Terviseuudised

TERVISETEEMALISED UUDISED
18-07-2024 - 06:17 - Tervis - AITA AIDATA ⟩ Ukraina suursaadik Kiievi lastehaigla rünnakust: tsiviilhaigla ründamine on barbaarne
«8. juulil Kiievi lastehaiglat Ohmatdõt tabanud raketirünnak oli Venemaa poolt teadlik tegevus – tsiviilhaigla ründamine on ebahumaanne ja barbaarne,» lausus Ukraina suursaadik Eestis Maksõm Kononenko. Tallinna lastehaigla toetusfond aitab koguda Kiievi lastehaigla toetuseks vahendeid – õlga on alla oodatud panema ka Eesti inimesed.
18-07-2024 - 04:03 - Tervis - EHMATAV AVASTUS ⟩ Vanast ajast pärit nuhtlus aitab kaasa vähi tekkele
Inimgenoomi umbes 20 000 geenis leidub viiruse DNA fragmente, mis on primaatide esivanemaid miljoneid aastaid tagasi mõjutanud viirusnakkuste jäänused. Neid iidseid DNA segmente, mida nimetatakse endogeenseteks retroviirusteks, peeti varem kahjutuks ja mitteaktiivseks, lihtsalt «prügi» DNA-ks. 
18-07-2024 - 03:23 - Tervis - Opiodide epideema lõpetamiseks on vaja uusi aineid – loodus pakubki neid
Opioididel on ammu teadaolevad tugevad farmakoloogilised mõjud ja neid on kasutatud tõhusate valuvaigistitena. Tuntud näide on morfiin, mis isoleeriti ja sünteesiti esmakordselt 19. sajandi alguses looduslikust oopiumist. See pakub leevendust raskelt haigetele patsientidele elu viimases etapis. Siiski, opioidide väärkasutamisel võib tekkida sõltuvus ja äärmiselt tõsised kõrvalmõjud, nagu hingamisraskused.
18-07-2024 - 03:04 - Tervis - Kui sagedasti te kõht läbi käib, annab märku, kui tervelt te elate
Hiljuti ajakirjas Cell Reports Medicine avaldatud uuring näitab, et roojamise sagedus mõjutab märgatavalt inimeste füsioloogiat ja pikaajalist tervist. Parimad tulemused on seotud sellega, kui inimene roojab üks või kaks korda päevas. Tavapäraselt tabuks peetud küsimus – kui sageli te käite «number kahe» asjus ära – on tegelikult eriomaselt informatiivne just inimese tervise ja eluea seisukohalt.
18-07-2024 - 12:00 - Tervis - Apsakaid on teinud nii Biden kui ka Trump – mis viitab kergele kognitiivsele häirele?
Ameerika Ühendriikide presidendivalimiste kampaania kogub hoogu. Praeguse presidendi Joe Bideni kõrge vanus ja esinemisprobleemid on pälvinud suurt tähelepanu, aga ka tema vastane Donald Trump on sõnades eksinud, kirjutab The Conversationis Adelaide ülikooli biomeditsiini kooli abiprofessor Lyndsey Collins-Praino.
18-07-2024 - 12:00 - https://www.mu.ee/ - Prillide müük ei tasunud ära, see lõpetati
Silmaarst Tõnu Kuddule kuuluv Nõmme Silmakeskus lõpetas mullu prillide müügi, millest teeniti käivet vaid 1700 eurot, samas erialane arstlik tegevus tõi 375 000 eurot kasumit.
18-07-2024 - 11:58 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Valminud on TAI terviseinfo juulikuu uudiskiri
Valminud on TAI terviseinfo juulikuu uudiskiri

Värskes uudiskirjas võtame kokku viimasel ajal palju tähelepanu saanud uimastite tarvitamisega seotud teemad:

  • avaldasime täiskasvanud elanike uimastite tarvitamise uuringu tulemused;
  • kirjutasime ja rääkisime alkoholi ja vähiriski seostest, samuti avaldati alkoholi kogutarbimise värske statistika;
  • Eesti tegi ettepaneku uuendada nikotiinitoodete regulatsioone kogu ELis – kirjutasime ja rääkisime, miks on see vajalik.

Huvitavat lugemist leiab aga teistelgi terviseteemadel:

  • kirjutasime ja rääkisime, kuidas läheb Eestil tervisedendusega paikkonna tasandil;
  • avaldasime tervisekaotuse, vigastuste, psühhiaatrilise ravi statistika;
  • murrame seekord lausa kaks toitumisega seotud müüti!

Loe uudiskirja

Meelike Tammemägi
Uudis
18-07-2024 - 11:55 - AVASTA.me - TOHOH – Vaata, kui suurt summat nõuab Brigitte Susanne Hunt Andrei Zevakinilt tema alandamise eest
Brigitte Susanne Hunt saatis advokaadi vahendusel kopsaka nõudekirja juutuuberile Andrei Zevakinile, kes alandas teda…
18-07-2024 - 11:35 - AVASTA.me - Suured õnnesoovid! Katrin Lust sünnitas pisitütre, kes sai endale nii kauni nime
Saate „Kuuuurija“ saatejuht Katrin Lust ja tema kihlatu Oliver Kilk tervitasid 17. juulil enda…
18-07-2024 - 11:21 - AVASTA.me - Halvad uudised seoses Koroonaviirusega – nakatute arv aina kasvab
Terviseameti koroonaandmestikust selgub, et viimase kuu jooksul on Tallinnas nakatunud koroonaviirusega u 350 inimest.…
18-07-2024 - 11:08 - AVASTA.me - Lõpuks ka nende kord – Neil kahel tähtkujul tasub 19. juuli lotot mängida
Kas olete kunagi tundnud, et tähed võivad teie poolel olla? Paljudele tundub astroloogia kui…
18-07-2024 - 11:02 - AVASTA.me - Öösiti läheb juba päris külmaks – Ilmateenistuse nädala ilmaprognoos 19.07.2024 – 24.07.2024
Reedel (19.07) liigub madalrõhuala aeglaselt üle Lõuna-Soome ida suunas ja selle lõunaservas on meil…
18-07-2024 - 10:06% - Rthth 0002024202418 - Doktoritöö muukis lahti antisotsiaalse käitumise bioloogilise tausta
Tallinna Ülikoolis äsja doktorikraadi kaitsnud Tervise Arengu Instituudi teadussekretär Katre Sakala tegi oma uurimistöös kindlaks antisotsiaalse käitumise varased bioloogilised riskitegurid.
18-07-2024 - 10:00 - Tervis - Kassid paljastasid, mis on ka inimeste kaalulangetuse saladus
Kassidel ja inimestel on veel rohkem ühist, kui seni arvatud! Kodukasside abil saab uurida ka inimeste ülekaalulisuse põhjuseid ja võimalikku ravi.
18-07-2024 - 10:00 - https://www.mu.ee/ - Kullamaa kaks ettevõtet lõpetasid mulluse edukalt, üks maksis dividende
Plastikakirurg Jüri Kullamaale määras üks tema kliinikutest mulluse eest 350 000 eurot dividend, teine seekord mitte, kuid kasumlikud olid mõlemad.
18-07-2024 - 09:53 - kasvaja.net - Kuidas ravimitega muretult puhkusele sõita? Ravimiamet: vajalike dokumentide puudumine võib riigipiiril sekelduse kaasa tuua

Suvi on puhkuste kõrghooaeg, mistõttu tuleb paljudel inimestel ette märksa rohkem reisimist ja ringi rändamist. Kui aga parasjagu on pooleli ravikuur, tuleb reisi planeerimisel arvestada ka ravimitele kehtestatud reeglitega, kuna vastasel juhul võib puhkuseplaan nurjuda. Ravimiameti järelevalveosakonna juhataja Liis Prii selgitab, millega tuleks reisimisel arvestada, kui pead ravimid kaasa võtma. Parem karta kui kahetseda Kui...

The post Kuidas ravimitega muretult puhkusele sõita? Ravimiamet: vajalike dokumentide puudumine võib riigipiiril sekelduse kaasa tuua appeared first on kasvaja.net.

18-07-2024 - 09:02 - Uudised - Valminud on TAI terviseinfo juulikuu uudiskiri

Värskes uudiskirjas võtame kokku viimasel ajal palju tähelepanu saanud uimastite tarvitamisega seotud teemad:

Loe edasi...

18-07-2024 - 08:02 - https://www.virtuaalkliinik.ee/ - Kaloripettus
Arstid on aastakümneid raiunud, et kui kilod kimbutavad, on süüdi selles rasv ja kalorid. Mistahes mõõdupuu järgi on taoline, pelgalt sümptomitele keskenduv lähenemine ebaefektiivne, väidab doktor Jason Fung. Raamatus „Rasvumise põhjused“ käib ta välja skeemi, mis aitab mõista rasvumise füsioloogilisi põhjuseid ja edukalt kaalu langetada.
18-07-2024 - 08:00 - https://www.mu.ee/ - Tallinna Haigla Arenduse SA palkas aastaga töötaja lisaks
Ebamäärase tulevikuga Tallinna Haigla Arenduse SA palkas aastaga ühe inimese juurde, seal töötab nüüd 16 inimest palgafondiga ligi miljon eurot.
18-07-2024 - 07:53 - https://www.virtuaalkliinik.ee/ - TAI teadur: inimese viljakust mõjutab tema eluviis
Naise ja mehe võimet viljastuda mõjutab olulisel määral nende eluviis: alkoholi, tubakatoodete ja narkootikumide tarbimine, ülekaal ja sellega seotud haigused. Viljastumisvõimet määrab oluliselt ka vanus – naistel väheneb viljastumisvõime pärast 35. eluaastat, meestel pärast 40. eluaastat.
18-07-2024 - 07:27 - RSS vood - Eestis hakatakse arendama innovatiivset vaimse heaolu rakendust
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus toetab ligi kahe miljoni euroga projekti, mille raames töötatakse välja uudne eestikeelne vaimset tervist toetav rakendus, et inimesed saaksid ise ja endale sobival viisil hakata ennetama võimalikke vaimse tervise probleeme.
18-07-2024 - 07:09% - Rthth 0002024202418 - Kuressaare haigla töökoormus on suvekuudel kahekordne
Suvine aeg tõstab Kuressaare erakorralise meditsiini osakonna ja traumapunkti ööpäevast patsientide arvu ligi kaks korda. Suurenenud töömahu taga on eelkõige sise- ning välisturistid.
18-07-2024 - 06:24% - Rthth 0002024202418 - Tartu Ülikooli vilistlane Kärt Tomberg liigub uute valguravimite tootmise teel
Kärt Tomberg on Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi (TÜMRI) vilistlane, teadlane ja ettevõtja. Kaks ja pool aastat tagasi asutas ta Inglismaal ettevõtte, mis loodab oma teadusliku avastustööga lahendada ühe paljude inimeste jaoks olulise probleemi – jõuda tehisintellekti kaasabil rekombinantsete valgupõhiste ravimikandidaatideni.
18-07-2024 - 06:23 - https://www.mu.ee/ - ITK sai uue nõukogu esimehe
Ida-Tallinna Keskhaigla nõukogu valis esimeheks Tallinna linnavolikogu liikme Liina Normeti, kes on õe haridusega ja varem haiglas töötanud.
18-07-2024 - 06:12 - Tervis - NOORUSE LÄTE ⟩ Avastati lihtne viis vananemise mõjude eemal hoidmiseks
Inimeste pikema eluea tõttu on muutunud oluliseks vananemisega kaasneva füüsilise regressi ja nõrkuse ennetamine. Duke-NUS meditsiinikooli teadlased Singapurist avaldasid ajakirjas Nature leiu, mis võib aidata vananemist aeglustada.
18-07-2024 - 06:01% - Rthth 0002024202418 - Ida-Tallinna Keskhaigla nõukogu esimeheks valiti Liina Normet
Ida-Tallinna Keskhaigla nõukogu valis esimeheks Tallinna linnavolikogu liikme Liina Normeti.
18-07-2024 - 06:00 - https://www.mu.ee/ - Arstide liit kasvatas liikmeskonda, kasvas ka tulem
Eesti arstide liitu kuulus 2023. a seisuga füüsiliste isikutena 3446 arsti, liikmete arv kasvas aastaga 46 võrra. Kasvas ka tulem.
18-07-2024 - 04:00 - https://www.mu.ee/ - Confido sai ka mullu kahjumit 7 mln eurot
Arstikeskus Confido on saanud kaks aastat järjest 7 mln euro suuruse kahjumi.
18-07-2024 - 04:00% - Rthth 0002024202418 - Kuidas mõjutab kodune keskkond lapseea astmat?
Hiljuti avaldatud uuringutulemuste alusel põhjustab keeruline kodune psühhosotsiaalne keskkond astma raskemat kulgu lapseeas.
17-07-2024 - 07:44 - Tervis - NAISTEJUTUD ⟩ «Depressioon aina kasvas, üritasin endale otsa peale teha. Kuid ühel päeval...»
Silver oli mees parimates aastates, kui tal diagnoositi sügav depressioon. Nii nagu paljud mehed, haaras ta esimese abimehena pudeli järele. Korraks hakkas parem, aga väga kiirelt läks kõik allamäge. «Ma olen ikka väga põhjas ära käinud!» Mingil hetkel otsustas mees endale otsa peale teha, millelgi polnud mõtet, kõigest oli suva. Mis ta päästis?
17-07-2024 - 06:21 - Tervis - Mis on kuiva naha suvise näohoolduse päästerõngad?
Nahk on keha esmane kaitsekiht välisärritajate vastu, seega tuleb suvel kohendada oma näohooldusharjumusi vastavalt ilmale. Kosmeetikakonsultant jagab nõuandeid, kuidas hoida nahk terve ja särav.
17-07-2024 - 04:06 - Tervis - Kuidas tervislikult end pikaealiseks kakada – ka sellele on olemas vastus
Uues uuringus leidsid teadlased tõendeid selle kohta, et roojamise sagedus võib mõjutada tervist. Samuti tõdeti, et optimaalne kehakergendamise sagedus on üks kuni kaks korda päevas ning teatud tegurid, nagu puu- ja köögiviljade söömine, on seotud parema roojamissagedusega.
17-07-2024 - 04:00 - Tervis - EKSPERT SOOVITAB ⟩ Just see on parim viis kaalulangetamiseks ja immuunsüsteemi tugevdamiseks
Möödunud ülemaailmsel suudlemispäeval juhtis kohtinguekspert tähelepanu suudlemise kasulikkusele. Suudlemine pole loodud lihtsalt romantiliseks eesmärgiks – see on retspet parema tervise ja heaolu saavutamiseks. 
17-07-2024 - 02:37 - Tervis - Loe, miks mõned inimesed vajavad üles tõusmiseks mitut äratust
Paljude inimeste jaoks on snooze-nupp hommikuse rutiini lahutamatu osa. Seda vajutatakse üks või isegi mitu korda, et päeva algust edasi lükata. Uneekspertide sõnul võib aga see nupp olla hoopis une vaenlane.
17-07-2024 - 01:25% - Rthth 0002024202417 - Euroopa Liidu kohtu sõnul ei oleks Euroopa Komisjon tohtinud vaktsiinihangete fakte varjata
Euroopa Komisjonil ei olnud õigust varjata 2020.-2021. aasta COVID-19 vaktsiinide tagamiseks sõlmitud mitme miljardi euro suuruste lepingute üksikasju koroonapandeemia ajal, otsustas EL-i kõrgeim kohus kolmapäeval, 17. juulil.
17-07-2024 - 12:20 - RSS vood - Tervisevaldkonna teenused ja nende juhtimine Sotsiaalministeeriumis
Sotsiaalministeeriumis ja selle haldusalas on alustatud järk-järgulist üleminekut teenusepõhisele juhtimisele. Tänaseks on kokku lepitud poliitikavaldkonnad ja rollijaotus ning kuulutatud välja värbamiskonkursid.
17-07-2024 - 11:13% - Rthth 0002024202417 - Terviseamet: kooleranakkuse levikuoht Eestis on nullilähedane
Terviseameti sõnul toodi võimalik kooleranakkus Eestisse Aserbaidžaanist ning selle levikuoht on peaaegu olematu.
17-07-2024 - 10:01 - Tervis - Tasub teada: millised kõhunäärmevähi sümptomid esinevad naistel?
Kõhunäärmevähki on sageli raske varases staadiumis avastada, kuna sümptomid puuduvad. Hiljem võivad tekkida sümptomid, nagu iiveldus, seljavalu või kollatõbi, vahendab Medical News Today.
17-07-2024 - 09:12% - Rthth 0002024202417 - Maaülikooli teadlastel õnnestus luua hobuse kloonembrüo
Eesti Maaülikooli teadlastel õnnestus luua hobuse kloonembrüo ning juba aasta pärast võib oodata Eesti esimesi kloonvarssasid. See on algus kodumaisele hobuste kloonimisele, millega praegu tegeleb vaid üks ettevõte kogu Euroopas.
17-07-2024 - 09:01 - Tervis - Dementsuse sümptomeid võib põhjustada hoopis maksahaigus
Uue uuringu kohaselt võib USAs kuni 13 protsendil dementsuse diagnoosiga inimestest olla hoopis valediagnoos ning nad võivad tegelikult kannatada seisundi all, mida saab ravida, vahendab Science Alert.
17-07-2024 - 08:34 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Ennetusprogrammid on KOVides üha olulisemal kohal
Ennetusprogrammid on KOVides üha olulisemal kohal

Väga positiivne on asjaolu, et süsteemsed universaalsed ennetustegevused programmide näol on leidnud koha omavalitsuste ja nende allasutuste eelarvetes – koguni 89% KOVidest (või nende allasutustes) rakendab vähemalt kahte ennetusprogrammi. Tõendatud tulemusega universaalsed ennetustegevused (näiteks VEPA, KiVa, Liikumakutsuv Kool, Gordoni perekool, Vaikuseminutid) on endiselt kõige kulutõhusam viis inimeste tervise ja heaolu hoidmiseks ning probleemide ennetamiseks. 

Kriteeriumi täitmine 2023. aastal

Minuomavalitsus.ee andmed kinnitavad, et rahvatervise ja turvalisuse arendamise puhul ei ole määravaks omavalitsuse suurus (inimeste arv), majanduslik toimetulek  või asukoht (tagamaa vs. keskus).  Tervisedendus, turvalisus ja ennetus algab juhtide mõtteviisist, hoiakutest ning väärtustest, kommenteeris tulemusi TAI paikkondade tervise edendamise osakonna juhataja Triinu Purru.

Pikaajalise planeerimise vaatest on oluline rahvatervise valdkonna käsitlus arengukavas. Kuigi ka selle kriteeriumi puhul on 2019. ja 2023. aasta võrdluses toimunud märgatav edasiminek (2019. aastal oli eeskujulikul tasemel 6%, 2023. aastal 39% KOVidest), on siiski oluline silmas pidada KOVi arengukavade kvaliteedi (nt mõõdetavate strateegiliste eesmärkide olemasolu; ressurssidega kaetud, realistlikud tegevuskavad; eesmärkide ja näitajate täitmise regulaarne seire) suurt varieeruvust omavalitsuste lõikes. See tähendab, et paljudes KOVides siiski  rahvastiku tervisele ja turvalisusele sihtide seadmisel ning tegevuste planeerimisel piisavalt süsteemset ja järjepidevat tähelepanu ei pöörata.

Nii minuomavalitsus.ee kui ka TAI enda uuring näitavad, et rahvatervishoiu (sh ennetuse) arengud omavalitsustes on pigem positiivsed. Järgmiste aastate üks suur katsumus on säilitada või suurendada rahastusallikaid, et tagada ennetustegevuste kättesaadavus. Teisalt on vaja mitmes maakonnas ja omavalitsustes vaadata üle ning disainida ümber valdkondlikud töörühmad (nt tervisenõukogud), et tagada eesmärgipõhine tegutsemine ning jagatud vastutus liikmete seas.

Kõigi tulemustega saab tutvuda portaalis minuomavalitsus.ee. Tutvu ka rahvatervise ja turvalisuse kategooriaga

Omavalitsuste teenuste tasemeid on avaldatud alates 2020. aastast. Veebilehel minuomavalitsus.ee avaldatud värske analüüs hindab omavalitsuste kõiki peamisi teenuseid ühesuguse metoodika alusel. Hindamiseks vajalikke andmeid kogutakse riiklikest registritest, riigiasutuste andmebaasidest, kohalikelt omavalitsustelt ning elanike rahulolu-uuringutest. 

 

Meelike Tammemägi
Uudis
17-07-2024 - 07:46 - RSS vood - KUULA | Eesti Perearstide Seltsi podcast: kuseteede infektsioonid
Selles teadushäälingu osas tutvustatakse uut ravijuhendit, mis käsitleb infektsioonide ambulatoorset diagnostikat ja ravi. Kas põiepõletiku ja püelonefriidi diagnostikas ja ravis on midagi muutunud?
17-07-2024 - 06:59 - Tervis - Teadlased avastasid, mis pärsib kõhunäärmevähki
Teadlased avastasid, et kõhunäärmevähi korral on vähi kasvu ja levikut aeglustav geen n-ö välja lülitatud.
17-07-2024 - 06:17% - Rthth 0002024202417 - Tänavu võib sündide arv Eestis jääda 10 000 lapse piirimaile
Esialgsetel andmetel sündis tänavu esimesel poolaastal Eestis 4922 last, mis on seitse protsenti vähem kui mullu samal ajal. Statistikaameti prognooside kohaselt võib igakuine sündide langustrend jätkuda aasta lõpuni.
17-07-2024 - 04:00% - Rthth 0002024202417 - Piret Veerus: kaitseme oma eriala arendamise kaudu tegelikult naiste õigusi laiemalt
Eesti Naistearstide Seltsi president Piret Veerus rääkis seltsi eesmärkidest ja günekoloogia valdkonna arengusuundadest ning tõi välja, et Eesti head perinataalabi ja vastsündinute suremuse näitajad ei ole ainult hea kliinilise töö tulemus, vaid kliinilist poolt toetab ka seadusandlus.
16-07-2024 - 04:06 - Tervis - Kindel pauk: taimsed õlid on tervislikumad kui või
Kuigi ollakse üksmeelel, et oliiviõli ja teised taimsed rasvad on tervislikumad kui või, on teadlased nüüd seda kindlalt tõestanud. Nad on kombineerinud mitmeid dieedimuutuste uuringuid ja varasemaid kohortuuringuid, mis kõik näitavad, kuidas see elustiilivalik mõjutab tõsiste haiguste riski.
16-07-2024 - 04:04 - Tervis - Lastearst annab nõu: kuidas kasvatada terveid ja õnnelikke lapsi
Päev alaku süsivesikurikka hommikusöögiga, õhtusööki söödagu koos perega, nälga peletagu köögiviljad ja janu kustutagu vesi, vähem aega ekraani taga istumisele ning rohkem aega aktiivsele liikumisele. Kõlab lihtsalt, kuid paljudele peredele võib olla argipäeva kiire tempo tõttu tervislike harjumuste järgimine keeruline. Tartu Ülikooli kliinikumis laste endokrinoloogina töötav dr Vallo Tillmann jagab nõuandeid, millele lapsevanem saab tähelepanu pöörata.
16-07-2024 - 03:59 - Tervis - MIT teadlased: saime teada, mida üldnarkoos ajuga teeb kui teadvus kaob
Kui olete kunagi läbinud meditsiinilise protseduuri, mis nõudis üldanesteesiat, siis teate, et see on kummaline kogemus. Ühel hetkel olete täiesti ärkvel ja järgmisel hetkel lihtsalt välja lülitatud, ärgates uduses olekus, teadmata, mis just juhtus. Patsientide uinutamisel on pikk ajalugu, mis ulatub üle 200 aasta tagasi, kuid kuidas täpselt ravimid toimivad, on seni olnud saladus. Anesteetikumid näivad lõpetavat aju loomuomase pendeldamise stabiilse ja kaootilise käitumise vahel, mis teadvuselolekus on tavaline.
16-07-2024 - 03:51 - Tervis - Teadlased: hoidke lapsi tehisaru eest – nende soovitused lastele on tapvalt ohtlikud
Teadlased kutsuvad tehnoloogiaettevõtteid ja regulatiivorganeid üles kehtestama uusi reegleid, et kaitsta lapsi tehisintellekti juturobotite eest, millel puudub igasugune emotsionaalne intelligentsus.
16-07-2024 - 03:03% - Rthth 0002024202416 - Terviseamet: üle 31 aasta on Eestis haiglas koolera kahtlusega patsient
Terviseameti nakkushaiguste laboris on analüüsimisel proov lapselt, kellel esmane testimine tuvastas koolera. Nädala alguses Tallinnas haiglasse pöördunud lapsel esinevad sümptomid, mis võivad viidata nii koolerale kui ka teistele soolenakkustele, kuid täpsema analüüsi tulemused peaksid selguma nädala teises pooles. Haigestumine toimus välisriigis ja haiguse riigisisese leviku ohtu Eestis seetõttu ei ole.
16-07-2024 - 02:40 - Tervis - Terviseamet: Eestis kahtlustatakse üle 31 aasta taas koolerasse nakatumist
Terviseameti nakkushaiguste laboris on analüüsimisel proov lapselt, kellel esmane testimine tuvastas koolera.
16-07-2024 - 02:39 - Terviseamet - Terviseamet: Eestis kahtlustatakse üle 31 aasta taas koolerasse nakatumist
Terviseameti nakkushaiguste laboris on analüüsimisel proov lapselt, kellel esmane testimine tuvastas koolera. Nädala alguses Tallinnas haiglasse pöördunud lapsel esinevad sümptomid, mis võivad viidata nii koolerale kui ka teistele soolenakkustele, kuid täpsema analüüsi tulemused peaksid selguma nädala teises pooles. Haigestumine toimus välisriigis ja riigisisese leviku ohtu Eestis seetõttu ei ole. Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna juhataja Kärt Sõber selgitas, et esmase positiivse kooleraproovi andnud laps viibis koos perega välisriigis, kus tal tõusis möödunud nädala lõpus palavik ja paar päeva hiljem tekkis kõhulahtisus. Pere jõudis tagasi Tallinnasse lennukiga ning üks vanematest pöördus koos haigestunud lapsega haiglasse, kus nad paigutati isolatsioonipalatisse. Teisipäeval hospitaliseeriti perekonnast teine laps, kellel tekkisid sarnased sümptomid ja ta on koos teiste pereliikmetega isoleeritud. Kuigi esmane PCR analüüsi tulemus viitab koolerale, ei ole teada, millise ja kuivõrd toksilise serogrupiga on tegemist. Terviseameti laborisse jõudnud proovi kinnitav analüüsitulemus peaks selguma neljapäeval. Terviseamet viis läbi epidemioloogilise uuringu ja hetkel hinnatakse nakkuse edasi levimise tõenäosust pigem väikeseks, sest perekonna kontaktid teistega olid minimaalsed. Juhtunust on teavitatud Eesti Perearstide Seltsi ja haiglaid. Samuti on Terviseameti Põhja regionaalosakond teavitanud lennufirmat ja teisi riike. Lennufirma teavitab omakorda reisijaid kokkupuutest võimaliku haigestunuga. Oht lennureisijatele on pigem madal, sest koolera ei levi õhu kaudu, vaid saastunud pindade kaudu, näiteks tualettruumides, kui seda on eelnevalt külastanud nakatunud inimene. Terviseamet soovitab teavituse saanud reisijatel viie päeva jooksul oma tervist jälgida ja täita eeskujulikult hügieenireegleid, eelkõige pesta käsi. Viimane koolerasse haigestumine Eestis oli 1993. aastal ja siis oli samuti tegemist sisse toodud juhtumiga. Koolerat peetakse ohtlikuks nakkushaiguseks, mille peiteperiood on 1-5 päeva, kuid tavaliselt 2-3 päeva. Haigestumisega kaasneb kõhulahtisus, oksendamine ja vedelikukaotuse tõttu võib langeda kehatemperatuur ja vererõhk ning võivad tekkida krambid. Haigestumisega võivad kaasneda ka lihasnõrkus ja südametegevuse häired. Kuni 70%-l nakatunud inimestest esinevad vaid kerged haigusnähud või ei esine sümptomeid üldse. Haiguse ohtlikkus sõltub sellest, kas tegemist on toksilise variandiga või mitte. Rohkem infot koolera kohta leiab Terviseameti veebilehelt.
EST
16-07-2024 - 01:15% - Rthth 0002024202416 - Välja mõeldud nimede ja varastatud piltide abil müüakse "ravimeid", mis tegelikult pole ravimid
Viimasel ajal on sagenenud juhtumid, kus reklaamitakse ja müüakse tooteid, millele omistatakse raviomadusi, kuid mis ei ole Eestis ravimina registreeritud. Lisaks reklaamitakse neid tooteid tuntud arstide fotodega.
16-07-2024 - 12:25 - Tervis - Arst avaldab: kas päikesepõletust tohib tohterdada hapukoorega?
Päikesekaitsekreemi kasutamine suvel on oluline mitmel põhjusel – see on seotud naha kui ka tervise kaitsega üldisemalt. Tartu Ülikooli kliinikumi nahahaiguste kliiniku juht dr Viljar Jaks selgitab, miks on suvel päikesekaitsekreemi kasutamine hädavajalik ning kas päikesekreemi ohutuses tuleks kahelda.
16-07-2024 - 12:24% - Rthth 0002024202416 - Terviseameti analüüs: registris on ligi 2000 arstiharidusega inimest, kes ei tööta Eestis arstina
2024. aasta märtsi seisuga on Terviseameti registris 7243 arsti, kellest oli Eestis töökoht 5178-l. Ehk meil on registris ligi 2000 inimest, kes ei tööta Eestis arstina.
16-07-2024 - 10:56% - Rthth 0002024202416 - Paljude ortodontide poole pöörduvate patsientide suuhügieen on mitterahuldav
Lisaks pikkadele järjekordadele on ortodontide seltsi liikmed mures sellegi pärast, et kaks kolmandikku ortodontide juurde pöörduvatest patsientidest ei saa oma suuhügieeniga rahuldavalt hakkama, mistõttu ei saa ravi sellises olukorras alustada.
16-07-2024 - 10:49 - Tervis - Kolm asja vähendavad vähiriski hüppeliselt
Muudetavad riskitegurid, nagu suitsetamine ja vähene liikumine, võivad uue uuringu kohaselt olla peaaegu poolte vähiga seotud surmade peamiseks põhjuseks USA täiskasvanute seas, kel vanust üle 30 eluaasta.
16-07-2024 - 09:20% - Rthth 0002024202416 - Tööjõuvajaduse baromeeter: väga suur puudus on õpetajatest ja meditsiinitöötajatest
Töötukassal on valminud suvine tööjõuvajaduse prognoos. Võrreldes viimaste aastate uuringutega on näha, et pikale veninud majanduskriis on ka tööturule oma jälje jätnud ja tööturul on hetkel jämedam ots tööandjate käes.
16-07-2024 - 08:48% - Rthth 0002024202416 - Arstiteaduskonda sisseastumine nõuab põhjalikku ettevalmistust ja head akadeemilist taset
Terviseamet analüüsis Eesti arstide arvu muutusi aastatel 2019-2023 ning selle mõju tervishoiusüsteemile. Eesmärgiks oli välja selgitada arstide vanuseline jaotus, ametikohtade täitmine ning arstide väljaränne välisriikidesse. Muu hulgas analüüsiti ka arstiõppe trende.
16-07-2024 - 08:39 - Tervis - TÜ kliinikumis viidi läbi Eestis uudne vähiraviprotseduur
Tartu Ülikooli kliinikumis viidi mai- ja juunikuus läbi Eestis uudne vähiraviprotseduur. Mitme osakonna koostöös teostatud lapspatsiendi kasvaja ravi sisaldas erinevaid vähiravi meetodeid, muu hulgas kõrgdoosis I131-mIBG ravi, mida kombineeriti süsteemravi ja vereloome tüvirakkude siirdamisega.
16-07-2024 - 07:42 - Viimased uudised ja blogipostitused - Pea pooled eelkooliealised lapsed ei jõua regulaarsesse tervisekontrolli
Riigikontroll tõi välja, et 43% 3-6-aastastest lastest ei osalenud kolme aasta jooksul kordagi tervisekontrollis ja vaid 6% osales igal aastal, nagu näeb ette riiklik kava. See on ohtlik trend, sest regulaarne tervisekontroll aitaks ennetada paljusid probleeme.
16-07-2024 - 07:15% - Rthth 0002024202416 - Beach Grindi nädalavahetus tõi Pärnu meedikutele mitmekordse koormuse
Nädalavahetusel toimus Pärnu Rannapargis Beach Grindi muusikafestival, mis meelitas suvepealinna pidutsema tuhandeid inimesi. Paraku andis see rohkem tööd ka meedikutele.
16-07-2024 - 06:49 - Tervis - Avastati saladusliku Lahesõja sündroomi põhjus
Lahesõja sündroomi all kannatavate veteranide rakkude talitlushäired on tõenäoliselt põhjustatud kokkupuutest ohtlike bioloogiliste ja keemiliste ainetega armeeteenistuse ajal, nenditakse Austraalias asuva Griffithi ülikooli teadlaste teadustöös.
15-07-2024 - 04:06 - Tervis - Linnugripp võib hakata levima nende loomade kaudu
Linnugripi potentsiaal «hüpata» lindudelt lehmadele ja seejärel inimestele on pannud teadlased muretsema.
15-07-2024 - 12:31 - AVASTA.me - FOTOD: Otsingud Ruhnu lähistel kaduma läinud mehe leidmiseks lõpetati
JRCC sai laupäeval kell 14.40 info, et Lätist Roja vallast liikus Ruhnu saarele seltskond…
15-07-2024 - 12:21 - Terviseamet - Terviseamet hoiatab: välja mõeldud nimede ja varastatud piltide abil müüakse ravimeid, mis pole tegelikult ravimid
Viimasel ajal on sagenenud juhtumid, kus reklaamitakse ja müüakse tooteid, millele omistatakse raviomadusi, kuid need ei ole Eestis ravimina registreeritud. Seetõttu puudub kontrollitud info, millised on tegelikult nende toimeained ja kas tootel on lubatud mõju. Terviseamet soovitab selliste toodete ostmist vältida. Tavaliselt on toodet reklaamival veebilehel hulgaliselt infot ravitoime kohta, juurde on lisatud klientide ja arstide soovitused, kuid need pildid on kas tehisintellekti poolt loodud või internetist varastatud ning sellise nimega inimesi tegelikult ei eksisteeri. Näiteks ühel juhul on ravimina reklaamitud liigesevalu kreemi juures avaldatud Regionaalhaigla logoga riideid kandva reumatoloogi soovitus, milles öeldakse, et seda kreemi võib kasutada kõigi liigesehaiguste ennetamiseks ja raviks. Tegelikult sellise nimega arsti Eestis ei ole ning kasutatud on hoopis ühe kirurgi fotot, kellel pole soovitatud tootega mingit pistmist. Terviseamet on tuvastanud, et konkreetse Regionaalhaigla kirurgi fotot on kasutatud vähemalt neljal erineval leheküljel, kus müüakse liigesekreemi, vererõhutablette, veresuhkru taseme normaliseerijaid ja soolatüügaste geeli. Igal lehel on sama arsti pildi juures toodud aga erinev nimi, eriala ja tööalane kogemus. Tarbijal tuleb arvestada, et sellised võltsitud sisuga veebilehed asuvad serverites, mis on väljaspool Euroopa Ühendust ja seetõttu ei saa riigi ametiasutused rakendada meetmeid nende sulgemiseks. Seetõttu tuleb oste sooritades valvas olla, sest isegi kui toode jõuab kohale, võib sellel puududa lubatud ravitoime. Kõik Eestis müügiks lubatud ravimid on leitavad ravimiregistris https://ravimiregister.ee/ ja kõik Eestis töötavad tervishoiutöötajad on leitavad tervishoiutöötajate registris https://medre.tehik.ee/search/employees OHU MÄRGID: Toodet reklaamitakse ravimina, kuid puudub viide ravimi infolehele ning see pole registreeritud Lehel olevad nimed, fotod, vanused ja tekst ei klapi omavahel Lehel välja toodud arst ei ole tervishoiutöötajana registreeritud, nimi on välja mõeldud    
EST
15-07-2024 - 11:50 - AVASTA.me - Juuli lõpp toob neile tähtkujudele korraliku portsu raha
Juuli lõpp on paljude jaoks aeg, mil suvepuhkus hakkab lõppema ja töö- ning koolielu…
15-07-2024 - 11:40 - AVASTA.me - Laupäeval, 13. juulil, suri sarja „Beverly Hills 90210“ staar.
Doherty rääkis oma soovidest jaanuarikuises taskuhäälingus „Let’s Be Clear“. „Ma ei taha, et mind…
15-07-2024 - 11:13 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Piret Veerus: inimese viljakust mõjutab tema eluviis
Piret Veerus: inimese viljakust mõjutab tema eluviis

Subfertiilsuseks ehk viljakuse languseks nimetatakse paari võimetust rasestuda 12 kuu jooksul. Selle probleemiga puutub hinnanguliselt kokku üks paar seitsmest.

„Ema menüü ja kehakoostis mõjutavad viljastumisvõimet ja raseduse kulgu ning seeläbi ka sündiva lapse tervist kogu elukaare jooksul. Lisaks suureneb ülekaalulistel insuldi, infarkti, depressiooni, 2. tüüpi diabeedi, maksahaiguste ja neerukahjustuse, pahaloomuliste kasvajate, uneapnoe, luu- ja lihaskonna haiguste risk. Ülekaalulisus suurendab näiteks rinnavähi, emakakehavähi ja munasarjavähi riski,“ selgitas Tervise Arengu Instituudi (TAI) epidemioloogia ja biostatistika osakonna vanemteadur, Piret Veerus.

Liigne kehakaal vähendab rasestumise võimalikkust, suurendab raseduse katkemise, lapse surnultsünni  ja rasedusdiabeedi ning rasedustüsistuste riski. Ema ülekaal suurendab lapse metaboolsete haiguste, ülekaalu ja diabeedi riski. Kõrge kehamassi indeksiga sünnitajatel võib olla komplitseeritud ka sünnituse kulg.

TAI 2022. aasta Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu andmetel oli 52,8% 16–64-aastasest rahvastikust ülekaalus või rasvunud. Meestel esineb liigset kehakaalu oluliselt enam kui naistel – 2022. aastal oli meestest 38,7% ülekaalus ja 20,1% rasvunud, naistest aga vastavalt 26,7% ja 20,1%.

„Paare, kellel ei õnnestu rasestuda, on tänapäeval õnneks võimalik aidata viljatusravikeskustes. Ülemaailmne naistearstide ühendus FIGO andis välja juhendi naiste abistamiseks ja nõustamiseks raseduseelse, rasedusaegse ja sünnitusjärgse ülekaalu korral,“ sõnas Veerus.

Kõigile naistele, kelle kehamassiindeks on üle 30, soovitatakse pakkuda toitumisnõustamist, nõustada neid rasedusriskide osas ja soovitada neile viljastumise eel kasutada toidulisandinda foolhapet vähemalt 400 mikrogrammi päevas. Ülekaalulisi rasedaid skriinitakse rasedusdiabeedi ja depressiooni suhtes, vajaduse korral soovitatakse madaladoosilist aspiriini või tromboosi ennetamiseks süsteid ning nad vajavad sagedasemat rasedusaegset jälgimist.


Viimasel aastakümnel on sündimus Eestis vähenenud märgatavalt. 2023. aastal oli sündide arv 1000 elaniku kohta kõigi aegade väikseim. Osaliselt on nende muutuste taga sünnitusealise põlvkonna kahanemine, teisalt mõjutab sündimuse vähenemist ka esimese lapse sünni edasilükkamine aega, kui pere on jõudnud end majanduslikult kindlustada. Kui surmade arvu märkimisväärne suurenemine pandeemia ajal välja arvata, on suremuse üldkordaja 1000 elaniku kohta viimasel aastakümnel olnud küllaltki stabiilne. Kuna sündide arv jääb alla surmade arvule, on rahvastiku loomulik iive endiselt negatiivne.

Joonis. Elussünnid ja surmad 1000 elaniku kohta 2012–2023. Allikas: statistikaamet
Joonis. Elussünnid ja surmad 1000 elaniku kohta 2012–2023. Allikas: statistikaamet

 

Meelike Tammemägi
Uudis
15-07-2024 - 11:01 - AVASTA.me - Riigikogu ei võtnud täna automaksu seadust muutmata kujul vastu
Riigikogus toimus hääletamine presidendi poolt tagasilükatud mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu muutmata kujul vastuvõtmise üle. Vastu…
15-07-2024 - 10:35 - AVASTA.me - Fitnessiguru päev enne oma surma: olen tänulik, et elan veel ühe päeva
Fitnessiguru Richard Simmons tähistas reedel, 12. juulil oma 76. sünnipäeva. «Olen tänulik, et olen…
12-07-2024 - 12:16 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - TAI: Nikotiinitoodete tarvitamise epideemia lahendamiseks on vaja piiriüleseid kokkuleppeid
TAI: Nikotiinitoodete tarvitamise epideemia lahendamiseks on vaja piiriüleseid kokkuleppeid

Eesti hoiab e-sigarettide tarvitamises OECD riikide seas esikohta. Samuti oleme riik, kus e-sigarettide tarvitamine on kasvanud teistest kiiremas tempos. Murettekitav on, et nii e-sigarettide kui ka nikotiinipatjade tarvitamine levib just noorte seas.

Ligi pooled Eesti 15-aastastest kooliõpilastest on oma elu jooksul Tervise Arengu Instituudi (TAI) andmetel e-sigaretti proovinud ja eriti suur tarvitamise kasv on märgatav neidude ja noorte naiste seas. Tubakatööstuse osavatele turundustaktikatele on vaja reageerida kiiresti, otsustavalt ja riikide koostöös.

Euroopa Liidu asjade komisjoni 12.07. toimunud avalikul istungil otsustati konsensuslikult teha Euroopa Komisjonile ettepanek algatada uus eelnõu terves Euroopa Liidus nikotiinitoodetega seotud piirangute ühtlustamiseks. Istungil toimunud avaliku arutelu käigus avati ekspertide abil uudsete tubakatoodete tarvitamisega seotud murekohti. 

Võrreldes 2016. aastaga, on Eestis regulaarselt nikotiinitooteid tarvitavate inimeste kasv üks suuremaid OECD seas. „Sellele miks just Eestis olukord nii halb on ei ole ühest vastust, kuid võib öelda, et lobistide mõjus töö ning poliitikute komme kaasata tervist kahjustavate toodete tööstuse esindajaid poliitikakujundusse on selles kahtlemata olulist rolli mänginud,“ sõnas TAI uimastite ja sõltuvuste osakonna juhataja Anneli Sammel.

E-sigaretid ja teised nikotiinitooted on turul olnud võrdlemisi lühikest aega, kuid nende negatiivsete tervisemõjude tõsidus ja ulatus saab üha rohkem tõendust. Sünteetiline nikotiin ja teised e-sigarettide vedelikus leiduvad ained on tõendatult kantserogeensed. Nikotiin on südame- ja veresoonkonnahaigusi ja vaimse tervise probleeme põhjustav aine, mis on eriti ohtlik lastele ja noortele, sest aju areneb 25-eluaastani. Ometi turundatakse tooteid just viisil, mis teeb need atraktiivseks lastele ja noortele.

„Nikotiin on tugevalt sõltuvust tekitav ja arenevat aju kahjustav aine. Nikotiin mõjutab eriti noorte ajuühenduste arengut, mis vastutavad muuhulgas mälu, õppimis- ja tähelepanuvõime ning emotsioonide ja impulsside kontrolli eest. Samuti on kindlaks tehtud, et noorukieas nikotiini tarvitamine suurendab tõenäosust teiste uimastite osas sõltuvuste välja kujunemiseks hilisemas elus,“ selgitas TAI laste ja noorte valdkonna juht Tiia Pertel. „E-sigaret on salakaval toode, sest tema kaudu on võrreldes tavasigaretiga võimalik oluliselt rohkem nikotiini tarvitada,“ lisas Pertel.

TAI uuringuandmed näitavad, et tavasigarettide suitsetamine on aastatega märgatavalt vähenenud ja see on oluliselt rohkem levinud madalama haridustasemega inimeste seas. E-sigarettide tarvitamine on enim levinud just nooremates vanusrühmades, kusjuures e-sigarette on proovinud pea kolmandik 11–15-aastastest noortest. Kui 2012. aastal oli e-sigarettide tarvitajaid 16–64-aastaste seas 1,3%, siis 2022. aastal oli neid juba 10,4%. Mõned korrad nädalas või igapäevaselt tarvitas e-sigarette 2022. aastal 7,7% meestest ja 6,3% naistest. 

Joonis. Igapäevasuitsetamise ja regulaarse e-sigarettide tarbimise levimus vanuse järgi, 2022; Täiskasvanud rahvasiku tervisekäitumise uuring (TAI)
Joonis. Igapäevasuitsetamise ja regulaarse e-sigarettide tarbimise levimus vanuse järgi, 2022; Täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring (TAI) 

 

Reedel, 12. juulil, toimus Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni istungil avalik arutelu uudsete nikotiinitoodete reeglite ühtlustamise kohta Euroopa Liidus ning kus lisaks TAI esindajatele esinesid veel mitmed eksperdid, arstid, noorte esindajad ja terviseminister Riina Sikkut. Videosalvestist saab järelvaadata Riigikogu YouTube’i kanalis. 

Kokkuvõte Eesti seisukohtadest ELi tubaka- ja nikotiinipoliitikale on kättesaadav Sotsiaalministeeriumi kodulehelt.

Noorte uimastitarvitamise ülevaade, e-sigarette puudutav infoleht ning e-sigarettide koostist avav plakat on kättesaadavad TAI kodulehel.  

Meelike Tammemägi
Uudis
12-07-2024 - 12:06 - Terviseamet - Terviseameti ülevaade Eesti arstkonnast: kogukond on vananev ja valitseb parimas tööeas arstide defitsiit
2024. aasta märtsi seisuga on Terviseameti registris registreeritud 7243 arsti, kellest 5178 teeb erialast tööd Eestis. Seega tuleks leida lahendusi, kuidas tuua mõne muu elukutse juurde liikunud arstid tagasi õpitud eriala juurde. Ahvatlev on ka välismaale tööle siirdumine ning viimase viie aasta jooksul on Eestist lahkunud 195 siin hariduse omandanud arsti. Terviseameti analüüsist selgub trend, et arstid jagavad koormust erinevate tööandjate ja riikide vahel. Kõige enim võeti viimase viie aasta jooksul välismaal töötamiseks lubasid Soome (103) ja Suurbritanniasse (23), erialadest liikusid välismaale üldmeditsiini eriala arstid (72) ning hambaarstid (20). Murettekitava asjaoluna toob analüüs välja, et järgneva viie aasta jooksul saab igal aastal 65-aastaseks 140-160 Terviseameti registris olevat arsti. Kui soovida säilitada suhtarv – kolm arsti 1000 inimese kohta – peab tagama, et noori arste asub tööle rohkem, kui neid jõuab pensioniikka. Kahjuks lahkub ametist ka neid arste, kes pole veel 65-aastaseks saanud, mistõttu tuleb arstide arvu muutuseid pidevalt jälgida ja vajadusel rakendada meetmeid arstide tööjõu stabiilsuse tagamiseks. Arstide vanuseline koosseis on üha vananev ning üle 65-aastased arstid moodustavad märkimisväärse osa töötavatest arstidest. Näiteks 2023. aastal oli üle 65-aastaste hetkel töötavate arstide arv 1275, moodustades ligikaudu 24,6% arstide koguarvust, samas kui alla 65-aastaste arstide arv oli 3903. Vananev arstide kogukond seab väljakutseid tuleviku tervishoiule, sest pensionile jäävate arstide asendamine noorematega võib osutuda keeruliseks. Eesti tervishoiusüsteemis töötavate alla 65-aastaste arstide arv on viimaste aastate jooksul pidevalt vähenenud, kuid arstide koguarv on püsinud samal tasemel, sest pensioniealiseks saanud arstid jätkavad töötamist. Järgmistel aastatel pidurdab Eesti tervishoiusüsteemi arengut parimas tööeas arstide defitsiit ja ainult noorte arstide arvukas ettevalmistus suudab seda osaliselt leevendada.   Ülevaade peremeditsiini erialaga arstidest Eestis töötavad perearstid moodustavad esmatasandi tervishoiu tugisamba, pakkudes elanikkonnale esmaseid meditsiiniteenuseid ja tervisenõu. Eestis on tervishoiutöötajate registris kokku 1199 peremeditsiini erialaga tervishoiutöötajat. Neist 919 isikul on märgitud töökoht ja 280 tervishoiutöötajal puuduvad töökoha andmed. Eestis on kokku 787 nimistut, kuid ainult 725 nimistu juurde on registreeritud perearst. 54 nimistul on asendusarst ning 8 nimistul puudub perearst. Nimekirjas on 35 arsti, kellel on olemas enda nimistu ning on võtnud juurde veel mõne nimistu, kus nad on asendusarstid. Nendest 31 arstil on võetud juurde 1 nimistu, aga on ka neli arsti, kellel on lisaks võetud 2-3 nimistut, kus ta on märgitud asendajana. Nimistute juures töötab veel suur hulk peremeditsiini erialaga arsti, kes töötavad küll nimistute juures, kuid pole võtnud endale isiklikku nimistut. Selliseid arste on kokku 105. Kui välistada nende hulgast üle 65-aastased, jääb järele 74 peremeditsiini haridusega arsti, kes võiksid potentsiaalselt võtta omale nimistu. Seades fookuse perearsti leidmisele, kes võiks võtta üle nimistu, siis on Eestis 89 peremeditsiini eriala arsti, kellel on registris märgitud kehtiv töökoht, kuid kellel puudub isiklik nimistu ning kes pole ka seotud tööalaselt ühegi nimistuga. Terviseameti peadirektor Birgit Lao ütleb, et esmane ülesanne peaks olema küsimuse lahendamine, kuidas erialase hariduse omandanud spetsialistid suunduksid erialasele tööle. „Koolitamine on pikk ja vajalik protsess, kuid tööle asumise takistustega saab riik tegeleda koheselt,“ sõnab Lao. Tutvu Eesti arste puudutava analüüsiga lähemalt siin.
EST
11-07-2024 - 12:38 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Valminud on ajakirja Sotsiaaltöö juulikuu uudiskiri
Valminud on ajakirja Sotsiaaltöö juulikuu uudiskiri

Juulikuu Sotsiaaltöö uudiskirjast saab lugeda Sotsiaaltöö veebis avaldatud värskeid artikleid. Mitu uut lugu pakub huvi dementsusega inimesi ja nende peresid abistavatele spetsialistidele. Kajastatakse ka hooldereformiga seotud riigikohtu lahendit, värskeid uuringuid, õppevõimalusi ja teisi sotsiaalvaldkonna uudiseid.

Valik uudiseid

Kutsume sotsiaalvaldkonna asutusi ja kohalike omavalitsusi jagama oma häid kogemusi töötajate tervise ja heaolu edendamisel! Artikliettepanekuid ootame meiliaadressil ajakiri@tai.ee.

Telli uudiskiri

Meelike Tammemägi
Uudis
11-07-2024 - 12:02 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Valdkondadeülene liikumisaktiivsuse tegevuskava nüüd nähtav ka veebis
Valdkondadeülene liikumisaktiivsuse tegevuskava nüüd nähtav ka veebis

“Regulaarne sportimine ja kehaline aktiivsus on üks olulisemaid tervist mõjutavaid tegureid. Sportlik ja aktiivne eluviis annab hea enesetunde, suurendab töövõimet, vähendab haiguste riski ning hoiab vaimset tervist. Eestimaalaste liikumise edendamisel ühekordsete ja -külgsete tegevustega suurt positiivset muutust ei saavuta. Oluline on just valdkondade ülene järjepidev tegutsemine – regulaarne liikumise olulisuse teadvustamine ja arvestamine eri poliitikate kujundamisel. See oli eesmärgiks ka tegevuskava koostamisel,” ütles Kultuuriministeeriumi spordi asekantsler Tarvi Pürn.

Eesti spordipoliitika alusdokumendi Sport 2030 põhialuste järgi liigub ja spordib aastaks 2030 valdav osa ehk vähemalt kaks kolmandikku elanikest. Selleks, et kiiremini eesmärgini jõuda, pandi 2022. aasta sügisel alus valdkondade ülesele koostööle liikumisaktiivsuse edendamisel. Vastavalt kultuuri-, sotsiaal- ning haridus- ja teadusministri kokkuleppele asus liikumisaktiivsuse edendamise tegevuskava koostamist eest vedama Kultuuriministeerium.

Liikumisaktiivsuse edendamise tegevuskavva koondati erinevaid valdkondi puudutavad pilootprojektid, kampaaniad, uuringud ning ka näiteks potentsiaalsed õigusruumiga seotud muudatused. Tegevuskava on rulluv, mis tähendab, et seda vaadatakse üle ja täiendatakse igal aastal. Hetkel on kavas plaanitud tegevused aastateks 2024–2027, nende seas on nii kindla ajaraamiga piiritletud algatusi kui ka pidevaid tegevusi.

Tegevuskava veebiversiooniga saab tutvuda Liikumisharrastuse kompetentsikeskuse kodulehel.

Lisaks Kultuuriministeeriumile, Sotsialaministeeriumile ning Haridus- ja Teadusministeeriumile on andnud kavasse olulist sisendit esindajad Liikumisharrastuse kompetentsikeskusest, Tervise Arengu Instituudist, Tervisekassast, ülikoolidest ja teistest õppeasutustest, kohalikest omavalitsustest ning mujalt.

Valdo Jahilo
Uudis
11-07-2024 - 11:52 - Uudised - Vanemluse toetamise valdkonnaülene tegevuskava 2024–2030

Äsja valminud vanemluse toetamise valdkonnaülene tegevuskava aastateks 2024–2030 aitab tagada lastele ja peredele suunatud ennetusprogrammide jätkusuutliku rahastamise ning tugevdada vanemluse toetamist Eestis.

Loe edasi...

11-07-2024 - 09:45 - Uudised - Valminud on ajakirja Sotsiaaltöö juulikuu uudiskiri

Juulikuu Sotsiaaltöö uudiskirjast saab lugeda Sotsiaaltöö veebis avaldatud värskeid artikleid. Mitu uut lugu pakub huvi dementsusega inimesi ja nende peresid abistavatele spetsialistidele. Kajastatakse ka hooldereformiga seotud riigikohtu lahendit, värskeid uuringuid, õppevõimalusi ja teisi sotsiaalvaldkonna uudiseid.

Loe edasi...

11-07-2024 - 09:24 - Viimased uudised ja blogipostitused - Tervisekassa podcast: Tervisedendus – kes teeb ja kelle jaoks?
10-07-2024 - 12:10 - Viimased uudised ja blogipostitused - Iga puseriti hammas ei vaja ortodondi abi
Laste ortodontia pikad järjekorrad on (kuri)kuulsad, kuid ortodontide sõnul satub nende juurde pahatihti ka lapsi, kes ortodondi toolile veel istuma ei peakski – olgu siis liiga noore ea või hoopis ravimata hammaste tõttu. Seega on paslik küsida, millistel juhtudel laps üldse vajab ortodondi abi? 
08-07-2024 - 09:45 - kasvaja.net - Sõeluuringute väliselt avastatud vähid on tihti kaugele arenenud

Nii rinna-, emakakaela- kui ka jämesoolevähi sõeluuringul avastatud vähijuhud olid märkimisväärselt varasemas staadiumis kui samas vanuserühmas väljaspool sõeluuringut avastatud juhud – nii näitavad Tervise Arengu Instituudi (TAI) värskelt avaldatud selleaastase vähiraporti andmed. Vähi esimeses ja teises staadiumis sümptomeid tavaliselt veel ei esine, ent vähieelse seisundi või vähi varajane avastamine aitab ennetada haigestumist, suurendada tervenemise tõenäosust...

The post Sõeluuringute väliselt avastatud vähid on tihti kaugele arenenud appeared first on kasvaja.net.

08-07-2024 - 07:27 - Viimased uudised ja blogipostitused - Tervisekassa: 588 perearsti meeskonda saavad hea töö eest lisatasu
Iga aasta viib Tervisekassa koostöös Eesti Perearstide Seltsiga läbi perearsti meeskondade töö kvaliteedi hindamist. Sel aastas saavutas väga hea ja hea tulemuse 588 perearsti meeskonda, kes saavad hea töö eest lisatasu.
08-07-2024 - 06:14 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Sõeluuringute väliselt avastatud vähid on tihti kaugele arenenud
Sõeluuringute väliselt avastatud vähid on tihti kaugele arenenud

2021. aastal registreeriti Eestis kokku 8224 vähi esmasjuhtu, millest 4084 diagnoositi meestel ja 4140 naistel. Kõige sagedamad pahaloomulised kasvajad meeste seas olid sarnaselt varasematele aastatele eesnäärme- ja kopsuvähk, mis moodustasid vastavalt 26% ning 13% kõigist vähi esmas­juhtudest. Naistel diagnoositi kõige sagedamini rinnavähki ja naha mittemelanoomi, mis mõlemad moodustasid 19% esmasjuhtudest.

Võrreldes COVID-19 pandeemiale eelnenud viie aasta (2015–2019) keskmisega, oli 2021. aastal diagnoositud vähijuhtude arv 8% väiksem, seega jätkus 2020. aastal alanud juhtude arvu vähenemine, mida võib tõenäoliselt seostada pandeemiaaegse ja -järgse tervishoiuteenuste kättesaadavuse vähenemisega. Nii oli hematoloogiliste kasvajate juhtude arv 2021. aastal 16% väiksem kui pandeemiaeelse perioodi keskmine, neeruvähi puhul oli langus 15%, nahamelanoomi puhul 11% ja eesnäärmevähi puhul 8%. Teisalt võib mõnede vähipaikmete juhtude arvu langust seostada pikaajalise riskitegurite vähenemisest tingitud trendiga (kopsu- ja maovähk) või sõeluuringu mõjuga (emakakaelavähk).

Haigestumine pahaloomulistesse kasvajatesse suureneb vanusega – rohkem kui kolmandik kõigist vähi esmasjuhtudest diagnoositi üle 75-aastastel inimestel. Nooremates vanuserühmades esineb naistel vähki sagedamini kui meestel, ent alates 55. elu­aastast on meeste haigestumine naistest märgatavalt sagedasem. Lastel ja noortel esineb kasvajaid harva – 2021. aastal diagnoositi 0–14-aastastel lastel 20 ning 15–34-aastastel noortel 120 pahaloomulise kasvaja esmasjuhtu. Hinnanguliselt 40% kõigist kasvajatest on ennetatavad, mistõttu ei saa alahinnata eluviisivalikute olulisust vähiennetuses – alkoholi ning tubaka- ja nikotiinitoodete tarvitamine, ebapiisav kehaline aktiivsus ja ülemäärane kehakaal suurendavad vähki haigestumise tõenäosust.

„Meie analüüsi tulemused ilmestavad, et sõeluuringutel osalemine on väga oluline, kuna need aitavad leida vähieelseid muutusi, mille varajane avastamine ja ravi võimaldavad ära hoida vähi tekke või diagnoosida juba tekkinud pahaloomuline kasvaja võimalikult varases staadiumis, et tõhusa ja vähem kõrvaltoimeid põhjustava raviga saavutada paremad ravitulemused,“ tõdes vähiregistri analüütik Mari-Liis Zimmermann.

2021. aastal olid 20% meestest ja 15% naistest vähi diagnoosimise hetkel välja kujunenud kaugmetastaasid ehk siirded teistesse elunditesse, mistõttu on ravi oluliselt keerukam ja kallim ning mõnikord ka ebatõhus. Kõhunäärmevähi korral esinesid kaugmetastaasid ligi 60% meestest ja 50% naistest ning kopsuvähi korral mõlema soo puhul umbes 40% patsientidest. Kui meestel oli kopsuvähi staadiumijaotus diagnoosimise hetkel sarnane 2020. aasta omale, siis naiste puhul vähenes märgatavalt esimese staadiumi juhtude osakaal ning suurenes neljandas staadiumis diagnoositud juhtude osakaal. Positiivne on, et esimeses staadiumis avastatud eesnäärmevähi juhtude arv on kasvanud ning mõnevõrra on vähenenud neljandas staadiumis diagnoositud emakakaela- ja eesnäärmevähi juhtude arv.

Eesti vähitõrje tegevuskava 2021–2030 üks eesmärk on viia vähipatsientide elulemusnäitajad paikmeti Põhjamaadega samale tasemele. Elulemus sõltub ravi tõhususest, aga ka varasest avastamisest. Paljude vähkide viie aasta suhteline elulemus oli Eestis Soome ja Taaniga samal tasemel, ent suurim mahajäämus esines mitte-Hodgkini lümfoomi ning pea- ja kaelapiirkonna vähi korral (huul, suuõõs, neel).

„Kasvaja võimalikult varane diagnoosimine on ravi tõhususe seisukohalt väga oluline, kuid paraku jõutakse Eestis diagnoosimiseni sageli alles siis, kui vähk on juba levinud algkoldest kaugemale,“ tõdes vähiregistri analüütik Mari-Liis Zimmermann. „Just sel põhjusel võtsime vähiregistri andmete analüüsimisel esimest korda fookusesse sõeluuringul avastatud vähijuhtude staadiumid,“ lisas ta.

Võrreldes sõeluuringul ja samas vanuserühmas sõeluuringu väliselt diagnoositud rinnavähi juhtude staadiume ilmnes, et sõeluuringul leitud juhtudest oli märkimisväärselt suurem osa esimeses staadiumis. Sõeluuringul leitud emakakaelavähi juhtudest diagnoositi enamus in situ ehk mitteinvasiivse kasvajana ja esimeses või teises staadiumis, ent sõeluuringu väliselt diagnoositi samas vanuserühmas enam kui pooled juhud kolmandas või neljandas staadiumis. Emakakaelavähi haigestumuse langust, mis sai alguse 2014. aastal, saab nüüdseks seostada sõeluuringu positiivse mõjuga. Emakakaelavähi ennetusele on kaasa aidanud ka uudse HPV kodutesti pakkumine, tänu millele on sõeluuringus osalevate naiste osakaal suurem kui kunagi varem.

Sõeluuringul avastatud jämesoolevähi juhtude puhul oli esimeses staadiumis kasvajate osakaal samuti suurem ning neljanda staadiumi osakaal märkimisväärselt madalam kui sõeluuringu väliselt diagnoositud juhtudel. Jämesoolevähi sõeluuringu ennetavat mõju ei ole veel märgata, samas on uuringuga hõlmatus praegu soovituslikust tasemest madalam. WHO hinnangul peaks sõeluuringule kutsutud inimestest uuringul osalema vähemalt 70%, et need oleksid kulutõhusad ja täidaksid oma eesmärki vähendada vähihaigestumust ja suremust. Eestis on kõigi sõeluuringute osalusmäär endiselt alla soovitusliku taseme, kuigi peale COVID-19 pandeemiat on see hakanud taas kasvama.

TAI äsja avaldatud Eesti vähiregistri andmetele tugineva raportiga „Vähk Eestis: haigestumus 2021, elulemus 2017–2021 ja sõeluuringul avastatud vähijuhud“ on võimalik täismahus tutvuda TAI kodulehel.

sõeluuringu vähiraport

Valdo Jahilo
Uudis
04-07-2024 - 10:38 - Terviseamet - Terviseamet hoiatab: välismaisest veebipoest tellitud sääsetõrjevahend võib sisaldada Eestis keelatud aineid!
Viimasel ajal on sagenenud juhtumid, kus Eesti elanikud tellivad välismaisest e-poest sääsetõrjevahendeid, kuid jäävad tollikontrolli järel kaubast ilma, sest see sisaldab siinmail keelatud biotsiide. Terviseamet tuletab meelde, et kõik keemilised sääsetõrjevahendid on biotsiidid ja seetõttu võib Eestis kasutada üksnes registreeritud või loa saanud biotsiide. Vastav number peab olema kantud biotsiidi etiketile. Niisiis tasub enne välismaisest e-poest sääsetõrjevahendi ostmist veenduda, milliseid toimeaineid see sisaldab ja kas seda võib Eestis kasutada. Eelkõige tekitavad probleeme e-kauplemise platvormid, mille müügikuulutuses pole toimeained eraldiseisvalt välja toodud. Kui sellisest poest kaup tellida, võibki juhtuda, et alles toote Eestisse saabumisel avastatakse, et see sisaldab keelatud toimeainet või ei ole toode saanud Eestis turustamiseks ja kasutamiseks luba mõnel muul põhjusel. Kaup võidakse tollipiiril kinni pidada isegi juhul, kui see on soetatud kõige tuntumatest e-poodidest, sest reeglid on kõigile samad. Biotsiidide kasutamine on rangelt reguleeritud, et tagada inimeste ja loomade tervise ning keskkonna kaitse. Registreerimata või loata biotsiidi kasutamine võib olla tervisele ja keskkonnale ohtlik ning isegi kui sääsetõrjevahend on efektiivne, mõjutab selle toimeaine negatiivselt kogu ümbritsevat ruumi. Viimaks jätkem meelde põhireegel: Eestis tohib kasutada ainult Terviseameti loa või registreerimistunnistuse numbriga biotsiide – kontrolli, et see oleks pakendile märgitud.   Kuidas teha kindlaks, kas toode on Eestis lubatud? Eestis tohib kasutada biotsiide, millel on kas Eestis antud registreerimistunnistus, Eestis antud riiklik luba või Euroopa Liidu luba. Kaubanimetuse või etiketil toodud registreerimis- või loanumbri järgi saab kontrollida, kas toode on leitav ühest nendest nimekirjadest: Eestis registreeritud biotsiidide tabel, mis asub Terviseameti veebilehel;  Eesti turule lubatud biotsiidiregister, mis asub Euroopa Kemikaaliameti veebilehel. Kui biotsiid ei ole kummaski eeltoodud nimekirjas leitav, siis seda biotsiidi ei tohi Eesti turul kättesaadavaks teha ega kasutada. Täpsemad juhised on toodud siin.
EST
04-07-2024 - 06:57 - Viimased uudised ja blogipostitused - Tervisekassa toetab nelja raviteekonna parandamist läbi kiirendiprogrammi
Raviteekondade kiiremaks käivitamiseks ja raviasutuste suuremaks kaasamiseks algatatud kiirendiprogramm on edukalt alanud. Neli projekti saavad Tervisekassa poolt toetust, et parandada ravikäsitlust laste suutervise, südamepuudulikkuse, vaimse tervise ja dementsuse raviteekonnal.Kandideerimise voorus esitati 19 nõuetele vastavat taotlust, mida hindas 12-liikmeline hindamiskomisjon. Hindamise tulemusena selgusid neli silmapaistvat projekti, mis hakkavad Tervisekassa toetusel oma ideid edasi arendama.
01-07-2024 - 07:39 - Viimased uudised ja blogipostitused - Alates 1. juulist korraldab seadusest tulenevalt vanglatervishoidu Tervisekassa koos lepingupartneritega
Tervisekassa sai endale kohustuse alates 1. juulist 2024 korraldada ja rahastada tervishoiuteenuste osutamist vanglates ja arestimajades, samuti väljasaadetavate ja kinnipeetud rahvusvahelise kaitse taotlejate tervisekontrolli. 
01-07-2024 - 06:50 - Viimased uudised ja blogipostitused - Teraapiafondi reformiga kaob patsiendi omaosalus
Teraapiafond, mille kaudu on perearstid saanud oma patsiente suunata kliinilise psühholoogi, logopeedi ja füsioterapeudi vastuvõtule, on alates 1. juulist täielikult Tervisekassa hallata. Muudatuse toel kaob patsientide omaosalus ning tekib kindel nimekiri teenuseosutajatest, kes Tervisekassa rahastusel teenust pakuvad.
27-06-2024 - 01:49 - Viimased uudised ja blogipostitused - Arst: päike võib põhjustada mitmeid terviseprobleeme, päikeseallergiat võib tekitada ka päikse ja peterselli koosmõju
Eestlaste jaoks armastatud päike põhjustab mitmeid terviseprobleeme. 1220 perearsti nõuandetelefoni arst-nõustaja dr Mart Veerus toob välja päikesega seotud terviseohud ning annab nõu, milline suvine tervisemure nõuab meditsiinilist tähelepanu. 
27-06-2024 - 08:00 - Viimased uudised ja blogipostitused - Juulist hüvitab Tervisekassa 76 uut meditsiiniseadet
Alates 1. juulist 2024 hakkab kehtima täiendatud meditsiiniseadmete loetelu, kuhu lisandub 76 uut Tervisekassa poolt rahastatavat seadet.  „Uute meditsiiniseadmete lisandumisega laieneb hüvitatavate seadmete valik insuliinipumpa kasutavatele diabeetikutele, larüngektomeeritud patsientidele ja urineerimisfunktsiooni häiretega patsientidele. Samuti parandatakse meditsiiniseadmete kättesaadavust neile, kes vajavad stoomitarvikuid, kompressioonitooteid, ortoose, tallatugesid või haavasidemeid,“ rääkis Tervisekassa meditsiiniseadmete teenusejuht Kärt Veliste.
26-06-2024 - 07:11 - Uudised - Avatud on registreerumine Tallinna Lastehaigla Laste Vaimse Tervise Keskuse aastakonverentsile „Esmase psühhoosi käsitlus noorukitel“

Konverents toimub 30. augustil 2024, Tervise 28, Lastehaigla Vaimse Tervise Keskuse 0-korruse suures saalis.

Loe edasi...

26-06-2024 - 06:12 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - TAI: värsked uuringuandmed näitavad Eestis narkootikumide tarvitamise kogemusega elanike arvu kasvu
TAI: värsked uuringuandmed näitavad Eestis narkootikumide tarvitamise kogemusega elanike arvu kasvu

TAI 2023. aastal elluviidud ja täna avaldatud täiskasvanud rahvastiku uimastite tarvitamise uuringust (TUKU) selgus, et vähemalt korra elus on mõnda narkootilist ainet tarvitanud 31% Eesti 16–64-aastastest elanikest (vs. 25% 2018. aastal), 7% vastajatest olid seda teinud viimasel aastal ja 3% viimasel kuul.

Narkootiliste ainete tarvitamine on enam levinud nooremate hulgas 1634-aastaste meeste ja 16−24-aastaste naiste hulgas. Kõige enam tarvitatavaks aineks on kanep, mille elu jooksul tarvitamine suurenes võrreldes 2018. aasta uuringuga 24%-lt 29%-le. Lisaks kanepile on elu jooksul sagedamini tarvitatud amfetamiini, ecstasyt ja kokaiini. Kanepi ja kokaiini laia levikut kinnitavad ka viimastel aastatel TAI ja Justiitsministeeriumi tehtud reoveeuuringud. 2023. aasta Tallinnas ja Tartus ellu viidud uuringu peamine murettekitav leid ongi kanepitoodete ja kokaiini üha suurenev tarvitamine.

ainete tarvitamine elu jooksul_TAI TUKU 2023„Järjest kasvavat huvi kanepi vastu võivad põhjustada Euroopas toimuvad debatid kanepi legaliseerimise üle ja mõnes riigis ka kanepi seadusliku kättesaadavuse reguleerimine. Legaliseerimisarutelude kõrval ei tohi unustada, et kanepi puhul on siiski tegu psühhoaktiivse ainega, mis mõjub igaühele erinevalt ja mille tarvitamine võib põhjustada või süvendada mitmeid füüsilise ja vaimse tervise probleeme ning tekitada sõltuvust,” selgitas TAI tervise ja heaolu keskuse juht Aljona Kurbatova.

Viimastel aastatel on Euroopa riikides, sh Eestis, probleeme valmistanud laialdaselt kättesaadav, väga kõrge kontsentratsiooniga kokaiin. Euroopa Narkomaania ja Narkootikumide Seirekeskuse andmetel konfiskeeriti 2022. aastal Euroopa liikmesriikides 323 tonni kokaiini. Kokaiin on kergesti sõltuvust tekitav uimasti, mille tarvitamise tagajärjel suureneb nii psühholoogiliste kui füsioloogiliste terviseprobleemide oht. Kokaiinisõltuvus seab juba praegu ja ka lähitulevikus Euroopa tervishoiusüsteemi aina tugevama surve alla. 2022. aastal narkomaaniaravile esmakordselt pöördujatest oli Euroopas 21% seotud kokaiini tarvitamisega.

„Olukord on tõsine ja narkootikumide tarvitamine, ennekõike noorte seas, nõuab tähelepanu ja sekkumist. Siiski tuleb välja tuua, et paljude jaoks piirdubki tarvitamise kogemus ühe- või mõnekordse juhusliku tarvitamisega. Olukorras, kus näeme elanike üha suuremat kokkupuudet narkootikumidega, on väga tähtis tagada juurdepääs abile ning tugevdada pingutusi ennetuses,“ märkis Kurbatova. 

Täna, 26. juunil, tähistatakse kogu maailmas narkootikumide vastu võitlemise päeva, mille eesmärk on juhtida tähelepanu narkootikumide tarvitamisele ja sellega seotud probleemidele ning mille teema ongi tänavu „Tõendid on selged – investeeri ennetusse“. Uimastiennetuse vajalikkus on aktuaalne ka Eestis, sest narkootikumidest tingitud suremus on viimastel aastatel teinud märgatava hüppe ning üha enam inimesi omavad kokkupuudet erinevate uimastitega. Mida sagedasem on narkootiliste ainete tarvitamine, seda tõenäolisemalt kogevad inimesed erisuguseid probleeme, nagu näiteks vaimse tervise mured ja majanduslikud probleemid, probleemid suhetes lähedastega, aga ka tööl ja koolis. Halvimal juhul võib narkootikumide tarvitamine tuua kaasa üledoosi või üledoosist põhjustatud surma. TAI surma põhjuste registri andmetel suri 2023. aastal narkootikumide üledoosi tõttu 113 Eesti elanikku, sh 86 meest ja 27 naist.

Narkootiliste ainete tarvitamine, sugu ja vanus_TAI_TUKU 2023Ühiskondlikud kriisid ja pingeline majanduslik olukord võivad tuua kaasa tõusu narkootikumide tarvitamises. Vajadus nõustamis- ja raviteenuste järele on Eestis alates 2022. aastast kasvanud. Keeruline majanduslik olukord ei tohiks aga ohtu seada nõustamis- ja raviteenuste kättesaadavust, sest see suurendab pikas perspektiivis kulusid nii tervishoiu-, õigus-, korrakaitse- kui ka sotsiaalsüsteemis ning ohustab riigi siseturvalisust. 

„Peame ühiskonnas rääkima narkootikumidest ja nende tarvitamisega kaasnevast tasakaalukalt ja kõiki osalisi arvestavalt. Tagajärgedega, sealhulgas karistusega hirmutamine, hukkamõistmine ning samas ka riskide pisendamine aitavad probleemil kasvada. Ennetustöös ja ka kahjude vähendamisel tuleb valida kulutõhusad meetmed, mille tulemuslikkus on tõendatud. Värsked uuringutulemused kinnitavad paraku taaskord, et senine karistuspoliitika ei ole olnud tulemuslik ning vajame põhimõttelisi muudatusi, et narkootikumidest tulenevaid kahjusid vähendada,“ kommenteeris Kurbatova.

Narkootikumide, nendega seotud riskide ning tarvitajatele ning nende lähedastele suunatud abivõimaluste kohta leiab täpsemat infot veebilehelt narko.ee


Narkootikumidega seotud küsimuste ja muredega saab pöörduda narko.ee tugiliinile: 

Meelike Tammemägi
Teadusuudis
21-06-2024 - 12:56 - Viimased uudised ja blogipostitused - Tervisekassa hakkab hüvitama paljusid uusi ravimeid
Alates 1. juulist 2024 uueneb Tervisekassa hüvitatavate soodusravimite loetelu, kuhu lisati uusi ravivõimalusi epilepsia ja neuroloogiliste haiguste, Parkinsoni tõve, tsüstilise fibroosi, päriliku angioödeemi, Fabry tõve, amüloidoosi ja atoopilise dermatiidi raviks. Samuti laiendati juba loetelus olevate ravimite rahastustingimusi, mis muudab mitme vähipaikme, II tüüpi diabeedi ja hüperkolesteroleemia ravis kasutatavad ravimid kättesaadavamaks.
21-06-2024 - 11:32 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Uuringud kinnitavad: vähirisk hakkab suurenema juba esimesest alkohoolsest joogist
Uuringud kinnitavad: vähirisk hakkab suurenema juba esimesest alkohoolsest joogist

Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel seostatakse alkoholitarvitamist igal aastal 740 000 uue vähijuhtumiga kogu maailmas. Eestis haigestub nendesse haigustesse aastas keskmiselt 260 inimest ning sureb 162 – need on arvud, mis räägivad nii mõndagi eestlaste teadlikkuse kui ka harjumuste kohta. Tervise Arengu Instituudi epidemioloogia ja biostatistika osakonna teadur Keiu Paapsi ning alkoholi ja tubaka valdkonna juht Anneli Sammel kinnitavad, et väga suureks murekohaks on just eestlaste vähene teadlikkus alkoholi tarvitamisega seotud vähiriskist.

Suurem teadlikkus aitab teha kaalutletud otsuseid

Kuigi alkoholi tarbimist mõjutavad erinevad tegurid nagu ühiskondlikud normid, tarvitamist soosiv keskkond või vaimse tervisega seotud probleemid, sõltub alkoholi tarvitamine suuremal määral sellest, kuivõrd kättesaadav ja nähtaval alkohol ühiskonnas on. „Palju sõltub ka sellest, milline on ümbritsevate inimeste tarbimiskäitumine. Enamasti tarvitatakse alkoholi meeldiva tunde ja lõõgastuse otsimiseks, vahel ka soovist unustada või masendust leevendada,“ rääkis Anneli Sammel.

Seejuures jääb vajaliku tähelepanuta, et alkohol on seotud vähiriskiga – kuna paljudel alkohoolsetel toodetel vastavat hoiatust ei ole, on väga suureks murekohaks eestlaste vähene teadlikkus alkoholi tarvitamisega seotud vähiriskist. TAI 2022. aastal läbiviidud uuring näitas, et rinnavähi ja alkoholi seost teadvustab vaid 11% Eesti naistest ning suu-, söögitoru- ja soolevähi seosest alkoholiga olid teadlikud 27% elanikest.

„Inimestel on õigus teada, et alkohol on seotud vähiriskiga. Suurem teadlikkus aitab teha kaalutletud otsuseid selle kohta, kui sageli, kui palju või kas üldse alkoholi tarvitada. Alkoholi tarvitamine on üks neist eluviisi valikutest, mille üle inimene ise saab otsustada ja mida on võimalik muuta,“ sõnas Sammel. Seetõttu on oluline teadvustada, et ükskõik millisel määral alkoholi tarvitamise vähendamine aitab haigestumise riski vähendada.

Vähi kõrval on probleemiks ka teised kroonilised haigused

Kui alkoholi liigtarvitamise puhul on kõige nähtavamad terviseriskid tavaliselt purju joomisest tingitud õnnetusjuhtumid, vägivald või kaugele arenenud sõltuvusprobleemid, siis uuringud näitavad, et märkimisväärse kahju ühiskonnale moodustab ka alkoholi tarvitamisega kaasnev krooniliste haiguste suur levimus.

„Levinud arusaam mõõdukast alkoholitarvitamisest kui normaalsest elustiili osast on loonud petliku ettekujutuse riskivabast alkoholitarvitamisest, kuid alkohol kahjustab tervist ka siis kui, inimene seda ise ei tunne. Elu jooksul ära joodud alkoholi kogus on aga otseselt seotud haigestumisega nii südame-veresoonkonna haigustesse kui vähki,“ tõdes Keiu Paapsi.

Teadaolevalt on alkohol seotud vähemalt 7 vähivormiga: nendeks on soole-, rinna-, söögitoru-, maksa-, suuõõne-, neelu- ja kõrivähk. Seejuures võib näha, et naistel on alkoholiga seotud vähkidest esikohal rinnavähk ning meestel soolevähk.

„Kuigi sageli arvatakse, et mõõdukas alkoholi tarvitamine on riskivaba, siis uuringud on näidanud, et vähirisk hakkab suurenema juba esimesest joogist. Teadaolevalt on 40% kõigist vähijuhtudest ennetatavad,“ sõnas spetsialist.

Samas ei ole vähk kaugeltki ainus haigus, mille riski alkohol suurendab – tõsisemate haiguste seast võib leida ka erinevad südame-veresoonkonna haigused (nt kardiomüopaatia), mitmed nakkushaigused (nt tuberkuloos, kopsupõletik), maksahaigused (nt maksatsirroos), neuropsühhiaatrilised seisundid (nt epilepsia), seedetrakti haigused (nt pankreatiit), diabeedi ja peaaju veresoonte haigused (nt insult). „Lisaks on oluliselt suurem erinevate vigastuste oht,“ lisas Paapsi.

Võluvitsa alkoholiga võitluses ei ole

Kuivõrd võitlus alkoholi liigtarvitamisega võib tunduda lõputu, on uuringud näidanud, et üht ja ainukest õiget lahendust tarvitamise vähendamiseks ei olegi – see on komplekt erinevatest lahendustest.

„Uuringud näitavad, et eelkõige on oluline luua keskkond, mis ei soodustaks alkoholi tarvitamist ehk piirama peaks alkoholi füüsilist ja majanduslikku kättesaadavust. Siin on kõige suuremad võimalused riigil, kelle võimuses on reguleerida alkoholi reklaamimist, müümist ja hinda,“ kinnitas Anneli Sammel.

Loomulikult on tähtis roll lapsevanematel ja kodul, kes kujundavad kasvava põlvkonna väärtushinnanguid ja seavad piire alaealiste alkoholi tarvitamisele. „Paljud teadusuuringud näitavad sedagi, et ka kõrge geneetilise riskiga inimeste vähiriski saab vähendada tervislike eluviiside järgimisega. Lisaks tervist toetavale eluviisile on oluline hoida oma tervisel silm peal, osaleda sõeluuringutel ning kahtluse korral pöörduda arsti poole,“ lisas ta.

Kuivõrd täiskasvanud inimese alkoholi tarvitamise üle teeb lõpliku otsuse alati iga inimene ise, on oluline hakata oma tarvitamist mõtestatult jälgima. „Tähtis on aru saada oma tarvitamise mustritest ja ajenditest: tihti on tarvitamine seotud lihtsalt harjumusega, mida on küllaltki lihtne muuta, kui see eesmärgiks võtta. Selleks võib kasutada ka toetavaid äppe või programme – näiteks programm „Selge“ on Eestile kohandatud tõenduspõhine kognitiiv-käitumusliku teraapia põhimõtteid kasutav programm alkoholitarvitamise vähendamiseks,“ tõi spetsialist välja.

Sekku olukordadesse, kus õnnetus hüüab tulles

Suvi on puhkuste ja vabaduse nautimise aeg ja paljude jaoks on ka alkoholi tarvitamine selle osa. Kindlasti tuleks seejuures läbi mõelda, mis aitaks ära hoida õnnetusjuhtumeid. „Alkohol ja veemõnude nautimine ei käi kokku, nagu ka alkohol ja auto või kergliikuri juhtimine. Hoidke oma sõpradel silm peal, tehke kokkuleppeid turvalisuse tagamiseks ning sekkuge olukordadesse, kus õnnetus hüüab tulles!“ sõnas Anneli Sammel lõpetuseks.

Artikkel ilmus geenius.ee veebilehel

Meelike Tammemägi
Uudis
20-06-2024 - 09:58 - kasvaja.net - Katsu julgelt!

Saaremaa Vähiühingu ja Tervisekassa koostöös valmis rinnakontrolli videoklipp, mille eesmärk on tõsta naiste teadlikkust, kuidas enda tervise eest hoolitseda ja ennast kontrollida.  Klipp on suunatud kõikidele naistele, et hoida ka neid, kes täna veel/enam sõeluuringu sihtrühma ei kuulu. Lisaks kannab klipp rahutoovat sõnumit, et iga leitud moodustis ei ole vähk ning annab naistele infot, kuhu...

The post Katsu julgelt! appeared first on kasvaja.net.

19-06-2024 - 04:27 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Tahtliku enesekahjustamise tõttu ravi vajanud inimeste arv on kerges tõusutrendis
Tahtliku enesekahjustamise tõttu ravi vajanud inimeste arv on kerges tõusutrendis

Tervisekaotuse peamisteks põhjusteks on juba aastaid olnud vereringeelundite haigused (35%) ja kasvajad (17%), meestel lisaks vigastused ja mürgistused (10%) ning naistel lihasluukonna ja sidekoehaigused (7%).

Viimase nelja aastaga on 34% vähenenud sünniperioodil tekkivate haigusseisundite ja kaasasündinud väärarendite tõttu kaotatud eluaastate arv, suremuskaotus (enneaegse surma tõttu kaotatud eluaastad) on vähenenud lausa 62%. Vigastuste ja mürgistuste tõttu kaotatud eluaastate arv on aga nelja aastaga suurenenud 19%.

Olgugi, et õnnetusjuhtumite tõttu hukkunute arv on võrreldes eelmise aastaga langenud 963 inimeseni (2022. aastal 983 inimest) on sõidukiõnnetuste ja kukkumiste tõttu kasvanud 15% kuni 19-aastaste laste ja noorte hukkunute hulk. Seevastu on õnnetusjuhtumite tõttu hukkunute arv vähenenud aga 85-aastaste vanuserühmas poole võrra.

Tervisekassa raviarvete põhjal vajas 2023. aastal vigastuste tõttu ravi veidi enam kui 151 000 Eesti elanikku ehk iga üheksas inimene. Kõige enam registreeriti vigastusjuhte absoluutarvudes 5–14-aastaste laste (ligi 32 100 juhtu) ja 35–44-aastaste (ligi 23 000 juhtu) vanuserühmas.

Sarnaselt eelmistele aastatele oli 2023. aastal kõige sagedasemaks vigastuse põhjuseks kukkumine (48%), millele järgnesid enese äralöömine (33%) ja inimese või looma tekitatud vigastus (9%).

Kukkumiste osas on jõudsalt hakanud kasvama elektriliste tõukeratastega juhtunud õnnetused, mis on paljudes linnades muutunud tavaliseks liikumisvahendiks. Olgugi, et Transpordiameti andmetel on kergliikuritega juhtunud liiklusõnnetuste arv on vähenenud, siis Tervisekassa raviarvete põhjal tehtud õpilastöö Pärnu maakonna kohta näitab, et vigastuste arv kasvab: kui 2020–2021 oli 22 seesugust juhtu, siis 2022 juba 76.

Elektriliste tõukeratastega juhtunud õnnetustesse satuvad 68% juhtudest mehed. Siin on suur osakaal meestel vanuses 35–44-aastat (26%) ja noortel poistel (5–14-aastased, 23%). Elektriliste tõukeratastega juhtunud õnnetusse sattunud inimesed saavad üldjuhul peavigastusi (32%), põlve- ja säärevigastusi ning õla- ja õlavarrevigastusi (14%), millest peaaegu pooled on kergemad (pindmised) ja pooled rasked (luumurrud, peahaavad). „Elektriliste tõukerataste kasutamine igapäeva liikumiseks on uus normaalsus, mistõttu vajame kogu ühiskonnana aega kohanemiseks. Iga inimese vastutus on sõita elektrilise tõukerattaga lubatud kiirusega, kainena, üksikult ning kasutada kaitsevarustust nii pea kui jäsemete kaitseks,“ kommenteeris elektriliikurite õnnetusi uurinud Tallinna Saksa Gümnaasiumi õpilane Laureen Kalvet.

Kasvav trend on ka psüühika- ja käitumishäirete tõttu kaotatud eluaastates. Tahtlik enesevigastamine moodustab kõikidest vigastusjuhtudest 1,2%, kuid on viimase kaheksa aasta jooksul pidevalt kasvanud (0,9% 2016). „Muret tekitavat trendi on märgata just noorte (15–24-aastaste) hulgas, kus enesevigastamise juhtude arv on selle ajaga kasvanud 400-lt 566-ni. 100 000 elaniku kohta on meil võrreldes 2016. aastaga 100 inimest enam, kes on tahtliku enesekahjustamise tõttu ravi vajanud. Enda tunnete ja emotsioonidega kimpus olevaid noori on kindlasti rohkem kui statistikast nähtub, sest ravile satuvad üldjuhul raskemalt vigastatud. See on noorte appikarje, millega tuleb kiiresti tegeleda,“ kommenteeris TAI tervisestatistika osakonna juhataja Jane Idavain.   

Piirkondlikus vaates on kaotatud eluaastate arv (ehk tervisekaotus) 1000 maakonna elaniku kohta suurim Ida-Viru, Hiiu ja Jõgeva maakonnas. Kõige vähem on surmade, haiguste ja vigastuste tõttu kaotatud eluaastaid Rapla, Tartu ja Harju maakonnas.

Vigastussurmasid on 100 000 elaniku kohta Eesti keskmisest enam Kagu-Eesti maakondades (Põlva, Valga, Võru maakondades), samuti Kesk-Eesti maakondades (Järva, Jõgeva), Läänemaal ja Virumaal. Vigastuste tõttu hukkunute arvud on keskmisest madalamad Lääne-Eesti saartel, Tartu, Rapla ja Harju maakondades.  

Tervisekaotuse ja vigastuste andmed on avaldatud Tervise Arengu Instituudi kodulehel tervisestatistika ja -uuringute andmebaasis teema „Rahvastikunäitajad“ ja „Haigestumus“ all.

Valdo Jahilo
Uudis
17-06-2024 - 08:21 - Uudised - Veredoonorite arv on viimastel aastatel olnud langustrendis

2023. aastal loovutas verd 28 319 inimest, mida on võrreldes varasema aastaga (28 724) mõnevõrra vähem, selgus täna avaldatud Tervise Arengu Instituudi (TAI) statistikast. Vereloovutuskordi oli eelmisel aastal kokku 50 292 – see teeb ühe doonori kohta keskmiselt 1,8 vereloovutust, mis on sarnane varasemate aastatega.

17-06-2024 - 08:20 - Uudised - Psüühika- ja käitumishäirega patsiente oli 2023. aastal rohkem kui aasta varem

Tervise Arengu Instituudi (TAI) tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis avaldatud psühhiaatriateenuse statistikast selgub, et 2023. aastal registreerisid psühhiaatrid ambulatoorsetel vastuvõttudel psüühika- ja käitumishäireid 4% rohkem kui aasta varem.

17-06-2024 - 04:38 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Psüühika- ja käitumishäirega patsiente oli 2023. aastal rohkem kui aasta varem
Psüühika- ja käitumishäirega patsiente oli 2023. aastal rohkem kui aasta varem

Psühhiaatriateenuse osutajatelt kogutud andmete põhjal käis 2023. aastal psühhiaatri vastuvõtul üle 97 600 psüühika- ja käitumishäire diagnoosiga inimese, kellest kümnendik oli alla 15-aastased. Psühhiaatri patsientidest on läbi aastate enam kui pool olnud naised. Mehi käib psühhiaatri vastuvõtul naistest vähem, kuid alla 15-aastaste hulgas on poisse rohkem kui tüdrukuid.

2022. aastaga võrreldes registreerisid psühhiaatrid 4% ehk üle 3700 juhu rohkem psüühika- ja käitumishäireid. Kiiremini suurenes psüühika- ja käitumishäirega alla 15-aastaste patsientide arv. Neid oli 19% (1363 juhtu) enam kui aasta varem – nende hulgas poisse ligi kaks korda rohkem kui tüdrukuid. Suurem osa (90%) psühhiaatri patsientidest on vähemalt 15-aastased noorukid ja täiskasvanud. Neil registreerisid psühhiaatrid psüühika- ja käitumishäireid eelmise aastaga võrreldes 3% rohkem. Sealhulgas oli kasv naiste hulgas ligi 4% ja meestel protsendi võrra keskmisest väiksem.

Psühhiaatrid registreerisid 2023. aastal 5% vähem esmakordseid haigusjuhte kui aasta varem. Levinuimaks diagnoosiks on läbi aastate nii meeste kui naiste hulgas olnud ärevushäired, rasked stressreaktsioonid ja kohanemishäired. 2023. aastal esines sellise esmakordse diagnoosiga 5 juhtu 1000 mehe ja 8 juhtu 1000 naise kohta.

Teiseks sagedasemaks diagnoosiks oli meeleoluhäired, sealhulgas depressioon, mida esines enam kui 3 juhtu 1000 mehe ja 6 juhtu 1000 naise kohta. Nii stressiga seotud häireid kui meeleoluhäireid esines naistel 2 korda rohkem kui meestel. Samal ajal on psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühikahäired rohkem meestele omane diagnoos, mille peamiseks põhjuseks on alkoholi liigtarvitamine. 2023. aastal oli psühhiaatri vastuvõtul psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud häirega kümnendiku võrra vähem inimesi kui sellele eelnenud aastal, sealhulgas uusi haigusjuhte registreeriti viiendiku võrra vähem.

Kõige kiiremini on kasvanud tavaliselt lapseeas alanud käitumis- ja tundeeluhäirete diagnoosimine ja seda mitte ainult alla 15-aastaste hulgas, vaid ka täiskasvanueas, kellel see on jäänud alaealisena diagnoosimata. Hüperkineetiline, sh aktiivsus- ja tähelepanuhäire oli sagedasimaks diagnoosiks alla 15-aastatel patsientidel, kuid 2023. aastal oli selle diagnoosiga psühhiaatri vastuvõtul ligi kaks korda rohkem nendest vanemaid inimesi. Hüperkineetiline häire registreeriti psühhiaatri vastuvõtul 8607 juhul – poole rohkem kui 2022. aastal.

Psühhiaatria haiglaravilt kirjutati välja poolsada inimest rohkem kui aasta varem – 9873 ja nende ravikestus oli keskmiselt 17 päeva. Kõige rohkem oli haiglaravil psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäirega isikuid, ligi 2500 inimest.

Psühhiaatria ambulatoorse, päeva- ja haiglaravi 2023. aasta statistikaga saab tutvuda Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.

Käitumishäired 2015-2023

Valdo Jahilo
Uudis
14-06-2024 - 07:16 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Veredoonorite arv on viimastel aastatel olnud langustrendis
Veredoonorite arv on viimastel aastatel olnud langustrendis

Eelmise aastaga võrreldes on meeste seas vereloovutuskordade arv 2% kasvanud, samas kui naiste seas on vereloovutuskordade arv 1,5% vähenenud. Kuna uute doonorite arv on aastatega langenud, oleks tegelikult Eestis vaja poole rohkem doonoreid kui on praegu.

„2023. aastal loovutas elus esmakordselt verd üle 3900 inimese – see on pea 14% kõikidest veredoonoritest. Positiivne on see, et uute doonorite arv on aastaga 2,3% võrra kasvanud,“ selgitas TAI analüütik Gettrin Kivisild.

Eelmisel aastal toimus üle Eesti kokku 622 doonoripäeva. Väljaspool verekeskust toimunud doonoripäevadele tehtud väljasõitudelt koguti kokku 38% verevarudest.

Iga kord, kui inimene verd andma tuleb, hinnatakse tema doonoriks sobivust, et tagada doonori kui ka doonorivere saajate ehk patsientide ohutus. 2023. aastal ei pääsenud vereloovutusele 6524 verekeskuste külastajat - see moodustab ligi 11% kõigist verekeskuste külastustest. Peamine põhjus, miks ajutiselt veredoonorlusest kõrvale jäädi, oli doonori madal hemoglobiini tase.

Kogutud ja kontrollitud doonorverest valmistatakse erinevaid verekomponente, mida kasutatakse rasketel operatsioonidel või sünnitustel, patsientide raviks verejooksu, raske trauma, aneemia, leukeemia, vähi- ja maksahaiguste, põletuste ning mitmete teiste haiguste puhul. 2023. aastal kasutati Eesti haiglates erinevaid verekomponente üle 15 323 patsiendi ravis, nende seas oli 359 alla 15 aastast last.

Eestis on kokku neli verekeskust. Need asuvad Tartus, Tallinnas, Ida-Virumaal ja Pärnus. Kõik hea tervisega inimesed on doonoriks oodatud. Täpsemat infot selle kohta leiab Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikumi, Pärnu Haigla või Ida-Viru Keskhaigla verekeskuste veebilehtedelt ning Facebooki lehelt Doonorid ja Sõbrad. Eestis on umbes 30 000 inimest, kes regulaarselt käivad verd andmas.

Veredoonorluse ning veretoodete ja nende kasutamise statistika on avaldatud TAI tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.

veredoonorlus 1997-2023

Valdo Jahilo
Statistika
13-06-2024 - 05:53 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Majanduslangus vähendas alkoholitarbimist, kuid terviseriskid ja kulud on endiselt murekohaks
Majanduslangus vähendas alkoholitarbimist, kuid terviseriskid ja kulud on endiselt murekohaks

Suurima osa tarbitud alkoholist moodustasid kanged alkohoolsed joogid (43%) ja õlu (35%). Ümberarvestatuna jaotub 10,9 liitrit absoluutalkoholi jookide lõikes järgmiselt: 
kanged joogid: 12 liitrit; õlu: 74 liitrit; veinid: 17 liitrit; muud lahjad alkohoolsed joogid: 8 liitrit. 

See tähendab, et keskmiselt jõi üks Eesti elanik 2023. aastal igal nädalal ära ligikaudu veerand liitrit viina, kolm purki 0,5 liitrist õlut, pool pudelit veini ning pool 0,33 liitrist purki muud lahjat alkohoolset jooki. Võrreldes 2022. aastaga on alkoholitarbimine langenud 2,7%. 

Tarbimine langes, kuna majapidamiste kindlustunne oli madal ja see mõjutas inimeste tarbimiskäitumist. Seetõttu langes ka alkoholitarbijate osakaal ning alkoholi tarbimise sagedus, seda eriti naiste hulgas,“ selgitas konjunktuuriinstituudi analüütik Elmar Orro. 

2023. aastal tõusid enamus alkohoolsete jookide jaehinnad, erandiks olid džinnid ja siider, mille hinnad aastaga märkimisväärselt ei muutunud. Viina hind ei ole siiski jõudnud samale tasemele kui enne aktsiisi langetust 2018. aastal (keskmine jaehind 2023. aastal oli 16,1 eurot liiter, 2018. aastal 18,22 eurot liiter). Kuigi alkoholi jaehinnad tõusid, saavad inimesed keskmise netokuupalga eest osta enam alkoholi kui 2022. aastal (varasemast rohkem neli liitrit viina ja kaks liitrit õlut).

„Alkohol on pärast aktsiisilangetusi muutunud üha taskukohasemaks ning kättesaadavamaks. Eraldi mõttekoht on, kas see on trend, mida riik soovib jätkata või inimeste tervisekaitse huvides tuleks olukorda muuta,“ lisas Orro. 

Kehtivate alkoholimüügilubade arv jae-, hulgikaubanduse ja toitlustamise tegevusaladel oli 2024. aasta mai alguse seisuga 9614, mis näitab järjepidevat suurenemist võrreldes eelmise aastaga (2023. aastal 9374, 2022. aastal 9082). 85% uuringule vastanutest jõuaks oma elukohast lähimasse alkoholi müügikohta 10 minutiga ehk alkoholipood on inimestele lähemal kui perearst, apteek, koolimaja, politseijaoskond või päästekomando. 

Eelmisel aastal suri Eestis 627 inimest alkoholitarvitamisest põhjustatud haigustesse, mis on 126 surma vähem kui 2022. aastal. Üle poolte surmadest (342) oli põhjustatud maksa alkoholtõvest. Iga neljas inimene, kes suri otseselt alkoholist põhjustatud haigustesse, on alla 50-aastane. Alkoholist tingitud haigused võtavad kõige rohkem elusid tööealiste inimeste hulgast. 

Tervise Arengu Instituudi uimastite ja sõltuvuste osakonna juhataja Anneli Sammeli sõnul on viimaste aastate alkoholi kogutarbimise muutused selgelt näidanud, kui oluline on targalt kasutada alkoholi hinnapoliitika tööriista.

„Majanduslangus ja inimeste ostujõu vähenemine tegid ära selle töö, mida oleks saanud tegelikult juba mõned aastad varem teha aktsiisimäärade muutmisega. Riigi tasemel on suuremat tähelepanu vaja pöörata ka teistele võimalustele, mis aitavad vähendada ühiskonnale tekkivat kahju. Alkoholi müügitiheduse piiramine, reklaami nähtavuse vähendamine ja alkoholi ajalise kättesaadavuse piiramine on seni olnud alakasutatud meetmed.“ 

Alkoholiaktsiisi laekus Eestis 2023. aastal 263 miljonit eurot, mida oli 22 miljonit eurot ehk 9.1% rohkem kui 2022. aastal. Samal ajal peab vaatama alkoholist põhjustatud kulusid. Näiteks kaotati meil 2016. aastal alkoholist põhjustatud enneaegse suremuse ja haigestumuse tõttu ligi 51 300 eluaastat. Kui aastane kaotatud eluaastate arv väheneks 40 000 eluaasta peale, paraneks inimeste heaolu ja riik võidaks sellest ligikaudu 700 miljonit eurot aastas. 2023. aastal oleks see number veelgi suurem, kuna 2016. aastal oli ka alkoholist põhjustatud suremus ligikaudu kolmandiku võrra väiksem. 

„Tervis on investeering, mitte kulu. Alkoholitarbimine on seotud mitmete tervisehäiretega, mis lähevad riigile kalliks maksma. Ainuüksi 2022. aastal kulus otseselt ja kaudselt alkoholist põhjustatud haiguste ravile eriarstiabis 50,4 miljonit eurot," ütles terviseminister Riina Sikkut. "Teada on, et riigi rahaline seis pole kiita, seepärast jääb eriti tugevalt silma, kuidas riik on "tänu" leebele alkoholipoliitikale kulutanud iga-aastaselt sama suuri ja veelgi suuremaid summasid, mida täna proovime kiirkorras riigieelarvest kokku hoida."

„Iga inimene loeb, mistõttu peame looma elukeskkonna, mis kaitseb meie inimeste tervist ja heaolu. Kunagi pole liiga hilja võtta vastu pika, aga reaalse mõjuga otsuseid, et luua elukeskkond, mis seisab iga inimese tervise eest ning vähendab kõigi raviarveid ja ravijärjekordasid. Samuti vähendab alkoholi raskemini kättesaadavaks tegemine õnnetuste ja kuritegude arvu ja läbi selle suurendab meie turvatunnet,“ lisas Sikkut. 

Valdo Jahilo
Uudis
13-06-2024 - 05:45 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Juunikuu Sotsiaaltöö uudiskiri tutvustab mitmekesiseid õppimisvõimalusi
Juunikuu Sotsiaaltöö uudiskiri tutvustab mitmekesiseid õppimisvõimalusi

Juunikuu Sotsiaaltöö uudiskirjas saab lugeda Sotsiaaltöö veebis avaldatud värskeid artikleid, näiteks Soome sotsiaal- ja tervishoiuteenuste reformi õppetundidest, tööalase toe võimalustest, psüühika- ja sõltuvushäirega inimeste abivõimaluste uuringust jpm.

Valik uudiseid

Telli uudiskiri

Meelike Tammemägi
Uudis
13-06-2024 - 02:51 - Uudised - Juunikuu Sotsiaaltöö uudiskiri tutvustab mitmekesiseid õppimisvõimalusi

Juunikuu Sotsiaaltöö uudiskirjas saab lugeda Sotsiaaltöö veebis avaldatud värskeid artikleid, näiteks Soome sotsiaal- ja tervishoiuteenuste reformi õppetundidest, tööalase toe võimalustest, psüühika- ja sõltuvushäirega inimeste abivõimaluste uuringust jpm.

Loe edasi...

10-06-2024 - 07:47 - Uudised - Reoveeuuring 13 linnas: kevadel ja suvekuudel suureneb kanepi tarvitamine

Justiitsministeeriumi hiljuti tellitud reoveeuuringu järgi tarbiti maikuu alguses kanepit oluliselt rohkem kui veebruaris vaadeldud perioodil. Amfetamiini leiti senisest märksa enam Narva, Paide ja Sillamäe reoveest, kokaiini teistest rohkem Sillamäelt ja Rakverest.

10-06-2024 - 06:52 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Aljona Kurbatova: uimastisõltlasi saab vanglas olles päästa küll. Aga selleks peab riik ka pingutama
Aljona Kurbatova: uimastisõltlasi saab vanglas olles päästa küll. Aga selleks peab riik ka pingutama

Kurb statistika ütleb, et narkootikumide tarvitamine nii noorte kui ka täiskasvanute seas on tõusuteel ning surmaga lõppevate üledooside arv kasvab. Iga tarvitamise ja üledoosi juhtumi taga on aga täiesti erinev isiklik lugu, mis oleks võinud kujuneda teistsuguseks.

Tervise Arengu Instituut on seisukohal, et iga juhtum väärib eraldi tähelepanu ja järelduste tegemist – mida oleks saanud teha teisiti. Vanglakaristusest tõhusamaks võivad narkootikumide tarvitamisele reageerimisel olla alternatiivsed lahendused, milleks on nii ravi kui ka erinevad nõustamisteenused. Teatud juhtudel aitavad need mitte ainult inimest ennast, vaid ka tema lähedasi, töökaaslasi ja ühiskonda laiemalt.

Oleme ühel nõul, et näiteks katkenud haridusteekonna ja lapsepõlve traumakogemusega 18-aastast, kes pole saanud kodunt kaasa toimetulekuoskusi iseseisvaks eluks, vangla ei ravi. Narkootikumide tarvitamine on üldjuhul millegi tagajärg. Mida paremini võimaldavad seadused eristada probleemidega üksi jäänud narkootikume tarvitava inimese kuritegelikul eesmärgil narkootikumide käitlejast, seda suurem on tõenäosus inimesele karistuse asemel abi pakkuda. Selline lähenemine on ka mujal maailmas võitmas üha enam poolehoidu ning on osutunud tulemuslikuks.

2019. aastal jõustus kriminaalmenetluse seadustiku muudatus (KrMS § 203 lg 1¹), mille kohaselt saab kohus kriminaalmenetluse tingimuslikult lõpetada, kui kahtlustatavat või süüdistatavat isikut võib sõltuvushäire ravimise või selle häire kontrolli all hoidmisega mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.

Seda võimalust kasutatakse praktikas üha enam – näiteks määratakse inimesele muu hulgas kohustus osaleda tugiisiku teenust pakkuvas sotsiaalprogrammis SÜTIK ja läbida psühhiaatriline hindamine uimastitarvitamise häire osas SA Viljandi Haiglas. Psühhiaatrilise hindamise abil saab selgeks, kas inimene vajab sõltuvusravi ning tugiisik aitab välja selgitada sotsiaalsed probleemid, et alustada koos nende lahendamist.

Justiitsministeeriumi planeeritav karistusmäärade diferentseerimine toob kaasa veel paremad võimalused selle suuna jätkamiseks. Taolist muutust peab aga toetama kogu riiklik süsteem, et sotsiaal-, ravi- ja nõustamisteenused oleksid valmis ja võimelised teenindama varasemast oluliselt rohkem abi vajavaid inimesi ning abi saamise võimalused oleksid võrdselt kättesaadavad kõikides Eesti piirkondades. 2024. aasta seisuga seda kinnitada ei saa ja ressursse selleks pigem vähendatakse. Kui seda suunda soovitakse tulevikus jätkata, tuleb leida vajalikud vahendid juba toimivate teenuste jätkamiseks ning uute arendamiseks.

Aljona Kurbatova arvamuslugu ilmus 9. juunil Eesti Päevalehes

Valdo Jahilo
Arvamus
10-06-2024 - 03:57 - Terviseamet - Ohtlik trend: väikelaste mürgistusjuhtumid sagenevad, kuigi on välditavad
Terviseameti mürgistusteabekeskuse infoliinile 16662 laekunud kõnede hulgas on kasvanud juhtumite hulk, kus väikelapsed joovad laokile jäetud kemikaale või söövad vanavanemate öökapile unustatud ravimeid. Kõik möödunud aastal lastega juhtunud 1528 mürgistust saanuks tegelikult ära hoida, kui oleks järgitud lihtsaid ohutusreegleid. Mürgistusteabekeskuse juhi Mare Oderi sõnul kasvab väikelaste mürgistusjuhtumite arv just suveperioodil, sest siis saadetakse lapsed vanavanemate juurde või suvelaagrisse. „Samuti korraldatakse suvel ohtralt aiapidusid, kus varitseb kümneid erinevaid ohte, alates korgita jäetud süütevedelikust, lõpetades maha kukkunud nikotiinipadjakesega, mis võib väikelapsele tõsise tervisehäire tekitada ja vajab arstide kiiret sekkumist,“ selgitab Oder. Teabekeskuse möödunud aasta ülevaatest selgub, et alla 1aastaste laste mürgistuste kohta tuli keskusele 248 pöördumist ning 1-4aastaste mürgistuskahtlusi esines 1281. Aasta varem oli selliseid kõnesid vastavalt 231 ja 1195. Kui suur osa nendest kõnedest piirdus konsultatsiooniga, soovitades last jälgida, tema suud loputada ja talle rohkelt vett juua anda, siis leidus ka juhtumeid, kus võeti ette kiire sõit haiglasse. „Haiglasse sattus näiteks väikelaps, kel oli tekkinud mürgistus nikotiinitootest. Sellise mürgistuse võib saada kasvõi sellest, et laps leiab maast kellegi poolt välja sülitatud nikotiinipadjakese, milles on endiselt ohtlikul hulgal nikotiini. Sama oht varitseb ka suitsukonidega, mille vastu väikelaps kindlasti huvi tunneb ja selle suhu pistab,“ hoiatas Oder. Kõige enam väikelaste mürgistusi on tingitud kemikaalidest (650 juhtumit) ja ravimitest (459 juhtumit). Kemikaalid satuvad lapse suhu erineval põhjusel ning alati pole kasu ka pudeli peal olevast turvakorgist, sest lapsed näevad, kuidas seda avatakse ning teevad sama liigutuse edukalt järele. Samuti eksivad lapsevanemad ise, kui annavad näiteks D-vitamiini asemel äravahetamiseni sarnases pudelikeses olevat e-sigareti täitevedelikku või eeterlikku õli. Kui laps saadetakse suveks vanavanemate juurde, tuleb lapse ja vanavanemate ravimid eraldi hoida, et vältida nende segiajamist. Oder selgitab, et just hiljuti leidis aset juhtum, kus vanaema arvas lapsele andvat allergiaravimit, aga tegelikult pistis lapsele põske hoopis enda kanged ravimid, sest tabletid olid sarnased ja neid hoiti ühes pakendis. Suviste aiapidude korraldajatele soovitab mürgistusteabekeskus lihtsaid reegleid, mis aitavad juhuslikke mürgistusi ära hoida. Kui kasutate grilli läitmiseks süütevedelikku, pange see pärast kasutamist tagasi lastele kättesaamatusse kohta. Kui kasutate toiduvalmistamisel äädikat, ärge jätke seda pudelit või klaasi laokile. Sama lugu on ka alkoholi ja nikotiinitoodetega, mis peaksid olema turvalises kohas. Ja viimaks – kui aiapeole saabuvad külalised, hoidke nende käekottidel silma peal, sest nendeski peitub palju lapsele huvitavat, aga ohtlikku. Juhised ohutuks suveks leiab mürgistusteabekeskuse veebilehelt: Suvised hoiatused | Mürgistusteabekeskus (16662.ee)
EST
07-06-2024 - 10:15 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Nõu lapsevanemale: kuidas rääkida teismelisega e-sigarettidest?
Nõu lapsevanemale: kuidas rääkida teismelisega e-sigarettidest?

Kui 11-aastaste seas on Eestis e-sigaretti proovinud iga kümnes, siis 15. eluaastaks on seda proovinud juba peaaegu pooled õpilastest, nagu näitab Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuring. Seega on parim aeg uimastite tarvitamise ennetamisega tegeleda juba eelkoolieas ja esimestes klassides. Päevakajalisemaks muutub aga teema pärast algkooli, mil tubaka- ja nikotiinitoodete proovimise tõenäosus suureneb. Kuidas peaks vanem oma varateismelisega e-sigareti teemadel suhtlema?

Kasuta vestlusteks loomulikke hetki

Tasub meeles pidada, et eesmärk on lapsega vestleda, mitte pidada loengut. Seetõttu tuleb olla kannatlik ja valmis last kuulama. Eesmärgiks ei peaks võtma üht maailmamuutvat vestlust – lapsega peaks aktiivselt suhtlema kõikide lapse igapäevaelu ja toimetusi puudutavatel teemadel, sealhulgas vestlema ka suitsetamisest. Näiteks võib tänaval kedagi e-sigaretti suitsetamas nähes, veibipoest möödudes või e-sigareti reklaami silmates küsida, mida laps sellest arvab, küsida lapselt, miks tema arvates osa noori suitsetavad, milliseid tagajärgi see tekitab jne.

Mõistetavalt on keeruline leida teismelise jaoks kõnekaid argumente tubakatoodete vältimiseks, kuna seda arenguetappi iseloomustab elamustejanu ja suurenev huvi kõike ise proovida ja kogeda. Oht surra 10–20 aastat varem ei oma teismelise jaoks enamasti tähendust, sest tema jaoks on nii 50- kui ka 80-aastased ühtmoodi vanad. Märksa kõnekam võib noore puhul olla selgitamine, kuidas nikotiin tema aju ja vaimset tervist ning seeläbi koolis ja elus hakkamasaamist mõjutab. Nikotiin, mida e-sigaretid sageli sisaldavad, pärsib eesajukoore arengut, halvendab õppimis-, otsustus- ja keskendumisvõimet ning vähendab enesekontrolli. Nikotiin kahjustab vaimset tervist, suurendades oluliselt depressiooniriski.

Vestlust tasub arendada ka tubakatööstuse manipulatsiooni teemadel. Arutleda võib, kuidas tööstus püüab oma kasumi suurendamiseks välja mõelda üha uusi ja atraktiivseid tooteid noorte jaoks ning levitab ka valeinfot, justkui oleksid e-sigaretid tavasigaretist 95% ohutumad. Praeguse seisuga ei ole veenvaid uuringutulemusi, mis kinnitaksid, et e-sigaretid oleksid tavasigarettidest suurel määral ohutumad. Pigem lisandub aina enam uuringuid nende toodete kahjulikkuse kohta. Lapsega tasub arutada, kuidas info usaldusväärsust hinnata – mõelda alati ka selle edastaja huvidele ja kasudele.

Kindlasti peaks juba väikelapse eas toetama lapse enesehinnangut, iseseisvust ja arendama probleemide lahendamise oskust. Rohkem nõuandeid eri vanuses lapsega vestlusteks leiab veebilehelt tarkvanem.ee.

E-sigareti rahustav mõju on petlik

Kuidas võiks ületada vastuolu, kui e-sigaretti juba tarvitanud noorele tundub, et see teda rahustab ja paneb hästi tundma, samal ajal kui lapsevanem edastab sõnumi, et see mõjub vaimsele tervisele halvasti?

Noorele võiks selgitada nikotiini ja võõrutusnähtude omavahelist seost: kui nikotiini mõju väheneb, tunneb tarvitaja võõrutusnähte: ärrituvust, peavalu, ärevust jt ebameeldivusi, mis uuel tarvitamisel hetkeks kaovad. Nii tekibki arusaam, justkui oleks nikotiinil vaimsele enesetundele positiivne efekt. Ainete tarvitamisel hetkelise meeldiva tunde kogemise aeg lüheneb kiiresti ning järjest rutem vajatakse uut uimastavat annust, mille tagajärjeks on sõltuvuse tekkimine. Seega on taju e-sigareti rahustavast mõjust vaid näiline, kuna suurenenud ärevust põhjustab e-sigaret ka ise.

Suhtu toetavalt ja ole kursis, aga sea kindlalt piire

Hea suhe lapsega ja turvalised peresuhted on ennetamise vaates olulised. Tuleb olla toetav, tunda igapäevaselt huvi oma lapse tegemiste osas ja sõlmida lapsega üheskoos ka kokkuleppeid uimastite mitte tarvitamise osas. Nii toimides julgeb laps ja hiljem ka nooruk vanemaga oma muresid ja probleeme jagada.

Lapsevanemana on väljakutseks hoida head suhet nii, et see ei viiks liigse tolerantsuseni. Uuringud näitavad, et kui vanemad muutuvad seatud piiride osas järeleandlikumaks, näiteks lubavad enda juuresolekul natuke alkoholi tarvitada, võib selle tagajärjel nooruki uimastitarvitamine suureneda. Seega on oluline toetava suhtumise ja lapse kuulamise kõrval kehtestada piire ja olla järjekindel tubakatooteid tauniva põhimõtte suhtes.

Oluline on tunda ka huvi, millega tegeleb laps sotsiaalmeedias ja millise sisuga ta seal kokku puutub. Paar aastat tagasi avaldatud uuringutulemuste kohaselt tarvitavad e-sigarette vähem need lapsed, kelle vanemad nende sotsiaalmeediategevuse vastu huvi tunnevad. Oluline on lastega arutleda, kuidas meedia mõjutab meie käitumist.

Kui lapsevanem avastab märke lapse esmakordsest veipimisest, pole vaja esialgu sellest üleliia ärrituda – enamik proovijaid ei jää e-sigarette püsivalt tarvitama. Lapsega ei tasu vestelda emotsionaalses olekus. Mõistlik on kõigepealt võtta hetk iseendale, mõelda rahulikult läbi, kuidas lapsega rääkida ja alles siis uurida lapse põhjendusi ja temaga arutleda. Vajadusel saab nõu pidada ka õpetaja, koolipsühholoogi, pereõe või arstiga.

Ole ise eeskujuks

Laste käitumist ja suhtumist mõjutab vanemate enda eeskuju – tunduvalt usutavam on lapsevanem, kes ise tubakatooteid ei tarbi. Uuringud näitavad, et kui vanem neid tooteid tarvitab, siis teeb seda suurema tõenäosusega ka laps.

Kui lapsevanem soovib tubakatoodetest loobuda, aitab teda tubakast loobumise nõustamiskabinet, mille kohta saab lisainfot lugeda Tubakainfo veebilehelt.

Valdo Jahilo
Arvamus
06-06-2024 - 11:32 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Värske doktoritöö muukis lahti antisotsiaalse käitumise bioloogilise tausta
Värske doktoritöö muukis lahti antisotsiaalse käitumise bioloogilise tausta

Antisotsiaalse ehk ühiskonna norme eirava käitumisega tähistavad teadlased laia ampluaad erinevaid käitumisviise ja kliinilisi häireid. Kuna antisotsiaalsuse vihmavarju alla on paigutatud sõltuvalt kontekstist nii üleliia kõvasti muusika mängimist kui ka pangarööve, on antisotsiaalsust sotsiaalsusest eristava range piirjoone tõmbamine keeruline. 

Arvestades antisotsiaalsete teguviiside nõnda suurt varieeritust, pole kergemate killast ka selle põhjuste ühene määratlemine. Katre Sakala sõnul jaotatakse need tavaliselt sotsiaalseteks ehk väliskeskkonna, näiteks sotsiaalmajandusliku tausta, mõjudest lähtuvateks põhjusteks; käitumuslikeks teguriteks, nagu impulsiivsus ja riskialtisus, ning bioloogilisteks. 

Oma doktoritöös võttis Sakala luubi alla viimase mainitud rühmadest. Teisisõnu üritas ta vastata küsimusele: millised on need tuntuimad bioloogilised markerid, mis aitavad ennustada hilisemat antisotsiaalset käitumist. Täpsemalt võttis teadlane oma doktoritöö aluseks kaks levinud antisotsiaalset käitumisviisi – politsei sekkumise uuritava tegemistesse ja illegaalsete uimastite tarvitamise. 

„Kuna uimastid, eelkõige illegaalsed, ning käitumine, mis toob kaasa politsei sekkumise, on antisotsiaalse käitumise tunnused, siis seetõttu saidki valitud need. Samas tuleb arvestada ka kultuurilise taustaga, näiteks joobes juhtimise puhul. Kui ühes riigis on autojuhil mingid promillid lubatud ja teises mitte, siis riigis, kus see on keelatud, on tegu probleemse käitumisega. Selline sõltuvus kontekstist teebki valdkonna uurimise keeruliseks,“ selgitas Sakala.

Bioloogilistest riskiteguritest keskendus Katre Sakala monoamiinide oksüdaasi ehk MAO seosele antisotsiaalse käitumisega. Monoamiinide oksüdaas on ensüüm, mis osaleb erinevate monoamiinide lammutamises. Muu hulgas aitab see ajus lagundada serotoniini ja dopamiini ning seetõttu mõjutab ensüümi aktiivsus inimeste meeleolu ja käitumist.

MAO ja probleemse käitumise vaheliste seoseid analüüsides jõudis Sakala järeldusele, et meeste hulgas esines antisotsiaalset käitumist eelkõige neil, kellel on madalam vereliistakute MAO aktiivsus. Naiste puhul ilmnes sarnane seos alles siis, kui antisotsiaalset käitumist oli märkimisväärselt rohkem. Samas tuli uurimistööst välja ka see, et illegaalsete uimastite tarvitamise ja madala vereliistakute MAO vaheline seos avaldub ainult meestel. Lisaks on neil Sakala sõnul kõrgem risk alustada uimastite tarvitamist naistest varem.

Meeste ja naiste vahelise erinevuse mõistmiseks tuleb Sakala sõnul lähemalt sisse vaadata MAO-ensüümi toimeloogikasse. Nimelt on MAO-l ka kaks isoensüümi, MAO-A ja MAO-B. Neid kodeerivad kehas omakorda vastavalt sarnase nimetusega geenid MAOA ja MAOB. Erinevatel geenidel on erinevad alleelid. Näiteks võivad olla pikk ehk L-(long) alleel ja lühike e S- (short) alleel või vähemaktiivne ehk L- (low) alleel ja kõrgema aktiivsusega ehk H- (high) alleel.  MAOA geeni puhul on tegemist madalama ja kõrgema aktiivsuse alleelidega. Kuna mõlemad geenid paiknevad X-kromosoomil, seletabki see teadlase hinnangul tõika, miks on meeste ja naiste tulemused erinevad: "Naistel on üldjuhul kaks X-kromosoomi ehk me tegelikul ei tea, kumb geenialleel on vaigistatud.

Teaduskirjanduses on vähemaktiivset geenialleeli (MAOA-L) seostatud agressiivse käitumisega. Kuna madala MAOA aktiivsusega genotüüp toob kaasa aeglasema serotoniini lammutamise, tähendab see omakorda väiksemat serotoniini ringluskiirust kesknärvisüsteemis. Seetõttu on seda genotüüpi nimetatud ka riskigenotüübiks impulsiivsele ja problemaatilisele käitumisele ning erinevatele meeleoluhäiretele, selgitas Sakala. 

Varasematest uuringutest on teada tõik, et mehed, kellel on MAOA-L genotüüp, ning keda on lapsepõlves väärkoheldud, on impulsiivsemad ja käituvad antisotsiaalsemalt. Sellest lähtudes uuris Sakala oma doktoritöös ka võimalikku seost nende kahe käitumisviisi ning MAOA geeni ja selle metüleerituse vahel. 

MAOA-L on monoamiinide oksüdaas A madala aktiivsusega alleel. Eelneva jutu põhjal on seega tegemist madala MAOA-genotüübiga. „Teaduskirjanduses on seda geenialleeli seostatud agressiivse käitumisega. Kuna madala MAOA aktiivsusega genotüüp toob kaasa aeglasema serotoniini lammutamise, tähendab see omakorda väiksemat serotoniini ringluskiirust kesknärvisüsteemis. Seetõttu on seda genotüüpi nimetatud ka riskigenotüübiks või riskialleeliks impulsiivsele ja problemaatilisele käitumisele ning erinevatele meeleoluhäiretele,“ selgitas Sakala. 

DNA metülatsiooniks nimetatakse raku mehhanismi, mis vahendab muutusi geenide avaldumises vastusena keskkonna- ja arenguteguritele. Sakala sõnul on teadlased seostanud häirunud metülatsioonimustreid mitmete haiguste ja psühhiaatriliste häiretega, nagu ärevus ja depressioon.

Metülatsiooni võivad mõjutada näiteks erinevad elusündmused. Lihtsustatult tähendab see, et lapseeas kogetud väärkohtlemine võib viia genotüübist sõltuvate muutusteni metülatsioonis. See mõjutab omakorda erinevaid neurotransmittereid, nagu serotoniin, dopamiin ja noradrenaliin, mis võivad avaldada mõju täiskasvanu antisotsiaalsele käitumisele.

Analüüsi tulemusel leidis Sakala, et isegi kui MAOA-geeni metüleeritus noorukieas on seotud agressiivse-impulsiivse käitumisega, avaldus see seos ainult keerulisest kodusest keskkonnast pärit vastava genotüübiga meestel. 

Kuigi mitmed teadusuuringud on näidanud, et meestel võib MAOA-L genotüüp olla antisotsiaalse käitumise riskitegur, näitavad Eesti laste isiksuse, käitumise ja terviseuuringu uuringu varasemad tulemused hoopis seda, et sama genotüübiga mehed võivad elus paremini hakkama saada. Seega võib tulemus viidata Sakala hinnangul sellele, et MAOA metüleeritus võib olla MAOA-L-genotüübi arengulise plastilisuse markeriks. Selle järgi arenevad soodsates oludes lihtsalt teised käitumismustrid kui kehvades.

„Palju räägitakse riskigeenidest nagu ka MAOA puhul, mis on kohati pigem plastilisuse geenid või genotüübid. See tähendab, et ei ole olemas halba genotüüpi, vaid see sõltub tihtilugu keskkonnast ja eluviisist,“ selgitas Sakala. 

Tema sõnul on seda näidanud ka erinevad teadusuuringud. Kui inimene omab madalamat monoamiinide oksüdaasi aktiivsuistn-ö riskigenotüüpi (MAOA-L) ehk tal on madalam monoamiinide oksüdaasi aktiivsust, võib see ühelt poolt suurendada riskivalmidust. Teisalt võib see aidata ka pingeolukordades paremaid või kasulikumaid otsuseid teha.

„Oleme oma lasteuuringu valimi pealt leidnud, et mehed, kes on MAOA-L alleeli kandjad, olid omandanud ülikoolihariduse 25. eluaastaks oluliselt sagedamini. Teisisõnu, kuigi keeruline ja raske lapsepõlv võib sellise alleeli kandjaid suunata täiskasvanueas probleemse käitumiseni, siis soosivate keskkonnatingimuste puhul on see võimalik teistmoodi tööle panna,“ lisas teadlane. 

Seega on plastilisuse geenid mõjutatud rohkem nii halbade kui ka heade keskkonnatingimuste poolt. Omakorda tähendab see Sakala hinnangul seda, et n-ö riskialleeli kandjad ei tohiks pead norgu lasta. Selle asemel peaksid nad otsima soodsaid keskkondi, kus on võimalik geen enda kasuks tööle panna.

Uurimistöö põhineb Eesti Laste Isiksuse, Käitumise ja Terviseuuringu (ELIKTU) longituudsel andmestikul. 

Katre Sakala kaitses oma doktoritöö  "Antisocial behaviour and monoamine oxidases" (Antisotsiaalne käitumine ja monoamiinide oksüdaasid) Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudis 6. mail. Doktoritööd juhendas Tartu Ülikooli professor Jaanus Harro. Oponeerisid Tartu Ülikooli kaasprofessor Dagmar Kutsar ning Aarhusi Ülikooli professor Gregers Wegener.

Ülevaatelugu ilmus 29. mail 2024 ERRi portaalis Novaator.

Uuringuga on võimalik tutvuda siin.

Valdo Jahilo
Teadusuudis
06-06-2024 - 06:30 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Reoveeuuring 13 linnas: kevadel ja suvekuudel suureneb kanepi tarvitamine
Reoveeuuring 13 linnas: kevadel ja suvekuudel suureneb kanepi tarvitamine

Viimatised reoveeproovid võeti 13 Eesti linnas 7. mail 24 tunni jooksul. Reoveeuuringute käigus võetud proove analüüsib Eesti kohtuekspertiisi instituut, kes suudab indikaatoruuringute käigus anda väga täpse ülevaate uimastite levimise hetkeolukorrast.

Enim levinud narkootiline aine on Eestis jätkuvalt kanep, mille jääkide tase oli kõikides linnades märksa kõrgem kui veebruaris. Kõige rohkem leidus seda ainet taaskord Tallinna, Narva ja Kohtla-Järve Ahtme linnaosa reovees. Teiste linnadega võrreldes oli kanepi jääke kõige vähem Viljandi, Sillamäe ja Võru reovees.

„Võrreldes maikuu uuringu tulemusi veebruari alguses tehtud uuringuga, võib öelda, et enamikus linnades suurenes kanepi tarvitamine hüppeliselt. Amfetamiini näidud on aga eelneva uuringuga võrreldes üle Eesti vähem kõikunud. Suuremad muutused vaadeldud perioodil olid amfetamiini tarvitamises Paides, Narvas, Sillamäel ja Maardus,“ sõnas justiitsministeeriumi analüüsitalituse nõunik Andri Ahven.

Seega on amfetamiin Eestis jätkuvalt laialdaselt levinud. Teistest linnadest oluliselt vähem amfetamiini jääke leidus Haapsalu, Viljandi ja Pärnu reovees.

Levikult kolmandal kohal püsib juba mõnda aega kokaiin. Sedagi leidus kõikide vaadeldud linnade reovees, kuid keskmine dooside arv reovees on märgatavalt väiksem kui näiteks amfetamiini puhul. Enim kokaiini annuseid 1000 elaniku kohta tuli välja Rakvere, Tallinna ja Sillamäe reoveest. Võru, Viljandi ja Haapsalu reovees leidus kokaiini teiste linnadega võrreldes oluliselt vähem.

Tervise Arengu Instituudi (TAI) teaduri Katri Abel-Ollo sõnul on murekoht kanepi tarvitamise kasv kevadel ja suvekuudel. „Nii eelmise aasta augusti kui selle aasta mai näitajad erinevad märgatavalt sügise ja talve perioodi näitajatest. Kanepi tarvitamise puhul ei tohiks globaalsete trendide ja osade riikide liberaalsema kanepipoliitika taustal unustada, et tegemist on siiski psühhoaktiivse ainega, mis võib soovitud lõõgastuse ja puhkusetunde taustal kaasa tuua ka soovimatuid tagajärgi tervisele ja üldisele heaolule,“ märkis Katri Abel-Ollo.

„Kui rääkida narkootikumide tarvitamisest üldiselt, siis lähenev suvi toob kaasa üle Eesti erinevaid üritusi ja festivale. See seab nii ürituse korraldajad kui ka kohalikud omavalitsused suure surve alla, et sageli üle Eesti kokkutulnud külastajad jõuaksid ka tervelt ja õnnetusteta koju tagasi. Ürituste korraldamise juures saab aina olulisemaks meditsiinipersonali ja korrakaitseametnike olemasolu ja koostöö, et abivajajaid õigel ajal märgata ja narkootikumide kättesaadavust piirata,“ lisas Katri Abel-Ollo tervise arengu instituudist.

Metadooni jääkide näit ei ole veebruarikuu tulemustega võrreldes oluliselt kõikunud. Ootuspäraselt jaotuvad selle aine teistest kõrgemad näidud linnadesse, kus seda kasutatakse opioidisõltuvuse asendusravis. Kõige enam leidus metadooni jääke Narva reovees, sellest kaks korda vähem Tallinnas, Sillamäel ja Kohtla-Järve Ahtme linnaosas. Paide oli ainus linn, mille reoveest metadooni ei leitud.

Metamfetamiini jääke tuvastati linnade reovees väga vähe, ent teistest enam Lõuna-Eestis ehk Valga, Võru ja Tartu reovees. Metamfetamiini ei leitud seekord Maardu, Narva, Paide, Rakvere, Sillamäe ega Viljandi reoveest.

Ka MDMAd ehk ecstasyt leidus linnade reovees pea olematus koguses. Mõnevõrra leiti selle jääke Tallinna, Narva, Paide, Pärnu, Tartu ja Võru reoveest, kus annuste arv 1000 elaniku kohta jäi nulli lähedale.

Uuringusse hõlmatud uutest üliohtlikest psühhoaktiivsetest ainetest leiti alfa-PVP-d seekord Tallinna, Maardu, Rakvere, Sillamäe ja Narva reoveest. Uusi psühhoaktiivseid aineid 3- või 4-MMC-d leidus seekord vaid Võrust võetud reoveeproovides. Muid uusi uuringusse hõlmatud aineid nagu alfa-PHP-d, buprenorfiini, fentanüüli, mitragüniini ja nitaseene ühegi linna reoveest seekord ei leitud.

TAI teadur Katri Abel-Ollo peab seekordse uuringu olulisimaks positiivseks leiuks, et nitaseene seekord reovees ei leidunud. „Aasta alguses olnud ohusignaalid, et nitaseenid on saadaval ka näiteks tudengilinnas Tartus, tegid valdkonna spetsialistid väga murelikuks. Mai reovee tulemustele tuginedes ei ole nitaseenid õnneks nii levinud, et neid aineid oleks märgata reovees. Samas tuleb nitaseenidega olla äärmiselt ettevaatlik, kuna Eestis on protonitaseeni leitud ka võltsitud musta turu ravimites ja seda tugevatoimelist ainet müüakse vahel ka teiste uimastite nime all,“ tähendas Katri Abel-Ollo.

Justiitsministeeriumi nõunik Andri Ahven tuletab meelde, et uuringu tulemusi võivad tihti mõjutada rahvaüritused just väikestes linnades. „Seejuures ei saa ühegi üksiku uuringu tulemustest teha põhjalikke järeldusi ainete püsitarvitajate hulga kohta. Püsivad mustrid võivad avalduda üksnes pika aja jooksul eri uuringute tulemuste võrdlemisel,“ rõhutas Andri Ahven justiitsministeeriumist.

Uimastite tarvitamine ei ole mitte kunagi ohutu. Nõu uimastitest loobumiseks ning teavet nende mõju kohta saad veebilehelt narko.ee.

Justiitsministeeriumi tellitud reoveeuuringute tulemustega saab tutvuda justiitsministeeriumi graafikute kaudu. Uuringu tulemused on kuvatud tarbitud ainete annuste arvu kaudu 1000 elaniku kohta ühes ööpäevas.

Ministeerium tellib reoveeuuringuid alates 2022. aasta algusest neli korda aastas ja need annavad teavet narkootikumide ja psühhotroopsete ainete tarbimisest Tallinnas, Tartus, Narvas, Pärnus, Kohtla-Järve Ahtme linnaosas, Viljandis, Maardus, Rakveres, Sillamäel, Valgas, Võrus, Haapsalus ja Paides. Uuringud valmivad koostöös Eesti kohtuekspertiisi instituudi ja Eesti keskkonnauuringute keskusega.

Valdo Jahilo
Uudis
05-06-2024 - 08:24 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Rahulolu vanemlusprogrammiga „Imelised aastad“ on suur
Rahulolu vanemlusprogrammiga „Imelised aastad“ on suur

Alates 2014. aastast on Tervise Arengu Instituudi (TAI) koordineerimisel Eestis USA-s arendatud vanemlusprogramm „Imelised aastad“, mis on välja töötatud eri vanuses laste vanematele, õpetajatele ja lastele ning võtab arvesse laste arenguetappe ja arengu toetamiseks vajalikke oskusi.

Kohalike omavalitsuste ja laste vaimse tervise keskuste kaudu pakutav põhiprogramm (Preschool Basic) on mõeldud 2–8-aastaste laste vanematele Eestis. Vanemlusprogrammi eesmärk on parandada vanemlikke oskusi ning lapse ja vanema suhteid, arendada laste eneseregulatsiooni- ja sotsiaalseid oskusi ning ennetada või vähendada laste käitumisprobleeme. Pikaajalisteks eesmärkideks on vähendada laste ja noorte käitumisprobleemidest tulenevat akadeemilist edasijõudmatust, vägivaldsust, õigusrikkumisi ning uimastite tarvitamist.

Vanemlusprogrammi gruppe on kokku läbi aastate korraldanud 71 kohalikku omavalitsust, mis moodustab ligi 90% kõigist omavalitsustest. 2023. aastal lisandus üks uus omavalitsus, kes varasemalt vanemlusprogrammi gruppe ellu viinud ei ole. Üheksa aasta jooksul on toimunud 678 põhiprogrammi koolitust, mille on läbinud 7071 lapsevanemat.

2023. aastal alustas põhiprogrammi gruppe kokku 115 ning lapsevanemaid lõpetas kokku 1298. Kolmveerand vanemlusprogrammi läbinutest on naised ning veerand mehed. See on püsinud varasemate aastatega võrreldes üsna sarnasel tasemel. Samuti on üsna tavapärane, et enamasti pooleks tulevad vanemlusprogrammi osalema osalejad kas üksi või koos teise vanemaga. Lapsevanemate koos osalemine on oluline, et lapse kasvatusviisid oleksid samad ning vanemad töötaksid koostöös.

Vanemlusprogrammi „Imelised aastad“ läbinud lapsevanemate, gruppe ellu viinud grupijuhtide ja gruppe koordineerinud omavalitsuste kogemus 2023. aastal oli positiivne. Tagasisideküsitluste põhjal on programmiga rahulolu suur.

2023. aasta peamised tulemused:

  • 96% lapsevanematest soovitaksid vanemlusprogammis osalemist ka oma sõpradele või sugulastele, aasta lõikes on see 1% võrra suurenenud.
  • Lapsevanemate üldine tagasiside koolitusele on väga positiivne ja kõigi teemade lõikes vähemalt kuus punkti seitsmest.
  • Oluline on, et lapsevanemad koolitust läbides tunneksid, et on võimelised ise jätkama ja igapäevaselt, aga ka ootamatult ilmnevate murekohtade korral õpitud meetodeid ja tööriistu kasutama. 73% lapsevanematest on kindel, et saab edaspidi programmis õpitu abil oma lapsel ilmnevate käitumisprobleemidega hakkama.
  • 80% grupijuhtidest on väga motiveeritud vanemlusprogrammi gruppe ellu viima.
  • Grupijuhtide hinnangul on vanemad motiveeritud ja osalevad aktiivselt ning toetussüsteem omavalitsuste ja TAI poolt on piisav.
  • Mitmete omavalitsuste ja grupijuhtide vahel on tõhus ja hästi toimiv koostöö, kus on selge ja efektiivne rollide jaotus.
  • Omavalitsused hindavad enda koostööd grupijuhtidega väga heaks, mõningat segadust esines koostöös maakondlike arendusorganisatsioonidega, mis on tulenevalt eelmise aasta lõpus ellu viidud muudatustest mõistetav ja loomulik.
  • 83% omavalitsuste hinnangul oli kogemus vanemlusprogrammi „Imelised aastad“ korraldamisega väga hea.

Vanemlusprogrammi „Imelised aastad“ 2023. aasta tulemused

Meelike Tammemägi
Uudis
05-06-2024 - 04:35 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Eesnäärmevähi varase avastamise uuringus hinnatakse riskipõhise sõeluuringu teostatavust Eestis
Eesnäärmevähi varase avastamise uuringus hinnatakse riskipõhise sõeluuringu teostatavust Eestis

Uuringu juhi, TAI juhtivteaduri Kaire Innose sõnul on eesnäärmevähi riskipõhise sõeluuringu eesmärk selgitada välja mehed, kellel on suur risk eesnäärmevähi esinemiseks, vähendades samal ajal madala riskiga meestel tehtavaid diagnostilisi ja raviprotseduure.

„Selline lähenemine, mida soovitab ka Euroopa Komisjon, aitab ära hoida nende protseduuridega kaasnevaid tarbetuid terviseriske ja ühtlasi säästa tervishoiukulusid. Riskipõhine sõeluuring koosneb mitmest etapist ja igas etapis sõelutakse välja mehed, kes vajavad täiendavaid uuringuid,“ lisas Innos.

2024. aasta jooksul kutsutakse uuringus osalema 12 000 meest vanuses 50-69 aastat, kes elavad Tallinnas või Tartus, kellel on kehtiv ravikindlustus ja kes ei ole teinud viimase 12 kuu jooksul PSA analüüsi. Kõik osalejad saavad personaalse kutse e-kirja, tavakirja või SMS-i teel. Uuringus osalemine on vabatahtlik ja tasuta.

Sõeluuring algab osaleja jaoks PSA ehk prostataspetsiifilise antigeeni määramisega verest. Selleks palutakse osalejatel broneerida veebikeskkonnas või telefoni teel endale sobiv vereproovi andmise aeg proovivõtupunktis Tallinnas või Tartus. Mehed, kellel PSA analüüsi tulemus ületab teatud taseme, suunatakse edasi uroloogi vastuvõtule ja edasine tegevus toimub juba tervishoiuasutuses. Uroloogi vastuvõtul hinnatakse eesnäärmevähi riski küsitluse ja läbivaatuse abil ning kui riskiskoor ületab määratud taseme, suunab uroloog osaleja MRT-uuringule (magnetresonantstomograafia) ja vajadusel edasistele uuringutele. Pärast uuringut palutakse osalejatel anda oma hinnang uuringu korraldusele.

„Riskipõhise sõeluuringu puhul on tegemist uudse lähenemisega eesnäärmevähi varasele avastamisele, mida samal ajal uuritakse mitmes Euroopa riigis,“ selgitas Eesti Uroloogide Seltsi president dr Martin Kivi. „Julgustan kõiki kutse saanud mehi uuringus osalema. Varases arengujärgus kasvaja ei põhjusta mehele mingeid kaebusi, ent eesnäärme kontrollimine võimaldab avastada vähi agressiivsemad vormid piisavalt vara, et tagada edukas ravi.“ 

„Hetkel käimasoleva kolme riikliku sõeluuringu, rinna-, emakakaela- ja soolevähi sõeluuringu osalus on aasta-aastalt suurenenud ja lähenemas juba soovituslikule 70%-le. Seega saame hakata vaatama uute sõeluuringute käivitamise poole,“ sõnas Tervisekassa sõeluuringute teenusejuht Maria Suurna. „Teostatavusuuringute läbiviimine on oluline selleks, et võimalikult tõhusalt ja tulemuslikult valmistada ette uusi riiklikke sõeluuringuid, mille eesmärk on vähendada vähisuremust. Selleks rahastab Tervisekassa kopsuvähi sõeluuringu piloteerimise kõrval ka eesnäärmevähi riskipõhise sõeluuringu teostatavuse hindamist,“ selgitas ta.

Uuringu läbiviimisel tehakse koostööd Euroopa Uroloogide Assotsiatsiooni uuringuvõrgustikuga PRAISE-U, mille raames hinnatakse riskipõhise sõeluuringu tulemuslikkust ja teostatavust Euroopa riikides. Uuringu koostööpartnerid on TAI, Eesti Uroloogide Selts, Tervisekassa, Ida-Tallinna Keskhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikum, Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja SYNLAB Eesti.

Valdo Jahilo
Uudis
04-06-2024 - 06:48 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Raseduste katkestamise ja katkemiste juhtude arvudes möödunud aastal suuri muutusi ei esinenud
Raseduste katkestamise ja katkemiste juhtude arvudes möödunud aastal suuri muutusi ei esinenud

Võrreldes 2022.aastaga oli naise omal soovil katkestatud raseduste arv 63 võrra väiksem.

Möödunud aastal esines naise omal soovil katkestatud rasedusi kõige rohkem 30–34 aastaste vanuserühmas. Omal soovil katkestatud raseduste arv on viimase seitsme aastaga enim langenud 25–29 aastaste naiste hulgas – 2015 aastal katkestati rasedus 1027 korral ja 2023 aastal 618 korral.

Iseeneslike raseduse katkemisi, sealhulgas peetunud rasedusi registreeriti mullu 1535, mis on 34 võrra vähem kui 2022. aastal. Raseduse iseensesliku katkemise ja peetunud raseduse puhul loote arengut ei toimu, st loode on surnud ning sageli on vaja meditsiinilist sekkumist.

Abortiivsuskordaja (naise omal soovil või meditsiinilistel näidustustel katkestatud raseduste arv) 1000 fertiilses eas (15–49-aastaste) naise kohta oli 11,5; 2022. aastal oli see 12,0, kuid aastal 2000 oli see näitaja 37,2. Abordimäär (naise omal soovil või meditsiinilistel näidustustel katkestatud raseduste arv 100 elussünni kohta) oli möödunud aastal 31,4; 2022. aastal 29,9, kuid aastal 2000 oli vastav näitaja 97,9.

  • Korduvad raseduse katkestamised moodustasid 2023. aastal kõikidest raseduse katkestamistest veidi üle poole (55,9%)
  • Rasedusi katkestanud naistest 32% ei olnud varem sünnitanud
  • Naise omal soovil katkestatud rasedused moodustasid kõikidest raseduse  katkemistest ja katkestamistest 65,2%, aastal 1996 oli vastav arv 83,7%
  • 4,8% rasedust katkestanud naistest oli rasedust planeerinud
  • 56% ei kasutanud vahetult enne rasestumist mingeid rasestumisvastaseid vahendeid
  • Iseeneslikud raseduse katkemised moodustasid 2023. aastal kõikidest raseduse katkemistest ja katkestamistest 7,4%, aastal 1996 moodustasid iseeeslikud raseduse katkemised 9,7%

Statistikast nähtus, et 3196 omal soovil raseduse katkestanud naise puhul oli nende elukohariigiks Eesti ja 23 naise puhul oli elukohaks välisriik. Raseduse katkestamise meetoditest kasutati enim medikamentoosset meetodit, mis moodustas koguarvust 88,9%.

 Raseduse katkemiste ja katkestamiste statistika on avaldatud Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika  andmebaasis.

elussünnid ja abordimäär 2023

 

Valdo Jahilo
Uudis
04-06-2024 - 06:02 - Uudised - Ootame osalema tervise ja heaolu infotundi

18. juunil kell 10.00–11.30 Zoom'i keskkonnas toimuval kohtumisel keskendutakse töökoha tervisedenduse teemadele. Räägitakse „Tervist edendav töökoht“ märgisest, tööandjad jagavad oma kogemusi töökeskkonnas tehtust. Infot vahendavad Tervise Arengu Instituudi ja Tööinspektsiooni spetsialistid ning kogemusi jagavad tööandjad.

Loe edasi...

04-06-2024 - 04:11 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Eelmisel aastal suri Eestis vähem inimesi kui aasta varem
Eelmisel aastal suri Eestis vähem inimesi kui aasta varem

Surmade arv vähenes peamiselt põhjuste arvelt, mis pandeemia ajal enim suurenesid, nimelt COVID-19 (-603) ja vereringeelundite haigustest (-602) põhjustatud surmad. Veidi alla poole kõikidest surmadest – 7500 – oli põhjustatud vereringeelundite haigustest, mis viisid meie seast 3106 meest ja 4394 naist.

Vereringeelundite haiguste peamised põhjused on seotud elustiili teguritega nagu suitsetamine, alkoholi liigtarbimine, valed toitumisharjumused ja vähene liikumine. Ehkki igapäevasuitsetajate osakaal on juba mõnda aega olnud langustrendis, on liigse kehakaaluga inimeste osakaal rahvastikus viimasel kümnel aastal olnud tõusutrendis ehk et üks põhjus on teist asendamas.

Sageduselt järgmisteks surmapõhjuseks olid pahaloomulised kasvajad, millesse suri mullu 3391 inimest, täpsemalt 1808 meest ja 1583 naist. Õnnetusjuhtumite, mürgistuste ja traumade tõttu suri 956 inimest: 648 meest ja 308 naist.

Õnnetusjuhtumitest, traumadest ja mürgistustest tingitud surmade arv vähenes eelmisel aastal 27 võrra, pahaloomulistesse kasvajatesse surnute arv 85 võrra.

Suurenenud on narkootikumide üledoosist põhjustatud surmade arv

Üldise surmade arvu vähenemise taustal on 2023. aastal võrreldes 2022. aastaga märkimisväärselt suurenenud narkootikumide üledoosist põhjustatud surmade arv, kasvades 80-lt 113-ni (41%).  

„Tõus on tingitud narkoturul aina enam levinud tugevatoimeliste sünteetiliste opioidide, nitaseenide, tarvitamisest. Pooled üledoosi surmajuhtudest on seotud metonitaseeni ja/või protonitaseeni tarvitamisega. Enamik surmajuhtudest on seotud mitme psühhoaktiivse aine segatarvitamisega,“ selgitas TAI narkootikumide valdkonna juht Katri Abel-Ollo.

2023. aastal võis märgata ka kokaiini tarvitamisega seotud üledoosi surmade tõusu. „Murettekitav on 2023. aasta juures ka 15 üledoosi surmajuhtu 15─24 aastaste vanusegrupis, millest kolm oli seotud ülikangete sünteetiliste opioididega. Narkoturg on illegaalne ja ettearvamatu, kus ka ühekordne proovimine võib lõppeda tarvitaja ja tema lähedaste joaks väga kurvalt,“ hoiatas Abel-Ollo.

Imiku surmade arv on vähenenud

Imikusurmade (alla 1-aastased lapsed) arv vähenes 26-st 19-le, imikusuremuse kordaja 1000 elussünni kohta langes 2,23-st 1,77-le.

Lisaks laekus surma põhjuste registrisse 68 Eestis surnud välisriigi elaniku surmapõhjuste andmed. Need ei ole ülalpool toodud arvudesse arvestatud.

Surma algpõhjus valitakse surma põhjuste teatisega kogutud info põhjal surma põhjuste registris vastavalt WHO juhistele. Surma algpõhjus võib muutuda, kui arstil on täiendavaid andmeid, mis laekuvad hiljem (näiteks histoloogia, toksikoloogia, mikrobioloogia analüüsid vm). Siis saadetakse Tervise infosüsteemi uus surma põhjuse teatise dokument.

COVID-19 valitakse surma algpõhjuseks siis, kui surma põhjuse määranud arst märkis selle või sellest põhjustatud kopsupõletiku surma tinginud seisundina. TAI surma põhjuste registri COVID-19 surmade arv on väiksem Terviseametist pärinevast COVID-19 positiivsete surmade arvust, kuna Terviseamet avaldab COVID-19 positiivse testi andnud inimeste surmade arvud enne surma algpõhjuse määramist.

Surmade üldarvu, milles kajastuvad ka eestlaste surmad välismaal, avaldab ja analüüsib Statistikaamet. Suremuse muutuste ja erisuste hindamiseks on kasutusel erinevad kordajad, mis võtavad arvesse rahvastiku soolist ja vanuselist koostist ning rahvastiku üldarvu.

Surma põhjuste registri andmed 2023. aastal surnute surmapõhjuste kohta on avaldatud Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika andmebaasis https://statistika.tai.ee

Valdo Jahilo
Uudis
03-06-2024 - 09:27 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Algas teavitustegevus „Alkohol ja vähk“
Algas teavitustegevus „Alkohol ja vähk“

Juunis ja juulis tuletame kahe kuu jooksul inimestele meelde, et alkohol põhjustab vähiriski.Alkohol ja vähk kampaaniapilt

2023 oktoobris toimunud eelmise „Alkohol ja vähk“ teavituskampaania järeluuringuga selgus, et 58% nendest, kes kampaaniat märkasid ja said selle abil teavet alkoholi ja vähiriskide seostest, on valmis oma alkoholitarvitamise koguseid vähendama.

Suurem teadlikkus alkoholitarvitamise ja vähiriski seostest aitab teha inimestel teadlikumaid otsuseid ning kaalutleda sellest tulenevat kasu või kahju.

Paraku alkohoolsetel toodetel vastavat hoiatust ei ole ja inimeste teadlikkus alkoholitarvitamisega seotud vähiriskist on vähene. Inimestel on õigus alkoholiga seonduvaid vähiriske teada ning vastavalt sellele oma alkoholiga seotud harjumusi kujundada.

Kampaania periood

03.06.2024–28.07.2024

Sihtrühm

Kampaania sihtrühm on täiskasvanud mehed ja naised (vanus 18–50), kes tarvitavad alkoholi.

Kampaania eesmärk

Suurendada teadlikkust alkoholitarvitamisega seotud vähiriskidest ja seeläbi ka motivatsiooni vähendada tarvitamist.

Kampaania sõnum

Alkohol põhjustab vähki. Iga joomata jook vähendab vähiriski.

Kanalid ja materjalid

  • Alkoinfo.ee leht
  • Raadioklipid suuremates raadiojaamades ja kaupluste siseraadios
  • bännerreklaam internetis
  • digireklaam rongi- ja bussijaamade siseruumide digiekraanidel
  • podcastid
  • pressiteade

Kampaania on nii eesti kui ka vene keeles.

Kampaania sündis koostöös Tervisekassaga.

Meelike Tammemägi
Kampaania
03-06-2024 - 08:39 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Alustame elanike teavitamist alkoholiga seotud vähiriskist
Alustame elanike teavitamist alkoholiga seotud vähiriskist

Alkohol põhjustab vähemalt seitset tüüpi vähki. Nendeks on soole-, rinna-, söögitoru-, maksa-, suuõõne-, neelu- ja kõrivähk. Alkohol põhjustab neist igal aastal Eestis hinnanguliselt 260 vähijuhtu. Naistel on alkoholiga seotud vähkidest esikohal rinnavähk ning meestel soolevähk.

„Uuringute põhjal võib öelda, et ei ole olemas ohutut alkoholitarvitamist. Veel enam – vähirisk hakkab kasvama juba esimesest joogist ning mida rohkem tarvitatakse, seda tõenäolisem on haigestuda vähki,“ selgitas TAI uimastite ja sõltuvuste osakonna juhataja Anneli Sammel. „Sageli arvatakse, et mõõdukas alkoholitarvitamine on riskivaba, kuid paraku mõjutab alkohol tervist ka siis kui inimene seda ise veel ei tunne,“ lisas ta.

Kõik vähid tekivad seetõttu, et ühes või mitmes rakus olevate geenidega on midagi valesti läinud. Need „vead“ muudavad raku normaalset tööd, mille tulemusel võib rakk hakata kontrollimatult jagunema ja kasvama – nii tekibki pahaloomuline kasvaja ehk vähk. Uuringud näitavad, et alkohoolsetes jookides sisalduv etanool kahjustab rakkudes DNA-d, mis just sellise protsessi võib algatada.

Paraku alkohoolsetel toodetel vastavat hoiatust ei ole ja inimeste teadlikkus alkoholitarvitamisega seotud vähiriskist on vähene. TAI 2022. aastal läbiviidud uuring näitas, et rinnavähi ja alkoholi seost teadvustab vaid 11% Eesti naistest ning suu-, söögitoru- ja soolevähi seosest alkoholiga olid teadlikud 27% elanikest.

„Inimestel on õigus teada, et alkohol on seotud vähiriskiga – suurem teadlikkus aitab teha kaalutletud otsuseid selle kohta, kui sageli, kui palju või kas üldse alkoholi tarvitada,“ ütles Anneli Sammel. „Alkoholitarvitamine on üks neist eluviisivalikutest, mille üle inimene ise saab otsustada ja mida on võimalik muuta. Ükskõik millisel määral alkoholitarvitamise vähendamine aitab haigestumise riski vähendada,“ lisas Sammel.

Teadaolevalt on 40% kõigist vähijuhtudest ennetatavad. Paljud teadusuuringud näitavad sedagi, et ka kõrge geneetilise riskiga inimeste vähiriski saab vähendada tervislike eluviiside järgimisega. Lisaks tervist toetavale eluviisile on oluline hoida oma tervisel silm peal, osaleda sõeluuringutel ning kahtluse korral pöörduda arsti poole.

„Kuigi sõeluuringul osalemine aitab rinnavähki varakult avastada ja soolevähki isegi ennetada, on inimestel võimalik enda tervisekäitumise muutmisega, sealhulgas alkoholitarbimist vähendades ise palju ära teha, et vähikahtlust ega -diagnoosi ei tuleks," rõhutas Tervisekassa sõeluuringute teenusejuht Maria Suurna.

Lisainfot alkoholi ja vähi seostest leiab TAI hallatavalt veebilehelt alkoinfo.ee

kampaanai vähk ja alkohol 2024

Valdo Jahilo
Uudis
03-06-2024 - 07:28 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Värske raport: pere majanduslik toimetulek mõjutab oluliselt noorte tervisekäitumist
Värske raport: pere majanduslik toimetulek mõjutab oluliselt noorte tervisekäitumist

Raport, mis põhineb 2022. aastal 44 kooliõpilaste tervisekäitumise uuringus (HBSC) osalenud riigi andmetel, toob esile noorte ebatervislikud toitumisharjumused, ülekaalulisuse ja rasvumise suurenemise ning vähese kehalise aktiivsuse, mis on mitmete mittenakkushaiguste, sealhulgas südame-veresoonkonnahaiguste, diabeedi ja vähi olulised riskitegurid. Leila Oja, Tervise Arengu Instituudi teadur ja raporti üks kaasautoritest märgib, et suundumused 11-,13- ja 15 aastaste noorte tervisekäitumises on üsna sarnased nii Eestis kui ka kogu Euroopas. Üha murettekitavam on aga suur ebavõrdsus noorte tervisekäitumises tulenevalt pere majanduslikust olukorrast – seda ka Eestis.

Oma pere majanduslikku olukorda kehvemaks hindavatest peredest pärit noorukid tarbivad võrreldes jõukamatest peredest pärit noortega tõenäolisemalt igapäevaselt suhkruga karastusjooke  (18% vs 15%). Samuti söövad nad harvem igapäevaselt puuvilju (32% vs 46) ja köögivilju (32% vs 45%). Eestiski on madalama sissetulekuga peredest pärit noorte seas suurem osa neid, kes tarbivad igapäevaselt suhkruga karastusjooke (9% vs 7%) ning vähem selliseid noori, kes söövad iga päev puuvilju (31% vs 44%) ja köögivilju (28% vs 38%).

Raporti autorid tõstatavad murekohana ka noorukite vähese kehalise aktiivsuse. WHO soovituste kohaselt peaksid noored nädala jooksul liikuma igapäevaselt (mõõduka kuni tugeva intensiivsusega) vähemalt 60 minutit[1]. Avaldatud raportist selgub, et vaid 25% poistest ja 15% tüdrukutest liigub vastavalt soovitustele ning kehaline aktiivsus väheneb koos vanusega, eriti tüdrukute seas. Kui 11-aastastest tüdrukutest on kehaliselt aktiivsed vastavalt soovitustele 24%, siis 15-aastastest tüdrukutest vaid 13%. Eesti noorte andmed on veelgi kurvemad –  vaid 19% poistest ja 13% tüdrukutest on vastavalt soovitustele kehaliselt aktiivsed. Sealjuures on 11-aastastest Eesti tüdrukutest soovitustele vastavalt kehaliselt aktiivsed 17%, 15-aastastest tüdrukutest vaid 9%.

Oja sõnul ilmneb ka kehalise aktiivsuse puhul sotsiaalmajanduslik ebavõrdsus: „Jõukamatest peredest pärinevate noorte seas on rohkem neid, kelle kehaline aktiivsus vastab WHO soovitustele. See viitab sellele, et pere sissetulek võib mõjutada selliseid tegureid nagu juurdepääs kehaliselt aktiivsetele tegevusele ja organiseeritud spordis osalemisele. Sarnane suundumus kehalises aktiivsuses on kahjuks juba aastaid.“.

Toitumis- ja liikumisharjumused on aga võtmetegurid kehakaalu mõjutamisel. Ülekaaluliste ja rasvunud noorte osakaal on võrreldes eelmise, HBSC 2018. aasta uuringuga tõusnud 21%-lt 23%-le. Ülekaalulisuste ja rasvunud noorte osakaal on poiste seas suurem kui tüdrukute seas (vastavalt 27% vs 17%). Eestis on ülekaalulisi ja rasvunud noori 20%, sh 15% tüdrukutest ning 25% poistest. Andmetest nähtub, et vähem jõukatest peredest pärit noorukid on suurema tõenäosusega ülekaalulised või rasvunud (27% võrreldes 18% jõukamatest peredest pärit eakaaslastega). Eesti noorte andmetel on pere majanduslikku olukorda halvaks hindavate õpilaste hulgas ülekaalulisi, sh rasvunuid oluliselt enam (24%) kui majanduslikku olukorda keskmiseks (19%) ja heaks (18%) hinnanute seas, seda nii poiste kui ka tüdrukute hulgas.

WHO Euroopa regionaaldirektor Hans Henri P. Kluge kommenteeris: „Raporti tulemused näitavad vajadust sihipäraste sekkumiste järele, et võimaldada noorukitel omaks võtta tervislikumat käitumist ja vältida harjumusi, mis ei mõjuta mitte ainult nende praegust tervist ja heaolu, vaid ka nende tervist täiskasvanuna“. Vähem jõukatest peredest pärit lapsed kogevad tõenäolisemalt ebasoodsaid tervisemõjusid, mis võivad pärssida nende haridusteed, tööhõive väljavaateid ja üldist elukvaliteeti. See säilitab sotsiaalse ebavõrdsuse ja piirab edasi püüdlemist ja arenguvõimalusi.

Oja hinnangul rõhutavad tulemused vajadust tegeleda tervisekäitumise aluseks olevate sotsiaalmajanduslike teguritega. Tervist toetavama toiduvaliku kättesaadavus, sh taskukohasus, võib olla väiksema sissetulekuga peredele piiratud. Selle tulemusel süüakse suurema tõenäosega rohkem toite, mis ei ole tervist toetavad – näiteks ülitöödeldud ja rohkelt lisatud suhkrut sisalduvaid toite. Samuti mängivad valikute tegemisel rolli haridustase, teadmised, oskused ning hoiakud, mis paremas majanduslikus olukorras olevates peredes võivad olla tervist soosivamad.

Need leiud on karm meeldetuletus, et sotsiaalmajanduslikud tegurid mängivad noorte tervisekäitumise kujundamisel otsustavat rolli, ütles WHO Euroopa regiooni toitumise-, kehalise aktiivsuse ja rasvumise piirkondlik nõunik Kremlin Wickramasinghe. Selle ebavõrdsusega tegelemine nõuab mitmekülgset lähenemist, sealhulgas poliitikat, mis edendab tervislikumat keskkonda, parandab täisväärtusliku toidu kättesaadavust ja julgustab kõigi noorte füüsilist tegevust, olenemata nende sotsiaalmajanduslikust taustast.

Raport „A Focus on Adolescent Physical Activity, Eating Behaviors, Weight Status, and Body Image põhineb kooliõpilaste  tervisekäitumise uuringu (HBSC) 2021/2022 uuringu andmetel, mis jälgib ligi 280 000 õpilase tervisekäitumist ja sotsiaalset keskkonda. Eestist osales uuringu 4862 õpilast ning uuringu viis läbi Tervise Arengu Instituut. HBSC-uuringu andmeid Eesti õpilaste kohta leiab TAI veebilehelt: Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuring (HBSC) | Tervise Arengu Instituut (tai.ee)

Rahvusvaheline raport


[1] WHO kehalise aktiivsuse soovitus näeb ette aktiivset liikumist kogu nädala jooksul keskmiselt vähemalt 60 minutit päeva kohta, kuid raport mõõtis nende noorukite osakaalu, kes olid iga päev vähemalt 60 minutit vähemalt mõõdukal tasemel kehaliselt aktiivsed.

 

Valdo Jahilo
Teadusuudis
03-06-2024 - 04:24 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Kõigil on õigus hingata saastumata õhku
Kõigil on õigus hingata saastumata õhku

Seaduse järgi on veipimine keelustatud samades kohtades, kus tavasigarettide suitsetamine. Eelkõige on see piirang mõeldud tubaka- ja nikotiinitooteid mittetarvitavate inimeste tervise kaitseks. Tasub teada, et kõik, kes viibivad veipija lähedal, hingavad sisse samu ohtlikke kemikaale kui e-sigareti tarvitaja, hoiatab TAI uimastite ja sõltuvuse osakonna vanemspetsialist Tiina Kuusik.

Tänavapilti jälgides on siiski näha, et teadlikkus selles on endiselt üsna napp ja seadusenõuet eiratakse sageli. TAI ja Tervisekassa ühine kampaania Hoia õhk puhas tuletab meelde, et inimesed järgiksid neile seadusega kehtestatud reegleid ning ei ohustaks oma tegevusega kõrvalseisjate tervist. Oluline on ka mittetarvitajate suhtumine avalikus ruumis veipimisse, sest e-sigarette kasutab tegelikult ainult väike osa meie ühiskonnast. Tiina Kuusik soovitab veipijatele julgelt ja sõbralikult märku anda, et nad läheksid eemale ja austaksid teiste inimeste õigust puhtale õhule. Enamik veipijaid on kindlasti mõistvad ja saavad sellest aru.

Kohad, kus suitsetamine, nagu ka veipimine on keelatud, sätestab tubakaseadus. Kui suitsetamiskeeld laste- ja noorteasutustes, meditsiinikeskustes, kauplustes, ühistranspordi sõidukis või ootealadel on üldiselt sagedamini teada, siis näiteks kehtib sama keeld ka jalakäijate tunnelis ning paljudes muudes kohtades, mis seaduses loetletud.

Üheks põhjuseks, miks suitsetamiskeelu aladel kiputakse just veipimisse leebemalt suhtuma, võib olla see, et e-sigaretil puudub ebameeldiv lõhn ja maitse, mistõttu tajutakse seda vähem ohtlikuna nii iseendale kui ka kõrvalseisjatele. Kuid nii nagu tubakasuitsuga, lendub ka e-sigarettide tarvitamisel toksilisi aineid, mille sissehingamisel võib olla tervistkahjustav mõju kõrvalseisjatele põhjustades näiteks hingamisteede haigusi. E-sigareti aerosool saastab ümbritsevat õhku erinevate lenduvate orgaaniliste ühenditega, nikotiini,  lõhna- ja maitseainete ning raskmetallidega. E‑sigarettide aerosoolijäägid ladestuvad sarnaselt tavasigaretile ka riietele ja pindadele.

Selleks, et sõnum veipimise piirangute kohta selgemalt kohale jõuaks, võiks suitsuvabade alade märgistamisel kasutada keelumärki, mis viitab mõlemale tegevusele. Selline märk on eri formaatides saadaval TAI tubakainfo veebilehel ning seda saab kasutada kleebiste ja siltide tootmiseks või muul viisil suitsetamiskeelu ala tähistamiseks.

Alati on võimalus enda ja ümbritsevate tervise kaitseks suitsetamisest ja veipimisest loobuda. Kõige parema tulemuse annab see, kui loobujal on kindel soov ja nikotiini tarvitamisest loobutakse ühekorraga. Nõustaja abiga tubaka- ja nikotiinitoodetest loobumine kordades edukam. Mistahes tubaka- ja nikotiinitoodetest loobumiseks on üle Eesti avatud 16 nõustamiskabinetti, kuhu saavad pöörduda kõik soovijad. Nõustamine on kõikidele tasuta ja ei nõua saatekirja, soovitatav on aga eelregistreerimine.

Infot tubaka- ja nikotiinitoodete mõjust ning nõuandeid tubaka- ja nikotiinitoodetest loobumiseks leiab veebilehelt www.tubakainfo.ee

tubakavastane märgis

Valdo Jahilo
Uudis
31-05-2024 - 03:49 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Tubakatööstus levitab toodete tervisemõju kohta eksitavat infot
Tubakatööstus levitab toodete tervisemõju kohta eksitavat infot

Üheks laiemalt levinud eksitavaks väiteks on reklaamlause e-sigaret on 95% vähem kahjulik kui tavasigaret, mis on praeguseni kasutusel mitmete tubaka- ja nikotiinitoodete müüjate ning neid esindavate organisatsioonide veebilehtedel ja turundussõnumites.

TAI uimastite ja sõltuvuse osakonna vanemspetsialisti Tiina Kuusiku sõnul on taoline väide ebatäpne, aegunud ja tarbijat eksitav. Valeinfo sai alguse 2014. aastal avaldatud artiklist, millel ei ole tugevat tõenduspõhja – artiklis viidatud analüüsi tulemused põhinesid väikese rühma isikute arvamusel, mitte teaduspõhistel faktidel, ütleb Kuusik.  Ta lisab, et osa sama väitega turundustekste viitab küll uuematele uuringutele, kuid ka need ei toeta 95% ohutum sõnumi paikapidavust. Mainitud uuringud on keskendunud vaid üksikute ainete võrdlusele, samal ajal kui uurimata on jäänud rida teisi toksilisi ühendeid, mis kujutavad endast terviseriske. Ka periood, mil mõjusid uuriti, on liiga lühike kindlate järelduste tegemiseks,“ täpsustas ekspert.

Lisandub uuringutulemusi e-sigarettide kahjulikust mõjust

Tiina Kuusik rõhutab, et teadusuuringutele tuginedes on TAI kindlal seisukohal, et e-sigarettide nimetamisel tavasigarettidest oluliselt ohutumaks puudub praeguse seisuga teaduslikult põhjendatud alus. Pigem koguneb aina juurde uuringuid e-sigarettide kahjulikkuse kohta ja on veenvaid tõendeid, mis seostavad e-sigarettide kasutamist mürgistuse, hingamisteede kaebuste ja kopsukahjustuste tekkega, selgitas Kuusik.

TAI vaimse tervise edendamise osakonna projektijuht Agne Kivisaare sõnul mõjutavad e-sigarette pigem ohutuna eksponeerivad sõnumid noori ja lapsevanemaid, kes kohati enam ei peagi e-sigarettide tarvitamist probleemiks. Kuuleme pea iga nädal juhtumitest, mil lapsevanemad ei adu e-sigarettide kahjulikku mõju ega tauni seetõttu nende tarvitamist ka oma laste puhul. Piltlikult öeldes – veipimisel tekkivat aerosooli peetakse vaid veeauruks, mis näitab, et tubakatööstuse manipulatsioon on toiminud, kommenteeris Kivisaar.

Eesti on e-sigaretti proovinud laste osatähtsuselt kolmas riik maailmas

Selle aasta aprillis avaldas Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) raporti, mille kohaselt on Eesti lapsed e-sigarettide proovimises esirinnas, jäädes leedukate ja bulgaarlaste järel sünges edetabelis kolmandale kohale.

Uuringus osalenud Eesti noortest on e-sigarette proovinud 29% − 11-aastastest iga kümnes, 13-aastastest iga kolmas ja 15-aastastest peaaegu pooled. Veibi proovijatest jääb regulaarseks tarvitajaks siiski oluliselt vähem noori.  Oluline on silmas pidada ja rõhutada, et enamik lapsi ja teismelisi siiski e-sigaretti ei suitseta – see ei peaks kuidagi kõlama jääma justkui normaalsus, mis omakorda hakkab hoiakuid mõjutama, toob TAI vanemspetsialist Tiina Kuusik välja medali teise külje.

Tema sõnul peaksid vähkkasvajate ja hingamisteede haiguste ning muude tervisekahjude riski tõsiselt võtma igas vanuses tubaka- ja nikotiinitoodete tarvitajad, kuid veelgi suuremat ohtu kujutab nende toodete tarvitamine varases nooruses. Noore inimese arenevale ajule ja kasvavale kehale on nii tavasigareti kui ka e-sigareti suitsetamine eriti kahjulik, lisaks tekib noortel ka nikotiinisõltuvus kergemini. Nikotiin ohustab tõsiselt vaimset tervist, õppimis-, otsustus- ja keskendumisvõimet ning enesekontrolli, selgitas Kuusik ja rõhutab, et ka need tooted, mida reklaamitakse nikotiinivabana, võivad sisaldada ohtlikke kemikaale.

Tavasigareti asendamine e-sigaretiga ei ole tõenduspõhine loobumismeetod

Teine eksitava mõjuga sõnum, mida tootjad kasutavad, on see, et e-sigaret on kui suitsetamisest loobumise vahend. Kui alustada tavasigareti asemel e-sigareti suitsetamisega, on tegu lihtsalt ühe nikotiini sisaldava toote vahetamisega teise vastu.

Kõige parema tulemuse annab see, kui loobujal on kindel soov ja nikotiini tarvitamisest loobutakse ühekorraga. Mistahes tubaka- ja nikotiinitoodetest loobumiseks on üle Eesti avatud 16 nõustamiskabinetti, kuhu saavad pöörduda kõik soovijad.  Tervisekassa sõltuvushäirete teenusejuhi Anu Kivi sõnul on nõustaja abiga tubaka- ja nikotiinitoodetest loobumine kordades edukam. Kivi lisab, et nõustamine on tasuta ja ei nõua saatekirja, soovitatav on aga eelregistreerimine.

Ülemaailmse tubakavaba päeva raames, mille fookuses on tänavu laste kaitsmine tubakatööstuse surve eest, kutsub TAI üles nii noori kui ka lapsevanemaid tubakatööstuse eesmärke läbi nägema ja reklaamlausetesse kriitiliselt suhtuma. Selleks, et vähem Eesti lapsi tarvitaks e-sigarette, tuleb vajalikke samme astuda nii lapsevanemate, kooli kui ka seadusandluse poolelt. Usalduslik suhe lapsega, tervislikud eluviisid ja ühine ajaveetmine, kuid samal ajal ka piiride kehtestamine on tegevused, mida lapsevanem peamiselt teha saab. Oma panuse saab anda ka kohalik omavalitsus, luues lastele toetava keskkonna ning tehes lihtsamaks tervist toetavamad valikud, selgitab Agne Kivisaar.

Elektrooniline sigaret ehk e-sigaret ehk veip on patareitoitel seade, mis kuumutab vedelikku, mille aerosoole kasutaja suu kaudu sisse hingab. E-sigaret ja selle tarvitamisel sissehingatav aerosool sisaldab sageli nikotiini ning selle kõrval mitmeid muid tervisele ohtlikke kemikaale. Seega on e-sigaret tervist kahjustav toode.

Täiendavat infot leiab veebilehtedelt tubakainfo.ee ja tarkvanem.ee

Valdo Jahilo
Uudis
30-05-2024 - 08:31 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - TAI pälvis märgise „Austame erinevusi“
TAI pälvis märgise „Austame erinevusi“
Märgist annab välja Eesti Inimõiguste Keskus koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga. Teiste hulgas pälvisime märgise kasutamise õiguse ka meie.
 
Märgist „Austame erinevusi“ saavad taotleda kõik Eesti ettevõtted, avaliku sektori organisatsioonid ja vabaühendused, kus väärtustatakse töötajaid, sõltumata nende erinevustest ja eripäradest, ja pingutatakse kaasava töökeskkonna loomise nimel. Alates 2018. aastast välja antav märgis kehtib kaks aastat.
 
austame erinevusi märgise saajad 2024
Foto: Teet Raik
Valdo Jahilo
Uudis
30-05-2024 - 04:44 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Ühe perearsti ravida oli eelmisel aastal keskmiselt 17 inimest rohkem kui aasta varem
Ühe perearsti ravida oli eelmisel aastal keskmiselt 17 inimest rohkem kui aasta varem

Töötavate tervishoiutöötajate koguarv on kümne aastaga (2013–2023) kasvanud keskmiselt 2,2% aastas.

Arste oli eelmisel aastal 4772 ja nende kümne aasta keskmine kasvuprotsent oli 0,8. Võrreldes 2022. aastaga suurenes arstide arv 2%. Arstide keskmine vanus – 51 aastat – ei ole kümne aasta jooksul muutunud.

Õdesid oli 2,5% rohkem kui aasta varem – 9103. Ühe arsti kohta töötas keskmiselt 1,9 õde, kümme aastat tagasi 1,7. Õdede kümne aasta keskmine kasvuprotsent oli 2,1. Õdede keskmiseks vanuseks oli 46 aastat, kümne aasta jooksul suurenes õdede vanus ühe aasta võrra.

Tuhande elaniku kohta oli Eestis 2023. aastal 3,5 arsti ja 6,6 õde. Võrdluseks Euroopa Liidu riikide keskmised arvud (2020. aasta): tuhande elaniku kohta 4 arsti ja 8,3 õde. Arstide arvult tuhande elaniku kohta on Eesti olnud aastaid Euroopa Liidu keskmiste seas, õdede sama näitaja jääb EL keskmisele alla.

Eelmisel aastal töötas Eestis 939 perearsti, ühe perearsti ravida oli keskmiselt 1464 inimest (17 inimest rohkem kui aasta varem). Perearstide arv vähenes aastaga 0,5%. Kümne aasta keskmine kasvuprotsent oli 0,4. Perearstide keskmine vanus oli 56 aastat, kümme aastat tagasi 54 aastat.

Pensioniealiste perearstide ja vähemal määral ka kõikide vanemaealiste arstide osatähtsus on viimase kümne aasta jooksul pidevalt kasvanud, perearstidel keskmiselt 1,7 ja arstidel 0,6 protsendipunkti aastas. 29% perearstidest olid 65-aastased või vanemad (aasta varem 27%), samas vanuses kõiki arste oli 23%.

2023. aastal töötas Eestis 1631 pereõde ja nende arv on kümne aastaga kasvanud keskmiselt 4,7% aastas, viimase aastaga 1,7%. Pensioniealiste pereõdede osatähtsus oli 9% (aasta varem 7%).  Ühe perearsti kohta töötas keskmiselt 1,7 pereõde, mis on aasta-aastalt rohkem.

Lepingujärgse koormuse alusel töötas täiskoormusega 47% arstidest, kolmandik töötas sellest väiksema ja viiendik suurema koormusega. Suurem osa õdedest (60%) töötas täiskoormusega, 13% aga sellest suurema koormusega. Viimase kümne aasta jooksul on vähenenud täiskoormusega töötavate arstide ja õdede arv, kuid suurenenud nii sellest väiksema kui ka suurema koormusega töötavate arstide ja õdede arv.

Eelmisel aastal töötas Eestis 1407 hambaarsti ja 1287 hambaraviõde ning nende arv suurenes viimase aastaga vastavalt 2,3% ja 5,3%. Hambaarstide keskmine vanus oli 47,5 aastat ja hambaraviõdedel 45 aastat.

Tervishoiutöötajate andmed on leitavad Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja -uuringute andmebaasi osas „Tervishoiu ressursid ja nende kasutamine“, teema all „Tervishoiutöötajad“. Haiglavõrgu arengukava haiglate andmed on leitavad teema „Haiglavõrgu arengukava haiglad“ ja tervishoiuasutuste andmed „Tervishoiuteenuste osutajad“ alt. Visualiseeritud andmed on leitavad siit.

tervishoiutöötajate ülevaade 2023

Valdo Jahilo
Uudis
29-05-2024 - 01:34 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Ajakirja Sotsiaaltöö mainumbri põhiteemad on integreeritud tugi lastele ja kriisivalmidus
Ajakirja Sotsiaaltöö mainumbri põhiteemad on integreeritud tugi lastele ja kriisivalmidus

Ajakirja mainumbris (2/2024) on mitu artiklit laste abivajaduse märkamisest ja laste toetamisest sotsiaal-, tervise- ning haridusvaldkonnas: tutvustatakse praegusi toe võimalusi ja kavandatavaid muudatusi. Teine suurem teema on sotsiaalvaldkonna kriisivalmidus.

Numbrile on kirjutanud eessõna Eesti puuetega inimeste koja tegevjuht Maarja Krais-Leosk.

Persooni rubriigis on lood kahest tänavuse riikliku tunnustuskonkursi laureaadist.

Uurimused ja analüüsid, eetika

Lapse heaolu

Kriisivalmidus, omavalitsuste kogemused

Lisaks leiab ajakirjast artiklid Tallinna ülikooli ja Tartu ülikooli õppekavaarendusest, õppimisest Tallinna tehnikakõrgkooli teenusmajanduse instituudis, kõrgkoolide vastuvõtuinfo jpm.

Meelike Tammemägi
Uudis
28-05-2024 - 07:50 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Uuring: Eesti noored on Euroopa eakaaslastest vähem aktiivsed
Uuring: Eesti noored on Euroopa eakaaslastest vähem aktiivsed

WHO soovituste kohaselt peaksid noored kogu nädala jooksul iga päev aktiivselt mõõduka kuni tugeva intensiivsusega kehalise aktiivsusega (MTKA) liikuma keskmiselt vähemalt 60 minutit1. Avaldatud rahvusvahelisest raportist selgub, et üldiselt liigub igapäevaselt soovitatud tasemel vaid viiendik 11-, 13- ja 15-aastastest noortest, sh neljandik poistest ja 15 protsenti tüdrukutest (joonis 1), kirjutab Tervise Arengu Instituudi teadur ja raporti kaasautor Leila Oja.

Vanuse ja soo võrdluses on märgata olulised erinevused igapäevase MTKA osas. Iseloomulik on see, et kehaline aktiivsus väheneb vanuses 11–15 aastat ja seda rohkem just tüdrukute seas. Näiteks kui kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu (HBSC) võrgustikus, kuhu kuulub kokku 50 riiki ja piirkonda Euroopast, Kesk-Aasiast ja Kanadast, saavutab 11-aastastest tüdrukutest WHO soovitusliku kehalise aktiivsuse iga viies, siis 15-aastastest tüdrukutest peaaegu poole vähem. 

joonis 1

Euroopa noorte kõrval on hea võrrelda Eesti noorte tulemusi. Eesti noorte kehaline aktiivsus jääb oluliselt alla Euroopa eakaaslaste igapäevasele kehalisele aktiivsusele. Kui Euroopa noorte poiste hulgas oli soovituslikul tasemel kehaliselt aktiivseid 25 protsenti, siis Eesti poistest vaid 19 protsenti. Tüdrukud on üldiselt poistega võrreldes vähem aktiivsed, neist saavutab soovituslikul tasemel kehalise aktiivsuse vaid 13 protsenti.

Seega on erinevus Euroopa eakaaslastega tüdrukutel vaid kaks protsenti. Ent ka meie tüdrukute puhul kordub sama muster, kus vanuses 11–15 aastat väheneb soovituslikul tasemel kehaline aktiivsus peaaegu poole võrra – 17 protsendilt üheksa protsendini. 

Igapäevast MTKA-d võrdlesid HBSC võrgustiku teadlased perede sotsiaalmajandusliku staatusega, mõõdetuna perekonna jõukuse skaala (Family Affluence Scale (FAS)) abil. Vähese kehalise aktiivsuse ühe põhjusena ilmneb sotsiaalmajanduslik ebavõrdsus. Selle kohaselt saavutavad jõukamatest peredest pärit noored sagedamini WHO soovitustele vastava igapäevase kehalise aktiivsusnormi (Joonis 2). On põhjust arvata, et paremal sotsiaalmajanduslikul järjel oleva pere noorel on tahtmise korral võimalik olla kergem nii kehaliselt aktiivne kui ka osaleda organiseeritud sportlikes tegevustes.

joonis 2

Analüüsist selgub ka märgatav sooline erinevus: pere majanduslik olukord mõjutab rohkem poiste kui tüdrukute kehalist aktiivsust. Jõukamatest peredest pärit poistest saavutab soovitusliku kehalise aktiivsuse taseme koguni kolmandik noortest, samas kui halvemal sotsiaalmajanduslikul järjel olevate perede poistest vaid viiendik. Tüdrukute puhul on see erinevus vaid kuus protsenti (19% vs 13%). Sarnane sotsiaalne erisus ei tulnud välja siiski kõigis riikides ja piirkondades. Näiteks Belgias, Iirimaal ja Kasahstanis ei ilmnenud poiste ja tüdrukute puhul olulisi erinevusi. 

Kehaline aktiivsus püsib muutusteta

Aastate võrdluses selgub, et noorte igapäevane soovituslik mõõduka kuni tugeva intensiivsusega kehalise aktiivsuse püsis perioodil 2018–2022 muutusteta. Nagu arvutused näitavad, siis aastatel 2018–2022 oli noorte soovituslik kehaline aktiivsus kas samal tasemel või muutus vaid paari protsendi võrra (joonis 3). 

joonis 3

Tulemus on siiski murettekitav, sest regulaarne kehaline aktiivsus on noorte jaoks ülioluline nii füüsilise kui ka vaimse tervise osas. Ebapiisav kehaline aktiivsus avaldab mõju noorte tervisele ja heaolule, suurendades nende krooniliste haiguste, nagu rasvumise, südame-veresoonkonna haiguste ja teist tüüpi diabeedi, riski.

Kuigi üldiselt ei täheldatud aastatel 2018–2022 MTKA tasemetes olulisi muutusi, siis riigi/piirkonna tasandil erinevusi siiski esines, seda nii tõusude kui ka languste suunal. Näiteks  Albaanias, Taanis ja Portugalis kasvas kehaliselt aktiivsete poiste hulk kümme protsenti ja rohkem ning Albaanias ja Taanis tüdrukute seas viis protsenti ja rohkem. Samas vähenes kehaliselt aktiivsete noorte hulk rohkem kui viis protsenti Armeenias, Gröönimaal, Leedus ja Põhja-Makedoonias.

Kehaline inaktiivsus

Soovitusliku kehalise aktiivsuse kõrval hinnatakse raportis ka vähese kehalise aktiivsusega (inaktiivsete) noorte hulka2. Euroopa noorte seas üldiselt on vähene kehaline aktiivsus järsult kasvanud, eriti tüdrukute seas. 

Vähese kehalise aktiivsusega noorte hulk kasvab nii poiste kui tüdrukute osas vanusega märkimisväärselt. Kui 11-aastastest poistest on väheaktiivseid 19 protsenti, siis samavanustest tüdrukutest 23 protsenti. See erinevus suureneb veelgi vanemate vastajate seas, ulatudes 15-aastaste poiste puhul 23 protsendini ja tüdrukute puhul ligikaudu 36 protsendini. Samuti kasvab väheaktiivsete hulk vanuse suurenedes Eesti noorte seas, kuid suurim erinevus poiste ja tüdrukute vahel on 13-aastastel noortel – viis protsenti (joonis 4). 

joonis 4

Tüdrukute olukord

Eri aastate andmed näitavad, et poiste inaktiivsus on aastatel 2018–2022 püsinud stabiilsena 20 protsendi juures, kuid inaktiivsete tüdrukute hulk on märgatavalt suurenenud 29 protsendini (joonis 5).   

joonis 5

See tähendab, et peaaegu kolmandikul tüdrukutest on tõsine terviserisk, sealhulgas rasvumise, südame-veresoonkonna haiguste ja vaimse tervise probleemide tekkeks.

Kokkuvõtlikult saab välja tuua, et kuigi kehalise aktiivsuse ja inaktiivsuse avaldumisel esineb piirkondlikke erinevusi, siis vähemalt kolmes mõttes on olukord uuringus osalenud noorte seas sarnane.

  1. Väga suur osa noortest ei saavuta kehalise aktiivsuse soovituslikku taset 
  2. Kehaliselt aktiivsete noorte hulk väheneb vanuses 11–15 aastat oluliselt, seda eriti tüdrukute seas.
  3. Kehvema sotsiaalmajandusliku taustaga peredes kasvavad noored on üldjuhul kehaliselt vähem aktiivsed.

Ülevaade põhineb WHO Euroopa piirkondliku büroo avaldatud raportil, mille koostasid kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu (HBSC) 2021/2022. aasta andmetel võrgustiku teadlased, nende hulgas Leila Oja. Uuring jälgis ligi 280 000 11-, 13- ja 15-aastaste poiste ja tüdrukute tervisekäitumist ja sotsiaalset keskkonda. Eestist osales uuringus ligi 5000 õpilast ning selle viis läbi Tervise Arengu Instituut.

Lugu ilmus 25. mail 2024 ERRi portaalis Novaator.


1 WHO kehalise aktiivsuse soovitus näeb ette keskmiselt 60 minutit päevas aktiivset liikumist 7 päeva jooksul, kuid raport mõõdab nende noorukite osakaalu, kes saavutavad iga päev vähemalt 60 minutit vähemalt mõõdukal tasemel kehalist aktiivsust.

2 Vähene kehaline aktiivsus ehk inaktiivsus on defineeritud kui MTKA vähemalt 60 minutit päevas kuni kaks päeval nädalas.

Valdo Jahilo
Teadusuudis
28-05-2024 - 07:44 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - TAI: Möödunud aastal langesid sündinud laste arv ja sündimuse erikordaja sajandi madalaimale tasemele
TAI: Möödunud aastal langesid sündinud laste arv ja sündimuse erikordaja sajandi madalaimale tasemele

Kokku sünnitas eelmisel aastal 10 631  naist (2022. aastaga  võrreldes 765 naist vähem): 10 495 juhul sündis üks laps, kaksikuid sündis 135 ning  ühel  korral sündisid nelikud. Kolmikuid mullu ei sündinud. Mitmiksünnituste osatähtsus oli 1,3 % kõigist sünnitustest.

Kõigist mullu sünnitanud naistest oli 10 622 naise elukohariigiks Eesti, 9 naise elukoht asus välisriigis. Enneaegseid (raseduskestusega alla 37 nädala) sünnitusi oli 513, neist omakorda 137 sünnitust oli raseduskestusega alla 34 nädala. Kõigist sünnitustest moodustasid enneaegsed sünnitused 4,8%.

Elussündide arv 1000 fertiilses eas (15–49) naise kohta (sündimuse erikordaja) oli 36,5, mis on eelneva aastaga võrreldes langenud: 2022. aastal oli see näitaja 40,2. Poisse sündis mõnevõrra rohkem kui tüdrukuid (vastavalt 51% ja 49%). Surnult sündis 30 last, mis moodustas 0,3% kõigist sündidest. Sündinud laste keskmine sünnikaal oli 2023. aastal 3518 g ja keskmine sünnipikkus 51 cm. Ajavahemikul 1992–2023 on vastsündinute keskmine sünnikaal suurenenud 83g võrra – 1992. aastal oli see 3435 g, 2023. aastal 3518 g.

12 tervishoiuasutuste sünnitusosakondades sündis 10 701 last, neist kõrgema etapi sünnitusabi osutavates tervishoiuasutuses 8061 last.

Loomulikul teel sünnitas 7762 naist. Vaakum- ja tangsünnitusi oli 603 ning keisrilõikeid tehti 2266 sünnitajale, neist plaanilisi keisrilõikeid 700 sünnitajale. Keisrilõigete osatähtsus oli 21,3%.

Sünnitajate keskmine vanus on alates 1992. aastast suurenenud pidevalt. Ajavahemikul 1992–2023 suurenes esmassünnitajate keskmine vanus seitsme aasta ja korduvsünnitajate keskmine vanus viie aasta võrra. Kui 1992. aastal olid esmasünnitaja ja korduvsünnitaja keskmine vanus vastavalt 22,7 ja 28,3 aastat, siis eelmisel aastal olid need vastavalt 29,5 ja 33,3 aastat. Alates 1992. aastast on sünnituste arv on enim tõusnud üle 35-aastaste naiste hulgas ning langenud 20–24- ja alla 20-aastaste vanuserühmades. Kõige rohkem lapsi sündis 30–34-aasta vanustel naistel. Kõige rohkem lapsi sündis mullu Harjumaal (5355 elussündi).

Sündide statistika on avaldatud Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika andmebaasis, täiendavad andmed sündide ja sünnituste kohta avaldatakse 27.06.2024

elussündide koondtabel

 

Valdo Jahilo
Uudis
23-05-2024 - 03:59 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Kohalike omavalitsuste tegevustest rahvatervishoiu valdkonnas paistab üha enam süsteemsust ja andmetel tuginevat otsustamist
Kohalike omavalitsuste tegevustest rahvatervishoiu valdkonnas paistab üha enam süsteemsust ja andmetel tuginevat otsustamist

Kohalikel omavalitsustel on oluline roll elanike tervise edendamisel ning turvalisuse tagamisel. Selleks, et nendes valdkondades toimuks järjepidev areng, on oluline, et otsuseid tehtaks parimale olemasolevale teadmisele tuginedes, KOV-is oleks olemas piisav valdkondi tundev tööjõud ning olemas oleks ka juhtide toetus. Selgus, et üle 70% juhtidest ja spetsialistidest usub, et kohalikul omavalitsusel (KOV) on paikkonnas rahvatervishoiu kujundamises keskne roll, kuid rahaliselt endale nii suurt koormust võtta ei suudeta – peamise takistava tegurina (66% juhtidest) valdkonna arendamisel peetakse just finantsvahendite nappust.

Aastatel 2021–2022 KOV-is päevakorral olnud teemadest tegeleti kõige sagedamini inimeste liikumisharrastuse, vaimse tervise ning tervishoiu- ja/või sotsiaalteenuste arendamisega. Ajas on vähenenud teavitustegevuste osatähtsus ja suurenenud pikaajalisemate ennetus- ja edendustegevuste elluviimine. Ühtlasi on infoallikate ning ennetustegevuste ja teenuste valikul tunnetuslike ja kogemuslike aspektide kõrval muutunud samaväärselt oluliseks paikkonnapõhised andmed ning tegevuste mõju hindavad uuringud. Kuigi kohalike ekspertide kogemused ja sihtrühma arvamused on olulised, siis otsusetegemist peavad toetama ka faktid ja tõendus.

TAI paikkondade tervisedendamise valdkonna juht Triinu Purru: „Äärmiselt hea meel on näha, et omavalitsuste  rahvatervishoiu valdkonna tegevustest paistab üha enam välja süsteemsust ja andmetel tuginevat otsustamist. Inimeste käitumise muutmiseks ainult teavitustegevustest ei piisa – seda enam on rõõmustav, et üha rohkem omavalitsusi ja nende allasutusi on leidnud ja suutnud säilitada ka majanduslikult keerulisel ajal eelarvevahendeid pikaajalisemate ja tõendatuse tasemega ennetustegevuste elluviimiseks. Ilma ilustamata – pikk tee on veel minna, et universaalsed ennetustegevused nagu näiteks koolipõhine ennetusprogramm VEPA, kiusuennetusprogramm KiVA, Vaikuseminutid, vanemlusprogramm Imelised aastad või Gordoni perekool oleksid kõigile sihtrühma esindajatele kättesaadavad. Nii ministeeriumid oma allasutustega kui ka kohalik tasand on teinud viimastel aastatel selle nimel olulisi pingutusi, mis on kandnud vilja.“

Märgatavalt oli paranenud juhtide teadlikkus „Tervis igas poliitikast“ põhimõttest ning selle rakendamine. Tervis igas poliitikas põhimõte rõhutab, et mitmed tervist oluliselt mõjutavad tegurid (näiteks haridus, sotsiaal, majandus, keskkond) tulevad tervisesektorist väljast poolt, mistõttu on vaja kõikide poliitikavaldkondade kujundamisel ja elluviimisel arvestada selle mõju tervisele.   31% juhtidest ja 30% spetsialistidest vastas, et tema KOVis rakendatakse põhimõtet „Tervis igas poliitikas“. 2020.aastal olid vastavad näitajaid vaid 8% ja 6%.

Veidi üle poolte juhtidest (54%) pidas ennast elanike tervise ja turvalisuse edendamisel eestkõnelejaks ning see on võrreldes 2020. aasta uuringuga natukene vähenenud. Enimlevinud takistusena eestkõneleja rolli võtmisel nimetati ajaressursi vähesust.

Omavalitsuste tasandil tervise- ja heaoluprofiili (THP) koostamine ja uuendamine on haldusreformi järel olnud pigem väheaktiivne –  42% vastanud spetsialistidest tõi välja, et neil on vähemalt korra see koostatud ja/või ka uuendatud. 15% märkis, et neil on see plaanis lähiajal. Teisalt toodi korduvalt välja, et maakondades liigutakse üha enam sisult kvaliteetsemate ning tugeva kaasamisprotsessi käigus loodud maakonna tervise- ja heaoluprofiilide suunas, mis hõlmavad ka omavalitsuste vaadet.

„Üleriigiliste kärpeplaanide valguses on erakordselt oluline silmas pidada, et ennetustöö saavutab oma mõju, kui seda on võimalik ellu viia pikaajaliselt ja järjepidevalt. Kõige efektiivsem ja kulutõhusam on universaalne ennetus, mis aitab tulevikus olulisel määral raha säästa. Ma väga loodan, et rasketes oludes suudavad nii riigi kui kohaliku tasandi otsustajad hoida kainet mõistust ja pikaajalist vaadet ning säilitada eelarvevahendid neile ennetustegevustele, mille osas on positiivne mõju kinnitust leidnud,“ sõnas Purru.

Uuring viidi ellu Norra toetusest 2014.–2021. aastal rahastatud projekti „Rahvatervise valdkonna võimekuse ja kompetentside suurendamine kohalikes omavalitsustes“ toel. Uuringut korrati rahastusperioodi lõpus, st 2023. aasta teisel poolaastal.

Uuringu eesmärk oli saada ülevaade rahvatervishoiu ja turvalisuse valdkonna olukorrast omavalitsustes.

Uuringu raport

Uuringu lühikokkuvõte

Valdo Jahilo
Uudis
22-05-2024 - 03:50 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Selgusid uued „Tervist edendav töökoht“ märgist kasutada võivad tööandjad
Selgusid uued „Tervist edendav töökoht“ märgist kasutada võivad tööandjad

Kevadise hindamisvooru tulemusena antakse märgise kasutusõigus veel 26 tööandjale:

  • Apranga OÜ   
  • Barrus AS    
  • BB Finance OÜ    
  • Creditstar International OÜ    
  • Eesti Tervishoiu Muuseum SA    
  • Estanc AS    
  • Euronics Eesti ehk Sandmani Grupi AS, Antista AS, Renerki Kaubanduse OÜ, Metaan AS, Sound and Vision OÜ    
  • Fortum CFS Eesti OÜ   
  • Fujitsu Estonia AS    
  • Haapsalu Kutsehariduskeskus   
  • Häirekeskus   
  • Hüpoteeklaen AS    
  • Lindström OÜ    
  • Lääne-Tallinna Keskhaigla AS   
  • Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus    
  • Ramirent Baltic AS    
  • Riigi Tugiteenuste Keskus   
  • Riverty Tech OÜ   
  • Scoro Software OÜ   
  • SEB Pank AS    
  • Solis BioDyne OÜ   
  • Solita OÜ   
  • Stebby OÜ   
  • Tallinna Koolitervishoid SA    
  • Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei    
  • Välisministeerium    

Taotlejad esitasid hindamiseks oma asutuse töökoha tervisedenduse tegevuskava kahes fookusteemas järgnevaks kolmeks aastaks, mida hindasid TAI, Tööinspektsiooni ja Sotsiaalministeeriumi esindajad. Üks fookusteema oli kindlaksmääratud - vaimset tervist toetava töökeskkonna kujundamise valdkond. Teise terviseteema fookuse sai taotleja valida oma tegevusvaldkonna ja töökogukonna spetsiifikast tulenevalt.  

Taotlejate seas planeeritakse  enim tähelepanu pöörata liikumisaktiivsuse edendamisele (2/3 tegevuskavades). Teisteks fookusteemadeks esitatud tegevuskavades on peamiselt tasakaalustatud toitumise edendamine ning uimastiennetusega seotud teemad. 

„Tervist edendav töökoht“ märgis kannab sõnumit, et seda omavas organisatsioonis väärtustatakse töötajaid ja tegeletakse järjepidevalt turvalise, tervist väärtustava, tervislikke eluviise ning valikuid soodustava keskkonna kujundamisega. Tööandjal on võimalik kasutada nii eesti- kui ka inglisekeelset märgise faili näiteks oma asutuse töökuulutustel, kodulehekülgedel, e-kirja jalustes, kus see on asjakohane ja sobiv. 

 TAI annab märgise taotlusprogrammi edukalt läbinud tööandjale kasutusse tasuta ja tähtajaliselt kolmeks aastaks. Märgise saajad avaldame Tervise Arengu Instituudi veebilehel terviseinfo.ee  

 Uus periood taotluste esitamiseks märgise saamiseks on planeeritud oktoobris ja täiendava info märgise kohta avaldame lehel: „Tervist edendav töökoht“ märgis | Terviseinfo 

TET märgised

Valdo Jahilo
Uudis
21-05-2024 - 06:24 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Algab narkootikumide tarvitamise veebiuuring
Algab narkootikumide tarvitamise veebiuuring

Uuringus on oodatud osalema vähemalt 18-aastased Eestis elavad inimesed, kes on kasvõi korra elu jooksul narkootikume tarvitanud. Vaatluse all on kanepitooted, kokaiin, ecstasy/MDMA, amfetamiin, metamfetamiin, ketamiin, uued psühhoaktiivsed ained ja heroiin. Veebiuuringus osalemine on anonüümne ja vabatahtlik. Küsimustik asub EUSurvey keskkonnas ja on Eestis saadaval nii eesti, vene kui ka inglise keeles. Küsimustikule saab vastata alates 21. maist, orienteeruvalt viie nädala jooksul.  

„Kuna narkootikumide tarvitamine on ebaseaduslik ja ühiskonnas sageli varjatud nähtus, on olukorrast objektiivse pildi kokkupanekuks vaja kasutada erinevaid uurimismeetodeid. Veebiuuring, mille kaudu jõuab meieni tarvitajate anonüümne hääl on üheks väärtuslikuks killuks reaalse pildi saamisel ja mõistmisel,“ selgitas TAI narkootikumide valdkonna juht, teadur Katri Abel-Ollo. 

Veebiuuringu ellu viimist koordineerib Euroopa Narkomaania ja Narkootikumide Seirekeskus (EMCDDA) ning see toimub samal ajal 36 Euroopa ja Kagu-Aasia riigis. Uuring ja selle metoodika on kooskõlastatud TAI inimuuringute eetikakomiteega. Uuring on eriti väärtuslik, sest selle abil saab Eesti olukorda võrrelda teiste riikidega. Kogutud andmetega saab hinnata kohalikul ja Euroopa Liidu tasandil narkootikumide turgu, tarvitajate valikuid, tarvitamise viise ja sagedust ning need on aluseks ennetustegevuste ja erinevate sekkumiste planeerimisel ning arendamisel. Uuringu tulemused avalikustatakse 2025. aasta esimesel poolaastal. 

EMCDDA veebiuuringut korratakse 2−3-aastase intervalliga. Esimest korda viidi uuring ellu 2016. aastal. Eesti osales andmekogumises esimest korda 2018. aastal ja seejärel 2021. aastal. Tutvu 2021. aastal ellu viidud uuringu Eesti tulemustega.  

Narkootikumide tarvitamise küsimustikule saab vastata EUSurvey keskkonnas: 


Narkootikumide, nendega seotud riskide ning tarvitajatele ning nende lähedastele suunatud abivõimaluste kohta leiab täpsemat infot veebilehelt narko.ee. 

Narkootikumidega seotud küsimuste ja muredega saab pöörduda narko.ee tugiliinile: 

Valdo Jahilo
Uudis
21-05-2024 - 04:03 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Vähi sõeluuringutel avastati enam kui 1100 vähieelset muutust
Vähi sõeluuringutel avastati enam kui 1100 vähieelset muutust

Soolevähi sõeluuringusse kutsuti 2021. aastal ligi 82 400 meest ja naist, neist käis uuringul veidi vähem kui 49%. Võrreldes varasema aastaga langes osalus 2% võrra. Sõeluuringu käigus avastati ligi 580 inimesel vähieelsed muutused ja 74 inimesel diagnoositi vähk (sh kaks mitteinvasiivset kasvajat). Iga 1000 sõeluuringus osalenu kohta avastati ligi 2 vähijuhtu. Teadaoleva staadiumiga vähkidest 43% avastati esimeses ja 21% teises staadiumis. Ligi 24% juhtudest avastati kolmandas staadiumis, mil kasvaja oli andnud siirdeid kasvajalähedastesse lümfisõlmedesse ja 12% neljandas staadiumis ehk vähk oli andnud kaugsiirdeid teistesse organitesse.

Rinnavähi sõeluuringule kutsuti 2021. aastal ligi 76 300 naist, kusjuures esmakordselt kuulusid sihtrühma 64-aastased naised ja teist aastat 66-aastased naised. Mammograafilisel esmasuuringul osales neist veidi vähem kui 59%. Võrreldes 2020. aastaga tõusis osalusmäär 5% võrra. 2021. aastal avastati rinnavähi sõeluuringu käigus 233 kasvajat (sh 212 invasiivset vähki ja 21 mitteinvasiivset kasvajat), mis on 33 võrra vähem kui aasta varem. Sõeluuringul avastatud teadaoleva staadiumiga vähijuhtudest diagnoositi 51% esimeses, 35% teises, 12% kolmandas ja 2% neljandas staadiumis. Iga tuhande sõeluuringus osalenud naise kohta avastati ligi 5 vähijuhtu.

„Sõeluuringul avastatud rinnavähijuhtudest pooled on väga varases ehk esimeses staadiumis, samal ajal kui samas vanuserühmas väljaspool sõeluuringut diagnoositud juhtudest on esimeses staadiumis alla kolmandiku ja kaugelearenenud juhtude osakaal on mitu korda suurem,“ märkis TAI teadusdirektor Kaire Innos. „Varasem avastamine võimaldab patsienti säästvamalt ja väiksemate ravikuludega saada paremaid ravitulemusi. Emakakaela- ja soolevähi sõeluuringul on ääretult tähtis vähieelsete muutuste avastamine, mis ravi puudumisel oleks võinud areneda pahaloomuliseks.“

Emakakaelavähi sõeluuringule kutsuti 2021. aastal ligi 73 800 naist, neist osales veidi alla 51%. Alates 2021. aastast on sõeluuringu esmasuuring varasema PAP-testi asemel HPV-uuring ning esmakordselt kuulusid sihtrühma 60- ja 65-aastased naised. Võrreldes 2020. aastaga tõusis emakakaelavähi sõeluuringu osalusmäär rohkem kui 6% võrra. Sõeluuringu käigus leiti 558 naisel vähieelsed muutused, 13 naisel mitteinvasiivne kasvaja ja 21 naisel diagnoositi vähk. Teadaoleva staadiumiga vähkidest olid pooled esimese staadiumi, 8% teise staadiumi ja 42% kolmanda staadiumi vähid.

Info sõeluuringul käinutest laekub vähi sõeluuringute registrisse tervise infosüsteemist ja Tervisekassa raviarvetelt ning kinnitatud vähidiagnoosid Eesti vähiregistrist või histoloogiliste uuringute tulemusest. Detailsem info sõeluuringul avastatud vähijuhtude ja nende staadiumijaotuse kohta avaldatakse vähiregistri iga-aastases raportis ja Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika andmebaasis.

Rinnavähi sõeluuringule oodatakse iga kahe aasta järel 50–68-aastaseid (alates 2024. aastast lisaks ka 70- ja 74-aastaseid) naisi, kellel ei ole viimase viie aasta jooksul diagnoositud rinnavähki ja kes ei ole käinud mammograafia uuringul eelneva 12 kuu jooksul. Rinnavähi sõeluuringule on tänavu oodatud naised sünniaastatega 1950, 1954, 1956, 1958, 1960, 1962, 1964, 1966, 1968, 1970, 1972 ja 1974. Osalemiseks broneerige aeg digiregistratuuris digiregistratuur.ee või helistage endale sobivasse tervishoiuasutusse.

Emakakaelavähi sõeluuringusse kutsutakse 30–65-aastaseid naisi iga viie aasta tagant.  Tänavu on kutsutud 74 767 naist, sünniaastatega 1959, 1964, 1969, 1974, 1979, 1984, 1989 ja 1994. Osalemiseks broneerige aeg digiregistratuuris digiregistratuur.ee või helistage endale sobivasse tervishoiuasutusse. Alates 2024. aastast saab soovi korral emakakaelavähi sõeluuringut teha ka kodus, tellides endale kodutesti hpv.synlab.ee. Koduteste pakuvad ka Valga, Võru, Viljandi, Põlva ja Ida-Viru maakonna apteegid.

Soolevähi sõeluuringule kutsutakse mehi ja naisi vanuses 60–68 iga kahe aasta järel, kui neil ei ole elu jooksul diagnoositud soolevähki ja/või tehtud sõelkoloskoopiat. Sellel aastal on soolevähi sõeluuringule kutsutud mehed ja naised sünniaastatega 1956, 1958, 1960, 1962 ja 1964. Osalemiseks palume võtta ühendust oma perearstikeskusega, kust saab testikomplekti koos proovivõtujuhendiga.

Sõeluuringu, vajaduse korral järgnevate lisauuringute ja ravi kulud tasub Tervisekassa nii ravikindlustatud kui ravikindlustamata inimestel.

Lisainfot leiab Tervisekassa kodulehelt soeluuring.ee

Valdo Jahilo
Uudis
20-05-2024 - 04:19 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - TAI kutsub kõiki inimesi seksuaalsel teel levivate infektsioonide suhtes testima
TAI kutsub kõiki inimesi seksuaalsel teel levivate infektsioonide suhtes testima

Iga seksuaalselt aktiivse inimese tervisekontrolli hulka peaks kuuluma testimine HIV ja teiste STLI-de suhtes. Inimesed ei pea end üldiselt STLI-de poolt ohustatuks, kuid kõigil võib elus tulla ette, et suhe puruneb ja leitakse uus partner. „Tihti kulgevad HIV ja teised STLI-d üldse ilma igasuguste haigustunnusteta, seega on püsisuhet alustades hea, kui mõlemad partnerid testivad end HIV ja teiste STLI-de suhtes. Ainult nii võib kindel olla, et teadmatusest teineteist ei nakata,“ sõnas TAI uimastite ja sõltuvuste osakonna vanemspetsialist Iveta Tomera.

HIV ja teiste STLI-dega võib nakatuda igaüks – see ei ole kindla seksuaalse orientatsiooni, rahvuse või rahvastikurühma seas leviv nakkus. HIV ja teised STLI-d levivad kaitsevahenditeta seksuaalvahekorra ajal, aga ka kokkupuutel nakatunud verega ning emalt lapsele raseduse ajal, sünnitusel ja rinnaga toitmisel.

Vähemalt korra elus peaksid kõik seksuaalselt aktiivselt inimesed end HIV suhtes testima. „HIV on pikaajaline, aeglaselt süvenev infektsioon, mis ei pruugi põhjustada mingeid kaebusi. Inimesed, kes ise ei tea oma nakatumisest, on potentsiaalsed nakkusallikad,“ ütles Tomera ning lisas, et testima peab kindlasti, kui on väiksemgi kahtlus HIV-sse või mõnesse teise STLI-sse nakatumise suhtes.

Terviseminister Riina Sikkuti sõnul on hoolimata paranenud testimise tasemest ikkagi hinnanguliselt ligi tuhat inimest, kes ei tea oma HIV-positiivsest seisundist. „See viib hilise diagnoosimiseni, mis omakorda põhjustab hilinenud ravi, halvendab elukvaliteeti ning suurendab ravikulusid. HIV-i saab ravimitega vaos hoida ning õigeaegne haiguse avastamine ja ravi aitavad säilitada väga hea elukvaliteedi aastateks. Ilma ravita võib HIV-i viimases staadiumis välja kujuneda omandatud immuunpuudulikkuse sündroom HIV-tõbi ehk AIDS,“ ütles Sikkut ning juhtis tähelepanu, et HIV-ravi ja ravimid on Eesti elanikele tasuta, sõltumata ravikindlustuse olemasolust.

Parimat kaitset HIV jt STLI-de eest pakub kaitsevahendite kasutamine seksuaalvahekorra ajal. Tomera rõhutab, et oluline on harrastada turvaseksi ja sõnab, et mida vähem on inimesel seksuaalpartnereid, seda väiksem on võimalus nakatuda.

Turvaseksi kohta saab lähemalt lugeda TAI veebilehelt hiv.ee.

HIV testi saab teha HIV testimis- ja nõustamiskabinettides, noorte nõustamiskeskustes, pere- ja eriarstide juures üle Eesti. Testimis- ja nõustamiskabinettides saab lisaks HIV-le lasta end testida ka B- ja C-hepatiidi ning süüfilise suhtes. HIV nõustamis- ja testimiskabinettides ja noorte nõustamiskeskustes on testi tegemine tasuta, ka neile, kel ravikindlustust ei ole. Endale sobivaima testimiskoha kontaktid leiab veebilehelt hiv.ee.

Vaata videost, kuidas käib HIV testi tegemine.

Olulisi fakte seoses HIV-ga:

  • 2023. aastal tehti 202 677 HIV-nakkuse testi ja registreeriti Eestis 183 uut HIV-nakkuse juhtu (allikas: Terviseamet)
  • COVID-19 pandeemilise leviku tõttu kehtestatud piirangud tõid testimise languse 2020. ja 2021. aastal ja testide arv ei ole tõusnud COVID-19 pandeemia eelsele tasemele.
  • Täpsema info HIV-nakkuse ja kaasuvate infektsioonide epidemioloogilisest olukorrast aastail 2013 – 2022 saab värskelt valminud TAI raportist.
Valdo Jahilo
Uudis
16-05-2024 - 08:08 - Terviseamet - Nädalaga lisandus 99 gripijuhtu
19. nädala jooksul registreeriti 1921 ägedate respiratoorsete nakkuste haigusjuhtu, neist 41,4% olid kuni 14-aastased lapsed. Nädalaga 99 gripi juhtu. Laboratoorset kinnitati 55 haigusjuhtu: 4 A-gripiviirust ja 51 B-gripiviirust. Grippi haigestumine ja hospitaliseerimiste arv on langemas. Valdavalt on haigestumine seotud rinoviirusega ja B-gripiviirusega. Muudest viirustest tuvastati inimese metapneumoviirus (hMPV). Esialgsetel andmetel on sel hooajal esinenud 1479 gripiga seotud hospitaliseerimist ning 107 surmajuhtu. Üle 90% hospitaliseeritutest on olnud vaktsineerimata. COVID-19 haigestumus on jõudnud hooajavälistele foontasemele. 19. nädala jooksul registreeriti 86 COVID-19 haigusjuhtu, millest 25 olid laboratoorselt kinnitatud. COVID-19 andmeid koroonaviiruse levimuse ja haigestumuse kohta vaadata  koroonaviiruse andmestikus: https://www.terviseamet.ee/et/koroonaviirus/koroonaviiruse-andmestik
EST
16-05-2024 - 05:15 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - HPV kodutest on aidanud emakakaelavähi sõeluuringul osalust jõudsalt kasvatada
HPV kodutest on aidanud emakakaelavähi sõeluuringul osalust jõudsalt kasvatada

2023. aasta teises pooles pakuti kodutesti valiku võimalust kõigile emakakaelavähi sõeluuringu sihtrühma naistele, kes aasta esimeses pooles polnud veel uuringut jõudnud teha. Naisi kutsuti sõeluuringule SMS-i, e-kirja või tavakirja teel. Kodutesti soovi korral said naised selle tasuta tellida veebist ning valida, kas test saadetakse tavapostiga sobivale aadressile või pakiautomaati. Lisaks pakkusid koduteste 89 apteeki Valga, Viljandi, Võru, Põlva ja Ida-Viru maakondades.

Kokku telliti 2023. aastal enam kui 6700 kodutesti, neist üle 600 väljastasid apteegid. Kodutesti proovi saatis laborisse analüüsimisele 4903 naist (enam kui 10% sõeluuringul osalenutest), neist 337 sai kodutesti apteegist.

Sõeluuringul osalenute hulgas oli kodutestijaid enim 60- ja 65-aastaste naiste hulgas, vastavalt 12,8% ja 13,8%. Maakondades oli kodutesti valinute osakaal suurim Võrumaal (14,6%) ja Ida-Virumaal (14,4%) nendes maakondades elavatest sõeluuringul osalenud naistest.

„Kodutestimise võimaluse pakkumine viimastel aastatel on väga positiivselt mõjutanud osalust, kuna kodutest on usaldusväärne viis emakakaelavähi sõeluuringu tegemiseks, osutudes sobivaks paljudele naistele, kes ei saa või ei soovi teha sõeluuringut tervishoiuasutuses,“ kommenteeris TAI vanemanalüütik Reeli Hallik. „Sõeluuringus osalemine on oluline ja samas lihtne tegevus, mida oma tervise heaks teha ning on võtmetähtsusega, et vähki ennetada või võimalikult vara avastada,“ lisas Hallik.

Emakakaelavähi sõeluuringu osalusmäär on viimaste aastate jooksul oluliselt suurenenud, tõustes 44,9%-lt 2020. aastal 64%-ni 2023. aastal. Tervisekassa sõeluuringute teenusejuht Maria Suurna tõi eriti märkimisväärsena välja, et esmakordselt jõudis üks maakond, Saaremaa, 70% osalusmäärani, ja siin on oluline mõju ka kodutestimisel.

Rõõmustas ka see, et just vanemad naised kodutestimise nii hästi vastu võtsid. Tänu sellele võimalusele jõudsid sõeluuringule nüüd ka need naised, kes poleks ehk muidu osalenud. Murettekitav on endiselt teistest maakondadest madalam osalusmäär Ida-Virumaal,“ lisas Suurna.

Kui Valga, Võru, Viljandi ja Põlva maakonnas pakuti koduteste apteekides esmakordselt, siis Ida-Virumaa apteekidest oli kodutesti kättesaadav juba teist aastat järjest. Apteekidest väljajagatud kodutestidest ligi 70% väljastasid Ida-Virumaa apteegid. Apteegist said kodutesti 43% Ida-Virumaal, 27% Põlvamaal ja 25% Võrumaal sõeluuringu tegemiseks kodutesti valinud naistest.

Eesti Proviisorapteekide Liidu juht Ly Rootslane märkis, et apteekidest kodutestide jagamine parandas oluliselt selle testimisviisi kättesaadavust. Rootslane tõi välja, et Ida-Virumaa on hea näide sellest, et võimalus apteekidest kodust proovivõtuvahendit kätte saada on oluliselt kaasa aidanud sõeluuringu osaluse kasvule. 

Lisaks kodutestide jagamisele tutvustasid apteekrid naistele ka üldisemalt sõeluuringute mõtet ja soovitasid osaleda, sest Ida-Virumaal on paraku paljud inimesed eestikeelsete infokanalite vähesed kasutajad ja mitmed kampaaniad nendeni ei jõua.

„Meil on hea meel, et sel aastal on koduteste võimalik apteekidest jagada juba alates aasta algusest. See kindlasti suurendab veelgi sõeluuringus osalejate protsenti,“ lisas Rootslane.

TAI viib 2023-2024 HPV kodutestiprojekti läbi koostöös Tervisekassa, SYNLABi, Eesti Proviisorapteekide liidu, Apotheka, Euroapteegi, Südameapteegi ja Benu apteekidega.

2024. aastal on oodatud emakakaelavähi sõeluuringule ravikindlustatud ja ravikindlustuseta naised sünniaastaga 1959, 1964, 1969, 1974, 1979, 1984, 1989, 1994. Sel aastal on kodutest kättesaadav sihtrühmale nii veebist tellides kui Viljandi, Valga, Võru, Põlva ja Ida-Viru maakondade apteekides juba alates jaanuarist kogu sõeluuringuaasta vältel.

HPV hõlmatus

Valdo Jahilo
Uudis
15-05-2024 - 07:31 - Terviseamet - Täna toimub Kevadtormi raames välihaigla õppus
Täna toimub Paikusel välihaigla EMT-2 (Emergency medical team type 2) õppus. Õppuse käigus harjutatakse patsientide voo käsitlemist koostöös Kaitseväega. Terviseameti peadirektori asetäitja Ragnar Vaiknemetsa sõnul on õppuse eesmärk testida välihaigla varustust ja isikukoosseisu, harjutada erakorralistele masskannatanutega sündmustele reageerimist. „Õppusel on rõhk koostöö testimisel, mis võimaldab meil tugevdada ühist reageerimist äärmuslikele olukordadele,“ selgitas ta. Vaiknemetsa sõnul on Terviseameti ülesanne tagada kriisides vältimatu abi toimepidevus ja valmistada tervishoid ette ka riigikaitse sündmuseks. „Selliste õppuste kaudu saame parandada oma võimekust kiirelt ja tõhusalt tegutseda, tagades seeläbi elanikkonna kaitse ja ohutuse kõrgeimal tasemel,“ lisas ta. Välihaigla peaarsti dr. Raido Paasma sõnul harjutatakse nii tsiviil- kui ka militaarkannatanute käsitlemist. „Kriisiolukorras lisandub paratamatult lisaks militaarkannatanutele ka tsiviilkannatanuid. Patsientide staatusest sõltumata, peame kõigile pakkuma parimat võimalikku abi," selgitas ta ja lisas, et oluline on kiire ja tõhus reageerimine, mis põhineb kannatanute vajadustel. Välihaigla õppusest võtab osa ligi 75 inimest. Õppusel osalevad tervishoiutöötajad, IT-meeskond ja logistikud. Reageeriv meditsiiniline meeskond koosneb 60 spetsialistist. Tervishoiuspetsialiste on nii erakorralise meditsiini, anestesioloogia, kirurgia, infektsioonhaiguste, peremeditsiini, füsioteraapia kui ka günekoloogia valdkonnast erinevatest haiglatest üle Eesti. Lisaks osaleb õppusel neli liiget Leedu EMT-1 meeskonnast. Välihaigla võimekuse arendamist koordineerib Eestis Terviseamet koostöös Põhja-Eesti Regionaalhaiglaga. Iga-aastaselt tagab Terviseamet Põhja-Eesti Regionaalhaiglale tegevuseelarve, mille raames korraldatakse varustuse ajakohasuse, isikkoosseisu väljaõppe. WHO tasemel klassifitseeritakse meditsiinimeeskondi viieks erinevaks tüübiks: erakorralise abi võimekusega mobiilne tüüp 1 ja fikseeritud tüüp 1 (EMT-1). Suuremamahulisemate ja keerulisemate patsientide vooga toimetulekuks on kirurgia ja intensiivravivõimekusega tüüp 2 (EMT-2) ning paljudest erialaspetsialistidest ja osakondadest koosnev tüüp 3 (EMT-3). Lisaks erinevatele tüüpidele on erialaspetsialistidest koosnevad meeskonnad.
EST
13-05-2024 - 12:19 - Terviseamet - Veendu oma iluteenuse ohutuses!
Eestis on iluvaldkonna regulatsioonid leebemad ning vajavad ajakohastamist. Selle saavutamise suunas on astutud esimesed sammud, sealhulgas rahvatervishoiuseaduse muudatuse ettepanek, mis kehtestaks kvalifikatsiooninõuded isikuteenuste osutajatele. Praegu keskenduvad iluteenuse valdkonna regulatsioonid peamiselt ruumide ja hügieeni nõuetele. Tänapäeval võivad ilusalongi avada kõik soovijad, ilma et selleks oleks vaja eraldi luba või kooskõlastust. Teenuse osutamiseks ei pea omama kutsetunnistust ega erialast haridust. Seepärast tuleb tarbijal ära teha põhjalik eeltöö, et valitud teenus oleks turvaline ja teenindaja oskused vastaksid ootustele. Selleks on mõistlik tutvuda protseduuri võimalike ohtude ja tüsistustega ning uurida salongi ja iluteenindaja tausta. Arvestada tuleb, et mida intensiivsem on iluteenus, seda suuremad on terviseriskid. Terviseamet soovitab kontrollida teenusepakkuja kvalifikatsiooni kutseregistrist ja uurida, kui kaua ta on valdkonnas töötanud, millal ta viimati koolitusel käis ning milline on klientide tagasiside. Lisaks on oluline, et iluteenindaja jälgiks üldisi hügieenireegleid: kasutaks puhtaid töövahendeid, puhastaks käsi ja tööpindu ning kannaks vajalikke isikukaitsevahendeid Kutsetunnistus on üks võimalus kliendile näidata, et iluteenindajal on lisaks kutseoskustele ka laiapõhjalised ja vajalikud teadmised valdkonda puudutavatest teemadest. Kutsestandard on ainuke dokument, mis kehtestab iluteenindajale miinimumnõuded. Iluteenindaja juurde minnes: •          Kontrolli iluteenuse osutaja kvalifikatsiooni kutseregistrist või veendu tema väljaõppes; •          Tutvu protseduuri iseloomu ja käiguga. Mida intensiivsem on iluprotseduur, seda suuremad on terviseriskid; •          Eelista teenuseid ja teenusepakkujaid, kes teostavad protseduure ilusalongis, mitte kodus; •          Küsi informatsiooni võimalike vastunäidustuste kohta.
EST
09-05-2024 - 05:51 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Sotsiaalvaldkonna uudiseid saab lugeda värskest uudiskirjast
Sotsiaalvaldkonna uudiseid saab lugeda värskest uudiskirjast

Maikuu Sotsiaaltöö uudiskirjas on väga palju uusi artikleid: saab lugeda sotsiaal- ja haridusvaldkonna seadusemuudatustest ja kavast kujundada algusest toetatud teekond sotsiaal- tervise ja haridussüsteemi tuge vajavatele lastele, aga ka kriisivalmidusest.

Noppeid uudiskirjast

Telli uudiskiri oma postkasti

Meelike Tammemägi
Uudis
09-05-2024 - 09:26 - Terviseamet - Nädalaga lisandus 136 gripijuhtu
18. nädala jooksul registreeriti 1798 ägedate respiratoorsete nakkuste haigusjuhtu, neist 42,9% olid kuni 14-aastased lapsed. Lisandus 136 gripijuhtu. Laboratoorselt kinnitati 76 haigusjuhtu: 15 A- ja 61 B-gripiviirust. Grippi haigestumine ja haiguse tõttu hospitaliseerimine on langemas, kuid gripiviiruse levik on endiselt laialdane. Esialgsetel andmetel on sel hooajal kokku olnud 1458 gripiga seotud hospitaliseerimist ning 107 surmajuhtu. Üle 90% hospitaliseeritutest olid vaktsineerimata. Hingamisteede viirusnakkusi põhjustavatest viirustest on haigestumine valdavalt seotud rinoviiruse ja B-gripiviirusega. Muudest viirustest tuvastati inimese metapneumoviirus (hMPV). COVID-19 haigestumus on jõudnud hooajavälistele foontasemele. 18. nädala jooksul registreeriti 64 COVID-19 haigusjuhtu, millest 20 olid laboratoorselt kinnitatud. Tervise Arengu Instituudi surmapõhjuste registri poolt valideeritud ning avaldatud andmete järgi on sel aasta COVID-19 tõttu surnud 44 inimest. COVID-19 andmeid koroonaviiruse levimuse ja haigestumuse kohta saab vaadata koroonaviiruse andmestikust.
EST
09-05-2024 - 08:21 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Erakorralise meditsiini vastuvõttu pöördumised on jäänud samale tasemele
Erakorralise meditsiini vastuvõttu pöördumised on jäänud samale tasemele

Aastal 2023 vajas erakorralist meditsiiniabi ligi 98 000 kuni 14-aastast last ja veidi rohkem kui 400 000 vähemalt 15-aastast inimest. Aasta varasemaga võrreldes on erakorralist meditsiiniabi vajanud kuni 14-aastaste laste arv 1,5 protsenti vähenenud ja vähemalt 15-aastaste inimeste arv kasvanud ligi 2 protsenti.

erakorraline

Sarnaselt varasemate aastatega on erakorralise meditsiini vastuvõttu saabunud inimestest 74% ise pöördunud või siis lähedaste poolt kohale toimetatud: 21% oli toodud kiirabiga, 4% suunatud teistest raviasutustest ning vaid väike osa (1%) patsientidest pöördus erakorralise meditsiini vastuvõttu muul viisil – kas politsei saatel või tagasikutsel, näiteks juhul, kui patsiendi seisund halvenes või ta vajas korduvat protseduuri.

Suur osa ehk 88% kuni 14-aastastest erakorralise meditsiini vastuvõttu saabunud lastest toimetati kohale lähedaste poolt, vaid 9% toodi kiirabiga. Vähemalt 15-aastaste erakorralise meditsiini vastuvõttu saabunud inimeste seas oli noorematega võrreldes ise pöördunute osatähtsus väiksem ning kiirabiga toodi rohkem – vastavalt 70 ja 24 protsenti.

erakorraline 2

Sarnaselt varasemate aastatega suunati ka 2023. aastal enamik erakorralise meditsiini vastuvõttu saabunud inimestest peale esmase abi osutamist kodusele ravile ning 17% edasisele haiglaravile.

Erakorralise meditsiini statistika on kättesaadav TAI tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis. Andmebaasis on avaldatud ka erakorralise meditsiini andmed haiglavõrgu arengukava haiglate kaupa.

Valdo Jahilo
Teadusuudis
03-05-2024 - 07:52 - Terviseamet - Nädalaga lisandus 136 gripijuhtu
17. nädala jooksul registreeriti 2183 ägedate respiratoorsete nakkuste haigusjuhtu, neist 42,7% olid kuni 14-aastased lapsed. Lisandus 136 gripi juhtu.  Laboratoorselt kinnitati 74 haigusjuhtu: 20 A- ja 54 B-gripiviirust. Grippi haigestumine ja haiguse tõttu hospitaliseerimine on languses, kuid gripiviiruse levik on endiselt laialdane.  Esialgsetel andmetel on sel hooajal esinenud kokku 1444 gripiga seotud hospitaliseerimist ning 107 surmajuhtu. Üle 90% hospitaliseeritutest on olnud vaktsineerimata. COVID-19 haigestumus on jõudnud foontasemetele. 17. nädala jooksul registreeriti 76 COVID-19 haigusjuhtu, millest 10 kinnitati laboratoorselt.  Tervise Arengu Instituudi surmapõhjuste registri poolt valideeritud ning avaldatud andmete järgi on COVID-19 tõttu sel aastal surnud 44 inimest. COVID-19 andmeid koroonaviiruse levimuse ja haigestumuse kohta saab vaadata koroonaviiruse andmestikust.
EST
03-05-2024 - 06:04 - Terviseamet - Terviseamet selgitab: mida silmas pidada päikesekreeme kasutades?
Päike on inimese elus väga tähtsal kohal. Lisaks selle, et päike parandab meeleolu ja und ning aitab vähendada depressiooni, toodab see ka meie organismile vajalikku komponenti D-vitamiini. Sellegipoolest on päikesel ka oma varjukülg. Liigne päikese käes viibimine ja päikesekaitsekreemide vähene kasutamine suurendab olulisel määral riski saada nahka kahjustav päikesepõletus ja suurendab nahavähi tekkimise võimalust. Seepärast on oluline enda kaitsmiseks kanda korrektselt ja regulaarselt päikesekreemi, võimalusel kanda ka kaitsvaid riideid. Terviseameti kemikaaliohutuse peaspetsialist Natali Promet selgitab, kuidas ennast päikese eest kaitsta ja mida silmas pidada päikesekreeme kasutades. Mis vahe on UVA ja UVB kiirgusel? Päikese ultraviolettkiirgus (UV) jaguneb lainepikkuse alusel kolme põhikategooriasse: UVA, UVB ja UVC kiirgus. Neist maapinnale jõuavad vaid esimesed kaks. UVA-kiirgus põhjustab naha vananemist ja UVB-kiirgus päikesepõletust. Põhjamaades, kuigi päike võib tunduda nõrgem, võib UV-kiirguse tase päevasel ajal olla siiski piisavalt kõrge, et põhjustada kahju. Mida silmas pidada päikesekreemi valides? Päikesekaitsetoodet kasutades tuleks tutvuda toote infoga ja järgida kasutusjuhendit. Oluline on valida kreem, mis kaitseb nii UVA kui UVB kiirguse eest. Pööra tähelepanu kreemi kaitsefaktorile ehk SPF-ile. Kaitsetegur näitab, kui palju aega saab päikese käes viibida ilma põletust põletamata. Näiteks kui inimesel tekib põletus 10 minutiga, võimaldab SPF 20  kaitseteguriga kreem olla päikese käes 10 x 20 = 200 minutit. Rõhutame, et isegi kõige suurema päikesekaitse faktoriga tooted ei taga täielikku kaitset UV-kiirguse eest. Need pakuvad küll õige kasutamise korral kaitset nahavähi vastu, kuid lisaks tuleks siiski vältida pikaajalist päikese käes viibimist, otsest päikese käes olekut keskpäeval ning kaitsta end mütsi ja päikeseprillidega või nautida varjus olemist. Kui tihti pead kreemi kehale kandma? Oluline on kanda kaitsekreemi nahale piisavalt ja hoolikalt ning lisada seda üsna sageli. Soovituslik on kreemi panna 20-30 minutit enne päikese kätte minekut ja seda tuleks uuendada iga kahe tunni tagant, kindlasti ka pärast ujumist. Tootele märgitud päikesekaitse faktori saavutamiseks tuleks kanda nahale 2 mg toodet ühe ruutsentimeetri kohta, ehk siis täiskasvanud inimese puhul umbes kuus teelusikatäit kreemi. Kuidas kaitsta lapsi päikese eest? Beebide ja väikelaste nahk on õrnem ja tundlikum päikese suhtes. Seepärast tuleks lastel vältida keskpäeval päikese käes viibimist, sest neil tekib põletus kiiremini. Lastel võib päikesepõletus tekkida juba peale 20 minutit päikese käes viibimist. Lastel tuleb kasutada nende naha jaoks mõeldud päikesekreeme vastavalt pakendil toodud juhistele, et tagada parim võimalik kaitse. Päikesekaitse meelespea: ​Kaitse lapsi päikese eest puuvillasest või linasest materjalist riietusega. Vali kõigile perekonnaliikmetele sobiv päikesekaitsekreem. Kanna kreemi nahale vahetult enne või kuni 30 minutit enne päikese kätte minekut. Kanna kreemi nahale ka pärast ujumist. Ära hinga pihustatavat päikesekaitsekreemi sisse. Pese kreem õhtul enne magamaminekut maha. Kasuta päikesekaitsekreemi vastavalt märgistusel toodud juhistele.
EST
26-04-2024 - 06:11 - Terviseamet - Mida silmas pidada puidukaitsevärvi kasutamisel?
Puidukaitsevärv aitab materjali kaitsta ilmastiku, kahjurite ja seente eest. Samas sisaldavad need kemikaale, mis võivad valel kasutamisel olla keskkonnale ja inimese tervisele ohtlikud. Terviseamet selgitab, mida silmas pidada puidukaitsevärvi kasutades, et vältida nii keskkonna- kui ka tervisekahju. Veendu, et toode vastab kehtestatud nõuetele Puidukaitsevärv on biotsiid ja selle pakendil peab olema Terviseameti loa või registreerimisnumber, mis näitab, et seda tohib Eestis müüa. Veendu, et toode on mõeldud tavatarbijatele kasutamiseks. Vali toode vastavalt otstarbele Uuri, kas toode on mõeldud kasutamiseks siseruumides või õues, kas see sobib kasutamiseks ainult kahjustamata puidul (ennetav toime) või saab seda kasutada ka kahjustunud puidul (kõrvaldab kahjustuse). Mõned vahendid on puidukahjustusi ennetava toimega ja sobivad ainult kahjustamata puidule. Samas on tooteid, millel on elimineeriv toime ja neid saab kasutada ka juba kahjustunud puidul. Õues asuvate puitdetailide värvimiseks vali välispuidule mõeldud vahend. Mõned puidukaitsevärvid on ettenähtud kasutamiseks ainult okaspuidul. Samuti pööra juba ostmisel tähelepanu sellele, kas puidukaitsevärvile tuleb peale kanda kattekiht. Kasuta toodet vastavalt kasutusjuhisele Loe hoolikalt märgistust ja kasutusjuhendit, sest paljud puidukaitsevärvid võivad olla tervise- ja keskkonnaohtlikud ning nende kasutamisel tuleb kaitsta end ja keskkonda. Tutvu, kuidas toodet õigesti peale kanda ning millised on soovitatavad ohutusmeetmed. Enamik puidukaitsevärve on keskkonnaohtlikud, ohtlikumate puhul on pakendil ka vastav ohupiktogramm. Keskkonnaohu vältimiseks tuleb puidukaitsevahendit peale kanda ainult kuiva ilmaga või varju all ning jälgida, et värskelt töödeldud ese oleks kuivamiseni ilmastikumõjude eest kaitstud. Samuti tuleb jälgida, et värvi ei pritsiks maha. Osta poest ainult vajaminev kogus, et vähendada jäätmete kogust. Värvimisel jälgi, et värvi ei pritsiks maha, kaitse ümbritsevat pinnast kile abil. Kindlasti ei tohi üle jäänud värvi valada kanalisatsiooni ega pinnasele. Kui vahendit jääb üle, siis vii üle jäänud kasutu värv ohtlike ainete kogumispunkti. Osad puidukaitsevahendid on ohtlikud ka tervisele. Sellised biotsiidid on märgistatud ohupiktogrammiga. Sellised tooted võivad põhjustada ülitundlikkust ja allergiat ning olla ka surmavad allaneelamisel või sissehingamisel. Seetõttu tuleb selle kasutamisel kanda kaitsekindaid ja pikki rõivaid. Värvimisel lenduvate kemikaalide sissehingamise vältimiseks kasuta värvi üksnes hea ventilatsiooniga kohas või kasuta maski. Hoia kass ja teised lemmikloomad töödeldud pindadest eemale Puidukaitsevahendites laialdaselt kasutatav toimeaine permetriin on kassidele mürgine. Permetriin võib kassidel põhjustada värinaid ja koordineerimata lihasliigutusi ning halvimal juhul lõppeda surmaga. Seega tuleb kasse hoida eemal puidu töötlemisel ja värskelt töödeldud pindadest.
EST
26-04-2024 - 06:04 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Valminud on TAI terviseinfo värske uudiskiri
Valminud on TAI terviseinfo värske uudiskiri

Mis teemad seekord uudiskirjas kajastamist leiavad?

Eestlased liiguvad liiga vähe ja ülekaalulisus on süvenev probleem. Liikumise, toitumise ja ülekaalulisusega seonduvaid teemasid avati TAI teadusseminaril „Tasakaalus toidulaud ja piisav liikumine – sõnadest tegudeni“, mille ettekandeid on nüüd võimalik järele vaadata.

Kui suurt tervisekaotusest põhjustatud kulu aga ebapiisav kehaline aktiivsus ja ülekaalulisus riigile tekitab – seda uurisid TAI teadlased äsja avaldatud uuringuga.

Veel on käimas oluline uuring, mis aitab meil mõista laste ja noorte vaimse tervise olukorda. Vajadust selliste andmete järele näitab seegi, et paraku ei ole kiusamine noorte hulgast kuskile kadunud.

Mured ja rõõmud käivad ikka käsikäes – kuigi HIV-i levimus on viimasel kümnel aastal oluliselt vähenenud, on see jätkuvalt kõrgel tasemel. TAI peab inimeste teadlikkuse kasvu HIV-i valdkonnas oluliseks ja meie sel eesmärgil tellitud raadioreklaam noppis äsja ka ühe kuldmuna. Kui Sa võidutööd veel kuulnud ei ole, siis link on uudiskirjas olemas!

Nagu ikka – murrame ka ühe toitumismüüdi. Lisaks on TAI kaastöös sel aastal avaldatud mitmeid olulisi teadusartikleid – millised?

Uuri järele värskest uudiskirjast!

Meelike Tammemägi
Uudis
25-04-2024 - 10:42 - Terviseamet - Nädalaga lisandus 156 gripijuhtu
16. nädala jooksul* registreeriti 2467 ägedate respiratoorsete nakkuste haigusjuhtu, neist 43% olid kuni 14-aastased lapsed. Lisandus 156 gripi juhtu. Gripi levik taandub, langevad ka hospitaliseerimise numbrid. 16. nädalal hospitaliseeriti kuus inimest, neist kolm alla 14-aastast ning kolm üle 60-aastast patsienti. Esialgsetel andmetel on sel hooajal kokku hospitaliseeritud 1432 inimest, surmajuhte on olnud 105. Üle 90% hospitaliseeritutest olid vaktsineerimata. COVID-19 haigestumus on langemas ja jõudnud foontasemetele. 16. nädala jooksul registreeriti 69 COVID-19 haigusjuhtu, millest seitse olid laboratoorselt kinnitatud. COVID-19 haiguse tõttu hospitaliseerimisi ei esinenud. COVID-19 andmeid koroonaviiruse levimuse ja haigestumuse kohta saab vaadata koroonaviiruse andmestikust. *Terviseinfosüsteemi andmed seisuga 23.04.2024
EST
24-04-2024 - 02:29 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - TAI ja Tervisekassa: eelmisel aastal osales vähi sõeluuringutel rekordarv inimesi
TAI ja Tervisekassa: eelmisel aastal osales vähi sõeluuringutel rekordarv inimesi

Tervisekassa ja Tervise Arengu Instituudi (TAI) andmetel püstitati 2023. aastal nii emakakaela-, rinna- kui ka soolevähi sõeluuringu osalusmäära rekordid ning esimest korda on kõigi kolme sõeluuringu osalusmäär üle 60%.

TAI avaldatud andmetel osales 2023. aastal rinnavähi sõeluuringul 64,5% kutsutud naistest, emakakaelavähi sõeluuringul 64% kutsutud naistest ning soolevähi sõeluuringul 60,4% uuringule kutsutud meestest ja naistest.

Vähi sõeluuringus osalusmäärad, 2019–2023

Kõige rohkem suurenes osaluse määr 2023. aastal emakakaelavähi sõeluuringu puhul – 58%-lt 64%-ni

Emakakaelavähi sõeluuringule kutsutakse 30–65-aastaseid naisi iga viie aasta järel, kui neil ei ole eelneva viie aasta jooksul diagnoositud emakakaelavähki. 2023. aastal oli emakakaelavähi sõeluuringule kutsutavaid naisi kokku 73 824, kellest testi tegi 47 221 ehk 64%. Aasta varem oli emakakaelavähi sõeluuringu osalusmäär 58,2%. Osalusmäär on seega tõusnud 5,8% võrra.

Kõige kõrgem oli emakakaelavähi sõeluuringu osalus 2023. aastal 40‑aastaste naiste seas (68,7%), madalaim (50,8%) aga 65-aastaste naiste seas. Maakondade arvestuses oli suurim osalus Saare (70,9%), Tartu (69,5%), Põlva (68,2%) ja Pärnu (67,1%) maakonnas. Vähem osalesid emakakaelavähi sõeluuringul Ida-Virumaa (48,8%) ja Valgamaa (58,9%) naised. Osalusmäära kasv oli võrreldes 2022. aastaga suurim Põlva ja Viljandi maakonnas, vastavalt 10,6 ja 9,5 protsendipunkti.

„Emakakaelavähi sõeluuringu osalusmäära aitas tõsta kodutestimine, mida pakuti möödunud aasta teises pooles neile, kes polnud selleks ajaks veel sõeluuringule jõudnud. Kodutestimise kasuks otsustas ligi 5000 naist (üle 10% sõeluuringul osalenud naistest) ning kodutestimine oli populaarne nii nooremate kui ka vanemate naiste seas,“ selgitas Tervise Arengu Instituudi vanemanalüütik Reeli Hallik. „Kodutesti said soovijad tellida internetipõhisest tellimiskeskkonnast, viies maakonnas oli võimalik test kätte saada apteegist. Kodutesti kättesaamise võimalus apteegist on märkimisväärselt suurendanud sõeluuringu osalust Ida-Virumaal.“ Hallik lisas, et kodutest on usaldusväärne viis sõeluuringu tegemiseks, ja tänavu saavad kõik sihtrühma kuuluvad naised kodutesti teha juba alates aasta algusest.

Emakakaelavähi osalusmäär maakonniti

Soolevähi sõeluuringu osalusmäär tõusis 2023. aastal esmakordselt üle 60%

Soolevähi sõeluuringule kutsutakse mehi ja naisi vanuses 60–68 aastat iga kahe aasta järel, kui neil ei ole varem diagnoositud soolevähki ega ole käinud varem sõelkoloskoopia uuringul.

Kokku oli 2023. aastal soolevähi sõeluuringule kutsutud 82 262 meest ja naist, kellest uuringul osales 49 706 ehk 60,4% (aasta varem 54,9%). Osalusmäär on seega tõusnud 5,5% võrra ja kokkuvõtvalt on osalemismäär tõusnud nii meeste kui ka naiste seas ja kõigis maakondades. Maakondadest oli suurim osalus Võru (73,5%) ja Tartu (70,4%) maakonnas.

Kuigi naiste osalusmäär on meeste omast endiselt ligi 10% võrra kõrgem (2023. aastal naistel 65% ja meestel 54,7%), siis 2023. aasta andmed näitavad, et osalusmäära tõus varasema aastaga võrreldes on olnud suurem just meeste hulgas – kõige enam Viljandi, Võru ja Saare maakonnas. Naiste hulgas oli osalusmäära suurim tõus Hiiu, Saare ja Valga maakonnas.

soolevähi osalusmäär maakonnitiRinnavähi sõeluuringu osalusmäär jätkas 2023. aastal tõusu

Rinnavähi sõeluuringule oodatakse iga kahe aasta järel 50–68-aastaseid (alates 2024. aastast lisaks ka 70- ja 74-aastaseid) naisi, kellel ei ole viimase viie aasta jooksul diagnoositud rinnavähki ja kes ei ole käinud mammograafia uuringul eelneva 12 kuu jooksul.

Eelmisel, 2023. aastal, oodati rinnavähi sõeluuringule 90 399 naist, kellest uuringule tuli 58 282 ehk 64,5% uuringule kutsututest (2022. aastal 62,6%). Osalusmäär on seega tõusnud 1,9% võrra. Kõige kõrgem osalus oli 2023. aastal 50-aastaste naiste seas – 69%. Madalaim osalus (61,8%) oli 66-aastaste naiste seas.

Maakondadest oli kõrgeim osalus Saare maakonnas (74%), Jõgeva maakonnas (72,5%) ning Järva maakonnas (71,4%). Ka Põlvamaa ületas rinnavähi sõeluuringu osalusmäära soovitusliku 70% piiri (71,1%). Vähem osalesid sõeluuringul Ida-Virumaa, Harjumaa, Valgamaa ja Tartumaa naised (osalusmäärad vastavalt 57,9%, 62,5%, 64,1% ja 65,3%). Jätkub trend, et nendes maakondades, mida külastab mammograafiabuss, on osalusmäär märgatavalt kõrgem kui seal, kus on olemas ka aastaringne võimalus mammograafiauuringu tegemiseks tervishoiuasutuses.

rinnavähi osalusmäär maakonnitiVähi sõeluuringutes inimesi üha enam, kuid osalusmäär on siiski soovituslikust tasemest madalam

Eesmärk on, et sõeluuringute osalusmäär oleks vähemalt 70% – teadusuuringutele tuginedes on see protsent vajalik selleks, et vähki haigestumus ja suremus väheneksid. „Statistikat vaadates näeme, et mõnes maakonnas on 70% juba kätte saadud. Eriti usinalt käivad sõeluuringul Saaremaa elanikud – seal ulatub nii emakakaela- kui ka rinnavähi skriiningu osalusmäär üle 70%. Kõige madalamad osalusmäärad on aga Ida-Virumaal, kus kõigi kolme sõeluuringu osalusmäärad jäävad 50% kanti,“ kirjeldas Tervisekassa andmeanalüütik Ksenia Niglas.

Põhjuseid, miks sõeluuringul ei osaleta, on mitmeid. Tervisekassa sõeluuringute teenusejuhi Maria Suurna sõnul on levinuim arvamus, et kui kaebuseid ei ole, pole tarvis uuringust osa võtta. „Tegelikult on sõeluuring aga eelkõige mõeldud just tervetele, ilma kaebuste ja sümptomiteta inimestele. Suuremale osale annab sõeluuringul osalemine lihtsalt meelerahu, et nende tervisega on kõik korras. Teistel juhtudel õnnestub aga vähieelne seisund või vähk avastada võimalikult vara, mil haigus on veel kergemini ravitav,“ märkis Suurna. „Suures pildis näeme aga, et sõeluuringutel osalemine on kasvutrendis ning on suur rõõm, et inimesed oma tervisele üha rohkem tähelepanu pööravad,“ lisas ta.

Tervisekassa ja TAI juhivad tähelepanu, et e-posti teel saavad kutse kõik sihtrühma kutsutavad inimesed, kellel on meiliaadress isikukood@eesti.ee suunatud isiklikule meilile või rahvastikuregistrisse on märgitud isiklik meiliaadress. Sõeluuringul osalemiseks ei pea aga kutset ootama, vajalik saatekiri on kõigil terviseportaalis olemas. Kõigi sõeluuringul osalenute uuringute ja vajaduse korral järgneva ravi kulud tasub Tervisekassa (sh ravikindlustamata inimestel).

Tänavu on tasuta sõeluuringutele oodatud ligi 200 000 meest ja naist:

  • Rinnavähi sõeluuringule on tänavu oodatud naised sünniaastatega 1950, 1954, 1956, 1958, 1960, 1962, 1964, 1966, 1968, 1970, 1972 ja 1974. Osalemiseks broneerige aeg digiregistratuuris digiregistratuur.ee või helistage endale sobivasse tervishoiuasutusse.
  • Emakakaelavähi sõeluuringule on oodatud naised sünniaastatega 1959, 1964, 1969, 1974, 1979, 1984, 1989 ja 1994. Osalemiseks broneerige aeg digiregistratuuris digiregistratuur.ee või helistage endale sobivasse tervishoiuasutusse. Alates 2024. aastast saab soovi korral sõeluuringut teha ka kodus tellides endale kodutesti hpv.synlab.ee. Koduteste pakuvad ka Valga, Võru, Viljandi, Põlva ja Ida-Viru maakonna apteegid.
  • Soolevähi sõeluuringule on oodatud mehed ja naised sünniaastatega 1956, 1958, 1960, 1962 ja 1964. Osalemiseks tuleb võtta ühendust oma perearstikeskusega ja registreerida end pereõe vastuvõtule.

Täpsem info 2015.–2023. aasta osalusmäärade kohta on leitav TAI tervisestatistika andmebaasist.

Lisainfot leiab soeluuring.ee

Meelike Tammemägi
Uudis
24-04-2024 - 09:22 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Enesehinnanguline tervis – mida see näitab?
Enesehinnanguline tervis – mida see näitab?

Enesehinnanguline tervis on küsitlusuuringutes sagedasti kasutatud mõõdik, kus inimesel palutakse anda hinnang enda üldisele terviseseisundile. Erinevalt tervisega seotud elukvaliteedist, kus terviseseisundit palutakse enamasti hinnata eri valdkondade kohta eraldi, põhineb enesehinnanguline tervis üksikküsimusel, mille tavapärased vastusevariandid ulatuvad skaalal väga heast väga halvani. 

Enesehinnanguline tervis on heas mõttes subjektiivne indikaator, mille lähtekohaks on arusaam, et inimene suudab oma tervislikku olukorda mõista, tõlgendada ja hinnata kõige täpsemalt. Teemaga tegelevad teadlased käsitlevadki subjektiivse tervise hindamist kognitiivse protsessina, kus valitud hindamisraamides kombineeritakse individuaalselt oluliseks peetavad terviseseisundi aspektid ühtseks koondhinnanguks. Sel viisil saab inimene võtta arvesse mitmesuguseid tegureid, sh neid, mis ei avalduks sümptomite esinemise, kliiniliste näitajate või arstiabi kasutuse andmete uurimisel.  

Oluline on ka asjaolu, et tegu on eelkõige inimese tervise hindamisega – tervise positiivne tähendus on märksa laiem kui terviseprobleemide, tegevuspiirangute või haiguste olemasolu või puudumine.

Loomulikult võib inimeste arusaam heast või halvast (aga ka „keskmisest“) tervisest olla üsna erisugune. Kui suudaksime teatud tervislikku olukorda objektiivselt kirjeldada (uuringutes kasutatakse selleks sageli ankurvinjette ehk lühikirjeldusi) ja eri inimesed annaksid seisundile erisuguse hinnangu, oleks tegu hindamisnihkega. Teadusuuringud on korduvalt näidanud, et süstemaatiline vastamisnihe enesehinnangulises tervises on olemas mitmete demograafiliste, sotsiaal-majanduslike ja psühholoogiliste tegurite lõikes. Näiteks on naised ja kõrgema haridusega inimesed oma hinnangutes mõnevõrra pessimistlikumad kui mehed või madalama haridusega vastajad. Erinevus tuleneb seejuures nii tervise kontseptualiseerimisest ja hindamisest kui ka sellest, kuidas demograafilised ja sotsiaalmajanduslikud mõjurid (kehvem majanduslik olukord on üldjuhul seotud halvema tervisega) inimese terviseseisundit kujundavad. Kuigi väike variatsioon on ootuspärane, kinnitavad ka Eestis samal ajal tehtud eri uuringute tulemused näitaja head kooskõla. Siiski tuleb uuringute tulemuste võrdlusel võtta arvesse ka andmekogumise viisi, uuringu tegemise aega ja ning valimi iseärasusi. 

enesehinnanguline tervis

Kuigi enesehinnangulist tervist võiks käsitleda „tegeliku tervise“ ja vastamiskäitumise summana, näitavad teadusuuringud, et see subjektiivne terviseseisundi mõõdik prognoosib rahvastiku tasandil haigestumust, suremust, tervishoiuteenuste kasutust ja mitmeid teisi tervisetulemeid. See muudab tervise enesehinnangu valiidseks terviseseisundi mõõdikuks, mille lihtsusest tulenev hea reliaablus (sama tulem kordusmõõtmisel) ja kompaktsus (palju väärtuslikku infot vähese vastamiskoormusega) muudavadki selle ilmselt levinuimaks terviseseisundi indikaatoriks. 

Kommentaar ilmus tervispluss.delfi.ee veebiväljaandes. 

Eesti Sotsiaaluuringut korraldab Statistikaamet ja tulemustega saab tutvuda Statistikaameti kodulehel.

Meelike Tammemägi
Teadusuudis
24-04-2024 - 07:30 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - „PREP“ ja „programm VALIK“ – ennetustegevused, mis väärivad kasutamist
„PREP“ ja „programm VALIK“ – ennetustegevused, mis väärivad kasutamist

Äsja läbisid Tervise Arengu Instituudi (TAI) juures töötava ennetuse teadusnõukogu hindamise ennetustegevused „PREP“ ja „programm VALIK“ – ennetustegevuste kasutusvalmidus on vastavalt väga heal ja heal tasemel. See tähendab, et ennetuse teadusnõukogu soovitab neid ennetustegevusi Eestis kasutada. 

Ennetuse teadusnõukogu on praeguseks hinnanud 19 ennetustegevuse tõendatust. Sellesse nimekirja lisandusid pärast aprillis toimunud ennetuse teadusnõukogu kohtumist „PREP“ ja programm „VALIK“. 

„PREP“ on USA-s väljatöötatud ennetustegevus, mida Eestis on rakendatud 2009. aastast. Tegevuse esmane soovitud mõju on rahulolu suurenemine paarisuhtes. Esmase tulemusnäitaja hindamisel toetutakse enesekohastele hinnangutele kuni 2 aastat pärast tegevuse lõpetamist.  

Neli uuringut viiest näitas, et ennetustegevuses osalenute rahulolu abieluga paranes ajas, võrreldes mitteosalenutega, kelle rahulolu jäi samaks või vähenes. Kestvuse vaates on mõju tulemused erisugused. Üks uuring ei leidnud positiivset mõju lapseootel paaride seas.  

Kolm uuringut, sh Eestis elluviidud uuring, leidsid, et võrreldes meestega paranes naiste rahulolu abieluga enam. Kaks uuringut näitasid, et tulemused on paremad paaridel, kelle esialgne stressitase või truudusetuse risk on suur. 

Loe ennetustegevuse teistest eesmärkidest ja uuringute tulemustest ülevaatlikult infolehelt

„Programm VALIK“ on 2017. aastal USA-s väljatöötatud ennetustegevus, mida Eestis on rakendatud 2018. aastast. Programmi esmane soovitud mõju on kannabinoidide tarvitamisest hoidumine. Esmase tulemusnäitaja hindamisel toetutakse enesekohastele hinnangutele kuni 8 kuud pärast tegevuse lõpetamist. 

Ühe uuringu tulemus näitas kannabinoidide tarvitamisest viimasel kuul hoidunute osatähtsuse suurenemist, võrreldes esmase hindamisega. Positiivset muutust nähti ennetustegevuses osalenute seas võrdluses inimestega, kes tegevuses ei osalenud.

Loe ennetustegevuste teistest eesmärkidest ja uuringute tulemustest ülevaatlikult infolehelt.

Mõju uurimine peaks olema ennetustöö kavandamise ja elluviimise loomulik osa  

Selleks, et saaksime olla kindlad ennetustegevuste positiivses mõjus ja ressursside õigustatud kasutamises, peab nendega kaasas käima ka uurimine. Ennetustegevuse tõendatuse taseme hindamine aitab mõista, kuidas tõenduspõhisuse arengujoonel* edasi liikuda, sh mida tuleks uurida ja mida elluviimisel arvesse võtta.  

Ennetuse teadusnõukogu kaudu luuakse otsustajatele ja tegevuste elluviijatele ülevaade Eestis kasutatavate ennetustegevuste sisust ja mõjust. Hinnatud ennetustegevuste ülevaadetes antakse soovitused, mida arvesse võtta tegevuse ellu viimisel ja järgmistel uuringutel. Hindamise läbinud ennetustegevuse infolehed on kättesaadavad  TAI kodulehel.  

Kui tead ennetustegevust, mis võiks edaspidi hindamisprotsessi läbida, anna palun neist teada, klikkides ettepanekute vormil

 Karin Streimann, TAI valdkonnaülese ennetuse valdkonna juht  


* TAI juures töötab alates 2022. aastast ennetuse teadusnõukogu, kes hindab ennetustegevuste tõendatuse taset, nõustab tegevuse omanikke ja aitab teha ennetusvaldkonnas otsuseid, mis tuginevad andmetel ja on tõendatud. Ennetuse teadusnõukogu tugineb ennetustegevuste tõendatuse taseme hindamisel varem kokku lepitud kriteeriumidele. Ennetustegevuse tõendatuse tase ei näita kui „hea“ või „halb“ on ennetustegevus, vaid näitab nende positsiooni tõenduspõhisuse arengujoonel. Tõendatuse tasemeid on loodud raamistiku alusel viis – mida kõrgem tase, seda kindlamad saame olla, et tegevus annab soovitud tulemuse. 

Meelike Tammemägi
Uudis
24-04-2024 - 07:19 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Laste vaimse tervise uuring aitab mõista Eesti kooliõpilaste vaimse tervise olukorda
Laste vaimse tervise uuring aitab mõista Eesti kooliõpilaste vaimse tervise olukorda

Uuringute kohaselt on lapsed ja noored vaimse tervise osas elanikkonna kõige haavatavam grupp. 2022. aastal valminud rahvastiku vaimse tervise uuring näitas, et noortel oli enesekohase küsimustiku põhjal nii depressiooni kui ka ärevushäirete risk kuni kaks korda kõrgem kui elanikkonnas keskmiselt. Kooliõpilaste tervisekäitumise uuring näitab teismeliste seas masenduse ja kurbuse ning depressiivete episoodide järjepidevat kasvu juba alates 2013/2014. aastast.  

Selleks, et saada veel paremad andmed laste vaimse tervise olukorra kohta, viivad Tartu Ülikool, Tervise Arengu Instituut ja Turu-uuringute AS ellu laste vaimse tervise uuringu (LVTU). Uuring aitab luua aluse Eesti laste vaimse tervise edaspidiseks jälgimiseks ja võimaldab edaspidi paremini planeerida ennetustegevusi, vaimse tervise teenuseid ja sekkumisi nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil. 

Uuringu tausta ja tegevusi aitab avada Tervise Arengu Instituudi nooremteadur, Kerli Ilves. 

Kui mitmed füüsilise tervise probleemid on suuresti ärahoitavad ja lahendatavad tervist hoidva eluviisiga, siis kas vaimse tervise probleemid on sarnaselt lahendatavad? 

Kerli Ilves kinnitab, et jah, vaimse tervisega tuleb teadlikult tegeleda ning probleemide ilmnemisel küsida kindlasti professionaalide käest.  

„Kui siiani on olnud tähelepanu fookuses pigem põhikooli lapsed, on nüüd laste vaimse tervise uuringusse kaasatud lapsed alates kaheksandast eluaastast. Kuna nii noort vanuserühma pole varem uuritud, peab arvestama ka võimalusega, et meie laste ja noorte vaimse tervisega võib olla seis arvatust kehvem. Alanud uuring on seega suurepäraseks alusmaterjaliks, et saada aru, milline on seis Eesti laste ja noortega,“ selgitas Ilves. 

Eestis on seda sihtgruppi uuritud osaliselt või muude uuringute sees kaasuvate alamteemadena, kuid süsteemset ülevaadet meil tõesti pole, kust joonistuksid välja trendid, riskikohad ja saaksime aimu põhjustest. Näiteks eelmisel aastal TAI avaldatud Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringust tuli välja, et juba üle kümne aasta on vaikses kasvutrendis nende koolilaste osatähtsus, kes on kogenud  depressiooni eri vorme. Seal võeti esmakordselt kasutusele ka rahvusvahelise WHO heaolu indeks, mille põhjal sai tuletada, et ligikaudu 10 % poistest ja 22 % tüdrukutest on heaolu üsna madal. See viitab omakorda depressiooni riskile.  

„Kuna meie senised teadmised koosnevad sarnastest kildudest, soovimegi alanud uuringuga võtta fookusesse kogu valdkonna tervikuna, et meil tekiks seisust parem ülevaade ja teadmine – millise mustri alusel need trendid esinevad ning kuidas peaksime tõlgendama nende omavahelisi seoseid ning heita valgust ka võimalikele riski- ning kaitseteguritele,” selgitas Ilves.  

Vaimne tervis köidab avalikkuse tähelepanu – see võib olla positiivne, aga paraku ka ohukohtadega  

Endiselt tuleb ette, et avalikkuses seatakse laste vaimse tervise probleemid ja sellega tegelemise vajalikkus kahtluse alla, tuleks selliseid arusaamu õgvendada. Sarnaste mõtteavalduste aluseks on üsna iganenud arusaamad, kus vaimsed probleemid on ennekõike kannataja enda, mitte teiste asjaks. 

Õnneks on selline mõtteviis hakanud tasapisi muutuma – mäletame veel üsna värskelt COVIDi pandeemia õppetunde ja seda, kuidas see meie kõigi vaimset tervist kahjustas ning mõjutas. Paljud ühendused ja asutused on üheskoos spetsialistidega näinud palju vaeva, et meil oleks vaimsest tervisest parem teadmine ja arusaam.  

Täpselt samamoodi, nagu tuleb hoolitseda oma füüsilise heaolu eest, vajab ka meie vaime tervis teadlikku turgutamist. Ja kui meil on juba varajases staadiumis olemas ülevaade vaimse tervise trendidest, on võimalik nendega ka tõhusamalt tegeleda. 

Vaimse tervise muredest rääkimine ei ole häbiasi, kuid arvestama peab ka medali teise küljega. On tulnud ette juhtumeid, kus sotsiaalmeedias esitatakse videoid, kus inimestel on mõni mure – näiteks aktiivsus-tähelepanuhäire. Ja kui sellised videod hakkavad viraalselt levima, võibki hakata ühel hetkel pool ühiskonnast arvama, et ka neil on samad sümptomid ja sama probleem.  

„Inimeste samastumisvõime on väga suur ja kui hakatakse endale interneti abiga diagnoose panema või ennast ravima, on see ohukohaks. Tegelikult on vaimsete murede korral vaja professionaalset abi ja kindlaid sisendeid, mis aitavad inimese mure- ja ohutegureid defineerida ning avastada. Selleks vahendiks ongi näiteks seesama laste vaimse tervise uuring – et esitatavad küsimused ja saadavad vastused oleksid valideeritavad ning nende põhjal tekiks reaalne vaade võimalikest riskiteguritest või põhjustest ning vaimse tervise häire tõenäosusest,“ selgitas Ilves. 

Suunamudijatest mõjuisikutel võib olla lastele suur mõju, kui nad oma diagnoose ilmarahvaga jagavad. Kuid alati peab mõtlema ka võimalikele tagajärgedele – kui mõni terve laps soovib oma iidolitega väga samastuda, võib see anda lisaks probleemi teadvustamisele ka tõuke ebateaduste poole pöördumiseks. Eeskuju võimu ei tohi laste puhul kuidagi alahinnata.  

Selle vältimiseks on laste vaimse tervise uuringusse kaasatud ka lapsevanematele suunatud küsimused, et tekiks parem arusaam, milline on laste üldine heaolu, peresuhted, läbisaamine sõpradega, elustiiliharjumused – kogu see komplekt, mis mõjutavad üldist igapäevast toimetulekut ja heaolu. 

LVTU hõlmab nii teiste riikide praktikate kui ka laste vaimse tervise olukorra uurimist 

Uuringu esimeses etapis uurisid teadlased teiste riikide praktikaid laste vaimse tervise seiramisel. Hulga riikide seast valiti välja Kanada, Norra, Soome ja Saksamaa ning Inglismaa, kus toimuvad regulaarsed laste vaimse tervise seireuuringud, mida esimeses vaheraportis täpsemalt kirjeldati ja järgmises, küsimustiku koostamise etapis, eeskujuks võeti. Kaardistati ka juba olemasolevad uuringud Eestis, mis suuremal või vähemal määral laste heaolu ja vaimset tervist puudutavad. Uuringu teises etapis töötati välja küsitlusuuringu metoodika laste vaimse tervise teemal ja küsimustikud lastele ning lapsevanematele.  

Uuringu kolmandaks ja mahukaimaks etapiks on küsitlusuuringu elluviimine kooliõpilaste ja nende vanemate seas. Lapse küsimustikuga hindame me lapse vaimse tervise eri aspekte – lapse enesetunnet, suhteid peres ja koolis, uneaega, söömiskäitumist, nutiharjumusi jpm. Küsitakse ka tavapärast taustainfot nagu sugu ja vanus, pere koosseis ja pere majanduslik toimetulek. 

„Kutsume üles nii lapsevanemaid kui ka koole, kes on saanud kutse uuringus osalemiseks, selles kindlasti osalema. See on päriselt üks neist võimalustest, kus inimesed saavad panustada nii oma kui ka teiste Eesti laste vaimse tervise ja heaolu tõstmisesse. Mida paremini suudame defineerida probleemid, seda lihtsam on neile leida neile ka lahendusi,“ kommenteeris Kerli Ilves.  

Uuringu tellija on Sotsiaalministeerium. LVTU kohta on võimalik täpsemat infot saada TAI kodulehelt ja Tartu Ülikooli kodulehelt.

Meelike Tammemägi
Teadusuudis
23-04-2024 - 07:49 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - HIV-i levik on viimasel kümnel aastal küll oluliselt vähenenud, kuid oli 2022. aastal siiski endiselt kõrgel tasemel
HIV-i levik on viimasel kümnel aastal küll oluliselt vähenenud, kuid oli 2022. aastal siiski endiselt kõrgel tasemel

Tervise Arengu Instituut ja Terviseamet avaldasid raporti, mis kajastab HIV-nakkuse ja kaasuvate infektsioonide epidemioloogilist olukorda Eestis aastatel 2013–2022.

Neil aastatel on uute HIVi juhtude arv vähenenud ligi 70% võrra. 2022. aastal oli Eestis registreeritud uusi HIVi nakkusjuhte 104 ning muret teeb teadmatus levikuteedest – vaid kolmandikul juhtudest oli nakatumistee teada.

Kokku diagnoositi 2022. aastal Eestis 250 uut HIVi juhtu, kuid nendest 146 juhul oli tegu migrantidega, kellest enamik oli juba varem oma HIVi nakatumisest teadlik ja osa neist saanud HIVi ravi oma päritoluriigis. Eestis registreeritud 104 uuest juhust moodustas 34% naiste nakatumine. Uutest juhtudest 61% avastati Tallinnas ja 21% Ida-Virumaal.

Teadaoleva levikuteega juhtudest nakatus 6% narkootikumide süstimisel, 19% homoseksuaalsel ning 66% heteroseksuaalsel teel. Registreeriti kolm emalt-lapsele nakkuse levikut. Positiivseks trendiks on HIVi juhtude vähenemine laste ja noorte seas, alla 20-aastaste hulgas olid vaid üksikud nakatumise juhud.

2022. aastal tehti 5% võrra rohkem HIV-teste kui 2021. aastal. Testide arv ei ole siiski tõusnud COVID-19 pandeemia eelsele tasemele. Vahepealsete aastate testimise languse peamiseks põhjuseks võivadki olla COVID-19 pandeemia tõttu kehtestatud piiranguid, mille ajal vähenes ligipääs plaanilisele ravile, aga ka anonüümsele testimisele. Vaja on paremini suunatud testimist neile, kes on tõenäolisemalt nakatunud.

Parandada tuleb ka andmete esitamist ja kvaliteeti. Oluline on, et kõigi uute HIVi juhtude nakkuse leviku teede andmed tuleb esitada Terviseameti nakkushaiguste infosüsteemi. Vaja on koguda ka seksuaalsel teel nakatunute partnerite HIV-riski andmeid.

Tutvu raportiga TAI kodulehel

Meelike Tammemägi
Teadusuudis
22-04-2024 - 06:41 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituudi HIV testimiskampaania raadioklipp võitis Kuldmuna
Tervise Arengu Instituudi HIV testimiskampaania raadioklipp võitis Kuldmuna

Reedel, 19. aprillil, välja antud raadioreklaami Kuldmuna on tunnustus Tervise Arengu Instituudi (TAI) meeskonnale ja see näitab, et oleme teinud õigeid samme inimeste terviseteadlikkuse parandamisel.

HIVi testimiskampaania toimus 2023. aasta novembris üle-euroopalise HIVi testimisnädala raames ja see kutsus seksuaalselt aktiivseid inimesi üles HIV-testima. Kampaania toimus nii eesti, vene kui ka inglise keeles. Teavituskampaania kanaliteks olid välimeedia, internet (suuremad uudisteportaalid nt Delfi ja Postimees, Facebook, Instagram, Google'i otsingureklaam), raadio (Elmar, Narodnoe, Sky Plus ja Sky Radio). Reklaamid suunasid inimesi TAI temaatilisele veebilehele hiv.ee, kus on põhjalik ülevaade, mida HIV-test endast kujutab ja kus testi teha saab.

Kampaania sõnum oli julge ja haarav: Kas usaldad oma partneri eksi, eksi, eksi, eksi /--/ sekspartnerit? HIV-test annab kindlustunde! Leia testimiskoht hiv.ee“.

HIVi testimiskampaania elluviijaks oli reklaamiagentuur Age projektijuhi Sille Tsizikova ja loovjuhi Ahto Aaremäe eestvedamisel. Tervise Arengu Instituudist olid elluviijateks terviseturunduse osakonna projektijuht Merlin Mitt ja uimastite ja sõltuvuste osakonna vanemspetsialist Iveta Tomera.

Kuldmuna on Eesti suurim turunduse ja reklaami valdkonna loovusfestival, kus jagatakse igal aastal kuld-, hõbe- ja pronksmune. Tänavu saadeti Kuldmunale rekordiline arv töid – lausa 1037. Shortlist’i jõudis 490 tööd ja mune jagati kokku 174. Pingelist heitlust peeti 51 eri kategoorias.

Seksiga eksimise raadioklipp

Kuldmuna võidutööd

Kuldmuna vastuvõtmine
Foto: Harry Tiits
Pildil on reklaamiagentuuri Age projektijuht Sille Tsizikova ja loovjuht Ahto Aaremäe
Meelike Tammemägi
Uudis
19-04-2024 - 01:26 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Eestis kannatab korduvkiusamise all pea iga kümnes mürsik
Eestis kannatab korduvkiusamise all pea iga kümnes mürsik

Hiljutise Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu (HBSC) kohaselt on viimase paari kuu jooksul koolis kiusamist kogenud kolmandik 11–15-aastastest Eesti õpilastest. Kuigi Eesti näitajad on juba 16 aastat langustrendis, ütlevad Tervise Arengu Instituudi vanemanalüütik Jaanika Piksööt ja teadur Leila Oja, et Eestis esineb kiusamist Euroopa keskmisest endiselt rohkem.

Kiusamiseks nimetatakse agressiivset käitumist, kus isik või rühm ründab või alandab korduvalt ebavõrdses jõuvahekorras ohvrit. Kiusamine võib olla otsene, nagu narrimine, halvustavate märkuste tegemine, löömine, tõukamine ja asjade äravõtmine, aga ka suhteid kahjustav, näiteks kuulujuttude levitamine või ühistest tegevustest kõrvalejätmine.

Alates 2018. aastast mõõdetakse HBSC-s ka viimastel aastakümnel üha rohkem levinud ja murettekitavat küberkiusamist. Selle all mõistetakse tahtlikku ja korduvalt tekitatud kahju, milleks on kasutatud arvuteid, mobiiltelefone või teisi elektroonilisi seadmeid. Küberkiusamine võib avalduda näiteks solvavate või ähvardavate sõnumite, e-kirjade ja seinapostituste saatmises või ka luba küsimata sobimatute piltide levitamises.

Neil, kes on kiusamist kogenud, kaasnevad sellega sageli probleemid tervise, suhete ja käitumisega. Näiteks esineb Piksöödi sõnul kiusamise ohvritel tihti psühhosomaatilisi probleeme ja ka nende enesehinnanguline tervis on kehvem. Nende hulgas on rohkem ülekaalulisi või rasvunud noori, nad kogevad sageli depressiooni ja ärevushäireid ning äärmuslikematel juhtudel ka enesetapumõtteid. Koolikiusamise tagajärjed võivad olla pikaajalised ja ulatuda aastakümnete taha, mõjutades kiusatava sotsiaalset ja tööalast toimetulekut ning suhete loomist kogu elu.

Uuringu tulemused

HBSC Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu kõige värskemate 2022. aasta andmete järgi on viimase paari kuu jooksul koolis kiusamist kogenud iga kolmas 11–15-aastane Eesti õpilane. Uuringule vastanutest 13 protsenti on kiusamist kogenud korduvalt, vähemalt kahel korral kuus. Jaanika Piksööt ütles, et koolikiusamine on olnud alates 2006. aastast Eestis langustrendis. Näiteks oli korduvalt kiusamist kogenud õpilaste osakaal 2006. aastal lausa 22 protsenti. Vanemanalüütiku sõnul satuvad poisid ja tüdrukud Eestis kiusamise ohvriks sama sageli ja ka see väheneb vanusega oluliselt.

Samas pole aga kõik nii roosiline, kui muutuste põhjal esmapilgul paista võib. Nimelt esineb Piksöödi sõnul HBSC võrgustiku 44 riigis kokku koolikiusamist endiselt vähem kui Eestis – riikides on keskmiselt viimasel paaril kuul korduvalt kiusamist kogenud 11 protsenti vastajatest.

Kõige harvem esineb poiste seas korduva kiusamise ohvriks sattumist Belgia ja Prantsusmaa 15-aastastel (2 protsenti), kõige sagedamini aga Leedu 11-aastaste hulgas (34 protsenti). Tüdrukuid kiusatakse kõige vähem Itaalias, Portugalis ja Hispaanias (3 protsenti), esikoha võtab endale aga jällegi Leedu, kus on pidanud korduvkiusamise all kannatama iga kolmas 11-aastane tüdruk.

Piksöödi sõnutsi tähendab see, et teiste Balti riikidega võrreldes esineb Eesti koolides kiusamist küll oluliselt vähem, kuid Põhjamaadega võrreldes enamasti rohkem.Positiivsena võib tema sõnul välja tuua selle, et kui 2018. aastal oli Eesti 11-aastaste seas koolikiusamises Leedu ja Läti järel kolmandal, siis nüüd 10. kohal. „Murettekitav on samas see, et viimase aasta jooksul korduvalt kaklemises osalemise poolest on meie 11-aastased teisel kohal ja 13-aastased neljandal kohal,“ lisas uurija. Tema sõnul on kaklustes osalemine küll alates 2002. aastast peaaegu kaks korda vähenenud, kuid ometi on füüsilist vägivalda Eesti noorte seas teiste riikide eakaaslastega võrreldes üsna palju.

Üha rohkem saab hoogu juurde küberkiusamine

Rahvusvahelises meedias on uuringu kõige enam tähelepanu pälvinud osa küberkiusamine. Jaanika Piksöödi sõnade järgi paneb digivahendites kiusamine muretsema just selle varjatuse pärast. „See on lapsevanematele ja õpetajatele veelgi vähem nähtav, kuna toimub tihti laste telefonides ja kinnistes gruppides. Erinevalt koolikeskkonnast võib küberkiusamine toimuda n-ö 24/7. See tähendab, et ohver ei saa end ka kodus turvaliselt tunda. Lisaks võib küberkiusamise puhul olla väga tõsine juba üksikjuhtum, sest veebis levivat materjali on keeruline eemaldada,“ selgitas uurija.

HBSC andmete järgi on küberkiusamist vähemalt korra viimase paari kuu jooksul kogenud 19 protsenti 11–15-aastastest Eesti õpilastest. Seitse protsenti on küberkiusamist kogenud korduvalt. Kui koolikiusamise ohvriks satuvad poisid ja tüdrukud sama tihti, siis küberkiusamist kogevad tüdrukud (21 protsenti) sagedamini kui poisid (18 protsenti).

Erinevalt koolikeskkonnas toimuvast kiusamisest pole internetis kiusamine ka vanusega vähenev. Näiteks on poiste seas küberkiusatuid 18 protsenti kõigis vanusegruppides. Samas satuvad kõige sagedamini küberkiusamise ohvriks 13-aastased tüdrukud, kelle puhul ulatub kiusatute osakaal lausa 24 protsendini.

Ka küberkiusamist on HBSC riikides tervikuna vähem kui Eestis: 16 protsenti õpilastest, mis on aga kolme protsendi võrra suurem number kui 2018. aastal. Kõige enam satuvad küberkiusamise ohvriks Leedu ja kõige harvem Hispaania noored.

Leila Oja sõnul viitavad 2018 ja 2022 kogutud andmed, et üks küberkiusamise tihenemise põhjuseid võib olla Covid-19 pandeemia. „Pandeemia, kui noorte sotsiaalne suhtlus läks veelgi rohkem üle veebikeskkonda, muutis viise, kuidas noored oma eakaaslastega suhtlevad. Kahe küsitlustsükli põhjal täheldati küberkiusamise suurenemist enamikus vanuse- ja soorühmades. Kuna küberkiusamise sagenemist täheldati eriti 11- ja 13-aastastel tüdrukutel, viitab see suurenenud kokkupuutele sotsiaalmeediaga,“ selgitas teadur. 

Mida siis teised riigid paremini teevad ja mida Eesti tegema peaks?

Leila Oja sõnul on riikides, kus on kiusamist vähem, kasutatud kiusamise ennetamiseks pikaajalisi terviklikke ja süsteemseid kiusuennetuse programme ja -strateegiaid. Edukad sekkumistegevused, mis on aidanud luua kiusamise vähendamiseks soodsat keskkonda, on tema hinnangul näiteks Kanada PrevNet, Soome kiusamisvastane programm KiVa ja Norras Olweuse kiusamise ennetamise programm. Eestis on rakendatud loetletud programmidest KiVa-t.

Oja sõnul on teada, et nii kiusajad kui ka kiusuohvrid on oma elu, tervise, koolikeskkonna ja peresuhetega vähem rahul. Seetõttu nõuab edukas koolikiusamise ja vägivalla vähendamine terviklikke jõupingutusi kolmel tasandil: riigis ja kogukonnas, koolis ning kodus. 

Näiteks aitavad KOV-i tasemel teavitustöö ja teadlikkuse tõstmine, korraldades koolides ja kogukonnas teavituskampaaniaid, et suurendada teadlikkust kiusamise ja vägivalla kahjulikest tagajärgedest ning õpetada õpilastele, personalile ja vanematele, kuidas ära tunda ja kiusamisele reageerida.

Kiusamise ennetamise ja juhtumite lahendamisel on Oja sõnul määrava tähtsusega kool. „Tuleks rakendada nulltolerantsi poliitikat kiusamise suhtes, kus igasugust kiusamist ja füüsilist vägivalda käsitletakse tõsiselt ja selgete tagajärgedega. Koolikultuuris, kus juhtimine toetab kiusamise ennetamist ja lahendamist, on vähem kiusamisjuhtumeid,“ selgitas teadur. 

Oja sõnul aitavad seda tagada hea koolikeskkonna järelevalve, koolisüsteemide tugiteenused ja õppekavasse integreeritud programmid õppijate sotsiaalsete oskuste, nagu empaatia ja suhtlemisoskused, arendamiseks. Selleks, et laps saaks oma muresid kodus jagada, tuleks vanematele pakkuda teavet, koolitusi ja võimalusi koostööks kooliga. 

Ka Jaanika Piksöödi sõnul tuleks tähelepanu pöörata programmidele, mis on mõeldud kiusamise ja käitumisprobleemide ennetamiseks ning sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arenguks. „Nende positiivne mõju on teaduslikult tõendatud. Küll aga puudub meil riiklik kiusuennetusstrateegia. Praegu on koolid selle teemaga siiski suhteliselt üksi ja peavad ise otsustama, mida võtta või mida jätta,“ nentis analüütik.

Andres Reimann 

Artikkel ilmus Novaatori veebilehel

 

Meelike Tammemägi
Teadusuudis
19-04-2024 - 07:14 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Tasakaalustatud toiduvalikute tegemine on keeruline – aga kas peab olema?
Tasakaalustatud toiduvalikute tegemine on keeruline – aga kas peab olema?

Janne Lauk, TAI toitumise valdkonna juht 

Tervise Arengu Instituudi (TAI) tehtud uuringud näitavad, et Eesti inimeste toidulaud on tasakaalust väljas. Kuigi meie toitumine võiks olla kooskõlas  riiklike toitumissoovitustega, on tegelik toitumine oluliselt teistsugune. Me tarbime liiga vähe puu- ja köögivilju, marju, täisteraviljatooteid, kala ning pähkleid ja seemneid. Seevastu liialdame liha ja lihatoodetega ning piimatoodete hulgas saaksime teha paremaid valikuid, eelistades maitsestamata tooteid.  Samuti tarbime soovitustest kordades rohkem magusaid ja soolaste näkse, sh karastusjookesööke ja jooke, mida meie organism tegelikult ei vaja. 

Meie toiduvalikuid mõjutavad mitmesugused tegurid nagu maitse-eelistused, uskumused, toiduvalmistamisoskused ja sotsiaalsed normid. Neid tegureid mõjutab omakorda toidukeskkond, kus oma valikuid teeme. Muuhulgas näiteks see, millised toiduained on majanduslikult ja füüsiliselt kättesaadavad, milline on kultuuriline kontekst, kui palju ja milliseid toidukaupu meile reklaamitakse jne. 

Tänapäevane toidukeskkond soodustab rasvumist 

Toit on meile tänapäeval väga kergesti kättesaadav. Kui pärast Teist maailmasõda keskenduti toidu tootmises peamiselt kvantiteedile, siis nüüdseks on energiatiheda ja toitainevaese toidu osatähtsus kasvanud üle igasuguse vajaduse, muutes 21. sajandi toidukeskkonna rasvumist soodustavaks. 

Samal ajal on toidu kättesaadavuse kasv teinud ebatervislike valikute vältimise keerulisemaks. Kõikjal meie ümber – tänavatel, meedias ja isegi ühistranspordis, antakse märku, et peaksime pidevalt midagi sööma või jooma ning kõik tooted on ka kiiresti kaasa haaratavad. Tihti oleme minetanud oskuse toitu valmistada, korralike einete asemel tarbime toitainevaeseid ja energiarikkaid näkse, sööme väljas või tellime valmistoitu koju ning einestame kiirustades ja üksi. Selline toitumisviis ei ole jätkusuutlik meie planeedile ega tervisele. 

Sellises tasakaalust väljas toidukeskkonnas, mis ei toeta  toitumissoovituste järgimist, on vaja palju tahtejõudu, omajagu aega ja teadmisi, et teha paremaid toiduvalikuid.   

Toidukoostis on osalt paranenud, osalt halvenenud 

Eesti toidukeskkonnas toimunud muutusi on võimalik jälgida, tuginedes TAI 2018. ja 2022. aasta pakendipõhisele toidukoostise kaardistusele. TAI on muu hulgas vaadelnud muutusi piima-, liha-, pagaritoodete ning karastusjookide suhkru-, soola- ja küllastunud rasvhapete sisalduses. 

Nelja aasta jooksul on muutused toimunud eri suundades. Kui tuua mõned näited, siis piimatoodete suhkrusisaldus on mõnes tootegrupis vähenenud, samal ajal  on küllastunud rasvhapete sisalduses toimunud peamiselt negatiivseid muutusi ehk sisaldus on suurenenud.  

Lihatoodete soolasisalduses on samuti toimunud nii positiivseid kui ka negatiivseid muutusi. Näiteks hakklihast valmistatud tooted, lihast snäkid ja maitsestatud lihad on need grupid, mille puhul on muutus nelja aasta jooksul olnud pigem positiivne, seda nii keskmise kui ka maksimaalse soolasisalduse vaates.  

Pagaritoodetes saab täheldada soola ja suhkru maksimaalsete sisalduste vähenemist. See on küll positiivne, kuid paraku ei ole vähenenud keskmised sisaldused.  Karastusjookide puhul on suhkrusisaldus vähenenud kuues tootegrupis, kuid teisalt on neist neljas suurenenud magusaineid sisaldavate toodete osatähtsus. Ainult kahes grupis – limonaadid ja maitseveed ning teega joogid – on vähenenud nii suhkru sisaldus  kui ka magusainega toodete osatähtsus. 

Keskkond aitab kujundada toitumisharjumusi

Tasakaalustatud ja mitmekesise toitumise soodustamiseks on vaja, et meid ümbritsev keskkond soodustaks tervist toetavate valikute tegemist – et sellised valikud oleksid lihtsad ja kõigile kättesaadavad. Riik saab panustada läbi maksupoliitika, regulatsioonide ja muude meetmete, et luua parem toidukeskkond. Näiteks vajab kiiremas korras uuendamist lasteasutuste toitlustamist reguleeriv määrus, et pakutav toit vastaks riiklikele soovitustele.  

Toiduainetööstusel on võimalus muuta toodete koostist nii toidugrupiti, aga ka tootegruppide üleselt. Nii saab tagada, et tooted, millest on eemaldatud suhkrut või soola, ei oleks vaid üksikud erandid. Muidu ei muutu inimeste maitse-eelistused ja üksikud muudetud koostisega tooted ei ole tarbijate esmavalikud. Samuti mõjutab inimeste eelistusi näiteks see, kuidas on tooted kauplustes paigutatudsiin on võimalus astuda suuri samme, et inimestel oleks lihtsam teha tervist toetavamaid otsuseid. 

Kohalikud omavalitsused ja haridusasutused saavad kaasa aidata tervist toetava toidukeskkonna loomisele, näiteks mõeldes sellele, kas koolide läheduses peaksid olema poed ja toitlustusasutused või milliseid tooteid koolide kohvikutes ja müügiautomaatides pakutakse. Tööandjatel on võimalus luua töötajatele toidukeskkonnad ja töökultuur, mis soosiks koos söömist ja tasakaalustatud toidulauda. Kodune toidukeskkond sõltub sellest, millist toitu me koju ostame. Vanemad on lastele eeskujuks nii toiduvalikutes kui ka toidust rääkides. 

Kõigil meil on vastutus ja võimalus teha oma tervise toetamiseks parimaid valikuid. Tervist toetavate keskkondade loomiseks ja tervislike valikute kättesaadavaks tegemiseks on vaja teha koostööd.

Meelike Tammemägi
Arvamus
18-04-2024 - 05:57 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Liigsest kehakaalust ja kehalisest inaktiivsusest tuleneval tervisekaotusel on suur majanduslik mõju
Liigsest kehakaalust ja kehalisest inaktiivsusest tuleneval tervisekaotusel on suur majanduslik mõju

Täiskasvanute kehaline inaktiivsus ja liigne kehakaal on käitumuslikud riskitegurid, mis on paljude krooniliste haiguste otseseks või kaudseks põhjuseks.

Tervise Arengu Instituudi (TAI) värskelt avaldatud haiguskulu uuringu tulemustest selgus, et täiskasvanute liigse kehakaaluga seonduvad haigused põhjustavad aastas ligikaudu 250 000 haigus- ning 650 surmajuhtu. Kehalise inaktiivsusega kaasneb aga enam kui 40 000 haigusjuhtu ning 200 surma aastas. Analüüsi tulemuste põhjal on täiskasvanud rahvastiku liigse kehakaalu aastane kulu riigile 124,7 mln eurot ning inaktiivsusest tulenev kulu arvestuslikult 28,7 mln eurot. Teatud tingimustel võib aga kulu riigile ulatuda 300 miljoni euroni aastas.

Ülekaalulisus ja kehaline inaktiivsus on seotud kümnete terviseprobleemidega

TAI teadurite elluviidud uuringu eesmärk oli hinnata Eesti täiskasvanute kehalise inaktiivsuse ja liigse kehakaaluga seotud terviseprobleemidest põhjustatud kulu riigile. Teaduskirjanduse põhjal kehalist inaktiivsust 15 ning ülekaalu ja rasvumist 29 eri terviseprobleemiga, mis hõlmasid lisaks südameveresoonkonna ja lihasluukonna haigustele ning 2. tüüpi diabeedile ka mitmesuguseid vähipaikmeid ja vaimse tervise probleeme, mille seost kehalise inaktiivsuse ja ülekaalulisusega osatakse näha harvem.

Inaktiivsusega seonduvalt on aastas hinnanguliselt 4 haigusjuhtu iga 100 täiskasvanu kohta, millest sagedasemad on 2. tüüpi diabeet, südame-veresoonkonna haigused ning lihasluukonna haigused ja vigastused. Ülekaalu ja rasvumisega seotud haigusjuhte esineb aga igal viiendal täiskasvanul Eestis, millest enam kui pool kuulub südame-veresoonkonna haiguste hulka.

Käsitletud terviseseisundite lõikes kaasnes liigse kehakaaluga 2020. aastal ligi 650 ning inaktiivsusega enam kui 200 enneaegset surmajuhtu. Kui arvestada aga riskitegurite osatähtsust kõigis surmapõhjustes, ulatub liigse kehakaaluga seotud suremuskaotus arvestuslikult 3560 surmani ning kehalise inaktiivsuse puhul ligi 1150 surmani. See tähendab, et 23% kõigist 2020. aasta surmadest on seostatavad ülekaalu või rasvumisega ning 7% kehalise inaktiivsusega.

Enam kui 60% Eesti täiskasvanutest on liigse kehakaaluga ning ligi kolmveerand täiskasvanutest kehaliselt inaktiivsed

Eesti täiskasvanutest 36% on ülekaalulised ja 26% rasvunud ning vaid iga kolmas on normaalkaalus. Liigse kehakaalu levimus kasvab koos vanusega nii meestel kui naistel, kuid suured soolised erinevused ilmnevad just ülekaalu puhul (meestest 42% ja naistest 31%). Uuringu raames määratleti kehaliselt inaktiivsena inimesed, kes on nädalas vähem kui 120 minutit keskmise koormusega kehalise tegevusega hõivatud – neid on 74% Eesti täiskasvanud rahvastikust. 

Kehaline inaktiivsus on sageli ülekaalu tekkimise põhjuseks ja mõlemad käitumuslikud riskitegurid jagavad ühisosa paljude mittenakkuslike haiguste kujunemisel – 64% inaktiivsetest on ka liigse kehakaaluga ning 76% liigse kehakaaluga täiskasvanutest ka kehaliselt inaktiivsed. 

Täiskasvanute liigse kehakaaluga ning inaktiivsusega seotud kulu riigile võib ulatuda 300 miljoni euroni aastas

Sarnaselt varasematele uuringutele näitasid analüüsi tulemused kehalise inaktiivsuse ning ülekaalu ja rasvumise märkimisväärset majanduslikku mõju. Täiskasvanute liigse kehakaalu aastane kulu riigile on rohkem kui 120 miljonit eurot ning kehalise inaktiivsuse aastane kulu rohkem kui 28 miljonit eurot. Teatud sisendandmete määramatust arvestades võivad kehalise inaktiivsusega seotud kulud ulatuda 74 miljoni euroni ning liigse kehakaalu kulud 225 miljoni euroni aastas. 

Analüüs ei käsitlenud ühiskondlikku perspektiivi, millest lähtuvad uuringud toovad reeglina suurusjärgu võrra suuremad kuluhinnangud. Samas annavad konservatiivsest lähtekohast tehtud ja Eesti reaalandmetele tugineva analüüsi tulemused realistliku hinnangu riskitegurist põhjustatud tervishoiukuludele ning haigestumisest ja enneaegse suremusest tulenevale maksukaotusele. Selle kulu vahetuks kandjaks on tervishoiusüsteem ja riik, kuid kaudselt iga Eesti elanik.

Tutvu valminud uuringu raportiga TAI kodulehel.

Tegu on Kultuuriministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi tellimusel valminud haiguskulu uuringuga, mis põhines nii Eesti reaalandmetel kui ka teaduskirjandusel põhinevatel  sisendandmetel.

Meelike Tammemägi
Teadusuudis
18-04-2024 - 07:15 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Annika Veimer: „Kas saame väikese riigi ja rahvana lubada, et sööme ja joome ennast surnuks?“
Annika Veimer: „Kas saame väikese riigi ja rahvana lubada, et sööme ja joome ennast surnuks?“

Vähene kehaline aktiivsus ja liigne kehakaal on paljude krooniliste haiguste riskitegur. Muide – ka vähi. Suurim haiguskoormus tuleb liigse kehakaalu puhul südame-veresoonkonna haigustest, inaktiivsuse tõttu haigestutakse lisaks südame- veresoonkonna haiguste ka 2. tüübi diabeeti ning lihasluukonna haigustesse. 

Kaotame valesti valitud eluviisi tõttu liiga palju elusid 

Tervise Arengu Instituudi teadlased tegid äsja kulu-analüüsi, mille tulemused on väga mõtlemapanevad. Kehalise inaktiivsuse põhjustatud haigustega seotud enneaegseid surmasid on Eestis üle 200, liigse kehakaalu ja rasvumisega aga ligi 650 aastas. Kui lisame siia veel otseselt alkoholiga seotud surmad, mida 2023. aastal oli üle 750, siis saame kokku ligi 1600 surma.  

1600 surma, mis on otsesemalt või kaudsemalt seotud inaktiivsuse, liigse kehakaalu ja alkoholi tarvitamisega. Ainuüksi need kolm riskitegurit hõlmavad kokku ligi 10% suremuskaotusest. 1600 elu aastas, igal aastal ja igal aastal üha rohkem. Siia lisanduvad veel joobes juhtunud õnnetused, uppumised, üledoosisurmad, vägivald ning muud sündmused, mis ka politsei ja päästeameti töölaudu täidavad. 

COVIDi kriisi ajal harjusime kõik ära sellega, et igal õhtul Aktuaalses kaameras“ teatati, mitu inimest on viirusesse nakatunud ja mitu inimest on COVIDi tõttu surnud. See hoidis ühiskondliku kriisi ajal fookust ja tähelepanu olulisel teemal. Kas 1600 surma aastas on piisav, et need tihti „pehmeteks“ tembeldatud teemad nagu toitumine ja liikumine fookusesse võtta?  

Kas me saame Eestis endale väikse riigi ja rahvana lubada seda, et me sõna otseses mõttes sööme ja joome ennast surnuks? Neist teemadest tuleb rääkida, palju rohkem ja tugevama häälega, sest me vajame Eesti püsima jäämiseks terveid inimesi.

Tervise hoidmine on meeskonnatöö 

Teame, et head tervist ning tervist toetavat käitumist ei taga üks ja ainus võluvits. Pole ka sellist ühte ja ainust osapoolt, kes kõigi tervist mõjutavate tegurite eest vastutaks. Tervise hoidmine ja edendamine on meeskonnatöö ja 80% sellest tööst toimub väljaspool tervishoiusektorit. Tervisliku elu vundamenti tuleb laduda juba maast madalast ning seda ei saa teha üksi. 

Me teame ka seda, et ainult teadlikkusest ei piisa, kuigi see aitab. Täpselt nii, nagu usutavasti praktiliselt kõik teavad, et suitsetamine põhjustab vähki, aga mitte kõigil ei õnnestu sellest harjumusest vaid selle teadmise toel vabaneda, nii on ka liikumise ja toitumisega. Me ilmselt teame ka kõik seda, et tuleks süüa viis peotäit puu- ja köögivilja päevas ning piirata nn rämpstoidu ja maiustuste söömist. Kas me aga ka selle teadmise järgi käitume? Reaalsuses oleme me siiski kõik vaid inimesed, oma harjumuste ja sooviga end hästi tunda – kohe, siin ja praegu.  

Ebatervislikud valikud maksame me ise kinni 

Mainitud kurb statistika näitab aga selgelt, et me ei tee hetkel riigina piisavalt selleks, et toetada Eesti inimeste tervislikke valikuid. Ning kurb tõsiasi on seegi, et me maksame selle mittetegemise ühiselt kinni. Juba mainitud värske uuringu tulemused näitavad, kui suur on kehalise inaktiivsusega ja ülekaalulisusega seotud kulud riigile.  

Sealjuures ei hõlma uuringus näidatud summad isegi kõiki ühiskondlikke kulusid, mis on seotud vähese liikumise ja ülekaalulisusega. Siiski räägime me sadadest liiga vara lõppenud eludest ja sadadest miljonitest eurodest aastas.

Toon ühe näite konkreetsest lahendusest. TAI on Eesti oludele kohandanud ennetusprogrammi, mida viiakse ellu lasteaedades laste toitumis- ja liikumisharjumuste kujundamiseks. Selle Norra riigi toetusest rahastatud ennetusprogrammi nimi on „Seikluste Laegas ja selle toel saab lapsi juba varases eas nügida tervislikuma eluviisi poole, vähendades istumise aega, õpetades liikuma, janu korral magusate jookide asemel vett jooma ja harjuma tervisliku toidulauaga. See on vaid üks näide algatusest, mis aitab, kuid teha on vaja selgelt rohkem. Keskkond peab toetama tervist ja tervislikke valikuid.

Meelike Tammemägi
Arvamus
17-04-2024 - 10:48 - Terviseamet - Nädalaga lisandus 170 gripijuhtu
15. nädala jooksul registreeriti 2472 ägedate respiratoorsete nakkuste haigusjuhtu, neist 43% olid kuni 14-aastased lapsed. Lisandus 170 gripijuhtu (nädal varem oli neid 205), millest 70 kinnitati laboratoorselt. Gripi levik on endiselt laialdane, kuid haigestumuse intensiivsust saab hinnata juba madalaks. Gripiga seotud hospitaliseerimiste arv on vähenemas. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse andmetel on viimase kahe nädala jooksul gripi tõttu haiglaravi vajanud 28 patsienti.  Alates hooaja algusest ehk 2023. aasta 40. nädalast on hospitaliseeritud 1410 inimest. Hospitaliseeritud patsientidest oli gripi vastu vaktsineeritud 9,6%. Esialgsetel andmetel on sel viirushooajal gripi tõttu surnud 95 inimest, kellest 94,9% olid üle 60-aastased.  COVID-19 haigestumus on langenud hooajavälistele tasemetele. Kuivõrd esineb palju kergeid ja asümptomaatilisi COVID-19 juhtumeid, levib viirus tõenäoliselt varjatult, lainetena, ilma oluliste tõusude või langusteta. 15. nädala jooksul lisandus 71 COVID-19 juhtu, millest 8 kinnitati laboratoorselt ja 63 diagnoositi kliiniliselt. Registreeritud haigusjuhtude üldarv vähenes eelmise nädalaga võrreldes 23,6% võrra.  Lisateavet COVID-19 andmete kohta leiab koroonaviiruse andmestikust: https://www.terviseamet.ee/et/koroonaviirus/koroonaviiruse-andmestik
EST

Views: 4545