TAI terviseinfo juulikuu uudiskirjas: 

✅ TAI teadustegevus sai rahvusvahelise tunnustuse: ekspertkomisjon tõi esile TAI teadustöö kvaliteedi ja ulatusliku ühiskondliku mõju, sh rolli rahvatervishoiu otsuste kujundamisel.

💉 HPV põhjustab Eestis üle 200 vähijuhtumi aastas: vähirisk ohustab nii mehi kui ka naisi, oluliselt on suurenenud suuneelu- ja pärakuvähi esinemissagedus. HPV kodutest on aidanud tuua rohkem naisi emakakaelavähi sõeluuringule.

🟡 Meeldetuletus aitas tuua mehed eesnäärmevähi sõeluuringule: Eestis uuriti esmakordselt, kuidas erinevad sõeluuringusse kutsumise viisid mõjutavad meeste otsust uuringul osaleda.

📈 Eesti inimeste oodatav eluiga kasvab, tervena elatud aastate arv pöördus tõusule: 2024. aastal oli eestimaalaste oodatav eluiga sünnimomendil 79,5 aastat ning tervena elada jäänud aastad 58,7 aastat.

📊  Sündide arv vähenes, suremus langes: 2024. aastal sündis ligi 1300 last vähem kui mullu, ka surmasid registreeriti vähem. Peamised surmapõhjused on endiselt vereringeelundite haigused, pahaloomulised kasvajad ja traumad.

📈  Ainevahetushaiguste tõttu kaotatud eluaastad kasvavad: aastaga 5% tõus, viie aastaga koguni 50%.

🧠  Psüühika- ja käitumishäireid diagnoositakse üha enam: 2024. aastal registreerisid psühhiaatrid neid 4% rohkem kui aasta varem.

📊 Tervishoiutöötajate arv kasvab, kuid jääb EL-i keskmisele alla: arstide ja õdede arv suurenes 3%, kuid suhtarvud on EL-i tasemest madalamad.

Loe uudiskirja

Telli uudiskiri omale postkasti

Kuigi noorte ekraaniaeg ei ole viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud, on muutunud selle sisu ja kasutusviisid. Tervise Arengu Instituudi laste ja noorte valdkonna juht Tiia Pertel rõhutab, et just vanemate eeskuju ja roll sisukate harjumuste kujundamisel on määrava tähtsusega, et digikasutus ei kahjustaks laste tervist ega vaimset heaolu. 

Digivahendite kasutuse analüüsimisel ei piisa pelgalt ekraaniaja jälgimisest. Problemaatiline ekraanikasutus sõltub ka sisust, kasutusviisidest ja sellest, kuivõrd see mõjutab lapse või noore tervist ja heaolu. „Tänapäevased uuringud näitavad, et pelgalt ekraaniaja mõõtmisest ei piisa. Olulisem on see, mida noor digikeskkonnas teeb,“ sõnas Pertel.  

Eriti oluline on eristada passiivset, sihitut kasutust aktiivsest ja eesmärgipärasest tegutsemisest. Kui noor kasutab nutivahendeid teadlikult ja eesmärgipäraselt ning tema kõrval on vanemad, kes aitavad valida harivat ja arendavat sisu, võib see olla noore arengut ja heaolu toetav. 

Kas ekraaniaega on varasemast enam? 

Kuigi digikeskkonnad on saanud igapäevaelu osaks nii täiskasvanutel kui noortel, on olemas piir, mille ületamisel saab rääkida ülemäärasest kasutamisest. WHO soovitab näiteks, et eelkooliealistel peaks ekraaniaeg olema minimaalne ning noortel ja täiskasvanutel ei tohiks passiivne ekraaniaeg ületada kaht tundi päevas. 

Kuigi intuitiivselt võiks arvata, et noorte seadmekasutus on plahvatuslikult kasvanud, kinnitab Pertel, et see pole päris nii. „Kasutus on mõnevõrra suurenenud, kuid olulisem muutus on toimunud selles, milliseid seadmeid kasutatakse ja mida seal tehakse.“ Kui varem olid kesksel kohal televiisor ja lauaarvuti, siis nüüd veedavad noored rohkem aega nutiseadmetes. Ka kasutusviisid on muutunud – videomängude kõrvale on üha enam kerkinud sotsiaalmeedia. 

Ülemäärane nutiseadmete kasutus võib kaasa tuua une- ja suhtlusprobleeme 

Liigne digikasutus mõjutab otseselt noorte igapäevaelu. Perteli sõnul on murettekitav, et noored tunnevad end üha mugavamalt internetisuhtluses võrreldes silmast silma suhtlemisele. 2022. aasta Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu andmetel oli selliste noorte osakaal võrreldes 2018. aasta uuringuga kasvanud 10% võrra ehk  25%-lt 35%-le. See trend viitab ühtaegu nii sotsiaalmeedia mõjule kui ka noorte üldisele haavatavusele. 

„Kui digikeskkond hakkab domineerima muu elu üle ning mõjutama suhteid, vaba aega, koolitööd või und, võivad tagajärjeks olla kasvav väsimus, keskendumisraskused ja pikemas perspektiivis võivad kujuneda vaimse tervise probleemid,“ toob Pertel välja. Noored on kaitsetumad personaliseeritud algoritmidel põhinevate keskkondade loodud kaasahaaravale sisule, mis võib noore jaoks luua moonutatud reaalsuse. Näiteks võib pelgalt välimusele keskenduv sisu suurendada rahulolematust ja tekitada ebarealistlikke ootusi oma keha osas. 

Neli sammu tasakaalustatud digikasutuseni 

Tiia Pertel toob välja neli praktilist soovitust, millega luua nutivahendite kasutusse rohkem tasakaalu: 

1. Alusta analüüsist. Nutitelefonid ja rakendused võimaldavad jälgida kasutusaega ja -mustreid. See aitab aru saada, kus ja kuidas tekib liigne kasutus. 
2. Sea eesmärgid. Oma seniste harjumuste põhjal tasub endale seada realistlikud eesmärgid ning hakata samm-sammult nende poole liikuma. 
3. Sea piirangud. Paljud seadmed ja rakendused võimaldavad määrata erinevaid piiranguid, mis toetavad teadlikku ja turvalist kasutust. 
4. Tee kokkuleppeid. Nooremate laste puhul on vanemate roll jälgida ja suunata, millist sisu ja kui kaua lapsed nutivahendites kasutavad. Vanuse kasvades suureneb järk-järgult noore enda vastutus ja roll. Pere ühised kokkulepped võiks sisaldada ühised nutivabasid aegu, näiteks ühised söömised toimuvad ekraanideta, tund enne und nutivahendeid ei kasutata. Vanemate eeskujul on siin väga suur roll. Kokkuleppeid saavad teha aga noored ka omavahel – näiteks selles osas, mis kellaajast omavahel enam sotsiaalmeedias ei suhelda.  

Hea koht kust teema kohta juurde lugeda ja nõuandeid saada on Lastekaitse Liidu Targalt Internetis veebilehekülg.   

Kui noor tunneb, et ta ei saa harjumuste muutmisega üksi hakkama, tuleks kindlasti abi küsida. 

Artikkel põhineb Tiia Perteli intervjuul Kuku raadio saates „Pärastlõuna“.  

Augustis toimub Paide Vallimäel juba traditsiooniks saanud Arvamusfestival. Paljude oluliste teemade seas võetakse fookusesse ka inimeste füüsiline ja vaimne heaolu. Näiteks on sel aastal Arvamusfestivalil ala „Ausalt vähist“, kus toimub 9. augustil Eesti vähitõrje võrgustiku ESTCAN eestvedamisel viis vähiteemalist arutelu. 

Mitmesse arutellu on kaasatud ka TAI eksperdid: 

• 8.08. kl 16.00–17.30. Rohkem kui kondoom ja video. 

Seksuaalhariduse tulevik Eestis. Seksuaalharidus peaks aitama noortel kasvada enesekindlateks, hoolivateks ja teadlikeks inimesteks, kes oskavad armastada, piire seada ja seksuaalsusest rõõmu tunda. Milline on seksuaalhariduse seis Eestis? Miks pelgalt riskiennetusest ei piisa? Kuidas toetada teadlikku ja turvalist seksuaalsuse avastamist? Mida tuleks koolis teisiti teha? Toome esile seksuaalhariduse kitsaskohad ning leiame lahendusi kooli, pere ja riiklikul tasandil. 

Arutelus osalevad: Liilia Lõhmus (Tervise Arengu Instituudi teadur), Annika Tamme (kliiniline seksuoloog ja seksuaalterapeut), Merilin Mandel (kasvatuspsühholoog, vanemahariduse ja vaimse tervise edendaja), Silja Alev (inimeseõpetuse õpetaja, Inimeseõpetuse Ühingu juhatuse esinaine). 

Arutelujuht: Ege-Ly Petermann (psühholoogiatudeng, Eesti Psühholoogiaüliõpilaste Ühenduse liige) 

Arutelu korraldaja: MTÜ Eesti Psühholoogiaüliõpilaste Ühendus 

Aruteluala: 6 Puutepunktid 

• 09.08. kl 10.30–12.00. Vähiennetus – me teame, kuid ei tegutse.   

Eestis teadvustatakse vähiennetuse vajalikkust järjest enam, kuid käitumuslik muutus jääb sageli tulemata. On palju kampaaniaid, soovitusi ja infot – ent mis on see psühholoogiline või kultuuriline barjäär, millest me üle ei saa? Millised hoiakud ja harjumused takistavad regulaarselt arsti poole pöördumast, sõeluuringus osalemast või oma tervisekäitumist muutmast? Kuidas saavutada kollektiivne ärkamine, mis viiks pelgalt teadmisest ka tegudeni? 

Arutelus osalevad: Keiu Paapsi (Tervise Arengu Instituudi teadur), Indrek Lillemägi (haridustegelane ja Pelgulinna riigigümnaasiumi juht), Liisianne Kruusimägi (patsiendikogemusega tervise-coach), Andero Uusberg (Tartu Ülikooli afektiivpsühholoogia professor, käitumisteadlane). 

Arutelujuht: Kadi Lubi (tervisetehnoloogiate instituudi vanemteadur, TalTechi E-tervise keskuse juht) 

Arutelu korraldaja: Eesti vähitõrje võrgustik (ESTCAN) 

Aruteluala: 7 Ausalt vähist! 

• 09.08. kl 12.30–14.00. Kas kõik on kiusamine?  

Arutelu keskendub noorte ja mitmekesiste tiimide juhtimisele ning personaliseeritud juhtimise piiridele. Mis eristab eetilist ja ebaeetilist juhtimist? Kuidas mõjutab juhi rolli tajumine tiimi dünaamikat? Miks hea juht ühes organisatsioonis ei pruugi olla tajutav hea juhina teises? Arutleme enesejuhtimise, vastutuse ja ohvrimentaliteedi üle ning küsime, kas ja kui palju vastutab juht töötaja läbipõlemise eest ning kas ta teadvustab oma mõju. 

Arutelus osalevad Airi Mitendorf (Tervise Arengu Instituudi arendusjuht, Kersti Kaljulaidi Fondi tööandjate algatuse „Vägivalla vastu“ koolituspartner), Häli Siimaste (Eesti Energia HR äripartner), Tarmo Kase (Ober-Haus Grupi juht), Kaili Rätsepp (LEADELL Pilv Advokaadibüroo advokaat). 

Arutelujuht: Eela Velström (Interim Agentuur VVT interim personalijuht ja partner) 

Arutelu korraldaja: Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE 

Aruteluala: 17 Tööelu 

• 09.08. kl 18.00–19.30. Psühhedeelikumid – tabust teraapiani.  

Eestis on vaimse tervise kriis: meeleolu- ja ärevushäired, alkoholi ja teiste uimastite sõltuvusprobleemid, suitsiidide arv on ELi keskmisest kõrgem. Samas ei ole täna kasutusel olevad ravimeetodid piisavad. Ühe innovatiivse ravimeetodina on maailmas tähelepanu keskmesse tõusnud psühhedeelikumidega toetatud teraapia. Teadlikkus psühhedeelikumidega toetatud teraapiast ja selle rakendamise võimalused on Eestis veel üsna tagasihoidlikud. Arutelu eesmärgiks on teadlikkust tõsta ja küsida nii ekspertidelt kui ka osalejatelt: kas on aeg psühhedeelikumidega toetatud teraapia ka Eestis laialdasemalt kasutusele võtta? 

Arutelus osalevad Aljona Kurbatova (Tervise Arengu Instituudi uimastipoliitika ekspert, Tervise ja heaolu edendamise keskuse juht), dr Anne Kleinberg (psühhiaater, Eesti Psühhiaatrite Seltsi juhatuse ase-esinaine), Kaire Valgeväli, MSc. Psych. (gestaltpsühhoterapeut, Eesti Psühhoteraapia Assotsiatsiooni president). 

Arutelujuht: Cristina Kroon, Dr.rer.nat (SA TAIP teadusnõunik) 

Arutelu korraldaja: SA TAIP 

Aruteluala: 9 Vaimne tervis 

• 09.08. Kl 18.30–20.00. Tark pidu ei vaja tõukeainet.  

Kas pidu ilma alkoholita on üldse päris pidu? Kuidas öelda „ei“, kui sõbrad ümberringi tarvitavad? Arutelu keskmes on noorte pidutsemiskultuur, sotsiaalne surve ja levinud normid, mis seovad lõbutsemise meelemürkidega. Miks ja kuidas valitakse teistsugune tee ning milliseid tähendusi pidutsemine tegelikult endas kannab? Kuidas mõjutab meelemürkide tarbimine noore tervist ja suhtumist?  

Arutelus osalevad Agne Kivisaar (Tervise Arengu Instituudi ennetuse ja tervisedenduse osakonna vanemspetsialist), Derek Leheste (Eesti filmi „Fränk“ näitleja), Kristel Põhjala (politseinik), Piret Jaakberg (politseinik). 

Arutelujuht: Kristjan Pihl (Eesti Rahvusringhäälingu ajakirjanik) 

Arutelu korraldaja: Paide Gümnaasium 

Aruteluala: 21 Noortele   

Märgi Arvamusfestivali toimumisaeg endale kalendrisse, vaata Arvamusfestivali kava ning kohtume aruteludel Paides! 

TAI terviseinfo juulikuu uudiskirjas: 

Loe edasi...

HPV kodutesti võimaluse pakkumine tõstab emakakaelavähi sõeluuringul osalust märkimisväärselt, nähtub Tervise Arengu Instituudi (TAI) teadlaste värskest teadusartiklist. Olulist rolli sõeluuringul osalemisele mängib ka see, millisel moel naistele HPV kodutesti pakuti.

Eestis haigestub igal aastal emakakaelavähki umbes 130 ja haiguse tõttu sureb 60 naist. Samas on tegemist haigusega, mida on võimalik ennetada, vaktsineerides end õigeaegselt inimese papilloomiviiruse ehk HPV vastu ja osaledes regulaarselt emakakaelavähi sõeluuringul. Viimane võimaldab üles leida vähieelsed muutused enne, kui haigus välja kujuneb, kirjutab TAI epidemioloogia ja biostatistika osakonna teadur Reeli Hallik.

Alates 2013. aastast on emakakaelavähi haigestumus vähenenud ligi kuus protsenti aastas, mida saab seostada just sõeluuringu positiivse mõjuga.

Haigestumus emakakaelavähki Eestis 2000-2022. Autor/allikas: Tervise Arengu Instituut

Kuigi haigestumus on vähenenud, on see toimunud vaid I staadiumi arvelt. Teisisõnu ei ole vähenenud kaugelearenenud (III ja IV staadiumi) emakakaelavähi haigestumus. See viitab võimalusele, et ennetamisele ja varasele avastamisele suunatud tegevusest jäävad peamiselt kõrvale just suurema riskiga naised, kes ei käi ka väljaspool sõeluuringut regulaarselt tervisekontrollis.

Staadiumipõhine haigestumus emakakaelavähki Eestis 2005-2019. Autor/allikas: Tervise Arengu Instituut

Helgema küljena on viimase viie aasta jooksul on emakakaelavähi sõeluuringu osalusmäär kasvanud ligi 20 protsendi võrra, jõudes eelmisel aastal 65 protsendini. Et sõeluuring oleks tulemuslik, peaks osalusmäär aga olema üle 70 protsendi. Seega on oluline leida lisavõimalusi, kuidas sõeluuringul osalust kasvatada ja kaasata ka neid naisi, kes mingil põhjusel ei osale või ei tee seda piisava regulaarsusega.

Näiteks soovitab WHO emakakaela sõeluuringu osalusmäära suurendamiseks kasutada HPV kodutesti. 2021. aastal algatasime projekti, millega pakuti ka Eestis sõeluuringu sihtrühmale HPV kodutesti valikut. Paralleelselt projekti elluviimisega uurisime, kuidas kodutesti võimaluse lisandumine sõeluuringu hõlmatust mõjutab ning kas ja kuidas mängib rolli see, mil viisil kodutesti pakuti.

Emakakaelavähi sõeluuringu osalusmäär Eestis 2015-2024. Autor/allikas: Tervise Arengu Instituut

Täpsemalt vaatasime oma katseuuringus kahe erineva kodutesti pakkumisviisi tulemuslikkust. Uuringusse kaasatud sekkumisrühma arvatud naised said valida, kas võtta proov HPV määramiseks kodutestiga ise ja saata postiga laborisse või minna sõeluuringul osalemiseks tervishoiuasutusse. Uuringu valimisse kuulus 55 693 naist, kes polnud uuringu hetkeks veel sõeluuringul osalenud.

Neist 25 591 arvasid teadlased juhuslikkuse alusel sõeluuringuviisi valikuga sekkumisrühma, kus omakorda kasutati kahte strateegiat: osa naistest said kodutesti postiga kodusele aadressile (opt-out), teised said võimaluse test ise veebist tellida (opt-in). Ülejäänud 30 102 naist kuulusid kontrollrühma, kellel oli võimalus teha sõeluuring tavapärasel viisil tervishoiuasutuses. Kontrollrühma olemasolu võimaldas hinnata sekkumise ehk kodutesti valiku võimaluse mõju ulatust.

Kõigile naistele saadeti sõeluuringu korduskutse, mis sisaldas kogu vajaminevat informatsiooni läbiviidava uuringu ja emakakaelavähi sõeluuringu kohta. Katseuuringu tulemused näitasid, et kõige tõhusam oli HPV kodutesti postiga rahvastikuregistri järgsele kodusele aadressile saatmine. Samas aitas sõeluuringu osalusmäära suurendada olulisel määral ka kodutesti veebist tellimise võimaluse pakkumine. 

Nägime oma uuringus selgelt, et osalusmäär oli kõrgeim opt-out-rühmas, kus kodutest saadeti postiga koju. Sinna rühma kuuluvatest naistest osales sõeluuringul 42 protsenti, kellest kodutesti kasuks otsustas 20 protsenti ja ülejäänud 22 protsenti tegi sõeluuringu kliinikus.

Opt-in-rühmas, kus naised said kodutesti ise veebist tellida, osales sõeluuringul 34 protsenti. Neist kaheksa protsenti tegi kodutesti ja ülejäänud uuringu kliinikus. Kontrollrühmas ehk nende naiste seas, kellel oli võimalus osaleda sõeluuringul vaid kliinikusse minnes, oli osalusmäär 29 protsenti ehk oluliselt madalam. 

Kokkuvõtlikult võib öelda, et naiste hulgas, kellele pakuti kodutesti tegemise võimalust, oli sõeluuringu osalus keskmiselt ligi 10 protsendi võrra suurem võrreldes nendega, kellele valikut ei pakutud ja kellel oli võimalus teha sõeluuring vaid tervishoiuasutuses.

Osalusmäär HPV kodutestimise katseuuringus, 2021. Autor/allikas: Tervise Arengu Instituut

Statistiliselt olulised erinevused ilmnesid kõigis vanuserühmades ja piirkondades. Näiteks ilmnesid suured erinevused Kesk- ja Lõuna-Eestis ning Ida-Virumaal, kus kodutestide postiga saatmine oli eriti tõhus. See lisab kodutestide laiema rakendamise seisukohalt praktilist väärtust, kuna näitab, milliseid piirkondi võiks kohalikul tasandil eriliselt sihtida. Keskustest kaugemal asuvate piirkondade puhul võib olla juurdepääs tervishoiuteenustele keeruline.

Vanuserühmade lõikes võis näha kodutestide puhul kõige suuremat erinevust osalusmääras just vanimas vanuserühmas ehk 60–65-aastaste seas. Seal kasvas osalusmäär võrreldes kontrollrühmaga 16,6 protsendi võrra.

Nägime, et opt-in ja opt-out viisil kodutesti võimaluse pakkumise tõhusus varieerus eri vanuserühmades. Kui kodutesti veebist tellimise võimalust kasutasid rohkem nooremad, siis vanemaealiste puhul oli tõhusam postiga kodutesti koju saatmine. See tähendab, et eri lähenemisviiside tulemuslikkus sõltub sihtrühmast ning oluline on kohandada strateegia just neile sobivaks.

Sõeluuringus mitteosalemisel on mitmeid erinevaid põhjuseid ja barjääre – näiteks vähene teadlikkus emakakaelavähist ja sõeluuringu vajalikkusest, kardetakse protseduuri või diagnoosi ning erinevad logistilised väljakutsed. Kodutesti võiks tulevikus proaktiivselt koju saata ka eelkõige nendele naistele, kes on varem sõeluuringust kõrvale jäänud, haavatavad ja raskemini kaasatavad.

Uuringuga hindasime ka kodutesti kasutajakogemust. Tulemused näitasid, et enamik kodutesti teinud naisi pidas ise proovi võtmist lihtsaks ja on valmis kodutesti ka edaspidi kasutama. Vaid 3,5 protsenti vastanutest eelistab tulevikus sõeluuringu tegemist tervishoiuasutuses.

Kodutest aitab seega suurendada sõeluuringul osalust, parandades teenuse kättesaadavust, pakkudes mugavat, privaatset ja paindlikku võimalust uuringu tegemiseks, vähendades mitmeid teisigi barjääre, mis võivad osalusotsust mõjutada. Paljude jaoks on see mugav ja vahel ka ainus reaalne viis sõeluuringul osaleda.

Meil on hea meel, et kodutest on nüüdseks osa riiklikkust sõeluuringuprogrammist ning soovijatel on kodutest võimalik omale veebi teel tellida. Selle aasta teises pooles lisandub võimalus saada kodutest apteekidest kogu Eestis.

Uuring ilmus ajakirjas Journal of Medical Screening.

Artikkel ilmus novaator.err.ee veebilehel

Alkoholitarvitamine on Eestis endiselt üks suuremaid rahvatervishoiu riskitegureid, põhjustades sadu enneaegseid surmasid ja ulatuslikku majanduslikku kahju. Kuid on olnud ka eduhetki: 2013. aastal kinnitati riiklik alkoholipoliitika ning rohelise raamatu rakendusperioodil toimus märgatav alkoholitarbimise langus.

Seda kinnitab ka Eesti alkoholipoliitika hindamisel põhinev värske teadusartikkel, mille kohaselt vähenes täiskasvanute alkoholitarbimine perioodil 2013–2019 keskmiselt 0,25 liitrit puhast alkoholi inimese kohta aastas. See on statistiliselt oluline ja teistest Balti riikidest eristuv tulemus.

Rohelise raamatu edulugu tugines terviklikule lähenemisele: piirangud alkoholi kättesaadavusele, maksupoliitikale, turunduspiirangute seadmisele ja ennetustegevusele. Strateegia eesmärk oli viia keskmine tarbimine alla kaheksa liitri elaniku kohta aastas. Ehkki seda sihtmärki ei saavutatud, langes tarbimine siiski madalaimale tasemele 2018. aastal (8,39 l elaniku kohta).

Paraku katkestati 2019. aastal rohelise raamatu põhimõtete rakendamine. Alkoholile kehtestatud aktsiise alandati ning senised rahvatervishoiu eesmärgid asendusid poliitiliste kompromissidega, mis olid seotud piirikaubanduse tõkestamisega. Selle tulemusel hakkas alkoholi kogutarbimine taas kasvama ning see trend süvenes veelgi COVID-19 pandeemia ajal. Hiljuti avaldatud 19 Euroopa riiki hõlmavas uuringus näidati, et alkoholist põhjustatud suremus kasvas pandeemia ajal 18 protsenti. Teiste uuringus osalenud riikidega võrreldes oli muutus märgatavalt suurem Balti riikides, kus 2019. ja 2021. aasta võrdluses kasvas alkoholisuremus Lätis 64 protsenti, Eestis 42 protsenti ja Leedus 25 protsenti.

Probleemid, mida juba 2012. aastal kirja pandud Eesti alkoholipoliitika rohelise raamatuga püüti lahendada, ei ole kuskile kadunud. Tervise Arengu Instituudi (TAI) andmetel kuulub Eestis iga viies täisealine suure terviseriskiga alkoholitarvitajate hulka. Meeste seas on küll olukord paranenud: 2014. aastal kuulus riskirühma iga kolmas, 2024. aastaks iga neljas. Naistel on näitajad püsinud muutumatuna (10–12 protsenti). Samal ajal on Eesti alkoholipoliitika mõju hindamise ülevaates ja avalikus arutelus toodud probleemkohtadena esile alkoholi laialdast kättesaadavust, mis tähendab nii müügikohtade tihedust kui ka alaealiste võimalust alkoholile ligi pääseda.

Uuringud kinnitavad, et alkohol ei ole ohutu ka vähestes kogustes, suurendades mitme vähivormi riski. Elu jooksul vähki haigestumise risk suureneb oluliselt, mida rohkem alkoholi tarvitatakse.

TAI 2024. aasta andmete kohaselt tarvitas aga ligi kolmandik Eesti 16–64-aastastest elanikest alkoholi kord nädalas või sagedamini. Harvem kui kord nädalas tarvitasid alkoholi pooled, mittetarvitajaid oli 16 protsenti. Mehed tarvitavad alkoholi ootuspäraselt sagedamini kui naised, kuid pikaajalises võrdluses on vähemalt kord nädalas alkoholi tarvitavate meeste osakaal pigem vähenenud (47 protsenti aastal 2014 vs. 46 protsenti aastal 2024), naiste seas aga on vastav näitaja märgatavalt suurenenud (16 protsenti vs. 27 protsenti).

Eesti peab taas võtma riiklikult sihiks kogu elanikkonna alkoholitarvitamise vähendamise, sest see aitab toetada muutuste ellukutsumist kogukondades ja meid ümbritsevas elukeskkonnas. Otsustajatel on võimalus õppida mineviku õnnestumistest, aga ka vigadest.

Uued poliitikameetmed peaksid keskenduma alkoholi kättesaadavuse ja taskukohasuse vähendamisele. Vaatamata rasketele aegadele on vajalik suunata ressursse tõhusatesse ennetusmeetmetesse, parandada kontrolli alaealistele müügi üle ja laiendada alkoholisõltuvuse ravi kättesaadavust. Alkoholi tarvitamise sotsiaalne kahju ühiskonnale, inimkapitali vähenemine ja sellest tulenev majanduskahju on piisavad põhjused, miks riigil on vaja järjepidevat alkoholipoliitikat.

Artikkel ilmus err.ee veebilehel.

Võib ka muid küsimusi esitada. Näiteks, mida mõeldakse tervisevaldkonna või terviseala all ja kuidas see erineb tervishoiust? Või mis on tervisekirjaoskus ja miks terviseteadlikkus ei sobi, kuidas erineb tervisestrateegia tervishoiustrateegiast või mida viimanegi tähendab? Või milleks meile tervisejuht, kui on olemas juhtumikorraldaja ja mõlema töö sisu on tegelda inimese olukorraga terviklikult jne? 

Artiklis keskendun tervise ja tervishoiu tähendusele ning nende sõnadega moodustatud liitsõnadele tarbekeeles (ameti-, ajakirjandus- ja teaduskeeles), milles kirjutatud tekstid võiksid olla kõigile ühtviisi arusaadavad ja täpse sisuga ehk ideaalis mitte tekitada ülaltoodud küsimusi. Artikkel põhineb Tallinna Tehnikaülikooli terminoloogiakonverentsil peetud ettekandel^[1], milles tutvustasin tervise ja tervishoiu tähendusi ning liitsõnadega tekkivaid väärtähendusi Sõnaveebi tervisesõnastiku^[2] vastavate kirjete alusel.

Mida tähendab health?

Eestikeelne tervis (nagu ka ingliskeelne health) võimaldab moodustada hulgaliselt liitsõnu. Loodud liitsõna on lühike ja suupärane, sest kuigi rahvatervis, tervisereform jms on segased, veerevad need keelel mugavalt. Kindlasti mõjutab eestikeelset liitsõna inglise keele eeskuju, kus suur osa health-liittermineid näevadki samasugused välja: department of health (väärtõlge: terviseministeerium, p.o tervishoiuministeerium), public health (väärtõlge: rahvatervis, p.o rahvatervishoid), digital health (väärtõlge: digitervis, p.o digitervishoid), health reform (väärtõlge: tervisereform, p.o tervishoiureform) jne. 

Terminoloogiatöös, ka terminite tõlkimisel, tuleks alustada mõistest ehk sellest, mida mingi nähtuse all mõistetakse. Nimetatud sõnaühendeis – vähemasti eesti keeles – eiratakse tervise mõiste tuuma, milleks on inimese ressurss või seisund. See, et inglise keeles ei väljendu sõnaühendi esiosa vormis – health – valdkonda või tööd, ei tähenda, et see ei väljendu kuidagi sõnaühendi sisus. Inglise keeles tekib health-sõnades valdkonna või töö tähendus näiteks sõnas health professional^[3] ja siis tuleb see eesti keelde tõlkida kui tervishoiutöötaja või tervishoiuspetsialist, aga mitte tervisetöötaja või tervisespetsialist. 

Olen püüdnud jälile saada, miks jäetakse inglise keeles health-sõnaühendeis healthcare välja kirjutamata (või kas care seal üldse algselt sisaldubki) või kust tuleb health’i tegevusala, töö või valdkonna tähendus. Siin võib samamoodi tegemist olla keelemugavuse või suupärasusega, kindlasti ka kabinetis kasutatava keele omapäraga (ega ainult meil pole kantseliiti), kus kiputakse sõnu totruseni lühemaks tegema (kuni selleni välja, et tekstid kubisevad lühenditest^[4]). Inglise keele akadeemilised sõnaraamatud ei anna sõnale health valdkonna tähendust, seda tehakse siiski vaid mõnes üksikus, nt ärikeele sõnaraamatus, kus health’i defineeritakse tegevusalana (activity, business, services and jobs)^[5]. Pigem võib siiski eeldada, et sõnaloomisel ei mõelda ka inglise keeles väga pingsalt health’i või healthcare’i (ehk tervise või tervishoiu) mõiste tuumale ehk sellele, mida need sõnad tähendavad. 

Tervishoid kui süsteem ja töö

Tervishoiu (ingl healthcare) all mõistame valdkonda, süsteemi, tööd, jõupingutusi. Esmalt tähendab tervishoid tervise edendamise, säilitamise ja tugevdamisega ning haiguste ennetamise ja ravimisega tegelevat tervisekaitse ja arstiabi süsteemi ja valdkonda. Kindlasti peab rõhutama, et tervishoid ei ole ainult arstiabi, mis on vaid üks osa tervishoiust, sinna kuuluvad veel edendamine, tugevdamine, säilitamine jm. Tervishoiu kitsendamine arstiabiks võibki tekitada tunde, et liitsõnade moodustamiseks jääb tervishoiust justkui väheks ja tervis- võiks päästa päeva. Kui harjutada aga mõtlema arstiabist kaugemale, on tervishoiu sõnas siiski küllalt sisu, et katta eesti keeles kõigi uute liitsõnade vajadused.

Tervishoiul on ka teine tähendus, selle all mõeldakse jõupingutusi, mida tehakse inimese füüsilise, vaimse või emotsionaalse heaolu säilitamiseks, taastamiseks või edendamiseks. See küllalt lai definitsioon astub otsapidi juba sotsiaalvaldkonda, kus peetakse samuti peamiseks inimese heaolu ja toimetulekut. See paistab olevat veel tulevikuteema, et leida kahe valdkonna piiriala määratlus. Praegu on päris veider vaadata tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna integratsioonipüüdlusi, kus hea eesmärgi asemel tegeldakse paralleelreaalsuse loomisega. Siinkohal on paslik peatuda ühel moodustisel. 

Sotsiaaltöös on üks kesksemaid termineid juhtumikorraldus. Selle all mõeldakse sotsiaaltöövormi, mille puhul tegeldakse inimese või perekonna olukorraga (juhtumiga) terviklikult ning mis hõlmab abivajaduse hindamist, sobiva abi planeerimist, eri valdkondade tegevuste koordineerimist ja tulemuste mõõtmist. Juhtumikorralduse eest vastutab õppinud spetsialist – juhtumikorraldaja. Tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna integratsiooni tuhinas on juhtumikorraldajast saanud tervisejuht. Tervisejuhi ülesanne on kokkuvõttes olla mitme tervisemurega ja neist tuleneva suurema sotsiaalse abivajadusega inimese jaoks see spetsialist, kelle abiga hinnatakse inimese abivajadust igakülgselt ja vastavalt sellele jõutakse õigete tervishoiu- ja sotsiaalteenusteni. See ei ole veel kõik – i-le paneb täpi tõik, et Eestis juba koolitatakse tervisejuhte, kelle töö seisneb hoopis tervisedenduses. Tulemas on niisiis maailm, kus korraga tegutsevad ühesugust tööd tegevad juhtumikorraldajad ja tervisejuhid ning peale selle veel rahvatervishoiuspetsialistidest tervisejuhid. 

Ametnikel on meelest minemas terminoloogia mõte – et saaksime üksteisest paremini aru, mitte ei tekitaks segadust juurde. Ametinimetusest võiks siiski selguda, millega inimene tegeleb.

Kui tulla tagasi tervishoiu sisu juurde, siis olgu mainitud ka mõned levinumad liitsõnad, mida selle sõnaga moodustada. Need kõik sisaldavad tervishoiu kui süsteemi, valdkonna, tegevusala või töö tähendust ja mitte üheski neist ei ole paslik öelda tervishoiu asemel tervis. Head liitsõnanäited on: tervishoiuasutus, tervishoiuharidus, tervishoiukorraldus, tervishoiumuuseum, tervishoiunõue, tervishoiuorganisatsioon, tervishoiupoliitika, tervishoiusektor, tervishoiuspetsialist, tervishoiuteenus, tervishoiutöötaja, digitervishoid, e-tervishoid, keskkonnatervishoid, rahvatervishoid, transtervishoid^[6], töötervishoid, tervishoiuministeerium, tervishoiuminister.

Sõnaühendeis saab liitsõnu sidekriipsuga ka lühendada, olgu näiteks toodud õiged viisid: tervishoid ja sotsiaalvaldkond (omastavas: tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna, osastavas: tervishoidu ja sotsiaalvaldkonda); tervishoiu- ja sotsiaalteenused; tervishoiu kõrgkool, tervishoiu juhtimine, inimkeskne tervishoid, patsiendikeskne tervishoid, esmatasandi tervishoid.

Tervis kui inimese igapäevaelu ressurss ja seisund

Tervise definitsioone on väga palju, nende üle on vaieldud ja need on ajapikku ka muutunud.^[7] Päris ühest kokkulepet maailmas pole, kuid seda võib öelda, et mitte kuskil pole tervise all silmas peetud tervishoidu. 

Tervise kui ressursi käsitlemine on seisukoht, mida kirjeldatakse Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) Ottawa hartas.^[8] Tegemist on tervisedenduse hartaga ja selles kontekstis suhtutakse tervisesse kui ressurssi, mis võimaldab inimesel elada täisväärtuslikku ja produktiivset elu. Selle kõrval kasutatakse tänapäevani WHO põhikirjas esitatud seisukohta, mille kohaselt on tervis seisund, täpsemalt füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund.^[9] Rahvatervishoiu seadus tugineb samuti WHO põhikirjas toodud tervise kui seisundi tähendusele.^[10] WHO tervise kui seisundi definitsiooni on kritiseeritud, kuna täielik heaolu on enamikule inimestest kättesaamatu ning lõhe soovitud ja tegeliku seisundi vahel seetõttu suur. Pigem rõhutatakse tervise defineerimisel keskkonna ja muutlike tingimustega kohanemise võime vajalikkust. See võimaldabki vaadelda tervist kui toimetuleku ressurssi, sealhulgas haiguse või puude olemasolu korral. WHO põhikirjas^[11] toodud tervise definitsioonis sisalduv sõna infirmity (health is a state of complete physical, mental and social well-being and not merely the absence of disease or infirmity) on definitsiooni tõlkijatele alati peavalu põhjustanud, mistõttu on selle tõlge iga kord isesugune. Sõna infirmity võib tähendada halvenenud seisundit, halvenenud tervist, põdurust, puuet, seda on tõlgitud ka vigastuseks.

Kui lähtuda sellest, et tervis on inimese igapäevaelu ressurss ja seisund, siis saab sellega moodustada näiteks järgmisi liitsõnu: terviseandmed, tervisedendus (ka terviseedendus), tervisekadu, tervisekahju, tervisekindlustus, tervisekontroll, terviseküsimus, terviselugu (laiema tähendusega kui haiguslugu), tervisemure, terviseprobleem, terviserisk, terviseseisund, tervisesport, terviseteadlikkus, terviseteave, tervisetõend, terviseuuring, tervishoid, tervistkahjustav, reproduktiivtervis, seksuaaltervis. Sõnaühendeis on sobilikud: füüsiline tervis, vaimne tervis, rahvastiku tervis, hammaste tervis. 

Kes vastutab tervise eest?

Tervise ja tervishoiu peamine erinevus seisnebki selles, et tervis on tervishoiu objekt ehk see, millega tervishoid tegeleb ja millele on tervishoiu tegevused – nt tervise edendamine, säilitamine ja tugevdamine, haiguste ravimine – suunatud. 

Tervishoiu üks eesmärke on nügida inimest tervislikuma eluviisi poole sobiva keskkonna loomisega ja julgustada inimest võtma oma tervise eest suuremat vastutust. Inimene ise võiks olla oma tervise minister, see pole ministeeriumi juhi ülesanne. Tervishoiuminister vastutab tervise hoidmiseks toetava keskkonna, võimaluste ja vabaduste arendamise ja parendamise eest.

Artikkel ilmus: Õiguskeel 2025/3

Eesnäärmevähk on meestel kogu maailmas sageduselt teine pahaloomuline kasvaja ja vähisurma  põhjuste seas viiendal kohal. Prognooside kohaselt suureneb eesnäärmevähist tingitud haiguskoormus ainuüksi elanikkonna vananemise ja rahvaarvu kasvu tõttu. 2022. aastal diagnoositi Eestis 1304 eesnäärmevähi esmasjuhtu. Eestis on eesnäärmevähi haigestumusnäitajad ühed kõrgemad Euroopas. 

Praegu puudub rahvastikupõhine eesnäärmevähi sõeluuringuprogramm enamikes  riikides, sealhulgas Eestis. Varasemad uuringud on näidanud, et eesnäärmespetsiifilist suremust on võimalik sõeluuringuga vähendada, kuid vaid PSA analüüsil ja sellele järgneval süstemaatilisel biopsial põhinev metoodika on seotud kõrge ülediagnoosimise määraga. See võib omakorda viia üleravimiseni, põhjustada ravist tulenevaid kõrvaltoimeid ning avaldada negatiivset mõju elukvaliteedile. Seetõttu ei peeta ainult PSA analüüsil põhinevat rahvastikupõhist sõeluuringut enam põhjendatuks ja on toodud esile vajadus kombineerida PSA analüüsi teiste riskihindamise komponentidega. 

Hetkel ei ole veel teada, milline eesnäärmevähi sõeluuringu korraldus oleks kõige tõhusam. Nii nagu mitmes teiseski Euroopa riigis, on Eestiski Euroopa Komisjoni soovitusel 2024. aastal alustatud eesnäärmevähi riskipõhise sõeluuringu teostatavuse uurimisega. Väli Tartu Ülikoolis kaitstud magistritöö põhines teostatavusuuringu andmetel. 

„Soovisin teada saada, kuidas mõjutab sõeluuringu kutse saatmisviis, meeste vanus, elukoht ja kutse saatmise aeg meeste otsust sõeluuringus osaleda. Lisaks analüüsisin meeste tagasisidet uuringu korraldusele,“ põhjendas Väli.  

Uuringu valimisse valiti juhuslikkuse alusel 12 000 kehtiva ravikindlustusega meest, kes olid 50–69-aastased Tallinnas või Tartus elavad mehed, kellel polnud viimase aasta jooksul PSA analüüsi tehtud ega varasemalt eesnäärmevähki diagnoositud. Mehed jaotati juhuslikult kolme gruppi: mehed, kes said kutse tavakirjaga; mehed, kes said kutse e-kirjaga ning mehed, kes said kutse SMS-iga. Meestele, kes ei olnud teatud aja jooksul uuringus osalenud saadeti hiljem SMS-meeldetuletus.  

„Minu töö tulemused näitasid, et meeste otsust eesnäärmevähi varase avastamise uuringus osalemiseks mõjutavad nii kutse saatmisviis, mehe vanus ja mõningal määral ka elukoht kui ka kutse saatmise aeg,“ selgitas Väli. „Tartus elavad mehed osalesid uuringus mõnevõrra tõenäolisemalt kui Tallinna mehed,“ kommenteeris Väli regionaalseid erinevusi.  

Eesnäärmevähi varase avastamise uuringu lõplik osalusmäär ehk osalus peale SMS-meeldetuletuste saatmist, oli 28 protsenti. Suurim osalus oli 50–59-aastaste hulgas (32 protsenti) ja madalaim 60–69-aastaste seas (23 protsenti). SMS-meeldetuletuste järgselt suurenes üldine osalusmäär 16 protsendilt 28 protsendile. Kui esialgne osalus oli suurim SMS-iga kutse saanute seas, siis lõplik osalusmäär pärast SMS-meeldetuletuste saatmist oli kõrgeim tavaposti rühmas.  

„Tavaposti ja e-kirja osalusmäär kasvas pärast SMS-meeldetuletuste saatmist rohkem kui SMS-i rühmas. See näitab, et sõeluuringusse kutsumisviiside puhul on tõhus just kombineeritud strateegia ja tähtis on ka meeldetuletuste saatmine,“ kommenteeris Väli.  

Lisaks meeldetuletustele mängib teatud rolli ka sõeluuringu kutsete saatmise aeg. Nende meeste seas, kes said esmase kutse septembris, oktoobris või novembris, oli osalusmäär kõrgem kui neil, kes said kutse suvekuudel. Lõplikku osalusotsust esmase kutse saamise aeg aga ei mõjutanud ning seda tõenäoliselt tänu sügisel saadetud meeldetuletustele. 

Eesnäärmevähi sõeluuringu teostatavusuuringu puhul korraldati Eestis esmakordselt sõeluuring peamiselt veebipõhiselt. Mehed võtsid uuringu väga hästi vastu ning tagasiside korraldusele oli valdavalt positiivne. Meestel oli võimalik broneerida aeg verevõtuks ning uroloogi vastuvõtule läbi vastava veebikeskkonna. Võimalus oli broneerida ka telefoni teel, kuid suurem osa mehi eelistas seda teha veebis, kuna see oli osalejate hinnangul mugav ja nii oli võimalik teha broneering endale sobival ajal. Veebikeskkonna kasutamist hindas lihtsaks ligi 90% vastanutest, vereproovi aja broneerimist pidasid lihtsaks pea kõik uuringus osalenud mehed. 

„Veebipõhine sõeluuringu korraldamine on kulutõhus ning sellise lahenduse kasutamine sõeluuringute korraldamisel põhjendatud,“ ütles Väli lõpetuseks. 

Eesti vähitõrje võrgustik ESTCAN hakkab juhtima rahvusvahelise vähiandmete jagamise platvormi loomist, mis hõlbustab nii vähiennetust, -seiret, -uuringuid kui ka -ravi. Projekt on suunatud integreeritud vähiandmete teadustöös kättesaadavaks tegemisele.  Kliiniliste partnerite kõrval panustab Tervise Arengu Instituut (TAI) projekti peamiselt vähiepidemioloogia kompetentsiga, lisades rahvastikupõhise vähiregistri vaatenurga, mida toetab TAI hallatava Eesti vähiregistri pikaajaline ja kvaliteetne andmestik. 

„Meie eesmärk on aidata kaasa kliiniliste ja rahvastikupõhiste andmete ühildamisele, et lihtsustada ja kiirendada andmekogumist ning suurendada võimalusi vähiandmete kasutamiseks epidemioloogilistes teadusuuringutes ja tervisepoliitika kujundamisel,“ sõnas TAI teadusdirektor Kaire Innos. 

Euroopas diagnoositakse igal aastal veerand maailma vähijuhtudest, mis teeb vähist südame-veresoonkonnahaiguste järel teise peamise surma ja haigestumise põhjuse. Otsustavate sammude puudumisel kasvab vähki surevate inimeste arv Euroopa Liidus (EL) 2035. aastaks rohkem kui 24%, muutes vähi ELi peamiseks surmapõhjuseks. 

Olukorda muudaks piiriülene koostöö vähiandmete eri allikatest koondamisel ja nende uurimisel. Paraku takistavad seda praegu nii eetilised, juriidilised kui ka riiklikud regulatsioonid ning keerukas andmetele juurdepääs. Keerukust lisavad veel tehnilised ühilduvusraskused Euroopa vähiuuringute taristute vahel ning vajadus tagada patsientide õigus otsustada, kes ning milleks nende isikuandmeid kasutab. 

ESTCAN-i veetavas projektis arendatakse platvormi, mis võimaldab erinevatel andmesüsteemidel ühilduda ning toetab tõhusat ja turvalist koostööd andmete jagamisel ja kasutamisel. See hõlbustab sujuvat juurdepääsu vähiandmetele, edendab avatud teadust ning muudab vähiuuringuid ja -ravi oluliselt täpsemaks ja tõhusamaks. 

Platvormi arendades keskendutakse kuuele olulisele vähivormile: laste vähk, lümfoidsed vähkkasvajad ning kõhunäärme-, munasarja-, kopsu- ja eesnäärmevähk. Need vähitüübid valiti, et valim oleks võimalikult lai, et oleks esindatud nii-öelda levinud ja ka pigem haruldased vähid, pediaatrilised ja täiskasvanute vähid ning meeste ja ka naiste vähid. Samuti ka tänapäeval piiratud elulemusega ehk halva prognoosiga vähid nagu kõhunäärme- ja kopsuvähk. 

UNCAN-Connect tugineb olemasolevatele Euroopa teadustaristutele, et võimaldada vähialaste andmete tõrgeteta säilitamist, kättesaadavust, jagamist ja töötlemist kogu Euroopa Liidus ning selle partnerriikides. Selline lähenemine toetab ja edendab süsteemide vahelist koostalitlusvõimet, tugevdab piiriülest teaduskoostööd ning kiirendab innovatsiooni vähiuuringutes. 

Projekt „Decentralized Collaborative Network for Advancing Cancer Research and Innovation“ (UNCAN-Connect) ühendab 53 partnerit üle Euroopa. Eestist on kaasatud lisaks Tartu Ülikoolile Tallinna Tehnika Ülikool ja Tervise Arengu Instituut. Viieaastane projekt algab sügisest 2025 ja kestab kuni 31.08.2030. Projekti eelarve on 30 miljonit eurot. 

Kui võidupüha traditsioonid on alles rahva hulgas kujunemas, siis jaanipäev on iidsetest aegadest eestlastele üks tähtsamaid pühi aastaringis, mis tähistab valgust, looduse väge ja koosolemist. 

Paraku valmistuvad samal ajal eesliinil olevad politsei, päästjad ja kiirabi ja erakorralise meditsiini töötajad üheks aasta kõige keerulisemaks vahetuseks, lootes et see möödub rahulikult. Põhjus selleks on alkohol.

Nagu paljudes teisteski kultuurides on alkoholil olnud ajalooliselt oma koht pidustustes, kuid vanarahva kommetes ei olnud see kunagi tähistamise keskne tuumik. Alkoholi tootmise muutumine suurtööstuslikuks ja selle monopoliseerumine on toonud suure muutuse inimeste tarbimiskultuuri.   Tähtpäevad ja pühad loovad müügiga tegelevatele ettevõtetele korduva ja etteennustatava tarbimismustri, mida varmalt ära kasutatakse. See võib tunduda tüütu kõrvalnähtusena, kuid tegelikult on sellel sügavad tagajärjed. Kui pühade tähendust lastele ei õpetata ega teadvustata, astub selle asemele turundus, traditsioonid hägustuvad ning jääbki alles vaid „vaba päev kalendris“, poed täis eripakkumisi ning meedia kuvand sellest, kuidas peaks pühi „õigesti“ tähistama. Selline kommertsialiseerimine on globaalne nähtus, milles me kõik ise rohkem või vähem osaleme. 

Tänapäeval on alkoholist saanud paljude jaoks jaanipidude lahutamatu osa ja alkoholi müüjad näevad aasta valgeimat ja õitsvamat aega kui kaubanduslikku tipphooajana. Kuidas teha nii, et sellega mitte kaasa minna? Alkoholi tähtsuse suurenemine jaanipäeva kombestikus on suurel määral mõjutatud aastakümneid kestnud kommertstegevustest. Alkoholi laialdane kättesaadavus ja selle nähtavus meid ümbritsevas keskkonnas on kujundanud sotsiaalseid norme ja moonutanud pühade algset tähendust, nihutades fookuse sisult vormile, mis muudab kõik peod liigagi ühesuguseks. 

Alkoholitootjad ja müüjad armastavad kasutada argumenti, et tegelema peaks alkoholikultuuri edendamisega, mis vähendaks purju joomist. Julgen arvata et tänase alkoholikultuurini on meid pika aja vältel toonud just alkoholitarvitamist pealesuruv keskkond ning väljakujunenud sotsiaalsed normid, mis saavad meedias ühekülgse võimenduse. Kui vaadata sotsiaalmeedias levitatavaid fotosid, videosid ja meeme, siis on sageli näha, kuidas tähistamist ilmestavad alkoholiklaasid või erinevad  situatsioonid tarvitamisest. Isegi kui see nii ei ole, jätab see mulje, et alkohol on see, mis toob inimesed kokku või muudab peo rõõmsaks.

Aga mitte kõik ei ole lootusetu. Uuringute andmed kinnitavad, et noorte puhul on alkoholiga seotud käitumine muutumas ning tarvitamisenäitajad on langustrendis. Igal juhul näeme me seda, et noored ei tähtsusta alkoholi samal viisil nagu vanem generatsioon. See on lootustandev trend ja väga oluline on leida nüüd viise, kuidas erinevatel tasanditel (riigis, kogukonnas, kodus) sellist muutust toetada.

Riigi tasandil on teaduspõhised meetmed sõnastatud uutesse alkoholipoliitika arengusuundadesse, mille taga on paljuski tegevused, mis aitavad vähendada alkoholi nähtavust ja kättesaadavust meid ümbritsevas igapäevaelus. Loodetavasti jagub otsustajatel selget pead, et mitte alla anda alkoholitootjate huvide eest võitlejatele, kes teevad järjekindlalt pingutusi, et alkoholi saaks müüa ja reklaamida kui esmatarbekaupa, mida see kindlasti ei ole. 

Noorte käitumise muutmisel on suur roll ka kogukondadel ning kodudel ja seda eriti jaanipäeva traditsioonide kontekstis. Oleme ise pärimuskultuuri kandjad selle parimas mõttes, meie enda võimuses on teha jaanipäeva tähistamine sisukaks! Pühitseme koosolemist aktiivsete tegevustega ning ärme aseta alkoholitarvitamist kõige keskmesse. Kaasame noori ja lapsi jaaniõhtu kavandamisse, ja küsime neilt, millist pidu nemad sooviks. Jaanipidu ei pea olema lihtsalt õlle joomine lõkke ääres. See on aastaringi üks tähendusrikkamaid tähtpäevi, millest võiks jääda kaunis mälestus ning kuhu saab sisse põimida pärimusmuusika, ühismängud, sportlikud tegevused, tantsu, loodusretked, pärgade punumise, muidugi lõkke tegemise, sõnajalaõie otsimise ja päikesetõusu vaatamise. Need hetked väärivad kindlasti jagamist ka sotsiaalmeedias ja tehkem seda siis nii, et fookusesse jääks loodus, jaanilõke, koostegutsemise rõõm, aga mitte suures kaadris õlle või veini klaas.

Anneli Sammel

TAI uimastite ja sõltuvuste osakonna juhataja

Tervisekaotus oli 2024. aastal veidi väiksem kui aasta varem (langus 0,4%), kuid siiski 2% kõrgem kui 2019. aastal. Mehed kaotasid enneaegsete surmade ning haigestumise tõttu 196 754 ja naised 225 486 aastat. Enneaegsete surmade tõttu on kaotatud eluaastate arv viie aastaga meestel vähenenud üks ja naistel kaks protsenti. Naiste suurem tervisekaotus on seotud nende pikema elueaga. 

Tervisekaotuse peamisteks põhjusteks on endiselt vereringeelundite haigused ja kasvajad

Tervisekaotuse peamisteks põhjusteks on juba aastaid olnud vereringeelundite haigused (33%) ja kasvajad (18%), meestel lisaks vigastused ja mürgistused (10%) ning naistel nii sisesekretsiooni, toitumis- ja ainevahetusehaigused (7%) kui ka lihasluukonna ja sidekoehaigused (7%). Närvisüsteemihaigused põhjustasid 2024. aastal ligi 16 600 kaotatud eluaastat ning see number kasvas 2024. aastal 38% võrreldes eelneva aastaga ning 41% võrreldes 2019. aastaga. 

„Kuigi peamised tervisekaotuse põhjused püsivad aasta-aastalt samad, siis täheldame siiski olulisi muutusi haigusepõhistes trendides. Kõige silmatorkavam muutus on seotud närvisüsteemihaigustes. Sellisteks haigusteks on näiteks dementsus, Parkinsoni tõbi ja epilepsia,“ selgitas TAI tervisestatistika osakonna analüütik Maria Lepnurm. 

Ülekaalulisus ja rasvumine mõjutavad inimesi 

Samuti olid jätkuvalt tõusuteel sisesekretsiooni-, toitumis- ja ainevahetushaigused (sh diabeet), mille tõttu kaotatud eluaastad ulatusid 25 268-ni, kasvades aastaga 5% ja võrreldes 2019. aastaga juba poole võrra. Selle kasvu taga on eeldatavalt ülekaalulisuse ja rasvumise sagenemine Eesti elanikkonnas. 

„Suurt osa tervisekaotusest saaks vältida ning tegurid, mis kahju tekitavad, on suures osas universaalsed. Olgu selleks tasakaalustamata toitumine, vähene kehaline aktiivsus või alkoholi ning tubaka tarvitamine. Võimalused tervisekaotuse vähendamiseks on nii inimeste endi, organisatsioonide kui ka riigi käes ning kindlasti ei ole kõiki võimalusi selleks piisavalt ära kasutatud,“ sõnas Lepnurm. 

Paranemismärke tervisekaotuse trendides näitavad hingamiselundite haigused 

Positiivsema poole pealt oli näha olulist langust hingamiselundite haiguste puhul. Võrreldes 2023. aastaga vähenes nende tõttu kaotatud eluaastate arv 13% ning võrreldes 2019. aastaga on seis püsinud stabiilsena. Samuti vähenes tervisekaotus 2024. aastal psüühika- ja käitumishäiret haigusrühmas 7% võrreldes eelneva aastaga, ehkki jääb siiski 10% kõrgemaks kui 2019. aastal. 

Silmatorkavalt oli kahanenud ka raseduse, sünnituse ja sünniperioodi seisunditega seotud tervisekaotus. 2024. aastal kaotati sel põhjusel 4 416 eluaastat, mis on 11% vähem kui 2023. aastal ja tervelt 41% vähem kui 2019. aastal.  

Vereringeelundite haigused ja vähk on endiselt tervisekaotuse vedurid 

Kõige suurema absoluutarvuga haigusrühmad olid endiselt vereringeelundite haigused, mis põhjustasid üle 146 000 kaotatud eluaasta, kuigi siin oli näha mõõdukat langust nii aasta kui viie aasta lõikes. Veidi alla poole kõikidest surmadest ehk 7222 oli põhjustatud vereringeelundite haigustes. Kasvajate osakaal on samuti püsinud kõrge (74 160 eluaastat), olles siiski viie protsendi võrra väiksem kui 2019. aastal. 

Kõige vähem eluaastaid kaotatakse haigustele Harju maakonnas, enim Jõgevamaal 

Piirkondlikus vaates on kaotatud eluaastate arv ehk tervisekaotus 1000 maakonna elaniku kohta suurim Jõgeva maakonnas (394 eluaastat 1000 elaniku kohta), millele järgnevad Ida-Viru (391) ja Hiiu maakond (375). Nimetatud piirkondades on rahvastiku tervisenäitajad jätkuvalt Eesti keskmisest halvemad. Kõige vähem on surmade, haiguste ja vigastuste tõttu kaotatud eluaastaid Harju maakonnas (264), millele järgnesid Tartu (296) ja Saare maakond (301). 

„Jõgevamaa, Ida-Virumaa ja Hiiumaa suurem tervisekaotus võib olla seotud nii vanema elanikkonna osakaaluga, madalama sotsiaalmajandusliku olukorraga kui ka piiratud terviseteenuste kättesaadavusega,” kommenteeris andmeid Lepnurm. „Maakondade vaheline erinevus viitab vajadusele piirkondlike tervisealaste sekkumiste järele, mis võtavad arvesse kohalikke riskitegureid ning teisalt võimalusi, kuidas elanike tervist toetada,” lisas ta. 

Tervisekaotus kirjeldab lõhet rahvastiku parima võimaliku ja tegeliku terviseseisundi vahel. Tervisekaotuse andmed on avaldatud Tervise Arengu Instituudi kodulehel tervisestatistika ja -uuringute andmebaasis teema „Rahvastikunäitajad“ all. 

Tervisekassa raviarvete põhjal vajas 2024. aastal vigastuste tõttu ravi umbes 153 000 Eesti elanikku (11% elanikest) ehk iga üheksas inimene. Kõige enam registreeriti vigastusjuhte absoluutarvudes 5–14-aastaste laste (umbes 32 000 juhtu), 15–24-aastaste (ligi 24 000 juhtu) ja 35–44-aastaste (ligi 24 000 juhtu) vanuserühmas.

Kõikidest vigastusjuhtudest moodustasid 44% kukkumised. Võrreldes 2023. aastaga kasvas kukkumiste arv 774 juhu võrra ning see suurenes protsentuaalselt kõige enam vähemalt 85-aastaste vanuserühmas, kus võrreldes eelmise aastaga lisandus kukkumisi 9%. Vanemaealiste kukkumised on alates 2021. aastast kiiresti kasvanud.

Vähemalt 75-aastaste inimeste vigastustest moodustavad ligi kolmveerandi kukkumised, millest veidi enam kui pooled toimuvad kodus. Vähemalt 85-aastaste iga teine vigastus leiab aset kodus ja kodus juhtunud vigastustest moodustavad 80% kukkumised.

„Kolmandik kõikidest kukkumistest leiab aset kodukeskkonnas, vähemalt 75-aastaste inimeste hulgas koguni 57% – paigas, mis peaks ja võiks olla kõige turvalisem koht. Arvestades meie vananevat ühiskonda, kaasneb meil tunduvalt suurem vastutus hoolitseda oma vanemaealiste lähedaste eest, et nende kodune elukeskkond oleks ohutu ning vastavuses nende kehaliste võimetega. Vajadusel tuleks mõelda ka kodu kohandamisele ja kõrvaldada sealt potentsiaalsed komistuskohad (näiteks lahtised vaibaservad või põrandal looklevad pikendusjuhtmed). Samuti oleksid abiks abivahendite kasutamine (näiteks WC-sse ja vannituppa paigaldatud käsipuud), et ära hoida tõsiseid vigastusi,“ kommenteeris TAI tervisestatistika osakonna juhataja Jane Idavain.

Vigastussurmi oli 2024. aastal 917, mida on 4% vähem kui aasta varem. Kõige sagedasem põhjus oli juhuslik mürgistus (22%), millest vähemalt poole moodustasid alkoholimürgitused (103 juhtu). Juhuslikele mürgistustele järgnesid enesetapud (19%) ja juhuslikud kukkumised (18%).

Vaata värskeid vigastusjuhtude andmeid tervisestatistika ja -uuringute andmebaasist.

Psühhiaatriateenuse osutajatelt kogutud andmete põhjal esines psühhiaatri vastuvõtul käinud inimestel üle 102 000 erineva psüühika- ja käitumishäire. Psühhiaatri vastuvõtul käib vaimse tervise probleemidega rohkem naisi kui mehi. Vähemalt 15-aastastest psühhiaatri patsientidest oli naisi enam kui pool, samas on nooremate patsientide hulgas rohkem poisse kui tüdrukuid. Kümnendik psühhiaatri patsientidest oli alla 15-aastaseid ja nendest kaks kolmandikku oli poisid. 

„2023. aastaga võrreldes registreerisid psühhiaatrid ligi 4400 võrra ehk 4% rohkem psüühika- ja käitumishäireid. Kiireim oli psüühika- ja käitumishäirete kasv alla 15-aastastel patsientidel. Neil esines psüühika- ja käitumishäire diagnoose 14% enam kui aasta varem ja sealhulgas oli poistel häireid ligi kaks korda rohkem kui tüdrukutel,“ selgitas TAI vanemanalüütik Reet Nestor.

Suurem osa (90%) psühhiaatri patsientidest on vähemalt 15-aastased ja neil registreerisid psühhiaatrid psüühika- ja käitumishäireid eelmise aastaga võrreldes 4% rohkem. Sealhulgas oli kasv naiste hulgas 4% ja meestel protsendipunkti võrra keskmisest väiksem. 

Psühhiaatrid diagnoosisid 2024. aastal enam kui 30 000 esmakordset psüühika- ja käitumishäire juhtu, 12% enam kui aasta varem. Levinuimaks diagnoosiks on läbi aastate nii meeste kui naiste hulgas olnud ärevushäired, rasked stressreaktsioonid ja kohanemishäired. 2024. aastal esines sellise esmakordse diagnoosiga enam kui 5 juhtu 1000 mehe ja 9 juhtu 1000 naise kohta. Teiseks sagedasemaks diagnoosiks oli meeleoluhäired, sealhulgas depressioon, mida esines ligi 4 juhtu 1000 mehe ja 6 juhtu 1000 naise kohta. Nii ärevus- ja stressiga seotud häireid kui meeleoluhäireid esines naistel sagedamini kui meestel. 

Varasemalt sageduselt kolmas diagnoos - psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäire oli rohkem omane meestele, kuid seda on viimastel aastatel vähem diagnoositud. Sageduselt kolmandaks diagnoosiks on tõusnud tavaliselt lapseeas alanud käitumis- ja tundeeluhäired, sealhulgas hüperkineetilised häired. Hüperkineetilistest häiretest on aktiivsus- ja tähelepanuhäire olnud sagedasimaks diagnoosiks alla 15-aastatel patsientidel. Nende hulgas diagnoositakse häiret poistel kolm korda sagedamini kui tüdrukutel. 

„Teadlikkuse suurenedes on viimastel aastatel hakatud aktiivsus- ja tähelepanuhäiret rohkem märkama ja diagnoosima ka täiskasvanutel, kellel see lapseeas on jäänud diagnoosimata. 2024. aastal esines psühhiaatri vastuvõtul olnud inimestel hüperkineetilisi häireid ligi 13 000 juhul ja nendest enam kui 70% vähemalt 15-aastastel patsientidel,“ selgitas Nestor.

Psühhiaatrid registreerisid 2024. aastal hüperkineetilisi häireid poole rohkem kui aasta varem ja nende diagnoosimine on viimastel aastatel sagenenud just täiseas naistel.

Psühhiaatria haiglaravilt kirjutati 2024. aastal välja 9660 inimest, paarisaja võrra vähem kui aasta varem, kuid nende keskmine ravikestus oli endiselt 17 päeva. Enim oli haiglaravil psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäirega isikuid.

Psühhiaatria ambulatoorse, päeva- ja haiglaravi 2024. aasta statistikaga saab tutvuda Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.

Valik uudiseid

• Sotsiaalministeeriumis valmis eelnõu toimetulekutoetusesüsteemi muudatusega.
• Heaolutehnoloogiate festivalil tutvustati nutikaid tehnoloogilisi lahendusi ja esitleti heaolutehnoloogiate innovatsiooniprogrammi.
• Lastekaitse liidu uueks presidendiks valiti Tamo Vahemets.
• Riigikontrollil valmis raport „Haridusliku erivajadusega noorte kutseõpingute ja töölesiirdumise toetamine.“
• Kutsekoda avalikustas seirearuandes värsked andmed sotsiaaltöö valdkonna tööjõu ja oskuste vajaduse kohta.
• Esitleti ulatusliku psühhosotsiaalse kriisiabi pakkumise analüüsi.
• Vastuvõtt ülikoolide ja kõrgkoolide õppekavadele kestab juuni lõpuni, sügisel saab omandada ka mikrokraade.
• Uudiskirjast leiab koalitsioonileppe sotsiaalvaldkonna puudutavad peatükid ja sotsiaalministeeriumi valdkondade „Heaolu“ ja „Tervis“ tulemusaruanded.
• Avanes taotlusvoor harvikhaiguste laste ravi toetuseks.
• Puuetega laste vanusepiir tõuseb 2027. aasta veebruarist 18. eluaastale.
• Õiguskantsler on kommenteerinud eluruumi tagamise teenuse korraldust ja teisi küsimusi.
• Pärnu kolledži tudengid korraldasid kevadel mitmeid kogukondlikke üritusi
• Eesti sotsiaaltöö assotsiatsioon kutsub kuulama taskuhäälinguid erihoolekandest ja sotsiaaltöötajate  enesehoiust.
• Ajakirjandus on kajastanud juhtumeid, kus eestkoste seadmine on piiranud inimeste õigusi.

Loe uudiskirja

Telli uudiskiri ja veebiajakiri

Kadri Siku arvamuslugu „Tahad vähki saada? Proovi tervise arengu instituudi tervislikku ühepajatoitu“ 

Tervise Arengu Instituudi (TAI) eesmärk on pakkuda Eesti elanikele usaldusväärset, teaduspõhist ning mõjusat terviseinfot. Just seepärast on ka aasta alguses avaldatud riiklikes toitumissoovitustes kirjas, et töödeldud liha tarbimist tuleks piirata nii palju kui võimalik. Üks peamisi murekohti Eesti inimeste toitumise juures on vähene puu- ja köögiviljade tarbimine ning tõsi – ka liigne lihalembus.

Millele aga tugineb väide, et TAI soovitatud retsept vähki tekitab ning kas sea suitsupõsk on tõesti sama ohtlik kui tubakasuits? Etteruttavalt – vastus on ei.

TAI soovitab süüa rohkem köögivilja ja vähem liha

TAI hiljutise toitumiskampaania keskmes olid Eesti inimeste lemmiktoidud: ühepajatoit ja hakklihakaste on ühed näited roogadest, mida eestlased väga armastavad. Need on toidud, mida ollakse harjunud sööma ning mis on traditsiooniliselt ka üsna liharohked. TAI toitumiskampaania eesmärk oli suunata inimesi oma lemmikroogi valmistama tervislikumal viisil, võttes arvesse eestlaste reaalseid toitumisharjumusi.

Taotleme teadusasutusena tasakaalukust – nii toidulaual kui ka tervisesõnumites. Teame, et toidueelistusi ei ole jätkusuutlikult võimalik üleöö muuta, kuid ka väikesed positiivsed muudatused toidulaual aitavad tervist hoida. TAI pakkus koostöös Ivari Vokiga välja Eesti inimeste lemmiktoitude retseptid, mis võrreldes paljude retseptidega sisaldavad suuremal määral köögivilju ning väiksemas koguses liha. Samuti tõime retseptide juures välja, et võimalusel võiks eelistada valget või vähemrasvast punast liha. Veel rõhutame, et liha ei ole üldse kohustuslik komponent – maitsva ühepajaroa saab ka lihavabalt.

Kui väikese koguse liha lisamine tuttavasse ühepajatoitu aitab aga inimestel süüa poole rohkem köögivilju ning muuta oma toidulaud tasakaalustatumaks, siis on see samm õiges suunas. Üksikute toitude mõju tervisele sõltub toitumise tasakaalust ja eluviisist tervikuna. Oluline on jälgida tarbitavaid koguseid ning toituda mitmekesiselt.

Asbest, tubakas ja suitsuliha – kas võrdselt ohtlikud?

Tervisekommunikatsioonis on oluline rääkida riskidest proportsionaalselt ja mitte tekitada põhjendamatut paanikat. Kuigi Kadri Sikk viitab oma artiklis õigesti, et töödeldud lihatooted, sealhulgas suitsutatud liha, on liigitatud esimese grupi kantserogeenide hulka, siis pole korrektne kõrvutada lihatoodete vähiriski näiteks asbesti või tubakasuitsu omaga.

Maailma Terviseorganisatsiooni Rahvusvaheline Vähiuuringute Agentuur (IARC) klassifitseerib aineid ja tegureid gruppidesse nende kantserogeensuse tõendite alusel. Oluline on mõista, et IARC kategooriad peegeldavad seda, kuivõrd tugevalt on tõestatud ainete seos vähi tekkega, mitte ainete ohtlikkuse määra ega vähiriski suurust.

Tubakasuits on üks olulisemaid kantserogeene maailmas, tõstes kopsuvähi riski kuni 30 korda võrreldes mittesuitsetajatega ning on seotud ka paljude teiste vähitüüpidega. Tõsi – ka töödeldud liha suurendab vähiriski ning seda on seostatud peamiselt kolorektaalvähki haigestumisega. Töödeldud liha tarbimisega kaasnev vähirisk ei ole siiski võrreldav suitsetamisest tingitud tervisemõjudega. Vähki haigestumise risk sõltub muuhulgas kokkupuute ulatusest, kestusest ja sagedusest ning inimese individuaalsetest riskiteguritest.

TAI eesmärk on toetada inimesi tervist toetavate valikute tegemisel. Lähtume oma soovitustes ja tegevustes alati teadus- ja tõenduspõhisest infost. Samas peab usaldusväärne terviskommunikatsioon olema eesmärgipärane ning lähtuma proportsionaalsuse põhimõttest. Toitumisharjumused on sügavalt juurdunud ning nende suunamisel peab olema realistlik ning sihtrühmast lähtuv. Eestlaste toidueelistusi arvestades ei ole töödeldud lihatoodetest täielikult loobumine realistlik eesmärk. Küll aga saame astuda samme, mis vähendavad riske ja suurendavad tervist toetavate valikute osakaalu.

Janne Lauk, TAI toitumise valdkonna juht

Uuringuga kogutakse ülevaadet lasteaedade liikumistegevuste, olemasolevate liikumis- ja spordivahendite, liikumisaktiivsust toetavate sportimispaikade, lasteaias tegutsevate spordiringide ning liikumisharjumuste kujundamise kohta.

Uuring valmib koostöös Kultuuriministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi, Tervise Arengu Instituudi ning Liikumisharrastuse kompetentsikeskusega.

Sedavõrd suurt uuringut koolieelsete haridusasutuste liikumis- ja sportimistingimuste kaardistamiseks viiakse läbi esmakordselt. Uuring on oluliseks sisendiks riiklike prioriteetide kujundamisel.

Kõikidele lasteaedadele on 13. mail ja 26. mail saadetud personaalsed lingid küsimustiku täitmiseks. Küsimustiku esialgset tähtaega on pikendatud ning sellele saab vastata veel kuni reedeni, 13. juunini.

Uuringu kokkuvõte valmib 2025. aasta novembris. Iga uuringus osalenud lasteaed saab novembris ka personaalse tagasiside ja tema andmete võrdluse Eesti ja maakonna keskmisega.

Eelmisel aastal viis Spordikoolituse ja -teabe SA ellu samalaadse uuringu Eesti koolide sportimistingimuste kohta, selle uuringuga saab tutvuda spordiinfo veebilehel. 

Rahvusvahelise ekspertkomisjoni hinnangul väärib TAI oma positsiooni juhtiva ühiskonna arengut mõjutava asutusena Eestis, mida toetab tugev visioon ja arusaam oma rollist tervise- ja sotsiaalpoliitika suunajana ning kõrgel tasemel tehtav teadustöö. 

“TAI tegutseb ühiskonna teenistuses – meie teadustöö ei jää vaid artiklite kaante vahele, vaid jõuab otsustajateni ja mõjutab inimeste igapäevaelu. Evalveerimise positiivne hinnang kinnitab, et meie tegevusel on selge, tõenduspõhine ja rahvusvaheliselt nähtav mõju. See on tunnustus kogu meie pühendunud meeskonnale – meie missioon on kujundada teaduspõhiseid tervislikke valikuid, lähtudes oma töös ühiskonna vajadustest,“ sõnas TAI direktor Annika Veimer. 

Ekspertide hinnangul on TAI tugevuseks teadustegevuse ja praktiliste lahenduste arenduse tihe seotus. Eesmärki toetavad organisatsiooni hea ülesehitus ning töötajate kõrge pühendumus. Hindamiskomisjon hindas kõrgelt ka TAI tegevust oma töö tulemuste kommunikeerimisel eri kanalite kaudu, suhtlust avalikkusega, samuti töötajate osalust arvukates ekspertrühmades, mis laiendab ühiskondlikku mõju. 

„Meil on hea meel, et paneel tunnustas taas meie pingutusi nii teaduses kui ka ühiskondliku mõju saavutamises. TAI teeb koostööd paljude Eesti ja Euroopa teadusasutuste ja ülikoolidega ning viime ellu nii kohapeal algatatud kui rahvusvahelisi teadus- ja arendusprojekte. See loob Eestile olulist väärtust ning aitab otseselt parandada rahvastiku tervist,“ jagas TAI teadusdirektor Kaire Innos. 

TAI teadustulemused on rahvusvaheliselt mõjukad ning teadusartiklite kvaliteet ja mõjusus on viimastel aastatel märgatavalt kasvanud. Publikatsioonid on ilmunud tipptasemel väljaannetes, nagu näiteks The Lancet Public Health ja European Journal of Epidemiology. Paneel hindas kõrgelt ka seda, et suur osa teadustulemustest on kõigile tasuta kättesaadavad, mis suurendab nende mõju teadus- ja poliitikakogukondades. 

„Oleme süsteemselt investeerinud teadus- ja arendustöö kvaliteeti, alates andmekvaliteedi tõstmisest kuni teadlaste järelkasvu toetamiseni. On väga hea meel näha, et meie pingutused on toonud tulemusi ja kasu Eestile ning meie tööd hinnatakse ka rahvusvaheliselt järjest enam,“ sõnas Innos. 

Korraline evalveerimine on rahvusvaheline välishindamine, mille eesmärk on hinnata teadusasutuste teadusvaldkonna taset võrreldes vastava valdkonna rahvusvahelise tasemega. TAI evalveeriti arsti- ja terviseteaduste valdkonnas. Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas kinnitas evalveerimise tulemused käskkirjaga 23. mail 2025. 

Tutvu TAI evalveerimisprotsessi hinnangu raportiga.

Tutvu TAI teadlaste viimaste aastate teaduspublikatsioonidega.  

Lisaks TAI-le evalveeriti arsti- ja terviseteaduste valdkonnas ka Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Celvia CC AS, Icosagen Cell Factory OÜ, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut ning Protobios OÜ. Täisnimekirjaga erinevates valdkondades tegutsevatest ja positiivselt evalveeritud teadusasutustest on võimalik leida Eesti Teadusagentuuri kodulehelt.  

„Tervist edendav töökoht“ märgis kannab sõnumit, et seda omavas organisatsioonis väärtustatakse töötajaid ja tegeletakse järjepidevalt ja süsteemselt turvalise, tervist väärtustava, tervislikke eluviise ning valikuid soodustava keskkonna kujundamisega. 

„Kõigil taotlejatel oli võimalus osaleda tervisedenduse korraldust toetavatel koolitustel, et pakkuda töökohtades tegutsevatele spetsialistidele nende tööd ja tegevuskava koostamist toetavaid teadmisi, inspiratsiooni ning tööriistu. Pakuti infot tervist toetava töökeskkonna kujundamiseks organisatsiooni ja tiimide tasandil, sh vaimse tervise toetamine, liikumisaktiivsuse edendamise, tasakaalustatud toitumise või ka uimastiennetuse teemadel,“ selgitas TAI vanemspetsialist Katrin Kärner-Rebane. 

„Juhendasime taotlejate tervisetiime keskenduma oma töökeskkonnas esinevatele ohu- ja kaitseteguritele, tööperega seotud andmetele, kaasama tegevuskava koostamisele nii töötajaid kui juhtkonda, et plaan oleks läbimõeldud ja eesmärgistatud,“ lisas Kärner-Rebane. 

Märgise taotlemiseks tuli esitada koos taotluse ja töökoha tervisedenduse enesehindamisküsimustikuga tegevuskava järgmiseks kolmeks aastaks (2025–2027) kahes fookusteemas:   

• vaimset tervist toetav töökeskkond kohustuslikuna kõigile taotlejatele,  
• oma asutuse spetsiifikast tulenevalt teine oluline töötajate tervise ja heaoluga seotud teema.  

Peamiselt keskendusid tööandjad vaimse tervise kõrval oma töökeskkonnas ergonoomia ja kehalise aktiivsuse mõjutamisele ning ka tasakaalustatud toitumise toetamisele. Oma töötajate tervise ja heaolu toetamiseks planeeritakse näiteks muudatusi töökorralduses (tööpäevasiseste pauside tegemise väärtustamine ning võimaluste mitmekesistamine) ja töökeskkonnas (laiendatakse erinevate ergonoomilisemate töövahendite kättesaadavust ja kasutatavust, luuakse vaikse töö ruume).   

Teises taotlusvoorus said 2025. aastal „Tervist edendav töökoht“ märgise kasutusõiguse järgmised 19 tööandjat: 

• AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaal  
• Adacel Technologies Estonia OÜ   
• Akzo Nobel Baltics AS   
• Are Kool  
• Aruheina Lasteaed  
• Devdelux OÜ  
• Eesti Rahvusraamatukogu    
• Elisa Eesti AS  
• ERGO Insurance SE   
• Katriito OÜ  
• Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium   
• Sotsiaalkindlustusamet  
• Tallinna Lasteaed Kraavikrõll 
• Tallinna Tehnikakõrgkool  
• Tallinna Tervishoiu Kõrgkool  
• Tammer OÜ  
• Tervise Arengu Instituut    
• Tervisekassa   
• Viimsi Vallavalitsus  

Kõigile taotlejatele tegi eelhindamise Tööinspektsioon ja selle edukalt läbinud taotlejate tegevuskavasid hindas edasi komisjon, kuhu kuulusid spetsialistid TAIst, Tööinspektsioonist, Sotsiaalministeeriumist, Töötukassast ja Liikumisharrastuse kompetentsikeskusest.  

TAI annab märgise taotlusvooru edukalt läbinud tööandjale kasutusse tasuta ja tähtajaliselt kolmeks aastaks. Kahe taotlusvooru jooksul on saanud märgise kokku 53 tööandjat. Märgise saajad avaldame TAI veebilehel: „Tervist edendav töökoht“ märgis | Terviseinfo   

Järgmine võimalus taotleda „Tervist edendav töökoht“ märgist on juba 2025. a sügisel, mil TAI veab seda viimast korda. Infopäev taotlejatele toimub 17. juunil, mil tutvustame tingimusi, et tööandjad saaksid soovi korral olla valmis oktoobris. Lisainfo: Kutse tervise ja heaolu infopäevale | Terviseinfo 

Alates 1. jaanuarist 2026 võtab senise „Tervist edendav töökoht“ märgise protsessi ja tervist edendavate töökohtade võrgustiku koordineerimise üle Tööinspektsioon. 

Loe edasi...

Eelmisel aastal korraldati Eesti 15−16-aastaste kooliõpilaste hulgas uuring, mille eesmärk on saada ülevaade kooliõpilaste kogemustest ja hoiakutest tubaka- ja nikotiinitoodete, alkoholi ning narkootiliste ainete tarvitamise suhtes. Lisaks hinnati uimastitarvitamise seost perekondlike ja koduga seotud teguritega, samuti koolist puudumise, õppeedukuse ja vaba aja veetmisega (sh sotsiaalmeedia kasutamise sageduse, mõne elektroonikaseadmega mängimisega) ning suhetega sõpradega. Uuringus osales üle 2000 õpilase 8. ja 9. klassist nii eesti kui ka vene õppekeelega koolidest. Järgnevalt tutvustatakse põhilisemaid tulemusi.

Kuigi viimase viie aasta jooksul on mõnevõrra vähenenud sigarettide, alkoholi ja kanepi kergesti kättesaadavaks hinnanud noorte hulk, siis iga teine 15−16-aastane õpilane peab sigarettide, e-sigarettide, huuletubaka ja alkoholi kättesaadavust kergeks. Kanepit pidas kergesti kättesaadavaks kolmandik noortest.

Nikotiin vahetab tootevormi, kuid probleem püsib

Tavasigarettide suitsetamine on viimase kahekümnendi jooksul vähenenud, kuid on asendunud teiste tubaka- ja nikotiinitoodete tarvitamisega. On sagenenud e-sigarettide ja huuletubaka tarvitamine, seda eriti tüdrukute hulgas. Viimase kuu jooksul oli e-sigarette suitsetanud veerand õpilastest, 29% tüdrukutest ja 23% poistest. Huuletubakat või nikotiinipatju tarvitas viimasel kuul 14% õpilastest, 12% tüdrukutest ja 16% poistest. Hinnates tubaka- ja nikotiinitoodete koostarvitamist (tavasigaretid, e-sigaretid, huule­tubakas ja nikotiinipadjad), siis ligi kolmandik on viimasel kuul tarvitanud vähemalt ühte loetletud toodet ja see ei ole palju muutunud viimase kümne aasta jooksul. Täpsemalt, käesolevas uuringus oli 30% õpilastest tarvitanud vähemalt ühte tubaka- või nikotiinitoodet viimasel kuul, 2019. aastal 33% ja 2015. aastal 29% (vt joonis 1). Ligi kümnendik on neid, kes on tarvitanud viimasel kuul vähemalt kahte toodet. Noorte hulgas levinud tubakatoodete kombineeritud tarvitamine on seotud suurema nikotiinisõltuvuse ja terviseriskidega. Riikide vaheline võrdlus näitab, et kombineeritud tarvitamine on sagedasem, kus tubakatoodete regulatsioon on nõrgem.

Joonis 1. Viimasel kuul tubaka või nikotiinitooteid tarvitanud 15−16-aastaste õpilaste osakaal, 2015−2024, %

Alkohol ja uimastid – mis on muutunud?

Alkoholi mitte kunagi tarvitanute hulk 15−16-aastaste hulgas on suurenenud, 4%-lt 1999. aastal 25%-le 2024. aastal. Võrreldes viie aasta taguse uuringuga ei ole muutunud alkoholi tarvitamisega alustamise vanus. Iga viies Eesti koolinoor tarvitab alkoholi (vähemalt ühe klaasi) 12-aastaselt või nooremana. Samuti ei ole muutunud sageli (vähemalt kolm korda viimase kuu jooksul) alkoholi tarvitanute (13%) ja purjus olnute osakaal (8% viimasel kuul). Alkoholi tarvitamises poiste ja tüdrukute vahel suuri erinevusi ei ole. Alkoholi saadakse peamiselt sõpradelt, vanematelt või teistelt tuttavatelt, kusjuures igale neljandale pakub alkoholi lapsevanem ise ning kümnendik saab kodust alkoholi.

Narkootiliste ainete tarvitamine on pisut vähenenud 15−16-aastaste hulgas. Kanep on levinuim narkootiline aine, kuid tarvitamine on viimase kahekümne aasta madalaimal tasemel. Selle uuringu põhjal oli iga viies õpilane proovinud või tarvitanud kanepit. Kuigi stimulantide (nt amfetamiin, ecstasy, kokaiin) tarvitamine veidi kasvas, on see selles vanusrühmas siiski harvaesinev. Muudest ainetest oli sagedamini tarvitatavad ained rahustid ja uinutid ilma arsti korralduseta (13%) ning inhalandid ¹(11% õpilastest oli elu jooksul tarvitanud).

Sageli tõstatatakse küsimus, kas noorte seas vähenenud alkoholi tarvitamine on asendunud narkootiliste ainete tarvitamisega. Rahvusvahelised uuringud ja Eesti andmed seda ei kinnita − pigem on levinud mitme aine koostarvitamine. Näiteks nendest, kes on tarvitanud elu jooksul kanepit, on enamus tarvitanud alkoholi (96%) ja mõnda tubaka- või nikotiinitoodet (95%). Samas on viimase kümne aasta jooksul vähenenud nende õpilaste osakaal, kes on viimase aasta jooksul tarvitanud nii alkoholi kui ka kanepit, seda peamiselt nende arvelt, kes pole tarvitanud kumbagi ainet (vt joonis 2). Ainult kanepit tarvitanud noorte osakaal on püsinud stabiilsena, jäädes 1% juurde.

Joonis 2. 15−16-aastaste õpilaste osakaalud vastavalt alkoholi ja kanepi tarvitamisele viimase 12 kuu jooksul, 2015–2024, %

Uimastite tarvitamist mõjutavad mitmed tegurid, sh perekondlikud suhted, sõpruskond, vaba aja veetmise võimalused, aga ka koolikeskkond.

Keeld ei tööta: miks ennetus peab tuginema oskustele, mitte hirmule

Ennetustegevuste planeerimisel on oluline mõista, et pelgalt ühekordsed teavitusüritused uimastite kahjulikkusest ja tarvitamisega seotud riskidest ei ole tõhusad. Infopuudus ei ole uimastitarvitamise riskitegur ja noorte teadmiseid pole põhjust alahinnata.

Samuti on oluline rõhutada, et kindlasti ei ole õige kutsuda esinema endiseid sõltlasi. On teada, et see võib tahtmatult julgustada uimasteid proovima. Võib tunduda ahvatlev kutsuda esinema inimene, eriti kui ta on tuntud ja omal alal edukas, ning näida eeskujuna, kuidas uimastitarvitamisega edukalt toime tulla. Kuid uuringud kinnitavad, et endise sõltlase esinemine jätab noortele eksliku mulje: temal õnnestus sõltuvusest vabaneda, siis miks ei peaks see minul õnnestuma.

Inimese jaoks kaalub uimastite tarvitamisest saadav lühiajaline nauding üle hilisema kehva tunde ja keegi ei alusta uimastitarvitamist ajendiga luua endale probleeme. Uimastite tarvitamise ajendiks võivad olla uudishimu, rahulolematusele leevenduse otsimine, mis esialgu võibki pakkuda leevendust, kuid pigem aja jooksul kipuvad tekkima erinevad probleemid. Seega on oluline rakendada laiapõhjalist ennetust, mis ei keskendu ühe või teise uimasti tarvitamisele, vaid toetab noorte enesekohaste ja sotsiaalsete oskuste arengut läbi järjepidevate tegevuste. Enesekohaste ja sotsiaalsete oskuste arendamise juurde kuulub arusaam, et stress, konfliktid, läbikukkumised on vältimatud ja tähelepanu peab olema oskuste arendamisel, kuidas nende olukordadega toime tulla.

Toetavad suhted ja praktilised oskused – tõhusa ennetuse alustalad

Tõhus ennetus ei põhine keeldudel, vaid ühiselt kokkulepitud reeglitel nii koolis, noortekeskuses, kodus kui ka mujal. Oluliseks kaitseteguriks on usaldusväärsed ja toetavad suhted täiskasvanutega, sh kuuluvustunne ning teadmine, et noorest hoolitakse ja teda mõistetakse ka konfliktide korral, aitab luua turvatunnet ja julguse aususeks. Kui juba on tekkinud uimastitarvitamisega seotud probleem, on oluline püüda mõista, mis noorega toimub ja selgitada välja võimalikud juurpõhjused. Samal ajal tuleb noortele õpetada kahjude vähendamise põhimõtteid – näiteks kuidas käituda, kui ise või sõber on tarvitanud liialt, millal kutsuda abi ning miks ei tohi uimastitarvitajat jätta üksi. Praktiliste oskuste arendamine, nagu alkoholiühikute arvutamine ja vee joomise tähtsuse mõistmine, aitab ennetada tõsisemaid terviseriske.

Samas tuleb rõhutada, et siiski enamus koolinoori ei tarvita uimasteid ja üldjuhul piirdutakse proovimise või paarikordse tarvitamisega. Seega suur eesmärk on ehitada oskust, kuidas tervislikult elada, sõnumiga kui sa hoolid oma tulevikust, siis sa hoolid oma kehast ja vaimsest heaolust. Lõpetaks siinkohal ajuteadlase Jaan Aru sõnadega: „Hoidke oma aju, sest see on kõik, mis te olete“.

Autor: Sigrid Vorobjov, MSc, PhD, Tervise Arengu Instituudi riskikäitumise uuringute osakonna vanemteadur ja osakonna juhataja

Arvamuslugu ilmus Haridus- ja Noorteameti blogis.

Viimase kümne aasta jooksul on töötavate tervishoiutöötajate koguarv kasvanud keskmiselt 2% aastas.

2024. aastal töötas Eestis 4911 arsti, nende arv kasvas aastaga 3%. Arstide keskmine vanus oli 50 aastat ning see ei ole viimastel aastatel oluliselt muutunud.

Õdesid oli 9374 ehk samuti 3% rohkem kui aasta varem. Õdede keskmine vanus oli 46 aastat ja ka see näitaja on püsinud viimastel aastatel stabiilsena.

Tuhande elaniku kohta oli Eestis 2024. aastal 3,6 arsti ja 6,8 õde. Ühe arsti kohta töötas keskmiselt 1,9 õde. Need näitajad on madalamad kui Euroopa Liidu keskmised: 2022. aastal oli ELis vastavalt 4,2 arsti ja 8,4 õde tuhande elaniku kohta.

Perearste töötas Eestis 2024. aastal 960, nende arv kasvas aastaga 2%. Ühe perearsti ravida oli keskmiselt 1427 inimest. Perearstide keskmine vanus oli 56 aastat. Pensioniealiste perearstide osakaal on viimase kümne aasta jooksul kasvanud keskmiselt 1,6 protsendipunkti aastas, kõikide arstide seas aga 0,6 protsendipunkti. 2024. aastal oli 65-aastaseid või vanemaid perearste 31% (2023. aastal 29%), kõigist arstidest kuulus samasse vanuserühma 23%.

Pereõdesid töötas 2024. aastal Eestis 1657. Nende arv on kümne aastaga kasvanud keskmiselt 4% aastas ning 2023. aastaga võrreldes suurenes see 2%. Pereõdede keskmine vanus oli 46 aastat, pensioniealisi oli nende seas 9%. Ühe perearsti kohta töötas keskmiselt 1,7 pereõde – sama palju kui aasta varem.

Eelmisel aastal töötas Eestis 1434 hambaarsti ja 1319 hambaraviõde; nende arv kasvas aastaga 2%. Hambaarstide keskmine vanus oli 47,5 aastat ning hambaraviõdedel 45 aastat.

Lepingujärgse koormuse alusel töötas 46% arstidest täiskoormusega, kolmandik väiksema ja viiendik suurema koormusega. Õdedest töötas täiskoormusega 59%, 13% ületas täiskoormuse ning ülejäänud töötasid väiksema koormusega. Täiskoormusest suurema koormusega töötajatest on kasvanud nende arstide ja õdede osakaal, kelle töökoormus on suurem kui 1,5. 

Viimase kümne aastaga on täiskoormusega töötavate arstide ja õdede osakaal vähenenud, samas kui väiksema koormusega töötajate osakaal on suurenenud. „Väiksema lepingujärgse koormusega tervishoiutöötajate osakaalu kasv tuleneb eelkõige töötamisest mitmel ametikohal, eri asutustes ja erinevatel ametipositsioonidel, mida põhjustab tervishoiusektori tööjõupuudus,“ selgitas TAI vanemanalüütik Tiiu-Liisa Rummo. „18% Eesti tervishoiutöötajatest töötab mitmel ametikohal, kas sama asutuse sees või erinevates asutustes. Töö mitmes asutuses võimaldab ka tervishoiutöötajatel oma tööaega paindlikumalt planeerida ning omandada mitmekesisemat töökogemust,“ lisas Rummo.

Erasektoris töötavate tervishoiutöötajate osakaal on suurenemas – viimase kümne aasta jooksul on see kasvanud 34%-lt 39%-ni. Eelmisel aastal on erasektoris töötavate tervishoiutöötajate osakaal tõusnud paar protsendipunkti. Eriti märgatav on kasv tugispetsialistide ja vaimse tervise spetsialistide seas. Nende osakaalu suurenemine erasektoris on seotud riikliku otsusega, mis võimaldab alates 2023. aastast neil iseseisvalt toetavaid tervishoiuteenuseid osutada ja ravi pakkuda. Samuti on veidi suurenenud nende tervishoiutöötajate hulk, kes töötavad samaaegselt nii avalikus kui ka erasektoris. Viimase kümne aastaga on see osakaal kasvanud 6%-lt 8%-ni. Kõige enam töötavad mõlemas sektoris arstid (15%) ning psühholoogid ja psühhoterapeudid (14%).

Tervishoiutöötajate andmed on kättesaadavad Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika- ja uuringute andmebaasis rubriigis „Tervishoiu ressursid ja nende kasutamine“, teema all „Tervishoiutöötajad“. Haiglavõrgu arengukava haiglate andmed on leitavad teema „Haiglavõrgu arengukava haiglad“ all ning tervishoiuasutuste andmed rubriigis „Tervishoiuteenuste osutajad“. Visualiseeritud andmetega saab tutvuda veebilehel Tervishoiutöötajate arv ja nende ametikohad | Tableau Public.

2022. aastal registreeriti Eestis kokku 9196 vähi esmasjuhtu, millest 4563 diagnoositi meestel ja 4633 naistel. Kõige sagedamad pahaloomulised kasvajad meeste seas olid eesnäärme- ja kopsuvähk, mis moodustasid vastavalt 29% ja 11% kõigist vähi esmas­juhtudest. Naistel diagnoositi kõige sagedamini rinnavähki ning käär- ja pärasoolevähki,  mis moodustasid vastavalt 20% ja 11 % esmasjuhtudest. 

„Kogu vähihaigestumus on viimasel aastakümnel meeste hulgas vähenenud ja naiste seas püsinud stabiilsena, ent haigestumustrendid varieeruvad paikmeti. Käär- ja pärasoolevähi haigestumus peale 2019. aastat mõnevõrra vähenes, kuid veel on vara öelda, kas langus tuleneb sõeluuringu ennetavast mõjust või on see seotud COVID-19 pandeemiaga,“ selgitas TAI vanemanalüütik Mari-Liis Zimmermann.

Kopsuvähihaigestumus on meeste seas pikaajalises langustrendis ja naiste seas stabiliseerunud ning maovähihaigestumus on samuti pikaajaliselt vähenemas mõlema soo hulgas – seda võib seostada pikaajalise riskitegurite vähenemisest tingitud trendiga. Naiste seas suureneb endiselt rinnavähi haigestumus. Eesnäärmevähi haigestumus oli langustrendis alates 2011. aastast, ent 2022. aastal suurenes taas. Emakakaelavähi haigestumus on alates 2012. aastast vähenenud 5,6% aastas – tegemist on pikaajalise püsiva trendiga, mida saab seostada sõeluuringu ennetava mõjuga. 

Haigestumine pahaloomulistesse kasvajatesse suureneb vanusega – rohkem kui kolmandik kõigist vähi esmasjuhtudest diagnoositi vähemalt 75-aastastel inimestel. Lastel ja noortel esineb kasvajaid harva: 2022. aastal diagnoositi 0–14-aastastel lastel 21 ning 15–34-aastastel noortel 147 pahaloomulise kasvaja esmasjuhtu. 

COVID-19 pandeemia ei ole toonud kaasa sagedamate paikmete diagnoosi hilinemist. „Käär- ja pärasoolevähi puhul võis täheldada esimeses staadiumis diagnoositud juhtude osakaalu kasvu, samal ajal kui neljandas staadiumis diagnoositud juhtude osakaal näitas vähest langust, olles nii meestel kui naistel 23%,“ selgitas Zimmermmann. „Rinnavähi korral suurenes aeglaselt varases staadiumis diagnoositud juhtude osakaal ning kaugmetastaasidega diagnoositud juhtude osakaal püsis alla 7%. Positiivne on, et kopsuvähi diagnoosimine on nii meestel kui naistel nihkunud varasema avastamise suunas ja neljanda staadiumi osakaal on mõlema soo puhul langenud,“ lisas Zimmermann. 

Eesti vähitõrje tegevuskava 2021–2030 üks eesmärk on tagada, et Eesti vähipatsiendid elaksid pärast vähidiagnoosi sama kaua kui Põhjamaades. Elulemus sõltub ravi tõhususest, aga ka varasest avastamisest. Paljude vähkide viie aasta suhteline elulemus oli Eestis Soome ja Taaniga samal tasemel, ent suurim mahajäämus esines mitte-Hodgkini lümfoomi ning pea- ja kaelapiirkonna vähi korral (huul, suuõõs, neel).

Vähiraportis võeti seekord lähema vaatluse alla inimese papilloomviiruse ehk HPV-ga seotud vähid. HPV põhjustab suuneelu-, suuõõne-, päraku-, kõri-, jäbeme-, tupe-, emakakaela- ja peenisevähki – nende juhtude koguarv on aastatael 1998-2022 Eestis suurenenud. Samuti on suurenenud HPV-st otseselt põhjustatud vähijuhtude arv. HPV osa eri elundite vähi tekkes varieerub, põhjustades hinnanguliselt 100% emakakaelavähi, 88% pärakuvähi, 50% suuneeluvähi ja 4% suuõõnevähi juhtudest. Aastatel 2018 –2022 põhjustas HPV Eestis igal aastal hinnanguliselt 213 vähijuhtu, sh 130 emakakaelavähki, 38 suuneeluvähki, 19 pärakuvähki, 14 häbeme- ja tupevähki ning kuus peenisevähki.

HPV-ga seotud vähipaikmete haigestumustrendid Eestis varieeruvad. Kõrivähihaigestumus on stabiilses langustrendis tänu suitsetamise levimuse vähenemisele rahvastikus ning  emakakaelavähi haigestumus on tänu sõeluuringule alates 2012. aastast vähenenud ligi 6% aastas. Suuneeluvähi haigestumus on alates 2005. aastast kiiresti kasvanud (ligi 5% aastas) ja seda eriti naiste seas (10% aastas). Pärakuvähi haigestumus suureneb naistel ligi 4% aastas. Mõlemat trendi saab seostada HPV suureneva mõjuga. HPV-vastase vaktsineerimise tõhustamise abil oleks Eestis võimalik ära hoida üle 200 HPV-st tingitud vähidiagnoosi aastas.

Tutvu raportiga siin.

Raporti faktilehe leiad siit.

Erinevuse Statistikaameti andmetest tingib asjaolu, et Raseduse infosüsteem ja surma põhjuste register koguvad andmeid kõikide Eestis territooriumil toimunud sündide ja surmade kohta, olenemata isiku elukohariigist. Andmetes ei kajastu välisriigis sündinud ja üldjuhul ka välisriikides surnud Eesti alalise elukohaga isikute andmed. 

Kokku sünnitas eelmisel aastal 9404 naist, mis on 2023. aastaga võrreldes 1227 naist vähem. 9266 juhul sündis üks laps, kaksikuid sündis 137 ning ühel korral sündisid kolmikud. Kunstliku viljastamise abil sündis 647 last, mis on 6,8% sündinud lastest.

Kõikidest mullu sünnitanud naistest oli 9392 naise elukohariigiks Eesti, 12 naise elukoht asus välisriigis. Enneaegseid (raseduskestusega alla 37 nädala) sünnitusi oli 460, neist omakorda 126 sünnitust oli raseduskestusega alla 34 nädala. Kõikidest sünnitustest moodustasid enneaegsed sünnitused 4,9%. 

Poisse sünnib tüdrukutest mõnevõrra rohkem

Poisse sündis mõnevõrra rohkem kui tüdrukuid (vastavalt 51% ja 49%). 

„Surnult sündis 20 last, mis moodustas 0,2% kõikidest sündidest. Imikusurmade (alla 1-aastased lapsed) arv vähenes 19-st 12-le, imikusuremuse kordaja 1000 elussünni kohta langes 1,77-lt 1,26-le, mis on kõige aegade madalaim näitaja ning üks madalaimaid Euroopas. Nende näitajate taga on heal tasemel naiste rasedusaegne jälgimine ämmaemandate ja naistearstide poolt, kvaliteetne sünnitusabi ning riskisünnitajate suunamine kõrgema etapi haiglatesse, kus on kaasaegsed võimalused kriitilises seisundis vastsündinute raviks,“ selgitas TAI raseduse infosüsteemi juht Kärt Allvee.

Sündinud laste keskmine sünnikaal oli 2024. aastal 3512 g ja keskmine sünnipikkus 51 cm. Ajavahemikul 1992–2024 on vastsündinute keskmine sünnikaal suurenenud 77g võrra – 1992. aastal oli see 3435 g, 2024. aastal 3512 g. 

Elussündide arv 1000 fertiilses eas (15–49) naise kohta (sündimuse erikordaja) oli 32,2, mis on võrreldes eelneva aastaga langenud: 2023. aastal oli vastav näitaja 36,5.

12 tervishoiuasutuste sünnitusosakondades sündis 9485 last, 57 last sündis assisteeritud kodusünnitustel. 

Loomulikul teel sünnitas 6758 naist, vaakum- ja tangsünnitusi oli 644 ning keisrilõikeid tehti 2002 sünnitajale, neist plaanilisi keisrilõikeid 626 sünnitajale. Keisrilõigete osakaal oli 21,3%.

Sünnitajate keskmine vanus on alates 1992. aastast pidevalt tõusnud. Ajavahemikul 1992–2024 suurenes esmassünnitajate keskmine vanus seitsme aasta ja korduvsünnitajate keskmine vanus viie aasta võrra. Kui 1992. aastal olid esmasünnitaja ja korduvsünnitaja keskmine vanus vastavalt 22,7 ja 28,3 aastat, siis eelmisel aastal olid need vastavalt 29,7 ja 33,5 aastat. Alates 1992. aastast on sünnituste arv on enim tõusnud üle 35-aastaste naiste hulgas ning langenud 20–24- ja alla 20-aastaste vanuserühmades. Kõige rohkem lapsi sündis 30–34-aasta vanustel naistel. Võrreldes 2023. aastaga oli naise omal soovil katkestatud raseduste arv 236 võrra väiksem. 

Suurimad surma põhjustajad on endiselt vereringeelundite haigused

Surmade arv vähenes peamiselt vereringeelundite haigustest (-278) ja COVID-19 (-182) põhjustatud surmade arvelt. 

Veidi alla poole kõikidest surmadest ehk 7222 oli põhjustatud vereringeelundite haigustest, mis viisid meie seast 2857 meest ja 4365 naist. 

Sageduselt järgmisteks surmapõhjuseks olid pahaloomulised kasvajad, millesse suri mullu 3508 inimest, täpsemalt 1870 meest ja 1638 naist. Õnnetusjuhtumite, mürgistuste ja traumade tõttu suri 917 inimest, sh 657 meest ja 260 naist. 

Covidisse suri eelmisel aastal 128 inimest, mis on üle kahe korra kõrgem grippi surnud isikute arvust, mis oli 56.

Õnnetusjuhtumitest, traumadest ja mürgistustest tingitud surmade arv vähenes eelmisel aastal 39 võrra, pahaloomulistesse kasvajatesse surnute arv kasvas 117 võrra. 

Narkootikumide üledoosist põhjustatud surmade arv ja otseselt alkoholist tingitud surmade arv püsib endisel kõrge

Otsesel alkoholist tingitud surmade arv püsis stabiilsena – 630 juhtu. Narkootikumide üledoosist põhjustatud surmade arv vähenes 113-lt 100-le.  

„Enamik surmajuhtudest on seotud mitme psühhoaktiivse aine segatarvitamisega. Kokku 42% narkootikumidega seotud üledoosi surmadest on tingutud tugevatoimeliste sünteetiliste opioidide ja nitaseenide, tarvitamisest. Ka kokaiini tarvitamisega seotud üledoosisurmad on jäänud endiselt kõrgele tasemele (n=16). Kuigi narkootikumidest tingitud surmad on küll natuke vähenenud võrreldes eelmise aastaga, on need siiski väikese Eesti jaoks liiga kõrgel tasemel. Eriti kurvaks teeb asjaolu, et 11 neist surmajuhtudest on vanuses 16─24,“ selgitas TAI narkootikumide valdkonna juht Katri Abel-Ollo.

Lisaks laekusid surma põhjuste registrisse 54 Eestis surnud välisriigi elaniku surmapõhjuste andmed, mida ei ole ülalpool toodud arvudesse arvestatud.

Surma algpõhjus valitakse surma põhjuste teatisega kogutud info põhjal surma põhjuste registris vastavalt WHO juhistele. Surma algpõhjus võib muutuda, kui arstil on täiendavaid andmeid, mis laekuvad hiljem (näiteks histoloogia, toksikoloogia, mikrobioloogia analüüsid vm). Siis saadetakse Tervise infosüsteemi uus surma põhjuse teatise dokument. 

Surmade üldarvu, milles kajastuvad ka eestlaste surmad välismaal, avaldab ja analüüsib Statistikaamet. Suremuse muutuste ja erisuste hindamiseks on kasutusel erinevad kordajad, mis võtavad arvesse rahvastiku soolist ja vanuselist koostist ning rahvastiku üldarvu.

Surma põhjuste registri andmed 2024. aastal surnute surmapõhjuste kohta ning sündide ja raseduse katkemiste ja katkestamiste statistika on avaldatud Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika andmebaasis, täiendavad meditsiinilised andmed sündide ja sünnituste kohta avaldatakse 26.06.2025.

TAI terviseinfo maikuu uudiskirjas:

🌿Fookuses on vähitõrje: värske rahvastiku tervise aastaraamat rõhutab vajadust ennetustegevuste järele – ligi pool vähisurmadest on ennetatavad.

🌿21. mail toimunud TAI teadusseminaril tutvustati vähitõrje tulemuslikkust ning vähihaigestumise ja -suremuse andmeid, sh hoiakuid HPV vastu vaktsineerimise suhtes ning noorte vähipatsientide elulemust.

🌿Tervislikum toitumine ei pea olema keeruline: MasterChef Ivari Vokkilt praktilised retseptid, mis ühendavad lemmiktoidud ja tasakaalustatud toitumise.

🌿Mõtleme koos, miks ja kuidas alkoholi tarvitamist ühiskonnas reguleerida.

🌿Rahvastiku terviseuuring 2025: Eesti inimesi kutsutakse terviseuuringule – tulemused kujundavad tuleviku tervisepoliitikat.

🌿Positiivne trend tavasigarettide suitsetamises: igapäevaseid suitsetajaid on rekordiliselt vähe.

🌿Infopäev töökohtadele 17. juunil: fookuses on „Tervist edendav töökoht“ märgis ja selle praktilised sammud.

Loe uudiskirja ja saa osa teadmistest, mis kujundavad tervemat Eestit.

Telli uudiskiri omale postkasti.

TAI terviseinfo maikuu uudiskirjas:

Loe edasi...

Beebisõbraliku haigla tunnustuse taotlemiseks palume esitada järgmised dokumendid:

1. Vormikohane hindamistaotlus
2. Tervishoiuasutuse enesehindamise vorm
3. Tervishoiuasutuse vastsündinu/imiku rinnaga toitmise strateegia
4. Personali pädevuse hindamise vorm rinnaga toitmise alal
5. Soovi korral täiendavad dokumendid, sealhulgas:

• Imetamise edendamist ja toetamist käsitleva koolituse ajakava
• Mitteimetavate emade toetamist käsitleva koolituse ajakava
• Ülevaade lapseootel naistele ja emadele pakutavast informatsioonist

Kõik dokumendid palume vormistada elektrooniliselt, allkirjastada digitaalselt ja edastada ühes konteineris vastavalt taotluse esitamise tähtajale.

Hindamine toimub Maailma Terviseorganisatsiooni ja UNICEF-i välja töötatud „Beebisõbraliku haigla algatuse“ globaalsete standardite alusel.

Küsimuste korral palume ühendust võtta e-posti aadressil: kmaalinn@gmail.com või telefonil +372 58064661.

Eestis diagnoositakse vähk igal aastal enam kui 9000 inimesel. Kuigi paljud vähi vormid on tänu teaduse ja meditsiini arengule edukalt ravitavad ning inimesed elavad pärast vähidiagnoosi üha kauem, vajab tõhus vähitõrje rohkemat kui ravi. Juba 2021. aastast on Eestil olemas vähitõrje tegevuskava, mille visioon on lihtne, ent ambitsioonikas: vähem haigestumisi ning pikem, tervem ja kvaliteetsem elu pärast diagnoosi. Vähitõrje eesmärkide saavutamine nõuab ennetust, süsteemseid sõeluuringuid, andmepõhist juhtimist ning tervisealast teadlikkust kogu ühiskonnas. 

Paraku teame, et mitme vähipaikme puhul on haigestumine tõusuteel ning seda kannustab suuresti rahvastiku vananemine. Eesti ei ole selles osas erandlik, sama probleemiga pistavad rinda ka teised Euroopa riigid. See aga tähendab, et üha rohkem on meie seas inimesi, kellel on selle haigusega moel või teisel kokkupuude.  

Vähk on muutunud krooniliseks haiguseks, millega elatakse sageli aastaid. Eestis elab hetkel üle 70 000 elaniku, kellel on kunagi elu jooksul diagnoositud vähk. See on sama palju inimesi, kui elab Viljandi, Jõgeva ja Valga maakondades kokku! Iga selle numbri taga on aga inimene ja tema lugu.  

Iga vähijuht ei ole ennetatav, aga kõik me saame midagi ära teha selleks, et oma vähiriski vähendada – olgu selleks kehalise aktiivsuse suurendamine või tarbitava alkoholikoguse vähendamine. Loomulikult ka sõeluuringutel osalemine. Seda, kuivõrd riske suurendav või neid vähendav on Eesti inimeste tervisekäitumine, aitavad muuhulgas mõista täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu tulemused. 

Teema, millest aga vähem räägitakse ning kus vajame kahtlemata suurt arenguhüpet, on vähiga elavate inimestele ning nende lähedastele psühhosotsiaalse toe pakkumine. Mõistagi on oluline riiklikul tasandil tagada, et vajalikud teenused oleksid olemas, aga sotsiaalse toe pakkuja rolli võib sattuda meist igaüks: pereliikmena, sõbrana, tööandjana, kolleegina. Elukvaliteeti mõjutab otseselt kaasatus ühiskonda ja sotsiaalsetesse võrgustikesse ning võimalus osaleda tööelus. Vähidiagnoosiga inimesed, aga ka nende lähedased ei tohiks jääda üksi ning see on kogu ühiskonna vastutus ja võimalus tagada, et seda ei juhtuks. 

TAI teadusseminaril „Vähitõrje Eestis – teadusest lahendusteni“ jagasid TAI vähitõrje valdkonna tippeksperdid teadmisi ja uusi teadustulemusi, mis aitavad meil paremini mõista, kuidas Eestis vähiennetus ja -ravi toimib ning mis vajab parandamist. Ka TAI värskelt avaldatud Rahvastiku tervise aastaraamatu seekordne fookus on vähitõrje. Need TAI ekspertide kokku koondatud ja jagatud teadmised ei ole ainult statistilised ülevaated, need on kompassid, mis aitavad meil suunata ennetustööd, arendada raviteenuseid ja kujundada õiglasemat tervisesüsteemi.  

Vähiga toimetulek nõuab koordineeritud lahendusi. See on erialade ja valdkondade ülene väljakutse, millele saame vaid üheskoos vastu minna. Mul on väga hea meel, et kätte on jõudnud Eesti vähitõrje uus ajajärk – loodud tugev ühisrinne nimega ESTCAN, mis liidab kõiki Eesti vähitõrje olulisi osapooli. Lahendused, kuidas jõuda vähitõrje tegevuskavas sõnastatud eesmärkideni, peituvad heas koostöös. Investeerides vähitõrjesse, investeerime tervemasse ühiskonda ja tugevamasse Eestisse. 

Arvamuslugu põhineb Annika Veimeri avasõnadel 21.05.2025 toimunud TAI teadusseminaril „Vähitõrje Eestis – teadusest lahendusteni“. 

Kolleegid tõid Anne Murdi puhul esile tema professionaalsust ja meeskonnatöö valmidust. Tema pädevuse aluseks on pikaaegne kogemus ja pidev enesetäiendamine. Anne on võtmeisik HIV ja narkomaania ennetamise teenuste arendajana, kelle vastutusvaldkond hõlmab kahjude vähendamise teenuste koordineerimist ja kättesaadavuse parandamist haavatavatele sihtrühmadele ja riigihangete korraldamist. Ta teeb pingutusi, et piiratud ressursside juures saavutada nende teenuste maksimaalne mõju. Ta veab eest süstlakorjetalguid ja heategevuskampaaniaid ning abistab sõjapõgenikke.

Andsime välja tunnustuse ka silmapaistva teadusartikli eest – teadmised, mis on selged ja hästi sõnastatud, kannavad kaugele. TAI artiklipreemia vääriliseks tunnistati sel korral meie riskikäitumise uuringute osakonna juhtaja ja vanemteaduri Sigrid Vorobjovi ja nooremteadur Maris Allmere (pildil) artikkel Mortality among people who inject drugs - the interwoven roles of fentanyl and HIV: a community-based cohort study.

Artikkel annab ülevaate Eesti 15–16-aastaste kooliõpilaste rahustite ja uinutite (RU) väärtarvitamisest ning sellega seotud teguritest aastatel 2003–2019. Uuringuperioodil suurenes oluliselt RU väärtarvitamise levimus ning nende ravimite arsti korralduseta kättesaadavus muutus kergemaks. RU kättesaadavust kergeks hindavatel õpilastel oli oluliselt suurem šanss nende ravimite väärtarvitamiseks võrreldes nendega, kes hindasid kättesaadavust võimatuks. Arsti korraldusel rahusteid ja/või uinuteid tarvitanud õpilastel oli oluliselt suurem šanss nende ravimite väärtarvitamiseks. Nii poistel kui tüdrukutel oli rahustite ja uinutite väärtarvitamine seotud sõprade rahustite ja uinutite väärtarvitamise, sigarettide suitsetamise ja madalama kehalise aktiivsusega.

Seminari avas TAI direktor Annika Veimer, kelle sõnul vajab tõhus vähitõrje lisaks ravile ka süsteemset ennetust, andmepõhist juhtimist ja psühhosotsiaalset tuge. „Iga vähijuht pole ennetatav, aga me saame oma riske vähendada – liikudes rohkem, suitsetamisest loobudes, alkoholi tarvitamist vähendades ning osaledes sõeluuringutel ja vaktsineerides,“ sõnas Veimer.

TAI teadusdirektor Kaire Innos andis ülevaate vähi haigestumus- ja suremustrendidest Eestis: kolmandik juhtudest diagnoositakse 75+ vanuses ning kuigi suremus väheneb, on sõeluuringute osalus endiselt madal. Patsiendid elavad järjest kauem, kuid elukvaliteedi andmete puudus on märkimisväärne lünk.

Vanemteadur Rainer Reile rõhutas, et 31% vähi tervisekaotusest on seotud käitumuslike riskiteguritega: suitsetamise, alkoholitarbimise ja liigse kehakaaluga. „Tavasigarettide suitsetamine on küll vähenemas, aga asemele on tulnud muud nikotiinitooted, eriti noorte seas. Kui tahame vähipõhjust vähendada, tuleb saavutada tervisekäitumise muutus ühiskonnas“ märkis Reile.

Rinnavähi teemal esinenud Aleksei Baburin tõi välja, et kuigi suremus on vähenenud, on sõeluuringute osalus madal ja haigust avastatakse endiselt hilises staadiumis. Noorte vähipatsientide elulemust käsitlenud Keiu Paapsi näitas, et paranemine on toimunud, kuid noored vajavad kohandatud tuge – alates viljakusest kuni sotsiaalse toimetulekuni.

Kaire Innos tõi oma ettekandes välja, et soolevähk on üks enim esinevaid vähivorme. Kuigi nooremate patsientide elulemus on Põhjamaade tasemel, siis eakate puhul jääme maha. Neljandas staadiumis avastatakse endiselt liiga palju juhtumeid.

Oskar Nõmm käsitles sotsiaalset ebavõrdsust vähitõrjes. Näiteks emakakaelavähi suremus on madalama haridustasemega naiste seas märkimisväärselt kõrgem. HPV vaktsineerimise hõlmatus on madal ja teadlikkus viiruse mitmetest vähivormidest ebapiisav. Lapsevanemad ja ka tervishoiutöötajad vajavad HPV vaktsineerimise kohta rohkem infot.

Seminari lõpetas aruteluring, kus osalesid Made Bambus (Sotsiaalministeerium), Maria Suurna (Tervisekassa), dr Indrek Seire (PERH) ja Kaire Innos (TAI). Arutelus toodi esile, et lahendusi on, kuid need vajavad fookust, koostööd ja poliitilist tahet. Olulise ebakohana toodi esile andmekvaliteet ning arutelus osalejad leidsid üksmeelselt, et suured probleemid tuleb harutada väikesteks, leppida kokku konkreetsed tegevused ja nende eest vastutajad ning jõudsalt edasi liikuda. Aruteluringi lõpetuseks jäi kõlama, et kogu ühiskonnas on vajalik laiem kaasatus vähitõrjesse ning empaatia nende suhtes, keda vähk puudutab.

Seminari ettekanded ja salvestis on kättesaadavad Tervise Arengu Instituudi kodulehel.

Iga seksuaalselt aktiivse inimese tervisekontrolli hulka peaks kuuluma testimine HIV ja teiste STLI-de suhtes. Inimesed ei pea end üldiselt STLI-de poolt ohustatuks, kuid kõigil võib elus tulla ette, et leitakse uus partner. „Tihti kulgevad HIV ja teised STLI-d üldse ilma igasuguste haigustunnusteta, seega on püsisuhet alustades hea, kui mõlemad partnerid testivad end HIV ja teiste STLI-de suhtes. Ainult nii võib kindel olla, et teadmatusest teineteist ei nakata,“ sõnas TAI uimastite ja sõltuvuste osakonna HIV valdkonna juht Iveta Tomera.

HIV ja teiste STLI-dega võib nakatuda igaüks – see ei ole kindla seksuaalse orientatsiooni, rahvuse või rahvastikurühma seas leviv nakkus. HIV ja teised STLI-d levivad kaitsevahenditeta seksuaalvahekorra ajal, aga ka kokkupuutel nakatunud verega ning emalt lapsele raseduse ajal, sünnitusel ja rinnaga toitmisel.

Vähemalt korra elus peaksid kõik seksuaalselt aktiivselt inimesed end HIV suhtes testima. „HIV on pikaajaline, aeglaselt süvenev infektsioon, mis ei pruugi põhjustada mingeid kaebusi. Inimesed, kes ise ei tea oma nakatumisest, on potentsiaalsed nakkusallikad,“ ütles Tomera ning lisas, et testima peab kindlasti, kui on väiksemgi kahtlus HIV-sse või mõnesse teise STLI-sse nakatumise suhtes.

Parimat kaitset HIV jt STLI-de eest pakub kondoomi kasutamine seksuaalvahekorra ajal. Tomera rõhutab, et oluline on harrastada turvaseksi ja sõnab, et mida vähem on inimesel seksuaalpartnereid, seda väiksem on võimalus nakatuda.

Turvaseksi kohta saab lähemalt lugeda TAI veebilehelt hiv.ee.

HIV testi saab teha HIV testimis- ja nõustamiskabinettides, noorte nõustamiskeskustes, pere- ja eriarstide juures üle Eesti. Testimis- ja nõustamiskabinettides saab lisaks HIV-le lasta end testida ka B- ja C-hepatiidi ning süüfilise suhtes. HIV nõustamis- ja testimiskabinettides ja noorte nõustamiskeskustes on testi tegemine tasuta, ka neile, kel ravikindlustust ei ole. Endale sobivaima testimiskoha kontaktid leiab veebilehelt hiv.ee.

Vaata videost, kuidas käib HIV testi tegemine.

Olulisi fakte seoses HIV-ga:

• 2024. aastal tehti 193 133 HIV-nakkuse testi ja registreeriti Eestis 133 uut HIV-nakkuse juhtu (allikas: Terviseamet)

• Täpsema info HIV-nakkuse ja kaasuvate infektsioonide epidemioloogilisest olukorrast aastail 2014 – 2023 HIV-nakkuse ja kaasuvate infektsioonide epidemioloogiline olukord Eestis aastatel 2014–2023 | Tervise Arengu Instituut

  

Uudiskirjast leiab ka uued artiklid, millega saab tutvuda ajakirja veebis. Mitmed lood käsitlevad sotsiaalvaldkonna ja tervishoiu ühisküsimusi.

Valik uudiseid

• Rakveres selgusid sotsiaalvaldkonna parimad töötajad.
• Oodatakse kandidaate presidendi sotsiaaltöö preemiale ja vägivalla ennetusauhinnale.
• Valmis mitu olulist rahvastiku tervise ja perepoliitika uuringut.
• Riigikogu kiitis heaks töötushüvitisesüsteemi muudatused.
• Alates 1. septembrist osutatakse eraldi lapsehoiuteenust haridussüsteemi osana ning suure hooldus- ja abivajadusega laste hoiu teenust sotsiaalteenusena.
• Eesti suhtes hakkab varsti kehtima ÜRO lapse õiguste konventsiooni fakultatiivprotokoll.
• Augustis alustab taas kohalike omavalitsuse sotsiaaljuhtide arenguprogramm.
• Omavalitsused, teenuseosutajad ja kasutajad toovad välja, et erihoolekanne vajab lisarahastust, üldhooldusteenused tuleks kujundada eri sihtrühmadest lähtudes.
• Uudiskirjast leiab ka kevadiste ürituste salvestised, videokokkuvõtted ja muid materjale.
• Sotsiaalkindlustusamet korraldab infopäevi ja konverentse laste heaolu edendamiseks.
• 2. juunil toimub Tallinnas heaolutehnoloogiate festival.

Loe uudiskirja

Telli uudiskiri ja veebiajakiri

Vaata aastaraamatut 

„Terviseandmed näitavad, et haridustase ja sissetulek mõjutavad otseselt inimeste tervisekäitumist, ligipääsu tervishoiuteenustele ning seeläbi eluiga – haritumad ja jõukamad inimesed elavad tervemalt ja kauem. Terviseprobleemide peamisteks põhjusteks on alkoholi ja tubaka tarvitamine, ülekaalulisus, tasakaalustamata toitumine ja vähene liikumine. Eluviis mõjutab ka vähki haigestumise riski,“ selgitas TAI direktor Annika Veimer.  

TAI on rahvusvaheliselt evalveeritud rahvatervishoiu teadus- ja arendusasutus, mis haldab rahvastikupõhiseid terviseregistreid, hindab süsteemselt terviseandmeid, viib läbi teadusuuringuid ning teeb sellest teadmisest lähtuvaid poliitikasoovitusi. Aastaraamatus annab TAI rahvastiku tervise olukorrast ja selle mõjuritest hädavajaliku tervikpildi – see võimaldab teha teaduspõhiseid otsuseid, mis aitavad kõigil Eesti inimestel elada kauem ja tervemalt. Kogumik tugineb peamiselt TAI andmetele ja teadustööle. 

TAI toob aastaraamatus välja, et madalama haridusega inimestel, eriti meestel, on suurem vähisuremus ning sotsiaalsed tegurid seostuvad nii vähiriski, sõeluuringutes osalemise kui ka ravi saamisega.  

„Vähihaiguste käsitluses on toimunud suur nihe – tänu varasemale avastamisele ja tõhusamale ravile on vähk üha enam muutumas krooniliseks haiguseks, millega inimesed saavad elada kauem ja kvaliteetsemalt“, märkis Veimer. „HPV kodutestide kasutuselevõtt emakakaelavähi sõeluuringus on hea näide sellest, kuidas teaduspõhine lähenemine on oluliselt tõstnud sõeluuringutes osalemist,“ lisas Veimer. 

Aastaraamat toob esile ka tervishoiusüsteemi murekohad: arstide puuduse ja vananemise, katmata ravivajaduse (13% elanikkonnast) ning inimeste kõrge omaosaluse tervishoiukuludes (22%).  

Aastaraamatu fookusteemat ehk Eesti vähitõrje olukorda ning olulisemaid teadustulemusi tutvustab TAI 21.05. toimuval teadusseminaril „Vähitõrje Eestis – teadusest lahendusteni“. Seminaril käsitletakse ka vähi riskitegureid värske Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu andmetel. 

Lisainfot ja registreerumisvõimalused leiab TAI kodulehelt. 

Mitmekesine ja tasakaalustatud toitumine on tervise oluline alustala. TAI uuringud näitavad, et paraku söövad Eesti inimesed köögivilju poole vähem kui see on soovituslik. Piisava köögi- ja puuviljade söömisega on võimalik vähendada südame-veresoonkonnahaiguste ning vähiriski. Samuti aitavad köögi- ja puuviljad kontrollida kehakaalu, mis on omakorda paljude haiguste riskiteguriks.

TAI toitumise valdkonna juht Janne Lauk sõnas, et sageli valitseb eelarvamus, et köögiviljadega roog ei ole maitsev. „Soovime näidata, kuidas saab tasakaalustatult toituda, maitses mööndusi tegemata. Selleks küsisime Eesti inimestelt, millised toidud on neile kõige rohkem meelt mööda ning pakume välja võimalusi, kuidas oma lemmikroogi valmistada tervislikumal viisil. Igaüks võidab sellest, kui oma lemmikroogadesse rohkem köögivilju lisada,“ jätkas Lauk. 

Oma lemmikroast andis 2025. aasta alguses lõppenud veebiküsitluses teada ligikaudu 3000 inimest. Tulemused kinnitasid, et Eesti inimeste toidulaual on olulisel kohal kartuli- ja lihatoidud. Lemmikroog kartulist on kartulipuder ja seda igas vanuserühmas. Liharoogadest osutusid populaarseks hakkliharoad,  enim toodi välja hakklihakastet. Väga armastatud on ka supid, millest enim mainiti kanasuppi. Köögiviljadest meeldib eestlastele kõige rohkem kapsas.

Küsitlus näitas sedagi, et Eesti inimestele maitseb kala. Kala suhtes ei ole kindlat eelistust välja kujunenud, korduvalt nimetati lõhet, forelli, siiga, lesta, räime ja heeringat, aga ka üldistatult lihtsalt kala. Noorte lemmikutena mainiti sageli pastat ja makaronitoite.

„Meie eesmärk ei olnud koostada täpset lemmikroogade pingerida, vaid kasutada populaarseid toite eeskujuna, kuidas pakkuda tuttavaid maitseid tervislikumas võtmes. Nii sündis koostöös Ivari Vokiga nädalamenüü, mis järgib tasakaalustatud toitumise põhimõtteid. Arvesse võeti näiteks taldrikureeglit, mille kohaselt võiksid lõuna- ja õhtusöökidel pool taldrikust moodustada köögiviljad,“ ütles Lauk.

Telesaate MasterChef 2023. aasta võitja Ivari Vokk lähtus enda sõnul soovitusliku nädalamenüü koostamisel eelkõige mitmekesisusest. „Valisime koos TAI-ga eestlaste lemmiktoitudest igaks päevaks võimalikult erineva roa. Suppi ja ühepajatoitu valmistatakse tavaliselt suuremas koguses − seega jagub näidismenüüst 4-liikmelise pere korral umbes seitsme päeva lõuna- või õhtusöögiks. Loodan, et selline lähenemine innustab inimesi oma lemmiktoite katsetama uues võtmes ja pakub toiduelamuse, mis on korraga nii tervislik kui ka maitsev,“ lisas Ivari Vokk.

TAI ja Ivari Voki nädalamenüü „Eestlaste lemmiktoidud taldrikureegli võtmes“ on saadaval veebilehel Lemmiktoit | Tervisliku toitumise informatsioon. Menüüs on toodud hakklihakaste, kana-köögiviljasupp, kalakotletid, tomatipasta ja ühepajatoit. Videoklippides jagab Ivari Vokk näpunäiteid kokkamiseks, lisatud on roogade retseptid.

Õdede töö eesmärk on inimese terviseseisundi, elukvaliteedi ja toimetuleku säilitamine, parandamine ning stabiilses seisundis patsiendi ravi toetamine. Õendusabiteenuseid pakutakse inimesele vajaduspõhiselt nii koolis, tervisekeskuses, haiglas, hooldusasutuses kui ka kodus. 

2023. aastal töötas Eestis 9 103 õde (8 471 ametikohal), keda on veidi üle viiendiku võrra enam kui 2013. aastal. 

Õdede arv on küll suurenenud, kuid siiski on neid 1000 elaniku kohta vähem kui Euroopa Liidu riikides keskmiselt. Eestis oli 2023. aastal 1000 elaniku kohta 6,6 õde, võrdluseks Euroopa Liidu riikide keskmine (2022. a) oli 8,4 õde (OECD: 9,2 õde) 1000 elaniku kohta.

Eestis töötab ühe arsti kohta 1,9 õde, EL-s on see näitaja 2,2 (OECD: 2,5).

• 

  Õdede keskmine vanus oli 2023. aastal 46 aastat ning jätkuvalt suureneb 50-aastaste ja vanemate õdede osatähtsus – 43% õdedest oli vähemalt 50-aastased ja 9% juba pensionieas. 

Peamiselt töötavad õed haiglates (68%), kuid enamasti puutume õdedega kokku perearstiabiasutusse pöördumisel. 2023. aastal töötas perearstiabiasutustes 18% õdedest (2013. a oli pereõdede osatähtsus 15%). 

Ühe perearsti kohta töötab keskmiselt 1,7 pereõde, keda on aasta-aastalt aina rohkem (2013. a 1,1 pereõde). 

Suurema osa õdede kontakt- (64%) ja kaugvastuvõttudest (88%) teevad perearstiabiasutustes töötavad (pere)õed. Koduvisiitidest teevad üle poole (60%) õendusabiasutustes ja ligi kolmandiku haiglates töötavad õed. 

Õdede ambulatoorse töö maht on võrreldes 2013. aastaga suurenenud kaks ja pool korda – 2023. aastal tegid õed ligi 1,44 miljonit kontaktvastuvõttu, pea 2,5 miljonit kaugvastuvõttu ja veidi üle 352 000 koduvisiidi. 

• 

  Ühe elaniku kohta on õdede tervishoiukontaktide (vastuvõtud ja koduvisiidid) arv varasema ühe asemel kasvanud kolmele. 2023. aastal tehti ühe elaniku kohta keskmiselt üheksa tervishoiukontakti, millest kuus olid pöördumised arsti ja kolm õe poole. 

  

  20 aasta jooksul on haiglaravis kasvanud iseseisva statsionaarse õendusabi osatähtsus, moodustades 2023. aastal 9 protsenti haiglaravi patsientidest ja hõivates ligi kolmandiku ravivoodidest.

  Viimase kümnendi jooksul on iseseisva õendusabi kasv aeglustunud ja saavutanud olemasolevat ressurssi kasutades oma maksimumi – haiglates töötavate õdede osatähtsus on kümnendil vähenenud 75%-lt 68%-le. 

  

  Õdede ja nende töö statistika on kättesaadav Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasist, sealt leiab ka interaktiivsed graafikud. 

  Ülevaate koostasid TAI vanemanalüütikud 

  Eva Anderson, Tiiu-Liisa Rummo, Reet Nestor ja Katrin Tomson

Aastal 2024 vajas erakorralist meditsiiniabi ligi 97 000 kuni 14-aastast last ja veidi rohkem kui 400 000 vähemalt 15-aastast inimest. Aasta varasemaga võrreldes on erakorralist meditsiiniabi vajanud kuni 14-aastaste laste arv 1,1 protsenti vähenenud ja vähemalt 15-aastaste inimeste arv 2,4 protsenti kasvanud.

Sarnaselt varasemate aastatega on erakorralise meditsiini vastuvõttu saabunud inimestest 74 protsenti ise pöördunud või siis lähedaste poolt kohale toimetatud, 21 protsenti toodud kiirabiga, 4 protsenti suunatud teistest raviasutustest ning vaid väike osa (1%) patsientidest pöördus erakorralise meditsiini vastuvõttu muul viisil – kas politsei saatel või tagasikutsel, näiteks juhul, kui patsiendi seisund halvenes või ta vajas korduvat protseduuri.

Suur osa ehk 88 protsenti kuni 14-aastastest erakorralise meditsiini vastuvõttu saabunud lastest toimetati kohale lähedaste poolt, vaid 9 protsenti toodi kiirabiga. Vähemalt 15-aastaste erakorralise meditsiini vastuvõttu saabunud inimeste seas oli noorematega võrreldes ise pöördunute osatähtsus väiksem ning kiirabiga toodi rohkem – vastavalt 71 ja 24 protsenti.

Sarnaselt varasemate aastatega suunati ka 2024. aastal enamik erakorralise meditsiini vastuvõttu saabunud inimestest peale esmase abi osutamist kodusele ravile ning 17 protsenti edasisele haiglaravile.

Erakorralise meditsiini statistika on kättesaadav TAI tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis. Andmebaasis on avaldatud ka erakorralise meditsiini andmed haiglavõrgu arengukava haiglate kaupa.

2025. aasta jaanuaris sai Tartu Ülikooli juhtimisel alguse projekt „Tähendusloome sotsiaalmeedias: tervis ja rahvapärane mõtteviis“. Projekt kestab kolm aastat (2025–2027) ning selle raames uuritakse tähendusloomet terviseinfoga seotud huvigruppides. Projekti tulemusel valmib ülevaade, mis aitab mõista: 

• kuidas mõjutavad veebikogukondade suhtlusruumide iseärasused terviseteemalist tähendusloomet
• milliseid strateegiaid terviseinfo edastamisel kasutatakse ning millised neist on suhtluses osalejatele mõistetavad, usaldust äratavad ja pingeid leevendavad  
• millised strateegiad tekitavad kõhklusi või vastandumist soodustavaid narratiive. 

Projekti tulemusel valmivad uurimused pakuvad sisendit meditsiinivaldkonna vm terviseinfoga tegelevatele inimestele, näidates kätte vajadused, kitsaskohad ja võimalused terviseteemade vahendamisel eri huvigruppidele. 

„Tervise Arengu Instituut pakub projekti koostööasutusena ühelt poolt tervisevaldkonna ekspertteadmisi. Teisalt oleme huvitatud projekti käekäigust ja tulemustest, et nendega tervisekommunikatsioonis edaspidi arvestada,“ kommenteeris TAI teaduskommunikatsiooni juht Liis Reiter. 

Projekt põimib omavahel folkloristika, meediauuringute, sotsioloogia, diginarratoloogia ja meditsiiniantropoloogia lähenemisi, sihiga algatada konstruktiivset dialoogi „rahva“ ning meditsiiniekspertide ja peavoolu infokanalite vahel. Uuritakse, mis roll on sotsiaalmeedia infovahetuses isiklikel ja lähikondlaste kogemustel; rahva- ja alternatiivmeditsiini allikail ning praktikuil; vandenõuteooriatel ning umbusul meditsiiniekspertide ja peavoolumeedias vahendatava info vastu. Samuti on vaatluse all, kuidas veebiplatvormide tehnoloogilised iseärasused, struktuur, sealsete huvirühmade reeglid ja tavad ning kesksed vestlusteemad kujundavad tähenduste ja sõnumite edastamist ning vastuvõttu. 

Projekti vastutav täitja on folkloristika teadur Maili Pilt Tartu Ülikooli kultuuriteaduste instituudist. Samast instituudist osalevad põhitäitjatena projektis kultuuriuuringute ja diginarratoloogia teadur Siim Sorokin ja eesti ja võrdleva rahvaluule professor Ülo Valk. Projekti partnerasutus on Tallinna Ülikool, keda esindab põhitäitjana Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi osaluskultuuri professor Katrin Tiidenberg. Koostööd tehakse ka rahvusvahelise projektiga TRAVIS ning ESTWELL tippkeskuse osalusheaolu uurimisrühmaga. Tulemusi kajastatakse teaduslikes ja populaarteaduslikes käsitlustes. 

Projekti rahastatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi programmist „Eesti keel ja kultuur digiajastul“. Täpsem info projekti (EKKD-TA32) kohta on leitav ETIS-es. 

Statistikaameti juhtivanalüütik Karina Valma ütles, et läbi terviseuuringu on andmeid vaja koguda selleks, et riik saaks inimeste tervist ja toimetulekut veelgi paremini toetada. 

„Terviseuuring annab meile põhjaliku ülevaate erinevate rahvastikurühmade tervislikust seisundist. Samal ajal võimaldab see näha, kuidas tervis on seotud ka inimeste sotsiaalmajandusliku taustaga. Andmete pealt saab ka hinnata, kui palju on inimesi, kes oma tervise tõttu tuge vajavad,“ sõnas ta. 

Võimalus kujundada paremaid terviseteenuseid ja toetada tervena vananemist 

Uuringuga kogutud andmed on väga väärtuslikud, sest tulemusi kasutatakse rahvastiku terviseprogrammide ja -ennetuse kavandamisel ning senise tegevuse hindamisel.  

"Eesti tulemusi saab hiljem võrrelda ka teiste Euroopa Liidu riikidega, mis loob võimaluse kujundada tõhusamat tervise- ja sotsiaalpoliitikat, vähendada ebavõrdsust ning toetada tervena vananemist,” selgitas Valma. 

Statistikaamet viib Tervise Arengu Instituudiga Eestis uuringut läbi juba viiendat korda. „Esimene terviseuuring tehti 1996. aastal, järgmised uuringud aastatel 2006, 2014 ja 2019. Eri uuringulainete andmed võimaldavad jälgida meil muutusi ajas, pakkudes võimalust tervisepoliitikat teaduspõhiselt suunata,“ täiendas Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika osakonna juhataja Jane Idavain ning lisas, et 2025. aasta uuring kestab kuni selle aasta lõpuni. 

Küsitlusele saab vastata nii veebis kui telefonitsi  

Uuringusse kaasatakse juhuvalimi alusel 8500 inimest. Kõigile valimisse sattunud inimestele saadetakse e-postile teavitus. Uuringuankeedile on võimalik vastata veebis või läbi telefoniküsitluse.  

Esmane teavituskiri saadetakse inimesele rahvastikuregistrisse märgitud e-posti aadressile. Kui inimesel e-posti aadressi rahvastikuregistris ei ole, saadetakse teavituskiri posti teel. Küsimustiku täitmine võtab aega ligikaudu 45 minutit ja see on vastaja jaoks vabatahtlik. 

Eesti terviseuuring viiakse läbi Tervise Arengu Instituudi, Statistikaameti ja Sotsiaalministeeriumi koostöös. Tegevusi kaasrahastab Euroopa Liit. 

Täpsemat teavet uuringu kohta leiab siit.

Ämmaemand toetab ja nõustab naist terviseteemadel – enne rasedust, raseduse ajal, sünnitusel ja sünnitusjärgsel perioodil. Lisaks on ämmaemandal oluline roll tervisekasvatuses, nõustades reproduktiivtervise, seksuaalkasvatuse ja pereplaneerimise küsimustes ning lapsevanemaks saamisel. Ämmaemand on abiks vastsündinu esmases hoolduses, nõustab ema imetamisel ja tegeleb haiguste ennetamisega. 

Statistilised faktid 2023 vs 2013:

2023. aastal töötas Eestis 523 ämmemandat (390 ametikohal), mida on viiendiku võrra enam kui aastal 2013. 

Ämmaemandate keskmine vanus oli 2023. aastal 44 eluaastat. Ämmaemandate hulgas suureneb jätkuvalt 55-aastaste ja vanemate osatähtsus, samas kasvab ka kuni 39-aastaste ämmaemandate arv (39%). 

Peamiselt töötavad ämmaemandad haiglates (89%), kuid pakuvad teenuseid ka eriarsti- ja perearstiabiasutustes ning õendusabiasutustes.

Ämmaemandate roll naiste ja ka laste tervise jälgimisel on kasvanud oluliselt. Ämmaemandate ambulatoorse töö maht on võrreldes 2013. aastaga suurenenud kolmandiku võrra – 2023. aastal tehti ligi 164 000 kontaktvastuvõttu, ligi 24 000 kaugvastuvõttu ja ligi 4000 koduvisiiti. 

Aastate jooksul on muutunud ämmaemanda ja naistearsti tööjaotus raseduse jälgimisel. Kui varem tegeles raseduse jälgimisega peamiselt naistearst, siis viimastel aastatel on oluliselt suurenenud ämmaemandate roll. 2023. aastal külastati ämmaemandat keskmiselt kaheksa ja naistearsti kolm korda naise kohta. 

Naistearstidel on enam aega pühendada naiste raskemate terviseprobleemidega tegelemisele. Ämmaemandate ambulatoorsete kontaktvastuvõttude arv on suurenenud pea sama palju kui see on vähenenud naistearstidel, vastavalt +27% ja -30%. 

Ämmaemandate ja nende töö statistika on kättesaadav Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasist, sealt leiab ka interaktiivsed graafikud. 

Eva Anderson, TAI vanemanalüütik

Tiiu-Liisa Rummo, TAI vanemanalüütik

TAI iga kahe aasta järel tehtav küsitlusuuring jälgib rahvastiku terviseseisundi ja -käitumise muutust ajas. „Suitsetamise levimus on nii naistel kui meestel vähenenud eelkõige nooremates vanuserühmades, teisalt on just neis rühmades kasvanud kiiresti alternatiivsete tubaka- ja nikotiinitoodete tarvitamine,“ kommenteeris tulemusi uuringu läbiviija, TAI vanemteadur Rainer Reile. „Kui 16–24-aastaste meeste ja naiste seas on igapäevasuitsetajaid ligi 5%, siis igapäevaseid nikotiiniga e-sigarettide tarvitajaid ligi 10%. Samuti tarvitab juhusuitsetajatest ligi 30% regulaarselt e-sigaretti ning iga kaheksas kas nikotiinipatju või huuletubakat. Tervikuna on igapäevaselt mõnd tubaka- või nikotiini sisaldavat toodet tarvitamas endiselt iga viies Eesti täiskasvanu.“ Suitsetamisel on ka selge mõju lähikondsetele – 20,1% mittesuitsetajatest puutub eluruumides kokku tubakasuitsu ning 16,9%  e-sigareti aerosoolidega.

Tervisekäitumise indikaatoritest on jätkuvalt väga probleemne liigne kehakaal ja seda eelkõige meestel. Kuigi võrreldes 2022. a uuringuga muutust ei ole, on rohkem kui pooled (52,7%) kõigist 16–64 aastastest vastanutest kas ülekaalus või rasvunud: ülekaalus oli 42% meestest ja 26,3% naistest ning rasvunud 20,3% meestest ja 19,5% naistest. Siiski on märgatavalt enam neid liigse kehakaaluga vastajaid, kes on arstilt saanud soovituse kaalu langetamiseks (28,2% vs. 20,0% 2022. a). 

Terviseseisundit kajastav enesehinnanguline tervis on siiski võrreldes eelmise uuringuga veidi halvenenud: 55,5% vastanutest (58,5% 2022. aastal) hindas enda terviseseisundit kas heaks või üsna heaks ning muutust selgitavad eelkõige hea tervisehinnangu osakaalu langus nii 16–24. a vanuserühmas kui naistel. Võrreldes 2022. a uuringuga on veidi suurenenud ka pikaajalise terviseprobleemiga vastajate hulk (48,6% vs. 43,3%), kuid igapäevategevusi tugevalt piirava terviseprobleemiga vastajate osakaal (13,0%) on püsinud nii meestel kui ka naistel viimase nelja uuringulaine võrdluses samal tasemel. 

„Mõnevõrra on paranenud vaimse tervise indikaatorid, mille järsk halvenemine viimastes uuringulainetes on seostatav nii pandeemia kui Ukraina sõjaga. Näiteks depressiivsusele rohkem viitavat masendust või õnnetu olemist esines 2024. aastal 21% meestest ja 25% naistest, 2022. a uuringus aga vastavalt 27% ja 32%-l vastanutest,“ selgitas Reile.  

Uuringus kajastatud teemasid ja tulemusi käsitletakse ka 21. mail toimuval TAI teadusseminaril „Vähitõrje Eestis – teadusest lahendusteni“, kus rahvastiku tervisekäitumist vaadeldakse vähi riskitegurite kontekstis. 

Ülevaade olulisimatest tulemustest

• Oma tervist hindas heaks või üsna heaks 55,5% (56,9% meestest ja 54,5% naistest). Vastav näitaja oli eelmise uuringu ajal 2022. a kevadel 58,5% ning 2020. aastal 57,4%
• Pikaajalisi terviseprobleeme esines 48,6% (43,3% 2022. a) vastanutest ning igapäevategevusi oluliselt piiravaid terviseprobleeme 13% vastanutest
• Vähemalt 15 päeva haiguse tõttu töölt või koolist puudunuid oli 15,4%, mida on oluliselt vähem kui pandeemia-aegses 2022. a uuringus (21,9%) 
• Kui 2022. a andmetes olid pandeemia mõjul vähenenud nii pere- kui ka eriarstivisiidid, siis 2024. a oli perearsti külastanud 75,2% (65,3% 2022. a) ja eriarsti 66,4% (52,1% 2022.a). Tähelepanuväärne on ka hambaarsti (71,0% vs. 59,0% 2022. a) ja erakorralise meditsiini osakonda pöördumiste (27,6%  vs. 17,5% 2022. a) kasv ning samuti on suurenenud päevaravil (11,4% vs. 6,1% 2022. a) ja haiglaravil viibinute (10,3% vs. 5,0% 2022. a) osakaal.
• Tavapärasest suuremat stressi tundis 26,1% vastanutest (24,8% meestest ja 26,9% naistest); sarnasel tasemel oli indikaator ka 2022. a uuringus. Depressiivsusele viitavat masendust või õnnetuna olemist esines 23,4%, vastanutest, mida on veidi vähem kui 2022. a (29,7%).
• Vastanutest 13,2% (sh meestest 18,1% ja naistest 9,7%) olid igapäevasuitsetajad. Tavasuitsetamise langustrendiga paralleelselt jätkub teiste tubaka- ja nikotiinitoodete kasutuse kasv, eelkõige nooremas vanuserühmas: nikotiiniga e-sigarette oli vähemalt mõned korrad nädalas meestest tarvitanud 15,6% ja naistest 16,0% (igapäevaseid tarvitajaid vastavalt 5,7% ja 6,3%).
• Viimase 12 kuu jooksul tarvitas alkoholi kord nädalas või sagedamini ligikaudu kolmandik (34,7%) Eesti 16–64. a elanikest. Viimase seitsme päeva jooksul ei olnud alkoholi tarvitanud 46,2% vastanutest, madala terviseriskiga tarbimist esines 39,7% ja tervist ohustavat/kahjustavat tarvitamist 14,1% vastanutest. 
• Viimase 12 kuu jooksul oli narkootilisi aineid (või narkootilise toimega retseptiravimeid ilma arsti väljakirjutuseta) tarvitanud 4,4% vastanutest (6,1% 2022. a). Märgatav langus on eelkõige 16–24 aastaste naiste seas (4,1% vs. 12,5% 2022. a).
• Ülekaalus (kehamassiindeks ehk KMI 25,0–29,9 kg/m²) oli 42% meestest ja 26,3% naistest ning rasvunud (KMI ≥30,0 kg/m²) 20,3% meestest ja 19,5% naistest. Kuigi ülekaalu levimus tervikuna ei ole võrreldes 2022. a muutunud, on veidi suurenenud liigse kehakaaluga meeste osakaal. 
• Ligikaudu kolmandik vastanutest hindas oma praegust füüsilist vormi heaks või väga heaks. Nädalas viiel või enamal päeval vähemalt poole tunni vältel kehaliselt aktiivseid vastajaid (kel terviseseisund seda ei takista) oli 26,8%.

Alates 1990. aastast iga kahe aasta järel regulaarselt elluviidav Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring annab järjepidevalt ühtsetel alustel infot Eesti inimeste terviseseisundi ja -käitumise kohta ning võimaldab jälgida muutusi pikema ajal jooksul. Uuringu pikal aegreal on suur väärtus nii teadustöös kui ka rahvatervishoiu valdkonna sihtide seadmisel, sest kogutavaid andmeid Eesti rahvastiku tervisenäitajate kohta kasutavad paljud teadlased ning uuringust saadav teadmine on oluline sisend ka poliitikakujundamiseks. 

Kõnealune uuring, järjekorras juba 18. küsitluslaine, toimus veebi- ja postiküsitlusena 2024. aasta märtsist juunini ning selle valimisse kuulunud 5000 inimesest vanuses 16–64 eluaastat vastas 2007 inimest. See on piisav, et laiendada tulemusi Eesti samaealisele rahvastikule. Uuring hõlmas järgmisi tervise ja tervisekäitumisega seotud valdkondi: terviseseisund, arstiabi kasutus, suitsetamine, alkoholi ja uimastite tarvitamine, toitumine, kehakaal ja liikumine, terviseriskid ja neid ennetav käitumine. 

Valik uuringuandmeid on esitatud TAI tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis ning põhjalikumat ülevaadet uuringu metoodikast ja tulemustest pakub TKU2024 kogumik TAI veebilehel.

Milised on olulised arengud ja teadmised, mis aitavad toetada terviseotsuste tegemist? Aprillikuu uudiskirjas:

• Värske uuring: e-sigarettide tarvitamine on tüdrukute seas kahekordistunud.

• Vähi sõeluuringud aitasid avastada 468 kasvajat, neist 75% varajases staadiumis, ning ennetada vähki enam kui 1500 inimesel.

• Tervisealane kirjaoskus tõuseb keskseks teemaks – see on võti inimkeskse ja võrdse tervishoiu saavutamisel.

• Emakakaelavähi kodutest võimaldab osaleda sõeluuringus mugavalt ja usaldusväärselt.

• Vereringeelundite haigused on Eestis suurim tervisekaotuse põhjustaja – vajame sihipärast ennetust ja toetust.

• Rahvastiku tervis ja majandus on tihedalt seotud – parem tervis tähendab suuremat töövõimet ja väiksemaid kulusid.

• Tervisestatistika ja -uuringute andmebaasis on avaldatud hulk uusi andmeid, mis toetavad teadmistepõhist poliitika- ja otsustekujundamist.

Loe uudiskirja

Telli uudiskiri omale postkasti

Erandiks on e-sigarettide tarvitamine – võrreldes 2019. aastaga on viimase 30 päeva jooksul veipinud noorte osakaal suurenenud. Eriti silmatorkav on muutus tüdrukute seas, kelle hulgas on see näitaja enam kui kahekordistunud: iga kolmas tüdruk oli viimase kuu jooksul e-sigaretti tarvitanud. Noored hindavad alkoholi ja e-sigarette, aga ka teisi uimasteid kergesti kättesaadavaks. 

Uuringu tulemused näitasid, et elu jooksul e-sigarettide tarvitamine on püsinud stabiilsena: kui 2019. aasta uuringus oli e-sigarette tarvitanud 54%, siis 2024. aastal 55% noortest. Märgatavalt on suurenenud regulaarsem tarvitamine: viimase 12 kuu jooksul oli e-sigarette tarvitanud 38% noortest (2019. aastal 20%) ning viimase kuu jooksul 25% noortest (2019. aastal 15%). E-sigarette proovitakse võrreldes viie aasta taguse ajaga ka veidi varem: peamiselt 12–14-aastaselt. 

 „Võime oma uuringu andmetele tuginedes järeldada, et e-sigarettidega katsetajaid on samal määral nagu viis aastat tagasi, kuid lisandunud on aktiivseid kasutajaid, kes tarvitavad e-sigaretti pidevalt. E-sigaretid on noorte hinnangul ka lihtsasti kättesaadavad,“ selgitas vastutav uurija, TAI vanemteadur Sigrid Vorobjov. 

Kuigi viimase viie aasta jooksul on sigarettide, alkoholi ja kanepi kättesaadavus mõnevõrra vähenenud, pidas endiselt iga teine 15–16-aastane õpilane sigarette, e-sigarette, huuletubakat ja alkoholi kergesti kättesaadavaks. E-sigarettide kättesaadavust hindas kergeks koguni 65% ning huuletubakat  55% noortest. Kanepit pidas kergesti kättesaadavaks iga kolmas noor. 

Järjest rohkem on noori, kes ei ole kunagi alkoholi tarvitanud 

Alkoholi ei olnud 2024. aastal kunagi proovinud 25% Eesti 15–16-aastastest noortest – võrreldes 1999. aastaga, mil see näitaja oli vaid 4%, on muutus positiivses suunas olnud märkimisväärne. Samas pole viie aasta jooksul muutunud vanus, mil alkoholi tarvitamist alustatakse: iga viies koolinoor oli tarvitanud alkoholi (vähemalt ühe klaasi) juba 12-aastaselt või nooremana. Viimase aasta jooksul oli alkoholi tarvitanud 61% ning viimase kuu jooksul 31% õpilastest. Viimase kuu jooksul oli purjus olnud 10% poistest ja 7% tüdrukutest ning see näitaja ei ole oluliselt muutunud.  

Kuigi alkoholi pakkumine alaealisele on seadusega keelatud, saavad noored seda endiselt peamiselt sõpradelt, vanematelt või mõnelt teiselt tuttavalt. Viimastel aastatel ei ole muutunud, ka see, et igale neljandale noorele pakub alkoholi lapsevanem. Iga kümnes noor saab alkoholi kätte kodust ja kuni 5% ostab seda enda sõnul ise.  

„See, et noored tarvitavad enamasti alkoholi juba alaealisena ning saavad seda sageli sõpradelt, aga ka kodust ja oma vanematelt, viitab problemaatilistele ühiskondlikele hoiakutele. Täiskasvanud ei tohiks võimaldada alaealistel alkoholi tarvitada. Vastupidiselt levinud müütidele, on kodus noortele alkoholi pakkumine seostatav tulevikus suurema riskikäitumisega,“ sõnas Vorobjov.  

Kanepi tarvitamine on 15–16-aastaste seas viimase kahekümne aasta madalaimal tasemel 

Elu jooksul kanepi proovimine ja korduvtarvitamine on ESPAD-i andmete kohaselt 15–16-aastaste seas veidi vähenenud ning langenud viimase 20 aasta madalaimale tasemele. Iga viies õpilane on siiski vähemalt korra kanepit proovinud ning kanepi tarvitamine on üldjuhul seotud teiste uimastite tarvitamisega. Nendest, kes on tarvitanud elu jooksul kanepit, on 96% tarvitanud ka alkoholi ja 95% mõnda tubaka- ja/või nikotiinitoodet. Stimulantide (nt amfetamiin, ecstasy, kokaiin) tarvitamine on veidi suurenenud, siiski on nende ainete tarvitamine selles vanuserühmas harvaesinev (4%). 

„Meie uuringu andmed kinnitavad, et mistahes uimasti tarvitamine võib suurendada ka teiste ainete tarvitamise tõenäosust. Positiivne on see, et neid 15–16-aastaseid noori, kes ei tarvita alkoholi ega narkootikume, on üha rohkem,“ selgitas Vorobjov. 

ESPAD-i uuring viidi Eestis läbi 2024. aastal kaheksandat korda, et saada ülevaade  kooliõpilaste tubaka- ja nikotiinitoodete, alkoholi, narkootiliste- ja psühhotroopsete ainete tarvitamisest ning muu riskikäitumise kohta. Eesti uuring on osa rahvusvahelisest uuringust „European School Survey Project on Alcohol and Other Drugs“ (ESPAD). Andmekogumine toimus 2024. aasta esimeses pooles ning selles osales üle 2000 kooliõpilase Eesti üldhariduskoolide 8.−9. klassidest. 

Uuringu raport on kättesaadav TAI kodulehelt. 

Eelmise aastaga võrreldes on meeste seas vereloovutuskordade arv 1,2% kasvanud, samas kui naiste seas on vereloovutuskordade arv 2,9% vähenenud.

"2024. aastal loovutas elus emakordselt verd üle 3600 inimese - se eon 13% kõikidest verdoonoritest. Uute doonorite arv on aastaga 6,6% vähenenud," ütles TAI vanemanalüütik Gettrin Kivisild.

Eelmisel aastal toimus üle Eesti kokku 638 doonoripäeva. Väljaspool verekeskust toimunud doonoripäevadele tehtud väljasõitudelt koguti kokku 39% verevarudest.

Iga kord, kui inimene verd andma läheb, hinnatakse tema doonoriks sobivust, et tagada nii doonori kui ka doonorivere saajate ohutus. Vereloovutusele ei pääsenud 2024. aastal 7019 verekeskuste külastajat. Peamine põhjus, miks ajutiselt veredoonorlusest kõrvale jäädi, oli doonori madal hemoglobiini tase.

Kogutud ja kontrollitud doonorverest valmistatakse erinevaid verekomponente, mida kasutatakse rasketel operatsioonidel või sünnitustel, patsientide raviks verejooksu, raske trauma, aneemia, leukeemia, vähi- ja maksahaiguste, põletuste ning mitmete teiste haiguste puhul. Eesti haiglates kasutati eelmisel aastal erinevaid verekomponente 15 652 patsiendi ravis, nende seas oli 348 alla 15-aastast last.

Kõik hea tervisega inimesed on doonoriks oodatud. Täpsemat infot selle kohta leiab Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikumi, Pärnu Haigla või Ida-Viru Keskhaigla verekeskuste veebilehtedelt ning Facebooki lehelt Doonorid ja Sõbrad.

Veredoonorluse ning veretoodete ja nende kasutamise statistika on avaldatud TAI tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.

Projekti senised tulemused näitavad, et kodutestimine on tõhus viis osalusmäära suurendamiseks ja sõeluuringu kättesaadavuse parandamiseks, eriti just maapiirkondades.

„Kuigi oleme pakkunud HPV kodutesti võimalust sõeluuringu raames juba neli aastat, oli 2024. aasta märgiline, sest kodutest oli esimest korda kättesaadav kogu aasta jooksul,“ sõnas Tervise Arengu Instituudi epidemioloogia ja biostatistika osakonna vanemanalüütik Reeli Hallik. Kodutesti tellimise võimalus veebist – kas pakiautomaati või kodusele aadressile – ning kättesaadavus 88 apteegis viies maakonnas (Viljandi, Valga, Võru, Põlva, Ida-Viru) võimaldas testil jõuda naisteni kiiresti ja mugavalt.

2024. aastal osales emakakaelavähi sõeluuringul 65% kutsututest – see on veidi enam kui aasta varem. Kodutesti valis iga viies osaleja (21% ehk 10 015 naist). Kõige rohkem kasutati kodutesti Rapla ja Võru maakonnas, kus kodutesti valis 27% sõeluuringul osalenutest. Ida-Virumaal tõusis sõeluuringu osalusmäär esimest korda üle 50% piiri – kodutesti kasutas 24% osalejatest, kellest pooled said testi apteegist.

„Ise proovi võtmine on juhendit järgides lihtne ja kodutest on sama usaldusväärne kui tervishoiutöötaja tehtud test,“ märkis Hallik. Kodutesti kasutamine on eriti hästi vastu võetud vanemaealiste seas – enim eelistasid kodutesti 65-aastased (25%) ja 60-aastased (23%), kuigi just neis vanuserühmades on sõeluuringul osalemise üldmäär madalaim.

Kodutestil on oluline roll sõeluuringu kättesaadavuse tagamisel ka inimestele, kel puudub ravikindlustus. Kodutesti kasutas 31% ravikindlustuseta naistest, mis on märkimisväärselt rohkem kui ravikindlustatud naiste seas, kelle hulgas oli kodutesti valinuid 20%. Tähelepanuväärne on seegi, et enam kui pooled 65-aastastest naistest eelistasid kodutesti saamist tavapostiga kodusele aadressile, samal ajal kui nooremad eelistasid pakiautomaate.

Tähtis on, et kodutest oleks võrdselt kättesaadav kõigile, kes mingil põhjusel ei pääse või ei soovi kliinikus sõeluuringul käia. „Juba mitu aastat on meil olnud väga tänuväärne koostöö ka apteekidega, kus on koduteste pakutud koos esmase nõustamisega. Nii saame suurendada sõeluuringu kättesaadavust, tuues selle inimestele veelgi lähemale, ning võimaldades kodutesti saada ka neil, kel puudub võimalus testi internetist tellida. Praegu teeme ettevalmistusi apteegipõhise kodutestide pakkumise laiendamiseks kõigisse Eesti maakondadesse ja soovime selle projektiga alustada veel enne suve,“ sõnas Reeli Hallik.

HPV kodutest on alates 2025. aastast osa riiklikust emakakaelavähi sõeluuringuprogrammist. Alates aasta algusest on kodutesti võimalik tellida veebi teel ja peagi on testid kättesaadavad ka kõigi maakondade apteekides üle Eesti. 

Vaata ka lühikokkuvõtet HPV kodutesti kohta

Soolevähi sõeluuringul osalenud üle 44 000 inimese seas avastati vähieelsed muutused 920 inimesel (2%) ja 122 inimesel (0,3%) leiti kasvaja. Iga 1000 sõeluuringus osalenu kohta avastati seega ligi kolm vähijuhtu. Sõeluuringul avastatud vähijuhud moodustasid 12% kõigist 2022. aastal Eestis diagnoositud soolevähi juhtudest. 

Sõeluuringul avastati vähijuhud märgatavalt varasemas staadiumis, võrreldes kõigi 2022. aastal diagnoositud soolevähi juhtudega. Teadaoleva staadiumiga juhtudest olid sõeluuringul avastamise korral esimeses või teises staadiumis üle 60% juhtudest, kõigist soolevähi juhtudest vaid 44%. Sõeluuringul avastatud teadaoleva staadiumiga juhtudest oli neljandas staadiumis 7%, kõigist juhtudest aga tervelt veerand.

Emakakaelavähi sõeluuringul osalenud ligi 43 000 naise seas leiti vähieelsed muutused 607 naisel (1,4%). Lisaks avastati 28 kasvajat, millest pooled olid väga varases staadiumis. Neljanda staadiumi vähke oli vaid 7%. 

“Võrreldes 2021. aastaga avastati ligi 10% rohkem vähieelseid muutusi, kasvajaid aga ligi viiendiku võrra vähem,” kommenteeris vähi sõeluuringute registri vanemanalüütik Eva Lea Jääger. „Soolevähi ja emakakaelavähi sõeluuringu peamine eesmärk on vähieelsete muutuste avastamine, mis ravi puudumisel võivad areneda pahaloomuliseks. Seetõttu on määrava tähtsusega, et inimesed, kellel esmasuuringul leitakse HPV nakkus või peitvere test on positiivne, osaleksid kindlasti ka lisauuringutel ja raviprotseduuridel.“

Rinnavähi sõeluuringul osalenud ligi 54 000 naise seas diagnoositi kasvaja 318 juhul (0,6%) ehk 84 võrra rohkem kui aasta varem. Iga 1000 sõeluuringus osalenu kohta avastati ligi kuus kasvajat. Sõeluuringul avastatud vähid moodustasid 32% kõigist 2022. aastal Eestis diagnoositud rinnavähi juhtudest naistel. Sõeluuringul avastatud teadaoleva staadiumiga vähijuhtudest diagnoositi ligi 90% esimeses või teises staadiumis (50% esimeses ja 37% teises), neljandas staadiumis aga vaid 2%. 

„Tervelt kolmandiku vähijuhtude avastamine sõeluuringul on aidanud kaasa, et 2022. aastal diagnoositi esimeses või teises staadiumis juba 79% kõigist rinnavähi juhtudest Eestis. Neljanda staadiumi osakaal on langenud 7%-ni. Varasem avastamine võimaldab patsienti säästvamalt ja väiksemate ravikuludega saada paremaid ravitulemusi. Uuringutulemused näitavad, et tänu sõeluuringule on rinnavähisuremus Eestis tõhusalt vähenenud,“ resümeeris TAI teadusdirektor Kaire Innos.

Info sõeluuringul käinutest laekub vähi sõeluuringute registrisse tervise infosüsteemist ja Tervisekassa raviarvetelt ning kinnitatud vähidiagnoosid Eesti vähiregistrist või histoloogiliste uuringute tulemusest. Detailsema info sõeluuringul avastatud vähijuhtude ja nende staadiumijaotuse kohta leiab Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika andmebaasist ja vähiregistri 2024. aastal avaldatud raportist.

Rinnavähi sõeluuringule kutsutakse 50-74-aastaseid naisi iga kahe aasta järel. Tänavu oodatakse rinnavähi sõeluuringule naisi sünniaastaga 1951, 1953, 1955, 1957, 1959, 1961, 1963, 1965, 1967, 1969, 1971, 1973 ja 1975. Osalemiseks tuleb broneerida aeg terviseportaalis (terviseportaal.ee) või helistada sobivasse tervishoiuasutusse.

Emakakaelavähi sõeluuringule kutsutakse 30–65-aastaseid naisi iga viie aasta järel. Tänavu on oodatud naised sünniaastaga 1960, 1965, 1970, 1975, 1980, 1985, 1990 ja 1995. Osalemiseks saab broneerida aja terviseportaalis (terviseportaal.ee) või helistada sobivasse tervishoiuasutusse. Soovi korral saab sõeluuringuproovi võtta ka kodus, tellides endale kodutesti hpv.kliinikum.ee.

Soolevähi sõeluuringule kutsutakse inimesi vanuses 58–68 iga kahe aasta järel. 2025. aastal on soolevähi sõeluuringule oodatud aastatel 1957, 1959, 1961, 1963, 1965 ja 1967 sündinud inimesed. Osalemiseks palume võtta ühendust oma perearstikeskusega.

Sõeluuringutele on oodatud nii ravikindlustatud kui ka ravikindlustamata inimesed ning osalemine on kõigile tasuta. Tervisekassa tasub kõigi osalejate uuringute ja vajadusel järgneva ravi kulud.

Lisainfot leiab Tervisekassa veebilehelt soeluuring.ee.

Valik uudiseid

• Sotsiaaltöötajad üle Eesti tähistasid rahvusvahelist sotsiaaltöö päeva.
• Tallinna ülikoolis toimus erialakonverents, kus arutati sotsiaaltöö tulevikku.
• Eesti vaimse tervise ja heaolu koalitsioon VATEK koostas soovitused kohalikele omavalitsustele elanike vaimse tervise edendamiseks.
• Alustas tööd sotsiaalminister Karmen Joller.
• 9. mail toimub Eesti sotsiaalteaduste aastakonverents.
• Vanema kaotanud lastele rakendub uus ühtne toetuse skeem.
• Riigikogu võttis menetlusse seaduseelnõu, millega luuakse täisealistele patsientidele võimalus koostada elulõpu tahteavaldus.
• Kohalikele omavalitsustele avanes toetusmeede Perepesade loomiseks.
• Valmis metoodika tervishoius ja sotsiaalvaldkonnas rakendatavate kvalifikatsiooninõuete asjakohasuse ja kvalifikatsiooni omandamise teekonna asjakohasuse hindamiseks.
• Veebilehe „Misogüünia ja soorollid“ materjalid on abiks vestlemisel noortega.
• Uudiskirjas on ka palju praktilisi lühinõuandeid, huvitavaid taskuhäälinguid ja meediakajastusi.

Loe uudiskirja

Telli uudiskiri ja veebiajakiri

Alustuseks tuleb ehk küsida, miks tervisealane kirjaoskus on üldse oluline? Sellele vastamiseks tuleb mõista, kuidas on muutunud arusaamad terviseküsimustes.

Traditsiooniliselt on meditsiin olnud paternalistlik[1], kus kesksel kohal on olnud haigus, ravi, raviasutus, arst ja patsient (Nettleton 2013). Arsti ülesanne on ravida ja öelda, mida teha, et terveneda. Patsiendi ülesanne on olnud neid ettekirjutusi järgida. Kliinilises mõttes on see loomulikult ka praegu nii.

Valdkond aga on laienenud ja juba ammu ei räägi me enam üksnes meditsiinist. Me ei räägi enam alati ka tervishoiust, vaid tervisest kõige laiemas mõttes. See tähendab, et tegevus tervise hüvanguks hõlmab nii haiguste ennetamist (sh täiesti sümptomitevabalt, tervena) kui ka haiguste arengu pidurdamist ja ravi. 

Lisaks arstidele on tähtsad ka teised tervishoiutöötajad, sotsiaaltöötajad ja teised sotsiaalvaldkonna spetsialistid ning muude valdkondade spetsialistid, samuti inimesed ning nende lähedased ja kogukonnad, kuhu kuulutakse. Kõik see, millest tervis oleneb, sh igapäevane toimimine, toimub valdavalt raviasutustest väljaspool. Just seetõttu, et inimesed osalevad ise aktiivselt oma tervise eest hoolitsemisel, saab ja on põhjendatud rääkida paternalismi asemel patsiendikesksusest, veel enam aga inimkesksusest.

Tervisealane kirjaoskus

Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 on seadnud üheks eesmärgiks tervise ebavõrdsuse vähendamise Eestis. Selle olulise lahendusteena nähakse terviseharitust ja põhiõiguste kaitset ning kogukondade võimestamist ja kaasamist. Mida see sisuliselt tähendab? Eesti keele instituudi (EKI) Sõnaveebi oskussõnastik käsitleb mõisteid „terviseharitus“ ja „tervisekirjaoskus“ sünonüümidena. 

Terviselasest kirjaoskusest rääkides on olulised nii teabe saamine, selle mõistmine kui ka rakendamine pärisellu.

Eesti keeles on vahel pakutud kirjaoskuse sünonüümiks „pädevust“[2]. Tervisealase kirjaoskuse kontekstis ei pruugi see olla asjakohane. Erialakirjanduses on nende kahe termini seost kirjeldatud näiteks nii, et pädevus (ingl competency, competence) on (tervishoiutöötajate) „teadmised, oskused ja hoiakud, mida vajatakse, et tõhusalt tegeleda tervishoiuteenuste ja terviseteabega seotud patsientide tervisealase kirjaoskusega“ (Coleman jt 2023). Ehk väga lihtsustatult: pädevus on pigem tervishoiutöötaja või mõne teise spetsialisti (nt sotsiaaltöötaja) erialane võimekus inimesi terviseteabe abil toetada, mille mõjul paraneb tervisealane kirjaoskus.

Lisaks kasutan kirjaoskuse mõistet, sest

1. ingliskeelne termin health literacy mainib otseselt kirjaoskust;
2. teistestki valdkondades kasutatakse just sõna „kirjaoskus“ selleks, et väljendada n-ö tavainimese võimekust rakendada valdkonna teadmisi-oskusi isiklikuks heaoluks, näiteks finantskirjaoskus.

Tervisealane kirjaoskus kui kompleksne mõiste

Tervisealase kirjaoskuse tähenduse üksikasjalikuks mõistmiseks on oluline peatuda selle määratlusel. Maailma terviseorganisatsiooni definitsiooni kohaselt on tegemist „kognitiivse ja sotsiaalse oskusega, mis määrab ära isiku motivatsiooni ja võimekuse terviseinfot saada, seda mõista ja kasutada nii, et see tagaks tervise ja heaolu“ (Nutbeam 1998).

Tervisealane kirjaoskus oleneb inimese kognitiivsetest ja sotsiaalsetest oskustest.

Paksus kirjas rõhutused tegin ise, et tuua esile komplekssus, mida esmapilgul lihtne termin sisuliselt kannab. Sageli mõeldakse tervisealasest kirjaoskusest kui millestki, mida kirjeldab definitsiooni viimane osa (võimekus saada, mõista ja kasutada infot). Määratlus aga viitab otseselt, et tervisealane kirjaoskus oleneb ka inimese kognitiivsetest ja sotsiaalsetest oskustest. Need on aluseks, et inimesel oleks mitte ainult võimekus terviseinfoga (üldse) midagi teha, vaid ka motivatsioon selleks. See on mõttekoht – millisel hetkel me tavapäraselt parandame teadlikult tervisealast kirjaoskust ja kas oleme alustanud algusest? Ehk oleme tervisekommunikatsioonis jätnud midagi olulist vahele?

Kindlasti aga ei saa ega tohi tähelepanuta jätta definitsiooni viimast osa ja just sellises kombinatsioonis ning terviklikkuses, nagu see on esitatud. See tähendab, et tervisealasest kirjaoskusest rääkides on olulised nii info saamine (ükskõik, kas kelleltki teiselt või ise otsides), sellest aru saamine ehk mõistmine ja rakendamine pärisellu.

Raskused võivad tänapäeval alata juba info saamisest. Oleme liikunud inimkesksuse poole, mis info ja kommunikatsiooni mõistes tähendab, et tervisega seotud teavet ei saada enam ainult arstilt. Öeldakse, et inimene peab ise vastutama, mis ehk ilmtingimata ei eelda iseseisvat info otsimist, aga teame, et infokülluse ja kättesaadavuse tõttu seda nagunii tehakse. Iseseisev otsing aga võib viia infoni, mis tõenduspõhise meditsiini vaatest ei pruugi olla adekvaatne.

Terviseküsimuste korral võib täiendav segav tegur olla emotsionaalne seisund.

Aga oletame, et õige info on kätte saadud. Kuidas on lood sellest arusaamisega? Kuldreegel on, et tervisega seotud teave peaks olema esitatud nii lihtsalt, et kuuenda klassi õpilane sellest aru saaks. See võib tunduda liigse lihtsustamisena. Aga kas ikka on? Toome näite mõnest teisest valdkonnast. Kujutagem ette, et vajame abi autoteenindusest. Kas pole nii, et olemata ise spetsialist või eriline asjahuviline, on meil vaja võimalikult lihtsat selgitust arusaamiseks ja teeninduses õige otsuse langetamiseks?

Sama ja isegi veel kriitilisem on see terviseküsimustes. Meil on vaja mõista, mis ja miks toimub ning mis edasi saab. Tuleb meeles pidada, et terviseteemade korral võib täiendav segav tegur olla emotsionaalne seisund. Enda või lähedase raske haiguse diagnoosi või haiguse edasiarenemise uudis mõjub šokina ning see vähendab paratamatult inimese võimet infost aru saada ja seda vastu võtta. Sel hetkel praktilist ja toetavat infot tegelikult enam ei töödelda, sest mõte jääb kinni kuuldud uudisesse.

Siiski, kui seegi etapp ületatud, jääb veel vaid viimane ülesanne: rakendada teadmised igapäevastesse tegemistesse, tervisekäitumisse ja -valikutesse. Ilmselt on igaüks meist proovinud muuta oma senist elustiili tervislikumaks. Nii nagu iga muudatus, on ka tervisega seotud muudatuste tegemine sageli pikaajaline protsess, mis eeldab püsivust, motivatsiooni ja pingutust. Loomulikult võib ette tulla ka ajutisi tagasilangusi või ka uuest käitumisviisist loobumist. Selline loobumine või motivatsioonilangus aga ei ole sageli seotud teadlikkusega. Me teame, mida tegema peame, mis on meie tervisele kasulik, aga muudatust on ikka keeruline teha.

Laskumata pikemalt nüanssidesse, on oluline märkida, et tänapäeval mõjutavad tervisevalikuid ja -käitumist ka mitut laadi kirjaoskus või pädevus (näiteks meedia-, digi-, info-, teaduspädevus). See toobki meid järgmise küsimuse juurde: kes üldse peaks tervisealase kirjaoskuse kujundamisele ja suurendamisele rohkem kaasa aitama?

Süsteemi roll ja selle seos tervise(eba)võrdsusega

Kahtlemata peab igaüks ise oma tervise eest hoolitsema, sest oma elu elatakse ikka ise. Oluline on mõista, et tervisealane kirjaoskus on midagi enamat kui üksikisiku võimekus ja selle edenemisele saavad ning peavad kaasa aitama eri ametkonnad, samuti nii tervishoiu-, sotsiaal- kui ka haridussüsteem. Haridussüsteemi ülesanded on ilmselgelt seotud esmaste oskuste ja teadmistega, mida on vaja muude eluvaldkondade kirjaoskuse kujunemiseks, olgu see elementaarne lugemisoskus, funktsionaalse lugemise oskus ehk tekstist arusaamine või põhiteadmised inimkeha ehitusest ja toimimisest.

Tervishoiusüsteemi ja sotsiaalvaldkonna panust on vaja muutunud tingimuste tõttu, mida artikli alguses selgitasin: kaasatud, otsustav ja kaasvastutav inimene. Samuti on oluline süsteemi enda keerukus ehk see, kas ja kuidas inimene teab ning oskab selles liikuda (nt kellelt nõu küsida, kelle juurde panna aeg, mida ja kuidas teha täiendavate küsimuste, sümptomite või murede korral jne). On mitmeid tervisega seotud olukordi, mille lahendamine eeldab tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna teenuste lõimimist. 

Tervisealase kirjaoskuse edenemisele saavad ning peavad kaasa aitama eri ametkonnad, samuti nii tervishoiu-, sotsiaal- kui ka haridussüsteem.

Näiteks saab insuldist taastuv inimene tervishoiust otseselt terviseseisundiga seotud abi, samas kui sotsiaalvaldkond (nt kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja) saab aidata kodukohandusega, hooldus- jm teenustega, mis toetaks inimest ja tema peret muutunud terviseseisundiga elamisel. Just neis eri valdkondade kokkupuutepunktides on suurim oht, et inimene „kaob“ süsteemide vahele, kui tal puudub arusaam, kuidas neis süsteemides liikuda, ja võimekus selleks. Seetõttu on oluline roll siin süsteemide toel, et teave oleks võimalikult lihtsas keeles ja erialase keelekasutuseta ning erinevad soovitused oleksid selgitatud ja põhjendatud arusaadavalt ning otsuste langetamist toetavalt.

Just see, kuidas ja mida öelda, toob meid tervisealase kirjaoskuse mõttes tervise (eba)võrdsuse juurde. Esmalt on oluline peatuda kahel sõnal, mis on sarnased, aga ei tähenda sama. Võrdsus (ingl equality) on sõna, mis tervise kontekstis võib tähendada, et on olemas kõigile mõeldud head tervishoiuteenused või tõenduspõhine terviseinfo. Võrdne võimalus (ingl equity) tähendab aga võrdväärset ligipääsu selle teenuse tegelikule kasutamisele ja nii, et tagatud oleks parim tervisetulem. Nende sõnade sisulist erinevust illustreerib joonis.

Kvaliteetne teenus, süsteem või ka infomaterjal on mõlemal puhul olemas ehk õunad on olemas ja kõik võivad selle puu pealt neid korjata. „Võrdsuse“ korral on keskmisel ja lühimal oluliselt keerukam sama hästi ehk võrdselt jõuda heade õunteni kui pikemat kasvu inimesel, ükskõik, kuidas nad ka püüaks. Võrdsete võimaluste korral aga on õunapuu all olijatele antud abivahendid, mis võimaldaks selle puu kõigi oksteni ulatuda ja päriselt neid õunu noppida. Nii on ka tervisega: ainuüksi õuntest ei pruugi piisata, sest liikumine tegeliku võrdsuse poole tervises saabub siis, kui paraneb tervise ees hoolitsemise võimaluste võrdväärne kättesaadavus või on esitatud ja jagatud teave võrdväärselt hästi arusaadav.

Digiteenuste rakendamisel tuleb inimesi toetada, et tervise ebavõrdsust tahtmatult veelgi ei suurendataks.

Mida arvestada? Peamised madalat tervisealast kirjaoskust põhjustavad tegurid on seotud nii üldise madalama võimekusega lugeda ja loetavast aru saada, kui ka keelelisse rahvusvähemusse kuulumine, ebapiisavad tervisealased teadmised, madalam sotsiaalmajanduslik positsioon (nt madalam sissetulek, madalam haridustase jne), kehv võimekus tervishoiusüsteemis orienteeruda ja enda eest seista jne.

Üks oluline tervise ebavõrdsust suurendav tegur võib olla paradoksaalselt see, mida on peetud ebavõrdsuse vähendajaks: need on tehnoloogilised lahendused. Digitaalne tervisetehnoloogia ei ole kõigile võrdselt kättesaadav ja enim kannatavad need, kes seda tegelikult kõige rohkem vajaksid (Adib jt 2023, WHO Regional Office of Europe 2022). Mõjutatud on vanemaealised, maapiirkondade elanikud, mõnda vähemuskeelerühma kuuluvad isikud (Eestis näiteks kõik need, kes ei valda piisavalt eesti keelt) ning madalama haridustaseme ja sissetulekuga inimesed. Seetõttu on oluline, et uute, eeskätt digiteenuste rakendamisel tuleb inimesi toetada, et tervise ebavõrdsust tahtmatult veelgi ei suurendataks.

Kuidas tervisealast kirjaoskust ja tervise võrdsust parandada?

Tervisealast kirjaoskust ega tervise võrdsust ei ole lihtne saavutada. See ei tähenda, et küsimustega ei saaks ega peaks tegelema. Oluline aga on kindlaks teha, kes (p)arendust saab ja peab ellu viima, et üldine tervisealast kirjaoskus paraneks ja selle kaudu väheneks tervise ebavõrdsus. Pakun välja mõned praktilised sammud, mille abil saame inimeste tervisealast kirjaoskust kujundada ja parandada. 

1. Kujunda erinevaid sõnumeid, kanaleid ja materjale koosloomes sihtrühmaga. See aitab mõista, millest ei saada aru ja miks ning kuidas vastavalt sellele teabe sõnastust kohandada, et sõnumit mõistetaks soovitud viisil.
2. Kasuta lihtsat keelt, välista ainult spetsialistidele mõeldud keelekasutus. Sõnumist peab kuuenda klassi õpilane aru saama. Oluline on meeles pidada, et info vastuvõtmise võime võib olla vähenenud psühholoogilise surve tõttu äsja saadud uudise või selle mõjul tekkinud negatiivse emotsionaalse reageeringu pärast.
3. Edasta teavet astmeliselt, n-ö portsjoniteks jaotatuna (Lubi 2019). Inimene ei puugi olla valmis (vt p 4–5) ega ka võimeline suurt infohulka korraga vastu võtma, mistõttu ei ole talle mõtet seda ka niisugusel kujul esitada, eriti kui eesmärk on muudatuste tegemine teabe põhjal. Seetõttu võib olla tõhusam regulaarselt edastada väiksemaid infokilde.
4. Kordamine on tarkuse ema. Korduv õpetamine pikema aja jooksul on tõhusam kui kontsentreeritud õpetamine (Nepps 2023) ehk lühiaegseid kampaaniaid võib teha, aga need peaksid olema regulaarsed.
5. Kohanemist võimaldav teave peab olema mitmekülgne. Teave peab toetama mitte vaid funktsionaalset ja kliinilist, vaid ka emotsionaalset, psühholoogilist ning sotsiaalset kohanemist ja eluviisi kohandamist (Nepps 2023).
6. Kommunikatsioon on tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna spetsialistide üldpädevus, s.t ka spetsialistide kommunikatsiooni- ja tervisealase kirjaoskuse toetamise pädevust on vaja pidevalt täiendada.
7. Tervisealane kirjaoskus ja vastutus tervisetulemite eest on enam kui individuaalne võimekus. Seetõttu on oluline, et süsteem loob tingimused inimeste tervist edendavate valikute toetamiseks.

Tervisealane kirjaoskus on kindlasti üks tegur, mis lisaks muudele eesmärkidele aitab jõuda tervise võrdsuse poole. Selleks on vaja mõista, et nii süsteemid kui ka inimene saavad ja peavad oma osa andma, aga ka näiteks tervisekommunikatsiooni tööriistu tuleb kasutada arukalt ja läbimõeldult. 

Artikli alus on 14. novembril 2024 tervise arengu instituudi tervisedenduse konverentsil „Ebavõrdsus tervises – kas paratamatus?“ peetud ettekanne. Autor avab selles käsitletud teemasid põhjalikumalt ka Argo kirjastuses 2025. aasta sügisel ilmuvas populaarteaduslikus raamatus tervise ja haiguse sotsio-kultuurilistest ning tervisekommunikatsiooni teoreetilistest ja praktilistest käsitlusest.