Terviseuudised

Surmade arvu suhteliselt kõrgel tasemel püsimise üheks põhjuseks oli koroonaviiruse püsimine. COVID-19 põhjustas eelmisel aastal 913 surma.

Veidi alla poole kõikidest surmadest – 8102 – oli põhjustatud vereringeelundite haigustest, mis viisid meie seast 3281 meest ja 4821 naist. Seda on 261 võrra vähem kui aasta tagasi, mil registreeriti vereringeelundite haiguste tõttu 8363 surma.

Sageduselt järgmisteks surmapõhjuseks olid pahaloomulised kasvajad, millesse suri mullu 3476 inimest. Õnnetusjuhtumite, mürgistuste ja traumade tõttu suri 983 inimest - 684 meest ja 299 naist.

Õnnetusjuhtumitest, traumadest ja mürgistustest tingitud surmade arv kasvas eelmisel aastal 27 võrra, pahaloomulistesse kasvajatesse surnute arv langes 212 võrra.

Imikusurmade (alla 1-aastased lapsed) arv vähenes 29-st 26-le, imikusuremuse kordaja 1000 elussünni kohta püsis stabiilsena – 2,2.

Lisaks laekus surma põhjuste registrisse 74 Eestis surnud välisriigi elaniku surmapõhjuste andmed. Need ei ole ülalpool toodud arvudesse arvestatud.

Jätkus otseselt alkoholist põhjustatud surmade arvu kasv - eelmisel aastal oli see 753, üle-eelmisel aastal  695 ja 2020. aastal 619. Samuti kasvas narkootiliste ainete kasutamisest otseselt tingitud surmade arv 39-lt 80-le.

„Otseselt alkoholist põhjustatud surmade arv suureneb juba viiendat aastat. Võib oletada, et lisaks alkoholi kogutarbimise suurenemisele mõjutas alkoholiga seotud haigustesse suremist osaliselt ka piiratud juurdepääs tervishoiuteenustele COVID-19 pandeemia ajal ning inimesed jäid õigel ajal pöördumisega hiljaks,“ kommenteeris TAI alkoholi ja tubaka valdkonna juht Anneli Sammel.

„2022. aastal on narkootikumide üledoosist põhjustatud surmajuhtude arv võrreldes eelnevate aastatega hüppeliselt tõusnud. Suur osa surmajuhtudest on seotud sünteetiliste opioididega, täpsemalt nitaseenide ainerühmaga ning tõusis ka karfentanüüliga seotud surmade arv. Enamik üledooside surmadest on põhjustatud mitme narkootilise ja psühhotroopse aine kombinatsioonist,“ selgitas TAI uimastite ja sõltuvuse keskuse juht Aljona Kurbatova.

Eestis töötavad sõltuvusravi ja kahjude vähendamise keskused, kust on võimalik saada infot ja abi. Alates eelmise aasta novembrist töötab Eestis ka ööpäevaringne tugiliin. Helistades numbril 641 4110 või lühinumbril 1747, kirjutades vestlusaknasse veebilehel www.narko.ee või saates e-kirja aadressile 1747@narko.ee on võimalik saada abi.

Surma põhjuste registri andmed 2022. aastal surnute surmapõhjuste kohta on avaldatud Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika andmebaasis https://statistika.tai.ee

Arste oli eelmisel aastal 4683 ja nende arv suurenes võrreldes 2021. aastaga 2,5%. Arstide keskmine vanus ei ole viimastel aastatel muutunud ja see oli 51 aastat.

Õdesid oli 2,9% rohkem kui aasta varem – 8882. Õdede keskmiseks vanuseks oli 46 aastat, ka see näitaja on püsinud viimase paari aasta tasemel.

Tuhande elaniku kohta oli Eestis 2022. aastal 3,4 arsti ja 6,5 õde. Ühe arsti kohta töötas keskmiselt 1,9 õde. Arstide arvult tuhande elaniku kohta on Eesti olnud aastaid Euroopa Liidu keskmiste seas, õdede sama näitaja jääb EL keskmisele alla.

Eelmisel aastal töötas Eestis 944 perearsti, ühe perearsti ravida oli keskmiselt 1447 inimest. Perearstide arv suurenes aastaga 0,4%. Perearstide keskmine vanus oli 55 aastat.

Pensioniealiste perearstide ja ka arstide osatähtsus on viimase üheksa aasta jooksul pidevalt kasvanud, perearstidel keskmiselt 1,6 ja arstidel 0,6 protsendipunkti aastas. 27,1% perearstidest ja 22,3% arstidest olid 65-aastased või vanemad.

2022. aastal töötas Eestis 1604 pereõde ja nende arv on üheksa aastaga kasvanud keskmiselt 6% aastas, viimase aastaga 5%. Pereõed olid keskmiselt 45-aastased. Pensioniealiste pereõdede osatähtsus oli 7%, mis on viimasel paaril aastal langenud. Ühe perearsti kohta töötas keskmiselt 1,7 pereõde, mis on aasta-aastalt rohkem.

Täiskoormusega töötas 48,5% ja sellest väiksema koormusega 31,9% arstidest. 61,4% õdedest töötas täiskoormusega, 25,5% aga väiksema koormusega. Viimasel üheksal aastal on pidevalt vähenenud täiskoormusega töötavate ja suurenenud väiksema koormusega töötavate arstide ja õdede osatähtsus. Täiskohast suurema koormusega töötanud arstide osatähtsus on selle aja jooksul jäänud samaks. Suurema koormusega töötanud õdede osatähtsus, mis vahepeal kasvas koroonapandeemia tõttu, on viimasel aastal taas kahanenud.

Eelmisel aastal töötas Eestis 1375 hambaarsti ja 1222 hambaraviõde ning nende arv suurenes viimase aastaga vastavalt 2,2% ja 0,2%. Hambaarstide keskmine vanus oli 47 aastat ja hambaraviõdedel 45 aastat.

Tervishoiutöötajate andmed on leitavad TAI tervisestatistika ja uuringute andmebaasi osas „Tervishoiu ressursid ja nende kasutamine“, teema all „Tervishoiutöötajad. Haiglavõrgu arengukava haiglate andmed on leitavad teema „Haiglavõrgu arengukava haiglad“ ja „tervishoiuasutuste andmed „Tervishoiuteenuste osutajad“ alt. Visualiseeritud andmed on leitavad siit.

Loe edasi...

Probleemid puudutavad nii ööelus osalejaid endid kui ka tavalisi linnakodanikke, kes elavad piirkondades, kuhu öine meelelahutus on koondunud. Joobega seotud tagajärgedega tegelemine avaldab märkimisväärset survet nii politsei kui kiirabi ressurssidele.

Paar nädalat tagasi sai meedias tähelepanu Pärnu Linna volikogu otsus, millega leevendati vähem kui aasta tagasi kehtestatud piiranguid öisele alkoholi müügile kohapeal tarbimiseks. Muudatusettepaneku taga olid Pärnu meelelahutusettevõtted, kes soovisid suvisel perioodil pikendada meelelahutusettevõtetes alkoholimüügi aega kahe tunni võrra ööl vastu reedet. Vaatamata sellele, et linn ise ja ka ettevõtjad möönavad, et piirangud on toonud kaasa kesklinnas õigusrikkumiste vähenemise, otsustati ettevõtjate soov kiiresti rahuldada.

Kuidas sellised otsused sünnivad?

Linnakodanikel ja kõigil huvilistel on võimalik lugeda määruse muutmise seletuskirja ja vaadata volikogu istungi videomaterjali. Tegin seda minagi, et mõista otsuse tagamaad. Mõlemad allikad andsid aga kinnitust, et mingit sisulist arutelu selles osas istungil ei toimunudki. Argumendid, millega ettevõtjad oma muudatusettepanekut põhjendasid, olid kõike muud kui läbimõeldud. Ettevõtjate esindaja rõhutas oma lühikeses sõnavõtus peamiselt kolme mõtet: a) ärge tehke Pärnust pensionäride linna, b) noored tahavad pidutseda, c) laske meil raha teenida!

Kahjuks tuleb tõdeda, et Pärnu Linnavolikogu ei püüdnudki ise sisulist arutelu algatada, ning lihtsalt nõustus tingimusteta, ja hääletas määruse muutmise poolt. Ometi oleks siinkohal olnud asjakohane esitada täpsustavaid küsimusi selle kohta, milliseid lahendusi pakub kellaajalise piirangu leevendamise asemel ettevõtja ise? Volikogu ei haaranud kinni võimalusest sõlmida kokkuleppeid konkreetsete sammude osas, mis vähendaks alkoholi üleserveerimise ja liigtarvitamisega seotud riske öises linnaruumis.

Kes vastutab, et inimesed ei jääks liiga purju?

Asutustes, kus alkoholi müügi pealt kasumit teenitakse, ei ole alkoholiga liialdamine ainult tarvitaja enda vastutus. Kliendi eest vastutab ka alkoholi müüja, kellel on seadusest tulenev kohutus kliendile õigel ajal müük lõpetada, sest eelnevalt joodud alkoholi mõjul ei taju inimene alati ise oma seisundit adekvaatselt. Iga lahtioleku tunniga vastu hommikut suureneb nende inimeste hulk, kellele tegelikult alkoholi juurde serveerida ega müüa enam ei tohiks.  

Ettevõtjad saaks nii mõndagi ära teha selleks, et tema klientide kõrgenenud meeleolu ei muutuks enesekontrolli puudumiseks. Maailmas on palju praktikaid, mille hulka kuuluvad sellised võtted, nagu näiteks tasuta vee kättesaadavaks tegemine, alkoholivabade jookide valiku suurendamine ja nende pakkumine, toidu pakkumine ka öisel ajal, teenindajate koolitamine märgatavalt joobes inimestele alkoholi müügist keeldumiseks, piisava arvu teenindajate ja turvameeskonna palkamine, kes suudavad vastutada oma klientide käitumise ja kriisisituatsioonide lahendamise eest jne. Kõik, mis päriselt aitab inimesel aeglasemalt ja vähem alkoholi tarbida, aitab ka tema pidutsemist selles asutuses pikendada.

Jah, kõik see eeldab läbimõeldud tegevust ja ka ressurssi, mis ongi osa sellest ärist. Ja alati ei olegi alkoholi läbimüük see suurim „kliendimagnet“, vaid loeb köitev programm, meeldiv keskkond, puhtad tualettruumid ja staffi suhtumine, milles tajud hoolimist. Just nende ettevõtjate tõttu, kelle ainus eesmärk on alkoholi müügi pealt raha teenida ning kes pärast oma tuikuvad ja lärmakad kliendid lihtsalt tänavale politsei ja kiirabi mureks jätavad, on piirangud kõige vajalikumad.  

Kuhu jäi Pärnus kaasamine ja arutelu? Kuidas aetakse kohalikku alkoholipoliitikat!?

Öise meelelahutusega kaasas käiv alkoholi liigtarvitamine puudutab oluliselt laiemat ringi inimesi kui need, kes ööelus osalevad või selle pealt teenivad: kaaskodanikud, lähedased ja pered, tööandjad, majutussettevõtjad, politsei, kiirabi, heakorratöötajad jne. Seetõttu on alkoholi müüjate ja müügi piirangute reguleerijate (antud juhul KOV) vastutus ja kohustus otsida lahendusi, kaasata teisi osapooli ning leida ressursse ööelu paremaks korraldamiseks.  

Arutelu ja kaasamine pole mitte ainult demokraatia alus, vaid ka viis asju paremini koordineerida, koos tõhusamaks muuta ja käituda nagu partnerid. Ainult raha teenimine turvalise elukeskkonna arvelt, jättes tagajärjed politsei kanda, pole jätkusuutlik tegevus ega loo kuurortlinnale head mainet. Kohaliku omavalitsuse ülesanne on ka ööelus seista oma inimeste tervise ja heaolu eest, hoida selles küsimuses initsiatiivi, koordineerida koostööd ning jälgida, et kokkulepped peavad. Pärnu Linnavolikogu otsusest said partnerid teada aga alles meedia kaudu.

Anneli Sammel, TAI alkoholi ja tubaka valdkonna juht

Arvamuslugu ilmus 5. juunil 2023 Pärnu Postimehes

Toitumine mõjutab vaimset heaolu

Lisaks piisavale kehalisele aktiivsusele ja unele vajab noorte organism täisväärtuslikuks arenguks mitmekesist ja tasakaalustatud toiduvalikut. Kuigi toitumist on kõige sagedamini seostatud just noorte organismi füüsilise arengu mõjutajana, on ka vaimne heaolu koolinoortel oluliselt toitumisega seotud.

Toitumise ja vaimse tervise vaheliste seostena tuuakse eelkõige välja oomega-3-rasvhapete ja antioksüdantide olulisust, aga ka näiteks B-grupi vitamiinide seost närvisüsteemi toimimisega. Kui aga veidi rohkem uurida, ilmneb, et praktiliselt kõikidel toitainetel on suurem või väiksem roll vaimse tervise toetamisel.

Kuna toit koosneb väga paljudest erinevatest (toit)ainetest, on sageli keeruline öelda, millisel komponendil on suurim mõju või kas mõju on hoopis seotud kogu toitainelise «kompotiga», mida antud toit sisaldab. Seda viimast teooriat kipuvad kinnitama uuringud, mis väidavad, et toidulisandite tarvitamisel analoogne mõju toidust saadud toitainetele puudub või on see oluliselt väiksem.

WHO soovituste järgi peaksid kooliealised noored olema mõõduka kuni tugeva intensiivsega kehaliselt aktiivsed vähemalt tund aega päeva kohta. Soovitatav uneaeg 11-aastastel on 8–9,5 tundi ja 13–15-aastastel 7,5–9 tundi.

Vaimse tervisega seotult toovad erinevad uuringud esile vajadust saada toiduga kindlasti piisavalt järgmisi aineid: vett; valkude koostises olevaid aminohappeid metioniini, fenüülalaniini, trüptofaani (need kolm on asendamatud aminohapped ja neid peab kindlasti saama toiduga) ja türosiini; kaht pikaahelalist polüküllastumata oomega-3-rasvhapet DHA (dokosaheksaeenhape) ja EPA (eikosapentaeenhape) ja suure tõenäosusega ka osasid monoküllastumata rasvhappeid; aeglasemalt imenduvaid süsivesikuid, eriti aga kiudaineid; antioksüdantseid vitamiine A, C ja E ning mineraalaineid seleen, tsink, vask teisi vitamiine (eelkõige folaadid, vitamiinid B12 ja B6, aga ka vitamiinid D, B1, B2, niatsiin) teisi mineraalaineid (kaltsium, magneesium, raud, jood, mangaan, kroom, kaalium); lisaks võivad soodsalt mõjuda bioaktiivsed ühendid, näiteks karotenoidid, glükosinolaadid, polüfenoolid.

Mida sellest keerulisest toitainete rägastikust järeldada või kuidas süüa nii, et kõik need vaimset (aga ka füüsilist) tervist toetavad ained toidust kätte saada?

Tuleks süüa mitmekesist ja tasakaalustatud segatoitu, kus suurem rõhk oleks taimset päritolu toidul (täisteraviljatooted, köögiviljad (sh kaunviljad), marjad, puuviljad, kartul, pähklid-seemned). Mõõdukalt oleks esindatud head asendamatute amino- ja rasvhapete allikad nagu kala, muna, maitsestamata piimatooted ja (linnu)liha. Vaid väga väike osa võiks jääda magusatele-soolastele näksidele (suhkur, mesi, kommid, šokolaad, küpsised, saiakesed jms, jäätis, kohuke, magusad joogid, kartulikrõpsud, küüslauguleivad jne) ning ultratöödeldud (kiir/valmis)toitudele, võimalusel võiks need kõik üldse oma toidulaualt välja jätta.

Eesti noorte vaimne tervis ja selle seosed eluviisiga

Kuigi vaimset tervist käsitletakse üha enam kui psühhosotsiaalset heaolu, võib heaolu kestev puudus viia psüühiliste haigusteni. Viimase kümnendi jooksul on sagenenud vaimse tervise probleemide, nagu kurbuse, masenduse ja depressiivsuse esinemine nii Eesti kui naaberriikide noorte hulgas.

Tüdrukud kogevad vaimse tervise probleeme sagedamini ja see kasvab vanusega nii tüdrukute kui ka poiste hulgas. Enam kui kolmandik 11−15-aastastest Eesti tüdrukutest ja viiendik poistest on kurvad või masendunud sagedamini kui kord nädalas.

Eesti inimarengu aruanne, mis 2023. aastal pühendus vaimse tervise temaatikale, tõi esile ka eluviisi, sh toitumise ja vaimse tervise seosed. Ka Tervise Arengu Instituudi poolt läbi viidud kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu 2021./2022. õppeaasta andmete analüüs kinnitab toitumise, liikumise ja une tähtsust noorte vaimsele tervisele.

Kuna uuringus olid vanemad õpilased just 9. klassist, siis on hea teha ülevaade põhikooli lõpuklasside noortest ja nende viimase kahe nädala enesetundest, kes uuringu hetkel olid 15-aastased. Nimelt  nende seas oli depressiooniriskiga tüdrukuid 29 ja poisse 14 protsenti.

Andmeid analüüsides arvestati ka seda, milline on noore perestruktuur, tema kodus räägitav kõnekeel ning elukoht, kuid need näitajad ei osutunud statistiliselt oluliseks depressiooniriski osas. Depressiooniriskiga noorte osakaal on oluliselt suurem nende seas, kellel oli koolipäevadel ebapiisav uneaeg, kes ei saavuta WHO soovituslikul tasemel kehalist aktiivsust mitte kunagi või teeb seda väga harva ja kelle toitumisharjumused on ebatervislikud.

Alla soovitusliku uneajaga noortest on depressiooni riskiga 20 protsenti, samas kui piisava uneajaga noortest on depressiooniriskiga poole vähem noori. Piisav uni ja liikumine aitab depressiooniriski hoida eemal rohkem tüdrukutel kui poistel.

Oluliselt rohkem on noori vaimse tervise riskiga nende seas, kes koolipäevadel ei söö hommikusööki, kes tarbivad endi sõnul puu- ja köögivilju harva või mitte kunagi, kes tarbivad energiajooke vähemalt kord nädalas ja friikartuleid iga nädal. Soovituslikust vähem köögi- ja puuvilju söönud õpilastel on 1,3−1,5 korda suurem šanss kogeda depressiivsust. Piisavaks koguseks teismeliste puhul loetakse iga päev vähemalt seitsme-kaheksa portsjoni köögi- ja puuviljade söömist, mis on ligikaudu 700−800 grammi.

Nende noorte seas, kes suhkruga karastusjooke ja maiustusi sõid iga päev või üldse mitte, suhkruga karastusjookide ja maiustuste tarbimine noorte depressiooniriski ei mõjutanud. Samas noored, kes ei söönud regulaarselt hommikusööki, kogesid kaks korda sagedamini pikemaajalisi depressiivseid perioode võrreldes nendega, kes ei jätnud hommikusööke vahele. Regulaarne hommikusöögi söömine on seotud lisaks üldise heaoluga, aga ka väiksema riskiga olla ülekaaluline. Ülekaaluliste ja rasvunute seas oli samuti depressiooniriskiga noori enam kui normkaaluliste või alakaaluliste hulgas. Varasemast on teada, et negatiivne kehakuvand on oluliselt seotud ka vaimse heaoluga.

Soovitused õpilasele, perele ja koolile

Selleks, et meie noorte toidulaud oleks mitmekesine ning toitumine toetaks nii vaimset kui ka füüsilist heaolu, saavad palju ära teha nii õpilased ise, kodu kui ka kool. Tervislike valikute toetamine ongi kõige olulisem laste ja noorte seas, kui on välja kujunemas täiskasvanuikka ulatuvad harjumused. Oluline on luua keskkond, kus tervislikke valikuid oleks lihtne teha ning tagada noortele tugi ja võrdsed võimalused.

Soovitused õpilasele

Planeeri oma päevased tegevused, milles on arvestatud aega liikumiseks-treeninguteks, sõpradega suhtlemiseks, õppimiseks, söömiseks.

Mine magama pigem varem kui hiljem, maga piisavalt.

Veeda ekraanide taga aega nii vähe kui võimalik, kindlasti mitte paar viimast tundi enne magamaminekut.

Jälgi, et oleksid kehaliselt mõõdukalt või enam aktiivne vähemalt 60 minutit päeva kohta.

Söö regulaarselt, aga mitte kogu aeg – korralik hommikusöök (nt puder marjadega), soe ja toitev koolilõuna, veidi tagasihoidlikum õhtusöök, lisaks 1-2 vahepala.

Söö mitmekesiselt ja tasakaalustatult – iga päev täistera- või seemneleiba, putru, köögivilju, marju-puuvilju, pähkleid-seemneid, veidi maitsestamata piimatooteid, midagi toidugrupist muna-kala-(linnu)liha.

Aju ei vaja glükoosi, mis tuleb suhkrust-maiustustest. Organism saab glükoosi piisavalt normaalsel söömisel. Piira maiustuste ja magusate jookide tarbimist, need mõjuvad halvasti vaimsele tervisele ning võivad aidata kaasa ülekaalu tekkele.

Energiajook (ega ka kohv) ei ole energia-allikas – see ainult kasutab ära su olemasolevad energiavarud ja kurnab organismi. Mida vähem, seda parem, kuid kindlasti jälgi, et päevane kofeiinikogus kõikidest allikatest (kohv, energiajoogid, tee, šokolaad jt) jääks alla 3 mg kehamassi kg kohta – so umbes 200 mg, aga parem veel, kui alla 100 mg.

Alkohol ei ole põhjuseta alla 18-aastastele keelatud.

Soovitused perele

Hoolitse selle eest, et lapsel oleks söögiajal toitev, mitmekesine ja tasakaalustatud ise valmistatud söök ning vahepaladeks võtta puu- ja köögiviljalõigud.

Valmista söök kodus ise töötlemata toorainetest – rohkem köögivilju ja täisteratooteid, vähem punast liha ning lihatooteid (singid, vorstid, viinerid, peekon, pihvid jne) ära paku üldse.

Magusaid näkse-jooke (sh küpsetisi) ära osta koju, neid võiks süüa nii harva ja vähe kui võimalik.

Kaasa lapsed (juba võimalikult varakult) toiduvalmistamise ja toidu serveerimise protsessi.

Ole eeskujuks – söö ise normaalselt, ära tarvita alkoholi, piira ka enda ekraaniaega, liigu piisavalt – see mõjub hästi ka sinu enda (vaimsele) tervisele.

Veeda võimalikult rohkem aega koos lapsega aktiivselt liikudes ja tegutsedes.

Soovitused koolile

Kool on hariduse andmise ja harjumuste kujundamise koht, sh toitumishariduse ja toitumisharjumuste kujundamise koht.

Õpilaste vaimset (ja ka füüsilist) tervist toetab mitmekesine ja tasakaalustatud toit, mis näeb välja ilus, maitseb hästi, mida pakutakse füsioloogiliselt sobival kellaajal ning mille söömiseks on piisavalt aega.

Vaadake üle oma koolipuhveti valik. Kasvav organism ja aju ei vaja suurtes kogustes suhkrut.

Söögivahetunni võiks ühildada sellele eelneva liikumisvahetunniga.

Leila Oja ja Tagli Pitsi arvamuslugu avaldus 4. juunil 2023 Postimehes.

Loe edasi...

Personaalmeditsiini uudiskirja mai number keskendub projekti „Personaalmeditsiini rakendamine Eestis“ lõpukonverentsi „Uus IT-taristu – uued võimalused personaalmeditsiinis“ kajastamisele.

25. mail toimunud konverentsil kohtusid tervishoiutöötajad ja projekti alguse visiooni juures olnud inimesed, nelja aasta jooksul projekti panustanud tippspetsialistid ning väliskülalised, kes andsid edasi oma mõtteid ja kogemusi.

Konverentsil vaadati tagasi lõppevale projektile, arutleti Eesti riikliku personaalmeditsiini valminud taristu võimaluste üle, ja sellegi üle, mida toob see kaasa tervishoiutöötajatele ning elanikele. Loe lähemalt: noppeid kõlama jäänud mõtetest ettekannetest ja aruteludest.

Innustust saadi ka väliskogemusest. Väga huvitav oli kuulata, millega tegeletakse Soomes, mis on laiemalt toimumas Euroopas ning kuidas Eesti tegemised sobituvad Euroopa suurde plaani, sellest andis ülevaate Tommi Nyrönen. Loe lähemalt: Tommi Nyrönen: riikidevaheline andmete jagamine toob kasu kõigile

Väga õpetlik oli seegi, kuidas on Taanis käima lükatud personaalmeditsiini teenused, millest rääkis põhjalikult Lene Cividanes. Loe lähemalt: Lene Cividanes: Taani personaalmeditsiini edu võti oli seaduste loomine ja piisav rahastus

Paraku näitab aga reaalsus, et seda seadust kiputakse eirama. Üks põhjus võib olla selles, et inimesed lihtsalt ei tea seadust. Teisalt võib põhjuseks olla e-sigaretil puuduv ebameeldiv lõhn ja maitse, mistõttu tajutakse veipimist vähem ohtlikuna nii iseendale kui ka kõrvalseisjatele.

Passiivseks suitsetamiseks peetakse olukorda, kus mittesuitsetav inimene viibib kellegi teise tubaka tarvitamise tõttu tubakasuitsuga saastatud keskkonnas. Tänapäeval ei saa passiivsest suitsetamisest aga rääkida ainult tubakasuitsu kontekstis. Tavasigarettide kõrvale on kasutusele tulnud e-sigaretid, millest väljuv aerosool ei ole küll tubakasuits, kuid sisaldab sellegi poolest erinevaid keemilisi ühendeid, mis ohustavad nii tarvitaja kui kõrvalseisja tervist. Selle tõttu on uute toodete turule tulek nõudnud ka vastavaid seadusemuudatusi.

Uuringuandmeid, mis hindavad e-sigareti aerosooli mõju kõrvalseisjale, koguneb aina juurde

Uuringud, kus on olnud fookuses e-sigarettide mõju uurimine õhu kvaliteedile ja tervisele näitavad, et enam kui 70% sisse hingatavast e-sigareti aerosoolist hingatakse lõpuks ka välja, levides seejärel kõrvalseisjateni või teiste samas ruumis viibijateni.

Hetkel ei ole veel piisavalt uuringuid, et öelda, mil määral e-sigareti passiivne suitsetamine võrreldes tavasigaretiga tervist pikaajaliselt mõjutab, sest tervisekahjude väljakujunemine ning seoste uurimine võtab aega. Sellegipoolest on teada, et e-sigaretid sisaldavad mitmeid organismile mürgiseid aineid ning on leitud, et e-sigareti aerosool võib olla ohtlik ka kõrvalseisjatele või samas ruumis viibijatele, eriti neile, kes ise ei ole suitsetajad ega e-sigareti tarvitajad. 

Samas e-sigarettide mõju uurimise uuringus leiti, et aerosool, mida hingab otse sisse e-sigareti tarvitaja ja aerosool, mida hingab sisse passiivne suitsetaja, on sarnase keemilise koostisega. Seega võib arvata, et selle tervist kahjustav mõju on nii tarvitajale kui kõrvalseisjale sarnane. Erinevus on vaid sisse hingatavas koguses ja ainete kontsentratsioonis - tarvitaja hingab sisse palju suuremaid koguseid.

Võrreldes tavasigaretiga on e-sigareti keemiliste ühendite kontsentratsioonid üldiselt madalamad, kuid erinevad uuringud on toonud välja, et e-sigareti aerosoolides on märkimisväärses koguses aurustunud propüleenglükooli, taimset glütseriini, nikotiini ja mürgiseid aineid nagu aldehüüdid ja raskemetallid, mis võivad sattuda ka mittesuitsetajate hingamisteedesse. 2022. aastal avaldatud uuringus leiti, et kokkupuude e-sigareti aerosooliga on seotud nii bronhiidi sümptomite kui ka õhupuuduse tekkega noorte täiskasvanute hulgas, sealjuures eriti nende hulgas, kes ise ei suitseta ega veibi.

E-sigaret ja õhukvaliteet siseruumis

E-sigareti aerosool mõjutab siseruumis suitsetades tugevalt ruumi õhukvaliteeti. 2021. aastal avaldatud uuringus leiti, et e-sigareti suitsetamine siseruumis suurendas ohtlike peenosakeste arvu ümbritsevas ruumis. Samuti, sarnaselt tavasigaretist tuleneva tubakasuitsuga, ladestuvad ka e-sigareti aerosooli jäägid pindadele, mis omakord võivad mõjutada nendega kokkupuutuvate inimeste tervist.

2019. aasta uuringus tehti katseid, mil määral kandub e-sigaretipoes väljahingatav aerosool edasi samas hoones asuvatesse teistesse jaemüügiasutustesse ja mil määral ladestub see pindadele. Tulemustest selgus, et üks päev peale kokkupuudet leiti teistest samas ärihoones paiknevatest ruumidest nikotiini ja teiste alkaloidide jääke. Samuti leiti pindadelt ka teisi e-sigareti vedelikus sisalduvaid kantserogeenseid aineid ja seda nii lühikese kui ka pikema kokkupuuteaja jooksul. Seega võib arvata, et väljahingatav e-sigareti aersool ei mõjuta vaid samas ruumis paiknevaid inimesi, vaid see võib potentsiaalselt läbi kütte ja ventilatsiooniseadmete liikuda edasi ka teistesse ruumidesse ning ladestuda sealsetele pindadele. Nikotiini ladestumist pindadele peale e-sigareti suitsetamist on leitud ka teistes uuringutes. Neid teadmisi silmas pidades tuleb eriti ettevaatlik olla keskkonnas, kus viibivad või liiguvad väikesed lapsed, lapseootel naised või kaasuvate haigustega inimesed. Neid teadmisi silmas pidades tuleb eriti ettevaatlik olla keskkonnas, kus viibivad või liiguvad väikesed lapsed, lapseootel naised või kaasuvate haigustega inimesed.

Passiivsest veipimisest ei tohiks saada norm

Avalikus ruumis kehtivad reeglid aitasid kujundada ühiskonna suhtumist suitsetamisse ja see on kindlasti abiks ka veipimise ohjeldamisel erinevates keskkondades. Tubakaseadus annab selleks juba täna aluse. Eelkõige on oluline, et inimesed järgiksid neile seadusega kehtestatud reegleid, kuid suur potentsiaal on ka ettevõtetel, kes saavad kujundavad oma tubaka- ja nikotiinivaba poliitikat.

Veipimise mõjust töökohtadel tehtud uuringutes on leitud, et töökohal veipimine võib mõjuda halvasti nende inimestele pingutustele, kes üritavad suitsetamisest loobuda ning suurendab taas suitsetamisega alustamise riski nende hulgas, kes juba on loobunud. Seega tasub tööandjatel üle vaadata ja vajadusel uuendada suitsetamist ja e-sigareti tarvitamist puudutavad reegleid. Ettevõtete sisekorra eeskirjad võiksid olla seadusega kooskõlas ning tähelepanu tuleks pöörata ka kohtadele, kus suitsetamine ja veipimine on keelatud, et seal oleksid kasutusel mõlemale tegevusele viitavad keelumärgid. Sageli kasutatakse siiani vaid suitsetamist keelavaid silte.

Lõpetuseks, kuid sugugi mitte vähem oluline on ka mittetarvitajate suhtumine antud teemasse, sest e-sigarette kasutab tegelikult ainult väike osa meie ühiskonnast. 2022. aasta Täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu andmetel tarvitas igapäevaselt e-sigaretti 4.4% elanikkonnast. On tähtis, et mittetarvitajad seisaksid ka ise oma õiguse eest hingata saastumata õhku. Veipijatele tuleb anda julgelt ja sõbralikult märku, et nad läheksid eemale ja austaksid teiste inimeste õigust puhtale õhule. Enamus veipijaid on kindlasti mõistvad ja saavad sellest aru.  

Tiina Kuusik, TAI vanemspetsialist

Lugu ilmus 31. mail 2023 ERRi portaalis Novaator.

Kasutatud kirjandus:

Goniewicz, M. L., and L. Lee. Electronic Cigarettes Are a Source of Thirdhand Exposure to Nicotine. Nicotine & Tobacco Research 17, no. 2 (February 1, 2015): 256–58.

Jonas, Andrea. Impact of Vaping on Respiratory Health. BMJ, July 18, 2022, e065997.

Li, Liqiao, Yan Lin, Tian Xia, and Yifang Zhu. Effects of Electronic Cigarettes on Indoor Air Quality and Health. Annual Review of Public Health 41, no. 1 (April 2, 2020): 363–80.

Reile R, Veideman T. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring 2022. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2023.

Shearston, Jenni A, James Eazor, Lily Lee, M J Ruzmyn Vilcassim, Taylor A Reed, Deborah Ort, Michael Weitzman, and Terry Gordon. Effects of Electronic Cigarettes and Hookah (Waterpipe) Use on Home Air Quality. Tobacco Control 32, no. 1 (January 2023): 36–41.

Talat Islam, Jessica Braymiller, Sandrah P Eckel, Feifei Liu, Alayna P Tackett, Meghan E Rebuli, Jessica Barrington-Trimis, and Rob McConnell. Secondhand Nicotine Vaping at Home and Respiratory Symptoms in Young Adults. Thorax 77, no. 7 (July 1, 2022): 663.

Tubakaseadus (04.05.2005). RT I, 07.03.2023, 19

Kokku sünnitas eelmisel aastal 11 396 naist (möödunud aastaga võrreldes 1503 naist vähem): 11 224 juhul sündis üks laps, kaksikuid sündis 169 ning kolmikuid 3 korral. Mitmiksünnituste osa oli 1,5% kõikidest sünnitustest. Kõikidest mullu sünnitanud naistest oli 11 363 naise elukohariigiks Eesti, 33 naise elukoht oli välisriigis. Enneaegseid (raseduskestusega alla 37 nädala) sünnitusi oli 537, neist omakorda 144 sünnitust oli raseduskestusega alla 34 nädala. Kõikidest sünnitustest moodustasid enneaegsed sünnitused 4,7%.

Elussündide arv 1000 fertiilses eas (15–49) naise kohta oli 40,2, mis on võrreldes eelmise aastaga langenud: 2021. aastal oli vastav näitaja 46,6. Poisse sündis mõnevõrra rohkem kui tüdrukuid (vastavalt 51,5% ja 48,5%). Surnult sündis 26 last, mis moodustas 0,2% kõikidest sündidest. Sündinud laste keskmine sünnikaal oli 2022. aastal 3523 g ja keskmine sünnipikkus 51 cm. Ajavahemikul 1992–2022 on vastsündinute keskmine sünnikaal suurenenud 88g võrra – 1992. aastal oli see 3435 g, 2022. aastal 3523 g.

12. tervishoiuasutuste sünnitusosakondades sündis 11 438 last, neist kõrgema etapi sünnitusabi osutavates tervishoiuasutuses 8534 last.

Loomulikul teel sünnitas 8356 naist. Vaakum- ja tangsünnitusi oli 640 ning keisrilõige tehti 2400 sünnitajale, neist plaaniline keisrilõige 756 sünnitajale. Keisrilõigete osakaal kõigist sünnitustest oli 21,1%.

Sünnitajate keskmine vanus on alates 1992. aastast pidevalt suurenenud. Ajavahemikul 1992–2022 suurenes esmassünnitajate keskmine vanus seitsme aasta ja korduvsünnitajate keskmine vanus viie aasta võrra. Kui 1992. aastal olid esmasünnitaja ja korduvsünnitaja keskmine vanus vastavalt 22,7 ja 28,3 aastat, siis eelmisel aastal olid need vastavalt 29,4 ja 33,2 aastat.

Alates 1992. aastast on sünnituste arv on enim tõusnud üle 35-aastaste naiste hulgas ning langenud 20-24- ja alla 20-aastaste vanuserühmades. Kõige rohkem lapsi (4029 last) sündis 2022 aastal 30–34-aasta vanustel naistel.

Sündide statistika on avaldatud Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika andmebaasis, täiendavad andmed sündide ja sünnituste kohta avaldatakse 29.06.2023.

Numbrile on kirjutanud eessõna vabatahtlike seltsiliste programmi ekspert Eha Paas.

Persooniloos jagavad häid kogemusi aasta kohaliku omavalitsuse tiitli pälvinud Keila linna sotsiaaltöötajad Riina Sippol, Piia Peterson ja Liina Kõiv.

Uurimused ja teoreetilised artiklid

• Tervise Arengu Instituudi spetsialistide artiklist saab värskete uuringute põhjal ülevaate uimastite tarvitamise põhjustest ja levimusest ning abivõimalustest.
• Asgeir Falch-Eriksen (Oslo Metropolitani Ülikool) selgitab inimõiguste tähendust sotsiaaltöö professioonile ja nende rakendamist praktikas.
• Maarja Krais-Leosk uuris magistritöös raske ja sügava intellektipuude ja harvikhaigusega last kasvatavate perede olukorda ning toetusvajadust.
• Peatoimetaja Merike Sisask tutvustab vaimsele tervisele ja heaolule pühendatud inimarengu aruannet.
• Merle Linno (Tartu Ülikool) mõtiskleb rahvusvahelise sotsiaaltöö päeva moto „Väärtustame mitmekesisust, viies ellu sotsiaalseid ühisalgatusi“ ainetel.

Sotsiaalpoliitika ja sotsiaaltöö korraldus

• Heleri Reinsalu sotsiaalministeeriumist tutvustab „Heaolu arengukava 2023–2030“. Kolmest arengukava alaeesmärkidega seotud tegevussuunast on ka eraldi artiklid:

• Sotsiaalvaldkonna tööjõud, pädevus ja väärtustamine

• Kuidas plaanitakse toetada laste ja perede heaolu?
• Kas sina juba oled pensionitark ja tead, kuidas sinu pension kujuneb?

• Suuremale abivajajate hulgale ukse avavast uuest ohvriabiseadusest kirjutavad Kaire Tamm, Andrei Liimets ja Kati Mäesaar sotsiaalkindlustusametist.
• Kohalike omavalitsuste rubriigis on intervjuu Kirke Kübarsepa ja Maie Puusepaga Kohtla-Järve linna sotsiaaltöö eripäradest.
• Ülevaate saab ka sotsiaalkindlustusameti toe võimalustest kohalike omavalitsuste lastekaitsetöötajatele: mentorlus, nõustamisteenused jm.

Kogukondade arendamine

Tartu Ülikooli kogukondade arendamise ja sotsiaalse heaolu magistriõppekava üliõpilased ja vilistlased tootavad praktilisi näiteid, kuidas kogukonna võimalusi sotsiaaltöös ja inimeste heaolu suurendamiseks ära kasutada.

• Kertu Kesküla ja Kadi Kass kirjutavad vabatahtlike kaasamisest ja avaliku sektori partneriteks olevate kogukondade sidususe tugevdamisest.
• Janika Hango annab ülevaate kogukonna toest uussisserändajate kohanemisel ja lõimumisel.
• Hannes Rohtsalu ja Kadi Kass tutvustavad parktikakogukondade võimalusi.
• Kristi Randla ja Ida Joao-Hussar avavad kogukondade rolli elanikkonnakaitses.
• Maarja Võrk uuris tegevusjuhendajate kui kogukonnas taastumise toetajate tegevust, artikli kaasautor on juhendaja Dagmar Narusson.

Tutvustatakse ka kahte kogukonnatööga seotud magistriõppekava: „Kogukondade arendamine ja sotsiaalne heaolu“ Tartu Ülikoolis ning „Kogukonnatöö vananevas ühiskonnas“ Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledžis, artiklite autorid Merle Linno ja Tiina Tambaum.

Ajakirja on võimalik lugeda siin.

Haigestunutest 90 (70%) olid mehed, 39 (30%) naised. Vanim patsient oli 91-aastane, noorim 17-aastane, ühelgi lapsel eelmisel aastal tuberkuloosi ei diagnoositud. Tuberkuloosi haigestumuskordaja oli 2022. aastal 100 000 inimese kohta 9,3, 2021. aastal oli vastav näitaja 8,3.

„Tuberkuloosihaigestumuse langus peatus 2022. aastal nii Eestis kui paljudes teistes Euroopa piirkonna riikides. Ilmselt oli kiire haigestumuse langus 2020. ja 2021. aastal mõjutatud koroonast tingitud piirangutest, seetõttu diagnoositi 2022. aastal tuberkuloosi selle võrra rohkem,“ kommenteeris trendi TAI registrite osakonna juhataja Piret Viiklepp.

Jätkuvalt on Eestis probleemiks kõrge ravimresistentsete vormide osakaal, mis on Euroopa Liidu kõrgeim näitaja. 2022. aastal registreeriti kokku 24 multiravimresistentset tuberkuloosi juhtu, sh 17 uut multriravimresistentse tuberkuloosi juhtu, mis on 28,3% uutest külv-positiivsetest kopsutuberkuloosi juhtudest, Euroopa Liidus oli vastav osakaal 2021. aastal 4,1%.

„Tuberkuloosiravi toimub samaaegselt mitme tuberkuloosivastase ravimiga ja vastavalt määratud ravimtundlikkuse analüüsile. Ravimtundliku tuberkuloosi ravi kestab 6–8 kuud, ravimresistentse tuberkuloosi ravi 6 kuud kuni poolteist aastat,“ selgitas Viiklepp. „Tuberkuloosi kontrolli alane tegevus on olnud jätkusuutlik – kiire diagnostika, varasem avastamine, kättesaadav tasuta ravi, sotsiaalne tugi ja motivatsioon on taganud ka head ravitulemused.“

2021. aastal tuberkuloosi diagnoosi saanud patsientidest alustas ravi 78 patsienti (88,6% diagnoositutest), neist paranes 73 (93,6% ravi alustanutest), 3 patsienti suri ja üks kadus jälgimiselt; 9 patsienti suri enne, kui tuberkuloosi ravi jõuti alustada, neist 3 puhul oli surma põhjuseks muu raske kaasuv haigus ja 6 juhul tuberkuloos, üks patsient kadus jälgimiselt enne ravi algust.

2020. aastal diagnoositud ravimresistentse tuberkuloosi juhtudest alustas ravi 17 patsienti, neist paranes 14 (82,4%), 2 patsienti suri ja 1 kadus jälgimiselt.

Võrdluses Euroopa Liidu riikidega saab kasutada sel aastal avaldatud 2021. aasta tuberkuloosi haigestumuse andmeid, 2021. aasta tuberkuloosi haigestumuskordaja Euroopa Liidu piirkonnas 7,4 ja Eestis vastavalt 8,3/100 000 inimese kohta.

Eesti ülevaatlik tuberkuloosistatistika on avaldatud Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.

Tuberkuloosi ravi on Eestis tagatud kõigile seda vajavatele patsientidele, sh Ukrainast Eestisse sõja eest pagenud inimestele, tuberkuloosiravi on korraldatud paindlikult ja patsiendikeskselt, eelistades ambulatoorset ravi.

Rinnavähi esmasjuhte vanuserühmades 50–69 oli 345; emakakaelavähi esmasjuhte vanuserühmades 30–54 oli 33 ja jämesoolevähi esmasjuhte vanuserühmades 60–69 oli 262.

Seega diagnoositi ligi 60% sõeluuringu vanuserühmade vähijuhte tervetel kaebusteta inimestel justnimelt sõeluuringute käigus, mis tähendab, et koroona-aasta keerulistele oludele vaatamata suutsid tervishoiutöötajad teha ääretult tänuväärselt efektiivset tööd, selgus Tervise Arengu Instituudi (TAI) täna avaldatud sõeluuringute tulemuste aruandest.

Kõigi sõeluuringute osalusmäär langes võrreldes eelneva aastaga, kuna 2020. aastal olid plaaniline ravi ja sõeluuringud ligi kaks kuud katkestatud COVID-19 pandeemia ja liikumispiirangute tõttu.

Rinnavähi sõeluuringule kutsuti 2020. aastal ligi 73 000 naist, neist osales aasta jooksul sõeluuringul, kus teostati mammograafiline esmasuuring, ligi 39 000 naist (osalusmäär oli 53,4%). Võrreldes aasta varasemaga (2019) langes osalusmäär 2,5 protsendipunkti.

Aasta varem avastati rinnavähi sõeluuringu käigus 249 rinnavähijuhtu, 2020. aastal avastati sõeluuringute käigus 245 vähijuhtu. Vähiregistri andmetel diagnoositi 2020. aastal 50–69-aastaste vanuserühmas kokku 345 rinnavähi esmasjuhtu, seega diagnoositi ligi 71% sõeluuringu vanuserühmade vähijuhtudest tervetel kaebusteta inimestel rinnavähi sõeluuringu käigus. Vaatamata koroonapiirangutele suutsid tervishoiuasutused töö nii korraldada, et suur osa naisi sai sõeluuringul osaleda.

Emakakaelavähi sõeluuringule kutsuti 2020. aastal ligi 56 000 naist, neist käis aasta jooksul sõeluuringul, kus tehti PAP-test, ligi 25 000 naist (45% kutsutud naisest). Võrreldes aasta varasemaga langes emakakaelavähi sõeluuringus osalemine ühe protsendipunkti võrra. Sõeluuringu käigus leiti vähk 17 ning vähieelsed muutused 107 naisel. Vähiregistri andmetel diagnoositi 2020. aastal 33 emakakaelavähi esmasjuhtu (30–54-aastaste vanuserühmas), neist 52% avastati sõeluuringul.

Jämesoolevähi sõeluuringusse kutsuti 2020. aastal ligi 82 000 meest ja naist, neist käis uuringul 50,5%. Võrreldes varasema aastaga langes osalemine kolme protsendipunkti võrra, sõeluuringu käigus avastatud vähijuhtude arv oli suurem kui aasta varem. Vähk leiti 127 juhul, mida on 16 inimest rohkem võrreldes varasema aastaga. Vähiregistri andmetel diagnoositi 2020. aastal 60–69-aastaste vanuserühmas 262 jämesoolevähi esmasjuhtu, ligi 50% diagnoositi sõeluuringu käigus.

"Vaatamata madalale hõlmatusele COVID-pandeemia esimesel aastal on vähi sõeluuringud aidanud ära hoida või avastada uusi vähijuhte sümptomiteta inimestelvõimalikult vara. Kui vähk avastada varajases staadiumis, tagab see paremad ravitulemused ning väheneb ka vähisurmade arv," kommenteeris TAI vähi sõeluuringute juht Birgit Saare.

Eestis kutsutakse 2023. aastal rinnavähi sõeluuringule 50–68 aasta vanuseid naisi, kui neil ei ole viimase viie aasta jooksul diagnoositud rinnavähki. Aastal 2023 on rinnavähi sõeluuringule oodatud 1955., 1957., 1959., 1961., 1963., 1965., 1967., 1969., 1971. ja 1973. aastal sündinud naised – kokku on sõeluuringule oodatud 90 401 naist.

Emakakaelavähi sõeluuringule on tänavu kutsutud 73 827 naist, sünniaastatega 1958, 1963, 1968, 1973, 1978, 1983, 1988 ja 1993. Emakakaelavähi sõeluuringusse kutsutakse 30–65-aastaseid naisi iga viie aasta tagant. Sõeluuringule ei kutsuta naisi, kellel on viimase viie aasta jooksul diagnoositud häbeme-, tupe-, emaka- või emakakaelavähk.

Eestis kutsutakse rinnavähi sõeluuringule 50–68 aasta vanuseid naisi iga kahe aasta tagant. Sõeluuringule ei kutsuta naisi, kellel on  viimase viie aasta jooksul diagnoositud rinnavähk. 2023. aastal  on rinnavähi sõeluuringule oodatud 1955, 1957, 1959, 1961 ja 1963.

Sõeluuringul osalemise ning hilisema vajaliku ravi eest tasub Tervisekassa sõltumata ravikindlustuse olemasolust. Kui rahvastikuregistri andmetel Eestis elaval inimesel on välisriigi ravikindlustus ja tal puudub Eesti oma, siis saab ta küll sõeluuringul osaleda, kuid peab uuringu eest tasuma ise.

Info sõeluuringul käinutest laekub vähi sõeluuringute registrisse tervise infosüsteemist ja Tervisekassa raviarvetelt ning kinnitunud vähidiagnoosid Eesti vähiregistrist.

Vähi sõeluuringute registri analüüsidest olulisemad kokkuvõtted avaldatakse regulaarselt Tervise Arengu Instituudi kodulehel asuvas tervisestatistika andmebaasis. Lisainfot sõeluuringute kohta leiab Tervisekassa kodulehelt.

Sageli juuakse neid maitse pärast, vahel ka selleks, et tunda ennast erksamana. Neid jooke ühise märksõnana iseloomustav kofeiin iseenesest energiat juurde ei anna, kuid närvisüsteemi stimulaatorina aitab ära kasutada organismi energiavarusid – tihti täiesti kurnatuseni, kui inimene seejuures ei söö ega puhka normaalselt. Energiataseme hoidmiseks on esmatähtis mitmekesine-tasakaalustatud söök, piisav liikumine ja puhkamine-uni.

Energiajoogil ei ole ühest definitsiooni

See on jook, mis sisaldab üldjuhul kofeiini või teisi taimseid stimulante, tihti ka süsivesikuid, harvem ülimagusaid magusaineid ja vitamiine. Lisaks võib poodidest leida energiavett (sisaldab üldjuhul kofeiini, vähem suhkrut kui tavaline suhkruga energiajook ning võib sisaldada ka vitamiine või mineraalaineid) ja energiashotte (väiksemad pakendid, kõrgem kofeiini sisaldus kui tavalisel energiajoogil).

Energiajookide puhul on teada üksikkomponentide (nt kofeiin, tauriin, suhkur) võimalik mõju tervisele, kuid uuringuid, mis annavad ülevaate kogu energiajoogi mõjust, on vähe. Näiteks on teada, et mõõdukas koguses energiajookide tarvitamine võib suurendada erksust, parandada keskendumisvõimet ja vastupidavust füüsilisele koormusele, tõsta meeleolu ning vähendada väsimust. Teiselt poolt toob regulaarne või suuremates annustes energiajookide tarvitamine endaga kaasa soovimatut tervisemõju, eriti lastele ja noorukitele. Energiajookide tarvitamisega kaasnevad terviseriskid on eelkõige seotud jookide kõrge kofeiini ja suhkrute sisaldusega. Negatiivsest tervisemõjust saab rääkida täpsemalt läbi energiajoogis sisalduvate koostisosade.

Kofeiin

Ohutute kofeiini tarbimise koguste osas ollakse siiani erinevatel seisukohtadel, kuna inimeste kofeiini taluvus on individuaalne ja sõltub mitmetest teguritest (tundlikkus kofeiini suhtes, igapäevane tarbimise hulk). EFSA andmetel on tervetele täiskasvanutele ohutuks kofeiini tarbimise ülempiiriks 400 mg päevas.

Lastele ja noorukitele peetakse ohutuks koguseks 3 mg kehakaalu kilogrammi kohta päevas (s.o nt 66 kg juures 200 mg), kuid mõned allikad soovitavad hoida selle alla 100 mg päevas kõikidel lastel ja noorukitel.

Kofeiini tarbimise kogused täiskasvanutel 1000 mg (s.o 1 g) päevas ja rohkem võivad kaasa tuua mürgituse, mille tunnusteks on peavalu, iiveldus, pearinglus, käte värisemine, spasmid ning vereringehäired. Üle 5g kofeiini tarbimine võib osutuda surmavaks.

Tänu kofeiini stimuleerivale toimele võib suurtes kogustes energiajookide tarvitamine avaldada negatiivset mõju kesknärvisüsteemile, põhjustades ärevust, ärrituvust, närvilisust, peavalu, peapööritust, rahutust ja unetust/unehäireid. Energiajookide liigne tarvitamine võib halvasti kontrollitud või diagnoosimata psühhiaatriliste häiretega inimestel põhjustada vaimse seisundi halvenemist.

Suurtel kofeiinikogustel on mõju südame-veresoonkonnale, tuues kaasa südame löögisageduse muutuse (arütmiat ka), pulsi kiirenemise, süstoolse kui ka diastoolse vererõhu tõusu.

Energiajookide tarvitamise tagajärjel liigse kofeiinikoguse saamine võib põhjustada häireid seedeelundkonnas, tuues kaasa iivelduse, oksendamise, kõhuvalu ja kõhulahtisuse. Liigne suhkru tarbimine võib vähendada soolebakterite aktiivsust ning mõjuda halvasti seedetrakti normaalse mikrobioota tasakaalule.

Uuringud on näidanud tugevat seost energiajookide tarvitamise ja hammaste erosiooni vahel.

Energiajookides sisalduv kofeiin suurendab diureesi ehk vee väljutamist. Seetõttu tuleks pikaajalisel treeningul vältida energiajookide joomist, kuna higistamise ja kofeiini uriini eritust suurendavate omaduste koostoime võib põhjustada tõsist vedelikupuudust, mis omakorda toob kaasa südame löögisageduse ning kehatemperatuuri tõusu.

2021. sügisel läbi viidud turu-uuringu järgi (Diplomitöö „Energiajookide turuülevaade ning 9. kuni 12. klassi õpilaste teadlikkus energiajookidest“. Lea Saabas, Haapsalu kolledž) jäi poes müüdavate energiajookide kofeiinisisaldus vahemikku 20-55 mg/100ml (umbes pooltel oli see 32mg/100ml) ning energiavetel vahemikku 30-36 mg/100ml. Leidus nii 500 ml kui 330 ml energiajookide pudeleid-purke, mille korraga ära joomisel on võimalik saada kofeiini 200 mg või ligi 200 mg (s.o päevane maksimaalselt lubatud kogus kofeiini alla 65-kilogrammisele lapsele-noorukile). Ei tohi unustada ka, et kofeiini ei sisalda vaid energiajoogid ja -veed, aga ka kohv, koolajoogid, tee, šokolaad, mõned ravimid.

Suhkur

Suhkrut sisaldavad energiajoogid sisaldasid seda viimase uuringu andmetel keskmiselt 11-12 g 100 ml joogi kohta (nagu üks tavaline karastusjook). Eksisteeris ka energiajook, mille suhkrute sisaldus oli 15g/100ml. Üle 50 grammi (2000 kcal energiavajaduse (s.o 9-10-aastase poisi või 10-aastase tüdruku päevane vajadus) juures on maksimaalne lubatud lisatud suhkrute kogus 50g) suhkruid müügikoguse kohta sisaldas 1/5 vaadeldud energiajookidest. Kõrgeim suhkrute sisaldus, 70 g müügikoguses, oli ühes 500-milliliitrises joogis.

Liigne suhkru- ja energiatarbimine (ilma piisava füüsilise aktiivsuseta) võib viia ülekaaluni ja sealt omakorda 2. tüübi diabeedini, suurendada riski vähkkasvajate tekkeks. Suhkrurikkad toidud ei sisalda tihti vajalikke toitaineid – energiat saadakse piisavalt või liigagi palju, kuid organismil jääb puudu vajalikest toitainetest. Pidev magusate jookide tarbimine mõjub halvasti ka hammastele. Liigne suhkru tarbimine võib rikkuda seedetrakti normaalset mikrobioota tasakaalu.

Samas ilmnes, et praktiliselt suhkruvabad oli ligi 40% poes müüdavatest energiajookidest (magusaineid oli sees ligi pooltes). Magusainetega energiajoogid ei pruugi olla heaks alternatiiviks suhkrutega jookidele, kuna viimastel aastatel on vähendatud suhkruid paljudes tootegruppides ning asendatud need tihti just ülimagusate magusainetega. Tarbides palju selliseid tooteid (energiajoogid, valgupudingud, dieetjoogid jne) võib see endaga tuua kaasa riskipiiride ületamise nende ainete osas.

Tauriin, glükuronolaktoon

Energiajookidega saadavad kogused ületavad tavatoiduga saadavaid koguseid küll kordades, kuid seni ei ole nende negatiivseid kõrvalmõjusid täheldatud.

Taimsed ekstraktid (ginko biloba, ženšenn)

Energiajookidesse lisatud kogused on liiga väikesed, et tuua kasu tervisele või põhjustada kõrvaltoimeid.

Lisatud vitamiinid-mineraalained

Kuigi noortele võib tunduda, et energiajook või -vesi on hea võimalus vitamiinide-mineraalainete saamiseks, on tegemist sisuliselt siiski kofeiiniga suhkruveega. Vitamiinid ja mineraalained saame mitmekesise toitumise korral toidust ning ei pea selleks küll neid jooke jooma.

TAI toitumiseksperdi Tagli Pitsi lugu ilmus 20. mail Postimehes

Raportis „E-hepatiidi kliiniliste markerite leviku hindamine doonorite seas“ uuriti HEV-vastaste antikehade ja ribonukleiinhappe (RNA) olemasolu veredoonorite seerumites. 1002 seerumit koguti ajavahemikul 4.02.22–21.03.22 Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskuses ning saadeti laboratoorsele uurimisele TAI viroloogia ja immunoloogia osakonda (praegu TAI nakkushaiguste uuringute osakond).

Uuringu tulemusel leiti E-hepatiidi viiruse vastased antikehad 48 (4,8%) doonori seerumis. Neist 40 (4%) olid positiivsed HEV-vastaste G-klassi immunoglobuliinide (IgG) suhtes, mis viitas varasemale ehk läbipõetud nakkusele, 15 (1,5%) olid positiivsed M-klassi immunoglobuliinide (IgM) suhtes, mis on haiguse ägeda faasi näitaja, ning 7 doonoril tuvastati mõlema klassi antikehad.

E-hepatiidi viiruse RNA-d ehk aktiivset vireemiat ei tuvastatud üheski seerumis. Nakatumise riskiteguritena arvestati sugu, vanust, reisimist viimase kuue kuu jooksul, kokkupuudet sigade ja/või metssigadega viimase kuue kuu jooksul; termiliselt töötlemata/toore sea- või metsasealiha, keetmata/filtreerimata kraanivee või looduslikest allikatest pärit vee, pastöriseerimata talupiimatoodete ning pesemata marjade ja/või juurviljade tarbimist.

„Kuigi statistiliselt olulist vastavust vaadeldud riskitegurite ja E-hepatiidi-vastaste antikehade olemasolu vahel ei tuvastatud, on uuringu tulemustes siiski näha HEV-vastaste IgG levimuse tõusu vanemate inimeste seas,“ kommenteeris TAI teadur Tatiana Kuznetsova.

E-hepatiiti haigestatakse sageli saastunud vee või marjade, puu- ja juurviljade tarbimisel, alatöötlemata (sea)liha söömise, ning riskipiirkondadesse reisimise tagajärjel. Madala sissetulekuga riikides toimub nakatumine peamiselt saastunud vee kaudu, arenenud riikides pigem toore sealiha söömisel või kokkupuutel viirust kandvate sigadega. Viiruse levik vereülekande teel on kinnitatud Jaapanis, Prantsusmaal ning Inglismaal. HEV-sõeluuringut veredoonorite seas peetakse praegu ainsaks tõhusaks vahendiks selliste juhtumite ennetamiseks.

Eesti elanike haigestumise risk kasvab suvisel perioodil, mil lettidele jõuab rohkem värskeid marju, inimesed armastavad grillida ning ka reisivad rohkem.

„Täiuslikuma ja täpsema pildi saamiseks oleks mõistlik sarnase ülesehitusega uuringut teostada ka suvekuudel, vältides varasemalt uuritud ning positiivse E-hepatiidi tulemuse saanud doonorite proove. EV-vastaste IgM-antikehade olemasolu, mis viitab haiguse aktiivsele või ägedale faasile, võib osundada sellele, et haigus on doonoritel kulgenud asümptomaatiliselt ning on oht selle edasikandumiseks vereülekande käigus. Viiruse RNA puudumine analüüsitud proovides ei anna ühemõttelist vastust küsimusele, kui vajalik on doonorivere rutiinne analüüs selle viiruse olemasolu suhtes.“ selgitas Kuznetsova.

Nii esmase kui ka jätkuuuringu teostab TAI. Teise uuringusse kutsutakse ainult need doonorid, kes ei osalenud esimeses uuringus. Riskifaktorite uurimisel saab välja selgitada riskirühmad, hinnata E-hepatiiti haigestumise riski ja mõista, mida peaks enim kartma, millele tuleks rohkem tähelepanu pöörata, näiteks kas on vaja rohkem vett keeta või marju pesta.

WHO hinnangul registreeritakse maailmas igal aastal umbes 20 miljonit HEV-nakkuse juhtu, mis põhjustab ligikaudu 3,3 miljonit sümptomaatilise E-hepatiidi juhtu. Tavaliselt on haigus isetaanduv, kuid immuunpuudulikkusega inimestel võib tekkida püsiv krooniline haigus ja neil on oht tõsisemate maksatüsistuste tekkeks. Raseduse ajal suurendab E-hepatiiti nakatumine enneaegse sünnituse, surnultsündimise ning nii ema kui ka loote surma riski.

Eelnevat arvestades on oluline tähelepanu pöörata, millisesse riiki inimene reisima läheb. Ida- ja Lõuna-Aasia riikides on E-hepatiit väga levinud ning neis riikides tuleb jälgida, mida süüakse, kust seda ostetakse ning millist vett juuakse.

Loe edasi...

„Ööelu on nähtus, mis tekitab inimestes vastuolulisi seoseid. Ühelt poolt on ööelu keskmes inimeste naudingud - muusika, kunst, tants, argimurede minetamine ja eneseavastamine. Teisalt seostatakse ööelu ka uimastite, sh alkoholi kuritarvitamisega, öiste väljakutsete, kakluste ja seksuaalvägivallaga,“ leiab korraldaja Elise Rohtmets Feministeeriumist.

Konverentsil küsivad esinejad, milliste võtetega saab kogukond muuta ööelu samaaegselt nii turvalisemaks kui ka vabamaks. „Tutvustame ööelu töötajaid jõustavaid meetodeid teistest riikidest ning arutame nõusolekupõhise käsitluse kasulikkust uimastikahjude vähendamisele ning seksuaalvägivalla ennetamisele,“ lisab korraldaja Mikk Oja TAIst.

Konverentsi peaesineja on Taani seksuaalantropoloog Kristian Møller, kes on uurinud nii ööelu turvalisuse strateegiaid, LGBT+ kohtingukultuuri ning inimeste sihipärast uimastite kasutamist seksuaalse naudingu tõstmiseks (chemsex). Tema ingliskeelne ettekanne „Liikumine naudingute võrdsuse suunas: Vähemustele orienteeritud ööelu õppetunnid“ tutvustab Møller uusi arenguid „vähemuskeskses ööelus" ja seda, kuidas organisatsiooniliselt töötada, et luua naudingute võrdsust.

OÜ Reagentuuris töötav uimastikahjude vähendaja Annika Laas arutleb ööelus normiks saanud tegevuste üle, millest kõva häälega ei räägita ning küsib, kes ja kas nendega tegelikult nõustunud on.

Seksuoloog, seksuaalhariduse ekspert, seks-coach ja antropoloog Kristina Birk-Vellemaa, kelle podcast Sekspositiiv kord kuus mitmekesiselt seksi ja seksuaalsust harutab, arutleb enda ettekandes vaba ja entusiastliku nõusoleku avaliku diskursuse üle.

Feministeeriumi huvikaitseekspert ja Tervise Arengu Instituut turvalisema ööelu projektis eetika ja nõusoleku teemal koolitaja Elise Rohtmets tutvustab nõusolekuseadust käsitlevas ettekandes, milliseid samme on astunud Euroopa ja astumas Eesti, et seksuaalvägivalla ohvreid tõhusamalt kaitsta, ning kuidas seostuvad muudatused seadustes muutustega ööelu seksuaalkultuuris laiemalt.

Ettekannetele järgneb paneeldiskussioon teemal „Nõusoleku piirid“, kus arutletakse, kuidas uimastid, aga ka väsimus ja hirm mõjutavad meie võimet anda nõusolekut, olgu siis seksiks või rohkemaks uimastite tarvitamiseks. Kuidas soodustada vastutustundlikku ööelu ja millised märgid viitavad sellele, et inimene võib olla hädas?

„On väga oluline, et me teadvustaksime endile ööelus peituvaid ohte, oskaksime neis ise paremini käituda ning neid olukordi, mis vajavad teadlikku sekkumist, ära tunda. Suvine pidudehooaeg on peagi algamas ning on väga oluline, et selles osalejad ning nende lähedased tunneksid end turvalisemalt ja võimalikest ohtudest informeerituna,“ selgitas esmakordselt toimuva konverentsi vajadust Mikk Oja.

Üritus on osa Tervise Arengu Instituudi turvalisema ööelu projektist.

Konverents on osalejatele tasuta, kuid vajalik on eelregistreerimine TAI kodulehel.

Erakorralise meditsiini vastuvõttu pöördunud inimeste arv vähenes 2020. aastal märgatavalt just riigis kehtinud eriolukorra tõttu ning jõudis 2022. aastal taas koroonapandeemia eelse tasemeni. Aastal 2022 vajas erakorralist meditsiiniabi ligi 100 000 kuni 14-aastast last ja ligi 400 000 vähemalt 15-aastast inimest. Nende arv on aastaga kasvanud vastavalt 31 ja 8 protsenti.

Aasta varasemaga võrreldes on muutust näha just ise erakorralise meditsiini osakonda ja vastuvõtutuppa pöördunud inimeste arvus, mis kasvas aastaga 17 protsenti. „Haiglate andmetel on erakorralise meditsiini vastuvõtus taastunud COVID-19 eelne tavaolukord,“ selgitas TAI analüütik Gettrin Kivisild.

Sarnaselt varasemate aastatega on erakorralise meditsiini vastuvõttu saabunud inimestest 73 protsenti ise pöördunud või siis lähedaste poolt kohale toimetatud, 21 protsenti toodud kiirabiga, 4 protsenti suunatud teistest raviasutustest ning vaid väike osa (2%) patsientidest pöördus erakorralise meditsiini vastuvõttu muul viisil – kas politsei saatel või tagasikutsel, näiteks juhul, kui patsiendi seisund halvenes või ta vajas korduvat protseduuri.

Suur osa ehk 88 protsenti kuni 14-aastastest erakorralise meditsiini vastuvõttu saabunud lastest toimetati kohale lähedaste poolt, vaid 10 protsenti toodi kiirabiga. Vähemalt 15-aastaste erakorralise meditsiini vastuvõttu saabunud inimeste seas oli noorematega võrreldes ise pöördunute osatähtsus väiksem ning kiirabiga toodi rohkem – vastavalt 69 ja 24 protsenti.

Sarnaselt varasemate aastatega suunati ka 2022. aastal enamik erakorralise meditsiini vastuvõttu saabunud inimestest peale esmase abi osutamist kodusele ravile ning 17 protsenti edasisele haiglaravile.

Erakorralise meditsiini statistika on kättesaadav TAI tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis. Andmebaasis on avaldatud ka erakorralise meditsiini andmed haiglavõrgu arengukava haiglate kaupa.

Sekkumises keskendutakse neljale põhiteemale: tervislik söömine, istumisaja vähendamine, vee joomine janu korral ja piisav liikumine.

Sekkumine on välja töötatud 10 Euroopa riigi teadlase ja praktikute koostöös ning Tervise Arengu Instituudi ja valdkonna ekspertide ning praktikute poolt kohandatud Eesti oludele.

Sekkumise eeltestimine toimus 2021/22 õppeaastal Põlvamaa 5 lasteaia 8 rühmas, 2022/23 katsetasid sekkumist 9 Võrumaa lasteaia 11 rühma ning 2023/24 õppeaastal liituvad sekkumisega Lääne-Virumaa lasteaiad. Siis viiakse sekkumise mõju hindamiseks läbi ka võrdlusgrupiga mõju-uuring.

Lasteaedade huvi sekkumise vastu on olnud suur. 2023/24 õa saame sekkumisgruppi juurde võtta veel paar lasteaeda Lääne-Virumaalt! Osalemissoovist palun kiiresti teada anda alice.haav@tai.ee

Vaata Seikluste Laegast tutvustavat klippi.

Tööd viiakse ellu Norra toetusest 2014–2021 rahastatud projektist „Rahvatervise valdkonna võimekuse ja kompetentside suurendamine kohalikes omavalitsustes“.

2022. aasta II poolaastal pakuti 53 000 emakakaelavähi sõeluuringu sihtrühma kuuluvale naisele, kel oli uuring tegemata, võimalust valida, kas teha inimese papilloomiviiruse (HPV) test kliinikus või kodus. Lisaks tavapärastele e-kirja või paberkirjana saadetavatele korduskutsetele kasutati esmakordselt SMS-teavitusi emakakaelavähi sõeluuringus osalemise meelde tuletamiseks.

Kodutesti said soovijad tellida internetipõhisest tellimiskeskkonnast, proovivõtukomplekt saadeti vastavalt tellija soovile postiga koju või pakiautomaati. Oktoobri II pooles käivitati lisaks pilootprojekt Ida-Virumaa apteekides, mille raames said sihtrühma kuuluvad naised soovi korral kodutesti apteegist koos esmase nõustamisega. Kokku osales projektis 34 apteeki.

Ligi iga viies Ida-Virumaal sõeluuringus osalenud naine valis kodutesti ning kodutestijatest omakorda ligi pooled said kodutesti  apteegist. Koos kodutestiga said naised apteegist ka lühikese küsimustiku.

„Vastustest selgus, et 80% kodutesti apteegist saanud naistest said info kodutesti võimaluse kohta apteegi töötajalt ning enamik vastanutest märkis, et apteegi töötajal oli nõustamiseks piisavalt aega, sai küsida lisaküsimusi ja nõustamisega jäädi rahule. Kodutesti kasutaksid tulevikus 92% vastanutest ja 89% oleksid valmis seda saama apteegist. Projekti tulemused näitasid, et apteegid on väga hea kanal kodutestide jagamiseks ja esmaseks nõustamiseks, eriti piirkondades, kus sõeluuringu osalus on väga madal,“ rõõmustas uuringu vastutav täitja, TAI vanemteadur Piret Veerus.

“Kavatseme kindlasti jätkata kodutestide pakkumist apteekides ka tulevikus ning laiendada apteekide ringi veelgi ka teistesse maakondadesse” lisas sõeluuringute teenusejuht Maria Suurna Tervisekassast.

Veebikeskkonnast telliti enam kui 6000 kodutesti ja Ida-Virumaa apteegid väljastasid ligi 600 kodutesti. Kodutesti saatis laborisse 5370 naist (10% kutsututest). Maakondade võrdluses oli enim kodutestijaid  Järva, Rapla, Tartu ja Võru maakonnas, kus kodutesti tegi 12% kutsututest ning vanuserühmade võrdluses 35-aastaste naiste hulgas (12%).

TAI esialgsed andmed näitavad, et 2022.a oli sõeluuringu osalusmäär 54%, mis eelneva aastaga võrreldes oli 3% võrra kõrgem. Enim kasvas osalusmäär Võrumaal (7% võrra), Valgamaal (6%), Järvamaal (5%) ja Ida-Virumaal (5%) ning 45- ja 60-aastaste naiste seas (mõlemad 5% võrra). 2022.a lõplikud osalusandmed avaldab vähi sõeluuringute register augustis.

Eestis on emakakaelavähi haigestumus ja suremusnäitajad Euroopa riikide võrdluses ühed kõrgeimad ja emakakaelavähi sõeluuringu osalusmäär on Eestis püsinud ebapiisaval tasemel haigestumuse vähendamiseks rahvastikus.

“Otsime pidevalt uusi võimalusi, kuidas teha sõeluuringutel osalemine inimestele lihtsamaks,” sõnas Maria Suurna. Kodutestimise võimalus on mitmetes riikides aidanud suurendada emakakaelavähi sõeluuringu osalusmäära ning järjest enam riike pakub kodutesti sõeluuringu täiendava viisina. Isevõetud HPV proov on kliinikus tehtud testiga sama usaldusväärne.

„TAI juhtimisel on Eestis HPV kodutesti tõhusust uuritud ja seda sõeluuringusse juurutatud alates 2020. aastast. Tänaseks on Eestis kodutesti kasutanud juba üle 10 000 naise ja saame öelda, et see on tõhus viis sõeluuringu osaluse parandamiseks. Eesti uuringute tulemused näitavad, et naised on kodutesti hästi vastu võtnud ja aasta-aastalt on huvi kodutesti vastu kasvanud,“ märkis dr Veerus.

Eesti Proviisorapteekide Liidu juht Ly Rootslane selgitas, et liitu kuuluvate apteekide apteekrid on juba mitu aastat jaganud sõeluuringute sihtrühmadesse kuuluvatele inimestele infomaterjale, mis meenutavad uuringus osalemise vajadust.

„Kodutestide jagamine on veel samm edasi ja apteekritel on hea meel, et saame panustada emakakaelavähi ennetusse. Loodame, et selle pilootprojekti positiivsed tulemused võimaldavad laiendada seda teenust ka teistesse maakondadesse. Apteekrid on teenuse pakkumiseks valmis,“ lausus Rootslane.

TAI viis projekti läbi koostöös Tervisekassa, SYNLAB Eesti OÜ, Eesti Proviisorapteekide Liidu ning nelja apteegiketiga (Apotheka, Benu, Südameapteek ja Euroapteek).

2023. aastal on oodatud emakakaelavähi sõeluuringule ravikindlustatud ja ravikindlustuseta naised sünniaastaga 1958, 1963, 1968, 1973, 1978, 1983, 1988, 1993. Kodutestimise võimalust pakutakse aasta teises pooles. 2024. aastal on kodutest kättesaadav kogu sihtrühmale juba alates uue aasta algusest.

Alkohoolsete jookide testostlemisi tavakassades tehti kokku 459, neist 230 jaekaubanduses ja 229 toitlustusasutustes. Kogu alkohoolsete jookide tavakassades sooritatud testostude valimi peale küsiti dokumenti alla poolte kordadest – 46%. Jaekaubanduse ja toitlustusasutuste omavahelises võrdluses dokumendi küsimise tase väga ei erinenud (vastavalt 47% ja 49%). Nelja jaekaubanduse tüübi sees oli dokumendi küsimise tase sarnane. Veidi enam küsiti dokumenti suurtes kauplustes (58%) ning veidi vähem väikestes ja keskmistes kauplustes (mõlemas 40%). Teavitussilte dokumendi küsimise või alaealistele müügipiirangu kohta esines kõige harvem väikestes kauplustes (25%), kõige enam suurtes kauplustes (62%). Toitlustusasutustes oli teavitussilte nähtaval oluliselt harvemini kui jaekaubanduses (3% vs 48%).

Sugude võrdluses oli alkoholi kättesaadavus sarnane eelnevale uuringule. Noormeestelt küsiti endiselt dokumenti sagedamini kui neidudelt (57% vs 36%) ja dokumendi puudumisel oldi noormeestele sagedamini valmis ka müüma (16% vs 3%). Lahja alkoholi puhul küsiti dokumenti oluliselt harvemini (41%) ning oldi valmis müüma tunduvalt sagedamini (69%) kui kange alkoholi puhul (vastavalt 54% ja 55%). Uuringu koordinaatori, TAI vanemspetsialisti Triin Mälli arvates tuleneb see sellest, et endiselt tajutakse kanget alkoholi ohtlikumana kui lahjat alkoholi.

Selgus, et vanemaealised teenindajad küsisid dokumenti oluliselt harvemini (32%) kui nooremaealised (43%) või keskealised teenindajad (52%). Maakohtades küsiti vanust tõendavat dokumenti oluliselt harvemini kui linnades (37% vs 48%; v.a pealinn) ja oldi valmis toodet müüma mõnevõrra sagedamini kui linnades (63% vs 52%; v.a pealinn).

Võrreldes 2019. aastaga on dokumendi küsimise tase mõnevõrra tõusnud (41% vs 46%). Suurim muutus on esinenud toitlustusasutustes, kus 2019. aastal küsiti dokumenti 38%-l testostudest, 2022. aastal 49%-l testostudest. Jaekaubanduses on dokumendi küsimine jäänud samale tasemele (44% vs 47%), kuid asutuste lõikes on see nüüdseks ühtlustunud. Võrreldes 2019. aastaga on seis kehvemaks muutunud suurtes kauplustes (69% vs 58%). Positiivsema poole pealt on paranenud dokumendi küsimise tase tanklates (48% vs 51%).

Esmakordselt viidi läbi alkohoolsete jookide testostlemist suurte kaupluste iseteeninduskassades – kokku 30 testostu. Iseteeninduskassades kontrolliti dokumenti harvemini (30% vs 57%) ning oldi valmis alkoholi müüma oluliselt sagedamini kui suurte kaupluste tavakassades (90% vs 59%).  

Alkohoolsete jookide testostlemise uuringut on teostatud kokku 6 korral alates 2012. aastast. Kui 2014. aastal küsiti isikut tõendavat dokumenti umbes  neljandikus jaemüügikohtades, siis 2016. aastal küsiti  dokumenti peaaegu pooltel juhtudel. Sarnane tulemus on püsinud suuremate muutusteta ka järgenvatel uuringuaastatel. „Alkoholi lihtne kättesaadavus on Eestis püsinud muutumatuna ja sellel suunal tegutsemine on hädavajalik. Kuigi seadus keelab alkoholimüügi alaealisele, pole meil piisavalt toetavaid tegevusi ja järjepidevust järelevalve korraldamises.“ selgitas TAI alkoholi ja tubaka valdkonna juht Anneli Sammel. 

Ka Politsei- ja Piirivalveamet rõhutab, et vaatamata uuringu tulemuste mõningasele paranemistrendile on alkohol endiselt noortele kättesaadav. „Noores eas alkoholi juues suureneb oluliselt mürgistuse ja sõltuvuse risk, aga oma töös näeme ka seda, et sageli käib joobega kaasas nii süütegude toimepanemine kui ka nende ohvriks langemine. On väga oluline, et alkoholi müüjad mõistaksid, et neile on usaldatud suur vastutus,“ ütles politsei Ida prefektuuri prefekt Tarvo Kruup.

TAI ja Siseministeerium alustavad Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest uue programmi elluviimist, mis Rootsis on andnud häid tulemusi ja mida tuntakse STAD (Stockholm prevents alcohol and drug problems) projekti nime all. See programm hõlmab endas koolituste korraldamist alkoholimüügiga kokkupuutuvatele inimestele, et vähendada alkoholi kättesaadavust nii alaealistele kui ka joobe tunnustega inimestele.

„Näeme täna, et alkoholi müügiga tegelevates asutustes on puudu nii teadmistest kui oskustest, mida on vaja selleks, et täita alkoholiseadusest tulenevaid piiranguid. Uue programmi eesmärgiks on tõsta teenindajate teadmisi ja oskusi alkoholi vastutustundlikust müügist ja serveerimisest ning tõhustada koostööd parema järelevalve teostamiseks KOV-is.“ sõnas Sammel.

„STAD – Turvalisem Ööelu“ programmi kohta saab rohkem lugeda veebilehelt www.terviseinfo.ee

Sama uuringu raames tehti testoste ka tubaka-ja nikotiinitoodetele, mille tulemused on leitavad TAI kodulehelt.

Kokkuvõte uuringu olulisematest tulemustest

Taustaks:

Testostlemise uuringu puhul ei ole tegemist järelevalvega, vaid uuringuga olukorra seireks. Uuringu eesmärk oli seirata vanuse kontrollimist alkohoolsete jookide müümisel. Testostlemisse kaasati 18–19-aastasi noori. Testostlemisi viidi läbi üle-eestiliselt jaekaubanduses ja toitlustusasustustes. Testostlemisi viis ellu Norstat Eesti AS.

Neli aastat tagasi oli meil vaid unistus, eesmärk ja visioon sellest, et Eesti riigil oleks võimalik pakkuda tulevikus oma elanikele personaalmeditsiini teenuseid järjest rohkem. See tähendas tehnilise võimekuse loomist selleks, et võimaldada geneetilise info lisamist terviseandmetele ja teha paremaid ennetus- ja raviotsuseid. Järgnesid arutelud sadade detailide üle, mille osas oli kokku leppida ja otsustada, et kõik pusle tükiks saaksid paika.

Viimase 20 aasta jooksul on Eesti inimeste elu pikenenud ning haigused seavad meile järjest vähem piiranguid. Pikas vaates meil näiteid edusammudest on ja need on tarkade tervisepoliitiliste otsuste ja süsteemse töö tulemus. Inimeste tarbivad vähem alkoholi, narkootikumidest tingitud surmad ja tuberkuloosi ning HIV-i haigestumine on märkimisväärselt vähenenud, igapäevasuitsetamine on vähenenud. Jah, seda saame pikas vaates tõdeda.

Täna tajub Eestis iga kolmas inimene tervisest tulenevaid piiranguid ning mida kauem elatakse tervisemurede ja haigustega, seda rohkem vajavad inimesed erinevat toetust ja abi ja seda vähem tuleb inimene iseseisvalt toime ja saab täisväärtuslikku elu elada. Ka piirkondlikud erinevused tervena elatud aastates on väga suured ja seda eriti meeste seas ning ebavõrdsus tervises meie väikeses riigis lubamatult suur.

Eelmisel aastal suri üle 17 000 inimese. Suurimad surma põhjuste grupid olid ikka samad, mida oleme harjunud kuulma - vereringeelundite haigused, pahaloomulised kasvajad, hingamiselundite haigused ning õnnetusjuhtumid, mürgistused ja traumad. Otseselt alkoholi tarvitamise tagajärjel tekkinud haiguste tõttu suri üle-eelmisel aastal ligi 700 inimest – terve Kihnu saare jagu inimesi – enamalt tööealised mehed.

Covid-kriisi aastad on omakorda tervisenäitajaid halvemaks muutnud – kasvas suremus ja mitte ainult hingamisteede haigustesse, vaid ka alkoholi tarvitamise tõttu, aga ka ravi kättesaadavuse vähenemise ja kuumalainete tõttu ning süvenesid vaimse tervise mured. Värsked uuringutulemused näitavad, et kui Covid pandeemia mõjutas eriti noorte naiste vaimset tervist, siis viimase kahe aasta jooksul Ukraina sõja ja tänase majandusolukorra foonil on oluliselt suurenenud tajutav stress ja ärevus ka meeste seas.

Jah, me saame öelda, et elanikkond vananeb ja haigusi ongi rohkem, aga paljude haiguste puhul on just elustiili valikutel kandev roll probleemide väljakujunemisel ja ka ennetamisel - füüsiline aktiivsus, toitumine, uni, sotsiaalsed suhted, erinevate uimastite tarvitamine, olgu need legaalsed või illegaalsed. Inimeste valikuid ja hoiakuid mõjutab aga ka neid ümbritsev keskkond – nii füüsiline, sotsiaalne kui infokeskkond.

Kuigi surmad on paratamatud, siis üle 3000 surma aastaks saaks ennetada. Näiteks on hinnatud, et alkoholist põhjustatud enneaegse suremuse ja haigestumuse tõttu kaotatakse ligi 50 000 eluaastat. Kui seda viiendiku võrra vähendada, võidaks riik sellest 700 miljonit eurot aastas. Analoogne sääst on võimalik saavutada inimeste suitsetamise vähendamisel.

Eestis on ülekaaluliste laste arv kasvanud ja seda rohkem poiste hulgas. Põhikoolis on iga neljas poiss ülekaaluline. Täiskasvanueas on juba 60% mehi on ülekaalus. Halva füüsilise vormiga inimeste hulk on suurenenud just noorte täiskasvanute seas. Vaimse tervise probleeme on noorte seas enam ja noored kogevad kurbust ja masendust sagedamini kui meie naaberriikide noored. Halvemad vaimse tervise näitajad on aga tugevalt seotud uimastite tarvitamisega, milleks on alkohol, tubakas ja erinevad narkootilised ained, eelkõige kanep.

Kogu kirjeldatud olukord võib tunduda üsna trööstitu. Mida me siis teha saame? 

Lahendusi ja ka raha otsides on üha selgem, et Eesti tervisepoliitikas tuleb võtta suund ennetusele ning seda laiemalt kui vaid meditsiinis. Samal ajal on tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkus ka põletav probleem.

Eesti vajab hädasti tervisepööret, pööret ennetuse poole.

Ennetustöö on kõige tõhusam ja odavam viis, kuidas süsteemse tegevusega rahvastiku tervises püsivaid muutusi tuua. Ei saa loota, et täiskasvanueas, kui tervisemure juba uksele koputab, hakkavad elustiilivalikutes imed juhtuma. Terviseteadlikkust saab ja tulebki lapseeast alates kasvatada ja arendada. Me teame, et just lastele ja noortele suunatud ennetus on kõige mõjusam ja toob kõige rohkem tulu. Samas ei saa loomulikult toe ja abita jätta inimesi, kes seda vajavad.

Toon välja neli kõige olulisemat teemat:

• tervislikke valikuid ja tervist toetav keskkond,
• tervise- ja sotsiaalsüsteemi integreeritus,
• kolmandaks tõendatult mõjus ennetustegevus.
• Ja neljandaks tervisealane kirjaoskus, maast madalast algav elukestev õpe.

Enamus inimeste tervist mõjutavad tegureid asetsevad väljaspool tervishoidu ja ka otsest tervisevaldkonda. Me illustreerimegi tänastes esitlustes ja aruteludes selgelt, et inimeste tervis on päriselt meie kõigi kätes. Ennetustööle peavad mõtlema KÕIK otsustajad, mitte ainult tervisepoliitika kujundajad sotsiaalministeeriumis või tegutsejad TAI-s või meie head kolleegid Terviseametis või Tervisekassas.

Iga ennetusse pandud euro hoiab kokku 10 eurot, mida me muidu tulevikus probleemide lahendamiseks, sh raviks kasutaksime. Just ennetustööga saame leevendada üha paisuvat survet tervishoiule ja tulevikus raha kokku hoida. Ennetus on pikaajaline ja kulutõhus investeering. Me peame aru saama, et tulu ei saabu kohe homme, aga see saabub.

Tervise Arengu Instituudi südameasi ongi toetada tarku tervisepoliitilisi otsuseid ning tegevusi – seda nii riigi, omavalitsuse kui ka organisatsioonide tasandil. TAI on riikliku teadus- ja arendusasutusena tänaseks 20 aastat aidanud otsustajatel mõista, mis inimeste tervises ja tervisekäitumises toimub.

Ka covid kriisis ei ole TAI teadus-arendusasutusena pelgalt pikka vaadet hindav taustajõud, vaid kriitilise tähtsusega panustaja, kes pakub partneritele andmeid, viib läbi koolitusi nt hooldekodudes, aga reageerib ka elanike ja organisatsioonide infovajadusele ärevas ja kiiresti muutuvas olukorras, mille pandeemia tekitas.

Tervisepoliitikas tuleb sihte hoolsalt seada. TAI teadus- ja analüüsitöö on võrreldav luuretegevusega. Seda ei tellita ühekordselt, siis kui olukord teravneb, vaid terviseriskidel peab teravalt silma peal hoidma kogu aeg ning õigel hetkel lahendusi välja pakkuma. Info ja arusaam olukorrast peab tulema enne kui probleem süveneb.

90ndail TAI-d ei olnud. Siis nägime tuberkuloosi nakkuste hüppelist kasvu, HIV epideemiat ja narkomaania laialdast levikut.

Täna näeme teravaid ohumärke elanike vaimses tervises, aga ka näiteks noorte nikotiinitoodete tarvitamises ja ülekaalulisuse probleem on väga terav. Andmed tervisekäitumise, haiguste ja surmade kohta aitavad meil tähelepanu juhtida kohtadele, mis vajavad reageerimist – nüüd ja kohe, et hoida ära suuremad kahjud tulevikus.

Täna avalikustab TAI rahvastiku tervise aastaraamatu, mis annab tervik-ülevaate Eesti elanike tervisest, viimase kahekümne aasta muutustest tervises ja sellest, kuidas keskkond on muutunud. Andmed aitavad näha arenguid, aga ka valukohti rahvastiku tervises ja peaks mõtteainet pakkuma kõigile, kes oma tegevusega moel või teisel elanikkonna tervist mõjutavad – seda nii positiivselt kui ka negatiivselt, oma tegevuste või tegemata jätmisega.

Vaadates väljakutseid, mida maailm ja ühiskond meile pakub, väidan – Eestil on täna TAId rohkem vaja kui kunagi varem. Meil on vaja riiklikku rahvatervishoiu instituuti, mis on iseseisev, tugev professionaalne, toeks poliitikakujundatele ja otsustajatele, kuid samas sõltumatu oma teadustöös.

TAI on Eesti rahvastiku tervise seisukohast see luureasutus, kes kogub, analüüsib ja hoiab järjepidevalt andmeid meie inimeste terviseseisundi, aga ka sündide ja surmade ning neid mõjutavate asjaolude kohta. Järjepidevad ja regulaarsed rahvastikupõhised uuringud ning hästi hoitud infoaidad terviseregistrite näol on väga suur väärtus ja igas arenenud riigis rahvatervishoiu instituut sellist tööd teebki.

Loomulikult tuleb nii andmeid väärindada kui teadmust kasutada.

Me teeme väikse asutusena palju ja seda koos oluliste partneritega. Koostöös KOVidega juhtide, kohalike tervisedendajate ja arendusmeeskondadega panustab TAI igapäevaselt sellesse, et inimesed kasvaksid, elaksid ja töötaksid tervist toetavas keskkonnas.

Me pakume integreeritud sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid, pöörates eri-tähelepanu haavatavatele sihtrühmadele ning oleme inkubaatoriks uudsetele lahendustele, mis toetavad inimesi alkoholi, kanepi ja teiste uimastite tarvitamise vähendamisel.

TAI-l on teadus selja taga. Me töötame käsikäes vabariigi valitsuse ennetusnõukoguga ja pakume teaduspõhist tuge ennetustöös mitte ainult sotsiaalministeeriumile, vaid veel kuuele ministeeriumile ning asutustele, kes ennetusnõukogusse kuuluvad.

Meil on TAI-s hea meel edusammude üle, mis on tehtud valdkonnaülese ennetuse arendamisel. Ennetuse kvaliteet Eestis järk-järgult tõuseb ning seda tööd tuleb jätkata. Seda suurem on rõõm, et meie partnerid ka väljaspool tervise- ja sotsiaalvaldkonda näevad ennetuse kompetentsi-keskuse rolli just TAI-l.

Ennetustööle peavadki mõtlema kõik– iga KOV töötaja, iga ettevõtja, iga õpetaja, politsei ja päästetöötaja, iga riigiametnik, sest üle 80% lahendustest, mida tervist toetava keskkonna loomiseks vaja on, asuvad väljaspool tervishoidu. Tervise jaoks olulisi valikuid tehakse kodus, lasteaedades, koolides, avalikus ruumis, töökohtadel, aga ka KOV-i ja riigi tasandil. Neid valikuid peab olema lihtne ja võimalik teha. Peame väikse ja targa riigina neid võimalusi märkama ja maksimaalselt ära kasutama.

Loomulikult peame tagama inimestele kvaliteetse arstiabi kättesaadavuse, aga samal ajal on oluline luua üheskoos võimalused uuele põlvkonnale kasvada tervist toetavas keskkonnas. Meie igaühe asi on täna pingutada, et me saaks tõdeda, et noorus ei ole hukas. Me saame näidata, et paneme ka ise õla alla, et noored oleksid terved, tugevad ja elujõulised. Nii on tugev ka Eesti riik – nüüd ja tulevikus. Tänased otsustajad saavad teha tervisepöörde ja võtta otsustavalt suund ennetusele.

Siinkohal tänan TAI kolleege südamega tehtud töö eest ning aitäh ka kõikidele koostööpartneritele.

Suur tänu, Vabariigi President, innustavate sõnade eest.

Soovin viljakat kaasamõtlemist, tarku otsuseid ja jätkugu meil tahet Eesti inimeste elu, heaolu ja tervist paremaks muuta!

Loe edasi...

Aastaraamatus toob TAI välja, et piiratud vahendite tingimuses tagab tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse tugev ja süsteemne valdkonnaülene ennetus. „Lahendusi ja ka raha otsides on üha selgem, et Eesti tervisepoliitikas tuleb võtta suund ennetusele ning seda laiemalt kui vaid meditsiinis.

Eesti vajab hädasti tervisepööret - ennetustöö on kõige tõhusam ja odavam viis, kuidas süsteemse tegevusega rahvastiku tervises püsivaid muutusi tuua. Surve tervishoiusüsteemile suureneb ja seda saab ja tuleb leevendada tervisemurede ennetamisega.“ tõdes Veimer ning lisas: „Terviseprobleemide tekkepõhjusi saab ennetada ja tervist hoidvat eluviisi toetada, kui pingutada üksikisiku, organisatsiooni, kohaliku omavalitsuse ja riigi tasandil. Peame väikse ja targa riigina neid võimalusi märkama ning maksimaalselt ära kasutama“.

Terviseminister Riina Sikkut rõhutas: „TAI on ennast aastate jooksul tõestanud äärmiselt vajaliku teadus- ja arendusasutusena, kes on rahva tervise hoidmise teenistuses. TAI aitab poliitikakujundajatel mõista, mis inimeste tervises ja tervisekäitumises toimub, et teha inimeste tervena elatud aastate huvides õigeid otsuseid ning töötab välja ja pakub lahendusi probleemide ennetamiseks.“

Tervisenäitajates on suured erisused meeste ja naiste vahel, piirkonniti ja eri haridustasemega inimeste vahel. „Võrreldes 20 aasta taguse ajaga saab positiivsena välja tuua märkimisväärse õnnetuste ja vigastuste ning tuberkuloosi ja HIV-i haigestumise vähenemise, mis on tarkade tervisepoliitiliste otsuste ning järjepideva ennetustöö tulemus,“ kommenteeris TAI direktor Annika Veimer.

Positiivsete arengute kõrval toob aastaraamat välja ka süvenevaid rahvastiku tervise probleeme. „Lisaks sagenevatele vaimse tervise probleemidele näeme negatiivseid suundumusi nii noorte kui ka täiskasvanute tervisekäitumises, mis mõjutavad üha enam inimeste elukvaliteeti ning kasvatavad kulusid tervishoiule ja sotsiaalsüsteemile. Näiteks on viimase 15 aasta jooksul illegaalsete uimastite tarvitamine on märgatavalt kasvanud, aga jätkuvalt mõjutab meie elanike tervist ka suitsetamine ning üha süvenev ülekaalulisus,“ loetleb Veimer.

Vabariigi President sõnas eilse konverentsi avasõnades, et tervem Eesti peaks olema meie kõigi ühine huvi ning kuigi lihtsaid lahendusi pole, siis probleemidega tegelemata jätmine vaid võimendab neid ning see kajastub ka riigieelarve kuludes: „Muidugi saadab neid teemasid igipõline vaidlus, mil määral peaks igaühe tervist mõjutavad otsused jätma tema enda hooleks ja mil määral võib riik isiku valikutesse sekkuda. Minu jaoks annab vastuse asjaolu, et meil on solidaarne ravikindlustuse süsteem,“ sõnas Alar Karis.

Rahvastiku tervise aastaraamatusse koondatud andmed aitavad näha arenguid, aga ka valukohti rahvastiku tervises ning TAI toob välja eeldused ja soovitused, mida olukorra parandamiseks teha tuleks. „See üle sajale leheküljele kokku koondatud andmestik ja analüüs peaks mõtteainet pakkuma kõigile, kes oma tegevusega elanikkonna tervist ja tervist hoidvat keskkonda mõjutavad – seda nii positiivselt kui ka negatiivselt, oma tegevuste või tegemata jätmisega,“ kommenteeris TAI direktor.

Aastaraamatus antakse ülevaate Eesti elanike tervisest, tervisekäitumisest, viimase kahekümne aasta muutustest tervises ja sellest, kuidas keskkond on muutunud. Sellega saab täismahus tutvuda TAI kodulehel.

Veredoonorite arv on viimastel aastatel langustrendis, kuid eelmisel aastal vähenemine aeglustus. Kui vaadata eraldi viimase aasta muutust, kasvas üle 45-aastaste doonorite arv aastaga 6% ja nooremaid doonoreid oli 6% vähem (18–24-aastaste arv vähenes 10% ja 25–44-aastaseid oli 5% vähem). Naiste arv kahanes doonorite seas võrreldes 2021. aastaga 3%, meesdoonoreid oli 2% vähem.

„Esmakordselt loovutas 2022. aastal verd üle 3800 inimese – see on 13% kõikidest veredoonoritest –ning positiivne on see, et uute doonorite arv aastaga 4% võrra kasvas,“ ütles TAI analüütik Ingrid Valdmaa.

Vereloovutuskordi oli eelmisel aastal kokku 50 157 (2021. aastal 51 349). Ühe doonori kohta kogunes keskmiselt 1,7 vereloovutust (korraga loovutatakse 450 ml verd). See näitaja on sarnane varasemate aastatega.

Kui koroonapandeemia esimesel kahel aastal said verekeskused korraldada piirangute tõttu vähem doonoripäevi, siis 2022. aastal nende arv taastus koroonaeelsele tasemele. Eelmisel aastal oli kokku 627 doonoripäeva üle Eesti, aasta varem 515. Kõigist verevarudest 38% koguti eelmisel aastal väljasõitudelt doonoripäevadele.

Iga kord, kui inimene verd andma tuleb, hinnatakse tema doonoriks sobivust, et tagada nii doonori kui doonorivere saajate ehk patsientide ohutus. 2022. aastal verekeskuste külastajatest 6488 ei pääsenud vereloovutusele, mis moodustab 11% kõigist külastustest. Peamine põhjus, miks veredoonorlusest kõrvale jäädi, oli madal hemoglobiini tase.

Hea tervisega inimesed on doonoriks oodatud. Täpsemat infot selle kohta leiab Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikumi, Pärnu Haigla või Ida-Viru Keskhaigla verekeskuste veebilehtedelt ning Facebooki lehelt Doonorid ja Sõbrad.

Kogutud ja kontrollitud doonorverest valmistatud verekomponente kasutatakse rasketel operatsioonidel või sünnitustel, patsientide raviks verejooksu, raske trauma, aneemia, leukeemia, vähi- ja maksahaiguste, põletuste ning mitmete teiste haiguste puhul. 2022. aastal kasutati verekomponente Eesti haiglates peaaegu 15 000 patsiendi ravis, nende seas oli ligi 400 kuni 14-aastast last.

Veredoonorluse ning veretoodete ja nende kasutamise statistika on avaldatud TAI tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.

Aastal 2022 esitasid Euroopa riikide tervishoiuteenuse pakkujad Tervisekassale neis riikides ajutiselt viibivate Eesti ravikindlustatute või seal elavate Eesti pensionäride ja lähetatud töötajate tervishoiuteenuste eest arveid 5,6 miljoni euro ulatuses, mis on 10% vähem, kui 2021. aastal.

Euroopas ravil olnud inimeste arv vähenes ligi 7900-lt 7300-ni (-8%). Keskmine ravikulu Eesti ravikindlustatutele Euroopas on 773 eurot inimese kohta. Antud Tervisekassa statistika ei sisalda plaanilise ravi ega „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius“ alusel esitatud andmeid.

Seevastu kogunes Eestis 2022. aastal kokku 7549 mujal Ruroopa regiooni riikides ravikindlustatute ravijuhtu, mida on 85% ehk peaaegu kaks korda rohkem kui aasta varem.

„Kui COVID-19 pandeemia ajal (2019–2021) ravijuhtude arv vähenes märkimisväärselt – 35% võrra –, siis viimase aastaga oli välisriikidest ajutiselt siin viibivaid inimesi enam ning mittekindlustatute raviteenuseid ja Euroopa Liidu kindlustatu tervishoiuteenuseid vajas rohkem inimesi. Seda on mõjutanud ühelt poolt nii koroonapandeemia piirangute maha võtmine, mille järel reisimine taas hoogustus, kui teiselt poolt oluliselt ka Ukrainast Eestisse saabunute suur hulk, kes sõja eest oma kodumaalt põgenesid ja siin ka tervishoiuteenuseid vajasid (ukrainlaste ravijuhte 2021. a alla 200, 2022. a 2650),“ toob välja Tervise Arengu Instituudi analüütik Ingrid Valdmaa.

Andmetest selgub, et 76% teistes Euroopa riikides kindlustatud inimestest vajasid 2022. aastal Eestis ambulatoorset abi ning neist 55% käisid abi saamas erakorralise meditsiini osakonnas. Euroopa patsientidest kasutasid tervishoiutöötaja eriala järgi enim Eestis üldarstiabi (23%), peremeditsiini teenuseid (17%), erakorralise meditsiini teenuseid (13%) ning õenduse eriala teenuseid (9%). Valdavalt raviti teistes Euroopa riikides kindlustatud patsiente Eesti piirkondlikes, kesk- ja üldhaiglates – kokku ligi 72% kõigist teistes Euroopa riikides kindlustatud patsientide ravijuhtudest, ning üld- ja perearstiabiasutustes 20%. Just perearstiabi kasutajate hulk on oluliselt kasvanud.

Mujal Euroopa regiooni riikides kindlustatud patsientidest, kes kasutasid Eestis tervishoiuteenuseid, olid 47% mehed ning 53% naised. Varasemal kahel aastal oli mehi rohkem kui naisi.

Eesti tervishoiuteenuse osutaja asukoha järgi oli kõige rohkem Euroopa riikide kindlustatute ravijuhte Tallinnas (3416) ja Tartus (885) ning kõige vähem Hiiumaal (19).

Tervisekassa andmed Eesti ravikindlustatute ravi kohta Euroopas ja eurooplaste ravi kohta Eestis on avaldatud tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.

Lisainfo:

Statistika Eesti ravikindlustatute ravi kohta Euroopas arvestab kokku kõigi Euroopa Majanduspiirkonna riikide andmed koos Suurbritannia ja Šveitsiga (kokku 31 riiki), kus eestlased on ravil käinud ja selle kohta Tervisekassale arve saabunud: Austria, Belgia, Bulgaaria, Hispaania, Holland, Horvaatia, Iirimaa, Island, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Liechtenstein, Luksemburg, Läti, Malta, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Šveits, Taani, Tšehhi ja Ungari. Teistpidi Eestis mujal Euroopa regiooni riikides ravikindlustatute ravijuhtude statistika võtab arvesse 36 Euroopa regiooni riikide andmed – s.t kõik eelnevalt nimetatud, kuhu lisanduvad Albaaniast, Bosnia ja Hertsegoviinast, Moldovast, Ukrainast ja Valgevenest pärit patsiendid.

TAI iga kahe aasta järel elluviidava küsitlusuuringu tulemused peegeldavad mitmetes näitajates pandeemia ja äreva välispoliitilise olukorra mõjusid. Pikaajalises vaates on rahvastiku enesehinnanguline tervis siiski paranenud – hea või üsna hea tervisega oli 2022. aastal vastanutest 58,5%, 2012. aastal aga vaid 50,9%.

Konverents toimub Filmimuuseumi saalis (Pirita tee 56, Tallinn) ja seda kantakse üle ka veebis. Kohapeal osalemiseks palume registreeruda hiljemalt 21. aprillil ja veebi teel osalemiseks hiljemalt 25. aprillil.

Programmi, teemade ja esinejatega saate lähemalt tutvuda TAI kodulehel. Jälgi üritust ka Facebookis.

Kui olete juba registreerunud, kuid teil pole siiski võimalik Filmimuuseumisse konverentsile tulla, palume sellest kindlasti esimesel võimalusel teada anda aadressil liisa.maistrov@tai.ee.

Tervise Arengu Instituut
Jälgi meid Facebookis

Linnade rohelise keskkonna parendamine toetab inimeste heaolu. Samas pakuvad linnade rohealad soodsaid elutingimusi nii puukidele kui ka närilistele, kelle jaoks on linnas piisavalt toitumisvõimalusi ning vähem looduslikke vaenlasi kui metsas. Kokkupuute tõenäosus puukidega on linnakeskkonnas suur.

TAI puugiuurijatel on plaanis puugihooaja jooksul külastada võimalikult palju erinevaid Eesti linnasid ning nende avalikel rohealadel teostada puugikorjet. Kuidas käib puugikorje teadusuuringu jaoks, selgitab TAI nakkushaiguste uuringute osakonna juhataja Julia Geller: „Selleks, et taimestikult puuke koguda, kasutame puugilippe ehk puuvarrele kinnitatud heledavärvilise kanga tükke. Puugikorjel lohistame puugilipuga mõned korrad mööda väljavalitud haljasala pinda ning siis kontrollime, kas ja kui palju puuke lipule kinnitus. Seetõttu on ka puugilipu värv tavaliselt valge, et puugid paremini silma jääks. Kõik lipule kogunenud puugid korjame hoolikalt pintsettidega üles ning sulgeme turvaliselt katseklaasi, et laborisse uuringule transportida. Igal katseklaasil on kirjas ka aeg ja koht, kust puugid leidsime.“

Linnapuukide kogumine algab korjekohtade kaardistamisega, kus linnaruumis võiks potentsiaalselt olla palju puuke. Eestis on 47 linna ning kindlasti ei jõua TAI teadlased ühe hooaja jooksul kõikide linnade parke läbi uurida.

„Me ei tunne kõiki linnu nii hästi, et teaks kus on need pargid ja terviserajad, kust rohkem puuke leida võiks. Selleks, et me oskaksime teha parimad valikud, võiks inimesed meile märku anda enda linnas asuvast avalikust haljasalast, kus puugikorjet oleks tõenäoliselt tõhus teha,“ kutsub Julia Geller elanikke appi.

Kui sa soovid, et TAI teadlased tuleks just sinu linna puuke uurima, siis anna sellest e-posti teel teada, aadressil puugiinfo@tai.ee. Pane kirja linna nimi, avaliku haljasala (nt park, kalmistu, terviserada, spordirajatis, piknikupaik jne) nimi ja aadress. „Puugikorje toimub ainult avalikes ruumides, eraaedadesse selle puugiuuringu käigus TAI teadlased ei tule,“ rõhutab Geller.

Linnapuukide uuringuga alustab puugipank ilmade soojenedes kui puugid on talveunest ärganud ning ronivad oma talvituspaigast välja. Tavaliselt algab Eestis puugihooaeg aprillis ning mai lõpuks - juuni alguseks on puukide arvukus tõusnud tippu.

TAI on puugiuuringutega tegelenud üle 20 aasta. Viimase, 2022. aasta puugiuuringu raportist selgus, et puukide arvukus ning nendega levivate haigusetekitajate mitmekesisus ja levimus on viimase kümne aasta jooksul märkimisväärselt kasvanud ning peale metsade, võsa ja heinamaade võib puugioht varitseda meid ka linnakeskkonnas.

Linnapuuke on TAI-s uuritud ka varem, 2018. aastal uuriti Tallinnas 17 erinevat vaba aja veetmise võimalust pakkuvat kohta linna piires ning Tallinna linnapiiril asuv Männiku metsaala. Kõige suurem puukide keskmine arvukus tuvastati tookord Eesti Vabaõhumuuseumis, Tallinna Loomaaias ning Pirita-Lükati terviseradadel. Hästi hooldatud, madalalt niidetud muru ning teedega ümbritsetud paikades, kus oli vähe varju, oli puukide arvukus tunduvalt madalam, kui üldse.

Ka linnatingimustes on olemas oht saada nii puugihammustus kui ka nakatuda mõne puukidega levivasse haigusesse ning ka linnas elavad puugid võivad edasi kanda mitmeid haigustekitajad, ohustades inimesi saada mitu nakkust ühe puugihammustusega. Seetõttu tuleb meeles pidada, et ka linnatingimustes peavad inimesed järgima ennetusmeetmeid puugihammustuse vältimiseks ning läbi selle ka nakkuse saamise riski vähendamiseks. Kuidas end puugiohu eest kaitsta, saab täpsemalt lugeda TAI veebilehelt puugiinfo.ee.