Sotsiaaltöö on 28 aasta jooksul kujunenud Eesti sotsiaalvaldkonna oluliseks teadmiste ja kogemuste koondajaks. Ajakiri toetab spetsialistide professionaalset arengut, pakub tõenduspõhist ja praktilist sisu ning loob ühise platvormi praktikutele, teadlastele ja poliitikakujundajatele. 

„Sotsiaalkindlustusamet soovib kokku tuua parimaid teadmisi sotsiaalvaldkonnast ning ajakirja Sotsiaaltöö liikumine meie juurde on sel teel oluline ja sisuline samm. Ajakiri koondab valdkonna mõjukaimad autorid ja pühendunud lugejad ning loob tugeva silla teaduse, praktika ja poliitikakujundamise vahel. Koostöös saame veelgi paremini toetada teadmistepõhist arutelu ja sotsiaalvaldkonna arengut Eestis,“ ütles SKA peadirektor Maret Maripuu.

„Ajakirja üleminek SKA-sse aitab veelgi tugevdada selle rolli valdkonna mõtestajana ja arutelu edendajana,“ sõnas TAI direktor Annika Veimer. „Arvestades SKA laiapõhjalist tegutsemisvaldkonda, tundub ajakirja jätkamine nende juures loomuliku sammuna.“

Alates 2025. aastast ilmub Sotsiaaltöö digitaalsel kujul, pakkudes veebiväljaandena paindlikku ja kõigile avatud lugemisvõimalust. Ajakirjal on aktiivne lugejaskond, igakuine uudiskiri, mida saab ligi 3000 valdkonna inimest, ning Facebooki kogukond, kus jagatakse valdkonna uudiseid ja parimaid praktikaid. 

Toimetaja Regina Lind kinnitas, et ajakirja väljaandmise põhimõtted jäävad samadeks: „Jätkame koostöös toimetuse kolleegiumiga nii veebis ilmuva sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika erialaajakirjaga kui ka valdkonna uudiseid vahendava igakuise uudiskirjaga, ootame artikli- ja koostööettepanekuid.“

Värskemaid ajakirja Sotsiaaltöö artikleid saab juba lugeda SKA veebilehel, edaspidi saab samas lugeda ka kõiki senises TAI veebis ilmunud lugusid. 

Ajakirja väljaanded jõuavad jätkuvalt kõigi registreeritud lugejateni ning igaühel on võimalus hakata tellijaks ja hoida end kursis sotsiaalvaldkonna arengutega. Pea iga kuu ilmuvat sotsiaaltöö uudiskirja ja mõned korrad aastas ilmuvat digiajakirja saab tellida siit.

Ajakirja autoriteks ja lugejateks on sotsiaalvaldkonna töötajad ja nende koostööpartnerid, poliitikakujundajad, teadlased, eksperdid, üliõpilased ja teenuste kasutajad. 

OSKA seireuuringu (2025) andmeil on sotsiaalvaldkonna eri ametites Eestis hõivatud kokku ligi 16 100 töötajat. Ajakirjas leiavad harivat lugemist nii kohalikes omavalitsustes ja mujal tegutsevad kõrgharidusega sotsiaal- ja lastekaitsetöötajad, juhid ja nõustajad kui ka paljude riigiasutuste spetsialistid, aga ka näiteks enesetäiendamisest huvitatud tegevusjuhendajad, hooldustöötajad, asenduskodude töötajad ja paljud teised.

30 aasta sisse mahtunud tegevused, erinevad fookusteemad ning kampaaniad, on mänginud tervise valdkonnas keskset rolli. „Ennekõike tuleb siin aga tänada maakondlikke tervisedendajad, kellega koostöös on TAI-l ja Sotsiaalministeeriumil kujunenud välja tugev ja toimiv võrgustik, mille kaudu on jõutud nii koolide, lasteaedade, omavalitsuste kui ka kogukondade tegevustesse. Selle kolme kümnendi jooksul on tervisedendus kasvanud valdkonnahuviliste ringist arenevaks süsteemiks, mis toetab kohalikke omavalitsusi, kogukondi ja spetsialiste, pakkudes neile teadmisi, suuniseid ja tuge erinevatest valdkondadest,“ kommenteeris käiduid teele pilku heites TAI ennetuse ja tervisedenduse osakonna vanemspetsialist Maiu Veltbach. 

Maakondlik tervisedendus kujunes 1990. aastate keskel vajadusest toetada kohapealset otsustamist ja pakkuda ühtseid kvaliteedipõhimõtteid. Tänaseks on igal maakonnal olemas tervise- ja heaoluprofiil – strateegilise planeerimise alusdokument, kus on seatud omavalitsuste ühised sihid tervise ja heaolu parendamiseks piirkonnas. Viimaste aastate tegevusfookused on maakondades laste ja noorte vaimse tervise edendamisel, vanemlust toetavatel tegevustel, aga ka liikumisel ja tervisliku toitumise edendamisel. Tõusnud on terviseteadlikkus kohalikes organisatsioonides ning kaasatus elluviidavates tegevustes. 

Riiklik tugi on olnud sama oluline. „TAI on pakkunud ühtset teaduspõhist raamistikku, loodud on juhendmaterjale, tervisenäitajaid on koondatud maakondade tervise- ja heaolu ülevaadetesse, mis aitavad maakondadel olukorrast ülevaadet saada ja oma tegevust planeerida,“ loetles TAI rolli pidepunkte Maiu Veltbach. 

Sotsiaalministeeriumi kaudu on tervisedenduse põhimõtted järjest tugevamalt jõudnud ka poliitikakujundamisse. Olulist tuge ja valdkondade ülest tähelepanu on saanud läbimõeldud tegevused, mis toetavad vaimset tervist ja vähendavad tervisealast ebavõrdsust.  

Tagasivaade kolmele aastakümnele näitab, et ennetus ja tervise hoidmine sünnivad kõige tugevamalt seal, kus inimesed elavad ja tegutsevad. Kohalikul tasandil on võimalik märgata kogukonna eripära, vajadusi ja ressursse – ning muuta need tervist toetavateks lahendusteks.  

Paikkonna tervisedendus on Eestile loonud väärtuse, mis sulandub märkamatult igapäevaellu, kuid mille mõju inimeste tervisele on oluline ja pikaajaline. Ennetus toimib siis, kui see on inimeste keskel, kaasav, süsteemne ja järjepidev.  

Soovime kõigile tervisedendajatele, kes on sellele teekonnal osalised olnud, juubeliaasta lõpul palju õnne ning edastame neile oma siira tänu. Vaid üheskoos, teadmiste ja hoolimisega oma eesmärkide juures püsides on võimalikud suuremad muutused tervema tuleviku ja tugevama Eesti nimel. 

Vaata ka kokkuvõtvat infolehte: 

Ilmunud on selle aasta viimane Tervise Arengu Instituudi terviseinfo uudiskiri, mis koondab kokku aktuaalsed teemad ennetusest, tervisest ja teadusest. Uudiskiri käsitleb tervisekommunikatsiooni ja ennetustegevuste mõju, noorte vaimse tervise toetamist koolikeskkonnas ning toob esile 2025. aasta tegusaimad tervisedendajad ja „Tervist edendav töökoht“ märgise värsked omanikud. 

Uudiskirjast leiab ka põnevaid uusi teadustulemusi isiksuse ja elukäigu seostest, igapäevaellu sobituvaid toitumissoovitusi, sissevaate EstWelli seminaril käsitletud teemadesse ning ülevaate värskeimatest tervisestatistika andmetest müokardiinfarkti ja tervishoiukulude kohta. 

Loe uudiskirja ja telli see omale postkasti

Tervise Arengu Instituut soovib, et leiaksid aega kiirel käigul peatuda, täita oma hinge helge pühademeeleoluga ja laadida end uue aasta ootuses värske tegutsemistuhinaga. Rahulikku jõuluaega.

Sel aastal saatsid märgise saamiseks taotluse koos tegevuskavaga 19 tööandjat. Erinevates etappides toimunud hindamistegevuse tulemusena saavad „Tervist edendav töökoht“ märgise kasutusõiguse järgnevaks kolmeks aastaks 13 tööandjat:  

• ADM Interactive OÜ  
• Alexela AS  
• Danpower Eesti AS  
• Energex OÜ 
• Eskaro AS 
• Estover OÜ  
• Jõgeva Raamatukogu  
• Kehtna Lasteaed  
• Keskkonnaamet  
• Saue Production OÜ 
• Siseministeerium  
• Transpordiamet  
• Viljandi Vallavalitsus 

TAI annab märgise taotlusvooru edukalt läbinud tööandjale kasutusse tasuta ja tähtajaliselt kolmeks aastaks. Kolme taotlusaasta jooksul on saanud märgise kokku 66 tööandjat. Kõik märgise saajad on avaldatud TAI veebilehel  „Tervist edendav töökoht“ märgis | Terviseinfo 

„Tervist edendav töökoht“ märgis kannab sõnumit, et seda omavas organisatsioonis väärtustatakse töötajaid, tegeletakse järjepidevalt ja süsteemselt turvalise, tervist väärtustava, tervislikke eluviise ning valikuid soodustava keskkonna kujundamisega.  

Tööandjate esitatud tegevuskavade põhjal on näha, et oluliseks teemaks on sammud töötajate vaimse tervise ja heaolu toetamisel: juhtide koolitamine ja toetamine vajalike oskuste omandamiseks; töökoormuse jälgimine ning vajalike muudatuste tegemine töökorralduses (nt tööpäevasiseste pauside tegemise teadlikkus ja kasutamine, keskendumisaegade planeerimine, senist mõtestatum prioritiseerimine ja ülesannete jagamine).  

Äsja „Tervist edendav töökoht“ märgise saanud asutused keskenduvad oma tervisetiimidega järgnevatel aastatel vaimset tervist toetava töökeskkonna kõrval fokusseeritumalt ergonoomia ja kehalise aktiivsuse mõjutamisele, aga ka puhkealade kaasajastamisele. Tähelepanu pööratakse ka tasakaalustatud toitumise teadlikkuse toetamisele. 

Märgise väljaandmisele eelneb taotlejate senise ohutusalase tegevuse ning ka esitatud tegevuskavade hindamine. Tegevuskavadele andis tagasiside komisjon, kuhu kuulusid spetsialistid TAIst, Tööinspektsioonist, Sotsiaalministeeriumist, Töötukassast ja Liikumisharrastuse kompetentsikeskusest.  

„Tervist edendav töökoht“ märgise väljaandmist on aastast 2023 arendanud Tervise Arengu Instituut koostöös tervist edendavate töökohtade (TET) võrgustiku tööandjate ja mitmete asutustega. TET võrgustikku kuulub hetkel Eestis ligi 370 tööandjat. Alates 1. jaanuarist 2026 võtab senise „Tervist edendav töökoht“ märgise protsessi ja tervist edendavate töökohtade võrgustiku koordineerimise üle Tööinspektsioon. Edaspidi saab infot TET võrgustiku osas Tööinspektsiooni kodulehelt ti.ee. 

„Tervisedendaja on nagu sõlmpunkt, kes ühendab omavalitsusi, koole, spetsialiste, kogukondi, vabatahtlikke, kolleege, ettevõtteid ja peresid. Nende töö on sageli nähtamatu just seetõttu, et see on saanud loomulikuks osaks kogukonna igapäevast. Ometi on tervisedendus üks meie ühiskonna olulisi alustalasid: tervem kogukond on tugevam, sidusam, turvalisem ja õnnelikum,” ütles autasustamist läbi viinud Tervise Arengu Instituudi direktor Annika Veimer. „Tunnustuse pälvinud tervisedendajate eeskuju ja entusiasm innustavad teisigi ning tänu nende tööle on iga maakond Eestis natuke parem paik, kus elada.“ 

Tegusaimate tervisedendajate valimiseks viis Sotsiaalministeerium läbi avaliku konkursi koostöös maakondlike arenduskeskustega. 

„Tervis ei sünni tervishoiuasutustes – see kujuneb hoopis iga päev seal, kus me oma aega veedame: kodus, tööl, koolis ja lasteaias. Seepärast on tervisedendus oma olemuselt süsteemne valdkondadeülene tegevus, mis eeldab väga erinevate sektorite ja inimeste järjepidevat koostööd,” sõnas Sotsiaalministeeriumi rahvatervishoiu osakonna nõunik Ingrid Põldsaar. „See peegeldub kenasti ka tänavuste tunnustuse saajate tegevustes. Koostöö toimub mitmel tasandil ning hõlmab paljusid osapooli, kes kõik panustavad selleks, et meie keskkond oleks tervist toetavam.” 

Sotsiaalministeeriumi tunnustuse pälvisid:  

• Harju maakond – Võsukese Lasteaed Rae vallas ja selle juhataja Margery Lilienthal
• Hiiu maakond – Kärdla kool ja selle juht Margit Kagadze
• Ida-Viru maakond – toitumisterapeut Helen Piirsalu
• Jõgeva maakond – kauaaegne Jõgevamaa Gümnaasiumi õpetaja Silja Alev
• Järva maakond – Türi noortekeskus ja Türi perepesa ning nende juhataja Jane Reiljan-Rajasaar
• Lääne maakond – Lääne-Nigula Lasteaiad ja ühendlasteaia liikumisõpetaja Else Altvälja
• Lääne-Viru maakond – Kadrina lasteaia Sipsik tervisedenduse õpetaja Urve Ringmets
• Põlva maakond – Põlva haigla naistearst Liivi Maran
• Pärnu maakond – tervisearengutreener Helle Tõnts
• Rapla maakond – Väärikate Ülikooli koordinaator Helgi Randla
• Saare maakond – sotsiaalosakonna projektijuht Eliis Paimre
• Tartu maakond – Tõrvandi Kooli liikumisõpetaja Leila Merilo
• Valga maakond – Valgamaa tervise ja turvalisuse nõukogu liige Jaanika Põder
• Viljandi maakond – nõustaja ja koolitaja Elo Paap
• Võru maakond – Vastseliina Lasteaed ja selle juhataja Piret Kunnus

Tegusaimad tervisedendajad said tänukirja ja rinnamärgi. Lisaks saavad nad tuleval kevadel istutada oma kodumaakonnas tammepuu, mis on pühendatud nii nendele kui ka kõigile teistele, kes on andnud panuse 30 aastat tagasi Eestis alguse saanud tervisedendusse. 

Sotsiaalministeerium tunnustab tegusaimaid tervisedendajaid alates 2012. aastast. Selleks kutsub ministeerium kohalike omavalitsusi, omavalitsusliite ja maakondlikke arenduskeskusi esitama tunnustamiseks nii üksikisikuid kui organisatsioone, kes panustavad inimeste tervise edendamisse oma igapäevase töö käigus, projektipõhiselt või vabatahtlikult. Tunnustuse saajaid valivad maakondlikud arenduskeskused. 

Foto: Fee-Marlen Mägi

Tõhus ennetus ei seisne siiski üksikutes tegevustes, vaid vajab toimimiseks laiemat süsteemi. Koolipõhises ennetuses on oluline roll ka koostöösuhetel lapsevanemate, kohalike omavalitsuste, ennetusprogrammide arendajate, rahastajate ja paljude teiste osapooltega. Paraku ei ole meil siiani olnud ühtset pilti sellest, kes täpselt sellesse võrgustikku kuuluvad, millised on eri asutuste rollid ning millised suhted nende vahel. 

Olukorra paremaks mõistmiseks kaardistasime artiklis „Uncharted territory: system mapping of school-based mental health probleem prevention“ Eesti koolipõhise vaimse tervise probleemide ennetuse süsteemi. Selleks viisime läbi töötoad, kus erinevate koolide õpetajad, tugispetsialistid ja juhtkonna liikmed kaardistasid ühiselt partnereid, kellega nad ennetuses kokku puutuvad, ning suhteid nende vahel.

Millest Eesti ennetussüsteem koosneb?

Töötubades toodi välja 19 olulist osapoolt. Kooli kõige vahetumad partnerid olid lapse pere ja kohalikud spetsialistid (sh, tervishoid, lastekaitse, hariduse tugiteenused). Muud osapooled, nagu ennetusprogrammide arendajad, riigiasutused või koolituste pakkujad paiknesid koolide igapäevatööst kaugemal, kuid olid siiski olulised allikad näiteks ennetustööks vajalike materjalide ja koolituste saamiseks.

Mida süsteemikaart näitas?

Kaardistustulemused tõid esile mõningaid mustreid, mis aitavad mõista, miks ennetus võib koolides kulgeda väga erinevalt.

• Rollid ja ülesanded on jaotunud paljude osapoolte vahel. Ennetusega seotud rolle täidab palju erinevaid organisatsioone, kuid puudub selge keskne koordineerimine. See loob küll paindlikkust, kuid võib ka tähendada, et koolidel on keeruline orienteeruda, millistest allikatest abi otsida.
• Koostöö on olemas, kuid selle tihedus ja kvaliteet varieeruvad. See, kui tihedad ja head on suhted näiteks lapsevanemate või lastekaitsega, varieerub kooliti, ning võib mõjutada ka ennetuse kvaliteeti. Mitmed koolid mainisid näiteks, et vajaksid rohkem tuge just lapsevanematega suhtlemisel ja neile ennetustegevuste pakkumisel:
• Rahastus jõuab koolideni peamiselt omavalitsuse kaudu. See rahastus aga ei ole enamasti mõeldud konkreetselt tulemuslike ennetustegevuste tarbeks, mistõttu tuleb koolidel iseseisvalt välja mõelda, kui palju ressursse ennetusse panustada ning milliseid tegevusi täpsemalt teha. 
• Materjale ja koolitusi pakuvad paljud organisatsioonid. See mitmekesisus tähendab rohkem valikuvõimalusi, kuid võib kohati tekitada ka info üleküllust ja segadust, mida valida.
• Ennetustegevuste läbimõeldud planeerimine osutub keeruliseks. Kuigi mitmete partneritega suheldi regulaarselt, kirjeldasid koolid, et see koostöö oli enamasti suunatud pigem konkreetsete olukordade lahendamisele. Ennetustegevuste planeerimine seevastu toimus tihti pigem ilma väliste partnerite kaasamiseta, ning mõnikord osutus keeruliseks süsteemne koostöö ka koolisiseselt:

Koolipsühholoog: „Meil on ka päris paljud programmid [õpilastele]. Aga me märkasime seda, et lapsevanemate koolitusi ja lapsevanemate toetamist on iga kool püüdnud või pusinud ise teha. Küll tellitakse veebikoolitusi ja siis on seal kolm lapsevanemat kohal...“

Õpetaja 1: „Ma mõtlen, et see sama õppekava, seal on kõik vaimse tervise teemad sees /…/ aga no lihtsalt tahaks ta sellise pilguga ära kaardistada, et kus need kohad tegelikult on ja kui palju nendele tähelepanu pööratakse, kui teadlikult seda tehakse.“
Õpetaja 2: „No vot ongi, et ei tehta teadlikult, selles ongi küsimus. Aga me teeme midagi ära, saame kuhugi jälle linnukese kirja. /…/. Aga just, et sa ei tee seda nagu teadlikult, sa ei räägi teistega läbi, mida teised teevad, eks ju.“

Kuidas seda teadmist kasutada?

Eesti koolipõhine vaimse tervise probleemide ennetus on mitmetahuline süsteem, milles osaleb nii kool kui ka laiem partnerite võrgustik. Süsteemikaardi loomine aitab kujundada ühist arusaama sellest, kuidas ennetus tegelikult toimib. Selline ülevaade võib olla kasulik nii poliitikakujundajatele kui kohalikele omavalitsustele ja koolidele, kes soovivad oma ennetustegevust teadlikumalt planeerida. Kaart loob aluse ka tulevastele uuringutele, mis aitaks täpsemalt hinnata süsteemi tugevusi ja arendamisvõimalusi.

Eike Siilbek

TAI nooremteadur

Ajakirja Sotsiaaltöö selle aasta viimane number (4/2025) koondab mitmeid artikleid, mis ilmusid ajakirja veebis teisel poolaastal. Värskemad lood saadeti lugejatele koos detsembrikuu Sotsiaaltöö uudiskirjaga, mis vahendab sotsiaalvaldkonna uudiseid.

„Sotsiaalministeeriumi jaoks on Sotsiaaltöö ajakiri oluline osa professionaalsest ökosüsteemist – platvorm, kus jagatakse teadmisi ja kogemusi ning peetakse sisukaid arutelusid. Ajakirja väärtus seisneb eelkõige selles, et see pakub ruumi dialoogiks ja mõttevahetuseks. Siin saavad eri ametites töötavad inimesed üksteiselt õppida, teha ettepanekuid ja toetada kolleege,“ kirjutab numbri eessõnas hoolekande osakonna juhataja Kersti Suun-Deket, julgustades lugejaid ka uuel aastal jätkama enesetäiendamise ja valdkonna arendamisega ning edendama koostööd.

Ajakirja artiklid

• Ohvriabi muutuv tähendus – 20 aastat ohvrite abistamist Eestis
• Prostitutsiooni tegelikkus ja illusioon: traumateadlik vaatenurk
• Usalduse kunst: Lastemaja koolitab spetsialiste last kuulama ja mõistma
• Rahvusvaheline töövarjutamine hoolekandes annab kogemusi ja muudab mõtte- ning tegutsemisviisi
• Vaimse tervise spetsialistide vahetusprogramm Barcelonas
• Vägivalla katkestamine algab põhjustest, mitte tagajärgedest
• Taastava õiguse rakendamise võimalused ja kogemused

Mõned uudiskirja uudised

• Selgusid Eesti puuetega inimeste koja 2025. aasta tunnustuskonkursi laureaadid.
• Rakendus uus lahendus, mis võimaldab tervisehoiu ja sotsiaalvaldkonna spetsialistidel püsiva terviseprobleemiga lapse kohta kiiremini infot vahetada.
• Eesti sotsiaaltöö assotsiatsiooni seminaril otsiti lahendust lapse vanemast võõrandamise probleemile.
• Uuel aastal algab programmi „Triple P beebi“ koolituse prooviprojekt lapsevanematele. 
• Sotsiaalministeerium ajakohastas elukeskkonna nõudeid sotsiaalteenuseid osutavates asutustes.
• Sotsiaalkindlustusametil valmis analüüs ööpäevaringse sotsiaalteenust osutavate asutuste toimepidevuse kohta 2025. aasta seisuga.
• Sotsiaalministeerium saatis detsembri alguses kooskõlastusringile lastekaitseseaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu.
• Valmis aruanne „Inimõigused Eestis. Areng aastatel 2024–2025“.
• Õiguskantsler analüüsis lapsevanema kaasamist lapse abivajaduse hindamisse ja teisi küsimusi.
• Spetsialistidele koostati juhendmaterjal „Terviseprobleemiga laste ja nende perede toetamise hea tava“.
• Uudiskirjast saab ülevaate värsketest publikatsioonidest, järelevaadatavatest üritustest ja meediakajastustest. 

Loe uudiskirja ja telli see oma postkasti

Seekord tutvustame nelja olulist ennetustegevust: 

• SOS Signs of Suicide, mis julgustab noori abi otsima ja vähendab vaimse tervisega seotud stigmat; 
• Lahendus.net, mis pakub tasuta veebinõustamist vaimse tervise toetamiseks; 
• TORE tugiõpilasprogramm, mis arendab noorte sotsiaal-emotsionaalseid oskusi ja hoolivat suhtumist; 
• KEAT koolitus, mis õpetab 7. klassi õpilasi turvaliselt tegutsema ohuolukordades. 

SOS Signs of Suicide sai Ennetuse Teadusnõukogult hinnangu „hea“. 

SOS programmi eesmärk on vähendada suitsiidi ja suitsiidikatsete riski noorte seas, suurendades teadmisi vaimse tervise probleemidest ja julgustades abi otsima nii enda kui ka sõbra murede korral. Programmi kaudu püütakse vähendada stigmat, mis sageli takistab abi küsimist. 

Tegevus toimub koolides ning sisaldab koolitusi ja materjale õpetajatele, lapsevanematele ja õpilastele. Eestis on programm kasutusel alates 2022. aastast. 

Rahvusvahelised uuringud näitavad, et SOS aitab noortel paremini märgata depressiooni ja suitsiidiriski märke ning muudab hoiakuid abi otsimise suhtes positiivsemaks. Samas pole uuringutes leitud kindlat mõju suitsiidimõtete või -katsete vähenemisele – tulemused on olnud ebaühtlased. Seetõttu soovitab teadusnõukogu enne programmi laiemat kasutuselevõttu koguda Eestis rohkem andmeid ja hinnata mõju põhjalikumalt. 

Ennetuse teadusnõukogu rõhutab, et programmi elluviimisel peab koolil olema valmisolek pakkuda lisatuge noortele, kes seda vajavad, ning kaasata tugispetsialiste, et vältida riske ja tagada tegevuse kvaliteet. 

Loe lähemalt SOS programmi kohta peaasi.ee veebilehelt ja uuri lähemalt ennetustegevuse tõendatuse taseme hindamise kohta. 

Lahendus.net veebinõustamine sai Ennetuse Teadusnõukogult hinnangu „arendusjärgus“. 

Lahendus.net pakub tasuta ja kättesaadavat vaimse tervise tuge veebikeskkonnas, kus nõustavad psühholoogiatudengid kogenud mentorite ja superviisorite toel. Teenus sobib eeskätt madala riskiga olukordades, pakkudes tuge kirja teel ning võimalust tudengitele praktikat saada. 

Ennetuse teadusnõukogu hinnangul on Lahendus.net oluline tugiteenus, kuid vajab arendust: selgemat teoreetilist alust, hindamissüsteemi loomist ja koostöö tugevdamist teiste vaimse tervise teenustega. Samuti tuleb tagada vabatahtlike regulaarne supervisioon ja täiendusõpe, et hoida teenuse kvaliteeti. 

TORE tugiõpilasprogramm sai Ennetuse Teadusnõukogult hinnangu „arendusjärgus“. 

TORE programmi eesmärk on arendada koolides ja noorsootööasutustes noorte sotsiaal-emotsionaalseid oskusi ning julgustada neid märkama ja toetama eakaaslasi. Programmi viivad ellu väljaõppe läbinud juhendajad ja tugiõpilased, keda toetavad kooli töötajad ja lapsevanemad. 

Ennetuse teadusnõukogu hinnangul on TORE oluline ennetustegevus, kuid vajab arendamist: selgemat eesmärgi ja oodatavate tulemuste sõnastust, mis aitab luua mõju hindamise süsteemi koostöös teadusasutustega. Uuringuid on seni vähe, mistõttu soovitatakse lähiajal keskenduda eeskätt programmi toimimise ja mõju uurimisele. 

KEAT koolitus sai Ennetuse Teadusnõukogult hinnangu „arendusjärgus“. 

KEAT on koolitus 7. klassi õpilastele, mille eesmärk on vähendada riskikäitumist ja õpetada tegutsema ohuolukordades turvaliselt. Koolitust viivad ellu päästjad, pakkudes praktilisi harjutusi ja teadmisi, mis aitavad kujundada noortest teadlikke ja hoolivaid ühiskonnaliikmeid. 

Ennetuse teadusnõukogu soovitab koolituse arendamisel luua selge programmiteooria, määratleda mõju hindamise raamistik ja koguda usaldusväärseid meetodeid, kasutades andmeid tegevuse mõjust. Samuti tuleb tagada ühesugused juhised ja miinimumstandardid eri piirkondades, et koolitus oleks kvaliteetne ja võrdselt kättesaadav Eesti eri piirkondades. 

Ennetustegevuse tõendatuse tase ei näita kui „hea“ või „halb“ on ennetustegevus, vaid näitab nende positsiooni tõenduspõhisuse arengujoonel. Tõendatuse tasemeid on loodud raamistiku alusel viis – mida kõrgem tase, seda kindlamad saame olla, et tegevus annab soovitud tulemuse.  Arendusjärgus ja taseme kolm saanud tegevuste puhul on oluline toetada nende uurimist ja arendustegevusi.  

Uuri ennetustegevuste kohta lähemalt

Karin Streimann, TAI ennetuse valdkonna juht     

TAI rõhutab, et tubakas ja nikotiin on suurim välditav terviserisk. Viimastel aastatel on suitsetajate  hulk Eestis järjepidevalt vähenenud, kuid samal ajal on tõusuteel uute tubaka- ja nikotiinitoodete tarvitamine. Kui 2020. aasta Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu järgi kasutas e-sigarette regulaarselt 3,8% täiskasvanutest, siis 2024. aastaks oli see osakaal tõusnud 11,8%-ni. 

„Kui aga vaadata vanuserühmade sisse, siis osas rühmades on see näitaja märkimisväärselt suurem. Eriti murettekitavana paistab silma kasvutrend noorte naiste hulgas,“ ütleb TAI uimastite ja sõltuvuste osakonna juhataja Anneli Sammel.

Nikotiin tekitab tugeva sõltuvuse ja paljud tunnevad ühel hetkel negatiivseid mõjusid, millest soovitakse vabaneda. Seda tunnet peegeldab ka kampaania juhtmõte “Mulle aitab!”.

„Nikotiinsõltuvusest vabanemine ei pruugi olla lihtne ja seetõttu tuleks see läbimõeldult ette valmistada. Kõige olulisem on endalt küsida, miks ma seda teha tahan ja seda põhjust loobumise teekonnal silme ees hoida,“ ütleb Anneli Sammel. Edukaid loobujaid iseloomustab selge motivatsioon – selleks võib olla soov võtta tagasi kontroll oma elu ja valikute üle, parandada tervist ja enesetunnet, kaitsta oma lähedasi, olla eeskujuks lastele või hoopis säästa raha. 

Oluline on teada, et loobumine ei ole ühe nikotiinitoote asendamine teisega. „Nikotiinist loobumine ei ole tavasigareti asendamine e-sigareti või nikotiinipadjaga. See tähendab kõigi nikotiini sisaldavate toodete tarvitamise lõpetamist,“ selgitab Sammel.

Kuidas nikotiinist loobumiseks valmistuda

Aasta algus on paljude jaoks loogiline hetk alustada „puhtalt lehelt“, kuid nikotiinist loobumist ei pea tingimata siduma 1. jaanuariga. Oluline on valida endale sobiv aeg ja teha teadlik eeltöö – see suurendab edu tõenäosust. Loobumist aitavad ette valmistada järgmised sammud:

• Vali rahulikum aeg ja vähenda stressi.
  Loobumine õnnestub paremini perioodil, mil koormust ja pingeid on vähem. Suured töö- või pereprobleemid võivad libastumise riski suurendada.

• Tee konkreetne otsus ja pane paika loobumise kuupäev.

  Selge plaan ja kuupäev annab eesmärgile fookuse. 

• Tee kindlaks olukorrad, mis tekitavad kiusatust.
  Mõtle läbi oma „päästikud“:  kas isu nikotiinitoote järele tekib pärast söömist, kohvi rüübates, autos või seltskonnas? Kui tead, mis hetked on kõige ohtlikumad, on lihtsam ette planeerida, kuidas nendega toime tulla.

• Valmista ette asendustegevused ja tugi.
  Mõtle läbi alternatiivid, mida käepärast hoida: vesi, näts, snäkk või lühike tegevus, mis aitab kiusatushetke üle elada. Inimesed on erinevad – mõni eelistab tegutseda omaette, mõni saab aga tuge, rääkides lähedastele oma loobumisplaanist.

• Tutvu abivahenditega, loe ja küsi nõu.
  Nikotiinasendusravimid võivad loobumist oluliselt lihtsamaks muuta. Nõu tasub küsida apteekrilt või perearstilt, põhjalikku nõustamist koos raviplaaniga pakuvad tubakast ja nikotiinist loobumise nõustamiskabinetid.

• Ole libastumiste puhul enda suhtes kaastundlik ja jätka.
  Pea meeles, et üks libastumine ei tähenda veel läbikukkumist, kui suudad seejärel oma loobumisplaaniga sihipäraselt jätkata. Kui langed tagasi vanadesse käitumismustritesse, on vaja sellest õppida ja protsessi otsast alustada. Nikotiin tekitab tugevat sõltuvust ja paljud vajavad loobumiseks mitut katset. Oluline on ebaõnnestumise järel mitte alla anda ja taas uuesti proovida.

Infot ja nõuandeid, mis selgitavad nikotiiniga seotud riske ning aitavad tubaka- ja nikotiinitoodetest loobumisel, saab veebilehelt tubakainfo.ee.  Sealt leiab ka loobumisplaani soovitustega toimetulemiseks esimestel päevadel, mil loobujal on kõige raskem. Nikotiinitooted mõjuvad kahjulikult südame-veresoonkonnale, hingamisteedele, suutervisele ja viljakusele ning suurendavad vähki haigestumise riski.

Isiksusepsühholoogid on aastakümneid uurinud viie suure isiksusejoone – neurootilisus, ekstravertsus, sotsiaalsus, meelekindlus ja avatus – seoseid erinevate elusündmuste ja -valikutega, alates vaimse tervise häiretest kuni karjäärini. Kuigi üksikuid isiksuseprofiile on kirjeldatud palju, on seni puudunud koondvaade, mis võimaldaks paremini mõista isiksuseprofiilide ja erinevate elukäikude vahelisi ühiseid mustreid.

Tartu Ülikooli (TÜ) ja Tervise Arengu Instituudi (TAI) ning Kanada McGilli ülikooli teadlaste koostöös valmis põhjalik meta-analüüs, mis koondab pea saja varasema töö tulemused. Sarnaselt genoomikas ja neuroteadustes kasutatavale lähenemisele lõid teadlased sellega analüütilise raamistiku, mis võimaldab süstemaatiliselt võrrelda sadade uuringute andmeid ning hinnata, kuidas sarnaste isiksusjoontega inimeste elukäigud erinevates valdkondades kattuvad. Uuringusse koondati andmed 90 varem avaldatud teadustööst, mille põhjal standardiseeriti 162 erinevat fenotüüpi ehk elusündmust, -omadust või -valikut.

„Leidsime, et suure osa varasemalt avaldatud isiksuseprofiile saab koondada viide suurde gruppi ning seni on isiksusepsühholoogias enim kirjeldatud just patoloogilisi ning probleemseid elusündmusi ja omadusi,“ selgitas TÜ ja TAI teadur Kerli Ilves. Palju vähem oli avaldatud näiteks erinevate ametitega või erinevate tervisekäitumistega seotud profiile. „Meie kaardistus aitab  paremini mõista, millised isiksusjoonte kombinatsioonid on suuremal määral seotud soovimatute või soovitavate elusündmuste ja mustritega. Mida paremini mõistame, kuidas isiksus inimeste käitumist ja elusündmusi mõjutab, seda paremini oskame pakkuda asjakohaseid soovitusi ja lahendusi elu ja tervise soovitud suunas juhtimiseks,“ lisas Ilves.

Lisaks töötasid teadlased välja  uue, senisest täpsema statistilise meetodi isiksuseprofiilide võrdlemiseks. Meetod arvestab nii uuringute erinevate valimimahtude kui ka isiksusejoonte omavaheliste seostega. Selle abil saadi muu hulgas kinnitus, et näiteks kontrollimatu söömine ja sõltuvuskäitumised on isiksuse tasandil märkimisväärselt sarnased.

Analüüs annab teadlastele ja praktikutele uue tööriista, et mõista inimeste käitumise taustal peituvaid isiksusemustreid ning kasutada neid teadmisi näiteks vaimse tervise edendamisel või sekkumiste sihtimisel.

Analüüs avaldati ajakirjas Personality Science.

Suurim osa – kolmandik tervisekaotusest on Eestis põhjustatud vereringeelundite haigustest, neist omakorda enim just kõrgvererõhktõvest, südamelihase infarktist ja insuldist, mõjutades inimeste töö- ja elukvaliteeti ja koormates tervishoiusüsteemi. 

2024. aastal registreeriti müokardiinfarktiregistri andmetel 2391 ägedat südamelihase infarkti (ÄMI), mis on eelneva aastaga võrreldes 96 juhtu vähem. 

Tavapärane on meeste ja vanemate inimeste sagedam haigestumine. 2024. aastal haigestus 100 000 15-aastase ja vanema mehe kohta 267 meest, sama vanuserühma naistest 144. Meeste keskmine vanus oli 67,8 (±12,4), naistel 77,7 (±10,6). Noorim patsient oli 31-aastane mees, vanimad 101-aastased naised. 

ÄMI haigestumus ja ravitulemus on paljuski positiivselt suunatavad inimeste endi poolt vältides riskikäitumist ja teades ning ravides riskiteguritest tingitud terviseprobleeme. 

Müokardiinfarktiregistri 2024. aasta andmetel oli teadaolevatest riskiteguritest sagedaim kõrgvererõhktõbi ehk hüpertensioon, esinedes kahel kolmandikul alla 55-aastastest haigetest kuni üle 90% 85-aastastest ja vanematest. Kolmveerandil ÄMI haigetest oli lipiidide ainevahetushäire. Suitsetajaid oli kolmandik, sealhulgas alla 55-aastastest suitsetas üle 70%. 

Noorima vanuserühma (<55-aastased) patsientidest, kellest enamuse moodustasid mehed, esines kahel kolmandikul või enamal hüpertensioon, lipiidide ainevahetushäired, suitsetamine või ülekaal. 

Eakamate ÄMI haigete puhul oli ravitulemus kehvem. Vanus iseenesest on riskitegur, tihti raskendavad seisundit kaasuvad haigused ja ebatüüpiline haiguspilt, registri andmetest on näha ka hilisemat ravile jõudmist ja teabe puudulikkust. Oluline on siiski sõltumata vanusest meeles pidada vajalike elustiili muutuste, kaasuvate haiguste pideva ravi ja õigeaegse abi kutsumise tulemuslikkust. 

Ägeda müokardiinfarkti statistika infarkti korduvuse ja alatüübi järgi, samuti valik ravikvaliteedi ja riskitegurite näitajaid on avaldatud TAI tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.

Tutvu ka interaktiivsete graafikutega, varem Tableau`s (2015-2023).

Mille poolest oli konverents oluline?

Infomüra ja valeinfo levik on tervisedenduses tõsine väljakutse – konverents rõhutas, et usaldust ja arusaadavust vajavad kõik sihtrühmad. Kohtumine teadlaste, poliitikute ja kommunikatsiooniekspertide vahel aitab luua strateegiaid, mis põhinevad tõenditel ja inimlikul mõistmisel. Uued tööriistad (nt teaduslik + riskikommunikatsioon) annavad osalejatele praktilisi ideid, kuidas terviseinfo edastada efektiivsemalt. Tunnustamine konverentsi lõpus (aasta tervisedendaja/võtmeisik) näitas, et tervisest rääkimine ei ole vaid teoreetiline, vaid ka tegutsemispõhine.

Linda Vaher-Kõrge ja Liina Riisenberg Eesti Tervisedenduse Ühingust andsid üle 2025 aasta tervisedendaja ja tervisesõbra tiitli, et tunnustada neid, kes sellesse valdkonda enim panustanud. Aasta tervisedendajaks nimetati Brith Kupper ja Aasta tervisesõbra tiitli sai telesaade „Mehed, hakkame elama“.  

Peamised ettekanded ja arutelud:

• Usalduse loomine: Prof. Øyvind Ihlen Oslo Ülikoolist rääkis, kuidas vaktsiinide teemal saadud kogemused näitavad usalduse kujundamise olulisust tervisesõnumites. 
• Psühholoogiline realism: Tartu Ülikooli prof. Andero Uusberg selgitas, kuidas psühholoogiline realism aitab tervisekommunikatsioonis muuta sõnumeid inimestele arusaadavamaks ja mõjusamaks. 
• Dialoog ja stigma: Dr Kadi Lubi Tallinna Tehnikaülikoolist keskendus sellele, kuidas vältida stigmatiseerimist ja luua avatud dialoogi tervise teemadel. 
• Tõenduspõhine poliitika: Arutelus vaadeldi koos Sotsiaalministeeriumi, Riigikogu ja valitsuse esindajatega, kas poliitikas on ruumi teaduslikel tõenditel põhineval otsustamisel. 
• Infodeemia ja riskikommunikatsioon: WHO Euroopa regiooni riskikommunikatsiooni ametnik Olha Izhyk jagas strateegiaid, kuidas tulla toime infodeemiaga ja leida toimivaid lahendusi tervisekommunikatsioonis. 
• Teadus + kõnetav esitlus: Prof. Kristjan Port (TLÜ) tõi välja tööriistu ja näiteid, kuidas ühendada teaduslik täpsus ja inspireeriv esitlus tehisintellekti ajastul. 
• Noored ja sotsiaalmeedia: Paneeldiskussioonis arutleti, kas sotsiaalmeedia on liitlane või vaenlane terviseinfo jagamisel – osalesid kommunikatsiooni ja digipädevuse eksperdid Diana Poudel, Maarja Punak ja prof. Katrin Tiidenberg. 
• Kampaaniate mõju: Maria Suurna Tervisekassast rääkis sõeluuringute kampaaniate evolutsioonist ja võimalustest, kuidas hinnata nende edukust. 
• Liftikõne kunst: Jaanus Aurelius Kangur arutles, kas lühike, lööv liftikõne peaks põhinema teadusel või loomingul – ja kuidas see mõjub tervisekommunikatsioonile. 
• Sõnumite lihtsus: Keiu Paapsi TAI-st rääkis sellest, kuidas keerulistest teemadest rääkida lühidalt, selgelt ja mõjusalt. 
• Väärinfo ja libameditsiin: Paneeldiskussioon käsitles tervisevaldkonna väärinfo vähendamist, strateegilisi lähenemisi ja sõnavabaduse ja vastutuse piire – osalesid Piret Rospu, Mari-Anne Härma ning Merili Nikkolo. 

Ettekannete videosalvestised on leitavad konverentsi kodulehelt.

Konverentsi korraldas Tervise Arengu Instituut koostöös Tervisekassa, Sotsiaalministeeriumi ja Maailma Terviseorganisatsiooni esindusega Eestis.

Fotod: Rasmus Kooskora

Avaliku sektori osatähtsus tervishoiukuludes oli 77% ja kulud suurenesid aastataguse ajaga võrreldes 12%. Leibkondade tervishoiukulud suurenesid aeglasemalt: 6%. Kokkuvõttes vähenes leibkondade omaosaluse osatähtsus ühe protsendipunkti ja moodustas 21% tervishoiukuludest. 

2023. aastal alanud tervishoiukulude osatähtsuse tõus sisemajanduse koguproduktist (SKP) jätkus ning ulatus 8%-ni, kuna tervishoiukulud kasvasid kiiremini kui SKP. 

Vaadeldes kulutusi teenuste järgi, oli suurima rühma – aktiivraviteenuste kulude kasv sarnane kulude üldisele kasvule (11%). Aktiivravisse lisandus rohkem kui pool kulude juurdekasvust ehk 164 miljonit eurot. Kõige kiiremini kasvasid kulud taastusravi teenustele – 41%, kuhu lisandus 2024. aastal  Tervisekassa rahastatud iseseisvate füsioterapeutide, logopeedide ja psühholoogide töö ja mis oluliselt suurendas koduste taastusravi teenuste kulusid. Ka pikaajalise õendus-hooldusabi kulud kasvasid keskmisest kiiremini – 18%. 

2024. aastal oli leibkondade tervishoiukulude kasv aeglasem, suurenemine oli kokku 38,5 miljonit eurot, peamiselt ambulatoorse arstiabi kasvu tõttu. Hambaravis oli omaosaluse kasv vaid 3% ja päevaravi teenustes oli 7%-line kahanemine. Leibkondade õendus- ja hooldusabi kulud kasvasid 7% ning eelkõige suurenesid seal inimeste jaoks mitte ööpäevaringsete, vaid päevaste, ambulatoorsete ja koduste teenuste kulud. Tugiteenustest on leibkondade kulud seotud laboriteenustega, kus suurenemine oli 16%. Meditsiinitoodete rühmas suurenesid leibkondade kulud retseptiravimitele 8%, käsimüügiravimite kulude kasv oli vaid 1,6%. Leibkondade tervishoiukulude suuremad kasvud 2024. aastal olid ambulatoorses eriarstiabis (10 miljonit eurot), õendus- ja hooldusabis ning retseptiravimite kuludes (mõlemas 8 miljonit eurot) ja hambaravis (6 miljonit eurot).

Leibkondade omaosalusest suurima osa – 32% moodustasid hambaravikulud. Õendus-hooldusabi kulude osatähtsus oli 18%, retseptiravimitel 15% ja käsimüügiravimitel 11%.

Avaliku sektori kuludes seevastu esinesid suurimad suhtelised kasvud taastusravis (38%) ning õendus- ja hooldusabis (24%). Avaliku sektori kulutustest 56% moodustasid erinevad aktiivraviteenused, sh haiglaravi, millele järgnesid kulud tugiteenustele nagu kiirabi (15%) ja meditsiinitooted (12%).

Leibkondade keskmine kulu ühe inimese kohta tõusis 462-lt eurolt 487 euroni aastas. Avaliku sektori kulud ühe inimese kohta olid 1766 eurot (2023. a 1584 eurot) ning kokku investeeriti 2024. aastal iga inimese tervisesse keskmiselt 2306 eurot.

Tervishoiukulude arvestust peetakse rahvusvahelise OECD-WHO-Eurostati ühise metoodika (SHA 2011) alusel ning kasutatakse riikidevahelistes võrdlustes. Tervishoiukuludest arvatakse välja haigushüvitised ja tervishoiutöötajate väljaõppekulud. Tervishoiu kapitaliinvesteeringute üle peetakse eraldi arvestust ning need ei sisaldu jooksvates tervishoiukuludes. Arvestus toimub lõpptarbimise järgi, millise teenuseosutaja juures teenused ja kaubad inimeseni jõudsid ning kasutamise aasta järgi.

Tervishoiukulude arvestuse 2024. aasta andmed on avaldatud TAI tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis. Rahvusvahelistesse andmebaasidesse jõuavad uued Eesti andmed 2026. aasta juunis.

Interaktiivsed joonised: https://www.tai.ee/et/terviseandmed/statistika/visualiseeritud-andmed 

TAI uudiseid seotud teemadel: 

https://www.tai.ee/et/uudised/tervishoiuteenuse-osutajate-majandusnaitajaid-mojutas-palgatous 

https://www.tai.ee/et/uudised/tervishoiutootajate-palk-suurenes-0 

OECD liikmesriikide tervishoiukulude võrdlus väljaandes „Health at a Glance 2025: OECD Indicators“. 

Annika Veimeri avakõne tervisedenduse konverentsil „Tervisekommunikatsioon – kuidas murda läbi infomüra?“:

Keda teie kuulate?

Mida teie vaatate?  

Keda teie usute?  

„Nemad ei vaata telekat, nad ei jälgi eesti meediat. Postimees ja Delfi on nende jaoks tundmatu maa. ETV saated on kaheksakümnestele mõeldud nende meelest. Mõni on öelnud, et vaatab AK-d vanemate kõrvalt. Mõni üksik. OP on pensionäridele mõeldud saade. Tee Tik-Tok sellest OP-ist ja sa saad publiku.“

Nii mõtiskles sel sügisel gümnaasiumiõpetaja Jürgen Rooste oma õpilastele mõeldes.

Juba 10 aastat tagasi tunnistati kõige kõlavamaks sloganiks fakti surm, tõejärgne ajastu oli alanud. Korraga taibati, et igaüks võibki reaalselt inforuumi paisata täiesti suvalist väljamõeldist ja keegi ei suuda enam vahet teha, mis on tõsi, mis mitte. Millegi niisugusega ei ole inimkond varem kokku puutunud.

See oli 10 aastat tagasi. Tehisaru ajastu künnisel see nähtus süveneb ja teeb seda täiesti hoomamatu kiiruse, ulatuse ja sügavusega. Igal pool on müra, infomüra.

Aga keda siis kuulata? Kui vastuseid on vähe ja need on väga erinevad, siis on valik pigem lihtne. Aga kui variante on palju? Keda saame usaldada? Teadus on süsteem, mis peaks pakkuma meile parimat olemasolevat teadmist ja lahendusi, kuid isegi teadus ja teadlased ei paku meile alati, ehk isegi enamasti, üheseid ja lõplikke vastuseid.

Kuidas selles segaduses toime tulla ning kuidas teha vahet infol, aga ka tervisesoovitustel, mida tasub järgida ja mida mitte? Kuidas teha valikuid, kui piirid usaldusväärse ja ebausaldusväärse info vahel hägustuvad? Kuidas pakkuda lahendusi selliselt, et me ei häbimärgistaks, ei vastanduks, ei suurendaks niigi süvenevat ebavõrdsust?

Tervis – meie enda ja meie lähedaste tervis – ei ole kunagi olnud nii palju mõjutatav sellest, mida me usume, keda me usaldame ja kuidas me infot mõtestame. Meie eesmärk Tervise Arengu Instituudis on lihtne, aga samas ääretult keeruline: tagada, et õige info jõuaks õigel ajal õigete inimesteni. Et faktid ei jääks müra varju. Et inimesed saaksid oma tervise heaks teha häid otsuseid usaldusväärsete teadmiste põhjal. Selleks ei piisa enam „õige info väljaütlemisest“.

Me peame mõistma, kuidas tänane inimene infot leiab, kuidas ta seda töötleb, keda ta kuulab. Me peame õppima rääkima keeles, mis puudutab. Vormis, mis kõnetab. Kohtades, kuhu inimesed on liikunud.

Seekordse tervisedenduse konverentsi keskne teema on usaldus – kuidas kujundada usaldust ja jõuda oma sõnumitega päriselt inimesteni. See ei ole tervisedenduse kõrvalteema. See on tervisepoliitika tuum.

Kui inimesteni ei jõua tõenduspõhine info, siis ei jõua nendeni ka tõenduspõhised võimalused olla terve ja oma tervise eest seista. Kui tõenduspõhine info ei jõua otsustajateni, mõjutab see kogu ühiskonda. Info peab olema ühtaegu usaldusväärne, kvaliteetne, atraktiivne, õigel ajal, õiges vormis, õiges kohas. See pole lihtne ülesanne.

Tänasel konverentsil osalejate seas on palju erineva taustaga eksperte. Meid kõiki ühendab aga soov oma tervisesõnumitega kohale jõuda, luua kommunikatsiooniga muutust. Me võime selle nimel töötada arstikabinetis, sotsiaalmeedias, laboris, linnavalitsuses, ajalehetoimetuses, ministeeriumis või ülikoolis, kuid meil on ühine eesmärk: tervemad inimesed.

Kommunikatsiooniga kaasneb vastutus. Sõnavabadus ja vaba turumajandus ei vabasta vastutusest. Terviseekspertidena, teadlastena, poliitikutena, tervishoiutöötajatena, õpetajatena, aga ka kommunikatsiooniekspertidena kujundame oma tööga inimeste valikuid, tervist ja elu. Me tajume oma vastutust.  

Me ei saa lubada, et hirm, müüdid ja libameditsiin oleksid kiiremad, nutikamad või kõlavamad kui meie. Koos tegutsedes tagame selle, et müra täis maailmas oleks endiselt olemas koht faktidele, teadmistele, vastutusele ja hoolivusele.

Aitäh, et olete siin. Aitäh Tervise Arengu Instituudi headele partneritele, et  tänane konverents täna toimub – Tervisekassa, Sotsiaalministeerium ja WHO.  

Head konverentsipäeva ja sisukat kaasamõtlemist meile kõigile! 

Foto: Rasmus Kooskora

Kommunikatsioon on tervisedenduse lahutamatu osa. Tervise Arengu Instituudi eestvedamisel ja koostöös Tervisekassa, Sotsiaalministeeriumi ja WHO Eesti esindusega toimub täna tervisedenduse konverents „Tervisekommunikatsioon – kuidas murda läbi infomüra?“. Konverentsil arutatakse, kuidas tulla toime infoküllusega ja eristada usaldusväärseid fakte arvamusraginast ning milline on mõjus terviskommunikatsioon.

„Terviseinfo peab olema ühtaegu usaldusväärne, kvaliteetne, atraktiivne, õigel ajal, õiges vormis, õiges kohas. See pole lihtne ülesanne ning tänase konverentsi ülesanne ongi anda kaasa uusi teadmisi ja inspiratsiooni, et selle keerulise ülesandega paremini rinda pista. Kui inimesteni ei jõua tõenduspõhine info, siis ei jõua nendeni ka tõenduspõhised võimalused olla terve ja oma tervise eest seista. Kui tõenduspõhine info ei jõua otsustajateni, mõjutab see kogu ühiskonda,“ rõhutab konverentsi fookuse valikut ja olulisust Tervise Arengu Instituudi direktor Annika Veimer.

Küsimustele, kuidas selles segaduses toime tulla ning kuidas osata paremini orienteeruda usaldusväärse ja ebausaldusväärse info hallis tsoonis, otsivad ja pakuvad lahendusi nii kodumaised kui piiritagused eksperdid ja arvamusliidrid. 

Nii avab näiteks kommunikatsiooni usaldusväärsuse tausta vaktsiinide näitel saadud õppetundide valguses Oslo Ülikooli Meedia ja Kommunikatsiooni Instituudi professor Oyvind Ihlen.

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) Euroopa Regionaalkontori riskikommunikatsiooni ametnik Olha Izhyk räägib, kuidas toime tulla infodeemiaga ja luua toimivaid tervisekommunikatsioonistrateegiaid.

Ajakirjanik ning meedia- ja kommunikatsiooniekspert Raul Rebane kõneleb, millised on levinumad tervisemüüdid Eestis ja kuidas need meid mõjutavad. 

Andero Uusberg avab oma ettekandes, kuidas psühholoogia mõjutab inimeste terviseotsuseid.

Ettekandeid täiendavad arutelud, kus otsitakse vastuseid, kas poliitikas on ruumi tõenduspõhisele otsustamisele; kuidas jõuda sotsiaalmeedia kaudu noorteni; kuidas teha vahet tervisealasel väärinfol ja libameditsiinil ning millal muutub sõnavabadus vastutuseks?

Konverentsil kuulutatakse ühtlasi välja ka 2025 aasta tervisesõber ja tervisedendaja.

Kogu konverentsi esinejate, teemade ja programmiga on võimalik lähemalt tutvuda TAI kodulehel: https://www.tai.ee/et/TervisedenduseKonverents2025

Konverents salvestatakse ja on hiljem järelvaadatav Tervise Arengu Instituudi kodulehel.

Valmiv riiklike soovituste raamat on suunatud laiale ringile spetsialistidele ja poliitikakujundajatele. Eelkõige on need töövahendiks tervishoiu-, haridus-, sotsiaal- ja toiduvaldkonna ekspertidele, kes kasutavad neid oma igapäevatöös inimeste tervise edendamiseks. Need on praktiliseks abivahendiks nii nõustamis-, õppe- ja teadustöös kui ka tõenduspõhiste sekkumiste, seadusandluse ja muude meetmete väljatöötamisel.  

Info ettepanekute esitamise kohta ja hilisema kokkuvõtva tagasiside leiab TAI alamlehelt.

Toitumise, liikumise ja uneaja soovituste eesmärk on pakkuda praktilisi ja usaldusväärseid juhiseid, mis aitavad igal inimesel teha teadlikke valikuid oma igapäevaelus. Need moodustavad tervikliku, teaduspõhise vundamendi elanikkonna tervise hoidmiseks ja edendamiseks. Soovituste järgimine toetab vaimset ja füüsilist tervist, haiguste ennetamist, töövõime säilimist ja üldise heaolu kasvu, kattes elukaare sünnist kõrge eani.  

Soovituste koostamist alustati 2022. aastal, mil moodustati valdkonna ekspertidest koosnev töörühm ning teemade põhised väiksemad töörühmad. Töörühma kaasati eksperdid ministeeriumidest ja nende allasutustest, kõrgkoolidest ja erialaseltsidest.  Üldkoosolekute  protokollid on  leitavad terviseinfo.ee veebilehel.

Tervishoiuteenuse osutajate tulud ületasid 2024. aastal 2,6 miljardit eurot ja olid üle 205 miljoni euro võrra ehk 9% suuremad kui aasta varem. 72% tuludest laekus Tervisekassalt. Tervisekassa rahastusel osutati ligi 1,9 miljardi euro eest tervishoiuteenuseid, mis oli 13% rohkem kui aasta varem. Tervisekassa rahastuse kasv on aeglustunud. 2023. aastal suurenesid laekumised Tervisekassalt 17% aasta varasemaga võrreldes. 

Inimesed maksid tervishoiuteenuste eest üle 336 miljoni euro, mis oli sarnaselt eelnenud aastaga 13% tervishoiuasutuste tuludest. Inimeste maksed olid 7% suuremad kui 2023. aastal. Enim maksid inimesed hambaraviteenuse osutajatele, kelle tuludest 70% laekus patsientidelt. 

Tervishoiuteenuse osutajatest annavad suurima panuse tervishoidu haiglad, kelle osatähtsus tervishoiu tuludes oli 62%. Haiglate tulud olid üle 1,6 miljardi euro ja kasvasid 8% eelmise aastaga võrreldes. 82% haiglate tuludest laekus 2024. aastal Tervisekassalt.

Perearstiabiteenuse osutajate tulud moodustasid 11% tervishoiu tuludest. Perearstiabi rahastus tuleb peamiselt Tervisekassalt. Perearstiabiteenuse osutajad said tulu ligi 295 miljonit eurot, 11% rohkem kui aasta varem. 

Nii ambulatoorse eriarstiabi- kui ka hambaraviteenuse osutajate panus tervishoiu tuludes oli 10%. Ambulatoorse eriarstiabiteenuse osutajate tulud ulatusid ligi 250 miljoni euroni ja olid 18% suuremad kui aasta varem. Ambulatoorse eriarstiabiteenuse osutajate panus tervishoidu on suurenenud pakutavate teenuste valiku laienemise tõttu eesmärgiga pakkuda terviklikke terviseteenuseid. 

Ülejäänud teenuseosutajate (kiirabi, taastusravi, diagnostika, õendusabi) osatähtsus tervishoiu tuludes kokku jäi alla 7%. Nende hulgas olid ka Tervisekassa lepinguga iseseisvalt tervishoiuteenust osutavad logopeedid, füsioterapeudid ja kliinilised psühholoogid, kuid nende panus tervishoiu tuludesse jäi alla ühe protsendi.

Tervishoiuteenuse osutajate kulud suurenesid tuludest kiiremini ja olid 11% suuremad kui 2023. aastal — üle 2,4 miljardi euro. Kulude kasv tulenes tööjõukulude suurenemisest, mis hõlmavad üle poole tervishoiuasutuste kuludes. Tööjõukulud olid 14% suuremad kui aasta varem, mis oli kiirem kasv kui kuludel kokku ja 5 protsendipunkti kiirem tulude kasvust. Tööjõukulude kasv tuleneb tervishoiutöötajate kollektiivlepingu kohasest palgatõusust.

Tuludest kiirem kulude kasv mõjutas tervishoiu 2024. aasta majandustegevuse tulemust. Tervishoiuteenuse osutajate kasum kujunes ligi 159 miljoni euro suuruseks, mis oli 18% väiksem aasta varasemast. Haiglad lõpetasid aasta 64 miljoni eurose kasumiga, mis oli enam kui kolmandiku väiksem nende 2023. aasta kasumist. Perearstiabiasutuste 2024. aasta kasum oli 9% väiksem kui aasta varem — 35 miljonit eurot. Hambaraviteenuse osutajate kasum oli 23 miljonit eurot ja ambulatoorse eriarstiabiteenuse osutajatel üle 22 miljoni euro, mis ületasid 2023. aasta kasumeid. 

Tervishoiuteenuse osutajad investeerisid põhivarasse üle 146 miljoni euro, mida oli ligi 60 miljoni euro võrra vähem aasta varasemast. Ligi pool investeeringutest oli suunatud ehitistesse, nii kaasaegsemate töötingimuste pakkumiseks, kui kriisivalmisoleku ja toimepidevuse tagamiseks, kolmandik investeeriti masinatesse ja seadmetesse. 55% investeeringutest tehti haiglates. Haiglad soetasid põhivara kokku ligi 81 miljoni euro eest, ligi poole vähem kui aasta varem. Investeeringute vähenemine haiglates mõjutas kogu tegevusala. Ka 2024. aastal ehitati ja rekonstrueeriti hooneid ning soetati uusi tehnoloogiaid ja meditsiiniseadmeid EL rahastuse toel, kuid väiksemas mahus kui aasta varem. 

Lisaks haiglatele olid suuremad investeerijad ambulatoorset eriarstiabi osutavad eratervishoiuasutused. Nende investeeringud põhivarasse ulatusid üle 37 miljoni euro, mis olid 79% suuremad kui 2023. aastal. Eriarstiabiasutuste tegevuse laienemise tõttu olid investeeringud suunatud nii hoonete ehitusse kui meditsiiniseadmete soetamisse. 

Tervishoiuteenuse osutajate 2024. aasta tulude ja kulude ning põhivara liikumise andmed on avaldatud TAI tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis. Eraldi on esitatud haiglavõrgu arengukava haiglate tulude ja kulude andmed.

Arenguseire keskuse eksperdid tutvustasid hiljuti Eesti tervishoiusüsteemi stsenaariume. Raportis kirjeldatakse võimalikke arenguteid, kuhu Eesti tervishoid järgmise kümnendi jooksul võib liikuda, ning tõdetakse, et kulud tuleb kontrolli alla saada. Pakutud stsenaariumide kõrval väärib pildile toomist ka tervisedendus, mis võimaldab süsteemselt tegeleda kulude tekkimise põhjustega, mis jäävad tervishoiusüsteemist väljapoole.

Raport toob välja olulise fakti, et Eesti inimeste tervis on viimase 20 aasta jooksul paranenud ning võidetud 120 000 terviseaasta hinnanguline rahaline väärtus on 5,7 miljardit eurot. See näitaja on kõnekas rääkima sellest, kui suur kasu peitub terviseprobleemide ennetuses.

Tervishoiukulude kontrolli alla saamiseks tuleb sisse vaadata ka nende kulude tekkimise juurpõhjustesse ehk inimesse ja tema tervist kujundavatesse asjaoludesse. Need aga jäävad suuresti tervishoiusüsteemist väljapoole.

Tervishoiukulude kasv on seega nurjatu probleem, millel pole ühte ja lihtsasti lahendatavat põhjust. Üks oluline põhjus on aga see, et inimesed elavad üha sagedamini ja ka kauem mõne kroonilise haigusega. Tervise Arengu Instituut on kaardistanud peamised tervisekao põhjused ning edetabelis troonivad vereringehaigused. Nendest omakorda on hinnanguliselt kuni 80 protsenti ennetatavad tervist hoidvate eluviisivalikutega. See on vaid üks näide.

Ennetusel on tervishoiusüsteemis oma koht ja kaheldamatu väärtus ning tervishoiuressursside suunamine ennetusse on hädavajalik ja kulutõhus. Riiklikud sõeluuringuprogrammid, tervisekontrollid, vaktsineerimine ja tervisealane nõustamine aitavad pikas perspektiivis hoida kulusid kokku ning inimeste tervist parandada. Infotehnoloogilised lahendused tulevad tervishoiule appi ning aitavad süsteemi tõhustada.

Tervisedendus ulatub tervishoiusüsteemist kaugemale. Inimeste igapäevased tervisevalikud ei ole enamasti kantud tervishoiusüsteemist, vaid inimeste praktilistest võimalustest, hoiakutest ja ümbritsevast keskkonnast. Vastutus tervisetulemite eest lasub seega kõigil, kes neid tegureid kujundavad. Ka inimesel endal. Iseasi, kas seda vastutust ka tunnetatakse.

See on ka põhjus, miks tervisedendajad peavad olema süsteemi osad seal, kus potentsiaalselt tervist mõjutavaid otsuseid tehakse, nii riigi kui ka kohalikul ja kogukonna tasandil.

Tervisedenduse ja tervisedendajate roll on teha nähtavaks tervisepotentsiaal, mis ulatub tervisesektorist kaugemale. See võib väljenduda tervist toetavate võimaluste esiletoomises ja ka tervist potentsiaalselt kahjustavate otsuste mõjude selgitamises. Rahvatervishoiu seadus rõhutab nii ühist vastutust rahvastiku tervise eest ning seab kohustuseks hinnata otsuste tervisemõjusid. See ei juhtu iseenesest, vaid nõuab kellegi reaalset tööaega, pädevust ja panust.

Tervisedendus on kulutõhus, sest see töötab süsteemina, valdkondade üleselt ning keskkondades, kus inimesed elavad, töötavad ja õpivad.

Tervis saab alguse kodudest, koolidest, töökohtadest, suhetest, oskustest. Tervis saab alguse linnaruumist, mis soodustab liikumist ja turvalisust või vastupidi. Tervis saab alguse poliitilisest tahtest teha tervist toetavad võimalused kättesaadavaks ning piirata tervist kahjustavate toodete ja teenuste pakkumist. Tervis saab alguse sidusatest kogukondadest ning terviseprogrammidest, mis kaasavad elanikke, kellele need mõeldud on. Tervis saab alguse ka võitlusest väärinfoga ning kvaliteetse terviseinfo tagamisest.

Tervishoiusüsteemi parandamise kõrval ei tohi seega unustada juurpõhjusi ning inimesi, kes tervishoiusüsteemi kasutavad. Tervisekassa defitsiit on nagu maja lekkiv katus, kuid ebapiisav tervisedendus on kui maja mädanevad talad. Pädevad ennetuse ja tervisedenduse eksperdid on tervishoiusüsteemi suurimad sõbrad, sest just nemad aitavad süsteemselt vähendada ravivajadust kohtades, kuhu tervishoiutöötaja ei pruugi ulatuda. Parandada tuleb tervet maja ehk kogu tervisesüsteemi.

Liis Reiter, tervisedenduse ekspert, Tervise Arengu Instituudi teaduskommunikatsiooni juht

Arvamuslgu ilmus 17.11.2025 ERRi portaalis.

Testimine aitab HIV või mõne teise STLI-i võimalikult varakult avastada, tagada õigeaegse ravi ja vältida nakkuse levikut. „HIV ja teised STLI-d võivad kulgeda ilma nähtavate sümptomiteta. Seega ei pruugi inimene teadagi, et vajab ravi ja võib tahtmatult nakkust edasi anda,“ selgitas TAI uimastite ja sõltuvuste osakonna HIV valdkonna juht Iveta Tomera.  

„Uue püsisuhte alguses on soovituslik mõlemal partneril end testida. See on lihtne viis näidata hoolivust, vastutustundlikkust ning kindlustada, et teadmatusest teineteist ei nakatata,“ lisas Tomera. 

Kuigi paljud inimesed ei pea end HIV ja teiste STLI-de poolt ohustatuks, võib igaühe elus ette tulla olukordi, kus testimine on vajalik. „Testima tuleks minna alati, kui on olnud olukord, kus võib esineda nakatumise riski - näiteks uue partneri leidmisel, katkise kondoomi või kaitsevahendi valesti kasutamise korral,“ märkis Tomera.  

HIV ja teiste STLI-dega võib nakatuda igaüks, sõltumata seksuaalsest orientatsioonist, rahvusest või sotsiaalsest taustast. Need levivad kaitsmata seksuaalvahekorra, nakatunud verega kokkupuutumise ning emalt lapsele raseduse ajal, sünnitusel ja rinnaga toitmisel. 

Testimine on lihtne, kiire ja kõigile kättesaadav. HIV testi saab teha HIV testimis- ja nõustamiskabinettides, noorte nõustamiskeskustes, pere- ja eriarstide juures üle Eesti. Testimis- ja nõustamiskabinettides tehakse lisaks HIV-le ka B- ja C-hepatiidi ning süüfilise teste. 

HIV nõustamis- ja testimiskabinettides saab end testida anonüümselt ja tasuta, sõltumata ravikindlustuse olemasolust. Endale sobivaima testimiskoha kontaktid leiab veebilehelt hiv.ee.  

Vaata videost, kuidas käib HIV testi tegemine. 

Turvaseksi kohta leiab teavet TAI veebilehelt hiv.ee.

Ajakirja Sotsiaaltöö uudiskiri toob lugejateni värsked artiklid ja viimase kuu olulisemad sotsiaalvaldkonna uudised.

Loe sellest uudiskirjast

• Ajakirjal Sotsiaaltöö ilmus poliitikakujundajatele ja hoolekandepraktikutele suunatud erinumber. Uuest aastast saab ajakirja uueks väljaandjaks sotsiaalkindlustusamet.
• Pärnu naiste tugikeskus valiti aasta õppijasõbralikuks tööandjaks.
• Eesti sotsiaaltöö assotsiatsioon korraldab aasta lõpus mitu piirkondlikku seminari. Alustavad meistri-õpitoad eri asutustes.
• Sündmuste kalendris:  lastekaitse liidu aastakonverents „Koolirahu“ 20. novembril, võlanõustamise infoseminar sotsiaaltöötajatele 1. detsembril, teemapäev õigust rikkunud noortega töötavatele spetsialistidele 3. detsembril jpm.
• Sotsiaalministeerium käivitab suuremahulise heaolutehnoloogia programmi eakate ja erivajadustega inimeste iseseisva elu toetamiseks.
• Algab sekkumisprogrammi „Cool Kids“ prooviprojekt, mille kaudu pakutakse tuge ärevushäire riskiga lastele ja nende vanematele.
• Sotsiaalkindlustusameti tellimusel on valminud perelepitusteenuse tulemuslikkuse uuring.
• Suured ümberkorraldused Eesti Töötukassas: keskendutakse eelkõige noorte töötuse vähendamisele, tööturul tõrjutute IKT oskuste arendamisele ja koos tööandjatega inimeste kiiremini tööle aitamisele; muudetakse palgatoetuse tingimusi ja teenuste valikut; vähendatakse osakondade arvu ja isikukoosseisu.
• Novembris on avanemas kolm uut toetuste taotlusvooru.
• Statistikaamet avaldas andmed suhtelise ja absoluutse vaesuse kohta 2024. aastal.
• Veebikeskkond Oskuste Kompass võimaldab kasutajal luua oma oskusprofiili ja võrrelda seda huvipakkuvate ametite oskuskomplektidega.
• Meedias kajastati seekord kõige rohkem noorte probleeme, otsiti lahendusi vägivallajuhtumite ennetamiseks, aga ka arutati, kuidas paremini toetada omastehooldajaid.

Loe uudiskirja ja telli see oma postkasti

„Inimene jääb inimeseks igas olukorras ja igas eas. Inimväärikus on kaasa sündinud väärtus: iga inimene on oluline ja teda tuleb kohelda austusega ning õiglaselt,“ kirjutab numbri eessõnas Eesti hoolekandeasutuste liidu (EHAL) juhatuse esimees Maire Koppel.

Kogemus

• Tunnustatud eksperdid Annely Ilomets, Andri Võsokovski ja Anne-Ly Reede arutlevad persooniloos dementsusega inimestele pakutava abi ja tulevikusuundade üle.
• Koduteenuse arendamise kogemusi jagavad Annaliisa Täht Haapsalu sotsiaalkeskusest, Riina Sippol Keila sotsiaalkeskusest ja Annika Sõna Tartus tegutsevast päevakeskusest Kalda.

Sotsiaalpoliitika

• Eesti puuetega inimeste koja (EPIKoja) jurist Kristi Rekand analüüsib täisealiste eestkoste korraldust inimõiguste vaatenurgast.
• Õppejõud ja teadlased Gavin W Bisset ja Sandra Bisset tutvustavad Šotimaa inimkeskset dementsuse käsitlust, mis võiks nende arvates olla inspiratsiooniks ka Eestile. 
• Janika Bachmann (Tartu ülikooli RAKE) analüüsib toimetulekut dementsusega vananevas ühiskonnas Jaapani näitel.
• Piret Purdelo-Tomingas ja Hanna-Stiina Heinmets (Dementsuse Kompetentsikeskus) annavad ülevaate, kuidas saaks paremini toetada dementsusega inimeste kodus elamist Eestis.
• Kristi Kähar (EPIKoda) jagab mõtteid isikukeskse (eri)hoolekande korraldusest.

Korraldus

• Perearst Eve Kivistik vahendab dementsuse ennetamise tõenduspõhiseid soovitusi ja kirjeldab dementsusega inimeste abistamist perearstikeskuses.
• Sotsiaalvaldkonna asjatundja Marelle Erlenheim võtab vaatluse alla dementsusega inimesi ja nende lähedasi abistavad tehnoloogia võimalused.
• Muudatusi riikliku abivahenditeenuse korralduses tutvustavad Liis Türbsal (sotsiaalkindlustusamet) ja Kadri Mets (sotsiaalministeerium).

Kutse- ja eetikaküsimused

• Hooldustöötaja uuenenud kutsenõuetest annavad ülevaate kutsekomisjoni Jaanika Luus ja Maarika Kärp, Eesti hoolekandeasutuste liidu tegemisi tutvustab Maire Koppel.
• Superviisor ja ESTA eetikanõukoja liige Katrin Tsuiman avab artiklis, milline on sotsiaaltööväljal kohtuvate aitajate ja tuge vajavate inimeste vastastikune mõju ning võimudünaamika.
• Arengutoetajate õpijaama koolitusjuht Lianne Teder jagab kaasatava vaatest sõnastatud ettepanekuid kaasajatele. 
• Natali Medvedev uuris magistritöös õppivate hooldustöötajate ootusi paindliku töö võimalustele hoolekandesektoris.
• Triin Voodla analüüsib oma uuringu põhjal sotsiaaltöötaja tööd väärkohtlemist kogenud vanemaealistega.
• Dementsusega inimeste heaolu toetavat nukuteraapia meetodit tutvustavad kirjanduse põhjal Merle Varik, Ketter Põder ja Birgit Rebane

Number on valminud Euroopa Sotsiaalfondi TAT-i „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“ toel (SFOS 2021-2027.4.09.23-0002).

👉 Tutvu numbri sisukorraga ja loe artikleid

Veebiajakirja Sotsiaaltöö värske numbri (3/2025) mitme artikli keskmes on õigus väärikusele, otsustusõigusele ja „häälele“. Käsitletakse selliseid küsimusi, nagu dementsuse valdkonna ümberkujundamine, koduteenuse arendamise kogemused, hooldustöötaja kutsealase arengu toetamine, tehnoloogia võimalused jpm. Huvipakkuvaid artikleid leiavad nii hoolekande juhid ja praktikud kui ka poliitikakujundajad.

Loe edasi...

Emakakaela- ja soolevähi sõeluuringus leiti ligi 1900 inimesel vähieelsed muutused enne, kui neil oleks võinud välja areneda pahaloomuline kasvaja. Soolevähi ja emakakaelavähi sõeluuringu peamine eesmärk on vähieelsete muutuste avastamine, mis ravi puudumisel võivad areneda pahaloomuliseks. Seetõttu on määrava tähtsusega, et inimesed, kellel esmasuuringul leitakse HPV nakkus või peitvere test on positiivne, osaleksid kindlasti ka lisauuringutel ja raviprotseduuridel. 

Emakakaelavähi sõeluuring: noorematel rohkem vähieelseid muutusi 

Emakakaelavähi sõeluuringul osalenud üle 47 000 naise seas (osalusmäär 64%) leiti vähieelsed muutused 825 naisel (1,7%), mida on veidi rohkem kui aasta varem (1,4%). Vähieelseid muutusi avastati kõige rohkem nooremates vanuserühmades, 30- ja 35-aastastel naistel vastavalt ligi 4% ja 3% osalenutest.  

Sõeluuringul osalejate seas avastati 32 kasvajat. Teadaoleva staadiumiga kasvajatest 75% olid varajases staadiumis, samas kui kõigist 2023. aastal avastatud emakakaelavähi juhtudest olid varajases staadiumis vaid 50%. Mitte ükski sõeluuringu käigus avastatud emakakaela kasvajatest polnud arenenud neljanda staadiumi kasvajaks. 

Soolevähi sõeluuring: osalus ja leidude arv kasvavad  

Soolevähi sõeluuringul osalenud üle 50 000 inimese seas (osalusmäär 60%) avastati vähieelsed muutused 1067 inimesel (2%) ja 119 inimesel (0,2%) leiti kasvaja. Sõeluuringul avastatud vähijuhud moodustasid 12% kõigist 2023. aastal Eestis diagnoositud soolevähi juhtudest.  

Sõeluuringul avastatud teadaoleva staadiumiga vähkidest oli 56% varajases ja 8% neljandas staadiumis. Seevastu kõigist 2023. aastal avastatud soolevähi olid pea veerand neljandas staadiumis. 

„Soolevähi sõeluuringu osalus on viimastel aastatel selgelt tõusnud, mis toob kaasa rohkem varajasi leide ja paremad ravitulemused,” kommenteeris vähi sõeluuringute registri juht Dolores Eamets. Meeste hulgas avastati sõeluuringu käigus 74 vähijuhtu ja 737 vähieelset muutust, mida on kaks korda rohkem kui naiste seas. 60% nendest meestest osalesid sõeluuringul esimest korda. 

Rinnavähi sõeluuring: iga kolmas vähijuht avastatakse sõeluuringuga  

Rinnavähi sõeluuringul osalenud ligi 58 000 naise seas (osalusmäär 64%) diagnoositi kasvaja 329 naisel (0,6%) ehk 11 juhtu rohkem kui aasta varem. Iga 1000 sõeluuringus osalenu kohta avastati ligi kuus kasvajat.  

Sõeluuringul avastatud vähid moodustasid 36% kõigist 2023. aastal Eestis diagnoositud rinnavähi juhtudest naistel. Sõeluuringul avastatud teadaoleva staadiumiga vähijuhtudest diagnoositi ligi 90% varajases staadiumis, neljandas staadiumis aga vaid 3%. Kõigist 2023. aastal Eestis registreeritud rinnavähijuhtudest diagnoositi 80% varajases ning 8% neljandas staadiumis.  

Detailsema info sõeluuringul avastatud vähijuhtude ja nende staadiumijaotuse kohta leiab Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika andmebaasist. Sõeluuringute osalusmäärasid saab jälgida TAI kodulehel. 

Kuidas osaleda sõeluuringus? 

Rinnavähi sõeluuringule kutsutakse 50–74-aastaseid naisi iga kahe aasta järel. Tänavu oodatakse rinnavähi sõeluuringule naisi sünniaastaga 1951, 1953, 1955, 1957, 1959, 1961, 1963, 1965, 1967, 1969, 1971, 1973 ja 1975. Osalemiseks broneeri aeg terviseportaalis (terviseportaal.ee) või helista sobivasse tervishoiuasutusse (sõeluuringu kontaktid). 

Emakakaelavähi sõeluuringule kutsutakse 30–65-aastaseid naisi iga viie aasta järel. Tänavu on oodatud naised sünniaastaga 1960, 1965, 1970, 1975, 1980, 1985, 1990 ja 1995. Osalemiseks broneeri aeg terviseportaalis (terviseportaal.ee) või helista sobivasse tervishoiuasutusse (sõeluuringu kontaktid). Soovi korral saab sõeluuringuproovi võtta ka kodus, tellides endale kodutesti hpv.kliinikum.ee või küsides kodutestikomplekti apteegist (apteekide nimekiri). 

Soolevähi sõeluuringule kutsutakse inimesi vanuses 58–68 iga kahe aasta järel. Tänavu on soolevähi sõeluuringule oodatud aastatel 1957, 1959, 1961, 1963, 1965 ja 1967 sündinud inimesed. Osalemiseks võta ühendust oma perearstikeskusega. 

Sõeluuringutele on oodatud nii ravikindlustatud kui ka ravikindlustamata inimesed ning osalemine on kõigile tasuta. Tervisekassa tasub kõigi osalejate uuringute ja vajadusel järgneva ravi kulud. 

Lisainfot leiab Tervisekassa veebilehelt soeluuring.ee. 

Alustan statistikaga, mis on meil Tervise Arengu Instituudi 2025 aasta Rahvastiku tervise aastaraamatu kohaselt meeste tervise ja käitumise kohta teada.

Võrreldes 2015. aastaga on keskmine oodatav eluiga Eestis pikenenud 1,8 aastat, jõudes 2024. aastal kõigi aegade kõrgeimale tasemele (79,5 aastat). Oodatav eluiga pikenes meestel 2,0 ja naistel 1,6 aastat. 

Võrreldes 2015. aastaga on tervena elada jäänud aastate arv suurenenud meestel 3,2 ja naistel 4,5 aastat. Aastal 2024 elasid Eesti mehed tervena keskmiselt 56,8 aastat ja naised 60,6 aastat, ehk oma elust vastavalt 75,6 ja 72,6 protsenti (Statistikaameti andmetel). 

Nende näitajate paranemist võib Tervise Arengu Instituudi teadusdirektor Kaire Innose sõnul ennekõike seostada eluviisist tingitudterviseriskide vähenemisega. Aga ka järjest efektiivsema tervisesüsteemiga, mis lubab senisest tõhusamalt haigusi ennetada, neid varem avastada ja ravida. Rääkimata taustsüsteemi muutustest – paranenud on näiteks inimeste elutingimused ning ka liikluskeskkond on muutunud turvalisemaks. 

Tervishoid on vähendanud meeste suremusnäitajaid 

2023 aastal suri vereringeelundite haigustesse 478 meest 100 000 elaniku kohta, mis on vähenenud võrreldes 2013. aastaga, kui see näitaja oli 534. 

Meeste suremus pahaloomulistesse kasvajatesse oli 2023. aastal 288 juhtu 100 000 elaniku kohta (2013. aastal 321 surma). 

Kolmandaks peamiseks meeste surma põhjustajaks olid õnnetusjuhtumid, mürgistused ja traumad – 100 juhtu 100 000 elaniku kohta (2013 aastal 124 surma).

Kaire Innos selgitab: „Vereringehaiguste ja vähi puhul saab peamiste teguritena nimetada tõhusamat ennetustööd (nt väheneb suitsetamisega seotud haigestumus; ennetavad vähi sõeluuringud aitavad ära hoida emakakaela- ja soolevähi diagnoose jms), haiguste varasemat avastamist tänu esmatasandil tehtavale tööle ja ka vähi sõeluuringutele. Paranenud on meie diagnostikavõimekus ja ka ravi – kasutusse on võetud värskemate teadmiste kohased vähemate kõrvaltoimetega ravimeetodid.“

Kõik need näitajad on head ning annavad lootust, et meeste tervisele on saadud varasemast kas parem pilk peale või on nad võrreldes pandeemia perioodiga jõudnud  hõlpsamini arstlikule läbivaatusele. Tublimad ja oma nügimisega viljakad on ilmselt ka naised meeste selja taga, kui endal initsiatiivist või arstile minemise hoost puudu jääb. Selles osas tänud meie kaasadele!

Mehed on liigse kehakaaluga ja laisad

Oma tõde on selles kindlasti olemas, kuid ei kehti kõigi kohta. Erinevate küsitlusuuringute andmed osutavad üheselt, et kehamassiindeksi järgi on enam kui pooled Eesti elanikest ülekaalu või rasvumisega. Värske, 2024. aasta kevadel toimunud täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu andmete põhjal oli 16–64-aastastest ülekaalu või rasvumisega 52%. 

Kuigi ülekaalu levimus tervikuna ei ole võrreldes 2022. aastaga muutunud, on veidi suurenenud liigse kehakaaluga meeste osa. Meestest oli 2024. aastal ülekaaluga 43,9% ja naistest 26,9%, rasvumisega vastavalt 18,6% ja 18,4%. Seega teeb just meeste liigne kehakaal endiselt muret.

Ootuspäraselt kasvab kehakaal koos vanusega. Ülekaalu või rasvumisega meeste osakaal vähemalt 45-aastaste seas on märgatavalt suurenenud võrreldes 2014. aastaga, kuid naiste samades vanuserühmades (ning ka 35–44-aastastel) on liigse kehakaalu levimus vähenenud. 

TAI juhtivteadur Eha Nurk tõdeb, et meeste (eriti vanuses 45+) seas püsivad visalt vanad harjumused – energiarikkam toit ja suurem alkoholitarbimine (alkohol on väga energiarikas ja aeglustab rasvade põletamist) ning terviseteadlikkus ja valmisolek eluviisi muuta on väiksem. 

„Mehed kipuvad arsti juurde jõudma sageli alles siis, kui probleem on juba tõsine. "Kuni veel liigun, pole häda midagi" mõtteviis võib pärssida ennetavat tegelemist kehakaaluga. Ka ei pälvi mehe "kõhuke" sageli samaväärset sotsiaalset hukkamõistu kui naise liigsed kilod ehk meeste puhul on kerget ülekaalu ("tugev mees", "soliidsus") kultuuriliselt kauem aktsepteeritud. Oma osa on ka vähesel liikumisel, nii tervisepordi harrastamisel kui mugavusel jõuda autoga trepist trepini, mistõttu on keskealistel meestel suurem istuva eluviisi osakaal,” selgitab ta.

Kõrvutamaks võrdlust naistega, jätkab Eha Nurk: „Võib oletada, et terviseteadlikkuse, tervisliku toitumise ja regulaarse liikumise sõnumid on viimase kümnendi jooksul jõudnud paremini kohale 35-aastaste ja vanemate naisteni, kes on teinud oma eluviisis teadlikke muutusi. Naised külastavad tihedamini arste ja käivad tervisekontrollis. Samuti kalduvad naised üldiselt sagedamini otsima aktiivselt teavet tervisliku toitumise, liikumise ja kehakaalu langetamise kohta. Nii on nad tõenäoliselt altimad oma toitumist muutma vastavalt uutele teadmistele ning hakanud teadlikumalt tegelema tervisespordiga (nt rühmatreeningud, jooga, kepikõnd, jooksmine jms) tervise hoidmise ja kehakaalu säilitamise või vähendamise eesmärgil. Ilmselt on endiselt ka täiendav motivaator ajalooliselt naistele suunatud tugevam sotsiaalne surve olla sale ja vastata teatud ilustandarditele.“

Ühe võimalusena liigse kehakaalu hindamiseks saab võrrelda inimese enda öeldud kehakaalu ja seda kaalu, mis vastaks tema pikkusele normaalkaalu ülempiiri järgi. See erinevus aitab hinnata, kui palju kaal ületab tervisliku vahemiku piiri. Keskmiselt on Eesti 16–64-aastastel meestel 6,2 ning naistel 2,2 lisakilo, kuid veel 2014. aastal oli lisakilosid vastavalt 4,4 ja 1,6. 

Olgu siinkohal mainitud, et ülekaal ja rasvumine põhjustab aastas arvestuslikult 248 000 haigusjuhtu. Sellest umbes 75% moodustavad südame ja veresoonkonna haigused ning teise tüübi diabeet.

2024. aastal tegeles regulaarselt tervisespordiga keskmiselt iga viies mees ja iga kuues naine, kuid võrreldes 2014. aastaga ilmneb väike positiivne suundumus eelkõige meeste hulgas. Päris kõiki mehi ei saa seega ühe hinnanguna laiskloomadega samasse patta pista – me oleme olnud tegelikult ka tublid! 

Tervisespordi harrastamine on seotud ka enese hinnatud füüsilise vormiga. Heas füüsilises vormis mehed ja naised tegelevad tervisespordiga oluliselt regulaarsemalt kui kehalist vormi rahuldavaks või halvaks pidavad vastajad. Seda on erinevad esinejad välja toonud ka viimaste aastate Kääriku Kärajate nime all toimunud liikumiskonverentsidel – et need, kes juba natukenegi liigutavad – nendega pole probleemi. Suurem murekoht on selle seltskonnaga, kes on füüsiliselt täiesti inaktiivsed – kuidas muuta nende mõttemaailma ja harjumusi?

Kas kõrvade vahel valitseb tasakaal?

TAI erinevad uuringud on viidanud, et üldiselt esineb naistel meestest vaimse tervise probleeme sagedamini. Faktid ütlevad, et antidepressante oli 2024. aastal läbi viidud tervisekäitumise uuringu kohaselt viimase seitsme päeva jooksul tarvitanud 5% 16–64-aastastest meestest ja 11% samas vanuses naistest. 

TAI vaimse tervise valdkonna juht Elisabeth Luisk selgitab: „Mehed otsivad vähem vaimse tervise abi. Vaimse tervise mure korral otsib abi vaid 42% meestest vs. füüsilise tervise kaebuste puhul 78% meestest. Ning samas teevad mehed naistest viis korda rohkem suitsiide.“ 

Üks põhjustest, miks novembris just meeste tervisele rohkem tähelepanu pööratakse, seisneb meeste vaimulaadi eripäras – pigem ollakse nõus viimase piirini kannatama kui kohe arsti poole pöörduma. See ei ole mingi häbiasi ega ebamehelik käitumine, mida võiks endiselt taunida. Vastupidi – kui soovid, et sind jaguks maailmale ja lähedastele terve ja tegusana pikemalt, tuleb enda tervisesse ja harjumustesse tõsiselt suhtuda. 

Aga ikkagi – mis jama naistel nende meeste vuntsidega on?

November (või inglisekeelselt ka movember = november (kuu) + moustache (vuntsid)) on selleks, et julgustada mehi endaga rohkem tegelema ja oma tervisele tähelepanu pöörama. Selleks perioodiks kasvatatud vuntsid töötavad reklaami ja mõtteviisi toetusena – et mehed vajavad märkamist ning et ka mehed ise peavad rohkem end märkama õppima ja väärtustama hakkama.

Kas teadlikult või alateadlikult – aga ma ei ole oma vuntside aadressil kohanud veel üheltki mehelt mokakobinat. Küll aga tajunud üksikutelt naistelt verbaalset kõverpeeglit, mis vuntsid automaatselt Onu Heino stiili juurde kuuluvaks kinnistavad.

Olgu neile siis selgituseks öeldud – vuntse võib alati soovi korral maha ajada või neid uuesti kasvatada – see ei ole “püsimeik”. Meeste tervisekäitumise parandamine on teekond, mis vajab kindlasti ka teie – naiste – tuge ja mõistmist. Ja kui selleks tähelepanupüüdjaks on ühed süütud vuntsid, võiks selle aksessuaariga leppimine olla vähim ohver, mida vaikimisi taluda. 

Valdo Jahilo

TAi avalike suhete juht

COVID-19 pandeemia ajal kehtestati Eestis mitmeid käitumissoovitusi, alates maskikandmisest ja kätepesust kuni testimise ja kodus püsimiseni. Äsja avaldatud teadusartiklist selgub, et käitumisjuhiseid järgisid vähem mehed, noored, madalama haridusega ja rahalistes raskustes olevad inimesed, sagedased alkoholitarvitajad ning need, kes ei kogenud pandeemiast tingitud stressi.

Tervise Arengu Instituudi (TAI) ja Tartu Ülikooli (TÜ) teadlaste eesmärk oli välja selgitada, kuidas Eesti elanikud järgisid haiguse leviku tõkestamiseks vajalikke käitumissoovitusi. Analüüs põhines Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringu andmetel ning hõlmas kolme ajaperioodi aastatel 2021–2022 ning keskendus 12 levinud ennetusmeetme järgimisele, sealhulgas hügieenireeglite, distantseerumise, testimise ja vaktsineerimisega seotud käitumisele.

Ajakirjas European Journal of Psychology Open avaldatud artikli põhjal jagunes üle 7500 täiskasvanu kolme käitumisrühma: järgijad, valikuliselt järgijad ja mitte-järgijad. Kõige enam oli valikuliselt järgijaid – inimesi, kes täitsid osa, kuid mitte kõiki juhiseid. Kõige rohkem järgiti juhiseid 2021. aasta kevadel, kui vaktsiinid said üldsusele kättesaadavaks ja keskmiselt järgiti kaheksat meedet kaheteistkümnest.

„Tulemused viitavad, et inimeste sotsiaalne ja isiklik taust mängib olulist rolli selles, kui vastuvõtlikud nad on kriisiaegsetele soovitustele ja piirangutele. Takistused tegevussuuniste järgimiseks võivad olla ka praktilised. See näitab, kui oluline on sõnumeid ja meetmeid sihtrühmadele kohandada, et need oleksid mõjusad,“ sõnas uuringu üks autoritest, TAI ja TÜ teadur Jaan Tulviste.

Etniline kuuluvus ja kodune keel ei osutunud olulisteks teguriteks, mis viitab sellele, et muu emakeelega elanikkonna käitumine ei erinenud oluliselt eestikeelsest elanikkonnast. Mitte-järgijate osakaal püsis kogu pandeemia vältel suhteliselt stabiilsena (11–15%) ning nende seas piirduti eelkõige kätepesu ja maskikandmisega.

Uuringus käsitletud käitumissoovitused olid: regulaarselt käte pesemine ja desinfitseerimine, suu ja nina katmine köhimisel või aevastamisel, maski või visiiri kandmine, teiste inimestega turvalise vahemaa hoidmine, avalikest üritustest ja kogunemistest hoidumine, kaubanduskeskuste ja toidupoodide vältimine, kodus püsimine haigusnähtude ilmnemisel, koroonaviiruse testimine, koroonaviiruse vastu vaktsineerimine, ühistranspordi vältimine, avalike siseruumide vältimine ning kodus püsimine.

Tervise Arengu Instituut koos partneritega viis aastail 2019–2023 ellu projekti „Personaalmeditsiini rakendamine Eestis“, millega loodi valmisolek geneetiliste andmete laialdasemaks kasutuselevõtuks arstide ja õdede töös.  Selleks, et teadustöö eesmärgil kogutud geeniandmed jõuaksid tervishoiutöötaja töölauale, oli vaja arendada ja luua sobilik IT-taristu ning võimalus inimestel oma andmete kasutamiseks nõusolek anda. Lisaks koolitasime tervishoiutöötajad geeniandmete laialdaseks kasutuselevõtuks ennetustöö ja raviotsuste tegemisel. 

IT-taristu sündis Tervise Arengu Instituudi, Tartu Ülikooli, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK), Tervisekassa ja Sotsiaalministeeriumi koostöö tulemusel. 

Tervise Arengu Instituudi direktor Annika Veimer: „Innovatsioon tervishoius sünnib paljude osapoolte töö tulemusel. Koos oleme rajanud kaasaegse infrastruktuuri ja valmistanud tervishoiutöötajad ette, et geeniandmetel põhinev teadus jõuaks päriselt inimeseni. Oleme uut seadust väga oodanud, et saada arendusele tuul tiibadesse — esimene teenus võimaldab geeniandmetele tuginedes pakkuda kõrge rinnavähiriskiga naistele võimalust tulla sõeluuringule juba 40-aastaselt ehk 10 aastat varem tavapärasest rinnavähi sõeluuringust.“

Personaalmeditsiini keskmes on ennetus, mis arvestab lisaks tavapärasele haigusloole ja eluviisile ka inimese geeniteavet. Päriliku info ulatuslikum kaasamine aitab riske täpsemalt hinnata. Kõrgema riskiga inimesed kutsutakse varem uuringutele või alustatakse varasemat ravi, et vältida tõsisemat tervisekahju.  

Uue seaduse kohaselt on inimesel endiselt täielik kontroll oma andmete üle. Kuna geenidoonoriks hakates andis inimene nõusoleku oma andmete kasutamiseks teaduse hüvanguks, siis tervishoius kasutamiseks tuleb terviseportaalis ise soovi avaldada ja täita tahteavaldus, et geeniandmed liiguksid ka tervise infosüsteemi ja saaksid kättesaadavaks tervishoiutöötajatele. Seejuures saab inimene ise otsustada, mille jaoks tema andmeid kasutada võib ning võtta tahteavalduse igal ajal tagasi. Andmed liiguvad krüpteeritult ja arvutused geneetilise riski hindamiseks toimuvad tervise infosüsteemi turvalises keskkonnas.   

Esimesena võetakse tähelepanu alla naised, kellel on geeniandmetele tuginedes rinnavähi risk keskmisest oluliselt kõrgem. Neile naistele pakutakse järgmisel aastal võimalust tulla rinnavähi sõeluuringule tavapärasest kümme aastat varem ehk juba 40-aastaselt. Olemata sellest, kas ollakse geenidoonor või mitte. Kui naine geenidoonor ei ole, kutsutakse ta proovi andma ning tulemused saadetakse laborist tervise infosüsteemi.

Tulevastel aastatel lisandub farmakogeneetika, et arst saaks valida just konkreetsele inimesele sobivaima toimeainega ravimi ja annuse, millel on tema jaoks vähem kõrvaltoimeid ja parem ravitulemus. 

Valitsuselt rohelise tule saanud eelnõu liigub nüüd arutlusteks Riigikogusse. Seaduse põhiosa on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2026. 

Tervise Arengu Instituudi direktor Annika Veimer. 

Oktoobrikuu terviseinfo uudiskiri on kirju nagu sügisene aeg ikka. Uudiskiri pakub laia valikut teemadest, mis kõnetavad meid kõiki:

• Millised on toidukeskkonna suundumused ning kuidas teada saada, mida Eesti inimene päriselt sööb?
• Kellel lasub vastutus selle eest, et alkohol valedesse kätesse ei satuks?
• Kas ja kuidas kuuluvad kokku sport ja alkohol?
• Nutivahendite kasutamine on ühtaegu võimalus ja oht - kuidas leida tasakaal ning toetada lapsi, noori, koole ja peresid?
• Kuidas mõjutab põlevkivitööstus Ida-Virumaa inimeste tervist?

Lisaks saab lugeda, milliseid rahvusvahelisi tunnustusi on TAI töötajad pälvinud.

Loomulikult ei tasu unustada, et 19. novembril toimub tervisedenduse konverents!

Teemasid on aga uudiskirjas veelgi.

Loe uudiskirja

Sel nädalal avaldati 2024. aasta Euroopa 15–16-aastaste kooliõpilaste alkoholi ja teiste uimastite tarvitamise uuringu põhjalik raport, mis annab ülevaate noorte  riskikäitumisest ja hoiakutest 37 Euroopa riigis. 

Noorte hulgas on jätkuvalt vähenenud sigarettide suitsetamine ning alkoholi ja kanepi tarvitamine, kuid sagenevad uued käitumuslikud ja terviseriskid. Raport juhib tähelepanu suurenevale e-sigarettide ja ravimite mittemeditsiinilisele tarvitamisele ning kiiresti kasvanud sotsiaalmeedia, veebimängude ja hasartmängude kasutamisele teismeliste seas. Need suundumused on eriti märgatavad tüdrukute hulgas ning varasemalt esinenud soolised erinevused uimastite tarvitamises vähenevad või esinevad juba sagedamini pigem tüdrukute hulgas.

Raport sõnastab: „Kuigi järjepidev langus teatud uimastite tarvitamises on positiivne, ei tähenda see tingimata riskide vähenemist. Tegelikult kujutab psühhoaktiivsete ainete tarvitamise ja digitaalsete riskikäitumiste põimumine endas uut ja keerukat väljakutset rahvatervishoiule.“

Võrdlusena - Eestis on e-sigareti tarvitamine noorte seas Euroopa üks kõrgemaid. „Üle poole õpilastest on seda vähemalt korra proovinud. Sarnane tase oli ka Ungaris, Slovakkias, Tšehhis ja Poolas. Samuti alustavad Eesti noored e-sigareti proovimist märksa varem kui teistes Euroopa riikides. Ligi kolmandik Eesti õpilastest on proovinud e-sigaretti 13-aastaselt või nooremana, kusjuures tüdrukute seas on varajane tarvitamine poiste omast sagedasem,“ annab võrdleva ülevaate Tervise Arengu Instituudi riskikäitumise uuringute osakonna juhataja Sigrid Vorobjov.

ESPAD 2024. aasta uuringu tulemuste põhjal on Eesti noorte alkoholi tarvitamine sarnane teiste Euroopa riikide keskmisele − ligi kolmveerand 15–16-aastastest õpilastest on elu jooksul alkoholi tarvitanud. Samas on Eestis nende noorte osakaal, kes on alkoholi tarvitanud või purjus olnud viimase kuu jooksul, madalam kui ESPAD riikides keskmiselt.

Kuigi Eesti kooliõpilaste hulgas on vähenenud kanepi tarvitamine võrreldes eelmise uuringuga, kuulume siiski Euroopa riikide hulka, kus noorte seas kanepi tarvitamine elu jooksul on üks kõrgemaid – 18% õpilastest on seda vähemalt korra proovinud.

Uuring viidi läbi koostöös Euroopa Liidu Narkootikumide Ametiga (EUDA) ning seda koordineerib Itaalia Riiklik Teadusnõukogu (CNR). Raport põhineb 2024. aastal 37 Euroopa riigis läbiviidud uuringul, milles osalesid ka 25 EL-i liikmesriiki. 

Tegemist on ESPAD-uuringu kaheksanda andmekogumise lainega alates 1995. aastast ning esimese uuringuga pärast COVID-19 pandeemiat. Värskeimas uuringus osales kokku 113 882 õpilast vanuses 15–16 eluaastat, kes vastasid anonüümsele küsimustikule. Käesolev raport tähistab ühtlasi 30 aasta täitumist kooliõpilaste riskikäitumise seire alustamisest Euroopas. ESPAD uuringu Euroopa raportiga on võimalik tutvuda siin.

Meestel esines kõige sagedamini eesnäärmevähki, naha mittemelanoomi ja kopsuvähki. Naistel diagnoositi enim naha mittemelanoomi, rinnavähki ning käär- ja pärasoolevähki. Absoluutarvudes suurenes aasta varasemaga võrreldes enim eesnäärmevähi ja naha mittemelanoomi juhtude arv: kumbki ligi 180 juhu võrra. Rinnavähijuhtude arv aga vähenes ligi 60 juhu võrra. Meestel diagnoositi kõige sagedamini eesnäärmevähki (1518 juhtu), mis moodustas neil registreeritud vähkidest ligi 30%. Naistel registreeriti 877 rinnavähi juhtu, moodustades viiendiku neil registreeritud pahaloomulistest kasvajatest.

Haigestumine pahaloomulistesse kasvajatesse suureneb vanusega – juba üle kolmandiku kõigist vähi esmasjuhtudest diagnoositi 75-aastastel ja vanematel inimestel. Nooremates vanuserühmades esineb naistel vähki sagedamini kui meestel, kuid alates 55. eluaastast haigestuvad mehed sagedamini kui naised. Lastel ja noortel esineb kasvajaid harva – 2023. aastal registreeriti 0–14-aastastel lastel 21 ning 15–34-aastastel noortel 163 pahaloomulise kasvaja esmasjuhtu.

Eestis registreeriti üle 9000 vähijuhu esmakordselt 2019. aastal, kuid pandeemia ajal diagnoositud juhtude arv vähenes. Tõusutrendi jätkumine on märk tervishoiusüsteemi toimimise taastumisest.

„Mõne vähipaikme puhul võis vähijuhtude arvu kasvu mõjutada sõeluuringute laiem kättesaadavus ja aktiivsem osalemine – seda näiteks käär- ja pärasoolevähi ning kopsuvähi puhul. TAI andmetel suurenes 2023. aastal soolevähi sõeluuringus osalemine 55 protsendilt 60 protsendini. Kopsuvähi diagnoosimisele võis kaasa aidata Tartus ja Tartumaal toimunud kopsuvähi sõeluuringu pilootuuring,“ selgitas TAI vähiregistri juht Margit Mägi.

Vähijuhtude sagenemine on omane kõigile lääneriikidele. Sellega kaasnevat tervishoiukulude kasvu aitab kontrolli all hoida vähiennetus ja varajane avastamine. On oluline, et sõeluuringud oleksid inimestele lihtsasti kättesaadavad ning jõuaksime iga sihtrühma kuuluva inimeseni. Näiteks on HPV kodutesti pakkumine aidanud märgatavalt tõsta emakakaelavähi sõeluuringul osalemist ning tänaseks on TAI juurutatud meetod osa riiklikust sõeluuringust. Selleks, et kodutestid oleksid veelgi kättesaadavamad, viib TAI ellu projekti kodutesti pakkumiseks apteekides.

„Vähiregistri andmed on andnud väärtuslikku teavet, millele tuginedes on tehtud olulisi muudatusi riiklikes sõeluuringuprogrammides – näiteks on tõstetud rinnavähi sõeluuringu ülemist ja langetatud soolevähi sõeluuringu alumist vanusepiiri,“ sõnas Mägi. Peagi avaldab TAI eesnäärmevähi riskipõhise sõeluuringu teostatavusuuringu tulemused koos soovitustega.

Eesti vähiregistri andmetel põhinev statistika 2023. aastal diagnoositud pahaloomuliste kasvajate kohta on kättesaadav Tervisestatistika ja -uuringute andmebaasist. Täpsema hinnangu 2023. aastal toimunud muutustele annab TAI 2026. aasta esimeses pooles avaldatavas vähiraportis.

TAI koostatud Rahvastiku tervise aastaraamat 2025 keskendus vähitõrjele ning sisaldab põhjalikku ülevaadet Eesti vähitõrjemeetmete tulemuslikkusest.

Kõige värskemaid visualiseeritud andmeid sõeluuringutel osalemisest saab vaadata siit.

Sotsiaalvaldkonnas toimub nii palju huvitavat! Oktoobrikuu Sotsiaaltöö uudiskiri võtab kokku olulisemad uudised. Lisaks saab ka lugeda viimasel kuul ajakirja veebis avaldatud artikleid.

Mõned selle uudiskirja uudised

• Sotsiaaltöö veebis saab lugeda uuest töötushüvitiste maksmise korrast, mis jõustub 2026. aastast.
• Vabariigi Presidendi kultuurirahastu sotsiaaltöö preemia tänavune laureaat on Jõgevamaa vallavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Aime Meltsas.
• Riigikontroll juhtis tähelepanu probleemidele erihoolekandeteenuste korralduses, valdkonna töötajad kutsuvad otsustajaid üles suurendama teenuste rahastust.
• Eesti sotsiaaltöö assotsiatsiooni eestvõttel alustas tööd sotsiaalvaldkonna kompetentsiprofiili töörühm, täienesid sotsiaalvaldkonna koolitus- ja mentorluse võimalused.
• Hooldustöötajatele korraldati kutsevõistlused juba 9. korda.
• Sotsiaalministeeriumi tellimusel luuakse Eesti konteksti arvestav laste heaolu mudel – eri valdkondade andmeid koondav andmepilt.
• Eelnõu: viipekeele kaugtõlketeenus ja kirjutustõlketeenus kehtestatakse riikliku teenusena, muudetakse toimetulekutoetuse ja üksi elava pensionäri toetuse maksmise korraldust jpm.
• Sotsiaalkindlustusamet kutsub osalema ohvriabi e-koolitustel ja laste vaimse tervise teemalistes töötubades.
• Novembris tähistatakse Eestis taastava õiguse kuud.
• Avaneb taotlusvoor „Inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi. koordinatsioonimudeli rakendamine.“
• Paljusid sügisel toimunud üritusi saab järele vaadata.

Loe uudiskirja ja telli see oma postkasti!

Sotsiaalvaldkonnas toimub nii palju huvitavat! Oktoobrikuu Sotsiaaltöö uudiskiri võtab kokku olulisemad uudised. Lisaks saab ka lugeda viimasel kuul ajakirja veebis avaldatud artikleid.

Loe edasi...

TAI andmetel peab ligi 10% Eesti täiskasvanutest oma tervisest halvaks või väga halvaks ning pea pooltel täiskasvanutest on mõni pikaajaline terviseprobleem. Soovitatud määral liigub vaid umbes veerand täiskasvanutest. Mõistes nende näitajate taga olevaid põhjuseid, saab paremini kavandada samme Eesti inimeste tervise parandamiseks.

Uuring „Tervis ja elukvaliteet 2025“ on osa regulaarsest Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringust (TKU), millega TAI on kogunud andmeid juba alates 1990. aastast. Kui seni on TKU hõlmanud 16–64-aastaseid inimesi, siis seekord osalevad ka 65–84-aastased. Kokku kutsutakse küsitlusuuringusse ligi 13 000 Eesti elanikku, kellele saadetakse kutse e-posti või tavapostiga alates oktoobrist.

Alanud uuring on jätk 2020. aasta TKU küsitluslainele, mis pakkus ka maakondlikult esinduslikku andmevaadet. Seekordsesse uuringusse kutsutakse nii 2020. aasta tervisekäitumise uuringu vastajad kui ka juhuvaliku teel moodustatud lisavalimisse kuuluvad Eesti inimesed.

„TKU ja alanud lisauuringu andmeid kasutatakse nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt – näiteks riiklike eesmärkide seadmisel ja jälgimisel, WHO ja OECD analüüsides ning rahvusvahelises teadustöös. Kvaliteetsed andmed aitavad seada täpsemaid sihte ja teha paremaid otsuseid, mis toetavad inimeste tervist,“ selgitas TAI vanemteadur Rainer Reile.

Uuringu edukus sõltub inimeste osalusest. Seetõttu saadab TAI vajadusel meeldetuletuskirju, et võimalikult paljud kutsutud saaksid oma panuse anda. 

Toit on enamat kui lihtsalt eluks vajalik kütus. See on kultuuri, tervise, majanduse ja keskkonna lahutamatu osa. Toiduteema puudutab meid kõiki, alates globaalsetest toidusüsteemidest kuni meie endi igapäevase söögilauani.

Ülemaailmne toidupäev: ühine vastutus parema tuleviku nimel

Igal aastal 16. oktoobril tähistatakse ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni eestvedamisel ülemaailmset toidupäeva. See päev loodi selleks, et tõsta teadlikkust toidupuuduse ja vaesuse probleemidest ning innustada inimesi üle maailma tegutsema toiduga kindlustatuse nimel. Päev, mis kutsub valitsusi, ettevõtteid ja üksikisikuid mõtlema sellele, kuidas saaksime ühiselt luua maailma, kus kõigil on juurdepääs piisavale, ohutule ja toitvale toidule.

Toidupäeva laiem eesmärk on ergutada ühismeelsust ja koostööd. Tuletades meelde, et meie toiduvalikud ei mõjuta ainult meie endi tervist, vaid ka looduslikku elukeskkonda ja teiste inimeste elusid. Küsimused nagu toidu raiskamine, säästev ja jätkusuutlik põllumajandus ning kliimamuutuste mõju toidutootmisele on päeva põhiteemad. See on üleskutse meile kõigile – tarbijatena, tootjatena ja poliitikakujundajatena – tegutseda käsikäes parema toidu ja elamisväärse tuleviku nimel.

Toidutrendid: jätkusuutlikkus, tehnoloogia ja uued maitsed

Toidumaailm on pidevas muutumises, peegeldades ühiskonna võimalusi, väärtushinnanguid, tehnoloogilisi uuendusi ja globaalseid mõjusid. Tänaseks on maailmas hoo sisse saanud kindlad suunad, näiteks kohalik (selle kitsamais tähenduses) ja tarbijakeskne põllumajandus. Tarbijad soovivad üha enam teada, kust nende toit pärineb. See on kasvatanud huvi kohaliku tooraine, lühikeste tarneahelate ja otse talunikelt ostmise vastu. Nii koguvad populaarsust vertikaal- ja sisetootmised, mis toovad toidutootmise linnadesse, vähendades transpordikulusid ja tagades värskuse. 

Vähem olulised ei ole taimse tooraine kasutamise võimalused. Taimsed alternatiivid lihale ja piimatoodetele ei ole enam nišitooted. Oodata on uuenduslikke lähenemisi näiteks seente, vetikate ja kaunviljade baasil, mis pakuvad nii maitset kui ka kõrget toiteväärtust. Samas jõuab tehnoloogia mõjutustega toit üha enam meie taldrikule. Rakendused, mis analüüsivad meie geneetilisi andmeid, eluviisi ja tervisenäitajaid, võimaldavad personaliseeritud toitumiskavasid ja retsepte. Tehisintellekt aitab optimeerida ka toidutootmist, vähendades raiskamist ja suurendades tõhusust. 

Võidukäigu on teinud "vähendatud" tooted. 

Terviseteadlikud tarbijad otsivad tooteid, milles on vähem soola, suhkrut ja küllastunud rasvu. Toidutööstus püüab sellistele väljakutsele vastata uute tehnoloogiatega, mis võimaldavad säilitada maitseomadusi ka tervislikumas võtmes. 

Teisest küljest on tervise- ja heaolukultuuri kasvuga kaasnenud hüppeline nõudluse suurenemine kõrge valgusisaldusega toodete järele. Valku ei seostata enam ammu ainult sportlaste ja kulturistidega. Laiem tarbijaskond näeb selles olulist toitainet, mis aitab kaasa täiskõhutunde tekkimisele, kaalujälgimisele ja lihasmassi säilitamisele. See on toonud turule laia valiku rikastatud tooteid alates valgupudingutest, -jogurtitest ja -batoonidest kuni valgulisandiga leiva ja pastani.

Kohalikud väetoidud ja toitude päritolu ning taust

Sarnaselt maailmas toimuvale on Eesti toidukultuur avatud uutele mõjudele, kuid hoides kohalikke traditsioone, kasutades globaalsete trendide kõrval kohalikku tõlgendust. Kasvab huvi kodumaiste väetoitude (näiteks astelpaju, mustsõstar, ebaküdoonia) ja fermenteeritud toodete (hapukapsas jt köögiviljad, teeseen, kombucha) vastu. 

Samuti on muutunud olulisemaks toidu päritolu ja eetilisus – tarbijad eelistavad võimalusel mahetooteid ja väiketootjate kaupa. Taimse toidu valik on laienenud ka Eesti poelettidel ja söögikohtades, pakkudes üha mitmekesisemaid ja kvaliteetsemaid alternatiive. Täheldada võib paljude Eesti tarbijate valgurohkete toodete trendi omaksvõtmist, mida peegeldab ilmekalt piimatoodete sortimendi plahvatuslik laienemine kauplustes: riiulid on täis erinevaid kohupiimakreeme, skyr'e ja valgujooke, mis on suunatud „terviseteadlikule“ ostjale. Samas on valgutrend kahe teraga mõõk, kus terviseteadlikkus võib kergesti põimuda turundustrikkide ja ebavajalike harjumustega.

Pilguheit tulevikku: milliseid toidutrende on oodata?

Vaadates kaugemale, on tõenäoline, et tänased trendid arenevad edasi ja omandavad uusi mõõtmeid. Tehnoloogia ja jätkusuutlikkuse tähtsus kasvab veelgi. Kuigi praegu veel nišitoode, siis võib laborites kasvatatud liha ja kala jõuda taskukohasema hinnaga laiema tarbijaskonnani. See võib pakkuda potentsiaalseid lahendusi traditsioonilise loomakasvatuse keskkonnamõjudele ja eetilistele probleemidele.

Lisaks tervislikkusele ja päritolule muutub toiduvalikute peamiseks mõjutajaks nende süsiniku jalajälg, kus eelistatud on toiduaineid, mille tootmine on keskkonnale vähem koormav. See tähendab rohkem taimset toitu, hooajalisust ja raiskamise vähendamist. Siit edasi jätkub suund jäätmevabamale kokandusele. Toidu raiskamise vähendamisest saab peavool. "Ninast-sabani" ja "juurest-leheni" põhimõtted laienevad koduköökidesse, kohvikutesse ja restoranidesse. Toidutööstus leiab uusi viise tootmisjääkide väärindamiseks, luues neist uusi tooteid. Tõenäoliselt saavad hoo sisse ka talitlusliku toimega toidud ehk tähelepanu liigub kalorite lugemiselt toidu funktsionaalsusele. Kasvab huvi toiduainete vastu, mis toetavad seedimist, ajutegevust või isegi parandavad meeleolu. Need tulevikutrendid näitavad liikumist teadlikuma, eetilisema ja personaliseerituma toitumise suunas, kus tehnoloogia ja traditsioonid leiavad uusi ja põnevaid kokkupuutepunkte.

Eestlaste toidulaud: soovitused ja tegelikkus

Pärast tulevikutrendide üle mõtisklemist on aeg tulla tagasi olevikku ja küsida: mida me Eestis tegelikult sööme? Kuigi kõige värskemad ja laiaulatuslikumad andmed pärinevad juba enam kui kümne aasta tagusest, Tervise Arengu Instituudi 2014. aasta Eesti rahvastiku toitumise uuringust, annavad need siiski väärtusliku sissevaate meie harjumustesse ja nende võrdlusesse riiklike toitumissoovitustega. Selles on nii positiivset kui ka murettekitavat. 

Üldiselt heal, soovituslikuga võrreldaval, tasemel oli tookord piimatoodete tarbimine, mis on oluline kaltsiumi ja rikastatud D-vitamiini allikas. Ka teraviljatoodete, eriti leiva tarbimine, on eestlaste seas traditsiooniliselt tugeval kohal, aga suuremat rõhku peame panema täisteraviljatoodetele. 

Väljakutseks oli köögiviljade, puuviljade ja marjade söömine. Saime teada, et eestlased söövad neid oluliselt vähem kui peaks, eriti vähe söödi kaunvilju. Kasin puu- ja köögiviljade tarbimine jätab meid ilma olulistest kiudainetest, vitamiinidest ja mineraalainetest. 

Soovituslikud 2–3 portsjonit kala nädalas sõi vaid väike osa rahvastikust. Kala on väärtuslike oomega-3-rasvhapete ja D-vitamiini allikas, mis on olulised südame ja aju tervisele. Seevastu punase liha ja eriti töödeldud lihatoodete (vorstid, singid, kotletid jm valmistised) tarbimine ületas soovituslikud piirid. Nende liigne söömine on seotud mitmete krooniliste haiguste suurenenud riskiga. Maiustuste, karastusjookide, magusate piimatoodete ja saiakeste tarbimine oli samuti liiga suur. Need tooted annavad palju energiat, kuid vähe vajalikke toitaineid, soodustades kehakaalu tõusu ja sellega seotud terviseprobleeme.

Kokkuvõttes näitasid 2014. aasta andmed, et eestlaste toidulaud kaldub olema liiga liha- ja magusalembene ning puu- ja köögiviljavaene. See on muster, mis vajab teadlikku muutmist nii üksikisiku kui ka rahvatervishoiu tasandil.

Tänaseks on see teadmine paratamatult vananenud. Kümne aastaga on toimunud märkimisväärsed muutused. Muutunud on toiduturg, poelettidele on jõudnud hulgaliselt uusi tooteid, eriti taimsete alternatiivide ja funktsionaalsete toitude näol. Majanduslik olukord on muutunud – hinnatõusud ja majanduslik ebastabiilsus on mõjutanud inimeste ostujõudu ja toiduvalikuid. Suurenenud on inimeste teadmised tervislikust toitumisest ja toidutrendidest. Tuginedes üle kümne aasta vanustele andmetele, on justkui navigeerimine vana kaardiga uuel maastikul. Me ei tea täpselt, millised on praegused peamised väljakutsed rahva toitumises, milliseid sihtrühmi tuleks esmajärjekorras kõnetada ja millised sekkumised oleksid kõige tõhusamad. Tervishoiupoliitika, ennetustegevuste ja toitumissoovituste kujundamiseks on vaja ajakohaseid ja usaldusväärseid andmeid.

Hea uudis on see, et uus ja ajakohane kaart on peagi valmimas. Tervise Arengu Instituudi ja Tartu Ülikooli majandusteaduskonna ja psühholoogia instituudi koostöös sai oktoobris alguse kaheaastane Eesti Teadusagentuuri, Sotsiaalministeeriumi ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi rahastatav RITA+ programmi projekt “Rahvastiku tasakaalustatud toitumise edendamine”. Selle raames on plaanis läbi viia uus rahvastiku toitumise uuring, mis põhineb Euroopa Toiduohutusameti väljatöötatud metoodikal, tuginedes üksikisiku tasemel kogutud toidu tarbimise andmetele. 

Samaaegselt uurime rahvastiku toitumist ka teisest vaatenurgast analüüsides ostupõhiseid andmeid. Kestliku toidukeskkonna kujundamise vaates katsetame kuidas Eesti tarbijad mitmetes Euroopa riikides kasutusel oleva Nutri-Score pakendimärgise vastu võtaksid. Maksumuudatused, nii lisanduvad maksud liigsel tarbimisel tervist ohustavatele toodetele kui ka käibemaksu vähendamine tervist toetavatele toidukaupadele, on üha rohkem levinud meetmed tarbijate toiduvalikute suunamisel. Nii püüamegi erinevate muudatuste võimalikku mõju Eesti andmete pealt prognoosida.

Kokkuvõttes on toit meie elu keskmes. Alates globaalsetest eesmärkidest, mida sümboliseerib toidupäev, kuni teaduseni, mis tagab meie toidu ohutuse, ja trendideni, mis rikastavad meie maitsemeeli – kõik need aspektid on omavahel seotud. Mõistes paremini omaenda toitumisharjumusi ja nende mõju, saame teha teadlikumaid valikuid, mis toetavad nii meie endi tervist kui ka jätkusuutlikku tulevikku. 

Algav projekt on sellel teekonnal üks olulistest sammudest. See on investeering meie kõigi tervisesse, mis annab vajalikke teadmisi, et teha paremaid valikuid nii isiklikul kui ka ühiskondlikul tasandil, aidates kaasa tervema ja teadlikuma Eesti ühiskonna kujunemisele.

Artikkel ilmus 16.10.2025 Delfi portaalis Oma Maitse

Eha Nurk

Tervise Arengu Instituudi juhtivteadur

2024. aastal opereeriti haiglaravis ligikaudu 71 000 ja päevaravis 66 600 patsienti. Võrreldes 2023. aastaga oli haigla- ja päevakirurgias opereerituid veidi vähem (−1,2%), samas kui ambulatoorses ravis tehti operatsioone 4,2% rohkem. Kirurgilist sekkumist vajas 40% haiglaravi (v.a õendusabi) ja üle 60% päevaravi patsientidest.

Operatsioonide jaotus elundkonna järgi oli 2024. aastal sarnane eelneva aastaga. Haigla- ja päevakirurgias kokku oli suurim opereeritute arv silmakirurgias, seda peamiselt kataraktioperatsioonide tõttu. Üle 90% silmakirurgiast teostati päevaravis. Haiglaravis olid sagedasemad luu- ja lihaskoe ning seedetrakti operatsioonid, mõlemad moodustasid üle 18% kõigist 15-aastastest ja vanematest opereeritutest.

Alla 15-aastaste laste päevaravis opereeritute arv vähenes eelneva aastaga võrreldes umbes kümnendiku võrra. Arvestama peab, et koroonaepideemia alguses laste päevakirurgia maht vähenes, aastatel 2022–2023 aga omakorda märkimisväärselt suurenes. Seega on laste kirurgilise ravi maht pärast pandeemiajärgset kasvu stabiliseerumas. Endiselt oli kolmandik opereeritud lastest haiglaravil ja kaks kolmandikku päevaravis, enamasti neelu ehk adenoidide ja mandlite eemaldamise tõttu.

Lisaks plaaniliste operatsioonide andmetele kogub TAI andmeid vältimatute kõhuõõne haiguste kirurgia kohta. Eestis opereeriti eelmisel aastal vältimatut kirurgiat vajavate kõhuõõne haiguste tõttu kokku 7280 patsienti, mis on 7% enam kui eelneval aastal. Vältimatut kirurgiat vajavate patsientide osatähtsus oli suurim ägeda pimesoolepõletiku (operatsioon tehti 95% haigetest) ja pitsunud songa (operatsioon 83% haigetest) korral, seda kõigis haiglatüüpides. Vältimatut osutati kõhuõõne kirurgiat 2024. aastal kõigi maakondade haiglates peale Jõgevamaa.

„Kirurgilise ravi kogumaht püsib Eestis stabiilne ning päevaravi osakaal näitab tervishoiusüsteemi tõhusust – suur osa operatsioone tehakse nii, et inimene saab samal päeval koju. See on nii patsiendi kui haigla seisukohalt oluline efektiivsuse näitaja,“ selgitas Tervise Arengu Instituudi vanemanalüütik Merike Rätsep.

„Andmed aitavad jälgida, kuidas kirurgilise abi pakkumine ajas muutub ja kuidas eri haiglad üle Eesti on koormatud,“ lisas Rätsep.

Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis on avaldatud 2024. aasta haigla-, päeva- ja ambulatoorse kirurgia teostamise andmed. Haiglavõrgu arengukava haiglate kaupa on valitud kirurgiastatistika avaldatud siin (tabelid HH071–HH074). Vaata ka operatsioonitubade andmeid.

*opereeritu – peamise kirurgilise protseduuri järgi (NCSP koodid A–Q, Y). Allikas: Tervise Arengu Instituut

Terviseteadlikkus tähendab oskust leida, mõista ja kasutada tervisealast infot – olgu selleks ravimi infoleht, arsti soovitus või digitaalse tervise infosüsteemi kasutamine. Kui terviseteave jääb arusaamatuks või oskus infot leida või kasutada on puudulik, on raskem teha tervist toetavaid valikuid ja vajadusel otsida abi.

Uuringus kutsutakse juhuvalimi alusel osalema 10 000 vähemalt 18-aastast inimest üle Eesti – esmalt e-posti teel ning seejärel posti kaudu. Küsimused käsitlevad nii üldist terviseteadlikkust kui ka täpsemaid teemasid, näiteks digiteavet, vaimset tervist, vaktsineerimist ja suhtlust tervishoiutöötajatega.

„Terviseteadlikkus on hädavajalik, et inimene saaks oma tervist ise teadlikult hoida ja parandada. See mõjutab nii tervisekäitumist kui ka abi otsimist, nii haiguste ennetust kui ka ravi. Kui me teame, millised on terviseteadlikkust mõjutavad tegurid, saame inimesi paremini toetada ja vähendada tervisealast ebavõrdsust,“ selgitas uuringu olulisust TAI vanemteadur Sigrid Vorobjov.

Uuring toimub 2024–2026. aastal 16 Euroopa riigis rahvusvahelise JA PreventNCD projekti raames. Võrdlus teiste riikidega aitab mõista, millistes valdkondades vajavad Eesti inimesed rohkem tuge ja teadmisi.  Uuringu tulemused avaldatakse 2026. aasta suvel ning neid kasutatakse ennetustegevuste ja terviseteenuste arendamisel.

Arstide keskmine brutotunnipalk koos regulaarsete lisatasudega oli 31,01 eurot, õdedel ja ämmaemandatel 15,66 eurot ning hooldajatel 9,79 eurot. Aastaga kasvas arstide brutotunnipalk 8%, õdedel ja ämmaemandatel 5% ning hooldajatel 3%. Samas on brutotunnipalga aastakasv võrreldes varasema aastaga aeglustunud.

Arstide põhitunnipalk moodustas kogutunnipalgast 82%, õdedel ja ämmaemandatel 86% ning hooldajatel 81%. Põhitunnipalk suurenes aastaga arstidel 7%, õdedel ja ämmaemandatel ning hooldajatel 8%.

2025. aasta märtsis oli arstide mediaankuupalk koos kõigi lisatasudega 5115 eurot, õdedel ja ämmaemandatel 2688 eurot ning hooldajatel 1701 eurot. Aastane kasv oli vastavalt 12%, 12% ja 6%. Ka mediaankuupalga kasvutempo on aeglustunud.

Eesti mediaankuupalk oli 2025. aasta I kvartalis 1649 eurot, kasvades aastaga 6%. Arstide ning õdede ja ämmaemandate mediaanpalk kasvas seega kiiremini kui Eesti keskmine. Arstide mediaanpalk oli kolm korda ning õdede ja ämmaemandate mediaanpalk ligi kaks korda kõrgem kui Eesti mediaanpalk.

Kui õdede, ämmaemandate ja hooldajate puhul on viimase aasta jooksul lisatasude osakaal kogukuupalgas vähenenud, siis arstide puhul on kahe viimase aasta jooksul põhi- ja kuupalga vahe suurenenud. See viitab arstide palgas lisatasude osakaalu kasvule, mis on osaliselt tingitud suurenenud töökoormusest – lisatasude osatähtsus kuupalgas oli 24% (paar aastat tagasi 20%).

2025. aasta märtsis kehtis tervishoiutöötajate kollektiivlepingu järgi arstide tunnitasu alammäär 19,67 eurot ning eriarstidel 21,40 eurot. Õdede ja tervishoiu tugispetsialistide alammäär oli 12 eurot, eriõdedel ja ämmaemandatel 12,45 eurot ning hooldajatel 7,60 eurot. Tunnitasude alammäärad tõusid aastaga keskmiselt umbes 10%.

Kuigi enamik tervishoiutöötajaid teenib kollektiivlepingus sätestatud alammäärast rohkem, on siiski töötajaid, kelle palk jääb alla kehtestatud miinimumi. Arstide seas puudutab see ligikaudu kümnendikku töötajatest.

Avaldatud keskmised ja mediaan brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötaja kohta, et võimaldada võrreldavust sõltumata tööaja pikkusest. Taandatud keskmine brutokuupalk ei pruugi vastata töötajale tegelikult välja makstud summale.

Tervishoiutöötajate palgauuringu andmed ning mõisted ja metoodika on kättesaadavad TAI tervisestatistika ja -uuringute andmebaasis, visualiseeritud andmeid saab vaadata siit: visualiseeritud andmed.

Ühingusse kuulub käesoleval aastal 125 liiget erinevatest Euroopa ja muu maailma riikidest. Liikmed on erineva taustaga – on nii teadlaseid kui poliitikakujundajaid ja praktikuid. 

Transdistsiplinaarsus on liikmete hinnangul oluline ühingu tugevus – võimalus mõtteid vahetada, koos õppida ja uudseid lahendusi luua, mõista ennetust sarnasel viisil. Olenemata liikmelisusest on aga kõigil võimalus osaleda ühingu iga-aastasel konverentsil - sel aastal osales konverentsil 326 inimest 38st riigist. Aasta-aastalt on liikmete ja osalejate arv kasvanud.   

Ühingu eesmärk on toetada ennetusteaduse arenguid ja ennetusteaduse põhimõtetele toetumist ennetust planeerivate või ellu viivate inimeste igapäevatöös. Seeläbi soovime avaldada positiivset mõju inimeste tervisele ja heaolule. Kuna tegemist on ennetusuuringute ühinguga, siis kõigi tegevuste ja põhimõtete aluseks on kõrge kvaliteediga teadustöö. 

EUSPR on tegutsenud tänaseks 15 aastat mistõttu on ühingu strateegilised eesmärgid uuesti arutlusel. Lähiaastatel tuleb näiteks läbi mõelda, kuidas säilitada tänaseks tekkinud toetav, sidus, koostöine ja kaasav kogukonnatunne suurema liikmete ja konverentsil osalejate arvuga. Samuti mõtleme, kuidas paremini vastata erinevates rollides tegutsevate liikmete vajadustele, et osalemine oleks väärtuslik nii tippteadust tegevale inimesele kui ennetust kogukonnas ellu viivale spetsialistile. Muidugi mõtleme järjepidevalt ka ühingu mõjule – millist mõju soovime saavutada, kelle seas, kuidas sellini jõuame. 

Kuidas kirjeldad oma rolli EUSPRi asepresidendina praegu ja presidendina 2028. aastast – mida see Eestile või ka TAI-le võiks tähendada?

Mulle tundub, et ennetusvaldkonna eesmärgid TAIs ja EUSPR eesmärgid lähevad hästi kokku, seega sihime oma tegevustega muutuseid nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. Kaasatus EUSPRis annab hea võimaluse leida ühistele raskustele lahendusi rahvusvahelisel tasandil – nt osaleda rahvusvahelistes uurimis- ja arendusprojektides, kaasata oluliste teemade uurimisse tippteadlaseid ja eksperte teistest riikidest, suunata rahvusvahelisi arenguid ennetuses. 

Tihedam rahvusvaheline koostöö aitab meil endil teadlaste ja arendajatena kasvada. Loodetavasti selle tulemusel arusaam ennetusteadusest paraneb, näeme Eestis aina enam kõrge kvaliteediga ennetusuuringuid ja avaldatud teadusartikleid, meie inimesed saavad aina enam osa tulemuslikest ennetustegevustest. 

Karin Streimann. Foto: Arno Mikkor

Tervisestatistikas kogutakse andmeid järgmiste kõrgtehnoloogiliste seadmete kohta: kompuutertomograaf, magnetresonantstomograaf, gammakaamera, footonemissioontomograaf, angiograaf, litotripsiaseade, positronemissioonitomograaf, kiiritusraviseade, mammograaf, hemodialüüsiaparaat, barokamber, narkoosiaparaat ja hingamisaparaat.

Eelmisel aastal tehtud diagnostiliste uuringute ja raviprotseduuride arvud 100 haigla-, päevaravi ja ambulatoorse patsiendi kohta ning muutus võrreldes 2023. aastaga on esitatud allpool asuvas tabelis:

Tervisestatistika ja -uuringute andmebaasis on avaldatud 2024. aasta diagnostiliste uuringute ning taastusravi- ja hemodialüüsi protseduuride ning kõrgtehnoloogiliste seadmete andmed ning eraldi on radioloogia kokkuvõte ning seadmed välja toodud haiglavõrgu arengukava haiglate (tabelid HH06 ja HH09) järgi.

Andmebaasist leiate uuringute/protseduuride arvud vanusrühmade (kokku, 0-14, 15 ja vanemad), teenuse osutamise viisi (kokku, haiglaravi, päevaravi ja ambulatoorne ravi), maakondade ja teenuseosutaja liigi (kokku, haigla, perearstiabiasutus, eriarstiabiasutus, taastusraviasutus, diagnostikaasutus, muu asutus) järgi.

2024. aastal veidi vähenes haiglaravi patsientide arv (-0,5%) aktiivravi arvelt. Kasvas iseseisva õendusabi ning ka päevaravi patsientide arv (2%). 

Haiglaravivoodid ja hospitaliseerimine 2024 

Haiglaravi tulemused sõltuvad rahvastiku koosseisust ja esinevatest terviseprobleemidest, aga ka riigi võimalustest ja valikutest. Eriarstiabi teenuste ühtlaseks tagamiseks on kehtestatud haiglavõrgu arengukava, mis tagab igas maakonnas vähemalt ühe avaliku sektori haigla olemasolu. Haiglad on liigitatud vastavalt tasemele ja erialade olemasolule, kõrgema etapi haiglaravi on Eestis koondunud suurematesse keskustesse. Maakondades osutatakse haiglaravi valitud erialadel ja väiksemas mahus, koostöös kõrgema etapi haiglatega. Võimalusel asendatakse haiglaravi ambulatoorse, sealhulgas päevaraviga. 

2024. aasta lõpu seisuga oli Eestis 48 haiglat, neist 30 olid aktiivravi- ja 18 õendushaiglad. 2023. a oli haiglaid kokku 50 ja õendushaiglaid 18.

Eelmisel aastal oli kokku 6373 ravivoodit, neist 243 laste voodiprofiilide (lastehaigused, lastekirurgia, lasteneuroloogia, lastepsühhiaatria) voodit, millel raviti 65,8% 0–14-aastastest, ja 1748 õendusabi voodit. Voodite arvud muutusid võrreldes 2023. aastaga vastavalt ‑2,1%, ‑6,9% ja -2,8%. Jätkub ravivoodite koguarvu pidev tasapisi vähenemise trend.

2024. aastal vajas haiglaravi, st hospitaliseeriti kokku 195 540 patsienti, neist ligi 21 000 olid 0–14-aastased lapsed ja ligi 18 000 õendusabi patsiendid. Võrreldes 2023. aastaga vähenes nii patsientide koguarv (-0,5%) kui ka hospitaliseeritud laste arv (‑1,4%), õendusabisse hospitaliseeritute arv aga kasvas (1,5%). 

Keskmine haiglaravi kestus voodiprofiilidel kokku oli 2024. aastal 8,6 päeva ja õendusabis 27,9 päeva, need arvud ei ole võrreldes 2023. aastaga praktiliselt muutunud.

Vanemate patsientide osakaal haiglaravis on kasvamas. 2024. aastal moodustasid 65-aastased ja vanemad kõigist haiglaravi patsientidest 46%. Õendusabi saajatest 89% olid 65-aastased ja vanemad, sealhulgas üle kolmandiku 85-aastased ja vanemad. Maakonnahaiglates on patsiendid enamasti eakamad (vt joonis), seda ka aktiivravis. 2024. aastal oli näiteks Tartu linnas 65-aastaste ja vanemate haiglaravi patsientide osakaal alla 40%, samas Tartu maakonnas ligi 90%. 

2024. aasta sagedamad haiglaravil viibimise põhjused olid eelneva aastaga samad. Vereringeelundite haigused on viimase kümne aasta jooksul vähenenud, aga endiselt sagedaimad haiglaravi põhjustajad. 2024. aastal moodustasid vereringeelundite haigused aktiivravi põhjustest 15%, sealhulgas 65-aastastel ja vanematel patsientidel 26%. Õendusabi patsientidest oli kolmandik ravil vereringeelundite haiguste tõttu. Kasvajad moodustasid ravipõhjustest 13%, sealhulgas õendusabis 17%. Maakonnahaiglates on vereringehaiguste osakaal veel suurem, ulatudes osades maakondades kolmandikuni ravijuhtudest. Kasvajate osakaal oli suurem keskuste haiglates. 

0–14-aastastel lastel on läbi aastate ülekaalukamaks haiglaravi põhjuseks hingamiselundite haigused, seda nii ägedate nakkuste kui krooniliste ninaneelu/kurgumandlite haiguste operatsioonide tõttu. 2024. aastal moodustasid hingamiselundite haigustega lapsed üle viiendiku laste haiglaravist.  

Päevaravivoodid ja päevaravi lõpetanud patsiendid 2024

Päevaravi osutanud asutusi oli Eestis 68, kolme võrra rohkem kui 2023. aastal. Neist 28 olid haiglad ja 40 ambulatoorse tervishoiuteenuse osutajad.

Päevaravivoodeid oli kokku 693 ja nende arv kasvas võrreldes 2023. aastaga 3,1%. Haiglates oli 544 ja ambulatoorsetes asutustes 149 päevaravivoodit. Haiglad võivad päevaravi osutada ka statsionaarsetel ehk haiglaravivooditel. 

Päevaravi lõpetanuid oli kokku 105 157, neist 8463 olid 0–14-aastased lapsed. Muutused võrreldes 2023. aastaga on vastavalt 2,1% ja -8,8%. Laste arv rahvastikus on samuti vähenenud: 2024 vs 2023 -2,3%. Eelnenud aastatel kasvas päevaravi kõikide lõpetanute arv kokku ja laste arv oluliselt: 2023 vs 2022 vastavalt 9,3% ja 22,3% ning 2022 vs 2021 11,5% ja 38,7% (nendel aastatel saavutati ja ületati koroonaaja päevaravi lõpetanute arvud). 

Päevaravi põhjustest moodustasid 2024. aastal suurima osakaalu jätkuvalt silmahaigused (23%), seda peamiselt 65-aastaste ja vanemate kataraktiga patsientide tõttu. Järgnesid kasvajad (15%). 15-64-aastaste patsientide sagedamateks päevaravi põhjusteks olid lisaks kasvajatele (13%) luu-lihaskoe (13%) ja kuse-suguelundite haigused (12%). 

Enim päevaravi päevi – 23% – kulus kuse-suguelundite haiguste ehk täpsemalt kroonilise neerupuudulikkuse tõttu hemodialüüsi vajavate patsientide raviks. Peamine ravipõhjus 0–14-aastaste laste päevaravis oli hingamiselundite haigused moodustades 40% kõikidest päevaravi käigus ravitud laste haigustest. 

Andmed on kättesaadavad tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis haigla- ja päevaravi ravivoodite ja ravitute kohta, sh teenuseosutajate paiknemise maakondade, patsientide vanus- ja soojaotuse ning ravipõhjuste järgi. Avaldatud on ka haiglavõrgu arengukava haiglate ravivoodite näitajad haiglate järgi.

Hiljuti „Sakalas“ ilmunud artikkel tõi ilmsiks, et Viljandimaal on alkohol alaealistele liiga kergesti kättesaadav. Omavalitsuste liidu korraldatud katsest selgus, et ligikaudu pooled valimisse sattunud jaemüügi kaupluste teenindajatest ei küsinud noorelt inimeselt vanust tõendavat dokumenti. Paraku näitasid Tervise Arengu Instituudi tehtud uuringu tulemused, et alkohol on noortele kättesaadav ka Viljandi meelelahutusasutustes.

Dokumendiküsimine ununeb või unustatakse teadlikult

Tervise Arengu Instituut viis sellel suvel mitmes Viljandi meelelahutusasutuses läbi testostlemise, kus luubi all olid seekord pubid ja baarid. Need on kohad, kus alkoholi müüakse kohapeal tarvitamiseks ja mis pakuvad meelelahutust hilistel õhtutundidel. Eesmärk oli välja selgitada, kas noortelt küsitakse enne alkoholi ostmist dokumenti ja teenindajad keelduvad joobetunnustega kliendile alkoholimüügist. Mõlemad on alkoholiseadusega keelatud tegevused. 

Konteksti loomiseks tuleb välja tuua, et hoolimata mõnusast suvisest reede õhtust, kui võiks arvata, et väljas on palju inimesi, oli tegelikult kliente liikvel vähevõitu. See lõi olukorra, kus teenindajad olid klientide ootuses ja tööülesandeid neil väga palju ei olnud. Puudusid järjekorrad ning surve kiirustada. Olukorra hindamiseks viidi läbi 12 testostu, kus testostlejatena osalesid värskelt täisealiseks saanud noored poisid ja tüdrukud.  Kuus testostu tehti selleks, et vaadata kas noortelt küsitakse vanuse tõendamiseks dokumenti, ning kuus ostu, et näha, kas teenindajad keelduvad alkoholimüügist juba nähtavate joobetunnustega inimesele. 

Selgus tõsiasi, et dokumenti küsis vanuse kontrolliks vaid üks teenindaja ja joobes inimest mänginud testostleja ostu tõkestas samuti vaid üks vapper teenindaja. Üheski külastatud asutuses ei olnud uksel ega ruumides turvameest, kelle töö hulka võiks samuti kuuluda dokumendiküsimine noore välimusega klientidelt.  

Viljandi ei eristu tulemuste poolest teistest linnadest

Paraku ei ole Viljandi selliste tulemuste poolest ainus linn, kus ööelus alaealistele alkoholi müümisel kontroll puudub. Probleem on valdav. Selliseid nullilähedasi tulemusi dokumendiküsimises näitasid ka Tallinnas oluliselt suurema valimiga tehtud testostlemised. See näitab, et meelelahutusettevõtted ei võta seadusega kehtestatud alkoholimüügi piiranguid piisavalt tõsiselt.

Alkoholimüügipiirangud on mõeldud selleks, et kaitsta meie oma lapsi ja noori alkoholi kahjulike mõjude eest. Alkoholi tarvitamine noores eas on seotud kõrgema riskiga sõltuvuse, õnnetuste, vägivalla ja tervisekahjustuste tekkeks. Lisaks tervisemõjudele kujundab selline reeglite eiramine ka kogukonnas norme – noored tajuvad, et ka täiskasvanud ei täida reegleid või ei pea neid oluliseks. Noored teenindajad nendes samades meelelahutusasutustes kopeerivad sama mustrit, mida nad isegi külastajana on kogenud. Paraku näitavad erinevad testostlemised, et vastutustundest alkoholi serveerimisel jääb vajaka.

Milliseid hoiakuid meelelahutusettevõtte kujundavad?

Ettevõtete üldist suhtumist näitab ka siltide puudumine, mis oleks vähim mida ettevõtja üldse teha saaks, et harida oma külastajat. Mitte üheski asutuses ei olnud kliendi jaoks silmaga nähtavat silti (mida me oleme harjunud nägema näiteks jaemüügi kauplustes), mis kutsuks üles dokumenti näitama või annaks teada, et alkoholi siin alaealistele ei müüda. 

Mida selle teadmisega teha? Et muutust luua, on vaja pakkuda ka lahendusi. Üks lahendusviis selleks on järelevalve tõhustamine ja lisanõuete kehtestamine müügikohtadele. Samuti tundub, et reeglite eiramisega seotud karistused pole hetkel piisav heidutus – kui oleks, siis rikkumised ei oleks nii valdavad. 

Lahendus peitub ka alkoholimüüjate oskuste arendamises 

Usutavasti tahab igaüks meist elada turvalises kogukonnas. Turvalisust aitab tõsta ka see, et alkoholi ei saa kätte need, kes seda kätte saama ei peaks. Otsuse alkoholi müüa või mitte müüa teeb aga inimene. Üheks lihtsamaks ja loogilisemaks lahenduseks on panustada sellesse, et need inimesed omaksid vajalikke oskusi, et oma tööd paremini teha ning seeläbi nii enda kui ka oma kogukonna turvalisust tagada. 

Juba täna pakub Siseministeerium Viljandis turvalisuse programmi, mille raames saab Viljandi pakkuda pubide, baaride ja klubide teenindavale personalile tasuta „Vastutustundliku alkoholimüügi“ veebikoolitust, mis pakub kvaliteetset sisu teenindajate professionaalsuse tõstmiseks. Koolitus on väljatöötatud rahvusvaheliste tunnustatud põhimõtete järgi ning annab teenindavale personalile praktilisi teadmisi ja oskusi, kuidas õigesti küsida ja kontrollida dokumenti, kuidas suhelda joobes või keerulise kliendiga või kuidas tulla toime kliendiga, kes on tarvitanud mõnda muud uimastit kui alkohol. Lisaks saavad osalejad ka abimaterjalid, mida on võimalik igapäevatöös kohe kasutama hakata. 

Vastutustundlik alkoholikultuur aitab tõsta linna mainet

Viljandi on kultuuri ja üritusi täis linn oma kokkuhoidva kogukonnaga. Just seetõttu väärib Viljandi ka vastutustundliku alkoholikultuuriga kogukonna mainet. Sellise maine kujundamine tähendab teadlikku panustamist, et noored kasvaksid turvalises ja hoolivas keskkonnas kus seadused ja kokkulepped ei ole eiramiseks.  Lõpuks võidavad sellest kõik – ettevõtjad, kes saavad usalduskrediiti juurde; kliendid, kes tunnevad end hoituna; ning kogu linn, mille heaolu ja turvalisuse eest seisavad koos nii ametiasutused, kogukond kui ka ettevõtlus.

Kohalikud valimised on tulemas. Kindlasti on kohalikes omavalitsustes üks oluline ülesanne seista hea oma noorte heaolu eest. See tõstatab ka alkoholiga seotud probleemid taas päevakorrale. Alkoholi kättesaadavus lastele ja noortele on paljudes kohtades probleem, mida ei saa lahendada ainult lapsevanemate südametunnistusele koputades. Vastutustundlik alkoholimüük ei ole ainult sõnakõlks, vaid seda saab õppida ja edendada. Koostöö alkoholi müüvate ettevõtetega ja alaealiste kaitsmine alkoholi mõjude eest võiks olla iga erakonna valimisprogrammis olulisel kohal. 

Artikkel ilmus 01.oktoobril väljaandes Sakala.

Rahvastikupõhised vähiregistrid on olnud Euroopa vähiseire nurgakiviks juba aastakümneid. Samas on õiguslike raamistike, andmete ühildumise ja ressursside erinevuste tõttu registriandmete täielikkus ja ajakohasus riigiti ebaühtlane. 

Vähiregistrite täpsed, täielikud ja ajakohased andmed on hädavajalikud vähki haigestumise, elulemuse ja suremuse jälgimiseks, samuti ebavõrdsuse tuvastamiseks ning ennetuse, varajase avastamise ja ravi mõju hindamiseks. CancerWatchi tulemusena jõuavad Euroopa Vähiteabe Süsteemi (ECIS) senisest kvaliteetsemad andmed, mis aitavad päästa elusid ja parandada vähiga elavate inimeste elukvaliteeti.  

„Paremad andmed tähendavad paremaid otsuseid. CancerWatch aitab tagada, et nii tervisepoliitilised otsused kui ka teadus tugineksid võimalikult ajakohastele ja võrreldavatele andmetele. See aitab vähki paremini ennetada ja ravida ning seeläbi päästa elusid ja parandada vähiga elavate inimeste elukvaliteeti,“ sõnas TAI vähiregistri juht Margit Mägi. 

Projekti käigus: 

• toetatakse vähiregistreid täielikumate ja ajakohasemate andmete kogumisel digilahenduste abil; 
• ühtlustatakse kvaliteedistandardid Euroopa ja rahvusvaheliste juhiste alusel; 
• arendatakse lahendusi, et ületada õiguslikud ja andmekaitsega seotud takistused turvalisel andmete jagamisel ja kasutamisel; 
• Euroopa Vähiteabe Süsteemis parandatakse elulemuse, levimuse ja teiste võtmenäitajate ajakohasust ja kättesaadavust poliitikakujundamiseks; 
• valmistatakse vähiregistrid ette liidestamiseks Euroopa terviseandmeruumiga (EHDS). 

Projektis osalemine annab võimaluse parandada ka Eesti vähiregistri ajakohaste andmete kättesaadavust Euroopas ning võimaldab Eesti vähiandmeid kasutada enamates rahvusvahelistes teadusuuringutes. Projekti tulemused toetavad Eestis riikliku vähitõrje tegevuskava eesmärkide saavutamist. 

Suuremahulise projekti rahastamisega tunnustab Euroopa Komisjon rahvastikupõhiste vähiregistrite tähtsust. Projekt kestab 2025. aasta septembrist 2028. aasta augustini ning selle eelarve on 13 miljonit eurot. 

Lisainfo: www.encr.eu/CancerWatch 

Hallide juuste ja aeglase sammuga vanem inimene liigub samas linnas ja samadel tänavatel, kuid sageli justkui varjuna. Ta ei küsi abi, mitte sellepärast, et tal seda vaja ei oleks, vaid ta ei taha tüli teha. Rehmab käega ja tuleb ise vaikides toime. Kas kiire elu vabastab meid märkamisest ja kus on hetk, kui meie kohustus algab?

Tänaval astume neist mööda, ühissõidukis surume end kitsastest ustest esimesena läbi. Vanemaealine inimene jääb taha, sageli seisma, vahel kohmetult käega viibates, aga enamasti vaikides. Meie kiirustame õigustatult, sest meil on tähtis koosolek, kiire koolipäev, või lihtsalt soov kiiremini kohale jõuda. Aga kelle arvelt see kiirus tuleb?

Ühiskond on kujundatud pigem noori ja võimekaid silmas pidades. Räägime küll, et vanemaealised on väärtus, traditsioonide ja kogemuste kandjad, aga kas käitume nende sõnade järgi? Tegelikult surume vanemad inimesed kõrvale. Näiteks töövestlustel, olgem ausad, vanem kui 50 enam väga atraktiivne ei ole. Esmatasandi meditsiinis saab eakas sageli oma tervisemurele vastuse „See on ealine iseärasus“, aga milline oleks leevendus või ravi? Vanadus muutub millekski, mida pigem vaikimisi tagaplaanile surutakse.

Viimasel ajal on arutelusid tekitanud vanemaealiste sõidukijuhtimisõiguse piiramine. Tunnistagem, et kui mõni sõiduk meie ees liigub liiga aeglaselt, muutume tigedaks: „Keegi pargib siin keset sõiduteed!“. Jah, aeglasem reageerimiskiirus on sageli õnnetuste põhjus. Aga siiski - kas meie, nooremad - peame kogu aeg kiirustama ja lubatust vähemalt 4 km/h kiiremini sõitma? Kannatlikkuse asemel näitame hambaid, sest normiks on kiirus ja jõud.

Probleemide ring on laiemgi. Vanemaealiste vaesus ja üksildus on üha suurem mure. Paljud elavad väikese pensioniga, mis ei kata kõiki vajadusi, rääkimata rõõmudest. Mõelge korraks, kuhu saab vanemaealine minna, et päev vaheldusrikkamaks muuta?

Riigiteenuste kasutamine eeldab süsteemi tundmist ja digipädevust. Kaubanduses soodustuste saamiseks peab olema äpp ja suutlikkus ise ennast teenindada. See ei ole praegustele vanemaealistele iseenesestmõistetav oskus. Räägime moodsast „hoolivast ühiskonnast“, aga kas me ka tegelikult hoolime? Millal viimati võtsid aega, et rahulikult, kiirustamata, külastada vanemas eas lähedast ja teda päriselt kuulata? Vaadata, mis tal külmkapis on, kas tal on vaja abi toidu toomisel.

„Nähtamatu vanainimene‟ on meie ühiskonna peegel ja meie endi looming. Küsimus ei ole ainult selles, kuidas riik vanemaealistega toime tuleb, vaid meie endi otsus, kas märkame või ei märka. Ühissõidukis istekoha pakkumine, vestluseks võetud aeg või abikäsi võib muuta nähtamatu taas nähtavaks. Inimväärikus ei olene vanusest. Võib-olla on aeg endalt küsida: kas tahame elada maailmas, kus aeglane samm jääb jalgu, või maailmas, kus iga samm, ka kõige aeglasem, loeb?

Kersti Peterson

TAI hoolekandeasutuste arenguprogrammi juht

Arvamuslugu ilmus 1. oktoobril 2025 Eesti Päevalehes.

Ülemaailmset vanemate inimeste päeva tähistatakse 1. oktoobril. Pildil on 82-aastane Sirje oma hoolitsetud aia taustal. Ta soovib olla endiselt märgatud, sest tunneb end elujõulise ja aktiivsena.