlemisettevõtted) kindlasti tegema joogivee analüüsid, et veenduda  oma ettevõtte joogivee ohutuses. „Juhul, kui veeanalüüs ei vasta nõuetele, tuleb koheselt võtta ühendust Kuressaare Veevärgiga,“ lisas ta.    Saaremaa abivallavanem Liis Lepik tuletab meelde, et enne Kuressaare kraanivee joomist ja selle kasutamist toidu valmistamisel peavad olema torud korralikult läbi loputatud. „Ainult nii saab olla kindel, et kodudes ja asutustes asuvatesse kraanidesse on jõudnud puhas vesi,“ ütles Lepik. Ta lisas, et AS Kuressaare Veevärk jätkab veeproovide võtmist tavapärasest sagedamini ja rohkematest kohtadest, mis võimaldab joogivee kvaliteeti pidevalt jälgida. Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna nõunik dr Irina Dontšenko tuletab meelde, et haigus võib jätkuvalt edasi levida saastunud käte vahendusel inimeselt inimesele. „Seepärast on väga tähtis jälgida hügieenireegleid nii käte pesemisel kui ka toidu käitlemisel – toiduvalmistamisel ja toiduainete säilitamisel. Kindlasti ei tohi haigena tööle minna,“ rõhutab Dontšenko. Haigestunud, kellel esinesid kõhukaebused, peaksid enne tööle naasmist läbima tervisekontrolli. Tööandja riskihindamise plaanist lähtuv tervisekontroll puudutab eelkõige toidukäitlejaid, aga ka kõiki teisi, kes puutuvad kokku riskirühma kuuluvate inimestega, näiteks hooldekodude ja lasteasutuste töötajad. Nakkushaiguste suhtes läbi viidava tervisekontrolli eest tasub tööandja. Toidukäitlejad, (kohvikuid, hotellid ja spaad, kauplused, kus on toiduletid) ja need, kes valmistavad kodus toitu müügiks (OTT, laadad, kodukohvikud), peavad enne veenduma kasutatava vee puhtuses. Selleks tuleb tellida veeanalüüsid, et torustikesse poleks jäänud haigust tekitavaid mikroorganisme. Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) palub toidukäitlejatel LABRISesse pöördumisel anda kaaskirjal kinnitus proovitulemuste jagamisest PTAga ning Kuressaare Veevärgiga. See info võimaldab Kuressaare Veevärgil rakendada kiiresti meetmeid ja saada olukorrast ülevaade. „Toidukäitleja võib hakata vett toidukäitlemisel kasutama siis, kui analüüsitulemused on nõuetekohased, st E. coli ja soole enterokokke ei esine joogivees. Amet palub oma tegevused läbi mõelda ka neil kodanikel, kes plaanivad lähinädalatel valmistada tooteid avalikele üritustele. Kindlasti peab veenduma kasutatava joogivee puhtuses ja ohutuses ning tuleb teostada joogivee analüüsid mikrobioloogilistele näitajatele,“ rõhutas Põllumajandus- ja Toiduameti toiduosakonna juhtivspetsialist Jaana Oona. Joogivee uuringute osas saab Kuressaares pöörduda riiklikult volitatud LABRISe (Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus) osakonda. LABRIS võtab toidu- ja veeproove vastu tööpäeviti 8.00-15.30 ja reedel 8.00 kuni 13.00. Proovide võtmiseks vajalikud pudelid saab samuti LABRISest.
EST
19-05-2023 - 08:37 - Uudised - Lasteaia liikumisvaldkonna hindamine ja arendamine

Laste liikumisoskuste arendamine, kehalise aktiivsuse suurendamine ja selleks võimaluste loomine on lasteaias oluline tegevusvaldkond.

Loe edasi...

19-05-2023 - 08:10 - Uudised - Turvaline ööelu peab olema kättesaadav kõigile

Tervise Arengu Instituut (TAI) ja Feministeerium korraldavad 20. mail algusega kell 13 Põhjala tehase aiabaaris Botik ööelu teemalise tasuta konverentsi, kuhu on oodatud kuulama ja kaasa mõtlema nii klubitöötajaid, ööelu veterane, DJ-sid ning kõiki teisi huvilisi, kelle tegusam elu õhtupimeduses alles hoo sisse saab.

18-05-2023 - 01:41 - Terviseamet - Kuressaare joogivee tarvitamise keeld jääb kehtima Pika tänava piirkonnas, elanike abi oodatakse torustike täiendava läbivoolutamisega
Kuivõrd Kuressaare peatrasside joogivesi on viimastel päevadel nakkusetekitajatest puhtana püsinud, ei näe Terviseamet enam vajadust üldise vee tarvitamise keelu järele. Piirang jääb kehtima kesklinnas Pika tänava piirkonnas (kaardil), mille asutustel ja elanikel tuleb jätkuvalt tarvitada korralikult läbi keedetud vett. Samuti võib üksikuid saasteallikaid leiduda erakruntide piirides ja majasisestes torustikes, sest saastest lõpliku vabanemise vastu aitab üksnes torustike korralik läbivoolutamine. Terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma sõnul on oluline, et inimesed säilitaksid valvsuse, sest võitlus bakteriaalse saastumisega võib olla pikk protsess. „Kuigi valdavalt on peatrasside vesi mikrobioloogilistest leidudest puhas, ei jõua vee-ettevõtja iga pimeda toruotsani, mistõttu ollakse vajadusel valmis reageerima piirkonna või objektipõhiselt. Kõige kiiremini jõuame bakterist vabanemiseni, kui veel kord kõikide asutuste ja majapidamiste veesüsteemid hoolikalt läbi voolutatakse. Avage kõik olemasolevad kraanid ja kõik dušid – midagi ei tohi vahele jätta,“ rääkis Härma. Täpset torustike läbivoolutamise aega pole võimalik ette anda, sest see sõltub torustike mahust. Niisiis võib mõne korteri või majapidamise puhul piisata kümnest minutist, mõne suurema asutuse puhul kulub veevahetuseks lausa tund. Kuressaare kesklinna Pika tänava piirkonnale säilitatakse vee tarvitamisele piirang, sest sealsetest asutustest tuvastati viimased E.coli ja kolm coli-laadsete bakterite leidu. Kesklinna peatrassidest võetud proovid on aga puhtad olnud, mistõttu võib suure tõenäosusega tegemist olla jääksaastumisega objekti sisemises torustikus ning täiendava läbipesu järel võetakse sealt uued proovid. Ettevaatusabinõuna jääb aga piirkonda ajutiselt kehtima soovitus tarbevesi läbi keeta. Kesklinna piirkonna haridusasutustes tuleks enne veetarvitamist ära oodata koolide negatiivsed proovitulemused, senimaani tarnib kohalik omavalitsus neile joogiks pudelivett. Ka Saaremaa abivallavanem Liis Lepik palub Kuressaare elanikel enne kraanivee joomist lasta sellel igaks juhuks mõnda aega joosta ja tuletada seda meelde oma naabritele. „Kuressaare Veevärk jätkab veereostuse põhjuste tuvastamisega ning loodetavasti saame peagi selgitada, mis juhtus ja kuidas sellist olukorda edaspidi vältida,“ ütles Lepik. Ta lisas, et samuti uuendatakse vee-ettevõtte toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani. Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna nõunik dr Irina Dontšenko sõnab, et kui torustikest bakter taandub, võib saastunud käte vahendusel haigus jätkuvalt levida inimeselt inimesele. „Seepärast on väga tähtis jälgida hügieenireegleid nii käte pesemisel kui ka toidu käitlemisel – toiduvalmistamisel ja toiduainete säilitamisel. Kindlasti ei tohi haigena tööle minna,“ rõhutab Dontšenko. Haigestunud, kellel esinesid kõhukaebused, peaksid enne tööle naasmist läbima tervisekontrolli. Tööandja riskihindamise plaanist lähtuv tervisekontroll puudutab eelkõige toidukäitlejaid, aga ka kõiki teisi, kes puutuvad kokku riskirühma kuuluvate inimestega, näiteks hooldekodude ja lasteasutuste töötajad. Nakkushaiguste suhtes läbi viidava tervisekontrolli eest tasub tööandja. Kuresaares tegutseb mitmeid toidu käitlemisega tegelevaid ettevõtteid. Põllumajandus- ja toiduamet kutsub neid asutusi, eelkõige kohvikuid, hotelle ja spaasid, üles rakendama enesekontrollimeetmeid, et veenduda toidu valmistamiseks kasutatava vee puhtuses. Selleks tuleb joogivett täiendavalt analüüsida, et asutuse torustikesse poleks jäänud haigust tekitavaid mikroorganisme. „Kuigi Kuressaare Veevärk on kinnitanud, et peatrassis on vee kvaliteet tagatud, annab suurema kindluse see, kui toidukäitleja veendub ka ise proovivõtu käigus, et tema poolt kasutatav vesi vastab kõigile mikrobioloogilistele kvaliteedinäitajatele, sest asutusesisene torustik võib varjata veel jääksaastust, mida pole võimalik põhitrassi veeanalüüsidest tuvastada,“ ütles Põllumajandus- ja Toiduameti toiduosakonna juhtivspetsialist Jaana Oona. Joogivee uuringute osas saab Kuressaares pöörduda riiklikult volitatud LABRISe (Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus) osakonda. LABRIS võtab toidu- ja veeproove vastu tööpäeviti 8.00-15.30 ja reedel 8.00 kuni 13.00.
EST
18-05-2023 - 07:43 - Terviseamet - Nädala jooksul lisandus 77 gripi ja 817 COVID-19 juhtu
19. nädalal haigestus ägedatesse respiratoorsetesse nakkustesse 1773 inimest, nendest 39,3% olid lapsed. Ägedate respiratoorsete viirushaiguste üldine haigestumus vähenes 12% võrra. Grippi haigestumus suurenes 18% võrra, haigestunutest ca 40% olid kuni 15aastased lapsed. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) andmetel vajas viimastel nädalatel gripi tõttu haiglaravi kaheksa patsienti. Hooaja algusest on gripi tõttu hospitaliseeritud 1312 inimest. Neist 67,5% on olnud üle 50aastased. Tervise Arengu Instituudi surma põhjuste registri lõplikult valideeritud andmetel on gripi tõttu surnud sel hooajal 62 inimest vanuses 9-97. Sentinel-süsteemi kaudu registreeritud andmete põhjal võib hinnata grippi haigestumuse intensiivsust madalaks. Registreeritakse üksikud B-gripiviirusega seotud haigestumised. Hospitaliseerimiste põhitrend kõigub oluliste tõusude või langusteta. Nädala jooksul lisandus 817 COVID-19 haigusjuhtu. Registreeritud haigusjuhtude üldarv vähenes eelmise nädalaga võrreldes 22%. Positiivsete testide osakaal moodustab 7%. Haigestumus vähenes peaaegu kõikides vanusrühmades. Nädala jooksul hospitaliseeriti haiglate andmetel 80 patsienti. Sümptomaatilise COVID-19 tõttu hospitaliseeriti 40 patsienti ehk pooled kõigist hospitaliseeritutest. Kuna on palju suhteliselt kergeid ja asümptomaatilisi COVID-19 vorme, siis levib viirus edasi suure tõenäosusega varjatult, oluliste tõusude või langusteta. Olukord hinnatakse rahulikuks, lisakoormuse ohtu tervishoiusüsteemile hetkel pole.      
EST
18-05-2023 - 06:52 - Terviseamet - Kevadest kehtivad uued reeglid endokriinfunktsiooni kahjustavate ja kauapüsivate kemikaalide kindlaks tegemiseks
20. aprillil jõustus Euroopa Komisjoni delegeeritud määrus kemikaalide klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise kohta (CLP), millega kehtestatakse uued ohuklassid endokriinfunktsiooni kahjustavatele kemikaalidele ja kemikaalidele, mis keskkonnas ei lagune ja võivad kuhjuda elusorganismidesse, sattuda veeringesse ja ohustada joogivett. Edaspidi saavad kemikaalide kasutajad täpsemat teavet ka nende mõjude kohta, vähendades seeläbi riske ainete ja segude kasutamisel. Teave kemikaalide mõju kohta inimese tervisele või keskkonnale edastatakse kemikaali märgistusel piktogrammide, vastavate ohulausete ja hoiatuslausete abil. Uute reeglite kohaselt võivad kõik kemikaalide tootjad, importijad, allkasutajad ja tarnijad kemikaale klassifitseerida ja märgistada juba praegu, kuid kohustuslikuks muutuvad need uute ainete turule viimisel alates 1. maist 2025 ja enne seda kuupäeva turul olnud ainetele alates 1. novembrist 2026. Uusi turule viidavaid segusid tuleb uutesse ohuklassidesse klassifitseerima hakata alates 1. maist 2026 ja enne seda kuupäeva turul olnud segusid hiljemalt 1. maist 2028. Klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise määruse (CLP-määruse) peamine eesmärk on tagada inimeste tervise ja keskkonna kaitse kõrge tase ning ainete, segude ja toodete vaba liikumine. Määrus kohustab ainete ja segude tootjaid, importijaid, allkasutajad ja tarnijaid nõuetekohaselt klassifitseerima, märgistama ning pakendama ohtlikke kemikaale enne nende turule viimist. Määrusega on sätestatud reeglid ainete ja segudega seotud ohtude kindlaks tegemiseks ja klassifitseerimiseks, et võimaldada kasutajatel teha teadlikke otsuseid ohtlike keemiatoodete ostmisel ja kasutamisel.   *Endokriinsüsteemi moodustavad sisenõrenäärmed, mis toodavad organismis hormoone. Lisainfo: Kestlikud kemikaalid: jõustuvad uued reeglid endokriinfunktsiooni kahjustavate ja kauapüsivate kemikaalide kindlaks tegemiseks Uued ohuklassid Euroopa Kemikaaliameti veebilehel CLP-määrusest Terviseameti veebilehel    
EST
18-05-2023 - 06:28 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Turvaline ööelu peab olema kättesaadav kõigile
Turvaline ööelu peab olema kättesaadav kõigile

„Ööelu on nähtus, mis tekitab inimestes vastuolulisi seoseid. Ühelt poolt on ööelu keskmes inimeste naudingud - muusika, kunst, tants, argimurede minetamine ja eneseavastamine. Teisalt seostatakse ööelu ka uimastite, sh alkoholi kuritarvitamisega, öiste väljakutsete, kakluste ja seksuaalvägivallaga,“ leiab korraldaja Elise Rohtmets Feministeeriumist.

Konverentsil küsivad esinejad, milliste võtetega saab kogukond muuta ööelu samaaegselt nii turvalisemaks kui ka vabamaks. „Tutvustame ööelu töötajaid jõustavaid meetodeid teistest riikidest ning arutame nõusolekupõhise käsitluse kasulikkust uimastikahjude vähendamisele ning seksuaalvägivalla ennetamisele,“ lisab korraldaja Mikk Oja TAIst.

Konverentsi peaesineja on Taani seksuaalantropoloog Kristian Møller, kes on uurinud nii ööelu turvalisuse strateegiaid, LGBT+ kohtingukultuuri ning inimeste sihipärast uimastite kasutamist seksuaalse naudingu tõstmiseks (chemsex). Tema ingliskeelne ettekanne „Liikumine naudingute võrdsuse suunas: Vähemustele orienteeritud ööelu õppetunnid“ tutvustab Møller uusi arenguid „vähemuskeskses ööelus" ja seda, kuidas organisatsiooniliselt töötada, et luua naudingute võrdsust.

OÜ Reagentuuris töötav uimastikahjude vähendaja Annika Laas arutleb ööelus normiks saanud tegevuste üle, millest kõva häälega ei räägita ning küsib, kes ja kas nendega tegelikult nõustunud on.

Seksuoloog, seksuaalhariduse ekspert, seks-coach ja antropoloog Kristina Birk-Vellemaa, kelle podcast Sekspositiiv kord kuus mitmekesiselt seksi ja seksuaalsust harutab, arutleb enda ettekandes vaba ja entusiastliku nõusoleku avaliku diskursuse üle.

Feministeeriumi huvikaitseekspert ja Tervise Arengu Instituut turvalisema ööelu projektis eetika ja nõusoleku teemal koolitaja Elise Rohtmets tutvustab nõusolekuseadust käsitlevas ettekandes, milliseid samme on astunud Euroopa ja astumas Eesti, et seksuaalvägivalla ohvreid tõhusamalt kaitsta, ning kuidas seostuvad muudatused seadustes muutustega ööelu seksuaalkultuuris laiemalt.

Ettekannetele järgneb paneeldiskussioon teemal „Nõusoleku piirid“, kus arutletakse, kuidas uimastid, aga ka väsimus ja hirm mõjutavad meie võimet anda nõusolekut, olgu siis seksiks või rohkemaks uimastite tarvitamiseks. Kuidas soodustada vastutustundlikku ööelu ja millised märgid viitavad sellele, et inimene võib olla hädas?

„On väga oluline, et me teadvustaksime endile ööelus peituvaid ohte, oskaksime neis ise paremini käituda ning neid olukordi, mis vajavad teadlikku sekkumist, ära tunda. Suvine pidudehooaeg on peagi algamas ning on väga oluline, et selles osalejad ning nende lähedased tunneksid end turvalisemalt ja võimalikest ohtudest informeerituna,“ selgitas esmakordselt toimuva konverentsi vajadust Mikk Oja.

Üritus on osa Tervise Arengu Instituudi turvalisema ööelu projektist.

Konverents on osalejatele tasuta, kuid vajalik on eelregistreerimine TAI kodulehel.

Valdo Jahilo N, 18/05/2023 - 09:28
Uudis
17-05-2023 - 02:04 - Terviseamet - Kuressaare torustike puhastamise teravik keskendub vanalinnale
Kuressaare peatrassi joogivee proovid on viimased kolm päeva puhtana püsinud, kuid endiselt leiti positiivseid mikrobioloogilisi leide vanalinna koolidest ja ühest asutusest. Seetõttu ei anna Terviseamet veel joogivee kasutamisele rohelist tuld ja kasutada tuleks keedetud vett. Asutustel ja elanikel palutakse jätkata torustike läbivoolutamisega, kuni trassist jõuab kraani kohale külmem vesi. Suurimaks ohukohaks on krundi piiridesse ja majasisestesse torustikesse seisma jäänud vesi, mis pole veel vahetunud värskema vee vastu. Terviseameti keskkonnatervise osakonna juhataja Leena Albreht selgitas, et info vee saastumisest pole kõigi kinnistuomanikeni jõudnud ning hulk inimesi ei viibi püsivalt saarel. „Seetõttu tuleb teavitustööga jätkata, et ka need inimesed, kes tagasi Kuressaarde jõuavad, viiksid läbi torustike läbipesu ehk laseksid seisnud veel välja voolata. Läbivoolutamist võiksid lähipäevadel rakendada ka teised, et kasutusel oleks võimalikult värske vesi,“ rääkis ta. Albrehti kinnitusel jätkab Kuressaare Veevärk regulaarsete proovide võtmist ning Terviseamet suunab oma teraviku haridusasutuste ja hooldekodude kontrollimisele. Ameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna nõunik dr Irina Dontšenko lisab, et kuivõrd veeettevõtja jätkab ka kloori lisamist vette, on laiema reostuse taasteke ebatõenäoline ning teravik suunatakse vanalinna piirkonnale, kust on välja tulnud viimased positiivsed tulemused. „Meie mureks on eelkõige riskirühmade inimesed, kelleks on lapsed ja eakad – seetõttu oleme alates eilsest võtnud proove nii koolidest kui ka hooldekodudest. Vajadusel saab veeettevõtja reageerida konkreetselt objektilt leitud saasteallikale ning korraldada täiendava puhastuse just selles bakterite leiukohas, nagu tehakse ka vanalinna koolides, kust viimased leiud avastati,“ selgitas Dontšenko. Viimane info Kuressaare haiglast kinnitab, et sagenenud on selliste patsientide pöördumised, kes ei ole oma tervisehädale pikema aja jooksul lahendust leidnud. Sümptomid püsivad ja kasutatud käsimüügiravimitest pole kõhuhäda lahendamiseks piisanud. Terviseameti nakkushaiguste labori analüüsitud 18 patsiendi kliinilisest proovist avastati lisaks E.coli bakterile veel Campylobakter, noro-, rota-, astro- ja sapoviirust. Epidemioloogide kinnitusel on see värske fekaalse reostuse puhul tavapärane, et üheaegselt E.coli ja coli-laadsete bakteritega nakatumise kõrval kannatab inimene sama saasteallika kaudu levinud viiruste käes. „Korraga erinevate bakterite ja viirusega nakatumine võib haiguse läbipõdemise perioodi pikendada ning esineb võimalus, et tekivad perekondlikud nakatumised, sest kui tualeti kasutamise järel ei pesta haigete pereliikmete poolt piisavalt hoolikalt oma käsi, siis haigustekitajad levivad pindade või toiduainete kaudu edasi tervetele pereliikmetele,“ kommenteeris Dontšenko. Terviseamet paneb südamele, et inimesed võtaksid haigestumise korral ühendust perearsti või EMOga, kus saab teha laboratoorsed analüüsid, et määrata haigustekitaja. Ilma selleta pole võimalik öelda, mis viirus või bakter on haigestumise põhjustanud.
EST
16-05-2023 - 02:30 - Terviseamet - Kuressaare elanikud lasid veel voolata, aga bakter veel lõplikult kadunud ei ole
Kuigi Kuressaare peatrassi joogivesi on valdavas osas E.coli ja coli-laadsetest bakteritest puhas püsinud ja vee tarbimise hulga järgi lasti eile torustikest välja voolata hiigelkogustes vett, avastati kahest eile võetud veeproovist saastet. Ühel juhul tuvastati E.coli bakter torustikust, mis on kahel varasemal päeval puhas olnud, mis viitab võimalusele, et tegemist võib olla torustikku lõpuosasse jäänud jääksaastega. Kuivõrd E.coli võib inimese tervisele endiselt suurt ohtu kujutada, ei saa Terviseamet veel Kuressaare joogivee kasutamist lubada. „Kuigi lootsime täna proovide real nulle näha, on olukord teine ja bakteriaalne saastumine ei ole tühine juhtum, mille saaks kergekäeliselt lõppenuks kuulutada. Näiteks sarnase intsidendi puhul Lääne-Virumaal Sõmerul võttis lõplik mahutite, trasside ja joogivee puhastamine aega 1,5 kuud, sest kanalisatsiooniavarii tõttu torustikku sattunud A-hepatiidi viirus oli visa kaduma,“ selgitas Terviseameti keskkonnatervise osakonna juhataja Leena Albreht ning lisas, et 1993. aasta Sõmeru juhtumi tõttu haigestus 545 inimest, kellest 100 vajas haiglaravi. Tänasel kriisikohtumisel Saaremaa Vallavalitsuse, Kuressaare Veevärgi, Terviseameti ja teiste partnerite vahel arutati muu hulgas küsimust, kas on võimalik lubada vee kasutamist piirkondades, kus joogivee proovid on püsinud kolme päeva jooksul bakteritest puhtad. Leiti, et kui veetrassi saab saastunud veega piirkonnast isoleerida, siis saab erandeid lubada. „Küll aga ei soovita Terviseamet vee tarvitamist asutustes, kus viibivad riskirühma inimesed, näiteks lapsed või eakad, kuni me saame kindla veendumuse, et joogivesi on seal piirkonnas püsivalt puhas,“ rääkis Albreht. Otsuseid piirkondlike erandite tegemiseks täna veel vastu ei võetud. Niisiis tuleks Kuressaare inimestel olla valmis selleks, et kõikide piirkondade joogivee puhtaks tunnistamine võtab loodetust kauem aega. Nii nagu Terviseamet on hoiatanud, võib probleemseks osutuda just saastunud vee seismine torustike lõpuosas, kui ei lasta vett piisavas koguses välja voolata. Kuressaare Veevärgi esindajate sõnul täheldati eile Kuressaare territooriumil rekordiliselt suurt veetarbimist, mis kinnitab, et inimesed võtsid torustike läbipesemise soovitust tõsiselt ja aitavad kriisi lahendamisele kaasa. „Suur aitäh kõigile, kes üleskutsele reageerisid ja püüavad sellest olukorrast võimalikult kiirelt välja pääseda,“ ütles Albreht. Pilt Kuressaare haiglast näitab, et joogivee saastumisega seotud nakatumiste hulk on püsinud stabiilsena. Näiteks pühapäeval käis gastroenteriidi tõttu erakorralise meditsiini osakonnas 13 inimest. Kiirabil oli pühapäevase valve jooksul kolm gastroenteriidiga seotud väljakutset ja selliste kutsete arv väheneb. Esmaspäeva hommikust kuni käesoleval hetkeni on kõhukaebuste tõttu haigla vastuvõtule pöördunud 12 patsienti. „Terviseameti hinnangul on valdavalt tegemist haigusjuhtumitega, mis on seotud Kuressaare joogivee esialgse reostumisega ning ei ole välistatud, et inimest tabanud haigus võibki kesta üsna pikalt. Lisaks võib esineda juhtumeid, kus nakatutakse perekonna sees, kui bakter satub haige inimese kaudu pindadele või toiduainetele, mida puudutavad terved pereliikmed, kes seejärel samuti haigeks jäävad,“ rääkis Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna nõunik dr Irina Dontšenko. Tõsiste haigussümptomite jätkumisel tuleks abi otsida perearstilt või pöörduda abi saamiseks haigla erakorralise meditsiini osakonda. Abi saab küsida ka perearsti nõuandetelefonilt 1220. Puhast joogivett saab Kuressaare linnas kolme asupaika paigaldatud veepaakidest. Punktid on avatud iga päev kuni probleemi lahenemiseni kell 10–20. Puhta joogivee saamiseks tuleb kaasa võtta isiklik anum. Kuressaare keskväljak (Elisa poe juures) Kuressaare, Mooni tn 2 (Jyski poe parkla) Kuressaare, J. Smuuli 1 (Tooma poe parkla)
EST
15-05-2023 - 02:32 - Terviseamet - Milline on teekond joogiveest bakteri tuvastamiseni ja miks see nii kaua aega võtab?
Terviseameti nakkushaiguste laboris kasutatakse joogiveest võimalike haigustekitajate määramiseks akrediteeritud meetodeid vastavalt rahvusvahelistele standarditele. Teostatavate analüüside valikul keskenduti patsientidel avaldunud sümptomitele, milleks olid oksendamine, kõhulahtisus ja kõhuvalu. Joogivee esmase kvaliteedi hindamiseks teostati analüüsid soole enterokokkide, coli-laadsete bakterite, E. coli ja kolooniate üldarvu määramiseks. Lisaks määrati proovist Salmonella spp, kuna see võib põhjustada sarnaseid sümptomeid I etapp: kuidas käib joogiveest patogeenide määramine? 1 Saastumise kahtlusega asupaigas täidab inspektor proovinõu uuritava veega. Sealjuures tuleb proovi võtmisel rangelt järgida proovi võtmisele kehtestatud reegleid. Seejärel edastatakse proovinõu laborisse. Kuressaare sündmuse puhul võeti proovid pühapäeval ja saadeti samal õhtul bussiga Tallinnasse. Niisiis jõudsid esimesed Kuressaare proovid laborisse 3-4 tunniga. 2 Kui on enterokokkide kahtlus, filtreeritakse veeproov laboris läbi membraanfiltri, seejärel kantakse filter söötme pinnale Petri tassil. Järgneb 48 tundi inkubeerimist ning seejärel tehakse kinnitustestid, mis vajavad veel lisaks 2 tundi inkubeerimist (ISO 7899-2 nõuded). Salmonella spp määramiseks kasutab labor ISO 19250 standardit, kus mikroobi isoleerimine teostatakse läbi kahe rikastuspulljongi ning selektiivsete söötmete. Analüüsi kestvus on 3 ööpäeva. 3 E. coli ja coli-laadsete puhul rakendatakse laboris MPN-meetodit (ISO 9308-2) – selleks külvatakse vesi spetsiaalsetele paneelidele: veeproov segatakse patogeeni tuvastamiseks reaktiiviga. Valmis segu valatakse paneeli, mis jaotub 96 süvendi vahel. Kui süvendisse satub coli-laadne bakter (sh E.coli), reageerib vedelik värvi muutusega. Mida rohkem värvunud süvendeid, seda suurem on vee saastumine. Analüüs kokku kestab 21±3 tundi (ISO 9308-2 nõuded). II etapp: täiendavalt mikroobi isoleerimine ja kinnitamine 4 MPN-meetodil tuvastatud positiivsetest (värvunud) süvenditest (fotol) võetakse omakorda proov, mis külvatakse Petri tassil olevale söötmele. Järgneb taas 24 tundi inkubatsiooni, mille ajal toimub söötmel bakteri kasvamine ehk kultuuri isoleerimine. 5 Täiendavalt kinnitas labor MALDI-TOF seadme abil E. coli esinemise ning välistas kinnitus-testidega verotoksilise E. coli sero-tüübi O157 esinemise Kuressaare joogiveest. Protsess kestis kokku 30 minutit. (Pildil UV-lambi all E.coli MPN paneelil) 6 Samale isloleeritud kultuurile teostati täiendavad analüüsid E.coli toksilisuse määramise eesmärgil RT-PCR meetodil – tehti genoomse materjali eraldus ja RT-PCR amplifikatsioon, mis kestis kokku 5 tundi.  .field-name-field-cover-image img{ display:none; }
EST
15-05-2023 - 10:47 - Terviseamet - Viimane etapp Kuressaare joogivee kriisis - laske veel voolata
Kuressaare peatrassi joogivesi on ka viimasel ööpäeval E.coli bakterist puhtana püsinud ning järgmise sammuna palutakse kõigis majapidamistes ja ettevõtetes lasta joogiveel vähemalt 5 minutit voolata, et eemaldada viimased torustikesse jäänud võimalikud bakterid. Terviseamet kinnitab, et viimase ööpäeva proovides ei tuvastatud E.coli bakterit, mis annab lootust, et veevahetus trassides ja kloreerimine on täitnud eesmärki. Kuivõrd bakterite esinemist majapidamiste torustikes ei saa täielikult välistada vee seismise tõttu väljaspool peatrassi, tuleks kõigil majapidamistel järgida Kuressaare Veevärgi soovitusi ja lasta veel voolata. Ühtlasi aitab vee läbivoolutamine ennetada olukordi, kus saastunud vesi valgub tagasi peatrassi. Täna hommikul leppisid Saaremaa Vallavalitsus ja Kuressaare Veevärk kokku, et vee-ettevõtja ei esita Kuressaare klientidele maikuu eest vee- ja kanalisatsiooniteenuse arveid, mistõttu ei kaasne veetorustike läbivoolutamisega täiendavat kulu. Veevärgi soovitused Kuressaare elanikele: Majapidamise torustiku läbipesu (voolutamine) peab hõlmama kogu kinnistu veetorustikku (nii majasisesed kui õues asuvad torud) Kordamööda tuleb avada kõik kinnistu (või korteri) veekraanid (nii soe kui külm vesi), alustades soovituslikult esimeselt korruselt ja liikudes korruste kaupa kõrgemale. Kui kinnistul või korteris on veetorule paigaldatud veefiltrid, siis tuleks paigaldada uus filterelement. Majapidamises asuvate ja veevõrguga ühendatud veemahutite (reservuaaride) ning boilerite läbipesu tuleb teostada viimasena. Kui mahuti või boiler on püsivalt veetoruga ühendatud ja veevõrgust täidetav, tuleb mahutist või boilerist välja lasta nii palju vett, kui on mahuti või boileri maht. Näiteks 300 liitrise boileri puhul tuleks lasta veel joosta, kuni kanalisatsiooni on voolanud kogu 300 liitrit vett. Selleks tuleb avada mahuti kraan või boileri kuumaveekraan. Boilerite temperatuuri on soovitav hoida 70 kraadi juures. Iga kraan tuleks hoida avatuna umbes 5 minutit. Suurkinnistute omanikel tuleb arvestada torustike oluliselt suurema mahuga, et läbivoolutamise tulemusel asenduks kogu torustikes olev vesi trassist tuleva puhastatud veega. Järgmine hinnang antakse vee kvaliteedile teisipäeva, 16. mai pärastlõunal ning kui joogivesi on peatrassis jätkuvalt puhas, saadab Terviseamet piirkonnas viibivatele inimestele selle kohta SMS-teavituse, et laiaulatuslik reostus on likvideeritud. Vaatamata sellele, et joogiveetulemused on paranenud, võib haigestunute arv lähiajal püsida. Nakkushaiguste puhul avalduvad sümptomid pärast inkubatsiooniperioodi, mis sõltub haigustekitajatest. Näiteks E.coli patogeensete serotüüpide puhul on inkubatsiooniperiood kuni 10 päeva. Samuti võib esineda olukordi, mil inimene nakatub enam kui ühe haigustekitajaga. See tähendab, et patsiendil võivad esineda sarnased sümptomid korduvalt, mida põhjustavad erinevad haigustekitajad. Jätkuvalt on väga oluline kinni pidada hügieeni ja toiduohutuse reeglitest, sest suvisel perioodil esineb tavapärasest rohkem soolenakkusi. Puhast joogivett saab Kuressaare linnas kolme asupaika paigaldatud veepaakidest. Punktid on avatud iga päev kuni probleemi lahenemiseni kell 10–20. Puhta joogivee saamiseks tuleb kaasa võtta isiklik anum. Kuressaare keskväljak (Elisa poe juures) Kuressaare, Mooni tn 2 (Jyski poe parkla) Kuressaare, J. Smuuli 1 (Tooma poe parkla)
EST
14-05-2023 - 09:00 - Viimased uudised ja blogipostitused - Iga paha tuju pole veel depressioon
Iga paha tuju pole veel depressioon Vivika Tamra E, 15.05.2023 - 00:00
Sisu

Iga paha tuju ei tähenda veel depressiooni, aga kui paha tuju kestab pikalt ja hakkab elu segama, on õige aeg abi otsida. Kuid kuhu pöörduda ja kas ainus võimalus on oodata kuude kaupa psühhiaatri juurde pääsemist?

Tervisekassa vaimse tervise teemalises taskuhäälingus rääkisid neil teemadel Eesti Psühhiaatrite Seltsi juhatuse liige ja psühhiaater Peeter Jaanson ning kliiniline psühholoog ja Tervisekassa partnersuhtluse osakonna spetsialist René Randver.

Peeter Jaanson nentis, et inimene tajub oma vaimset seisundit päris hästi. „Kui tunned, et su vaimse tervisega on midagi korrast ära, siis suure tõenäosusega on sul õigus. Näiteks minu poole pöörduvate inimeste sagedasemad kaebused on sellised: ma ei tule enam oma eluga toime, tunnen süümepiinu, et teen asju valesti, olen muutunud närviliseks ning karjun põhjuseta oma laste ja teiste pereliikmete peale, uni on häiritud, olen pinges ja ärevil. Need sümptomid viitavad sellele, et võiks küsida nõu,“ soovitas Jaanson.

Peeter Jaanson nentis, et lõviosa psüühikahäiretega patsientidest moodustavad ärevuse ja depressiooniga patsiendid. „Neid loetakse sellisteks psüühikahäireteks, mille puhul esmane ravi antidepressandiga tagab edu kahel kolmandikul juhtudest. See tähendab, et need inimesed paranevad, kui alustada õige raviga õiges annuses ning ravida piisavalt pika perioodi jooksul. Ülejäänutega pole olukord nii lihtne, nad vajavad kliinilise psühholoogi tuge ja psühhoteraapiat,“ kirjeldas Jaanson.

Ühtlasi rõhutas Jaanson, et varane abiotsimine on väga oluline seetõttu, et inimene ei harjuks oma psüühikahäirega ja ei hakkaks seda pidama oma loomuse osaks. „Mida kauem ravimata häire kestab, seda rohkem see inimesel kinnistub, ta samastub selle häirega. Siis on abi osutamine kallim ja keerulisem.“

Kelle juurde kõigepealt visiit broneerida?

Laialt on levinud arvamus, et vaimse tervise mure korral peab esmalt pöörduma psühholoogi või psühhiaatri poole, kuid tegelikult ei pea nemad olema sugugi esimesed abiandjad. René Randver rõhutas, et igasuguse tervisehäda korral tasub kõigepealt pöörduda oma perearsti või -õe poole või helistada perearsti nõuandetelefonile 1220. „Julgustan seda tegema, sest aina rohkem perearste oskab vaimse tervise teemal nõu anda ja jõuda esmase diagnoosini, samuti saavad nad konsulteerida psühhiaatritega,“ selgitas Randver. Ka veebilehekülg peaasi.ee on tänuväärne abimaterjal, sest seal saab lisaks nõuannete lugemisele täita mitmesuguseid vaimse tervise küsimustikke, näiteks emotsionaalse enesetunde küsimustik, tööstressi ja koolistressi test jne. Kui vastused viitavad mingisugusele psüühikahäirele, siis ongi see märk sellest, et võiks ühendust võtta perearsti või -õega. 

Klaabu teeb vaimse tervise abi kättesaadavamaks

Selleks, et psühhiaatrite ja perearstide koostööd tõhustada ning seeläbi parandada vaimse tervise abi kättesaadavust, kutsus Eesti Psühhiaatrite Selts 1. oktoobril 2021 ellu Klaabu projekti. Eesmärk on saavutada õigesti organiseeritud patsiendi teekond perearsti ja -õe ning psühhiaatri vahel, kuna just nemad töötavad paljude psüühikahäirete, sh ärevuse ja depressiooni ravimisel üheskoos. Projektiga alustati viies Kagu-Eesti maakonnas, 2022. aasta suvel lisandus Pärnumaa ja sügisel Viljandimaa. Järgmise paari aasta jooksul tahetakse laieneda Virumaale ja mujale Põhja-Eestisse, samuti võtta fookusesse laste ja noorukite vaimne tervis, sest seni on Klaabu keskendunud täiskasvanud patsientidele.

„Vaimse tervise probleeme on sedavõrd palju, et psühhiaatrid kõiki aidata ei suuda. Klaabu eesmärk on parandada perearstide ja psühhiaatrite koostööd, nii et patsient satuks õigel ajal õige spetsialisti juurde.  Kerge ja mõõduka psüühikahäirega inimesed peaksid saama esmast abi just perearstilt või -õelt,“ rõhutas Jaanson.

Oma patsiendi aitamiseks saab perearst psühhiaatriga kokku leppida e-konsultatsiooni, aga kiiretel juhtumitel, kui abivajaja istub perearsti kabinetis ja too tunneb, et oleks kohe psühhiaatri nõu vaja, siis võib ka helistada. „Kui toetame perearste ja aitame neil teadmisi värskendada, siis hakkame perearstidega järjest enam n-ö ühist keelt rääkima, perearstil kaob hirm ise ravi alustada, sest ta teab, et saab alati psühhiaatriga nõu pidada,“ kirjeldas Peeter Jaanson perearstide ja psühhiaatrite koostööd. Võrus töötav Jaanson saab oma kogemusest kinnitada, et Klaabust on tõesti kasu olnud. „Kontakt perearstide ja -õdedega on oluliselt paranenud: tehakse palju rohkem e-konsultatsioone, samuti helistatakse, et nõu küsida nii ravi kui ka korraldusliku poole kohta. Nii et kokkuvõttes jõuavad patsiendid kiiremini abiandjateni,“ sedastas Peeter Jaanson.

Kas vaimse tervise probleemid on viimase aja trend?

Psüühikahäired on esinenud kogu aeg, lihtsalt praegu osatakse neid rohkem märgata ja ka teadmisi on enam. „Mõnda aega tagasi arvati, et aktiivsus-tähelepanuhäire (ATH) on lastehaigus ja täiskasvanuks saades see möödub. Nüüd on teada, et paljudel ATH diagnoosiga lastel ei kao ATH ka täiskasvanuks saades,“ mainis Peeter Jaanson.

René Randver nentis, et üks põhjus, mis vaimse tervise teemal aina rohkem räägitakse, on meid ümbritsev keskkond. „Ühiskonnas on majanduse keerulise olukorra ja Ukraina sõja tõttu palju ärevust ja stressi. Inimeste vastupanuvõime stressile on väga erinev, aga stressiga hakkamasaamise oskusi on võimalik õppida,“ kinnitas Randver ja jagas ka soovitusi. „Ole füüsiliselt aktiivne, toitu mitmekülgselt ja tervislikult, maga korralikult, suhtle teiste inimestega, otsi positiivseid emotsioone. Kui mõtled neile teemadele aeg-ajalt sellest vaatenurgast, kuidas saaks mõnes valdkonnas midagi enda heaks veidi rohkem teha – sest kõike polegi võimalik sajaprotsendiliselt täita – siis on päris hästi.“

14-05-2023 - 10:00 - Terviseamet - Kuressaare veeproovid on paranenud
Viimase ööpäeva proovides ei esinenud E. coli baktereid. Joomiskõlblikuks saab kraanivee tunnistada siis, kui joogivee proovid on kolmel järjestikusel korral puhtad. Kokkuleppel terviseametiga jätkab vee-ettevõtja proovide võtmist iga päev, kuni joogivee proovid on kolmel järjestikusel korral puhtad. Kui joogivesi on taas tarbimiseks ohutu, saadab Terviseamet piirkonnas viibivatele inimestele selle kohta SMS-teavituse. Seni kehtib range soovitus tarbida pudelivett või keedetud kraanivett. Juhul, kui te pole alustanud oma kinnistu või hoone siseste trasside puhastusega, siis tehke seda esimesel võimalusel lähtuvalt Kuressaare Veevärgi soovitustest. Arvestama peab, et isegi kui trassis on joogivesi puhas, võib reostuse mõju esineda kinnistute ja kortermajade siseses trassis, mistõttu on läbivoolutamine väga oluline. Vaatamata sellele, et joogiveetulemused on paranenud, võib haigestunute arv lähiajal püsida. Nakkushaiguste puhul avalduvad sümptomid pärast inkubatsiooniperioodi, mis sõltub haigustekitajatest. Näiteks E.coli patogeensete serotüüpide puhul on inkubatsiooniperiood kuni 10 päeva. Samuti võib esineda olukordi, mil inimene nakatub enam kui ühe haigustekitajaga. See tähendab, et inimesel võivad esineda sarnased sümptomid korduvalt, mida põhjustavad erinevad haigustekitajad. Jätkuvalt on väga oluline kinni pidada hügieeni ja toiduohutuse reeglitest, sest suvisel perioodil esineb tavapärasest rohkem soolenakkusi. Neljapäeval paigaldati Kuressaare linna kolme asukohta veepaagid, millest Kuressaare elanikud saavad soovi korral endale puhast joogivett võtta. Punktid on avatud iga päev kuni probleemi lahenemiseni kell 10–20. Joogivee saamiseks tuleb kaasa võtta oma anum. Kuressaare keskväljak (Elisa poe juures) Kuressaare, Mooni tn 2 (Jyski poe parkla) Kuressaare, J. Smuuli 1 (Tooma poe parkla) Antav kogus isiku kohta ei ole piiratud, kuid vallavalitsus palub vett võtta mõistlikus koguses joomise ja söögitegemise tarbeks. Joogivee uuringute osas saab Kuressaares asuva riiklikult volitatud LABRISe osakonda pöörduda. LABRIS võtab toidu- ja veeproove vastu 8.00-15.30, reedel 8.00 kuni 13.00. Samuti pakub labor kriisiolukorras ja kokkuleppel klientidega võimalust tulla proovide analüüsimiseks kohale ka töövälisel ajal ja nädalavahetusel.
EST
12-05-2023 - 12:02 - Terviseamet - Kuressaare viimastes veeproovides tuvastati Escherichia coli baktereid kahe kinnistu kraanivees
Eile võetud proovides tuvastati kahe kinnistu joogivees Escherichia coli baktereid. Joogikõlblikuks kraanivett veel ei tunnistata, jätkuvalt tuleb eelistada pudelivett või kraanivett enne tarvitamist keeta. Arvestama peab, et isegi kui trassis on joogivesi puhas, võib reostuse mõju esineda kinnistute ja kortermajade siseses trassis. Seepärast on soovituslik juba tänasest alustada oma kinnistu ja hoone sisese veetrassi puhastamisega. Trasside puhastamisel tuleb lähtuda Kuressaare Veevärgi soovitustest. Kokkuleppel terviseametiga jätkab vee-ettevõtja proovide võtmist iga päev, kuni joogivesi on täiesti puhas. Selleks, et veenduda vee ohutuses, tuleb ära oodata pühapäevased analüüsi tulemused. Kui joogivesi on taas tarbimiseks ohutu, saadab Terviseamet piirkonnas viibivatele inimestele selle kohta SMS-teavituse. Seni kehtib range soovitus tarbida pudelivett või keedetud kraanivett. Kuressaare haigla erinevate patsientide proovid on näidanud ka lisaks E. coli bakterile kampülobakteri, rota- noro- ja enteroviiruse olemasolu. See on ootuspärane, sest reovee saastused on üldjuhul seotud mitmete erinevate haigustekitajatega. Haigestunute arv võib lähiajal veel tõusta, sest nakkushaiguste puhul avalduvad sümptomid pärast inkubatsiooniperioodi. Näiteks E. coli patogeensete serotüüpide puhul on inkubatsiooniperiood 2-10 päeva, keskmiselt 3-4 päeva pärast bakteri sattumist seedetrakti. Lisaks võib kaasneda ka haiguse edasine levik mustade käte vahendusel. Eile paigaldati Kuressaare linna kolme asukohta veepaagid, millest Kuressaare elanikud saavad soovi korral endale puhast joogivett võtta. Punktid on avatud iga päev kuni probleemi lahenemiseni kell 10–20. Joogivee saamiseks tuleb kaasa võtta oma anum. Kuressaare keskväljak (Elisa poe juures) Kuressaare, Mooni tn 2 (Jyski poe parkla) Kuressaare, J. Smuuli 1 (Tooma poe parkla) Antav kogus isiku kohta ei ole piiratud, kuid vallavalitsus palub vett võtta mõistlikus koguses joomise ja söögitegemise tarbeks. Haigestumisel leiab juhised koduseks raviks Terviseameti kodulehelt. Vastused korduma kippuvatele küsimustele leiab siit. Küsimuste ja ettepanekutega võib pöörduda riigi infotelefon 1247 poole, kes saab omakorda kõne suunata perearsti infoliinile, 112 või ka Terviseametisse. PTA soovitused toidukäitlejatele: Toidukäitlejad peavad kasutama nõuetekohast vett toidu valmistamiseks ja pesemiseks. Soovitame iga päev lasta kraanist enne töö alustamist vesi joosta nt igal hommikul 5 minutit enne kui tööpäev algab. Soovitame selle tegevusega jätkata terve järgmine nädal. Toiduga kokkupuutuvate pindade, käte ja toidunõu pesemisel soovitame kasutada alternatiivseid joogivee allikaid, näiteks kanistrivett ja püdeldatud vett kuni Terviseamet on öelnud, et veenäidud on korras. Toidukäitleja vastutab toiduohutuse eest.  Toidu käitlemisel kasutatav vesi peab vastama mikrobioloogilistele ja keemilistele kvaliteedinäitajatele vastavalt Sotsiaalministri määruse nr 61 Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid paragrahvidele §4 ja §5. Toidukäitleja võib kasutada toidu valmistamisel ka pudelitesse villitud vett, kui see on toidu valmistamise iseloomu arvestades võimalik.
EST
12-05-2023 - 11:00 - Viimased uudised ja blogipostitused - Perearstiabi – kas paratamatult lõpu suunas tüüriv või paremat tulevikku tõotav tervishoiuteenus?
Perearstiabi – kas paratamatult lõpu suunas tüüriv või paremat tulevikku tõotav tervishoiuteenus? Vivika Tamra R, 12.05.2023 - 14:00
Dr Ots

Laagri Perearstikeskuse juhataja Triinu-Mari Ots peab inimeste terviseteadlikkuse parandamist väga oluliseks.

Triinu-Mari Ots, Laagri Perearstikeskuse juhataja

Olen nüüdseks juba üle 25 aasta uskunud, et toimiv perearstiabi on parim nii patsientide, arstide kui ka ühiskonna jaoks. Küsimus on lihtsalt selles, kuidas tagada, et perearstiabi parajasti kasutada olevate ressurssidega igal pool ka tegelikult toimiks ja ootused pakutavatele teenustele oleksid üheselt mõistetavad.

Hea perearstikeskus tuleb toime patsientide tervisemuredega, millega varem oli harjutud käima eriarstil. Toimivad tugisüsteemid ja e-konsultatsioonid võimaldavad perearstil kiiresti erinevate spetsialistidega konsulteerida ja leida lahendusi mitmesuguste tervisemurede korral. Esmatasand on tugev, jälgime järjepidevalt krooniliste haigustega patsiente ja oleme süsteemselt liikunud ühise eesmärgi suunas – rohkem tervena elatud aastaid.

Kõlab ilusalt ja pisut isegi klišeelikult, kuid miks tunnevad nii patsiendid kui ka perearstid, et perearstiabi ei ole enam nii kättesaadav ja kvaliteetne, kui me ootame?

Patsiendid arvavad, et perearste on järjest raskem kätte saada. Paljud kurdavad, et ei näe oma perearsti enam üldse ja tervisemure korral tegelevad patsiendiga asendusarstid või pereõed. Järjekorrad on pikad nii telefoni ootejärjekorras kui ka vastuvõtule oodates. Perearstikeskuse meeskond tunneb, et kustutab pidevalt tulekahju ja väga palju aega kulub patsientide soovide, mitte nende vajadustega tegelemiseks. Meedikuid on vähe, uusi õdesid ja arste ei lisandu piisavalt, olemasolevad tervishoiutöötajad on ülekoormatud. Nii me toimime, igaüks annab justkui oma parima, aga kõiki pusletükke kokku pannes ei rahulda pilt mitte kedagi.

Mis on me ühine eesmärk?

Me võime kõlavalt sõnastada suuri ja üllaid eesmärke – näiteks rohkem tervena elatud aastaid –, aga mida me tegelikult tahame? Samamoodi nagu tervise definitsioon on mitmetahuline, on seda ka tervishoiuteenuse oma – igaüks näeb seda oma vaatevinklist. Me peame kogu aeg meeles pidama, et mänguruum ei ole lõputu, tervishoiu rahastus on piiratud ja meie inimressurss ehk meedikute arv samuti. Seega peaksime sõlmima kokkuleppeid, et saaksime kõik ühtemoodi aru, kui räägime tervishoiuteenusest. Kasutades väljendit „vajaduspõhine tervishoiuteenus”, võib patsientide ja meedikute arusaam vajalikkusest väga palju erineda. Patsientide jaoks on vajaduspõhisuse hindamise kriteerium valu, sellega kaasnev ärevus, ebamugavus ja hirm, et äkki on see midagi tõsist, mis vajab kiiresti sekkumist. Meedikud omakorda hindavad vajaduspõhiseks sekkumiseks olukorda, kus terviseseisund vajab (kiiret) sekkumist, vastasel juhul väheneb inimese eluiga või elukvaliteet. Sageli on nii, et kui meedik hindab patsiendi kaebuse või terviseseisundi selliseks, mis ei vaja kiiret lahendamist, siis patsiendi hinnangul on tema pöördumine igati põhjendatud ja vajalik. Vajamineva teenuse defineerimine on keeruline, aga usun, et kõik on nõus sellega, et inimene peab saama õiget abi õigel ajal õigest kohast.

Minu elu ja tervis on mu enda kätes

Inimeste terviseteadlikkuse parandamine on väga oluline. Inimene on iseenda tervise investor. Mõistan, et ajal, kui iga valdkond üritab turundada enda nišši, ei leia selline loosung ehk laia kõlapinda, aga tegelikult on see elu ja surma küsimus. Kõik saavad aru, et kui on toimunud avarii ja inimesel on suur trauma, on abi saamine otseses mõttes elu ja surma küsimus. Aga tegelikult on täpselt samamoodi oma tervise kui taastumatu ressursi rikkumisega, lihtsalt ajafaktor on teine. Ilmselt ei ole maailmas täiskasvanud inimest, kes ei oleks kuulnud, et suitsetamine on kahjulik ning piisav uni ja liikumine on tervisele hea. Kõik teavad, et magusa ja rasvasega liialdamine on kahjulik, aga kui inimesel on selle tõttu juba väljakujunenud ateroskleroos, kõrge vererõhk ja organite kahjustus, ei suuda ka väga hästi toimiv tervishoiusüsteem neid muutusi tagasi pöörata. Kes peaks ilmset seost eluviiside ja terviseseisundi vahel patsientidele õpetama? Jõudumööda on seda kogu aeg teinud kõik arstid ja eriti suur roll on olnud esmatasandi meeskonnal. Samas pole nõustamine enamasti süsteemne ja inimene, kes tuleb oma seljavaluga arstile, ei ole valmis kuulama loengut teemal „liikumine on oluline”, isegi kui ta sisimas saab aru, et igapäevane võimlemine oleks ehk seljavalu ära hoidnud. Inimesed on pigem analüüside ja aparaatide usku, kuigi tegelikult on igal uuringul kindlad näidustused. Ka siin tasub meedikuid usaldada.

Mängu tuleb teadlik patsient

Viienda klassi inimeseõpetuse õpikust teame, et tervist mõjutava tegurina on kõige olulisem eluviis, järgnevad keskkond ja pärilikkus ning tervishoiusüsteemi osa on vaid kümme protsenti. Vastutuse jagamises on praegu olukord vastupidine. Piltlikult öeldes tähendab see, et me justkui teame küll, et eluviis on oluline, aga me ei seosta oma tervise halvenemist oma kaheldava eluviisiga, vaid tahame tervishoiusüsteemilt murede korral kiireid ja konkreetseid lahendusi.

Teadlik patsient peab olema oma terviseplaanis aktiivne osaline juba lapseeast alates, terviseplaan tuleb koostada veel enne haiguse tulekut. Loomulikult vajab patsient selleks oma perearsti abi, aga tuleb luua ka käepärane digitaalne tugi. Lisaks peavad patsienti toetama kodu ja kogukond. Kodust tuleb teadmine, kuidas püsida terve. Kuidas ravida nohu ja võtta alla palavikku, milliste terviseküsimustega tuleb kindlasti arsti juurde minna ja mida saab enne arsti poole pöördumist ise ära teha. 

Teadlik patsient peab olema aktiivne osaline oma terviseplaanis.

Praegu on lapsed ja nende pered lapse esimestel eluaastatel sageda arstliku kontrolli all, emasid-isasid on juhendatud ja nad teavad, kuidas last ohtude eest kaitsta, kuidas tema tervist hoida ja kuidas haigestumiste korral ise koduste vahenditega aidata. Lastel on sisuliselt olemas terviseplaan, kuid see toimib enamasti ainult koolini, mõnel ka kooli lõpuni, sest kooliõed on järjest olulisemad partnerid noorte terviseteekonnal. Edaspidi puudub noorel inimesel igasugune terviseplaan edasiseks eluks. Enam ei ole tema terviseteel ühtegi juhendajat ja see, kuidas ta oma tervisega ringi käib, sõltub tema terviseteadlikkuse pagasist. Sageli näeme siin kahte äärmust: patsient jõuab uuesti tervishoiusüsteemi keskealisena oma tervist kahjustavate harjumuste tõttu väljakujunenud haigustega või on tegemist väga kesise terviseteadlikkusega inimesega, kes pöördub iga nohu ja marrastuse pärast kohe arsti poole.

Digitaalne ja eluaegne terviseplaan

Tervise ja eluviiside seostamiseks on meil vaja ka hästitoimivat IT-komponenti ehk terviseplaani. See on digitaalne teekond, mis saab infot ennekõike perearsti ja pereõe töölaualt, ning selle koostamist alustatakse koostöös lapsevanematega lapse sündides. Selle plaani koostamise eesmärk on hoida ära patsiendi „kadumine” paarikümneks aastaks ehk terviseplaan tuleb täiskasvanueas üle vaadata. Selleks peab toimuma visiit, kus vaadatakse üle täiskasvanu terviseolukord, sh kaardistatakse terviseriskid ja ohukäitumine, ning seatakse eesmärgid kogu eluks. See on koht, kus rõhutame patsiendile, et tema ise võtab vastutuse oma elu ja tervise eest. Terviseplaan on eluaegne, kuhu saavad sisendit anda kõik, kes osalevad inimese tervise hindamisel või parandamisel: kool, kaitsevägi, ämmaemand, eriarstiabi, töötervishoid.

Kui inimene satub tervishoiusüsteemi teatud haigusega, lisandub terviseplaani pöördumist puudutav oluline info: millal on järgmine visiit ja mis on patsiendi enda ülesanne. Selleks et tegemist oleks tõesti inimkeskse tervishoiuga, peab patsiendi terviseplaanis olema kirjas, millal tuleb anda järgmised analüüsid. Edasi näeb patsient sealt ka analüüside vastuseid ja vastavalt tulemustele tõenduspõhiseid soovitusi tervise parandamiseks. Selline korraldus võimaldab vältida pereõdede väga ajamahukat tööd, andes selle üle moodsale infotehnoloogiale. Terviseplaani kaudu saab sisestada ka oma terviseküsimused, mis tagab inimesele lihtsa sisenemise tervishoiusüsteemi.

Pereõde on esimene kontakt esmatasandilPerearst dr Ots

Arsti ja patsiendi suhtes on väga oluline vahetu kontakt. Mõistan, et inimesel on julgem, parem ja kindlam käia ühe arsti juures, aga ka see arst vajab puhkust, saab lapsi ja peab käima koolitustel. Sama turvaline ja tuttav võiks olla oma perearstikeskuse põhine lähenemine, mis ei pane vastutust kõikide nimistu patsientide eest ühe arsti, tema tervise ja tugevuse peale.  Paljudes keskustes on abiks nimistuta perearstid, kes töötavad täpselt samadel alustel ja samade teadmistega nagu nimistuga arstid, võimaldades jagada vastutust ja miks mitte ka teatud lisapädevust erinevate teemade kaupa. Seejuures on pereõde endiselt esmatasandi meeskonnas esimene meditsiinitöötajast kontaktisik tervisemure korral. Pereõde nõustab, kutsub vastuvõtule ja vajadusel suunab kas perearsti, vaimse tervise õe, füsioterapeudi, sotsiaaltöötaja või mõne muu spetsialisti vastuvõtule. 

Kokkuvõttes saab öelda, et esmatasand toimib ja me saame hakkama, aga vaid siis, kui arstid ja õed saavad teha seda tööd, milleks meid on aastaid õpetatud. Meie partneriks peab olema teadlik patsient, kes usaldab oma esmatasandi meeskonda ja mõistab, et korduvalt tehtud kolesterooli ja D-vitamiini analüüsid ning kogu keha kompuuteruuringute asemel aitab teinekord oma eluviisidele otsa vaatamine. Samuti vajame oma meeskonda ämmaemandaid, füsioterapeute ja vaimse tervise spetsialiste. Toimivat koostööd läheb tarvis ka teiste valdkondadega: sotsiaalvaldkonnaga, koolitervishoiuga, apteekritega, logopeedidega, hooldekodudega, kiirabiga, töötervishoiuga, eriarstidega. Koostööd hõlbustavad innovaatilised lahendused ja tugisüsteemid, mis toetavad inimkeskse abi osutamist kogu elukaare jooksul.

11-05-2023 - 12:35 - Terviseamet - Kuressaare kraanivees on Escherichia coli bakterite hulk vähenenud
Kuressaare Veevärgi viimaste proovide kohaselt on Escherichia coli bakterite kogus vees vähenenud. Joogikõlblikuks kraanivett veel ei tunnistata, joogiveeks tuleb jätkuvalt eelistada pudelivett ning kraanivett enne tarvitamist keeta. Esmaspäeval alustas Kuressaare Veevärk AS ulatusliku torupuhastusega, mille käigus loputati joogiveetrass läbi, täiendavalt lisati joogivette kloori. Puhastustöödega paralleelselt on võetud veeproove 11 punktist. Kui esmaspäeval esines reostus neljas punktis, siis viimaste tulemuste põhjal esines bakteriaalset saastet veel ühes punktis. Sellele vaatamata ei saa veel kinnitada, et kraanivesi oleks joogikõlblik. Tulemused liiguvad paremuse suunas. Kokkuleppel terviseametiga jätkab vee-ettevõtja proovide võtmist iga päev, kuni joogivesi on täiesti puhas. Selleks, et veenduda vee ohutuses, tuleb ära oodata pühapäevased analüüsi tulemused. Kui joogivesi on tarbimiseks taas ohutu, saadab Terviseamet piirkonnas viibivatele inimestele selle kohta SMS-teavituse. Seni kehtib range soovitus tarbida pudelivett või keedetud kraanivett. Arvestama peab, et isegi kui trassis on joogivesi puhas, võib reostuse mõju esineda kinnistute ja kortermajade siseses trassis. Juhul, kui tuleb teave vee puhtuse kohta, tuleb enne joogivee kasutamist puhastada veefiltrid ja teised veeseadmed (nt veeboilerid). Samaaegselt peaks avama ka majasisesed veekraanid ja laskma veel voolata, kuni trassis olev vanem vesi on asendunud täielikult uue ja puhtama trassiveega. Haigestumisel leiab koduse ravi juhised Terviseameti kodulehelt. Vastused korduma kippuvatele küsimustele leiab siit.  Küsimuste ja ettepanekutega võib pöörduda riigi infotelefon 1247 poole, kes saab omakorda kõne suunata perearsti infoliinile, 112 või ka Terviseametisse.
EST
11-05-2023 - 07:17 - Terviseamet - Nädala jooksul lisandus 65 gripi ja 1042 COVID-19 juhtu
18. nädalal haigestus ägedatesse respiratoorsetesse nakkustesse 2024 inimest, nendest 35,6% olid lapsed. Üldine haigestumus vähenes 13% võrra. Grippi haigestumus vähenes 59% võrra eelmise nädalaga võrreldes, haigestunutest pea pooled olid kuni 15-aastased lapsed. Hooaja algusest on gripi tõttu hospitaliseeritud 1304 inimest. Neist 67,9% on olnud üle 50-aastased inimesed, kuni 4-aastased lapsed moodustavad hospitaliseeritutest 16,7%. Tervise Arengu Instituudi surma põhjuste registri lõplikult valideeritud andmetel on gripi tõttu surnud sel hooajal 62 inimest vanuses 9-97. Sentinel-süsteemi kaudu registreeritud andmete põhjal võib hinnata grippi haigestumuse intensiivsust madalaks. Gripp pole lõplikult ringlusest kadunud, esinevad B-gripiviiruse juhtumid. Hospitaliseerimiste põhitrend on oluliste tõusude ja langusteta. Nädala jooksul lisandus 1042 COVID-19 haigusjuhtu. Haigusjuhtude üldarv vähenes 18% võrra. Haigestumus vähenes pea kõigis vanuserühmades. Nädala jooksul hospitaliseeriti haiglate andmetel (va Tartu Ülikooli Kliinikum) 80 patsienti. Sümptomaatilise COVID-19 tõttu hospitaliseeriti 53 patsienti ehk 66,3% kõigist hospitaliseeritutest. Kuna on palju kergeid ja asümptomaatilisi COVID-19 vorme, siis levib suure tõenäosusega viirus edasi varjatult. Üldine olukord on rahulik, lisakoormuse ohtu tervishoiusüsteemile hetkel pole.
EST
11-05-2023 - 04:07 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Erakorralise meditsiini vastuvõttu pöördumised on jõudnud koroonapandeemia eelse tasemeni
Erakorralise meditsiini vastuvõttu pöördumised on jõudnud koroonapandeemia eelse tasemeni

Erakorralise meditsiini vastuvõttu pöördunud inimeste arv vähenes 2020. aastal märgatavalt just riigis kehtinud eriolukorra tõttu ning jõudis 2022. aastal taas koroonapandeemia eelse tasemeni. Aastal 2022 vajas erakorralist meditsiiniabi ligi 100 000 kuni 14-aastast last ja ligi 400 000 vähemalt 15-aastast inimest. Nende arv on aastaga kasvanud vastavalt 31 ja 8 protsenti.

Aasta varasemaga võrreldes on muutust näha just ise erakorralise meditsiini osakonda ja vastuvõtutuppa pöördunud inimeste arvus, mis kasvas aastaga 17 protsenti. „Haiglate andmetel on erakorralise meditsiini vastuvõtus taastunud COVID-19 eelne tavaolukord,“ selgitas TAI analüütik Gettrin Kivisild.

Sarnaselt varasemate aastatega on erakorralise meditsiini vastuvõttu saabunud inimestest 73 protsenti ise pöördunud või siis lähedaste poolt kohale toimetatud, 21 protsenti toodud kiirabiga, 4 protsenti suunatud teistest raviasutustest ning vaid väike osa (2%) patsientidest pöördus erakorralise meditsiini vastuvõttu muul viisil – kas politsei saatel või tagasikutsel, näiteks juhul, kui patsiendi seisund halvenes või ta vajas korduvat protseduuri.

Suur osa ehk 88 protsenti kuni 14-aastastest erakorralise meditsiini vastuvõttu saabunud lastest toimetati kohale lähedaste poolt, vaid 10 protsenti toodi kiirabiga. Vähemalt 15-aastaste erakorralise meditsiini vastuvõttu saabunud inimeste seas oli noorematega võrreldes ise pöördunute osatähtsus väiksem ning kiirabiga toodi rohkem – vastavalt 69 ja 24 protsenti.

Sarnaselt varasemate aastatega suunati ka 2022. aastal enamik erakorralise meditsiini vastuvõttu saabunud inimestest peale esmase abi osutamist kodusele ravile ning 17 protsenti edasisele haiglaravile.

Erakorralise meditsiini statistika on kättesaadav TAI tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis. Andmebaasis on avaldatud ka erakorralise meditsiini andmed haiglavõrgu arengukava haiglate kaupa.

inimeste saabumine EMOsse

Valdo Jahilo N, 11/05/2023 - 07:07
Uudis
10-05-2023 - 12:29 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Lõppes sekkumise Seikluste Laegas testimisaasta Võrumaal
Lõppes sekkumise Seikluste Laegas testimisaasta Võrumaal

Sekkumises keskendutakse neljale põhiteemale: tervislik söömine, istumisaja vähendamine, vee joomine janu korral ja piisav liikumine.

Sekkumine on välja töötatud 10 Euroopa riigi teadlase ja praktikute koostöös ning Tervise Arengu Instituudi ja valdkonna ekspertide ning praktikute poolt kohandatud Eesti oludele.

Sekkumise eeltestimine toimus 2021/22 õppeaastal Põlvamaa 5 lasteaia 8 rühmas, 2022/23 katsetasid sekkumist 9 Võrumaa lasteaia 11 rühma ning 2023/24 õppeaastal liituvad sekkumisega Lääne-Virumaa lasteaiad. Siis viiakse sekkumise mõju hindamiseks läbi ka võrdlusgrupiga mõju-uuring.

Lasteaedade huvi sekkumise vastu on olnud suur. 2023/24 õa saame sekkumisgruppi juurde võtta veel paar lasteaeda Lääne-Virumaalt! Osalemissoovist palun kiiresti teada anda alice.haav@tai.ee

Vaata Seikluste Laegast tutvustavat klippi.

Tööd viiakse ellu Norra toetusest 2014–2021 rahastatud projektist „Rahvatervise valdkonna võimekuse ja kompetentside suurendamine kohalikes omavalitsustes“.

Valdo Jahilo K, 10/05/2023 - 15:29
Uudis
10-05-2023 - 11:38 - Terviseamet - Kuressaare kraanivesi pole endiselt joogikõlblik
Kuressaare Veevärgi võetud kordusproovides esineb endiselt viiteid vee saastumisele, mistõttu tuleb joogiks jätkuvalt eelistada pudelivett ning kraanivett enne tarvitamist keeta. Kuressaare Veevärk AS jätkab Kuressaares puhastustöödega kuni kordusproovid on korras. Terviseameti nakkushaiguste labor kinnitas, et ka kliinilistes ehk patsientide proovides tuvastati Escherichia coli bakter. Terviseameti nakkushaiguste labori juhataja Janne Pullati sõnul saab selle põhjal väita, et nakatumise põhjuseks on just Escherichia coli bakter. Esialgsetel andmetel leidis kinnitust serotüüp o26,“ selgitas ta ja lisas, et labor jätkab analüüside lõpliku kinnitamisega. Kuressaare Veevärk AS alustas nädala alguses veetrassi tühjendamise ja vee kloreerimisega. Viimaste proovide kohaselt on bakterite hulk vees langenud, kuid kraanivesi pole veel joogikõlbulik. Escherichia coli bakteri näit peab joogivees olema null, mistõttu ettevõte jätkab seniste tegevustega kuni olukorra paranemiseni. Kuressaare haiglas pole ööpäeva jooksul olukord muutunud. Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna juhataja Kärt Sõber selgitas, et soolenakkuse on inimesed saanud saastunud vee tarbimise järgselt, kuid oht on ka nakkuse levikule peresiseste kontaktide kaudu. „On väga oluline kinni pidada hügieenireeglitest: käte pesemine pärast tualeti kasutamist ja enne söögivalmistamist, haige söögiriistad ja käterätikud tuleb hoida eraldi, samuti tuleb olla tähelepanelik haigete eest hoolitsemisel, näiteks mähkmete või linade vahetamisel,“ selgitas ta ja lisas, et haigena ei tohi käia tööl, seda eriti toidukäitlemisega seotud erialadel. Juhised koduseks raviks leiab Terviseameti kodulehelt. Vastused korduma kippuvatele küsimustele leiab siit. Küsimuste ja ettepanekutega võib pöörduda riigi infotelefoni 1247 poole, kes saab omakorda kõne suunata perearsti infoliinile, 112 või ka Terviseametisse.
EST
09-05-2023 - 01:20 - Terviseamet - KKK | Mida Kuressaare kraanivett kasutades silmas pidada?
Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakond vastab kõige enam esitatud küsimustele, mis on laekunud seoses Kuressaare joogivee saastumisega. Milliseid haigussümptomeid põhjustab Saaremaal saastunud vee joomine? Sümptomid (võib esineda üks või mitu järgnevast): oksendamine, iiveldus, kõhuvalu, kõhulahtisus (sh ka veriroe), palavik. Mida silmas pidada haigussümptomite esinemise korral? Haigussümptomite esinemise korral pöörduge perearsti või perearsti nõuandetelefoni 1220 poole, kes nõustab sümptomite leevendamise ja ravi osas. Tõsise seisundi puhul kutsuge kiirabi või pöörduge EMOsse. Kõhulahtisuse ja oksendamisega tekib väga kiiresti vedelikupuudus, millest on eriti ohustatud väikelapsed ja vanemaealised. Ägeda vedelikupuuduse korral (st kui inimene ei suuda ise vedelikku tarbida) tuleb pöörduda kiirabi või EMO poole. Kaua kestavad haigussümptomid? Praeguse haiglalt saadud info kohaselt kestavad ägedad sümptomid 12-24 tundi. Sümptomite kestmise aeg ja tervenemine sõltub haigustekitajast ja vastuvõtlikust organismist, E.coli puhul paranevad patsiendid tavaliselt keskmiselt kümme päeva jooksul, vanemaealistel ja väikelastel võib haigus põhjustada vaevusi kauem. Kaua võib haigestunu olla nakkusohtlik? Inimene võib olla nakkusohtlik kuni nädal pärast sümptomite algust. Mida teha haigestumise vältimiseks? Nakatumise vältimiseks tuleb riskipiirkonnas hoiduda kraanivee tarbimisest. Võimaluse korral tuleb kasutada pudelivett. Kraanivee tarvitamisel tuleks see läbi keeta. Kätepesule lisaks soovitame kasutada desovahendit. Nakkus võib teatud juhtudel edasi levida inimeselt inimesele, eelkõige perekondlike kontaktide kaudu, ja seda just saastunud käte kaudu, kui näiteks pärast tualeti kasutamist kätepesu ununeb või seda tehakse lohakalt. Haigete hooldamisel tuleb hügieenireegleid väga hoolsalt järgida. Kas pärast esmast haigestumist on võimalik uuesti sarnaste sümptomitega haigust põdeda? Nakkushaiguste puhul avalduvad sümptomid pärast inkubatsiooniperioodi, mis sõltub haigustekitajatest. Samuti võib esineda olukordi, mil inimene nakatub enam kui ühe haigustekitajaga, sest reovee saastused on üldjuhul seotud mitmete erinevate haigustekitajatega. See tähendab, et inimesel võivad esineda sarnased sümptomid korduvalt, mida põhjustavad erinevad haigustekitajad. Jätkuvalt on väga oluline kinni pidada hügieeni ja toiduohutuse reeglitest, sest suvisel perioodil esineb tavapärasest rohkem soolenakkusi. Kas kraanivett tohib kasutada nõude pesemiseks? Nakatumise vältimiseks tasub ka nõude pesemisel kasutada keedetud vett. Nõudepesumasinaga nõusid pestes tuleb eelistada pika ja kuuma temperatuuriga programmi.  Kas kraanivett tohib kasutada hammaste pesuks? Hammaste pesul tuleb kasutada pudelivett või eelnevalt läbikeedetud kraanivett. Kas kraanivett tohib kasutada pesu pesemiseks? Nakatumine toimub vee alla neelamisel. Pesu pesemisel on nakatumise oht väga madal. Ettevaatusabinõuna tasub pesu pärast pesemist ka üle triikida. Kas kraanivett tohib kasutada enda pesemiseks? Haigestumist põhjustab saastunud vee alla neelamine, mistõttu on oluline vältida vee sattumist suhu. Kraanivett tohib kasutada enda pesemiseks juhul kui nahk on marrastusteta ja vigastusteta ning limaskestad on terved. Pikemat vannitamist hetkel siiski ei soovita. Kas kraanivett tohib kasutada vigastatud naha pesemiseks? Kui nahk on vigastatud, siis soovitame pesemisel kasutada keedetud vett. Ohtu kõhuprobleemide tekkeks pesemisel ei ole, kuid saastunud vee kasutamine vigastatud nahal võib nahaprobleeme süvendada. Kas kraanivett tohib kasutada toidu valmistamisel? Toidu valmistamisel tasub vältida kraanivee kasutamist. Ohutuse tagamiseks tuleb ka toiduvalmistamisel kasutada eelnevalt läbikeedetud vett. Kas kraanivett võib loomadele anda? Soovituslik on ka loomadele anda eelnevalt läbikeedetud kraanivett. Kuidas vabaneda bakteritest boileris? Kui kasutate elektriboilerit, tuleb see kõige pealt veest tühjendada. Edasi tuleb boiler vastavalt juhendile puhastada ja uuesti veega täita. Kuni veekvaliteedi normaliseerumiseni soovitame soojavee temperatuuri reguleerida 70oC peale. Kas Saaremaa ujulaid ja spaasid võib praegu külastada? Külastades ujulaid või spaasid, tuleb jälgida mujal Saaremaal kehtivaid käitumisjuhiseid. Kõige olulisem on vältida kraanivee sattumist suhu. Võimalusel tuleb ka spaad külastades tarvitada pudelivett või keedetud kraanivett Kas haigustekitaja võib levida inimeselt inimesele? Nakkus võib teatud juhtudel edasi levida inimeselt inimesele, eelkõige perekondlike kontaktide kaudu, ja seda just saastunud käte kaudu, kui näiteks pärast tualeti kasutamist kätepesu ununeb või seda tehakse lohakalt. Haigete hooldamisel tuleb hügieenireegleid väga hoolsalt järgida. Millal joogivesi taas kõlbulik on? Hetkel ei saa veel kindlalt öelda, millal Kuressaare joogivesi taas joogikõlbulik on. Kuressaare Veevärk AS alustas Kuressaares ulatusliku torupuhastusega, mis võib võtta mõned päevad aega. Puhastuse ja vee kloorimise järel tuleb võtta uued, vee puhtust kinnitavad proovid. Senimaani soovitab Terviseamet ühisveevärgi vett juua ainult siis, kui see on eelnevalt läbi keedetud. Puhastustööde järel võib vesi lõhnata kloori järele. NB! Vaata siit Eesti Perearstide Seltsi poolt koostatud juhendit, kuidas käituda kõhulahtisuse puhul.
EST
09-05-2023 - 11:46 - Terviseamet - Analüüs kinnitab: Kuressaare joogivees tuvastati Escherichia coli
Terviseameti nakkushaiguste laboris tehtud veeanalüüsid kinnitasid Kuressaare joogivee saastumise Escherichia coli bakteriga. Kuivõrd Kuressaare veevärgi poolt võetud kordusproovides esines samuti viiteid saastumisele, tuleb joogiks jätkuvalt eelistada pudelivett ning kraanivett enne tarvitamist keeta vähemalt 10 minutit. Terviseameti nakkushaiguste labori juhataja Janne Pullat selgitas, et joogivees esinenud kolibakteri serotüübi määramiseks viidi täiendavalt läbi PCR-analüüs, mille tulemusel on tegemist E.coli vormiga, mis ei ole kõige toksilisem tüüp, kuid langeb kokku patsientidel esinenud sümptomitega. „Joogivees esinenud patogeenide tuvastamiseks on vajalik lasta bakteritel labori tingimustes vähemalt ööpäeva kasvada ning seetõttu võtab lõpliku kinnituse saamine aega. Täna jätkab labor patsientidelt võetud kliiniliste proovide analüüsi, kelle puhul vaadatakse, kas nakatumine on seotud sama nakkusallikaga,“ ütles Pullat. Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna juhataja Kärt Sõber tõi välja, et viimase ööpäeva jooksul on Kuressaare haiglasse pöördunute arv langenud ja ka kiirabi kutsete arv on normaliseerunud. „Olukord siiski lahenenud ei ole, sest Kuressaare veevärk tuvastas enda võetud kordusproovides samuti kolibakteri esinemise. Jätkuvalt on vajalik kraanivee põhjalik läbikeetmine, et hävitada võimalikud bakterid, mis on trassi alles jäänud ja jõuavad torustiku kaudu inimese koju. Kohalik veeettevõtja jätkab küll torustikes vee vahetamist ning kloori lisamist, et probleem kõrvaldada, kuid see võib veel mitu päeva aega võtta, kuni saasteallikas on lõplikult hävitatud,“ rääkis Sõber. Kokkuleppe kohaselt jätkab veeettevõtja proovide võtmist iga päev, kuni joogivee probleem on lahenenud. Ohtlikuks osutub saastunud vesi alla neelates, kuid inimese nakatumise puhul võib bakteriaalne nakkus edasi kanduda ka perekondlikult, kui näiteks enne toidu valmistamist ja tualeti kasutamise järel pestakse käsi lohakalt. Niisiis tasub hoolas olla ka haigete pereliikmete eest hoolitsemisel. Terviseamet viib juhtunuga seoses läbi riiklikku järelevalvemenetlust, mille eesmärk on välja selgitada kõik Kuressaare joogivee saastumisega seotud asjaolud. Ühtlasi peab järelevalve käigus selguma, kas järgiti kõiki joogivee käitlemisega seotud reegleid.
EST
08-05-2023 - 11:59 - Terviseamet - Kuressaare kraanivett tuleb enne tarvitamist keeta, käivitati torustike puhastus
Nädalavahetusel Saaremaal Kuressaares alanud massiline nakatumine kõhutõppe, millega kaasneb oksendamine, allub ravile. Kuressaare haigla andmetel möödub äge haiguse faas 12 tunniga, mille järel hakkab inimene paranema. Vanemaealised inimesed ja väikelapsed on haigussümptomitest enim ohustatud suure vedeliku kaotuse tõttu, seepärast tuleb jälgida, et kodus oleks piisavalt puhast vett. Terviseametile teadaolevalt võib haigestumise põhjusteks olla neljapäeval, 4. mail Kuressaares aset leidnud veeavarii, kus reoveetorustiku parandustööde ajal lõhkes joogiveetoru ja joogivesi võis saastuda. Seega võib inimeste haigestumise põhjuseks olla saastunud joogivee tarbimine. Terviseameti nakkushaiguste laborisse jõudsid pühapäeva õhtuks Kuressaare kraaniveest võetud proovid ja esmaspäeva hommikuks saime anda esialgse hinnangu, mille kohaselt väga ulatuslikust saastumisest rääkida ei saa. Haigustekitaja kindlaks määramiseks läheb aga veidi rohkem aega, sest vähese nakkusmaterjali korral tuleb seda proovi ette kasvatada ja alles siis saab seda analüüsida. Terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma kinnitusel viitavad esimesed laboritulemused hetkel kolilaadsetele bakteritele ja e.colile, kuid välistatud ei ole ka vee kaudu levivad viirusnakkused. "Võimalik on ka see, et ühte kindlat haigustekitajat ei leitagi, ja ka see on tavapärane, sest reovee saastused on üldjuhul seotud mitmete erinevate haigustekitajatega," ütles Härma. Pühapäeva õhtul saadeti Saaremaal elavatele inimestele SMS teavitus, millega Terviseamet juhendab inimesi tarbima pudelivett. Kraanivee tarvitamisel tuleks seda vähemalt 10 minutit keeta. See kehtib ka veele, millega pestakse hambaid. Kätepesule lisaks soovitame kasutada desovahendit. Nakkus võib teatud juhtudel edasi levida inimeselt inimesele, eelkõige perekondlike kontaktide kaudu, ja seda just saastunud käte kaudu, kui näiteks pärast tualeti kasutamist kätepesu ununeb või seda tehakse lohakalt. Hetkel ei saa veel kindlalt öelda, millal Kuressaare joogivesi taas joogikõlbulik on. Kuressaare Veevärk AS alustab Kuressaares ulatusliku torupuhastusega, mis võib võtta mõned päevad aega. Puhastuse ja vee kloorimise järel tuleb võtta uued, vee puhtust kinnitavad proovid. Senimaani soovitab Terviseamet ühisveevärgi vett juua ainult siis, kui see on eelnevalt läbi keedetud. Puhastustööde järel võib vesi lõhnata kloori järele. Terviseamet tegeleb sündmuse lahendamisega nii Saaremaal kohapeal kui ka Tallinnas, kuni oleme saanud kinnituse, et vesi on taas joogikõlbulik. Oleme tihedas kontaktis meie koostööpartneritega Saaremaa valla valitsuses, päästeametis, häirekeskuses, Kuressaare haiglas, Põllumajandus ja toiduametis. Kõiki küsimusi ja ettepanekuid vahendab riigi infotelefon 1247, kes saab omakorda kõne suunata perearsti infoliinile, 112 või ka Terviseametisse.
EST
07-05-2023 - 12:37 - Terviseamet - Oksendamine ja kõhuhäda Kuressaares: kraanivesi võib olla saastunud
Kuressaare haigla erakorralise meditsiini osakonda on viimase ööpäeva jooksul pöördunud kümned inimesed, kes kurdavad oksendamist ja kõhuhädasid. Terviseamet selgitab välja võimalikku haigestumise põhjust, kuid hetkel ei viita andmed, et tegemist oleks ühel üritusel või sündmusel osalenutega. Haigestumine võib olla seotud vee saastumisega, kuid enne kui ei ole selgunud proovide tulemused, soovitab Terviseamet hoiduda Kuressaare ühisveevärgist tuleva vee tarvitamisest ning juua pudelivett. Äärmisel juhul tuleb vesi enne tarvitamist läbi keeta (vähemalt 10 minutit), mis hävitab suure osa sarnaseid sümptomeid tekitavatest saasteallikatest. Esialgse kahtluse kohaselt võib tegemist olla Escherichia coli (E.coli) põhjustatud soolenakkusega, mille peiteaeg on 3-8 päeva. Loe E.coli kohta rohkem Terviseameti veebist siit. Hetkel on info paarikümne haiglasse pöördunud inimese kohta, kellest kümmekond vajas ravi. Enim ohustab saastunud vesi eakaid ja lapsi.
EST
05-05-2023 - 05:48 - Terviseamet - Meditsiiniseadmete valdkonna infokiri: mai 2023
Käesoleva infokirjaga anname ülevaate nii üleeuroopalistest kui ka siseriiklikest muudatustest, mis juba on rakendunud või rakendumas ning mis puudutavad teie kui turustusahelas olevate meditsiiniseadmeid levitavate ettevõtjate kohustusi ja vastutust. LEIA KIIRELT   Euroopa-ülesed muudatused » Üleminekusätete uuendus » Levitajate üldised kohustused » Kaebuste registri pidamine » Uus roll - importija Seadmega kaasneva info tõlkimine Seadmete identifitseerimine tarneahelas Siseriiklikud muudatused Meditsiiniseadmete keelenõuded » Levitamisest teavitamine meditsiiniseadme ja abivahendite andmekogus » Näpunäited meditsiiniseadme ja abivahendite andmekogus toimetamiseks »   Meeldetuletuseks, levitaja on defineeritud kui turustusahelas osalev füüsiline või juriidiline isik, välja arvatud tootja või importija, kes teeb seadme turul kättesaadavaks kuni selle kasutuselevõtu kohani. Levitajaks võib olla kauplus, internetipoodi, apteek või ükskõik milline muu osapool, kes müüb meditsiiniseadmeid.   Euroopa-ülesed muudatused   Erinevalt varasemalt kehtinud meditsiiniseadmete direktiividest (93/42/EMÜ meditsiiniseadmete kohta, 90/385/EMÜ aktiivsete siirdatavate meditsiiniseadmete kohta ja 98/79/EÜ in vitro diagnostikameditsiiniseadmete kohta), mis olid üle võetud meditsiiniseadme seadusesse, on praegu kehtivad ning rakendatavad Euroopa Liidu otsekohalduvad õigusaktid: EL määrus 2017/745 meditsiiniseadmete kohta (lühendatult MDR) ning EL määrus 2017/746 in vitro diagnostikameditsiiniseadmete kohta (lühendatult IVDR). Otsekohalduv määrus on siduv seadusandlik akt, mida kohaldatakse tervikuna kogu Euroopa Liidus ühetaoliselt ning erinevalt varem kehtinud direktiividest, ei pea seda eraldi siseriiklikku õigusesse üle võtma. Määruseid on võimalik lugeda Euroopa Liidu õiguse portaalist EUR-Lex või siis otselingituna MDR ja IVDR. Uued määrused sisaldavad mitmeid olulisi parandusi praeguse süsteemi ajakohastamiseks. Sealhulgas hõlmavad parandused järgmist: suure riskiga seadmete rangem eelkontroll uue turustamiseelse järelevalvemehhanismi kaudu, millesse on kaasatud ELi tasandi eksperdid teavitatud asutuste määramise kriteeriumide ja järelevalvemenetluste tugevdamine selliste teatavate esteetilise eesmärgiga seadmete lisamine määruste kohaldamisalasse, millel on analoogsete meditsiiniseadmetega samad omadused ja riskiprofiil, näiteks värvilised mittekorrigeerivad kontaktläätsed, rasvaimu-, lipolüüsi- või lipoplastika seadmed, laserid ja tugeva pulseeriva valguse seadmed naha värskendamiseks, tätoveeringute või karvade eemaldamiseks või muu nahahoolduse jaoks in vitro diagnostikameditsiiniseadmete riskiastme hindamise uus süsteem, mis on kooskõlas rahvusvaheliste suunistega suurem läbipaistvus tänu kõikehõlmavale ELi meditsiiniseadmete andmebaasile (EUDAMED) ja seadme kordumatul identifitseerimistunnusel põhinevale seadmete jälgitavuse süsteemile (UDI süsteem) siirdatud meditsiiniseadme kohta teavet sisaldava implantaadikaardi kasutuselevõtt patsientide jaoks kliiniliste tõendite suhtes kehtivate õigusnormide tõhustamine, sealhulgas kogu ELi hõlmav koordineeritud menetlus mitmes keskuses tehtavate kliiniliste uuringute lubamiseks tootjate suhtes kehtivate turustamisjärgse järelevalve nõuete karmistamine paremad ELi riikide vahelise kooskõlastamise mehhanismid järelevalve ja turujärelevalve valdkondades Ja palju muud, mida on võimalik lugeda määrustest endast. Üleminekusätete uuendus   Olulised muudatused ei leia aset kiiresti ning seetõttu on olemas määrustes üleminekusätted, mis lubavad teatud ajani tootjatel turule lasta seadmeid, mis vastavad veel direktiivide nõuetele, kuid mida aeg edasi, seda enam tuleb tootjatel viia oma seadmed vastavusse määruste nõuetega. Üleminekusätted leiate MDR artiklist 120 ja IVDR artiklist 110 ja 113. Täiendavalt, 15. märtsil 2023 muudeti üleminekusätteid, et tagada EL turul vajalike seadmete kättesaadavus. Täiendatud üleminekusätted leiate EL määrusest 2023/607. Määrusega kaotati ka tähtaeg, millal juba tarneahelas olevad seadmed oli vaja turult eemaldada (nö sell-off säte). Hiljuti on avaldatud ka küsimused-vastused stiilis dokument üleminekusätete muudatuse kohta. Olenevalt sellest, mille alusel on seadmed turule lastud, on ka erinevad kohustused turustusahelas olevatele isikutele. Peamine soovitus – tehke selgeks, mille alusel on teie levitatavad seadmed turule viidud! Selle info leiab seadme vastavusdeklaratsioonist. Kindlasti tasub läbi töötada üleminekusätteid puudutavad juhendmaterjalid (vastavalt MDR ja IVDR), mille abil saab ülevaate määruses kehtestatud nõuetest, mis direktiivi alusel turule viidud seadmetele täies ulatuses ei kohaldu. Teadmiseks! Üleminekusätted ei puuduta kõiki riskiklasse. Näiteks MDR alusel I riskiklassi seadmed, tellimusmeditsiiniseadmed (erandina III klassi siirdatavad tellimusmeditsiiniseadmed) ja IVDR alusel A klassi turule lastavad seadmed peavad juba praegu vastama määrustes sätestatud nõuetele. Kui seadmed on juba turustamisahelas ning olid korrektselt direktiivi all turule viidud (näiteks poodides olevad varud), siis see säte neid seadmeid ei puuduta.   Levitajate üldised kohustused   Erinevalt direktiividest on mõlema määruse artiklis 14 kirjas loetelu tegevustest, mida levitajad peavad tegema enne, kui nad teevad seadme turul kättesaadavaks. Selliste kohustuste hulka kuuluvad näiteks ELi vastavusdeklaratsiooni kontroll, keelenõuete täitmine ja kaebuste registri pidamine. Pikemalt oleme levitaja üldistest kohustustest kirjutanud Terviseameti kodulehel ning abiks on ka küsimused-vastused stiilis ingliskeelne juhendmaterjal. Kaebuste registri pidamine   Kaebuste registri pidamise kohustus on üks levitajate üldistest kohustustest (MDR/IVDR artikkel 14 (5)). Levitajad, kes on saanud tervishoiutöötajatelt, patsientidelt või kasutajatelt kaebusi või teateid võimalike juhtumite kohta seoses seadmega, mille nad on turul kättesaadavaks teinud, edastavad kõnealuse teabe viivitamatult tootjale ja vajaduse korral tootja volitatud esindajale ja importijale. Siinkohal meeldetuletuseks, „juhtum“ on turul kättesaadavaks tehtud seadme rike või seadme omaduste või toimivuse halvenemine, sealhulgas ergonoomilistest omadustest tingitud kasutusviga, samuti tootja esitatud teabe ebapiisavus ja soovimatu kõrvaltoime. Kohustus on pidada registrit kaebuste, nõuetele mittevastavate seadmete, tagasikutsumiste ja tagasivõtmiste kohta ning teavitada tootjat ja asjakohasel juhul volitatud esindajat ja importijat sellisest järelevalvest ning esitada neile kogu nende poolt nõutav teave. Täpsemalt kaebuste registri olemust õigusaktid ei reguleeri. Seega otsused kaebuste registri pidamise osas jäävad ettevõtte teha tulenevalt tema kvaliteedijuhtimissüsteemist. Kuid oluline on põhimõte, et igast levitajale teatavaks saanud seadmega seotud probleemist tuleb teavitada viivitamata tootjat kas otse või läbi selle esindajate. Kogu läbi levitaja liikunud info peab olema fikseeritud ning vajadusel taasesitatav. Uus roll – importija   Määrustega tuli meditsiiniseadmete valdkonda uus roll, milleks on importija, mis on defineeritud kui liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes laseb liidu turule kolmandast riigist pärit seadme. Näiteks, ostes MDR-i alusel turule viidud seadme Hiinast (tootja asub Hiinas), millel on ELis määratud volitatud esindaja (näiteks Saksamaal), peavad nüüd olema juures ka importija andmed. Kui importijat ei õnnestu levitaja üldiseid kohustusi täites kindlaks teha, olete Teie ise lisaks levitajaks olemisele ka importija ning peate täitma importija kohustusi (MDR ja IVDR artikkel 13 – importijate üldised kohustused). Täiendavalt on abiks küsimused-vastused stiilis juhendmaterjal, mis puudutab ka importija kohustusi. NB! Kui varasemalt on levitajad end seadmega kaasnevates dokumentides nimetanud kui maaletooja, palume see asendada sõnaga levitaja. Maaletoojat võib Eesti õigekeelsussõnaraamatu andmetel tõlgendada kui importijat, mis on teine roll ning sellega kaasnevad teised kohustused. Pange tähele, et ka Šveits on määruste mõistes kolmas riik ning Šveitsis toodetud seadmetel peab olema määratud volitatud esindaja ning importija! Antud sümbol tähistab importijat.       Seadmega kaasneva info tõlkimine   Määrustega karmistusid keelenõuded seadmega kaasneva info tõlkimisele. Kui direktiivi alusel turule viidud seadme puhul võis levitaja tõlkida üks ühele seadmega kaasnevat infot ilma tootjapoolse nõusolekuta, siis määruste alusel on selleks vaja tootjapoolset luba (vabas vormis, näiteks tootja kinnitus e-kirja teel) või on vajalik juurutada kvaliteedijuhtimissüsteem, et tagada tõlgitud teabe korrektsus ning täita teisi MDR/IVDR artiklis 16 sätestatud kohutusi. Pikemalt artikli 16 all tehtavatest toimingutest on võimalik lugeda ingliskeelsest abimaterjalist.   Kas teadsite?  Seda tingmärki kasutatakse ainult juhul, kui tõlke on teinud keegi teine peale tootja. Märk näitab, et meditsiiniseadme algupärasest teabest on tehtud tõlge, mis täiendab või asendab algupärast teavet.       Seadmete identifitseerimine tarneahelas   Määrused seavad levitajatele uued kohustused ka tarneahela tuvastamiseks (MDR artikkel 25, IVDR artikkel 22). Levitajad peavad tegema koostööd tootjate või volitatud esindajatega, et saavutada seadmete asjakohane jälgitavuse tase. Levitajana peate olema võimelised terviseametile identifitseerima viie aasta jooksul iga ettevõtja (tootja, volitatud esindaja, importija või levitaja), kellelt olete seadme ostnud ja kellele müünud. Juhul, kui te müüte seadmeid edasi tervishoiuteenuse osutajale, siis peate eelpool mainitud ajavahemiku jooksul olema võimelise identifitseerima ka nemad. Antud teave on abiks ka teile endile näiteks seadmega seotud ohutusalase teabe lõppkasutajatele teatavaks tegemisel.   Siseriiklikud muudatused   Siseriiklik meditsiiniseadmeid reguleeriv õigusakt Eestis on meditsiiniseadme seadus. Määruste rakendamisega uuenes ka meditsiiniseadme seadus, millest kustutati varasemalt direktiividest üle võetud sätted ning lisati juurde ELi otsekohalduvatest määrustest lisanduvad punktid. Need punktid reguleerivad nõudeid, mis on määrustes jäetud iga liikmesriigi enda otsustada, nagu näiteks keelenõuded. Käesolevas ülevaates toome välja aspektid, mis on olulised meditsiiniseadmete levitajate vaatest. Meditsiiniseadmete keelenõuded   Täites levitajate üldiseid kohustusi (MDR ja IVDR artikkel 14 lg 2 punkt b) on üks kohustustest seadmega kaasneva info olemasolu kontroll. Eestis kehtestatud meditsiiniseadmete keelenõuded on kirjas meditsiiniseadme seaduses § 16 lõikes 3. Endiselt kehtib põhimõte, et kui tegemist on tavakasutajale mõeldud seadmega, peab kogu seadmega kaasnev info olema tõlgitud eesti keelde. Võrreldes varasema redaktsiooniga on nüüdsest võimalik levitada professionaalseks kasutamiseks mõeldud seadet ka ingliskeelse teabega, kuid selle osas tuleks eelnevalt kasutaja ja seadme müüja vahel kokku leppida, kuna professionaalsel kasutajal on õigus nõuda, et talle antakse teave eesti keeles. Selline õigus tuleb keeleseaduse § 17, mis sätestab, et kasutajatel on õigus saada kauplejalt kauba või teenuse omaduste ja kasutamistingimuste kohta eestikeelset teavet. Ära märkimist vajab veel asjaolu, et Eestis levitatava meditsiiniseadme vastavusdeklaratsioon peab olema koostatud eesti või inglise keeles või olema tõlgitud eesti või inglise keelde. Levitamisest teavitamine meditsiiniseadme ja abivahendite andmekogus ehk MSAs   Uuendatud meditsiiniseadme seadusega laienes ka meditsiiniseadmete levitamisest teavitamine. Kui varasema redaktsiooni kohaselt pidi levitamisest teavitama kõrgema riskiklassi seadme esmakordne levitaja Eestis, siis uue muudatusega peavad kõik nende riskiklasside levitajad Eesti turul oma seadme levitamisest teavitama. Täiendavalt lisandus levitamisest teavitamise kohustus ka IVDR alusel turule viidud B-, C- ja D-klassi seadmetele ning meditsiiniseadmete süsteemidele ja protseduuripakettidele. NB! Levitamisest teavitamise kohustust laiendav meditsiiniseadme seaduse redaktsioon jõustus 1. jaanuaril 2023, mis tähendab, et kui levitaja levitas enne seaduse uue redaktsiooni jõustumist näiteks IIa riskiklassi kuuluvat seadet, mille esmakordne levitaja oli levitamisest teavitanud (ehk seade oli MSA-s leitav), siis tagantjärgi levitamisest teavitama ei pea. Sarnaselt, kui levitaja levitas enne redaktsiooni jõustumist seadmeid, mille levitamisest teavitamine ei olnud kohustuslik, näiteks IVDR alusel turule viidud B-klassi seadet, ei pea terviseametit tagantjärgi teavitama. Kui levitaja alustab praegu näiteks IIa riskiklassi seadme levitamist, on kohustus terviseametit andmekogu kaudu levitamisest teavitada, isegi kui mõni teine levitaja on sama seadme levitamisest MSA-s juba varem teada andnud. Näpunäited meditsiiniseadme ja abivahendite andmekogus toimetamiseks Kui seadme päritolu nõuab importija andmete olemasolu, palume veenduda, et see info oleks seadmega kaasnevates dokumentides olemas. Andmekogus ei ole veel eraldi lahtrit importija andmete sisestamiseks, vaid see peab välja tulema seadmega kaasnevatest dokumentidest. Seoses levitamisest teavitamise muudatusega, kus nüüdsest peavad kõik levitajad teavitama seadme levitamise alustamisest, ei ole enam paralleellevitamise korral (olukord, kus levitatav seade on juba andmekogusse kantud) vaja esitada terviklikku komplekti dokumente (eeldusel, et avalikud dokumendid on levitajal samad). Sellisel juhul palume taotluse esitajal lisada taotluse „Selgitused“ lahtrisse sellekohane kinnitus. Küll aga võib taotluse menetleja vajadusel dokumente küsida, näiteks olukorras, kus andmekogus olemasolevad dokumendid on aegunud või sootuks puudu. Kui dokumendid on erinevad, näiteks erinev kasutusjuhendi versioon, märgistus ja/või pakend, siis palume dokumendid taotlusesse lisada. Endiselt kehtib põhimõte, et kui seadme tootja on muutunud, käsitleme seda kui uut seadet ning sellisel juhul tuleks teha uus levitamisest teavitamise taotlus. Kui eelmise tootja meditsiiniseade on Tervisekassa meditsiiniseadmete loetelus ning soov on, et seade oleks jätkuvalt rahastatud, siis tuleb muutunud tootja andmetega uue seadme osas esitada uuesti süvakontrolli taotlus (soodustuse taotluse eelne meditsiiniseadme kontroll) ning seejärel Tervisekassa soodustuse taotlus. Üleminekuga direktiividelt määrustele on suur tõenäosus, et muutuvad ka seadme andmed, mudelid, seadmete sihtotstarve või näiteks teavitatud asutuse number. Järgnevalt on loetelu erinevatest toimingutest MSA-s, mida on võimalik valida konkreetse seadme profiilist „uus toiming“ alt: „Paranda andmeid“ – võimalik parandada seadme kaubanduslikku nime, sihtotstarvet ja mudelite lahtrit. „Esita meditsiiniseadme dokumendid“ – võimalik lisada seadme juurde uuendatud versioonid dokumentidest. Dokumentide esitamisel palume veenduda, et juba seadme ankeedis olev info on endiselt ajakohane. Kui seadme andmed on muutnud, uuendada ka neid. „Meditsiiniseadme teavitatud asutuse muutmine“ – võimalik uuendada teavitatud asutuse numbrit. „Meditsiiniseadme volitatud esindaja muutmine“ – võimalik uuendada meditsiinseadme volitatud esindaja andmeid. „Taotle meditsiiniseadme ümberliigitamine“ – võimalik muuta juba registreeritud seadme riskiklassi. „Seo seade põhi UDI-DI-ga“ – võimalik siduda seade määruste alusel väljastatud regulatiivse võtmega. Põhi UDI-DI leiate seadme vastavusdeklaratsioonist. Ühele taotlusele saab lisada ühe põhi UDI-DI koodiga kaetud seadmed. Erandina palume põhi UDI-DI koode mitte sisestada teatavate personaalseadmete puhul, millel on väga palju erinevaid kliiniliste parameetrite kombinatsioone ning seetõttu ebaproportsionaalselt palju identifitseerimistunnuseid, mistõttu on reguleerimis- ja ohutusalane kasu väike. Sellised tooted on näiteks hambaravis ja kirurgias kasutatavad instrumendid ning kontaktläätsed.     Lisaküsimuste korral palume pöörduda terviseameti meditsiiniseadmete osakonna poole aadressil: MSO@terviseamet.ee Samuti ootame sellel aadressil soove ja ettepanekuid tulevaste infokirjade ning infotundide sisu osas.      
EST
05-05-2023 - 04:35 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Üha enam naisi valib emakakaelavähi sõeluuringus osalemiseks kodutesti
Üha enam naisi valib emakakaelavähi sõeluuringus osalemiseks kodutesti

2022. aasta II poolaastal pakuti 53 000 emakakaelavähi sõeluuringu sihtrühma kuuluvale naisele, kel oli uuring tegemata, võimalust valida, kas teha inimese papilloomiviiruse (HPV) test kliinikus või kodus. Lisaks tavapärastele e-kirja või paberkirjana saadetavatele korduskutsetele kasutati esmakordselt SMS-teavitusi emakakaelavähi sõeluuringus osalemise meelde tuletamiseks.

Kodutesti said soovijad tellida internetipõhisest tellimiskeskkonnast, proovivõtukomplekt saadeti vastavalt tellija soovile postiga koju või pakiautomaati. Oktoobri II pooles käivitati lisaks pilootprojekt Ida-Virumaa apteekides, mille raames said sihtrühma kuuluvad naised soovi korral kodutesti apteegist koos esmase nõustamisega. Kokku osales projektis 34 apteeki.

Ligi iga viies Ida-Virumaal sõeluuringus osalenud naine valis kodutesti ning kodutestijatest omakorda ligi pooled said kodutesti  apteegist. Koos kodutestiga said naised apteegist ka lühikese küsimustiku.

„Vastustest selgus, et 80% kodutesti apteegist saanud naistest said info kodutesti võimaluse kohta apteegi töötajalt ning enamik vastanutest märkis, et apteegi töötajal oli nõustamiseks piisavalt aega, sai küsida lisaküsimusi ja nõustamisega jäädi rahule. Kodutesti kasutaksid tulevikus 92% vastanutest ja 89% oleksid valmis seda saama apteegist. Projekti tulemused näitasid, et apteegid on väga hea kanal kodutestide jagamiseks ja esmaseks nõustamiseks, eriti piirkondades, kus sõeluuringu osalus on väga madal,“ rõõmustas uuringu vastutav täitja, TAI vanemteadur Piret Veerus.

“Kavatseme kindlasti jätkata kodutestide pakkumist apteekides ka tulevikus ning laiendada apteekide ringi veelgi ka teistesse maakondadesse” lisas sõeluuringute teenusejuht Maria Suurna Tervisekassast.

Veebikeskkonnast telliti enam kui 6000 kodutesti ja Ida-Virumaa apteegid väljastasid ligi 600 kodutesti. Kodutesti saatis laborisse 5370 naist (10% kutsututest). Maakondade võrdluses oli enim kodutestijaid  Järva, Rapla, Tartu ja Võru maakonnas, kus kodutesti tegi 12% kutsututest ning vanuserühmade võrdluses 35-aastaste naiste hulgas (12%).

TAI esialgsed andmed näitavad, et 2022.a oli sõeluuringu osalusmäär 54%, mis eelneva aastaga võrreldes oli 3% võrra kõrgem. Enim kasvas osalusmäär Võrumaal (7% võrra), Valgamaal (6%), Järvamaal (5%) ja Ida-Virumaal (5%) ning 45- ja 60-aastaste naiste seas (mõlemad 5% võrra). 2022.a lõplikud osalusandmed avaldab vähi sõeluuringute register augustis.

Eestis on emakakaelavähi haigestumus ja suremusnäitajad Euroopa riikide võrdluses ühed kõrgeimad ja emakakaelavähi sõeluuringu osalusmäär on Eestis püsinud ebapiisaval tasemel haigestumuse vähendamiseks rahvastikus.

“Otsime pidevalt uusi võimalusi, kuidas teha sõeluuringutel osalemine inimestele lihtsamaks,” sõnas Maria Suurna. Kodutestimise võimalus on mitmetes riikides aidanud suurendada emakakaelavähi sõeluuringu osalusmäära ning järjest enam riike pakub kodutesti sõeluuringu täiendava viisina. Isevõetud HPV proov on kliinikus tehtud testiga sama usaldusväärne.

„TAI juhtimisel on Eestis HPV kodutesti tõhusust uuritud ja seda sõeluuringusse juurutatud alates 2020. aastast. Tänaseks on Eestis kodutesti kasutanud juba üle 10 000 naise ja saame öelda, et see on tõhus viis sõeluuringu osaluse parandamiseks. Eesti uuringute tulemused näitavad, et naised on kodutesti hästi vastu võtnud ja aasta-aastalt on huvi kodutesti vastu kasvanud,“ märkis dr Veerus.

Eesti Proviisorapteekide Liidu juht Ly Rootslane selgitas, et liitu kuuluvate apteekide apteekrid on juba mitu aastat jaganud sõeluuringute sihtrühmadesse kuuluvatele inimestele infomaterjale, mis meenutavad uuringus osalemise vajadust.

„Kodutestide jagamine on veel samm edasi ja apteekritel on hea meel, et saame panustada emakakaelavähi ennetusse. Loodame, et selle pilootprojekti positiivsed tulemused võimaldavad laiendada seda teenust ka teistesse maakondadesse. Apteekrid on teenuse pakkumiseks valmis,“ lausus Rootslane.

TAI viis projekti läbi koostöös Tervisekassa, SYNLAB Eesti OÜ, Eesti Proviisorapteekide Liidu ning nelja apteegiketiga (Apotheka, Benu, Südameapteek ja Euroapteek).

2023. aastal on oodatud emakakaelavähi sõeluuringule ravikindlustatud ja ravikindlustuseta naised sünniaastaga 1958, 1963, 1968, 1973, 1978, 1983, 1988, 1993. Kodutestimise võimalust pakutakse aasta teises pooles. 2024. aastal on kodutest kättesaadav kogu sihtrühmale juba alates uue aasta algusest.

HPV kodutestide kasutamise osalus

Valdo Jahilo R, 05/05/2023 - 07:35
Uudis
04-05-2023 - 07:09 - Terviseamet - Nädala jooksul lisandus 158 gripi ja 1276 COVID-19 juhtu
17. nädalal haigestus ägedatesse respiratoorsetesse nakkustesse 2326 inimest, kellest 33% olid lapsed. Ägedate respiratoorsete viirushaiguste üldine haigestumus vähenes 16% võrra. Grippi haigestumus suurenes eelmise nädalaga võrreldes 13% võrra. Grippi haigestunutest ca 53% olid lapsed vanuses kuni 15 eluaastat. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) andmetel vajas viimasel nädalal gripi tõttu haiglaravi 21 patsienti (nädal varem 13). Hooaja algusest on gripi tõttu hospitaliseeritud 1281 inimest, kellest 67,9% on inimesed vanuses 50 ja enam. Kuni nelja-aastased lapsed moodustavad gripi tõttu haiglasse sattunutest 16,7%. Tervise Arengu Instituudi surma põhjuste registri lõplikult valideeritud andmetel on sel hooajal gripi tõttu surnud 62 inimest vanuses 9 – 97. Grippi haigestumuse intensiivsust saab hinnata mõõdukaks, viiruse levik on aeglustunud ning haigestumine püsib stabiilsena väikese langustrendiga. Hospitaliseerimiste põhitrend kõigub oluliste tõusude või langusteta. Nädala jooksul kinnitati 1276 COVID-19 juhtu. Registreeritud haigusjuhtude üldarv vähenes eelmise nädalaga võrreldes 12% võrra. Positiivsete testide osakaal moodustab 9,1% (nädal varem 10,3%). 17. nädalal on vähenenud haigestumus peaaegu kõikides vanusrühmades. 7 päeva keskmine uute sümptomaatilise COVID-19 hospitaliseeritute arv on vähenenud 7,7 pealt 7,0 peale. Sümptomaatilise COVID-19 tõttu hospitaliseeriti 45 patsienti. Mai alguse seisuga viibib haiglaravil 131 COVID-19 patsienti (eelmisel nädalal 144), kellest intensiivravil on kuus ja omakorda juhitaval hingamisel kolm patsienti. 17. nädalal suri 9 inimest vanuses 68-91 ning vaid viiel oli peamiseks hospitaliseerimise põhjuseks COVID-19. Kõikidel olid erinevad kaasuvad haigused ja seisundid. Terviseameti andmetel esineb palju suhteliselt kergeid ja asümptomaatilisi COVID-19 vorme, mistõttu levib viirus edasi suure tõenäosusega varjatult, lainetena ning oluliste tõusude või langusteta. Lisakoormuse ohtu tervishoiusüsteemile hetkel pole ja uusi murettekitavaid tüvesid pole ilmnenud.
EST
03-05-2023 - 01:30 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Eestis saab alkohoolse joogi vanust tõendamata kätte iga teine noor
Eestis saab alkohoolse joogi vanust tõendamata kätte iga teine noor

Alkohoolsete jookide testostlemisi tavakassades tehti kokku 459, neist 230 jaekaubanduses ja 229 toitlustusasutustes. Kogu alkohoolsete jookide tavakassades sooritatud testostude valimi peale küsiti dokumenti alla poolte kordadest – 46%. Jaekaubanduse ja toitlustusasutuste omavahelises võrdluses dokumendi küsimise tase väga ei erinenud (vastavalt 47% ja 49%). Nelja jaekaubanduse tüübi sees oli dokumendi küsimise tase sarnane. Veidi enam küsiti dokumenti suurtes kauplustes (58%) ning veidi vähem väikestes ja keskmistes kauplustes (mõlemas 40%). Teavitussilte dokumendi küsimise või alaealistele müügipiirangu kohta esines kõige harvem väikestes kauplustes (25%), kõige enam suurtes kauplustes (62%). Toitlustusasutustes oli teavitussilte nähtaval oluliselt harvemini kui jaekaubanduses (3% vs 48%).

Sugude võrdluses oli alkoholi kättesaadavus sarnane eelnevale uuringule. Noormeestelt küsiti endiselt dokumenti sagedamini kui neidudelt (57% vs 36%) ja dokumendi puudumisel oldi noormeestele sagedamini valmis ka müüma (16% vs 3%). Lahja alkoholi puhul küsiti dokumenti oluliselt harvemini (41%) ning oldi valmis müüma tunduvalt sagedamini (69%) kui kange alkoholi puhul (vastavalt 54% ja 55%). Uuringu koordinaatori, TAI vanemspetsialisti Triin Mälli arvates tuleneb see sellest, et endiselt tajutakse kanget alkoholi ohtlikumana kui lahjat alkoholi.

Selgus, et vanemaealised teenindajad küsisid dokumenti oluliselt harvemini (32%) kui nooremaealised (43%) või keskealised teenindajad (52%). Maakohtades küsiti vanust tõendavat dokumenti oluliselt harvemini kui linnades (37% vs 48%; v.a pealinn) ja oldi valmis toodet müüma mõnevõrra sagedamini kui linnades (63% vs 52%; v.a pealinn).

Võrreldes 2019. aastaga on dokumendi küsimise tase mõnevõrra tõusnud (41% vs 46%). Suurim muutus on esinenud toitlustusasutustes, kus 2019. aastal küsiti dokumenti 38%-l testostudest, 2022. aastal 49%-l testostudest. Jaekaubanduses on dokumendi küsimine jäänud samale tasemele (44% vs 47%), kuid asutuste lõikes on see nüüdseks ühtlustunud. Võrreldes 2019. aastaga on seis kehvemaks muutunud suurtes kauplustes (69% vs 58%). Positiivsema poole pealt on paranenud dokumendi küsimise tase tanklates (48% vs 51%).

Esmakordselt viidi läbi alkohoolsete jookide testostlemist suurte kaupluste iseteeninduskassades kokku 30 testostu. Iseteeninduskassades kontrolliti dokumenti harvemini (30% vs 57%) ning oldi valmis alkoholi müüma oluliselt sagedamini kui suurte kaupluste tavakassades (90% vs 59%).  

Alkohoolsete jookide testostlemise uuringut on teostatud kokku 6 korral alates 2012. aastast. Kui 2014. aastal küsiti isikut tõendavat dokumenti umbes  neljandikus jaemüügikohtades, siis 2016. aastal küsiti  dokumenti peaaegu pooltel juhtudel. Sarnane tulemus on püsinud suuremate muutusteta ka järgenvatel uuringuaastatel. „Alkoholi lihtne kättesaadavus on Eestis püsinud muutumatuna ja sellel suunal tegutsemine on hädavajalik. Kuigi seadus keelab alkoholimüügi alaealisele, pole meil piisavalt toetavaid tegevusi ja järjepidevust järelevalve korraldamises.“ selgitas TAI alkoholi ja tubaka valdkonna juht Anneli Sammel. 

Ka Politsei- ja Piirivalveamet rõhutab, et vaatamata uuringu tulemuste mõningasele paranemistrendile on alkohol endiselt noortele kättesaadav. „Noores eas alkoholi juues suureneb oluliselt mürgistuse ja sõltuvuse risk, aga oma töös näeme ka seda, et sageli käib joobega kaasas nii süütegude toimepanemine kui ka nende ohvriks langemine. On väga oluline, et alkoholi müüjad mõistaksid, et neile on usaldatud suur vastutus,“ ütles politsei Ida prefektuuri prefekt Tarvo Kruup.

TAI ja Siseministeerium alustavad Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest uue programmi elluviimist, mis Rootsis on andnud häid tulemusi ja mida tuntakse STAD (Stockholm prevents alcohol and drug problems) projekti nime all. See programm hõlmab endas koolituste korraldamist alkoholimüügiga kokkupuutuvatele inimestele, et vähendada alkoholi kättesaadavust nii alaealistele kui ka joobe tunnustega inimestele.

„Näeme täna, et alkoholi müügiga tegelevates asutustes on puudu nii teadmistest kui oskustest, mida on vaja selleks, et täita alkoholiseadusest tulenevaid piiranguid. Uue programmi eesmärgiks on tõsta teenindajate teadmisi ja oskusi alkoholi vastutustundlikust müügist ja serveerimisest ning tõhustada koostööd parema järelevalve teostamiseks KOV-is.“ sõnas Sammel.

„STAD – Turvalisem Ööelu“ programmi kohta saab rohkem lugeda veebilehelt www.terviseinfo.ee

Sama uuringu raames tehti testoste ka tubaka-ja nikotiinitoodetele, mille tulemused on leitavad TAI kodulehelt.

Kokkuvõte uuringu olulisematest tulemustest

Taustaks:

Testostlemise uuringu puhul ei ole tegemist järelevalvega, vaid uuringuga olukorra seireks. Uuringu eesmärk oli seirata vanuse kontrollimist alkohoolsete jookide müümisel. Testostlemisse kaasati 1819-aastasi noori. Testostlemisi viidi läbi üle-eestiliselt jaekaubanduses ja toitlustusasustustes. Testostlemisi viis ellu Norstat Eesti AS.

Valdo Jahilo K, 03/05/2023 - 16:30
Uudis
03-05-2023 - 04:55 - Uudised - TAI ja Feministeerium kutsuvad turvalise ööelu konverentsile

Kaasavate ettekannete ja vestlusringi teemad heidavad pilgu ööelule kui nähtusele, mis tekitab inimestes vastuolulisi seoseid. Ühelt poolt on ööelu keskmes inimeste naudingud: muusika, kunst, tants, argimurede minetamine ja eneseavastamine. Teisalt seostatakse ööelu ka uimastite (sh alkoholi) tarvitamisega, öiste väljakutsete, kakluste ja seksuaalvägivallaga.

Loe edasi...

02-05-2023 - 11:56 - Terviseamet - Terviseamet lõpetas COVID-19 hädaolukorra ohu lahendamise
Terviseameti peadirektori otsusega lõpetati COVID-19 pandeemiast tuleneva hädaolukorra ohu lahendamine. Eelkõige andis hädaolukorra ohu taseme kehtimine koormust haiglatele, mis pidid tagama lisavoodikohad võimalikuks nakkushaigete arvu kasvuks. Terviseameti peadirektori asetäitja Ragnar Vaiknemetsa sõnul on epidemioloogiline olukord juba mõnda aega rahulik püsinud ning hetkel ei ole näha, et haiglaravi vajajate hulk võiks lähiajal kasvada mahus, et see häiriks tervishoiuteenuse osutajate tavapärast abi osutamise võimekust. „Seetõttu otsustaski Terviseamet lõpetada hädaolukorra ohu lahendamise,“ selgitas Vaiknemets ja lisas, et rohkem kui kolm aastat on töötatud hädaolukorra või selle ohu staatuses, millest esimesed kaks aastat kulus kriisireguleerimisele ja aktiivsele kriisi lahendamisele ning viimasel aastal on hädaolukorrast järkjärguliselt väljutud. Terviseameti hinnangul on kolme aastaga tekkinud ulatuslik arusaam koroonaviirusest, COVID-19 haiguse olemusest ja trendidest, kuid lisaks ka põhjalik ülevaade pandeemiaga võitlemiseks olemas olevatest vahenditest ja nendega ümber käimisest. Vaiknemets toob hädaolukorra ohust väljumise põhjendusena välja järgmised asjaolud: COVID-19 haiguse ja selle levikuteede kohta on piisavalt infot ning osatakse seirata uute tüvede tekkimist ja prognoosida aegsasti tõrjemeetmete rakendamise vajadust Eestis. Seireandmed ei näita, et hetkel levivad viiruse tüved põhjustaksid varasemaga võrreldes raskemat haigestumist ja suuremat haiglaravi vajadust. Elanikkonnas on saavutatud piisav immuunsuse tase. Olemas on nii tõhusad COVID-19 vastased vaktsiinid kui ka ravimid. Rasket haigust esineb vähem, millest tulenevalt on vähenenud hospitaliseerimise ja intensiivravi vajadus, sh riskirühmade hulgas. Liigsuremust esineb madalal tasemel ja seal võib olla ka teisi põhjuseid peale COVID-19  haiguse (nt pandeemia ajal ravimata jäänud kroonilised haigused). Teiste riikide seireandmed näitavad samuti koroonaviiruse langustrendi ja seda hoolimata uutest tüvedest. Viimase aasta jooksul on tehtud mitmeid samme pandeemia olukorrast väljumiseks. Vabariigi Valitsuse korraldused lõpetati juba 2022. aasta suvel, sest olukord ei vajanud enam aktiivset valitsusepoolset sekkumist. Kõik piirangud kaotati, mis andis ühiskonnale mõista, et nakatumine on sellises mahus aktsepteeritav. Samuti ei ole Terviseamet pidanud alates 2022. aasta sügisest aktiivselt sekkuma, et kõigi nakkushaigete ravi võimaldamiseks langetada ravi kvaliteeti või kättesaadavust, sealhulgas pole tõstetud voodikohtade arvu. Kõik tervishoiuteenuse osutajad on saanud iseseisvalt hakkama nii nagu tavaolukorras. Ka viimane viirushaiguste kõrgperiood möödus selliselt, et haiglate töös ei tulnud teha erilisi ümberkorraldusi. Ragnar Vaiknemets rõhutab, et hädaolukorra ohu lõpetamine ei tähenda veel pandeemia lõppu, samuti pole Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) pandeemiat lõppenuks kuulutanud. „Ometi võime kinnitada, et COVID-19 haigus ei ole meile enam uus ja oleme õppinud sellega hakkama saama. Haiglad ei vaja riigipoolset sekkumist, kus tervishoiuteenuseid korraldatakse olulises mahus ümber, näiteks teenuste kvaliteedi või arstiabi kättesaadavuse vähendamise osas,“ kõneles Vaiknemets. Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna juht Kärt Sõber kinnitas, et hädaolukorra ohu lahendamise lõpetamisel jätkub nakkushaiguste seire ja olukorra jälgimine. „Terviseamet jätkab COVID-19 ja ka teiste nakkushaiguste leviku seiramist ning kogub infot haiglaravile jõudvate patsientide kohta. Meie tänased teadmised koroonaviiruse kohta, seda toetavad seiretegevused ja rahvusvaheline koostöö annavad piisava pildi, et vajadusel uuesti häirekella lüüa,“ rääkis Sõber. Terviseameti nakkushaiguste labori läbi viidud sekveneerimise andmetel levib Eestis endiselt koroonaviiruse omikron tüvi, mille erinevad alamtüved ei ole põhjustanud raskemat haigestumist ja sellest tulenevat suuremat tervishoiusüsteemi koormust. See tähendab, et ravivõimekuse ületamise ohtu hetkel ei ole ja omikroni alamtüved ei põhjusta tervishoiule tervikuna akuutset hädaolukorra ohtu. Nakkushaiguste spetsialistide kinnitusel esineb Eestis praegu kõige enam suhteliselt kergeid ja asümptomaatilisi COVID-19 vorme. Koroonaviirus levib lainetena ning oluliste tõusude või langusteta sarnaselt teistele ülemiste hingamisteede nakkustele. Inimeste ohutunnetus seoses koroonaviirusega on samuti vaibunud ning iga kurguvalu või köha ei osata enam sellega seostada. Samas ei ole võimalik täpselt ennustada, milliseks kujuneb sügisene viirushooaeg ning seetõttu jätkab Terviseamet olukorra jälgimist. „Kahtluse korral on soovitav ennast testida ning üleüldine reegel kehtib endiselt, et haigena tuleks koju jääda. See sobitub ka teiste nakkushaiguste leviku tõkestamiseks,“ ütles nakkushaiguste epidemioloogia osakonna juht Kärt Sõber.
EST
02-05-2023 - 06:57 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Personaalmeditsiini taristu hakkab valmis saama
Personaalmeditsiini taristu hakkab valmis saama

Neli aastat tagasi oli meil vaid unistus, eesmärk ja visioon sellest, et Eesti riigil oleks võimalik pakkuda tulevikus oma elanikele personaalmeditsiini teenuseid järjest rohkem. See tähendas tehnilise võimekuse loomist selleks, et võimaldada geneetilise info lisamist terviseandmetele ja teha paremaid ennetus- ja raviotsuseid. Järgnesid arutelud sadade detailide üle, mille osas oli kokku leppida ja otsustada, et kõik pusle tükiks saaksid paika.

Suur töö on tehtud ja on aeg hakata tutvustama tehtut. Ülevaate meie ja me partnerasutuste töödest ja tegemistest leiate aprillikuu uudiskirja artiklitest.

Vaata ka veebiseminari, kus tutvustame nii valmivat taristut kui ka personaalmeditsiini võimalusi laiemalt.

Ülevaate teine osa jätkub juunikuu uudiskirjas.

meelike.tammemagi T, 02/05/2023 - 09:57
Uudis
02-05-2023 - 03:57 - Uudised - Personaalmeditsiini taristu hakkab valmis saama

Neli aastat tagasi oli meil vaid unistus, eesmärk ja visioon sellest, et Eesti riigil oleks võimalik pakkuda tulevikus oma elanikele personaalmeditsiini teenuseid järjest rohkem. See tähendas tehnilise võimekuse loomist selleks, et võimaldada geneetilise info lisamist terviseandmetele ja teha paremaid ennetus- ja raviotsuseid. Järgnesid arutelud sadade detailide üle, mille osas oli kokku leppida ja otsustada, et kõik pusle tükiks saaksid paika.

Loe edasi...

28-04-2023 - 10:18 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Annika Veimeri avakõne konverentsil „Rahvatervishoiu konverents 2023: teadus tervise selja taga."
Annika Veimeri avakõne konverentsil „Rahvatervishoiu konverents 2023: teadus tervise selja taga."

Viimase 20 aasta jooksul on Eesti inimeste elu pikenenud ning haigused seavad meile järjest vähem piiranguid. Pikas vaates meil näiteid edusammudest on ja need on tarkade tervisepoliitiliste otsuste ja süsteemse töö tulemus. Inimeste tarbivad vähem alkoholi, narkootikumidest tingitud surmad ja tuberkuloosi ning HIV-i haigestumine on märkimisväärselt vähenenud, igapäevasuitsetamine on vähenenud. Jah, seda saame pikas vaates tõdeda.

Täna tajub Eestis iga kolmas inimene tervisest tulenevaid piiranguid ning mida kauem elatakse tervisemurede ja haigustega, seda rohkem vajavad inimesed erinevat toetust ja abi ja seda vähem tuleb inimene iseseisvalt toime ja saab täisväärtuslikku elu elada. Ka piirkondlikud erinevused tervena elatud aastates on väga suured ja seda eriti meeste seas ning ebavõrdsus tervises meie väikeses riigis lubamatult suur.

Eelmisel aastal suri üle 17 000 inimese. Suurimad surma põhjuste grupid olid ikka samad, mida oleme harjunud kuulma - vereringeelundite haigused, pahaloomulised kasvajad, hingamiselundite haigused ning õnnetusjuhtumid, mürgistused ja traumad. Otseselt alkoholi tarvitamise tagajärjel tekkinud haiguste tõttu suri üle-eelmisel aastal ligi 700 inimest – terve Kihnu saare jagu inimesi – enamalt tööealised mehed.

Covid-kriisi aastad on omakorda tervisenäitajaid halvemaks muutnud – kasvas suremus ja mitte ainult hingamisteede haigustesse, vaid ka alkoholi tarvitamise tõttu, aga ka ravi kättesaadavuse vähenemise ja kuumalainete tõttu ning süvenesid vaimse tervise mured. Värsked uuringutulemused näitavad, et kui Covid pandeemia mõjutas eriti noorte naiste vaimset tervist, siis viimase kahe aasta jooksul Ukraina sõja ja tänase majandusolukorra foonil on oluliselt suurenenud tajutav stress ja ärevus ka meeste seas.

Jah, me saame öelda, et elanikkond vananeb ja haigusi ongi rohkem, aga paljude haiguste puhul on just elustiili valikutel kandev roll probleemide väljakujunemisel ja ka ennetamisel - füüsiline aktiivsus, toitumine, uni, sotsiaalsed suhted, erinevate uimastite tarvitamine, olgu need legaalsed või illegaalsed. Inimeste valikuid ja hoiakuid mõjutab aga ka neid ümbritsev keskkond – nii füüsiline, sotsiaalne kui infokeskkond.

Kuigi surmad on paratamatud, siis üle 3000 surma aastaks saaks ennetada. Näiteks on hinnatud, et alkoholist põhjustatud enneaegse suremuse ja haigestumuse tõttu kaotatakse ligi 50 000 eluaastat. Kui seda viiendiku võrra vähendada, võidaks riik sellest 700 miljonit eurot aastas. Analoogne sääst on võimalik saavutada inimeste suitsetamise vähendamisel.

Eestis on ülekaaluliste laste arv kasvanud ja seda rohkem poiste hulgas. Põhikoolis on iga neljas poiss ülekaaluline. Täiskasvanueas on juba 60% mehi on ülekaalus. Halva füüsilise vormiga inimeste hulk on suurenenud just noorte täiskasvanute seas. Vaimse tervise probleeme on noorte seas enam ja noored kogevad kurbust ja masendust sagedamini kui meie naaberriikide noored. Halvemad vaimse tervise näitajad on aga tugevalt seotud uimastite tarvitamisega, milleks on alkohol, tubakas ja erinevad narkootilised ained, eelkõige kanep.

Kogu kirjeldatud olukord võib tunduda üsna trööstitu. Mida me siis teha saame? 

Lahendusi ja ka raha otsides on üha selgem, et Eesti tervisepoliitikas tuleb võtta suund ennetusele ning seda laiemalt kui vaid meditsiinis. Samal ajal on tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkus ka põletav probleem.

Eesti vajab hädasti tervisepööret, pööret ennetuse poole.

Ennetustöö on kõige tõhusam ja odavam viis, kuidas süsteemse tegevusega rahvastiku tervises püsivaid muutusi tuua. Ei saa loota, et täiskasvanueas, kui tervisemure juba uksele koputab, hakkavad elustiilivalikutes imed juhtuma. Terviseteadlikkust saab ja tulebki lapseeast alates kasvatada ja arendada. Me teame, et just lastele ja noortele suunatud ennetus on kõige mõjusam ja toob kõige rohkem tulu. Samas ei saa loomulikult toe ja abita jätta inimesi, kes seda vajavad.

Toon välja neli kõige olulisemat teemat:

  • tervislikke valikuid ja tervist toetav keskkond,
  • tervise- ja sotsiaalsüsteemi integreeritus,
  • kolmandaks tõendatult mõjus ennetustegevus.
  • Ja neljandaks tervisealane kirjaoskus, maast madalast algav elukestev õpe.

Enamus inimeste tervist mõjutavad tegureid asetsevad väljaspool tervishoidu ja ka otsest tervisevaldkonda. Me illustreerimegi tänastes esitlustes ja aruteludes selgelt, et inimeste tervis on päriselt meie kõigi kätes. Ennetustööle peavad mõtlema KÕIK otsustajad, mitte ainult tervisepoliitika kujundajad sotsiaalministeeriumis või tegutsejad TAI-s või meie head kolleegid Terviseametis või Tervisekassas.

Iga ennetusse pandud euro hoiab kokku 10 eurot, mida me muidu tulevikus probleemide lahendamiseks, sh raviks kasutaksime. Just ennetustööga saame leevendada üha paisuvat survet tervishoiule ja tulevikus raha kokku hoida. Ennetus on pikaajaline ja kulutõhus investeering. Me peame aru saama, et tulu ei saabu kohe homme, aga see saabub.

Tervise Arengu Instituudi südameasi ongi toetada tarku tervisepoliitilisi otsuseid ning tegevusi – seda nii riigi, omavalitsuse kui ka organisatsioonide tasandil. TAI on riikliku teadus- ja arendusasutusena tänaseks 20 aastat aidanud otsustajatel mõista, mis inimeste tervises ja tervisekäitumises toimub.

Ka covid kriisis ei ole TAI teadus-arendusasutusena pelgalt pikka vaadet hindav taustajõud, vaid kriitilise tähtsusega panustaja, kes pakub partneritele andmeid, viib läbi koolitusi nt hooldekodudes, aga reageerib ka elanike ja organisatsioonide infovajadusele ärevas ja kiiresti muutuvas olukorras, mille pandeemia tekitas.

Tervisepoliitikas tuleb sihte hoolsalt seada. TAI teadus- ja analüüsitöö on võrreldav luuretegevusega. Seda ei tellita ühekordselt, siis kui olukord teravneb, vaid terviseriskidel peab teravalt silma peal hoidma kogu aeg ning õigel hetkel lahendusi välja pakkuma. Info ja arusaam olukorrast peab tulema enne kui probleem süveneb.

90ndail TAI-d ei olnud. Siis nägime tuberkuloosi nakkuste hüppelist kasvu, HIV epideemiat ja narkomaania laialdast levikut.

Täna näeme teravaid ohumärke elanike vaimses tervises, aga ka näiteks noorte nikotiinitoodete tarvitamises ja ülekaalulisuse probleem on väga terav. Andmed tervisekäitumise, haiguste ja surmade kohta aitavad meil tähelepanu juhtida kohtadele, mis vajavad reageerimist – nüüd ja kohe, et hoida ära suuremad kahjud tulevikus.

Täna avalikustab TAI rahvastiku tervise aastaraamatu, mis annab tervik-ülevaate Eesti elanike tervisest, viimase kahekümne aasta muutustest tervises ja sellest, kuidas keskkond on muutunud. Andmed aitavad näha arenguid, aga ka valukohti rahvastiku tervises ja peaks mõtteainet pakkuma kõigile, kes oma tegevusega moel või teisel elanikkonna tervist mõjutavad – seda nii positiivselt kui ka negatiivselt, oma tegevuste või tegemata jätmisega.

Vaadates väljakutseid, mida maailm ja ühiskond meile pakub, väidan – Eestil on täna TAId rohkem vaja kui kunagi varem. Meil on vaja riiklikku rahvatervishoiu instituuti, mis on iseseisev, tugev professionaalne, toeks poliitikakujundatele ja otsustajatele, kuid samas sõltumatu oma teadustöös.

TAI on Eesti rahvastiku tervise seisukohast see luureasutus, kes kogub, analüüsib ja hoiab järjepidevalt andmeid meie inimeste terviseseisundi, aga ka sündide ja surmade ning neid mõjutavate asjaolude kohta. Järjepidevad ja regulaarsed rahvastikupõhised uuringud ning hästi hoitud infoaidad terviseregistrite näol on väga suur väärtus ja igas arenenud riigis rahvatervishoiu instituut sellist tööd teebki.

Loomulikult tuleb nii andmeid väärindada kui teadmust kasutada.

Me teeme väikse asutusena palju ja seda koos oluliste partneritega. Koostöös KOVidega juhtide, kohalike tervisedendajate ja arendusmeeskondadega panustab TAI igapäevaselt sellesse, et inimesed kasvaksid, elaksid ja töötaksid tervist toetavas keskkonnas.

Me pakume integreeritud sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid, pöörates eri-tähelepanu haavatavatele sihtrühmadele ning oleme inkubaatoriks uudsetele lahendustele, mis toetavad inimesi alkoholi, kanepi ja teiste uimastite tarvitamise vähendamisel.

TAI-l on teadus selja taga. Me töötame käsikäes vabariigi valitsuse ennetusnõukoguga ja pakume teaduspõhist tuge ennetustöös mitte ainult sotsiaalministeeriumile, vaid veel kuuele ministeeriumile ning asutustele, kes ennetusnõukogusse kuuluvad.

Meil on TAI-s hea meel edusammude üle, mis on tehtud valdkonnaülese ennetuse arendamisel. Ennetuse kvaliteet Eestis järk-järgult tõuseb ning seda tööd tuleb jätkata. Seda suurem on rõõm, et meie partnerid ka väljaspool tervise- ja sotsiaalvaldkonda näevad ennetuse kompetentsi-keskuse rolli just TAI-l.

Ennetustööle peavadki mõtlema kõik– iga KOV töötaja, iga ettevõtja, iga õpetaja, politsei ja päästetöötaja, iga riigiametnik, sest üle 80% lahendustest, mida tervist toetava keskkonna loomiseks vaja on, asuvad väljaspool tervishoidu. Tervise jaoks olulisi valikuid tehakse kodus, lasteaedades, koolides, avalikus ruumis, töökohtadel, aga ka KOV-i ja riigi tasandil. Neid valikuid peab olema lihtne ja võimalik teha. Peame väikse ja targa riigina neid võimalusi märkama ja maksimaalselt ära kasutama.

Loomulikult peame tagama inimestele kvaliteetse arstiabi kättesaadavuse, aga samal ajal on oluline luua üheskoos võimalused uuele põlvkonnale kasvada tervist toetavas keskkonnas. Meie igaühe asi on täna pingutada, et me saaks tõdeda, et noorus ei ole hukas. Me saame näidata, et paneme ka ise õla alla, et noored oleksid terved, tugevad ja elujõulised. Nii on tugev ka Eesti riik – nüüd ja tulevikus. Tänased otsustajad saavad teha tervisepöörde ja võtta otsustavalt suund ennetusele.

Siinkohal tänan TAI kolleege südamega tehtud töö eest ning aitäh ka kõikidele koostööpartneritele.

Suur tänu, Vabariigi President, innustavate sõnade eest.

Soovin viljakat kaasamõtlemist, tarku otsuseid ja jätkugu meil tahet Eesti inimeste elu, heaolu ja tervist paremaks muuta!

Annika Veimer, Alar Karis. Foto: Kalev Lilleorg

Valdo Jahilo R, 28/04/2023 - 13:18
Arvamus
28-04-2023 - 08:59 - Uudised - Eesti inimese oodatav eluiga on viimase 20 aastaga pikenenud, kuid tervena elada jäänud aastate kasv on peatunud

Tervise Arengu Instituut (TAI) avaldas rahvatervishoiu konverentsil, mille avas Vabariigi President Alar Karis, kogumiku „Rahvastiku tervise aastaraamat 2023“. Raamat annab ülevaate viimase 20 aasta õnnestumistest tervises ning tõstab oluliste väljakutsetena esile rahvastiku vananemisest ning eluviisist tingitud suureneva surve tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemile, tervise ebavõrdse jagunemise ning tervena elada jäänud aastate kasvu pidurdumise.

28-04-2023 - 07:56 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Eesti inimese oodatav eluiga on viimase 20 aastaga pikenenud, kuid tervena elada jäänud aastate kasv on peatunud
Eesti inimese oodatav eluiga on viimase 20 aastaga pikenenud, kuid tervena elada jäänud aastate kasv on peatunud

Aastaraamatus toob TAI välja, et piiratud vahendite tingimuses tagab tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse tugev ja süsteemne valdkonnaülene ennetus. „Lahendusi ja ka raha otsides on üha selgem, et Eesti tervisepoliitikas tuleb võtta suund ennetusele ning seda laiemalt kui vaid meditsiinis.

Eesti vajab hädasti tervisepööret - ennetustöö on kõige tõhusam ja odavam viis, kuidas süsteemse tegevusega rahvastiku tervises püsivaid muutusi tuua. Surve tervishoiusüsteemile suureneb ja seda saab ja tuleb leevendada tervisemurede ennetamisega.“ tõdes Veimer ning lisas: „Terviseprobleemide tekkepõhjusi saab ennetada ja tervist hoidvat eluviisi toetada, kui pingutada üksikisiku, organisatsiooni, kohaliku omavalitsuse ja riigi tasandil. Peame väikse ja targa riigina neid võimalusi märkama ning maksimaalselt ära kasutama“.

Terviseminister Riina Sikkut rõhutas: „TAI on ennast aastate jooksul tõestanud äärmiselt vajaliku teadus- ja arendusasutusena, kes on rahva tervise hoidmise teenistuses. TAI aitab poliitikakujundajatel mõista, mis inimeste tervises ja tervisekäitumises toimub, et teha inimeste tervena elatud aastate huvides õigeid otsuseid ning töötab välja ja pakub lahendusi probleemide ennetamiseks.“

Tervisenäitajates on suured erisused meeste ja naiste vahel, piirkonniti ja eri haridustasemega inimeste vahel. „Võrreldes 20 aasta taguse ajaga saab positiivsena välja tuua märkimisväärse õnnetuste ja vigastuste ning tuberkuloosi ja HIV-i haigestumise vähenemise, mis on tarkade tervisepoliitiliste otsuste ning järjepideva ennetustöö tulemus,“ kommenteeris TAI direktor Annika Veimer.

Positiivsete arengute kõrval toob aastaraamat välja ka süvenevaid rahvastiku tervise probleeme. „Lisaks sagenevatele vaimse tervise probleemidele näeme negatiivseid suundumusi nii noorte kui ka täiskasvanute tervisekäitumises, mis mõjutavad üha enam inimeste elukvaliteeti ning kasvatavad kulusid tervishoiule ja sotsiaalsüsteemile. Näiteks on viimase 15 aasta jooksul illegaalsete uimastite tarvitamine on märgatavalt kasvanud, aga jätkuvalt mõjutab meie elanike tervist ka suitsetamine ning üha süvenev ülekaalulisus,“ loetleb Veimer.

Vabariigi President sõnas eilse konverentsi avasõnades, et tervem Eesti peaks olema meie kõigi ühine huvi ning kuigi lihtsaid lahendusi pole, siis probleemidega tegelemata jätmine vaid võimendab neid ning see kajastub ka riigieelarve kuludes: „Muidugi saadab neid teemasid igipõline vaidlus, mil määral peaks igaühe tervist mõjutavad otsused jätma tema enda hooleks ja mil määral võib riik isiku valikutesse sekkuda. Minu jaoks annab vastuse asjaolu, et meil on solidaarne ravikindlustuse süsteem,“ sõnas Alar Karis.

Rahvastiku tervise aastaraamatusse koondatud andmed aitavad näha arenguid, aga ka valukohti rahvastiku tervises ning TAI toob välja eeldused ja soovitused, mida olukorra parandamiseks teha tuleks. „See üle sajale leheküljele kokku koondatud andmestik ja analüüs peaks mõtteainet pakkuma kõigile, kes oma tegevusega elanikkonna tervist ja tervist hoidvat keskkonda mõjutavad – seda nii positiivselt kui ka negatiivselt, oma tegevuste või tegemata jätmisega,“ kommenteeris TAI direktor.

Aastaraamatus antakse ülevaate Eesti elanike tervisest, tervisekäitumisest, viimase kahekümne aasta muutustest tervises ja sellest, kuidas keskkond on muutunud. Sellega saab täismahus tutvuda TAI kodulehel.

TAI aastaraamatu esikaas

Valdo Jahilo R, 28/04/2023 - 10:56
Uudis
27-04-2023 - 07:51 - Terviseamet - Nädala jooksul lisandus 140 gripi ja 1445 COVID-19 juhtu
16. nädalal haigestus ägedatesse respiratoorsetesse nakkustesse 2785 inimest, 37,5% nendest olid lapsed. Ägedate respiratoorsete viirushaiguste üldine haigestumus vähenes 13% võrra. Grippi haigestumus vähenes eelmise nädalaga võrreldes 31% võrra. Grippi haigestunutest ca 60% olid kuni 15aastased lapsed. Ägedate ülemiste hingamisteede respiratoorsete nakkuste valimipõhise uuringu alusel saab haigestumise intensiivsust hinnata madalaks, gripi ja SARS-CoV-2 viiruste levikut laialdaseks. Grippi haigestumuse intensiivsust saab hinnata veel mõõdukaks, kuid haigestumine on langustrendis, viiruse levik on aeglustanud, kuid gripiviirusega seotud haigusjuhte registreeritakse veel üle Eesti. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) andmetel vajas viimastel nädalatel gripi tõttu haiglaravi 13 patsienti (eelmisel nädalal 26). Gripi tõttu hospitaliseeritute arv on langustrendis. Hooaja algusest on kokku gripi tõttu hospitaliseeritud 1260 inimest. Neist 68,4% on inimesed vanuses 50 ja enam, lapsed vanuses 0 – 4 aastat moodustavad 16,2%. Tervise Arengu Instituudi surma põhjuste registri lõplikult valideeritud andmetel on sel hooajal gripi tõttu surnud 61 inimest vanuses 9 – 97 aastat. Nädala jooksul kinnitati 1445 COVID-19 juhtu. Registreeritud haigusjuhtude üldarv vähenes eelmise nädalaga võrreldes 16% võrra. 16. nädalal on vähenenud haigestumus peaaegu kõikides vanusrühmades, välja arvatud vanusrühmad 25-29 ja 70-79. Nendes vanusrühmades kasvas haigestumus vastavalt 16% ja 10% võrra. 16. nädalal hospitaliseeriti 143 koroonaviirusega nakatunud inimest (eelmisel nädala 112). Sümptomaatilise COVID-19 tõttu hospitaliseeriti 56 patsienti ehk 39% kõigist hospitaliseeritutest. Seisuga 24.04.2023 viibis haiglaravil 144 COVID-19 patsienti (eelmisel nädalal 155), neist intensiivravil 5 patsienti, kellest omakorda juhitaval hingamisel 1 patsient. Suri 15 inimest, kelle keskmine vanus oli 84,8 aastat, neist COVID-19 oli peamine hospitaliseerimise põhjus vaid viiel inimesel. Kõikidel olid erinevad kaasuvad haigused/seisundid. Kuivõrd Terviseamet on tuvastanud palju suhteliselt kergeid ja asümptomaatilisi COVID-19 vorme, siis levib viirus edasi suure tõenäosusega varjatult, lainetena ning oluliste tõusude või langusteta. Terviseamet tuletab meelde, et positiivse COVID-19 testi korral tuleb ühendust võtta oma perearsti või perearsti nõuandeliiniga 1220. Haigustunnuste ilmnemisel palutakse mitte minna haigla erakorralise meditsiini osakonda ega perearsti vastuvõtule, vaid esmalt küsida ravisoovitused ning juhised telefoni teel. Soovituslik isolatsioon lõppeb, kui COVID-19 iseloomulike sümptomite algusest on möödunud vähemalt viis päeva ja viimase ööpäeva jooksul pole olnud palavikku (palavikualandajaid kasutamata) ja muud sümptomid on taandumas.
EST
25-04-2023 - 04:48 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Eelmisel aastal aeglustus veredoonorite arvu vähenemine
Eelmisel aastal aeglustus veredoonorite arvu vähenemine

Veredoonorite arv on viimastel aastatel langustrendis, kuid eelmisel aastal vähenemine aeglustus. Kui vaadata eraldi viimase aasta muutust, kasvas üle 45-aastaste doonorite arv aastaga 6% ja nooremaid doonoreid oli 6% vähem (18–24-aastaste arv vähenes 10% ja 2544-aastaseid oli 5% vähem). Naiste arv kahanes doonorite seas võrreldes 2021. aastaga 3%, meesdoonoreid oli 2% vähem.

„Esmakordselt loovutas 2022. aastal verd üle 3800 inimese – see on 13% kõikidest veredoonoritest –ning positiivne on see, et uute doonorite arv aastaga 4% võrra kasvas,“ ütles TAI analüütik Ingrid Valdmaa.

Vereloovutuskordi oli eelmisel aastal kokku 50 157 (2021. aastal 51 349). Ühe doonori kohta kogunes keskmiselt 1,7 vereloovutust (korraga loovutatakse 450 ml verd). See näitaja on sarnane varasemate aastatega.

Kui koroonapandeemia esimesel kahel aastal said verekeskused korraldada piirangute tõttu vähem doonoripäevi, siis 2022. aastal nende arv taastus koroonaeelsele tasemele. Eelmisel aastal oli kokku 627 doonoripäeva üle Eesti, aasta varem 515. Kõigist verevarudest 38% koguti eelmisel aastal väljasõitudelt doonoripäevadele.

Iga kord, kui inimene verd andma tuleb, hinnatakse tema doonoriks sobivust, et tagada nii doonori kui doonorivere saajate ehk patsientide ohutus. 2022. aastal verekeskuste külastajatest 6488 ei pääsenud vereloovutusele, mis moodustab 11% kõigist külastustest. Peamine põhjus, miks veredoonorlusest kõrvale jäädi, oli madal hemoglobiini tase.

Hea tervisega inimesed on doonoriks oodatud. Täpsemat infot selle kohta leiab Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikumi, Pärnu Haigla või Ida-Viru Keskhaigla verekeskuste veebilehtedelt ning Facebooki lehelt Doonorid ja Sõbrad.

Kogutud ja kontrollitud doonorverest valmistatud verekomponente kasutatakse rasketel operatsioonidel või sünnitustel, patsientide raviks verejooksu, raske trauma, aneemia, leukeemia, vähi- ja maksahaiguste, põletuste ning mitmete teiste haiguste puhul. 2022. aastal kasutati verekomponente Eesti haiglates peaaegu 15 000 patsiendi ravis, nende seas oli ligi 400 kuni 14-aastast last.

veredoonorluse statistika

Veredoonorluse ning veretoodete ja nende kasutamise statistika on avaldatud TAI tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.

Valdo Jahilo T, 25/04/2023 - 07:48
Uudis
22-04-2023 - 06:46 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Eestis tervishoiuteenuseid vajanud välismaalaste arv kasvas koroonapandeemia eelsest tasemest kõrgemale
Eestis tervishoiuteenuseid vajanud välismaalaste arv kasvas koroonapandeemia eelsest tasemest kõrgemale

Aastal 2022 esitasid Euroopa riikide tervishoiuteenuse pakkujad Tervisekassale neis riikides ajutiselt viibivate Eesti ravikindlustatute või seal elavate Eesti pensionäride ja lähetatud töötajate tervishoiuteenuste eest arveid 5,6 miljoni euro ulatuses, mis on 10% vähem, kui 2021. aastal.

Euroopas ravil olnud inimeste arv vähenes ligi 7900-lt 7300-ni (-8%). Keskmine ravikulu Eesti ravikindlustatutele Euroopas on 773 eurot inimese kohta. Antud Tervisekassa statistika ei sisalda plaanilise ravi ega „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius“ alusel esitatud andmeid.

Seevastu kogunes Eestis 2022. aastal kokku 7549 mujal Ruroopa regiooni riikides ravikindlustatute ravijuhtu, mida on 85% ehk peaaegu kaks korda rohkem kui aasta varem.

„Kui COVID-19 pandeemia ajal (2019–2021) ravijuhtude arv vähenes märkimisväärselt – 35% võrra –, siis viimase aastaga oli välisriikidest ajutiselt siin viibivaid inimesi enam ning mittekindlustatute raviteenuseid ja Euroopa Liidu kindlustatu tervishoiuteenuseid vajas rohkem inimesi. Seda on mõjutanud ühelt poolt nii koroonapandeemia piirangute maha võtmine, mille järel reisimine taas hoogustus, kui teiselt poolt oluliselt ka Ukrainast Eestisse saabunute suur hulk, kes sõja eest oma kodumaalt põgenesid ja siin ka tervishoiuteenuseid vajasid (ukrainlaste ravijuhte 2021. a alla 200, 2022. a 2650),“ toob välja Tervise Arengu Instituudi analüütik Ingrid Valdmaa.

Andmetest selgub, et 76% teistes Euroopa riikides kindlustatud inimestest vajasid 2022. aastal Eestis ambulatoorset abi ning neist 55% käisid abi saamas erakorralise meditsiini osakonnas. Euroopa patsientidest kasutasid tervishoiutöötaja eriala järgi enim Eestis üldarstiabi (23%), peremeditsiini teenuseid (17%), erakorralise meditsiini teenuseid (13%) ning õenduse eriala teenuseid (9%). Valdavalt raviti teistes Euroopa riikides kindlustatud patsiente Eesti piirkondlikes, kesk- ja üldhaiglates – kokku ligi 72% kõigist teistes Euroopa riikides kindlustatud patsientide ravijuhtudest, ning üld- ja perearstiabiasutustes 20%. Just perearstiabi kasutajate hulk on oluliselt kasvanud.

Mujal Euroopa regiooni riikides kindlustatud patsientidest, kes kasutasid Eestis tervishoiuteenuseid, olid 47% mehed ning 53% naised. Varasemal kahel aastal oli mehi rohkem kui naisi.

Eesti tervishoiuteenuse osutaja asukoha järgi oli kõige rohkem Euroopa riikide kindlustatute ravijuhte Tallinnas (3416) ja Tartus (885) ning kõige vähem Hiiumaal (19).

Tervisekassa andmed Eesti ravikindlustatute ravi kohta Euroopas ja eurooplaste ravi kohta Eestis on avaldatud tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.

Lisainfo:

Statistika Eesti ravikindlustatute ravi kohta Euroopas arvestab kokku kõigi Euroopa Majanduspiirkonna riikide andmed koos Suurbritannia ja Šveitsiga (kokku 31 riiki), kus eestlased on ravil käinud ja selle kohta Tervisekassale arve saabunud: Austria, Belgia, Bulgaaria, Hispaania, Holland, Horvaatia, Iirimaa, Island, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Liechtenstein, Luksemburg, Läti, Malta, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Šveits, Taani, Tšehhi ja Ungari. Teistpidi Eestis mujal Euroopa regiooni riikides ravikindlustatute ravijuhtude statistika võtab arvesse 36 Euroopa regiooni riikide andmed – s.t kõik eelnevalt nimetatud, kuhu lisanduvad Albaaniast, Bosnia ja Hertsegoviinast, Moldovast, Ukrainast ja Valgevenest pärit patsiendid.

Valdo Jahilo L, 22/04/2023 - 09:46
Uudis
21-04-2023 - 04:29 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - TAI: iga neljas täiskasvanu tunneb tavapärasest suuremat stressi
TAI: iga neljas täiskasvanu tunneb tavapärasest suuremat stressi

TAI iga kahe aasta järel elluviidava küsitlusuuringu tulemused peegeldavad mitmetes näitajates pandeemia ja äreva välispoliitilise olukorra mõjusid. Pikaajalises vaates on rahvastiku enesehinnanguline tervis siiski paranenud – hea või üsna hea tervisega oli 2022. aastal vastanutest 58,5%, 2012. aastal aga vaid 50,9%.

„Siiski on pikaajalisi terviseprobleeme ligi pooltel Eesti 16–64-aastastest elanikest ning 13% vastanutest piiravad terviseprobleemid oluliselt ka igapäevategevusi. Oluliselt on kasvanud töölt või koolist haiguse tõttu puudumine, samas on arstiabi kasutus pandeemia taustal mõnevõrra vähenenud,“ kommenteeris tulemusi TAI uuringu läbiviija, vanemteadur Rainer Reile. „Kuigi juba 2020. a tulemused osutasid stressi ja depressiivsuse probleemide kasvule, siis mõlema näitaja halvenemine 2022. a andmetes torkab silma just meestel puhul. See, et iga neljas mees tunneb tavapärasest suuremat stressi ja depressiivsust, võiks olla tunnetuslikult seotud ka 2022. a alanud sõjategevusega Ukraina pinnal“.

Tervisenäitajatest on jätkuvalt väga probleemne liigne kehakaal ja seda eelkõige meestel. Kuigi tervikuna olid rohkem kui pooled (52,7%) kõigist 16–64 aastastest vastanutest kas ülekaalus või rasvunud, siis soolised erinevused liigse kehakaalu puhul on suured (61,0% meestest vs 46,8% naistest) ning need on ajas kasvanud.

Positiivse suundumusena leiti uuringus, et igapäevasuitsetajate osatähtsus (15,9%) on vähenenud seniste uuringute aegreas kõige madalamale tasemele – veel 2012. a suitsetas igapäevaselt iga neljas (26%) 16–64-aastane Eesti elanik. „Igapäevasuitsetajate osatähtsuse kiire langus on vähemalt osaliselt selgitatav asenduefektiga, sest alternatiivsete tubaka- või nikotiinitoodete kasutamine on kasvanud: näiteks nikotiinipatjade igapäevaseid kasutajaid 16–24-aastaste meeste seas oli juba ligi 14%“ kommenteeris Reile. 

Alates 1990. aastast iga kahe aasta järel regulaarselt ellu viidav Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring annab järjepidevalt ühtsetel alustel infot Eesti inimeste terviseseisundi ja -käitumise kohta ning võimaldab jälgida muutusi pikema ajal jooksul. Uuringu andmeid kasutavad paljud teadlased ja uuringust saadav teadmine Eesti rahvastiku tervisenäitajate kohta on oluline sisend ka poliitikakujundamiseks.

Uuring viidi ellu veebi- ja postiküsitlusena 2022. aasta märtsist maikuuni ning selle valimisse kuulunud 5000 inimesest vanuses 16–64 eluaastat vastas 2426 inimest. See on piisav, et laiendada tulemusi Eesti samaealisele rahvastikule. Uuring hõlmas järgmisi tervise ja tervisekäitumisega seotud valdkondi: terviseseisund, arstiabi kasutus, suitsetamine, alkoholi ja uimastite tarvitamine, toitumine, kehakaal ja liikumine, terviseriskid ja neid ennetav käitumine.

Valik uuringuandmeid on esitatud TAI tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis ning põhjalikumat ülevaadet uuringu metoodikast ja tulemustest pakub TKU2022 kogumik TAI veebilehel.

27. aprillil avaldab TAI kogumiku „Rahvastiku tervise aastaraamat 2023. Eesti rahvastiku tervise ja selle mõjurite muutused 2000–2022“, mis annab ülevaate Eesti elanike tervisest, viimase kahekümne aasta muutustest tervises ja sellest, kuidas keskkond on muutunud. Aastaraamat sisaldab ka 2022. aastal elluviidud täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu tulemusi, kajastades pikemaajalisi trende. Samal kuupäeval korraldab TAI lisaks rahvatervishoiu konverentsi „Teadus tervise selja taga“, kus arutatakse uute andmete valguses, kui terved me oleme, kust tervis tuleb ja kuhu see kaob, miks ühed on tervemad kui teised ning mida saame tervise hoidmiseks ära teha.

Ülevaade mõnest tulemusest

  • Oma tervist hindas heaks või üsna heaks 58,5% (57,7% meestest ja 59,1% naistest). Vastav näitaja oli eelmise uuringu ajal 2020. a kevadel 57,4% ning 2018. aastal 50,2%.
  • Pikaajalisi terviseprobleeme esines 43,3% vastanutest ning igapäevategevusi oluliselt piiravaid terviseprobleeme 13% vastanutest
  • ≥15 päeva haiguse tõttu töölt või koolist puudunuid 21,9%  (2020. a 13,8%  ja 2018. a 11,7%)
  • Perearsti külastuste langus (65,3% vs 70,9% 2020. a), kuid arstiga telefoni teel konsulteerinute osakaalu tõus (40,1% vs 28,5% 2020. a ja 21,6% 2018. a). Mõningane vähenemine ka eriarstiabi (52,1% vs 54,8% 2020. a) ja vältimatu arstiabi (17,5% vs 19,5% 2020. a) kasutuses
  • Üsna tihti/peaaegu alati tundis üleväsimust 47,1% (2020 – 44,9%) ja rohkem kui tavaliselt/talumatut stressi 26,0% (2020 – 21,1%) vastanutest. Stressitase on tõusnud seejuures eelkõige meestel:  kui 2020. a kevadel tundis tavapärasest suuremat stressi 17,1% 16-64.a meestest, siis 2022. a andmetes juba iga neljas (24,9%).
  • Depressiivsusele viitavat masendust või õnnetuna olemist esines 29,7% vastanutest (2020 – 23,0%. ja 2018 – 17,4%). Kuigi depressiivsuse näitaja on kahe aasta võrdluses statistiliselt oluliselt tõusnud nii meestel kui naistel, on tähelepanuväärne selle suur tõus just meestel (26,1% vs 17,1% 2020; naistel 31,5% vs 26,0% 2020. a).
  • Vastanutest oli igapäevasuitsetajaid 15,9% (21,0% meestest ja 12,1% naistest), juhusuitsetajad 7,4% (8,5% meestest ja 6,7% naistest). Viimase 10 aasta jooksul on igapäevasuitsetajate osakaal 16–64. a rahvastikus vähenenud ligi 40% (26,0% 2012. a).
  • Viimase 12 kuu jooksul tarvitas alkoholi rohkem kui kord nädalas 19,1% vastanutest (17,6% 2020. a). Nii meestel (28,0%) kui ka naistel (12,6%) on see näitaja püsinud viimase kolme uuringulaine võrdluses sarnane.
  • Liigse kehakaaluga ehk kas ülekaalus (kehamassiindeks ehk KMI 25,0–29,9 kg/m2) või rasvunud (KMI ≥30,0 kg/m2) on enam kui pool (52,7%) Eesti 16–64. a elanikest.
  • Ligikaudu kolmandik vastanutest hindas oma praegust füüsilist vormi heaks või väga heaks, halva füüsilise vormiga vastajate osatähtsus oli 15,4%.
Valdo Jahilo R, 21/04/2023 - 07:29
Uudis
20-04-2023 - 10:12 - Terviseamet - Nädala jooksul lisandus 202 gripi ja 1726 COVID-19 juhtu
15. nädalal haigestus ägedatesse respiratoorsetesse nakkustesse 3184 inimest, 38,4% nendest olid lapsed. Ägedate respiratoorsete viirushaiguste üldine haigestumus kasvas 39% võrra. Grippi haigestumus kasvas 34% võrra eelmise nädalaga võrreldes. Grippi haigestunutest 44,6% olid kuni 15aastased lapsed. Ägedate ülemiste hingamisteede respiratoorsete nakkuste valimipõhise haigestumise intensiivsust saab hinnata keskmiseks, gripi ja SARS-CoV-2 viiruste levikut laialdaseks. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) andmetel vajas viimastel nädalatel gripi tõttu haiglaravi 26 patsienti. Hooaja algusest on kokku gripi tõttu hospitaliseeritud 1247 inimest. Neist 68,4% on olnud üle 50aastased, kuni 4aastased lapsed moodustavad 16,2%. Viimastel nädalatel kasvas hospitaliseerimisvajadus 5-9aastaste laste seas. Gripi tõttu hospitaliseeritute arv püsib stabiilsena eelmise nädalaga võrreldes, kuid põhitrend on aeglases languses. Viirus levib edasi lainetena, oluliste suurenemisteta või vähenemiseta. Tervise Arengu Instituudi surma põhjuste registri lõplikult valideeritud andmetel on gripi tõttu surnud sel hooajal 61 inimest vanuses 9-97. Nädala jooksul kinnitati 1726 COVID-19 juhtu. Haigestumus on suurenenud peaaegu kõikides vanusrühmades. Eelmise nädalaga võrreldes langes hoolekandeasutustes registreeritud kollete arv, kuid tõusis nendes tuvastatud haigete arv. Kokku registreeriti 63 uut nakatunud klienti, mis moodustas 3,65% kõigist selle nädala haigusjuhtudest. Kolmapäevahommikuse seisuga oli haiglas 139 COVID-19 patsienti, kellest 63 vajasid haiglaravi sümptomaatilise COVID-19 tõttu. Eelmise nädala jooksul suri seitse COVID-19 patsienti vanuses 65-88 ja neil kõigil olid rasked kaasuvad haigused. Kuna palju on suhteliselt kergeid ja asümptomaatilisi COVID-19 vorme, siis levib viirus edasi suure tõenäosusega varjatult, ilma oluliste tõusude või langusteta. Terviseamet tuletab meelde, et positiivse COVID-19 testi korral tuleb ühendust võtta oma perearsti või perearsti nõuandeliiniga 1220. Haigustunnuste ilmnemisel palume mitte minna haigla erakorralise meditsiini osakonda ega perearsti vastuvõtule, vaid esmalt küsida ravisoovitused ning juhised telefoni teel. Isolatsioon lõppeb, kui COVID-19 iseloomulike sümptomite algusest on möödunud vähemalt viis päeva ja viimase ööpäeva jooksul pole olnud palavikku ja muud sümptomid on taandumas.
EST
20-04-2023 - 09:24 - Terviseamet - Difteeria ja teetanuse vaktsiini tuleb täiskasvanutel korrata iga kümne aasta tagant
Terviseamet tuletab kõigile täiskasvanutele meelde, et difteeria ja teetanuse vaktsiini tuleb täiskasvanutel korrata iga kümne aasta tagant. Mõlema haiguse eest kaitsev liitvaktsiin on täiskasvanutele tasuta. Difteeria ja teetanuse vastase vaktsineerimisega alustatakse kolmandal elukuul. Teine ja kolmas vaktsineerimine tehakse kuuenädalaste vahedega, neljas lapse teisel eluaastal. Seejärel revaktsineeritakse lapsi 6-7aastaselt ja 15-16aastaselt, edasi peab inimene juba ise selle eest hoolitsema, et iga kümne aasta tagant oma kaitset uuendada. Difteeria on äge bakteriaalne nakkushaigus, millesse võib nakatuda igas eas inimene. Klassikaline hingamisteede difteeria algab katulise mandlipõletikuga, levides edasi ülejäänud hingamisteedesse, mille järel võib tekkida hingamisteede sulgus. Difteeria nakkusallikaks on kas haige inimene või bakterikandja. Haigus levib otsese kontakti kaudu inimeselt inimesele, samuti piisknakkusena köhimisel ja aevastamisel. 5-10% haigusjuhtudest võib lõppeda surmaga. ECDC andmetel suurenes 2022. a teisel poolel Euroopa riikides difteeria haigusjuhtude arv. Eelmisel aastal esines kokku 331 haigusjuhtu: Austria (63), Belgia (25), Prantsusmaa (14), Saksamaa (116), Itaalia (2), Holland (5), Norra (7), Hispaania (1), Šveitsis (25) ja Ühendkuningriik (73). 2023. a  4. aprilli seisuga teatati 24 difteeria juhtumist: Saksamaal (17), Tšehhis (2), Ühendkuningriik (1), Šveitsis (3)  ja Norras (1). 2023. a märtsi alguses on Läti meedias avaldatud info difteeria juhtumi kohta. See on esimene difteeria juhtum viimase kolme aasta jooksul. Ajavahemikul 2009-2019 registreeriti Lätis 119 difteeriajuhtu, millest üheksa (7,6%) lõppesid surmaga. Viimati diagnoositi difteeriat Eestis  2000. ja 2001. aastal, kummalgi aastal kaks juhtu. Difteeria haigestumise tõus Euroopas on murettekitav, sest tegemist on raske ja suure levikupotentsiaali haigusega. Globaliseerunud maailmas on võimalik ühe päeva jooksul tuua haigustekitaja mistahes maailma paigast Eestisse. Vaktsineerimine ja õigeaegne revaktsineerimine on ainus efektiivne viis sümptomaatilise ja raske haigestumise ennetamiseks. Teetanuse võib saada tegevuse käigus, mille tagajärjel tekib haav või kriimistus. Enamik teetanuse haigestumise juhtudest on seotud nahka läbistavate vigastustega (nt roostes naela jalga astumine, käe vigastamine roosipõõsast pügades või mullatöödel saadud torke- või lõikehaav), mil haigustekitaja satub organismi haava kaudu. Teetanust põhjustava bakteri eosed on nii pinnases kui tolmus laialt levinud. Samuti võib haigusetekitaja organismi sattuda läbi loomahammustuse. Ka kangestuskramptõve nime all tuntud teetanust iseloomustab kogu keha haaravate lihaskrampide esinemine. Tavaliselt algab teetanus mälumislihaste spasmiga, millele järgnevad neelamisraskus ning kaela-, õla- ja seljalihaste jäikus. Hiljem on haaratud kõik tahtele alluvad lihased. Kergematel juhtudel on haigus ravitav, raskematel lõpeb surmaga. Õigeaegselt vaktsineerimata ja revaktsineerimata lapsed ning täiskasvanud on potentsiaalselt vastuvõtlikud difteeria ja teetanuse suhtes. Koolieelsete laste vaktsineerimisi korraldab perearst ja koolilapsi vaktsineeritakse koolis. Täiskasvanu saab revaktsineerida perearsti juures. Küsi nõu perearstilt!
EST
20-04-2023 - 06:14 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituudi rahvatervishoiu konverents 2023: Teadus tervise selja taga
Tervise Arengu Instituudi rahvatervishoiu konverents 2023: Teadus tervise selja taga

Konverents toimub Filmimuuseumi saalis (Pirita tee 56, Tallinn) ja seda kantakse üle ka veebis. Kohapeal osalemiseks palume registreeruda hiljemalt 21. aprillil ja veebi teel osalemiseks hiljemalt 25. aprillil.

Programmi, teemade ja esinejatega saate lähemalt tutvuda TAI kodulehel. Jälgi üritust ka Facebookis.

Kui olete juba registreerunud, kuid teil pole siiski võimalik Filmimuuseumisse konverentsile tulla, palume sellest kindlasti esimesel võimalusel teada anda aadressil liisa.maistrov@tai.ee.

Tervise Arengu Instituut
Jälgi meid Facebookis

meelike.tammemagi N, 20/04/2023 - 09:14
Uudis
17-04-2023 - 10:02 - Terviseamet - Nakkushaiguste tervisekontrolli läbimise tihedus sõltub ettevõtte riskihinnangust
Nakkushaiguste tervisetõend on endiselt vajalik õpetajatele ja lasteasutuse töötajatele, toidukäitlejatele, meditsiinitöötajatele, kliendiga vahetult kokkupuutuvatele ilu- ja isikuteenuseid osutavatele töötajatele jt. Nakkushaiguste tervisekontrolli läbimise tihedus sõltub ettevõtte riskihinnangust. Viimasel ajal on Terviseametile laekunud palju küsimusi nakkushaiguste tervisekontrolli kinnitavate tervisetõendite kohta. 2017. aastal muudetud NETS-i kohaselt ei pea enam tervisekontrolli tegema iga kahe aasta tagant. Nakkushaiguste tervisekontrolli reguleerib Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) § 13 „Töötaja, tööandja ja ettevõtja tervisekontroll nakkushaiguste suhtes“. Selle kohaselt peavad õpetajad ja lasteasutuse töötajad, toidukäitlejad ja meditsiinitöötajad tööle asudes läbima tervisekontrolli nakkushaiguste suhtes. Tervisekontrolli eesmärk on vältida nakkushaiguste levikut ja tagada teenuse ohutus. NETS näeb ette, et tööandjal on õigus saata töötaja vastavalt riskihindamise tulemustele täiendavale tervisekontrollile nakkushaiguste suhtes (nii enne töösuhte algust ja kui ka töösuhte ajal). Täiendava tervisekontrolli vajaduse ja sageduse otsustab nüüd tööandja. Tööandja võib töötaja saata täiendavale tervisekontrollile kindlate juhtumite korral (näiteks nakkushaiguste puhang kollektiivis) kui ka üldise ennetusmeetmena. Täiendava tervisekontrolliga seotud kulud peab katma tööandja. Arvestades, et töötaja võib nakatuda või haigestuda nakkushaigusesse mis tahes ajahetkel, ei ole võimalik määrata tõenduspõhist ajaperioodi, mille jooksul on töötajate regulaarne tervisekontroll nakkushaiguste suhtes otstarbekas ja vajalik. Terviseameti veebis on avaldatud soovitused tööandjatele ja ettevõtjatele täiendava tervisekontrolli läbimise kohta nakkushaiguste suhtes. Loe soovitusi siit.
EST
17-04-2023 - 08:35 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - TAI võtab sel aastal luubi alla linnapuukide leviku
TAI võtab sel aastal luubi alla linnapuukide leviku

Linnade rohelise keskkonna parendamine toetab inimeste heaolu. Samas pakuvad linnade rohealad soodsaid elutingimusi nii puukidele kui ka närilistele, kelle jaoks on linnas piisavalt toitumisvõimalusi ning vähem looduslikke vaenlasi kui metsas. Kokkupuute tõenäosus puukidega on linnakeskkonnas suur.

TAI puugiuurijatel on plaanis puugihooaja jooksul külastada võimalikult palju erinevaid Eesti linnasid ning nende avalikel rohealadel teostada puugikorjet. Kuidas käib puugikorje teadusuuringu jaoks, selgitab TAI nakkushaiguste uuringute osakonna juhataja Julia Geller: „Selleks, et taimestikult puuke koguda, kasutame puugilippe ehk puuvarrele kinnitatud heledavärvilise kanga tükke. Puugikorjel lohistame puugilipuga mõned korrad mööda väljavalitud haljasala pinda ning siis kontrollime, kas ja kui palju puuke lipule kinnitus. Seetõttu on ka puugilipu värv tavaliselt valge, et puugid paremini silma jääks. Kõik lipule kogunenud puugid korjame hoolikalt pintsettidega üles ning sulgeme turvaliselt katseklaasi, et laborisse uuringule transportida. Igal katseklaasil on kirjas ka aeg ja koht, kust puugid leidsime.“

Linnapuukide kogumine algab korjekohtade kaardistamisega, kus linnaruumis võiks potentsiaalselt olla palju puuke. Eestis on 47 linna ning kindlasti ei jõua TAI teadlased ühe hooaja jooksul kõikide linnade parke läbi uurida.

„Me ei tunne kõiki linnu nii hästi, et teaks kus on need pargid ja terviserajad, kust rohkem puuke leida võiks. Selleks, et me oskaksime teha parimad valikud, võiks inimesed meile märku anda enda linnas asuvast avalikust haljasalast, kus puugikorjet oleks tõenäoliselt tõhus teha,“ kutsub Julia Geller elanikke appi.

Kui sa soovid, et TAI teadlased tuleks just sinu linna puuke uurima, siis anna sellest e-posti teel teada, aadressil puugiinfo@tai.ee. Pane kirja linna nimi, avaliku haljasala (nt park, kalmistu, terviserada, spordirajatis, piknikupaik jne) nimi ja aadress. „Puugikorje toimub ainult avalikes ruumides, eraaedadesse selle puugiuuringu käigus TAI teadlased ei tule,“ rõhutab Geller.

Linnapuukide uuringuga alustab puugipank ilmade soojenedes kui puugid on talveunest ärganud ning ronivad oma talvituspaigast välja. Tavaliselt algab Eestis puugihooaeg aprillis ning mai lõpuks - juuni alguseks on puukide arvukus tõusnud tippu.

TAI on puugiuuringutega tegelenud üle 20 aasta. Viimase, 2022. aasta puugiuuringu raportist selgus, et puukide arvukus ning nendega levivate haigusetekitajate mitmekesisus ja levimus on viimase kümne aasta jooksul märkimisväärselt kasvanud ning peale metsade, võsa ja heinamaade võib puugioht varitseda meid ka linnakeskkonnas.

Linnapuuke on TAI-s uuritud ka varem, 2018. aastal uuriti Tallinnas 17 erinevat vaba aja veetmise võimalust pakkuvat kohta linna piires ning Tallinna linnapiiril asuv Männiku metsaala. Kõige suurem puukide keskmine arvukus tuvastati tookord Eesti Vabaõhumuuseumis, Tallinna Loomaaias ning Pirita-Lükati terviseradadel. Hästi hooldatud, madalalt niidetud muru ning teedega ümbritsetud paikades, kus oli vähe varju, oli puukide arvukus tunduvalt madalam, kui üldse.

Ka linnatingimustes on olemas oht saada nii puugihammustus kui ka nakatuda mõne puukidega levivasse haigusesse ning ka linnas elavad puugid võivad edasi kanda mitmeid haigustekitajad, ohustades inimesi saada mitu nakkust ühe puugihammustusega. Seetõttu tuleb meeles pidada, et ka linnatingimustes peavad inimesed järgima ennetusmeetmeid puugihammustuse vältimiseks ning läbi selle ka nakkuse saamise riski vähendamiseks. Kuidas end puugiohu eest kaitsta, saab täpsemalt lugeda TAI veebilehelt puugiinfo.ee.

Valdo Jahilo E, 17/04/2023 - 11:35
Uudis

Hits: 4367