Terviseuudised

Tervise Arengu Instituut on teadus- ja arendusasutus, mille üheks funktsiooniks on arendada välja olulisi teenuseid Eesti ühiskonna jaoks.

„Asendushoolduse- ja lastekaitse valdkonnas on koolitused üks oluline tööriist teenuste kvaliteedi juhtimiseks. Valdkondade sisuline ekspertiis ja juhtimine on tänaseks koondunud Sotsiaalkindlustusametisse, seega on loogiline, et sinna liiguvad ka koolitused,“ kommenteeris TAI koolituskeskuse juht Triinu Tikas.

Uuest aastast hakkab Sotsiaalkindlustusamet pakkuma täisteenust, kuhu kuuluvad lisaks laiapõhjalisele ennetustööle nüüd ka asendushoolduse valdkonna töötajate koolitused kui teisest vanemast sündinud laste perede nõustamine. 

Kontaktid on alates 01.01.2023 leitavad Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt Kontaktid | Sotsiaalkindlustusamet 

Lastel vanuses 0–14 aastat diagnoositi 2020. aastal 26 pahaloomulist kasvajat. Haigestumus suureneb vanusega. Kui alla 35-aastastel diagnoositi vähem kui 100 vähijuhtu 100 000 inimese kohta, siis 75-aastastel ja vanematel esines umbes 2200 vähijuhtu 100 000 inimese kohta. Üle kolmandiku (34%) kõigist vähi esmasjuhtudest diagnoositi üle 75-aastastel inimestel.

Kokku registreeriti 2020. aastal 9% vähem vähijuhte kui 2019. aastal. Enim vähenes nahavähijuhtude arv – nii nahamelanoomi kui ka mittemelanoomi juhtude arv vähenes 20%. Rinna- ja jämesoolevähi juhtude arv vähenes 8%, eesnäärmevähijuhtude arv 7%.

„Sellise languse peamiseks põhjuseks võib pidada 2020. aastal alanud COVID-19 pandeemiat, mistõttu mitmed plaanilised tervishoiuteenused, sh sõeluuringud olid piiratud. Seetõttu võis väheneda nii sõeluuringutel, juhuleiuna kui ka kergemate sümptomitega vähijuhtude diagnoosimine. Emakakaelavähi juhtude arv vähenes 29%, ent vajab täpsemat analüüsi, kas vähenemine võib olla seotud diagnoosimata jäämise või haigestumuse vähenemisega,“ kommenteeris TAI vähiregistri juht Margit Mägi.

2020. aastal toimunud muutuste täpsemaks hindamiseks on vajalik järgnevate kuude jooksul vähiregistri andmete detailne analüüs paikmete, vanuserühmade ja staadiumite lõikes.

Tervisestatistika ja -uuringute andmebaasi lisati Eesti vähiregistri andmetel põhinev statistika 2020. aastal diagnoositud pahaloomuliste kasvajate kohta ning uuendati andmeid alates 2011. aastast. Andmebaasist on kättesaadavad 1968.–2020. aasta esmasjuhtude arv paikme, soo ja vanusrühma järgi, samuti paikme, soo ja maakonna järgi ning vastavad haigestumuskordajad 100 000 inimese kohta. Täpsem teave vähiregistri kohta on leitav TAI kodulehel.

Loe lisa ...

Loe lisa ...

Tervise Arengu Instituudi tuberkuloosiregistri juhi Piret Viiklepa hinnangul on tuberkuloosi haigestumuse langustrendi peatumisel kaks suuremat põhjust. Neist esimene on Ukraina sõjapõgenikud ja tööloaga töötajad (kes enam Ukrainasse tagasi ei saa või ei taha minna). 2022. aastal on Eestis ravile jõudnud 14 Ukraina päritolu tuberkuloosihaiget (sh nii sõjapõgenikud kui ka võõrtöölised), neist 3 juba ka Eestist lahkunud – 2 tagasi Ukrainasse ja 1 Lätti.

Teiseks põhjuseks on COVID-19. COVIDi ajal vähenes tuberkuloosi diagnoosimine, kuna inimesed ei jõudnud arsti juurde, raviti kaugvisiidiga ja röntgenuuringuid tehti vähem. Põhjus kaugvisiitideks oli peatada COVIDi levik ja et haigeid (köhijaid) hajutada. Tavalised antibiootikumid ja köharavimid aga tuberkuloosi ei ravi, COVIDi (PCR) testiga tuberkuloosi diagnoosida ei saa. Tuberkuloos on lainelise kuluga krooniline nakkushaigus ja nüüd on mitu haigusjuhtu, kus diagnoos on hilinenud. Sellele juhtis WHO tähelepanu juba koroonakriisi käigus 2020. aastal. Nüüd on COVIDist saanud tavaline nakkushaigus ja inimesed jõuavad rohkem arsti juurde kohale ning kroonilise köhaga suunatakse ka röntgenisse.

Tuberkuloosi haigestumise esialgsed registreerimisandmeid on võimalik vaadata TAI tervisestatistika andmebaasist (tabel TB05).

Lisaks uuendasime aastate 2019–2021 tuberkuloosi  ravitulemuste andmeid, sh eraldi multiravimresistentsete juhtude ravitulemuste andmeid (vaata tabel TB72) ja ravimtundlike ravijuhtude andmeid (vaata tabel TB71). Eraldi avaldatakse andmed sellepärast et, ravimtundliku tuberkuloosibakteri poolt põhjustatud TB juhtude ravi kestab 6–8 kuud ning andmeid saab analüüsida reeglina aasta pärast.

Ravimresistentsete vormide ravi kestab olenevalt haiguse levikust ja ravimresistentsuse ulatusest 6–18 kuud, vahel kauemgi. Samuti on erisuguse ravimtundlikkuse korral kasutusel eri raviskeemid ning sellest tulenevalt hinnatakse ravitulemusi vastavalt 2–3 aastat pärast ravi algust.

Parema ülevaate tuberkuloosi ravi efektiivsusest saame, kui analüüsime vaid tuberkuloosiravi alustanud ravijuhtude andmeid, kuna osa tuberkuloosijuhte diagnoositakse pärast surma, osal juhtudel on tuberkuloos mõne raske haiguse lõppstaadiumi (nt pahaloomuline kasvaja või neeruhaigus) kaasuvaks haiguseks ja tuberkuloosi ravi ei jõutudki alustada.

Lisainfo: tuberkuloosiregister@tai.ee

Tervena elatud aastaid ei lisandu ja piirkondlik ebavõrdsus tervises on suur

Tulekahju puhul tuleb asuda kustutama. Meie tervishoid on leekides – selle rahastus ja tervishoiutöötajate puudus vajab tähelepanu. Äriloogikast lähtudes – hetkel ületab nõudlus tervishoiuteenuste järele pakkumist ning see tendents pigem süveneb. Eesti inimeste oodatav eluiga küll pikeneb, kuid tervena elatud eluaastate kasvu viimasel dekaadil ei ole olnud. Tervisest tulenevaid piiranguid tajub Eestis iga kolmas inimene ning mida kauem elatakse piirangute ja haigustega, seda suurem on toetuste ja teenuste vajadus ning väiksem inimese enda võimekus iseseisvalt toime tulla ja täisväärtusliku elu elada. Kuigi Eesti on väike riik, siis piirkondlikud erinevused tervisenäitajates – ebavõrdsus tervises – on väga suured: tervena elatud aastate erinevus parima ja halvima näitajaga maakonna vahel on naistel kaheksa ja meestel üheksa aastat ning see lõhe suureneb. Olukorra parandamiseks ei piisa vaid üleriiklikest tegevustest.

Probleemid, millega tegeleb tervishoiud, on jäämäe tipp ning tervishoiuteenused kallid. 2021. aastal kulus Eesti Haigekassa andmetel ühe ravikindlustatud inimese kohta ligi 1200 eurot ravikindlustuse raha. Sellele lisanduvad inimeste enda kulutused ravimitele ning tervishoiuteenustele, mida Eesti Haigekassa ei rahasta. Haigestumuse ja varase suremusega, aga ka riskikäitumisega seotud kulu sotsiaal-, siseturvalisuse ja õiguskaitse valdkondadele ning saamata jäänud tulu maksude näol on paraku veelgi suuremad, rääkimata kaotatud inimeludest.

Suurima tervisekao põhjustab haigestumine südame- ja veresoonkonna haigustesse ning vähki

Siiski ei ole kaugeltki iga haigestumine paratamatu ning vajadust tervishoiuteenuste järele saab ja peab vähendama. Südame- ja veresoonkonnahaigused põhjustavad Tervise Arengu Instituudi andmetel aastas üle 8 000 inimese surma ja suurima tervisekao. Teisel kohal selles kurvas edetabelis on vähk, mille tõttu sureb aastas ca 4000 inimest ning haigestub ligi 9000 inimest. Vähijuhtude arv suureneb 2030. aastaks eeldatavalt 11 000ni. Tervist hoidva elustiiliga saab Maailma Südameföderatsiooni (World Heart Federation) hinnangul ennetada 80% südame- ja veresoonkonna haigustest. Vähijuhtudest on teadaolevalt ennetatavad 40%. Ka vaimse tervise probleemid, mis Tervise Arengu Instituudi ja Tartu Ülikooli koostöös tehtud Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringu andmetel eestlasi märkimisväärselt mõjutavad, on suuresti ennetatavad. Kõikvõimalikud vigastused ning nendega seotud suremus on oma olemuselt välditavad. Kesksele kohale tervena elatud eluea pikendamisel ja inimeste elukvaliteedi parandamisel tulebki seada tervisemurede ennetamine ja tervisedendus.

Kasvavat survet tervishoiusektorile saab leevendada väljaspool tervishoidu

Täpselt nii nagu on vaja tugevdada tervishoidu, on vaja pöörata senisest oluliselt rohkem tähelepanu paljude probleemide juurpõhjuste ära hoidmisele ja riskikäitumisele. Ennetustegevuste süsteemne elluviimine vajab poliitilist toetust ning olulisi lisainvesteeringuid. Lastele ja noortele suunatud riskikäitumist ennetavad tõendatud mõjuga sekkumised on ühed kulutulusaimad lahendused. Need aitavad pikemas perspektiivis hoida ära kulusid ja probleeme mitmetes eelmainitud sektorites, sh tervishoius. Näiteks vanemlusprogrammi „Imelised aastad“ kulu-tulu analüüsis leiti, et iga programmi rakendamiseks kulutatud euro aitab pikas perspektiivis hoida kokku 14,40 eurot.

Tervisega seotud valikuid teevad inimesed seal, kus nad igapäevaselt elavad, töötavad, õpivad, mängivad ja veedavad oma vaba aega. Olulist rolli nii haiguste ja vaimse tervise probleemide väljakujunemisel ja ka ennetamisel mängivad füüsiline aktiivsus, toitumine, uni, suhtlemisoskused, toetav elukeskkond, hoiakud, riskikäitumine – alkoholi ja erinevate uimastite tarvitamine ning muud elustiili puudutavad tegurid. Seega tuleb süsteemselt tegeleda tervislikke valikuid toetava keskkonna loomisega nii kodus, lasteaias, koolis, töökohtades, aga ka laiemalt kohalikes omavalitsustes ja riigi tasandil, et vältida elustiilist tingitud haigestumist ja surmi.

Investeering tervise hoidmisse enne probleemide teket tasub tulevikus ära

Mõjusa ennetustöö inimesteni viimiseks on oluline ekspertide olemasolu, hästi toimivad asutused ja protsessid ning rahastus. Panust riskikäitumise ennetamisse ja tervist toetava keskkonna loomisesse tuleb käsitleda pikaajalise investeeringuna, mille tulemused kajastuvad tervisenäitajates aastate, vahel isegi aastakümne pärast. Seepärast on oluline tegevusi hästi sihtida ja valida, et olla kindel nende positiivses mõjus. Siinkohal tulevad appi teadlased ja rahvatervishoiu eksperdid. Oluliste otsuste tegemisele, mis aitaksid kaasa senisest tõhusamale ennetustööle ning seeläbi tervishoiu jt kulude vähendamisele, aitab loodetavasti kaasa ka vastloodud valitsuskomisjon – ennetusnõukogu, keda teadustöö ja ekspertnõuga toetab Tervise Arengu Instituut.

Inimlik on mõelda tervise hoidmisele alles siis, kui tervisemured uksele koputavad ja sageli ei ole seda koputust väga kuulda ka. Muutused inimeste käitumises, tervisetulemites ja elukvaliteedis väljenduvad pika perioodi jooksul. Ennetustegevused on sageli vähem populaarsed kui probleemide tagajärgedega tegelemine. Leekides olevad probleemkohad on nähtavad nüüd ja praegu ning loomulikult tuleb kustutustööga tegeleda. Ennetustöö on aga pikaajaline investeeringuga, mille tasuvusaeg jääb küll tulevikku, kuid mis koosmõjus kättesaadava ja kvaliteetse arstiabiga toob tulevikus paranenud tervisenäitajate näol reaalse tulu kogu ühiskonnale. Just terviskäitumise ja tervist toetava keskkonna kujundamisega saab kasvatada tervena elatud aastate arvu. See on investeering, mille tasub mõelda kohe.

Annika Veimer

Tervise Arengu Instituudi direktor

Arvamuslugu ilmus 29. novembril ERRi arvamuspoortaalis.

Tervise Arengu Instituudi personaalmeditsiini värskes uudiskirjas:

• TAI personaalmeditsiini projekti juht Piret Kuhlbars annab ülevaate, milline on personaalmeditsiini projekti seis seitse kuud enne valmimist.
• Tervisekassa spetsialist Kärt Sõber kirjutab, millised on esmased riiklikule taristule plaanitud personaalmeditsiini teenused.
• Personaalmeditsiini uuenduslike teenuste arendamine võtab arvesse tervise infosüsteemi paralleelselt arendatavaid projekte ja tulevikusuundi, tuues sellesse mitmesuguseid uusi võimalusi – milliseid täpsemalt, sellest kirjutab Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse projektijuht Meelis Tivas.

Loe uudiskirja artikleid ja liitu ka uudiskirja tellijatega.

Head lugemist!

Tervise Arengu Instituudi personaalmeditsiini värskes uudiskirjas:

Loe lisa ...

Tervishoiukulude osatähtsus sisemajanduse koguproduktist oli 2021. aastal 7,5%. 2020. aastal oli osatähtsus 7,6%, seega ületas SKP kasv 2021. aastal vaid veidi tervishoiukulude oma.

Avaliku sektori tervishoiukulud kasvasid aastataguse ajaga võrreldes 13%. Keskvalitsuse kulud suurenesid 112 miljonit eurot, kohalike omavalitsuste kulud 5 miljonit ja ravikindlustuse kulud 84 miljonit eurot.

Nii nagu aasta varem, mõjutas ka 2021. aastal tervishoiukulude kasvu koroonapandeemia.  Kõige rohkem – ligikaudu kaks korda – suurenesid ennetustegevuste kulud: kokku kulutati 96 miljonit eurot rohkem kui 2020. aastal. Immuniseerimise programmidele lisandus 48,6 miljonit eurot COVID-19 vaktsineerimiskulusid ja 39 miljonit eurot suurenesid varase haigestumise seire programmide kulud, mis sisaldavad ka testimise kulusid. Seetõttu tõusis ennetuse osatähtsus tervishoiukuludes 4,8%-lt 2020. aastal 8,3%-ni 2021. aastal.

2021. aasta tervishoiukuludes sisaldub 219 miljonit eurot avaliku sektori otseseid koroonakulusid, mis jagunesid järgmiselt: 71,5 miljonit testimisele (33%), ravi lisakuludeks 56 miljonit (26%), isikukaitsevahenditele 48 miljonit (22%) ja vaktsineerimisele 40,5 miljonit (18,5%) eurot.

„Kui leibkondade tervishoiukulud 2020. aastal mõnevõrra langesid, siis 2021. aastal toimus 16% kasv. Inimeste omaosalus tervishoiukuludes moodustas 21,9%, aasta varem 21,4%. Kõige rohkem tõusid inimeste kulutused statsionaarsele taastusravile (4 korda) ja laboratoorsetele uuringutele (3,3 korda),“ kommenteeris TAI tervisestatistika osakonna vanemanalüütik Mare Ruuge. Leibkondade suurimad kulutused eurodes tehti hambaravile (lisandus 32 miljonit eurot) ning ambulatoorses eriarstiabis (16 miljonit eurot), laboriuuringute kulud kasvasid 10 miljonit eurot. Kulud meditsiinilistele mittekestvuskaupadele, kuhu kuuluvad isikukaitsevahendid, olid 2021. aastal väiksemad kui esimesel koroona-aastal.

Tervishoiukulude arvestust peetakse rahvusvahelise OECD-WHO-Eurostati ühise metoodika (SHA 2011) alusel ning kasutatakse riikidevahelistes võrdlustes. Tervishoiukuludest arvatakse välja haigushüvitised ja tervishoiutöötajate väljaõppekulud (v.a täiendkoolitus). Tervishoiu kapitaliinvesteeringute üle peetakse eraldi arvestust ning need ei sisaldu jooksvates tervishoiukuludes.

Arvestus toimub lõpptarbimise järgi, millise teenuseosutaja (HP) juures teenused ja kaubad (HC) inimeseni jõudsid ning kasutamise aasta järgi. Rahastamismudel (HF) näitab skeemi, mille kaudu toimus maksmine teenuse eest. Viimast on oluline silmas pidada koroonakulude puhul: Sotsiaalministeeriumi sihtotstarbelised eraldised riigieelarvest on kirjeldatud ravikindlustuse kulude all, kui teenuse eest maksis teenuseosutajale Eesti Haigekassa. Kui teenuse eest maksis Terviseamet, on tegemist keskvalitsuse kuludega. Tervishoiukulude rahastamise allikaid iseloomustab FS liigitus.

Tervishoiukulude arvestuse 2021. aasta andmed on avaldatud TAI tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.

Rahvusvahelistesse andmebaasidesse jõuavad uued Eesti andmed 2023. aasta juunis. Praegu saab riigiti võrrelda kuni 2020. aasta andmeid või varasemalt prognoosi alusel arvutatud näitajaid.

HIV-testimisnädalal saavad kõik soovijad testi teha HIV testimis- ja nõustamiskabinettides üle Eesti. Test on tasuta ja anonüümne. Endale sobivaima testimiskoha kontaktid leiab veebilehelt hiv.ee. 1.  detsembril toimuva ülemaailmse AIDSi päeval (World AIDS Day) saab testi tasuta teha ka valitud Benu apteekides.  

Vähemalt korra elus peaks kõik seksuaalselt aktiivsed täiskasvanud end HIV-i suhtes testima. TAI nakkushaiguste ja narkomaania ennetamise vanemspetsialist Iveta Tomera selgitab: „Kindlasti tuleb test teha, kui on väiksemgi kahtlus HIV-sse nakatumise suhtes, näiteks kui on oldud kaitsmata vahekorras või on inimesel olnud mitmeid seksuaalpartnereid.“ Tomera lisab, et inimesed, kes ise ei tea oma nakatumistest, on potentsiaalsed nakkusallikad ja ainsaks võimaluseks teada, kas ollakse nakatunud või mitte, ongi testimine.  

Eestis on HIV-testimise üldine tase väga hea. Euroopa Liidu riikide seas, kes HIV-testimise andmeid koguvad, oleme ühe kõrgeima testimise tasemega riik. Tomera toob välja, et muutuse tõid 2020. ja 2021. aasta COVID-19 pandeemilise leviku tõttu kehtestatud piirangud, mil ligipääs anonüümsele HIV-testimise ja -nõustamise võimalustele oli piiratud ja millega kaasnes testimise langus. Ta lisab, et COVID-piirangute tõttu avastamata jäänud HIV-i nakatunute hulka saab hinnata alles lähitulevikus.  

Terviseameti andmeil on aastail 1988–2021 kokku Eestis HI-viirus diagnoositud 10 351 inimesel. Viimastel aastatel on HIV-i levik Eestis küll stabiliseerunud, kuid endiselt oleme uute nakatumisjuhtude sagedusega Euroopa kõrgemate seas. Kui ajavahemikul 2011–2019 langes HIV-i juhtude arv aastas keskmiselt 8%, siis 2020. aastal langes juhtude arv võrreldes 2019. aastaga 17% ja 2021. aastal võrreldes 2020 .aastaga 15%. HIV-i leviku vähenemise põhjuseks ei pruugi olla tegelik HIV- i vähenemine, vaid koroonaviiruse leviku tõttu kehtinud piirangud, mis raskendasid HIV-testimisele ligipääsu. 2021. aastal diagnoositi Eestis 125 uut HIV-i juhtu (9,4 juhtu 100 000 inimese kohta). Käesoleva aasta kümne kuuga on Eestis diagnoositud 106 HIV-i nakatunud inimest (8,5 juhtu 100 000 inimese kohta).  

Euroopa Liidus oli Eesti uute HIVi juhtude arvu poolest 2020. aastal teist aastat järjest Malta ja Läti järel kolmandal kohal (juhtude arv vastavalt 15,9, 13,5 ja 10,8 juhtu 100 000 inimese kohta). EL keskmine oli sel aastal 3,3 uut HIV-i juhtu 100 000 inimese kohta. Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa regiooni keskmine näitaja oli 11,8 ja kõrgeim Venemaal, kus 2020. aastal registreeriti 40,8 uut juhtu 100 000 inimese kohta.  

Suur osa Eesti elanikke peab HIV-d endiselt sotsiaalselt haavatavate sihtrühmade, ennekõike narkootikume süstivate inimeste haiguseks. See ei ole siiski nii. Kasvanud on just nakkuse heteroseksuaalne levik (40%-lt aastal 2012 49%- ni aastal 2020). 2021. aastal oli sel teel nakatunuid kõigi juhtude seas 27% . 

Enamasti ei põhjusta HIV mingeid kaebusi ja see võib sageli aastaid segamatult organismis paljuneda ja tasakesi immuunsüsteemi rakke hävitada. HIV-i saab ravimitega vaos hoida ja õigeaegne haiguse avastamine ning ravi aitab säilitada väga hea elukvaliteedi aastateks. Ilma ravita võib HIV-i viimases staadiumis välja kujuneda omandatud immuunpuudulikkuse sündroom HIV tõbi ehk AIDS.  

HIV-testi tegemine on pidevalt kättesaadav ka testimisnädala väliselt. HIV-testi saab teha HIV testimis- ja nõustamiskabinettides, perearstide ja eriarstide juures ning noorte nõustamiskeskustes. HIV testimis- ja nõustamiskabinettides on testimine anonüümne ja tasuta. Kontaktid leiab TAI veebilehelt hiv.ee.  

Täpsema info HIV-i olukorra kohta Eestis leiab TAI 2022. aastal valminud uuringu raportist „HIV-nakkuse ja kaasuvate infektsioonide epidemioloogiline olukord Eestis aastatel 2012 – 2021“.  

Kõik see tundub ja näib väga loogiline. Kui soovid, et uus põlvkond mingeid elutarkusi omandaks, tuleb esmalt ette näidata, siis üheskoos järele proovida, veidi iseseisvalt harjutada ja…

„Mida sa siin toas niisama passid, selg küürus ja nina ekraanis, mine parem õue!“ kurjustab lapsevanem. Ja on pahane, kui esijärglane midagi virinal häälega vastu püüab argumenteerida.

„Kui mina noor olin, käisin kogu aeg õues mängimas!“ on viimane argument enne seda, kui võetakse kokku üldistus, et tänapäeva noorus on ikka täitsa hukas mis hukas.

See oleks umbes samaväärne, kui linnuvanem telliks omale pessa kulleriga mõnusa nokatäie maitsvaid tõuke ja ussikesi, kuid lausuks oma näljasele võsule, et mine ja vaata sina metsast ise, mis sa leiad – sul nokk peas!

Kahtlemata on lihtsam talitada meie sõnade, kui tegude järgi. Eeskujuks olemine ja liikumisharjumuse tekitamine ei ole mingi ühekordne ettevõtmine, vaid protsess, mis kestab senikaua, kuni see harjumuseks kinnistub. Senikaua tuleb olla ka ise järjepidev, resoluutne ja näidata, et eduelamuse saamiseks on vaja veidi vaeva näha. Hea, kui üheskoos, et säiliks motivatsioon, mõistmine ja tugi.

Vanemate noorusajal oli õu ainus paik, kus midagi huvitavat juhtus või teha sai – polnud nutiekraane ega konkureerivat meediat. Mida noor täna õues tegema peaks?

Täiskasvanutega pole lugu parem. Näeme enda ümber iga päev kolleege, tuttavaid, naabreid ja lähedasi, kelle jaoks on põhiliseks füüsiliseks pingutuseks oma prügiämbri välja viimine või auto puhastamine jäisest esiklaasist või lumemütsist. Inimestel, kes väheselgi määral juba liiguvad, on lootus veidi paremale terviseväljavaatele. Kuid kel seda harjumust pole, on tema mugavuse murdmine paras pähkel – ning viimases järjekorras keeruliseks ülesandeks ka meie tervishoiusüsteemile.

Ma ei näe siin lahendusena palju paremat sellest, kui lähedaste ja kogukonnapõhist tuge. Nakatamist. Kaasa kutsumist.  Mõistmist. Toetamist ja üheskoos liikumist. Enne kui on hilja ning tuleb tegeleda tervisehädade ja tagajärgedega.

Pikema Sõpruse Päev, eeskujuliikumine MyPromise, sõbersportima ja muud sellised kampaanialikud algatused tunduvad ainsatena, mis võiksid üht passiivset inimest veidikenegi ergutada ja aktiivsusele motiveerida. Palju saavad ära teha ka tööandjad, kui istutavad oma alluvatesse idanema aktiivsuseseemne ning toetavad aktiivset eluviisi läbi Stebby süsteemi. Iga väike samm, üleskutse ja kaasamine on siin olulised, sest ka ühe muudetud harjumustega inimese elu on pingutust väärt, kui ülejäänud üheksa esilagu veel kaasa ei tule.

Saabuv 2023 aasta on Eestis liikumisaasta, mille käigus üritavad erinevad riigiasutused ja osapooled viia ellu liikumispöörde võimalikult paljude selliste inimeste kõrvade vahel, kes on varasematest üleskutsetest jäänud endiselt tugitoolide turvalisse rüppe. Kindlasti ei ole see lihtne ülesanne. Kuid on piisavalt ambitsioonikas, et vähemasti üheskoos proovida.

Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) soovitused kehalise aktiivsuse osas ütlevad, et vähene liikumine on igal juhul parem kui mitte midagi. Tervisele tuleb kasuks kasvõi mõningane kehaline aktiivsus. Mitteaktiivsed peaksid alustama väiksemast kehalisest aktiivsusest ning järk-järgult suurendama liikumise sagedust, intensiivsust ja kestust. Hoiduda tuleks ülemäärase intensiivsusega või liiga kaua kestvatest treeningutest, mis võivad olla ülekoormuse põhjuseks.

Üks oluline omadus, mis eristab sageli varajasema treening- või liikumiskogemusega täiskasvanuid teistest, on mõtteviisi muutus. Spordiga varem kokku puutunu mõistab enamjaolt, et iga luhtunud katse, tagasilöök, kaotus või ebaedu tähendab hilisemat õppimise protsessi, mis on vajalik paremaks või tugevamaks arenemisel. Pärast analüüsi ja tehtud järeldusi korrigeeritakse oma plaani ja üritatakse uuesti, paremini, targemalt. Läbi ebaedu toimub areng – sellest oskavad suurepäraseid motivatsioonilugusid jutustada kõik spordiga kokku puutunud harrastajad ning iseäranis tipud.

Varasemalt spordi, sportmängude, proovimiste ja katsetega mitte kokku kasvanud inimene võib olla ebakindlam ning pärast esimesi tagasilööke või pettumusi oma teekonnast kas hälbida või sootuks loobuda. Aga teekond, isegi elukestev teekond ja areng ongi just see, mille poole peaks püüdlema.

Mu 85-aastane ema teeb praegugi igal hommikul enesetunnet turgutavaid võimlemisrutiine ja kehalisi harjutusi. Seda selleks, et ka kõrges eas säiliks ergas mõtteviis, hea enesetunne hakkamasaamisest ning iseseisvaks eluks vajalik füüsiline toonus.

Liikumisharrastuse eesmärk ei ole numbriline aeg mõnes rahvaspordiürituse finišiprotokollis või läbitud vahemaa. Eesmärgiks on elutervem mõtteviis, tugevam tervis ja rõõm ning teadmine sellest, et suudad iseendaga hästi hakkama saada. Vähim, mida oma tulevastele põlvedele anda, on nende nakatamine samasuguse pisikuga, koos tegemine, eeskuju.

Mulle meenub ühe tuttava kogemus, kus ta tütar hakkas õppima viiulit ning programmi juurde kuulus see, et seda pidi samaaegselt hakkama õppima ka lapsevanem ise. Ühtviisi motiveerivalt mõjus see nii nooremale kui vanemale. Tõsi, tänaseks ei tegele neist pillimänguga enam kumbki, kuid ühiselt selja taha jäetud kogemusena on selline eeskuju ja saadud kogemus hindamatu.

Niisiis – milline on Sinu vabandus, et mitte sõnadelt päris tegudele asuda? Äkki peaks esmalt endale jooksusussid jalga ajama, enne kui last selleks tegema sunnite?     

Kui mu poeg veel nooremas vanuses oli, tekkis kord tahtmine minna üheskoos kaugushüpet harjutama – et saaksin talle näidata hüppetehnikat, mida kunagistel kergejõustikutreeningutel veel meeles olid. Mis te arvate, kui lihtne oli leida sobilikku ja avalikus kasutuses olevat normaalse kaugushüppekastiga (kooli)staadioni, mida ei piiranud aed ega lukus värav? Ainuüksi Youtube`s seda hüppetehnikat ju ei omanda.

Valdo Jahilo, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete juht

Arvamuslugu ilmus 18. novembril Delfi Sport portaalis

Tervishoiuteenuse osutajate tulud suurenesid 2021. aastal 16% võrreldes eelneva aastaga ja olid kokku ligi 1,95 miljardit eurot.

„Tulude kasvu tagasid Eesti Haigekassa rahastuse suurenemine ja inimeste tervishoiukulutuste kiire kasv,“ kommenteeris TAI tervisestatistika osakonna analüütik Reet Nestor.

Suurim osatähtsus tervishoiuteenuse osutajate tuludes oli haiglatel. Haiglate tulud moodustasid 60% teenuseosutajate tuludest, järgnesid hambaravi-, perearstiabi- ja eriarstiabiteenuse osutajad igaüks 10%-ga. Diagnostilise teenuse osutajate osatähtsus tuludes suurenes 6% seoses kiire tulude kasvuga koroonatestide analüüsimise tagajärjel. Üldhooldekodudes laienes Eesti Haigekassa rahastatava õendusteenuse kasutamine, mille tõttu suurenesid oluliselt õendusabiteenuse osutajate tulud.

Tervishoiu suurimaks rahastajaks on Eesti Haigekassa (EHK), andes 2021. aastal 67% tervishoiuteenuse osutajate tuludest. Suurim osa (74%) EHK rahastusest läks haiglatele, perearstiabiteenuse osutajad said 14% ja teised teenusepakkujad alla 4%. Haigekassa tasus tervishoiuteenuse osutajatele 11% rohkem kui aasta varem. 2021. aastal suurenesid kiiremini maksed ambulatoorse eriarstiabiteenuse osutajatele, mis olid 22% suuremad kui 2020. aastal. Ka perearstiabi-, taastusravi- ja õendusabiteenuse osutajatel suurenesid haigekassa laekumised keskmisest kiiremini.

Samas suurenesid kiires tempos inimeste maksed tervishoiuteenuste eest. 2021. aastal laekus patsientidelt ligi 261 miljonit eurot ehk 13% tervishoiuteenuse osutajate tuludest. Aasta varasemaga võrreldes maksid patsiendid tervishoiuteenuste eest 30% rohkem. Inimeste osa oli suurem hamba- ja taastusravi ning eriarstiabiteenuse osutajate tuludes, vastavalt 70%, 40% ja 33%. Üle kolme korra suurenesid inimeste maksed diagnostiliste teenuste eest seoses koroonaviiruse tasulise testimisteenusega.

Tervishoiuteenuse osutajate kulud nagu tuludki, suurenesid eelneva aastaga võrreldes 16%. Tervishoiu suurimaks kuluartikliks on tööjõukulud, hõlmates enam kui pool kõigist aasta jooksul tehtud kuludest. 2021. aastal olid tööjõukulud 15% suuremad kui aasta varem, 2020. aastal oli tööjõukulude aastane kasv 10%.

Majandusaasta tulemuseks oli ligi 153 miljoni eurone kasum, mis oli 26 miljoni võrra suurem kui 2020. aastal. Suurima kasumiga lõpetasid aasta diagnostikaettevõtted ja haiglad. Samas oli haiglate ja kiirabiteenuse osutajate kasum väiksem kui aasta varem. Keskmiselt teenis 2021. aastal üks tervishoiuteenuse osutaja kasumit veidi üle 103 000 euro.

Tervishoiuteenuse osutajad investeerisid põhivarasse üle 165 miljoni euro, ligi kolmandiku enam kui aasta varem. 58% investeeringutest tehti hoonete ehituseks, laiendamiseks ja rekonstrueerimiseks, 25% oli suunatud masinate ja seadmete, peamiselt meditsiiniseadmete ajakohastamisele. 65% tervishoiu investeeringutest tegid haiglad.

Tervishoiuteenuse osutajate 2021. aasta tulude ja kulude ning põhivara liikumise andmed on avaldatud TAI tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis. Eraldi on esitatud haiglavõrgu arengukava haiglate tulude ja kulude andmed.

Üldlevinud arusaama järgi ei meeldi keskmisele mehele ei liigne jutustamine ega ka arsti juures käimine. Kuid ometigi on meil nende elujõulisusest mingi pilt olemas. Tänu Tervise Arengu Instituudi vanemteadur Rainer Reile erinevatest Eestis läbi viidud uuringutest kokku koondatud üldpildile on võimalik käesoleval meeste tervise kuul eesti mehest mingi portree maalida.

Mehe tervislik seisund

Oodatav eluiga on Eestis kasvanud viimased veerandsada aastat. Kui madalpunkti tähistaval 1994.aastal oli meeste oodatav eluiga 60,5 (naistel 72,8 a), siis 2019. aastal oli see juba 74,4 (naistel 82,8 a). Viimastel aastatel on oodatav eluiga pandeemia kontekstis taas langenud (meestel 2021. a 72,8 a ja naistel 81,4a), kuid siiski elavad mehed täna enam kui 10 aastat kauem kui 1990ndate alguses.

16-64-aastaste meetse sagedasemateks terviseprobleemideks olid 2020. aastal kõrgenenud vererõhk (23%), seljaprobleemid (19%), liigestehaigused (16%), ülekaal või rasvumus (16%) ning kõrgenenud kolesteroolitase veres (14%). Trauma, vigastuse või mürgistuse tõttu vajas arstiabi iga 7. tööealine mees.

Terviseseisund on mõjutanud ka igapäevategevusi – haiguse tõttu oli töölt või koolist aasta jooksul enam kui 2 nädalat puudunud iga kaheksas mees. Ligikaudu sama palju oli ka piiratud töövõimega mehi – 2020. a oli 16-64 a meestest saanud töövõimetuspensioni või töövõimetoetust 14,6%.

Kas peas on asjad korras?

Eesti Haigekassa raviarvete andmed 2016-2020 perioodi kohta pakuvad sellele teemale lihtsustatult abi otsinute ja saanute vaadet. Vaadeldud perioodil esines keskmiselt psüühikahäire diagnoosiga raviarveid 10% meestel. Ärevushäireid oli 2%, depressiooni 2,2%. Alkoholi tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäirete diagnoos oli pandud aga lausa 78%.

Midagi rõõmustavat ei vaata seepärast meile vastu ka enesetappude statistikas: eelmisel aastal registreeriti kokku 186 enesetapust tingitud surma, millest 149 ehk 80% olid mehed. Tõsi, siinkohal tuleb see number asetada ka üldisesse konteksti – andmed on osutanud, et depressiooni ja ärevuse sümptomite sagenemine üheskoos laiemate vaimse tervise probleemidega oli suurenenud just pandeemia ajal.

Siinkohal oleks tarvilik meelde tuletada, et kui mees oma hädadest ei räägi, ei tähenda see automaatselt nende puudumist. Vastupidi – seda suurema tõenäosusega surutakse need mured oma alateadvusesse, sest „mehed ei nuta“, hädalda ega kaeble – seda ei peeta meie normidest tulenevalt lihtsalt kohaseks.

Tuletagem meelde klassikalist stseeni mängufilmist „Suvi“, kus Toots on otsustanud pulmad Teelega sinnapaika jätta ning otsib Kiirelt abi seebi ja köie osas. „Naerata nüüd natuke kasvõi natukene, kasvõi vuntsi otsagagi,“ keelitab teda Teele, kuni Toots lõpuks järele annab ning meelt muudab. Meest tuleb meelitada ja keelitada avameelsusele, sest endassetõmbumine ei vii sageli kuhugi või viib sootuks valesse suunda.  

Mida saame ära teha meeste heaks?

Teada on tõsiasi, et ükski juhatus pole efektiivne, kui inimene ise sisemas sellega ei nõustu. Jutustada ja näägutada võib neil teemadel jäädagi, et „võta end nüüd käsile, vaata kuidas sa välja näed!“ või „kas sa ei võiks vähem juua!“, aga kuniks mees ise endale seda probleemi ei teadvusta, ei hakka ka midagi juhtuma. Kuidas mehi sellisele äratundmisele suunata?

Pisitasa, samm-sammult, eeskuju näidates ja teda kaasates. Toetades ja mõista püüdes, miks mees on endale käega löönud ning oma paremale minale selja pööranud. Kindlasti ei ole see kiire protsess, enne kui mees on nõus oma kaitsemüürid alla laskma - kuid võimalik. Ükskõik, kas toetajaks ja mõistjaks on mehe elukaaslane või lähedane sõber – olulisem kõigest on muredes meest märgata, mõista ja siis ta elumuutusele suunata.

Meeste tervise kuu annab hea võimaluse alustada elumuutvate otsuste ja harjumuste muutmisega juba nüüd. Ei ole vaja oodata uue aasta lubadusi ega kalendrikuupäeva vahetamist. Muutused parema ja tervema mehe versiooni suunas võivad alati juba tänasel isadepäev. Meie pojad ja tütred väärivad enda kõrvale tervemat, rõõmsamat ja paremat isa- ning elukaalased meest.

Valdo Jahilo, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete juht

Arvamuslugu ilmus 13. novembril 2022 ajalehes Postimees

Kukkumise tagajärjel saavad vanemaealised viga kuni 62% juhtudest. Vanuserühmas 65–74 esineb aastas keskmiselt viis vigastusjuhtu 100 inimese kohta; vanuses 75–84 keskmiselt 6,6 juhtu ning alates 85-eluaastast juba 10,2 juhtu 100 inimese kohta.

„Vanemaealiste kodus juhtuvate vigastuste oluliseks riskiteguriks on suurenev vanus, kognitiivse võimekuse langus, kõnnaku-, tasakaalu- ja mäluprobleemid. Kõrgenenud kukkumisohust võib märku anda ka varasem kukkumine, teatavatavad kroonilised haigused või terviseseisundid, konkreetsete ravimite toime või ka ravimite hulgikasutamine,“ kommenteeris võimalikke kukkumise põhjuseid TAI vanemanalüütik Katre Seema.  „Üksi või ilma lähedaste pereliikmete, sõprade-naabriteta on eakal keerulisem abi saada, abi küsida või ametkondadel ka abivajadust märgata,“ tõi ta välja põhjuse, kui sageli vanemaealised tegelikult kukuvad, kuna mitmelgi põhjusel ei kutsuta alati kiirabi.

Vanemaealiste kodukeskkonnas saadavate vigastuse ennetamiseks teevad koostööd tervishoiu, sotsiaalvaldkonna ja siseturvalisuse eest vastutavad ametkonnad. Koostöö on vajalik ja vältimatu - alati saab midagi veel ära teha.

Päästeameti ennetustöö osakonna juhataja Janika Usin toob välja, et nendeni jõuavad õnnetusjuhtumid, kus eaka kukkuja vigastused on väga ulatuslikud või on ta jäänud kauaks abitusse seisundisse. „Päästeameti roll ongi enamasti võimaldada kiirabile pääs hädasoleva eakani,“ kirjeldas Usin ning täpsustas, et selleks annab enamasti põhjuse kas lukus uks või mõni muu takistus abivajajani pääsemiseks.

65-aastased ja vanemad elanikud moodustavad viiendiku Eesti rahvastikust, kuid otsene ravikulu nende vigastustele on võrreldav kogu ülejäänud täisealise elanikkonna vigastuste ravile kuluva summaga. Aastatel 2016─2020 kulus vanemaealiste vigastuste ravile umbes 73 miljonit eurot ─ sellele lisandub veel vähemalt mitme miljoni euro ulatuses vigastuste jääknähtude, tüsistuste ja muude välispõhjuste, kahjulike toimete raviks tehtud kulutusi, seal hulgas meditsiiniseadmete, hooldus- ja ravimihüvitisi, ning kiirabile tehtud kulutusi.

Usin toob välja probleemi ennetuse olulisuse ja toonitab, et me kõik saame oma eakatest lähedase päästa sellega, kui aitame tal vähemalt aastas korra käia arstil, kes kontrollib üle eaka tervise ning tema ravimidoosid. Samuti on oluline aidata eaka kodu kohandada tema tervise eripära ja vajadusi arvestades.

Lähemalt saab kodukeskkonna vigastusriskidest ja kukkumiste ära hoidmisest lugeda Päästeameti veebist.

Vanemaealiste vigastuste statistikat leiab meie kodulehelt:

Vanemaealiste vigastused 2016–2020 | Tervise Arengu Instituut (tai.ee)

Teiste riikide praktikate kaardistus ja analüüs kodukeskkonnas toimuvate vigastuste ennetamiseks Eestis | Tervise Arengu Instituut (tai.ee)

Kodus juhtuvate vigastuste suurimateks riskiteguriteks on vanemaealiste puhul suurenev vanus, kognitiivse võimekuse langus, kõnnaku-, tasakaalu- ja mäluprobleemid. Kukkumisi võivad kodus põhjustada erinevatest ravimitest tingitud kõrvaltoimed, madal vererõhk, südamepuudulikkus, südame arütmia.

Kuna kodus kukkumise risk on seenioridel suurem, on suurem ka oht, et saadud väiksematel õnnetustel võivad olla raskemad tagajärjed. Vanemaealiste taastumine on raskendatud ja nende toimetulek väheneb, mistõttu võivad nad vajada hooldamist, mis omakorda on lisakoormus nende lähedastele ja ühiskonnale.

Soome, Norra ja Inglismaa kogemuse analüüsi põhjal saab väita, et neis riikides pööratakse palju tähelepanu vanemaealiste ja nende eest hoolitsevate lähedaste teadlikkuse tõstmisele vananemisega kaasnevate muutuste ja vajaduste osas. Seda aitavad ennetada näiteks kontrollnimekirjad, milles punkthaaval liikuides saab lihtsalt hinnata, kui turvaline või ebaturvaline on kodu. Sellised kontrollnimekirjad õpetavad oma ümbrust paremini märkama, hindama ja ka võimalikke ohte teadvustama.

Esmatasandil saaksid sellist kaardistuste teha vanemaealiste pereliikmed, aga ka meditsiinitöötajad, kes nendega tervisekontrollis või kukkumiste tagajärjel tekkinud ravi kontekstis kokku puutuvad.

Mõningasi riske saavad ennetada või siis teadvustada ka perearstid. Saab vältida näiteks kukkumise riski suurendavate ravimite väljakirjutamist. Mitmete kaasuvate haigustega vanemaealistele ravimite väljakirjutamine on hoolikas protsess, millel silma peal hoida. Siin on abiks nii teadmised ravimite koostoimetest kui kukkumisohtu suurendavatest ravimitest. Eestis oleks abiks ravimite väljakirjutamisel vastava info kuvamisest tervishoiutöötajatele (eeskätt perearstidele ja pereõdedele) ning soovitus hinnata patsiendi terviseseisundit just kukkumisriski silmas pidades.

Kukkumise tagajärjel saavad vanemaealised viga kuni 62% juhtudest. Vanuserühmas 65–74 esineb aastas keskmiselt 5 vigastusjuhtu 100 inimese kohta; vanuses 75–84 keskmiselt 6,6 juhtu ning alates 85. eluaastast juba 10,2 juhtu 100 inimese kohta. Siinkohal on oluline meeles pidada, et tegemist on vigastusjuhtudega, mille tõttu vajatakse arstiabi. Jääb teadmata, kui sageli kukuvad vanemaealised tegelikult.

Vanemaealised ehk 65-aastased ja vanemad elanikud moodustavad viiendiku Eesti rahvastikust, kuid otsene ravikulu nende vigastustele on võrreldav kogu ülejäänud täisealise elanikkonna vigastuste ravile kuluva summaga. Aastatel 2016─2020 kulus vanemaealiste vigastuste ravile umbes 73 miljonit eurot. Sellele lisandub veel vähemalt mitme miljoni euro ulatuses vigastuste jääknähtude, tüsistuste ja muude välispõhjuste, kahjulike toimete raviks tehtud kulutusi, meditsiiniseadmete, hooldus- ja ravimihüvitisi,
ning kiirabile tehtud kulutusi.

On ilmselge, et tegu on olulise teemaga, mis moodustab osutatavatest terviseteenustest päris kopsaka osa. Nagu alati – iga ennetusse suunatud euro on kordades riigile odavam kui osutatud järelteenus või või ravi.

Kodukeskkonna turvalisust on hinnatud siiamaani peaasjalikult tuleohutuse aspektis, mida on jõudsalt eest vedanud Päästeamet. On aeg seda laiendada ning võtta vaatluse alla ka muud kodus ohtu kujutavad tegurid ning allikad. Alustades kasvõi meie iseendi lähiringi eakatest – võimalikku kokkumisohtu üheskoos teadvustades ning sellest rohkem kõva häälega kõneldes.

Ei ole võimalik pead liiva alla peites väita, et kõik see, mis jääb nelja seina vahele, sinna ei saa riik ega ümbritsevad midagi parata – justkui seda probleemi ei eksisteerikski. Inimese turvalisis on oluline igal pool, kus ta asub, liigub või toimetab. Vajame vaid rohkem märkamist, mõistmist ning väikest ennetavat sammukest selles suunas, mis tagajärjele eelneb.

Valdo Jahilo

Tervise Arengu Instituudi avalike suhete juht

Arvamuslugu ilmus 11. novembril 2022 Postimehes.

Lisalugemiseks ja uurimiseks:

Vanemaealiste vigastused 2016–2020 | Tervise Arengu Instituut (tai.ee)

Teiste riikide praktikate kaardistus ja analüüs kodukeskkonnas toimuvate vigastuste ennetamiseks Eestis | Tervise Arengu Instituut (tai.ee)

„Septembris ei joo“ aktsiooniga olid kutsutud liituma kõik eestimaalased, olenemata sellest kui palju keegi alkoholi tarvitab. Järeluuringu tulemusel selgus, et kainet septembrit õnnestus pidada 81 %  osalenutest. Ülejäänud märkisid, et vähendasid küll alkoholitarbimist, kuid täiesti sellest ei loobunud.

Sel aastal pöörati kampaaniaga tähelepanu alkoholist loobumise kasudele. Avalikkusele tuntud kampaania eestvedajad tõid välja erinevaid kasusid, mida alkoholist loobumine inimesele annab. Aleksei Turovski hinnangul tekib alkoholist loobumisel rohkem aega ja vähem muresid, Eeva Esse sõnul suureneb liikumine ning väheneb stressitase, Epp Kärsini arvates kasvab rõõmu hulk ning väheneb pettumust valmistavate olukordade esinemine. Kristi Saare tõi välja alkoholitarvitamisest loobumisel tekkiva rahalise säästu osa ning Neeme Raud osundas vaimse vormi paranemisele.

„Pikemate pauside tegemine alkoholitarvitamisse on iga inimese jaoks vajalik, ükskõik kui palju ta alkoholi tarvitab. Uuringud näitavad, et see aitab joodavaid alkoholikoguseid kontrolli all hoida ja alkoholitarvitamisega seotud harjumusi enesele teadvustada. Alkoholist puhkamine on aasta-aastalt järjest populaarsem ning kindlasti on üheks motivaatoriks see, et sõbrad osalevad aktsioonis ja koos on alati kergem,“ kommenteeris TAI alkoholi ja tubaka valdkonna juht Anneli Sammel.

Kokku oli 2022. aasta küsitluse andmetel viimase 12 kuu jooksul  kas kuu aega või lühema aja jooksul alkoholitarbimises teadlikult  pausi pidanud 44% alkoholitarbijatest. Keskmisest levinum oli alkoholitarbimises pausi tegemine 25–34-aastaste (51%), muudest rahvustest (53%) või madala sissetulekuga alkoholitarbijate seas.

Kampaania lõpp ei pea tähendama osalejatele tagasipöördumist vanade joomisharjumuste juurde. Alkoholivaba kuuga saavutatud eduelamust, head enesetunnet, positiivseid tulemusi saab pikendada, jälgides ka peale kampaania lõppu tarvitatavaid alkoholikogused, et need  jääks mõõdukuse piiridesse. Nõuandeid ja soovitusi tarvitatavate alkoholikoguste vähendamiseks leiab veebilehelt alkoinfo.ee. Oma vaimse tervise toetamisel,  alkoholiharjumuste muutmisel ning alkoholitarvitamise vähendamisel on toeks veebipõhine tasuta programm „Selge“, mis on leitav aadressilt selge.alkoinfo.ee.

Kampaaniat „Septembris ei joo“ rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames.

Juba 2018. aasta uuringust (1) selgus, et ligi 70% 11-aastastest lastest, kes kunagi on suitsetanud, alustasid e-sigarettidest ning 15- aastaste veipijate hulgas tarvitavad juba umbes pooled ka tavasigarette. Kõige värskemad andmed Eestis 2021.a läbiviidud uuringust (2) näitavadki, et tavalised sigaretid on asendunud muude tubakatoodetega, millest levinuim on e-sigaret. Küsitlusele eelnenud kuu jooksul tarvitas e-sigaretti 37% noortest (sh iga päev 8%) ning erinevaid tooteid kasutati koos  - kõige levinum kombinatsioon oli tavaline sigaret + e-sigaret + muud tubakatooted.

Arenenud riikides on sigarettide suitsetamine järjepidevalt langenud ja seda piirangute tõttu nii müügile, reklaamile, avalikes kohtades suitsetamisele kui ka teavitustöö tõttu. Juba mõnda aega ei ole suitsetamine olnud glamuurne, pigem piinlikuvõitu sõltuvus. See on aga tubakatööstusele suur kaotus. Uute toodetega nagu e-sigaretid, suitsu- ning tubakavabad tooted proovib tubakatööstus halba mainet maha raputada ja asuda põnevate toodetega värbama uut põlvkonda.

Tubakatööstus loob avalikkusele illusiooni e-sigarettide ohutusest

Mitte ükski uudne nikotiini- või tubakatoode ei ole tervisele ohutu. Teatud keemilisi ühendeid leidub e-sigaretis küll vähem, kuid neid on piisavalt, et haigusi tekitada. Tänaseks on tunnistatud, et 2013. aasta väide, et e-sigaret on „95% ohutum“ ei vasta tõele, sest kaheksa aastaga on kogunenud piisavalt tõendeid e-sigareti aerosoolide negatiivsest mõjust elusrakkudele, samuti on sellest ajast saadik muutunud seadmed oluliselt võimsamaks ja vedelikud kangemaks.  Rääkides e-sigarettidest kui loobumise vahendist (pidades seal silmas mitte nikotiinist päriselt loobumist, vaid üleminekut e-sigarettidele) uinutatakse avalikkust nende toodete ohtlikkuse osas.

Tubakaseadus peab kaitsma eelkõige lapsi ja noori

Vaatamata sellele, et e-sigarettide ja nikotiinitoodete müüjad räägivad oma toodetest järjekindlalt kui suitsetamisest loobumise vahenditest, mis pole mõeldud noortele, on kulisside taga nende tegutsemine siiski üsna läbinähtav. Tubakaseadus peaks kaitsma rahvatervist ja eelkõige noori nii tubaka- kui nikotiinitoodete pealetungi eest, kuid on ometi pideva surve all, et regulatsioone lõdvendada. Ka praegu on grupp Eesti e-sigarettide müügiedendajaid esitanud Riigikogule eelnõu Tubakaseaduse muutmiseks, mille peamiseks püüdluseks on taastada maitsestatud toodete müük ja lubada e-sigarettide kaugmüük.

Maitsestatud tooted peibutavad lapsi ja noori veipimisega alustama

Selle kohta, et maitsestatud tooted on just lastele ja noortele atraktiivsed, on väga veenvad rahvusvahelised tõendid. Uuringud näitavad, et mida noorem on tarvitaja, seda olulisemad on talle e-sigarettide puhul maitsed. Rahvatervise hoidmise seisukohalt on maitsestatud toodete keelamine tähtis just laste ja noorte pärast ning e-sigarettide müüjate poolt on äärmiselt silmakirjalik väita justkui TAI lastest ei hoolikski. Maitsete keelustamise teed on läinud ka Soome, Taani, Holland, Ungari ja Leedu.

E-sigareti müügiedendajad õigustavad maitsestatud tooteid  suitsetamisest loobumise meeldivamaks tegemisega. On ilmselge, et eelkõige loodetakse selle jutuga uinutada seaduseloojaid ja otsustajaid, kuid lõppeesmärk on meelitada noori ja mittesuitsetajaid oma tooteid katsetama – uus turuosa vajab äris kasvatamist. Vaadakem tänaseid e-sigareti müüjate kodulehti: need kutsuvad üles kogema naudinguid ja elamusi. Pealegi on neis poodides leitud lihtne viis seadusest mööda minemiseks –  maitsete kontsentraate müüakse lihtsalt vedelikest eraldiseisvana ning nauding e-sigareti tarvitajatele ongi tagatud.

Kaugmüügiga salaturu vastu või noortele veelgi kättesaadavamaks?

Kui täna on peamine probleem riigis mitte niivõrd e-sigarettide tarvitamine üldisemalt, vaid just nende kättesaadavus alaealiste hulgas, siis peaks tegema kõik selleks, et seaduse järelevalvet tugevdada. E-sigarettide müügiesindajad arvavad aga, et mure saab lahendada kaugmüügi lubamisega ja seda põhjendatakse maitsestatud toodete ostmisega Lätist. Samas teame, et ka Läti riik töötab maitsete keelustamise ja kaugmüügi lõpetamise nimel. Väga oluline on selliseid piiranguid seadagi naabritega koos.

Eelkõige kasutavad inimesed tubaka- ja nikotiinitoodete ostmiseks legaalseid müügipunkte, milleks on e-sigareti poed, suuremate poodide infoletid ja tanklad. Lapsed saavad täna tooted kätte läbi täiskasvanud sõprade ja lapsevanemate. Ka ei ole sugugi kindel, et e-sigareti kauplused on väga usinad dokumendi küsijad, et vanust kontrollida. Sellele võib järgneda müük ka interneti või sotsiaalmeedia kaudu.

Salaturuga hirmutamist kasutatakse heidutusena

E-sigarettide müüjate jutust jääb ekslik mulje, et mitte midagi pole võimalik piirata, sest kõik tekitab salaturgu ning nende  plaannoori kaitsta oleks piirangutest sootuks loobuda. Kõlab veidralt ja jõuab ikka sinna, kus jutt algas - tubakatööstus vajab noori. E-sigarettide müüjad püüavad teha kõike selleks, et oma kliendibaasi noorte arvelt suurendada, see on neile ärilise jätkusuutlikkuse jaoks väga oluline.

Neil täiskasvanutel, kes täna soovivad e-sigarettide toel suitsetamisest loobuda või võtavad vabatahtliku riski neid tooteid kasutada, on selleks  võimalused olemas. Laste ja noorte kaitseks peab Tubakaseaduses neid tooteid tähelepanelikult reguleerima ja ka järelevalvemeetmeid tugevdama. Tubakatööstuse võitlus piirangute  vastu käib paraku just laste pärast ja me ei tohi seda võtilust riigi poolt toetada.

Annika Veimer, Tervise Arengu Instutuudi direktor

Viited:

(1) Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuring 2018/2019

(2) Eesti noorte seksuaaltervise uuring 2021

Arvamuslugu ilmus 5. novembril 2022 Eesti Päevalehes.

IANPHI hindamismeeskonda juhib Soome tervise ja heaolu instituudi (THL) peadirektor Markku Tervahauta, liikmeteks on IANPHI presidendina juhtinud Duncan Selbie, IANPHI strateegianõunik Quentin Sandifer, Hollandi rahvatervise ja keskkonna instituudi (RIVM) peadirektor Johannes Brug ja strateegianõunik Loek Stokx ning sõltumatu tervishoiu ja rahvatervishoiu valdkonna ekspert Andres Rannamäe.

TAI direktor Annika Veimer: „Mul on äärmiselt hea meel, et nii kõrgetasemeline hindamismeeskond Eesti tervisesüsteemi sisse vaatab ning oma ettepanekud teeb. Usun, et väline asjatundlik pilk nii TAI tegevusele kui ka laiemalt Eesti tervisesüsteemile ja ennetusvaldkonnale on väärtuslik ning vajalik. TAI on organisatsioon, kes soovib ühiskonna muutustega kohaneda ja organisatsioonina areneda, et aidata jätkuvalt ja parimal moel kaasa Eesti rahvastiku tervise paranemisele. Välishindamise tulemused ja IANPHI soovitused aitavadki meil seda eesmärki saavutada.“

TAI arendusjuhi Airi Mitendorfi sõnul on selline välisvaade ja sõltumatu eksperthinnang ühele asutusele suure väärtusega: „Iseäranis arvestades sel aastal palju tähelepanu saanud reformiplaanide taustal on hea, kui tehakse sõltumatu analüüs. Mida tugevamad on asutused, seda suuremat väärtust saame inimestele pakkuda. Loomulik arengu protsess, vajab selget visiooni, kuhu edasi liikuda ning rohkelt igapäevast tööd ja kõigi osapoolte koostööd ning pingutust.

24-28. oktoobril viibis hindamismeeskond Eestis, mille raames andsid TAI töötajad ülevaate oma senisest tegevustest ning plaanidest. Nädala jooksul kohtus hindamismeeskond ka TAI oluliste partnerite ja sidusrühmadega. Kohtumiste käigus anti hindamismeeskonna liikmetele ülevaade Eesti tervisesüsteemist, rahvatervishoiu valdkonna võtmetegevustest ja tervisevaldkonnaga tihedalt seotud valdkondadest, TAI rollist, tegevustest ja koostöökohtadest olulisemate partnerasutustega ning sidusrühmade ootustest TAI-le, mh eri kriiside lahendamisel riigis.

Töisel missioonil tutvus komisjon põhjalikult TAI valdkondade ning üksuste töökorraldusega, kohtuti erinevate majaväliste partneritega, et saada paremat ülevaadet, millist rolli täidab asutus sotsiaal- ja rahvatervise sfääris laiemalt. Kohtuti sotsiaal-,  haridus- ja teadus-, rahandus,- justiits- ning siseministeeriumi, Riigikogu sotsiaalkomisjoni, Eesti Teadusagentuuri, Terviseameti, Ravimiameti, Tööinspektsiooni ning Eesti Haigekassa,  esindajatega. Samuti kohtusid meeskonnaliikmed TAI partneritega maakonna ja kohaliku omavalitsuse tasandilt.

IANPHI alla on koondunud 110 liikmesorganisatsiooni kokku 86. erinevast riigist, kes on oma põhitegevuses keskendunud rahva tervise parendamise küsimustele. Nad toetuvad oma töös teaduspõhistele tõendusuuringutele, mis omakorda on sisendiks poliitikakujundajatele suuremate otsuste langetamisel. Eestit esindab organisatsioonis Tervise Arengu Instituut.

„Sellise anonüümse tugiliini vajadus oli olemas juba mõnda aega, mul on hea meel, et lõpuks oleme selle võimaluse loonud,” kommenteeris TAI narkomaania ja nakkushaiguste keskuse juht Aljona Kurbatova. „Narkootikume tarvitava inimese jaoks on äärmiselt oluline, et ta kuulatakse hinnangutevabalt ära ning ta jõuaks konkreetse nõuande või abini tagajärgi kartmata või mureta avaliku halvakspanu pärast.”

Eestis on narkootikumide tarvitamine laialt levinud. Põhjused, miks inimesed narkootikume tarvitavad, ning probleemid, mis tarvitamisega kaasnevad, on väga erisugused. Narkootikume võidakse tarvitada stressi ja ärevuse või traumaga toimetulekuks, aga ka näiteks igapäevaelu rutiinist väljamurdmise eesmärgil. Kuigi sõltuvusse satub vaid osa nendest inimestest, kes on elu jooksul narkootikume tarvitanud, ei ole tarvitamine kunagi täiesti ohutu. Narkootikumide tarvitamine mõjutab vaimset tervist ja lähisuhteid, sellega võivad kaasneda õnnetusjuhtumid ning mürgistused.

Viimastel aastatel on ravi- ja nõustamisteenuste kättesaadavus paranenud, siiski ei pruugi inimestel olla piisavalt infot või ei oska nad leida teed neile sobiva abivõimaluseni. Narkootikumide tarvitamise seadusevastasuse tõttu ei julgeta sageli nõu küsida, kartes, et info tarvitamise kohta võib levida. Kardetakse ka häbimärgistamist.

Narko.ee tugiliini vaimse tervise spetsialistid (vaimse tervise õed, kogemusnõustaja, sotsiaaltöötaja) pakuvad tuge nii narkootikume tarvitavatele inimestele kui ka nende lähedastele. Tugiliinile võib pöörduda, kui inimesel on enda või lähedase narkootikumide tarvitamist puudutav küsimus või mure, soov narkootikumide tarvitamist vähendada või tarvitamisest loobuda, inimesel on narkootikumide tarvitamisest väga halb olla, soov saada infot ohutuma tarvitamise kohta jms teemadega. Tugiliini nõustajad kuulavad pöörduja mure või küsimuse hinnanguvabalt ära, jagavad infot olemasolevate abivõimaluste kohta ning aitavad leida nende seast sobivaima.

Tuge saab eesti ja vene keeles ööpäev läbi lühinumbril 1747 (või Eestist ja välismaalt helistades +372 641 4110), e-posti aadressil 1747@narko.ee või kirjutades narko.ee veebilehe vestlusrakendusse. Lühinumbrile helistamisel kehtib telefonioperaatori lühinumbritariif, mille kohta saab täpsemat infot oma telefonioperaatorilt. Lauatelefonile 641 4110 helistamine on tasuta, kui kõneminutite hulk mahub helistaja telefonioperaatoriga sõlmitud lepingusse. Kui helistatakse välismaalt, siis kujuneb kõnehind vastavalt telefonioperaatori ja rändlusteenuse lepingule. E-kirja ja narko.ee vestlusrakenduse kaudu pöördumine on tasuta.

Tugiliin on anonüümne. Isikuandmeid, IP-aadressi, e-posti aadressi või muud sellist infot, mis võimaldaks tugiliinile pöördujat tuvastada, ei küsita, koguta ega salvestata.

Tugiliini haldab TAI, teenust osutab OÜ ReCuro Estonia ning rahastamine toimub riigieelarvest.

Rohkem infot tugiliini kohta leiab veebilehelt narko.ee

Programmi on täiendatud vaimset tervist puudutava sisuga, kuna erinevad ühiskonna kriisid (sh COVID-19 ja sõda Ukrainas) on viimastel aastatel kujunenud täiendavaks stressiallikaks ning paljude inimeste jaoks raskeks emotsionaalseks koormaks. See on tekitanud või süvendanud vaimse tervise probleeme, mida paljud püüavad leevendada alkoholiga.

Rahvusvaheline eneseabi programm „Selge“ tugineb tõenduspõhistel teraapiameetoditel ja on mõeldud iseseisvaks kasutamiseks kõigile, kes soovivad oma alkoholitarvitamise harjumust muuta – tarvitada alkoholi vähem või see üldse lõpetada. Uuenenud programm aitab saavutada parema kontrolli oma tunnete, mõtete ja harjumuste üle ning muuta elustiili tervislikumaks. Internetipõhine programm on anonüümne ning tasuta kättesaadav igal sobival hetkel. Programm võimaldab tuge pakkuda ka neile, kes ei ole veel valmis oma probleemist spetsialistiga rääkima. Programmi saab kasutada nii eesti kui vene keeles.

„Julgustame programmiga liituma kõiki inimesi, kes tarvitavad alkoholi sagedamini kui kord nädalas – olgu siis stressi maandamiseks, tähistamiseks, lõõgastuseks või lohutuseks – hoolimata tarvitatavatest kogustest,“ selgitas TAI alkoholi ja tubaka valdkonna juht Anneli Sammel. „Programm aitab alkoholiga seotud harjumusi paremini tundma õppida ning liikuda vastavalt enda seatud eesmärkidele selgema elu suunas,“ lisas Sammel.

TAI avas programmi kõigile tasuta ja anonüümseks kasutamiseks 2020. aasta kevadel. Praeguseks on programmiga liitunud juba ligi 5000 kasutajat. „Selge“ programmi leiab TAI hallatavalt veebiaadressilt selge.alkoinfo.ee.

„Selge“ koosneb kaheteistkümnest moodulist, mis sisaldavad harjutusi ja toimetuleku nippe alkoholitarvitamise vähendamiseks kaheksa nädala jooksul. Toetav kasutuskeskkond võimaldab seada endale eesmärke, võrrelda neid hiljem tegelikkusega, pidada alkoholitarvitamise päevikut, tujupäevikut ning kirjutada üles oma kogemusi ja tõhusamaid käitumistavasid.

TAI kohandas rahvusvahelise programmi Eesti oludele vastavaks ning viis läbi ka mõju-uuringu, nagu seda on tehtud ka teistes riikidest. Uuring kinnitas, et programm aitab vähendada tarvitatavaid alkoholi koguseid ning suurendada alkoholivabade päevade arvu. Uuringu ajal programmiga liitunutest 87 protsenti olid rahul otsusega programmi kasutada.

Psühholoog Jane Alop selgitab: „Programmi „Selge“ võiks läbida kõik, kes tarvitavad alkoholi sagedamini kui kord nädalas. Püstitades endale 8 nädalaks vähegi pingutust nõudva eesmärgi ja teadvustades, kas selle täitmine valmistab raskusi, on igaühel võimalik hinnata, kuivõrd sõltuvuses on ta alkoholist. Kui iseenda poolt püstitatud käitumismuutust nõudvaid eesmärke ei suudeta täita, on põhjust järelemõtlemiseks. Kuna programmi saab läbida veebis mitu korda, siis soovitan proovida veel kord ja ebaõnnestumisel pöörduda spetsialisti poole.“

Programmi on välja töötanud Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) ja Swiss Institute for Addiction and Health Research (ISGF). See on „Take Care of You“ nime all kasutusel Hollandis, Kanadas, Saksamaal, Šveitsis ja Austrias.

Eneseabiprogrammi „Selge“ rahastab Euroopa Sotsiaalfond programmist „Kainem ja tervem Eesti“.

Rohke infot programmi kohta leiab alkoinfo.ee veebist
Programmiga saab liituda aadressil: selge.alkoinfo.ee
Programmi mõju-uuringu raport on leitav TAI kodulehel.

Kampaania periood:

31.10.2022–20.11.2022

Sihtrühm: 

Täiskasvanud mehed ja naised, kes tarvitavad alkoholi (kuid ei ole alkoholisõltlased) ning kelle alkolitarvitamine võib olla sagenenud ning vaimne tervis halvenenud  COVIDi, sõja ja teiste väliste stressorite tõttu.

Kampaania eesmärk:

Juhatada inimesed programmini „Selge“, et nad saaksid oma alkoholitarvitamise harjumusi analüüsida ja muuta.

Kampaania sõnum:

Kui lõõgastumine hakkab väsitama, rutiinist põgenemisest saab uus rutiin, uinumisrituaal röövib une või pinge maandamine tekitab pingeid, on aeg muutusteks. Väiksema alkoholiga elu poole aitab programm „Selge“

Kanalid ja materjalid:

• selge.alkoinfo.ee
• videoklipid televisioonis
• raadioreklaam 
• bänner- ja videoreklaam internetis
• plakatid ja videoreklaam välimeedia pindadel
• pressiteade

Kampaania on nii eesti kui ka vene keeles.

„Ida-Virumaal on emakakaelavähi sõeluuringu osalusmäär Eesti eri piirkondade võrdluses üks madalamaid, samal ajal emakakaelavähi haigestumus kõrge. Pilootprojekti eesmärk on selgitada, kas kodutestimise võimaluse tutvustamine ja komplektide jagamine apteekides aitab tuua rohkem naisi sõeluuringule ning hinnata, kuidas naised selle vastu võtavad,“ kommenteeris uuringu vastutav täitja, TAI vanemteadur Piret Veerus ja nentis, et projekti tulemuste põhjal hinnatakse, kas kodutestide pakkumist apteekides võiks tulevikus rakendada ka üle-eestiliselt ja pideva teenusena.

Kuidas see protsess täpsemalt välja hakkab nägema, selgitab Eesti Proviisorapteekide Liidu juht Ly Rootslane: „Kui apteegis sooritab ostu sel aastal emakakaelavähi sõeluuringu sihtrühma kuuluv naine, kuvatakse apteegi töötajale vastav teave. Sihtrühma kuuluvus tehakse kindlaks lähtuvalt naise sünniaastast kliendi- või ID-kaarti alusel. Naised, kes ei ole veel uuringus osalenud, saavad apteegist soovi korral tasuta kodustestimise komplekti, koos täpse kasutusjuhise ning täiendava nõustamisega“. Rootslane rõhutab, et kodutesti võivad küsima tulla pilootprojektis osalevatest apteekidest kõik sel aastal sihtrühma kuuluvad naised, kes ei ole jõudnud veel testi teha.

Projektis osalevad 35 Ida-Viru maakonnas asuvat apteeki (Benu, Südameapteek, Euroapteek ja Apotheka). Komplektis olevat juhendit järgides on võimalik sõeluuringuks vajalik proov võtta ise kodus mugavalt, privaatselt, sobival ajal ning saata see postiga laborisse analüüsimisele. Proov tuleks kindlasti postitada hiljemalt viie päeva jooksul pärast selle võtmist. Kodutestide proove saab saata kuni 31.12.2022. Proovi saatmine on tasuta.

Uuringu tulemust saavad kodutesti teinud naised vaadata patsiendiportaalist digilugu.ee. Lisaks saadetakse personaalne teavitus nii positiivse kui ka negatiivse uuringuvastuse korral. Naistel, kelle proovist leitakse kõrge riski HPV tüved, tuleb tulemuse täpsustamiseks pöörduda lisauuringu tegemiseks sõeluuringut pakkuvasse tervishoiuasutusse. Kõik lisauuringud on tasuta, ka ravikindlustuseta naistele.

Emakakaelavähk on haigus, mida on võimalik ennetada õigeaegse HPV vastase vaktsineerimise ja regulaarse sõeluuringu abil. Eestis haigestub igal aastal emakakaelavähki umbes 150 naist ja selle tõttu sureb umbes 60 naist aastas. Vähieelsete muutuste varajane avastamine ja nende õigeaegne ravi aitavad ära hoida vähi tekke. Suur osa emakakaelavähi juhtudest diagnoositakse just naistel, kes ei osale sõeluuringus või teevad seda ebapiisava regulaarsusega.

2022. aastal on emakakaelavähi sõeluuringul oodatud osalema naised sünniaastatega 1957, 1962, 1967, 1972, 1977, 1982, 1987, 1992. Täpsemat infot, kus ja kuidas on võimalik naistele suunatud vähi sõeluuringus osaleda, leiab Haigekassa kodulehelt.

Tegu on tervislike toitumis- ja liikumisharjumuste kujundamisele suunatud lapsevanemaid kaasava sekkumisega lasteaias, kus keskendutakse neljale põhiteemale: tervislik söömine, istumisaja vähendamine, vee joomine janu korral ja piisav liikumine.

„Ülemäärane kehakaal mõjutab nii laste vaimset kui füüsilist tervist. Iga neljas Eesti esimese klassi laps on ülekaaluline. Neljandas klassis aga juba iga kolmas. Sageli jääb lapseea ülekaal püsima ning suurel osal liigse kehakaaluga lastest on sellega probleeme ka täiskasvanueas,“ toob TAI laste ja noorte valdkonna vanemspetsialist Alice Haav välja erinevatest uuringutest selgunud tulemusi. Seikluste Laeka tegevused on suunatud harjumuste kujundamisele, mis aitavad ülemäärast kehakaalu ennetada.

Sekkumisprogrammiga on liitunud Võru Lasteaed Okasroosike, Kuldre Kool, Haanja Kool, Sõmerpalu Lasteaed Lepatriinu, Võru Lasteaed Punamütsike, Võru Lasteaed Päkapikk, Lasva Lasteaed Pargihaldjas, Parksepa Lasteaed ja Väimela Lasteaed Rukkilill.

Sekkumine on välja töötatud 10 Euroopa riigi teadlase ja praktikute koostöös, mis on TAI ja valdkonna ekspertide ning praktikute poolt kohandatud Eesti oludele. Sekkumise eeltestimine toimus 2021/22 õppeaastal Põlvamaa 5 lasteaia 8 rühmas. 2022/23 asuvad seda katsetama 9 Võrumaa lasteaeda ning 2023/24 õppeaastal kaasatakse Lääne-Virumaa lasteaiad. Käesoleval õppeaastal viiakse sekkumise mõju hindamiseks ellu ka pilootuuring võrdlusgrupiga.

Tööd viiakse ellu Norra toetusest 2014–2021 rahastatud projektist „Rahvatervise valdkonna võimekuse ja kompetentside suurendamine kohalikes omavalitsustes“.

Kampaania periood

17.10.2022–13.11.2022

Peamine sihtrühm

3–8-aastaste laste vanemad

Kampaania eesmärk

Teavituse eesmärk on juhtida vanemate tähelepanu, miks on kasulik võtta aega rahunemiseks ja anda soovitusi, kuidas seda lapsega teha.

Kampaania sõnum

Tunded keevad üle? Harjuta koos lapsega rahunemispausi võtmist!

Kanalid ja materjalid

• Plakatid välimeedias (kolmikpiilarid ja bussipeatuste vitriinid)
• Raadioklipid
• Bännerreklaam internetis
• Koostöö mõjuisikutega rahunemispausi võtete kasutamisel oma peres
• Pressiteade
• Kampaanialeht veebis

Kampaania on nii eesti kui ka vene keeles.

Arstide mediaankuupalk koos kõigi lisatasudega oli 2022. aasta märtsis 3681 eurot, õdedel ja ämmaemandatel 2048 eurot ning hooldajatel 1346 eurot, kasvades aastaga vastavalt 6%, 7% ja 10%. Mediaankuupalga aastakasv aeglustus ja seda enam õdedel ja ämmaemandatel ning hooldustöötajatel.

„Kui arstide, õdede ja ämmaemandate ning hooldajate keskmise põhipalga aastakasv aeglustus võrreldes eelmise aastaga vaid veidi, siis erinevaid lisatasusid sisaldava palga aastakasvu aeglustumine oli oluliselt märgatavam. See viitab COVID-19 perioodi lisatasude maksmise stabiliseerumisele, seda just eriti õdede-ämmaemandate ja hooldustöötajate seas,“ kommenteeris TAI tervisestatistika osakonna analüütik Tiiu-Liisa Rummo.

Eesti keskmine brutotunnipalk oli 2022. aasta I kvartalis 9,54 eurot ja see kasvas aastaga 6,1%. Õdede ja ämmaemandate ning hooldajate brutotunnipalk kasvas Eesti keskmisest palgast veidi aeglasemalt, arstide brutotunnipalk aga Eesti keskmisega samas tempos. Arstide keskmine tunnipalk on Eesti keskmisest tunnipalgast 2,1 korda ja õdede-ämmaemandate tunnipalk 1,2 korda kõrgem. Need näitajad on olnud läbi mitme aasta samad. Samas hooldustöötajate keskmine tunnipalk on Eesti keskmisest veerandiku võrra madalam.

Arstide keskmine brutotunnipalk koos regulaarsete lisatasudega kasvas aastaga 6%, hambaarstidel 17%, õdedel ja ämmaemandatel 5% ning hooldajatel samuti 5%. Hambaarstide puhul on märgata olulist palga aastakasvu kiirenemist.

Arstide keskmine brutotunnipalk oli kõrgeim vanuserühmas 45–49 eluaastat (22,80 eur), kõige noorematel ja kõige vanematel arstidel oli palk madalam. Palgaerinevus kõrgemalt tasustatud ja madalamalt tasustatud arstide vanusegruppide vahel oli 24%. Õdede ja ämmaemandate ning hooldajate puhul oli palgaerinevus kõige kõrgema ja kõige madalama palgaga vanuserühmade vahel väiksem (vastavalt 15% ja 14%).

Tervishoiutöötajate kollektiivlepingu järgi kehtis 2022. aasta märtsis arstide tunnitasu alammäär 13,85 eurot ja eriarstidel 15,00 eurot. Tunnitasu alammäär õdedel, ämmaemandatel ja tervishoiu tugispetsialistidel oli 8,40 eurot, kiirabitehnikutel 7,07 eurot ning hooldajatel 5,25 eurot. Arst-residendi töötasu alammäär on võrdne arsti omaga.

Kuigi suuremal osal tervishoiutöötajatel ületab tunnipalk kollektiivlepingus ettenähtut, on siiski töötajaid, kelle tasu märtsikuu kohta esitatud andmete põhjal jääb alla kehtestatud alammäära. See puudutab 15% (eri)arstidest, 19% hambaarstidest, 6% õdedest-ämmaemandatest ja 2% hooldajatest. Üle kolmandiku alla alammäära tasustatud eriarstidest töötavad perearstiabiasutustes ja suurem osa hambaarste hambaraviasutustes. Siinkohal tuleb arvestada, et erasektoris on võimalus võtta välja dividende ja saada nii lisatulu.

Märtsikuu tunnipalk oli õdede hulgas kõrgeim nakkustõrjeõdedel, anesteesia ja intensiivraviõdedel ning geriaatriaõdedel, madalaim aga diabeedi- ja taastusraviõdedel. Võrreldes 2021. aasta märtsikuuga suurenes keskmine tunnipalk aastaga kõige enam nakkustõrjeõdedel, anesteesia-intensiivraviõdedel see veidi vähenes.

Keskmine tunnipalk oli arstide ja hambaarstide seas kõrgeim ortodontidel, suu-, näo- ja lõualuukirurgidel, proteesiarstidel, kardiovaskulaarkirurgidel ning neurokirurgidel;  madalaim aga kliinilistel mikrobioloogidel ja perearstidel. Sealjuures kõrgemalt ja madalamalt tasutatud ametialade keskmise tunnipalga vahe oli ligi neljakordne. Kõige enam vähenes aastaga keskmine tunnipalk kardiokirurgidel, oftalmoloogidel ja reumatoloogidel, tunnipalga aastakasv oli suurim aga proteesiarstidel ja ortodontidel.

Tervishoiutöötajate palgauuringu andmed ning mõisted ja metoodika on kättesaadavad TAI tervisestatistika ja -uuringute andmebaasis.

Viimaste aastate erinevad kriisid on mõjutanud tugevalt nii laste kui ka lastevanemate vaimset tervist. Kujunenud olukorras on lastevanematel veelgi suurem vastutus toetada iseennast ja oma lapsi vaimse tervise hoidmisel. „Teadlik tegutsemine rahunemise õppimiseks ja rahunemispausi võtmiseks on üks oluline samm vaimse tervise probleemide ennetamisel,“ põhjendab fookuse valikut TAI perede ja vanemahariduse valdkonna juht Ly Kasvandik. „Meie eesmärk on juhtida vanemate tähelepanu, miks on kasulik võtta aega rahunemiseks ja anda soovitusi, kuidas seda lapsega teha. Täiskasvanu on lapsele eeskujuks. Vanema roll on näidata oma käitumise kaudu abistavaid tunnetega toimetuleku viise ka lapsele,“ lisas Kasvandik.

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõnul mõjutavad lapse heaolu ja arengut oluliselt peresuhete kvaliteet ja vanemlikud oskused. „Enda tunnete teadvustamine ja rahunemispausi võtmine on tähtis oskus nii täiskasvanule kui ka lapsele kogu eluks. Täiskasvanuna tuleb lisaks enda tunnetele tajuda ka lapse ärevust ning aidata tal sellega toime tulla. Nii olen ka ise leidnud end koos lapsega voodi all vaikimas – pakkudes talle lähedust ja kindlustunnet, kuid jättes kõrvale enda targutavad õpetussõnad, mille mõju lapsele on vaid ärevuse ja ebamugavuse kasv,“ ütles minister Riisalo.

Rahunemispaus – see on teadlik aja mahavõtmine oma keha ja meele rahustamiseks. Rutiinsed rahumeelsed harjumused iseenda rahustamiseks on need, mille toel saab laps edaspidigi elus paremini toime tulla. Nii teab ta, kuidas toimida, kui mingis olukorras tekib näiteks viha väikevenna ootamatu käitumise peale või kurbus, kui lasteaiasõber ei taha temaga koos mängida.

Lühike paus, et maha rahuneda või enesevalitsus tagasi saada, on tänapäeva ärevas maailmas oma tugevate tunnetega toimetuleku viis, mida lapsed saavad kogu elu vältel kasutada, kui see neile väikesest peast selgeks õpetada.

Võtteid ja tehnikaid, mida rahunemispausi ajal kasutada, on mitmeid. Ühte kindlat nippi, mis sobiks igale vanemale ja lapsele, ei ole olemas. Sobivad näiteks erinevad hingamistehnikad, füüsiliste liigutustega harjutused, visualiseerimis- ja meelerahuharjutused jm. Vanemana saab ise katsetada ja proovida, mis kellegi jaoks ühes või teises olukorras toimib ning harjutada erinevaid võtteid ka lapsega.

Rahunemisvõtteid tuleks õppida ja ka lapsega harjutada n-ö rahuajal ehk stressivabas olekus, kus ta aju on suuteline õppima. See arendab lapse suutlikkust olukorras, kui tunded keevad üle, meelde tuletada ja kasutada neid rahunemisvõtteid, mida ta varem on harjutanud.

Tarkvanem.ee veebilehele on loodud alamleht „Rahunemispaus“, kust leiab täiendavat infot ning näiteid erinevatest rahunemisvõtetest ja meelerahuharjutustest.

Tark Vanem on lastevanematele suunatud teavitusprogramm, mille keskmes on veebileht tarkvanem.ee, mida haldab Tervise Arengu Instituut.

Rohkem infot: www.tarkvanem.ee

2021. aastal opereeriti haiglaravis ligikaudu 68 600 ja päevaravis 55 000 patsienti. See tähendab, et haiglaravi (v.a õendusabi) patsientidest opereeriti 39% ja päevaravi patsientidest 65%.

Päevakirurgia kasv tulenes 15-aastaste ja vanemate patsientide arvelt. Päevakirurgias opereeritud alla 15-aastaste laste arv vähenes aastaga 17,2%, haiglaravis opereeritute arv kasvas 3,4%. Lastest moodustasid statsionaaris kolmandiku ja päevaravis poole neelu ehk adeno/tonsillektoomiate operatsioonid, mis olid samuti langustrendis.

Opereeritud 15-aastastest ja vanematest moodustasid sarnaselt varasemale statsionaaris enim (18%) luu- ja lihaskonna patsiendid ning päevaravis 41% silma ehk peamiselt katarakti patsiendid.

Vältimatut kõhuõõne kirurgiat tehti 2021. aastal kõigi maakondade haiglates peale Jõgeva- ja Raplamaa. Eestis opereeriti kokku vältimatut kirurgiat vajavate kõhuõõne haiguste tõttu 3468 patsienti, mis on samas suurusjärgus eelneva aastaga. Opereeritute osatähtsus on suurim ägeda pimesoolepõletiku (opereeriti 96% haigetest) ja pitsunud songa (84%) haigetest.

Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis on avaldatud 2021. aasta haigla-, päeva- ja ambulatoorse kirurgia teostamise andmed.

Sealsamas on ka tabel KP15 tervise infosüsteemi andmete kohta. Haiglavõrgu arengukava haiglate kaupa on valitud kirurgiastatistika avaldatud siin (tabelid HH071–HH074). Operatsioonitubade andmed on kättesaadavad siit.

2021. aastal tehti ligi 587 000-le patsiendile üle 721 000 röntgenuuringu, neist 67% olid haiglate ambulatoorse ravi patsiendid. Röntgenuuringuid oli kümnendiku võrra rohkem kui aasta varem, kuid võrreldes koroonaeelse ajaga oli röntgenuuringuid 13% vähem.

Funktsionaaldiagnostilisi uuringuid, mis hõlmavad südame-, hingamis-, närvisüsteemi ja muid funktsioone (nt kuulmine, nägemine, urodünaamika) tehti 1,3 miljonit, mida on protsendi jagu rohkem kui 2020. aastal. Aastaga suurenes kõige rohkem funktsionaaldiagnostiliste uuringute arv diagnostikaasutustes (29%) ning samal ajal vähenes see enim taastusraviasutustes (-13%). Funktsionaaldiagnostika uuringute arv ei ole veel taastanud oma koroonaeelset taset (-4%).

Laboriuuringute arv suurenes eelmisel aastal 36% võrra ehk kasvas 21 miljonilt 29 miljonini. Geneetiliste ja molekulaar-bioloogiliste uuringute arv, milles sisaldub ka COVID-19 testimine, tõusis aastaga üle kolme korra, jõudes 740 000 juurest 2,3 miljonini. Enamik kõigist laboriuuringutest (63%) tehti haiglates,  perearstiabiasutuses aga ainult 3%. Laboriuuringute kogumaht ületas võrreldes 2019. aastaga pea kolmandiku võrra koroonaeelse mahu.

Erinevate taastusravi protseduuride arvud kasvasid võrreldes eelneva aastaga. Kõige enam kasutatav taastusraviprotseduur oli füsioteraapia – 2021. aastal tehti tervishoiuteenuse osutajate juures Eestis kokku üle 776 000 füsioteraapia protseduuri. Füsioteraapia protseduuride arv kasvas aastaga 9%. Sama palju tõusis ka aparaatravi protseduuride hulk (269 000-lt kuni 292 000-ni). Ent leidus ka taastusravi protseduure, mida tehti vähem kui 2020. aastal, nt liikumisravi (ravivõimlemine) protseduuride arv vähenes 88 000-lt protseduurilt 63 000-ni (-29%). Üldjuhul jäi taastusravi protseduuride arv veel koroonaeelse ajaga ehk 2019. aastaga võrreldes oluliselt madalamaks.

2021. aastal tõusis märgatavalt baroteraapia protseduuride arv, mida oli üle kahe korra rohkem (1246-lt protseduurilt ligi 3000-ni), veidi kasvas ka hemodialüüsi protseduuride arv (53 000-lt 54 000-ni).

Tervisestatistikas kogutakse andmeid järgmiste kõrgtehnoloogiliste seadmete kohta: kompuutertomograaf, magnetresonantstomograaf, gammakaamera, footonemissioontomograaf, angiograaf, litotripsiaseade, positronemissioonitomograaf, kiiritusraviseade, mammograaf, hemodialüüsiaparaat, barokamber, narkoosiaparaat, hingamisaparaat.

Võrreldes 2020. aastaga on tervishoiuteenuse osutajatele lisandunud juurde 1 kompuutertomograaf, 2 magnetresonantstomograafi, 59 hemodialüüsiaparaati, 3 barokambrit, 7 narkoosiaparaati ja 37 hingamisaparaati.

Tervisestatistika ja -uuringute andmebaasis on kättesaadavad 2021. aasta diagnostiliste uuringute ning taastusravi- ja hemodialüüsi protseduuride ning kõrgtehnoloogiliste seadmete andmed ning eraldi on radioloogia kokkuvõte ning seadmed välja toodud haiglavõrgu arengukava haiglate (tabelid HH06 ja HH09) järgi.

Iseloomulik on raske seisundiga patsientide ravivajaduse tõttu II- ja eriti III-astme intensiivravivoodite arvu kasv, nt III astme intensiivravivoodeid oli 2020. a 164 (+15%) ja 2021. a 174 (+6%).

2020. aastal haiglaravi vajanud COVID-19 patsiendid olid tavapärasest raskema seisundiga, pikema ravikestuse ja kõrgema letaalsusega, aga ägeda seisundiga haiglaravi saanute arv ei olnud suur – ligi 2000 (Terviseameti andmetel). Vaatamata tagasihoidlikule koroonapatsientide osatähtsusele haiglaravis vähenes kogu haiglaravi patsientide arv 2020. aastal märgatavalt – 11,7%, kasvas aga letaalsus ja ravikestus.

Teisel COVID-19 epideemia aastal viibis võrreldes 2020. aastaga ägeda COVID-19 tõttu haiglaravil üle viie korra enam inimesi (Terviseameti andmetel). Samas ei suurenenud kokku haiglaravi juhtude arv, vaid oli samas suurusjärgus (-0,8%) 2020. aastaga ehk plaanilise ravi arvelt raviti ägedaid koroonapatsiente.

Päevaravi osutamine vähenes 2020. aastal võrreldes 2019. aastaga 12,2%. Kuid 2021. aastal päevaravis ravitute arv kasvas 4,9%, kuigi jäi veel 2019. aastast madalamaks. Langustrendis oli lastele päevaravi osutamine, vähesel määral COVID-19 mõjuna.

Haiglaravi ja haiglaravivoodid 2021

2021. aastal oli Eestis 50 haiglat, neist 30 olid aktiivravi- ja 20 õendushaiglad. 2020. a oli haiglaid kokku 52.

Eelmisel aastal oli avatud kokku 6725 ravivoodit, neist 263 laste erialade voodit ja 1710 õendusabi voodit. Voodite arvud muutusid võrreldes 2020. aastaga vastavalt 0%, -0,8% ja -2,3%. 2020. aastal olid muutused võrreldes 2019. aastaga suuremad – vastavalt -1%, -9,9% ja -4,6%.

Haiglaravi sai kokku 191 912 patsienti, neist 15 278 olid 0–14-aastased lapsed ja 15 960 õendusabi patsiendid. Teisel koroona-aastal haiglaravi saanute arv enam nii palju ei vähenenud, 0–14-aastaseid lapsi raviti isegi rohkem kui 2020. aastal (vastavalt -0,8%, +5,9% ja -4,0%).

Kui 2020 vs. 2019 pikenes keskmine ravikestus nii üle 15-aastaste kui 0–14-aastaste seas 0,4 päeva võrra, õendusabis koguni 3,5 päeva võrra, siis 2021 vs. 2020 lühenesid nimetatud ravikestused, olles vastavalt 8,4, 3,7 ja 28,4 päeva, mis on siiski suuremad kui enne 2019 aastat (v.a lastel).

2021. aastal olid 11% haiglaravi patsientidest alla 15-aastased, 45,4% 15–64-aastased ja 43,6% 65-aastased või vanemad. Sealhulgas õendusabi patsientidest on ainult kümnendik nooremad kui 65. Seega haiglaravi saajate hulgas on vanemaealiste osatähtsus märkimisväärne, mis mõjutab nii ravi kui selle tulemusi. 2019. aastaga võrreldes oli alla 15-aastaste osatähtsus vähenenud, tööealiste ja eakamate osatähtsus ei muutunud.  

2021. aasta sagedasemad haiglaravil viibimise põhjused olid vereringeelundite haigused, kasvajad ja hingamiselundite haigused. Vereringeelundite haiguste ligi 30 000 ravitut moodustasid 16,1% kõigist ravil viibijatest, kasvajad 13,1%. Kõik COVID-19 haiged ei viibinud ravil hingamiselundite haiguste põhidiagnoosiga, aga epideemia otsese mõjuna kasvas hingamiselundite haiguste osatähtsus 11%ni ravipõhjusest. Kopsupõletikud moodustasid omakorda hingamiselundite haigustest poole.

0–14-aastastel lastel on hingamiselundite haigused varem olnud sagedamaks haiglaravi põhjuseks, aga COVID-19 perioodil on nende osatähtsus vähenenud. 2021. aastal moodustasid hingamiselundite haigused laste haiglaravi põhjustest 15,5%. Lapsi on vähem ravitud nii ägedate haigustega kui krooniliste tonsillide/adenoidide probleemidega. Ägedatest hingamiselundite haigustest oli 0–14-aastastel 2021. aastal omakorda suurem bronhiidi ja bronhioliidi osatähtsus.  

Päevaravi ja päevaravivoodid 2021

Päevaravi osutas 63 asutust – 28 haiglat ja 35 ambulatoorse tervishoiuteenuse osutajat.

Päevaravi osutanud asutuste arv on kahel viimasel aastal kasvanud – 2020. a kahe ja 2021. a nelja asutuse võrra.

Päevaravi osutatakse nii statsionaari kui päevaravi vooditel. Päevaravivoodeid oli kokku 616 (võrreldes 2020. aastaga +18%) – 423 voodit haiglates ja 193 ambulatoorsetes asutustes.

Päevaravi lõpetas 2921. aastal 84 551 patsienti, neist 5472 olid 0–14-aastased lapsed. Muutused võrreldes 2020. aastaga olid vastavalt +4,9% ja -15,3%. Päevaravi saanud laste arv kahaneb juba viiendat aastat järjest.

Enim päevaravi päevi (28% kõigist ravipäevadest) kulus 2021. aastal kuse-suguelundite haiguste, täpsemalt pidevat hemodialüüsi vajavate patsientide raviks. 15% ravipäevadest (26% kõigist ravijuhtudest) moodustasid silmahaiguste tõttu ravil viibijad. Kasvajate raviks kulus 13,5% ravipäevadest.  

Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis avaldati 2021. aasta statistika haigla- ja päevaravi ravivoodite ja ravitute kohta, sh teenuseosutajate maakondade, patsientide vanus- ja soojaotuse ning ravipõhjuste järgi. Avaldatud on ka haiglavõrgu arengukava haiglate ravivoodite näitajad haiglate järgi ja Tervise infosüsteemi aktiivravihaiglate andmed.

„On muutumas arusaam sellest, mis tagab sotsiaaltöö kvaliteedi: on hakatud märkama sotsiaalvaldkonna töötajat, töö vahetut tegijat," kirjutab eessõnas Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni juhatuse esimees Kairit Lindmäe.

Uurimused ja analüüsid

• Merle Varik annab ülevaate oma doktoritööst, mis käsitles dementsusega inimeste omastehooldajate võimestamist tugigruppide abil. Uurimistöö käigus töötati välja omastehooldajate sobiv tugigrupi formaat, pandi tööle tugigrupid ning koguti nend ekohta andmeid.
• Sotsiaalpoliitika uurija Jüri Kõre võtab vaatluse alla eakate teenusmajade kui eluaseme-, hooldus- ja tervishoiuteenuste integreeritud osutamise mudeli rakendamise võimalused.
• Judit Strömpl Tartu Ülikoolist tutvustab traumateadliku elulootöö metoodika kasutamise võimalusi asendushooldusel kasvavate laste identiteedi toetamiseks ning osalusuuringu kahe esimese etapi tulemusi.
• Mis viis lastekaitsetöötajaid otsuseni ametist lahkuda? Kristiina Meinberg-Kadai uuris seda oma magistritööst, mis toetus kogemuslugudele.

Korraldus

• Keiu Virro tutvustab sotsiaalkindlustusameti kriisireguleerimise osakonna tegevust Ukraina sõjapõgenike abistamisel. 

• Kaie Pukk kirjeldab sotsiaalministeeriumi ja koostööpartnerite tegevusi võlanõustamisteenuse arendamisel.

Hea praktika

• Persooniloos jagab mõtteid aasta hoolekandeasutuse juhi tiitli saanud Siimusti lastekeskuse Metsatareke juht Imbi Ivask.
• Pikalt tegutsenud Käo Tugikeskust kui turvalist ja sõbralikku teenuseosutajat puuetega inimestele ning hinnatud tööandjat tutvustab Jane Langemets.
• Kuidas arendab koduteenuseid ja teisi omastehooldaja tööd hõlbustavaid teenuseid Tartumaal tegutsev eraettevõte Eskeer OÜ, tutvustab Ave Kütt.
• Kohila, Kose ja Tori valla sotsiaaltöötajad ja teenuseosutajad toovad välja, milliseid uusi võimalusi on andnud osalemine isikukeskse erihoolekande teenusmudeli projektis.
• Andrus Kärpuk ja Külliki Kübar Pärnumaa Ühistranspordikeskusest annavad ülevaate sotsiaaltranspordi ühise korraldusmudeli katsetamisest Pärnumaal.
• Kati Madisson ja Karin Kiis Eesti Töötukassast vahendavad kohalike omavalitsuste ja töötukassa maakondlike osakondade koostööprojekti kogemusi.
• Perepesa nime all tegusevatest kogukondlikest ennetus- ja peretöökeskustest, mis toetavad laste ja perede heaolu süsteemse ennetustöö ja varajase märkamisega, kirjutab Kristel Patzig.
• Mis on mobiilne noorsootöö ja milliseid eduelamusi ja vajadusi töös keerulistes oludes noortega toovad välja Pärnu noorsootöötajad, kirjutab Triin Mäger.
• Eve Voogla ja Enelis Linnas võtavad kokku kaks aastat tagasi avatud Hiiumaa sotsiaalkeskuse noortekodu kogemused kinnise lasteasutuse teenuse pakkumisel.
• Superviisor Allan Kaljakin jagab muljeid asenduskodude kasvatajate supervisioonist, kus kasutati psühhodraama meetodit.

Ajakirja värske number

Sotsiaalvaldkonna spetsialistidele ning huvilistele suunatud erialaajakirja Sotsiaaltöö annab välja Tervise Arengu Instituut koostöös sotsiaalministeeriumi ja toimetuse kolleegiumi asjatundjatega.

Lisainfo: tel 659 3931, e-post ajakiri@tai.ee, www.tai.ee/sotsiaaltöö, ajakiri Facebookis.

Tervise Arengu Instituudi personaalmeditsiini värskes uudiskirjas:

• Teadusartikli refereering „Polügeense riskiskoori analüüsimise ja raporteerimise arendamine“ annab ülevaate ulatuslikul uurimistööl põhinevast raamistikust, mille kasutamine saab olla abiks PRS-ide kasutusele võtmisel kliinilises töös. Refereeringu aluseks olevat artiklit kommenteerib uudiskirjas dr Sander Pajusalu, kes selgitab, missugused on olnud meditsiinis PRS-ide kasutusele võtmist takistavad asjaolud ning millele tuleks tulevikus tähelepanu pöörata.
• Teadusartikli refereering „Polügeensete riskiskooride kasud, ohud ja puudujäägid“ käsitleb laiemalt PRS-ide kasutegureid, aga ka ohukohti ning teisi praktilisi aspekte, mida PRS-ide arendamisel ja kasutamisel silmas peab pidama – seda ka tulemuste tõlgendamisel ning patsiendile edastamisel.

Loe uudiskirja artikleid ja liitu ka uudiskirja tellijatega.

Head lugemist!

Arsti kontaktvastuvõtte registreeriti sama palju, kui aasta varem - veidi üle 5,4 miljoni. Nendest 40 protsenti ehk ligi 2,25 miljonit tegid perearstid. Kuigi perearsti kontaktvastuvõttude arv vähenes 3,6 protsenti (-83 978), suurenes omakorda see eriarstidel (v.a perearst) 3 protsenti (+95 404).

Oluliselt vähem registreeriti arsti koduvisiite – 11 813, mida oli 31 protsenti vähem kui 2020. aastal. Arsti koduvisiitidest enamuse tegid perearstid – 11 568, mida aasta varasemaga võrreldes oli 20 protsenti vähem. „COVIDi-eelse 2019. aastaga võrreldes on arsti kontaktvastuvõttude arv kokku vähenenud neljandiku võrra, sealhulgas perearstidel kolmandiku võrra ja koduvisiite tehakse poole vähem,“ kommenteeris TAI tervisestatistika osakonna analüütik Eva Anderson.

Õe ja ämmaemanda kontaktvastuvõtte registreeriti ligi 1,8 miljonit ja koduvisiite 340 786, mida oli vastavalt 10 protsenti rohkem ja koduvisiite 12 protsenti vähem kui 2020. aastal. Kontaktvastuvõttudest 66 protsenti tegid perearstiabi-, 18 protsenti haiglate ja 12 protsenti eriarstiabiasutustes töötavad õed. Kontaktvastuvõtte tehti varasemast rohkem pea kõikides tervishoiuteenust osutavates asutustes, v.a õendusabiasutustes.

Pereõe kontaktvastuvõtte registreeriti ligi 1,1 miljonit, mida oli 6 protsenti enam ja ämmaemandate kontaktvastuvõttude 166 859, mida oli 12 protsenti rohkem kui aasta varem. Õe ja ämmaemanda koduvisiitidest kokku üle poole registreeriti õendusabiasutustes töötavate (kodu)õdede poolt - 197 696, mida oli aga 17 protsenti vähem kui 2020. aastal. Samas on aasta-aastalt suurenenud õe ja ämmaemanda koduvisiitide registreerimine haiglates ja perearstiabiasutustes, vastavalt 4 ja 8 protsenti võrreldes aasta varasemaga. Olgugi, et ämmaemandate koduvisiitide arv võrreldes õdedega on väike, registreeritakse üha enam koduvisiite ka nende poolt – 2021. aastal 2594, suurenedes 2020. aastaga võrreldes 2,4 korda.

Alates 2021. aastast kogutakse TAI tervisestatistikas arsti, õe ja ämmaemanda kaugvastuvõttude andmeid. Kaugvastuvõtt on tervishoiutöötaja ja patsiendi suhtlus distantsilt, kasutades selleks turvalist suhtlust telefoni, video või veebivestluse teel. „Kaugvastuvõttude tegemine hoogustus 2020. aastal COVID-19 pandeemia ajal, samas olid need kasutusel ka juba varasemalt, küll mitte nii laiaulatuslikult“, selgitas Anderson.

Möödunud aastal registreeriti 5,5 miljonit kaugvastuvõttu, millest 3,1 miljonit tegid arstid ja 2,4 miljonit õendustöötajad. Enamus arsti kaugvastuvõttudest registreeriti perearstide poolt – 2,8 miljonit ning eriarsti kaugvastuvõtud moodustasid 9 protsenti (279 445). Õdede ja ämmaemandate kaugvastuvõttudest kokku registreeriti 76 protsenti (1,8 miljonit) pereõdede, 23 protsenti (563 234) muude õdede ja 0,9 protsenti (21 868) ämmaemandate poolt. Kuna kaugvastuvõttude andmeid koguti eelmisel aastal esmakordselt, siis andmete esitamisel esines mõningast ebaselgust kaugvastuvõtu määratlemisel. Tervisestatistika andmete põhjal registreeriti perearstiabiasutustes kaugvastuvõtte 4,7 miljonit, mis jagunesid suhtes 60:40 perearsti ja pereõe vahel.

Andmed on kättesaadavad tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis. Interaktiivsed graafikud on kättesaadavad arstide, õdede ja ämmaemandate kontakt-, kaugvastuvõttude ja koduvisiitide kohta.