Terviseuudised

„Juba enam kui viis aastat on e-sigarettide suitsetamine ehk veipimine keelatud samades kohtades, kus on keelatud ka tavasigarettide tarvitamine. Paraku tänavapilti jälgides ja tööandjatega suheldes võib näha, et teadlikkus selles osas on endiselt üsna madal ning seadusenõuet eiratakse,“ tõi veipimise kasvuga süveneva probleemi välja TAI vanemspetsialist Tiina Kuusik.

Uudsete tubakatoodete ja nendega seonduvate toodete, sealhulgas e-sigarettide tarvitamine on Eesti elanike seas tõusuteel ja neid kiputakse ekslikult tajuma tavasigareti oluliselt ohutuma alternatiivina.

E-sigareti aerosool saastab ümbritsevat õhku erinevate lenduvate orgaaniliste ühenditega, nikotiini,  lõhna- ja maitseainete ning raskmetallidega. Nii nagu tubakasuitsuga, lendub ka e-sigarettide tarvitamisel toksilisi aineid, mille sissehingamisel on tervistkahjustav mõju kõrvalseisjatele põhjustades hingamisteede haigusi. E‑sigarettide aerosoolijäägid ladestuvad sarnaselt tavasigaretile ka riietele ja erinevatele pindadele. Seadusenõue, mis keelab paljudes avalikes, aga ka töökohtades tava- ja e-sigareti tarvitamise, on mõeldud eelkõige suitsetajat ümbritsevate inimeste kaitseks. „Oma roll on sel ka sotsiaalse normi kujundajana, et tubaka- ja nikotiinitoodete tarvitamine ei oleks noorte ega ka täiskasvanute hulgas normaalseks peetud tegevus,“ selgitas Kuusik.

Terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma sõnul on õigustatud, et e-sigareti suitsetamisele kehtivad samad piirangud, mis suitsetamisele. „Ettevõtted ja asutused peavad mõistma veipimisele seatud piiranguid – see on osa vastutustundlikust käitumisest ja ettevõtlusest,“ sõnas ta.

Härma sõnul ei tohiks toetada avalikes ruumides mistahes tervist kahjustavaid tegevusi. „See mõjutab nii meie kui ka meie laste ja noorte tulevikku,“ selgitas ta ja lisas, et riigina peame püüdlema selle poole, et Eesti inimesed oleks tervist hoidvad ja meie elukeskkond oleks tervislik.

Kohad, kus suitsetamine, nagu ka veipimine on keelatud, sätestab tubakaseadus. Kui suitsetamiskeeld laste- ja noorteasutustes, meditsiinikeskustes, kauplustes, ühistranspordi sõidukis või ootealadel on üldiselt sagedamini teada, siis näiteks kehtib sama keeld ka jalakäijate tunnelis ning paljudes muudes kohtades, mis seaduses loetletud.

Põhjuseid, miks suitsetamiskeelu aladel kiputakse veipimisse leebemalt suhtuma, võib Kuusiku sõnul olla mitu. “Esiteks võib olla inimesed lihtsalt ei tea seadust. Teine võimalik põhjus on, et e-sigaretil puudub ebameeldiv lõhn ja maitse, mistõttu tajuvad nii suitsetaja kui kõrvalseisja veipimist vähem ohtlikuna,“ selgitas Kuusik.

TAI vanemspetsialist avaldas lootust, et sõnumi aitab selgemalt kohale viia äsja kujundatud märk, mis ühemõtteliselt keelab nii tava- kui ka e-sigari kasutamise. Märk on eri formaatides saadaval TAI tubakainfo veebilehel ning seda saab kasutada kleebiste ja siltide tootmiseks või muul viisil suitsetamiskeelu ala tähistamiseks. „Kutsume üles tubakavabade alade märgistamisel nii avalike ruumide haldajaid kui tööandjaid kasutama keelumärki, mis viitab mõlemale tegevusele,“ julgustas Kuusik.

Infot tubaka- ja nikotiinitoodete mõjust ning nõuandeid oma tervise kaitsmiseks leiab TAI veebilehelt www.tubakainfo.ee.

Ennetamine on odavam kui tagajärgedega tegelemine – see on justkui üldtuntud tõde, kuid miski nii pealtnäha lihtne ja loogiline ei ole siiski alati lihtne. Iga ennetustegevus ei too kaasa soovitud tulemusi ega kokkuhoidu. Selleks, et teaksime, milliseid tegevusi valida ja millised jätta, tuleb hinnata tegevuste mõju. Seegi pole alati kerge, kiire ega odav töö, kuid tegevuse tulemusele kriitiliselt otsa vaatamata ei saa kunagi teada, kas see väärib jätkuvat elluviimist, rahastust ja energiat.

Ennetustegevuse tõendatuse taseme hindamine aitab mõista tegevuse potentsiaali

Tervise Arengu Instituudi juures töötab alates 2022. aastast ennetuse teadusnõukogu, kelle roll on hinnata ennetustegevuste tõendatuse taset, nõustada tegevuse omanikke, toetada andmetel ja tõendusel tuginevat otsusetegemist ennetuses ning toetada seeläbi ennetustegevuste arengut Eestis.

Ennetuse teadusnõukogu tugineb ennetustegevuste tõendatuse taseme hindamisel varem kokku lepitud kriteeriumidele. Tõendatuse tasemeid on loodud raamistiku alusel viis – mida kõrgem tase, seda paremini on tegevuse mõju tõendatud. Ennetustegevuse tõendatuse tase ei näita kui „hea“ või „halb“ ennetustegevus on, vaid annab infot soovitud mõju saavutamise tõendatusest ehk sellest, kui hästi on teada, millist mõju tegevus omab. Hindamissüsteem on loodud eri erialade esindajatega koos ja sobib seetõttu kasutamiseks erisugustes valdkondades, nt rahvatervishoid, haridus, sotsiaaltöö, õigusteadus ja siseturvalisus.

Ennetuse teadusnõukogu on praeguseks hinnanud 14 ennetustegevuse tõendatust

Ennetuse teadusnõukogu 29. novembril toimunud kohtumisel otsustati kahe Eestis elluviidava ennetustegevuse tõendatuse tasemed:

• Vaikuseminutite programm

Vaikuseminutite programm on suunatud haridusasutustes õppivatele 11–19-aastastele õpilastele ja see asetati neljandale tõendatuse tasemele. See tähendab, et ennetuse teadusnõukogu hinnangul on tegevuse kasutusvalmidus Eestis väga hea, programmi viiakse ellu kavakohaselt ja uuringutes on mõju tõendatud mõõdukalt.

• Koolitus „Selge pilt...?!“

Gümnaasiumi ja kutsehariduskoolide noortele suunatud koolitusele „Selge pilt...?!“ määrati arendusjärgus tegevuse staatus ehk seda veel tõendatuse taseme „arengutrepile“ ei asetatud. Koolitus on suunatud 17–19-aastastele koolinoortele ja selle eesmärk on vähendada liiklussüütegusid. Arendusjärgus ennetustegevused toovad esile tegevuse vajaduse ja eesmärgid, kuid neil on vaja aega ja tuge tegevuse arendamiseks, andmete kogumiseks ning mõju tõendamiseks.

Varasemalt on ennetuse teadusnõukogus otsustatud juba 12 ennetustegevuse tõendatuse tasemed. Iga ennetustegevuse infolehel, mis on TAI kodulehel kättesaadavad, on kirjeldatud tegevuse sihtrühm, elluviimise keskkond ja eesmärk, kirjeldatud on ka tegevuse mõju selgitavad näitajad ning retsensentide ettepanekud tegevuste uurimiseks ja kasutamiseks.

Info Eestis olemasolevate ennetustegevuse mõjust lihtsustab otsuse tegemist

Ennetuse teadusnõukogu tegevuse kaudu luuakse otsustajatele ja tegevuste elluviijatele ülevaade Eestis olemasolevate ennetustegevuste sisust ja mõjust. Üheks oluliseks koguks, keda ennetuse teadusnõukogu nõustab, on valdkonnaülest ennetust, kriminaal-, narko- ja lastekaitsepoliitikat korraldav valitsuskomisjon: ennetusnõukogu. Üha täienev ülevaade Eestis rakendatavatest ennetustegevustest on väärt andmestik kohaliku tasandi otsustajatele.

Üldine konsensus on, et suurenema peab kvaliteetsete ennetustegevuste maht ja kättesaadavus ning sellega seoses ka rahastus. Ennetustegevus ei tohiks olla projektipõhine ning suurt positiivset mõju omavaid tegevusi peaks rahastama ning arendama püsivalt. Eestisse on juba toodud või kohapeal välja arendatud mitmesuguseid ennetustegevusi, kuid alati ei panda piisavalt rõhku nende teostatavuse, elluviimisprotsesside ja mõju uurimisele. Selleks, et kvaliteetsete ennetustegevuste palett mitmekesistuks ja me saaksime olla kindlad tegevuste positiivses mõjus ja ressursside õigustatud kasutamises, peab ennetustegevuste elluviimisega kaasas käima nende kvaliteedi ja mõju uurimine. Kuigi uurimistegevus nõuab raha ja aega, siis liikuda tuleks suunas, kus see oleks ennetustöö kavandamise ja elluviimise loomulik osa.

Ennetustegevuste valimist ja rahastamist puudutavate otsuste tegemisel tasub arvesse võtta nii tõendusmaterjali tegevuse mõju kohta, kui ka sihtrühma eripärasid ja vajadusi. Peljata ei tohiks ka täiesti uudsete lahenduste testimist, kuid üks eesmärk peaks alati olema ka tõendusmaterjali kogumine tegevuse mõju kohta. Ainult nii on võimalik mõõdetavalt vähendada erisuguste probleemide levikut ühiskonnas.

Karin Streimann, TAI valdkonnaülese ennetuse valdkonna juht

Kui tead ennetustegevust, mis võiks edaspidi hindamisprotsessi läbida, anna palun neist teada, klikkides ettepanekute vormil.

Hea tava näeb ette, et riigi kogutud andmete puhul rakendatakse andmete ühekordse küsimise (once only) põhimõtet. Seda peavad toetama ka regulatsioonid, et võimaldada andmete paremat kasutamist ja omavahelist linkimist statistilistel eesmärkidel.

TAI uuris Maksu- ja Tolliameti andmete sobivust ja usaldusväärsust tervishoiutöötajate ja nende palga statistika andmeallikana. Analüüs näitas, et registriandmetele üleminek on võimalik ning see oleks mõistlik ja säästlik lahendus nii riigile kui ka tervishoiuteenuse osutajatele. Takistav tegur on aga TAI mittekuulumine riikliku statistika tegijate hulka.

Tutvu analüüsiga TAI kodulehel!

Tsiteerides Jaanus Harrot: „Me elame uimastite ajastul, uimastid on linnas ja metsas, klubis ja apteegis, põranda all ja palees“. Kuigi aina enam räägitakse uimastite tarvitamisega seotud ohtudest ja tagajärgedest, on uimastid tänapäeva maailmas lihtsasti kättesaadavad ja nende tarvitamine levinud. „Uimasti“ on vaid üks termin, kuid selle taga peitub tuhandeid eri aineid ja mitmesuguseid  tarvitamise eesmärke ja mustreid – varieerudes nendega korra eksperimenteerimisest, episoodilise tarvitamiseni või väljakujunenud sõltuvuseni välja.

Uimastite maailm on kirju, kuid neil kõigil on mõju inimese kehale ja tajule

Uimastite all mõeldakse nii seaduslikke (alkohol, nikotiin) kui ka ebaseaduslikke uimasteid. Kuigi uimastite variatsioone on hoomamatult palju, mõjutavad nad kõik suures plaanis inimese närvisüsteemi toimimist, enesetunnet, käitumist ja ümbritseva maailma tajumist. Uimastite liigitusi on mitmesuguseid, kuid tänapäeval peetakse kõige ülevaatlikumaks lähenemiseks uimastite rühmitamist aine mõju järgi inimese kehale ja tajule. Kokku eristatakse kuute peamist uimastikategooriat, mille alla kuulub aastakümneid tuttavatele uimastitele lisaks ka suur hulk uusi psühhoaktiivseid aineid, mille mõju ja lühi- ning pikaajalised tervisemõjud on teadmata.

Kuus peamist ainete kategooriat aine mõju järgi on:

• tunnetust ja taju muutvad ained (dissotsiatiivid ja psühhedeelikumid)
• mitme uimasti mõju tekitavad ained (kannabinoidid)
• eufooriat tekitavad ained (opioidid)
• pärssiva toimega ained (depressandid)
• suhtlemis- ja empaatiavõimet suurendavad ained (empatogeenid)
• ergutava toimega ained (stimulandid).

Vaata narkootikumide täpsemat liigitust jooniselt.

Kui levinud on erisuguste uimastite tarvitamine Eestis?

Uimastite tarvitamise puhul on sageli tegu sotsiaalselt mitteaktsepteeritava või ebaseadusliku käitumisega, seetõttu on keeruline uurida nende tarvitamise levimust. Isegi täiskasvanutele seaduslike uimastite puhul nagu nikotiin ja alkohol, ei soovi inimesed alati anda tõetruud vastust tarvitatavate koguste või sageduse kohta. Seetõttu tehakse uimastite tarvitamise levimuse kohta parema ülevaate saamiseks erisuguseid uuringuid, mille tulemusi omavahel võrreldakse ja kõrvutatakse.

Üks kaudne, kuid keemiliselt objektiivne meetod uimastite tarvitamise hindamisel on piirkondlikud reoveeuuringud uimastite jääkide suhtes. Tallinna 2019−2023. aasta reoveeuuringute põhjal saab aastate lõikes täheldada järjest suurenevaid nikotiini, kanepi ja kokaiini kontsentratsioone, stabiilsel tasemel amfetamiini ja vähenevaid alkoholi, MDMA ja metamfetamiini koguseid reovees.

Reoveeuuringus on avastatud ka uusi psühhoaktiivseid aineid nagu α-PVP ja viimasel aastal ka protonitaseeni. Metoodiliselt on reoveeuuring hea indikaatormeetod uimastite tarvitamise ja uute trendide tuvastamiseks, kuid selle põhjal ei ole võimalik hinnata uimastite tarvitajate hulka. Tulemuste põhjal saab küll arvutada keskmised tarvitatud annused reovees, kuid järeldusi tarvitajate hulga ega profiili kohta ei ole nende andmete põhjal võimalik teha. Tarvitajate arvu hindamiseks oleks vaja võimalikult täpset infot uuringu ajahetkel piirkonnas viibinud inimeste hulga kohta, mida aga sise- ja välisturismi tõttu ei ole võimalik saada.

Naiste alkoholitarvitamine on suurenenud, noored joovad alkoholi vähem

Selleks, et saada paremini aru uimastitarvitamise levimusest elanike seas, uurime rahvastikupõhiste küsitlusuuringutega noorte ja täiskasvanute käitumist. TAI elluviidud 2022. aasta Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu põhjal on Eestis 20% 16−64-aastastest inimestest alkoholi liigtarvitajad, kusjuures 16% inimestest tarvitab alkoholi tervist ohustaval tasemel[1]. Viimase kümne aasta jooksul ei ole liigtarvitajate osatähtsuses suuri muutusi olnud, kuid sugude lõikes näeb meeste tarvitamise vähenemist ja naiste puhul pigem kerget suurenemist. Näiteks on aastatega naiste seas hüppeliselt suurenenud mõne korra nädalas või sagedamini veini tarvitavate naiste osatähtsus (4% juurest 11%-ni).

Loe edasi...

Emakakaelavähi peamine riskitegur on nakatumine inimese papilloomiviirusga (HPV). Viirusel on üle 200 alatüübi, ja suurem osa naistest ja meestest puutub ühe või teise alatüübiga elu jooksul kokku. Vähi tekkega on seos teataval hulgal HPV alatüüpidel (kõrge riski HPV). HPV-ga nakatumine ei anna üldiselt sümptomeid ega too kaasa muudatusi enesetundes, seega ei pruugi inimene ise teadagi oma nakatumisest.  Enamikel juhtudel viirus taandub iseeneslikult teatud aja möödudes, kuid organismi pikalt püsima jäänud kõrge riski HPV võib esile kutsuda vähieelseid rakumuutusi, millest aja jooksul võib omakorda välja kujuneda vähk.

Sõeluuringuga on võimalik üles leida need naised, kellel on vähirisk suurem või väljakujunenud rakumuutused emakakaelal ehk vähieelne seisund, samuti naised, kes juba on vähki haigestunud.

Emakakaelavähi sõeluuringule oodatakse ravikindlustatud ja ravikindlustuseta naisi vanuses 30–65 iga viie aasta järel. Sõeluuringule oodatakse ka naisi, kellel on emakakael või emakas eemaldatud. Sõeluuringu HPV testi, sh kodutesti, on võimalik ka sel juhul teha – see on oluline, sest emakakaelavähile lisaks suurendab HPV tupe- ja häbemevähki haigestumise riski.

Sõeluuringut on Eestis korraldatud alates 2006. aastast, kuid paraku on emakakaelavähi haigestumus püsinud kõrge. Et sõeluuring oleks tõhus, on oluline piisavalt suur sihtrühma kuuluvate naiste osalus – see peaks olema üle 70%. Vähi sõeluuringute registri andmetel on Eestis emakakaelavähi sõeluuringu osalusmäär jäänud enamasti alla 50%. Positiivset muutust ja suurenevat osalusmäära näeme alates 2021. aastast, mil emakakaelavähi sõeluuringus osalemiseks on pakutud HPV kodutesti tegemise võimalust.

Sõeluuringu HPV testi saab teha kodus või tervishoiuasutuses

HPV-testil põhineva sõeluuringu korral on võimalik kasutada kodutesti, mis tähendab, et naine saab sõeluuringuks vajaliku proovi võtta ise sobival ajal ja saata selle postiga laborisse analüüsimisele. HPV kodutest on kasutusel juba mitmes Euroopa riigis, näiteks Rootsis ja Hollandis, ning üha rohkem riike plaanib selle testimisviisi rakendamist.

Teadusuuringute tulemused on kinnitanud, et isevõetud proov on sama täpne ja usaldusväärne kui tervishoiutöötaja võetud proov HPV määramiseks.

Tervise Arengu Instituut (TAI) on koostöös Tervisekassaga korraldanud Eestis kodutestimist alates 2020. aastast, pakkudes naistele võimalust valida, kas teha sõeluuringuks vajalik test kodus ise või pöördudes tervishoiuasutusse. Paralleelselt on analüüsitud kodutestimise tehtavust Eestis ning eri proovivõtuvahendite kasutusmugavust. Hinnatud on ka erisuguste kodutesti pakkumise viiside tõhusust, saates kodutesti postiga kodusele aadressile, pakkudes kodutesti veebist tellimise või apteegist kättesaamise võimalust.

Uuringute tulemused näitavad, et kodutest on tõhus emakakaelavähi ennetamise viis. Eesti naised on kodutesti väga hästi vastu võtnud ning enamik kodutesti kord kasutanutest soovib seda võimalust kasutada ka edaspidi. 2021. aastal elluviidud pilootprojekti tulemustel suurenes sõeluuringu osalusmäär keskmiselt 10% võrra, mida saab seostada sõeluuringu tegemise viiside laienemisega ja kodutesti võimaldamisega.

2022. aastal viidi Ida-Virumaal ellu pilootprojekt, mille raames said naised soovi korral kodutesti apteegist. Tulemused näitasid, et apteegid on väga hea võimalus kodutestide kättesaadavuse suurendamiseks ja sõeluuringus osalemise parandamiseks.

Eelmisel aastal valis emakakaelavähi sõeluuringu tegemiseks kodutesti juba üle 5300 naise. Vähi sõeluuringute registri andmetel oli 2022. aastal emakakaelavähi sõeluuringu üldine osalusmäär Eestis 58%, mida on 7% võrra rohkem kui aasta varem.

2023–2024. aastal pakutakse koduteste lisaks Ida-Virumaale ka Viljandi, Võru, Põlva, ja Valga maakonna apteekides

TAI ja Tervisekassa koostöös pakutakse kodutesti valikuvõimalust nii sel kui ka järgmisel aastal. Alates augustikuu keskpaigast on sõeluuringu testimisviisi valiku võimalus kõigil 2023. aastal emakakaelavähi sihtrühma kuuluvatel naistel, kes veel ei ole jõudnud uuringut teha. 2024. aasta sihtrühmale on kodutest kättesaadav juba aasta algusest.

Sihtrühma kuuluvad naised saavad tellida kodutesti veebist aadressilt hpv.synlab.ee. Tasuta koduteste pakutakse ka Viljandi-, Võru-, Põlva-, Valga- ja Ida-Viru maakonna apteekides. Kokku osaleb projektis 89 Apotheka, Benu, Euroapteegi ja Südameapteegi apteeki. Kodutesti on apteegist võimalik saada kõigil sel aastal sihtrühma kuuluvatel naistel ja see ei ole seotud tegeliku elukohaga. Näiteks Tallinnas elaval naisel on Võrumaale sattudes võimalik soovi korral saada kodutest sealsest apteegist.

Julgustame naisi sõeluuringul osalema, sest see on hea võimalus oma tervise kontrollimiseks ja vähi ennetamiseks. Oluline on teada, et emakakaelavähi eelsed seisundid on hästi ravitavad, samuti on ravitulemused paremad vähi varajasel avastamisel.

Reeli Hallik, Tervise Arengu Instituudi vanemanalüütik

Rohkem infot sõeluuringute kohta saab sõeluuringute veebilehelt.

Lisainfot kodutestimise kohta leiab TAI kodulehelt.

Kuigi COVID-19 pandeemia tõi kaasa HIV-testimise languse, on Eestis püsinud testimise üldine tase hea. HIV-testimise andmeid koguvate Euroopa Liidu riikide seas on Eesti üks kõrgeima testimise tasemega riik. Kui enne COVID-19 pandeemiat testiti Eestis HIV suhtes kokku umbes 215 000 korral aastas, siis 2020. ja 2021. aastad tõid kaasa testimise languse ligikaudu 190 000 testini aastas. Testimisaktiivsus on viimastel aastatel küll paranenud, kuid jääb endiselt pandeemiaeelsete aastatega võrreldes madalamaks.

Tervise Arengu Instituut (TAI) on olnud aktsiooni eestvedaja juba seitse aastat motiveerides inimesi alkovaba kuuga liituma, toetades liitunuid ning analüüsides aktsiooni tulemusi. Järeluuringute põhjal oli hinnanguliselt 60 250 inimest otsustanud 2023. aasta septembrikuu jooksul alkoholist loobuda, mis näitab, et üha rohkem inimesi on valmis proovima tervislikumat eluviisi ja suhtuma teadlikumalt alkoholi tarvitamisse. Sel aastal esmakordsete osalejate arv ulatus hinnanguliselt  17 000 inimeseni. „See kinnitab, et "Septembris ei Joo" aktsioon on endiselt kasvav liikumine, mis suudab kaasata uusi osalejaid ja innustada neid alkoholivaba eluviisi proovima. Alkovaba kuu aktsioonis osalejatest 82 protsendil õnnestus alkoholist täielikult loobuda, ülejäänud vähendasid alkoholitarvitamist, kuid täiesti sellest ei loobunud,“ selgitas kampaania juht TAI terviseturunduse projektijuht Karin Kilp.

Alates 2017. aastast, mil Tervise Arengu Instituut esmakordselt algatusega seotud oli, on aktsioonis osalejate arv oluliselt kasvanud. 2017. aastal osales selles hinnanguliselt 22 000 inimest, 2018. aastal hinnanguliselt 27 500 inimest, 2019. aastal hinnanguliselt 31 700 inimest. Pandeemia ja sotsiaalsed piirangud viisid 2020. aastal osaluse hüppeliselt kõrgemale tasemele, mil alkovabast kuust võttis osa hinnanguliselt 59 000 inimest. Järgnevatel aastatel osalejate arv küll mõnevõrra langes, kuid oli pandeemiale eelneva aastaga võrreldes oluliselt suurem. 2021. aastal osales hinnanguliselt 51 550 inimest ning 2022. aastal oli algatuses hinnanguliselt 47 950 osalejat.

„Need arvud rõhutavad, kui palju inimesi hindab võimalust proovida alkoholi tarvitamisest loobumist ja parandada oma tervist. Iga arvu taga on konkreetse inimese isiklikud kogemused ja saavutused. Paljud osalejad on pärast alkoholist loobumist märganud positiivseid muutusi,“ lisas Kilp. Osalejad on järeluuringus välja toonud paranenud enesetunnet, kasvanud energiataset ja paremat unekvaliteeti. 67 protsenti tänavustest osalejatest plaanib ka järgmisel korral osaleda.

Kogu maailmas tõuseb teadlikkus tervislikest eluviisidest ja alkoholi tarvitamise mõjudest igapäevaelule, üha enam inimesi otsib võimalusi, kuidas tervislikumalt elada. "Septembris ei Joo" aktsioon innustab meid tegema tervislikumaid valikuid ja suhtuma alkoholiga seotud valikutesse teadlikumalt. See on aktsioon, millega võidavad kõik.

Kuigi paljud kasutavad toidulisandeid tervise turgutamiseks, ei pruugi nende tarbimine alati olla läbi mõeldud. Vähene teadlikkus võib kaasa tuua olukordi, kus toidulisandite tarbimine võib mõjuda oodatust vastupidi või isegi olla tervisele kahjulik. Seetõttu on oluline, et inimesed oleksid teadlikud toidulisandite mõjudest ja vajadusel peaksid nõu arstiga. Kriitiliselt tasub suhtuda ka liiga palju lubavatesse reklaamidesse.

„Kampaania eesmärk on tõsta inimeste teadlikkust toidulisandite tarbimisel. Toidulisandid ei ole ravimid ja osa neist võivad sisaldada tugevaid toimeaineid,“ selgitab Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse valdkonna peaspetsialist Evelin Kivima. Ta lisab, et toidulisandite tarbimine peaks olema läbi mõeldud ning neid ei peaks võtma „igaks juhuks“. „Toidulisandid on mõeldud tavatoidu täiendamiseks, kuid mitmekülgsel ja tasakaalustatud toitumisel peaks keha üldjuhul olema varustatud kõigi vajalike toitainetega. Meie kliimas võib sügisest kevadeni olla põhjendatud siiski D-vitamiini tarbimine,“ ütleb Kivima.

„Tihti antakse ka lastele toidulisandeid igaks juhuks. Eriti tundub vanemale, et toidulisandi andmine on hea lahendus juhul, kui laps sööb rohkelt magusat ja vähe toite, mida tegelikult sööma peaks (puu- ja köögiviljad, teraviljatooted, piimatooted, muna, kala, liha, pähklid jne). Eelkõige aga tuleks läbi mõelda lapse toidulaud ning alles juhul, kui ka mitmekesise toitumise puhul näitavad analüüsitulemused mõne aine defitsiiti, võtta seda toidulisandina,“ räägib Tervise Arengu Instituudi toitumise ja liikumise osakonna ekspert Tagli Pitsi.

„Ka arvavad tihti inimesed, kes suurendavad oma kehalist aktiivsust, et nad vajavad seetõttu toidulisandeid, nt valgupreparaate. Tavaline harrastussportlane saab aga oma suurenenud valguvajaduse kaetud ka õigeid toiduvalikuid tehes,“ täiendab Pitsi.

Neli nädalat kestev kampaania viiakse suuresti läbi online-meedias, kus suunatakse inimesed tutvuma Tervise Arengu Instituudi veebilehe toitumine.ee/toidulisandid põhjalikuma sisuga.

Kulude juurdekasv oli väiksem kui aasta varem, mil lisandus peaaegu 14% ehk 282 miljonit eurot.

Tervishoiukulude osatähtsus sisemajanduse koguproduktist oli 2022. aastal 7,1%. Kahel eelneval aastal oli osatähtsus kõrgem – 7,6%. 2020. aasta tervishoiukulude osatähtsuse kiire tõusu põhjuseks oli nii SKP langus kui COVID-19 pandeemia alguse tervishoiukulude kiire kasv. 2022. a oli SKP juurdekasv kiirem kui tervishoiukuludel – 15,5.

Kui 2020. ja 2021. aasta tervishoiukulude kiire kasv oli tingitud COVID-19 viiruse leviku tõttu lisandunud kulutustest, siis 2022. aastal hakkas pandeemia eelne olukord taastuma. Vähenes erinevate lisakulude hüvitamise vajadus tervisehoiuteenuste osutajatele, samas suurenes inflatsioonisurve töötajate palkadele ning toimus energiahindade kallinemine.

Avaliku sektori kulud, mille osatähtsus tervishoiukuludes oli 75%, kasvasid aastataguse ajaga võrreldes 6% ehk 113 miljonit eurot. Ravikindlustuse kulud suurenesid 10%, keskvalitsuse kulud vähenesid 19% ja kohalike omavalitsuste kulud suurenesid 9%.

Vaadeldes kulutusi teenuste järgi, toimus suurenemine peaaegu kõikides jaotustes. Esile tõusevad ennetuse valdkonna teenused, kus vastupidiselt teistele oli kulutuste kahanemine kõige suurem. Immuniseerimise programmides, milles kajastusid COVID-19 vaktsineerimise kulud, oli vähenemine eelneva aastaga võrreldes 28 miljonit eurot. Varajase haigestumise seire programmide kulutused, mis sisaldasid muuhulgas koroonatestimise laboratoorseid analüüse, vähenesid 39 miljonit eurot. Muutuste tulemusena kahanes ennetustegevuste kulude osatähtsus tervishoiukuludes 8,8%-lt 2021. aastal 6,1%-ni 2022. aastal. Aktiivravi teenuste kuludest, mis hõlmavad tervishoiukuludest üle poole, moodustasid ambulatoorsed teenused 56%, haiglaravi 39%, päevaravi 2,5% ja kodune ravi 0,4%. Ravimid ja muud meditsiinitooted on järgmine suurem rühm aktiivravi järel. Kolmanda suurema rühma teenuste hulka kuuluvad tervishoiukuludes tugiteenused nagu kiirabi, radioloogilised ja laboriuuringud.

Leibkondade tervishoiukulud suurenesid 11%, mistõttu leibkondade omaosalus tervishoiukuludes tõusis 23%-ni 2022. aastal, (2021. a oli see 22,5%). Kulude kasv oli väiksem kui 2021. aastal. Kõige rohkem tõusid inimeste kulutused hambaravile (30 miljonit eurot), meditsiinitoodetele (22 miljonit eurot) ja pikaajalisele õendus-hooldusabile (14 miljonit eurot).

Vabatahtlike tervishoiu rahastamise mudelite osatähtsus tervishoiukuludes tõusis 2022. aastaks 2%-ni (2021. a 1,7%). Kasv võrreldes eelmise aastaga oli 26% .

Tervishoiukulude arvestust peetakse rahvusvahelise OECD-WHO-Eurostati ühise metoodika (SHA 2011) alusel ning kasutatakse riikidevahelistes võrdlustes. Tervishoiukuludest arvatakse välja haigushüvitised ja tervishoiutöötajate väljaõppekulud (v.a täiendkoolitus). Tervishoiu kapitaliinvesteeringute üle peetakse eraldi arvestust ning need ei sisaldu jooksvates tervishoiukuludes.

Arvestus toimub lõpptarbimise järgi, millise teenuseosutaja (HP) juures teenused ja kaubad (HC) inimeseni jõudsid ning kasutamise aasta järgi. Rahastamismudel (HF) näitab skeemi, mille kaudu toimus maksmine teenuse eest. Tervishoiukulude rahastamise allikaid iseloomustab FS liigitus.

Tervishoiukulude arvestuse 2022. aasta andmed on avaldatud TAI tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.

Rahvusvahelistesse andmebaasidesse jõuavad uued Eesti andmed 2023. aasta juunis. Seni saab riigiti võrrelda kuni 2021. aasta andmeid ja prognoosi alusel arvutatud näitajaid.

Kõnekaid visuaale tervishoiukulude statistikast läbi aastate ja eri kriteeriumite järgi leiab TAI Tableu keskkonnast.

Tuhande 15-aastase ja vanema mehe kohta haigestus 2,9 meest, sama vanuserühma naistest 1,6. Meeste keskmine vanus oli 67,7, naistel 77,5, noorim patsient oli 26-aastane, vanimad üle 100-aastased.

ÄMI haigestumus ja ravitulemus sõltuvad mitmetest mõjuritest, siiski on isegi halva päriliku fooniga inimestel võimalus vähendada haigestumist vältides riskikäitumist ja teades ning ravides riskiteguritest tingitud terviseprobleeme. Müokardiinfarktiregistri 2022. aasta andmetel on ÄMI patsientidel riskitegurite esinemine vanuse ja soo järgi erisugused. Kõrgvererõhktõbi ehk hüpertensioon oli sagedaim riskitegur, mille esinemissagedus kasvas vanusega, esinedes 90%l 85-aastastel ja vanematel patsientidel. Suitsetavate, nagu ka lipiidide ainevahetushäirega patsientide osatähtsus vähenes vanusega. Noorima vanuserühma (<55) patsientidest, kellest enamuse moodustasid mehed, esines üle 60%l hüpertensioon, lipiidide ainevahetushäired või nad suitsetasid. Neist kolmveerand olid ülekaalus (KMI ≥25).

Andmebaasi on lisatud müokardiinfarktiregistri 2022. aasta ägeda müokardiinfarkti andmed infarkti korduvuse ja alatüübi, samuti valikuliselt ravikvaliteedi ja riskitegurite näitajad patsiendi soo ja vanuserühma järgi.

Tutvu ka interaktiivsete graafikutega

Taldrikureegel näitab lihtsal viisil, kuidas oma lõuna- või õhtusöögi taldrik kokku panna nii, et söödud toidud aitaksid kätte saada vajalikke toitaineid vajalikes kogustes. 

Taldrikureegli põhimõtted on:

• vähemalt poole taldrikust peaks koguseliselt moodustama köögiviljad 
• veerandi taldrikust võiks moodustada valgurikas toit 
• veerandi taldrikust võivad moodustada lisandid  

Pool taldrikust peaks olema täidetud salati või kuumtöödeldud köögiviljadega või mis iganes omavahelise proportsiooniga nendest. „Kui niisama keedetud-aurutatud brokolit, porgandit või peeti süüa ei taha, võib vabalt kasutada külmutatud köögiviljasegu, mida vokkida või ahjus küpsetada. Jääb ära ka koorimisele-tükeldamisele kulutatud vaev ja aeg. Mõnikord võib kasutada ka köögiviljakonserve,“ andis TAI toitumise ja liikumise valdkonna ekspert Tagli Pitsi nõu. 

Veerandi taldrikust peaks moodustama mõni valgurikas toit, nt kala, (linnu)liha, muna, kodujuust, kaunviljad ning ülejäänud veerand võiks jääda mingile lisandile, eelistatult kartulile või tatrale. Aga lisandi osa võib samuti köögiviljadega täita. „Selliselt oma taldrikut täites aitad kaasa päevasele minimaalsele soovituslikult köögiviljade koguse saamisele, mis näiteks keskmise täiskasvanud naisterahva puhul on 300 grammi ehk umbes kolm peotäit,“ soovitas Pitsi.  

Võib tekkida küsimus, kas taldrikureeglit saab kasutada ainult n-ö tavalise lõuna- ja õhtusöögi taldriku puhul. Tegelikult on võimalik seda rakendada väga erinevalt. Süües segatoitu (riisi- või pastaroog vm), saab samuti jälgida, et pool taldrikust oleksid köögiviljad ning segatoidu koostises oleks maksimaalselt veerandi taldriku ulatuses näiteks kala või (linnu)liha.  

Kui aga inimene soovibki süüa vaid taimset päritolu toitu, siis peaks valgurikka osa moodustama näiteks kaunviljad, sh sojast tehtud tooted. Isegi suppi saab teha taldrikureeglit järgides, kui pool toiduainetest on köögiviljad ning maksimaalselt veerand jääb kalale-lihale. Ka jõululaual saab vähemalt poolt taldrikust täita köögiviljadega, näiteks rohke salativaliku või hautatud kapsa, keedetud peedi ja kõrvitsakonserviga. 

Olulisimad tervisliku toitumise põhimõtted on lühidalt toodud TAI veebilehel toitumine.ee 

Tiitli võttis tänuga vastu direktor Annika Veimer, kes kinnitas, et oleme maailmaparandaja loomusega ning pingutame üheskoos koostööpartneritega, et tervisele tugevat vundamenti laduda.

Kaassõnadeks kirjutas ühing: Tervise Arengu Instituut panustab rahvatervise valdkonda igapäevaselt ja on pikaaegne partner paljudele osapooltele. Viimasel ajal on asutus eriti silma paistnud oma aktiivsuse poolest ühiskonnas laiemalt kui ka rahvatervise valdkonnas. Tervise Arengu Instituut on kaasajastanud vanemaid väljaandeid ja loonud mitmeid uusi nagu näiteks  „E-sigarettide tarvitamise pidurdamine ja ennetamine koolis“, „Laste ja noorte vaimse tervise ja riskikäitumisega seotud riski- ja kaitsetegurite mõõtevahendid“. Samuti on asutus eest vedanud tervisedenduse valdkonnas olulisi uuringuid, ennetuse teadusnõukogu ning ennetustegevuste tõendatuse taseme hindamise süsteemi loomist. Märkimist väärib ka meedias palju tähelepanu saanud ja Eesti jaoks võrdlemisi uudse metoodi nagu reoveeuuringu korraldamine. 

See tunnustus kinnitab, et kanname üheskoos instituudi põhiväärtusi – pädevust, koostööd ja uuenduslikkust!

Saame uhked olla, et meie tööd märgatakse ja hinnatakse. Suur aitäh kogu TAI meeskonnale ja palju õnne kõigile tunnustuse eest! 

Vähemalt korra elus peaks kõik seksuaalselt aktiivsed täiskasvanud end HIV suhtes testima. TAI uimastite ja sõltuvuste keskuse vanemspetsialist Iveta Tomera märkis: „HIV on pikaajaline, aeglaselt süvenev infektsioon, mis enamasti ei põhjusta mingeid kaebusi. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) hinnangul võib Eestis halvemate prognooside kohaselt olla ligi 40% HIV-nakkuse juhtudest tuvastamata. Inimesed, kes ise ei tea oma nakatumisest, on potentsiaalsed nakkusallikad.“ Ta lisas, et ainsaks võimaluseks teada, kas ollakse nakatunud või mitte, on testimine. Test tuleks kindlasti teha, kui on väiksemgi kahtlus HIV-sse nakatumise suhtes, näiteks peale kaitsmata vahekorda või kui inimesel on olnud mitmeid seksuaalpartnereid.

Suur osa Eesti elanikke peab HIV-d endiselt sotsiaalselt haavatavate sihtrühmade, ennekõike narkootikume süstivate inimeste haiguseks. See ei ole siiski nii. Tomera sõnab, et HIV-ga võib nakatuda igaüks – see ei ole kindla seksuaalse orientatsiooni, rahvuse või rahvastikurühma seas leviv nakkus. HIV levib kaitsevahenditeta seksuaalvahekorra ajal, kokkupuutel nakatunud verega ning emalt lapsele raseduse ajal, sünnitusel ja rinnaga toitmisel.

HIV võimalikult varajane avastamine on väga oluline, sest see piirab infektsiooni edasi kandumist teistele inimestele ning saab alustada raviga. HIV-i saab ravimitega vaos hoida ja õigeaegne haiguse avastamine ning ravi aitab säilitada väga hea elukvaliteedi aastateks. Ilma ravita võib HIV-i viimases staadiumis välja kujuneda omandatud immuunpuudulikkuse sündroom HIV tõbi ehk AIDS. 

Kuigi COVID-19 pandeemia tõi kaasa HIV-testimise languse, siis on Eestis testimise üldine tase väga hea. Euroopa Liidu riikide seas, kes HIV-testimise andmeid koguvad, oleme ühe kõrgeima testimise tasemega riik. Tomera: „Kui enne COVID-19 pandeemiat testiti Eestis HIV suhtes kokku umbes 215 000 korral aastas, siis 2020. ja 2021. aastad tõid kaasa testimise languse ligikaudu 190 000 testini aastas“. Ta lisas, et testimisaktiivsus on viimastel aastatel küll paranenud, kuid endiselt jääb pandeemiaeelsete aastatega võrreldes madalamaks. Terviseameti andmeil tehti 2022. aastal kokku 205 622 HIV-testi ning 2023. aasta üheksa kuu jooksul on testi tehtud 117 639 korral.

Pandeemiaaegne testimisaktiivsuse langus kajastub ka diagnoositud HIV-juhtudes. Terviseameti andmeil avastati 2020. aastal 147 ja 2021. aastal 125 uut HIV-nakkuse juhtu. 2022. aastal diagnoositi 250 ning käesoleva aasta esimese üheksa kuu jooksul 145 uut HIV- juhtu.

HIV-testi saab teha HIV testimis- ja nõustamiskabinettides, noorte nõustamiskeskustes, pere- ja eriarstide juures üle Eesti. HIV nõustamis- ja testimiskabinettides ja noorte nõustamiskeskustes on testi tegemine tasuta, ka neile, kel ravikindlustust ei ole. Endale sobivaima testimiskoha kontaktid leiab veebilehelt hiv.ee.

Lisaks on HIV-kiirtestivõimalus teha 21. ja 23. novembril kell 16.30–19.00 Lasnamäe Tervisemaja BENU Apteegis (Linnamäe teel 3). Testi tegemine on tasuta.

Tervishoiu suurimate teenusepakkujate, haiglate tulud olid ligi 1,3 miljardit eurot, mis moodustas 61% kõigi tervishoiuteenuse osutajate tuludest. Nii hambaravi- kui perearstiabiteenuse osutajate osatähtsus tuludes oli 11% ja ambulatoorse eriarstiabiteenuse osutajatel 10%. Teiste tervishoiuteenuse osutajate (kiirabi, taastusravi, diagnostika, õendusabi) tulud olid väiksemad.

Suurim osa tervishoiuteenuse osutajate tuludest laekub Tervisekassalt. 2022. aastal moodustas see 68% teenuseosutajate tuludest. Tervisekassa rahastas tervishoiuteenuseid 1,4 miljardi euro eest — 8% rohkem kui aasta varem. 2021. aastal suurenesid Tervisekassa maksed 11% eelnenud aastaga võrreldes. Suurima osa (72%) Tervisekassa rahastusest said haiglad. Perearstiabiteenuse osutajatele laekus 15% Tervisekassa rahastusest, mis tagas nende tulude kasvu. Ambulatoorse eriarstiabiteenuse osutajatel suurenesid Tervisekassalt saadud tulud teistest teenuseosutajatest kiiremini — 28%, kuid nende osatähtsus Tervisekassa rahastuses oli vaid 4%.

Inimesed maksid tervishoiuteenuste eest ligi 289 miljonit eurot, mis oli 10% rohkem kui 2021. aastal. Enim tasusid patsiendid hambaraviteenuse osutajatele — ligi 166 miljonit eurot, mis oli 21% enam kui aasta varem. Sarnaselt eelnenud aastaga maksid patsiendid ligi 65 miljonit eurot ambulatoorse eriarstiabiteenuse osutajatele.

Tervishoiuteenuse osutajate kulud kasvasid 2022. aastal kiiremini kui tulud. Teenuseosutajate kulud kokku moodustasid 1,96 miljardit eurot — kulusid tehti 9% rohkem kui aasta varem. Lisaks tööjõukulude kasvule mõjutas kulude kasvu ka energiahindade kallinemine. Tööjõukulud olid 9% suuremad kui 2021. aastal. Tervishoiuteenuse osutajatest oli tööjõukulude kasv kiireim ambulatoorse eriarstiabiteenuse osutajatel 23%.

Majandustegevuse tulemuseks oli 2022. aastal 120 miljoni eurone kasum, mis oli viiendiku võrra väiksem kui aasta varem. Haiglad lõpetasid aruandeaasta suurima, üle 37 miljoni eurose kasumiga. Järgnesid perearstiabiteenuse osutajad ligi 29 miljoni ja hambaraviteenuse osutajad üle 19 miljoni eurose kasumiga.

Tervishoiuteenuse osutajad investeerisid põhivarasse ligi 164 miljonit eurot, mis oli 2% enam kui 2021. aastal. 59% investeeringutest tehti hoonete ehituseks, laiendamiseks ja rekonstrueerimiseks, 26% oli suunatud masinate ja seadmete, peamiselt meditsiiniseadmete ajakohastamisele. Suurimad investeerijad olid haiglad enam kui 127 miljoni euroga, millest enamus oli suunatud hoonete ehitusse Euroopa Liidu struktuurivahendite toel. Järgnesid hambaraviteenuse osutajad 11 miljoni euroga.

Tervishoiuteenuse osutajate 2022. aasta tulude ja kulude ning põhivara liikumise andmed on avaldatud TAI tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis. Eraldi on esitatud haiglavõrgu arengukava haiglate tulude ja kulude andmed.

Lapsevanematel on keeruline toime tulla oma laste jonnihoogudega ja konfliktide lahendamisega. Nii võib juhtuda, et tülitsemine lapse ja vanema vahel saab valdavaks ning positiivne pool lapsega suhtlemisel jääb napiks. Selleks, et hoida lapse ja vanema koostöist suhet, tuleb järjepidevalt täita suhtekontot.

Lapse ja vanema suhte konto on nagu pangakonto, kuhu saab teha sissemakseid ja väljamakseid. Selleks, et lapse ja vanema vahel oleks käskude ja korralduste asemel usaldus ja koostöö, on vaja teha suhtekontole rohkem sissemakseid kui väljamakseid.

„Sissemaksed suhtekontole peaksid olema sagedased ning neid saab väljendada läbi positiivse tähelepanu, kuulamise, lapsega mängimise, tunnustamise jm. Need ei ole suured žestid, vaid igapäevased väikesed hetked, mis näitavad armastust, hoolivust ja tuge,“ selgitas fookuse valikut TAI perede ja vanemahariduse valdkonna juht ning lapsevanemate koolitaja Ly Kasvandik.

Suhtekonto saldot vähendavad väljamaksed on näiteks arvustamine ja karistamine, tülid, mittekuulamine, puudulik aeg ja tähelepanu. Kui lapse suhtekonto seis on positiivne, on ta palju altim koostööd tegema ja suur osa distsiplineerimisvajadusest kaob üldse. Kui aga vanem on teinud oma lapse kontolt palju väljamakseid ning ootab, et laps koristaks toa või täidaks mõne teise vanema antud ülesande, siis võib juhtuda, et laps hakkab vastu ja soovitud koostöö ei tule kergelt.

Sõnum ja üleskutse täita suhtekontot tugineb tulemuslikule vanemlusprogrammile Imelised Aastad, mida on TAI eestvedamisel Eestis ellu viidud ligi kümme aastat.

„Imeliste Aastate programmis kasutame suhtekonto metafoori, et aidata vanematel mõista, kuidas nende igapäevased tegevused ja suhtlemine mõjutavad suhet lastega,“ lisas Kasvandik.

Tähtis on regulaarne suhtekonto täitmine, et kontoseis püsiks positiivne ning suhtlemises ei hakkaks domineerima käskude ja korralduste andmine. Igapäevane suhtekonto täitmine on investeering lapse heaolusse.

Tarkvanem.ee veebilehele on loodud alamleht „Suhtekonto“, kust leiab lisainfot ja ideid suhtekonto täitmiseks.

Tark Vanem on lastevanematele suunatud teavitusprogramm, mille keskmes on veebileht tarkvanem.ee, mida haldab Tervise Arengu Instituut. Rohkem infot: www.tarkvanem.ee

Üsna suur osa meestest on sarnase kasvatuse ja ellusuhtumisega, kus abi juletakse küsitakse alles viimases hädas ja siis ka seda oma muresid justkui pisendades. Ja ükskõik, kui palju ma oma isast ei hooliks, seda mentaliteeti on väga raske muuta. Ometigi võiks arsti poole pöördumine olla kultuuri osa ehk et kultuurne (ja normaalne) on käia arsti juures ning oma muresid temaga jagada.

Oma autot käime kindla intervalli tagant me üsna hoolikalt tehnoülevaatuses näitamas. Aga et ise tervisekontrolli minna – selleks peab ikka mõjuv põhjus olema, sest niisama igaks juhuks ei tundu arsti kabinetti astumine kuigi kohane. Pole siis imestada või kedagi süüdistada kui sellistel juhtudel ongi juba keerulisem aidata või häda ravida – sest selle sekkumise „parim enne“ on tugevalt üle lastud.

Isedepäeva vaates võiks iga järeltulijaid omava mehe mõttes olla esimesel kohal soov elada pikalt ja võimalikult tervelt – nii, et lastega koos veedetud aeg oleks pikk, sisutihe ning helgeid mälestusi täis. Liiga sageli ja liiga palju näeme olukordi, kus isad on perede kõrvalt kadunud ning teatud ikka jõudes puudu ka perepiltidelt. Kindlasti on siin ühe ankurteemana põhjuseks keeruliseks aetud suhted, kuid neid mõjutajaid on veelgi. Sageli mehe enda tervisevalikud, harjumised ning ennast hävitav riskikäitumine.

Kuidas peaks mehele lähenema?

Tervise Arengu Instituudi vaimse tervise uuringust on tulnud välja, et lastega täiskasvanutel on üldiselt vähem vaimse tervise probleeme (depressiooni, ärevust, vaimset kurnatust) kui üksi elavatel täiskasvanutel. On olemas turvavõrgustik, kellele loota, aga ka kelle nimel soovida endast esitleda parimat võimalikku versiooni. On olemas kohustus ja vastutus laste ning lähedaste ees. 

Sama uuring kinnitas, et nendest, kes tundsid vajadust vaimse tervise abi järele, eelistas 70% abi otsimise asemel oodata, et probleemid laheneksid või siis ise hakkama saada. Meeleoluhäirete taga võivad peituda mitmed põhjused. Kui näiteks elustiil ei toeta vaimset tervist, tuleks üle vaadata sellega seotu: kas magtakse piisavalt; kas süüakse piisavalt ja kvaliteetset toitu; kas päevakavva mahub ka meeldivaid tegevusi; kas jääb aega füüsilise aktiivsusega tegelemiseks, sõpradega kohtumiseks?

Mitmed sekkumised näitavad, et mehi on õnnestunud paremini kaasata ja kõnetada, lähenedes pisut teise nurga alt, näiteks peresuhete ja teiste oluliste rollide kaudu elus (isa, laps, sõber). Mehele on oluline valikuvabadus abi saamisel ja eriti just vaimse tervise abi puhul on oluline, et selgitused oleksid esitatud võimalikult teaduspõhiselt ja ratsionaalselt. Oluline on ka eneseabi võimaluste tutvustuste sõnastamine meestele sobivalt, et nad tajuksid võimalust lahendusi kasutada ilma oma mehelikkust kahjustamata. Siinkohal on üks võimalik lahendus keerata sõnum vastupidiseks, et abi otsimine ja vastutuse võtmine lahenduse leidmisel on tugevus ja positiivne mehelik omadus.

Sotsiaalministeeriumi ja Kantar Emori uuringus on välja toodud, et rohkem kommunikatsiooni nn meeste keeles aitab neid kaasata tervise teemadel paremini.

• Sõnumid on meestele suunatud ja nendega seotud kontekstis. Kas näiteks tehnikavaldkonnas töötavate meeste kõnepruugis võiks olla tervisekontroll sama oluline nagu korraline ja ülioluline tehnoülevaatus?
• Meessoost eeskujud kõnetavad ja annavad inspiratsiooni.
• Positiivsed sõnumid ja huumor suurendavad motivatsiooni oma tervisele rohkem tähelepanu pöörama. Näiteks: „Sa ei pea sööma nagu jänes“ tasakaalustatud toitumise teemade korral või liikumisaktiivsuse üleskutsed „Kolme kuuga miljonäriks“ või „Pane kondimootor tööle!“.

Kas isad on vormis?

Iga mees saab regulaarselt ise silma peal hoida oma põhilistel näitajatel, mis tema tervist peegeldavad: regulaarselt (iga-aastaselt) tuleks kontrollida oma kehamassiindeksit, vööümbermõõtu, vererõhku ja kolesterooli näitajaid. Eriti peaksid regulaarsele kontrollile pöörama tähelepanu need inimesed, kellel on raske füüsiline töö või vähe aeroobset liikumist ja needki, kellel on suurenenud terviserisk (nt liigne kehakaal, suitsetajad, aga ka sage alkoholi tarvitamine).

Kehamassiindeks (KMI) on üks kõige enam levinum meetod, mis arvutatakse kehakaalu (kg) ja pikkuse (m) suhte alusel. Vaata kalkulaatori ja tulemuste tõlgendamise juhendit.

Kehamassiindeksi kõrval on mõistlik hinnata ka vööümbermõõtu. Eesti meeste vööümbermõõt üle 102 cm on seotud kõrge ning üle 94 cm suurenenud riskiga tervisele.

Küllaltki uus näitaja, millega rasvumist hinnata, on vööümbermõõdu ja pikkuse suhe. See võiks jääda väiksemaks kui 0,5. See tähendab, et tervislik vööümbermõõt on selline, mis on pool või vähem meie pikkusest.

Universaalsed soovitused tervislikumaks elustiiliks

Iga inimene saab oma elukvaliteedi parandamiseks ja tervise tugevdamiseks langetada olulisi otsuseid. Kuid et nende mõju ei avaldu kohe, võib tekkida oht, et enne positiivsete muutuste ilmnemist lüüakse juba käega. Olulisim on sellest nn surnust punktist üle saada ja jätkata elu muutvate harjumuste korrigeerimisega seni, kuniks need igapäevaelu normaalseks osaks on muutunud. Nõuanded on siinjuures universaalsed:

• Toitu mitmekesiselt: tarvita rohkem marju, puu- ja köögivilju, kala, täisteratooteid ja pähkleid-seemneid. Kasuta vähem magusaid ja soolaseid näkse ning suhkrurikkaid karastus- ja mahlajooke.
• Liigu nädalas kokku vähemalt 150 minutit tempoga, kus südame löögisagedus ja hingamine kiirenevad, kuid saab vabalt vestelda. Vähemalt kahel korral nädalas tee lihaseid tugevdavaid harjutusi.
• Soolatarbimine tuleks saada kontrolli alla, päevane kogus ei tohiks ületada 6 grammi.
• Hoidu sõltuvusainetest sh väldi nii tavasigarette kui ka alternatiivsete tubakatoodete tarvitamist.
• Ära liialda alkoholiga.
• Maga ja puhka piisavalt.
• Õpi stressiga toimetulekut ning ole positiivse ellusuhtumisega. (50% on üleväsinud, 25% stressis ja 33% masenduses).
• Panusta heade (partner)suhete loomisele ja hoidmisele.
• Hoia oma vaimset tervist ja vajadusel ära pelga abi küsida.

Oluline on alustada harjumuste kujundamist ja tervisekäitumist juba lapseeas, aga kunagi pole liiga hilja teha muudatusi eluviisis. Pikem, tervem ja õnnelikum eluiga võiks olla stiimul, millele tuleks hakata mõtlema juba varajases keskeas. Minu isa läheneb juba 94. eluaastale ning püsib selle vanuse kohta heas vormis suuresti läbi elukaare tehtud valikutele ja otsustele. Iga isa on oma lastele eeskujuks. Head isad – püüdkem seda rolli uhkusega välja kanda, head tugevamat tervist ja elutervemaid valikuid meile kõigile!

Valdo Jahilo

TAI kommunikatsioonikeskuse juht

Arvamuslugu ilmus 8. novembril 2023 Õhtulehes.

2023. a septembris avaldatud Sotsiaalministeeriumi tellitud ja Kantar Emori ellu viidud meeste nõustamis- ja tervishoiuteenuse kasutamise uuringus tuuakse välja, et mehed ei ole altid tunnistama ja otsima abi oma murede, eriti vaimse tervise või meeleoluhäirete korral. See on suure tõenäosusega põhjus, miks püütakse muredega ise hakkama saada ja abi nähakse pigem tervist kahjustavatest tegevustest nagu näiteks tubaka- ja alkoholitoodete tarbimine.

2022. a tervisekäitumise uuringus vastanud meestest hindas oma tervist heaks või üsna heaks 57,7 protsenti meestest vanuses 16–64 eluaastat. Pikaajalisi terviseprobleeme tunnistasid juba 47,5 protsenti meestest vanuses 45–54 aastat ja vanuse kasvades see osatähtsus suureneb märkimisväärselt. Peamiselt teevad tööealisele mehele muret liigsest kehakaalust põhjustatud tervisemured (nt kõrge vererõhk ja kolesteroolitase), aga ka enesehinnanguline stressitaseme märgatav tõus.

Üks oluline meeste tervist puudutav probleem, mille tervisestatistika teravalt esile toob, on ennetatavate surmade arv krooniliste haiguste tagajärjel (nt südameveresoonkonna haigused, diabeet, vähk) ehk mehed surevad selliste haiguste tagajärjel sagedamini seetõttu, et nende terviseprobleemid ei ole saanud piisavalt aegsasti vajalikku tähelepanu. Näiteks suri 2022. aastal südame isheemiatõve tagajärjel 1084 meest, neist 478 oleksid olnud õigeaegse ravi korral suure tõenäosusega ennetatavad.

Lisaks esineb meestel rohkem tervist kahjustavat riskikäitumist (nt alkoholi või uimastite tarvitamine), mille tagajärjel tekib rohkem erisuguseid vigastusi, mürgistusi ja sageneb õnnetusjuhtumitesse sattumine, aga ka suitsiide esineb paraku meestel enam kui naiste seas.

Töökogukonnad on head kohad, kus meeste tervisele tähelepanu pöörata 

Tervena elatud aastaid prognoositakse Eesti mehele keskmiselt 57,9 aastat. Kui Hiiu-, Pärnu- ja Harjumaa  mehed tunnevad esimesi igapäevatööd häirivaid tervisepiiranguid keskmiselt oma 50. eluaastate teises pooles, siis paraku Põlva-, Võru- ja Jõgevamaa mehed keskmiselt juba 40. eluaastates. Seega ka tööandja vaatest kujuneb üha keerukamaks ülesandeks see, kuidas töötajate tervisemurede tõttu leida lahendusi, et töötajad saaksid panustada ka siis, kui tervisepiirangud senises mahus enam jätkata ei lase.

Maskuliinsed normid käitumises võivad tekitada muret ka tööelus. Uuringutest nähtub, et läänelikus ühiskonnas peetakse mehelikuks pigem enesekindlaid, tugevaid, iseseisvaid ja riskialteid mehi, ent nende käitumisviisid seonduvad rohkem ebatervislike käitumisviisidega (nt suitsetamine, vägivallatsemine, reeglite eiramine), mis võib põhjustada arusaamatust töökultuuri normidest arusaamisel või kokkulepete järgimisel.  Agressiivse käitumise taga võivad olla mitmesugused vaimse tervise seisundid, ärevus või depressioon. 

Ametliku tööõnnetuste statistika kohaselt toimus 2022. aastal Eestis 3685 tööõnnetust ehk iga 1000 töötaja kohta keskmiselt 5,4 tööõnnetust. Üle poole ehk ca 66 protsenti tööõnnetustest toimub meestega ja sagedamini vanusegrupis 25–34 aastat (27 protsenti tööõnnetustest). Noored mehed on peamine riskigrupp nii tööõnnetuste kui ka liiklusõnnetuste puhul.

Statistika näitab, et umbes kolmandik kõigist tööõnnetustest toimub töötajatega, kes on tööl olnud alla aasta. Need on nii vastselt tööelu alustanud noored kui ka need, kes on vahetanud töökohta ja pole veel uuel kohal töövõtteid selgeks saanud. See tähendab, et erilist tähelepanu tuleb pöörata just uute töötajate väljaõppele ja juhendamisele.

Millele võiks võiks töökeskkonnas tähelepanu pöörata?

Mis on meeste puhul üldse probleemid, mis vajaksid tähelepanu? On see suitsetamine? Süstemaatiline ületöötamine, läbipõlemine? Väsimus vähese uneaja tõttu?

Mapri Ehitus AS personalijuht Angela Uljas toob välja, et tema oma tööd plaanides vaatab kõigepealt, mis andmeid tal  on: nt haiguspäevade tõttu puudumised, Stebby vms programmide kasutamise tase jms. Edaspidi ootab ta rohkem sisukat infot ka töötervishoiuteenuse osutajalt. Mapri Ehituse kogemusel on seal töötavate meeste kaasamisel kõige edukamaks osutunud kannatlikkus, järjepidevus ja isiklik pöördumine, näiteks abi spordikompensatsiooni kasutamiseks registreerimisel või ühissündmusel jälgimine, et uued tulijad sulanduksid kiiresti meeskondadesse ja keegi ei jääks üksi. 

Oskus märgata ja sõnastada terviseprobleeme on proovikiviks. Selleks, et probleemiga tegeleda, tuleks see kõigepealt ära tunda. Näiteks kõrge vererõhk, kolesteroolitase või kehamassiindeks on suuresti seotud elustiiliga, toitumisharjumuste, liikumisaktiivsusega. Elustiiliga on sagedasti seotud ka seksuaaltervis. Erektsioonihäire on varaseks markeriks võimaliku südame-veresoonkonna haiguse avaldumiseks. Mehed kipuvad uuringute põhjal enda terviseseisundi ja keha suhtes olema veidi leebemad kui naised, näiteks lisakilosid ei näe nad sageli sugugi suure probleemina.

Asjakohane ja konkreetne info lihtsasti kättesaadavaks

Mehed on terviseteemadest vähem teadlikud ja otsivad terviseinfot vähem. Seetõttu on tänuväärne, kui tervis ja selle väärtustamine on teema, mida näiteks asutuse eestkõnelejad või juhid järjepidevalt tõstatavad ning meelde tuletavad. Lihtsamad eneseabivõtted ja info  professionaalse abi kohta peaksid olema kõigile töötajatele kergesti leitavad või välja pandud silma alla (nt puhkeruumis).

Angela Uljas toob näite, et erisugused lõõgastumise ja oma tervise eest hoolitsemise võimalused tuleb mõnikord lisada kavalalt ühistegevustesse. Mapri Ehituse hea praktika on kaasata kolleege kogu aasta kestvate meeskondlike tegevuste raames, kuhu tööandja on kavandanud meeskonna jaoks uudseid tegevusi, näiteks kaunite kunstide eri vormide katsetamise, luule, jooga. Tööseminaride osaks on olnud loengud ja arutelud oma ajule puhkuse andmise ja pauside olulisuse teemadel, samuti erisugused trennid ja matkad. Selline teadmiste ja uute kogemuste võimaldamine on andnud positiivset tagasisidet kolleegidelt ja Angela hinnangul teinud edasised diskussioonid ning meeste kaasamise tervise teemadel lihtsamaks.

Kaasata saab ka pere või lähedaste kaudu

Mitmed sekkumised näitavad, et mehi on õnnestunud paremini kaasata ja kõnetada, lähenedes pisut teise nurga alt, näiteks peresuhete ja teiste oluliste rollide kaudu elus (isa, laps, sõber). Näiteks veipimist või narkootiliste ainete riske saab tutvustada töötajatele lapsevanema rolli kaudu, kus fookus oleks sedapidi, et kuidas oma lapsi hoida või sõpra aidata ning jõuda sealtkaudu positiivsete eeskujude tähtsuseni.

Mehele on oluline valikuvabadus abi saamisel ja eriti just vaimse tervise abi puhul on oluline, et selgitused oleksid esitatud võimalikult teaduspõhiselt ja ratsionaalselt. Oluline on ka eneseabi võimaluste tutvustuste sõnastamine meestele sobivalt, et nad tajuksid võimalust lahendusi kasutada ilma oma mehelikkust kahjustamata. Siinkohal on üks võimalik lahendus keerata sõnum vastupidiseks, et abi otsimine ja vastutuse võtmine lahenduse leidmisel on tugevus ja positiivne mehelik omadus.

Sotsiaalministeeriumi ja Kantar Emori uuringus on välja toodud, et rohkem kommunikatsiooni nn meeste keeles aitab neid kaasata tervise teemadel paremini.

• Sõnumid on meestele suunatud ja nendega seotud kontekstis. Kas näiteks tehnikavaldkonnas töötavate meeste kõnepruugis võiks olla tervisekontroll sama oluline nagu korraline ja ülioluline tehnoülevaatus?
• Meessoost eeskujud kõnetavad ja annavad inspiratsiooni.
• Positiivsed sõnumid ja huumor suurendavad motivatsiooni oma tervisele rohkem tähelepanu pöörama. Näiteks: „Sa ei pea sööma nagu jänes“ tasakaalustatud toitumise teemade korral või liikumisaktiivsuse üleskutsed „Kolme kuuga miljonäriks“, „Pane kondimootor tööle!“.

Täiendav tervisekontrolli pakkumine või tervisepäeva elluviimine tööandja juures on moodused, kuidas tuua teenused meestele lähemale. Kui tervisebussi tellimine töökohale ei ole mõistlik, tuleks leida paindlikkust, et vajaduse korral käia tervisekontrollis tööajast. Hoolitseda tuleks sellegi eest, et kõigil teie töötajatel oleks teadmine, et  tööajast arsti juures käimine on aktsepteeritud ja normaalne.

Lihtsad meetodid oma tervise hindamiseks pärast 40. eluaastat                  

Iga-aastaselt tuleks kontrollida oma kehamassiindeksit, vööümbermõõtu, vererõhku ja kolesterooli näitajaid. Eriti peaksid regulaarsele kontrollile pöörama tähelepanu need inimesed, kellel on raske füüsiline töö või vähe aeroobset liikumist ja needki, kellel on suurenenud terviserisk (nt liigne kehakaal, suitsetajad, aga ka sage alkoholi tarvitamine).

Kehamassiindeks (KMI) on üks kõige enam levinum meetod, mis arvutatakse kehakaalu (kg) ja pikkuse (m) suhte alusel. Vaata kalkulaatori ja tulemuste tõlgendamise juhendit.

Kehamassiindeksi kõrval on mõistlik hinnata ka vööümbermõõtu.  Eesti meeste vööümbermõõt üle 102 cm on seotud kõrge ning üle 94 cm suurenenud riskiga tervisele.

Küllaltki uus näitaja, millega rasvumist hinnata, on vööümbermõõdu ja pikkuse suhe. See võiks jääda väiksemaks kui 0,5. See tähendab, et tervislik vööümbermõõt on selline, mis on pool või vähem meie pikkusest.

Autorid: Merle Havik ja Katrin Kärner-Rebane

• Meeste nõustamis- ja tervishoiuteenuste kasutamise uuring. Lõpparuanne. Sotsiaalministeerium, 2023
• Tervena elada jäänud aastad. Statistikaamet. Statistikaameti koduleht, 2023 (kasutatud 04.10.2023)
• Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring 2022. Tervise Arengu Instituut, 2023
• Maakondade tervise ja heaolu ülevaated 2022. Terviseinfo.ee, 2022
• Eesti 40-49-aastaste meeste tervis: pilootprojekt „Pikema Sõpruse Päev“. Tervise Arengu Instituut, Tartu Ülikooli Kliinikum, Tervisekassa 2022
• 2022. aasta töökeskkonna ülevaade. Tööinspektsioon, 2023

Lisalugemist:

• Südamearst professor Margus Viigimaa sõnastatud 25 südame soovi
• Jämesoolevähi sõeluuring. Tervisekassa koduleht, 2023
• Saatesari „Mehed, hakkame elama!“ 
• Saatesari „Selge Pilt”
• Vanemlusprogramm „Hoolivad isad“. Tarkvanem.ee veebileht

„Septembris ei joo!“ pakub igal aastal paljudele inimestele võimaluse tõestada enesele ja teistele, et alkoholi tarvitamisest loobumine pole mitte ainult võimalik, vaid ka tervisele kasulik. Tervise Arengu Instituut (TAI) on olnud aktsiooni eestvedaja juba seitse aastat – motiveerinud inimesi alkoholivaba kuuga ühinema ja toetanud algatusega liitunuid. Sel aastal osales algatuses inimesi rohkem kui kunagi varem.

„Septembris ei joo!“ liikumine kasvab hoogsalt

Alkoholist pikema pausi tegemine on tõendatult positiivse mõjuga. TAI järeluuringute andmetel otsustas põhjal otsustas 2023. aasta septembrikuus alkoholist loobuda hinnanguliselt 60 250 inimest. See näitab, et üha rohkem inimesi on valmis proovima tervislikumat eluviisi ja suhtuma teadlikumalt alkoholi tarvitamisse. Sel aastal esmakordsete osalejate arv ulatus hinnanguliselt 17 000 inimeseni. „Septembris ei joo!“ on seega hoogustuv liikumine, mis suudab kaasata uusi osalejaid ja innustada proovima neid alkoholivaba eluviisi.

Alkovaba kuu aktsioonis osalejatest 82%  õnnestus alkoholist täielikult loobuda, ülejäänud vähendasid alkoholitarvitamist, kuid sellest täielikult ei loobunud.

Alates 2017. aastast, mil TAI aktsiooni Eestis algatas, on selles osalejate arv kasvanud oluliselt. Kui 2017. aastal osales hinnanguliselt 22 000 inimest, siis selleks aastaks oli see arv pea kolmekordistunud. 2020. aasta osalemise tase tõusis COVID-19 pandeemia ja sotsiaalsete piirangute oludes hüppeliselt. Järgnevatel aastatel kaasatus küll mõnevõrra vähenes, saavutades 2023. aastal siiski rekordilise taseme.

Inimesed märkavad alkoholivaba kuu järel positiivseid muutusi

Paljud inimesed soovivad proovida alkoholist loobumist ja parandada seeläbi oma tervist. Iga üksiku osalusotsuse taga on konkreetse inimese isiklikud kogemused ja saavutused. Paljud aktsioonis kaasa löönud inimesed on pärast alkoholist loobumist märganud positiivseid muutusi. Nad täheldavad paranenud enesetunnet, suurenenud energiataset ja paremat unekvaliteeti. Tänavuses „Septembris ei joo!“ algatuses osalenutest plaanib järgmisel korral sellest osa võtta 67%.

Kogu maailmas paraneb teadlikkus tervislikest eluviisidest ja alkoholi tarvitamise mõjudest igapäevaelule ning üha enam inimesi otsib võimalusi, kuidas tervislikumalt elada.

„Septembris ei joo!“ aktsioon innustab meid tegema tervislikumaid valikuid ja suhtuma alkoholiga seotud valikutesse teadlikumalt. See on aktsioon, millest võidavad kõik.

Perekond on laste arenemise ja kasvamise loomulik keskkond, mis avaldab suurt mõju nii laste väärtushinnangutele kui ka oskustele ja käitumisele. Vanemate teadlikkus nooruki tegevustest ja sõpradest ning üheskoos veedetud aeg aitavad ennetada riskikäitumist ja terviseprobleeme. Paraku näitavad värsked Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu tulemused, et noorte suhted oma vanematega on halvenenud, eriti peredes, mis on majanduslikult vähem kindlustatud.

Tüdrukutel on vanematega raskem suhelda kui poistel

Õpilaste suhe vanematega ja nende siiras huvi lapse tegutsemise ja hakkamasaamise vastu on väga olulised faktorid noorukite riskikäitumise mõjutajana. Uuringus küsiti 11-, 13- ja 15- aastaste kooliõpilaste hinnanguid perekonna struktuurile, majanduslikule olukorrale ja sotsiaalsele heaolule. Vanematega suhtlemise kergus on üks sageli kasutatavaid näitajaid, mis kirjeldab vanematelt saadavat sotsiaalset toetust ja peresisest seotust.

Uuringu tulemustest nähtub, et bioloogilise emaga on muredest kerge või väga kerge rääkida 84% õpilastest, bioloogilise isaga aga 72% õpilastest. Igas vanuses tüdrukutel on poistest keerulisem vanematega suhelda ning vanuse kasvades vahe poistega suureneb.

Kõige suurem lõhe on 15-aastaste poiste ja tüdrukute vahel suhtluses isaga. Pooled tüdrukud peavad bioloogilise isaga muredest rääkimist kergeks või väga kergeks, poistest aga kolmveerand.

Nii poiste kui ka tüdrukute puhul on märgata üldist tendentsi, et vanuse kasvades muutub vanematega suhtlemine keerulisemaks. Emad ja isad ei ole aga ühtmoodi teadlikud noore sõpradest ja tegevustest. Kõige enam teavad vanemad selle kohta, kus noored öösel viibivad ning kõige vähem noorte tegevusest internetis. Peaaegu kõigi küsimuste puhul on isad tütarde tegevustest vähem teadlikud ja emade poiste omadest.

Küsitletud õpilastest elab koos mõlema bioloogilise vanemaga 69%, ainult ühe bioloogilise vanemaga 17%, bioloogilise vanema ja kasuvanemaga 10% õpilastest. Bioloogiline vanem puudub 4% õpilastest.

Noored tajuvad perekonna toetuse vähenemist

Perekonna toetava õhkkonna olemasolu hinnatakse nelja näitaja abil: pere soov noort aidata, perelt emotsionaalse abi ja toe saamine, perega oma probleemidest rääkida võimalus ning pere soov noort otsustamisel aidata. Perekonna toetavat õhkkonda tunnetas õpilastest 71%, kuid see näitaja on aastatega vähenenud.

Suurim langus on toimunud tüdrukute seas, kes tunnevad varasemast vähem, et saavad perelt emotsionaalset abi ja tuge ning enda probleemidest rääkida. Samal ajal näitavad andmed, et tüdrukute vaimne heaolu vähenenud, nad tunnevad end üksikuna ja sagenenud on masenduse ning kurbuse tundmine.

Majanduslik olukord mõjutab peresuhteid

Pere majanduslik olukord mõjutab paljusid perekonna dünaamikas olulisi aspekte, muuhulgas noorte suhtlust vanematega ja toetava õhkkonna olemasolu. Halvema majandusliku olukorraga pere noored tunnevad, et vanematega on muredest rääkimine keerulisem ja perekonna toetust tajutakse vähem.

Tugevalt joonistub välja seos perekonna jõukuse ja vanemaga suhtlemise vahel just noorte suhetes isaga, kus kehva majandusliku olukorraga pere noore jaoks on võrreldes hea majandusliku olukorraga pere noorega märgatavalt raskem isaga rääkida. Nende seas, kelle perekonna majanduslik olukord on halb, on 17% vähem noori, kes tunnetavad perekonna toetavat õhkkonda, kui hea majandusliku olukorraga peredes.

Isad vajavad suuremat tuge vanemlike oskuste arendamisel

Vähemkindlustatud peresid on majanduslikult keerulistel hetkedel oluline toetada viisil, mis võimaldaks perel senist elukorraldust jätkata ning mis aitaks vältida täiendavat emotsionaalset koormat lastele. Vanemahariduse laialdasem pakkumine ja kättesaadavuse parandamine aitaks kaasa perekonna toetava õhkkonna säilitamisele ja/või tagamisele.

Veel enam tuleb kaasata vanemaharidusse ka isasid, et vähendada perekonnas ilmnevaid erinevusi ema ja isa toimetulekus noortega suhtlemisel. Isade suurem kaasamine aitaks suurendada nende vanemlikke oskusi, mis mõjutaks positiivselt ka tüdrukute ja isade suhteid. Head peresuhted aitavad ennetada paljusid käitumuslikke ja tervisega seotud probleeme.

Eestis haigestub kasvajatesse keskmiselt 1,7 last kümnest tuhandest. See arv on alates 1970. aastast kasvanud pidevalt. Jõudsalt on paranenud ka elulemus. Kui 1970. aastatel jäi ellu vaid veerand patsientidest, siis nüüdseks neli last viiest. Need arvud tähendavad aga üht – meie ühiskonnas on järjest enam neid noori ja täiskasvanuid, kes on varases lapseeas saanud vähidiagnoosi ning käinud sellega seonduvalt läbi pika ja väga raske raviteekonna.

Lapseeas vähki haigestunutel on suurem tõenäosus hilisemas elus kasvaja põdemiseks

Ellujäämisel on aga paraku oma hind. Kasvajate ravi on pikk ja toksiline, kestes ühe enim levinud lapseea kasvaja, lümfoidleukeemia puhul näiteks isegi kuni kolm aastat. Lapseea kasvajast tervenenutel on sageli haigusest ja ravist tingitud hilistüsistused, mis mõjutavad suuremal või vähemal määral nende elukvaliteeti.

Kõrvaltoimed võivad olla kognitiivsed, psühhosotsiaalsed, sotsiaalmajanduslikud või meditsiinilised. Seejuures on mõned kõrvaltoimed, mis on omased kõigile kasvajatele, näiteks ülekaal ja viljakusprobleemid, ent osa neist sõltub täpsemast diagnoosist ja saadud ravist (näiteks neerukasvaja järgne neerupuudulikkus).

Umbes 60–70% ellujäänutel esineb üks või mitu haigusest ja selle ravist põhjustatud kõrvaltoimet, mis vajavad eluaegset jälgimist ja ravi. Üks kõige tõsisem ja eluiga limiteeriv kõrvalmõju on aga järgnevate esmaste kasvajate esinemine.

Tervise Arengu Instituudis viidi ellu uuring, et hinnata järgnevate esmaste kasvajate esinemise sagedust ja riski. Uuringus jälgiti 1737 lapseeas kasvaja diagnoosi saanud isikut. Vaatluse alla võeti kõik Eestis vähidiagnoosi saanud 0–14-aastased lapsed, kelle haigus diagnoositi aastatel 1970–2019.

Uuringust selgus, et nendel lastel oli uue järgneva kasvaja tekke risk võrreldes tavarahvastikuga kuus korda suurem. Sõltumata mitmetest uuendustest ravimeetodites vaadeldud ajaperioodil, ei ole see tõenäosus vähenenud. Järgnevaid esmaseid kasvajaid on aga õige jälgimise korral võimalik ennetada või varase avastamise korral ravida tulemuslikumalt.

Vähipatsiendid vajavad järgneva elu jooksul korrakindlat jälgimist

Praeguste ravirežiimide eesmärk ei ole enam pelgalt ravida, vaid tagada patsiendile ka normaalne elukvaliteet. Me peame ravima lapsi nii, et paraneva elulemusega ei kaasneks kõrvaltoimete hulga kasv, ent samas ei tohiks väiksemate kõrvaltoimete nimel väheneda tõenäosus terveneda. Raviprotsessis on seejuures väga oluline võtta arvesse ka patsiendi soove ja vajadust – ravikvaliteeti ei näita kasutusel olevate masinate või ravikeskuste arv. Riigil on oluline roll patsiendi tervikliku raviteekonna kujundamisel.

Kõrvaltoimete ennetamine, tuvastamine ja sekkumine õigel ajal on toetava- ja järelravi alussambad patsiendi normaalse elukvaliteedi tagamisel. Tänu põhjalikele uuringutele on kasvajate raviga kaasnevad kõrvaltoimed meile praeguseks teada üsna hästi. Meil on võimalik tagada varasematele vähipatsientidele pikk ja üsnagi kvaliteetne elu, kui jälgime nende tervist korrakindlalt.

Tervistumise järgset jälgimist ei ole Eestis praegu korraldatud. Kasvajast tervenenud laste jälgimise ja edasise ravi korraldamise sisse seadmine on aga üks Eesti riikliku vähitõrjeplaani eesmärkidest.

Ravi järgse jälgimise korraldusi on erisuguseid – Eesti saab õppida teistelt

Eestis on puudu süsteem, et lapseeas vähki põdenuid järgneva elu jooksul piisavalt toetada. Teistes riikides kasutatud lahenduste näitel on aga võimalik teha otsuseid, millist teed minna. Ravijärgse jälgimise korraldamiseks on praegu kolm peamist lähenemisviisi.

• Patsiendist lähtuv järelkontroll

Patsiendist lähtuva järelkontrolli puhul antakse kogu diagnoosi ja raviga saadud info patsiendile kaasa koos juhistega edasiseks jälgimiseks ja raviks. Süsteemi peamine probleem on see, et suurema osa lapsi on saanud ravi väga varases eas, mistõttu ei ole nad ise veel suutelised oma tervise eest hoolitsema ega vastutust võtma. Meeles tuleb pidada sedagi, et kogu perekonna jaoks on olnud tegu äärmiselt keerulise ja kurnava ajaga, millega võib kaasneda ka soov läbielatut mitte mäletada ja meenutada. Lapsevanema mälu ei ole igavene.

• Digitehnoloogilistel lahendustel põhinev järelkontroll

Teine, juba tõhusam meetod, on kasutada tänapäevaseid digitehnoloogilisi lahendusi. Nii on võimalik luua jälgimiseks vajalik andmete kogum patsiendi digilukku, mis oleks eelkõige nähtav perearstile, kes meie tervishoiusüsteemis patsiendiga enim kokku puutub. Lahendus, mida teistes riikides tuntakse kui  „ellujääja pass“ ehk Survivorship Passport, töötati välja 2018. aastal rahvusvaheliste vähiühenduste koostöös.

Andmestiku eesmärk on koguda kokku diagnoosi ja saadud ravi detailne info, mis võimaldaks perearstil suunata patsient õigel ajal vajalikule terviseuuringule (nt südame või neerude kontroll) või lülitada rindkere kiiritust saanud tütarlapsed riiklikult ettenähtud vanusest varem rinnavähi sõeluuringusse.

• Riiklik jälgimisjuhis

Kolmandaks ja rakendamise mõistes tõenäoliselt kõige kiirem lahendus oleks riikliku jälgimisjuhise kasutuselevõtt. Üleeuroopaline võrgustik PanCare, mille missioon on tagada igale lapsele ja noorukile vähiravi järgselt optimaalne järelkontroll ja parandada elukvaliteeti, töötas välja asjaomase juhise. See on kõigile võrgustikuliikmetele kättesaadav ja võrgustik pakub ka igakülgset tuge selle riiklikul rakendamisel. Juhis näeb näiteks ette kõigile rohkem kui 10 Gy rindkere kiiritust saanud tütarlastele rinnavähi sõeluuringu alustamist alates 25. eluaastast või kaheksa aastat pärast kiiritusravi. Kuigi Eesti PanCare võrgustiku liige ei ole, siis juhis oleks võimalik siingi üsna vähese vaevaga kasutusele võtta, kui see tõlkida ja teha mõned kohandused.

Elama jäämine ei ole ellujäämine!

Laste kasvajate haigestumus kasvab aastas keskmiselt 0,6%. Nendest noores eas ravi saanud lastest jääb tänaseks ellu 80%. Tervishoiusüsteemi ülesanne ei ole enam ammu vaid ravimine ja vaja on mõttemaailma muutust – elama jäämine ei ole ellujäämine! Meie vaprad vähi seljatanud lapsed vajavad riiklikult korraldatud jälgimisüsteemi.

Artikkel põhineb 27.10.2023 toimunud TAI teadusseminari „Terve elu algus“ Keiu Paapsi ettekandel „Lapseea kasvajad – elu pärast (diagnoosi)“

Alkohol, tubaka- ja nikotiinitooted, rääkimata illegaalsetest uimastitest ei peaks ideaalses maailmas ühegi 11–15-aastase elu osa olema. Eri uimastite tarvitamine on omavahel seotud – hoides ära või lükates edasi ühe aine tarvitamist, on võimalik ennetada teiste uimastite tarvitamist. Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu andmed näitavad, et paljude uimastite tarvitamine on noorte hulgas vähenenud, kui siiski on probleemkohti: näiteks e-sigarettide üha sagedasem tarvitamine.

Tavasigarette ja alkoholi mitte kunagi proovinud noorte osatähtsus on kõigi aegade suurim

Tervise Arengu Instituut (TAI) uurib regulaarselt Eesti noorte riskikäitumist ja Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringut viiakse ellu juba 1993. aastast alates. Selle raames küsitletakse 11-, 13-. ja 15-aastaseid Eesti noori – 2022. aastal küsitleti ligi 5000 õpilast.

Aastate jooksul on toimunud noorte tervisekäitumises palju positiivseid muutusi. Üheks paranevaks näitajaks on sigarette mitteproovinud noorte osatähtsuse  tõus – 2022. aastal polnud sigarette proovinud 95% vastanutest. Nende hulgas, kes siiski on sigarette proovinud, tehakse seda enamasti 11-aastaselt poiste hulgas ja tüdrukute hulgas 12-aastaselt. Ka vesipiibu tarvitamine on kaotanud populaarsust ja vähenenud oluliselt.

Teine positiivne suundumus on, et mitte kunagi alkoholi tarvitanud õpilaste osatähtsus on kõigi aegade kõrgeim (66%). Kui vaadata probleemsemat tarvitamist, siis vähemalt korra elu jooksul on olnud purjus iga kolmas 15-aastane ja kaks või enam korda purjus on olnud kümnendik noortest. See näitaja on poiste hulgas pisut vähenenud, tüdrukutel jäänud samale tasemele. Veel on positiivne kanepi tarvitamise ja proovimise oluline vähenemine, eriti poiste hulgas.

E-sigarettide ja huuletubaka tarvitamine suureneb, iseäranis tüdrukute seas

Ülalkirjeldatud heade uudiste valguses võib küsida, kas üks riskikäitumine on asendunud teisega. Mis puudutab suitsetamist, siis paraku andmed seda pigem kinnitavad. Ligi kolmandik kooliõpilastest (29%) on proovinud e-sigaretti. Eriti murettekitav on, et tarvitamine on sagenenud nii poiste kui ka tüdrukute seas, kuid tüdrukute hulgas on tõus suurem ja nende e-sigarettide tarvitamine sagedasem kui poiste hulgas. Huuletubakat oli tarvitanud 19% noortest ja korduv huuletubaka tarvitamine viimase 30 päeva jooksul kasvas 15-aastaste tüdrukute hulgas võrreldes 2018. aastaga ligikaudu neli korda.

Kuigi kanepi tarvitamine 11–15-aastaste õpilaste seas on vähenenud, oli 6% vähemalt korra elu jooksul kanepit siiski proovinud ja see näitaja on poiste ja tüdrukute võrdluses sarnane. 15-aastastest oli kanepit tarvitanud 14% õpilastest ja nendest pooled olid kanepit tarvitanud kolm või enam korda. Ka 2021. aasta Eesti noorte seksuaalkäitumise uuringu andmed annavad põhjust muretseda Eesti noorte uimastitarvitamise pärast.

Eri uimastite tarvitamine on omavahel seotud. E-sigaretid on siiski tihti ka hüppelauaks teiste tervist kahjustavate toodete tarvitamisele. Pisut alla poole (47%) tarvitas nende kõrval ka tavalisi sigarette. Kanepit tarvitanute hulgas on oluliselt rohkem neid, kes on tarvitanud erisuguseid tubaka- ja/või nikotiinitooteid, alkoholi ja on olnud purjus ning seda sagedamini nooremas vanuses.

Noored alustavad seksuaaleluga hiljem, kuid teadmistest jääb vajaka

Uimastite tarvitamisega seotud probleemidele lisaks vajab tähelepanu ka noorte seksuaalelust põhjustatud riskikäitumine. Seksuaalvahekorras olnud õpilaste osatähtsus on 15-aastaste hulgas vähenenud 25%-lt 2006. aastal 15%-ni 2022. aastal. Seksuaalelu kogemusega 15-aastastest oli 35% esimest korda vahekorras 15-aastaselt, 34% 14-aastastelt ning ülejäänud 13-aastaselt või nooremalt.

Pisut üle poole (54%) kasutas viimase vahekorra ajal rasestumisvastase vahendina ainult kondoomi, kümnendik kondoomi koos rasestumisvastaste tablettidega ning kümnendik ainult rasestumisvastaseid tablette. Murettekitav on, et iga neljas õpilane ei teadnud, mis rasestumisvastast meetodit seksuaalvahekorra ajal kasutati.

Uimastid on noortele liiga kättesaadavad ja veelgi rohkem rõhku tuleb panna ennetusele

Kokkuvõtteks – on positiivne, et üha enam on õpilasi, kes ei ole kunagi suitsetanud ega tarvitanud alkoholi või kanepit. Ka regulaarselt alkoholi tarvitavate ja vähemalt korra purjus olnute osatähtsus on stabiliseerunud ning poiste hulgas isegi pisut vähenenud. See on aastatepikkuse ennetustöö tulemus. Siiski valmistab muret uute tubaka- ja nikotiinitoodete tarvitamise sagenemine ning tähelepanu vajab ka illegaalsete uimastite tarvitamine.

Noorte käitumise mõjutamisel on ääretult oluline eri uimastite kättesaadavuse piiramine, sest ühe uimasti tarvitamisega alustamine suurendab tõenäosust kasutama hakata ka teisi. Kuigi legaalsed uimastid – alkohol ja tubaka- ning nikotiinitooted – on alaealistele keelatud, on need hetkel noortele liigagi kättesaadavad. Nii näitavad TAI testostlemise uuringute tulemused. Järelevalvet tuleb selles vallas tugevdada.

Tubaka- ja alkoholipoliitika peab ajaga kaasas käima ning aitama tervistkahjustavate toodete tarvitamist tõkestada. Selleks on asjakohane järelevalvevõimekuse parandamisele lisaks suurendada ka nende toodete käitlejate vastutust. Näiteks tuleb müüjatele ja teenindajatele pakkuda koolitusi, et nad oskaksid tunda ära joobes inimesi ja keelduda neile alkoholimüügist ning ennetada alaealistele keelatud toodete müüki. Vähem oluline pole aga riskikäitumise ennetus, mida tuleb ellu viia valdkonnaüleselt, pannes rõhku tõendatud mõjuga sekkumistele. 

Artikkel põhineb 27.10.2023 toimunud TAI teadusseminari „Terve elu algus“ Sigrid Vorobjovi ettekandel „Eesti kooliõpilaste riskikäitumine“.

Laste vigastused on enamjaolt kerged – isegi kui vigastusega jõutakse raviasutusse, ei nõua need enamasti pikaajalist või intensiivset ravi. Kuigi vigastused on olemuslikult ennetatavad, juhtub tegijal nii mõndagi. Siiski ei peaks keegi vigastuse tõttu elu jätma – paraku on laste ja noorte vigastussuremus aastatega tõusnud.

Lapsed saavad enamasti viga kodus ja seonduv ravikulu moodustab tervikust väikese osa

Eesti vigastusjuhtude arv naasis 2022. aastal 174 632 juhuga COVID-19 kriisi eelse taseme lähedale. Kuni 24-aastaste laste ja noorte vigastused moodustavad neist 36%. Samal ajal moodustavad alla 20-aastaste ravikulud kõigest 10% kogu vigastuste ravile kulunud summast, mis 2022. aastal küündis 53 miljoni euroni.

Peamised laste ja noorte vigastuste põhjused on kukkumised (43%), enese erisuguste esemete pihta ära löömised ja muljumised (eluta mehhaanilise jõu toime, 33%) ning hammustused ja kriimustused, mille on tekitanud teised elusolendid (elusolendi mehhaanilise jõu toime, 10%).

Enamik vigastusi laste ja noorte hulgas saadakse kodukeskkonnas (36%), kuid siin on selge seos vanuserühmaga. Need, kes veedavad rohkem aega kodus, seal ka rohkem viga saavad. Ühe kuni nelja-aastaste väikelaste puhul saadakse 67% vigastustest kodukeskkonnas, 15–24-aastaste puhul kõigest 28% juhtudest.

Laste ja noorte vigastusurmad viitavad ebapiisavale ennetustööle

Kahjuks kasvab aeglaselt surmaga lõppevate vigastuste arv. 2022. aastal oli neid juhtumeid kokku 983, mis tähendas 65 lapse, noore ja noore täiskasvanu (vanuses 0–24 eluaastat) ootamatut ja välditavat surma.

Laste ja noorte surmaga lõppenud vigastustest enamik ei viita vigastuste traagilisele ja paratamatule olemusele. Vastupidi – vigastussurmad on ennetatavad ja iga juhtum peaks osundama suurtele probleemidele, milleks on alarahastatud, ebapiisav ja vahel ka ebatõhus ennetustöö ning ebaturvaline keskkond.

Suurima osa 65 surmajuhtumist 2022. aastal moodustasid enesetapud ja juhuslikud mürgistused. Eriti kõnekas on see noorte täiskasvanute puhul, kus koguni pooled juhtumid (16) olid enesetapud.

Mitmed probleemid, aga ka lahendused saavad alguse samast kohast

Paljudel rahvatervishoiu, aga ka siseturvalisuse ja sotsiaalvaldkonna probleemidel, on sarnased ning üksteisega läbipõimunud põhjused. See aga tähendab, et fookust õigesti seades on võimalik ennetustööga palju ära teha ja üks tegevus võib teenida mitut eesmärki.

Lükates käima päriselt toimiva väikelaste kodukülastuste süsteemi, oleks meil võimalik tagada lapsevanematele asjatundlik nõustamine kodukeskkonna ohutuks kujundamisel. Enesetappude ja juhuslike mürgistuste ennetus algab samast kohast, sest nende probleemide juurpõhjused on suuresti samad. Neid aitavad vältida vanemlike oskuste arendamine, laste sotsiaalsete toimetuleku ja enesejuhtimise oskuste arendamine, turvalise ja toetava koolikeskkonna loomine, uimastite tarvitamist mittesoosivad hoiakud ja seadused ning tugiteenuste õigeaegne kättesaadavus.

Valdkondadeülese lähenemise kaudu on võimalik tabada mitu kärbest ühe hoobiga! Kõik vigastused on olemuslikult ennetatavad. Küsimus on, mis on riiklikud prioriteedid ja kus fookus – kas probleemil või selle tekkepõhjustel.

Artikkel põhineb 27.10.2023 toimunud TAI teadusseminari „Terve elu algus“ Triinu Purru ettekandel „Laste ja noorte ravitud ning surmaga lõppenud vigasused“

Emakakaelavähki haigestumus Eestis on üks Euroopa suuremaid. Lõviosa emakakaelavähi juhtudest on seotud inimese papilloomiviirusega (HPV) nakatumisega, mida saab ennetada sõeluuringus osalemise ja vaktsineerimisega.

Milline olukord aga täpsemalt Eestis emakakaelavähki haigestumises valitseb ning kui kaugel oleme me HPV vastu vaktsineerimise soovituslikust, 90% hõlmatusest?

Sõeluuring on aidanud Eestis emakakaelavähki haigestumust vähendada

Eestis diagnoositi 2020. aastal 115 emakakaealavähi esmasjuhtu ja 64 surmajuhtu. Võrreldes 2019. aastaga vähenes 2020. aastal emakakaelavähi juhtude arv lausa 30%, kuid vajab täpsemat analüüsi, kuivõrd oli nii märkimisväärne vähenemine seotud COVID-19 pandeemiast tingitud diagnoosimata jäämise või sõeluuringust tuleneva haigestumuse vähenemisega.

Eestis on emakakaelavähi sõeluuringut peetud 2006. aastast saati. Sõeluuring võimaldab tuvastada HPV nakkuse, tänu millele saab võimalikud rakumuutused ja vähieelsed seisundid avastada varakult, mil need on ravitavad. Sõeluuringu mõju emakakaelavähki haigestumisele on näha alates 2013. aastas, kust alates emakakaelavähki haigestumus on olnud langustrendis.

Iga kuues 30-aastane Eesti naine on nakatunud kõrge-riski HPV tüübiga

HPV on kõige tavalisem seksuaalsel teel leviv infektsioon maailmas. Suur enamus, lausa 85–100% emakakaelavähi juhtudest on seotud seotud HPV-ga. Tavaliselt areneb vähk 10–25 aasta jooksul pärast kõrge vähiriskiga HPV-ga nakatumist. HPV viirusi on üle 200 tüübi. Need jagunevad kõrge ja madala riski tüüpideks. 70–90% inimestest, kes nakatuvad HPV-ga on infektsioon asüptomaatiline ja laheneb 1 kuni 2 aasta jooksul iseenesest, kuid pikaaegne presisteeruv nakatumine kõrge-riski HPV tüvega võib põhjustada vähieelseid seisundeid ja pahaloomuliste kasvajate teket genitaalpiirkonnas ning suuõõnes. Madala riski tüübid võivad aga tekitada välissuguelundite kondüloome.

2021. aastal oli Eestis kõrge-riski HPV levimus 30–65-aastaste naiste seas 8,8%. Küll aga on varasemad uuringud näidanud, et nooremate naiste seas on levimus suurem. Näiteks 2005. aastal oli 18−35-aastaste naiste seas kõrge-riski HPV levimuseks 21%. Seda näitavad ka kõige värskemad uuringutulemused, kus 30-aastaste naiste seas on kõrge-riski HPV levimuseks 16,8%, mis on kolm korda suurem, kui kõrge-riski HPV levimus kõige väiksema levimusega vanuserühmas ehk 55-aastaste naiste seas (5,5%).

Kõrge-riski HPV tüübid 16 ja 18 on ligi 70% emakakaelavähi juhtude tekitajaks. Eestis oli 2021. aastal HPV16 kõige levinum (2,5%) individuaalne kõrge-riski HPV tüüp 30–65 aastaste naiste seas. HPV18 levimuseks oli 1,1%. HPV 31, 33, 35, 45, 52 ja 58 põhjustavad ligi 20% emakakaelavähi juhtudest, kuid nendest oli uuringu andmetes võimalik eristada vaid HPV 45 genotüüpi, mille levimus oli 0,4%.

HPV vastane vaktsineerimine on ohutu ja tütarlastele tasuta

Opurtunistiliku ehk tasulist vaktsineerimist on Eestis tehtud juba 2008. aastast. Eestis on end 2008−2017. aasta jooksul HPV vastu vaktsineerinud 10 364 inimest. 2018. aastal lisati HPV vaktsineerimine riiklikusse immuniseerimiskavasse, kus sihtrühmaks olid 12−14-aastased tütarlapsed. 2020. aastal vaktsineeriti vaid 12-aastaseid tütarlapsi ning alates 2021. aastast kuuluvad immuniseerimiskava raames vaktsineerimisele 12−14-aastased tütarlapsed. Tütarlapsed, kellele manustatakse HPV vaktsiini 1. doos 14-aastaselt, võivad vaktsineerimiskuuri lõpetada 15-aastaselt. Kõige kõrgema hõlmatusega on 2006. aastal sündinud tütarlapsed, kellest on 1. doosiga vaktsineeritud 72%.

Eestis on müügil kolm HPV vaktsiini Cervarix, Gardasil 4 ja Gardasil 9. Vaktsiinid erinevad selle poolest, kui mitme HPV tüvega nakatumist nad väldivad, kui palju vähieelseid ja vähi juhte saavad nad tõenäoliselt ennetada. Kõik vaktsiinid on näidanud väga kõrget tõhusust, efektiivsust ja ohutust. HPV vaktsiiniga on võimalik saavutada kõrgeim tõhusus, kui vaktsineerida end enne viirusega kokku puutumist. Vaktsiin on tõhus ka vanemates vanusgruppides ja ka pärast CIN2 ravi. Üldiselt piisab kahest vaktsiini doosist, kuid kuni 20-aastastele piisab ka ühest vaktsiinidoosist.

Vaktsineerimisega hõlmatus on Eestis liiga madal, et viirust ühiskonnast välja tõrjuda

Emakakaelavähk on ennetatav haigus ning selleks, et maailmast elimineerida emakakaelavähk on Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) seadnud kolm eesmärki riikidele. Esiteks on vaja saavutada 90% vaktsiiniga hõlmatus, et jõuda emakakaelavähi vastase immuunsuseni ühiskonnas. Soovitud vaktsiiniga hõlmatuse saavutamiseks peame adresseerima vaktsineerimisega seotud stigmasid ning kaasa aitaks ka sooneutraalne vaktsineerimine, sest HPV-st tingitud haigused ei ole ainult naiste terviseprobleem.

Teiseks on vaja vähemalt 70% sõeluuringuga hõlmatust. Seni kõrgeima uuringuga hõlmatuse oleme saavutanud eelmisel, 2022. aastal, kus emakakaelavähi osalemismääraks oli 58%. Ja viimaks on vaja, et vähemalt 90% naistest emakakaelavähieelsete muutustega või invasiivse vähidiagnoosiga jõuaks ravile. Eestis on suurimaks probleemiks pikad ooteajad, mida pikem on ajaperiood vähist tingitud sümptomite tekke ja ravi alguse vahel, seda lühem on patsientide elulemus.

Artikkel põhineb 27.10.2023 toimunud TAI teadusseminari „Terve elu algus“ Dolores Eametsa ettekandel "Emakakaelavähki haigestumine ja HPV vastu vaktsineerimine"

Hommikusöögi vahele jätmine, liigne maiustamine ning karastusjookide tarbimine, kordades väiksem liikumisaktiivsus kui soovitused ette näevad – kahjuks iseloomustavad need märksõnad liigagi paljude Eesti noorte harjumusi.

Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu 2022. aasta andmed näitavad, et viiendik õpilastest on ülekaalulised ning viimase kahekümne aastaga on ülemäärase kehakaaluga 11−15-aastaste noorte osatähtsus kasvanud kolm korda.

Noorte toidulaud ja -harjumused ei näita paranemise märke

Ülekaalulisus ja rasvumine on üha suurenev probleem nii laste, noorte kui ka täiskasvanute seas. Ülemäärane kehakaal võib viia terviseprobleemide, näiteks südame-veresoonkonnahaiguste, 2. tüüpi diabeedi, kasvajate, liigesehaiguste avaldumiseni, mis omakorda halvendavad inimese elukvaliteeti. Ülekaalu väljakujunemise põhjuseid on mitmeid, kuid enim mõjutavad kehakaalu toitumis- ja liikumisharjumused.

Toituda tuleks tasakaalustatult ja mitmekesiselt ning samuti on oluline toidukordade regulaarsus. Loobuma ei pea millestki, aga võimalikult harva ja väikestes kogustes võiks tarbida toite ja jooke, kus on palju suhkrut, soola, rasva ja lisaaineid, nagu soolased näksid, maiustused, karastusjoogid. Küll aga peaks teismelise igapäevases menüüs olema 7‒8 portsjonit puu- ja köögivilju. Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu andmetel sööb igapäevaselt puuvilju vaid 37% ning köögivilju 32% õpilastest.

Hommikusöögi söömine peaks olema iga päeva alustamise osa, kuna see annab päevatoimetusteks vajalikku stardienergiat. On teada, et regulaarne hommikusöögi söömine on seotud üldise heaoluga, sealhulgas väiksema riskiga olla ülekaaluline. Viiendik 11−15-aastastest õpilastest jätab aga hommikusöögi vahele.

Noored tarbivad energiajooke, füüsilisest aktiivsusest jääb aga vajaka

Energiajoogid ja energiaveed ei ole sobilikud lastele ja noortele, sest nendes jookides ei ole midagi sellist, mida noored vajaksid ja ei saaks toidust. Nendes toodetes võib aga olla aineid, mis suures koguses võivad tekitada terviseprobleeme. Kahjuks tarbib energiajooke iganädalaselt viiendik 11−15-aastastest noortest. Karastusjooke tarbib aga igal nädalal 60% õpilastest, poisid sealjuures sagedamini kui tüdrukud.

Maailma Terviseorganisatsiooni 2020. aastal avaldatud uute kehalise aktiivsuse soovituste kohaselt peaksid 5−17-aastased lapsed ja noored kogu nädala jooksul iga päev keskmiselt vähemalt 60 minutit aktiivselt liikuma. See tähendab mõõduka kuni tugeva intensiivsusega kehalist aktiivsust. TAI läbiviidud uuringu andmetel liigub vastavalt soovitustele vaid 16% 11−15-aastastest Eesti noortest. Trennis käijaid on uuringu andmetel küll palju rohkem, 62%, kuid järelikult on muud igapäevast liikumist väga vähe.

Pere majanduslik olukord mõjutab noorte toidulauda ja liikumisvõimalusi

Hommikusöögi ning puu- ja köögiviljade söömine ning trennis käimine on seotud pere majandusliku olukorraga. Halvema majandusliku olukorraga peredest pärit noorte hulgas on vähem neid, kes söövad koolipäevadel hommikusööki, söövad igapäevaselt puu- ja köögivilju ning samuti on nende hulgas vähem trennis käijaid.

Toitumis- ja liikumisharjumused saavad alguse juba lapseeas. Selleks, need kujuneksid tervist toetavaks tuleks olla eeskujuks, luua vastavad tingimused ja toetav keskkond. Järjepidevalt tuleks pöörata tähelepanu mitmekesisele ja tasakaalustatud toitumisele ning anda õpilastele teadmised ja oskused, kuidas oma toiduvalikuid kujundada ja kuidas süüa valmistada.

Riiklikult tuleb pingutada selle nimel, et pere majanduslik olukord mõjutaks noorte võimalusi tervena elatud eluks võimalikult vähe. Selleks tuleks tagada kõigile õpilastele täisväärtuslik hommikusöök koolis ja leida täiendavad ressursid köögi- ja puuviljade pakkumiseks vahepaladena. Aktiivseks liikumiseks vabas õhus tuleks luua enam võimalusi, näiteks tagada ohutu kooliminek jala või rattaga, ligipääs spordirajatistele ka väljaspool kooliaega ning võimaldada noortel osaleda huvihariduses olemata pere majanduslikest võimalustest. Oluline oleks ka vanemahariduse laialdasem pakkumine, et lapsevanemad oskaksid piisavalt laste toitumis- ja liikumisharjumustele tähelepanu pöörata.

Artikkel põhineb 27.10.2023 toimunud TAI teadusseminari „Terve elu algus“ Marge Saameli ettekandel „Millised on Eesti kooliõpilaste toitumis- ja liikumisharjumused?“

Vähene kehaline aktiivsus koos ülemäärase kehakaaluga on teravnevaks probleemiks juba eelkooliealiste laste puhul. Tasakaalustatud toitumise kõrval on piisav kehaline aktiivsus olulisusel kohal normaalkaalu säilitamisel, aga ka laiemalt lapse hea tervise ja eakohase füüsilise arengu tagamisel.

TAI teadlaste tehtud uuringu tulemused aitavad mõista kvalifitseeritud liikumisõpetaja olulisust lasteaia liikumisõppe elluviimisel.

Väikelaste tõhus liikumisõpetus loob aluse aktiivseks eluks

Piisava kehalise aktiivsuse oluliseks eelduseks on juba varajases lapseeas omandatud liikumisoskused ja -võimekus. Mida vilunum laps liikumisel on, seda võimekam ja aktiivsem ta oma igapäevases tegevuses on. Liikumisoskused ei arene ajas iseenesest – neid on vaja lastele õpetada ja aidata arendada. Paraku ei toeta koolieelise lasteasutuse liikumisõpetuse korraldus ja keskkond seda piisavalt.

Koolieelse lasteasutuse füüsilise keskkonna nõuded on kehtestatud sotsiaalministri määrusega. Kehtestatud nõuded keskenduvad eeskätt koolieelse lasteasutuse turvalisusele ja ohutusele, kuid selle alusel on kehtestatud ka lasteasutuste ruuminõuded. Hetkel peab lasteasutuses olema muusika- ja võimlemissaal juhul, kui selles õpib neli või rohkem rühma. Lasteasutuse igal rühmal peavad olema rühmaruumid, milles peab olema piisavalt liikumisruumi last arendavateks ja muudeks vajalikeks tegevusteks.

Koolieelse lasteasutuse personali miinimumkoosseis on reguleeritud haridus- ja teadusministri määrusega.  2015. aasta septembris jõustusid määruse muudatused: kui muusika ja liikumise õppe- ning kasvatustegevust korraldab rühmaõpetaja, siis eraldi muusikaõpetaja ja liikumisõpetaja ametikohti enam olema ei pea.

Kvaliteetse liikumisõpetuse eeldusteks on sobiv keskkond ja kvalifitseeritud õpetaja

Kas praegune liikumisõpetuse korraldus tagab võrdsed võimalused kõigile lastele, selgitati uuringus, kus TAI hindas kuivõrd mõjutavad keskkonnatingimused lasteaias, sh liikumisõpetaja olemasolu laste füüsilist arengut kooliks ettevalmistavas rühmas. Uuring viidi ellu üle-eestilisena, selles osales 704 last ja 85 õpetajat 44 lasteaiast.

Selgus, et lasteaedades, kus on tööl erialase haridusega liikumisõpetaja, on enam tegeletud lastele liikumist soodustavate tingimuste loomisega, mis omakorda kajastub laste paremates kehalistes võimetes. Et koolieelne lasteasutus on suurele osale kahe- kuni kuueaastaste laste keskkonnaks, kus lapsed veedavad valdava osa päevast, siis mõistagi tuleb liikumisvõimalustele pöörata suurt tähelepanu. Selle juures on oluline roll last ümbritsevatel täiskasvanutel, nende teadmistel, oskustel ja hoiakutel.

Liikumisõpetaja ametikoht peaks koolieelses lasteasutuses olema kohustuslik, et tagada lastele kehaliseks arenguks võrdsed võimalused.

Uuringust selgus, et liikumisõpetaja ametikohaga lasteaedades on enamikul liikumisõpetajatel ka liikumisvaldkonna haridus. Lasteaedades, kus liikumisõpetaja ametikohta ei ole ja liikumistunde annavad näiteks rühmaõpetajad, puudub enamikul neist õpetajatest vastava valdkonna eriharidus ning liikumisega seotud täiendkoolitustel osaletakse harvem.

Lasteaias liikumistunde andval õpetajal on kehalise kasvatuse või liikumisvaldkonna alase hariduse olemasolu ja enese kehaline aktiivsus väga tähtis. Samuti on oluline, et  õpetajad osaleksid liikumisvaldkonna täienduskoolitustel, mille vajadust kinnitasid ka õpetajad ise. Liikumisalase pädevuse arendamiseks on praegu õpetajate ettevalmistuse osaks Tallinna ülikoolis aine „Muusika- ja liikumisõpetus alushariduses“ 6 ainepunkti ulatuses ja Tartu ülikoolis on rühmaõpetaja õppekavas kohustuslik aine „Liikumisõpetus koolieelses eas“ 3 ainepunkti ulatuses.

Riikliku tellimusena võiks tasemeõppesse sisse viia kuni 48 ainepunkti ulatuses valik- või kõrvalainena „Liikumisõpetaja lasteaias“ õppekava. Samuti tuleb toetada rühmaõpetajate täiendkoolitust liikumisõpetuse valdkonnas.

Lasteaia füüsilise keskkonna seisukohast mõjutavad laste kehalist arengut positiivselt liikumistegevusteks sobivate ruumide, alade ning vahendite mitmekesisus, kättesaadavus ja seisukord. Liikumisõpetajaga lasteaedades on viimase kümne aasta jooksul tehtud oluliselt rohkem muudatusi laste liikumistingimuste parandamiseks. Kõige rohkem on need muudatused seotud erinevate vahendite soetamisega. Juurde on ehitatud ka spordiväljakuid ja muid liikumisalasid ning nendes lasteaedades on rohkem spetsiaalseid liikumistegevuseks kohandatud ruume või võimlaid.

Õppekasvatustöö osas mõjutab laste arengut positiivselt sagedasem spordiürituste korraldamine lasteaias ja kaks korda päevas õues käimine igal aastaajal. Oluline roll on ka struktureeritud liikumistundidel ja muudel liikumisega seotud tegevustel ning laste osalemisel täiendavatel treeningutel.

Kõigi lasteaedade juures peaksid olema lastele sobilikud spordisaalid või liikumisalad ning seda tuleks toetada riiklikult.

TAI elluviidud analüüsi tulemused keskkonnatingimustest laste kehalise võimekuse arengule näitas, et olenemata liikumistundide arvust nädalas ning tegevuste ja vahendite mitmekesisusest jääb just liikumisõpetaja olemasolu lasteaias teiste keskkonna tegurite kõrval oluliseks lüliks, et tagada laste efektiivne kehaline areng.

Seega on lasteaias loodud keskkonnatingimused väga vajalikud laste eakohaseks arenguks, kuid tegevuse efektiivsus oleneb nende tingimuste oskuslikust kasutamisest ja liikumisõpetaja olemasolust. Erialase ettevalmistusega liikumisõpetajad on lasteaias väga vajalikud.

Artikkel põhineb 27.10.2023 toimunud TAI teadusseminari „Terve elu algus“ Leila Oja ettekandel „Liikumisõpetusest lasteaedades“

Kui heita pilk suuremaid perekondlikuid juubeleid, kokkutulekuid või kokkusaamisi meenutavatele mälestusfotodele, on sageli näha üksteise kõrval erinevas vanuses naeratavaid daame, kuid vaid üksikuid mehi. Jah, mingis vanuses jääb neilt piltidelt härrasid aina vähemaks ja vähemaks… sest nagu ütleb pealkiri – tugev mees saab ise hakkama ja arsti juurde naljalt oma muresid kurtma ei lähe. Kuni vaat et lõpuni välja. Enne panen kõrvad pea alla, kui oma hädadest rääkima hakkan!

Viimastel aastatel on hakatud aina rohkem pöörama tähelepanu, et valehäbi asemel võiksid ka mehed oma rolli ümber defineerida – vahel tulebki end kokku võtta ja lasta kellelgi pisut oma tervisesse või hinge piiluda. See ei ole valus. Ega mehe rolli pisendav ja alandav. On täiesti normaalne ja isegi vajalik.

Aga vaatame korraks statistikat. Tervena elada jäänud aastad näitavad keskmist aastate arvu, mis inimene tõenäoliselt elab ilma igapäevategevuse piiranguteta. Olgugi, et meeste eluiga on sünni hetkel viimase kümne aasta jooksul kasvanud (kaks aastat) 73 eluaastani, elavad nad siiski ligi 9 aastat vähem kui naised. Ja üsna suur osa sellest kulgeb koos tervisest tingitud piirangutega.

Eesti mehed elasid 2022. aastal keskmiselt 16 aastat haiguste või piirangutega. Viimase kümne aasta jooksul on meeste tervena elada jäänud aastate näitaja paranenud kiiremini kui oodatav eluiga ja suurenenud viie aasta võrra: 54 eluaastalt 58 eluaastani. Kahjuks tuleb aga Eesti mehel elada oma Euroopa Liidus elavatest kaaslastest takistavate piirangutega 6 aastat kauem.

Mehed, see, kui palju teil tervena elatud aastaid või üleüldse eluaastaid jagub, on paljuski teie endi teha! See sõltub eluviisist, harjumustest, hoiakutest, tõekspidamistest, aga ka viitsimisest endaga tegeleda. Kui hetkel midagi häda pole, ei tähenda see alati, et olete terve! Hammas hakkab tavaliselt ka valutama alles siis, kui auk või põletik nii suureks muutub, et valu hakkab tekitama. Aga kui oleks sellele varem jaole saanud – näiteks rutiinse kontrolli käigus – oleks auk võibolla parandatud juba enne, kui seal valutav kolle oleks üleüldse tekkida saanud! Uuringud on kinnitanud, et mehed kasutavad kuni 50. eluaastani tervishoiuteenust oluliselt vähem kui naised ja jõuavad meditsiinisüsteemi juba raskete ja kallist ravi vajavate väljakujunenud haigustega.

Eesti meeste oodatav eluiga on Eesti naiste elueast 9 aastat lühem, samas kui Rootsis on see vahe vaid 3 aastat! 9 aastat! Mida kõike selle ajaga jõuaks veel ette võtta, ära teha või nende aastate jagu lihtsalt elust rõõmu tunda!

Mitmed meditsiinivaldkonnas töötavad tuttavad, kes ka patsiente vastu võtavad, on öelnud, et üsna levinud on meestel esimese lausena vabandus stiilis „ega ma ise ei olekski teie juurde tulnud, aga naine käis peale ja… siin ma nüüd olen“. Head naised, jõudu teile oma meeste arsti juurde näägutamisel! Kui see kasvõi mõnegi mehe lõpuks tervisekontrolli suudab tuua, on võit seegi!

Mis meil siis viga on?

Kordame üle põhilised näitajad:

• Kõige olulisemaks ennetatavaks tervise riskiteguriks Eesti meestel on ülekaal. Vaid 28% meestest on normaalkaalus. See tähendab, et iga neljas mees (27%) on rasvunud ja ülejäänud 45% on ülekaalulised.
• Liigne kehakaal on oluliseks riskiteguriks peaaegu kõikidele teise elupoole kroonilistele tervisehäiretele.
• Normist kõrgemat vererõhku esineb umbes pooltel meestel.
• Kolesterooli tase on üle soovitusliku piiri umbes kolmel mehel neljast.
• Nii mõõdukalt kõrgenenud vererõhk kui ka kõrge kolesteroolitase ei põhjusta tajutavaid vaevuseid, mistõttu vajab nende terviseriskide tuvastamine teadlikku ennetavat terviseuuringut.
• Kehalisi valusid on viimase kuu jooksul tundnud enam kui pooled meestest. Pooled nendest on tarvitanud valu leevendamiseks ravimeid.

Seda nimekirja võiks jätkata pikalt, tuues veel sisse elustiilist tulenevad hädad – liigse alkoholi tarbimise, suitsetamise, muud meelemürgid, riskikäitumise, toitumise või seksuaalse võimekuse languse. Enamik neist elukvaliteeti ja tervist mõjutavatest teguritest on meie endi poolt ennetatavad.

Nagu on sõnastatud laulusalmis „Igaüks on oma saatuse sepp ja oma õnne valaja“, saab iga mees (või tema elukaaslane või hea lähedane sõber meest õiges suunas nügides) teha selliseid valikuid, mis aitaksid tulevastele perefotodele tuua tagasi ka vanemas eas oma kaasadele käevangu pakkuvad õnnelikult naeratavad mehed.

Üks asi on riistvara korrashoid, teine lugu on tarkvaraga

Eesti Haigekassa raviarvete andmed 2016–2020 perioodi kohta näitavad, et sel perioodil esines keskmiselt psüühikahäire diagnoosiga raviarveid 10% meestel. Ärevushäireid oli 2%, depressiooni 2,2%.

Midagi rõõmustavat ei vaata seepärast meile vastu ka enesetappude statistikas: eelmisel aastal registreeriti kokku 193 enesetapust tingitud surma, millest 147 olid mehed. Siin peab märkima, et kuigi pandeemia oli selleks ajaks juba selja taga, jätkusid sellest tingitud depressiivsed hädad koos ärevuse sümptomite sagenemisega endiselt. Juurde tulid uued kriisid uute muredega, mis kõik vaimsele tervisele hästi pole mõjunud. Paraku leitakse esimeste stressileevendajatena üles kõige kättesaadavamad vormid, milleks on alkohol.

Tervise Arengu Instituudi poolt läbi viidud uuring näitas, et 28% täiskasvanud meestest tarvitab alkoholi sagedamini kui kord nädalas. Alkoholi tarvitavad tervist kahjustaval määral ligi viiendik meestest.

Tuli välja ka teine pool – 55% meestest nõustus, et abi küsimine seoses alkoholi liigtarvitamise probleemiga oli neile ebamugav või piinlikust valmistav. Ühiskondlikud normid ja tõekspidamised on ajanud alla tugevad juured – näiteks seltskonnas alkoholi mittetarvitamine ei ole mehele alati lihtne ülesanne. Uuringu järgi on lausa 59% meestest kogenud situatsiooni, kus kaaslased hakkavad mittetarvitajat pinnima, miks ta ometi ei joo? Veelgi enam - vaatamata alkoholist keeldumisele on 46%le alkoholi siiski pakutud. Vaimse tervisega seotud põhjuse-tagajärje nõiaring on meie endi DNA-sse justkui sisse kirjutatud. Ühelt poolt tahaksime tunda muret, mis mehi vaevab ja neid sel teel toetada, teiselt surume jälle tema pitsi või klaasi täites teda veel sügavamale probleemide sohu.

November on meeste tervise kuu. Ma tean, et enamike naiste jaoks ei pruugi olla vuntsidega mehed üleliia atraktiivsed ega kenad. Aga kui vastus küsimusele „Issand, miks sa need jubedad karvad omale nina alla oled kasvatanud?“ annab põhjuse juhtida tähelepanu ning rääkida korraks meeste tervise olulisusest, olen ma nõus need kõverad pilgud kuu lõpuni ära kannatama. See ohver on täiesti naeruväärne selle kõrval, kui õnnestub tervise teele tagasi pöörata mõni mu liigikaaslastest.        

Valdo Jahilo
TAI kommunikatsioonikeskuse juht

Arvamuslugu ilmus 31. 10.2023 ajalehes Postimees

27. oktoobril toimus teadusseminar „Terve elu algus“. Seminari juhatas sisse Tervise Arengu Instituudi direktor Annika Veimer allpool järgnevate mõtetega.

Täna räägime tervisest. Sõjauudised, teravnevad konfliktid meie lähedal ja kaugemal on pannud ilmselt meid kõiki ümber hindama, mis oluline ja pannud meid mõtlema, kuidas olla ohtudeks ja kriisideks valmis – nii indiviididena kui ka organisatsioonidena ja riigina tervikuna. Elanikkonnakaitse ja riigikaitse arendamine on kahtlemata riikliku eritähelepanu all ning põhjusega.  

Selle kõrval võiks ju tunduda, et tänane päevateema on kuidagi „pehme“. Tervisteemad, ei tervishoid ega ka tervise edendamine, pole aga pehmed teemad. Iga riik koosneb ju inimestest. Riigi kaitsevõimet arendavad, hoiavad ja neid võimeid ka vajadusel kasutavad ikka needsamad inimesed. 

Riiklikult rõhutatakse, kui oluline on kriisi ajal võimalikult hea iseseisvalt hakkama saamine. See, millise füüsilise ja vaimse tervisega meie inimesed on, mängib suurt rolli meie kaitsevõimes ning toimetulekus kriiside ajal. Terved inimesed on meie  kollektiivne tervisevaru, mida Eesti püsimiseks vajame.

Usun, et me kõik soovime, et Eestis elaksid terved inimesed. Et Eesti lapsed oleks hea tervisega ning neil oleksid olemas kõik võimalused selle hoidmiseks. Tugeva tervise vundamenti laotakse elu alguses. Korduvalt on ju tõendatud, et just lastele ja noortele suunatud kvaliteetsed ennetustegevused ning tervist toetava kasvukeskkonna tagamine on kõige tõhusam ning ka kulutulusam lähenemine. Meie lapsed ja noored väärivad parimaid võimalusi tervena elatud eluks. Teisalt on see ka parim investeering riikliku tervisevaru kasvatamisesse.

Tänase seminari ettekanded keskenduvadki elu algusele – eluetapile, mil luuakse alus järgnevateks aastateks. Kuigi kunagi pole hilja teha oma elus muudatusi, siis küllap igaüks meist on kogenud, kui raske on väljakujunenud harjumusi muuta. Lihtsam on alustada õigesti. Lapsi tuleb sel teel toetada, kujundades nende ümber keskkonda, kus tervisliku valiku tegemine oleks lihtne, isegi automaatne. See võib tähendada täisväärtusliku toidu pakkumist koolides, uimastite kättesaadavuse vähendamist, liikumisharjumuse välja kujunemise igakülgset toetamist või näiteks heade sotsiaalsete oskuste kujundamist.  

TAI teadlased on uurinud ajateenistuses olevate noorte meeste tervist ning tulemused olid selged. Noored mehed, kes enne ajateenistuse algust olid füüsiliselt aktiivsed, tegelesid spordiga, toitusid tervislikumalt ning ei suitsetanud, näitasid kogu ajateenistuses osalemise vältel füüsilise võimekuse testides paremaid tulemusi.  

Ühelt poolt tundub see lihtne ja loogiline. Teisalt ei saa alahinnata tervist toetava eluviisi kujundamise keerukust. Täpselt nagu riigi head kaitsevõimet ei taga üksainus tegur, siis ka head tervist ning tervist toetavat käitumist ei taga üks ja ainus võluvits. Pole ka ühte ja ainust osapoolt, kes kõigi tervist mõjutavate tegurite eest vastutaks. Rahvastiku tervise kujundamine on meeskonnatöö ja 80% edendustööst toimub väljaspool tervisesektorit.  

Seda enam on mul hea meel tervitada kõiki tänasel seminaril osalejaid – tervishoiutöötajaid, tervisedendajaid, lastega töötavaid eksperte, ministeeriumide ametnikke, teadureid, haridusametnikke, riigikogu liikmeid ning kõiki teisi spetsialiste ning otsustajaid, kes te otsesemalt või kaudsemalt oma töös tervise teemaga kokku puutute. Te kõik olete olulised lülid meeskonnas, kes meie rahvastiku tervist kujundab ja hoiab.

TAI pakub täna, nagu lubatud, killukesi teadusest. Minu head kolleegid toovad teieni värskeid teadustulemusi ja andmeid, mille toel on võimalik meie rahvastiku tervist parandada, meie tervisevaru suurendada ning samas mõista, kuhu osa meie rahvastiku tervisest ja tervisepotentsiaalist kaob.  

Teadustöö tulemused ja andmed ei ole asi iseeneses – neid tuleb luua, jagada, mõtestada, seostada ja sealjuures teha seda omavahel arutades. Ükski number ega teadustöö tulemus ei paranda ise rahvastiku tervist, küll aga annab see meile aluse tegemaks paremaid otsuseid, seada sihte, jälgida, kas oleme õigel teel.  

Rahvatervishoid vajab head planeerimist – täpselt nagu riigikaitses jälgitakse ümbritsevat keskkonda ja kohandatakse tegevust vastavalt ohuhinnangule, tuleb samuti teha tervisevaldkonnas. Kvaliteetne rahvastiku tervise jälgimine ning teadustegevus on rahvatervishoiu valdkonna alustaladeks. TAI kui riiklik rahvatervishoiu instituut aitab neid alustalasid luua, hoida ja arendada.

Tänast seminaripäeva alustame täiesti elu algusest, astume lapseeast veel sammu ettepoole ning avame, kuidas COVID-19-sse haigestumine mõjutas Eestis rasedustulemust. Siis kuuleme, kui paljud Eesti lapsed peavad võitlust vähiga ning kuidas kulgeb nende elu pärast diagnoosi. COVID-19 ja lapseea kasvajad – need on haigused, mille ennetamine on olnud keeruline või suisa võimatu, kuid mille osas saime ja saame jätkuvalt palju ära teha, et nende põhjustatud kahju oleks võimalikult väike.

Väga paljusid haigusi on aga võimalik ennetada. Tegelikult on tore tõdeda, et suuremat osa meie päeva ettekannetest ühendabki asjaolu, et kuigi me avame mitmeid probleemkohti, siis need on siiski teemad ja väljakutsed, mille osas on võimalik meeskonnatöös palju ära teha.  

Aga muresid on ka. Näeme oma uuringute andmetest, et noorte vaimne heaolu on languses, taustal on ka noorte üksindustunne, kiusamine on kolinud küberruumi ja peresuhted halvenevad. Meie laste ja noorte vigastussuremus on selgelt liiga kõrge – paraku moodustavad selles olulise osa suitsiidid. See viitab meie noorte õigel ajal abita jäämisele ning sellele, et me ei ole laste ja noorte vaimse tervise probleemide ennetamisel teinud piisavalt.

80% südame- ja veresoonkonnahaigustest ning 40% vähkidest on ennetatavad ja seotud eluviisiga. Need on eestlaste peamised surmapõhjused. Ülekaalulisus, vähene füüsiline aktiivsus, tasakaalustamata toitumine, alkoholi, tubaka ja teiste uimastite tarvitamine – need on tegurid, mis põhjustavad suure osa tervisekaost. Nende tegurite tõttu kaotame liiga suure osa tervena elatud aastatest.  

Ka tänaseid lapsi ja noori ähvardavad praeguste trendide jätkudes need samad haigused. Samal ajal teame kui suur väljakutse on tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse tagamine. See kokku on murettekitav perspektiiv.

Kriisid on viinud Eesti keerulisse majanduslikku olukorda. Ka kärbete tingimustes ei tohi me aga endale lubada kärpeid inimeste tervise arvelt – see oleks lühinägelik. Kuigi ennetus ei too riigikassasse tulu kohe, siis pikemas perspektiivis on ennetus siiski alati odavam kui tagajärgedega tegelemine.

Head kuulajad, tänan, et olete leidnud selle aja, et tänane päev meiega veeta ja kaasa mõelda. Soovin väga, et igaüks saab siit täna mõne uue teadmise, mille toel osaleda rahvatervishoiu meeskonnatöös ja mis aitaks riigi tervisevaru suurendada!
 

Annika Veimer
Tervise Arengu Instituudi direktor

Üheksa aastaga on VEPA metoodika jõudnud 176 kooli üle Eesti. VEPA väljaõppes on osalenud 906 õpetajat, nende seas 837 klassiõpetajat. Käesoleval õppeaastal lisandub VEPA kogukonda veel 193 õpetajat, kes alustasid väljaõppega tänavu sügisel.

VEPA metoodika aitab arendada laste sotsiaal-emotsionaalseid pädevusi ning luua toetavat õpikeskkonda lihtsate ja mänguliste meetodite abil, mida 1-6. klassi õpetaja saab kasutada tavapärase õppetöö käigus. VEPA loob hoolivat ja toetavat õpikeskkonda, mis kujundab kohanemisvõimelisi, avatud ja üksteisega arvestavaid inimesi.  VEPA eestikeelne nimetus tuleneb sõnadest VEel PArem, mis on seotud VEPA metoodika läbiva mõttega: „Muutes ennast, muudan maailma paremaks!“. VEPA tugevuseks on metoodika kasutamine tunni loomuliku osana, elementide rohkus, mänguline õppimine, mentori tugi, tõenduspõhisus ja senine tasuta osalemise võimalus.

„Üheks jätkuvaks õpetajate ja koolijuhtide huvi põhjuseks VEPA vastu võib pidada ka metoodika tulemuslikkust. Rahvusvahelised uuringud on näidanud, et VEPA kasutamisel on lühi- ja pikaajalised positiivsed mõjud nii lastele, õpetajatele kui ka klassikeskkonnale,“ selgitas Tiia Pertel, Tervise Arengu Instituudi laste ja noorte valdkonna juht. VEPA kui metoodika on tõenduspõhine ennetustööriist, mis omab mõju pikaajalisel rakendamisel. VEPA metoodika kasutamine vähendab õpilaste käitumisprobleeme, näiteks tähelepanu- ja keskendumise raskused ja agressiivsus. Samuti vähendab VEPA metoodika tugiteenuste vajadust, depressiooni tekke tõenäosust ning ennetab suitsiidset käitumist, samuti uimastite tarvitamist. „Laste sotsiaalsete- ja enesejuhtimisoskuste arendamine mõjutab laste heaolu nii täna kui ka loob eeldused elada tervema ja õnnelikuma täiskasvanuna. Rahvusvahelised uuringud on näidanud, et ennetus on riigile odavam kui vaid sotsiaal- ja terviseprobleemide tagajärgedega tegelemine,“ lisas Pertel.

Aastatel 2016-2018 uuriti VEPA metoodika mõju Eestis. Õpetajate täidetud küsimustike andmetel vähenesid VEPA klassides esimese aasta lõpuks laste käitumise ning tähelepanu ja keskendumisega seotud raskused. Teise aasta lõpuks oli muutus veelgi suurem. Samuti kasvas õpetajate tõhusus klassi suunamisel ja õpilaste kaasamisel. Lapsevanemate hinnangul suurenes laste prosotsiaalne käitumine, nagu hoolivus ja abivalmidus, ning vähenesid emotsionaalsed raskused. Kõige suurem mõju oli VEPA metoodikal õpilastele, kellel oli esimese kooliaasta alguses rohkem raskusi. Tulemused paranesid ka teiste õpilaste seas.

VEPA sünnipäeval õnnitlused ja tänusõnad ka kõikidele õpetajatele, mentoritele, koolitajatele ja teistele täiskasvanutele, kes on aidanud kaasa maailmamuutjate kasvamisele!

VEPA metoodika on Eestisse toodud Siseministeeriumi algatusel ning programmi arendajaks ja haldajaks on olnud Tervise Arengu Instituut. Lisainfo: www.vepa.ee või Facebookis VEPA metoodika.

Alkoholitarvitamisest põhjustatud pahaloomulise kasvaja tõttu peaaegu iga päev ühe inimese kaotamine on ääretult kurb statistika, sest tegelikult oleks need surmad suures osas välditavad.

Alkoholist põhjustatud kahju on suur rahvatervise probleem ja vähki peetakse alkoholist põhjustatud surmade (30%) peamiseks põhjuseks. Sellel järgnevad maksatsirroos, südame- ja veresoonkonna haigused ning vigastused. Võimalik, et me ühiskonnana ei taju seda nii selgelt, et alkohol suurendab vähi riski. Alkoholi tarbimisel ja tootmisel on pikk ajalugu ning seda on lausa peetud kultuuri osaks, mistõttu kas tahtlikult või tahtmata on pisendatud ka alkoholi tarvitamise varjukülgi. Samas on need inimkonda saatnud juba sajandeid.

Vaadates hoiatusi alkoholipudelite siltidel näeme piltmärke vanusepiiranguga, hoiatust rasedatele ning autojuhtidele. See kõik on õige, kuid tegelikkuses on piltlikult öeldes selle maakera sees peidus teine, veelgi suurem maakera. Me peaksime alkoholi puhul olema veelgi teadlikumad ja ettevaatlikumad.

Tõepoolest – alkoholi ja vähi seostest ikka aeg-ajalt räägitakse, aga sagedamini räägitakse elustiiliga seotud vähi riskifaktoritest, mille hulka lisaks alkoholile kuuluvad veel suitsetamine, vähene füüsiline aktiivsus ja ülekaal. Kindlasti väärib aga alkohol ka eraldi käsitlemist. On ju alkohol juba mainitud tubaka tarvitamise ja liigse kehakaalu kõrval kindlasti üks olulisemaid välditavaid vähi riskitegureid ja ta on klassifitseeritud esimese astme kantserogeenina nagu tubakas ja asbestki.

Alkoholi tarbimine põhjustab vähki mitmel põhjusel ja on väga tõenäoline, et erisugused vähkkasvajad tekivad eri põhjustel. Nii näiteks alkohol (etanool) kahjustab maksarakke ja põhjustab maksatsirroosi. Tsirroos kui vähieelne seisund võib aga suure tõenäosusega üle minna maksavähiks. Alkohol võib suurendada ka hormoonide (näiteks östradiooli) sisaldust ja see omakorda suurendab rinnavähi tekke riski. Ja nii edasi, ja nii edasi. Ammune stereotüüp alkohooliku maksast on küll õige, aga ainult osa tõest.

Praeguste teadmiste kohaselt põhjustab alkohol suu-, neelu-, kõri-, söögitoru-, rinna-, soole- ja maksavähki ning teadlased kinnitavad üha suurema veendumusega, et alkoholi tarvitamine on oluline riskifaktor ja et vähi suhtes ei ole olemas riskivaba alkoholitarvitamist. 

Kasvajate tekkes suurendavad riski kõik alkohoolsed joogid. Mis tahes jook – olgu see õlu, vein või kange alkohoolne jook – võib põhjustada vähki. Vähi tekke riski suurus on aga otseselt sõltuvuses tarvitatud alkoholi kogustest ja joogi alkoholi (etanooli) sisaldusest.

Igasuguses koguses regulaarne alkoholi tarvitamine suurendab vähiriski. Mida rohkem alkoholi tarvitada, seda suurem on ka vähi tekke risk. Loevad nii alkoholi tarvitamise sagedus kui kogused. Tarvitamise vähendamine või veel parem täielik loobumine alkoholist soodustab kindlasti vähiriski vähenemist. Lähtuda tuleks nn „tervest talupoja mõistusest“, sest harva tarbitud väikesed kogused tõstavad vähi tekke riski suhteliselt vähe. Ohtlik on see, kui tarbime alkoholi regulaarselt või episoodiliselt rohkelt.

Olles teadlik alkoholi ja vähi seostest on alati mõtet tarvitamist vähendada, sest alkohol ei pea vältimatult olema meie igapäevase elu osa. Alkoholi tarvitamisest loobumine või selle oluline piiramine vähendab vähiriske järk-järgult ja aastatega, kuid ei pruugi seda olenevalt kokkupuutest eluea jooksul täielikult kõrvaldada. Kindlasti vähenevad aga alkoholi tarvitamisest loobumisel ka teised tarvitamisega seotud kahjulikud tervisemõjud, mistõttu loobuda tasub ikkagi.

Ma ei mäleta küll oma praksisest juhuseid, kus alkoholist loobumine oleks toonud kaasa kiire tervenemise raskest haigusest, kuid alkoholist loobumine tõstab kindlasti haigete ravisättumust ja ravitaluvust ning parandab oluliselt ravi lõpptulemust. Valigem tervem ja pikem elu, sest 40% kõigist vähijuhtumitest on ennetatavad. Ka üks alkoholist põhjustatud vähisurm päevas on Eestis liiga palju.

Arstide mediaan põhikuupalk 2023. aasta märtsis oli 3109 eurot, õdedel ja ämmaemandatel 1748 eurot ja hooldajatel 1104 eurot, kasvades aastaga vastavalt 9%, 4% ja 9%. Koos kõigi lisatasudega oli mediaankuupalk arstidel 3780 eurot, õdedel ja ämmaemandatel 2057 eurot ning hooldajatel 1410 eurot, kasvades aastaga vastavalt 3%, 0,4% ja 5%. Mediaankuupalga aastakasv võrreldes eelmise aastaga aeglustus ja seda enam õdedel, ämmaemandatel ja hooldustöötajatel.

Arstide keskmine brutotunnipalk koos regulaarsete lisatasudega oli 22,28 eurot, õdede ja ämmaemandate keskmine brutotunnipalk oli 11,85 ja hooldajatel 7,51. Arstide keskmine brutotunnipalk kasvas aastaga 9%, õdedel ja ämmaemandatel 7% ning hooldajatel 5%.

Brutotunnipalga aastakasv kiirenes. Eesti keskmine brutotunnipalk oli 2023. aasta I kvartalis 10,68 eurot ja see kasvas aastaga 12%. Arstide, õdede ja ämmaemandate ning hooldajate brutotunnipalk kasvas Eesti keskmisest palgast aeglasemalt. Arstide keskmine tunnipalk on Eesti keskmisest tunnipalgast 2,1 korda ja õdede-ämmaemandate tunnipalk 1,1 korda kõrgem. Need näitajad on olnud läbi mitme aasta sarnased. Samas hooldustöötajate keskmine tunnipalk on Eesti keskmisest ligi kolmandiku võrra madalam.

Tervishoiutöötajate kollektiivlepingu järgi kehtis 2023. aasta märtsis arstide tunnitasu alammäär 14,90 eurot ja eriarstidel 16,20 eurot. Tunnitasu alammäär õdedel, ämmaemandatel ja tervishoiu tugispetsialistidel oli 9,05 eurot, kiirabitehnikutel 7,60 eurot ning hooldajatel 5,70 eurot. Arst-residendi töötasu alammäär on võrdne arsti omaga.

Kuigi suuremal osal tervishoiutöötajatel ületab tunnipalk kollektiivlepingus ettenähtut, on siiski töötajaid, kelle tasu märtsikuu kohta esitatud andmete põhjal jääb alla kehtestatud alammäära. See puudutab 9% (eri)arstidest, 17% hambaarstidest, 3% õdedest-ämmaemandatest ja 2% hooldajatest. Ligi kaks kolmandikku alla alammäära tasustatud tervishoiutöötajatest töötavad erasektoris. Siinkohal tuleb arvestada, et erasektoris on võimalus võtta välja dividende ja saada nii lisatulu.

Avaldatud keskmised ja mediaan brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötaja kohta, et oleks võimalik võrrelda erinevaid palku tööaja pikkusest olenemata. Täistööajaga töötaja kohta taandatud keskmine brutokuupalk ei ole samastatav tegelikult töötajale välja makstud palgaga, mis võib olla väiksem.

Tervishoiutöötajate palgauuringu andmed ning mõisted ja metoodika on kättesaadavad TAI tervisestatistika ja -uuringute andmebaasis.

2022. aastal opereeriti haiglaravis ligikaudu 70 600 ja päevaravis 62 500 patsienti, näitab Tervise Arengu Instituudi täna avaldatud statistika. See tähendab, et haiglaravi (v.a õendusabi) patsientidest opereeriti 40% ja päevaravi patsientidest kaks kolmandikku.

Allikas: Tervise Arengu Instituut

Päevakirurgia kasvas nii täiskasvanute (15-aastased ja vanemad) kui laste arvestuses. Lapsi opereeritakse kõige enam suu- ja neelumandlite krooniliste haiguste tõttu, 2022. aastal oli sel puhul päevakirurgias opereeritud laste arv  võrreldes 2021. aastaga lausa kaks kolmandikku suurem.    

Täiskasvanud opereeritutest moodustasid sarnaselt varasemale statsionaaris enim luu- ja lihaskonna patsiendid (19%) ning päevaravis 40% silma- ehk peamiselt katarakti (hallkae) patsiendid.

Eestis kokku opereeriti vältimatut kirurgiat vajavate kõhuõõne haiguste tõttu 3475 patsienti, mis on samas suurusjärgus eelneva aastaga. Opereeritute osatähtsus on suurim ägeda pimesoolepõletiku (opereeriti 95% haigetest) ja pitsunud songa (81%) haigetest. Vältimatut kõhuõõne kirurgiat osutati kõigis maakondades välja arvatud Jõgevamaal, kus ei teostata ööpäevaringset vältimatut kirurgilist abi.

Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis on avaldatud 2022. aasta haigla-, päeva- ja ambulatoorse kirurgia teostamise andmed.

Sealsamas on ka tabel KP15 tervise infosüsteemi andmete kohta. Haiglavõrgu arengukava haiglate kaupa on valitud kirurgiastatistika avaldatud siin (tabelid HH071–HH074). Operatsioonitubade andmed on kättesaadavad siit.

Tervisestatistika ja -uuringute andmebaasis avaldati 2022. aasta diagnostiliste uuringute ning taastusravi- ja hemodialüüsi protseduuride ning kõrgtehnoloogiliste seadmete andmed ning eraldi on radioloogia kokkuvõte ning seadmed välja toodud haiglavõrgu arengukava haiglate (tabelid HH06 ja HH09) järgi.

Eelmisel aastal tehtud diagnostiliste uuringute ja raviprotseduuride arvud 100 haigla-, päevaravi ja ambulatoorse patsiendi kohta ning muutus võrreldes 2021. aastaga on esitatud allpool asuvas tabelis. Uuringuliikidest kõige rohkem tehti laboratoorseid uuringuid, mille arv kasvas koroonapandeemia tõttu aastatel 2020 ja 2021 märkimisväärselt, kuid viimasel aastal samuti langes kõige rohkem (-10,2%). Enamiku uuringu- või protseduuriliikide korral uuringute või protseduuride arv 100 patsiendi kohta kasvas, kõige rohkem kasvas endoskoopiliste uuringute arv (+24%).

Tervisestatistikas kogutakse andmeid järgmiste kõrgtehnoloogiliste seadmete kohta: kompuutertomograaf, magnetresonantstomograaf, gammakaamera, footonemissioontomograaf, angiograaf, litotripsiaseade, positronemissioonitomograaf, kiiritusraviseade, mammograaf, hemodialüüsiaparaat, barokamber, narkoosiaparaat ja hingamisaparaat.

Aastatel 2019-2022 kasvas kõrgtehnoloogilistest seadmetest kõige rohkem hingamisaparaatide arv –  370-lt 527 aparaadini, sealjuures aastatel 2021-2021 40 aparaadi võrra (+8,2%). Võrreldes 2021. aastaga on tervishoiuteenuse osutajatele lisandunud ka üks magnetresonantstomograaf, üks mammograaf ja üks barokamber.

Andmebaasist leiate uuringute/protseduuride arvud vanusrühmade (kokku, 0-14, 15 ja vanemad), teenuse osutamise viisi (kokku, haiglaravi, päevaravi ja ambulatoorne ravi), maakondade ja teenuseosutaja liigi (kokku, haigla, perearstiabiasutus, eriarstiabiasutus, ..., muu asutus) järgi.

Värskelt avaldatud 2021/2022. õppeaasta HBSC uuringu tulemused põhinevad ligi 280 000 11–15-aastase noore arvamusel 44 riigist. Eestis viis uuringu ellu Tervise Arengu Instituut 2021. aasta novembrist 2022. aasta märtsini ja selles osales ligi 5000 põhikooliõpilast 100 koolist.

Rahvusvahelise raporti põhjal on Eesti noored oma eluga rahulolult ja tervise enesehinnangult 44 riigi seas üldiselt keskmisel tasemel. Meie noored paistavad seevastu silma keskmisest vähesema vaimse heaolu ja sagedasemate tervisekaebustega, eelkõige peavalu, masenduse/kurbuse ja peapöörituse/uimasuse tundmisega. Masendust ja kurbust tunneb sagedamini kui kord nädalas 25% uuringus osalenud õpilastest, Eesti noortest aga 29%. Võrreldes nelja aasta taguse ajaga on selles osas olukord halvenenud 13- ja 15-aastaste tüdrukute seas, seda nii meil kui ka mujal. Eesti on üks seitsmest riigist kõrvuti Austria, Belgia, Kanada, Tšehhi, Ungari ja Suurbritanniaga, kus avaldub selgelt noorte tervisekaebuste laiem levimus just väiksema sissetulekuga perede seas.

Sagedase üksildustundega paistavad silma eelkõige 15-aastased noored. Kui kõigi uuringuriikide tulemused näitasid, et alati või enamasti tunneb end üksikuna 28% 15-aastastest tüdrukutest ja 13% 15-aastastest poistest, siis Eesti noorte seas on need näitajad oluliselt suuremad, vastavalt 36% ja 19%. Positiivseid suundumusi on näha aga Eesti noorte enesetõhususes – meie noored, nii poisid kui ka tüdrukud, on HBSC uuringu keskmisega võrreldes oluliselt enesekindlamad oma probleemide lahendamises ja eesmärkide täitmises.

„Nii rahvusvahelised kui ka riiklikud tulemused Eestis annavad meile võimaluse mitte ainult võrrelda tulemusi, vaid ka luua oma noortele rohkem kohandatud sekkumisi ja toetust vaimse tervise hoidmisel. Eestis peaks olema rõhk varajasel sekkumisel just koolikeskkonnas. Koolid ei ole lihtsalt haridusasutused, vaid ka keskkond noorte heaolu toetamiseks. Meie lähenemisviis peab olema mitmekülgne, eri asjaosalisi – kooli, kodu, kogukonda, aga ka nii kohaliku kui ka riikliku tasandi otsustajaid kaasav. Koostöö haridusasutuste, pere, kogukonna tervise- ja noorte keskuste ja riiklike vaimse tervise algatuste vahel on esmatähtsad, kui soovime märgatavaid muutusi,“ kinnitab HBSC Eesti uuringu juht, TAI teadur Leila Oja.

• Link raportile
• Eesti uuringu koduleht 

Uuringus osalenud riigid/regioonid: Albaania, Armeenia, Austria, Belgia, Küpros, Tšehhi, Taani, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Gröönimaa, Ungari, Island, Iirimaa, Itaalia, Kasahstan, Kõrgõzstan, Läti, Leedu, Luksemburg, Malta, Holland, Põhja-Makedoonia, Norra, Moldova, Poola, Portugal, Rumeenia, Serbia, Slovakkia, Sloveenia, Hispaania, Rootsi, Šveits, Tadžikistan, UK (Inglismaa, Šotimaa, Wales).

Iga kaheksas alkoholitarvitaja seostab alkoholi lõõgastumisega ja iga seitsmes pidutsemisega. Samal ajal ei teadvustata alkoholi kui kantserogeenset ainet – mida see aga on. Inimestel on keeruline kohaneda mõttega, et alkoholi tarvitamine põhjustab tervisele kahju ka siis, kui seda otseselt ei tunne. 

Nii näitavad Tervise Arengu Instituudi (TAI) 2022. aastal elluviidud uuringu „Elanike hoiakud ja arvamused alkoholitarvitamisest“ tulemused. Uuringus osales kokku 2059 inimest vanuses 15–74 aastat.

Alkohol on vähki põhjustav aine ja kahjustab tervist ka siis, kui me seda ise ei tunne.

Süstemaatiliselt hinnatud tõendid näitavad, et tervisele ohutut alkoholitarvitamise taset ei ole olemas. Alkohol on kantserogeen, mis suurendab vähemalt seitsme eri vähi riski: suuõõne-, neelu-, kõri-, söögitoru-, maksa-, soole- ja naiste rinnavähk. Teadlased on veenvalt tõestanud, et teatud tüüpi vähkide puhul suurendab haigestumise riski isegi mõõdukas alkoholitarvitamine.

Üks selline vähk on näiteks naiste rinnavähk, kus risk haigestuda hakkab kasvama juba üsna madala tarvitamise taseme puhul, milleks võib olla ka üks jook päevas. Eesti naiste puhul on aga rinnavähk enim diagnoositud vähk – TAI äsja avaldatud vähiraporti kohaselt registreeriti 2020. aastal naistel 784 uut rinnavähijuhtu ja rinnavähk moodustas 19% kõigist naiste vähi esmasjuhtudest.

Sageli arvavad inimesed, et vähki haigestumise puhul on tegu ettemääratusega, kuid nii see tegelikult ei ole. Pärilikkusega on seotud vaid 5–10% vähkidest. Suurem osa vähki haigestumise põhjustest tulenevad keskkonnast ja elustiilist. Hinnatud on, et umbes 40% vähkidest on ennetatavad tervist toetava elustiiliga.  Alkoholitarvitamise vähendamine on lisaks suitsetamisest loobumisele üks enim inimese enda kontrolli all olevaid viise, kuidas vähki haigestumise riski vähendada. Haigestumise tõenäosust aitab vähendada ka normaalkaalus püsimine, mille puhul mängib suuresti rolli tasakaalustatud toitumine ja piisav füüsiline aktiivsus.

Teadlikkus alkoholitarvitamisest kui vähiriskist on väike – eriti vähe teatakse alkoholi ja rinnavähi seosest.

Iga üheksas uuringule vastaja teadis alkoholitarvitamise seost maksahaiguste ja alkoholisõltuvusega. Südamerütmihäireid seostavad alkoholitarvitamisega pea pooled inimesed. Kõige madalam on teadlikkus alkoholi ja vähi seostest. Kui maksavähiga seostas uuringus alkoholitarvitamist 64% vastajatest, siis vaid 11% pidas maksavähi riski endal alkoholitarvitamise tõttu võimalikuks.

Suu-, neelu- ja söögitoru vähki seostas alkoholitarvitamisega 27% ning  5% tarvitajatest pidas seda riski endal tõenäoliseks, ka soolevähi puhul on vastavad näitajad samad. Kõige vähem teatakse Eesti alkoholi ja rinnavähi seosest – rinnavähi ja alkoholitarvitamise seost ei tea 89% naistest.

Inimesed kipuvad alkoholist tingitud ohte alahindama ja ei seosta neid endaga.

Kuigi täiesti ohutut alkoholitarvitamise taset ei ole, siis meestel loetakse alkoholi tarvitamise madala riski piiriks 14 alkoholiühikut nädalas ja naistel 7 alkoholiühikut nädalas. Alkoholi tarvitamise madala riski piiridest* olid kuulnud pea pooled uuringus osalejatest. Alkoholikoguseid, mis mahuvad madala riskiga tarvitamise piiridesse, alahindavad eelkõige liigtarvitajad**.  Sagedamini alahinnatakse madala riski piire lahjade alkohoolsete jookide puhul nagu  õlu ja siider.  

Ka alkoholi kahjusid omistatakse pigem teistele, kui seostatakse enda tarvitamismustritega. 28% liigtarvitajatest ei pea enda puhul ühtegi nimetatud terviseriski tõenäoliseks ja 33% liigtarvitajatest peab väiteid alkoholi kahjulikkusest liialdatuks. Samuti ei seostata alkoholiga seotud tervisekahjusid pikaajalise mõõduka tarvitamisega.

TAI tehtud uuring Eesti inimeste alkoholiga seotud hoiakustest ja arvamustest näitab selgelt, et inimeste teadlikkus alkoholiga seotud vähiriskidest on väike. Oluline on viia ellu tõenduspõhist alkoholipoliitikat, mis aitab kujundada keskkonda ja hoiakuid, mis ühiskonnas alkoholitarvitamise vähendamisele kaasa aitaks ning seeläbi nii vähki kui ka ülejäänud alkoholitarvitamisest põhjustatud haigestumist vähendaks. Oluline on ka inimesi alkoholitarvitamisega seotud riskidest teavitada, et nad saaksid teha kaalutletud otsuseid. Vähem on alati parem!

* Madala riski piir – nädalapõhine alkoholi tarvitamise kogus tervele täiskasvanud inimesele, mille ületamisel kasvavad hüppeliselt alkoholi tarvitamisega kaasnevad terviseriskid. Kokkuleppeline madala riski piir Eestis on nädalas 7 ühikut naistele ja 14 ühikut meestele.

**Liigtarvitajad – inimesed, kes on viimase 7 päeva jooksul tarvitanud alkoholi üle soopõhise madala riski piiri ja/või tarvitavad korraga üle 6 ühiku alkoholi korraga nädalas või sagedamini.

Loe lähemalt madala riski piiridest alkoinfo.ee veebilehelt.

Anneli Sammel, TAI alkoholi ja tubaka valdkonna juht

Kui töötate üldharidus- või kutsekoolis ja sooviksite arendada enda sotsiaal-emotsionaalseid oskuseid, kutsume Teid osa võtma Gordoni õpetajate koolist või Vaikuseminutite koolitusprogrammist õpetajatele (Teadliku õpetaja kursus ning Tähelepanu ja meelerahu lühiharjutuste kursus).

Gordoni õpetajate kooli suhtlemiskoolitusel õpetatakse praktiliste oskuste kaudu paremini suhteid kujundama, probleemide tekkimist ja õpilaste probleemset käitumist ennetama.

Vaikuseminutite koolitusprogrammi eesmärk on toetada õpetaja eneseteadlikkust ning anda oskused enda heaolu eest hoolitsemiseks, eneseregulatsiooniks, stressi juhtimiseks ja emotsionaalsete olukordadega toimetulekuks.

Toimumisaeg: Viis-kuus koolituspäeva novembri ja aprilli vahel.

Eeldus: Töötate õpetajana vähemalt 0,5 või suurema koormusega üldharidus- või kutsekoolis ja ei ole varem osalenud ühelgi Vaikuseminutite ega Gordoni koolitustel.

Täpsem info ja registreerimine: ibs.ee/koolitused. Koolitusele on võimalik registreeruda kuni 13.10.2023.

Koolitused toimuvad Tervise Arengu Instituudi ja Balti Uuringute Instituudi uuringu „Õpetajate sotsiaal-emotsionaalse pädevuse arengut toetavate koolituskursuste hindamisuuring“ raames. Uuringu eesmärk on tõsta õpetajate sotsiaal-emotsionaalset pädevust, mis aitab ennetada õpetajate stressi ja läbipõlemist ning toetab laste vaimset tervist ja hariduslike eesmärkide saavutamist.

Kõige rohkem vähenes emakakaelavähi, nahamelanoomi, rinna-, jämesoole- ja eesnäärmevähi juhtude arv.

TAI iga-aastases raportis, mis tugineb Eesti Vähiregistri andmetele, oli sel korral vaatluse all 2020. aasta vähihaigestumus, samuti vähielulemus aastatel 2016–2020 ning lisaks uuriti esimest korda põhjalikumalt hematoloogiliste kasvajate esinemist.  

2020. aastal registreeriti Eestis kokku 8342 vähi esmasjuhtu, millest 4236 diagnoositi meestel ja 4106 naistel. Kõige sagedamad pahaloomulised kasvajad meeste seas olid eesnäärme- ja kopsuvähk, mis moodustasid vastavalt 25% ning 14% kõigist vähi esmas­juhtudest. Naiste hulgas diagnoositi kõige sagedamini rinnavähki ja naha mittemelanoomi, vastavalt 19% ja 18% esmasjuhtudest.  

2019. aastaga võrreldes vähenes nahamelanoomi juhtude arv 20%. Rinna- ja jämesoolevähi juhtude arv vähenes ligi 8% ning eesnäärmevähi puhul oli näha 7% langust. Emakakaelavähi juhtude arv vähenes lausa kolmandiku võrra, ent vajab täpsemat analüüsi ja pikaajalisemat jälgimist, kuivõrd see oli seotud pandeemiast tingitud diagnoosimata jäämise või ennetustegevusest tuleneva haigestumuse vähenemisega.

Pikaajalises vaates on pahaloomuliste kasvajate esmasjuhtude absoluutarvu suurenemine seotud eeskätt rahvastiku vananemisega – rohkem kui kolmandik kõigist juhtudest diagnoositi üle 75aastastel inimestel. Nooremates vanuserühmades esineb naistel vähki rohkem kui meestel, ent alates 55. elu­aastast ületab meeste haigestumuskordaja märgatavalt naiste oma. Lastel vanuses 0–14 eluaastat diagnoositi 2020. aastal 26 paha­loomulise kasvaja esmasjuhtu, neist kõige sagedasem oli nii poiste kui tüdrukute seas leukeemia.

„Vähi teke ja areng on pikaajaline protsess, mistõttu on kasvaja võimalikult varane diagnoosimine prognoosi seisukohalt väga oluline.  Paraku jõutakse Eestis diagnoosimiseni sageli alles siis, kui vähk on juba levinud algkoldest kaugemale,“ selgitas TAI vähiregistri analüütik Mari-Liis Zimmermann. 2020. aastal diagnoositi ligi pooltel patsientidel lokaalne kasvaja, ent umbes 20% mees- ja 15% naissoost patsientidel leiti kaug­metastaasid juba haiguse diagnoosimise ajal. Kõige murettekitavamaks paikmeks võib pidada kõhunäärmevähki, kuna ligi pooltel nii mees- kui naissoost patsientidel oli see diagnoosimise hetkeks andnud kaugmetastaase teistesse organitesse. Rinnavähi korral vähenes I staadiumis diagnoositud juhtude osakaal – 2019. aastal oli see 37%, aga 2020. aastal 31%. Positiivse leiuna on 2019. aastaga võrreldes veidi suurenenud I staadiumis diagnoositud kopsuvähi ja nahamelanoomi juhtude osakaal ning IV staadiumis diagnoositud käär- ja pärasoolevähi juhtude osakaal on veidi vähenenud.

2021. aastal kinnitatud Eesti vähitõrje tegevuskava 2021–2030 üheks eesmärgiks on viia vähipatsientide elulemusnäitajad paikmeti samale tasemele kui Põhjamaades. „Elulemus sõltub ravi tõhususest, aga ka varasest avastamisest – mida varasemas staadiumis vähk avastatakse, seda paremad on ravivõimalused,“ lisas Zimmermann. Paljude vähkide viie aasta suhteline elulemus on Eestis samal tasemel Soome ja Taaniga. Kõige suurem mahajäämus esines 2020. aastal meeste pea- ja kaelapiirkonna vähi korral (huul, suuõõs, neel). Mõne paikme puhul nagu kõhunääre, magu, käärsool ja neer, on soolised erinevused elulemuses veidi vähenenud, mis on samuti üks vähitõrje tegevuskava eesmärke. Varasema perioodiga võrreldes on elulemus enim suurenenud leukeemiate (7% võrra), kopsuvähi (5%) ja pärasoolevähi (4%) puhul.

Vähiregister kogub andmeid ka kasvajate morfoloogilise tüübi kohta, mis võimaldas põhjalikumalt uurida hematoloogiliste kasvajate esinemist ja elulemust. Vaatluse alla võeti perioodid 2011–2015 ja 2016–2020. Nii meeste kui naiste seas diagnoositi mõlemal perioodil kõige sagedamini B-rakulist kroonilist lümfotsüüt­leukeemiat/väikerakklümfoomi ja difuusset B-suurrakklümfoomi. Naiste seas diagnoositi sageli ka hulgimüeloomi. Mõlema soo hulgas oli viie aasta suhteline elulemus kõrgeim Hodgkini lümfoomi (89%) ja krooniliste müeloproliferatiivsete haiguste puhul (meestel 74%, naistel 87%). Elulemus oli mõlema soo puhul madalaim ägedate müeloidleukeemiate puhul (meestel 10% ja naistel 15%).

Vähijuhtude arvu suurenemine ja samaaegne elulemuse paranemine toovad kaasa selle, et Eestis elab aina rohkem inimesi, kellel on kunagi elu jooksul diagnoositud mõni pahaloomuline kasvaja – 2020. aasta lõpu seisuga oli neid kokku 67 683, kellest üle 40 000 olid naised. Kõige levinumad kasvajad olid sarnaselt varasematele aastatele eesnäärme- ja rinnavähk.

Raportiga „Vähk Eestis: haigestumus 2020, elulemus 2016–2020 ja hematoloogilised kasvajad 2011–2020“ on võimalik täismahus tutvuda TAI kodulehel.

Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis avaldati 2022. aasta statistika haigla- ja päevaravi ravivoodite ja ravitute kohta, sh teenuseosutajate maakondade, patsientide vanus- ja soojaotuse ning ravipõhjuste järgi. Avaldatud on ka haiglavõrgu arengukava haiglate ravivoodite näitajad haiglate järgi ja Tervise infosüsteemi aktiivravihaiglate andmed.

Ülevaade haiglaravist

2022. aastal oli Eestis 48 haiglat, neist 30 olid aktiivravi- ja 18 õendushaiglad. 2021. aastal oli haiglaid kokku 50 ja õendushaiglaid kahe võrra rohkem.

Eelmisel aastal oli kokku 6659 ravivoodit, neist 267 laste erialade voodit (millel raviti 70,5% 0-14- aastastest) ja 1723 õendusabi voodit. Voodite arvud muutusid võrreldes 2021. aastaga vastavalt -1%, 1,5% ja 0,8%. Jätkub ravivoodite koguarvu pidev tasapisi vähenemise trend. Kuna elanike arv viimasel ajal kasvab, siis ravivoodite arv 100 000 elaniku kohta vähenes veelgi rohkem: -3,5%.

2022. aastal vajas haiglaravi (või sattus haiglaravile, st hospitaliseeriti) kokku 194626 patsienti, neist 20906 olid 0-14-aastased lapsed ja 17733 õendusabi patsiendid. Ehkki patsientide arv kasvas võrreldes 2021. aastaga märgatavalt (vastavalt +1,0%, +7,9% ja +9,5%), ei ole see jõudnud koroonaeelsele 2019. aasta tasemele, olles sellest vastavalt 11.1, 21.6 ja 8.2 protsenti madalam.

Keskmine ravikestus oli 2022. aastal 8.4 päeva ja õendusabis 27.4 päeva, need arvud on vaid veidi vähenenud võrreldes 2020. aasta väärtustega 8,5 ja 29,9 päeva. Meenutame, et 2020 vs 2019 pikenes keskmine ravikestus 0,4 päeva võrra, õendusabis koguni 3,5 päeva võrra.

Kui vanad olid haiglaravi patsiendid? Õendusabis oli 65-aastaste ja vanemate osatähtsus 89% , neist üle kolmandiku olid 85-aastased ja vanemad. Aktiivravis moodustasid 65-aastased ja vanemad 40%, 15–64-aastased 48% ja alla 15-aastased 13%. 2021. aastaga võrreldes kasvas alla 15-aastaste ja 65- aastaste ja vanemate vanuserühma kuuluvate patsientide osatähtsus.

2022. aasta sagedasemad haiglaravil viibimise põhjused olid vereringeelundite haigused, kasvajad ja hingamiselundite haigused. Patsientidest 16% viibis ravil vereringeelundite haiguste tõttu, sealhulgas õendusabi patsientidest kolmandik. Kasvajad moodustasid ravipõhjustest 13%.

Hingamiselundite haiguste osatähtsus oli 9%. Võrreldes eelmise aastaga vähenes hingamiselundite tõttu ravitute arv kokku 16%, seda täiskasvanute arvelt, kel näiteks kopsupõletikke raviti eelmisest aastast 43% vähem.  0–14-aastastel lastel olid 2022. aastal sagedamaks haiglaravi põhjuseks hingamiselundite haigused, mis moodustasid ligi viiendiku kõigist ravipõhjustest ja kasvasid võrreldes aastaga 2021 kolmandiku, seda rohkem ülemiste hingamisteede haiguste arvelt.

Ülevaade päevaravist

Päevaravi osutanud asutusi oli 68, viie võrra rohkem kui 2021. aastal. Neist 25 olid haiglad ja 43 ambulatoorse tervishoiuteenuse osutajad.

Päevaravivoodeid oli kokku 611 ja nende arv muutus sarnaselt haiglaravivooditega: -0,8% võrreldes 2021. aastaga (100 000 elaniku kohta -3,4%). Haiglates oli 420 ja ambulatoorsetes asutustes 191 päevaravivoodit.

Päevaravi lõpetanuid oli kokku 94295, neist 7590 olid 0-14 aastased lapsed. Muutused võrreldes 2021. aastaga olid päris suured – vastavalt 11,5% ja 39%. Kui päevaravi lõpetanute koguarv ületas juba koroonaeelse 2019. aasta taseme (+2,7%), siis laste arv oli sellest väiksem (-8,3%). Aastatel 2016-2021 oli päevaravi saanud laste arv koguni pidevas langustrendis.

Ravipõhjustest moodustasid silmahaigused 24%, kasvajad 13%. Enim päevaravi päevi -29% kulus 2022. aastal kuse-suguelundite haiguste, ehk kroonilise neerupuudulikkuse tõttu hemodialüüsi vajavate patsientide raviks. Lastele osutatakse päevaravi enim hingamiselundite haiguste tõttu. COVID-19 epideemia algusperioodil vähenes lastele päevaravi teostamine, 2022. aastal on võrreldes eelmise aastaga kasvanud üle kolmandiku, sealhulgas on hingamiselundite haiguste ja neist omakorda mandlite/adenoidide suurenemise tõttu ravil viibitud isegi  ligi 90% eelmisest aastast enam.

Tervise Arengu Instituudi (TAI) teadlaste tehtud uuringud on aastate jooksul andnud väärtuslikku infot kahe inimese tervise seisukohas olulise puugiliigi – võsapuugi ja laanepuugi – esinemise, levikualade ja kõrgaktiivsuse hooaegade kohta Eestis. Samuti oleme saanud põhjaliku ülevaate puukidega ülekantavatest haigustekitajatest Eesti puukide populatsioonis – kuivõrd need on levinud ja millised muutused on aja jooksul toimunud nii puukide kui ka haigustekitajate levimuses.

Näiteks puukborrelioosi põhjustajate levimus puukides on viimase 15 aasta jooksul kasvanud keskmiselt kolm korda. Teadaolevatest puukentsefaliidiviirustest esineb Eestis kindlalt kahte, Lääne ja Siberi alamtüüpi, millest viimast seostatakse raskema kulgemise ja pikaajaliste tüsistustega ning erinevalt teistest riikidest kannavad seda viirust Eestis mõlemad puugiliigid.

TAI puugiuuringutest selgus, et Eestis on laialt levinud ka muid puukidega ülekantavate haiguste tekitajaid, mille põhjustatud haigused ei kuulu praegu eluohtlike ega teatatavate haiguste hulka Euroopas ega Eestis, kuid mille haigusjuhud esinevad ka põhjanaabrite juures ning mujal. Viimaste hulka kuuluvad näiteks inimese anaplasmoosi põhjustaja, mille esinemissagedus puukides on üle riigi väga erinev, kuid võib ulatuda 62 protsendini isegi linnarohealade tingimustes. Kiirelt tekkivate korduvaid palavikke ning neuroloogilisi ilminguid põhjustav Borrelia miyamotoi bakteri esinemist on Eestis esmakordselt TAI puugiuuringud tuvastanud aastal 2013. Tänavu on seda leitud puukides üle Eesti, Läänemaal võib levimus ulatuda 20 protsendini, sh linna rohealade tingimustes. Ka neid inimeste tervist ohustavaid haigustekitajaid Rickettsia liike –  Neoehrlichia mikurensis, Babesia – on Eesti puukide populatsioonis leitud esinemas kasvava levimusega.

Kõikide uuringute tulemusena saadud teavet Eesti puukides avastatud erinevat liiki haigustekitajate tüvede kohta on deponeeritud üldkasutatavasse geenipangas. Samuti on neid kasutatud Nakkushaiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa keskuse (ECDC) andmestiku ja kaartide loomisel.

Teadmised ja kogemused on võimaldanud jagada teaduspõhiseid andmeid kogu elanikkonnale. Veebileht puugiinfo.ee on kasulik infoallikas, kuhu on koondatud lihtsas ja arusaadavas keeles kõik teadlaste kogutud teadmised Eestis elutsevate puukide ja puugiohu kohta. Veebilehel asub ka interaktiivne puugikaart, mis näitab reaalajas kui suur on puugioht Eesti erinevates paikades. Puugikaardi täiendamisele on iga inimene saanud ise kaasa aidata, märkides oma leitud puugi ka kaardile. Igal aastal on puukide kõrghooajal kaardile lisandunud ligi 9000 uut puugileidu.

Teadustööks sisendi saamiseks kaasas TAI 2020. aastal kampaaniaga „Pane puuk posti“ puugihammustuste kaardistamiseks ja puukide kogumiseks kogu elanikkonda. Sel viisil tehti Eestis uudsel viisil kaasavat teadust, et koos inimeste abiga saada parem ülevaade puugiohtlikest piirkondadest ja puukidega levivatest haigustest. Kampaania raames registreeriti puugikaardi andmebaasi üle 20 000 puugi leiukoha andmed ning puugipanka saadeti uurimiseks üle 6000 puugi. Tänu inimeste panusele oli võimalik koguda lühikese aja jooksul andmeid üle Eesti ning esmakordselt saada võrreldav ülevaade kõikide piirkondade puukide kohta. Puuke uuriti kuue erineva haigustekitaja suhtes. Kõige levinumaks haigustekitajaks Eestis osutusid puukrikketsioosi tekitajad Rickettsia perekonnast, mida tuvastati 35 protsendil uuritud puukidelt. Puukborrelioosi tekitajaid Borrelia burgdorferi s.l., leiti 28 protsendil uuritud puukidelt.

Viimase puugiuuringu viisid TAI nakkushaiguste uuringute osakonna teadurid läbi käesoleval aastal kui uuriti Eesti linnapuuke 47 linna rohealadel. Kokku uuriti puukide suhtes üle 56 450 m2 rohealasid, kust koguti 2830 puuki. Puukide arvukus kõigi avalike rohealade 100 m2 kohta varieerus 0-st kuni 27-ni, kuid enamikus kohtades jäi puukide arvukus siiski alla 5 puugi 100 m2 kohta. Kõige rohkem puuke linnakeskkonnas võib leida hooldamata ja niitmata rohealadelt. Seal, kus rohi on tihedalt ja madalalt niidetud, on puuke vähem või ei leidu üldse. Linnatingimustes elutsevatel puukidel tuvastati samu haigustekitajaid, mida on varem leitud Eesti looduslikes tingimustes elavatel puukidel.

Puukide uurimise alguseks Eestis loetakse 1975. aastat, mil ilmus artikkel „Lülijalgsete vahendusel siirutavad viirused Eestis”. Andmed on kasulikud mitte ainult teadlastele, vaid kõigile, kes hoolivad oma heaolust, soovivad looduses muretult liikuda ning teada, kuidas puukidega ülekantavatesse nakkustesse haigestumist ennetada.

Vaata ja kuula ka ülevaatlikku TAI kokkuvõtet puukide teemal vestlusringi vormis:

• Puugijutud I osa
• Puugijutud II osa

Uuringud näitavad, et keskmiselt alustavad Eesti kooliõpilased sigareti proovimist 13-aastaselt. Kuigi tavasigareti tarvitamine on nii elanikkonnas kui ka kooliõpilaste seas aastate jooksul aina vähenenud, on tulnud asemele alternatiivseid tooteid, mille tarvitamine on aastate jooksul kasvanud ja mida proovitakse sageli veelgi varasemas eas [1].

2022. aasta Eesti rahvastiku tervisekäitumise uuringu andmetel on alternatiivsete nikotiinitoodete tarvitamine enam levinud just 16–24-aastaste noorte seas, kusjuures igapäevaseid e-sigareti tarvitajaid on enim noorte naiste ja nikotiinipatjade tarvitajaid enim noorte meeste seas [2].

Noorte seas populaarsed tooted nagu e-sigaret, huuletubakas ja nikotiinipadi võivad tunduda küll ohutud, sest need sisaldavad vähem ebameeldivat maitset ja lõhna tekitavad aineid, kuid sellele vaatamata leidub neis nikotiinile lisaks ka rohkelt teisi kahjulikke koostisosi, mis peidavad endas mitmesuguseid riske. Nikotiin on üks kõige rohkem sõltuvust tekitav aine ja järjest enam koguneb juurde ka uuringuid alternatiivsete toodete kahjulikust mõjust inimese organismile ja tervisele laiemalt.

Tubakatööstus on investeerinud märkimisväärseid ressursse sellesse, et reklaamida tubaka- ja nikotiinitarbimist kui tegevust, mis pakub vaimset heaolu, lõõgastust ja naudingut. Teadus aga kinnitab vastupidist ja taolised reklaamid on tubakatööstuse manipulatsioon enda toodete tarbijaskonna suurendamiseks. Kahjuks on aga just noored tihti need, kes eksitavate sõnumite lõksu langevad. Uuringud näitavad, et suur osa e-sigarette tarvitavatest noortest teeb seda stressi või ärevuse leevendamiseks ja lõõgastuse kogemiseks [3].

Nikotiini mõju vaimsele tervisele

Sageli võivad vaimse tervise probleemid viia uimastite tarvitamiseni, kuid mõju on ka vastupidine – uimastite (sh nikotiini) tarvitamine võib avaldada mõju vaimsele tervisele. Paljud uuringutulemused näitavad, et nikotiini ja vaimse tervise vahel on murettekitavaid seoseid. Kõige enam on leidnud kinnitust, et nikotiin võib suurendada nii ärevuse kui ka depressiooni sümptomeid [4] [5].

Uuringutes e-sigarettide kohta on leitud, et e-sigarettide tarvitajatel võib võrreldes mitte tarvitajatega olla kuni kaks korda suurem risk depressiooni tekkeks [6]. E-sigarettide tarvitamist on seostatud ka negatiivse mõjuga noorukite keskendumis- ja otsustusvõimele, mälule [7] ning koolis hakkamasaamisele [8]. Need mõjud võivad olla pikaajalised ja mõjutada kognitiivset võimekust ka täiskasvanueas.

Üks võimalik põhjus, miks nikotiin vaimsele tervisele negatiivset mõju avaldab, on nikotiini efekt kesknärvisüsteemi virgatsainetele ja perifeerse süsteemi stressihormoonidele.

Nikotiin muudab virgatsainete süsteemi tasakaalu, aktiveerides või mitte aktiveerides retseptoreid, mis vastutavad stimuleerivate, pidurdavate ja moduleerivate virgatsainete vabastamise eest aju eri piirkondadesse. Eelkõige mõjutab nikotiin virgatsaine dopamiini retseptoreid. Dopamiini funktsioonid on tugevalt seotud motivatsiooni ja naudingutega, aga ka mälu, tähelepanu, õppimisvõime ja unega.

Uimastite regulaarsel tarvitamisel tekib ajus dopamiini üleküllus, mille tagajärjel on pärsitud organismis loomulik dopamiini tootmine. See põhjustab olukorra, kus tavapärased mõnu pakkuvad tegevused ei paku enam piisavat naudingut ja suureneb hoopis vajadus uimasti järele. Samuti halveneb mälu, tähelepanu- ja õppimisvõime ning une kvaliteet.

Levinud eksiarvamus, et nikotiin leevendab stressi, ärevust või depressiooni, tuleneb nikotiini ärajäämanähtude sümptomitest. Nikotiin jõuab ajju 7 sekundiga ja seejärel aktiveeruvad retseptorid, mis vabastavad ajus dopamiini ning tekitavad õnnetunnet. Nikotiini mõju vähenedes kogetakse ärrituvust ja ärevuse ning depressiooni sümptomeid. Uuesti tarvitamisel need sümptomid kaovad, seetõttu tekitab see valearusaama justkui oleks nikotiinil vaimsele tervisele positiivne efekt.

Nikotiin on stimulant ja oluline on mõista, et selle järjepidev tarvitamine ja tarvitamise järgselt sümptomite ajutine leevenemine on tsükkel, mis viib uimasti liigtarvitamiseni ja kujuneb seejärel sageli nikotiinisõltuvuseks. See kõik võib viia vaimse tervise probleemide süvenemiseni.

Nikotiin mõjub ajus ka tähelepanu ja keskendumisvõimet kontrollivate retseptorite kompleksile. On leitud, et nikotiin võimendab ajus neuronite omavahelise suhtluse tugevust, suurendades glutamaadi, ühe peamise kesknärvisüsteemi virgatsaine, vabanemist. See toob endaga kaasa ajutise keskendumisvõime suurenemise. Efekt on aga lühiajaline ja petlik, sest nikotiin pärsib eesajukoore arengut ja seetõttu pikemas perspektiivis viib nikotiini tarvitamine noorukieas suurenenud tähelepanuprobleemideni täiskasvanueas.

Uuringud näitavad sedagi, et nikotiin takistab aju selle osa arengut, mis on seotud emotsionaalse käitumisega ja suurendab seeläbi vastuvõtlikkust muude uimastite tarvitamiseks. Mitu uuringut kinnitab, et varajane suitsetamisega alustamine ja regulaarne suitsetamine noorukieas on seotud suurema riskiga kanepi, alkoholi ja teiste uimastite tarvitamise ja sõltuvuse tekkega täiskasvanueas. 

Seetõttu on oluline sel teemal noorukitega vestelda ja vajaduse korral pakkuda abi tarvitamisest loobumiseks juba varakult. Oluline roll selles on nii noortega töötavatel spetsialistidel kui ka lapsevanematel.

Vanemate roll püsib oluline ka noorukieas

Hoolimata sellest, et noorukieas lisandub eakaaslaste mõju, on lapse vanuse kasvades vanemate roll oluline endiselt ja uuringudki näitavad, et noorukite riskikäitumisele avaldavad just vanemad märkimisväärset mõju [9]. Lapsevanemana saab nooruki otsuseid ja suhtumist uimastitesse mõjutada, kui on loodud usalduslik suhe ning piire seatakse toetavalt ja konkreetselt, näiteks uimastite mittetarvitamise osas.

Vanematel on oluline roll selleski, et aidata noorukitel õppida, kuidas oma emotsioone reguleerida, sest on leitud, et noorukite ajutegevus peegeldab emotsioone töötlevates piirkondades nende vanemate ajutegevust [10]. Mida paremini suudab noor oma emotsioonidega ja stressiga toime tulla, seda vähem on tõenäoline, et ta proovib uimasteid ja hakkab neid tarvitama.

Siiski, lapsevanematena ei tasu olla ka üleliia kontrolliv või muretsev. Uuringud näitavad, et liigne muretsemine lapse uimasite tarvitamise pärast võib viia ebaefektiivsete vanemlike sekkumisteni ja rikkuda suhtluse kvaliteeti vanema ja lapse vahel.

Lapsevanemad, kes muretsevad liigselt, muutuvad tolerantsemaks ja seatud piiride suhtes järeleandlikumaks. Selle tagajärjel võib nooruki uimastite tarvitamine suureneda [11]. Ennetamise vaates on head ja turvalised peresuhted väga olulised, kuid sama oluline on seada piire, sh uimastite mittetarvitamise suhtes, lapsega uimastite teemal arutleda ning sõlmida kokkuleppeid.

Autor: Tiina Kuusik, Uimastite ja sõltuvuste keskuse vanemspetsialist, Tervise Arengu Instituut

Lisamaterjale:

• Soovitusi ja juhiseid, kuidas seada toetavad piire ja millal ning kuidas lapsega uimasite teemal rääkida, leiab veebilehelt tarkvanem.ee 
• Lisavaatamist: Nikotiini kahjulik mõju noore ajule

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo tänab numbri eessõnas hooldereformi rakendamise nimel vaeva näinud ja tarmukalt tegutsenud spetsialiste.

Sotsiaalvaldkonna elutöö preemia laureaat Marju Medar kutsub persooniloos üles tegema rohkem rahvusvahelist ja valdkondadevahelist koostööd.

Uurimused ja analüüsid

• Kirsi Vimpari magistritöö tulemused kinnitasid, et klientide vägivald lastekaitsetöötajate vastu on tõsine probleem ka Eestis.
• Janne Savimaa uuris magistritöös rändetaustaga inimeste ja valdkonna koolitajate ootusi sotsiaaltöötaja kultuurilisele kompetentsusele.
• Sotsiaalpoliitika uurija Jüri Kõre sai koos Tallinna ülikooli magistriõppe üliõpilastega valmis mahuka analüüsi Kesk- ja Ida-Euroopa riikide perepoliitikameetmetest. Numbris saab lugeda selle esimest osa.
• Mõttekoda Praxis analüüsis abi- ja toetusvajaduse ning hoolduskoormuse hindamisvahendite kasutamise kogemusi ning annab soovitusi tulevikuks.
• Euroopa Liidu Nõukogu soovitusest tagada kõigile juurdepääs kvaliteetsetele pikaajalise hoolduse teenustele kirjutavad Eha Lannes ja Ketri Kupper.

Sotsiaalpoliitika ja korraldus

• Helen Jõks sotsiaalministeeriumist tutvustab kavandatavaid muudatusi lastekaitse korralduses, mis aitavad suurendada laste heaolu.
• Kristi Suur majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist annab ülevaate uuest aastast jõustuvast tööturumeetmete seadusest.
• Riina Joamets ja Karin Streimann tervise arengu instituudist annavad teada, kellele ja milleks on vaja ennetuse teadusnõukogu.

Sotsiaaltöö praktika

• Hoolekande kujundaja Katrin Tsuiman käsitleb võimalusi ennetada ja vähendada väärkohtlemist hoolekandeasutuses, toetudes inimõigustele.
• Pärnu sotsiaaltöötajad Heli Kallasmaa ja Iris Ruut peavad koduteenuse arendamise juures oluliseks kujundada igaühele tema vajadustele vastav teenus.
• Kadrina sotsiaaltöös on võetud suund ennetusele, vahendab osakonnajuhataja Siiri Sammel.
• Haabersti sotsiaaltöötajad kirjutavad, kuidas nad toetavad abivajajaid ja üksteist.
• Merli Laur, Hannely Paloson ja Marika Laanemäe jagavad kogemusi saatjata alaealiste välismaalaste abistamisest sotsiaalkindlustusameti ja kohalike omavalitsuste koostöös.
• Mitu artiklit on võlanõustamisteenuse praktikast:
  • ​​​​​​​ Ülle Schmidt tutvustab Eesti Võlanõustajate Liitu ja nõudeid võlanõustajale.
  • Anna-Liisa Arukask ja Evelyn Eichhorst (MTÜ Pesapuu) kirjeldavad kahe juhtumit, mis lahendati võlanõustajate abil, samuti selgitavad, kuidas saab taotleda võlanõuete aegunuks tunnistamist.
  • Anna-Liisa Arukask uuris võlanõustamisteenuse kättesaadavust kohalikes omavalitsustes.
  • Anneli Kaljur võtab kokku Põhja-Pärnumaa valla võlanõustamiskogemuse.
• Ilmus eestikeelne elulooraamat asendushooldusel ja lapsendatud lastele.
• Täitus sada aastat sotsiaaltöötaja ja sotsiaalprobleemidest kirjutaja Asta Kiitami sünnist.

Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel seostatakse alkoholitarvitamist igal aastal 740 000 uue vähijuhuga kogu maailmas. Elanikkonna teadlikkuse tõstmine välditavatest vähiriskidest, sh alkoholi vähki tekitavast toimest on üks riikliku vähitõrje tegevuskava raames plaanitud tegevustest, mille eesmärk on vähendada eluviisi ja tervisekäitumisega seotud vähihaigestumust Eestis.

Vajadust taolise teabe järele kinnitasid 2022. aastal läbi viidud uuringu “Elanike hoiakud ja arvamused alkoholitarvitamisest” (EHAAT) tulemused, millest selgus, et inimesed ei ole alkoholist kui vähi riskitegurist piisavalt teadlikud. Enim ollakse kursis alkoholitarvitamise ja maksavähi seostega, teisi vähke seostatakse alkoholiga vähem. Maksavähiga seostas alkoholitarvitamist 64% vastajatest, vaid 11% pidas maksavähi riski endal alkoholitarvitamise tõttu võimalikuks. Suu-, neelu- ja söögitoru vähki seostas alkoholitarvitamisega 27% ning endal tajus seda riskina 5% vastajatest, soolevähi puhul on vastavad näitajad 27% ja 5%. Kõige väiksem oli teadlikkus alkoholi ja rinnavähi seosest – rinnavähi ja alkoholitarvitamise seost ei tea 89% naistest.

„Kuna alkohol on laialdaselt kättesaadav, tajuvad inimesed seda pigem tavalise toidukaubana ega näe selle tarvitamises otsest vähiga seotud ohtu. Suurem teadlikkus alkoholi ja vähiriski seostest aitab inimestel teha teadlikumaid otsuseid kas ja kui palju tarvitada ning millist kasu või kahju ta sellest saab. Tarbijal on õigus teada, et ta suurendab alkoholi juues oma vähki haigestumise riski“ ütles TAI alkoholi ja tubaka valdkonna juht Anneli Sammel.

Uuringute põhjal võib öelda, et alkoholi ja vähiriski vaheline seos on ilmne – mida rohkem tarvitatakse, seda suurem on vähirisk. Ei ole olemas täiesti ohutut alkoholitarvitamise taset, isegi kerge ja mõõdukas alkoholitarvitamine suurendab tõenäosust haigestuda vähki. Olenemata sellest mis tasemel alkoholi tarvitatakse, on alati mõistlik vähendada, kuna see aitab vähendada ka vähki haigestumise riski.

Kampaaniat „Alkohol ja vähk“ rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames.  

Täpsemalt saab lugeda kampaania ning alkoholi ja elustiili omavahelistest seostest alkoinfo.ee veebis.

Lisainfot EHAAT uuringu kohta saab TAI kodulehelt.

Vanemaealised veedavad suurema osa oma aktiivsest ärkveloleku ajast kodus. Selleks, et kodu oleks turvapaik ka vanemas eas, on mõistlik kodu kohandada selles elava inimeste vajadustele vastavaks. Turvaline kodukeskkond toetab iseseisvat toimetulekut ja jõustab inimeste igapäevaeluga hakkamasaamist. Mitmetest uuringutest on selgunud, et tänu koduse keskkonna kohandamisele elavad eakad inimesed oma kodus pikemalt, neil juhtub vähem õnnetusi ning nende elukvaliteet tõuseb. Kodu kohandamine mõjutab vananemise kulgu ning eakate rahulolu kuivõrd just kodune olemine on vanemaealiste jaoks, lisaks lähedastega suhtlemisele, üheks suurimaks rahulolu pakkuvaks aspektiks nende elus.

Paraku ei ole kodu kõigi vanemaealiste jaoks selline turvapaik, mida üks kodu olla võiks. Tervise arengu instituudi koostatud analüüs näitas, et Eestis vajab keskmiselt iga kümnes vanemaealine aasta jooksul vigastuse tõttu arstiabi. Sealjuures on 65–74- aastaste vigastustest on vähemalt 48% saadud kodus, alates 85. eluaastast aga juba vähemalt 60%, seda enamasti kukkumise tõttu. Väikesed ei ole ka sellega seotud kulud – aastatel 2016─2020 ulatusid vanemaealiste vigastuste otsesed ravikulud umbes 73 miljoni euroni.

Kodu kohandamine aitab ennetada sotsiaalset eraldatust

Vanemaealiste iseseisev toimetulek mõjutab nii neid endid, kui ka nende lähedasi. 2020. aasta andmetel hooldab või abistab pikaajalise terviseprobleemiga või eakat inimest 22% eestlastest. Hooldajatest on 43% töötavad või tööd otsivad inimesed. Kodu kohandamine aitab ka erivajadustega või eaka inimesega koos elavaid lähedasi, sest hoolduskoormuse langedes saab pereliige juurde sõltumatust ning muude kohustuste kõrvalt aega ka huvitegevustega tegelemiseks.

Hästi toimiva ühiskonna seisukohalt on oluline, et iga liige oleks sotsiaalsetesse tegevustesse kaasatud. Koduse keskkonna turvalisemaks muutmise kaudu paraneb füüsiline hakkamasaamine nii kodus kui ka sellest väljaspool.  Kohandatud kodus paraneb inimese võimekus ennast ise hooldada, mis annab talle suurema sõltumatuse, tõstab üldist heaolu ja tugevdab vaimset tervist ning võimaldab sotsiaalselt aktiivne olla. See omakorda vähendab eakatel võimalikke suhtlemisprobleemide tekkimist ning ennetab sotsiaalsse isolatsiooni sattumist. Eaka suurenenud iseseisvus vähendab vajadust hoolekandeteenuste järele.

Riigi suurim rikkus on tema inimesed – nii lapsed ja noored, tööealised kui ka vanemaealised inimesed mängivad ühiskonnas omamoodi olulist rolli. Positiivse vananemise toetamiseks tuleb kodu kohandamisel läheneda kõikehõlmavalt, arvestades inimese vajadusi, igapäevarutiini ning kodu füüsilist kasutust. Ennetustöö on kriitilise tähtsusega, et ära hoida raskeid vigastusi.

Mõned mõtted, kuidas igaüks saab enda ja oma lähedaste kodu ohutumaks muuta

Igaüks meist saab kujundada oma kodu ohutumaks või aidata oma vanemaealisel lähedasel seda teha. Vaadake kodus ühiselt ringi sellise pilguga, kus on võimalikud ohukohad ja mõelge läbi, kuidas kukkumisohtu vähendada:

• Igal asi olgu omal kohal nii, et käiguteed oleksid vabad.
• Üleliigseid ravimeid ja aineid (äädikas, pesuvalgendi, lahusti jms) ei ole vajalik eluruumides niisama hoida.
• Köögitarvikud ja igapäevaselt kasutatavad asjad asetage alumistesse kappidesse nii, et iga asja kättesaamiseks ei peaks toolile või taburetile ronima.
• Kõrgematest kohtadest asjade kättesaamiseks võiks kasutada laiade astmetega väikest redelit.
• Kas vaipa on tingimata põrandale vaja? Kui jah, siis kas siis kinnitage vaiba nurgad kahepoolse kleepribaga kinni.
• Pesemisruumi, vanni või duššinurka saab panna kummist põrandamati.
• Telefon olgu kodus liikudes kogu aeg kaasas, kas taskus või väikese kotiga keha küljes. Kukkumine ei küsi aega ega kohta ning telefon ei aita, kui see on riiuli peal.
• Mittelibisevad sokid on hea abivahend libedate põrandate korral.
• Pika varrega kühvli ja harja kasutamine ning pika varrega akna pesemise tarvikud aitavad ronimisest ja kukkumisest hoiduda.
• Öisel ajal võiks kodus põleda mõni väike tuli, et saaks ohutult minna magamistoast tualetti ja kööki.
• Üks kodu võti võiks võimaluse korral olla väljaspool elamist peidus, et päästjad saaksid selle vajadusel kätte.

Kersti Peterson, Tervise Arengu Instituudi koolitusosakonna projektijuht

Arvamuslugu ilmus 29. septembril 2023 Postimees tervise portaalis.

Kõige vähem seostatakse alkoholi tarvitamisega rinnavähki – rinnavähi ja alkoholitarvitamise seost ei tea 89% naistest. Inimestel on õigus alkoholiga seonduvaid vähiriske teada ja kujundada selle alusel alkoholiga seotud harjumusi.

Kampaania periood

02.10.2023–31.10.2023

Sihtrühm

Täiskasvanud mehed ja naised (vanuses 18–50), kelle elustiili juurde kuulub harjumus alkoholi tarvitada.

Kampaania eesmärk

Kampaania eesmärk on tuua alkoholi ja vähi seosed inimeste teadvusesse – juhtida tähelepanu sellele, et alkohol tõstab vähiriski vähemalt seitsme vähivormi puhul, et seeläbi suurendada inimeste motivatsiooni alkoholitarvitamist vähendada.

Kampaania sõnum

Alkohol tõstab vähiriski. Maanda riske, tarvita vähem alkoholi.

Kanalid ja materjalid

• Alkoinfo.ee leht
• videoklipid televisioonis
• raadioklipp
• bänner- ja videoreklaam internetis
• plakatid välimeedia pindadel, bussides ja kaubanduskeskustes
• pressiteade

Kampaania on nii eesti kui ka vene keeles.

Mullu tehti tervishoiukontakte kokku sama palju kui aasta varem. Seejuures aga kasutati tervisemurede lahendamiseks varasemast rohkem tavapäraste kontaktvastuvõttude asemel kaugvastuvõtu võimalusi ehk suhtlust distantsilt. Eelneva perioodiga võrreldes tegid õed kolmandiku võrra rohkem kaugvastuvõtte.

„Arsti, õe ja ämmaemanda ambulatoorse töö maht ei ole vähenenud, vaid muutunud on töölaad ehk enam kasutatakse patsientide terviseprobleemidega tegelemisel muid viise kui silmast-silma kontakti,“ selgitas tervisestatistika osakonna analüütik Eva Anderson. „Kokku registreeriti üle 1,33 miljoni tervishoiukontakti, mis teeb keskmiselt kümme tervishoiukontakti ühe elaniku kohta aastas – nendest kuus pöördumist on arsti ja neli õe või ämmaemanda poole,“ täpsustas ta.

Mullu tegid arstid 5,4 miljonit kontaktvastuvõttu, mida oli veidi vähem kui 2021. aastal. Endiselt vähenes kontaktvastuvõttude arv perearstidel ja suurenes eriarstidel, vastavalt oli langus viis ja kasv kaks protsenti. Kaugvastuvõtte tegid arstid sama palju kui aasta varem – veidi üle 3 miljoni. Mõnevõrra vähem oli kaugvastuvõtte perearstidel, samas kui eriarstidel oli neid kaheksa protsenti rohkem. Arstid, peamiselt perearstid teevad üha vähem koduvisiite. Mullu tehti 10 255 koduvisiiti, mida oli 13 protsenti vähem kui 2021. aastal.

Õe ja ämmaemanda kontaktvastuvõtte tehti 1,5 miljonit, mida oli varasemaga võrreldes 14 protsenti vähem. Sealhulgas tegid kontaktvastuvõtte pereõed 18 protsenti ja ämmaemandad seitse protsenti vähem. Seejuures moodustavad pereõe kontaktvastuvõtud üle poole kõikidest õe kontaktvastuvõttudest. Kaugvastuvõtte tehti aga viiendiku võrra rohkem kui aasta varem, kokku 2,96 miljonit. Enamuse kaugvastuvõttudest teevad pereõed (2,4 miljonit), kes tegid neid kolmandiku võrra rohkem kui aasta varem. Ämmaemandad tegid kaugvastuvõtte varasemast aga 10 protsenti vähem. Koduvisiite tehti 345 563, mida oli veidi enam kui 2021. aastal. Üle poole koduvisiitidest tehakse õendusabiasutustes töötavate ja kolmandik haiglas töötavate õdede poolt. Kuigi ämmaemanda koduvisiitide arv on väiksem kui õdedel, registreeritakse neid aasta-aastalt üha enam – 2022. aastal 4 526, mida oli ligi 1,7 korda rohkem kui 2021. aastal ja ligi 9 korda rohkem kui 2019. aastal.

2022. aastal tehti Eestis kõigil hambaravi erialadel kokku ligi 1,95 miljonit vastuvõttu, ehk 1,5 protsenti enam kui aasta varem. Hambaravi vastuvõttudest enamuse moodustavad hammaste ravivisiidid (1,58 miljonit), mida oli veidi üle kolme protsendi enam kui 2021. aastal. Seejuures on hammaste ravivisiitide osakaal kõigist hambaravi erialadel tehtud vastuvõttudest jäänud võrreldes eelmise aastaga samale tasemele (81%).

Üks Eesti elanik külastab hambaarsti keskmiselt 1,4 korda aastas. Kui hambaarsti juures soovitatakse hambaid kontrollimas käia regulaarselt vähemalt 1-2 korda aastas, siis teeb ligi 30 protsenti lastest ja pea pooled täiskasvanud inimestest seda siiski harvem kui korra aastas. Mullu külastas hambaarsti 717 739 inimest, neist 152 937 last vanuses 0–14-aastat. 2022. aastal käis hammaste raviga seotud vastuvõtul või hambaid kontrollimas veidi üle 70 protsenti 0-14 aastastest lastest ja ligi pooled 15. aastastest ja vanematest inimestest.

Suuhügienisti külastati möödunud aastal 30 550 korda, seda oli ligi üheksa protsenti enam kui 2021. aastal, kuid laste (antud juhul 0–14-aastased) vastuvõtud moodustasid kõikidest suuhügienistide juurde tehtud vastuvõttudest vaid väikse osa – veidi üle kaheksa protsendi. Suuhügienisti juures käiakse siiski harva. Üldisele suutervisele ning suu- ja hambahaiguste ennetamisele pööratakse küll rohkem tähelepanu peale 15 eluaastat, kuid suuhügienisti vastuvõtul käis 2022. aastal sellest hoolimata vaid veidi üle 1 protsendi 0-14 aastastest lastest ja 2,5 protsenti täiskasvanutest.

Ortodonti külastati 180 821 korral - sellest pooled moodustasid laste (antud juhul 0–14-aastased) poolt tehtud vastuvõtud. Kokku paigaldati 32 836 ortodontilist aparaati, millest ligi 68 protsenti olid suust mitte-eemaldatavad.

Andmed on kättesaadavad tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis. Interaktiivsed graafikud on kättesaadavad arstide, õdede ja ämmaemandate kontakt-, kaugvastuvõttude ja koduvisiitide ja hambaravi vastuvõttude kohta.