Terviseuudised

Ravimiameti andmetel teostati 2023. aastal Eestis 3422 viljatusravi tsüklit, mida on ligi neli protsenti enam kui aasta varem. Ligi 40 protsenti viljatusravi tsüklitest teostati 34-aastastele ja noorematele. Enamkasutatavad viljatusravi meetodid on külmutatud embrüo siirdamine (FET) ja seemneraku süstimine munarakku (ICSI) – moodustades vastavalt 53 ja 30 protsenti kõigist viljatusravi tsüklitest.

Korraga võib kunstliku viljastamise käigus siirata 1-3 embrüot. 2023. aastal teostati 2626 ühe, 433 kahe ja 6 kolme embrüo või sügoodi siirdamisprotseduuri. Ühe embrüo või sügoodi siirdamisprotseduuride arv kasvas aastaga 13 protsenti, samas, kui kahe ja kolme embrüo või sügoodi siirdamisprotseduuride arv langes - vastavalt 26 ja 71 protsenti.

Kuni 40-aastaste (k.a) kindlustatud isikute kunstliku viljastamise protseduuride ja ravimite põhiosa eest tasub Tervisekassa. Tervisekassa andmetel oli 2023. aastal viljatusravi teenuste raviarvete summa ligi 3,6 miljonit eurot.

Kunstliku viljastamise tulemusena tuvastati 2022. aastal kokku 1052 kliinilist rasedust – neist 21 protsendil toimus kunstlik viljastamine doonorite sugurakkude abil ning 79 protsendil partnerannetuse toel ehk kunstlikuks viljastamiseks kasutati abikaasade või partnerite sugurakke. 2023. aasta kunstliku viljastamise tulemus selgub aasta pärast.

Andmed kunstliku viljastamise kohta on kättesaadavad Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasist (tabelid KV10–KV14) ning interaktiivset graafikut näeb siit.

Eestis on ennetatavate surmade arv EL-i keskmisest kõrgemal tasemel. Kuigi ennetatavate surmade hulk on viimase kümnendi jooksul langenud 12% võrra, on see arv Eestis EL-i keskmisega võrreldes 1,5 korda suurem. Südame- ja veresoonkonna haigused ning vähk on Eestis peamised surmapõhjused ja tingivad ka suure haiguskoormuse. Sealjuures on ülekaalu ja rasvumisega seotud tervisekaotus, samuti sellega kaasnev majanduslik mõju, muutumas üha teravamaks probleemiks.

„Ülekaal ja eriti rasvumine suurendab märkimisväärselt südame- ja veresoonkonnahaigustesse ja diabeeti, aga ka vähki haigestumise riski. Liigne kehakaal lapseeas jääb aga sageli püsima ka täiskasvanuna. Seetõttu on eriti oluline pöörata normaalkaalus püsimisele ja tasakaalustatud toitumisele tähelepanu juba varases eas,“ sõnas TAI direktor Annika Veimer. „Vaadates otsa kõige värskematele rahvastiku tervisekäitumise andmetele näeme, et ennetusega tuleb tegeleda kohe, et mitte lõivu maksta hiljem,“ lisas Veimer.

Mitmekesine, regulaarne ja tasakaalustatud toitumine on tervisliku kehakaalu säilitamisel või saavutamisel võtmetähtsusega tegur. Suur osa Eesti elanikest aga ei toitu soovitustele vastavalt, eriti majanduslikult kehvemini toimetulevad tööealised inimesed. Samuti söövad mehed, nooremad ja toimetulekuraskustes inimesed ebaregulaarsemalt.

Lihtsustatult saab öelda, et poolte Eesti 16–64-aastaste elanike toitumine vastab vaid vähesel määral toitumissoovitustele (58% meestest ja 47% naistest). Sealjuures on soovitustele mittevastav toitumine rohkem levinud lastega kui lasteta leibkondades (55% vs. 49%) ja toimetulekuraskustega leibkondades (55%). Vähem mitmekesiselt toituvad sagedamini mehed (46% mehed vs. 42% naised) ning noored 16–24-aastaste vanuserühmas (51,5%).  

Esimese kuni seitsmenda klassi õpilastest sööb iga päev midagi igast põhitoidurühmast vähem kui viiendik õpilastest. Tasakaalustatud toitumiseks võib pidada ka selliseid harjumusi, kui paaril päeval nädalas piirdutakse vaid taimse toiduga või jääb päeval-paaril nädalas mõnest muust toidurühmast toit söömata – selliselt toituvad umbes pooled õpilased. Ka laste puhul mängivad toitumisharjumuste puhul rolli sotsiaaldemograafilised tegurid nagu elukoht, vanemate haridustase, aga ka perestruktuur ja kodune keel.

Tervist toetavate toiduvalikute tegemisel mängib lisaks sotsiaalmajanduslikele teguritele suurt rolli toidukeskkond, inimeste üldine tervisealane kirjaoskus ning toidukaupade reklaam ja turundus, millest viimane mõjutab eriti lapsi. Tasakaalustatud toitumist toetavatest poliitikameetmetest on Eestis heal tasemel vaid avalikkuse teadlikkuse tõstmisele suunatud tegevused. See tähendab, et enamik Eestis kehtivatest poliitikatest on suunatud üksikisikute käitumise mõjutamisele, mitte keskkonna muutmisele ning omavad kogu rahvastiku vaates väiksemat mõju.

„Ennetuses ei piisa vaid inimeste teadlikkuse tõstmisest – selleks, et päriselt muutust luua, on vaja kasutada maksupoliitika hoobasid, reguleerida toodete turundamist, muuta toitude koostist ning teha lasteaedades ja koolides kättesaadavaks tõendatud tulemuslikkusega ennetustegevused,“ sõnas Veimer. „Erinevalt teadlikkust suurendavatest tegevustest võib keskkonna muutmine mõjutada rohkem just majanduslikult keerulisemas olukorras inimeste valikuid. See kehtib nii toitumise ja kehalise aktiivsuse puhul, aga keskkond mõjutab ka näiteks alkoholi ning tubaka- ja nikotiinitoodete tarvitamist,” lisas Veimer.

Rahvastiku tervise aastaraamatuga saab täismahus tutvuda TAI kodulehel.

Värskes uudiskirjas võtame kokku viimasel ajal palju tähelepanu saanud uimastite tarvitamisega seotud teemad:

• avaldasime täiskasvanud elanike uimastite tarvitamise uuringu tulemused;
• kirjutasime ja rääkisime alkoholi ja vähiriski seostest, samuti avaldati alkoholi kogutarbimise värske statistika;
• Eesti tegi ettepaneku uuendada nikotiinitoodete regulatsioone kogu ELis – kirjutasime ja rääkisime, miks on see vajalik.

Huvitavat lugemist leiab aga teistelgi terviseteemadel:

• kirjutasime ja rääkisime, kuidas läheb Eestil tervisedendusega paikkonna tasandil;
• avaldasime tervisekaotuse, vigastuste, psühhiaatrilise ravi statistika;
• murrame seekord lausa kaks toitumisega seotud müüti!

Loe uudiskirja

Subfertiilsuseks ehk viljakuse languseks nimetatakse paari võimetust rasestuda 12 kuu jooksul. Selle probleemiga puutub hinnanguliselt kokku üks paar seitsmest.

„Ema menüü ja kehakoostis mõjutavad viljastumisvõimet ja raseduse kulgu ning seeläbi ka sündiva lapse tervist kogu elukaare jooksul. Lisaks suureneb ülekaalulistel insuldi, infarkti, depressiooni, 2. tüüpi diabeedi, maksahaiguste ja neerukahjustuse, pahaloomuliste kasvajate, uneapnoe, luu- ja lihaskonna haiguste risk. Ülekaalulisus suurendab näiteks rinnavähi, emakakehavähi ja munasarjavähi riski,“ selgitas Tervise Arengu Instituudi (TAI) epidemioloogia ja biostatistika osakonna vanemteadur, Piret Veerus.

Liigne kehakaal vähendab rasestumise võimalikkust, suurendab raseduse katkemise, lapse surnultsünni  ja rasedusdiabeedi ning rasedustüsistuste riski. Ema ülekaal suurendab lapse metaboolsete haiguste, ülekaalu ja diabeedi riski. Kõrge kehamassi indeksiga sünnitajatel võib olla komplitseeritud ka sünnituse kulg.

TAI 2022. aasta Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu andmetel oli 52,8% 16–64-aastasest rahvastikust ülekaalus või rasvunud. Meestel esineb liigset kehakaalu oluliselt enam kui naistel – 2022. aastal oli meestest 38,7% ülekaalus ja 20,1% rasvunud, naistest aga vastavalt 26,7% ja 20,1%.

„Paare, kellel ei õnnestu rasestuda, on tänapäeval õnneks võimalik aidata viljatusravikeskustes. Ülemaailmne naistearstide ühendus FIGO andis välja juhendi naiste abistamiseks ja nõustamiseks raseduseelse, rasedusaegse ja sünnitusjärgse ülekaalu korral,“ sõnas Veerus.

Kõigile naistele, kelle kehamassiindeks on üle 30, soovitatakse pakkuda toitumisnõustamist, nõustada neid rasedusriskide osas ja soovitada neile viljastumise eel kasutada toidulisandinda foolhapet vähemalt 400 mikrogrammi päevas. Ülekaalulisi rasedaid skriinitakse rasedusdiabeedi ja depressiooni suhtes, vajaduse korral soovitatakse madaladoosilist aspiriini või tromboosi ennetamiseks süsteid ning nad vajavad sagedasemat rasedusaegset jälgimist.

Viimasel aastakümnel on sündimus Eestis vähenenud märgatavalt. 2023. aastal oli sündide arv 1000 elaniku kohta kõigi aegade väikseim. Osaliselt on nende muutuste taga sünnitusealise põlvkonna kahanemine, teisalt mõjutab sündimuse vähenemist ka esimese lapse sünni edasilükkamine aega, kui pere on jõudnud end majanduslikult kindlustada. Kui surmade arvu märkimisväärne suurenemine pandeemia ajal välja arvata, on suremuse üldkordaja 1000 elaniku kohta viimasel aastakümnel olnud küllaltki stabiilne. Kuna sündide arv jääb alla surmade arvule, on rahvastiku loomulik iive endiselt negatiivne.

Juulikuu Sotsiaaltöö uudiskirjast saab lugeda Sotsiaaltöö veebis avaldatud värskeid artikleid. Mitu uut lugu pakub huvi dementsusega inimesi ja nende peresid abistavatele spetsialistidele. Kajastatakse ka hooldereformiga seotud riigikohtu lahendit, värskeid uuringuid, õppevõimalusi ja teisi sotsiaalvaldkonna uudiseid.

Valik uudiseid

• Valminud on vanemluse toetamise valdkonnaülene tegevuskava 2024–2030.
• Riigikohus otsustas, et üldhooldusteenuse korraldamine on kohaliku omavalitsuse ülesanne, kes peab seda ka kaasrahastama.
• Valminud on infokeskkond omastehooldajatele, hooldusvajadusega inimestele, valdkonna spetsialistidele ja teistele toetajatele.
• Kooskõlastusringile saadeti seaduseelnõu, mille järgi tõstetakse puudetoetusi ja parandatakse abivahendite kättesaadavust, et leevendada mootorsõidukimaksu mõju haavatavatele sihtrühmadele.
• Lastekaitse juhtumikorralduse mudelite võrdlevas analüüsis võrreldi meil ja teistes riikides kasutatavaid mudeleid ning tehti soovitused mudeli „Turvalisuse märgid“ kasutamiseks Eestis.
• Paides Arvamusfestivalil 9.–10. augustil on kavas arutelud vaimse tervise, tuleviku põlvkonna, tööelu, tervise jt teemadel.
• Sotsiaalministeerium saatis partneritele tagasiside saamiseks patsiendi elulõpu tahteavalduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse.
• Värske rahvastikuprognoos näitab Eesti elanikkonna vähenemist.
• MTÜ-l Igale Lapsele Pere ilmus raamat Kontakt. Terapeudi parim töövahend.

Kutsume sotsiaalvaldkonna asutusi ja kohalike omavalitsusi jagama oma häid kogemusi töötajate tervise ja heaolu edendamisel! Artikliettepanekuid ootame meiliaadressil ajakiri@tai.ee.

Telli uudiskiri

“Regulaarne sportimine ja kehaline aktiivsus on üks olulisemaid tervist mõjutavaid tegureid. Sportlik ja aktiivne eluviis annab hea enesetunde, suurendab töövõimet, vähendab haiguste riski ning hoiab vaimset tervist. Eestimaalaste liikumise edendamisel ühekordsete ja -külgsete tegevustega suurt positiivset muutust ei saavuta. Oluline on just valdkondade ülene järjepidev tegutsemine – regulaarne liikumise olulisuse teadvustamine ja arvestamine eri poliitikate kujundamisel. See oli eesmärgiks ka tegevuskava koostamisel,” ütles Kultuuriministeeriumi spordi asekantsler Tarvi Pürn.

Eesti spordipoliitika alusdokumendi Sport 2030 põhialuste järgi liigub ja spordib aastaks 2030 valdav osa ehk vähemalt kaks kolmandikku elanikest. Selleks, et kiiremini eesmärgini jõuda, pandi 2022. aasta sügisel alus valdkondade ülesele koostööle liikumisaktiivsuse edendamisel. Vastavalt kultuuri-, sotsiaal- ning haridus- ja teadusministri kokkuleppele asus liikumisaktiivsuse edendamise tegevuskava koostamist eest vedama Kultuuriministeerium.

Liikumisaktiivsuse edendamise tegevuskavva koondati erinevaid valdkondi puudutavad pilootprojektid, kampaaniad, uuringud ning ka näiteks potentsiaalsed õigusruumiga seotud muudatused. Tegevuskava on rulluv, mis tähendab, et seda vaadatakse üle ja täiendatakse igal aastal. Hetkel on kavas plaanitud tegevused aastateks 2024–2027, nende seas on nii kindla ajaraamiga piiritletud algatusi kui ka pidevaid tegevusi.

Tegevuskava veebiversiooniga saab tutvuda Liikumisharrastuse kompetentsikeskuse kodulehel.

Lisaks Kultuuriministeeriumile, Sotsialaministeeriumile ning Haridus- ja Teadusministeeriumile on andnud kavasse olulist sisendit esindajad Liikumisharrastuse kompetentsikeskusest, Tervise Arengu Instituudist, Tervisekassast, ülikoolidest ja teistest õppeasutustest, kohalikest omavalitsustest ning mujalt.

Juulikuu Sotsiaaltöö uudiskirjast saab lugeda Sotsiaaltöö veebis avaldatud värskeid artikleid. Mitu uut lugu pakub huvi dementsusega inimesi ja nende peresid abistavatele spetsialistidele. Kajastatakse ka hooldereformiga seotud riigikohtu lahendit, värskeid uuringuid, õppevõimalusi ja teisi sotsiaalvaldkonna uudiseid.

Loe edasi...

2021. aastal registreeriti Eestis kokku 8224 vähi esmasjuhtu, millest 4084 diagnoositi meestel ja 4140 naistel. Kõige sagedamad pahaloomulised kasvajad meeste seas olid sarnaselt varasematele aastatele eesnäärme- ja kopsuvähk, mis moodustasid vastavalt 26% ning 13% kõigist vähi esmas­juhtudest. Naistel diagnoositi kõige sagedamini rinnavähki ja naha mittemelanoomi, mis mõlemad moodustasid 19% esmasjuhtudest.

Võrreldes COVID-19 pandeemiale eelnenud viie aasta (2015–2019) keskmisega, oli 2021. aastal diagnoositud vähijuhtude arv 8% väiksem, seega jätkus 2020. aastal alanud juhtude arvu vähenemine, mida võib tõenäoliselt seostada pandeemiaaegse ja -järgse tervishoiuteenuste kättesaadavuse vähenemisega. Nii oli hematoloogiliste kasvajate juhtude arv 2021. aastal 16% väiksem kui pandeemiaeelse perioodi keskmine, neeruvähi puhul oli langus 15%, nahamelanoomi puhul 11% ja eesnäärmevähi puhul 8%. Teisalt võib mõnede vähipaikmete juhtude arvu langust seostada pikaajalise riskitegurite vähenemisest tingitud trendiga (kopsu- ja maovähk) või sõeluuringu mõjuga (emakakaelavähk).

Haigestumine pahaloomulistesse kasvajatesse suureneb vanusega – rohkem kui kolmandik kõigist vähi esmasjuhtudest diagnoositi üle 75-aastastel inimestel. Nooremates vanuserühmades esineb naistel vähki sagedamini kui meestel, ent alates 55. elu­aastast on meeste haigestumine naistest märgatavalt sagedasem. Lastel ja noortel esineb kasvajaid harva – 2021. aastal diagnoositi 0–14-aastastel lastel 20 ning 15–34-aastastel noortel 120 pahaloomulise kasvaja esmasjuhtu. Hinnanguliselt 40% kõigist kasvajatest on ennetatavad, mistõttu ei saa alahinnata eluviisivalikute olulisust vähiennetuses – alkoholi ning tubaka- ja nikotiinitoodete tarvitamine, ebapiisav kehaline aktiivsus ja ülemäärane kehakaal suurendavad vähki haigestumise tõenäosust.

„Meie analüüsi tulemused ilmestavad, et sõeluuringutel osalemine on väga oluline, kuna need aitavad leida vähieelseid muutusi, mille varajane avastamine ja ravi võimaldavad ära hoida vähi tekke või diagnoosida juba tekkinud pahaloomuline kasvaja võimalikult varases staadiumis, et tõhusa ja vähem kõrvaltoimeid põhjustava raviga saavutada paremad ravitulemused,“ tõdes vähiregistri analüütik Mari-Liis Zimmermann.

2021. aastal olid 20% meestest ja 15% naistest vähi diagnoosimise hetkel välja kujunenud kaugmetastaasid ehk siirded teistesse elunditesse, mistõttu on ravi oluliselt keerukam ja kallim ning mõnikord ka ebatõhus. Kõhunäärmevähi korral esinesid kaugmetastaasid ligi 60% meestest ja 50% naistest ning kopsuvähi korral mõlema soo puhul umbes 40% patsientidest. Kui meestel oli kopsuvähi staadiumijaotus diagnoosimise hetkel sarnane 2020. aasta omale, siis naiste puhul vähenes märgatavalt esimese staadiumi juhtude osakaal ning suurenes neljandas staadiumis diagnoositud juhtude osakaal. Positiivne on, et esimeses staadiumis avastatud eesnäärmevähi juhtude arv on kasvanud ning mõnevõrra on vähenenud neljandas staadiumis diagnoositud emakakaela- ja eesnäärmevähi juhtude arv.

Eesti vähitõrje tegevuskava 2021–2030 üks eesmärk on viia vähipatsientide elulemusnäitajad paikmeti Põhjamaadega samale tasemele. Elulemus sõltub ravi tõhususest, aga ka varasest avastamisest. Paljude vähkide viie aasta suhteline elulemus oli Eestis Soome ja Taaniga samal tasemel, ent suurim mahajäämus esines mitte-Hodgkini lümfoomi ning pea- ja kaelapiirkonna vähi korral (huul, suuõõs, neel).

„Kasvaja võimalikult varane diagnoosimine on ravi tõhususe seisukohalt väga oluline, kuid paraku jõutakse Eestis diagnoosimiseni sageli alles siis, kui vähk on juba levinud algkoldest kaugemale,“ tõdes vähiregistri analüütik Mari-Liis Zimmermann. „Just sel põhjusel võtsime vähiregistri andmete analüüsimisel esimest korda fookusesse sõeluuringul avastatud vähijuhtude staadiumid,“ lisas ta.

Võrreldes sõeluuringul ja samas vanuserühmas sõeluuringu väliselt diagnoositud rinnavähi juhtude staadiume ilmnes, et sõeluuringul leitud juhtudest oli märkimisväärselt suurem osa esimeses staadiumis. Sõeluuringul leitud emakakaelavähi juhtudest diagnoositi enamus in situ ehk mitteinvasiivse kasvajana ja esimeses või teises staadiumis, ent sõeluuringu väliselt diagnoositi samas vanuserühmas enam kui pooled juhud kolmandas või neljandas staadiumis. Emakakaelavähi haigestumuse langust, mis sai alguse 2014. aastal, saab nüüdseks seostada sõeluuringu positiivse mõjuga. Emakakaelavähi ennetusele on kaasa aidanud ka uudse HPV kodutesti pakkumine, tänu millele on sõeluuringus osalevate naiste osakaal suurem kui kunagi varem.

Sõeluuringul avastatud jämesoolevähi juhtude puhul oli esimeses staadiumis kasvajate osakaal samuti suurem ning neljanda staadiumi osakaal märkimisväärselt madalam kui sõeluuringu väliselt diagnoositud juhtudel. Jämesoolevähi sõeluuringu ennetavat mõju ei ole veel märgata, samas on uuringuga hõlmatus praegu soovituslikust tasemest madalam. WHO hinnangul peaks sõeluuringule kutsutud inimestest uuringul osalema vähemalt 70%, et need oleksid kulutõhusad ja täidaksid oma eesmärki vähendada vähihaigestumust ja suremust. Eestis on kõigi sõeluuringute osalusmäär endiselt alla soovitusliku taseme, kuigi peale COVID-19 pandeemiat on see hakanud taas kasvama.

TAI äsja avaldatud Eesti vähiregistri andmetele tugineva raportiga „Vähk Eestis: haigestumus 2021, elulemus 2017–2021 ja sõeluuringul avastatud vähijuhud“ on võimalik täismahus tutvuda TAI kodulehel.

TAI 2023. aastal elluviidud ja täna avaldatud täiskasvanud rahvastiku uimastite tarvitamise uuringust (TUKU) selgus, et vähemalt korra elus on mõnda narkootilist ainet tarvitanud 31% Eesti 16–64-aastastest elanikest (vs. 25% 2018. aastal), 7% vastajatest olid seda teinud viimasel aastal ja 3% viimasel kuul.

Narkootiliste ainete tarvitamine on enam levinud nooremate hulgas – 16–34-aastaste meeste ja 16−24-aastaste naiste hulgas. Kõige enam tarvitatavaks aineks on kanep, mille elu jooksul tarvitamine suurenes võrreldes 2018. aasta uuringuga 24%-lt 29%-le. Lisaks kanepile on elu jooksul sagedamini tarvitatud amfetamiini, ecstasyt ja kokaiini. Kanepi ja kokaiini laia levikut kinnitavad ka viimastel aastatel TAI ja Justiitsministeeriumi tehtud reoveeuuringud. 2023. aasta Tallinnas ja Tartus ellu viidud uuringu peamine murettekitav leid ongi kanepitoodete ja kokaiini üha suurenev tarvitamine.

„Järjest kasvavat huvi kanepi vastu võivad põhjustada Euroopas toimuvad debatid kanepi legaliseerimise üle ja mõnes riigis ka kanepi seadusliku kättesaadavuse reguleerimine. Legaliseerimisarutelude kõrval ei tohi unustada, et kanepi puhul on siiski tegu psühhoaktiivse ainega, mis mõjub igaühele erinevalt ja mille tarvitamine võib põhjustada või süvendada mitmeid füüsilise ja vaimse tervise probleeme ning tekitada sõltuvust,” selgitas TAI tervise ja heaolu keskuse juht Aljona Kurbatova.

Viimastel aastatel on Euroopa riikides, sh Eestis, probleeme valmistanud laialdaselt kättesaadav, väga kõrge kontsentratsiooniga kokaiin. Euroopa Narkomaania ja Narkootikumide Seirekeskuse andmetel konfiskeeriti 2022. aastal Euroopa liikmesriikides 323 tonni kokaiini. Kokaiin on kergesti sõltuvust tekitav uimasti, mille tarvitamise tagajärjel suureneb nii psühholoogiliste kui füsioloogiliste terviseprobleemide oht. Kokaiinisõltuvus seab juba praegu ja ka lähitulevikus Euroopa tervishoiusüsteemi aina tugevama surve alla. 2022. aastal narkomaaniaravile esmakordselt pöördujatest oli Euroopas 21% seotud kokaiini tarvitamisega.

„Olukord on tõsine ja narkootikumide tarvitamine, ennekõike noorte seas, nõuab tähelepanu ja sekkumist. Siiski tuleb välja tuua, et paljude jaoks piirdubki tarvitamise kogemus ühe- või mõnekordse juhusliku tarvitamisega. Olukorras, kus näeme elanike üha suuremat kokkupuudet narkootikumidega, on väga tähtis tagada juurdepääs abile ning tugevdada pingutusi ennetuses,“ märkis Kurbatova. 

Täna, 26. juunil, tähistatakse kogu maailmas narkootikumide vastu võitlemise päeva, mille eesmärk on juhtida tähelepanu narkootikumide tarvitamisele ja sellega seotud probleemidele ning mille teema ongi tänavu „Tõendid on selged – investeeri ennetusse“. Uimastiennetuse vajalikkus on aktuaalne ka Eestis, sest narkootikumidest tingitud suremus on viimastel aastatel teinud märgatava hüppe ning üha enam inimesi omavad kokkupuudet erinevate uimastitega. Mida sagedasem on narkootiliste ainete tarvitamine, seda tõenäolisemalt kogevad inimesed erisuguseid probleeme, nagu näiteks vaimse tervise mured ja majanduslikud probleemid, probleemid suhetes lähedastega, aga ka tööl ja koolis. Halvimal juhul võib narkootikumide tarvitamine tuua kaasa üledoosi või üledoosist põhjustatud surma. TAI surma põhjuste registri andmetel suri 2023. aastal narkootikumide üledoosi tõttu 113 Eesti elanikku, sh 86 meest ja 27 naist.

Ühiskondlikud kriisid ja pingeline majanduslik olukord võivad tuua kaasa tõusu narkootikumide tarvitamises. Vajadus nõustamis- ja raviteenuste järele on Eestis alates 2022. aastast kasvanud. Keeruline majanduslik olukord ei tohiks aga ohtu seada nõustamis- ja raviteenuste kättesaadavust, sest see suurendab pikas perspektiivis kulusid nii tervishoiu-, õigus-, korrakaitse- kui ka sotsiaalsüsteemis ning ohustab riigi siseturvalisust. 

„Peame ühiskonnas rääkima narkootikumidest ja nende tarvitamisega kaasnevast tasakaalukalt ja kõiki osalisi arvestavalt. Tagajärgedega, sealhulgas karistusega hirmutamine, hukkamõistmine ning samas ka riskide pisendamine aitavad probleemil kasvada. Ennetustöös ja ka kahjude vähendamisel tuleb valida kulutõhusad meetmed, mille tulemuslikkus on tõendatud. Värsked uuringutulemused kinnitavad paraku taaskord, et senine karistuspoliitika ei ole olnud tulemuslik ning vajame põhimõttelisi muudatusi, et narkootikumidest tulenevaid kahjusid vähendada,“ kommenteeris Kurbatova.

• Loe Eesti 2023. aasta narkootikumide tarvitamise olukorra ülevaadet värskelt ilmunud kokkuvõttest. 
• Tutvu Eesti täiskasvanud rahvastiku uimastite tarvitamise 2023. aasta uuringu raportiga TAI veebilehel.  
• Rohkem infot rahvusvahelise narkootikumide vastu võitlemise päeva kohta.

Narkootikumide, nendega seotud riskide ning tarvitajatele ning nende lähedastele suunatud abivõimaluste kohta leiab täpsemat infot veebilehelt narko.ee. 

Narkootikumidega seotud küsimuste ja muredega saab pöörduda narko.ee tugiliinile: 

• helistades lühinumbril 1747 või +372 641 4100 
• saates e-posti aadressil 1747@narko.ee 
• kirjutades narko.ee veebilehe vestlusrakenduses 

Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel seostatakse alkoholitarvitamist igal aastal 740 000 uue vähijuhtumiga kogu maailmas. Eestis haigestub nendesse haigustesse aastas keskmiselt 260 inimest ning sureb 162 – need on arvud, mis räägivad nii mõndagi eestlaste teadlikkuse kui ka harjumuste kohta. Tervise Arengu Instituudi epidemioloogia ja biostatistika osakonna teadur Keiu Paapsi ning alkoholi ja tubaka valdkonna juht Anneli Sammel kinnitavad, et väga suureks murekohaks on just eestlaste vähene teadlikkus alkoholi tarvitamisega seotud vähiriskist.

Suurem teadlikkus aitab teha kaalutletud otsuseid

Kuigi alkoholi tarbimist mõjutavad erinevad tegurid nagu ühiskondlikud normid, tarvitamist soosiv keskkond või vaimse tervisega seotud probleemid, sõltub alkoholi tarvitamine suuremal määral sellest, kuivõrd kättesaadav ja nähtaval alkohol ühiskonnas on. „Palju sõltub ka sellest, milline on ümbritsevate inimeste tarbimiskäitumine. Enamasti tarvitatakse alkoholi meeldiva tunde ja lõõgastuse otsimiseks, vahel ka soovist unustada või masendust leevendada,“ rääkis Anneli Sammel.

Seejuures jääb vajaliku tähelepanuta, et alkohol on seotud vähiriskiga – kuna paljudel alkohoolsetel toodetel vastavat hoiatust ei ole, on väga suureks murekohaks eestlaste vähene teadlikkus alkoholi tarvitamisega seotud vähiriskist. TAI 2022. aastal läbiviidud uuring näitas, et rinnavähi ja alkoholi seost teadvustab vaid 11% Eesti naistest ning suu-, söögitoru- ja soolevähi seosest alkoholiga olid teadlikud 27% elanikest.

„Inimestel on õigus teada, et alkohol on seotud vähiriskiga. Suurem teadlikkus aitab teha kaalutletud otsuseid selle kohta, kui sageli, kui palju või kas üldse alkoholi tarvitada. Alkoholi tarvitamine on üks neist eluviisi valikutest, mille üle inimene ise saab otsustada ja mida on võimalik muuta,“ sõnas Sammel. Seetõttu on oluline teadvustada, et ükskõik millisel määral alkoholi tarvitamise vähendamine aitab haigestumise riski vähendada.

Vähi kõrval on probleemiks ka teised kroonilised haigused

Kui alkoholi liigtarvitamise puhul on kõige nähtavamad terviseriskid tavaliselt purju joomisest tingitud õnnetusjuhtumid, vägivald või kaugele arenenud sõltuvusprobleemid, siis uuringud näitavad, et märkimisväärse kahju ühiskonnale moodustab ka alkoholi tarvitamisega kaasnev krooniliste haiguste suur levimus.

„Levinud arusaam mõõdukast alkoholitarvitamisest kui normaalsest elustiili osast on loonud petliku ettekujutuse riskivabast alkoholitarvitamisest, kuid alkohol kahjustab tervist ka siis kui, inimene seda ise ei tunne. Elu jooksul ära joodud alkoholi kogus on aga otseselt seotud haigestumisega nii südame-veresoonkonna haigustesse kui vähki,“ tõdes Keiu Paapsi.

Teadaolevalt on alkohol seotud vähemalt 7 vähivormiga: nendeks on soole-, rinna-, söögitoru-, maksa-, suuõõne-, neelu- ja kõrivähk. Seejuures võib näha, et naistel on alkoholiga seotud vähkidest esikohal rinnavähk ning meestel soolevähk.

„Kuigi sageli arvatakse, et mõõdukas alkoholi tarvitamine on riskivaba, siis uuringud on näidanud, et vähirisk hakkab suurenema juba esimesest joogist. Teadaolevalt on 40% kõigist vähijuhtudest ennetatavad,“ sõnas spetsialist.

Samas ei ole vähk kaugeltki ainus haigus, mille riski alkohol suurendab – tõsisemate haiguste seast võib leida ka erinevad südame-veresoonkonna haigused (nt kardiomüopaatia), mitmed nakkushaigused (nt tuberkuloos, kopsupõletik), maksahaigused (nt maksatsirroos), neuropsühhiaatrilised seisundid (nt epilepsia), seedetrakti haigused (nt pankreatiit), diabeedi ja peaaju veresoonte haigused (nt insult). „Lisaks on oluliselt suurem erinevate vigastuste oht,“ lisas Paapsi.

Võluvitsa alkoholiga võitluses ei ole

Kuivõrd võitlus alkoholi liigtarvitamisega võib tunduda lõputu, on uuringud näidanud, et üht ja ainukest õiget lahendust tarvitamise vähendamiseks ei olegi – see on komplekt erinevatest lahendustest.

„Uuringud näitavad, et eelkõige on oluline luua keskkond, mis ei soodustaks alkoholi tarvitamist ehk piirama peaks alkoholi füüsilist ja majanduslikku kättesaadavust. Siin on kõige suuremad võimalused riigil, kelle võimuses on reguleerida alkoholi reklaamimist, müümist ja hinda,“ kinnitas Anneli Sammel.

Loomulikult on tähtis roll lapsevanematel ja kodul, kes kujundavad kasvava põlvkonna väärtushinnanguid ja seavad piire alaealiste alkoholi tarvitamisele. „Paljud teadusuuringud näitavad sedagi, et ka kõrge geneetilise riskiga inimeste vähiriski saab vähendada tervislike eluviiside järgimisega. Lisaks tervist toetavale eluviisile on oluline hoida oma tervisel silm peal, osaleda sõeluuringutel ning kahtluse korral pöörduda arsti poole,“ lisas ta.

Kuivõrd täiskasvanud inimese alkoholi tarvitamise üle teeb lõpliku otsuse alati iga inimene ise, on oluline hakata oma tarvitamist mõtestatult jälgima. „Tähtis on aru saada oma tarvitamise mustritest ja ajenditest: tihti on tarvitamine seotud lihtsalt harjumusega, mida on küllaltki lihtne muuta, kui see eesmärgiks võtta. Selleks võib kasutada ka toetavaid äppe või programme – näiteks programm „Selge“ on Eestile kohandatud tõenduspõhine kognitiiv-käitumusliku teraapia põhimõtteid kasutav programm alkoholitarvitamise vähendamiseks,“ tõi spetsialist välja.

Sekku olukordadesse, kus õnnetus hüüab tulles

Suvi on puhkuste ja vabaduse nautimise aeg ja paljude jaoks on ka alkoholi tarvitamine selle osa. Kindlasti tuleks seejuures läbi mõelda, mis aitaks ära hoida õnnetusjuhtumeid. „Alkohol ja veemõnude nautimine ei käi kokku, nagu ka alkohol ja auto või kergliikuri juhtimine. Hoidke oma sõpradel silm peal, tehke kokkuleppeid turvalisuse tagamiseks ning sekkuge olukordadesse, kus õnnetus hüüab tulles!“ sõnas Anneli Sammel lõpetuseks.

Artikkel ilmus geenius.ee veebilehel

Tervisekaotuse peamisteks põhjusteks on juba aastaid olnud vereringeelundite haigused (35%) ja kasvajad (17%), meestel lisaks vigastused ja mürgistused (10%) ning naistel lihasluukonna ja sidekoehaigused (7%).

Viimase nelja aastaga on 34% vähenenud sünniperioodil tekkivate haigusseisundite ja kaasasündinud väärarendite tõttu kaotatud eluaastate arv, suremuskaotus (enneaegse surma tõttu kaotatud eluaastad) on vähenenud lausa 62%. Vigastuste ja mürgistuste tõttu kaotatud eluaastate arv on aga nelja aastaga suurenenud 19%.

Olgugi, et õnnetusjuhtumite tõttu hukkunute arv on võrreldes eelmise aastaga langenud 963 inimeseni (2022. aastal 983 inimest) on sõidukiõnnetuste ja kukkumiste tõttu kasvanud 15% kuni 19-aastaste laste ja noorte hukkunute hulk. Seevastu on õnnetusjuhtumite tõttu hukkunute arv vähenenud aga 85-aastaste vanuserühmas poole võrra.

Tervisekassa raviarvete põhjal vajas 2023. aastal vigastuste tõttu ravi veidi enam kui 151 000 Eesti elanikku ehk iga üheksas inimene. Kõige enam registreeriti vigastusjuhte absoluutarvudes 5–14-aastaste laste (ligi 32 100 juhtu) ja 35–44-aastaste (ligi 23 000 juhtu) vanuserühmas.

Sarnaselt eelmistele aastatele oli 2023. aastal kõige sagedasemaks vigastuse põhjuseks kukkumine (48%), millele järgnesid enese äralöömine (33%) ja inimese või looma tekitatud vigastus (9%).

Kukkumiste osas on jõudsalt hakanud kasvama elektriliste tõukeratastega juhtunud õnnetused, mis on paljudes linnades muutunud tavaliseks liikumisvahendiks. Olgugi, et Transpordiameti andmetel on kergliikuritega juhtunud liiklusõnnetuste arv on vähenenud, siis Tervisekassa raviarvete põhjal tehtud õpilastöö Pärnu maakonna kohta näitab, et vigastuste arv kasvab: kui 2020–2021 oli 22 seesugust juhtu, siis 2022 juba 76.

Elektriliste tõukeratastega juhtunud õnnetustesse satuvad 68% juhtudest mehed. Siin on suur osakaal meestel vanuses 35–44-aastat (26%) ja noortel poistel (5–14-aastased, 23%). Elektriliste tõukeratastega juhtunud õnnetusse sattunud inimesed saavad üldjuhul peavigastusi (32%), põlve- ja säärevigastusi ning õla- ja õlavarrevigastusi (14%), millest peaaegu pooled on kergemad (pindmised) ja pooled rasked (luumurrud, peahaavad). „Elektriliste tõukerataste kasutamine igapäeva liikumiseks on uus normaalsus, mistõttu vajame kogu ühiskonnana aega kohanemiseks. Iga inimese vastutus on sõita elektrilise tõukerattaga lubatud kiirusega, kainena, üksikult ning kasutada kaitsevarustust nii pea kui jäsemete kaitseks,“ kommenteeris elektriliikurite õnnetusi uurinud Tallinna Saksa Gümnaasiumi õpilane Laureen Kalvet.

Kasvav trend on ka psüühika- ja käitumishäirete tõttu kaotatud eluaastates. Tahtlik enesevigastamine moodustab kõikidest vigastusjuhtudest 1,2%, kuid on viimase kaheksa aasta jooksul pidevalt kasvanud (0,9% 2016). „Muret tekitavat trendi on märgata just noorte (15–24-aastaste) hulgas, kus enesevigastamise juhtude arv on selle ajaga kasvanud 400-lt 566-ni. 100 000 elaniku kohta on meil võrreldes 2016. aastaga 100 inimest enam, kes on tahtliku enesekahjustamise tõttu ravi vajanud. Enda tunnete ja emotsioonidega kimpus olevaid noori on kindlasti rohkem kui statistikast nähtub, sest ravile satuvad üldjuhul raskemalt vigastatud. See on noorte appikarje, millega tuleb kiiresti tegeleda,“ kommenteeris TAI tervisestatistika osakonna juhataja Jane Idavain.   

Piirkondlikus vaates on kaotatud eluaastate arv (ehk tervisekaotus) 1000 maakonna elaniku kohta suurim Ida-Viru, Hiiu ja Jõgeva maakonnas. Kõige vähem on surmade, haiguste ja vigastuste tõttu kaotatud eluaastaid Rapla, Tartu ja Harju maakonnas.

Vigastussurmasid on 100 000 elaniku kohta Eesti keskmisest enam Kagu-Eesti maakondades (Põlva, Valga, Võru maakondades), samuti Kesk-Eesti maakondades (Järva, Jõgeva), Läänemaal ja Virumaal. Vigastuste tõttu hukkunute arvud on keskmisest madalamad Lääne-Eesti saartel, Tartu, Rapla ja Harju maakondades.  

Tervisekaotuse ja vigastuste andmed on avaldatud Tervise Arengu Instituudi kodulehel tervisestatistika ja -uuringute andmebaasis teema „Rahvastikunäitajad“ ja „Haigestumus“ all.

Loe edasi...

Loe edasi...

Psühhiaatriateenuse osutajatelt kogutud andmete põhjal käis 2023. aastal psühhiaatri vastuvõtul üle 97 600 psüühika- ja käitumishäire diagnoosiga inimese, kellest kümnendik oli alla 15-aastased. Psühhiaatri patsientidest on läbi aastate enam kui pool olnud naised. Mehi käib psühhiaatri vastuvõtul naistest vähem, kuid alla 15-aastaste hulgas on poisse rohkem kui tüdrukuid.

2022. aastaga võrreldes registreerisid psühhiaatrid 4% ehk üle 3700 juhu rohkem psüühika- ja käitumishäireid. Kiiremini suurenes psüühika- ja käitumishäirega alla 15-aastaste patsientide arv. Neid oli 19% (1363 juhtu) enam kui aasta varem – nende hulgas poisse ligi kaks korda rohkem kui tüdrukuid. Suurem osa (90%) psühhiaatri patsientidest on vähemalt 15-aastased noorukid ja täiskasvanud. Neil registreerisid psühhiaatrid psüühika- ja käitumishäireid eelmise aastaga võrreldes 3% rohkem. Sealhulgas oli kasv naiste hulgas ligi 4% ja meestel protsendi võrra keskmisest väiksem.

Psühhiaatrid registreerisid 2023. aastal 5% vähem esmakordseid haigusjuhte kui aasta varem. Levinuimaks diagnoosiks on läbi aastate nii meeste kui naiste hulgas olnud ärevushäired, rasked stressreaktsioonid ja kohanemishäired. 2023. aastal esines sellise esmakordse diagnoosiga 5 juhtu 1000 mehe ja 8 juhtu 1000 naise kohta.

Teiseks sagedasemaks diagnoosiks oli meeleoluhäired, sealhulgas depressioon, mida esines enam kui 3 juhtu 1000 mehe ja 6 juhtu 1000 naise kohta. Nii stressiga seotud häireid kui meeleoluhäireid esines naistel 2 korda rohkem kui meestel. Samal ajal on psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühikahäired rohkem meestele omane diagnoos, mille peamiseks põhjuseks on alkoholi liigtarvitamine. 2023. aastal oli psühhiaatri vastuvõtul psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud häirega kümnendiku võrra vähem inimesi kui sellele eelnenud aastal, sealhulgas uusi haigusjuhte registreeriti viiendiku võrra vähem.

Kõige kiiremini on kasvanud tavaliselt lapseeas alanud käitumis- ja tundeeluhäirete diagnoosimine ja seda mitte ainult alla 15-aastaste hulgas, vaid ka täiskasvanueas, kellel see on jäänud alaealisena diagnoosimata. Hüperkineetiline, sh aktiivsus- ja tähelepanuhäire oli sagedasimaks diagnoosiks alla 15-aastatel patsientidel, kuid 2023. aastal oli selle diagnoosiga psühhiaatri vastuvõtul ligi kaks korda rohkem nendest vanemaid inimesi. Hüperkineetiline häire registreeriti psühhiaatri vastuvõtul 8607 juhul – poole rohkem kui 2022. aastal.

Psühhiaatria haiglaravilt kirjutati välja poolsada inimest rohkem kui aasta varem – 9873 ja nende ravikestus oli keskmiselt 17 päeva. Kõige rohkem oli haiglaravil psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäirega isikuid, ligi 2500 inimest.

Psühhiaatria ambulatoorse, päeva- ja haiglaravi 2023. aasta statistikaga saab tutvuda Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.

Eelmise aastaga võrreldes on meeste seas vereloovutuskordade arv 2% kasvanud, samas kui naiste seas on vereloovutuskordade arv 1,5% vähenenud. Kuna uute doonorite arv on aastatega langenud, oleks tegelikult Eestis vaja poole rohkem doonoreid kui on praegu.

„2023. aastal loovutas elus esmakordselt verd üle 3900 inimese – see on pea 14% kõikidest veredoonoritest. Positiivne on see, et uute doonorite arv on aastaga 2,3% võrra kasvanud,“ selgitas TAI analüütik Gettrin Kivisild.

Eelmisel aastal toimus üle Eesti kokku 622 doonoripäeva. Väljaspool verekeskust toimunud doonoripäevadele tehtud väljasõitudelt koguti kokku 38% verevarudest.

Iga kord, kui inimene verd andma tuleb, hinnatakse tema doonoriks sobivust, et tagada doonori kui ka doonorivere saajate ehk patsientide ohutus. 2023. aastal ei pääsenud vereloovutusele 6524 verekeskuste külastajat - see moodustab ligi 11% kõigist verekeskuste külastustest. Peamine põhjus, miks ajutiselt veredoonorlusest kõrvale jäädi, oli doonori madal hemoglobiini tase.

Kogutud ja kontrollitud doonorverest valmistatakse erinevaid verekomponente, mida kasutatakse rasketel operatsioonidel või sünnitustel, patsientide raviks verejooksu, raske trauma, aneemia, leukeemia, vähi- ja maksahaiguste, põletuste ning mitmete teiste haiguste puhul. 2023. aastal kasutati Eesti haiglates erinevaid verekomponente üle 15 323 patsiendi ravis, nende seas oli 359 alla 15 aastast last.

Eestis on kokku neli verekeskust. Need asuvad Tartus, Tallinnas, Ida-Virumaal ja Pärnus. Kõik hea tervisega inimesed on doonoriks oodatud. Täpsemat infot selle kohta leiab Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikumi, Pärnu Haigla või Ida-Viru Keskhaigla verekeskuste veebilehtedelt ning Facebooki lehelt Doonorid ja Sõbrad. Eestis on umbes 30 000 inimest, kes regulaarselt käivad verd andmas.

Veredoonorluse ning veretoodete ja nende kasutamise statistika on avaldatud TAI tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.

Suurima osa tarbitud alkoholist moodustasid kanged alkohoolsed joogid (43%) ja õlu (35%). Ümberarvestatuna jaotub 10,9 liitrit absoluutalkoholi jookide lõikes järgmiselt: 
kanged joogid: 12 liitrit; õlu: 74 liitrit; veinid: 17 liitrit; muud lahjad alkohoolsed joogid: 8 liitrit. 

See tähendab, et keskmiselt jõi üks Eesti elanik 2023. aastal igal nädalal ära ligikaudu veerand liitrit viina, kolm purki 0,5 liitrist õlut, pool pudelit veini ning pool 0,33 liitrist purki muud lahjat alkohoolset jooki. Võrreldes 2022. aastaga on alkoholitarbimine langenud 2,7%. 

„Tarbimine langes, kuna majapidamiste kindlustunne oli madal ja see mõjutas inimeste tarbimiskäitumist. Seetõttu langes ka alkoholitarbijate osakaal ning alkoholi tarbimise sagedus, seda eriti naiste hulgas,“ selgitas konjunktuuriinstituudi analüütik Elmar Orro. 

2023. aastal tõusid enamus alkohoolsete jookide jaehinnad, erandiks olid džinnid ja siider, mille hinnad aastaga märkimisväärselt ei muutunud. Viina hind ei ole siiski jõudnud samale tasemele kui enne aktsiisi langetust 2018. aastal (keskmine jaehind 2023. aastal oli 16,1 eurot liiter, 2018. aastal 18,22 eurot liiter). Kuigi alkoholi jaehinnad tõusid, saavad inimesed keskmise netokuupalga eest osta enam alkoholi kui 2022. aastal (varasemast rohkem neli liitrit viina ja kaks liitrit õlut).

„Alkohol on pärast aktsiisilangetusi muutunud üha taskukohasemaks ning kättesaadavamaks. Eraldi mõttekoht on, kas see on trend, mida riik soovib jätkata või inimeste tervisekaitse huvides tuleks olukorda muuta,“ lisas Orro. 

Kehtivate alkoholimüügilubade arv jae-, hulgikaubanduse ja toitlustamise tegevusaladel oli 2024. aasta mai alguse seisuga 9614, mis näitab järjepidevat suurenemist võrreldes eelmise aastaga (2023. aastal 9374, 2022. aastal 9082). 85% uuringule vastanutest jõuaks oma elukohast lähimasse alkoholi müügikohta 10 minutiga ehk alkoholipood on inimestele lähemal kui perearst, apteek, koolimaja, politseijaoskond või päästekomando. 

Eelmisel aastal suri Eestis 627 inimest alkoholitarvitamisest põhjustatud haigustesse, mis on 126 surma vähem kui 2022. aastal. Üle poolte surmadest (342) oli põhjustatud maksa alkoholtõvest. Iga neljas inimene, kes suri otseselt alkoholist põhjustatud haigustesse, on alla 50-aastane. Alkoholist tingitud haigused võtavad kõige rohkem elusid tööealiste inimeste hulgast. 

Tervise Arengu Instituudi uimastite ja sõltuvuste osakonna juhataja Anneli Sammeli sõnul on viimaste aastate alkoholi kogutarbimise muutused selgelt näidanud, kui oluline on targalt kasutada alkoholi hinnapoliitika tööriista.

„Majanduslangus ja inimeste ostujõu vähenemine tegid ära selle töö, mida oleks saanud tegelikult juba mõned aastad varem teha aktsiisimäärade muutmisega. Riigi tasemel on suuremat tähelepanu vaja pöörata ka teistele võimalustele, mis aitavad vähendada ühiskonnale tekkivat kahju. Alkoholi müügitiheduse piiramine, reklaami nähtavuse vähendamine ja alkoholi ajalise kättesaadavuse piiramine on seni olnud alakasutatud meetmed.“ 

Alkoholiaktsiisi laekus Eestis 2023. aastal 263 miljonit eurot, mida oli 22 miljonit eurot ehk 9.1% rohkem kui 2022. aastal. Samal ajal peab vaatama alkoholist põhjustatud kulusid. Näiteks kaotati meil 2016. aastal alkoholist põhjustatud enneaegse suremuse ja haigestumuse tõttu ligi 51 300 eluaastat. Kui aastane kaotatud eluaastate arv väheneks 40 000 eluaasta peale, paraneks inimeste heaolu ja riik võidaks sellest ligikaudu 700 miljonit eurot aastas. 2023. aastal oleks see number veelgi suurem, kuna 2016. aastal oli ka alkoholist põhjustatud suremus ligikaudu kolmandiku võrra väiksem. 

„Tervis on investeering, mitte kulu. Alkoholitarbimine on seotud mitmete tervisehäiretega, mis lähevad riigile kalliks maksma. Ainuüksi 2022. aastal kulus otseselt ja kaudselt alkoholist põhjustatud haiguste ravile eriarstiabis 50,4 miljonit eurot," ütles terviseminister Riina Sikkut. "Teada on, et riigi rahaline seis pole kiita, seepärast jääb eriti tugevalt silma, kuidas riik on "tänu" leebele alkoholipoliitikale kulutanud iga-aastaselt sama suuri ja veelgi suuremaid summasid, mida täna proovime kiirkorras riigieelarvest kokku hoida."

„Iga inimene loeb, mistõttu peame looma elukeskkonna, mis kaitseb meie inimeste tervist ja heaolu. Kunagi pole liiga hilja võtta vastu pika, aga reaalse mõjuga otsuseid, et luua elukeskkond, mis seisab iga inimese tervise eest ning vähendab kõigi raviarveid ja ravijärjekordasid. Samuti vähendab alkoholi raskemini kättesaadavaks tegemine õnnetuste ja kuritegude arvu ja läbi selle suurendab meie turvatunnet,“ lisas Sikkut. 

Juunikuu Sotsiaaltöö uudiskirjas saab lugeda Sotsiaaltöö veebis avaldatud värskeid artikleid, näiteks Soome sotsiaal- ja tervishoiuteenuste reformi õppetundidest, tööalase toe võimalustest, psüühika- ja sõltuvushäirega inimeste abivõimaluste uuringust jpm.

Valik uudiseid

• Ajakiri kutsub sotsiaalvaldkonna asutusi ja kohalikke omavalitsusi jagama oma häid kogemusi töötajate tervise ja heaolu edendamisel.
• Sotsiaaltöö sündmuste kalender sai kõvasti täiendust: muu hulgas leiab sellest info haridus- ja teadusministeeriumi tellimusel avatud tasuta koolituste ja sügisel alustavate mikrokraadiprogrammide kohta.
• Käib registreerimine Tallinnas ja Tartus toimuvale koolitusele Rahvusvahelise funktsioneerimisvõime klassifikatsiooni (RFK) praktiline kasutamine taastusravis ja rehabilitatsioonis.
• Kohalike omavalitsuste sotsiaaljuhtide esimene lend lõpetas arenguprogrammi.
• Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarvet kärbitakse tänavu 13,5 miljoni euro võrra.
• Allkirjastati Šveitsi-Eesti koostööprogramm, mille raames toetatakse aastatel 2024–2028 sotsiaalse kaasatuse suurendamist.
• Valminud on ISTE projekti, erihoolekande- ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuste mõju analüüs.
• Riigikontroll auditeeris omavalitsuste tegevust erivajadustega inimeste toetamisel. 
• Õiguskantsler kujundas seisukoha, kui palju isiklikku käiberaha peaks inimesel jääma pärast sotsiaalteenuse eest tasumist.
• Üleeuroopaline taastava õiguse konverents keskendus julgeolekuolukorrale maailmas.
• Uudiskirjas on ka mitu positiivset lugu tunnustust saanud sotsiaalvaldkonna töötajatest.

Telli uudiskiri

Juunikuu Sotsiaaltöö uudiskirjas saab lugeda Sotsiaaltöö veebis avaldatud värskeid artikleid, näiteks Soome sotsiaal- ja tervishoiuteenuste reformi õppetundidest, tööalase toe võimalustest, psüühika- ja sõltuvushäirega inimeste abivõimaluste uuringust jpm.

Loe edasi...

Kurb statistika ütleb, et narkootikumide tarvitamine nii noorte kui ka täiskasvanute seas on tõusuteel ning surmaga lõppevate üledooside arv kasvab. Iga tarvitamise ja üledoosi juhtumi taga on aga täiesti erinev isiklik lugu, mis oleks võinud kujuneda teistsuguseks.

Tervise Arengu Instituut on seisukohal, et iga juhtum väärib eraldi tähelepanu ja järelduste tegemist – mida oleks saanud teha teisiti. Vanglakaristusest tõhusamaks võivad narkootikumide tarvitamisele reageerimisel olla alternatiivsed lahendused, milleks on nii ravi kui ka erinevad nõustamisteenused. Teatud juhtudel aitavad need mitte ainult inimest ennast, vaid ka tema lähedasi, töökaaslasi ja ühiskonda laiemalt.

Oleme ühel nõul, et näiteks katkenud haridusteekonna ja lapsepõlve traumakogemusega 18-aastast, kes pole saanud kodunt kaasa toimetulekuoskusi iseseisvaks eluks, vangla ei ravi. Narkootikumide tarvitamine on üldjuhul millegi tagajärg. Mida paremini võimaldavad seadused eristada probleemidega üksi jäänud narkootikume tarvitava inimese kuritegelikul eesmärgil narkootikumide käitlejast, seda suurem on tõenäosus inimesele karistuse asemel abi pakkuda. Selline lähenemine on ka mujal maailmas võitmas üha enam poolehoidu ning on osutunud tulemuslikuks.

2019. aastal jõustus kriminaalmenetluse seadustiku muudatus (KrMS § 203 lg 1¹), mille kohaselt saab kohus kriminaalmenetluse tingimuslikult lõpetada, kui kahtlustatavat või süüdistatavat isikut võib sõltuvushäire ravimise või selle häire kontrolli all hoidmisega mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.

Seda võimalust kasutatakse praktikas üha enam – näiteks määratakse inimesele muu hulgas kohustus osaleda tugiisiku teenust pakkuvas sotsiaalprogrammis SÜTIK ja läbida psühhiaatriline hindamine uimastitarvitamise häire osas SA Viljandi Haiglas. Psühhiaatrilise hindamise abil saab selgeks, kas inimene vajab sõltuvusravi ning tugiisik aitab välja selgitada sotsiaalsed probleemid, et alustada koos nende lahendamist.

Justiitsministeeriumi planeeritav karistusmäärade diferentseerimine toob kaasa veel paremad võimalused selle suuna jätkamiseks. Taolist muutust peab aga toetama kogu riiklik süsteem, et sotsiaal-, ravi- ja nõustamisteenused oleksid valmis ja võimelised teenindama varasemast oluliselt rohkem abi vajavaid inimesi ning abi saamise võimalused oleksid võrdselt kättesaadavad kõikides Eesti piirkondades. 2024. aasta seisuga seda kinnitada ei saa ja ressursse selleks pigem vähendatakse. Kui seda suunda soovitakse tulevikus jätkata, tuleb leida vajalikud vahendid juba toimivate teenuste jätkamiseks ning uute arendamiseks.

Kui 11-aastaste seas on Eestis e-sigaretti proovinud iga kümnes, siis 15. eluaastaks on seda proovinud juba peaaegu pooled õpilastest, nagu näitab Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuring. Seega on parim aeg uimastite tarvitamise ennetamisega tegeleda juba eelkoolieas ja esimestes klassides. Päevakajalisemaks muutub aga teema pärast algkooli, mil tubaka- ja nikotiinitoodete proovimise tõenäosus suureneb. Kuidas peaks vanem oma varateismelisega e-sigareti teemadel suhtlema?

Kasuta vestlusteks loomulikke hetki

Tasub meeles pidada, et eesmärk on lapsega vestleda, mitte pidada loengut. Seetõttu tuleb olla kannatlik ja valmis last kuulama. Eesmärgiks ei peaks võtma üht maailmamuutvat vestlust – lapsega peaks aktiivselt suhtlema kõikide lapse igapäevaelu ja toimetusi puudutavatel teemadel, sealhulgas vestlema ka suitsetamisest. Näiteks võib tänaval kedagi e-sigaretti suitsetamas nähes, veibipoest möödudes või e-sigareti reklaami silmates küsida, mida laps sellest arvab, küsida lapselt, miks tema arvates osa noori suitsetavad, milliseid tagajärgi see tekitab jne.

Mõistetavalt on keeruline leida teismelise jaoks kõnekaid argumente tubakatoodete vältimiseks, kuna seda arenguetappi iseloomustab elamustejanu ja suurenev huvi kõike ise proovida ja kogeda. Oht surra 10–20 aastat varem ei oma teismelise jaoks enamasti tähendust, sest tema jaoks on nii 50- kui ka 80-aastased ühtmoodi vanad. Märksa kõnekam võib noore puhul olla selgitamine, kuidas nikotiin tema aju ja vaimset tervist ning seeläbi koolis ja elus hakkamasaamist mõjutab. Nikotiin, mida e-sigaretid sageli sisaldavad, pärsib eesajukoore arengut, halvendab õppimis-, otsustus- ja keskendumisvõimet ning vähendab enesekontrolli. Nikotiin kahjustab vaimset tervist, suurendades oluliselt depressiooniriski.

Vestlust tasub arendada ka tubakatööstuse manipulatsiooni teemadel. Arutleda võib, kuidas tööstus püüab oma kasumi suurendamiseks välja mõelda üha uusi ja atraktiivseid tooteid noorte jaoks ning levitab ka valeinfot, justkui oleksid e-sigaretid tavasigaretist 95% ohutumad. Praeguse seisuga ei ole veenvaid uuringutulemusi, mis kinnitaksid, et e-sigaretid oleksid tavasigarettidest suurel määral ohutumad. Pigem lisandub aina enam uuringuid nende toodete kahjulikkuse kohta. Lapsega tasub arutada, kuidas info usaldusväärsust hinnata – mõelda alati ka selle edastaja huvidele ja kasudele.

Kindlasti peaks juba väikelapse eas toetama lapse enesehinnangut, iseseisvust ja arendama probleemide lahendamise oskust. Rohkem nõuandeid eri vanuses lapsega vestlusteks leiab veebilehelt tarkvanem.ee.

E-sigareti rahustav mõju on petlik

Kuidas võiks ületada vastuolu, kui e-sigaretti juba tarvitanud noorele tundub, et see teda rahustab ja paneb hästi tundma, samal ajal kui lapsevanem edastab sõnumi, et see mõjub vaimsele tervisele halvasti?

Noorele võiks selgitada nikotiini ja võõrutusnähtude omavahelist seost: kui nikotiini mõju väheneb, tunneb tarvitaja võõrutusnähte: ärrituvust, peavalu, ärevust jt ebameeldivusi, mis uuel tarvitamisel hetkeks kaovad. Nii tekibki arusaam, justkui oleks nikotiinil vaimsele enesetundele positiivne efekt. Ainete tarvitamisel hetkelise meeldiva tunde kogemise aeg lüheneb kiiresti ning järjest rutem vajatakse uut uimastavat annust, mille tagajärjeks on sõltuvuse tekkimine. Seega on taju e-sigareti rahustavast mõjust vaid näiline, kuna suurenenud ärevust põhjustab e-sigaret ka ise.

Suhtu toetavalt ja ole kursis, aga sea kindlalt piire

Hea suhe lapsega ja turvalised peresuhted on ennetamise vaates olulised. Tuleb olla toetav, tunda igapäevaselt huvi oma lapse tegemiste osas ja sõlmida lapsega üheskoos ka kokkuleppeid uimastite mitte tarvitamise osas. Nii toimides julgeb laps ja hiljem ka nooruk vanemaga oma muresid ja probleeme jagada.

Lapsevanemana on väljakutseks hoida head suhet nii, et see ei viiks liigse tolerantsuseni. Uuringud näitavad, et kui vanemad muutuvad seatud piiride osas järeleandlikumaks, näiteks lubavad enda juuresolekul natuke alkoholi tarvitada, võib selle tagajärjel nooruki uimastitarvitamine suureneda. Seega on oluline toetava suhtumise ja lapse kuulamise kõrval kehtestada piire ja olla järjekindel tubakatooteid tauniva põhimõtte suhtes.

Oluline on tunda ka huvi, millega tegeleb laps sotsiaalmeedias ja millise sisuga ta seal kokku puutub. Paar aastat tagasi avaldatud uuringutulemuste kohaselt tarvitavad e-sigarette vähem need lapsed, kelle vanemad nende sotsiaalmeediategevuse vastu huvi tunnevad. Oluline on lastega arutleda, kuidas meedia mõjutab meie käitumist.

Kui lapsevanem avastab märke lapse esmakordsest veipimisest, pole vaja esialgu sellest üleliia ärrituda – enamik proovijaid ei jää e-sigarette püsivalt tarvitama. Lapsega ei tasu vestelda emotsionaalses olekus. Mõistlik on kõigepealt võtta hetk iseendale, mõelda rahulikult läbi, kuidas lapsega rääkida ja alles siis uurida lapse põhjendusi ja temaga arutleda. Vajadusel saab nõu pidada ka õpetaja, koolipsühholoogi, pereõe või arstiga.

Ole ise eeskujuks

Laste käitumist ja suhtumist mõjutab vanemate enda eeskuju – tunduvalt usutavam on lapsevanem, kes ise tubakatooteid ei tarbi. Uuringud näitavad, et kui vanem neid tooteid tarvitab, siis teeb seda suurema tõenäosusega ka laps.

Kui lapsevanem soovib tubakatoodetest loobuda, aitab teda tubakast loobumise nõustamiskabinet, mille kohta saab lisainfot lugeda Tubakainfo veebilehelt.

Antisotsiaalse ehk ühiskonna norme eirava käitumisega tähistavad teadlased laia ampluaad erinevaid käitumisviise ja kliinilisi häireid. Kuna antisotsiaalsuse vihmavarju alla on paigutatud sõltuvalt kontekstist nii üleliia kõvasti muusika mängimist kui ka pangarööve, on antisotsiaalsust sotsiaalsusest eristava range piirjoone tõmbamine keeruline. 

Arvestades antisotsiaalsete teguviiside nõnda suurt varieeritust, pole kergemate killast ka selle põhjuste ühene määratlemine. Katre Sakala sõnul jaotatakse need tavaliselt sotsiaalseteks ehk väliskeskkonna, näiteks sotsiaalmajandusliku tausta, mõjudest lähtuvateks põhjusteks; käitumuslikeks teguriteks, nagu impulsiivsus ja riskialtisus, ning bioloogilisteks. 

Oma doktoritöös võttis Sakala luubi alla viimase mainitud rühmadest. Teisisõnu üritas ta vastata küsimusele: millised on need tuntuimad bioloogilised markerid, mis aitavad ennustada hilisemat antisotsiaalset käitumist. Täpsemalt võttis teadlane oma doktoritöö aluseks kaks levinud antisotsiaalset käitumisviisi – politsei sekkumise uuritava tegemistesse ja illegaalsete uimastite tarvitamise. 

„Kuna uimastid, eelkõige illegaalsed, ning käitumine, mis toob kaasa politsei sekkumise, on antisotsiaalse käitumise tunnused, siis seetõttu saidki valitud need. Samas tuleb arvestada ka kultuurilise taustaga, näiteks joobes juhtimise puhul. Kui ühes riigis on autojuhil mingid promillid lubatud ja teises mitte, siis riigis, kus see on keelatud, on tegu probleemse käitumisega. Selline sõltuvus kontekstist teebki valdkonna uurimise keeruliseks,“ selgitas Sakala.

Bioloogilistest riskiteguritest keskendus Katre Sakala monoamiinide oksüdaasi ehk MAO seosele antisotsiaalse käitumisega. Monoamiinide oksüdaas on ensüüm, mis osaleb erinevate monoamiinide lammutamises. Muu hulgas aitab see ajus lagundada serotoniini ja dopamiini ning seetõttu mõjutab ensüümi aktiivsus inimeste meeleolu ja käitumist.

MAO ja probleemse käitumise vaheliste seoseid analüüsides jõudis Sakala järeldusele, et meeste hulgas esines antisotsiaalset käitumist eelkõige neil, kellel on madalam vereliistakute MAO aktiivsus. Naiste puhul ilmnes sarnane seos alles siis, kui antisotsiaalset käitumist oli märkimisväärselt rohkem. Samas tuli uurimistööst välja ka see, et illegaalsete uimastite tarvitamise ja madala vereliistakute MAO vaheline seos avaldub ainult meestel. Lisaks on neil Sakala sõnul kõrgem risk alustada uimastite tarvitamist naistest varem.

Meeste ja naiste vahelise erinevuse mõistmiseks tuleb Sakala sõnul lähemalt sisse vaadata MAO-ensüümi toimeloogikasse. Nimelt on MAO-l ka kaks isoensüümi, MAO-A ja MAO-B. Neid kodeerivad kehas omakorda vastavalt sarnase nimetusega geenid MAOA ja MAOB. Erinevatel geenidel on erinevad alleelid. Näiteks võivad olla pikk ehk L-(long) alleel ja lühike e S- (short) alleel või vähemaktiivne ehk L- (low) alleel ja kõrgema aktiivsusega ehk H- (high) alleel.  MAOA geeni puhul on tegemist madalama ja kõrgema aktiivsuse alleelidega. Kuna mõlemad geenid paiknevad X-kromosoomil, seletabki see teadlase hinnangul tõika, miks on meeste ja naiste tulemused erinevad: "Naistel on üldjuhul kaks X-kromosoomi ehk me tegelikul ei tea, kumb geenialleel on vaigistatud.“

„Teaduskirjanduses on vähemaktiivset geenialleeli (MAOA-L) seostatud agressiivse käitumisega. Kuna madala MAOA aktiivsusega genotüüp toob kaasa aeglasema serotoniini lammutamise, tähendab see omakorda väiksemat serotoniini ringluskiirust kesknärvisüsteemis. Seetõttu on seda genotüüpi nimetatud ka riskigenotüübiks impulsiivsele ja problemaatilisele käitumisele ning erinevatele meeleoluhäiretele,“ selgitas Sakala. 

Varasematest uuringutest on teada tõik, et mehed, kellel on MAOA-L genotüüp, ning keda on lapsepõlves väärkoheldud, on impulsiivsemad ja käituvad antisotsiaalsemalt. Sellest lähtudes uuris Sakala oma doktoritöös ka võimalikku seost nende kahe käitumisviisi ning MAOA geeni ja selle metüleerituse vahel. 

MAOA-L on monoamiinide oksüdaas A madala aktiivsusega alleel. Eelneva jutu põhjal on seega tegemist madala MAOA-genotüübiga. „Teaduskirjanduses on seda geenialleeli seostatud agressiivse käitumisega. Kuna madala MAOA aktiivsusega genotüüp toob kaasa aeglasema serotoniini lammutamise, tähendab see omakorda väiksemat serotoniini ringluskiirust kesknärvisüsteemis. Seetõttu on seda genotüüpi nimetatud ka riskigenotüübiks või riskialleeliks impulsiivsele ja problemaatilisele käitumisele ning erinevatele meeleoluhäiretele,“ selgitas Sakala. 

DNA metülatsiooniks nimetatakse raku mehhanismi, mis vahendab muutusi geenide avaldumises vastusena keskkonna- ja arenguteguritele. Sakala sõnul on teadlased seostanud häirunud metülatsioonimustreid mitmete haiguste ja psühhiaatriliste häiretega, nagu ärevus ja depressioon.

Metülatsiooni võivad mõjutada näiteks erinevad elusündmused. Lihtsustatult tähendab see, et lapseeas kogetud väärkohtlemine võib viia genotüübist sõltuvate muutusteni metülatsioonis. See mõjutab omakorda erinevaid neurotransmittereid, nagu serotoniin, dopamiin ja noradrenaliin, mis võivad avaldada mõju täiskasvanu antisotsiaalsele käitumisele.

Analüüsi tulemusel leidis Sakala, et isegi kui MAOA-geeni metüleeritus noorukieas on seotud agressiivse-impulsiivse käitumisega, avaldus see seos ainult keerulisest kodusest keskkonnast pärit vastava genotüübiga meestel. 

Kuigi mitmed teadusuuringud on näidanud, et meestel võib MAOA-L genotüüp olla antisotsiaalse käitumise riskitegur, näitavad Eesti laste isiksuse, käitumise ja terviseuuringu uuringu varasemad tulemused hoopis seda, et sama genotüübiga mehed võivad elus paremini hakkama saada. Seega võib tulemus viidata Sakala hinnangul sellele, et MAOA metüleeritus võib olla MAOA-L-genotüübi arengulise plastilisuse markeriks. Selle järgi arenevad soodsates oludes lihtsalt teised käitumismustrid kui kehvades.

„Palju räägitakse riskigeenidest nagu ka MAOA puhul, mis on kohati pigem plastilisuse geenid või genotüübid. See tähendab, et ei ole olemas halba genotüüpi, vaid see sõltub tihtilugu keskkonnast ja eluviisist,“ selgitas Sakala. 

Tema sõnul on seda näidanud ka erinevad teadusuuringud. Kui inimene omab madalamat monoamiinide oksüdaasi aktiivsuistn-ö riskigenotüüpi (MAOA-L) ehk tal on madalam monoamiinide oksüdaasi aktiivsust, võib see ühelt poolt suurendada riskivalmidust. Teisalt võib see aidata ka pingeolukordades paremaid või kasulikumaid otsuseid teha.

„Oleme oma lasteuuringu valimi pealt leidnud, et mehed, kes on MAOA-L alleeli kandjad, olid omandanud ülikoolihariduse 25. eluaastaks oluliselt sagedamini. Teisisõnu, kuigi keeruline ja raske lapsepõlv võib sellise alleeli kandjaid suunata täiskasvanueas probleemse käitumiseni, siis soosivate keskkonnatingimuste puhul on see võimalik teistmoodi tööle panna,“ lisas teadlane. 

Seega on plastilisuse geenid mõjutatud rohkem nii halbade kui ka heade keskkonnatingimuste poolt. Omakorda tähendab see Sakala hinnangul seda, et n-ö riskialleeli kandjad ei tohiks pead norgu lasta. Selle asemel peaksid nad otsima soodsaid keskkondi, kus on võimalik geen enda kasuks tööle panna.

Uurimistöö põhineb Eesti Laste Isiksuse, Käitumise ja Terviseuuringu (ELIKTU) longituudsel andmestikul. 

Katre Sakala kaitses oma doktoritöö  "Antisocial behaviour and monoamine oxidases" („Antisotsiaalne käitumine ja monoamiinide oksüdaasid“) Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudis 6. mail. Doktoritööd juhendas Tartu Ülikooli professor Jaanus Harro. Oponeerisid Tartu Ülikooli kaasprofessor Dagmar Kutsar ning Aarhusi Ülikooli professor Gregers Wegener.

Ülevaatelugu ilmus 29. mail 2024 ERRi portaalis Novaator.

Uuringuga on võimalik tutvuda siin.

Viimatised reoveeproovid võeti 13 Eesti linnas 7. mail 24 tunni jooksul. Reoveeuuringute käigus võetud proove analüüsib Eesti kohtuekspertiisi instituut, kes suudab indikaatoruuringute käigus anda väga täpse ülevaate uimastite levimise hetkeolukorrast.

Enim levinud narkootiline aine on Eestis jätkuvalt kanep, mille jääkide tase oli kõikides linnades märksa kõrgem kui veebruaris. Kõige rohkem leidus seda ainet taaskord Tallinna, Narva ja Kohtla-Järve Ahtme linnaosa reovees. Teiste linnadega võrreldes oli kanepi jääke kõige vähem Viljandi, Sillamäe ja Võru reovees.

„Võrreldes maikuu uuringu tulemusi veebruari alguses tehtud uuringuga, võib öelda, et enamikus linnades suurenes kanepi tarvitamine hüppeliselt. Amfetamiini näidud on aga eelneva uuringuga võrreldes üle Eesti vähem kõikunud. Suuremad muutused vaadeldud perioodil olid amfetamiini tarvitamises Paides, Narvas, Sillamäel ja Maardus,“ sõnas justiitsministeeriumi analüüsitalituse nõunik Andri Ahven.

Seega on amfetamiin Eestis jätkuvalt laialdaselt levinud. Teistest linnadest oluliselt vähem amfetamiini jääke leidus Haapsalu, Viljandi ja Pärnu reovees.

Levikult kolmandal kohal püsib juba mõnda aega kokaiin. Sedagi leidus kõikide vaadeldud linnade reovees, kuid keskmine dooside arv reovees on märgatavalt väiksem kui näiteks amfetamiini puhul. Enim kokaiini annuseid 1000 elaniku kohta tuli välja Rakvere, Tallinna ja Sillamäe reoveest. Võru, Viljandi ja Haapsalu reovees leidus kokaiini teiste linnadega võrreldes oluliselt vähem.

Tervise Arengu Instituudi (TAI) teaduri Katri Abel-Ollo sõnul on murekoht kanepi tarvitamise kasv kevadel ja suvekuudel. „Nii eelmise aasta augusti kui selle aasta mai näitajad erinevad märgatavalt sügise ja talve perioodi näitajatest. Kanepi tarvitamise puhul ei tohiks globaalsete trendide ja osade riikide liberaalsema kanepipoliitika taustal unustada, et tegemist on siiski psühhoaktiivse ainega, mis võib soovitud lõõgastuse ja puhkusetunde taustal kaasa tuua ka soovimatuid tagajärgi tervisele ja üldisele heaolule,“ märkis Katri Abel-Ollo.

„Kui rääkida narkootikumide tarvitamisest üldiselt, siis lähenev suvi toob kaasa üle Eesti erinevaid üritusi ja festivale. See seab nii ürituse korraldajad kui ka kohalikud omavalitsused suure surve alla, et sageli üle Eesti kokkutulnud külastajad jõuaksid ka tervelt ja õnnetusteta koju tagasi. Ürituste korraldamise juures saab aina olulisemaks meditsiinipersonali ja korrakaitseametnike olemasolu ja koostöö, et abivajajaid õigel ajal märgata ja narkootikumide kättesaadavust piirata,“ lisas Katri Abel-Ollo tervise arengu instituudist.

Metadooni jääkide näit ei ole veebruarikuu tulemustega võrreldes oluliselt kõikunud. Ootuspäraselt jaotuvad selle aine teistest kõrgemad näidud linnadesse, kus seda kasutatakse opioidisõltuvuse asendusravis. Kõige enam leidus metadooni jääke Narva reovees, sellest kaks korda vähem Tallinnas, Sillamäel ja Kohtla-Järve Ahtme linnaosas. Paide oli ainus linn, mille reoveest metadooni ei leitud.

Metamfetamiini jääke tuvastati linnade reovees väga vähe, ent teistest enam Lõuna-Eestis ehk Valga, Võru ja Tartu reovees. Metamfetamiini ei leitud seekord Maardu, Narva, Paide, Rakvere, Sillamäe ega Viljandi reoveest.

Ka MDMAd ehk ecstasyt leidus linnade reovees pea olematus koguses. Mõnevõrra leiti selle jääke Tallinna, Narva, Paide, Pärnu, Tartu ja Võru reoveest, kus annuste arv 1000 elaniku kohta jäi nulli lähedale.

Uuringusse hõlmatud uutest üliohtlikest psühhoaktiivsetest ainetest leiti alfa-PVP-d seekord Tallinna, Maardu, Rakvere, Sillamäe ja Narva reoveest. Uusi psühhoaktiivseid aineid 3- või 4-MMC-d leidus seekord vaid Võrust võetud reoveeproovides. Muid uusi uuringusse hõlmatud aineid nagu alfa-PHP-d, buprenorfiini, fentanüüli, mitragüniini ja nitaseene ühegi linna reoveest seekord ei leitud.

TAI teadur Katri Abel-Ollo peab seekordse uuringu olulisimaks positiivseks leiuks, et nitaseene seekord reovees ei leidunud. „Aasta alguses olnud ohusignaalid, et nitaseenid on saadaval ka näiteks tudengilinnas Tartus, tegid valdkonna spetsialistid väga murelikuks. Mai reovee tulemustele tuginedes ei ole nitaseenid õnneks nii levinud, et neid aineid oleks märgata reovees. Samas tuleb nitaseenidega olla äärmiselt ettevaatlik, kuna Eestis on protonitaseeni leitud ka võltsitud musta turu ravimites ja seda tugevatoimelist ainet müüakse vahel ka teiste uimastite nime all,“ tähendas Katri Abel-Ollo.

Justiitsministeeriumi nõunik Andri Ahven tuletab meelde, et uuringu tulemusi võivad tihti mõjutada rahvaüritused just väikestes linnades. „Seejuures ei saa ühegi üksiku uuringu tulemustest teha põhjalikke järeldusi ainete püsitarvitajate hulga kohta. Püsivad mustrid võivad avalduda üksnes pika aja jooksul eri uuringute tulemuste võrdlemisel,“ rõhutas Andri Ahven justiitsministeeriumist.

Uimastite tarvitamine ei ole mitte kunagi ohutu. Nõu uimastitest loobumiseks ning teavet nende mõju kohta saad veebilehelt narko.ee.

Justiitsministeeriumi tellitud reoveeuuringute tulemustega saab tutvuda justiitsministeeriumi graafikute kaudu. Uuringu tulemused on kuvatud tarbitud ainete annuste arvu kaudu 1000 elaniku kohta ühes ööpäevas.

Ministeerium tellib reoveeuuringuid alates 2022. aasta algusest neli korda aastas ja need annavad teavet narkootikumide ja psühhotroopsete ainete tarbimisest Tallinnas, Tartus, Narvas, Pärnus, Kohtla-Järve Ahtme linnaosas, Viljandis, Maardus, Rakveres, Sillamäel, Valgas, Võrus, Haapsalus ja Paides. Uuringud valmivad koostöös Eesti kohtuekspertiisi instituudi ja Eesti keskkonnauuringute keskusega.

Alates 2014. aastast on Tervise Arengu Instituudi (TAI) koordineerimisel Eestis USA-s arendatud vanemlusprogramm „Imelised aastad“, mis on välja töötatud eri vanuses laste vanematele, õpetajatele ja lastele ning võtab arvesse laste arenguetappe ja arengu toetamiseks vajalikke oskusi.

Kohalike omavalitsuste ja laste vaimse tervise keskuste kaudu pakutav põhiprogramm (Preschool Basic) on mõeldud 2–8-aastaste laste vanematele Eestis. Vanemlusprogrammi eesmärk on parandada vanemlikke oskusi ning lapse ja vanema suhteid, arendada laste eneseregulatsiooni- ja sotsiaalseid oskusi ning ennetada või vähendada laste käitumisprobleeme. Pikaajalisteks eesmärkideks on vähendada laste ja noorte käitumisprobleemidest tulenevat akadeemilist edasijõudmatust, vägivaldsust, õigusrikkumisi ning uimastite tarvitamist.

Vanemlusprogrammi gruppe on kokku läbi aastate korraldanud 71 kohalikku omavalitsust, mis moodustab ligi 90% kõigist omavalitsustest. 2023. aastal lisandus üks uus omavalitsus, kes varasemalt vanemlusprogrammi gruppe ellu viinud ei ole. Üheksa aasta jooksul on toimunud 678 põhiprogrammi koolitust, mille on läbinud 7071 lapsevanemat.

2023. aastal alustas põhiprogrammi gruppe kokku 115 ning lapsevanemaid lõpetas kokku 1298. Kolmveerand vanemlusprogrammi läbinutest on naised ning veerand mehed. See on püsinud varasemate aastatega võrreldes üsna sarnasel tasemel. Samuti on üsna tavapärane, et enamasti pooleks tulevad vanemlusprogrammi osalema osalejad kas üksi või koos teise vanemaga. Lapsevanemate koos osalemine on oluline, et lapse kasvatusviisid oleksid samad ning vanemad töötaksid koostöös.

Vanemlusprogrammi „Imelised aastad“ läbinud lapsevanemate, gruppe ellu viinud grupijuhtide ja gruppe koordineerinud omavalitsuste kogemus 2023. aastal oli positiivne. Tagasisideküsitluste põhjal on programmiga rahulolu suur.

2023. aasta peamised tulemused:

• 96% lapsevanematest soovitaksid vanemlusprogammis osalemist ka oma sõpradele või sugulastele, aasta lõikes on see 1% võrra suurenenud.
• Lapsevanemate üldine tagasiside koolitusele on väga positiivne ja kõigi teemade lõikes vähemalt kuus punkti seitsmest.
• Oluline on, et lapsevanemad koolitust läbides tunneksid, et on võimelised ise jätkama ja igapäevaselt, aga ka ootamatult ilmnevate murekohtade korral õpitud meetodeid ja tööriistu kasutama. 73% lapsevanematest on kindel, et saab edaspidi programmis õpitu abil oma lapsel ilmnevate käitumisprobleemidega hakkama.
• 80% grupijuhtidest on väga motiveeritud vanemlusprogrammi gruppe ellu viima.
• Grupijuhtide hinnangul on vanemad motiveeritud ja osalevad aktiivselt ning toetussüsteem omavalitsuste ja TAI poolt on piisav.
• Mitmete omavalitsuste ja grupijuhtide vahel on tõhus ja hästi toimiv koostöö, kus on selge ja efektiivne rollide jaotus.
• Omavalitsused hindavad enda koostööd grupijuhtidega väga heaks, mõningat segadust esines koostöös maakondlike arendusorganisatsioonidega, mis on tulenevalt eelmise aasta lõpus ellu viidud muudatustest mõistetav ja loomulik.
• 83% omavalitsuste hinnangul oli kogemus vanemlusprogrammi „Imelised aastad“ korraldamisega väga hea.

Vanemlusprogrammi „Imelised aastad“ 2023. aasta tulemused

Uuringu juhi, TAI juhtivteaduri Kaire Innose sõnul on eesnäärmevähi riskipõhise sõeluuringu eesmärk selgitada välja mehed, kellel on suur risk eesnäärmevähi esinemiseks, vähendades samal ajal madala riskiga meestel tehtavaid diagnostilisi ja raviprotseduure.

„Selline lähenemine, mida soovitab ka Euroopa Komisjon, aitab ära hoida nende protseduuridega kaasnevaid tarbetuid terviseriske ja ühtlasi säästa tervishoiukulusid. Riskipõhine sõeluuring koosneb mitmest etapist ja igas etapis sõelutakse välja mehed, kes vajavad täiendavaid uuringuid,“ lisas Innos.

2024. aasta jooksul kutsutakse uuringus osalema 12 000 meest vanuses 50-69 aastat, kes elavad Tallinnas või Tartus, kellel on kehtiv ravikindlustus ja kes ei ole teinud viimase 12 kuu jooksul PSA analüüsi. Kõik osalejad saavad personaalse kutse e-kirja, tavakirja või SMS-i teel. Uuringus osalemine on vabatahtlik ja tasuta.

Sõeluuring algab osaleja jaoks PSA ehk prostataspetsiifilise antigeeni määramisega verest. Selleks palutakse osalejatel broneerida veebikeskkonnas või telefoni teel endale sobiv vereproovi andmise aeg proovivõtupunktis Tallinnas või Tartus. Mehed, kellel PSA analüüsi tulemus ületab teatud taseme, suunatakse edasi uroloogi vastuvõtule ja edasine tegevus toimub juba tervishoiuasutuses. Uroloogi vastuvõtul hinnatakse eesnäärmevähi riski küsitluse ja läbivaatuse abil ning kui riskiskoor ületab määratud taseme, suunab uroloog osaleja MRT-uuringule (magnetresonantstomograafia) ja vajadusel edasistele uuringutele. Pärast uuringut palutakse osalejatel anda oma hinnang uuringu korraldusele.

„Riskipõhise sõeluuringu puhul on tegemist uudse lähenemisega eesnäärmevähi varasele avastamisele, mida samal ajal uuritakse mitmes Euroopa riigis,“ selgitas Eesti Uroloogide Seltsi president dr Martin Kivi. „Julgustan kõiki kutse saanud mehi uuringus osalema. Varases arengujärgus kasvaja ei põhjusta mehele mingeid kaebusi, ent eesnäärme kontrollimine võimaldab avastada vähi agressiivsemad vormid piisavalt vara, et tagada edukas ravi.“ 

„Hetkel käimasoleva kolme riikliku sõeluuringu, rinna-, emakakaela- ja soolevähi sõeluuringu osalus on aasta-aastalt suurenenud ja lähenemas juba soovituslikule 70%-le. Seega saame hakata vaatama uute sõeluuringute käivitamise poole,“ sõnas Tervisekassa sõeluuringute teenusejuht Maria Suurna. „Teostatavusuuringute läbiviimine on oluline selleks, et võimalikult tõhusalt ja tulemuslikult valmistada ette uusi riiklikke sõeluuringuid, mille eesmärk on vähendada vähisuremust. Selleks rahastab Tervisekassa kopsuvähi sõeluuringu piloteerimise kõrval ka eesnäärmevähi riskipõhise sõeluuringu teostatavuse hindamist,“ selgitas ta.

Uuringu läbiviimisel tehakse koostööd Euroopa Uroloogide Assotsiatsiooni uuringuvõrgustikuga PRAISE-U, mille raames hinnatakse riskipõhise sõeluuringu tulemuslikkust ja teostatavust Euroopa riikides. Uuringu koostööpartnerid on TAI, Eesti Uroloogide Selts, Tervisekassa, Ida-Tallinna Keskhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikum, Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja SYNLAB Eesti.

Võrreldes 2022.aastaga oli naise omal soovil katkestatud raseduste arv 63 võrra väiksem.

Möödunud aastal esines naise omal soovil katkestatud rasedusi kõige rohkem 30–34 aastaste vanuserühmas. Omal soovil katkestatud raseduste arv on viimase seitsme aastaga enim langenud 25–29 aastaste naiste hulgas – 2015 aastal katkestati rasedus 1027 korral ja 2023 aastal 618 korral.

Iseeneslike raseduse katkemisi, sealhulgas peetunud rasedusi registreeriti mullu 1535, mis on 34 võrra vähem kui 2022. aastal. Raseduse iseensesliku katkemise ja peetunud raseduse puhul loote arengut ei toimu, st loode on surnud ning sageli on vaja meditsiinilist sekkumist.

Abortiivsuskordaja (naise omal soovil või meditsiinilistel näidustustel katkestatud raseduste arv) 1000 fertiilses eas (15–49-aastaste) naise kohta oli 11,5; 2022. aastal oli see 12,0, kuid aastal 2000 oli see näitaja 37,2. Abordimäär (naise omal soovil või meditsiinilistel näidustustel katkestatud raseduste arv 100 elussünni kohta) oli möödunud aastal 31,4; 2022. aastal 29,9, kuid aastal 2000 oli vastav näitaja 97,9.

• Korduvad raseduse katkestamised moodustasid 2023. aastal kõikidest raseduse katkestamistest veidi üle poole (55,9%)
• Rasedusi katkestanud naistest 32% ei olnud varem sünnitanud
• Naise omal soovil katkestatud rasedused moodustasid kõikidest raseduse  katkemistest ja katkestamistest 65,2%, aastal 1996 oli vastav arv 83,7%
• 4,8% rasedust katkestanud naistest oli rasedust planeerinud
• 56% ei kasutanud vahetult enne rasestumist mingeid rasestumisvastaseid vahendeid
• Iseeneslikud raseduse katkemised moodustasid 2023. aastal kõikidest raseduse katkemistest ja katkestamistest 7,4%, aastal 1996 moodustasid iseeeslikud raseduse katkemised 9,7%

Statistikast nähtus, et 3196 omal soovil raseduse katkestanud naise puhul oli nende elukohariigiks Eesti ja 23 naise puhul oli elukohaks välisriik. Raseduse katkestamise meetoditest kasutati enim medikamentoosset meetodit, mis moodustas koguarvust 88,9%.

 Raseduse katkemiste ja katkestamiste statistika on avaldatud Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika  andmebaasis.

Surmade arv vähenes peamiselt põhjuste arvelt, mis pandeemia ajal enim suurenesid, nimelt COVID-19 (-603) ja vereringeelundite haigustest (-602) põhjustatud surmad. Veidi alla poole kõikidest surmadest – 7500 – oli põhjustatud vereringeelundite haigustest, mis viisid meie seast 3106 meest ja 4394 naist.

Vereringeelundite haiguste peamised põhjused on seotud elustiili teguritega nagu suitsetamine, alkoholi liigtarbimine, valed toitumisharjumused ja vähene liikumine. Ehkki igapäevasuitsetajate osakaal on juba mõnda aega olnud langustrendis, on liigse kehakaaluga inimeste osakaal rahvastikus viimasel kümnel aastal olnud tõusutrendis ehk et üks põhjus on teist asendamas.

Sageduselt järgmisteks surmapõhjuseks olid pahaloomulised kasvajad, millesse suri mullu 3391 inimest, täpsemalt 1808 meest ja 1583 naist. Õnnetusjuhtumite, mürgistuste ja traumade tõttu suri 956 inimest: 648 meest ja 308 naist.

Õnnetusjuhtumitest, traumadest ja mürgistustest tingitud surmade arv vähenes eelmisel aastal 27 võrra, pahaloomulistesse kasvajatesse surnute arv 85 võrra.

Suurenenud on narkootikumide üledoosist põhjustatud surmade arv

Üldise surmade arvu vähenemise taustal on 2023. aastal võrreldes 2022. aastaga märkimisväärselt suurenenud narkootikumide üledoosist põhjustatud surmade arv, kasvades 80-lt 113-ni (41%).  

„Tõus on tingitud narkoturul aina enam levinud tugevatoimeliste sünteetiliste opioidide, nitaseenide, tarvitamisest. Pooled üledoosi surmajuhtudest on seotud metonitaseeni ja/või protonitaseeni tarvitamisega. Enamik surmajuhtudest on seotud mitme psühhoaktiivse aine segatarvitamisega,“ selgitas TAI narkootikumide valdkonna juht Katri Abel-Ollo.

2023. aastal võis märgata ka kokaiini tarvitamisega seotud üledoosi surmade tõusu. „Murettekitav on 2023. aasta juures ka 15 üledoosi surmajuhtu 15─24 aastaste vanusegrupis, millest kolm oli seotud ülikangete sünteetiliste opioididega. Narkoturg on illegaalne ja ettearvamatu, kus ka ühekordne proovimine võib lõppeda tarvitaja ja tema lähedaste joaks väga kurvalt,“ hoiatas Abel-Ollo.

Imiku surmade arv on vähenenud

Imikusurmade (alla 1-aastased lapsed) arv vähenes 26-st 19-le, imikusuremuse kordaja 1000 elussünni kohta langes 2,23-st 1,77-le.

Lisaks laekus surma põhjuste registrisse 68 Eestis surnud välisriigi elaniku surmapõhjuste andmed. Need ei ole ülalpool toodud arvudesse arvestatud.

Surma algpõhjus valitakse surma põhjuste teatisega kogutud info põhjal surma põhjuste registris vastavalt WHO juhistele. Surma algpõhjus võib muutuda, kui arstil on täiendavaid andmeid, mis laekuvad hiljem (näiteks histoloogia, toksikoloogia, mikrobioloogia analüüsid vm). Siis saadetakse Tervise infosüsteemi uus surma põhjuse teatise dokument.

COVID-19 valitakse surma algpõhjuseks siis, kui surma põhjuse määranud arst märkis selle või sellest põhjustatud kopsupõletiku surma tinginud seisundina. TAI surma põhjuste registri COVID-19 surmade arv on väiksem Terviseametist pärinevast COVID-19 positiivsete surmade arvust, kuna Terviseamet avaldab COVID-19 positiivse testi andnud inimeste surmade arvud enne surma algpõhjuse määramist.

Surmade üldarvu, milles kajastuvad ka eestlaste surmad välismaal, avaldab ja analüüsib Statistikaamet. Suremuse muutuste ja erisuste hindamiseks on kasutusel erinevad kordajad, mis võtavad arvesse rahvastiku soolist ja vanuselist koostist ning rahvastiku üldarvu.

Surma põhjuste registri andmed 2023. aastal surnute surmapõhjuste kohta on avaldatud Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika andmebaasis https://statistika.tai.ee

Juunis ja juulis tuletame kahe kuu jooksul inimestele meelde, et alkohol põhjustab vähiriski.

2023 oktoobris toimunud eelmise „Alkohol ja vähk“ teavituskampaania järeluuringuga selgus, et 58% nendest, kes kampaaniat märkasid ja said selle abil teavet alkoholi ja vähiriskide seostest, on valmis oma alkoholitarvitamise koguseid vähendama.

Suurem teadlikkus alkoholitarvitamise ja vähiriski seostest aitab teha inimestel teadlikumaid otsuseid ning kaalutleda sellest tulenevat kasu või kahju.

Paraku alkohoolsetel toodetel vastavat hoiatust ei ole ja inimeste teadlikkus alkoholitarvitamisega seotud vähiriskist on vähene. Inimestel on õigus alkoholiga seonduvaid vähiriske teada ning vastavalt sellele oma alkoholiga seotud harjumusi kujundada.

Kampaania periood

03.06.2024–28.07.2024

Sihtrühm

Kampaania sihtrühm on täiskasvanud mehed ja naised (vanus 18–50), kes tarvitavad alkoholi.

Kampaania eesmärk

Suurendada teadlikkust alkoholitarvitamisega seotud vähiriskidest ja seeläbi ka motivatsiooni vähendada tarvitamist.

Kampaania sõnum

Alkohol põhjustab vähki. Iga joomata jook vähendab vähiriski.

Kanalid ja materjalid

• Alkoinfo.ee leht
• Raadioklipid suuremates raadiojaamades ja kaupluste siseraadios
• bännerreklaam internetis
• digireklaam rongi- ja bussijaamade siseruumide digiekraanidel
• podcastid
• pressiteade

Kampaania on nii eesti kui ka vene keeles.

Kampaania sündis koostöös Tervisekassaga.

Alkohol põhjustab vähemalt seitset tüüpi vähki. Nendeks on soole-, rinna-, söögitoru-, maksa-, suuõõne-, neelu- ja kõrivähk. Alkohol põhjustab neist igal aastal Eestis hinnanguliselt 260 vähijuhtu. Naistel on alkoholiga seotud vähkidest esikohal rinnavähk ning meestel soolevähk.

„Uuringute põhjal võib öelda, et ei ole olemas ohutut alkoholitarvitamist. Veel enam – vähirisk hakkab kasvama juba esimesest joogist ning mida rohkem tarvitatakse, seda tõenäolisem on haigestuda vähki,“ selgitas TAI uimastite ja sõltuvuste osakonna juhataja Anneli Sammel. „Sageli arvatakse, et mõõdukas alkoholitarvitamine on riskivaba, kuid paraku mõjutab alkohol tervist ka siis kui inimene seda ise veel ei tunne,“ lisas ta.

Kõik vähid tekivad seetõttu, et ühes või mitmes rakus olevate geenidega on midagi valesti läinud. Need „vead“ muudavad raku normaalset tööd, mille tulemusel võib rakk hakata kontrollimatult jagunema ja kasvama – nii tekibki pahaloomuline kasvaja ehk vähk. Uuringud näitavad, et alkohoolsetes jookides sisalduv etanool kahjustab rakkudes DNA-d, mis just sellise protsessi võib algatada.

Paraku alkohoolsetel toodetel vastavat hoiatust ei ole ja inimeste teadlikkus alkoholitarvitamisega seotud vähiriskist on vähene. TAI 2022. aastal läbiviidud uuring näitas, et rinnavähi ja alkoholi seost teadvustab vaid 11% Eesti naistest ning suu-, söögitoru- ja soolevähi seosest alkoholiga olid teadlikud 27% elanikest.

„Inimestel on õigus teada, et alkohol on seotud vähiriskiga – suurem teadlikkus aitab teha kaalutletud otsuseid selle kohta, kui sageli, kui palju või kas üldse alkoholi tarvitada,“ ütles Anneli Sammel. „Alkoholitarvitamine on üks neist eluviisivalikutest, mille üle inimene ise saab otsustada ja mida on võimalik muuta. Ükskõik millisel määral alkoholitarvitamise vähendamine aitab haigestumise riski vähendada,“ lisas Sammel.

Teadaolevalt on 40% kõigist vähijuhtudest ennetatavad. Paljud teadusuuringud näitavad sedagi, et ka kõrge geneetilise riskiga inimeste vähiriski saab vähendada tervislike eluviiside järgimisega. Lisaks tervist toetavale eluviisile on oluline hoida oma tervisel silm peal, osaleda sõeluuringutel ning kahtluse korral pöörduda arsti poole.

„Kuigi sõeluuringul osalemine aitab rinnavähki varakult avastada ja soolevähki isegi ennetada, on inimestel võimalik enda tervisekäitumise muutmisega, sealhulgas alkoholitarbimist vähendades ise palju ära teha, et vähikahtlust ega -diagnoosi ei tuleks," rõhutas Tervisekassa sõeluuringute teenusejuht Maria Suurna.

Lisainfot alkoholi ja vähi seostest leiab TAI hallatavalt veebilehelt alkoinfo.ee

Raport, mis põhineb 2022. aastal 44 kooliõpilaste tervisekäitumise uuringus (HBSC) osalenud riigi andmetel, toob esile noorte ebatervislikud toitumisharjumused, ülekaalulisuse ja rasvumise suurenemise ning vähese kehalise aktiivsuse, mis on mitmete mittenakkushaiguste, sealhulgas südame-veresoonkonnahaiguste, diabeedi ja vähi olulised riskitegurid. Leila Oja, Tervise Arengu Instituudi teadur ja raporti üks kaasautoritest märgib, et suundumused 11-,13- ja 15 aastaste noorte tervisekäitumises on üsna sarnased nii Eestis kui ka kogu Euroopas. Üha murettekitavam on aga suur ebavõrdsus noorte tervisekäitumises tulenevalt pere majanduslikust olukorrast – seda ka Eestis.

Oma pere majanduslikku olukorda kehvemaks hindavatest peredest pärit noorukid tarbivad võrreldes jõukamatest peredest pärit noortega tõenäolisemalt igapäevaselt suhkruga karastusjooke  (18% vs 15%). Samuti söövad nad harvem igapäevaselt puuvilju (32% vs 46) ja köögivilju (32% vs 45%). Eestiski on madalama sissetulekuga peredest pärit noorte seas suurem osa neid, kes tarbivad igapäevaselt suhkruga karastusjooke (9% vs 7%) ning vähem selliseid noori, kes söövad iga päev puuvilju (31% vs 44%) ja köögivilju (28% vs 38%).

Raporti autorid tõstatavad murekohana ka noorukite vähese kehalise aktiivsuse. WHO soovituste kohaselt peaksid noored nädala jooksul liikuma igapäevaselt (mõõduka kuni tugeva intensiivsusega) vähemalt 60 minutit[1]. Avaldatud raportist selgub, et vaid 25% poistest ja 15% tüdrukutest liigub vastavalt soovitustele ning kehaline aktiivsus väheneb koos vanusega, eriti tüdrukute seas. Kui 11-aastastest tüdrukutest on kehaliselt aktiivsed vastavalt soovitustele 24%, siis 15-aastastest tüdrukutest vaid 13%. Eesti noorte andmed on veelgi kurvemad –  vaid 19% poistest ja 13% tüdrukutest on vastavalt soovitustele kehaliselt aktiivsed. Sealjuures on 11-aastastest Eesti tüdrukutest soovitustele vastavalt kehaliselt aktiivsed 17%, 15-aastastest tüdrukutest vaid 9%.

Oja sõnul ilmneb ka kehalise aktiivsuse puhul sotsiaalmajanduslik ebavõrdsus: „Jõukamatest peredest pärinevate noorte seas on rohkem neid, kelle kehaline aktiivsus vastab WHO soovitustele. See viitab sellele, et pere sissetulek võib mõjutada selliseid tegureid nagu juurdepääs kehaliselt aktiivsetele tegevusele ja organiseeritud spordis osalemisele. Sarnane suundumus kehalises aktiivsuses on kahjuks juba aastaid.“.

Toitumis- ja liikumisharjumused on aga võtmetegurid kehakaalu mõjutamisel. Ülekaaluliste ja rasvunud noorte osakaal on võrreldes eelmise, HBSC 2018. aasta uuringuga tõusnud 21%-lt 23%-le. Ülekaalulisuste ja rasvunud noorte osakaal on poiste seas suurem kui tüdrukute seas (vastavalt 27% vs 17%). Eestis on ülekaalulisi ja rasvunud noori 20%, sh 15% tüdrukutest ning 25% poistest. Andmetest nähtub, et vähem jõukatest peredest pärit noorukid on suurema tõenäosusega ülekaalulised või rasvunud (27% võrreldes 18% jõukamatest peredest pärit eakaaslastega). Eesti noorte andmetel on pere majanduslikku olukorda halvaks hindavate õpilaste hulgas ülekaalulisi, sh rasvunuid oluliselt enam (24%) kui majanduslikku olukorda keskmiseks (19%) ja heaks (18%) hinnanute seas, seda nii poiste kui ka tüdrukute hulgas.

WHO Euroopa regionaaldirektor Hans Henri P. Kluge kommenteeris: „Raporti tulemused näitavad vajadust sihipäraste sekkumiste järele, et võimaldada noorukitel omaks võtta tervislikumat käitumist ja vältida harjumusi, mis ei mõjuta mitte ainult nende praegust tervist ja heaolu, vaid ka nende tervist täiskasvanuna“. Vähem jõukatest peredest pärit lapsed kogevad tõenäolisemalt ebasoodsaid tervisemõjusid, mis võivad pärssida nende haridusteed, tööhõive väljavaateid ja üldist elukvaliteeti. See säilitab sotsiaalse ebavõrdsuse ja piirab edasi püüdlemist ja arenguvõimalusi.

Oja hinnangul rõhutavad tulemused vajadust tegeleda tervisekäitumise aluseks olevate sotsiaalmajanduslike teguritega. Tervist toetavama toiduvaliku kättesaadavus, sh taskukohasus, võib olla väiksema sissetulekuga peredele piiratud. Selle tulemusel süüakse suurema tõenäosega rohkem toite, mis ei ole tervist toetavad – näiteks ülitöödeldud ja rohkelt lisatud suhkrut sisalduvaid toite. Samuti mängivad valikute tegemisel rolli haridustase, teadmised, oskused ning hoiakud, mis paremas majanduslikus olukorras olevates peredes võivad olla tervist soosivamad.

„Need leiud on karm meeldetuletus, et sotsiaalmajanduslikud tegurid mängivad noorte tervisekäitumise kujundamisel otsustavat rolli,“ ütles WHO Euroopa regiooni toitumise-, kehalise aktiivsuse ja rasvumise piirkondlik nõunik Kremlin Wickramasinghe. „Selle ebavõrdsusega tegelemine nõuab mitmekülgset lähenemist, sealhulgas poliitikat, mis edendab tervislikumat keskkonda, parandab täisväärtusliku toidu kättesaadavust ja julgustab kõigi noorte füüsilist tegevust, olenemata nende sotsiaalmajanduslikust taustast“.

Raport „A Focus on Adolescent Physical Activity, Eating Behaviors, Weight Status, and Body Image“ põhineb kooliõpilaste  tervisekäitumise uuringu (HBSC) 2021/2022 uuringu andmetel, mis jälgib ligi 280 000 õpilase tervisekäitumist ja sotsiaalset keskkonda. Eestist osales uuringu 4862 õpilast ning uuringu viis läbi Tervise Arengu Instituut. HBSC-uuringu andmeid Eesti õpilaste kohta leiab TAI veebilehelt: Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuring (HBSC) | Tervise Arengu Instituut (tai.ee)

Rahvusvaheline raport

Seaduse järgi on veipimine keelustatud samades kohtades, kus tavasigarettide suitsetamine. Eelkõige on see piirang mõeldud tubaka- ja nikotiinitooteid mittetarvitavate inimeste tervise kaitseks. „Tasub teada, et kõik, kes viibivad veipija lähedal, hingavad sisse samu ohtlikke kemikaale kui e-sigareti tarvitaja,“ hoiatab TAI uimastite ja sõltuvuse osakonna vanemspetsialist Tiina Kuusik.

Tänavapilti jälgides on siiski näha, et teadlikkus selles on endiselt üsna napp ja seadusenõuet eiratakse sageli. TAI ja Tervisekassa ühine kampaania „Hoia õhk puhas“ tuletab meelde, et inimesed järgiksid neile seadusega kehtestatud reegleid ning ei ohustaks oma tegevusega kõrvalseisjate tervist. Oluline on ka mittetarvitajate suhtumine avalikus ruumis veipimisse, sest e-sigarette kasutab tegelikult ainult väike osa meie ühiskonnast. Tiina Kuusik soovitab veipijatele julgelt ja sõbralikult märku anda, et nad läheksid eemale ja austaksid teiste inimeste õigust puhtale õhule. Enamik veipijaid on kindlasti mõistvad ja saavad sellest aru.

Kohad, kus suitsetamine, nagu ka veipimine on keelatud, sätestab tubakaseadus. Kui suitsetamiskeeld laste- ja noorteasutustes, meditsiinikeskustes, kauplustes, ühistranspordi sõidukis või ootealadel on üldiselt sagedamini teada, siis näiteks kehtib sama keeld ka jalakäijate tunnelis ning paljudes muudes kohtades, mis seaduses loetletud.

Üheks põhjuseks, miks suitsetamiskeelu aladel kiputakse just veipimisse leebemalt suhtuma, võib olla see, et e-sigaretil puudub ebameeldiv lõhn ja maitse, mistõttu tajutakse seda vähem ohtlikuna nii iseendale kui ka kõrvalseisjatele. Kuid nii nagu tubakasuitsuga, lendub ka e-sigarettide tarvitamisel toksilisi aineid, mille sissehingamisel võib olla tervistkahjustav mõju kõrvalseisjatele põhjustades näiteks hingamisteede haigusi. E-sigareti aerosool saastab ümbritsevat õhku erinevate lenduvate orgaaniliste ühenditega, nikotiini,  lõhna- ja maitseainete ning raskmetallidega. E‑sigarettide aerosoolijäägid ladestuvad sarnaselt tavasigaretile ka riietele ja pindadele.

Selleks, et sõnum veipimise piirangute kohta selgemalt kohale jõuaks, võiks suitsuvabade alade märgistamisel kasutada keelumärki, mis viitab mõlemale tegevusele. Selline märk on eri formaatides saadaval TAI tubakainfo veebilehel ning seda saab kasutada kleebiste ja siltide tootmiseks või muul viisil suitsetamiskeelu ala tähistamiseks.

Alati on võimalus enda ja ümbritsevate tervise kaitseks suitsetamisest ja veipimisest loobuda. Kõige parema tulemuse annab see, kui loobujal on kindel soov ja nikotiini tarvitamisest loobutakse ühekorraga. Nõustaja abiga tubaka- ja nikotiinitoodetest loobumine kordades edukam. Mistahes tubaka- ja nikotiinitoodetest loobumiseks on üle Eesti avatud 16 nõustamiskabinetti, kuhu saavad pöörduda kõik soovijad. Nõustamine on kõikidele tasuta ja ei nõua saatekirja, soovitatav on aga eelregistreerimine.

Infot tubaka- ja nikotiinitoodete mõjust ning nõuandeid tubaka- ja nikotiinitoodetest loobumiseks leiab veebilehelt www.tubakainfo.ee

Üheks laiemalt levinud eksitavaks väiteks on reklaamlause „e-sigaret on 95% vähem kahjulik kui tavasigaret“, mis on praeguseni kasutusel mitmete tubaka- ja nikotiinitoodete müüjate ning neid esindavate organisatsioonide veebilehtedel ja turundussõnumites.

TAI uimastite ja sõltuvuse osakonna vanemspetsialisti Tiina Kuusiku sõnul on taoline väide ebatäpne, aegunud ja tarbijat eksitav. „Valeinfo sai alguse 2014. aastal avaldatud artiklist, millel ei ole tugevat tõenduspõhja – artiklis viidatud analüüsi tulemused põhinesid väikese rühma isikute arvamusel, mitte teaduspõhistel faktidel,“ ütleb Kuusik.  Ta lisab, et osa sama väitega turundustekste viitab küll uuematele uuringutele, kuid ka need ei toeta „95% ohutum“ sõnumi paikapidavust. „Mainitud uuringud on keskendunud vaid üksikute ainete võrdlusele, samal ajal kui uurimata on jäänud rida teisi toksilisi ühendeid, mis kujutavad endast terviseriske. Ka periood, mil mõjusid uuriti, on liiga lühike kindlate järelduste tegemiseks,“ täpsustas ekspert.

Lisandub uuringutulemusi e-sigarettide kahjulikust mõjust

Tiina Kuusik rõhutab, et teadusuuringutele tuginedes on TAI kindlal seisukohal, et e-sigarettide nimetamisel tavasigarettidest oluliselt ohutumaks puudub praeguse seisuga teaduslikult põhjendatud alus. „Pigem koguneb aina juurde uuringuid e-sigarettide kahjulikkuse kohta ja on veenvaid tõendeid, mis seostavad e-sigarettide kasutamist mürgistuse, hingamisteede kaebuste ja kopsukahjustuste tekkega,“ selgitas Kuusik.

TAI vaimse tervise edendamise osakonna projektijuht Agne Kivisaare sõnul mõjutavad e-sigarette pigem ohutuna eksponeerivad sõnumid noori ja lapsevanemaid, kes kohati enam ei peagi e-sigarettide tarvitamist probleemiks. „Kuuleme pea iga nädal juhtumitest, mil lapsevanemad ei adu e-sigarettide kahjulikku mõju ega tauni seetõttu nende tarvitamist ka oma laste puhul. Piltlikult öeldes – veipimisel tekkivat aerosooli peetakse vaid veeauruks, mis näitab, et tubakatööstuse manipulatsioon on toiminud,“ kommenteeris Kivisaar.

Eesti on e-sigaretti proovinud laste osatähtsuselt kolmas riik maailmas

Selle aasta aprillis avaldas Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) raporti, mille kohaselt on Eesti lapsed e-sigarettide proovimises esirinnas, jäädes leedukate ja bulgaarlaste järel sünges edetabelis kolmandale kohale.

Uuringus osalenud Eesti noortest on e-sigarette proovinud 29% − 11-aastastest iga kümnes, 13-aastastest iga kolmas ja 15-aastastest peaaegu pooled. Veibi proovijatest jääb regulaarseks tarvitajaks siiski oluliselt vähem noori.  „Oluline on silmas pidada ja rõhutada, et enamik lapsi ja teismelisi siiski e-sigaretti ei suitseta – see ei peaks kuidagi kõlama jääma justkui normaalsus, mis omakorda hakkab hoiakuid mõjutama,“ toob TAI vanemspetsialist Tiina Kuusik välja medali teise külje.

Tema sõnul peaksid vähkkasvajate ja hingamisteede haiguste ning muude tervisekahjude riski tõsiselt võtma igas vanuses tubaka- ja nikotiinitoodete tarvitajad, kuid veelgi suuremat ohtu kujutab nende toodete tarvitamine varases nooruses. „Noore inimese arenevale ajule ja kasvavale kehale on nii tavasigareti kui ka e-sigareti suitsetamine eriti kahjulik, lisaks tekib noortel ka nikotiinisõltuvus kergemini. Nikotiin ohustab tõsiselt vaimset tervist, õppimis-, otsustus- ja keskendumisvõimet ning enesekontrolli,“ selgitas Kuusik ja rõhutab, et ka need tooted, mida reklaamitakse nikotiinivabana, võivad sisaldada ohtlikke kemikaale.

Tavasigareti asendamine e-sigaretiga ei ole tõenduspõhine loobumismeetod

Teine eksitava mõjuga sõnum, mida tootjad kasutavad, on see, et e-sigaret on kui suitsetamisest loobumise vahend. Kui alustada tavasigareti asemel e-sigareti suitsetamisega, on tegu lihtsalt ühe nikotiini sisaldava toote vahetamisega teise vastu.

Kõige parema tulemuse annab see, kui loobujal on kindel soov ja nikotiini tarvitamisest loobutakse ühekorraga. Mistahes tubaka- ja nikotiinitoodetest loobumiseks on üle Eesti avatud 16 nõustamiskabinetti, kuhu saavad pöörduda kõik soovijad.  Tervisekassa sõltuvushäirete teenusejuhi Anu Kivi sõnul on nõustaja abiga tubaka- ja nikotiinitoodetest loobumine kordades edukam. Kivi lisab, et nõustamine on tasuta ja ei nõua saatekirja, soovitatav on aga eelregistreerimine.

Ülemaailmse tubakavaba päeva raames, mille fookuses on tänavu laste kaitsmine tubakatööstuse surve eest, kutsub TAI üles nii noori kui ka lapsevanemaid tubakatööstuse eesmärke läbi nägema ja reklaamlausetesse kriitiliselt suhtuma. „Selleks, et vähem Eesti lapsi tarvitaks e-sigarette, tuleb vajalikke samme astuda nii lapsevanemate, kooli kui ka seadusandluse poolelt. Usalduslik suhe lapsega, tervislikud eluviisid ja ühine ajaveetmine, kuid samal ajal ka piiride kehtestamine on tegevused, mida lapsevanem peamiselt teha saab. Oma panuse saab anda ka kohalik omavalitsus, luues lastele toetava keskkonna ning tehes lihtsamaks tervist toetavamad valikud,“ selgitab Agne Kivisaar.

Elektrooniline sigaret ehk e-sigaret ehk veip on patareitoitel seade, mis kuumutab vedelikku, mille aerosoole kasutaja suu kaudu sisse hingab. E-sigaret ja selle tarvitamisel sissehingatav aerosool sisaldab sageli nikotiini ning selle kõrval mitmeid muid tervisele ohtlikke kemikaale. Seega on e-sigaret tervist kahjustav toode.

Täiendavat infot leiab veebilehtedelt tubakainfo.ee ja tarkvanem.ee

Töötavate tervishoiutöötajate koguarv on kümne aastaga (2013–2023) kasvanud keskmiselt 2,2% aastas.

Arste oli eelmisel aastal 4772 ja nende kümne aasta keskmine kasvuprotsent oli 0,8. Võrreldes 2022. aastaga suurenes arstide arv 2%. Arstide keskmine vanus – 51 aastat – ei ole kümne aasta jooksul muutunud.

Õdesid oli 2,5% rohkem kui aasta varem – 9103. Ühe arsti kohta töötas keskmiselt 1,9 õde, kümme aastat tagasi 1,7. Õdede kümne aasta keskmine kasvuprotsent oli 2,1. Õdede keskmiseks vanuseks oli 46 aastat, kümne aasta jooksul suurenes õdede vanus ühe aasta võrra.

Tuhande elaniku kohta oli Eestis 2023. aastal 3,5 arsti ja 6,6 õde. Võrdluseks Euroopa Liidu riikide keskmised arvud (2020. aasta): tuhande elaniku kohta 4 arsti ja 8,3 õde. Arstide arvult tuhande elaniku kohta on Eesti olnud aastaid Euroopa Liidu keskmiste seas, õdede sama näitaja jääb EL keskmisele alla.

Eelmisel aastal töötas Eestis 939 perearsti, ühe perearsti ravida oli keskmiselt 1464 inimest (17 inimest rohkem kui aasta varem). Perearstide arv vähenes aastaga 0,5%. Kümne aasta keskmine kasvuprotsent oli 0,4. Perearstide keskmine vanus oli 56 aastat, kümme aastat tagasi 54 aastat.

Pensioniealiste perearstide ja vähemal määral ka kõikide vanemaealiste arstide osatähtsus on viimase kümne aasta jooksul pidevalt kasvanud, perearstidel keskmiselt 1,7 ja arstidel 0,6 protsendipunkti aastas. 29% perearstidest olid 65-aastased või vanemad (aasta varem 27%), samas vanuses kõiki arste oli 23%.

2023. aastal töötas Eestis 1631 pereõde ja nende arv on kümne aastaga kasvanud keskmiselt 4,7% aastas, viimase aastaga 1,7%. Pensioniealiste pereõdede osatähtsus oli 9% (aasta varem 7%).  Ühe perearsti kohta töötas keskmiselt 1,7 pereõde, mis on aasta-aastalt rohkem.

Lepingujärgse koormuse alusel töötas täiskoormusega 47% arstidest, kolmandik töötas sellest väiksema ja viiendik suurema koormusega. Suurem osa õdedest (60%) töötas täiskoormusega, 13% aga sellest suurema koormusega. Viimase kümne aasta jooksul on vähenenud täiskoormusega töötavate arstide ja õdede arv, kuid suurenenud nii sellest väiksema kui ka suurema koormusega töötavate arstide ja õdede arv.

Eelmisel aastal töötas Eestis 1407 hambaarsti ja 1287 hambaraviõde ning nende arv suurenes viimase aastaga vastavalt 2,3% ja 5,3%. Hambaarstide keskmine vanus oli 47,5 aastat ja hambaraviõdedel 45 aastat.

Tervishoiutöötajate andmed on leitavad Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja -uuringute andmebaasi osas „Tervishoiu ressursid ja nende kasutamine“, teema all „Tervishoiutöötajad“. Haiglavõrgu arengukava haiglate andmed on leitavad teema „Haiglavõrgu arengukava haiglad“ ja tervishoiuasutuste andmed „Tervishoiuteenuste osutajad“ alt. Visualiseeritud andmed on leitavad siit.

WHO soovituste kohaselt peaksid noored kogu nädala jooksul iga päev aktiivselt mõõduka kuni tugeva intensiivsusega kehalise aktiivsusega (MTKA) liikuma keskmiselt vähemalt 60 minutit1. Avaldatud rahvusvahelisest raportist selgub, et üldiselt liigub igapäevaselt soovitatud tasemel vaid viiendik 11-, 13- ja 15-aastastest noortest, sh neljandik poistest ja 15 protsenti tüdrukutest (joonis 1), kirjutab Tervise Arengu Instituudi teadur ja raporti kaasautor Leila Oja.

Vanuse ja soo võrdluses on märgata olulised erinevused igapäevase MTKA osas. Iseloomulik on see, et kehaline aktiivsus väheneb vanuses 11–15 aastat ja seda rohkem just tüdrukute seas. Näiteks kui kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu (HBSC) võrgustikus, kuhu kuulub kokku 50 riiki ja piirkonda Euroopast, Kesk-Aasiast ja Kanadast, saavutab 11-aastastest tüdrukutest WHO soovitusliku kehalise aktiivsuse iga viies, siis 15-aastastest tüdrukutest peaaegu poole vähem. 

Euroopa noorte kõrval on hea võrrelda Eesti noorte tulemusi. Eesti noorte kehaline aktiivsus jääb oluliselt alla Euroopa eakaaslaste igapäevasele kehalisele aktiivsusele. Kui Euroopa noorte poiste hulgas oli soovituslikul tasemel kehaliselt aktiivseid 25 protsenti, siis Eesti poistest vaid 19 protsenti. Tüdrukud on üldiselt poistega võrreldes vähem aktiivsed, neist saavutab soovituslikul tasemel kehalise aktiivsuse vaid 13 protsenti.

Seega on erinevus Euroopa eakaaslastega tüdrukutel vaid kaks protsenti. Ent ka meie tüdrukute puhul kordub sama muster, kus vanuses 11–15 aastat väheneb soovituslikul tasemel kehaline aktiivsus peaaegu poole võrra – 17 protsendilt üheksa protsendini. 

Igapäevast MTKA-d võrdlesid HBSC võrgustiku teadlased perede sotsiaalmajandusliku staatusega, mõõdetuna perekonna jõukuse skaala (Family Affluence Scale (FAS)) abil. Vähese kehalise aktiivsuse ühe põhjusena ilmneb sotsiaalmajanduslik ebavõrdsus. Selle kohaselt saavutavad jõukamatest peredest pärit noored sagedamini WHO soovitustele vastava igapäevase kehalise aktiivsusnormi (Joonis 2). On põhjust arvata, et paremal sotsiaalmajanduslikul järjel oleva pere noorel on tahtmise korral võimalik olla kergem nii kehaliselt aktiivne kui ka osaleda organiseeritud sportlikes tegevustes.

Analüüsist selgub ka märgatav sooline erinevus: pere majanduslik olukord mõjutab rohkem poiste kui tüdrukute kehalist aktiivsust. Jõukamatest peredest pärit poistest saavutab soovitusliku kehalise aktiivsuse taseme koguni kolmandik noortest, samas kui halvemal sotsiaalmajanduslikul järjel olevate perede poistest vaid viiendik. Tüdrukute puhul on see erinevus vaid kuus protsenti (19% vs 13%). Sarnane sotsiaalne erisus ei tulnud välja siiski kõigis riikides ja piirkondades. Näiteks Belgias, Iirimaal ja Kasahstanis ei ilmnenud poiste ja tüdrukute puhul olulisi erinevusi. 

Kehaline aktiivsus püsib muutusteta

Aastate võrdluses selgub, et noorte igapäevane soovituslik mõõduka kuni tugeva intensiivsusega kehalise aktiivsuse püsis perioodil 2018–2022 muutusteta. Nagu arvutused näitavad, siis aastatel 2018–2022 oli noorte soovituslik kehaline aktiivsus kas samal tasemel või muutus vaid paari protsendi võrra (joonis 3). 

Tulemus on siiski murettekitav, sest regulaarne kehaline aktiivsus on noorte jaoks ülioluline nii füüsilise kui ka vaimse tervise osas. Ebapiisav kehaline aktiivsus avaldab mõju noorte tervisele ja heaolule, suurendades nende krooniliste haiguste, nagu rasvumise, südame-veresoonkonna haiguste ja teist tüüpi diabeedi, riski.

Kuigi üldiselt ei täheldatud aastatel 2018–2022 MTKA tasemetes olulisi muutusi, siis riigi/piirkonna tasandil erinevusi siiski esines, seda nii tõusude kui ka languste suunal. Näiteks  Albaanias, Taanis ja Portugalis kasvas kehaliselt aktiivsete poiste hulk kümme protsenti ja rohkem ning Albaanias ja Taanis tüdrukute seas viis protsenti ja rohkem. Samas vähenes kehaliselt aktiivsete noorte hulk rohkem kui viis protsenti Armeenias, Gröönimaal, Leedus ja Põhja-Makedoonias.

Kehaline inaktiivsus

Soovitusliku kehalise aktiivsuse kõrval hinnatakse raportis ka vähese kehalise aktiivsusega (inaktiivsete) noorte hulka2. Euroopa noorte seas üldiselt on vähene kehaline aktiivsus järsult kasvanud, eriti tüdrukute seas. 

Vähese kehalise aktiivsusega noorte hulk kasvab nii poiste kui tüdrukute osas vanusega märkimisväärselt. Kui 11-aastastest poistest on väheaktiivseid 19 protsenti, siis samavanustest tüdrukutest 23 protsenti. See erinevus suureneb veelgi vanemate vastajate seas, ulatudes 15-aastaste poiste puhul 23 protsendini ja tüdrukute puhul ligikaudu 36 protsendini. Samuti kasvab väheaktiivsete hulk vanuse suurenedes Eesti noorte seas, kuid suurim erinevus poiste ja tüdrukute vahel on 13-aastastel noortel – viis protsenti (joonis 4). 

Tüdrukute olukord

Eri aastate andmed näitavad, et poiste inaktiivsus on aastatel 2018–2022 püsinud stabiilsena 20 protsendi juures, kuid inaktiivsete tüdrukute hulk on märgatavalt suurenenud 29 protsendini (joonis 5).   

See tähendab, et peaaegu kolmandikul tüdrukutest on tõsine terviserisk, sealhulgas rasvumise, südame-veresoonkonna haiguste ja vaimse tervise probleemide tekkeks.

Kokkuvõtlikult saab välja tuua, et kuigi kehalise aktiivsuse ja inaktiivsuse avaldumisel esineb piirkondlikke erinevusi, siis vähemalt kolmes mõttes on olukord uuringus osalenud noorte seas sarnane.

1. Väga suur osa noortest ei saavuta kehalise aktiivsuse soovituslikku taset 
2. Kehaliselt aktiivsete noorte hulk väheneb vanuses 11–15 aastat oluliselt, seda eriti tüdrukute seas.
3. Kehvema sotsiaalmajandusliku taustaga peredes kasvavad noored on üldjuhul kehaliselt vähem aktiivsed.

Ülevaade põhineb WHO Euroopa piirkondliku büroo avaldatud raportil, mille koostasid kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu (HBSC) 2021/2022. aasta andmetel võrgustiku teadlased, nende hulgas Leila Oja. Uuring jälgis ligi 280 000 11-, 13- ja 15-aastaste poiste ja tüdrukute tervisekäitumist ja sotsiaalset keskkonda. Eestist osales uuringus ligi 5000 õpilast ning selle viis läbi Tervise Arengu Instituut.

Lugu ilmus 25. mail 2024 ERRi portaalis Novaator.

1 WHO kehalise aktiivsuse soovitus näeb ette keskmiselt 60 minutit päevas aktiivset liikumist 7 päeva jooksul, kuid raport mõõdab nende noorukite osakaalu, kes saavutavad iga päev vähemalt 60 minutit vähemalt mõõdukal tasemel kehalist aktiivsust.

2 Vähene kehaline aktiivsus ehk inaktiivsus on defineeritud kui MTKA vähemalt 60 minutit päevas kuni kaks päeval nädalas.

Kokku sünnitas eelmisel aastal 10 631  naist (2022. aastaga  võrreldes 765 naist vähem): 10 495 juhul sündis üks laps, kaksikuid sündis 135 ning  ühel  korral sündisid nelikud. Kolmikuid mullu ei sündinud. Mitmiksünnituste osatähtsus oli 1,3 % kõigist sünnitustest.

Kõigist mullu sünnitanud naistest oli 10 622 naise elukohariigiks Eesti, 9 naise elukoht asus välisriigis. Enneaegseid (raseduskestusega alla 37 nädala) sünnitusi oli 513, neist omakorda 137 sünnitust oli raseduskestusega alla 34 nädala. Kõigist sünnitustest moodustasid enneaegsed sünnitused 4,8%.

Elussündide arv 1000 fertiilses eas (15–49) naise kohta (sündimuse erikordaja) oli 36,5, mis on eelneva aastaga võrreldes langenud: 2022. aastal oli see näitaja 40,2. Poisse sündis mõnevõrra rohkem kui tüdrukuid (vastavalt 51% ja 49%). Surnult sündis 30 last, mis moodustas 0,3% kõigist sündidest. Sündinud laste keskmine sünnikaal oli 2023. aastal 3518 g ja keskmine sünnipikkus 51 cm. Ajavahemikul 1992–2023 on vastsündinute keskmine sünnikaal suurenenud 83g võrra – 1992. aastal oli see 3435 g, 2023. aastal 3518 g.

12 tervishoiuasutuste sünnitusosakondades sündis 10 701 last, neist kõrgema etapi sünnitusabi osutavates tervishoiuasutuses 8061 last.

Loomulikul teel sünnitas 7762 naist. Vaakum- ja tangsünnitusi oli 603 ning keisrilõikeid tehti 2266 sünnitajale, neist plaanilisi keisrilõikeid 700 sünnitajale. Keisrilõigete osatähtsus oli 21,3%.

Sünnitajate keskmine vanus on alates 1992. aastast suurenenud pidevalt. Ajavahemikul 1992–2023 suurenes esmassünnitajate keskmine vanus seitsme aasta ja korduvsünnitajate keskmine vanus viie aasta võrra. Kui 1992. aastal olid esmasünnitaja ja korduvsünnitaja keskmine vanus vastavalt 22,7 ja 28,3 aastat, siis eelmisel aastal olid need vastavalt 29,5 ja 33,3 aastat. Alates 1992. aastast on sünnituste arv on enim tõusnud üle 35-aastaste naiste hulgas ning langenud 20–24- ja alla 20-aastaste vanuserühmades. Kõige rohkem lapsi sündis 30–34-aasta vanustel naistel. Kõige rohkem lapsi sündis mullu Harjumaal (5355 elussündi).

Sündide statistika on avaldatud Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika andmebaasis, täiendavad andmed sündide ja sünnituste kohta avaldatakse 27.06.2024

Kohalikel omavalitsustel on oluline roll elanike tervise edendamisel ning turvalisuse tagamisel. Selleks, et nendes valdkondades toimuks järjepidev areng, on oluline, et otsuseid tehtaks parimale olemasolevale teadmisele tuginedes, KOV-is oleks olemas piisav valdkondi tundev tööjõud ning olemas oleks ka juhtide toetus. Selgus, et üle 70% juhtidest ja spetsialistidest usub, et kohalikul omavalitsusel (KOV) on paikkonnas rahvatervishoiu kujundamises keskne roll, kuid rahaliselt endale nii suurt koormust võtta ei suudeta – peamise takistava tegurina (66% juhtidest) valdkonna arendamisel peetakse just finantsvahendite nappust.

Aastatel 2021–2022 KOV-is päevakorral olnud teemadest tegeleti kõige sagedamini inimeste liikumisharrastuse, vaimse tervise ning tervishoiu- ja/või sotsiaalteenuste arendamisega. Ajas on vähenenud teavitustegevuste osatähtsus ja suurenenud pikaajalisemate ennetus- ja edendustegevuste elluviimine. Ühtlasi on infoallikate ning ennetustegevuste ja teenuste valikul tunnetuslike ja kogemuslike aspektide kõrval muutunud samaväärselt oluliseks paikkonnapõhised andmed ning tegevuste mõju hindavad uuringud. Kuigi kohalike ekspertide kogemused ja sihtrühma arvamused on olulised, siis otsusetegemist peavad toetama ka faktid ja tõendus.

TAI paikkondade tervisedendamise valdkonna juht Triinu Purru: „Äärmiselt hea meel on näha, et omavalitsuste  rahvatervishoiu valdkonna tegevustest paistab üha enam välja süsteemsust ja andmetel tuginevat otsustamist. Inimeste käitumise muutmiseks ainult teavitustegevustest ei piisa – seda enam on rõõmustav, et üha rohkem omavalitsusi ja nende allasutusi on leidnud ja suutnud säilitada ka majanduslikult keerulisel ajal eelarvevahendeid pikaajalisemate ja tõendatuse tasemega ennetustegevuste elluviimiseks. Ilma ilustamata – pikk tee on veel minna, et universaalsed ennetustegevused nagu näiteks koolipõhine ennetusprogramm VEPA, kiusuennetusprogramm KiVA, Vaikuseminutid, vanemlusprogramm Imelised aastad või Gordoni perekool oleksid kõigile sihtrühma esindajatele kättesaadavad. Nii ministeeriumid oma allasutustega kui ka kohalik tasand on teinud viimastel aastatel selle nimel olulisi pingutusi, mis on kandnud vilja.“

Märgatavalt oli paranenud juhtide teadlikkus „Tervis igas poliitikast“ põhimõttest ning selle rakendamine. Tervis igas poliitikas põhimõte rõhutab, et mitmed tervist oluliselt mõjutavad tegurid (näiteks haridus, sotsiaal, majandus, keskkond) tulevad tervisesektorist väljast poolt, mistõttu on vaja kõikide poliitikavaldkondade kujundamisel ja elluviimisel arvestada selle mõju tervisele.   31% juhtidest ja 30% spetsialistidest vastas, et tema KOVis rakendatakse põhimõtet „Tervis igas poliitikas“. 2020.aastal olid vastavad näitajaid vaid 8% ja 6%.

Veidi üle poolte juhtidest (54%) pidas ennast elanike tervise ja turvalisuse edendamisel eestkõnelejaks ning see on võrreldes 2020. aasta uuringuga natukene vähenenud. Enimlevinud takistusena eestkõneleja rolli võtmisel nimetati ajaressursi vähesust.

Omavalitsuste tasandil tervise- ja heaoluprofiili (THP) koostamine ja uuendamine on haldusreformi järel olnud pigem väheaktiivne –  42% vastanud spetsialistidest tõi välja, et neil on vähemalt korra see koostatud ja/või ka uuendatud. 15% märkis, et neil on see plaanis lähiajal. Teisalt toodi korduvalt välja, et maakondades liigutakse üha enam sisult kvaliteetsemate ning tugeva kaasamisprotsessi käigus loodud maakonna tervise- ja heaoluprofiilide suunas, mis hõlmavad ka omavalitsuste vaadet.

„Üleriigiliste kärpeplaanide valguses on erakordselt oluline silmas pidada, et ennetustöö saavutab oma mõju, kui seda on võimalik ellu viia pikaajaliselt ja järjepidevalt. Kõige efektiivsem ja kulutõhusam on universaalne ennetus, mis aitab tulevikus olulisel määral raha säästa. Ma väga loodan, et rasketes oludes suudavad nii riigi kui kohaliku tasandi otsustajad hoida kainet mõistust ja pikaajalist vaadet ning säilitada eelarvevahendid neile ennetustegevustele, mille osas on positiivne mõju kinnitust leidnud,“ sõnas Purru.

Uuring viidi ellu Norra toetusest 2014.–2021. aastal rahastatud projekti „Rahvatervise valdkonna võimekuse ja kompetentside suurendamine kohalikes omavalitsustes“ toel. Uuringut korrati rahastusperioodi lõpus, st 2023. aasta teisel poolaastal.

Uuringu eesmärk oli saada ülevaade rahvatervishoiu ja turvalisuse valdkonna olukorrast omavalitsustes.

Uuringu raport

Uuringu lühikokkuvõte

Kevadise hindamisvooru tulemusena antakse märgise kasutusõigus veel 26 tööandjale:

• Apranga OÜ   
• Barrus AS    
• BB Finance OÜ    
• Creditstar International OÜ    
• Eesti Tervishoiu Muuseum SA    
• Estanc AS    
• Euronics Eesti ehk Sandmani Grupi AS, Antista AS, Renerki Kaubanduse OÜ, Metaan AS, Sound and Vision OÜ    
• Fortum CFS Eesti OÜ   
• Fujitsu Estonia AS    
• Haapsalu Kutsehariduskeskus   
• Häirekeskus   
• Hüpoteeklaen AS    
• Lindström OÜ    
• Lääne-Tallinna Keskhaigla AS   
• Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus    
• Ramirent Baltic AS    
• Riigi Tugiteenuste Keskus   
• Riverty Tech OÜ   
• Scoro Software OÜ   
• SEB Pank AS    
• Solis BioDyne OÜ   
• Solita OÜ   
• Stebby OÜ   
• Tallinna Koolitervishoid SA    
• Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei    
• Välisministeerium    

Taotlejad esitasid hindamiseks oma asutuse töökoha tervisedenduse tegevuskava kahes fookusteemas järgnevaks kolmeks aastaks, mida hindasid TAI, Tööinspektsiooni ja Sotsiaalministeeriumi esindajad. Üks fookusteema oli kindlaksmääratud - vaimset tervist toetava töökeskkonna kujundamise valdkond. Teise terviseteema fookuse sai taotleja valida oma tegevusvaldkonna ja töökogukonna spetsiifikast tulenevalt.  

Taotlejate seas planeeritakse  enim tähelepanu pöörata liikumisaktiivsuse edendamisele (2/3 tegevuskavades). Teisteks fookusteemadeks esitatud tegevuskavades on peamiselt tasakaalustatud toitumise edendamine ning uimastiennetusega seotud teemad. 

„Tervist edendav töökoht“ märgis kannab sõnumit, et seda omavas organisatsioonis väärtustatakse töötajaid ja tegeletakse järjepidevalt turvalise, tervist väärtustava, tervislikke eluviise ning valikuid soodustava keskkonna kujundamisega. Tööandjal on võimalik kasutada nii eesti- kui ka inglisekeelset märgise faili näiteks oma asutuse töökuulutustel, kodulehekülgedel, e-kirja jalustes, kus see on asjakohane ja sobiv. 

 TAI annab märgise taotlusprogrammi edukalt läbinud tööandjale kasutusse tasuta ja tähtajaliselt kolmeks aastaks. Märgise saajad avaldame Tervise Arengu Instituudi veebilehel terviseinfo.ee  

 Uus periood taotluste esitamiseks märgise saamiseks on planeeritud oktoobris ja täiendava info märgise kohta avaldame lehel: „Tervist edendav töökoht“ märgis | Terviseinfo 

Uuringus on oodatud osalema vähemalt 18-aastased Eestis elavad inimesed, kes on kasvõi korra elu jooksul narkootikume tarvitanud. Vaatluse all on kanepitooted, kokaiin, ecstasy/MDMA, amfetamiin, metamfetamiin, ketamiin, uued psühhoaktiivsed ained ja heroiin. Veebiuuringus osalemine on anonüümne ja vabatahtlik. Küsimustik asub EUSurvey keskkonnas ja on Eestis saadaval nii eesti, vene kui ka inglise keeles. Küsimustikule saab vastata alates 21. maist, orienteeruvalt viie nädala jooksul.  

„Kuna narkootikumide tarvitamine on ebaseaduslik ja ühiskonnas sageli varjatud nähtus, on olukorrast objektiivse pildi kokkupanekuks vaja kasutada erinevaid uurimismeetodeid. Veebiuuring, mille kaudu jõuab meieni tarvitajate anonüümne hääl on üheks väärtuslikuks killuks reaalse pildi saamisel ja mõistmisel,“ selgitas TAI narkootikumide valdkonna juht, teadur Katri Abel-Ollo. 

Veebiuuringu ellu viimist koordineerib Euroopa Narkomaania ja Narkootikumide Seirekeskus (EMCDDA) ning see toimub samal ajal 36 Euroopa ja Kagu-Aasia riigis. Uuring ja selle metoodika on kooskõlastatud TAI inimuuringute eetikakomiteega. Uuring on eriti väärtuslik, sest selle abil saab Eesti olukorda võrrelda teiste riikidega. Kogutud andmetega saab hinnata kohalikul ja Euroopa Liidu tasandil narkootikumide turgu, tarvitajate valikuid, tarvitamise viise ja sagedust ning need on aluseks ennetustegevuste ja erinevate sekkumiste planeerimisel ning arendamisel. Uuringu tulemused avalikustatakse 2025. aasta esimesel poolaastal. 

EMCDDA veebiuuringut korratakse 2−3-aastase intervalliga. Esimest korda viidi uuring ellu 2016. aastal. Eesti osales andmekogumises esimest korda 2018. aastal ja seejärel 2021. aastal. Tutvu 2021. aastal ellu viidud uuringu Eesti tulemustega.  

Narkootikumide tarvitamise küsimustikule saab vastata EUSurvey keskkonnas: 

• eesti keeles  
• vene keeles  
• inglise keeles

Narkootikumide, nendega seotud riskide ning tarvitajatele ning nende lähedastele suunatud abivõimaluste kohta leiab täpsemat infot veebilehelt narko.ee. 

Narkootikumidega seotud küsimuste ja muredega saab pöörduda narko.ee tugiliinile: 

• helistades lühinumbril 1747 või +372 641 4100 
• saates e-posti aadressil 1747@narko.ee 
• kirjutades narko.ee veebilehe vestlusrakenduses 

Soolevähi sõeluuringusse kutsuti 2021. aastal ligi 82 400 meest ja naist, neist käis uuringul veidi vähem kui 49%. Võrreldes varasema aastaga langes osalus 2% võrra. Sõeluuringu käigus avastati ligi 580 inimesel vähieelsed muutused ja 74 inimesel diagnoositi vähk (sh kaks mitteinvasiivset kasvajat). Iga 1000 sõeluuringus osalenu kohta avastati ligi 2 vähijuhtu. Teadaoleva staadiumiga vähkidest 43% avastati esimeses ja 21% teises staadiumis. Ligi 24% juhtudest avastati kolmandas staadiumis, mil kasvaja oli andnud siirdeid kasvajalähedastesse lümfisõlmedesse ja 12% neljandas staadiumis ehk vähk oli andnud kaugsiirdeid teistesse organitesse.

Rinnavähi sõeluuringule kutsuti 2021. aastal ligi 76 300 naist, kusjuures esmakordselt kuulusid sihtrühma 64-aastased naised ja teist aastat 66-aastased naised. Mammograafilisel esmasuuringul osales neist veidi vähem kui 59%. Võrreldes 2020. aastaga tõusis osalusmäär 5% võrra. 2021. aastal avastati rinnavähi sõeluuringu käigus 233 kasvajat (sh 212 invasiivset vähki ja 21 mitteinvasiivset kasvajat), mis on 33 võrra vähem kui aasta varem. Sõeluuringul avastatud teadaoleva staadiumiga vähijuhtudest diagnoositi 51% esimeses, 35% teises, 12% kolmandas ja 2% neljandas staadiumis. Iga tuhande sõeluuringus osalenud naise kohta avastati ligi 5 vähijuhtu.

„Sõeluuringul avastatud rinnavähijuhtudest pooled on väga varases ehk esimeses staadiumis, samal ajal kui samas vanuserühmas väljaspool sõeluuringut diagnoositud juhtudest on esimeses staadiumis alla kolmandiku ja kaugelearenenud juhtude osakaal on mitu korda suurem,“ märkis TAI teadusdirektor Kaire Innos. „Varasem avastamine võimaldab patsienti säästvamalt ja väiksemate ravikuludega saada paremaid ravitulemusi. Emakakaela- ja soolevähi sõeluuringul on ääretult tähtis vähieelsete muutuste avastamine, mis ravi puudumisel oleks võinud areneda pahaloomuliseks.“

Emakakaelavähi sõeluuringule kutsuti 2021. aastal ligi 73 800 naist, neist osales veidi alla 51%. Alates 2021. aastast on sõeluuringu esmasuuring varasema PAP-testi asemel HPV-uuring ning esmakordselt kuulusid sihtrühma 60- ja 65-aastased naised. Võrreldes 2020. aastaga tõusis emakakaelavähi sõeluuringu osalusmäär rohkem kui 6% võrra. Sõeluuringu käigus leiti 558 naisel vähieelsed muutused, 13 naisel mitteinvasiivne kasvaja ja 21 naisel diagnoositi vähk. Teadaoleva staadiumiga vähkidest olid pooled esimese staadiumi, 8% teise staadiumi ja 42% kolmanda staadiumi vähid.

Info sõeluuringul käinutest laekub vähi sõeluuringute registrisse tervise infosüsteemist ja Tervisekassa raviarvetelt ning kinnitatud vähidiagnoosid Eesti vähiregistrist või histoloogiliste uuringute tulemusest. Detailsem info sõeluuringul avastatud vähijuhtude ja nende staadiumijaotuse kohta avaldatakse vähiregistri iga-aastases raportis ja Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika andmebaasis.

Rinnavähi sõeluuringule oodatakse iga kahe aasta järel 50–68-aastaseid (alates 2024. aastast lisaks ka 70- ja 74-aastaseid) naisi, kellel ei ole viimase viie aasta jooksul diagnoositud rinnavähki ja kes ei ole käinud mammograafia uuringul eelneva 12 kuu jooksul. Rinnavähi sõeluuringule on tänavu oodatud naised sünniaastatega 1950, 1954, 1956, 1958, 1960, 1962, 1964, 1966, 1968, 1970, 1972 ja 1974. Osalemiseks broneerige aeg digiregistratuuris digiregistratuur.ee või helistage endale sobivasse tervishoiuasutusse.

Emakakaelavähi sõeluuringusse kutsutakse 30–65-aastaseid naisi iga viie aasta tagant.  Tänavu on kutsutud 74 767 naist, sünniaastatega 1959, 1964, 1969, 1974, 1979, 1984, 1989 ja 1994. Osalemiseks broneerige aeg digiregistratuuris digiregistratuur.ee või helistage endale sobivasse tervishoiuasutusse. Alates 2024. aastast saab soovi korral emakakaelavähi sõeluuringut teha ka kodus, tellides endale kodutesti hpv.synlab.ee. Koduteste pakuvad ka Valga, Võru, Viljandi, Põlva ja Ida-Viru maakonna apteegid.

Soolevähi sõeluuringule kutsutakse mehi ja naisi vanuses 60–68 iga kahe aasta järel, kui neil ei ole elu jooksul diagnoositud soolevähki ja/või tehtud sõelkoloskoopiat. Sellel aastal on soolevähi sõeluuringule kutsutud mehed ja naised sünniaastatega 1956, 1958, 1960, 1962 ja 1964. Osalemiseks palume võtta ühendust oma perearstikeskusega, kust saab testikomplekti koos proovivõtujuhendiga.

Sõeluuringu, vajaduse korral järgnevate lisauuringute ja ravi kulud tasub Tervisekassa nii ravikindlustatud kui ravikindlustamata inimestel.

Lisainfot leiab Tervisekassa kodulehelt soeluuring.ee

Iga seksuaalselt aktiivse inimese tervisekontrolli hulka peaks kuuluma testimine HIV ja teiste STLI-de suhtes. Inimesed ei pea end üldiselt STLI-de poolt ohustatuks, kuid kõigil võib elus tulla ette, et suhe puruneb ja leitakse uus partner. „Tihti kulgevad HIV ja teised STLI-d üldse ilma igasuguste haigustunnusteta, seega on püsisuhet alustades hea, kui mõlemad partnerid testivad end HIV ja teiste STLI-de suhtes. Ainult nii võib kindel olla, et teadmatusest teineteist ei nakata,“ sõnas TAI uimastite ja sõltuvuste osakonna vanemspetsialist Iveta Tomera.

HIV ja teiste STLI-dega võib nakatuda igaüks – see ei ole kindla seksuaalse orientatsiooni, rahvuse või rahvastikurühma seas leviv nakkus. HIV ja teised STLI-d levivad kaitsevahenditeta seksuaalvahekorra ajal, aga ka kokkupuutel nakatunud verega ning emalt lapsele raseduse ajal, sünnitusel ja rinnaga toitmisel.

Vähemalt korra elus peaksid kõik seksuaalselt aktiivselt inimesed end HIV suhtes testima. „HIV on pikaajaline, aeglaselt süvenev infektsioon, mis ei pruugi põhjustada mingeid kaebusi. Inimesed, kes ise ei tea oma nakatumisest, on potentsiaalsed nakkusallikad,“ ütles Tomera ning lisas, et testima peab kindlasti, kui on väiksemgi kahtlus HIV-sse või mõnesse teise STLI-sse nakatumise suhtes.

Terviseminister Riina Sikkuti sõnul on hoolimata paranenud testimise tasemest ikkagi hinnanguliselt ligi tuhat inimest, kes ei tea oma HIV-positiivsest seisundist. „See viib hilise diagnoosimiseni, mis omakorda põhjustab hilinenud ravi, halvendab elukvaliteeti ning suurendab ravikulusid. HIV-i saab ravimitega vaos hoida ning õigeaegne haiguse avastamine ja ravi aitavad säilitada väga hea elukvaliteedi aastateks. Ilma ravita võib HIV-i viimases staadiumis välja kujuneda omandatud immuunpuudulikkuse sündroom HIV-tõbi ehk AIDS,“ ütles Sikkut ning juhtis tähelepanu, et HIV-ravi ja ravimid on Eesti elanikele tasuta, sõltumata ravikindlustuse olemasolust.

Parimat kaitset HIV jt STLI-de eest pakub kaitsevahendite kasutamine seksuaalvahekorra ajal. Tomera rõhutab, et oluline on harrastada turvaseksi ja sõnab, et mida vähem on inimesel seksuaalpartnereid, seda väiksem on võimalus nakatuda.

Turvaseksi kohta saab lähemalt lugeda TAI veebilehelt hiv.ee.

HIV testi saab teha HIV testimis- ja nõustamiskabinettides, noorte nõustamiskeskustes, pere- ja eriarstide juures üle Eesti. Testimis- ja nõustamiskabinettides saab lisaks HIV-le lasta end testida ka B- ja C-hepatiidi ning süüfilise suhtes. HIV nõustamis- ja testimiskabinettides ja noorte nõustamiskeskustes on testi tegemine tasuta, ka neile, kel ravikindlustust ei ole. Endale sobivaima testimiskoha kontaktid leiab veebilehelt hiv.ee.

Vaata videost, kuidas käib HIV testi tegemine.

Olulisi fakte seoses HIV-ga:

• 2023. aastal tehti 202 677 HIV-nakkuse testi ja registreeriti Eestis 183 uut HIV-nakkuse juhtu (allikas: Terviseamet)
• COVID-19 pandeemilise leviku tõttu kehtestatud piirangud tõid testimise languse 2020. ja 2021. aastal ja testide arv ei ole tõusnud COVID-19 pandeemia eelsele tasemele.
• Täpsema info HIV-nakkuse ja kaasuvate infektsioonide epidemioloogilisest olukorrast aastail 2013 – 2022 saab värskelt valminud TAI raportist.

2023. aasta teises pooles pakuti kodutesti valiku võimalust kõigile emakakaelavähi sõeluuringu sihtrühma naistele, kes aasta esimeses pooles polnud veel uuringut jõudnud teha. Naisi kutsuti sõeluuringule SMS-i, e-kirja või tavakirja teel. Kodutesti soovi korral said naised selle tasuta tellida veebist ning valida, kas test saadetakse tavapostiga sobivale aadressile või pakiautomaati. Lisaks pakkusid koduteste 89 apteeki Valga, Viljandi, Võru, Põlva ja Ida-Viru maakondades.

Kokku telliti 2023. aastal enam kui 6700 kodutesti, neist üle 600 väljastasid apteegid. Kodutesti proovi saatis laborisse analüüsimisele 4903 naist (enam kui 10% sõeluuringul osalenutest), neist 337 sai kodutesti apteegist.

Sõeluuringul osalenute hulgas oli kodutestijaid enim 60- ja 65-aastaste naiste hulgas, vastavalt 12,8% ja 13,8%. Maakondades oli kodutesti valinute osakaal suurim Võrumaal (14,6%) ja Ida-Virumaal (14,4%) nendes maakondades elavatest sõeluuringul osalenud naistest.

„Kodutestimise võimaluse pakkumine viimastel aastatel on väga positiivselt mõjutanud osalust, kuna kodutest on usaldusväärne viis emakakaelavähi sõeluuringu tegemiseks, osutudes sobivaks paljudele naistele, kes ei saa või ei soovi teha sõeluuringut tervishoiuasutuses,“ kommenteeris TAI vanemanalüütik Reeli Hallik. „Sõeluuringus osalemine on oluline ja samas lihtne tegevus, mida oma tervise heaks teha ning on võtmetähtsusega, et vähki ennetada või võimalikult vara avastada,“ lisas Hallik.

Emakakaelavähi sõeluuringu osalusmäär on viimaste aastate jooksul oluliselt suurenenud, tõustes 44,9%-lt 2020. aastal 64%-ni 2023. aastal. Tervisekassa sõeluuringute teenusejuht Maria Suurna tõi eriti märkimisväärsena välja, et esmakordselt jõudis üks maakond, Saaremaa, 70% osalusmäärani, ja siin on oluline mõju ka kodutestimisel.

„Rõõmustas ka see, et just vanemad naised kodutestimise nii hästi vastu võtsid. Tänu sellele võimalusele jõudsid sõeluuringule nüüd ka need naised, kes poleks ehk muidu osalenud. Murettekitav on endiselt teistest maakondadest madalam osalusmäär Ida-Virumaal,“ lisas Suurna.

Kui Valga, Võru, Viljandi ja Põlva maakonnas pakuti koduteste apteekides esmakordselt, siis Ida-Virumaa apteekidest oli kodutesti kättesaadav juba teist aastat järjest. Apteekidest väljajagatud kodutestidest ligi 70% väljastasid Ida-Virumaa apteegid. Apteegist said kodutesti 43% Ida-Virumaal, 27% Põlvamaal ja 25% Võrumaal sõeluuringu tegemiseks kodutesti valinud naistest.

Eesti Proviisorapteekide Liidu juht Ly Rootslane märkis, et apteekidest kodutestide jagamine parandas oluliselt selle testimisviisi kättesaadavust. Rootslane tõi välja, et Ida-Virumaa on hea näide sellest, et võimalus apteekidest kodust proovivõtuvahendit kätte saada on oluliselt kaasa aidanud sõeluuringu osaluse kasvule. 

Lisaks kodutestide jagamisele tutvustasid apteekrid naistele ka üldisemalt sõeluuringute mõtet ja soovitasid osaleda, sest Ida-Virumaal on paraku paljud inimesed eestikeelsete infokanalite vähesed kasutajad ja mitmed kampaaniad nendeni ei jõua.

„Meil on hea meel, et sel aastal on koduteste võimalik apteekidest jagada juba alates aasta algusest. See kindlasti suurendab veelgi sõeluuringus osalejate protsenti,“ lisas Rootslane.

TAI viib 2023-2024 HPV kodutestiprojekti läbi koostöös Tervisekassa, SYNLABi, Eesti Proviisorapteekide liidu, Apotheka, Euroapteegi, Südameapteegi ja Benu apteekidega.

2024. aastal on oodatud emakakaelavähi sõeluuringule ravikindlustatud ja ravikindlustuseta naised sünniaastaga 1959, 1964, 1969, 1974, 1979, 1984, 1989, 1994. Sel aastal on kodutest kättesaadav sihtrühmale nii veebist tellides kui Viljandi, Valga, Võru, Põlva ja Ida-Viru maakondade apteekides juba alates jaanuarist kogu sõeluuringuaasta vältel.

Aastal 2023 vajas erakorralist meditsiiniabi ligi 98 000 kuni 14-aastast last ja veidi rohkem kui 400 000 vähemalt 15-aastast inimest. Aasta varasemaga võrreldes on erakorralist meditsiiniabi vajanud kuni 14-aastaste laste arv 1,5 protsenti vähenenud ja vähemalt 15-aastaste inimeste arv kasvanud ligi 2 protsenti.

Sarnaselt varasemate aastatega on erakorralise meditsiini vastuvõttu saabunud inimestest 74% ise pöördunud või siis lähedaste poolt kohale toimetatud: 21% oli toodud kiirabiga, 4% suunatud teistest raviasutustest ning vaid väike osa (1%) patsientidest pöördus erakorralise meditsiini vastuvõttu muul viisil – kas politsei saatel või tagasikutsel, näiteks juhul, kui patsiendi seisund halvenes või ta vajas korduvat protseduuri.

Suur osa ehk 88% kuni 14-aastastest erakorralise meditsiini vastuvõttu saabunud lastest toimetati kohale lähedaste poolt, vaid 9% toodi kiirabiga. Vähemalt 15-aastaste erakorralise meditsiini vastuvõttu saabunud inimeste seas oli noorematega võrreldes ise pöördunute osatähtsus väiksem ning kiirabiga toodi rohkem – vastavalt 70 ja 24 protsenti.

Sarnaselt varasemate aastatega suunati ka 2023. aastal enamik erakorralise meditsiini vastuvõttu saabunud inimestest peale esmase abi osutamist kodusele ravile ning 17% edasisele haiglaravile.

Erakorralise meditsiini statistika on kättesaadav TAI tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis. Andmebaasis on avaldatud ka erakorralise meditsiini andmed haiglavõrgu arengukava haiglate kaupa.

Mis teemad seekord uudiskirjas kajastamist leiavad?

Eestlased liiguvad liiga vähe ja ülekaalulisus on süvenev probleem. Liikumise, toitumise ja ülekaalulisusega seonduvaid teemasid avati TAI teadusseminaril „Tasakaalus toidulaud ja piisav liikumine – sõnadest tegudeni“, mille ettekandeid on nüüd võimalik järele vaadata.

Kui suurt tervisekaotusest põhjustatud kulu aga ebapiisav kehaline aktiivsus ja ülekaalulisus riigile tekitab – seda uurisid TAI teadlased äsja avaldatud uuringuga.

Veel on käimas oluline uuring, mis aitab meil mõista laste ja noorte vaimse tervise olukorda. Vajadust selliste andmete järele näitab seegi, et paraku ei ole kiusamine noorte hulgast kuskile kadunud.

Mured ja rõõmud käivad ikka käsikäes – kuigi HIV-i levimus on viimasel kümnel aastal oluliselt vähenenud, on see jätkuvalt kõrgel tasemel. TAI peab inimeste teadlikkuse kasvu HIV-i valdkonnas oluliseks ja meie sel eesmärgil tellitud raadioreklaam noppis äsja ka ühe kuldmuna. Kui Sa võidutööd veel kuulnud ei ole, siis link on uudiskirjas olemas!

Nagu ikka – murrame ka ühe toitumismüüdi. Lisaks on TAI kaastöös sel aastal avaldatud mitmeid olulisi teadusartikleid – millised?

Uuri järele värskest uudiskirjast!

Tervisekassa ja Tervise Arengu Instituudi (TAI) andmetel püstitati 2023. aastal nii emakakaela-, rinna- kui ka soolevähi sõeluuringu osalusmäära rekordid ning esimest korda on kõigi kolme sõeluuringu osalusmäär üle 60%.

TAI avaldatud andmetel osales 2023. aastal rinnavähi sõeluuringul 64,5% kutsutud naistest, emakakaelavähi sõeluuringul 64% kutsutud naistest ning soolevähi sõeluuringul 60,4% uuringule kutsutud meestest ja naistest.

Kõige rohkem suurenes osaluse määr 2023. aastal emakakaelavähi sõeluuringu puhul – 58%-lt 64%-ni

Emakakaelavähi sõeluuringule kutsutakse 30–65-aastaseid naisi iga viie aasta järel, kui neil ei ole eelneva viie aasta jooksul diagnoositud emakakaelavähki. 2023. aastal oli emakakaelavähi sõeluuringule kutsutavaid naisi kokku 73 824, kellest testi tegi 47 221 ehk 64%. Aasta varem oli emakakaelavähi sõeluuringu osalusmäär 58,2%. Osalusmäär on seega tõusnud 5,8% võrra.

Kõige kõrgem oli emakakaelavähi sõeluuringu osalus 2023. aastal 40‑aastaste naiste seas (68,7%), madalaim (50,8%) aga 65-aastaste naiste seas. Maakondade arvestuses oli suurim osalus Saare (70,9%), Tartu (69,5%), Põlva (68,2%) ja Pärnu (67,1%) maakonnas. Vähem osalesid emakakaelavähi sõeluuringul Ida-Virumaa (48,8%) ja Valgamaa (58,9%) naised. Osalusmäära kasv oli võrreldes 2022. aastaga suurim Põlva ja Viljandi maakonnas, vastavalt 10,6 ja 9,5 protsendipunkti.

„Emakakaelavähi sõeluuringu osalusmäära aitas tõsta kodutestimine, mida pakuti möödunud aasta teises pooles neile, kes polnud selleks ajaks veel sõeluuringule jõudnud. Kodutestimise kasuks otsustas ligi 5000 naist (üle 10% sõeluuringul osalenud naistest) ning kodutestimine oli populaarne nii nooremate kui ka vanemate naiste seas,“ selgitas Tervise Arengu Instituudi vanemanalüütik Reeli Hallik. „Kodutesti said soovijad tellida internetipõhisest tellimiskeskkonnast, viies maakonnas oli võimalik test kätte saada apteegist. Kodutesti kättesaamise võimalus apteegist on märkimisväärselt suurendanud sõeluuringu osalust Ida-Virumaal.“ Hallik lisas, et kodutest on usaldusväärne viis sõeluuringu tegemiseks, ja tänavu saavad kõik sihtrühma kuuluvad naised kodutesti teha juba alates aasta algusest.

Soolevähi sõeluuringu osalusmäär tõusis 2023. aastal esmakordselt üle 60%

Soolevähi sõeluuringule kutsutakse mehi ja naisi vanuses 60–68 aastat iga kahe aasta järel, kui neil ei ole varem diagnoositud soolevähki ega ole käinud varem sõelkoloskoopia uuringul.

Kokku oli 2023. aastal soolevähi sõeluuringule kutsutud 82 262 meest ja naist, kellest uuringul osales 49 706 ehk 60,4% (aasta varem 54,9%). Osalusmäär on seega tõusnud 5,5% võrra ja kokkuvõtvalt on osalemismäär tõusnud nii meeste kui ka naiste seas ja kõigis maakondades. Maakondadest oli suurim osalus Võru (73,5%) ja Tartu (70,4%) maakonnas.

Kuigi naiste osalusmäär on meeste omast endiselt ligi 10% võrra kõrgem (2023. aastal naistel 65% ja meestel 54,7%), siis 2023. aasta andmed näitavad, et osalusmäära tõus varasema aastaga võrreldes on olnud suurem just meeste hulgas – kõige enam Viljandi, Võru ja Saare maakonnas. Naiste hulgas oli osalusmäära suurim tõus Hiiu, Saare ja Valga maakonnas.

Rinnavähi sõeluuringu osalusmäär jätkas 2023. aastal tõusu

Rinnavähi sõeluuringule oodatakse iga kahe aasta järel 50–68-aastaseid (alates 2024. aastast lisaks ka 70- ja 74-aastaseid) naisi, kellel ei ole viimase viie aasta jooksul diagnoositud rinnavähki ja kes ei ole käinud mammograafia uuringul eelneva 12 kuu jooksul.

Eelmisel, 2023. aastal, oodati rinnavähi sõeluuringule 90 399 naist, kellest uuringule tuli 58 282 ehk 64,5% uuringule kutsututest (2022. aastal 62,6%). Osalusmäär on seega tõusnud 1,9% võrra. Kõige kõrgem osalus oli 2023. aastal 50-aastaste naiste seas – 69%. Madalaim osalus (61,8%) oli 66-aastaste naiste seas.

Maakondadest oli kõrgeim osalus Saare maakonnas (74%), Jõgeva maakonnas (72,5%) ning Järva maakonnas (71,4%). Ka Põlvamaa ületas rinnavähi sõeluuringu osalusmäära soovitusliku 70% piiri (71,1%). Vähem osalesid sõeluuringul Ida-Virumaa, Harjumaa, Valgamaa ja Tartumaa naised (osalusmäärad vastavalt 57,9%, 62,5%, 64,1% ja 65,3%). Jätkub trend, et nendes maakondades, mida külastab mammograafiabuss, on osalusmäär märgatavalt kõrgem kui seal, kus on olemas ka aastaringne võimalus mammograafiauuringu tegemiseks tervishoiuasutuses.

Vähi sõeluuringutes inimesi üha enam, kuid osalusmäär on siiski soovituslikust tasemest madalam

Eesmärk on, et sõeluuringute osalusmäär oleks vähemalt 70% – teadusuuringutele tuginedes on see protsent vajalik selleks, et vähki haigestumus ja suremus väheneksid. „Statistikat vaadates näeme, et mõnes maakonnas on 70% juba kätte saadud. Eriti usinalt käivad sõeluuringul Saaremaa elanikud – seal ulatub nii emakakaela- kui ka rinnavähi skriiningu osalusmäär üle 70%. Kõige madalamad osalusmäärad on aga Ida-Virumaal, kus kõigi kolme sõeluuringu osalusmäärad jäävad 50% kanti,“ kirjeldas Tervisekassa andmeanalüütik Ksenia Niglas.

Põhjuseid, miks sõeluuringul ei osaleta, on mitmeid. Tervisekassa sõeluuringute teenusejuhi Maria Suurna sõnul on levinuim arvamus, et kui kaebuseid ei ole, pole tarvis uuringust osa võtta. „Tegelikult on sõeluuring aga eelkõige mõeldud just tervetele, ilma kaebuste ja sümptomiteta inimestele. Suuremale osale annab sõeluuringul osalemine lihtsalt meelerahu, et nende tervisega on kõik korras. Teistel juhtudel õnnestub aga vähieelne seisund või vähk avastada võimalikult vara, mil haigus on veel kergemini ravitav,“ märkis Suurna. „Suures pildis näeme aga, et sõeluuringutel osalemine on kasvutrendis ning on suur rõõm, et inimesed oma tervisele üha rohkem tähelepanu pööravad,“ lisas ta.

Tervisekassa ja TAI juhivad tähelepanu, et e-posti teel saavad kutse kõik sihtrühma kutsutavad inimesed, kellel on meiliaadress isikukood@eesti.ee suunatud isiklikule meilile või rahvastikuregistrisse on märgitud isiklik meiliaadress. Sõeluuringul osalemiseks ei pea aga kutset ootama, vajalik saatekiri on kõigil terviseportaalis olemas. Kõigi sõeluuringul osalenute uuringute ja vajaduse korral järgneva ravi kulud tasub Tervisekassa (sh ravikindlustamata inimestel).

Tänavu on tasuta sõeluuringutele oodatud ligi 200 000 meest ja naist:

• Rinnavähi sõeluuringule on tänavu oodatud naised sünniaastatega 1950, 1954, 1956, 1958, 1960, 1962, 1964, 1966, 1968, 1970, 1972 ja 1974. Osalemiseks broneerige aeg digiregistratuuris digiregistratuur.ee või helistage endale sobivasse tervishoiuasutusse.
• Emakakaelavähi sõeluuringule on oodatud naised sünniaastatega 1959, 1964, 1969, 1974, 1979, 1984, 1989 ja 1994. Osalemiseks broneerige aeg digiregistratuuris digiregistratuur.ee või helistage endale sobivasse tervishoiuasutusse. Alates 2024. aastast saab soovi korral sõeluuringut teha ka kodus tellides endale kodutesti hpv.synlab.ee. Koduteste pakuvad ka Valga, Võru, Viljandi, Põlva ja Ida-Viru maakonna apteegid.
• Soolevähi sõeluuringule on oodatud mehed ja naised sünniaastatega 1956, 1958, 1960, 1962 ja 1964. Osalemiseks tuleb võtta ühendust oma perearstikeskusega ja registreerida end pereõe vastuvõtule.

Täpsem info 2015.–2023. aasta osalusmäärade kohta on leitav TAI tervisestatistika andmebaasist.

Lisainfot leiab soeluuring.ee

Enesehinnanguline tervis on küsitlusuuringutes sagedasti kasutatud mõõdik, kus inimesel palutakse anda hinnang enda üldisele terviseseisundile. Erinevalt tervisega seotud elukvaliteedist, kus terviseseisundit palutakse enamasti hinnata eri valdkondade kohta eraldi, põhineb enesehinnanguline tervis üksikküsimusel, mille tavapärased vastusevariandid ulatuvad skaalal väga heast väga halvani. 

Enesehinnanguline tervis on heas mõttes subjektiivne indikaator, mille lähtekohaks on arusaam, et inimene suudab oma tervislikku olukorda mõista, tõlgendada ja hinnata kõige täpsemalt. Teemaga tegelevad teadlased käsitlevadki subjektiivse tervise hindamist kognitiivse protsessina, kus valitud hindamisraamides kombineeritakse individuaalselt oluliseks peetavad terviseseisundi aspektid ühtseks koondhinnanguks. Sel viisil saab inimene võtta arvesse mitmesuguseid tegureid, sh neid, mis ei avalduks sümptomite esinemise, kliiniliste näitajate või arstiabi kasutuse andmete uurimisel.  

Oluline on ka asjaolu, et tegu on eelkõige inimese tervise hindamisega – tervise positiivne tähendus on märksa laiem kui terviseprobleemide, tegevuspiirangute või haiguste olemasolu või puudumine.

Loomulikult võib inimeste arusaam heast või halvast (aga ka „keskmisest“) tervisest olla üsna erisugune. Kui suudaksime teatud tervislikku olukorda objektiivselt kirjeldada (uuringutes kasutatakse selleks sageli ankurvinjette ehk lühikirjeldusi) ja eri inimesed annaksid seisundile erisuguse hinnangu, oleks tegu hindamisnihkega. Teadusuuringud on korduvalt näidanud, et süstemaatiline vastamisnihe enesehinnangulises tervises on olemas mitmete demograafiliste, sotsiaal-majanduslike ja psühholoogiliste tegurite lõikes. Näiteks on naised ja kõrgema haridusega inimesed oma hinnangutes mõnevõrra pessimistlikumad kui mehed või madalama haridusega vastajad. Erinevus tuleneb seejuures nii tervise kontseptualiseerimisest ja hindamisest kui ka sellest, kuidas demograafilised ja sotsiaalmajanduslikud mõjurid (kehvem majanduslik olukord on üldjuhul seotud halvema tervisega) inimese terviseseisundit kujundavad. Kuigi väike variatsioon on ootuspärane, kinnitavad ka Eestis samal ajal tehtud eri uuringute tulemused näitaja head kooskõla. Siiski tuleb uuringute tulemuste võrdlusel võtta arvesse ka andmekogumise viisi, uuringu tegemise aega ja ning valimi iseärasusi. 

Kuigi enesehinnangulist tervist võiks käsitleda „tegeliku tervise“ ja vastamiskäitumise summana, näitavad teadusuuringud, et see subjektiivne terviseseisundi mõõdik prognoosib rahvastiku tasandil haigestumust, suremust, tervishoiuteenuste kasutust ja mitmeid teisi tervisetulemeid. See muudab tervise enesehinnangu valiidseks terviseseisundi mõõdikuks, mille lihtsusest tulenev hea reliaablus (sama tulem kordusmõõtmisel) ja kompaktsus (palju väärtuslikku infot vähese vastamiskoormusega) muudavadki selle ilmselt levinuimaks terviseseisundi indikaatoriks. 

Kommentaar ilmus tervispluss.delfi.ee veebiväljaandes. 

Eesti Sotsiaaluuringut korraldab Statistikaamet ja tulemustega saab tutvuda Statistikaameti kodulehel.