Terviseuudised

Tervisekassa ja Tervise Arengu Instituudi (TAI) andmetel püstitati 2023. aastal nii emakakaela-, rinna- kui ka soolevähi sõeluuringu osalusmäära rekordid ning esimest korda on kõigi kolme sõeluuringu osalusmäär üle 60%.

TAI avaldatud andmetel osales 2023. aastal rinnavähi sõeluuringul 64,5% kutsutud naistest, emakakaelavähi sõeluuringul 64% kutsutud naistest ning soolevähi sõeluuringul 60,4% uuringule kutsutud meestest ja naistest.

Kõige rohkem suurenes osaluse määr 2023. aastal emakakaelavähi sõeluuringu puhul – 58%-lt 64%-ni

Emakakaelavähi sõeluuringule kutsutakse 30–65-aastaseid naisi iga viie aasta järel, kui neil ei ole eelneva viie aasta jooksul diagnoositud emakakaelavähki. 2023. aastal oli emakakaelavähi sõeluuringule kutsutavaid naisi kokku 73 824, kellest testi tegi 47 221 ehk 64%. Aasta varem oli emakakaelavähi sõeluuringu osalusmäär 58,2%. Osalusmäär on seega tõusnud 5,8% võrra.

Kõige kõrgem oli emakakaelavähi sõeluuringu osalus 2023. aastal 40‑aastaste naiste seas (68,7%), madalaim (50,8%) aga 65-aastaste naiste seas. Maakondade arvestuses oli suurim osalus Saare (70,9%), Tartu (69,5%), Põlva (68,2%) ja Pärnu (67,1%) maakonnas. Vähem osalesid emakakaelavähi sõeluuringul Ida-Virumaa (48,8%) ja Valgamaa (58,9%) naised. Osalusmäära kasv oli võrreldes 2022. aastaga suurim Põlva ja Viljandi maakonnas, vastavalt 10,6 ja 9,5 protsendipunkti.

„Emakakaelavähi sõeluuringu osalusmäära aitas tõsta kodutestimine, mida pakuti möödunud aasta teises pooles neile, kes polnud selleks ajaks veel sõeluuringule jõudnud. Kodutestimise kasuks otsustas ligi 5000 naist (üle 10% sõeluuringul osalenud naistest) ning kodutestimine oli populaarne nii nooremate kui ka vanemate naiste seas,“ selgitas Tervise Arengu Instituudi vanemanalüütik Reeli Hallik. „Kodutesti said soovijad tellida internetipõhisest tellimiskeskkonnast, viies maakonnas oli võimalik test kätte saada apteegist. Kodutesti kättesaamise võimalus apteegist on märkimisväärselt suurendanud sõeluuringu osalust Ida-Virumaal.“ Hallik lisas, et kodutest on usaldusväärne viis sõeluuringu tegemiseks, ja tänavu saavad kõik sihtrühma kuuluvad naised kodutesti teha juba alates aasta algusest.

Soolevähi osalusmäär tõusis 2023. aastal esmakordselt üle 60%

Soolevähi sõeluuringule kutsutakse mehi ja naisi vanuses 60–68 aastat iga kahe aasta järel, kui neil ei ole varem diagnoositud soolevähki ega ole käinud varem sõelkoloskoopia uuringul.

Kokku oli 2023. aastal soolevähi sõeluuringule kutsutud 82 262 meest ja naist, kellest uuringul osales 49 706 ehk 60,4% (aasta varem 54,9%). Osalusmäär on seega tõusnud 5,5% võrra ja kokkuvõtvalt on osalemismäär tõusnud nii meeste kui ka naiste seas ja kõigis maakondades. Maakondadest oli suurim osalus Võru (73,5%) ja Tartu (70,4%) maakonnas.

Kuigi naiste osalusmäär on meeste omast endiselt ligi 10% võrra kõrgem (2023. aastal naistel 65% ja meestel 54,7%), siis 2023. aasta andmed näitavad, et osalusmäära tõus varasema aastaga võrreldes on olnud suurem just meeste hulgas – kõige enam Viljandi, Võru ja Saare maakonnas. Naiste hulgas oli osalusmäära suurim tõus Hiiu, Saare ja Valga maakonnas.

Rinnavähi sõeluuringu osalusmäär jätkas 2023. aastal tõusu

Rinnavähi sõeluuringule oodatakse iga kahe aasta järel 50–68-aastaseid (alates 2024. aastast lisaks ka 70- ja 74-aastaseid) naisi, kellel ei ole viimase viie aasta jooksul diagnoositud rinnavähki ja kes ei ole käinud mammograafia uuringul eelneva 12 kuu jooksul.

Eelmisel, 2023. aastal, oodati rinnavähi sõeluuringule 90 399 naist, kellest uuringule tuli 58 282 ehk 64,5% uuringule kutsututest (2022. aastal 62,6%). Osalusmäär on seega tõusnud 1,9% võrra. Kõige kõrgem osalus oli 2023. aastal 50-aastaste naiste seas – 69%. Madalaim osalus (61,8%) oli 66-aastaste naiste seas.

Maakondadest oli kõrgeim osalus Saare maakonnas (74%), Jõgeva maakonnas (72,5%) ning Järva maakonnas (71,4%). Ka Põlvamaa ületas rinnavähi sõeluuringu osalusmäära soovitusliku 70% piiri (71,1%). Vähem osalesid sõeluuringul Ida-Virumaa, Harjumaa, Valgamaa ja Tartumaa naised (osalusmäärad vastavalt 57,9%, 62,5%, 64,1% ja 65,3%). Jätkub trend, et nendes maakondades, mida külastab mammograafiabuss, on osalusmäär märgatavalt kõrgem kui seal, kus on olemas ka aastaringne võimalus mammograafiauuringu tegemiseks tervishoiuasutuses.

Vähi sõeluuringutes inimesi üha enam, kuid osalusmäär on siiski soovituslikust tasemest madalam

Eesmärk on, et sõeluuringute osalusmäär oleks vähemalt 70% – teadusuuringutele tuginedes on see protsent vajalik selleks, et vähki haigestumus ja suremus väheneksid. „Statistikat vaadates näeme, et mõnes maakonnas on 70% juba kätte saadud. Eriti usinalt käivad sõeluuringul Saaremaa elanikud – seal ulatub nii emakakaela- kui ka rinnavähi skriiningu osalusmäär üle 70%. Kõige madalamad osalusmäärad on aga Ida-Virumaal, kus kõigi kolme sõeluuringu osalusmäärad jäävad 50% kanti,“ kirjeldas Tervisekassa andmeanalüütik Ksenia Niglas.

Põhjuseid, miks sõeluuringul ei osaleta, on mitmeid. Tervisekassa sõeluuringute teenusejuhi Maria Suurna sõnul on levinuim arvamus, et kui kaebuseid ei ole, pole tarvis uuringust osa võtta. „Tegelikult on sõeluuring aga eelkõige mõeldud just tervetele, ilma kaebuste ja sümptomiteta inimestele. Suuremale osale annab sõeluuringul osalemine lihtsalt meelerahu, et nende tervisega on kõik korras. Teistel juhtudel õnnestub aga vähieelne seisund või vähk avastada võimalikult vara, mil haigus on veel kergemini ravitav,“ märkis Suurna. „Suures pildis näeme aga, et sõeluuringutel osalemine on kasvutrendis ning on suur rõõm, et inimesed oma tervisele üha rohkem tähelepanu pööravad,“ lisas ta.

Tervisekassa ja TAI juhivad tähelepanu, et e-posti teel saavad kutse kõik sihtrühma kutsutavad inimesed, kellel on meiliaadress isikukood@eesti.ee suunatud isiklikule meilile või rahvastikuregistrisse on märgitud isiklik meiliaadress. Sõeluuringul osalemiseks ei pea aga kutset ootama, vajalik saatekiri on kõigil terviseportaalis olemas. Kõigi sõeluuringul osalenute uuringute ja vajaduse korral järgneva ravi kulud tasub Tervisekassa (sh ravikindlustamata inimestel).

Tänavu on tasuta sõeluuringutele oodatud ligi 200 000 meest ja naist:

• Rinnavähi sõeluuringule on tänavu oodatud naised sünniaastatega 1950, 1954, 1956, 1958, 1960, 1962, 1964, 1966, 1968, 1970, 1972 ja 1974. Osalemiseks broneerige aeg digiregistratuuris digiregistratuur.ee või helistage endale sobivasse tervishoiuasutusse.
• Emakakaelavähi sõeluuringule on oodatud naised sünniaastatega 1959, 1964, 1969, 1974, 1979, 1984, 1989 ja 1994. Osalemiseks broneerige aeg digiregistratuuris digiregistratuur.ee või helistage endale sobivasse tervishoiuasutusse. Alates 2024. aastast saab soovi korral sõeluuringut teha ka kodus tellides endale kodutesti hpv.synlab.ee. Koduteste pakuvad ka Valga, Võru, Viljandi, Põlva ja Ida-Viru maakonna apteegid.
• Soolevähi sõeluuringule on oodatud mehed ja naised sünniaastatega 1956, 1958, 1960, 1962 ja 1964. Osalemiseks tuleb võtta ühendust oma perearstikeskusega ja registreerida end pereõe vastuvõtule.

Täpsem info 2015.–2023. aasta osalusmäärade kohta on leitav TAI tervisestatistika andmebaasist.

Lisainfot leiab soeluuring.ee

Enesehinnanguline tervis on küsitlusuuringutes sagedasti kasutatud mõõdik, kus inimesel palutakse anda hinnang enda üldisele terviseseisundile. Erinevalt tervisega seotud elukvaliteedist, kus terviseseisundit palutakse enamasti hinnata eri valdkondade kohta eraldi, põhineb enesehinnanguline tervis üksikküsimusel, mille tavapärased vastusevariandid ulatuvad skaalal väga heast väga halvani. 

Enesehinnanguline tervis on heas mõttes subjektiivne indikaator, mille lähtekohaks on arusaam, et inimene suudab oma tervislikku olukorda mõista, tõlgendada ja hinnata kõige täpsemalt. Teemaga tegelevad teadlased käsitlevadki subjektiivse tervise hindamist kognitiivse protsessina, kus valitud hindamisraamides kombineeritakse individuaalselt oluliseks peetavad terviseseisundi aspektid ühtseks koondhinnanguks. Sel viisil saab inimene võtta arvesse mitmesuguseid tegureid, sh neid, mis ei avalduks sümptomite esinemise, kliiniliste näitajate või arstiabi kasutuse andmete uurimisel.  

Oluline on ka asjaolu, et tegu on eelkõige inimese tervise hindamisega – tervise positiivne tähendus on märksa laiem kui terviseprobleemide, tegevuspiirangute või haiguste olemasolu või puudumine.

Loomulikult võib inimeste arusaam heast või halvast (aga ka „keskmisest“) tervisest olla üsna erisugune. Kui suudaksime teatud tervislikku olukorda objektiivselt kirjeldada (uuringutes kasutatakse selleks sageli ankurvinjette ehk lühikirjeldusi) ja eri inimesed annaksid seisundile erisuguse hinnangu, oleks tegu hindamisnihkega. Teadusuuringud on korduvalt näidanud, et süstemaatiline vastamisnihe enesehinnangulises tervises on olemas mitmete demograafiliste, sotsiaal-majanduslike ja psühholoogiliste tegurite lõikes. Näiteks on naised ja kõrgema haridusega inimesed oma hinnangutes mõnevõrra pessimistlikumad kui mehed või madalama haridusega vastajad. Erinevus tuleneb seejuures nii tervise kontseptualiseerimisest ja hindamisest kui ka sellest, kuidas demograafilised ja sotsiaalmajanduslikud mõjurid (kehvem majanduslik olukord on üldjuhul seotud halvema tervisega) inimese terviseseisundit kujundavad. Kuigi väike variatsioon on ootuspärane, kinnitavad ka Eestis samal ajal tehtud eri uuringute tulemused näitaja head kooskõla. Siiski tuleb uuringute tulemuste võrdlusel võtta arvesse ka andmekogumise viisi, uuringu tegemise aega ja ning valimi iseärasusi. 

Kuigi enesehinnangulist tervist võiks käsitleda „tegeliku tervise“ ja vastamiskäitumise summana, näitavad teadusuuringud, et see subjektiivne terviseseisundi mõõdik prognoosib rahvastiku tasandil haigestumust, suremust, tervishoiuteenuste kasutust ja mitmeid teisi tervisetulemeid. See muudab tervise enesehinnangu valiidseks terviseseisundi mõõdikuks, mille lihtsusest tulenev hea reliaablus (sama tulem kordusmõõtmisel) ja kompaktsus (palju väärtuslikku infot vähese vastamiskoormusega) muudavadki selle ilmselt levinuimaks terviseseisundi indikaatoriks. 

Kommentaar ilmus tervispluss.delfi.ee veebiväljaandes. 

Eesti Sotsiaaluuringut korraldab Statistikaamet ja tulemustega saab tutvuda Statistikaameti kodulehel.

Äsja läbisid Tervise Arengu Instituudi (TAI) juures töötava ennetuse teadusnõukogu hindamise ennetustegevused „PREP“ ja „programm VALIK“ – ennetustegevuste kasutusvalmidus on vastavalt väga heal ja heal tasemel. See tähendab, et ennetuse teadusnõukogu soovitab neid ennetustegevusi Eestis kasutada. 

Ennetuse teadusnõukogu on praeguseks hinnanud 19 ennetustegevuse tõendatust. Sellesse nimekirja lisandusid pärast aprillis toimunud ennetuse teadusnõukogu kohtumist „PREP“ ja programm „VALIK“. 

„PREP“ on USA-s väljatöötatud ennetustegevus, mida Eestis on rakendatud 2009. aastast. Tegevuse esmane soovitud mõju on rahulolu suurenemine paarisuhtes. Esmase tulemusnäitaja hindamisel toetutakse enesekohastele hinnangutele kuni 2 aastat pärast tegevuse lõpetamist.  

Neli uuringut viiest näitas, et ennetustegevuses osalenute rahulolu abieluga paranes ajas, võrreldes mitteosalenutega, kelle rahulolu jäi samaks või vähenes. Kestvuse vaates on mõju tulemused erisugused. Üks uuring ei leidnud positiivset mõju lapseootel paaride seas.  

Kolm uuringut, sh Eestis elluviidud uuring, leidsid, et võrreldes meestega paranes naiste rahulolu abieluga enam. Kaks uuringut näitasid, et tulemused on paremad paaridel, kelle esialgne stressitase või truudusetuse risk on suur. 

Loe ennetustegevuse teistest eesmärkidest ja uuringute tulemustest ülevaatlikult infolehelt. 

„Programm VALIK“ on 2017. aastal USA-s väljatöötatud ennetustegevus, mida Eestis on rakendatud 2018. aastast. Programmi esmane soovitud mõju on kannabinoidide tarvitamisest hoidumine. Esmase tulemusnäitaja hindamisel toetutakse enesekohastele hinnangutele kuni 8 kuud pärast tegevuse lõpetamist. 

Ühe uuringu tulemus näitas kannabinoidide tarvitamisest viimasel kuul hoidunute osatähtsuse suurenemist, võrreldes esmase hindamisega. Positiivset muutust nähti ennetustegevuses osalenute seas võrdluses inimestega, kes tegevuses ei osalenud.

Loe ennetustegevuste teistest eesmärkidest ja uuringute tulemustest ülevaatlikult infolehelt.

Mõju uurimine peaks olema ennetustöö kavandamise ja elluviimise loomulik osa  

Selleks, et saaksime olla kindlad ennetustegevuste positiivses mõjus ja ressursside õigustatud kasutamises, peab nendega kaasas käima ka uurimine. Ennetustegevuse tõendatuse taseme hindamine aitab mõista, kuidas tõenduspõhisuse arengujoonel* edasi liikuda, sh mida tuleks uurida ja mida elluviimisel arvesse võtta.  

Ennetuse teadusnõukogu kaudu luuakse otsustajatele ja tegevuste elluviijatele ülevaade Eestis kasutatavate ennetustegevuste sisust ja mõjust. Hinnatud ennetustegevuste ülevaadetes antakse soovitused, mida arvesse võtta tegevuse ellu viimisel ja järgmistel uuringutel. Hindamise läbinud ennetustegevuse infolehed on kättesaadavad  TAI kodulehel.  

Kui tead ennetustegevust, mis võiks edaspidi hindamisprotsessi läbida, anna palun neist teada, klikkides ettepanekute vormil. 

 Karin Streimann, TAI valdkonnaülese ennetuse valdkonna juht  

* TAI juures töötab alates 2022. aastast ennetuse teadusnõukogu, kes hindab ennetustegevuste tõendatuse taset, nõustab tegevuse omanikke ja aitab teha ennetusvaldkonnas otsuseid, mis tuginevad andmetel ja on tõendatud. Ennetuse teadusnõukogu tugineb ennetustegevuste tõendatuse taseme hindamisel varem kokku lepitud kriteeriumidele. Ennetustegevuse tõendatuse tase ei näita kui „hea“ või „halb“ on ennetustegevus, vaid näitab nende positsiooni tõenduspõhisuse arengujoonel. Tõendatuse tasemeid on loodud raamistiku alusel viis – mida kõrgem tase, seda kindlamad saame olla, et tegevus annab soovitud tulemuse. 

Uuringute kohaselt on lapsed ja noored vaimse tervise osas elanikkonna kõige haavatavam grupp. 2022. aastal valminud rahvastiku vaimse tervise uuring näitas, et noortel oli enesekohase küsimustiku põhjal nii depressiooni kui ka ärevushäirete risk kuni kaks korda kõrgem kui elanikkonnas keskmiselt. Kooliõpilaste tervisekäitumise uuring näitab teismeliste seas masenduse ja kurbuse ning depressiivete episoodide järjepidevat kasvu juba alates 2013/2014. aastast.  

Selleks, et saada veel paremad andmed laste vaimse tervise olukorra kohta, viivad Tartu Ülikool, Tervise Arengu Instituut ja Turu-uuringute AS ellu laste vaimse tervise uuringu (LVTU). Uuring aitab luua aluse Eesti laste vaimse tervise edaspidiseks jälgimiseks ja võimaldab edaspidi paremini planeerida ennetustegevusi, vaimse tervise teenuseid ja sekkumisi nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil. 

Uuringu tausta ja tegevusi aitab avada Tervise Arengu Instituudi nooremteadur, Kerli Ilves. 

Kui mitmed füüsilise tervise probleemid on suuresti ärahoitavad ja lahendatavad tervist hoidva eluviisiga, siis kas vaimse tervise probleemid on sarnaselt lahendatavad? 

Kerli Ilves kinnitab, et jah, vaimse tervisega tuleb teadlikult tegeleda ning probleemide ilmnemisel küsida kindlasti professionaalide käest.  

„Kui siiani on olnud tähelepanu fookuses pigem põhikooli lapsed, on nüüd laste vaimse tervise uuringusse kaasatud lapsed alates kaheksandast eluaastast. Kuna nii noort vanuserühma pole varem uuritud, peab arvestama ka võimalusega, et meie laste ja noorte vaimse tervisega võib olla seis arvatust kehvem. Alanud uuring on seega suurepäraseks alusmaterjaliks, et saada aru, milline on seis Eesti laste ja noortega,“ selgitas Ilves. 

Eestis on seda sihtgruppi uuritud osaliselt või muude uuringute sees kaasuvate alamteemadena, kuid süsteemset ülevaadet meil tõesti pole, kust joonistuksid välja trendid, riskikohad ja saaksime aimu põhjustest. Näiteks eelmisel aastal TAI avaldatud Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringust tuli välja, et juba üle kümne aasta on vaikses kasvutrendis nende koolilaste osatähtsus, kes on kogenud  depressiooni eri vorme. Seal võeti esmakordselt kasutusele ka rahvusvahelise WHO heaolu indeks, mille põhjal sai tuletada, et ligikaudu 10 % poistest ja 22 % tüdrukutest on heaolu üsna madal. See viitab omakorda depressiooni riskile.  

„Kuna meie senised teadmised koosnevad sarnastest kildudest, soovimegi alanud uuringuga võtta fookusesse kogu valdkonna tervikuna, et meil tekiks seisust parem ülevaade ja teadmine – millise mustri alusel need trendid esinevad ning kuidas peaksime tõlgendama nende omavahelisi seoseid ning heita valgust ka võimalikele riski- ning kaitseteguritele,” selgitas Ilves.  

Vaimne tervis köidab avalikkuse tähelepanu – see võib olla positiivne, aga paraku ka ohukohtadega  

Endiselt tuleb ette, et avalikkuses seatakse laste vaimse tervise probleemid ja sellega tegelemise vajalikkus kahtluse alla, tuleks selliseid arusaamu õgvendada. Sarnaste mõtteavalduste aluseks on üsna iganenud arusaamad, kus vaimsed probleemid on ennekõike kannataja enda, mitte teiste asjaks. 

Õnneks on selline mõtteviis hakanud tasapisi muutuma – mäletame veel üsna värskelt COVIDi pandeemia õppetunde ja seda, kuidas see meie kõigi vaimset tervist kahjustas ning mõjutas. Paljud ühendused ja asutused on üheskoos spetsialistidega näinud palju vaeva, et meil oleks vaimsest tervisest parem teadmine ja arusaam.  

Täpselt samamoodi, nagu tuleb hoolitseda oma füüsilise heaolu eest, vajab ka meie vaime tervis teadlikku turgutamist. Ja kui meil on juba varajases staadiumis olemas ülevaade vaimse tervise trendidest, on võimalik nendega ka tõhusamalt tegeleda. 

Vaimse tervise muredest rääkimine ei ole häbiasi, kuid arvestama peab ka medali teise küljega. On tulnud ette juhtumeid, kus sotsiaalmeedias esitatakse videoid, kus inimestel on mõni mure – näiteks aktiivsus-tähelepanuhäire. Ja kui sellised videod hakkavad viraalselt levima, võibki hakata ühel hetkel pool ühiskonnast arvama, et ka neil on samad sümptomid ja sama probleem.  

„Inimeste samastumisvõime on väga suur ja kui hakatakse endale interneti abiga diagnoose panema või ennast ravima, on see ohukohaks. Tegelikult on vaimsete murede korral vaja professionaalset abi ja kindlaid sisendeid, mis aitavad inimese mure- ja ohutegureid defineerida ning avastada. Selleks vahendiks ongi näiteks seesama laste vaimse tervise uuring – et esitatavad küsimused ja saadavad vastused oleksid valideeritavad ning nende põhjal tekiks reaalne vaade võimalikest riskiteguritest või põhjustest ning vaimse tervise häire tõenäosusest,“ selgitas Ilves. 

Suunamudijatest mõjuisikutel võib olla lastele suur mõju, kui nad oma diagnoose ilmarahvaga jagavad. Kuid alati peab mõtlema ka võimalikele tagajärgedele – kui mõni terve laps soovib oma iidolitega väga samastuda, võib see anda lisaks probleemi teadvustamisele ka tõuke ebateaduste poole pöördumiseks. Eeskuju võimu ei tohi laste puhul kuidagi alahinnata.  

Selle vältimiseks on laste vaimse tervise uuringusse kaasatud ka lapsevanematele suunatud küsimused, et tekiks parem arusaam, milline on laste üldine heaolu, peresuhted, läbisaamine sõpradega, elustiiliharjumused – kogu see komplekt, mis mõjutavad üldist igapäevast toimetulekut ja heaolu. 

LVTU hõlmab nii teiste riikide praktikate kui ka laste vaimse tervise olukorra uurimist 

Uuringu esimeses etapis uurisid teadlased teiste riikide praktikaid laste vaimse tervise seiramisel. Hulga riikide seast valiti välja Kanada, Norra, Soome ja Saksamaa ning Inglismaa, kus toimuvad regulaarsed laste vaimse tervise seireuuringud, mida esimeses vaheraportis täpsemalt kirjeldati ja järgmises, küsimustiku koostamise etapis, eeskujuks võeti. Kaardistati ka juba olemasolevad uuringud Eestis, mis suuremal või vähemal määral laste heaolu ja vaimset tervist puudutavad. Uuringu teises etapis töötati välja küsitlusuuringu metoodika laste vaimse tervise teemal ja küsimustikud lastele ning lapsevanematele.  

Uuringu kolmandaks ja mahukaimaks etapiks on küsitlusuuringu elluviimine kooliõpilaste ja nende vanemate seas. Lapse küsimustikuga hindame me lapse vaimse tervise eri aspekte – lapse enesetunnet, suhteid peres ja koolis, uneaega, söömiskäitumist, nutiharjumusi jpm. Küsitakse ka tavapärast taustainfot nagu sugu ja vanus, pere koosseis ja pere majanduslik toimetulek. 

„Kutsume üles nii lapsevanemaid kui ka koole, kes on saanud kutse uuringus osalemiseks, selles kindlasti osalema. See on päriselt üks neist võimalustest, kus inimesed saavad panustada nii oma kui ka teiste Eesti laste vaimse tervise ja heaolu tõstmisesse. Mida paremini suudame defineerida probleemid, seda lihtsam on neile leida neile ka lahendusi,“ kommenteeris Kerli Ilves.  

Uuringu tellija on Sotsiaalministeerium. LVTU kohta on võimalik täpsemat infot saada TAI kodulehelt ja Tartu Ülikooli kodulehelt.

Tervise Arengu Instituut ja Terviseamet avaldasid raporti, mis kajastab HIV-nakkuse ja kaasuvate infektsioonide epidemioloogilist olukorda Eestis aastatel 2013–2022.

Neil aastatel on uute HIVi juhtude arv vähenenud ligi 70% võrra. 2022. aastal oli Eestis registreeritud uusi HIVi nakkusjuhte 104 ning muret teeb teadmatus levikuteedest – vaid kolmandikul juhtudest oli nakatumistee teada.

Kokku diagnoositi 2022. aastal Eestis 250 uut HIVi juhtu, kuid nendest 146 juhul oli tegu migrantidega, kellest enamik oli juba varem oma HIVi nakatumisest teadlik ja osa neist saanud HIVi ravi oma päritoluriigis. Eestis registreeritud 104 uuest juhust moodustas 34% naiste nakatumine. Uutest juhtudest 61% avastati Tallinnas ja 21% Ida-Virumaal.

Teadaoleva levikuteega juhtudest nakatus 6% narkootikumide süstimisel, 19% homoseksuaalsel ning 66% heteroseksuaalsel teel. Registreeriti kolm emalt-lapsele nakkuse levikut. Positiivseks trendiks on HIVi juhtude vähenemine laste ja noorte seas, alla 20-aastaste hulgas olid vaid üksikud nakatumise juhud.

2022. aastal tehti 5% võrra rohkem HIV-teste kui 2021. aastal. Testide arv ei ole siiski tõusnud COVID-19 pandeemia eelsele tasemele. Vahepealsete aastate testimise languse peamiseks põhjuseks võivadki olla COVID-19 pandeemia tõttu kehtestatud piiranguid, mille ajal vähenes ligipääs plaanilisele ravile, aga ka anonüümsele testimisele. Vaja on paremini suunatud testimist neile, kes on tõenäolisemalt nakatunud.

Parandada tuleb ka andmete esitamist ja kvaliteeti. Oluline on, et kõigi uute HIVi juhtude nakkuse leviku teede andmed tuleb esitada Terviseameti nakkushaiguste infosüsteemi. Vaja on koguda ka seksuaalsel teel nakatunute partnerite HIV-riski andmeid.

Tutvu raportiga TAI kodulehel

Reedel, 19. aprillil, välja antud raadioreklaami Kuldmuna on tunnustus Tervise Arengu Instituudi (TAI) meeskonnale ja see näitab, et oleme teinud õigeid samme inimeste terviseteadlikkuse parandamisel.

HIVi testimiskampaania toimus 2023. aasta novembris üle-euroopalise HIVi testimisnädala raames ja see kutsus seksuaalselt aktiivseid inimesi üles HIV-testima. Kampaania toimus nii eesti, vene kui ka inglise keeles. Teavituskampaania kanaliteks olid välimeedia, internet (suuremad uudisteportaalid nt Delfi ja Postimees, Facebook, Instagram, Google'i otsingureklaam), raadio (Elmar, Narodnoe, Sky Plus ja Sky Radio). Reklaamid suunasid inimesi TAI temaatilisele veebilehele hiv.ee, kus on põhjalik ülevaade, mida HIV-test endast kujutab ja kus testi teha saab.

Kampaania sõnum oli julge ja haarav: „Kas usaldad oma partneri eksi, eksi, eksi, eksi /--/ sekspartnerit? HIV-test annab kindlustunde! Leia testimiskoht hiv.ee“.

HIVi testimiskampaania elluviijaks oli reklaamiagentuur Age projektijuhi Sille Tsizikova ja loovjuhi Ahto Aaremäe eestvedamisel. Tervise Arengu Instituudist olid elluviijateks terviseturunduse osakonna projektijuht Merlin Mitt ja uimastite ja sõltuvuste osakonna vanemspetsialist Iveta Tomera.

Kuldmuna on Eesti suurim turunduse ja reklaami valdkonna loovusfestival, kus jagatakse igal aastal kuld-, hõbe- ja pronksmune. Tänavu saadeti Kuldmunale rekordiline arv töid – lausa 1037. Shortlist’i jõudis 490 tööd ja mune jagati kokku 174. Pingelist heitlust peeti 51 eri kategoorias.

Seksiga eksimise raadioklipp

Kuldmuna võidutööd

Janne Lauk, TAI toitumise valdkonna juht 

Tervise Arengu Instituudi (TAI) tehtud uuringud näitavad, et Eesti inimeste toidulaud on tasakaalust väljas. Kuigi meie toitumine võiks olla kooskõlas  riiklike toitumissoovitustega, on tegelik toitumine oluliselt teistsugune. Me tarbime liiga vähe puu- ja köögivilju, marju, täisteraviljatooteid, kala ning pähkleid ja seemneid. Seevastu liialdame liha ja lihatoodetega ning piimatoodete hulgas saaksime teha paremaid valikuid, eelistades maitsestamata tooteid.  Samuti tarbime soovitustest kordades rohkem magusaid ja soolaste näkse, sh karastusjooke – sööke ja jooke, mida meie organism tegelikult ei vaja. 

Meie toiduvalikuid mõjutavad mitmesugused tegurid nagu maitse-eelistused, uskumused, toiduvalmistamisoskused ja sotsiaalsed normid. Neid tegureid mõjutab omakorda toidukeskkond, kus oma valikuid teeme. Muuhulgas näiteks see, millised toiduained on majanduslikult ja füüsiliselt kättesaadavad, milline on kultuuriline kontekst, kui palju ja milliseid toidukaupu meile reklaamitakse jne. 

Tänapäevane toidukeskkond soodustab rasvumist 

Toit on meile tänapäeval väga kergesti kättesaadav. Kui pärast Teist maailmasõda keskenduti toidu tootmises peamiselt kvantiteedile, siis nüüdseks on energiatiheda ja toitainevaese toidu osatähtsus kasvanud üle igasuguse vajaduse, muutes 21. sajandi toidukeskkonna rasvumist soodustavaks. 

Samal ajal on toidu kättesaadavuse kasv teinud ebatervislike valikute vältimise keerulisemaks. Kõikjal meie ümber – tänavatel, meedias ja isegi ühistranspordis, antakse märku, et peaksime pidevalt midagi sööma või jooma ning kõik tooted on ka kiiresti kaasa haaratavad. Tihti oleme minetanud oskuse toitu valmistada, korralike einete asemel tarbime toitainevaeseid ja energiarikkaid näkse, sööme väljas või tellime valmistoitu koju ning einestame kiirustades ja üksi. Selline toitumisviis ei ole jätkusuutlik meie planeedile ega tervisele. 

Sellises tasakaalust väljas toidukeskkonnas, mis ei toeta  toitumissoovituste järgimist, on vaja palju tahtejõudu, omajagu aega ja teadmisi, et teha paremaid toiduvalikuid.   

Toidukoostis on osalt paranenud, osalt halvenenud 

Eesti toidukeskkonnas toimunud muutusi on võimalik jälgida, tuginedes TAI 2018. ja 2022. aasta pakendipõhisele toidukoostise kaardistusele. TAI on muu hulgas vaadelnud muutusi piima-, liha-, pagaritoodete ning karastusjookide suhkru-, soola- ja küllastunud rasvhapete sisalduses. 

Nelja aasta jooksul on muutused toimunud eri suundades. Kui tuua mõned näited, siis piimatoodete suhkrusisaldus on mõnes tootegrupis vähenenud, samal ajal  on küllastunud rasvhapete sisalduses toimunud peamiselt negatiivseid muutusi ehk sisaldus on suurenenud.  

Lihatoodete soolasisalduses on samuti toimunud nii positiivseid kui ka negatiivseid muutusi. Näiteks hakklihast valmistatud tooted, lihast snäkid ja maitsestatud lihad on need grupid, mille puhul on muutus nelja aasta jooksul olnud pigem positiivne, seda nii keskmise kui ka maksimaalse soolasisalduse vaates.  

Pagaritoodetes saab täheldada soola ja suhkru maksimaalsete sisalduste vähenemist. See on küll positiivne, kuid paraku ei ole vähenenud keskmised sisaldused.  Karastusjookide puhul on suhkrusisaldus vähenenud kuues tootegrupis, kuid teisalt on neist neljas suurenenud magusaineid sisaldavate toodete osatähtsus. Ainult kahes grupis – limonaadid ja maitseveed ning teega joogid – on vähenenud nii suhkru sisaldus  kui ka magusainega toodete osatähtsus. 

Keskkond aitab kujundada toitumisharjumusi

Tasakaalustatud ja mitmekesise toitumise soodustamiseks on vaja, et meid ümbritsev keskkond soodustaks tervist toetavate valikute tegemist – et sellised valikud oleksid lihtsad ja kõigile kättesaadavad. Riik saab panustada läbi maksupoliitika, regulatsioonide ja muude meetmete, et luua parem toidukeskkond. Näiteks vajab kiiremas korras uuendamist lasteasutuste toitlustamist reguleeriv määrus, et pakutav toit vastaks riiklikele soovitustele.  

Toiduainetööstusel on võimalus muuta toodete koostist nii toidugrupiti, aga ka tootegruppide üleselt. Nii saab tagada, et tooted, millest on eemaldatud suhkrut või soola, ei oleks vaid üksikud erandid. Muidu ei muutu inimeste maitse-eelistused ja üksikud muudetud koostisega tooted ei ole tarbijate esmavalikud. Samuti mõjutab inimeste eelistusi näiteks see, kuidas on tooted kauplustes paigutatud – siin on võimalus astuda suuri samme, et inimestel oleks lihtsam teha tervist toetavamaid otsuseid. 

Kohalikud omavalitsused ja haridusasutused saavad kaasa aidata tervist toetava toidukeskkonna loomisele, näiteks mõeldes sellele, kas koolide läheduses peaksid olema poed ja toitlustusasutused või milliseid tooteid koolide kohvikutes ja müügiautomaatides pakutakse. Tööandjatel on võimalus luua töötajatele toidukeskkonnad ja töökultuur, mis soosiks koos söömist ja tasakaalustatud toidulauda. Kodune toidukeskkond sõltub sellest, millist toitu me koju ostame. Vanemad on lastele eeskujuks nii toiduvalikutes kui ka toidust rääkides. 

Kõigil meil on vastutus ja võimalus teha oma tervise toetamiseks parimaid valikuid. Tervist toetavate keskkondade loomiseks ja tervislike valikute kättesaadavaks tegemiseks on vaja teha koostööd.

Vähene kehaline aktiivsus ja liigne kehakaal on paljude krooniliste haiguste riskitegur. Muide – ka vähi. Suurim haiguskoormus tuleb liigse kehakaalu puhul südame-veresoonkonna haigustest, inaktiivsuse tõttu haigestutakse lisaks südame- veresoonkonna haiguste ka 2. tüübi diabeeti ning lihasluukonna haigustesse. 

Kaotame valesti valitud eluviisi tõttu liiga palju elusid 

Tervise Arengu Instituudi teadlased tegid äsja kulu-analüüsi, mille tulemused on väga mõtlemapanevad. Kehalise inaktiivsuse põhjustatud haigustega seotud enneaegseid surmasid on Eestis üle 200, liigse kehakaalu ja rasvumisega aga ligi 650 aastas. Kui lisame siia veel otseselt alkoholiga seotud surmad, mida 2023. aastal oli üle 750, siis saame kokku ligi 1600 surma.  

1600 surma, mis on otsesemalt või kaudsemalt seotud inaktiivsuse, liigse kehakaalu ja alkoholi tarvitamisega. Ainuüksi need kolm riskitegurit hõlmavad kokku ligi 10% suremuskaotusest. 1600 elu aastas, igal aastal ja igal aastal üha rohkem. Siia lisanduvad veel joobes juhtunud õnnetused, uppumised, üledoosisurmad, vägivald ning muud sündmused, mis ka politsei ja päästeameti töölaudu täidavad. 

COVIDi kriisi ajal harjusime kõik ära sellega, et igal õhtul „Aktuaalses kaameras“ teatati, mitu inimest on viirusesse nakatunud ja mitu inimest on COVIDi tõttu surnud. See hoidis ühiskondliku kriisi ajal fookust ja tähelepanu olulisel teemal. Kas 1600 surma aastas on piisav, et need tihti „pehmeteks“ tembeldatud teemad nagu toitumine ja liikumine fookusesse võtta?  

Kas me saame Eestis endale väikse riigi ja rahvana lubada seda, et me sõna otseses mõttes sööme ja joome ennast surnuks? Neist teemadest tuleb rääkida, palju rohkem ja tugevama häälega, sest me vajame Eesti püsima jäämiseks terveid inimesi.

Tervise hoidmine on meeskonnatöö 

Teame, et head tervist ning tervist toetavat käitumist ei taga üks ja ainus võluvits. Pole ka sellist ühte ja ainust osapoolt, kes kõigi tervist mõjutavate tegurite eest vastutaks. Tervise hoidmine ja edendamine on meeskonnatöö ja 80% sellest tööst toimub väljaspool tervishoiusektorit. Tervisliku elu vundamenti tuleb laduda juba maast madalast ning seda ei saa teha üksi. 

Me teame ka seda, et ainult teadlikkusest ei piisa, kuigi see aitab. Täpselt nii, nagu usutavasti praktiliselt kõik teavad, et suitsetamine põhjustab vähki, aga mitte kõigil ei õnnestu sellest harjumusest vaid selle teadmise toel vabaneda, nii on ka liikumise ja toitumisega. Me ilmselt teame ka kõik seda, et tuleks süüa viis peotäit puu- ja köögivilja päevas ning piirata nn rämpstoidu ja maiustuste söömist. Kas me aga ka selle teadmise järgi käitume? Reaalsuses oleme me siiski kõik vaid inimesed, oma harjumuste ja sooviga end hästi tunda – kohe, siin ja praegu.  

Ebatervislikud valikud maksame me ise kinni 

Mainitud kurb statistika näitab aga selgelt, et me ei tee hetkel riigina piisavalt selleks, et toetada Eesti inimeste tervislikke valikuid. Ning kurb tõsiasi on seegi, et me maksame selle mittetegemise ühiselt kinni. Juba mainitud värske uuringu tulemused näitavad, kui suur on kehalise inaktiivsusega ja ülekaalulisusega seotud kulud riigile.  

Sealjuures ei hõlma uuringus näidatud summad isegi kõiki ühiskondlikke kulusid, mis on seotud vähese liikumise ja ülekaalulisusega. Siiski räägime me sadadest liiga vara lõppenud eludest ja sadadest miljonitest eurodest aastas.

Toon ühe näite konkreetsest lahendusest. TAI on Eesti oludele kohandanud ennetusprogrammi, mida viiakse ellu lasteaedades laste toitumis- ja liikumisharjumuste kujundamiseks. Selle Norra riigi toetusest rahastatud ennetusprogrammi nimi on „Seikluste Laegas“ ja selle toel saab lapsi juba varases eas nügida tervislikuma eluviisi poole, vähendades istumise aega, õpetades liikuma, janu korral magusate jookide asemel vett jooma ja harjuma tervisliku toidulauaga. See on vaid üks näide algatusest, mis aitab, kuid teha on vaja selgelt rohkem. Keskkond peab toetama tervist ja tervislikke valikuid.

Inimesed on neljandiku oma elust haiged – on seda palju või vähe? 

Viimase kümne aasta jooksul on oodatav eluiga Eestis kasvanud 1,5 aastat. Vahe Euroopa Liidu keskmisega võrreldes oli 2022. aastal 2,5 aastat. Ehkki vahe Eesti meeste ja naiste oodatavas elueas on aastatel 2012–2022 vähenenud kümnelt eluaastalt üheksale, on vahe Euroopa Liidu keskmisega endiselt suur – nimelt on see Euroopas keskmiselt vaid 5 aastat.  

Oodatav eluiga sünnihetkel, 2000–2022 

Allikas: Eurostat 

Tervena elada jäänud aastad on keskmine aastate arv, mida inimene tõenäoliselt elab igapäevategevuste piiranguteta. 2012. aastaga võrreldes on tervena elada jäänud aastad kasvanud meestel pea neli aastat, naistel pisut vähem. 2022. aastal elasid Eesti mehed tervena keskmiselt ligi 58 aastat ja naised 61 aastat, mis tähendab, et eestlased elasid tervena keskmiselt 76 protsenti oma elust. 

Oodatav eluiga ja tervena elatud aastate osatähtsus sõltub mõistagi paljudest teguritest, sealhulgas elustiilist, elukeskkonnast, tervishoiuteenuste kättesaadavusest ja kvaliteedist, haridusest ja elatustasemest. Hinnanguliselt 80% südame- ja veresoonkonnahaigustest ning 40% vähkidest on ennetatavad tervist hoidva eluviisiga. 

Eestlaste südametervis on üks Euroopa kehvemaid 

Südame- ja veresoonkonnahaigused on eestlaste peamine surmapõhjus. Hoolimata sellest, et südamehaigusi põdevate patsientide arv ja suremus südamehaigustesse on aastate jooksul Eestis vähenenud, on suremus meil endiselt Euroopa keskmisest kõrgem. Südame- ja veresoonkonna haigused on näiteks ateroskleroos, krooniline südamepuudulikkus, südame isheemiatõbi, perifeersete arterite haigused ning  hüpertooniatõbi. 

Südame isheemiatõbi (seotud südamelihase verevarustuse häirega) on neist üks raskemaid haigusi ning on meeste ja vanemaealiste naiste kõige sagedasem südamehaigus. Südame isheemiatõve raskeim vorm on äge südamelihase infarkt ehk müokardiinfarkt, mis on verevarustuse katkemine mingis südame piirkonnas, mille tagajärjel tekib südamelihasesse suurem või väiksem kahjustusala. 

Rahvastiku vananemisele vaatamata on ennetuse ja ravivõimaluste paranemise tõttu infarkti suremus pisut vähenenud, aga võrreldes Euroopa vastava näitajaga on suremus Eestis siiski ligi kaks kolmandikku suurem. Ägeda südamelihaseinfarkti diagnoosiga jõudis 2022. aastal haiglasse ligi 2607 inimest. Haigestumise tõenäosus suurenes vanusega ning mehed haigestusid naistega võrreldes sagedamini ja nooremana – haigestunutest 61% olid mehed ja 39% naised. Ägeda müokardiinfarkti järgne 30 päeva suremus on teiste riikidega võrreldes Eestis kõrge, ulatudes OECD andmetel 2021. aastal pea 15 protsendini.

Ägedasse südamelihase infarkti haigestumus ja suremus, Euroopa standard-rahvastik, 2015–2022  

Allikas: müokardiinfarktiregister, surma põhjuste register 

Otsusel teha üks parem valik, võib olla suur mõju 

Meie eluviisi valikud kujunevad koosmõjus teadmiste, ümbritseva keskkonna, pakutavate võimaluste ja käitumuslike otsustega. Aastate jooksul on muutunud elanike toitumisharjumused ja toidulaud, vähenenud liikumisaktiivsus, suurenenud alkoholi-, tubaka- ja nikotiinitoodete valik.  

Uuringud1 on näidatud, et sageli kipuvad erisugused riskikäitumised klasterduma ehk avalduvad sarnase profiiliga inimestel pigem koos. Mitmes uuringus on leitud, et sageli esinevad ebatervislikud toitumisharjumused nagu näiteks karastusjookide, maiustuste ja näkside tarbimine või hommikusöögi vahelejätmine samaaegselt suitsetamise, illegaalsete uimastite ja alkoholi tarvitamisega. Selliseid tendentse kinnitavad ka Tervise Arengu Instituudi tehtud uuringud Eesti rahvastiku seas – seda nii täiskasvanute kui ka kooliõpilaste hulgas. 

Tervist hoidva eluviisi kujundamine algab lapsepõlves ja juba välja kujunenud harjumusi on keerulisem muuta – seda on ilmselt tajunud igaüks. Siiski pole kunagi hilja teha oma käitumises muudatusi, abivõimalusi selleks on mitmesuguseid. Vähem oluline pole aga kujundada keskkonda, mis toetaks tervist – seda riigi tasandil, kohalikes kogukondades, töökohtadel, koolides ja lasteaedades ning muidugi kodudes. 

Külasta Tervise Arengu Instituudi teemaveebe: 

Alkoinfo.ee 

Tubakainfo.ee 

Narko.ee 

Toitumine.ee 

Tarkvanem.ee 

Loe edasi...

Viimatised reoveeproovid võeti linnades 7. veebruaril 24 tunni jooksul. Reoveeuuringute käigus võetud proove analüüsib Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, kes suudab indikaatoruuringute käigus anda väga täpse ülevaate uimastite levimise hetkeolukorrast.

Enim levinud narkootiline aine on Eestis jätkuvalt kanep, mille jääkide tase oli enamiku linnade reovees siiski madalam kui novembris. Kõige rohkem leidus seda ainet seekord Tallinna, Narva ja Kohtla-Järve Ahtme linnaosa reovees. Teiste linnadega võrreldes oli kanepi jääke kõige vähem Võru, Sillamäe, Paide ja Viljandi reovees.

„Kui võrrelda veebruarikuu uuringu tulemusi möödunud aasta novembrikuus tehtud uuringu näitudega, täheldame mõnetist kanepi jääkide kasvu pealinnas, Maardus, Tartus ja Viljandis. Teistes linnades on vaadeldud perioodide võrdluses kanepi tarvitamine üksjagu vähenenud,“ sõnas justiitsministeeriumi analüüsitalituse nõunik Andri Ahven.

Amfetamiin on Eestis jätkuvalt laialdaselt levinud. Selle aine jääke leidus enim Kohtla-Järve Ahtme linnaosas, aga ka Valga ja Võru reovees, pisut vähem ka Tallinnas, Narvas, Rakveres ja Tartus. Teistest linnadest oluliselt vähem amfetamiini jääke leidus Sillamäe, Viljandi, Paide ja Haapsalu reovees.

Levikult kolmandal kohal püsib juba mõnda aega kokaiin, mida leidus samuti kõikide vaadeldud linnade reovees. Kõige enam annuseid 1000 elaniku kohta tuli välja Rakvere reovees, millest veidi vähem oli aine jääke Tallinnas. Sillamäe ja Paide reovees leidus kokaiini teiste linnadega võrreldes oluliselt vähem.

Tervise Arengu Instituudi (TAI) teaduri Katri Abel-Ollo sõnul on kokaiini ja amfetamiini kogused eeskätt Rakvere linna reovees murettekitavad. „Amfetamiini leiud Rakveres sarnanevad Tallinna omadele, kokaiini kogused Rakvere reovees on pealinna näitudest suisa kõrgemad. Kuna sellist trendi saab täheldada juba mõnda aega, ei ole enam usutav, et asi oleks siseturismi eripärades või suuremates sündmustes, mis tarvitajaid Rakveresse kokku tooksid. Näib, et piirkonda oleks tarvis luua senisest suuremal määral vaimse tervise abi kui ka muid tugiteenuseid, mis aitaksid kanda kinnitanud probleemi leevendada,“ tähendas Katri Abel-Ollo.

Metadooni jääkide näit on novembrikuu uuringu tulemustega võrreldes oluliselt kahanenud Maardus ja Sillamäel. Sedagi ainet leidus kõikides vaadeldud linnades. Kõige enam oli aine jääke Narvas ja Tallinnas, kus asuvad ka peamised Eesti metadoon-asendusravi keskused. Võrdlemisi vähe metadooni jääke leidus seekord Haapsalu, Paide, Pärnu, Rakvere, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru reovees.

Metamfetamiini jääke tuvastati linnade reovees väga vähe. Teistest enam leidus seda Võru ja Tartu linna reovees, neist mõnevõrra vähem Tallinnas. Pisut leidus ainet ka Rakvere, Viljandi, Kohtla-Järve Ahtme linnaosa, Paide, Pärnu, Valga, Maardu, Narva reovees. Haapsalus ja Sillamäel jäi aine annuste arv 1000 elaniku kohta nulli lähedale.

MDMAd ehk ecstasyt tarbiti vaadeldud perioodil enim Tartus, veidi vähem ka Tallinnas, Rakveres, Kohtla-Järve Ahtme linnaosas, Narvas, Pärnus, Valgas ja Viljandis. Pea üldse ei leitud aine jääke Haapsalu, Maardu, Paide, Sillamäe ja Võru reoveest, kus annuste arv 1000 elaniku kohta jäi nulli lähedale. Enamiku linnade reovees oli aine jääkide tase pea olematu.

Uuringusse hõlmatud uutest ainetest leiti alfa-PVP-d seekord Tallinna ja Rakvere reoveest. Metonitaseeni jälgi leidus Tallinna ja Maardu reovees, üliohtlikku protonitaseeni vaid pealinnas. 3/4-MMC-d leidus Maardus ja Pärnus. Mitragüniini jääke oli seekord Tallinnast, Tartust ja Maardust võetud reoveeproovides.

TAI teaduri Katri Abel-Ollo arvates on seekordse uuringu tähelepanuväärseimad leiud just nitaseenid. „Asjaolu, et nitaseene leidus seekord ka Maardus, näitab, et uute üliohtlike ainete turule tuleku probleem on üha süvenemas. Kohtupekspertiisi instituudi tulemused näitavad, et paljudel juhtudel ongi tegemist protonitaseeni ja metonitaseeni segudega,“ täpsustas Katri Abel-Ollo.

Justiitsministeeriumi nõunik Andri Ahven juhib tähelepanu, et uuringu tulemusi võivad tihtilugu mõjutada näiteks rahvaüritused just väikestes linnades. „Seejuures ei saa ühe uuringu tulemustest teha pikaajalisi järeldusi ainete tarvitamise püsiva mustri kohta. Need avalduvad üksnes pikema aja jooksul eri uuringute tulemuste võrdlemisel,“ rõhutas Andri Ahven justiitsministeeriumist.

Uimastite tarvitamine ei ole kunagi ohutu. Nõu uimastitest loobumiseks ning teavet nende mõju kohta saad veebilehelt narko.ee.

Justiitsministeeriumi tellitud reoveeuuringute tulemustega saab tutvuda justiitsministeeriumi graafikute kaudu. Uuringu tulemused on kuvatud tarbitud ainete annuste arvu kaudu 1000 elaniku kohta ühes ööpäevas. Ministeerium tellib reoveeuuringuid alates 2022. aasta algusest. Uuringud valmivad koostöös Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ja Eesti Keskkonnauuringute Keskusega igas kvartalis.

Tuberkuloosi (TB) haigestumuskordaja oli 2023. aastal 100 000 inimese kohta esialgsetel andmetel 7,2 ja esmashaigestumuskordaja 5,9, mis on kõigi aegade madalaimad tuberkuloosi haigestumuskordajad.

„Tuberkuloosi kontrolli alane tegevus on olnud jätkusuutlik – kiire diagnostika, varasem avastamine, kättesaadav tasuta ravi, sotsiaalne tugi ja motivatsioon on taganud head ravitulemused, mis on viinud nakkusohtlike haigusjuhtude vähenemisele ühiskonnas,“ kommenteeris Tervise Arengu Instituudi (TAI) tuberkuloosi registri juht Piret Viiklepp.

Eesti on jõudnud madala tuberkuloosihaigestumusega riikide sekka (haigestumus alla kümne 100 000 inimese kohta aastas), kuid jätkuvalt on probleemiks kõrge ravimresistentsete vormide osatähtsus.

2023. aastal registreeriti kokku 17 multi-ravimresistentset (MDR) TB juhtu, sh 11 uut MDR-TB juhtu, mis on 16,2% uutest külv-positiivsetest kopsutuberkuloosi juhtudest. See on üks Euroopa kõrgemaid, ravimresistentsete vormide osatähtsus Euroopa Liidu maades on 5%. Kõrge MDR-TB levik on püsinud aastaid ja selle põhjused pärinevad paljuski minevikust, kui ravimresistentsed tüved hakkasid ühiskonnas levima. Teatud osa elanikkonnast on praeguseks infitseeritud resistentsete tekitajate poolt ja see on ka üks peamisi põhjuseid, miks need haigusvormid ei kao ka lähitulevikus.

Võrdluses Euroopa Liidu riikidega saab kasutada 2022. aasta näitajaid, mis avaldati 24. märtsiks 2024.

Ülevaatlik tuberkuloosistatistika Eesti andmete kohta on avaldatud TAI tervisestatistika andmebaasis.

Tuberkuloosi ravimid on Eestis tagatud kõigile seda vajavatele patsientidele, ambulatoorne tuberkuloosiravi on korraldatud paindlikult ja patsiendikeskselt, haiglaravi on tagatud kõigile nakkusohtlikele patsientidele, kes seda vajavad.

24. märtsil tähistati WHO eestvedamisel tuberkuloosipäeva, sest 142 aastat tagasi – 24. märtsil 1882. aastal teatas Saksa arstiteadlane Robert Koch avalikkusele TB bakteri avastamisest.

Meedia on viimastel nädalatel olnud terviseteemadest pungil. Kirgi on kütnud nii alkoholireklaami reeglid kui ka magustatud jookide maksustamine. Värskest TAI terviseinfo uudiskirjast leiad TAI seisukohad nendel teemadel.

Lisaks saab uudiskirjast vastused veel mitmele terviseküsimusele! Kas suhkur ja süsivesikud on halvad? Mida saab järeldada uimastijääkide suhtes tehtud reoveeuuringu tulemustest? Milliseid ennetustegevusi võiks Eestis lapseootel ja väikelaste vanematele pakkuda? Kui paljud eestlased puutuvad töökohal kokku tubakasuitsuga? Kuidas mõjub lastele liigne ekraaniaeg ja kuidas lapsi hoopis liikuma suunata?

Käimas on ka mitu uuringut. Alustasime sel kuul järjekordse täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringuga, kuhu kaasatakse 5000 Eesti elanikku. Sellistele uuringutele vastamisega saab panustada oluliste andmetega, mida kasutatakse nii poliitikakujundamisel, ennetustegevuste planeerimisel kui ka teadustöös. Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasi kasutajatel palume vastata tervisestatistika kasutajate ootuste ja rahulolu uuringule!

Uudiskiri pole ainus koht, kust TAI terviseuudiseid ammutada – juba 16. aprillil toimub teadusseminar „Tasakaalus toidulaud ja piisav liikumine – sõnadest tegudeni“. Pane end kindlasti kirja!

Tervise Arengu Instituudi tellimusel HAAP Consulting OÜ ellu viidud analüüs annab ülevaate, millised lapseootel ja väikelaste vanemate vanemlikke oskusi ja vaimset tervist toetavad ennetustegevused ja teenused on Eestis olemas ning millised võiksid olla rahvusvahelisele praktikale toetudes veel vajalikud.  

Analüüsiti Eestis kasutusel olevaid ennetustegevusi ja suurt tulemuslikkust näidanud rahvusvahelisi ennetustegevusi. Selle alusel tehti soovitused, millised tegevused sobiksid täiendama Eesti süsteemi, et lapseootel ja väikelaste vanemad oleksid hoitud. 

Millist tuge vajavad Eestis lapseootel ja väikelaste vanemad?  

Sünnitusjärgse depressiooni risk on Eestis suur – ligikaudu iga viies ema kogeb sünnitusjärgset meeleoluhäiret. Lapseootel ja väikelaste vanemate hulgas tajutakse elumuutuse ning terviseprobleemidega kaasnevat ärevust ja stressi ning vähest valmisolekut tulla toime lapsevanemana.

Eestis on lapseootel ja väikelaste vanemate vaimset tervist ning vanemlikke oskusi toetavaid riiklikke teenuseid vähe, valikulisel tasandil puuduvad teenused täielikult. Olemasolevad teenused ei ole kättesaadavad kõigile abivajajatele – puudu on nii vajalikest spetsialistidest kui ka oskusest märgata, ja teadmistestki, kuhu märkamise korral edasi suunata. 

Kuidas siis olukorda parandada?  

• Vaimse tervise oskustelt on kesksel kohal vanemate toetamine stressi juhtimisel ja emotsionaalse heaolu säilitamisel. Oluline on laiendada vaimse tervise toe kättesaadavust: toetada seda, et vaimse tervise spetsialiste oleks praegusest enam ja laiendada ämmaemandatele ning esmatasandi tervishoiutöötajatele pakutavate täiendkoolituste mahtu. 
• Vanemlike oskuste vaates tuleb laiendada universaalsete ennetustegevuste nagu ämmaemandate pakutavate perekooli loengute või ämmaemandate koduvisiitide kättesaadavust kõigile lapseootel ja väikelaste vanematele. Paindlikkus ja võimekus pakkuda vajaduse korral täiendavat tuge on väga oluline. 
• Oluline on ka sõeluuringute kasutamise laiendamine ja juurutamine, sealhulgas vajaduse korral täiendavate testide eestindamine ning ämmaemandate ja esmatasandi  tervishoiutöötajate väljaõpe ja tugi. Oluline on muuta see praktika ämmaemandatele rasedusaegsete ja sünnitusjärgsete visiitide ajal kohustuslikuks. 
• Luua tuleks ka (piirkondlikud) ülevaated lapseootel ja väikelaste vanematele suunatud tulemuslikest ennetustegevustest, mida saaksid kasutada nii spetsialistid kui ka eraisikud. 
• Ennetustegevuste vaates on kesksel kohal koduvisiidid. Nii saavad spetsialistid pakkuda vanemale tuge tuttavas ja turvalises kodukeskkonnas. 
• Lapseootel ja väikelapse vanemale tuleks tagada järjepidev toetusteekond: raseduse ja väikelapse vanema jälgimise süsteem eelkõige kõrge riskiga rasedatele/väikelaste vanematele. 

Kaks programmi, mida kaaluda Eestisse kohandamiseks  

Lapseootel ja väikelaste vanemate vaimset tervist ja vanemlikke oskusi toetavate ennetustegevuste valimisel lähtuti kriteeriumitena programmi tulemuslikkusest ja tõendatusest eri riikides; Eesti konteksti rakendamise keerukusest, võttes arvesse praeguseid puudujääke-vajadusi. Korraldati ka arutelud valdkonna ekspertide ja praktikutega, et hinnata ennetustegevusi kooskõlas mainitud kriteeriumitega. 

Nende kriteeriumite järgi soovitati kaaluda Eestisse kohandamiseks kahte programmi: Triple P System, fookusega väikelaste vanematele suunatud programmidel ja Promoting First Relationships.

Triple P System

„Triple P System“ tugevuseks on mitmekülgne ja vajaduspõhine pikaajaline formaat, millega pakutakse erilähenemist ka näiteks enneaegsete laste vanematele. „Triple P System“ on suunatud nii esimest kui ka mitmendat korda vanemaks saajatele ja kaasatud on mõlemad vanemad. Sel on kõrge tõendatuse tase eri riikides, täheldatud on positiivset tulemuslikkust ema depressiooni sümptomaatika ja stressi vähenemisel ning vanemlikes praktikates ja paarisuhtes.  

Lapseootel ja kuni 2-aastaste laste vanematele suunatud vaimse tervise probleemide ennetamise ja vanemlike oskuste arendamise programm Eestis praegu puudub, kuid ärevus, stress ja sünnitusjärgsete meeleoluhäirete esinemissagedus on väga suur,  seetõttu täidab „Triple P System“ ka olulise tühimiku sellele sihtgrupile kättesaadavate teenuste pakkumisel. 

Promoting First Relationships

Programmi „Promoting First Relationships“ tugevuseks on individuaalne lähenemine, mille puhul kasutatakse mitmekülgseid meetodeid nagu kodukülastused, telefoninõustamised, videosalvestised.  Tegevused aitavad vanematel paremini mõista lapse käitumist ja sotsiaal-emotsionaalseid vajadusi.

Programmi rakendamise abil paraneb ka vanemate empaatilisus lapse vajaduste suhtes. Oluline on seegi, et lastekaitsesüsteemi jõudnud perede puhul väheneb lapse perest eraldamise tõenäosus.

Kuni 2-aastaste lastekaitseteenustega kokku puutunud laste vanematele suunatud vanemlike oskuste programmi Eestis praegu ei ole. „Promoting First Relationships“ pakub võimaluse toetada perekondi vajaduse korral kodus kohapeal. Ämmaemanda koduvisiit on üks võimalik riigi toetatud ennetustegevus riskirühmale nii valikulisel kui ka näidustatud viisil.   

Analüüsiga saab tutvuda TAI kodulehel

Analüüs valmis Tervise Arengu Instituudi tellimusel. Programmi elluviimist rahastatakse ESF+ 6. prioriteetse suuna meetmest 21.4.7.9 „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ TAT „Laste ja perede toetamine“. 

Tervise Arengu Instituudi vanemanalüütik Jaana Rahno märgib, et 2023. aastal avaldatud Eesti inimarengu aruandes tuuakse välja, et digiseadmete kasutamine ise ei põhjusta vaimse ja füüsilise tervise probleeme – selle mõju sõltub eelkõige kasutajast, kasutusviisist ja -olukorrast. „Siiski võib pikka aega ekraanis olemine mõjutada lapse tervist ja heaolu. Seda on ka pikaajalised uuringud näidanud, et digisõltuvus suurendab noorukitel depressiivsete sümptomite esinemist ja sotsiaalset ärevust ning mõjutab negatiivselt õppimist ja suhteid vanematega,“ toob Rahno välja.

TAI tervisekäitumise uuringust selgus, et 77% poistest ja 41% tüdrukutest mängivad arvutimänge vähemalt kaks tundi päevas ning 13-aastastest poistest suisa 81%. Tüdrukud veedavad sagedamini aega sotsiaalmeedias – nimelt 63% tüdrukutest ja 47% poistest on vähemalt kaks tundi päevas sotsiaalvõrgustikes, mille kasutamine vanusega aina kasvab.  

Sotsiaalse suhtlemise puhul joonistus uuringu tulemustest välja, et 10% võrra on suurenenud nende õpilaste osatähtsus, kes leiavad, et oma mõtetest ja tunnetest on kergem rääkida internetis kui silmast silma.

Järjest intensiivsem nutiseadmete kasutus noorte hulgas väljendub ka nende füüsilises tervises. Nimelt liigub piisavalt vaid 16% 11−15-aastastest kooliõpilastest – 19% poistest ja 13% tüdrukutest. Poisid on tüdrukutest igas vanuses aktiivsemad, kuid vanusega väheneb kehaline aktiivsus nii poiste kui ka tüdrukute hulgas. Kõige rohkem ongi soovitustele kohasel määral aktiivseid noori 11-aastaste poiste (26%) ja kõige vähem 15-aastaste tüdrukute hulgas (9%). 

Kaks ja enam tundi päevas elektroonilist meediat kasutavad õpilased hindasid oma tervist sagedamini halvaks ja eluga rahuolu vähesemaks, nad tunnevad sagedamini ema või isaga muredest rääkimisel raskusi, neile meeldib vähem koolis käia ja nende õpitulemused on nõrgemad ning nende hulgas esineb sagedamini uimastite tarvitamist ja vähemalt kahenädalasi depressiivseid episoode, võtab uuring kokku.

Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) liikumissoovituste järgi peaks noortel kogu nädala jooksul igas päevas olema keskmiselt 60 minutit või rohkem vähemalt mõõduka intensiivsusega aeroobset tegevust ehk sellist liikumist, mis ajab neid higistama ja hingeldama. Täiendavalt tuleks teha vähemalt kolmel päeval nädalas tugeva intensiivsusega tegevusi, lihaseid ja luid tugevdavaid harjutusi ning läbivalt vähem istuda. 

SA Liikumisharrastuse Kompetentsikeskuse teadusnõunik Henek Tomson märgib, et kõigist Eesti lastest liiguvad igapäevaselt piisavalt aktiivselt vähem kui pooled, nädalavahetustel vaid kolmandik, mis tähendab, et kogu pere liikumisaktiivsus nädalavahetustel väheneb oluliselt ja vanemad kui laste olulisimad mõjutajad liiguvad ka ise vähe. 

Ta kirjeldab Taanis aastatel 2019–2021 korraldatud eksperimentaalset uuringut, kus analüüsiti 89 pere ekraaniaja vähendamise mõju (sh lapsi 157) erisugustele tervisenäitajatele ja leiti, et sekkumisgrupi lastel, kel vähenes ekraaniaeg oluliselt, suurenes aktiivses tegevuses oleku aeg märkimisväärselt. Sekkumisprogrammis osalenud lastel, kellel lubati vaba sisuga ekraaniaega kolm tundi nädalas (harjumuspärase ca 5 tunni asemel), suurenes aktiivse tegevuse aeg keskmiselt 44,8 minutit päevas. Võrdluseks kontrollrühma lastel oli muutus vaid 1 minutit päevas.  „Erinevused laste liikumiskäitumise vahel võimenduvad uuringu kohaselt eriti tugevalt nädalavahetusel, kus sekkumis- ja kontrollrühma vahel leiti 73,4-minutiline erinevus. Ka on tähelepanuväärne, et lastevanematel, kel samamoodi ekraaniaega piirati, muutus oluliselt Maailma Terviseorganisatsiooni heaoluindeks (WHO-5) paremuse suunas ja samuti pikenes statistiliselt olulisel määral uneaeg,“ võttis Tomson kokku.

Sellele näitele tuginedes kutsub Tomson peresid üles leidma rohkem aega koos olemiseks ja liikumiseks just ekraaniaja arvelt. „Argipäeval võib proovida lisada igapäevasesse trajektoori rohkem jalgsi liikumisminuteid, näiteks valides pikema marsruudi teel koju, tulles ühistranspordist mõni peatus varem maha või teha ühistel vabadel õhtutel ekraani ees olemise asemel jalutuskäike kogu perega,“ lisab Tomson ning märgib, et saabuv kevad pakub ohtralt võimalusi aktiivseks ajaveetmiseks ka nädalavahetustel – perega koos saab avastada Eesti loodust jalutades, matkates, orienteerudes või rattaga sõites ning mängida õue- või pallimänge,“ toob Tomson välja lihtsaid nõuandeid liikumiseks ja toonitab, et hästi oluline on vähendada istumise aega. „Meie keha on mootor, mis on loodud liikuma ja eriti oluline on selle mootori liikumises hoidmine just lapseeas. Uuringud näitavad, et mida vähem liigub laps, seda passiivsema eluviisi ja nõrgema tervisega täiskasvanu temast sirgub.“

Sotsiaalkindlustusameti laste heaolu osakonna lasteabi tiimi peaspetsialist Kadi Saar märgib, et 2023. aastal sai lasteabi 35 pöördumist, kus teemaks oli liigne nutiseadmete kasutamine. Peamiselt pöördus lasteabisse lapsevanem murega just lapse digisõltuvuse pärast. Oli ka pöördumisi, kus peamiseks teemaks olid omavahelised suhted või lapse koolikohustusega seotud teemad, kuid selle taustalt kumas alati läbi ka digisõltuvus. „Nutiseadme kasutus ei ole iseenesest ju halb. Küsimus on pigem, kus, millal ja mis mahus seda tehakse. Ekraanist saadavale kiirele stimulatsioonile on eriliselt vastuvõtlik just laste alles arenev aju. Ka puuduvad lastel veel täiskasvanule omased eneseregulatsiooni mehhanismid, mis toetaksid neid valikute tegemisel,” märkis Saar ning lisas, et hästi oluline on lapsevanematele info jagamine nutiseadmete mõju kohta nutisõltuvuse esimeste märkide ära tundmiseks, lapse abistamiseks aga ka vanema enda toetuseks.

Lisainfo ekraaniaja soovituste, nutisõltuvuse sümptomite ja ennetamise võimaluste kohta on koondatud liikumisharrastuse kompetentsikeskuse veebilehele liigume.ee.

Tegu on ühise pressiteatega, mille taga on SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskus, Tervise Arengu Instituut ja Sotsiaalkindlustusamet.

Ajakirja Sotsiaaltöö märtsikuu uudiskirjas saab lugeda rahvusvahelise sotsiaaltöö päevaga seotud ja teisi sotsiaalvaldkonna uudiseid.

• Sotsiaalvaldkonna töötajate pidulikku tunnustamisüritust 19. märtsil saab jälgida otseülekandes
• Mida tähendab rahvusvahelise sotsiaaltöö päeva moto „Buen Vivir – tegutseme koos jätkusuutlikuma tuleviku nimel“ Eesti oludes?
• Kuidas tähistatakse rahvusvahelist sotsiaaltöö päeva Euroopa teises riikides?

Teisi uudiseid:

• Eesti puuetega inimeste koda esitas arvamuse rehabilitatsiooniteenuste reformi väljatöötamise kavatsusele.
• Alanud on registreerimine Euroopa taastava õiguse foorumi (EFRJ) 12. rahvusvahelisele konverentsile, mis toimub 29.–31. mail Tallinnas
• Sotsiaalkindlustusametil valmis Hoolekandeasutuste toimepidevuse kaardistamise analüüs
• Tallinna ülikooli sotsiaalkaitse suund kutsub õppima uuendatud õppekavadele
• 28. märtsil Viljandis ja veebis toimub konverents Seksuaalsus ja lähedusvajadus elukaare teises pooles
• 10.–11. aprillini Tartus on XVIII Linnade ja valdade päevad
• Töötukassa kutsub töötajaid tervisemuredest julgemalt rääkima.
• Vaata järele: Konverents Küberkiusamise peatamine on meie kõigi asi

Telli uudiskiri

Juba 18. korda toimuvat rahvastikupõhist küsitlusuuringut viiakse läbi igal paarisaastal ning see on tänaseks kõige kauem järjepidevalt toimuv terviseuuring Eestis. Kogutud andmed on vajalikud riikliku statistika tarvis ning leiavad rohket kasutust ka õppe- ja teadustöös.

„Tervisekäitumise uuringu andmetel on väga suur roll erinevate ennetustegevuste kavandamisel ning seni tehtu tulemuslikkuse hindamisel. Suurim väärtus seisneb just uuringu regulaarsuses ning andmete pikas aegreas – nii saame võrrelda rahvastiku tervisega seotud näitajate muutust tänaseks enam kui 30 aasta vältel ja mõtestada seda nii tervispoliitika meetmete kui laiema ühiskondliku muutuse kontekstis“ sõnas uuringut juhtiv TAI vanemteadur Rainer Reile.

Uuringusse kaasatakse juhuvaliku alusel 5000 Eesti elanikku vanuses 16–64 eluaastat ja uuringu valimisse sattunutele saadetakse lähiajal uuringu küsimustik kas e-posti teel või tavapostiga. Uuringus osalemine on vabatahtlik. Rohkearvuline osavõtt on aga oluline, et tagada tulemuste esinduslikkus. Küsimustiku täitmiseks kuluv 20–40 minutit pakub võimalust oma tervisele ja eluviisile tähelepanu pöörata ning ühtlasi panustada rahvastiku terviseseisundi ja tervisekäitumise kirjeldamiseks vajalike andmete kogumisse. Seega palub Tervise Arengu Instituut uuringukutse saanud inimestel leida võimalus küsimustiku täitmiseks.

Uuringus kogutud andmeid avaldatakse vaid üldistatud kujul ning uuringu läbiviimisel järgitakse kõiki andmekaitse ja hea teadustava põhimõtteid. Uuring on kooskõlastatud TAI inimuuringute eetikakomiteega. Algava uuringu koondtulemused selguvad 2025. aasta kevadel. Seni leiab tervisekäitumise uuringu tulemusi nii Rahvastiku tervise aastaraamatust, eelmise uuringu kogumikust kui TAI Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasist.

2022. aastal ellu viidud uuringu kohaselt on esimese, neljanda ja seitsmenda klassi õpilastest 31% liigse kehakaaluga. Seejuures näitas uuring jätkuvalt muret tekitavat suundumust, et esimestel kooliaastatel ülekaaluliste ja tugevalt ülekaaluliste ehk rasvunud õpilaste hulk suureneb.

„Uuringu tulemused näitavad, et Eesti õpilastest on liigse kehakaaluga iga kolmas poiss ja iga neljas tüdruk. Liigse kehakaaluga õpilaste osatähtsus on suurenenud peamiselt rasvunud õpilaste osatähtsuse suurenemise tõttu,“ tõdes uuringu elluviija, TAI juhtivteadur Eha Nurk. Kui 2016. aastal oli rasvunud esimese klassi õpilasi 10%, siis 2022. aastaks oli rasvunute osatähtsus tõusnud 12%-le. Neljandas klassis on rasvunud õpilaste osatähtsus 2019. ja 2022. aasta võrdluses samuti suurenenud 12%-lt 14%-le.

Arvestades rasvunud õpilastele juurde ka ülekaalulised, on liigse kehakaaluga õpilasi esimeses klassis 28% ja neljandas klassis 34%. Seitsmenda klassi õpilasi uuriti 2022. aastal esimest korda ja nende seas oli olukord tulenevalt ealistest iseärasustest kiire kasvu perioodil pisut parem – liigse kehakaaluga oli 29% õpilastest ja nende hulgas 11% õpilastest rasvunud. Vanusest olenemata on liigne kehakaal rohkem levinud poiste kui tüdrukute seas, seda peamiselt erinevusest rasvunute osatähtsuses: iga seitsmes poiss (15%) ja üheksas (9%) tüdruk on rasvunud.

Ülekaalulisuse ja rasvumise põhjustajaid on palju – seda mõjutab keskkond, kus me elame, sealhulgas lihtsasti kättesaadav ja soodne energiatihe ja toitainevaene toit ning magustatud jookide ja alkoholi tarbimine. Aga ka kasinad liikumisharjumused, liigne meelelahutuslike elektroonikaseadmete kasutus ja vähene uneaeg.

Tartu Ülikooli rahvatervishoiu kaasprofessor Taavi Tillmanni sõnul on kujunenud rasvumisest kogu maailmas üha kasvav epideemia. „Üksikud riigid, kes on suutnud rasvumist pidurdada, on seda saavutanud toidukeskkonna tervislikumaks muutmisega, näiteks suhkru tarbimise piiramisega riikliike meetodeid kasutades ja samas tervislikke toiduvalikuid soodustades,“ ütles Taavi Tillmann. „Kas pole kummaline, kuidas just lastele, kellel on niigi madal enesekontroll ja võimekus ohtu mõista, reklaamitakse aktiivselt komme ja limonaadi? Selleks, et kaitsta järgmist põlvkonda meie vigade eest, võiks selliste toodete reklaami piirata, sarnaselt näiteks alkoholi ja tubaka reklaami piiramisele.“

Maakondlikus võrdluses esineb liigse kehakaaluga õpilaste osatähtsuses märgatavaid erinevusi. Rohkem on liigse kehakaaluga lapsi Lääne- ja Kesk-Eestis. Elukoha järgi oli kõige enam ülekaalulisi ja rasvunud õpilasi maal elavate laste seas (olenevalt vanusest 30–39%), väikelinnalistes ja linnalistes asulates oli neid 26–33%. Vanusest olenemata on ülekaaluliste ja rasvunud laste osatähtsus väikseim Harjumaal, ja ka Tartumaal on olukord võrreldes ülejäänud Eestiga pisut parem.

Rasvumise teadvustamise päeva (ingl k World Obesity Day) eesmärk on parandada ühiskonnas teadlikkust rasvumisest kui süvenevast globaalsest probleemist. Rasvumine on krooniline haigus, mis on omakorda riskiteguriks mitmesugustele teistele terviseprobleemidele ja haigustele nagu vähk, südamehaigused, diabeet, viljatus, aga ka depressioon. Seosed rasvumise ja vaimse tervise probleemide vahel on sageli alahinnatud.

TAI korraldatud õpilaste kasvu uuringus mõõdeti esimese, neljanda ja seitsmenda klassi õpilasi ning selles osales ligi 18 000 last 203 koolist. Eesti õpilaste kasvu uuringut tehakse Maailma Terviseorganisatsiooni egiidi all enamikus Euroopa riikides. Esimene laste rasvumise seireandmete kogumise voor toimus 2007/2008. õppeaastal, Eesti liitus 2015/2016. õppeaastal. Praeguseks on uuringus osalenud enam kui 300 000 last 40 riigist.

Alkoholi tarvitamine on seotud teadaolevalt enam kui 200 erineva haigusseisundiga ning on vigastuste ja enneaegsete surmade sagedaseks põhjuseks (1). Eestis sureb alkoholi tarvitamisest põhjustatud haigustesse ligikaudu 500 inimest aastas – ja alkoholisuremus on viimasel paaril aastal oluliselt kasvanud. Kui veel 2018. a Eestis registreeriti alla 500 surmajuhu (495), siis 2022. aastal juba 753 surma (2).

14–18-aastastest noortest 72% on proovinud elu jooksul alkoholi ning 43% on end vähemalt korra purju joonud. Alkoholi tarvitanud noored proovisid alkoholi esimest korda keskmiselt 12-aastaselt ning jõid purju keskmiselt 14-aastaselt. (3) Õpilased, kes on tarvitanud alkoholi, on oluliselt sagedamini tarvitanud tubaka- ja nikotiinitooteid, aga ka narkootilisi aineid, millest sagedasemad on kanep ja stimulandid (ecstasy, amfetamiin, kokaiin). (4,5)

Kõik legaalne ei pea olema eelistatud seisus

Vaatamata asjaolule, et alkohol kui toidugrupp on legaalselt käideldav, peab reklaamiseadus arvestama tõsiasja, et alkohol on kantserogeenne, organismile mürgine, psühhoaktiivne ja sõltuvust tekitav aine. Arvestades alkoholi tõendatud negatiivseid mõjusid nii üksikisikutele kui ka kogu ühiskonnale, on TAI seisukohal, et igasugune alkoholi tarbimist soodustav tegevus peaks olema keelatud.

Oleme nõus reklaamiseaduse väljatöötamiskavatsuse dokumendis (VTK) välja toodud seisukohaga, et alaealiste kaitseks on vaja tulevikukindlat lähenemist ning praegustest piirangutest ei piisa, et alkoholireklaam alaealisteni ei jõuaks. Kuivõrd reklaam on oma olemuselt teenuse või toote müügi suurendamisele suunatud ning ei saa kunagi olla neutraalne, siis pooldab TAI alkoholi reklaami keelustamist.

Pooldame õigusselguse loomist ning järelevalve tõhustamist. Kindlasti ei toeta TAI mõtet anda kontroll alkoholireklaami järelevalve üle reklaamitootjatele ehk eneseregulatsiooni. Juhime tähelepanu, et reklaamiseaduse muutmise aruteludesse ei olnud kaasatud paljusid huvigruppe, kelle tööd mõjutab otseselt alkoholimüügi suurendamine (näiteks Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, vaimse tervise spetsialistid, sotsiaaltöö- ja lastekaitse spetsialistide esindajad, sõltuvusprobleemidega inimeste esindajad, näiteks AA esindaja). Peaasjalikult oli töörühma kaasatud alkoholimüügist ja alkoholireklaamist kasu teenivaid osapooli ning tervisevaldkonna esindajate seisukohad selles piisavalt ei kajastu.

Elanikkonna terviseharituse tõstmiseks ning teadus- ja tõenduspõhise ennetustegevuse elluviimiseks on riigil teised, asjakohasemad hoovad ja võimalused kui alkoholitööstuse kaasamine. TAI ei nõustu VTK-s väljatoodud seisukohaga, et riigil puudub plaan, kuidas inimesi tervislikemate valikute poole suunata.

Alkoholi reklaamimise mõju uuringud põhinevad teaduskirjandusel

Alkoholireklaami mõju lastele ja noortele on otsene: see suurendab alkoholi tarbimise tõenäosust ja alkoholi tarvitamisega alustatakse varem (6,7,8, 9, 10). Alkoholiraklaam avaldab mõju ka juba alkoholi liigtarvitavatele inimestele – see sihtrühm on neile oluliselt vastuvõtlikum (11,12). Mida suuremas koguses inimene alkoholi tarbib, seda rohkem märkab ta ka alkoholiga seotud stiimuleid, mis omakorda suurendavad himu ja soovi tarbida (13,14). Alkoholiga seotud stiimulitega kokkupuude suurendab tagasilanguse riski nende sõltuvushäirega inimeste seas, kes on alkoholi joomisest juba loobunud (15).

Alkoholireklaam ei mõjuta üksnes haavatavaid sihtgruppe, vaid ka täisealisi. 2016. aastal avaldatud meta-analüüsi põhjal suurenes alkoholireklaami nägemise järel alkoholi tarvitamine meestel ca 1,6 ja naistel ca 1 alkoholiühiku võrra (16). Tervisele ohutut alkoholitarvitamist ei ole olemas. Uuemad teadustulemused on näidanud, et vähki haigestumise risk hakkab kasvama juba esimesest alkohoolsest joogist. See tähendab, et alkoholi tarbimise tase, mis minimeerib kahju tervisenäitajate lõikes, on null standardset alkohoolset jooki nädalas.(17) See 2018. aastal teadusartiklina avaldatud murranguline uuring rahvatervishoius muudab oluliselt alkoholi “mõõduka” tarvitamise senist käsitlust. Ka mõõdukas alkoholitarvitamine on seotud vähi riskiga: 13.3% kõigist alkoholiga seotud vähijuhtudest Euroopa Liidus on seotud madalal tasemel* alkoholitarvitamisega (18).

Alkohol on seotud seitsme erineva vähiga (19). Vähendades alkoholitarvitamist populatsioonis, on võimalik ennetada vähki haigestumist.

Elanike hoiakud alkoholireklaami osas on kõnekad

50% Eesti inimestest arvab, et alkoholireklaami peaks kindlasti veelgi piirama. Seejuures 40% arvab, et alkoholi reklaam tuleks ära keelata. (20) Enamus inimesi arvab ka, et alkoholi reklaamimine veebikanalites peaks olema täielikult keelatud (nii arvab 82% mittetarvitajatest, 74% madala riski piires tarvitajatest ja 60% liigtarvitajatest) (21).

Erinevaid riike, meetmeid, ajaperioode jm tegureid arvestades on uuringutes (nt (22)) korduvat kinnitust leidnud, et alkoholi hinna tõstmine (läbi maksude), füüsilise kättesaadavuse piiramine ning alkoholireklaami keelustamine aitavad oluliselt vähendada nii alkoholi tarbimist kui ka sellest põhjustatud tervisekahju. Alkoholist tingitud tervisekahjud ohustavad kõiki alkoholitarbijaid, mitte vaid liigtarbijaid. Arvestades, et igasugusel tasemel alkoholitarvitamine on ohuks rahvastiku tervisele, on oluline võtta tarvitusele kogu elanikkonnale suunatud meetmeid ja mitte lähtuda ainult haavatavatest sihtgruppidest (18).

Alkoholi reklaami ja turunduse täielik keelamine või tugev piiramine on üks WHO kolmest „best buys“ poliitikasoovitusest, mille eesmärk on vähendada alkoholist tulenevat kahju. Eestis kehtivaid alkoholi reklaamimise piiranguid ning nõudeid on WHO ja teadlaste poolt esile tõstetud, sest need on tõenduspõhised ja seaduses tuuakse välja, mida reklaamis näidata tohib, mitte mis on keelatud.

Eneseregulatsiooni rakendamise kogemused on osutunud ebatõhusateks

Alkoholi reklaami eneseregulatsiooni rakendamine Brasiilias, Ühendkuningriigis, Ameerika Ühendriikides ja Austraalias ei täida rahvatervishoiu eesmärke ning ei ole sobiv viis haavatava elanikkonna kaitsmiseks (23,24). Mitmed uuringud toovad välja, et ainult eneseregulatsioonile keskendumine alkoholi turunduses ei ole tõhus, sest rahvatervishoiu eesmärgid on vastuolus alkoholi tööstuse eesmärkidega (25). Võttes arvesse eelnevat ning pidades silmas VTK eesmärki lihtsustada järelevalve tegemist, on Tervise Arengu Instituudi ettepanekud järgmised:

• Inimeste tervise kaitse tagamiseks ja rahvatervishoiu eesmärkide täitmiseks tuleb alkoholireklaami reguleerimisel võtta eesmärgiks negatiivse mõju eest kaitsta kogu elanikkonda, mitte ainult haavatavaid sihtrühmi.
• Keelata alkoholireklaam, sh alkoholi kui toidugrupi reklaam täielikult, sh internetis (välja arvatud alkoholitootja veebilehel, kus peab toote info esitlemisel säilima alkoholireklaami neutraalsuse nõue ja mis peab sisaldama viidet asjaolule, et alkohol on kantserogeenne aine ja võib põhjustada vähki).
• Reguleerida alkoholivabade jookide, sh alkohoolsete jookidega äravahetamiseni sarnase välimusega alkoholivabade jookide reklaam selliselt, et see ei mõjuks alkoholi reklaamina.
• Kasutada tarvitaja suunamisel tervislikumate või keskkonnateadlikumate valikute poole mitte reklaami, vaid pakendit ja sellel olevat infot, mis kõnetab otse sihtgruppi ehk alkoholitarvitajat.

Annika Veimer

TAI direktor

* Madala riski piir – nädalapõhine alkoholi tarvitamise kogus tervele täiskasvanud inimesele, mille ületamisel kasvavad hüppeliselt alkoholi tarvitamisega kaasnevad terviseriskid. Kokkuleppeline madala riski piir Eestis on nädalas 7 ühikut naistele ning 14 ühikut meestele.

Kasutatud allikad

1. World Health Organization. Global strategy to reduce the harmful use of alcohol. 2010.
2. TAI Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas. SD40: Surmad alkoholi tarvitamisest põhjustatud haigustesse soo ja maakonna järgi. PxWeb (tai.ee)
3. Lõhmus L, Tamson M, Pertel T, Abel-Ollo K, Rüütel K. Eesti noorte seksuaaltervis: teadmised, hoiakud ja käitumine. 2021. aasta uuringu aruanne. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2023
4. Vorobjov S, Tamson M. Uimastite tarvitamine koolinoorte seas: tubakatoodete, alkoholi ja  narkootiliste ainete tarvitamine Eesti 15–16-aastaste õpilaste seas. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2020
5. Oja L, Piksööt J, Haav A, jt. Eesti kooliõpilaste tervisekäitumine. 2021/2022. õppeaasta uuringu raport. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2023
6. Smith, L.A., Foxcroft, D.R. (2009). The effect of alcohol advertising, marketing and portrayal on drinking behaviour in young people: systematic review of prospective cohort studies. BMC Pub Health, 9(51). doi:10.1186/1471-2458-9-51
7. Bryden, A., Roberts, B., McKee, M., et al. (2012). A systematic review of the influence on alcohol use of community level availability and marketing of alcohol. Health & Place, 18(2). doi:10.1016/j.healthplace.2011.11.003
8. Jernigan, D.H., Noel, J., Landon, J., et al. (2017). Alcohol marketing and youth consumption: A systematic review of longitudinal studies published since 2008. Addiction, 112(S1), 7-20. doi:10.1111/add.13591
9. Saffer H., Dave D., Grossman M. A. (2015). Behavioral Economic Model of Alcohol Advertising and Price. Health Econ, 25: 816–28. doi:10.1002/hec.3186
10. Ross C.S. (2014). Social and Familial Risk Factors for Alcohol Initiation and Affective Response to Marijuana Use. Boston University School of Public Health, Department of Epidemiology.
11. Babor, T. F., Robaina, K., Noel, J.K., et al. (2017). Vulnerability to alcohol-related problems: a policy brief with implications for the regulation of alcohol marketing. Addiction, 112, 94-101. doi:10.1111/add.13626
12. Langley, T., Leonardi-Bee, J., Barker, A., et al. (2022). The effect of alcohol marketing on people with, or at risk of, an alcohol problem: A rapid review. European Journal of Public Health, 32. https://doi.org/10.1093/eurpub/ckac131.327
13. Field, M., Cox, W. M. (2008). Attentional bias in addictive behaviors: A review of its development, causes, and consequences. Drug and Alcohol Dependence, 97(1–2), 1–20. doi:10.1016/j.drugalcdep.2008.03.030
14. Field, M., Duka, T., Eastwood, B. J., et al. (2007). Experimental manipulation of attentional biases in heavy drinkers: do the effects generalise? Psychopharmacology, 192(4), 593–608. doi:10.1007/s00213-007-0760-9
15. Rohsenow, D. J., Monti, P. M., Rubonis, A. V., et al. (1994). Cue reactivity as a predictor of drinking among male alcoholics. Journal of Consulting and Clinical Psychology, 62(3), 620–626. doi:10.1037/0022-006x.62.3.620
16. Stautz K, Brown KG, King SE, Shemilt I, Marteau TM. Immediate effects of alcohol marketing communications and media portrayals on consumption and cognition: a systematic review and meta-analysis of experimental studies. BMC Public Health. 2016;16(1):465.
17. GBD 2016 Alcohol Collaborators. Alcohol use and burden for 195 countries and territories, 1990-2016: a systematic analysis for the Global Burden of Disease Study 2016. Lancet 2018;392(10152):1015-1035.
18. Rovira P, Rehm J. Estimation of cancers caused by light to moderate alcohol consumption in the European Union. Eur J Public Health. 2021;31(3):591-596.
19. LoConte NK, Brewster AM, Kaur JS, Merrill JK, Alberg AJ. Alcohol and cancer: A statement of the American society of clinical oncology. J Clin Oncol 2018;36:83–93.
20. Eesti Konjuktuuriinstituut. Alkoholi turg, tarbimine ja kahjud Eestis. Aastaraamat 2023; 2023.
21. Tervise Arengu Instituut. Elanike hoiakud ja arvamused alkoholitarvitamisest; 2022.
22. Kilian, C., Lemp, J.M., Llamosas-Falcón, L. et al. (2023). Reducing alcohol use through alcohol control policies in the general population and population subgroups: a systematic review and meta-analysis. https://doi.org/10.1016/j.eclinm.2023.101996
23. Reeve, B. (2018). Regulation of Alcohol Advertising in Australia: Does the Abac Scheme Adequately Protect Young People from Marketing of Alcoholic Beverages? QUT Law Review, 18(1), 96. doi:10.5204/qutlr.v18i1.738
24. Noel, J. A., Babor, T. F., Robaina, K. (2017). Industry self-regulation of alcohol marketing: a systematic review of content and exposure research. Addiction, 112, 28–50. doi:10.1111/add.13410
25. Carah, N., Brodmerkel, S. (2021). Alcohol marketing in the era of digital media platforms. Journal of Studies on Alcohol and Drugs, 82(1), 18-27. doi:10.15288/jsad.2021.82.18

Mõju uurimine peaks olema ennetustöö kavandamise ja elluviimise loomulik osa 

Selleks, et saaksime olla kindlad ennetustegevuste positiivses mõjus ja ressursside õigustatud kasutamises, peab nendega kaasas käima ka nende uurimine. Ennetustegevuse tõendatuse taseme hindamine aitab mõista, kuidas tegevust tõenduspõhisuse arengujoonel* edasi arendada, sh mida tuleks uurida lisaks ja mida elluviimisel arvesse võtta. 

Ennetuse teadusnõukogu on praeguseks hinnanud 17 ennetustegevuse tõendatust. Nende hulka jõudsid pärast nõukogu 7. veebruaril toimunud kohtumist „SPIN-programm“ ja „Hooliv klass“.

• „Hooliv klass“ – arendusjärgus ennetustegevus

Hooliva klassi eesmärk on muuta klassikeskkond turvalisemaks, arvestavamaks ja hoolivamaks. Sihtrühm on 6.–7. klassi õpilased ja tegevust viivad ellu klassijuhataja ja tugimeeskonna liikmed, kvalifitseeritud noortekoolitajad ja nõustajad. 

• „SPIN-programm“ – hea kasutusvalmidusega ennetustegevus 

SPIN-programmi eesmärk on aidata ebaturvalistes oludes elavatel, vähemate võimalustega või huvitegevusega mittehõivatud noortel kasutada aega sisukalt, arendada noorte sotsiaalseid ja enesejuhtimise oskusi ning muuta kohalik kogukond sidusamaks ja turvalisemaks. Sihtrühm on 10–18-aastased noored ja tegevust viivad ellu täiendusõppe läbinud jalgpallitreenerid ning eluoskuste treenerid, keda toetavad mentorid.

Ennetuse teadusnõukogu kaudu luuakse otsustajatele ja tegevuste elluviijatele ülevaade Eestis kasutatavate ennetustegevuste sisust ja mõjust.  

Hinnatud ennetustegevuste kohta koostatakse ülevaated, milles antakse soovitused, mida peab arvesse võtma, kui tahetakse tegevust ellu viia ja mida tasub edasi uurida. Kõigi hindamise läbinud ennetustegevuse infolehed on kättesaadavad  TAI kodulehel. 

Kui tead ennetustegevust, mis võiks edaspidi hindamisprotsessi läbida, anna palun neist teada, klikkides ettepanekute vormil.

* Ennetuse teadusnõukogu tugineb ennetustegevuste tõendatuse taseme hindamisel varem kokku lepitud kriteeriumidele. Ennetustegevuse tõendatuse tase ei näita kui „hea“ või „halb“ on ennetustegevus, vaid näitab nende positsiooni tõenduspõhisuse arengujoonel. Tõendatuse tasemeid on loodud raamistiku alusel viis – mida kõrgem tase, seda kindlamad saame olla, et tegevus annab soovitud tulemuse. 

Karin Streimann, TAI valdkonnaülese ennetuse valdkonna juht 

(1/2024) ajakirjale on kirjutanud eessõna arengunõustaja ja õppejõud Anu Aunapuu.

Eetika ja põhimõtted

Aasta sotsiaaltöötaja, Rakvere linnavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Kersti Suun-Deket võrdleb persooniloos sotsiaaltööd rätsepaülikonna õmblemisega: esikohal on individuaalsus ja inimlikkus.

Numbris saab lugeda kahte artiklit sel aastal Eestis sotsiaaltöö assotsiatsiooni eestvedamisel valmivast eetikakäsiraamatust.

• Sotsiaaltöö uurija Airi Mitendorf selgitab, mida tähendab enesemääramisõigus ja kuidas saab sotsiaaltöötaja edendada igaühe õigust otsustada oma eluga seotud küsimuste üle.
• Tallinna ülikooli sotsiaaltöö lektor Reeli Sirotkina analüüsib rollide tähendust sotsiaaltöös ning vastakate ootustega ja mitme rolli ühitamisega toimetulekut.

Mõtteid oma tööst ja selle väärtustest jagab Tartu Ülikooli kliinikumi sõltuvushäirete keskuse sotsiaaltöötaja Eerika Luukas.

Mare Torm ja Taimi Tulva koostasid arhiivimaterjalide põhjal loo omaaegsest emade- ja lastekaitse ning naisliikumise edendajast Ella Kirsipuust, kelle seisukohad pakuvad huvi ka tänapäeval.

Korraldus

• Elen Preimann (sotsiaalministeerium) annab teada, mis on olnud ja mis ootab ees erihoolekandes.
• Anneliis Arm kirjutab Riigikontrolli auditi põhjal tehtud järeldustest ja ettepanekutest koduteenuse paremaks korraldamiseks kohalikes omavalitsustes.
• Narva sotsiaalabiameti direktor Kristi Mürk tutvustab piirilinna sotsiaaltöö korraldust.
• Kristi Kähär ja Mari Puuram Eesti puuetega inimeste kojast juhivad tähelepanu vajadusele tagada tugiisikutele õiglased töötingimused ning parandada tualett- ja riietusruumide ligipääsetavust.

Uuringud ja analüüsid

• Hede Sinisaar (sotsiaalministeerium) annab uuringute põhjal ülevaate hinnatõusu ja teiste tegurite mõjust vaesusele ja ilmajäetusele.
• Sotsiaalpoliitika uurija Jüri Kõre artikli teises osas tuleb juttu Kesk- ja Ida-Euroopa riikide perehüvitistest ning töö ja pereelu ühitamist soodustamise meetmetest.

Käsitlused ja metoodikad

• Triin Edovald annab ülevaate tõenduse revolutsiooni neljast lainest ja tulevikusuundadest.
• Jean Perre Wilken (Utrechti rakenduskõrgkool) ja Dagmar Narusson (Tartu ülikool) tutvustavad kogemusteadmuste kasutamist kui uut perspektiivset suunda kõrghariduses.
• Katrin Tsuiman värskendab teadmisi taastumise terviklikku käsitlemist toetavast CARe metoodikast ja selle metoodilistest sammudest.
• Airiin Demir (Verge Eesti koolituskeskus) kirjeldab töövõtteid, mis võimaldavad toime tulla agressiivse käitumisega.
• Rahvatervishoiu ekspert Riina Raudne ja õpidisainer Jaanika Siiroja jagavad kogemust traumat arvestava ohvriabi arendamisest, mille käigus pöörati tähelepanu klientidelt tagasiside küsimisele.
• Eiko Tammist uuris teenustekasutajate lähedaste toetuskogukonna kujundamise võimalusi.
• Lisaks saab lugeda artikleid sotsiaalvaldkonna töötajatele arendatavast mentorlusteenusest ning töönõustamise eri liikidest sotsiaaltöös.
• 

2023. aasta oktoobris Tallinnas ja Tartus tehtud reoveeuuringud uimastite jääkide suhtes viitavad kanepi ja kokaiini tarvitamise kasvule mõlemas uuringulinnas ja amfetamiini tarvitamise kasvule Tartus. Tallinnas on amfetamiini kontsentratsioon reovees olnud aastate lõikes stabiilne. Metamfetamiini ja MDMA ehk ecstasy kontsentratsioon reovees on Tallinnas ja Tartus viimastel aastatel vähenenud. Illegaalsete uimastite näitajad reovees olid Tallinnas pisut kõrgemad kui Tartus, välja arvatud metamfetamiin, mida tuvastati küll väikeses koguses, kuid siiski rohkem kui Tallinna reovees.

Kui 2022. aastal oli Tallinnas keskmine kanepitoodete (THC-COOH) kogus reovees 1000 elaniku kohta 8639 mg, siis 2023. aastal juba 9915 mg, Tartus vastavalt 2021. aastal 4278 mg ja 2023. aastal 5492 mg. Kui kanepi kogused parema ülevaate saamiseks annusteks ümber teisendada, siis tarvitati ühes päevas Tallinnas keskmiselt 38 064 ja Tartus 4390 kanepidoosi.

„Euroopas toimuvate kanepi legaliseerimise teemaliste debattide ja mõnede  riikide seadusemuudatuste kontekstis ei ole põhjust imestada järjest suureneva huvi üle kanepi vastu. Ka Eesti väljakutseks saab tulevikus järjest kasvava kanepi tarvitamise ja selle kahjulike tagajärgedega tegelemine. Peamiseks murekohaks saab tugi ja raviteenuste kättesaadavuse tagamine nii alaealistele kui ka täiskasvanutele“, kommenteeris tulemusi TAI uimastite ja sõltuvuste osakonna narkootikumide valdkonna juht Katri Abel-Ollo.

Kokaiini tarvitamise jääkide keskmine sisaldus 1000 Tallinna elaniku kohta oli 2023. aastal 40% kõrgem kui 2022.  aastal (464 mg vs 650 mg). Tartus oli võrreldes 2021. aastaga tõusnud kokaiini tarvitamine 2,6 korda (157  mg vs 410 mg). Kokaiini tarvitamise näitaja oli nii Tallinnas kui ka Tartus kõrgeim laupäeval vastu pühapäeva (07.−08.10), mil tarvitatav kogus 1000 elaniku kohta päevas oli Tallinnas 1320 mg (Tallinna peale kokku 6336 doosi) ja Tartus 814 mg (Tartu peale kokku 810 doosi).

„Kokaiini kiire levik Euroopas on tingitud mitmest asjaolust, kus oma osa mängib parem kättesaadavus, aastatega vähenenud hind ja kõrge puhtusaste“, selgitas Abel-Ollo. Ta lisas, et kokaiin on kergesti sõltuvust tekitav aine, mille pidev tarvitamine tähendab oodatud mõju saavutamiseks järjest suuremat kogust. Kokaiinisõltuvusega kaasneb mitmesuguseid füsioloogilisi ja vaimse tervise probleeme, mis seab Euroopa tervishoiusüsteemi tugeva surve alla.

MDMA kontsentratsioon reovees on viimastel uuringuaastatel olnud suhteliselt väike. Viimase kahe aasta uuringud on näidanud, et keskmine päevane tarvitatav kogus 1000 elaniku kohta on 40 mg juures. Nii Tallinnas kui ka Tartus oli MDMA kontsentratsioon reovees suurim laupäeval vastu pühapäeva (07.−08.10), tööpäevadel oli MDMA tarvitamine väiksem kui üks doos 1000 elaniku kohta. See viitab MDMA tarvitamisele enamasti meelelahutuslikus kontekstis.

Amfetamiini kontsentratsioon reovees on viimastel aastatel Tallinnas püsinud stabiilsena, keskmiselt 350 mg 1000 elaniku kohta päevas. Tartus oli võrreldes 2021. aastaga amfetamiini tarvitamine kasvanud (keskmiselt 339 mg 1000 elaniku kohta päevas vs 250 mg). „Amfetamiin on uimasti, millel on Eestis tarvitajaid nii uimasteid süstivate inimeste kui ka muul viisil tarvitajate hulgas. Igapäevastele tarvitajatele ja sõltuvuses olevate inimeste tarvitatud kogustele lisanduvad puhkepäevadel reovette ka meelelahutuslikul eesmärgil tarvitatavad kogused“, lisas Abel-Ollo.

Uutest psühhoaktiivsetest ainetest leiti 2023. aasta uuringus α-PVP-d (alfa-pürrolidinovalerofenoon). Sünteetiline katinoon, α-PVP, on Eesti uimastiturul kättesaadav olnud alates 2017.−2018. aastast. Uute ainetena leiti Tallinna reoveest ka üliohtlikku sünteetilist opioidi protonitaseeni ja taimse uimasti mitragüniini jälgi. Tartu reovees oli uutest ainetest samuti α-PVP ja mitragüniini tarvitamise jälgi. „Nitaseenide leid reoveest kinnitab reoveeuuringu metoodika võimekust tabada uimastiturul levivaid uusi ohtlikke trende“, selgitas Abel-Ollo.

Varasemate aastate reoveeuuringud on suuremates uuringulinnades näidanud nädalavahetusel uimastite tarvitamise kasvutrendi. Ka 2023. aasta Tallinna analüüsi tulemustest võib näha nädalavahetusel nn  meelelahutuse otstarbel tarvitatavate narkootikumide (amfetamiin, MDMA, kokaiin) tõusutrendi.

„Järjest kasvav uimastite tarvitamine meelelahutuslikul eesmärgil ja ka mitmete uimastite segatarvitamine on tinginud vajaduse aina enam tegeleda ööelu kontekstis uimastitarvitamise kahjude vähendamise tegevustega. Selliste tegevuste eesmärk on ennetada ja vähendada nii alkoholi kui ka narkootikumide tarvitamisest tulenevaid kahjusid ööklubides, muusikaüritustel ja festivalidel ning suurendada inimeste teadlikkust uimastite ohtudest, pakkudes sealjuures usaldusväärset tuge kedagi hukka mõistmata“, kommenteeris Abel-Ollo.

Tallinna ja Tartu reovee 2023. aasta uuring viidi ellu 03.10.–10.10.2023. Mõlema piirkonna reoveest analüüsiti eelkõige narkootikumide, alkoholi ja tubaka metaboolseid ehk läbi ainevahetuse tekkivaid jääke (organismi läbimata jäägid tulemust ei mõjuta). Amfetamiini, metamfetamiini ja MDMA puhul analüüsiti puhta aine sisaldust reovees, mitte metaboolseid jääke (võib sisaldada ka organismi läbimata jääke).

Uimastijääkide leidude reoveeuuringu koordinaator, algataja ja rahastaja on Tervise Arengu Instituut (TAI). Uuringu koostööpartneriteks veeproovide kogumisel olid AS Tallinna Vesi ja Tartu Veevärk AS. Reoveeproovide analüüsimudeli väljatöötamisel ja analüüsi tegemisel on TAI koostööpartner Eesti Kohtuekspertiisi Instituut (EKEI).

Uuringu kokkuvõte on kättesaadav TAI veebilehel.

Narkootikumide, nendega seotud riskide ning tarvitajatele ning nende lähedastele suunatud abivõimaluste kohta leiab täpsemat infot narko.ee veebilehelt.

Narkootikumidega  seotud küsimuste ja muredega saab pöörduda narko.ee tugiliinile:

• helistades lühinumbril 1747 või +372 641 4100
• saates e-posti aadressil 1747@narko.ee
• kirjutades narko.ee veebilehe vestlusrakenduses

Eestis on üha enam eakaid, kes sattuvad hoolekandeasutustesse dementsussündroomiga. See diagnoos on keeruline nii dementsusega inimese, tema lähedaste kui ka hoolekandeasutuste töötajate jaoks. 2018. aastast korraldab Tervise Arengu Instituut Euroopa Sotsiaalfondi TAT „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused” meetme raames hoolekandeasutuste sisekoolitajate dementsuseteemalist arenguprogrammi, et pakkuda asutustele tuge tööks dementsusega inimestega.

Arenguprogrammi tegevused on:

• 10 mooduliga dementsuseteemaline sisekoolitaja koolitus;
• mentorlusprogramm;
• võrgustikukohtumised;
• kevad- ja suvekool.

Hoolekandeasutuste dementsuseteemaline sisekoolitajate koolitusprogramm

Programm koosneb 10 moodulist, kokku 160 akadeemilist tundi, millest kontaktõpe ja iseseisev töö jagunesid võrdselt. Käsitletavad teemad on dementsusespetsiifilised ja õpetamisel on rõhuasetus teoreetilise ja praktilise õppe sidususel, et osalejad saaksid võimalikult palju tuge dementsusega inimestega töötamisel. Koolituse läbinud õppija oskab hoolekandeasutuses dementsuseteemalisi sisekoolitusi ellu viia ja tal on teadmised, kuidas pakkuda hoolekandeasutustes dementsuse valdkonnas kvaliteetset ning jätkusuutlikku teenust. Koolitusprogrammil on kaks suunda: koolitada kestlikud sisekoolitajad ja muuta dementseteemalisi hoiakuid, mis toetaksid hoolekandeasutustest teenuse kvaliteedi parandamist. Koolitused toimuvad kahes õpperühmas Tallinnas ja Tartus. 2023 seisuga on programmi läbinud 139 töötajat 59 sotsiaalala asutusest.

Lisategevusedki on suureks toeks

Koostöös Dementsuse Kompetentsikeskusega (DKK) on alates 2022. aastat koolitusprogrammis osalevatele hoolekandeasutustele mentorlusprogramm, mille eesmärk on toetada teenuseosutajaid dementsusega seotud küsimuste lahendamisel ja koolitusmoodulites õpitu rakendamisel. DKK mentorid juhendasid juhendavad hoolekandeasutusi. Toimuvad neli koostöökohtumist aprillist novembrini, mille käigus arutatakse keerulisemaid olukordi ja toetatakse üksteist ühise analüüsi ning parimate lahenduste otsimisega. Programmi lõpus koostab kompetentsikeskus asutustele ülevaate nende olukorra kohta programmi alguses ja lõpus. 2023 seisuga on mentorlusprogrammi läbinud kokku 22 hoolekandeasutust.

Igal aastal korraldatakse suvekool, kus osalevad koolitusprogrammi läbinud sisekoolitajad aastast 2018. 2023. aastal oli suvekooli teemaks „Kuidas viia läbi meeldejääv ja mõjus sisekoolitus“.

2023. aastal korraldati kevadkool. TAI ja DKK üheskoos ette valmistatud kevadkooli teemaks oli „Kuidas tõsta asutuse töötajate motivatsiooni, luua eeldusi tulemuslikumaks koostööks, et igaüks saaks anda endast parima?“ Kevadkool oli suunatud sisekoolitajatele dementsuse teemal, kes on varasemalt läbinud TAI koolitusprogrammi. Kevadkool toimus seekord kaasamise teemal ja tulemuseks moodustati dementsussõbralikuks pürgivate hoolekandeasutuste seas võrgustik. Võrgustik hakkab töötama selle nimel, et  hoolekandeasutused jagaksid ühesuguseid dementsussõbralikke väärtusi ja hooldustöötajatel oleks ühiskonnas positiivne kuvand ning seda ametit väärtustatakse ja hoolekandeasutuste töö kvaliteeti toetab parimate praktikate ja kogemuste jagamine.

Korraldati 8 võrgustikukohtumist Tartus ja Tallinnas. Võrgustikuliikmed on aastatel 2018–2023 koolitusprogrammis osalenud sisekoolitajad ja nende kolleegid. Kokku osales kohtumistel 121 võrgustikuliiget. Võrgustikukohtumiste teemad olid: „Kuidas suhelda meediaga“, „Multikultuurse töökeskkonna eripärad“, „Kuidas sisekoolitustel teabeallikatele viidata“, „Võrgustiku kestlikkus ja koostööpartnerite kaasamine“.

Võrgustikukohtumistele loodi toetuseks ja kontaktide ning parimate praktikate vahetamiseks Facebookis „Ühiskodu“ grupp, kus on 54 liiget. Grupis jagatakse sisekoolitusmaterjale ja dementsusevaldkonda puudutavat infot ning asutuste parimaid praktikaid. Võrgustikukohtumiste tulemusena sai selgeks, et multikultuurne töökeskkond ja teabeallikatele viitamine vajab laiemat käsitlemist.

Seetõttu koostati 3 taskuhäälingut: „Multikultuurse töökeskkonna eripärad“, „Tööriistakast erineva tausta ja hoiakutega klientide ja kolleegidega töötamiseks“ ja „Plagiaadi tuvastamine ja korrektne viitamine koolitusmaterjalide koostamisel“. Valmis ka taskuhäälingu liteeritud versioon koos toetavate mõtteharjutuste küsimustega, et taskuhäälingut saaks kasutada sisekoolitustel. Koolitusinfo tai.ee veebilehel.

2023. aastal valmis „Hoolekandeasutuste sisekoolitajate dementsusteemalise koolitusprogrammi tulemuslikkuse hindamine 2018–2023“ uuringu raport.

Uuringu tulemustest lähtuvalt tehti järgmisel aastal koolitusprogrammi parandamiseks muudatusi. Lühikokkuvõttena võib välja tuua, et uuringus osalejad jäid koolitusega väga rahule ja hindasid koolituse nii oma ootustele kui ka vajadustele kohaseks (hinnangud seotud väidetele >4,7 palli 5-palli skaalal).

Vastajad leidsid, et kõige enam paranes oskus saavutada dementsusega kliendiga paremat kontakti, mõisteti paremini dementsussündroomi olemust; neid oskusi ja teadmisi rakendati igapäevatöös ja muutusid hoiakud ja suhtumine. Toimusid reaalsed muutused asutuse töökorralduses ja kohandati ruume, suuremat tähelepanu hakati pöörama kliendi tausta tundmisele ja eetikale ning suurenes uute töötajate juhendamine dementsuse teemal. Arendusettepanekutest toodi välja veelgi suuremat rõhuasetust andragoogika aspektidele koolituses, sest paljud osalejad õppisid nii dementsuse valdkonda tundma kui ka samal ajal teisi koolitama. Välja toodi ka vajadust toetada senisest enam koolitusi ellu viivaid dementsuse ekspertidest koolitajaid andragoogika suunal.

Triinu Tikas ja Kersti Peterson, TAI koolitusosakond

Vähk ja muud mittenakkushaigused on märkimisväärne väljakutse rahvatervishoiule ohustades enam kui kolmveerandit inimestest. Ehkki nende haiguste riskitegurid nagu ebatervislik toitumine, suitsetamine, alkoholi tarbimine ja vähene liikumine on hästi teada, jätkub neist tingitud ühiskondlike ja majanduslike kulude kasv. Ainuüksi Euroopa Liidus kulub igal aastal mittenakkushaigustest tingitud tervishoiukuludeks 115 miljardit eurot. Need näitajad, millele lisanduvad haigustega kaasnevad inimlikud kannatused rõhutavad tungivat vajadust kooskõlastatud tegevuseks.

Norra juhitud ja enam kui 100 partnerasutust kaasava ühistegevuse eesmärk on tegeleda mittenakkushaiguste ja nende riskiteguritega nii üksikisiku kui ka ühiskonna tasandil. Projekt toetab haiguskoormuse vähendamisele suunatud strateegiaid ja poliitikaid, sh parandades liikmesriikide ühist võimekust kavandada ja viia ellu ennetustegevusi nii riiklikul, piirkondlikul kui kohalikul tasandil. Samuti aitab ühistegevus täiustada andmeid ja seiresüsteeme mittenakkushaiguste ning nende levinumate riskitegurite kohta ning vähendada sotsiaalset ebavõrdsust nende haiguste esinemises. Algatus aitab kaasata ja toetada ennetusvaldkonna võtmeisikuid, sh kõigi valitsustasandite otsustajaid, kodanikuühiskonna organisatsioone, spetsialiste, elanikkonda ja patsientide rühmi, et hõlbustada koostööd ja ühiseid jõupingutusi.

Linda Granlund, projekti üldkoordinaator (Norra Tervisedirektoraat) tõstab esile, et alanud ühistegevus tähistab olulist paradigma muutust suunates 20% tervishoiueelarvest ennetusele ja sümboliseerides seeläbi Euroopa muutuvat lähenemist tervisele. Vaatamata kogu oma mitmekesisusele seisab Euroopa silmitsi sarnaste väljakutsetega olgu selleks muutused rahvastikus või hiljutine COVID-19 pandeemia. Projekti teaduskoordinaator, professor Knut-Inge Klepp (Norra Rahvatervishoiu Instituut) rõhutab ühtse lähenemisviisi vajadust ja piiriülese koostöö olulisust tervisekriiside, sh mittenakkushaigustest tingitud tervisekriisi lahendamisel.  

Eestis on ühistegevuse juhtpartneriks Tervise Arengu Instituut ning projekti on kaasatud Tartu Ülikool. Eesti osaleb mitmetes ühistegevuse töölõikudes, näiteks tegevustes, mis on seotud alkoholi- ning toidu- ja toitumispoliitika kujundamisega või tervislikke valikuid soodustavate keskkondade arendamisega. Samuti panustame katseprojektidesse, et koos partneritega töötada välja uusi lahendusi muuhulgas tervisekäitumise mõjutamiseks või individuaalse haigusriski tõhusamaks mõõtmiseks.

Projektid, millega Piret hetkel tegeleb, on „Partnerlus HPV seljatamiseks“; „HPV kodutesti juurutamine emakakaelavähi sõeluuringus“ ja „Vähiravi ja -tulemite parandamine: reaalandmetele tuginev rahvastikupõhine uuring“.

Auhind omistati talle pühendumuse ja tulemusliku teadus- ja arendustöö eest vähi sõeluuringute kavandamisel, läbiviimisel ja eestvedamisel ning teadustulemuste publitseerimisel aastatel 2021-2023.

Palju õnne heale kolleegile!

Kuna Piret Veerus ise ei saanud aktusel osaleda, võttis preemia tema eest vastu kolleeg Reeli Hallik (pildil).

2023. aasta ennetustegus selgus pika kaalumise tagajärjel, rahva abiga. Kõigepealt palusid ERGO ja Postimees inimestel saata sobivate ennetustegude kandidaate, seejärel valiti neist välja üheksa eriilmelist saavutust ja pandi need jälle rahvahääletusele.

Kõige rohkem läks inimestele südamesse Tervise Arengu Instituudi «Turvalisema ööelu» projekt, mis kogus rahvahääletusel kõige enam hääli. Esikolmikusse mahtusid veel Tartu Tervishoiu Kõrgkooli projekt «Aita päästa elu!» ja Perepesad.

«Kuigi illegaalsete uimastite tarvitamine on varjatud nähtus, mille kohta on keeruline väga täpseid andmeid esitada, võib erinevate uuringute põhjal väita, et uimastite tarvitamine vabal ajal, ööelus, festivalidel, lõbutsemiseks ja lõõgastumiseks moodustab olulise osa kogu uimastitarvitamisest,» selgitas ööhaldjate projekti juht ning TAI uimastite ja sõltuvuse keskuse vanemspetsialist Mikk Oja. Seni on Eestis suurem osa uimastitega seotud tegevustest keskendunud tarvitamise ennetamisele või tarvitamisele, kuid ebaregulaarne ja ööelus toimuv meelelahutuslik uimastitarvitamine on jäänud pigem tähelepanuta.

2022. aastal hakkasid Tervise Arengu Instituut, Politsei- ja Piirivalveamet ning klubi HALL otsima lahendust küsimusele, kuidas pakkuda inimestele tuge ka meelelahutuslikus keskkonnas, et hoida inimeste tervist ja elusid. «Töötasime välja uudse lähenemisega turvalisema ööelu projekt, mille käigus tekkis ööellu uus roll – ööhaldjad,» rääkis Oja. Vabatahtlikud ööhaldjad aitavad ennetada ja vähendada uimastite tarvitamisest tingitud kahjusid, toetades pidutsejate heaolu ja tervist. Nad hoiavad silma peal, et pidutsemine oleks turvaline ning pidutsejatele pakutakse vajadusel diskreetset tuge.

«Meie eesmärgiks ei ole kaine ööelu, vaid suurem teadlikkus, kuidas pidutsemise käigus enda tervist hoida ja teisi inimesi austada. Ööelus osalevad inimesed võiksid tervelt ja turvaliselt koju jõuda,» lausus Oja, kelle sõnul on paljud ööelus esinevatest probleemidest tegelikult ennetatavad, mitte selle «loomulik» osa.

Inimesed julgevad ööhaldjate poole pöörduda

Ööhaldjate teenuse juhi Marit Oja sõnul on positiivne, et inimesed juba teavad ööhaldjaid ja nende poole julgetakse ürituste ajal üha rohkem pöörduda. «Kõige rohkem küsivad ööelus osalejad meilt infot uimastite testimise kohta, kas ja mis hetkel hakatakse seda teenusena Eestis pakkuma. Selgitamist vajavad ka erinevad uimastitega seotud müüdid. Samuti käime peol ringi ja hoiame silma peal, et kõigil oleks hea olla, vajadusel suhtleme inimesega ning pakume abi ja turgutust,» selgitas Marit Oja ja lisas, et nende eesmärk pole olla n-ö turvamees ega kedagi peolt ära saata, vaid toetada inimesi, et nad suudaksid teha nii tervislikke otsuseid, kui on parasjagu võimalik.

Aasta ennetuseteo võitja pälvib ERGO kindlustuselt 3000-eurose preemia. Auhinnaraha plaanitakse suunata tagasi ennetustegevusse.

Täname kogu turvalisema ööelu projekti tiimi ning selle TAI-poolseid eestvedajaid Aljona Kurbatovat, Mikk Oja ja Merlin Mitti (pildil)!

ERGO eestvedamisel ellu kutsutud ennetusteo konkursi eesmärk on pöörata tähelepanu ennetustegevuse ja ennetusest lähtuva mõtteviisi olulisusele ning tõsta esile inimesi ja organisatsioone, panustavad iga päev sellesse, et meie ühiskond oleks tulevikus tervem ja turvalisem.

Sel aastal osales ennetusteo konkursi lõppvoorus üheksa silmapaistvat ennetustegu (juhuslikus järjekorras): ööhaldjad ehk turvalisema ööelu projekt, esimene vaimse tervise festival «Olemise võlu», Tartu Tervishoiu Kõrgkooli projekt «Aita päästa elu», kogukondlikud ennetus- ja peretöökeskused Perepesad, turvalisema huvihariduse koolitus «Abivajava lapse märkamine», mereohutusalane koolitus «Meri ja mina ka», Ukraina laste lugemisklubi Kolo, Kehtna vabatahtlike päästjate tehtud uisuväljak, abipolitseinik Lembit Nugis, kes on siseturvalisusesse panustanud pika aja jooksul.

Möödunud aastal pälvis parima ennetusteo tiitli liikumisõpetaja Siim Tõnissoni poolt loodud sotsiaalmeediakonto Liikumismängud ja ülemöödunud aastal võitis peaauhinna puhta toidu eest võitlev sotsiaalmeedia kanal Fuudish.

Mitmed Tervise Arengu Instituudi (TAI) ellu viidud uuringud on näidanud, et sama oluline kui on tervise hoidmisel regulaarne liikumine ja mõõdukas füüsiline koormus, moodustavad medali teise külje inimese toitumisharjumused. Ehk et elukvaliteedi tõus ja ülekilode langus toimub alati liikumise ja tervisliku toitumise koosmõjul.

Viimase kahekümne aasta jooksul on ülemäärase kehakaaluga inimeste osa nii noorte kui ka täiskasvanute hulgas järk-järgult suurenenud. Ülemäärane kehakaal on seotud mitmete teguritega, kuid on suuresti seotud just tasakaalust väljas toitumise ja vähese liikumisega.

Ülemäärase kehakaaluga on iga teine täiskasvanu. Ülemäärase kehakaaluga väikelapsi on kuni 10%, kuid algkooliõpilaste hulgas on juba peaaegu iga kolmas ülekaaluline või rasvunud. Ülekaalulisus on paljude haiguste, sh südame-veresoonkonnahaiguste ja vähki haigestumuse riskiteguriks.

Siit ka murekoht: kuidas luua selline keskkond, mis soodustaks tervist toetavaid valikuid ja tervist mitte nii toetavad valikud oleksid vähem kättesaadavad? Ning see puudutab tegelikult mitmeid valdkondi – kindlasti ka seda, mida, kuskohas ja kuidas meile neid valikuid esitletakse ehk reklaamitakse.

Kuid antud juhul jääksin siiski vaid ühe momendi – magusa – juurde. Meenub nali:

„Kas tead, mis on kolm kõige hirmsamat valget surma?“

„Ei.“

„Valge viin, valge suhkur ja jääkaru!“

Kui nimetatuist viimane kõrvale jätta, võib nõustuda. Eestlaste alkoholilembus on kahjuks tõsisasi. Alkohol ei ole tavaline toidukaup. Selle tarvitamisega kaasneb ulatuslik sotsiaalne ja majanduslik kahju kogu ühiskonnale.

TAI andmetel suri 2022. aastal otseselt alkoholi liigtarvitamisest tingitud haigustesse 753 inimest, keda on 58 inimest rohkem kui sellele eelnenud aastal. Kõige rohkem elusid kaotasime alkoholi tõttu tööealiste inimeste hulgas vanuses 45–64. Otseselt alkoholist põhjustatud surmade arv suureneb juba viiendat aastat.  

Magusaga on asjalood keerulisemad, kuna erinevalt jääkarust ründab see vaiksemalt, salaja ning mõjutab organismi kikivarvul, mitte ähvardava möirgega. Ebaregulaarse toitumise ja valesti valitud taldrikureegli kõrval on üheks ülekaalulise tekke teguriks ka lisatud suhkrute kestev liigne tarvitamine. Kuna rasvumine omakorda on üheks tugevaks riskifaktoriks näiteks südame-veresoonkonnahaigustele, 2. tüüpi diabeedile, siis tuleks tegeleda kõikide rasvumist põhjustavate teguritega – sealhulgas ka lisatavate suhkrute kestva liigse tarbimisega.

Usutavasti noogutab enamus, kui neid kutsutakse mõõdukamalt tarbima ebamõistlikult lisatud suhkruid.

Suhkru odavus ja kättesaadavus on ajapikku viinud tema rohke lisamiseni paljudesse toodetesse ning kestvalt liigse tarbimiseni ka suhkruna ehk lauasuhkruna. Suhkrute, sealhulgas ka lisatavate suhkrute kestval liigsel tarbimisel on oma panus terviseriskide kujunemisse. Oluline on siinkohal mõista, et lisatavate suhkrute kestva liigse tarbimise ja terviseriskide puhul ei ole vahet, millist suhkrut liigselt tarbitakse – kas valget suhkrut, pruuni suhkrut, siirupit, sahharoosi, fruktoosi või midagi muud.

Küllap on paljud inimestest sattunud kasvõi sotsiaalmeediaski nägema kujukaid võrdlusi, kus on näitlikult ära toodud magustatud joogid koos nende kõrval kõrguva suhkrukuhjaga – need on üsna hirmutavad ning kainestavad. Olgu tegu mahlade, karastus- või piimajookidega – üks põhjuseid, miks nad meile nii maitsvad tunduvad, on nendesse lisatud suhkur. Magus ergutab hästi, kuid kui selle mõju kaob, ka uinutab ja tekitab uue tarbimisnälja.

Tegin mõned nädalad tagasi enda peal katse ja püüdsin loobuda nädalaks kõikmõeldavast suhkrust, kus aimasin seda leiduvat. Kommid, näksid, magusad joogid, valmistoidud… teisel-kolmandal päeval tundsin selgeid võõrutusnähte: energiataseme langust, teatavat meeleolu kõikumist, mõningasi keskendumisraskusi ning ennekõike meeletut igatsust mistahes magusa järele.

Tunnistan, et need nähud olid ehmatavad – olin sinnamaani arvanud, et suhkrutel pole mu üle mingisugust võimu. On, ja millist veel! Nädala lõpp oli juba väheke lahedam – oletan, et ju hakkas organism vaikselt suhkrudefitsiidiga harjuma ning kohanes sellega.

See, kui palju me enda teadmata igapäevaselt end suhkruga olema harjutanud nuumama, oli korralik häirekell kuklasagaras. Üldjuhul me ju ei uuri väga etikettidelt, palju üks või teine suhkruid sisaldavad. Või siis ka soola – kuid see on juba täiesti teine teema. Üldjuhul sööme seda, mis rohkem maitseb.

Kokkuvõtvalt – nii nagu mul tekkis mure enda osas – on see tegelikult laiem ja puudutab kõiki inimesi. Võtke palun korraks vaevaks uurida, mida me olema harjunud jooma ja sööma – ja kas nende harjumuste taga pole mitte mõne aine pikaaegsest tarvitamisest välja kujunenud teadvustamata sõltuvus? Mis sillutab omakorda tee sellesama ülekaalulisuse probleemini, millega mõtisklust alustasin.

Iga inimene saab siin end käsile võtta ja teha oma valikuid. Oleks imekena, kui sama sammu käiksid ka toidutöösturid ja seda toetaks riiklik õigusruum. Mitte kellegi kiusamiseks, vaid ikka sel eesmärgil, et rahvas püsiks tervem, mitte laisem ega kannaks endal üleüldist rasvumise ohu märki.    

Valdo Jahilo

TAI avalike suhete juht

Arvamuslugu ilmus Postimehes 16.02.2024

Edendajate võrgustiku esimene kohtumine ja kahepäevane koolitus toimus jaanuari lõpus, misjärel alustavad nad koostööd oma piirkonna lasteaedade ja koolidega. Tervise Arengu Instituudi (TAI) paikkondade tervise edendamise osakonna juht Triinu Purru selgitas, et TAI ja Tervisekassa on laste ja noorte tervise edendamisel aastaid koostööd teinud. „TAI on koordineerinud tervist edendavate koolide ehk TEK-võrgustikku ja tervist edendavate lasteaedade ehk TEL-võrgustikku, tegevusi rahastas Tervisekassa. Maksimaalse tulemuseni võrgustike senine tegevus ja lähenemine siiski ei viinud, mistõttu otsustasime luua haridusasutustega koostööd tegevate maakondlike tervisedendajate võrgustiku,“ rääkis Purru ning lisas, et näeb loodud mudelil suurt potentsiaali.

Kokku on üle Eesti tehtud koostööettepanekud 15 maakonna arendusorganisatsioonile ja lisaks kahele suurele linnale, kus haridusasutustega koostööd tegevad tervisedendajad tööle asuvad. Tänaseks on 14 haridusasutuse tervisedenduse spetsialisti ametisse kinnitatud.

Enne uue süsteemi väljatöötamist viidi läbi uuring, mis peegeldas senise TEK- ja TEL-võrgustiku kitsaskohad. „Üks neist oli näiteks see, et haridusasutustel ei ole piisavalt teadmisi ja oskusi, et tervisedenduse ja haiguste ennetusega järjepidevalt ning süsteemselt tegeleda. Lisaks on väljakutseks erinevad programmid, kes koolidesse siseneda soovivad. Nende suhtes ei osata sageli tõenduspõhiseid valikuid teha, vaid valitakse need, kes kõvemat häält teevad,“ nentis Triinu Purru. Niisiis on haridusasutustega koostööd tegevate tervisedendajate eesmärk suurendada lasteaedade ja koolide suutlikkust nii laste kui ka enda personali tervise ja heaolu toetamisel. Tööpõld on lai, sest paraku pole Eesti laste ja noorte tervisenäitajad nii head, kui need olla võiks. Uuringud näitavad, et laste ülekaalulisuse probleem aina kasvab – iga neljas esimese klassi laps on liigse kehakaaluga. Sõltuvusainete tarvitamisel on teravamalt kui kunagi varem kerkinud esile e-sigarettide epideemia. Viiendik 11- ja 13-aastastest noortest on tarvitanud e-sigaretti vähemalt kolmel korral ja näitajad on murettekitavamad just tüdrukute hulgas.

Siinkohal on ka oluline ära märkida, et haridusasutuse tervisedendaja ei siirdu konkreetsesse kooli või lasteaeda tööle, vaid teeb oma piirkonna haridusasutustega koostööd, pakkudes nõustamist ja infot ning luues üksteiselt õppimise ja kogemuse jagamise võimalusi.

Kuna ennetamine on alati mõistlikum ja kulutõhusam, kui tagajärgedega tegelemine, fokusseeribki Tervisekassa oma tegevustes aina enam ennetusele. Tervisekassa ennetusportfelli juht Liis Kruus meenutas, et kui ligi aasta tagasi sai Eesti Haigekassast Tervisekassa, loodi organisatsioonis tervisedenduse ja haiguste ennetuse portfell koos sinna kuuluvate ennetusteenustega. „2024. aastal investeerime täiendavalt pea pool miljonit eurot ennetusse, sh võtame tööle maakondadesse haridusasutuste tervisedendajad. Näeme seda olulise investeeringuna. Töötame Tervisekassas selle nimel, et riigis toetataks ennetust süsteemsemalt ja rahastus ei oleks kaldu tagajärgedega tegelemise suunas,“ kinnitas Kruus.

Tervisekassa tervisedendajate võrgustiku koordinaator Evelin Kruusalu märgib juurde, et lisaks haridusasutuse tervisedendajate võrgustikule on Tervisekassal ja TAI’l ühiselt koordineerida ka maakondades laiemat tervise edendamist viljelev võrgustik, kelle üheks fookuseks on muuhulgas oma maakonnas suurendada sõeluuringutes osalemist ja  meie Eesti inimeste terviseteadlikkust tõsta. „Eelmainitud kaks võrgustikku toetavad üksteist moel või teisel, ühtlasi saab nende roll valdkonna strateegilise planeerimise osas olema määrava olulisusega.“

Tervisedenduse puhul on tegemist tervist hoidvate valikute ja ennetavate tegevuste läbiviimise või toetamisega – see sisaldab teadlikkust, füüsist, vaimset tervist ja keskkonnamõjusid tervisele. Laiem eesmärk on suurendada Eesti inimeste elu kvaliteeti ja tervena elatud aastate arvu.

Uuringute tulemused näitavad, et raseduse ajal põetud koroonaviirusinfektsioon suurendab ema surmariski, samuti ema ja vastsündinu intensiivravi vajaduse riski. Viiruse põdemise seosed enneaegse sünnituse, surnultsünni, väikse sünnikaalu, preeklampsia ja keisrilõigetega on eri riikides tehtud uuringute tulemuste alusel osaliselt vastuolulised. COVID-19 haiguse kulgu ja mõju rasedusele võivad mõjutada ema vanus, kehamassiindeks ja kaasuvad haigused, samuti viiruse tüüp ja raseduse suurus, mil ema viirusega nakatub.

Kuidas mõjutas nakatumine raseduse kulgu?

Selleks, et uurida, milline oli Eestis rasedusaegse positiivse koroonatesti mõju rasedusele, sünnitusele ja vastsündinule, viisid TAI ja Tartu Ülikooli teadlased ellu registripõhise uuringu. Uuringusse kaasati kõigi 2020. ja 2021. aastal Eestis sündinud laste andmed. Kokku analüüsiti 26 211 vastsündinu andmeid.

Ilmnes, et rasedusaegne SARS-CoV-2 infektsioon suurendas Eestis surnultsünni riski ligi kolm korda ja perinataalsurma riski üle kahe korra, kuid seoseid teiste rasedustulemitega ei leitud.

Täpsemalt selgus, et positiivne SARS-CoV-2 test raseduse ajal ei mõjutanud preeklampsia ega eklampsia, enneaegse sünnituse, sünnitustegevuse induktsiooni, vastsündinu madala Apgari hinde ega üldist keisrilõike teel sündimise riski. Küll aga suurenes vähesel määral hädakeisrilõikega sündimise risk. 2021. aasta andmete analüüsist ilmnes, et vaktsineerimine SARS-CoV-2 vastu vähendas veidi perinataalsurma riski.

Uuringu esmaautori, TAI vanemteaduri Piret Veeruse sõnul vajab rasedate vaktsineerimine enam tähelepanu ja julgustamist, sest see aitab vähendada viiruse põdemisest põhjustatud riske rasedusele.

Teenuseid ja abi rasedatele võimaldati ka kriisi ajal

Positiivseks peab dr Veerus asjaolu, et kriisi ajal abi kättesaadavus rasedatele Eestis ei katkenud. „COVID-19 pandeemia ajal tagati lapseootel naistele teenuste kättesaadavus – see oli hädavajalik ja õige otsus, mis aitas vähendada riske laste ja emade tervisele“, kommenteeris dr Veerus. Ta tõi esile sedagi, et Eestis on suurepärased registrid oluliste tervishoiupoliitiliste analüüside tegemiseks ja neil põhinevate otsuste vastuvõtmiseks. Kõnealuse uuringu tegemiseks kasutati raseduse infosüsteemi ja tervise infosüsteemi andmeid.

Kokku oli 2020.–2021. aastal 65 surnultsündi, rasedusaegse positiivse koroonatestiga emadel oli surnultsünde 0,6%, ilma positiivse testita 0,2%. Surnuna sündinud ja esimese seitsme elupäeva jooksul surnud lapsi oli kokku 84, rasedusaegse positiivse koroonatestiga emadel 0,6% ja positiivse testita emadel 0,3%.

Eri riikides on COVID-19 põdemise mõjusid uurides jõutud erisugustele tulemustele. See on nii, sest isikuandmete analüüsimise võimalus on vähestes riikides. Enamasti analüüsitakse üldnäitajaid enne ja pärast pandeemiat või üksikute haiglate andmeid. Erisugused on ka riikide tervishoiusüsteemid ja muudatused rasedate jälgimises ning riiklikes piirangutes pandeemia ajal.

„Enneaegse sünnituse ja teiste rasedusaegsete komplikatsioonide riskiteguriteks on ema vanus, ravimata infektsioonid (sealhulgas uroinfektsioonid ja sugulisel teel edasiantavad nakkused), kõrge vererõhk, mitmikrasedus, emaka arenguanomaaliad, IVF rasedus, suitsetamine, alkoholi ja uimastite tarbimine, rasked töötingimused, koduvägivald, ala- ja ülekaalulisus ning ema üldtervis.

"Eri riikides on rasedatele antav abi ja tervisekaitse erinevad, mis võib ka mõjutada rasedustulemit,“ selgitas Veerus. Samuti ei ole elussünni ja surnultsünni definitsioon riikides ühesugune, mistõttu on keeruline võrrelda Eesti teadlaste ja Eesti andmetel põhineva uuringu tulemusi teistes riikides tehtud uuringutega.

Uuringu tulemused avaldati ajakirjas Acta Obstetricia et Gynecologica Scandinavica.

• Eestis kestis täielik lockdown 12.03.–18.05.2020. Sel ajal hüvitas Tervisekassa kõigile rasedatele I trimestri sõeluuringu asemel loote rakuvaba DNA testi ema vereseerumis ja peresünnitused olid peatatud, sest viiruse mõju tervisele oli teadmata, tervishoiutöötajatel puudusid isikukaitsevahendid ja haiglatel puudus testimisvõimekus.
• Rasedusaegne jälgimine ja sünnieelsed uuringud jätkusid kogu pandeemia vältel.
• Eelistatud olid kaugvastuvõtud, kuid toimusid vastuvõtud rasedatele (sh eraldi vastuvõtud koroonapositiivsetele), kelle uuringuid (nt rasedusaegne ultraheliuuring) ei saanud edasi lükata.
• Inimestele pakuti pidevat laiaulatuslikku tasuta PCR testimist, koolilaste testimine koolides toimus õppetöö taastudes.
• SARS-CoV-2 vastu vaktsineerimine oli alates 2020. aasta lõpust kättesaadav riskirühmadele, 2021. aasta aprillist kõigile.
• Rasedaid, rasedust ja viljatusravi plaanivaid naisi julgustati vaktsineerima SARS-CoV-2 vastu.

Hiljuti avaldatud PISA 2022 suurepäraste tulemuste varju jäi info meie 15aastaste õpilaste rahulolu kohta. Ometi on OECD korraldatava PISA uuringu suureks plussiks kindlasti võimalus saada teavet õpilaste rahulolust – seda võrreldes nii teiste riikidega kui ka Eesti piires demograafiliste rühmade lõikes. PISA uuringut viiakse tavaliselt läbi iga kolme aasta tagant ja algselt pidi uuring toimuma 2021. aastal, kuid seoses COVID-19 pandeemiaga lükati edasi 2022. aastale ning lisati küsimustikud, kus uuriti õpilastelt, millised olid nende õppimise kogemused pandeemia tõttu koolide sulgemise ajal, kas kool toetas neid ja kuivõrd nad ise suutsid oma õppimist reguleerida.

Täiskasvanuna teame, kui tähtis on hommikul tööle minna hea enesetundega, teada, et kuulun sellesse kollektiivi, mind toetatakse ja mõistetakse ja seeläbi annan ka oma parima sellesse, millega parasjagu tegelen. Täiskasvanu läheb raskutest teadlikumalt läbi, kuid laste ja noorte eneseregulatsioon ja emotsioonide juhtimine alles kujuneb. Negatiivsed kogemused, näiteks et ümbruskond ei tunnusta ega toeta, võivad noorte eneseteostust märksa rohkem segada. Olgu siinkohal lisatud, et õpilaste rahulolu ei tähenda koolis mõnusat äraolemist, vaid see on eneseteostuslik seisund, s.t võimalus tulemuslikult ja rahulikult õppida ja seda asjaolu on rõhutatud ka 2023. aasta Eesti inimarengu aruandes.1

Õpilaste heaolu, sh eluga rahulolu, on raske üle tähtsustada. Näiteks hiljuti Tervise Arengu Instituudi (TAI) vaimse tervise uuringust selgus, et Eesti 15–17-aastaste noorte vaimne tervis on teiste vanuserühmadega võrreldes haavatavam.2 Selles vanuses on nii noormeeste kui neidude vaimse tervise häirete tekkimise risk suurem kui teistel vanuserühmadel. 15–17-aastaste tüdrukute risk põdeda depressiooni või üldistunud ärevushäiret on ligikaudu kaks kord suurem kui sama vanadel poistel. Selles artiklis ei ole küll vaatluse all õpilaste vaimse tervise häired, vaid nende rahulolutunne, kuivõrd nad tunnevad koolis end turvaliselt ja hästi. Vaimse tervise probleeme ei saa vaadelda teistest muredest eraldi ja õpilastel, kel on vaimse tervise probleeme, on ka raskem koolis end hästi tunda ja mitmesugused (ka rahuloluga seotud) raskused võivad väljenduda vaimse tervise probleemides või neid võimendada.

15-aastaste õpilaste rahulolu PISA uuringu põhjal

Palju uuringus kasutatud enesekohaseid skaalasid ja küsimusi pärines koolielust. Ühe suure erandiga: õpilastelt küsiti ka, kuivõrd nad on üldiselt oma eluga rahul. Vastus sellele küsimusele ei peegelda ainult koolielu, vaid õpilase elu üldisemalt. Andmed näitasid, et Eesti 15aastased õpilased on üldiselt oma eluga mõnevõrra rohkem rahul kui OECD riikide õpilased keskmiselt. Ometi on meie õpilaste üldine eluga rahulolu olnud varasemates PISA uuringutes kõrgem kui 2022. aasta uuringus, väike langus eluga rahulolu näitajas on ilmnenud alates 2015. aasta uuringust. Lisaks ilmes PISA 2022 uuringu andmetel, et tüdrukud on oma eluga vähem rahul kui poisid (vt joonis). See tulemus näib kinnitavat TAI uuringu tulemust, et tüdrukud tunnevad end vanuses 15–17 kehvemini kui poisid.

Meeldiv on andmete põhjal tõdeda, et puudusid märkimisväärsed erinevused õpilaste üldises eluga rahulolus, kui võrrelda linna- ja maapiirkonna koolide, eesti ja vene õppekeelega koolide õpilasi. Küll aga ilmnesid erinevused sotsiaal-majanduslikku tausta arvestades: kõige madalamasse kvartiili kuuluvad õpilased olid vähem eluga rahul kui kõikidesse järgnevatesse kvartiilidesse kuuluvad.

Eluga rahulolu näitab õpilaste rahulolu üldisemalt, ehk ka õnnetunnet, mis küsimuse kohaselt ei ole otseselt sellega seotud, kuidas õpilane end koolis tunneb. Järgnevalt keskendume just kooliga seotud rahulolu näitajatele, nt kooli kuuluvustunne (mis on võib-olla kõige otsesem heaolu näitaja koolis) ning õpilaste ja õpetajate suhte kvaliteet (mis peamiselt näitab kui palju õpilane tunnetab, et õpetajad teda toetavad). Need on n-ö positiivsed kooliheaolu indeksid, kooliheaolu negatiivseks indeksiks on kiusamise tajumine.

Kiusamise tajumine

Koolis kiusamise tajumise kohta on PISA uuringus küsitud ka varasematel aastatel, kuigi küsimuse sisu on aja jooksul täiendatud, varasema kuue väite asemel esitatakse nüüd õpilastele üheksa. Samuti pole need üheksa väidet kõik ühtviisi rängad ja käsitletakse osalt verbaalset ja osalt füüsilist kiusamist, kusjuures õpilased võivad vastamisel silmas pidada ka kiusamist, mis toimub ühismeedias, mitte ainult koolis toimuvaid füüsilisi kiusamisakte.

Uuringu tulemuste põhjal mäletab 49% õpilastest, et kaasõpilased on tema üle viimase aasta jooksul vähemalt mõne korra naernud. Natuke naeru on ehk tervislik, aga kord nädalas või sagedamini naerualuseks olemine (8%) küllalt suure tõenäosusega enam mitte. Eesti lapsed tunnevad end naerualusena sagedamini kui soomlased ja leedulased: vähemalt kord aastas 35%, vähemalt kord nädalas 4%. Lätiga on vahe väiksem, aga ikkagi meie kahjuks.

Testi kaks tõsisemat väidet olid sellised: „jäin koolist koju, sest ei tundnud ennast turvaliselt“ ja „andsin kellelegi koolis raha, sest nad ähvardasid mind“. Ilmselt on kõik nõus, et kumbagi ei tohi ühegi lapsega juhtuda, koolis peab eranditult igal lapsel olema võimalik tunda end turvaliselt ja kindlasti ei tohi kool olla koht, kus õpilased üksteiselt raha välja pressivad. Kuid mõlemat juhtub. Umbes 12% vastajatest (arvestades, et PISA uuringus osales umbes pool Eesti 15aastastest, teeb see kokku u 1500 last) on vähemalt mõne korra aastas jäänud koju, sest ei tundnud end koolis turvaliselt. Tüdrukud on seda teinud sagedamini (18%) kui poisid (6%) – ning seda ainuüksi 15-aastaste hulgas.

1,6% vastajatest (hinnanguliselt üle 200 15-aastase lapse) on andnud vähemalt mõne korra aastas koolis kellelegi ähvardamise peale raha, poistega juhtub seda sagedamini (2,5%) kui tüdrukutega (0,7%) ning venekeelsetes koolides sagedamini (2,4%) kui eestikeelsetes (1,4%). Hariduspoliitika sihiseadjad ei tohiks ennast lohutada asjaoluga, et selle näitaja osas oleme paremas seisus nii OECD keskmisest (2%) kui ka Soomest (1,64%) , Lätist (1,7%) ja Leedust (3,2%), sest igasugune nullist suurem arv on sel puhul liiga suur. Muuseas, kiusamisele tuleb tähelepanu pöörata isegi siis, kui arvatakse, et kooli ainus eesmärk on head hinded. Näiteks nende õpilaste matemaatikatulemus, kellelt on aasta jooksul koolis raha pommitud, on PISA testis keskmiselt 445, see on väga madal võrreldes ülejäänud õpilastega, kelle keskmine oli 511. Uuringu põhjal ei ole võimalik väita, et raha pommimine oleks madala matemaatikatulemuse ainus või isegi peamine põhjus, aga nii suure erinevuse puhul on väga kaalukas ka tähtsuselt teine või kolmas põhjus.

Kokkuvõttes on õpilaste kiusamise tajumise puhul kahjuks Eesti näitaja kõrgem kui OECD riikide keskmine. Nii et võitlust koolikiusamisega tuleb tulipunktis hoida. Hea, et olemas on kiusamisvaba kooli programm, millega järjest suurem arv koole on ühinenud. Nähtub, et see on jätkuvalt vajalik. Varasemad uuringud on näidanud, et õpilased, kes puutuvad rohkem kokku kiusamisega, tajuvad vähem kooli kuuluvustunnet, mis on õpilaste positiivse koolikliima tajumise üks peamisi näitajaid.

Kooli kuuluvustunne ja õpilase-õpetaja suhted

Õpilaste kooli kuuluvustunne on meil OECD riikide keskmisega võrreldes pisut madalam, selles suhtes oleme jäänud võrreldes 2018. aastaga samale positsioonile. Kuid kas OECD keskmisest tasemest meile piisab? See on küsimus, mille üle hariduskorraldajad ja koolipidajad peaksid mõtlema. Tuleb püüda selle poole, et õpilaste kooli kuuluvustunne paraneks, see tähendab, et õpilane läheb sagedamini kooli rõõmuga ja suhtlus toimub lihtsasti.

Teisalt on muidugi tähtis teada, et 2022. aastal tundsid meie õpilased üsna samasugust kooli kuuluvustunnet nagu enne COVID-19 pandeemiat. Mis tähendab, et koolist eemalolek õpilaste kooli kuuluvustunnet ei mõjutanud või vähemalt taastus see kooli tagasi minnes kiirelt. Õpilaste heaolutundes on tähtis osa sellel, millisena tajutakse suhteid õpetajatega. Paraku on õpilaste ja õpetajate suhete kvaliteedi indeks näitaja, mille järgi paigutume palju madalamale OECD riikide keskmisest. Varem on PISA uuringus kasutatud õpetajate poolse toetuse indeksit, ka selle näitaja poolest olime 2018. aastal märksa madalamal OECD riikide keskmisest. Ka praeguse uuringu põhjal nähtub, et õpilaste heaolu üks kriitilisemaid komponente on madal hinnang suhetele õpetajatega. Mõneti on see ka mõistetav, sest oleme jõudnud aega, kui õpetajad ei ole rahul oma palga, töökoormuse ega karjäärimudeliga. Ilmselt on see rahulolematus hõõgunud tuha all juba kaua. Siia võib lisada noorte vähese huvi õpetajaks õppimise vastu, mis käib omakorda koos õpetajaskonna vananemisega. PISA andmestikust saime ka teadmise, et vaid 2% uuringus osalenud noortest näeb end 30aastaselt õpetajaametis.

Viimati mainitud õpetajate rahulolematus ja muud probleemid võivad mõjutada ka õpilaste rahulolu, nt kooli kuulumise tunnet ja õpilaste õpetajate suhete kvaliteeti, kuna õpetajate töö ja palgaga seotud rahulolematus, samuti ka liiga suur töökoormus võivad kanduda klassiruumi. Teisalt näitavad arvud,3 et investeerime haridusse vähem kui riigid, kellega PISA tulemustes paikneme lähestikku, näiteks Šveits ja Holland. Sama allika kohaselt investeerime vähem ka õpetajate palkadesse. See hõlmab nii õpetajate väikest palka kui ka asjaolu, et tõenäoliselt palkame ka vähem abiõpetajaid ja tugispetsialiste kui teistes riikides kombeks, mis omakorda teeb aineõpetajate töö keerulisemaks ja pingelisemaks ning sedalaadi asjaolud peegelduvad ilmselgelt õpilaste ja õpetajate omavahelistes suhetes. Seetõttu väidame, et meie õpilaste suhteliselt vähene kooli kuuluvustunne ja õpilaste-õpetajate suhete kvaliteet ning sagedasem kiusamise kogemine õpilaste poolt (võrreldes OECD riikide keskmisega) ei peegelda mitte õpetajate tegemata või kehva tööd, vaid selle tööga kaasas käivat suurt koormust ning vähest tunnustust.

Heaolu näitajad demograafiliste rühmade kaupa

Järgnevas vaatame, kui sarnased või erinevad on meie õpilaste kooli heaoluga seotud näitajad eri demograafilistes rühmades. Kui võrreldi 15aastaste tüdrukute ja poiste kooli heaoluga seotud näitajaid, ilmnes, et enamasti tunnevad tüdrukud end koolis kehvemini kui poisid: nende kooli kuulumistunne on nõrgem kui poistel, samuti tajuvad nad suhteid õpetajatega kehvemana. Ainult kiusamisega kokkupuutumist tuli tüdrukutel nende vastuste põhjal harvem ette. Tüdrukute kehvem heaolutunne koolis võib üllatada, kuid on kooskõlas teiste uuringute tulemustega, sh eespool viidatud Eesti rahvastiku vaimse tervise uuring, kus tüdrukutel on suurem vaimse tervise probleemide risk. Linna- ja maakoolide õpilaste kooliheaolu näitajad olid enamasti sarnased, kuigi linnakoolide õpilased tajuvad õpilaste ja õpetajate vaheliste suhete kvaliteeti keskmiselt paremana kui maapiirkondade koolide õpilased.

Eesti ja vene õppekeelega koolide õpilaste puhul tulid seevastu esile erinevused peaaegu kõikides kooliga seotud heaolu näitajates: vene koolide õpilaste kooli kuuluvustunne on nõrgem ja nad puutuvad kiusamisega sagedamini kokku kui eesti koolide õpilased. Eesti koolide õpilased tajuvad õpilaste ja õpetajate vahelisi suhteid kvaliteetsemana kui vene koolide õpilased.

Kõige suuremad erinevused kooliga seotud heaolus ilmnesid õpilaste sotsiaal-majanduslikust taustast. Kui olime jaganud õpilased sotsiaal-majandusliku indeksi järgi neljaks suuruselt võrdseks grupiks (kvartiiliks), nägime suuri erinevusi selles, kuidas õpilased ennast koolis tunnevad. Kõige madalama sotsiaal-majandusliku indeksiga õpilased tundsid end koolis märksa kehvemini kui teise, kolmandasse ja neljandasse gruppi kuuluvad õpilased: nad kogesid koolis rohkem kiusamist, neil oli nõrgem kuuluvustunne ja nad hindasid õpilaste-õpetajate suhte kvaliteeti madalamalt.

PISA 2022 andmed, nagu ka varasem teaduskirjandus, näitavad, et kooli rahulolu positiivsed tunnused on omavahel seotud: õpilased, kes on üldiselt eluga rahul, tunnevad ka suuremat kooli kuulumistunnet, tajuvad suhteid õpetajatega kvaliteetsemana ja puutuvad vähem kokku kiusamisega. Samuti on need head näitajad ilmses seoses õpilaste matemaatikatesti tulemustega. Osaliseks erandiks on üldine eluga rahulolu, mis ei ole seotud matemaatikatesti tulemusega, kuid on seotud näiteks õpilaste kuuluvustundega ja parema õpilase-õpetaja vahelise suhte kvaliteediga.

Kiusamise tajumisega on vastupidi: õpilased, kes puutuvad kiusamisega rohkem kokku, tunnetavad vähem kooli kuuluvustunnet ja õpilase-õpetaja suhte kvaliteet on nende arust madalam, samuti on neil keskmisest mõnevõrra madalamad matemaatika tulemused. Võib öelda, et head asjad käivad koos ja halbadest moodustub suletud ring, millest on raske välja saada.

Ka matemaatika testi tulemuste ning õpilaste sotsiaal-majandusliku tausta näitaja vahel oli (nagu tavapäraselt) positiivne korrelatsioon ehk siis paremal sotsiaal-majanduslikul järjel õpilased saavad koolis paremini hakkama. Seda suundumist on teaduskirjanduses järjepidevalt kinnitatud. Positiivne korrelatsioon ilmnes ka koolide keskmiste tasandil: koolid, kus on keskmiselt kõrgem sotsiaal-majandusliku tausta indeks, said paremaid keskmisi tulemusi ka PISA 2022 matemaatika testis. Teisisõnu, test toob esile haridusliku ebavõrdsuse ja kihistumise nii õpilaste kooli heaolu näitajates kui ka saavutustesti tulemustes. Allolev joonis näitab, et nii nagu erinevad koolide keskmised PISA testi tulemused, erinevad ka nende koolide õpilaste keskmised sotsiaal-majandusliku tausta indeksid ja need näitajad on omavahel küllaltki kõrgelt positiivselt korreleeritud.

Joonisel kujutatud seos näitab, et Eestis on koolide vahel küllaltki suured erinevused õpilaste sotsiaal-majanduslikus taustas. Need erinevused ei ole ainult piirkondlikud, vaid näitavad ka n-ö vabatahtlikku kihistumist ja sarnase taustaga õpilased on koondunud (mis tahes põhjustel) samadesse koolidesse. Selline koondumine võimendab erinevusi ja meie varasemad uuringud on näidanud, et peale õpilase sotsiaal-majandusliku tausta mõjutab tema PISA testi tulemust ka kooli keskmine sotsiaal-majanduslik staatus.4 Kuidas kooli keskmine individuaalseid tulemusi mõjutab, ei ole teada, kuid mõjutegurite hulgas on kindlasti näiteks kaasõpilaste hoiakud, suhtumised ja õpimotivatsioon, tegu ei ole üksnes õpetamismeetodite mõjuga.

Kokkuvõte

Eesti õpilased hindavad oma üldist eluga rahulolu kõrgemalt kui OECD riikide keskmine. Nii hästi ei lähe meil kooliga rahuloluga seotud näitajatega, meie 15-aastaste õpilaste kooli kuuluvustunne on suhteliselt madal, madal on ka hinnang õpilaste-õpetajate suhete kvaliteedile ja kiusamise kogemine sagedasem kui OECD riikide keskmine. Eesti 15aastastest õpilastest tundis end 2022. aastal kõige paremini eesti õppekeelega koolis õppiv kõrgemal sotsiaal-majanduslikul järjel olev poiss.

Seega on vaja mõelda, kuidas olukorda parandada. Nagu ülalpool juba kinnitatud, ei saa sellises olukorras süüdistada õpetajaid. Suur osa põhjusi on süsteemsed, sotsiaal-majandusliku ebavõrdsuse vähendamiseks ei saa kuigi palju ära teha koolisüsteemi ja õpetamismeetodite parandamisega. Ka kiusamisvastaste programmide ja rahulikkusekoolituste mõju on piiratud. Pikemas perspektiivis on nii õpetajate töötingimuste kui ka õpilaste heaolu tagamiseks vaja suuremaid investeeringuid haridusse.

Karin Täht, Tartu ülikooli psühhomeetria ja matemaatikahariduse kaasprofessor.

Kenn Konstabel, Tervise Arengu Instituudi juhtivteadur, Tartu ülikooli isiksuse- ja tervisepsühholoogia kaasprofessor.

1 Aune Valk, Kadri Soo, Mai Beilmann, Vaimne tervis ja heaolu õpikeskkonnas. Eesti inimarengu aruanne 2023.

2 Eesti rahvastiku vaimse tervise uuring (RVTU). Tervise Arengu Instituut.

3 Education at a Glance 2023. OECD Indicators 23. IX 2023.

4 Dmitri Rozgonjuk, Kenn Konstabel, Kayla Barker, Miia Rannikmäe, Karin Täht, Epistemic beliefs in science, socio-economic status, and mathematics and science test results in lower secondary education: a multilevel perspective. – Educational Psychology 2023, 43(1), lk 22–37.

Artikkel ilmus kultuurilehes Sirp

Laste liikumisoskuste arendamine, kehalise aktiivsuse suurendamine ja selleks võimaluste loomine on lasteaias oluline tegevusvaldkond. Oluline on, et liikumine oleks mitmekülgne,  arendaks eri liikumisoskusi ning toimuks lapse arengut ja tervist toetavas keskkonnas. Tervise Arengu Instituut (TAI) kutsub lasteaedu liikumisvaldkonda hindama ja arendama – selle toetamiseks on valminud juhendmaterjal koos hindamisvahendiga.

Igapäevane piisav liikumine toetab lapse vaimset, sotsiaalset, füüsilist ja emotsionaalset tervist. Koolieelses eas lapsed peaksid liikuma iga päev vähemalt kolm tundi, sellest vähemalt 60 minutit mõõduka kuni tugeva intensiivsusega.

Tartu Ülikooli liikumislabori ja Tervise Arengu Instituudi koostöös 2022. aastal valminud juhendmaterjal koos hindamisvahendiga aitab lasteaiaperel keskkonda hinnata kuues valdkonnas:

1. töötajad ja koostöö;
2. aktiivne vaba mäng;
3. keskkonna kujundamine;
4. õppimine liikumise kaudu ja istumisaja vähendamine;
5. aktiivne lasteaiatee;
6. organiseeritud liikumistegevus (liikumistunnid).

Kujundatud juhendmaterjalile lisaks loodi 2023. aastal lasteaiaperele hindamiseks kasutajasõbralikud töövahendi vormid Wordi dokumendina ja Exceli failina, mis aitavad hindamistulemusi kokku võtta, analüüsida ja tegevusi planeerida.

Hindamisvahend on toeks

2023. aasta kevadel testisid viis lasteaeda Eesti eri piirkondades (Tartu, Tallinn, Pärnu, Haapsalu) hindamisvahendit, tagasiside põhjal täpsustasime ja uuendasime koostöös TÜ liikumislaboriga hindamiskriteeriume. Lasteaiad hindasid liikumise valdkonda, tõid välja edutegurid ja tegid tulemustest kokkuvõtte. Hindamistulemuste alusel kavandati lasteaedades tegevusi laste liikumisaktiivsuse suurendamiseks ja võimaluste parandamiseks. 

Tagasisides toodi esile, et lasteaedade meeskondi  toetas hindamisel selge hindamisjuhend koos hindamiskriteeriumitega. See oli hea ja uudne kogemus ning tagasisidet saadi liikumise eri valdkondadest, tulemused andsid hea ülevaate valdkonna hetkeseisust ja tõid välja arenguvajadused. Hindamisvahend aitab kavandada tegevusi teadlikult  ja koostada tegevuskava.

Kuidas liikumise valdkonda hinnata?

Hindamis- ja arendusprotsessi jaoks on vaja läbi mõelda nii hindamise ettevalmistamine kui ka elluviimine. Oluline on hindamise eesmärgi ja juhendmaterjali tutvustamine töötajatele, motiveeritud ja tegusa meeskonna olemasolu, töötajate ja lapsevanemate kaasamine ning hea kommunikatsioon.

Edukale hindamisele aitab kaasa seegi, et lasteaiaperele leitakse kõige sobivam aeg, sest kogu protsess võib võtta aega umbes kaks kuud. Eestvedaja peaks olema valmis võtma arvesse eri tõlgendusi ning hinnanguid ja soodustama arutelu, kus meeskonna liikmed saavad oma arvamust avaldada. Üheskoos meeskonnaga kokkuvõtte tegemine ja tulemuste analüüsimine aitab välja selgitada iga valdkonna tugevused ja arenguvajadused ning otsustada, mis vajab tähelepanu ja arendamist.

Tervise Arengu Instituudi ja Tartu Ülikooli liikumislabori koostöös toimus 19.04.2023 Veebivunk „Kuidas toetada lasteaias laste liikumist süsteemselt ja läbimõeldult“, kus räägiti laste liikumise olulisusest, tutvustati eelkooliealiste laste liikumissoovitusi, lasteaia liikumise valdkonna hindamisvahendit ja jagati lasteaedade kogemust hindamisel.

Juhendmaterjal, kasutajasõbralikud hindamisvahendi versioonid Wordi dokumendina ja Exceli failina ning Veebivungi salvestus on avaldatud Tervise Arengu Instituudi veebilehtedel.

• Lasteaia liikumisvaldkonna hindamine. Töövahend lasteaiale
• Liikumine ja lapse rühi kujundamine
• Hindamisvahendid

Kutsume kõiki Eesti lasteaedu hindamist ellu viima. See aitab üheskoos läbi mõelda, kuidas lasteaias laste liikumist toetatakse, millised on võimalused selleks ja mida on vaja veel arendada.