Loe lisa ...

Uuringu põhjal esines ligi veerandil täiskasvanutest aastatel 2016–2021 vähemalt üks psüühikahäire diagnoos, millest kõige sagedasemad olid depressioon (12,4%) ja ärevushäired (9,8%). Võrreldes pandeemiaeelse ajaga on depressiooni ja ärevushäirete risk suurenenud. 

Vaimse tervise häirete suhtes on haavatavamad noorukid ja noored täiskasvanud, madalama haridustaseme ja väiksema sissetulekuga inimesed ning töötud. Depressioonirisk on suurem naistel, tugeva geneetilise eelsoodumusega inimestel ning riskeeriva tervisekäitumisega inimestel. Samas on lastega peredes elavatel täiskasvanutel vähem vaimse tervise probleeme võrreldes üksi elavate inimestega.

Koroonakriisi ajal olid vaimse tervise riskiteguriteks sotsiaalmajanduslik haavatavus ja sotsiaalse toe puudumine. „Koroonakriisi ajal oli inimeste jaoks kõige suuremaks stressoriks hirm haigestuda ja haiguse tagajärjed. Stressi ning selle negatiivseid tagajärgi aitasid leevendada emotsioonidega toimetuleku oskused ning tervist toetav eluviis nagu piisav uneaeg ja kehaline aktiivsus,“ selgitas uuringu üks autoritest, Tartu Ülikooli kliinilise psühholoogia kaasprofessor Kirsti Akkermann.

Aastatel 2016–2021 kasutas psühhiaatri, psühholoogi või psühhoterapeudi teenuseid 13% täisealisest rahvastikust. Teenuseid kasutasid rohkem naised (14%) ja 18–24-aastased (26%), samuti madalama haridustaseme ja väiksema sissetulekuga inimesed. Erandiks olid väga väikse sissetulekuga inimesed, kes kasutasid Eesti Haigekassa rahastatavaid vaimse tervise teenuseid oluliselt vähem.

Valdav osa vastajatest pidas vajalikuks parandada vaimse tervise teenuste kättesaadavust kriisiolukorras, kuigi isiklikku vajadust teenuste järele tajuti vähe ka eriolukorra ajal. Abivajaduse tekkides eelistas enam kui 2/3 vastajatest abi otsimise asemel ise hakkama saada. Psühholoogi või nõustaja vastuvõtust tundis puudust 13% vastanutest, psühhiaatri vastuvõtust 8%. 

„Peamiste takistustena abi otsimisel nimetati tervishoiusüsteemist tulenevad piiranguid, nende hulgas näiteks liiga pikkasid järjekordi, plaanilise ravi piirangud, teenuste hinda, aga niisamuti vähest usku, et teenustest oleks kasu, ning teadmatust, kuhu pöörduda," kommenteeris uuringu autor, Tervise Arengu Instituudi vanemteadur Kenn Konstabel. „Riiklikud andmekogud tõenäoliselt alahindavad ja enesekohased küsimustikud ülehindavad probleemide esinemist. Seetõttu on rahvastiku vaimse tervise probleemide ulatuse täpseks hindamiseks mõistlik enesekohaseid ja registripõhiseid näitajaid kombineerida."

Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringu eesmärk oli saada terviklik ülevaade elanikkonna vaimse tervise olukorrast COVID-19 ajal, et muuhulgas hinnata ka inimeste vajadust abi järele. Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõnul on viimase kahe aasta üks olulisimaid muutusi olnud, et oleme ühiskondlikult hakanud rohkem tähelepanu pöörama mitte ainult oma füüsilisele, vaid ka vaimsele tervisele. „Terve keha ja terve vaim käivad käsikäes ja seetõttu on tähtis jätkuvalt vähendada vaimse tervise probleemide stigmatiseerimist ning töötada selle nimel, et igaüks, kes seesugust abi vajab, selle ka leiab," ütles minister Signe Riisalo.

Küsitlusuuringusse kutsuti 20 000 Eesti elanikku alates 15. eluaastast ning see tehti kolmes küsitluslaines, et jälgida vaimse tervise näitajate muutusi aastatel 2021–2022. Küsitlusuuringu tulemusi võrreldi riiklike andmebaaside andmetega nii COVID-19 perioodist kui ka kriisieelsest ajast.

Uuringut rahastas Eesti Teadusagentuur läbi Euroopa Regionaalarengu Fondi programmi RITA tegevuse 1 "Strateegilise TA tegevuse toetamine“, mille eesmärk on otsida lahendusi sotsiaalmajanduslikele probleemidele Eesti ühiskonnas. Uuringu tegid Tervise Arengu Instituut ja Tartu Ülikool.

Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringu lõpparuandega saab tutvuda siin.

„Vaat ei usu,“ ütleb ajakirjanik väite peale, et alkoholi hind on üks peamisi tarbimise mõjutajaid, ja arvatavasti nõustuksid temaga paljud. See on mõistetav, sest alkoholiga on igal inimesel oma kogemus ja isiklik suhe. Kuid alkoholipoliitika rakendajatele on see oluline info – mida rohkem on inimesi, kes ei usu, seda keerulisem on ühiskonnas juhtida muutusi, mis viiksid loodetud tulemusteni.

Seda enam, et ka otsustajate ringis olevate inimeste hulgas on neid, kes pigem tuginevad enda uskumustele ja kogemustele kui tõenduspõhisele infole. Kuna ajakirjandus käsitles väga elavalt piirikaubanduse tekkimise põhjuseid ja alkoholi hinna tõusu tagajärgi sel perioodil, siis on oluline siinkohal selgitada ka hinna langetamise mõjusid.

Alkoholipoliitikas on küll oluline tegelda kõikide meetmetega üheaegselt ja järjepidevalt, ent alkoholi kättesaadavuse piiramine on kahtlemata üks olulisimaid meetmeid liigtarvitamise ohjeldamisel. Eri meetmed toimivad ajaskaalal eri kiirusega, näiteks inimeste teadlikkuse ja teavitamisega seotud tegevused on küll üliolulised, kuid nende tulemuslikkus ilmneb pikkamisi. Alkoholi hind on üks kiirema mõjuga meetmeid, millega riik saab reguleerida absoluutalkoholi kogutarbimist ja sellega seotud kahjusid ühiskonnas.

Muidugi peab alkoholi hinnapoliitika olema läbi mõeldud, sest liiga järsud muutused võivad kaasa tuua salaalkoholi- või piirikaubanduse kasvu. Samas peab jälgima, et sissetulekute kasvades ja ostujõu suurenedes ei muutuks alkohol inimestele liiga kättesaadavaks. Seega tuleb alkoholi hinnapoliitikaga tegelda järjepidevalt ja tugineda majandusprognoosidele. WHO andmetel mõjutab see eelkõige rahaliselt kõige haavatavamate inimeste (noorte ja rohkelt tarvitavate) ostusid. Absoluutalkoholi kogutarbimise näitaja on ühiskonna ja riigi seisukohalt väga oluline – saame hinnata alkoholipoliitika elluviimist, aga ka infot, kas alkoholiga seotud kahjud ja kulutused riigis kasvavad või kahanevad.

Alkoholi tarbimine kasvas koos ostujõuga

Viimaste aktsiisimäära muudatuste mõju kogutarbimisele ja alkoholist tingitud surmade dünaamikale on pikale aegjoonele paigutatud statistikast hästi näha. 2016. aastal tuure kogunud piirikaubandus oli Eesti jaoks selles valdkonnas esmakordne kogemus, mis köitis tähelepanu ja tõstatas arutelu. Kui üks osa inimesi hakkas tegema spetsiaalseid ostureise Lätti, tundus paljudele, et kokkuostetud alkoholikogused kodudes toovad kaasa enneolematu tarbimise suurenemise ja sellega seotud kahjude kasvu Eestis.

Aktsiisimäärade märkimisväärne langetamine 2019. aastal viis küll piirikaubanduse hääbumiseni, kuid üle kogu Eesti muutus alkohol soodsamaks ja seda ajal, mil inimeste ostujõud niigi suurenes. See viis kiiresti alkoholi kogutarbimise kasvule. Tagantjärele tarkusena paistab, et piirikaubandus (2016.–2019. aastal) märkimisväärset statistilist mõju kogutarbimisele ja surmade arvule ei avaldanud – surmade arvu kasv langes kokku ajaga, kui langetati aktsiisimäärasid.

Hinnasildil kaotatud inimelud

Nii nägimegi, et alkoholi aktsiisipoliitika Eestis ei toeta tervist ega alkoholi kättesaadavuse piiramist, vaid on oluline meede maksude kogumiseks. Nägime ka seda, et lihtsalt uskumuse põhjal pole võimalik teha parimat otsust. Paraku on selle maksukogumise hinnasildil kaotatud inimelud. Siin oleks võinud ennetavalt õppida Soome näitest.

2004. aastal sekkuti ka seal aktsiisilangetusega jõuliselt Eesti-Soome piirikaubandusse, mis tõi kaasa 10% suurema tarbimise kasvu ja tervishoiukulutuste suurenemise. Pole põhjust otsustajatele ette heita, et alkoholi hinna langetamine sattus kokku ka mitme algava kriisiolukorraga maailmas, mis samuti ühiskonnas stressi suurendavad, sest see polnud meid veel tabanud.

Kuid EE juhtkirjas välja toodud tõdemus, et alkohol on kõige kättesaadavam vaimse tervise „abi“, on tänases olukorras sulatõsi, sest alkohol on Eestis nii majanduslikus kui ka füüsilises mõttes liiga lihtsalt kättesaadav. Ja valusa tõdemusena teeb siin ilmselt korrektuurid sõjaga kaasnev inflatsioon.

Alaealistele kodus alkoholi? Kas ka uimasteid?

On veel mitmeid hoiakuid ja uskumusi, mis kipuvad visalt taanduma. Vaatamata sellele, et alkoholi müük alaealistele on keelatud, näitavad uuringu andmed, et vaid pooled teenindajad küsivad alaealiselt dokumenti, sest usuvad, et küllap noor saaks nagunii kusagilt pudeli kätte.

Või usuvad lapsevanemad endiselt, et kui nad koduses turvalises keskkonnas lubavad oma lapsel alkoholiga tutvust teha, siis ta elus sellega ei libastu. Tunduks uskumatu, kui keegi pakuks oma lapsele kodus turvalises keskkonnas mõnda teist uimastit, et hoida teda hullemast! Tõenduspõhised andmed aga näitavad, et need lapsed, kellele kodus alkoholiga ei seata selgeid piire, on ka väljaspool kodu kõikide uimastitega julgemad eksperimenteerima.

Uskumuste murdmine ühiskonnas võtab aega – paljud seadusemuudatused võivad täna tunduda liiga karmid ja liiga piiravad, kuid mõne aasta pärast on need loomulikud ja mõistetavad. Seetõttu on oluline jätkuvalt selgitada tõenduspõhiseid lähenemisi erinevate poliitikate elluviimisel, sest mida suurem osa ühiskonnast mõistab erinevate tegevuste mõju, seda kindlamalt liigume seatud eesmärgi poole, milleks on kasvava põlvkonna hoiakute muutmine ja neile keskkonna kujundamine, kus alkohol ei ole normaalne igapäevasesse ellu kuuluv kaup.

TAI direktor Annika Veimeri arvamusartikkel ilmus 27. juunil 2022 Eesti Ekspressi veebis vastulausena 15.06 EE juhtkirjale, kus pandi kahtluse alla tema tsitaadi paikapidavus.

Loe lisa ...

Kaitseminister siseministri ülesannetes Kalle Laanet tõdes, et narkokahjude vähendamiseks on jätkuvalt vaja ennetustööga tegeleda. „Kuigi suurem osa noortest narkootikume ei tarvita, näeme uuringutest, et üle kolmandiku Eesti 15−16-aastastest kooliõpilastest on elu jooksul enda sõnul mõnda narkootilist ainet proovinud. Laanet lisas, et ka üksikute katsetamistega kaasnevad igasugused riskid nagu mürgistused narkootikumidesse segatud muude ainete tõttu ja joobes juhtunud traumad. Tugev seos on ka vaimse tervise probleemide tekkimisel, mida on võimalik vältida tehes tervislikemaid valikuid. „Seetõttu on tähtis, et pööraksime erilist tähelepanu noortele, kes on vägagi altid uusi asju, sealhulgas ka narkootilisi aineid, proovima. Ainult läbi süsteemse ennetus- ja teavitustöö liigume tervema ühiskonna poole,“ rõhutas minister.

Justiitsminister Maris Lauri sõnul ei tasu narkootikume proovida ja noored võiksid elu nautida turvaliselt. „Igasuguste narkootikumide tarbimine võib viia sõltuvuseni, samuti ei ole näiteks mingeid tablette manustades võimalik teada nendes sisalduva narkoaine kontsentratsiooni, mistõttu võib ka ühekordne proovimine olla noore elule ja tervisele ohtlik. Kõige parem on narkootikumide tarvitamist vältida,“ ütles justiitsminister. 

Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitja Krista Aas rääkis, et möödunud aastal tõusis alaealiste arv, kes käitlesid suures koguses ehk enam kui kümme doosi narkootikume. „Kui 2020. aasta esimesel poolaastal oli selliseid juhtumeid alla kümne, siis möödunud aasta samal perioodil ligi 35. Narkootikumid on noortele varasemast kättesaadavamad sotsiaalmeedia tõttu, kus keelatud ainetega kaubeldakse näiteks vestlusgruppides. Narkootiliste ainete kõrval on aina enam pilti tulnud ka retseptiravimite ebaseaduslik levitamine ja tarvitamine. Politsei on narkovastase tööga kohal ka internetis ning kui esmakordse narkootikumide tarvitaja suuname ennetusprogrammi, siis suures koguses narkootikumide levitajatele ja korduvrikkujatele järgneb kriminaalmenetlus, ning lisaks tervisele kahjustatakse ka oma tulevikku,“ sõnas Aas.

“Meie kõigi ühine vastutus on kaitsta narkootikumide tarvitamise eest eeskätt noori, kelle aju on alles arenemisjärgus ning kes on seetõttu vastuvõtlikumad riskikäitumise ja sõltuvuse tekkimise suhtes - mida nooremalt narkootikume tarvitatakse, seda suuremad on ohud ja tagajärjed," ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. "Peame investeerima vaimsesse tervisesse, et kasvatada oma inimestes meelekindlust ja panustama vanemaharidusse, et meie lapsed ja noored saaksid kodust vajalikku tuge kujunemisel ning ka õigel hetkel EI ütlemise julguse."

„Läbi aastasadade on deklareeritud, et noorus on hukas. Meie uuringud on näidanud, et viimased aastad paistavad silma ennekõike legaalsete uimastite tarvitamisega ning illegaalsete uimastite tarvitamine kasvab noorte seas nädalavahetuseti. Eesseisev suvepuhkuste aeg on seega meile kõigile parajaks väljakutseks: kas suudame pakkuda välja piisavalt alternatiive, et suvi ei muutuks hukka- ,vaid kordaläinuks? Sellel suunal saab oma panuse anda igaüks - iga täiskasvanu, lapsevanem, sõber ja kaasmaalane,“ kommenteeris Tervise Arengu Instituudi direktor Annika Veimer.

Ülemaailmset narkootikumide ja inimkaubanduse vastu võitlemise päeva tähistatakse alates 1987. aastast üle kogu maailma. ÜRO peaassamblee ellukutsutud üritusega väljendatakse eesmärki teha ühiselt ülemaailmset koostööd narkootikumide kaasnevate ohtude ja terviseriskide vähendamisel.

Narkopoliitika 2030 valge raamatuga on võimalik tutvuda siseministeeriumi kodulehel.

Psühhiaatriateenuse osutajatelt kogutud andmete põhjal diagnoosisid psühhiaatrid 2021. aastal oma patsientidel psüühika- ja käitumishäireid enam kui 93 tuhandel juhul, üle 5000 võrra rohkem kui 2020. aastal.

„Koroonapandeemia algusaasta kitsenduste järel taastus 2021. aastal võimalus saada vaimse tervise murega psühhiaatri vastuvõtule,“ kommenteeris TAI tervisestatistika osakonna analüütik Reet Nestor. „Täiendava võimalusena võtsid psühhiaatrid laialdasemalt kasutusele kaugvastuvõtud.“

Läbi aastate on psühhiaatrid diagnoosinud naistel rohkem psüühika- ja käitumishäireid kui meestel. Nii esines ka 2021. aastal naistel psüühika- ja käitumishäireid kolmandiku võrra meestest rohkem. 2020. aastaga võrreldes oli psühhiaatri vastuvõtul olnud naistel 7% enam psüühika- ja käitumishäireid, samas kui meestel oli kasv 5%. Koroonapandeemia eelse 2019. aastaga võrreldes oli meestel 5% vähem psüühika- ja käitumishäireid, kuid naistel neid 2% rohkem.

Uusi haigusjuhte registreerisid psühhiaatrid 17% rohkem kui 2020. aastal ja 5% enam kui 2019. aastal. Sagedasimaks diagnoosiks oli ärevus-, stressiga seotud ja kohanemishäired - seda nii meestel kui naistel. Selline diagnoos esines enam kui kolmandikul uutest haigusjuhtudest: 5 juhtu 1000 mehe ja 8 juhtu 1000 naise kohta. Teine enam levinud diagnoos oli meeleoluhäired, sealhulgas depressioon, mida esines naistel 2 korda rohkem kui meestel. Meestel oli enam esinenud diagnoosiks ka psühhoaktiivsete ainete, eriti alkoholi liigtarvitamisest tingitud häired.

2021. aastal registreeriti 8% psüühika- ja käitumishäiretest alla 15-aastastel lastel, kellest 63% olid poisid. Viimased kaks aastat on lapsi psühhiaatri vastuvõtule jõudnud vähem, seega on neil ka psüühika- ja käitumishäireid vähem diagnoositud. 2021. aastal oli neid 12% vähem kui aasta varem ja 20% vähem kui koroonapandeemia eelsel 2019. aastal. Alla 15-aastaste patsientide hulgas olid levinumad diagnoosid psühholoogilise arengu häired ja lapseeas alanud käitumis- ja tundeeluhäired, nendest peamiselt hüperkineetilised häired.

Psühhiaatria päevaravil viibis 2021. aastal kaks korda rohkem inimesi kui ravipiirangutega 2020. aastal. Kasv tulenes alkoholitarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäirete päevaravist.

Psühhiaatria haiglaravil oli 9439 patsienti, s.o 3% enam kui 2020. aastal, kuid 10% vähem kui 2019. aastal. Neist 77 patsienti olid ravil kauem kui aasta. Psühhiaatria haiglaravi kestis keskmiselt 17 päeva, olles päeva võrra lühem kui eelmistel aastatel.

2021. aasta psüühika- ja käitumishäirete ambulatoorse, päeva- ja haiglaravi statistikaga saab tutvuda Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.

Saadame vastulause ERRi portaalis 19. juunil ilmunud loole „TAI direktor soovib, et ministeerium ameti kaotamisele pidurit tõmbaks“.

Normaalse ja terve tööõhkkonna korral on kombeks mistahes tekkivad vastuseisud, eriarvamused või probleemid lahendada omavahel suheldes. Ega ilmaasjata nimetata kompromissi läbirääkimiste kunstiks. Kui aga arutamise tahet ei ole, siis ei saa loota ka valmisolekule ideedega kaasatulemiseks.

Sotsiaalministeeriumi haldusalas plaanitav riigireform on olnud paljutki, kuid kahjuks mitte osapooli arvestav ega sisuline protsess.

Sotsiaalministeeriumi kantsler Maarjo Mändmaa oli oma ERR-ile antud kommentaaris nördinud, et Tervise Arengu Instituut (TAI) soovib enne riigireformi eelnõuks vormistamist saada endiselt sisulisi vastuseid ja analüüse, mis kavandatava plaani tugevust ja eeliseid kinnitaksid. Riigireformi sisuline töö ja vastused pidavat tekkima justkui töörühmades. Kantslerile on ilmselt maalitud silme ette meist erinev pilt neist töörühmadest, kus TAI on osalenud. Juhime tähelepanu, et:

• Teadustöö, terviseregistrite jpt TAI tänaste tuumiktegevuste teemadel ei ole Sotsiaalministeerium kokku kutsunud ühtegi töörühma. TAI inimestel puudub info, kas ja keda on aruteludesse arvamuse saamiseks kaasatud. Puudub sisuline analüüs võimalikest riskidest ja nende maandamisest.
• Sotsiaalministeeriumi plaanide teostudes kaotatakse teadus- ja arendusasutus, mille eeliseks on unikaalne ja kulutõhus kooslus teadusest ja rahvatervishoiu praktikast; tipptasemel teadlaste panus tervisepoliitika kujundamisse ja elluviimisesse; terviseregistrite teaduspõhine arendamine ja andmetele väärtuse andmine läbi teadustöö; teadlaste panus rahvatervishoiu sekkumiste väljatöötamisse, rakendamisse ja hindamisse. Neil teemadel ei ole mitte ühtegi arutelu töörühmades toimunud.
• Teadlased plaanitavas ühendametis senisel moel - ühendades igapäevatöös tippteadust rahvatervishoiu praktika ja poliitikakujundamisega - jätkata ei saa. Me ei ole osalenud ühelgi arutelul, kus sellele murele oleks lahendusvariante kaalutud.
• Kui teaduse pool TAI-st eemaldada, suureneksid vastupidiselt ootustele eelarvelised kulutused, kuna teadusuuringuid tuleks hakata väljastpoolt hangetega sisse ostma. Registrite ülalpidamiseks tuleks leida täiendavaid ressursse, mida täna kaetakse teadustööst saadava omatuluga. Vastupidist ei kinnita ükski analüüs – või pole meid nendega kurssi viidud.
• Muutused peavad olema põhjendatud ja looma segaduses korda. Peale õigusanalüüsi, kus küsiti hinnangut, kas TAI evalveeritud teadusasutusena saaks kuuluda plaanitava ühendameti koosseisu, ei ole meil ühtegi pädevat dokumenti, mis oleks seotud TAI liitmise võimalikkusega (õigusanalüüsi järgi ei ole võimalik) või näitaks, et plaanitav riigireform paneks kuidagi süsteemi paremini või tõhusamalt toimima.
• TAI-le saadeti kommenteerimiseks riigireformi visioonidokument, kus on kirjeldatud kahte tulevikuvaadet, kuid veel enne kommenteerimise tähtaja saabumist kinnitati meile, et jõuliselt liigutakse edasi siiski ühe plaaniga – luua ühendamet. TAI-l puudub teadmine, kus see otsus sündis. Pealegi – kumbki väljapakutud tulevikuvaadetest ei sisalda teadus- ja arendusasutuse tegevuse jätkamist.

Oleme teinud ise ettepanekuid, kuidas haldusalas tegevused loogilisematena võiksid paikneda – näiteks pakkunud välja, et Terviseameti nakkushaiguste registri võiks üle tuua TAIsse – nii saaks rakendada TAI registritealast kompetentsi ja parandada nakkushaiguste seiret; samuti olnud nõus, et mõned meie praegustest tervishoiuteenustest on saanud küpseks, et kaaluda üle viimist Haigekassasse ning asendushoolduse ja lastekaitse koolitused Sotsiaalkindlustusametisse.

Sotsiaalministeeriumi poolsete koostööle kutsuvate sõnade juures ootame ka koostööd soodustavaid tegusid - reaalset kaasamist aruteludesse, küsimustele vastamist ja TAIga arvestamist. Jõu positsioonilt asjade ajamine kuulub möödunud sajandi juhtimispraktikasse. Samuti soovitame suhtuda tõsiselt üle 100 organisatsiooni ja eraisiku poolt kevadel koostatud pöördumistele, kus väljendatakse põhjendatud muret teadus- ja arendusasutuse kadumise pärast. Muutused panevad muretsema oluliselt rohkemaid kui vaid inimesi TAI-s.

Täna peame kahjuks kinnitama Murphy sõnu – segadus sotsiaalministeeriumi haldusala riigireformi ümber mitte ainult ei valitse, vaid lokkab.

Annika Veimer

Tervise Arengu Instituudi direktor

Tervise Arengu Instituut (TAI) juhib tähelepanu ohule, et sotsiaalministeeriumi haldusala riigireformi plaanide teostumisel on pöördumatud tagajärjed – teadus- ja arendusasutuse tegevuse lõpetamisel võime kaotada eriomase pädevusega teadlasrühmad ja arendusmeeskonnad, katkeb terviseregistrite järjepidevus ning saab kahjustada tervisepoliitika teaduspõhine kujundamine ja hindamine. Riigireformi protsessi käigus ei ole tänaseni alustatud kõnelusi kõikidel vajalikel teemadel, mida TAI-le ning meie koostööpartneritele ja kaasamõtlejatele on lubatud.

Sõltumatu teadus- ja arendusasutuse säilimine Eesti riigis on oluline rahvatervishoiu kompetentsi hoidmiseks ning rahvastiku tervise ja avalike huvide kaitseks. Kompetentsikeskuse killustamine ja lühiajalise näilise kasu saamine riigireformist ei ole riigi pikaajalisi eesmärke silmas pidades Eestile kasulik.

TAI on avatud muutustele, mis muudavad rahvatervishoiu valdkonna tõhusamaks, ent oleme teaduspõhise asutusena seisukohal, et muutused peavad põhinema selgelt sõnastatud eesmärkidel, põhjalikul analüüsil ja analüüsitulemustest tulenevatel järeldustel. Läbimõeldud ja tulemuslikke muutusi ei saa ellu viia kiirustades.

Juhime tähelepanu, et sotsiaalministeeriumi seatud ajakava järgi peaks asutuste ümberkorraldamine jõustuma 2023. aasta algusest, kuid tänaseks ei ole alustatud paljude teemade arutelu (näiteks teadustöö, vähitõrje tegevuskava elluviimine, tõenduspõhised ennetusprogrammid laste ja noorte valdkonnas, uimastite ja sõltuvuse seire, kahjude vähendamise kavandamine ja elluviimine, terviseregistrite andmete haldamine ja riikliku tervisestatistika analüüs, inimuuringute eetika komitee juhtimine ja tegevus, meditsiiniterminoloogia haldamine jpm).

Enne asutuste reformimist tuleb võtta aega, et sisulised teemad läbi mõelda. 2022. aastal viib rahvusvaheline rahvatervishoiu instituutide assotsiatsioon (IANPHI) TAI tellimisel läbi rahvatervishoiu funktsioonide eksperthindamise Eestis, mis annab rahvusvahelisest vaatest olulist sisendit valdkonna planeerimisse. Soovitame hindamise tulemused enne otsuse tegemist ära oodata.

Muret rahvatervishoiu teadus- ja arendusasutuse tegevuse lõpetamisest tulenevate tagajärgede üle on kirjalikult väljendanud arvukad TAI koostööpartnerid – arstide jt spetsialistide erialaseltsid, tervishoiuteenuse osutajad jpt. Kui Eesti ainuke rahvatervishoiu instituut kaob, siis on tõsine oht, et lagunevad valdkondade vahelised koostöövõrgustikud ning ühtlasi jääb Eesti paljudest riikidevahelistest tegevustest ja teaduskoostööst kõrvale. Tänases ülemääraselt kiirustavas reformi protsessis on kadunud töörahu ning löögi saanud töötajate motivatsioon ja kindlustunne tuleviku suhtes, mis on oluliseks aluseks ekspertide valdkonnas hoidmisele.

TAI on rahvusvaheliselt tunnustatud 75-aastase ajalooga organisatsioon, mis hõlmab teadus- ja arendustööd, ennetustegevusi, meditsiiniregistreid, tervisestatistikat, elutähtsaid teenuseid haavatavatele rühmadele ja valdkondlikke koolitusi. TAI on korraliselt evalveeritud1 teadus- ja arendusasutus, kelle tegevus on hinnatud  vastavaks arsti- ja terviseteaduste valdkonna rahvusvaheliselt tunnustatud tasemele. Euroopas ja mujal maailmas on TAI kindlalt võrdväärsete institutsioonide seas ning Web of Science mõjukuse näitaja poolest (viiteid ühe avaldatud artikli kohta) Eestis teadusasutuste seas esikohal.

(allkirjastatud digitaalselt)
Lugupidamisega
Annika Veimer, direktor
Toomas Veidebaum, teadusdirektor

2021. aastal katkestati Eestis kokku 3355 rasedust, millest 3172 juhul katkestati rasedus naise omal soovil ja 183 korral oli põhjuseks meditsiiniline näidustus.

TAI hallatav raseduse katkemise ja katkestamise register kogub lisaks veel raseduse iseenesliku katkemise ja peetunud raseduse andmeid. Iseeneslikke raseduse katkemisi registreeriti mullu 414 ning peetunud rasedusi 1279, mida on vastavalt 13 ja 33 võrra rohkem kui 2020. aastal.

Ajavahemikus 1996–2021 on naise omal soovil katkestatud rasedused olnud pidevas langustrendis. Möödunud aastal esines naise omal soovil katkestatud rasedusi kõige rohkem 30–34aastaste vanuserühmas. Omal soovil katkestatud raseduste arv on viimase viie aastaga enim langenud aga 25–29aastaste naiste hulgas: 2016. aastal oli selles vanuserühmas kokku 1027 ja 2021. aastal 697.

Ka abortiivsuskordaja (naise omal soovil või meditsiinilistel näidustustel katkestatud raseduste arv 1000 fertiilses eas naise kohta) on aja jooksul oluliselt langenud. Kui aastal 2000 oli see näitaja 37,20, siis eelmisel aastal juba 11,87. Abordimäär (naise omal soovil või meditsiinilistel näidustustel katkestatud raseduste arv 100 elussünni kohta) on üle 20 aastaga pea neli korda vähenenud, kui aastal 2000 oli vastav näitaja 97,9, siis möödunud aastal 25,47.

• 56,2% eelmise aasta kõikidest raseduste katkestamistest moodustasid korduvad raseduse katkestamised.
• 29% raseduse katkestanud naistest ei olnud varem sünnitanud.
• Naise omal soovil katkestatud rasedused moodustasid kõikidest raseduse katkemistest ja katkestamistest 63%, aastal 1996 moodustasid need 83,7%.
• 5,3% raseduse katkestanud naistest oli rasedust planeerinud.
• 51,5% ei kasutanud vahetult enne rasestumist mingeid rasestumisvastaseid vahendeid.
• Iseeneslikud raseduse katkemised moodustasid 2021. aastal kõikidest raseduse katkemistest ja katkestamistest 8,2%, aastal 1996 moodustasid iseeneslikud raseduse katkemised 9,7%.

Statistikast nähtub, et 3172-st omal soovil raseduse katkestanud naistest 20 puhul oli nende elukoht väljaspool Eestit. Rasedusi katkestati kõige rohkem medikamentoosselt (86,2%), järgnesid vaakumaspiratsioon (8,8%) jt meetodid.

Raseduse katkemiste ja katkestamiste statistika on avaldatud TAI tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.

2021. aastal sündis 13 143 last. Elussünde oli mullu 13 108. Kui osaliselt on sündide andmed 2021. aasta kohta samuti andmebaasis kättesaadavad, siis teine osa detailsemate sündide ja sünnituste andmetest avaldab TAI 29. juunil.

2021. aastal tarbisid Eesti elanikud alkohoolseid jooke ühe täiskasvanu (vanuses 15+) kohta absoluutalkoholiks arvestatuna keskmiselt 11,1 liitrit (+0,3 liitrit), millest suurima osa (ligi 60%) moodustasid lahjad alkohoolsed joogid, sh õlu 4,1 liitrit, viinamarjaveinid 2 liitrit ja teised lahjad alkohoolsed joogid 0,5 liitrit. Kanged alkohoolsed joogid moodustasid tarbitud alkoholist 4,5 liitrit, sh viin 2,4 liitrit ühe täiskasvanud elaniku kohta. Tarbimise kasv tulenes peamiselt kangete alkohoolsete jookide nagu viski, džinn, liköör tarbimise suurenemisest, vähesel määral õlu, veini ja muu lahja alkoholi tarbimise suurenemisest. Viina tarbimine ei kasvanud.

„Kuna aktsiisid on olnud stabiilsed, siis on alkohol üldise palgakasvu taustal muutunud järjest kättesaadavamaks. Tarbimise kasvu võis soodustada ka toitlustus- ja majutusasutuste pikalt suletud olek pandeemia ajal, sest siis osteti alkoholi kaubandusest soodsamalt koju tarbimiseks,“ ütles Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing. „Alkoholipoliitika rohelise raamatu seatud eesmärgist, et alkoholi tarbimine on püsivalt alla 8 liitri absoluutset alkoholi elaniku kohta, on Eesti kahjuks viimaste aastatega eemaldumas. Tarbimise vähendamiseks võiks kaaluda meetmeid, et alkohol ei oleks nii lihtsalt kättesaadav, samuti võiks piirata reklaami, eriti noortele. Aktsiiside puhul peab silmas pidama naaberriike, et ei tekiks taas piirikaubandust.“    

Sissetulekud kasvasid 2021. aastal keskmiselt 6,9%, samal ajal kasvas alkoholi hind keskmiselt vaid 0,5%. EKI arvutuste kohaselt sai 2021. aastal osta Eestis keskmise netokuupalga eest 20 liitrit õlut või 5 liitrit viina rohkem kui aasta varem, 56 liitrit õlut ja 16 liitrit viina rohkem kui kaks aastat varem.

COVID-19 pandeemiast tingitud piirangute jätkumise tõttu vähenesid veelgi ostud välismaalt, turistide kaasaostud Eestist ja turistide alkoholitarbimine Eestis kohapeal, kuid müük Eesti elanikele kasvas. Alkoholiaktsiisi laekus 2021. aastal 223 miljonit eurot, mida oli aasta varasemaga võrreldes 12 miljonit eurot rohkem, kuid 5 miljonit 2021. aastaks prognoositust vähem. Aktsiisimaksu väiksema laekumise tingis EKI hinnangul turistide alkoholi kaasaostude ja kohapealse tarbimise vähenemine 23% ulatuses.   

Tervise Arengu Instituudi esialgsetel andmetel suri 2021. aastal otseselt alkoholi liigtarvitamisest tingitud haigustesse 695 inimest, mida on 76 inimest rohkem kui eelmisel aastal. Kõige rohkem elusid kaotasime alkoholi tõttu tööealiste inimeste hulgas vanuses 45-64.

„Alkoholist tingitud surmade ja eeldatavasti ka teiste kahjude suurenemise taga on viimastel aastatel alkoholi suhteliselt odav hind, mida soodustas majandustõus ja 2019. aastal piirikaubanduse ohjeldamiseks tehtud aktsiisilangetus. Sellega muutus alkohol Eesti inimestele veelgi soodsamaks ja kättesaadavamaks. Üle Eesti kõikjal odavnevad hinnad viisid nii tarbimise kui alkoholist tingitud surmade arvu tõusutrendile.  See näitab, kui oluline on alkoholi hinnapoliitikas hoida järjepidevust ja tegutseda läbimõeldud majandusprognooside alusel,“ kommenteeris tulemusi TAI direktor Annika Veimer.

„Alkoholi tarbimise kahjud ühiskonnale on kaugelt suuremad kui üksnes otseselt alkoholist tingitud surmad – sellele lisanduvad alkoholijoobes põhjustatud liiklusõnnetused, vägivald, sotsiaalsed probleemid, tööturult ajutiselt või püsivalt eemale jäämine alkoholist tingitud vaimse tervise probleemide või haigestumiste tõttu. Seepärast peame üheskoos alkoholi tarbimise ja sellega kaasnevate kahjude tõusutrendi peatama,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. „Alkoholi tarbimine on tugevalt seotud üldise stressitasemega ühiskonnas. Ehitades üles tervikliku vaimse tervise hoidmise tugisüsteemi saame võimestada inimesi võtma ise vastutust oma tervise ja tervisekäitumise eest.“

Uuringus toodud tarbimismahud on arvutatud Eesti Statistikaameti tootmise, Eurostati väliskaubanduse ja ettevõtete tootmise ning sise- ja välisturu müügi andmetele tuginedes. Lisaks kogub EKI regulaarselt jaehindu ja viis läbi alkoholi välismaalt ostmise ja salaturu uuringu. Marje Josingu sõnul on Eestis tänu Sotsiaalministeeriumi aktiivsusele alkoholi turu kohta hea ülevaade läbi pikkade aastate, nii tuleks seda informatsiooni ka uute otsuste tegemisel rohkem kasutada. „Kõige lihtsam otsus ei pruugi viia soovitud lahenduseni, vaid alkoholipoliitika peab olema mitmekesine ja lähtuma parimast rahvusvahelisest kogemusest.“ 

Uuring „Eesti alkoholiturg, alkoholi tarbimine ja alkoholipoliitika 2020. aastal“ (raport)

Eesti Konjunktuuriinstituudi kokkuvõte uuringust (slaidid)

Esmakordselt uriiniproovide alusel tehtud uuringu järgi tarbib ülemääraselt soola ligi 90% Eesti elanikest, seevastu kui toidupäeviku alusel tuleks vastav näitaja 54%. „Nüüd saime soola ehk naatriumkloriidi sisaldust mõõta bioproovide abil, mis annab tegelikkusest selgema pildi. Selle järgi näeme, et soola tarbitakse oluliselt rohkem kui seda peegeldavad inimeste täidetavate toidupäevikute andmed,“ kommenteeris uuringut juhtinud TAI vanemteadur Anu Aaspõllu.

Eesti toitumissoovituste kohaselt on päevane soovituslik soolatarbimise piirkogus 6 g. Uuringu kohaselt tarbivad Eesti mehed keskmiselt 12,2 g ja Eesti naised 8,1 g soola päevas.

Ülemäärane sool koos ebatervislike eluviisidega on riskiteguriks südame-veresoonkonna haiguste, diabeedi ja vähi tekkimisel. Hinnanguliselt sureb igal aastal ülemaailmselt kõrge soola tarbimise tõttu 3 miljonit inimest.

Toidupäevikute alusel said uuringus osalejad enim soola lihatoodetest, nagu näiteks viinerid, vorstid, lihapallid, marineeritud liha, süldid ja pasteedid. Teine suurima mõjuga toidukategooria oli leiva- ja saiatooted.

„Soolatarbimist saab kontrollida enam ise toitu valmistades, toiduvalmistamisel alternatiivseid maitseaineid kasutades, vältides toidule söömise ajal soola lisamist ja toite ostes pakenditelt nende soolasisaldust jälgides,“ lisas Aaspõllu. Tema sõnul on uuringuraportis edastatud ka soovitused toitude soolasisaldust tasakaalustavateks meetmeteks tootjate poolt ja müügivõrgus. „Kui meid ümbritsevas keskkonnas on lihtsamini kättesaadavad tervisele kasulikumad valikud, toob see lõppkokkuvõttes ka parema tervisemõju. Paljude Euroopa riikidega võrreldes on meie soolatarbimine suurem ning tükk maad on minna, et ka naaberriigi Soome madalamale soolatarbimisele järele jõuda.“

Eesti esimese rahvastikupõhise soolatarbimise uuringu viis TAI läbi 2021. aasta maist kuni 2022. aasta aprillini. Uuringusse kaasati juhuvalimi teel 600 Eesti inimest vanuses 25-64 eluaastat. Osalejatelt koguti vere- ja uriiniproovid, mõõdeti pikkus, kehakaal ja vererõhunäitajad. Uuringus osalejad täitsid ka toidupäeviku ja küsimustiku, mis kaardistab tervisekäitumist ja hoiakuid soolatarbimise suhtes.

Uuringu eesmärk oli saada põhjalik ülevaade elanikkonna soola tarbimisest, samuti esitada tõenduspõhised ettepanekud soola tarbimise vähendamiseks. Uuringu läbiviimine lähtus muuhulgas Sotsiaalministeeriumi vajadusest planeerida meetmeid rahvastiku soolatarbimise vähendamiseks. Lisaks soolale kaardistas uuring ka kaaliumi, joodi, fluori ja seleeni tarbimist.  Täna tutvustab TAI uuringu tulemusi tasakaalustatud toitumise konverentsil. Uuringu lõppraport avaldatakse juuni lõpuks TAI  ja Sotsiaalministeeriumi veebilehel.

Uuringu teostamist toetasid lisaks TAI-le Sotsiaalministeerium, Maaeluministeerium ja Eesti Teadusagentuur.

Veidi alla poole kõikidest surmadest – 8363 surmajuhtu – oli põhjustatud vereringeelundite haigustest. Seda on 661 võrra rohkem kui aasta tagasi. Surmapõhjuste arvult järgnesid pahaloomulised kasvajad, millesse suri mullu 3688 inimest, ning õnnetusjuhtumid, mürgistused ja traumad, mille tõttu suri 956 inimest. Nii kasvajatest kui ka õnnetusjuhtumitest, traumadest ja mürgistustest tingitud surmade arv jäi varasema aastaga samale tasemele.

Eraldi väljatoomist väärivad otseselt alkoholist põhjustatud surmad ning õigeaegse ja tulemusliku meditsiinilise sekkumise (sh sekundaarne preventsioon ja ravi) abil välditavad surmad. 2021. aastal jätkus juba varem alanud alkoholist tingitud surmade arvu suurenemine: möödunud aastal registreeriti 695 alkosurma, mida on 76 võrra rohkem kui aasta tagasi.  Välditavaid surmasid oli 2418, mida on 228 võrra rohkem kui 2020. aastal.  

Rahvastiku vanuskoosseisu arvesse võtvate vanusestandarditud suremuskordajate analüüs näitas, et 2010. aastast languses olnud üldsuremuse, õnnetusjuhtumitest, mürgistustest ja traumadest  ning otseselt alkoholist tingitud suremuse trend on pöördunud tõusule. Alates 2018 on meestel alkoholist tingitud suremus suurenenud 11% aastas, naistel alates 2017 13% aastas. Samas on kasvajatest põhjustatud suremus jätkuvalt langustrendis. Erakordne on ka pikaajaliselt langustrendis olnud imikusurmade (alla 1-aastased lapsed) arvu kasv 19-lt 29-le 2021. aastal, imikusuremuse kordaja 1000 elussünni kohta suurenes 1,45-lt – 2,20-ni.

„Möödunud aasta surmade arvu tõusu peamisteks põhjusteks olid COVID-19 ja suvine kuumalaine, mis mõlemad mõjutasid ka vereringehaiguste surmade arvu. Oma osa suremuse suurenemisel on alkoholil. Kuna alkoholist põhjustatud suremus suurenes märgatavalt juba 2020. aastal, siis põhjuseks võib olla nii pandeemiaaegne vaimse tervise halvenemine kui ka aktsiisipoliitika muudatused. Samas viitab välditavate surmade arvu suurenemine plaanilise ravi piirangute võimalikule mõjule,“  kommenteeris TAI surma põhjuste registri juht Gleb Denissov.

Surma põhjuste registri andmed 2021. aastal surnute surmapõhjuste kohta on avaldatud Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika andmebaasis.

„Oleme keskendunud sellele, et toetada inimeste õigust elada kodus, olla väärikas ja iseseisev oma eluga seotud otsustes ning luua elamiseks parim keskkond,“ kirjutab eessõnas sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Hanna Vseviov.

Persooniloos jagavad oma mõtteid Aime Vaggo, Küllike Kaldoja ja Tiia Spitsõn, kes pälvisid tänavu tiitli „Elutöötegija sotsiaalvaldkonnas“.

Ökosotsiaaltöö ja kogemuslood

• Jyväskylä Ülikooli professor Aila-Leena Matthies ja ajakirja toimetaja Kairiin Nuudi jutuajamisest saab teada, mis on ökosotsiaaltöö ja kuidas saab selle põhimõtteid igapäevaselt rakendada.
• Tegevusjuhendaja Lauris Geurden Maarja külast räägib, kuidas toetada inimesi nende argitegevuse kaudu ja miks ta peab keskkonda inimese põhivajaduseks.
• Mis tähenduse saab ökosotsiaalne mõtteviis üleöö muutunud maailmas, mõtiskleb Tartu Ülikooli sotsiaalse heaolu nooremlektor Merle Linno.
• Anneli Sert ja Kadri Kauksi tutvustavad sotsiaaltööd rohelises Lääne-Harju vallas.
• Vabatahtlike seltsiliste projekti teises etapis pakutakse tuge abivajajatele üle Eesti. Projekti tegevustest kirjutab selle juht Krista Pegolainen-Saar.
• Oma kogemusi Ukraina sõjapõgenike abistamisel jagavad Tiia Spitsõn Harku vallast, Karmen Vetemäe Kastre vallast, Katre Mägi Järva vallast ja Merle Liivak Tartust.

Uurimused ja analüüsid

• Selles numbris on üks eelretsenseeritud artikkel: Marika Merits, Kadi Lubi ja Anneliis Aavik uurisid, mis takistusi on liikumispuudega naised kogenud seoses lapse sünniga.
• Ingrid Sindi võtab kokku oma doktoritöö olulisemad tulemused, mis puuduvad kolme võistlevat heaoludiskursust asenduskodus.
• Helen Saarnik tutvustab Lastekaitse Liidu uuringut, mis käsitles asendushooldusel elavate laste kaasatust nende elu puudutavate otsuste tegemisse.
• Tervise Arengu Instituudi teadur Karin Streimann analüüsib jätkuloos pandeemia mõju noorte vaimsele tervisele ja toetusvõimalusi.
• Lenno Uusküla pakub Arenguseire Keskuse raporti põhjal välja võimalikud pikaajalise hoolduse tulevikustsenaariumid.

Sotsiaaltöö korraldus

• Kadri Mets sotsiaalministeeriumist tutvustab aprillis vastu võetud sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega sisse viidud uuendusi.
• Kuidas saab olema korraldatud septembrist rakenduv riiklik perelepituse teenus, sellest kirjutavad Liisa-Lotta Raag sotsiaalministeeriumist ning Rea Uudeküll ja Anna Vorobjova sotsiaalkindlustusametist (SKA).
• Marta Rohtla SKAst annab teada, mis ettevalmistusi tehakse, et kohalikud omavalitsused saaksid jätkata raske ja sügava puudega laste tugiteenuste osutamisega ilma projekti toeta.
• SKA juriidiline nõustaja Evelin Hillep jagab soovitusi, millega arvestada isikliku abistaja teenuse reguleerimisel kohaliku omavalitsuse õigusaktides.
• Lugeda saab ka tervishoius ja sotsiaalvaldkonnas töötavate spetsialistide andmebaasi Vaab võimalustest ja arendamise plaanidest.

Ajakirjaga on võimalik lähemalt tutvuda siin.

Varasemad uuringud on näidanud, et Eestis korraldatavad vähi sõeluuringud ei ole toonud kaasa oodatud muudatusi. Uuringu eesmärk oli hinnata sõeluuringute elluviimist ja tulemusi. Kasutati Eesti vähi sõeluuringute registri, vähiregistri, surmapõhjuste registri ja WHO andmebaasi andmeid. Hinnati sihtrühmade hõlmatust sõeluuringutega, mõju haigestumus- ja suremuskordajatele ning staadiumijaotusele TNM-klassifikatsiooni järgi.

Sihtrühmade hõlmatus sõeluuringuga jäi rinna- ja naiste jämesoolevähi korral alla 60% ning emakakaela- ja meeste jämesoolevähi korral alla 50%. Kõigi paikmete puhul vähenes hõlmatus 2020. aastal.

Leiti, et vanuse suhtes standarditud rinnavähisuremus on vähenenud alates 1997. aastast ja langus ilmneb kõigis vanuserühmades, v.a 70+. Rinnavähi I staadiumis diagnoositud juhtude osatähtsus on suurenemas ja sõeluuringul avastatud juhtudel on rinnavähk oluliselt varasemas staadiumis.

Vanuse suhtes standarditud emakakaelavähi-haigestumus on vähenenud alates 2013. aastast. Oluline haigestumuse langus on ilmnenud vanuserühmades 40–49, 60–69 ja 70+.

Jämesoolevähi haigestumuse kasvu võib täheldada pea kõigis vanuserühmades. Veerand juhtudest diagnoositakse endiselt IV staadiumis.

Uuringuga järeldati, et vähesele hõlmatusele vaatamata on sõeluuringud aidanud Eestis ära hoida uusi vähijuhte ja vähendanud vähisurmade arvu. Samas vähenes 2020. aastal sõeluuringutega hõlmatus, mis võib edaspidi neid trende mõjutada. Seetõttu on endiselt oluline keskenduda sõeluuringutega hõlmatusele ja kvaliteedi parandamisele.

Ühtlasi on väga tähtis tagada sõeluuringute kvaliteet. Selleks tuleb hõlmatuse jälgimisele lisaks seada sisse teiste kvaliteediindikaatorite regulaarne seiramine vähi sõeluuringute registri andmetel. Vähitõrje tegevuskavas 2021–2030 on sõeluuringute tõhustamisel ühe esimese sammuna nähtud ette luua sõeluuringuid koordineeriv laiapõhjaline riiklikult rahastatav juhtimisstruktuur. Sellise juhtimisstruktuuri ülesanne peaks olema sõeluuringute elluviimise ja kvaliteedi kontroll ning lahenduste leidmine sõeluuringutega seotud probleemidele.

Korrektselt elluviidud vähisõeluuringud on ühed tõhusamad sekkumismeetmed rahvatervishoius ja aitavad päästa elusid.

Autorid: Kaire Innos, Aleksei Baburin, Reeli Hallik, Piret Veerus

Artikkel "Rinna-, emakakaela- ja jämesoolevähi sõeluuringute tulemused Eestis" ilmus ajakirjas Eesti Arst.

Tervise Arengu Instituudi (TAI) sünniregistri andmetel sünnitas Eestis 12 899 naist (varasemaga võrreldes 50 naist rohkem): 12 657 juhul sündis üks laps, kaksikuid sündis 240 ning kolmikuid kahel korral. Mitmiksünnituste osa oli  kõikidest sünnitustest 1,9 protsenti. Elussündide arv 1000 fertiilses eas (15–49 aastaste) naise kohta oli 46,6, mis on võrreldes eelnenud aastaga tõusnud: 2020. aastal oli vastav näitaja 46,1. Poisse sündis mõnevõrra rohkem kui tüdrukuid (vastavalt 51,3% ja 48,7%).

Laste keskmine sünnikaal oli 2021. aastal 3527 g ja keskmine sünnipikkus 51 cm. Ajavahemikul 1992–2021 on vastsündinute keskmine sünnikaal suurenenud 92g võrra – 1992. aastal oli see 3435 g, 2021. aastal 3527 g. Enneaegseid (raseduskestusega

12. tervishoiuasutuses sündis 12 994 last; väljaspool haiglat, sh kodudes sündis 149 last. Kodusünnitust korraldab Eestis kolm tervishoiuteenuse osutajat.

Loomulikul teel sünnitas 9557 naist. Vaakum- ja tangsünnitusi kokku oli 687 ning keisrilõikeid tehti 2655 sünnitajale, neist plaanilisi keisrilõikeid 756 sünnitajale. Keisrilõigete osakaal oli 20,6 protsenti.

Surnult sündis 35 last, mis moodustas 0,3% kõikidest sündidest. See kurb arv on aasta-aastalt langenud, nt 1992. aastal oli surnult sündinud lapsi 179, mis moodustas kõikidest sündidest 1 protsendi.

Sünnitajate keskmine vanus on alates 1992. aastast pidevalt kasvanud. Ajavahemikul 1992–2021 suurenes esmassünnitajate keskmine vanus 7 aasta ja korduvsünnitajate keskmine vanus 5 aasta võrra. Kui 1992. aastal olid esmasünnitaja ja korduvsünnitaja keskmine vanus vastavalt 22,7 ja 28,3 aastat, siis eelmisel aastal olid need vastavalt 29,4 ja 33,1 aastat. Alates 1992 aastast on sünnituste arv enim tõusnud 30–34-aastaste naiste hulgas ning langenud vanuserühmas 20–24.

Sündide statistika on avaldatud TAI tervisestatistika andmebaasis.

1. juunil, rahvusvahelisel lastekaitsepäeval, tähistab TAI sünniregister oma sünni 30. aastapäeva. Seda tähistatakse temaatilise juubelikonverentsiga.

Tervise Arengu Instituudi personaalmeditsiini maikuu uudiskirjast saab lugeda järgmistel teemadel:

• Artiklis „Polügeenne riskiskoor ja teave perekonna ajaloost muudavad rinnavähi sõeluuringu personaalsemaks“ vaatleme, mida on Hollandi teadlased järeldanud  uuringutest riskihinnangul põhineva rinnavähi sõeluuringu kohta;
• Sama teemat Eesti kontekstis kommenteerib PERHi onkoloog-ülemarst dr Vahur Valvere ja plaane personaalmeditsiini projektiga seoses avab TAI personaalmeditsiini projekti juht Piret Kuhlbars;
• Tervisekassa arendusosakonna projektijuht Liis Kruus kirjutab otsustustugedest personaalmeditsiinis. Otsustustoes tervishoiutöötaja toetamine on ka meie projekti oluline osa.

Loe uudiskirja artikleid ja liitu ka uudiskirja tellijatega.

Head lugemist!

Igal aastal satub keskkonda hinnanguliselt 766 571 tonni sigaretikonisid. Eestis kogutakse 10 000 tonni e-jäätmeid aastas, sealhulgas e-sigaretijäätmeid, millest umbes 50% jõuab lõpuks prügilatesse või põletusahjudesse. Segaolmejäätmete uuringule tuginedes on võimalik väita, et keskmiselt viskab inimene aastas tavalisse prügikasti umbes 1,4 kilogrammi e-jäätmeid ning need on kõige kiiremini kasvav jäätmeliik maailmas.

Maailma kõige suuremaks prügiprobleemiks ei peeta enam plastkõrsi – selleks on hoopis suitsukonid ja justnimelt tselluloos-atsetaatkiududest sigareti filter, mis ei lagune bioloogiliselt. Sigaretikonid visatakse sageli keskkonda, tänavatele, kõnniteedele ja mujale avalikesse kohtadesse ning võivad seejärel sattuda näiteks äravooluna kanalisatsiooni ja lõpuks seejärel saastades jõgesid, randu ja ookeane. Kuna sigaretikonid on peamiselt valmistatud plastfiltritest, mis ei ole biolagunevad, söövad osa neist ära loomad ja ülejäänud suitsukonid kogunevad lihtsalt kallastele või veekogude põhja.

E-sigareti jäätmed on kasvavaks probleemiks

Probleem ei piirdu vaid sigarettidega. Alates 2014. aasta septembrist kuni 2021 aastani on E-sigarettide jaemüük kahekordistunud. Ühekordselt kasutatavate e-sigaretitoodete sortimendi laienemine ja e-sigareti tarbimise suurenemine muutuvad pärast kasutamist tonnideks e-sigarettide jäätmeteks. E-sigaretijäätmete keskkonnasõbralik kõrvaldamine on kasvav probleem, eriti arvestades ühekordselt kasutatavate e-sigarettide leviku kasvu. E-sigareti vedeliku täitepadrunid on ühekordselt kasutatavad tooted, mis sisaldavad plastik-, elektroonika- ja keemiajäätmeid ning paljud neist satuvad ka tavaprügi hulka. Odavad maitsestatud ühekordselt kasutatavad e-sigaretid on muutumas tõsiseks keskkonnaprobleemiks üle maailma.

Erinevalt sigaretikonidest ei saa e-sigareti jäätmed biolaguneda isegi rasketes tingimustes. E-sigareti padrunid, mis on tänavatele laiali visatud, segunevad tavaprügiga, lagunedes seeläbi lõpuks mikroplastiks ja kemikaalideks, mis voolavad vihma ja tormiga äravoolu ja reostavad seeläbi elusloodust.

Tubakatööstus vastutab palju enama kui suitsetamise epideemia vallandamise eest – nad  põhjustavad ka sadade tuhandete tonnide jagu sigareti- ja e-sigaretijäätmete kasvu. Sigarettide ja e-sigarettide jäätmed kujutavad endast tõsist ohtu ökosüsteemile ning nõuavad pikaajalist lahendust.

Loomulikult püüavad ka tubakatootjad oma maine kujundamisel erinevaid roheteemasid tõstatada, et positiivset avalikkuse tähelepanu saada. Mõned tubakatootjad on oma jätkusuutlikkuse eesmärkidesse lisanud sigaretikonide koguse vähendamise keskkonnas. Näiteks American Spirit jätkab 2022. aastal oma keskkonnateemalist kampaaniat, saates sealjuures aastaks 2025 ringlusse pool miljardit sigaretikoni. Philip Morris International väidab, et ta püüab vähendada tootmises plastikut algatusega „Meie maailm pole tuhatoos”. Paraku pole selline ökoaktivism piisav, et peatada uute toodete müügist peale voolavat jäätmevoogu ja paistab pigem „rohepesuna“.

Selleks, et  vähendada süvenevat kliimakriisi ja hoida elusloodust, on vajalik ja võimalik ka selles valdkonnas liikuda pikemate sammudega. Kõrvuti teiste tööstustega tuleb ka tubakatööstusel rohkem pingutada. Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul peavad tubakatootjad võtma vastutuse enda toodetest tekkiva äärmusliku jäätmekoguse – nii põlevate kui ka elektrooniliste –  eest ning hõlbustama ja panustama nende kõrvaldamisse. Nende toodete negatiivsete keskkonnamõjude vähendamiseks on vaja tööstustele rangemaid regulatsioone koos maksumeetmetega.

Mida saab tarvitaja ise teha, et negatiivne mõju keskkonnale oleks võimalikult väike?

Suitsetajatest inimesed ei tohiks oma suitsukoni loodusesse visata, vaid panema need prügi hulka, kust see kokku kogutakse. Need, kes tarvitavad erineval moel uudseid tubaka- ja nikotiinitooteid, peavad arvestama sellega, et e-jäätmed (ühekordsed ja korduvkasutatavad) ei kuulu tavaprügi hulka, vaid tuleb koguda kokku kui elektroonikajäätmed ning viia need kokkukogumispunktidesse või jäätmejaama.

Loobumine nikotiinist ja tubakatoodetest on parim tegu nii keskkonnale kui enda tervisele. Ära anna oma raha tubakatööstusele! Ohjeldamatut tootmist saab pidurdada vaid tarbimise vähendamisega.

Anna-Liis Kulpas

TAI alkoholi ja tubaka valdkonna vanemspetsialist

Arvamuslugu ilmus 31.05.2022 ajalehes Postimees

Kõigepealt tahaksime välja tuua, et see, et meil on riiklikult kinni makstud (kohati küll kahjuks vaid osaliselt) koolitoit ning sellele on kehtestatud nõudmised, on väga positiivne ning seda ei tohiks me kindlasti kaotada. Selline võimalus on vähestes Euroopa riikides. Kuigi koolilõuna on vaid üks toidukord päevas, on ka sellel oluline roll nii õpilastele täisväärtusliku toidu pakkumises ja seeläbi nende tervise toetamises kui ka toitumisharjumuste kujundajana üldiselt.

Samas peame samuti tõdema, et viimase aja hinnaralli valguses on õpilaste vajadusi arvestavat koolilõunat päev-päevalt üha raskem valmistada. Viimati tõsteti toetust 78lt sendilt eurole aastal 2018. Koolikokad teevad iga päev võimatut – toitlustavad tuhandeid nõudlikke „kliente“ selle pisku eest, mis koolilõunaks eraldatud. See omakorda võib paraku kaasa tuua järeleandmised roogade valmistamisel kasutatava tooraine kvaliteedi osas. Mida kallimaks muutuvad toiduained, seda keerulisemaks läheb ka praegu eraldatud raha eest lastele täisväärtusliku toidu pakkumine.

Lisaks sooviksime omalt poolt taaskord välja tuua suurima murekoha lasteaia ja koolide toitlustamises – määrus, mis seda reguleerib, pärineb aastast 2008 ning ei vasta viimastele riiklikele toitumis- ja  toidusoovitustele. Sotsiaalministeerium koostöös Tervise Arengu Instituudi ja paljude teiste osapooltega on juba ammu koostanud uue määruse kavandi, kuid erinevatel asjaoludel lükkub määruse muutmine kahjuks järjest edasi. Õnneks arvestatakse väga paljude lasteasutuste toitlustushangete tegemisel juba praegu mingil määral kavandatava määruse nõuetega. Kindlasti ei muuda aga kavandatavad muudatused kulutusi toorainetele väiksemaks.

Kui suur oleks kulu, kui riigipoolne toetus koolilõunale suureneks ühelt eurolt kahele? Ühes kooliaastas on 135 koolipäeva – 1 lisanduv euro õpilase kohta teeb 135 eurot aastas, mis on rahaliselt väiksem, kuid samas olulisem panus kui planeeritav 100-eurone lastetoetus kuus. Toetuse jagamine suunatult tagaks selle, et raha kasutatakse kontrollitult lastele toidu pakkumiseks, mitte pere muude „vajaduste“ katmiseks ning tagaks seeläbi ühtlasemalt tervise toetamise kõikidele lastele.

Siiani oli jutt peamiselt koolitoidust, kuid vähem pööratakse tähelepanu lasteaiatoidule, millele riiklik toetus ei laiene. Lapsed saavad lasteaias süüa kolmel toidukorral ning ka seal oleks täisväärtusliku toiduvaliku pakkumiseks hädasti vaja toiduraha tõsta. Selle üle otsustavad hoolekogud ning see otsus on paljudele tihti väga valus. On vanemaid, kes viivad lapsed lasteaeda pärast hommikusööki ja koju enne õhtueinet, et lasteaia toiduraha kokku hoida. Samas ei pruugi aga kodudes pakutav toiduvalik tagada neile lastele kasvamiseks ja arenemiseks täisväärtuslikku toitu, arvestades nii energiavajadusi (nii puudu- kui ülejääke) kui toitained. Lasteaiaealiste laste seas ei ole esinduslikku uuringut tehtud, kuid õpilaste kasvu uuringu 2019. aasta tulemustest näeme, et ülekaaluliste laste hulk on viimaste aastatega märgatavalt suurenenud ja see on kõige silmatorkavam peredes, kus majanduslikult tullakse vaevalt ots otsaga kokku. Ülekaaluliste laste osakaal oli neis peredes 44%, võrdluseks oli majanduslikult hõlpsasti toime tulevates peredes selliseid lapsi 25%. Toitumisharjumused ja kehakaal on omavahel väga otseselt seotud. Ülekilod avaldavad paratamatult mõju laste tervisele, nii füüsilisele kui vaimsele, ning kahjuks mitte positiivses suunas.

Arvamuslugu ilmus 25. mai Eesti Päevalehes.

Tuberkuloosi (TB) haigestumuskordaja oli 2021. aastal 100 000 inimese kohta 8,3 ja esmashaigestumuskordaja 7,0, mis on kõigi aegade madalaimad näitajad. Tuberkuloosihaigestumuse kiire langus kahel viimasel aastal võib olla mõjutatud ka koroonast tingitud väiksemast diagnoositud juhtude arvust või piiratud juurdepääsu võimalustest tervishoiuasutustesse. Sarnast kiire languse trendi tuberkuloosi diagnoosimisel on Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa piirkonna esinduse hinnangul näha ka teistes Euroopa riikides.

„Eesti on jõudnud madala tuberkuloosihaigestumusega riikide sekka, kus on haigestumus alla kümne 100 000 inimese kohta aastas. Kuid jätkuvalt on probleemiks kõrge ravimresistentsete vormide osakaal, mis on üks Euroopa kõrgematest näitajatest,“ kommenteeris tulemusi TAI tuberkuloosiregistri juht Piret Viiklepp.

2021. aastal registreeriti kokku 23 multi-ravimresistentset (MDR) TB juhtu, sealhulgas 14 uut MDR-TB juhtu, mis on 20,3% uutest külv-positiivsetest kopsutuberkuloosi juhtudest, Euroopa Liidus on vastav osakaal 4,3%.

Võrdluses Euroopa Liidu riikidega saab kasutada 2020. aasta näitajaid, 2021. aasta tuberkuloosihaigestumise Euroopa andmed avaldatakse 2023. aasta kevadel. 2020. aasta tuberkuloosi haigestumuskordaja 100 000 inimese kohta oli Euroopas 7,3 ja Eestis 9,3.

Ülevaatlik tuberkuloosistatistika on avaldatud Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.

Seoses Ukraina sõjapõgenike saabumisega Eestisse soovitavad Eesti Kopsuarstide Selts ja TAI perearstide ja teiste erialaarstide tähelepanu juhtida aktiivse tuberkuloosi ja tuberkuloosinakkuse võimalusele sõjapõgenike seas. Tuberkuloosihaigestumus Ukrainas on mitu korda Eestist kõrgem, kuid samas on Eestisse saabunute hulgas põhiliselt naised lastega ja nende seas on haigestumus madal.

Soovitame suunata sõjapõgenikud kopsude röntgenuuringule, võtta anamnees ja tuberkuloosi kahtlusel suunata kopsuarsti konsultatsioonile edasisteks uuringuteks. Kindlasti soovitame suunata röntgenuuringule need, kes asuvad Eestis tööle hariduse-, meditsiini- või sotsiaalvaldkonnas.

Tuberkuloosi ravi on Eestis tagatud kõigile seda vajavatele patsientidele, tuberkuloosi ravi on korraldatud paindlikult ja patsiendikeskselt, eelistades ambulatoorset ravi.

Tuberkuloosikontrolli alane tegevus on olnud jätkusuutlik – kiire diagnostika, varasem avastamine, kättesaadav tasuta ravi, sotsiaalne tugi ja motivatsioon on taganud head ravitulemused, mis on viinud nakkusohtlike haigusjuhtude vähenemisele ühiskonnas.

Kui 2020. aastal vähenes erakorraliste patsientide arv märgatavalt just riigis kehtinud eriolukorra tõttu, siis 2021. aastal koroonapandeemia jätkudes erakorraliste patsientide arv mõnevõrra kasvas, kuid ei jõudnud pandeemia eelse tasemeni. 2021. aastal vajas erakorralist meditsiiniabi ligi 76 000 last vanuses 0–14 aastat ja rohkem kui 364 000 üle 15-aastast patsienti. Nende arv on aastaga kasvanud vastavalt 4,4 ja 3,6 protsenti.

Aasta varasemaga võrreldes on suurenenud nii erakorralise meditsiini osakonda ja vastuvõtutuppa ise pöördunud kui ka kiirabiga toodud patsientide arv, vastavalt 4 ja 7 protsenti. Seevastu teistest raviasutustest suunatute ning erakorralise meditsiini vastuvõttu muul viisil saabunud patsientide arv on aasta varasemaga võrreldes vähenenud vastavalt 7 ja 6 protsenti.

„Haiglate andmetel põhjustasid seda COVID-19-aegsed töökorralduse muutused ning ka asjaolu, kus kergemate juhtude korral inimesed eriolukorra ajal erakorralise abi saamiseks haiglasse nii palju ei pöördunud. Raskematel juhtudel või COVID-19 haigusest tingitud tervise halvenemise korral kutsuti abi saamiseks kohale kiirabi,“ selgitas TAI analüütik Gettrin Kivisild.

Sarnaselt varasemate aastatega saabus erakorralise meditsiini vastuvõttu ise 70% ning kiirabiga 24% patsiendtidest. 4% erakorralistest patsientidest suunati erakorralisse vastuvõttu teistest raviasutustest ning vaid väike osa (2%) patsientidest pöördus erakorralise meditsiini vastuvõttu muul viisil – kas politsei saatel või tagasikutsel. Näiteks juhul, kui patsiendi seisund halvenes või ta vajas korduvat protseduuri, või vajas erakorralist abi haigla oma tervishoiutöötaja.

Suur osa ehk 86% kuni 14-aastastest patsientidest toimetati erakorralise meditsiini vastuvõttu lähedaste poolt, vaid 11 protsenti toodi kiirabiga. Üle 15-aastaste erakorralise meditsiini patsientide seas oli noorematega võrreldes ise pöördujate osatähtsus väiksem ning kiirabiga toodi rohkem – vastavalt 67 ja 27 protsenti.

Sarnaselt varasemate aastatega suunati ka 2021. aastal enamik erakorralise meditsiini patsientidest peale esmaabi osutamist kodusele ravile. Vaid viiendik patsientidest jäi edasi haiglaravile. Kui võrreldes 2020. aastaga on hospitaliseerimist vajavate erakorraliste patsientide osatähtsus jäänud haiglates kokku üldiselt samaks, siis keskhaiglates see pisut kasvas (1,5 protsendipunkti) - samas kui kodusele ravile suunati samavõrra vähem. See näitab, et keskhaiglatesse pöördusid aasta jooksul mõnevõrra tõsisemate terviseprobleemidega patsiendid.

Erakorralise meditsiini statistika on kättesaadav TAI tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis. Andmebaasis on avaldatud ka erakorralise meditsiini andmed haiglavõrgu arengukava haiglate kaupa.

Eeskujuliikumine „Valge Õhupall“, kuhu kuulub juba pea 40 organisatsiooni, on tegutsenud Eestis üle nelja aasta. Liikumine kasvas välja aastatel 2017–2018 EV 100 raames organisatsioonide ühiskingitusest, eeskujukampaaniast „Aga Mina“. Liikumise liikmed soovivad Eestile tervemat ja turvalisemat tulevikku ning on oma tegevuste kaudu eestvedajaks ja eeskujuks.

TAI peamised tegevusvaldkonnad on rahvastiku terviseseisundi ja tervisemõjurite uurimine ja hindamine, riikliku tervisestatistika koondamine ja avaldamine, tervise ja sotsiaalse heaolu edendamine, tervist mõjutavate sekkumiste ja tervist edendavate programmide väljatöötamine, tervise- ja sotsiaalteenuste ning koolituste korraldamine, tervisepoliitika tegijate nõustamine ja mõjutamine. Rahvatervishoiu arendustöö prioriteetide suunamisel ja rõhuasetuste määramisel tugineme teadustööle. Meie tegevused toetavad, et Eestis elaksid terved ja tervist väärtustavad ning hoolivad inimesed. Soovime, et Eestis oleks rohkem inimesi, kes toituvad tervislikult, liiguvad teadlikult ja oskavad hoida oma vaimset tervist ning märgata enda kõrval abivajavat inimest.

Meie lubadused ja väärtuspõhised sõnumid eeskujuks olemisel on järgmised:

• Aga mina ühendan oma töös rahvatervishoiu teadusliku uurimise ja sekkumistegevused.
• Aga mina olen eeskujuks tervislikult toitudes, piisavalt liikudes ja hoolides oma ning kaasteeliste vaimsest tervisest.

„Toomas on olnud teejuhiks, kelles on optimismi, lõppematut uudishimu ning tahet avastuste ja teadustöö nimel pingutada. Tema eestvedamisel on läbi viidud arvukalt teadusuuringuid, mille tulemused panustavad tõenduspõhise tervise-  ja sotsiaalpoliitika kujundamisse, interventsioonide planeerimisse ning on olulised rahvastiku tervise parandamisel nii Eestis kui mujal maailmas.

Lisaks on Toomas hinnatud ka toetava ja inspireeriva juhina, kes leiab alati aega oma kolleegide jaoks. Ta panustab töösse mitte ainult oma kogemuste ja teadmiste, vaid ka hinge ja südamega, jagades samal ajal ka konstruktiivset kriitikat ning edasitegutsemise jõudu ja tuge,“ iseloomustas kolleegi TAI direktor Annika Veimer.

„Ainult tänu headele kolleegidele ning meeldivale ja inspireerivale töökeskkonnale olen saanud teha meelepärast teadustööd. Toimetame edasi ja loodame, et me pingutused TAI jätkamiseks on edukad!“ jagas Toomas Veidebaum oma tänusõnu.

TAI elutööpreemia omistatakse TAI töötajale, kes on TAIs (sh selle eelkäijates) pikema perioodi vältel oma tööalase tegevusega silma paistnud ja oma eriala arendanud, panustanud TAI ja oma eriala tutvustamisse ning olnud eeskujuks ja juhendajaks noortele kolleegidele. Toomase teekond TAI-s sai alguse ligi 45 aastat tagasi, kui ta alustas tööd TAI eelkäijas, Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituudis.

TAI iga-aastases raportis, mis tugineb vähiregistri andmetele, on seekord põhjaliku vaatluse all 2019. aastal diagnoositud vähijuhud. Lisaks avaldati esmakordselt vähielulemuse andmed 2015–2019 kohta.

Viimasel aastakümnel on märgata vanusestandarditud koguvähihaigestumuse (kõik pahaloomulised kasvajad kokku) stabiliseerumist meestel ja naistel.

„Meestel võib seda seostada kopsu- ja maovähihaigestumuse püsiva langusega, samuti ei ole viimastel aastatel enam kasvanud haigestumus eesnäärmevähki. Ka naistel jätkub maovähihaigestumuse langus, viimastel aastatel on peatunud kopsuvähihaigestumuse kasv ja haigestumus emakakaelavähki väheneb alates 2013. aastast. Teisalt suureneb meeste ja naiste seas jätkuvalt haigestumus jämesoolevähki (nii käär- kui ka pärasoolevähki), samuti kasvab naiste rinnavähihaigestumus,“ kommenteeris tulemusi TAI vähiregistri juht Margit Mägi.

2019. aasta 31. detsembri seisuga elas Eestis üle 66 000 inimese, kellel oli kunagi elu jooksul diagnoositud mõni pahaloomuline kasvaja, kõige sagedamini eesnäärmevähk või rinnavähk.

Eesnäärme- ja rinnavähk on ka kõige parema elulemusega vähkide hulgas – viis aastat pärast diagnoosimist on elus 92% eesnäärmevähi ja 82% rinnavähi diagnoosi saanutest. Nende vahele mahub nahamelanoom (86%). Kõige madalam on viie aasta suhteline elulemus kõhunäärmevähi (11%), kopsuvähi (20%) ja maovähi (29%) korral.

Võrreldes perioode 2005–2009 ja 2015–2019 suurenes elulemus enim leukeemia korral (13% võrra, 48%-lt 61%-ni), järgnesid nahamelanoom (12% võrra, 74%-lt 86%-ni) ja pärasoolevähk (11% võrra, 52%-lt 63%ni). Teiste paikmete puhul oli muutus vahemikus 4–10% võrra, vaid emakakaelavähi korral jäi elulemus samaks (67%).

Järjest vähem on vähke, mille korral Eesti elulemusnäitajad jäävad alla Põhjamaadele. Võrreldes Soome ja Taani vastavate näitajatega on Eesti patsientide viie aasta elulemus märkimisväärselt madalam meeste pea- ja kaelapiirkonna vähi korral, mõõdukas mahajäämus püsib jämesoolevähi, rinnavähi, nahamelanoomi ja mitte-Hodgkini lümfoomi elulemuses. Teiste sagedamate vähkide korral on Eesti patsientide prognoos aga sama hea kui Põhjamaades.

Elulemus sõltub palju ravi tõhususest, aga ka varasest avastamisest – mida varasemas staadiumis vähk avastatakse, seda paremad on ravivõimalused. 2019. aastal diagnoositi naistel I staadiumis 37% rinnavähijuhtudest, mis on 5% võrra rohkem kui aasta varem. IV staadiumi osakaal püsis 10% piires. Ka emakakaelavähki diagnoositi I staadiumis sagedamini kui 2018. aastal (32% vs 28%), ent kahjuks suurenes samal ajal ka IV staadiumis diagnoositud juhtude osakaal (15% vs 12%). IV staadiumis kopsuvähki diagnoositi naistel ja meestel üle 40% juhtudest, samal ajal kui I ja II staadiumis diagnoositud juhtude osakaal kokku jäi alla 30%. Nahamelanoomi juhtudest diagnoositi I staadiumis meestel üle 40% ja naistel üle 50%. Jämesoolevähi juhtudest diagnoositi endiselt ligi veerand IV staadiumis.

2021. aastal kinnitatud Eesti riiklik vähitõrje tegevuskava 2021–2030 sisaldab põhjalikult läbimõeldud tegevusi vähiriski vähendamiseks, sõeluuringute ja varase avastamise tõhustamiseks ning ravivõimaluste parandamiseks. Nende tegevuste elluviimine tegevuskava kohaselt on otsustava tähtsusega vähihaigestumuse vähendamisel ja vähipatsientide elulemuse parandamisel.

Raporti “Vähk Eestis: haigestumus 2019 ja elulemus 2015–2019” tulemustega on võimalik täismahus tutvuda TAI kodulehel.

Rahvusvaheline rahvatervishoiu instituutide assotsiatsioon IANPHI, mille liige on ka TAI, avaldas äsja artikli, milles toob Eestis algatatud programmi „Selge“ Euroopas eeskujuks. Artiklis märgitakse, et alkoholitarbimine kui üks peamisi terviseriske on murekohaks kogu Euroopas. Euroopa täiskasvanud inimene tarbib aastas keskmiselt 9,5 liitrit puhast alkoholi. Eesti Konjunktuuriinstituudi andmetel tarvitasid 2020. aastal täiskasvanud inimesed (vanuses 15+) absoluutalkoholi keskmiselt 10,5 liitrit. Artikkel toob välja, et Eestis on oma kahe Balti naaberriigi järel Euroopas suuruselt kolmas alkoholist tingitud suremus. 2020. aastal suri TAI surmapõhjuste registri kohaselt otseselt alkoholiga seotud haigustesse 615 inimest, mis on 108 inimest rohkem kui aasta varem.

• Ülevaate sellest, milliseid geneetilisi teste Eesti tervishoius kasutatakse, annab meditsiinigeneetik dr Sander Pajusalu artiklis „Geneetilised testid Eesti tervishoius“;
• Teadusartikli refereering „Geneetilised testid – kellele ja milleks“ toob fookusesse inimese enda poolt tellitud testid ja leiab, et geneetilisi teste on õigeim pakkuda meditsiinilisel näidustusel ja koos nõustamisega;
• EPS-i juhatuse liige dr Ruth Kalda teeb artiklis „Mida küsivad perearstid ja -õed personaalmeditsiini kohta?“ kokkuvõtte personaalmeditsiini koolitustel sagedamini esitatavatest küsimustest ja nende vastustest.

Loe uudiskirja artikleid ja liitu ka uudiskirja tellijatega.

Head lugemist!

Ravi saanud inimeste arv on vähenenud aastaga 0,7 protsendi võrra. Keskmine ravikulu Eesti ravikindlustatutele Euroopas on 792 eurot inimese kohta. Antud Eesti Haigekassa statistika ei sisalda plaanilise ravi ega „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius“ alusel esitatud andmeid.

Eesti Haigekassa andmetel oli Eestis 2021. aastal kokku 3905 mujal Euroopa riikides ravikindlustatute ravijuhtu, mida on ligi 5 protsenti vähem kui aasta varem. Viimase kolme aasta jooksul (2019–2021) on ravijuhtude arv märkimisväärselt vähenenud: lausa 38 protsendi võrra.

Andmetest selgub, et 88 protsenti Eestis viibinud Euroopa patsientidest vajasid siin ambulatoorset abi.

Sarnaselt varasemate aastatega kasutasid eelmisel aastal teistes Euroopa riikides kindlustatud inimesed enim tervishoiutöötaja eriala järgi üldarstiabi teenuseid (28%), samuti ka erakorralise meditsiini teenuseid (18%), kuid näiteks õendus- ja ämmaemandusabiteenuseid vajas neist vaid 4%. Valdavalt raviti teistes Euroopa riikides kindlustatud patsiente Eesti piirkondlikes, kesk- ja üldhaiglates – kokku ligi 92 protsenti kõigist ravijuhtudest, ning üld- ja perearstiabiasutustes 8 protsenti. Mujal Euroopa riikides kindlustatud patsientidest 58 protsenti olid mehed ning 42 protsenti naised.

Eesti tervishoiuteenuse osutaja asukoha maakonna järgi oli kõige rohkem Euroopa riikide kindlustatute ravijuhte Tallinnas (1440) ja Tartus (714) ning kõige vähem Läänemaal (3).

Eesti Haigekassa andmed Eesti ravikindlustatute ravi kohta Euroopas ja eurooplaste ravi kohta Eestis on avaldatud Tervise Arengu Instituudi (TAI) hallatavas tervisestatistika ja tervisestatistika andmebaasis. Eestis ravil olnud Euroopa riikidest pärit ravikindlustatud inimeste ravijuhtude infograafikat näeb TAI Tableau lehel.

Alates 2021. aastast on Eestis emakakaelavähi sõeluuringu esmastestiks uuring, millega tuvastatakse emakakaelavähi peamise riskiteguri ehk inimese papilloomiviiruse (HPV) nakkus. Osalemine kliinikus tehtavas sõeluuringus on aga olnud madal ja nii pakuti pilootuuringus täiendava testimisviisina kodutestimist, mis võimaldab naisel võtta proov ise endale sobival ajal ja kohas.

„Uuringud näitavad, et naise võetud kodutest on sama usaldusväärne kui arsti või ämmaemanda poolt kliinikus võetud HPV test. Paljudes riikides on kodutesti rakendamine tõstnud oluliselt emakakaelavähi sõeluuringus osalemist,“ märkis uuringu juht, TAI vanemteadur dr Piret Veerus.

HPV kodutestimise pilootuuringu viis TAI koos partneritega ellu 2021. aasta teises pooles. Sellesse kaasati 58 000 emakakaelavähi sõeluuringu sihtrühma naist, kes augusti keskpaigaks ei olnud veel uuringus osalenud. Juhuvaliku alusel pakuti neist 26 000 naisele korduskutsega võimalust valida, kas teha HPV kodutest või tavapärane sõeluuring kliinikus. Kodutesti võimaluse saanud naised jagati omakorda juhuvaliku teel kahte rühma, kus pooltele saadeti HPV kodutest postiga kodusele aadressile ja pooled said e-kutsega veebilingi, millelt kodutest tasuta tellida.  Ülejäänud 32 000 naist said tavapärase korduskutse kliinikus testimisele.

Selgus, et enim (41%) oli sõeluuringus osalejaid rühmas, kus HPV kodutest saadeti kohe postiga koju. Umbes pooled osalejatest tegid kodutesti ja pooled käisid kliinikus. Rühmas, kellel oli võimalik tellida kodutest ise veebi teel, oli sõeluuringus osalejaid 34% (kodutesti tegijaid oli neist umbes veerand). Samal ajal tavapärase, kliinikus prooviandmise võimalusega korduskutse saanud naiste hulgas oli osalejaid vaid 28%. Keskmiselt suurendas kodutesti võimaluse pakkumine seega osalusmäära ligi 10% võrra.

Kodutesti valikuvõimalus suurendas osalust kõikides vanuserühmades ning piirkondades üle Eesti. Kõige rohkem aitas kodutesti pakkumine võrreldes tavapärase korduskutsega tõsta osalusmäära 60- ja 65-aastaste naiste seas (17% võrra); piirkondade lõikes aitas kodutesti pakkumine suurendada osalusmäära enim Kesk-Eestis (15%), Lõuna-Eestis (14%) ja Ida-Virumaal (13%).

Küsiti ka naiste hinnangut kodutestimisele. Valdav enamus HPV kodutesti teinud naistest hindas kodutestimist lihtsaks ja proovivõtujuhiseid arusaadavaks ning üle 85% pidas kodutestimist mugavamaks kui kliinikus testi tegemist. Vaid 3% kodutesti teinud naistest eelistab edaspidi kliinikus sõeluuringul käimist.

„Uuringu tulemused näitavad selgelt, et kodutestimine tuleks täiendava võimalusena lisada emakakaelavähi riiklikku sõeluuringuprogrammi Eestis. TAI jätkab koostööd Tervisekassaga, et teha kodutestimine võimalikult kiiresti kättesaadavaks kõigile emakakaelavähi sõeluuringu sihtrühma naistele,“ lisas dr Veerus.

TAI viis pilootuuringu ellu koostöös Tervisekassa, SYNLAB Eesti OÜ ja Tartu Ülikooli Kliinikumi Ühendlaboriga.

Lisainfo: HPV kodutest emakakaelavähi sõeluuringus: pilootuuring | Tervise Arengu Instituut (tai.ee)

Taustaks:

Igal aastal haigestub Eestis emakakaelavähki umbes 150 ning sureb 60 naist. Haiguse peamiseks riskiteguriks on püsiv nakatumine HPV kõrge vähiriskiga alatüüpidega, mis võivad kutsuda esile muutusi emakakaela rakkudes ning vajaliku sekkumiseta areneda vähieelseks seisundiks. Emakakaelavähki on võimalik ennetada HPV-vastase vaktsineerimise ja sõeluuringuga. Sõeluuringule oodatakse iga viie aasta järel osalema naisi vanuses 30–65 sõltumata ravikindlustuse olemasolust. Eesti püsivalt kõrge haigestumuse üheks põhjuseks on madal osalus sõeluuringus – osaleb alla poole naistest.

2019. aastal kutsuti rinnavähi sõeluuringule 77 928 naist, kellest käis aasta jooksul mammograafias 43 558 naist, mis moodustas pea 56% kutsututest. Aasta varem osales sõeluuringul vaid 53% uuringule kutsututest. Sõeluuringul osalenutel leiti rinnavähk 249 juhul ning vähiregistri andmetel diagnoositi naistel 2019. aastal 843 rinnavähi esmasjuhtu (kõik vanusrühmad kokku), neist 29% leiti sõeluuringu käigus.

Emakakaelavähi sõeluuringule kutsutavaid naisi oli vähi sõeluuringute registri andmetel 2019. aastal 56 659. Aasta jooksul käis sõeluuringul, kus tehti PAP-test, 26 094 naist (46% kutsutud naisest). Võrreldes aasta varasemaga on emakakaelavähi sõeluuringus osalemine jäänud samaks. Sõeluuringu käigus leiti vähk 25 ning vähieelsed muutused 34 naisel. Vähiregistri andmetel diagnoositi 2019. aastal 161 emakakaelavähi esmasjuhtu (kõigis vanuserühmades kokku), neist 16% avastati sõeluuringul.

Jämesoolevähi sõeluuringusse kutsuti 2019. aastal 68 050 meest ja naist. Neist käis uuringul 54% ehk 36 691 meest ja naist. Vähk leiti 111 juhul ja vähieelsed muutused 583 korral. Vähiregistri andmetel diagnoositi 2019. aastal kokku 1019 jämesoolevähi esmasjuhtu (k.a sõeluuringuga hõlmamata vanuserühmad), seega diagnoositi 11% kõigist jämesoolevähi juhtudest sõeluuringul.

Sõeluuringute käigus avastatud vähijuhtude arv oli 2019. aastal suurim alates vähi sõeluuringute registri loomisest 2015. aastal, mil vastavat statistikat koostöös vähiregistriga igal aastal avaldama hakati. Sõeluuringute käigus avastatud vähijuhtude arvu kasv on seletatav eelkõige andmete parema laekumisega.

„Sõeluuringul avastatud vähipatsientide ravi tulemus on võrreldamatult parem nendest, kes pöördusid arsti poole kaebustega. Lisaks varasemas staadiumis diagnoositavale vähihaigusele võimaldab emakaela- ning jämesoolevähi sõeluuring avastada ja ravida tekkinud haiguslikud muutused juba vähieelses staadiumis, mille korral ravi on efektiivne ning tervistumine on täielik,“ kommenteeris TAI vähi sõeluuringute registri juht Vahur Hollo. 

Eestis kutsutakse 2022. aastal rinnavähi sõeluuringule 50–68 aasta vanuseid naisi, kui neil ei ole viimase viie aasta jooksul diagnoositud rinnavähki. Kutsutavate hulgast arvatakse välja need naised, kes on käinud eelneva 12 kuu jooksul mammograafia uuringul. Seega on sel aastal rinnavähi sõeluuringule oodatud 1954, 1956, 1958, 1960, 1962, 1964, 1966, 1968, 1970 ja 1972 sündinud naised – kokku on sõeluuringule oodatud 86 236 naist.

Emakakaelavähi sõeluuringule on tänavu kutsutud 73 604 naist, sünniaastatega 1957, 1962, 1967, 1972, 1977, 1982, 1987 ja 1992. Emakakaelavähi sõeluuringusse kutsutakse 30–65-aastaseid naisi iga viie aasta tagant. Sõeluuringule ei kutsuta naisi, kellel on viimase viie aasta jooksul diagnoositud emakakaela-, tupe- või vulvavähk.

Jämesoolevähi sõeluuringule kutsutakse mehi ja naisi vanuses 60–68 iga kahe aasta järel, kui neil ei ole elu jooksul diagnoositud jämesoolevähki või tehtud sõelkoloskoopiat. Sellel aastal on jämesoolevähi sõeluuringule kutsutud 68 050 meest ja naist sünniaastatega 1954, 1956, 1958 ja 1960 ja 1962.

Sõeluuringul osalemise ning hilisema vajaliku ravi eest tasub Eesti Haigekassa sõltumata ravikindlustuse olemasolust. Kui rahvastikuregistri andmetel Eestis elaval inimesel on välisriigi ravikindlustus ja tal puudub Eesti oma, siis saab ta küll sõeluuringul osaleda, kuid peab uuringu eest tasuma ise.

Info sõeluuringul käinutest laekub vähi sõeluuringute registrisse tervise infosüsteemist ning Haigekassa raviarvetelt ja kinnitunud vähidiagnoosid Eesti vähiregistrist. 

Vähi sõeluuringute registri analüüsidest olulisemad kokkuvõtted avaldatakse regulaarselt Tervise Arengu Instituudi kodulehel asuvas Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis. Lisainfot sõeluuringute kohta leiab Tervisekassa kodulehelt.