Terviseuudised

TERVISETEEMALISED UUDISED
08-12-2022 - 01:46 - Tervis - Põlveliigeseid kulutab valesti kõndimine
Uus uuring näitab, et inimese kõndimisstiil, mis avaldab puusadele ja põlvedele rohkem survet, võib kaasa aidata osteoartriidi tekkele ja progresseerumisele. Teadlaste sõnul on oluline avastada tervist kahjustavad harjumused varakult.
08-12-2022 - 01:46 - Tervis - AVASTUS ⟩ Levinud ainete tõttu võib tekkida valus haigus
Töökohal levinud tolmu ja aurude, nagu gaasid ja lahustid, sissehingamine võib suurendada reumatoidartriidi tekkeriski, näitas ajakirjas Annals of the Rheumatic Diseases avaldatud uuring.
08-12-2022 - 01:00 - https://www.mu.ee/ - TAI: 2020. aastal diagnoositi Eestis 8225 vähi esmasjuhtu
Tervise Arengu Instituudi (TAI) hallatava vähiregistri andmetel diagnoositi 2020. aastal 8225 vähi esmasjuhtu, neist meestel 4190 ja naistel 4035.
08-12-2022 - 12:43 - https://www.mu.ee/ - Soomes suri laps haigla ruumipuuduse tõttu emaüssa
Soomes Espoos suri novembri lõpul laps emaüssa, kuna ema sõnul ei soostunud meedikud teda väidetava vajaduse puudumise ja ruumipuuduse tõttu Jorvi haiglasse sisse võtma.
08-12-2022 - 12:15 - Tervis - Kuidas teha vahet tavalisel sünnimärgil ja melanoomil?
Melanoom on pahaloomuline kasvaja, mis tekib melanotsüütidest, naha pigmendirakkudest. Eriti palju on pigmendirakke neevustes ehk sünnimärkides. Melanoom võib organismis kiiresti levida ja seetõttu on oluline haigus avastada ja seda ravida juba varases staadiumis.
08-12-2022 - 12:00% - Rthth 0002022202208 - Ema diabeet on seotud aktiivsus-tähelepanuhäirega lastel
Raseduseelse või -aegse diabeediga emade lastel võib olla suurenenud risk aktiivsus-tähelepanuhäire kujunemiseks, viitab suur mitmerahvuseline kohortuuring. Diabeedi mõju on väiksem kui varasemates uuringutes leitud.
08-12-2022 - 11:53 - Terviseamet - Terviseamet lõpetab toiduvaldkonna laboriteenuse pakkumise
2023. aastast rakenduvad riigireformiga seoses muudatused riiklikus laboriteenuses ning Terviseamet lõpetab toidutarneahela analüüside teostamise. Terviseameti labor ei paku alates uuest aastast enam toidu, toiduga kokkupuutuvate materjalide ja pindade analüüse ega sellealast proovivõtu teenust. Seetõttu ei võta Terviseamet vastu uusi tellimusi toidutarneahela teenustele, mille analüüsi lõpetamise aeg jääks uude aastasse. Muudatus puudutab nii eraisikuid, äriettevõtteid kui ka riiklikke asutusi. Valdkonna analüüsidega saab edaspidi pöörduda Veterinaar- ja Toidulaboratooriumisse (VTL), mis pakub vajadusel proovivõtuvahendeid ja nõustamist. Laboriteenuste ümberkorralduste tõttu suletakse Terviseameti Tartu labor, kust sai lisaks toidutarneahela analüüsidele tellida ka kosmeetika analüüse ning õhu ja füüsikaliste ohutegurite mõõtmisi. Need Tartu analüüsivaldkonnad, mis ei lähe üle Veterinaar- ja Toidulaboratooriumile, tuuakse Terviseameti Tallinnas asuvatesse laboritesse. Terviseamet jätkab 2023. aastal Rahvatervise labori nimel all rahvatervise valdkonnas riiklike järelevalve ja eraklientidele laboratoorsete teenuste osutamisega nii keskkonnatervise kui ka nakkushaiguste valdkonnas. Keskkonnatervise valdkonnas kuuluvad Terviseameti laboriteenuste alla näiteks vee (sh joogi-, suplus-, basseini- ja destilleeritud vee), tarbekaupade (sh kosmeetika, ravimuda, mänguasjade), pindade ja siseõhu keemiliste ja mikrobioloogiliste ohutegurite laborianalüüsid. Samuti pakub Terviseamet proovivõtuteenust ning teostab füüsikaliste ohutegurite (sh müra, elektromagnetväljade kiirgus, vibratsioon, valgustatus, mikrokliima) mõõtmisi. Terviseameti nakkushaiguste labor viib läbi molekulaarseid ning mikroobide samastamise (MALDI-TOF) analüüse, millele lähiajal lisandub sekveneerimine. Täpsemat informatsiooni saab labori kodulehelt. Terviseameti labor on akrediteeritud EVS-EN ISO/IEC 17025 nõutele kohaselt tunnistusega L042.
EST
08-12-2022 - 11:50 - https://www.mu.ee/ - 3D-prinditud ravimid tõid tudengile stipendiumi
Eesti Akadeemiline Farmaatsia Selts (EAFS) ja Gedeon Richter Eesti filiaal andsid Tartu Ülikooli Farmaatsia instituudi proviisoriõppe üliõpilasele välja kaheksandat korda 1000-eurose stipendiumi.
08-12-2022 - 11:45 - https://www.virtuaalkliinik.ee/ - Kui koolilapsel on diabeet: mida märgata ja teada
Eesti Laste ja Noorte Diabeedi Ühingu diabeedikoolitaja Sirje Multram ütleb, et kui klassis on diabeedihaige laps, peavad selle haiguse kohta olema teadmised ka neil, kes teda ümbritsevad. Ehk siis lapse vanematel, õpetajatel ja kooli personalil ning isegi kaasõpilastel.
08-12-2022 - 11:39 - Tervis - 12 ohumärki, mis võivad viidata vähile
Eesti vähiliit jagab 12 ohumärki, mille esinemisel tuleks probleemi põhjuse uurimiseks pöörduda arsti poole. 
08-12-2022 - 11:25 - Tervis - Celine Dionil diagnoositi ravimatu neuroloogiline haigus
Instagrami postituses rääkis 54-aastane Dion: «Tere kõigile! Ma vabandan, et ei ole pikka aega endast märku andnud. Ma igatsen teid nii palju ja ei jõua ära oodata, millal saan taas laval olla ja teiega rääkida.»
08-12-2022 - 11:06 - Tervis - Kersna: noorte vaimse tervise hoidmiseks tuleb mõelda ka täiskasvanute heaolule
Riigikogu kultuurikomisjoni aseesimees Liina Kersna ütles täna parlamendis noorte vaimse tervise üle toimunud riiklikult tähtsa küsimuse arutelul, et kõige efektiivsem viis toetada laste ja noorte vaimset tervist, on toetada lapsevanemate ning haridus- ja noorsootöötajate vaimset tervist.
08-12-2022 - 11:00 - https://www.mu.ee/ - GALERII: Tervishoiutöötajate kutseliit tähistas juubelit
Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit tähistas novembri lõpus Tallinnas Kultuurikatlas oma 30. aastapäeva.
08-12-2022 - 10:36 - Tervis - Patsiendi enda rakud ravivad melanoomi väga tõhusalt
Patsiendi enda immuunrakke, mida on laboris paljundatud miljardite immuunrakkude armeeks, saab kasutada elava ravimina nahavähi agressiivse vormi – siiretega melanoomi – vastu. Hollandlased ja taanlased tegid maailmas esimese võrdleva 3. faasi uuringu T-rakuteraapia mõjust melanoomi ja teistegi kasvajate vastu. Nüüd, kui tulemused on saabunud, hindab Hollandi riiklik tervishoiuinstituut, kas uuest ravist võiks saada standardravi, mis tähendab, et see kaetaks põhiravikindlustusega.
08-12-2022 - 10:12 - Tervis - Ilmnes uus põhjus, miks külma ilmaga haigused külge jäävad
Madala temperatuuri käes muutub inimese nina loomulik immuunvastus nõrgemaks, tuvastasid USA teadlased. See tähendab, et külma ilmaga ei pruugi nina suuta hingamisteede haigusi tekitavaid patogeene tavapärasel moel tõrjuda. leidsid Ameerika Ühendriikide teadlased.
08-12-2022 - 10:11 - Tervis - Suu kaudu hingamine tekitab mitmeid terviseprobleeme
Suu kaudu hingamine saab sageli alguse juba lapsepõlves, põhjustades hiljem mitmeid terviseprobleeme. Suu asemel nina kaudu hingamine on vajalik, kuna nina on justkui filter, mis puhastab, niisutab ja soojendab sissehingatavat õhku.
08-12-2022 - 09:54 - Terviseamet - Nädala jooksul lisandus 233 gripiviiruse ja 2719 COVID-19 juhtu
48. nädalal haigestus ägedatesse respiratoorsetesse nakkustesse 5165 inimest, 41% kõikidest haigestunutest olid lapsed. Kokku registreeriti 233 gripi haigusjuhtu, millest 43 olid laboratoorselt kinnitatud. COVID-19 juhtumeid lisandus 2719, millest 536 olid laboratoorselt kinnitatud. Ägedatesse respiratoorsetesse nakkustesse haigestumus kasvas 32% võrra, grippi haigestunute arv kasvas 207% võrra. Laboratoorselt kinnitati 43 gripiviiruse juhtu, kõik olid A-gripid. Hooaja algusest on alatüpiseeritud 73 A-gripiviirust, nendest 65 olid A(H3) ja kaheksa A(H1) tüved. Ägedate ülemiste hingamisteede respiratoorsete nakkuste sihipärase uuringu kaudu (sentinel-seire) registreeritud andmete põhjal saab haigestumuse intensiivsust hinnata keskmiseks, gripiviiruse levik on laialdane. Haigestunute seas on enim kuni 5-aastaseid lapsi, kuid haigestunute juurdekasv väikeselaste hulgas on peatunud. Haigestumus kasvas vanemaealiste ja koolilaste seas, vastavalt 37,5% ja 27,8% võrra. Eelmisel nädalal moodustas A-gripiviiruste osakaal 25% kõikidest uuritud sentinel-proovidest, RSV viiruste osakaal moodustas 9%, human metapneumoviirus (hMPV) 10%, adenoviirus 7,8%, paragripiviirus 6,4%. Teiste viiruste osakaal (SARS-CoV-2 ja rinoviirused) moodustab 5,3%. Eelmisel nädalal hakkas kasvama gripiviirusega seotud hospitaliseerimiste arv. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse esialgsetel andmetel hospitaliseeriti 14 inimest. Kokku on hooaja algusest hospitaliseeritud 30 patsienti, neist kaheksa kuni 8-aastast last ja kümme üle 60-aastast. Registreeritud COVID-19 juhtude arv suurenes 21,3% võrra, haigestumus suurenes pea kõikides vanuserühmades. Nakatamiskordaja R dünaamika viitab pigem kasvutendentsile. Hoolekandeasutustes registreeritud kollete arv on võrreldes eelmise nädalaga jäänud samale tasemele. Sekveneerimise andmetel on omikron-tüve osakaal 100%. Arvestades Euroopas ja mujal maailmas levivaid viiruse tüvede omadusi, ei ole alust kahtlustada lähiajal mõne teise tüve prevaleeruvaks muutumist. Kolmapäevahommikuse seisuga oli haiglas 248 COVID-19 patsienti, kellest 83 vajasid haiglaravi sümptomaatilise COVID-19 tõttu. Seitsme päeva keskmine uute sümptomaatiliste COVID-19 hospitaliseeritute arv vähenes 8,7 peale. Nädala jooksul suri üheksa inimest vanuses 74-95, kõigil olid rasked kaasuvad haigused.  Arvestades haigestumise suurenemist vanemaealiste hulgas, võib oodata järgnevatel nädalatel hospitaliseerimiste kasvu. Haigestumus nii grippi kui COVID-19sse on tõusutrendil. Arvestades haigestumise suurenemist vanemaealiste hulgas, võib oodata järgnevatel nädalatel hospitaliseerimiste kasvu. Terviseamet tuletab meelde, et nii gripp kui ka COVID-19 on raskema kuluga haigused, mille mõlema puhul on olulise ennetusmeetmena kasutusel vaktsiin. On viimane aeg vaktsineerida end gripi vastu. Eriti tõsiselt peaks vaktsineerimisele mõtlema vanemaealised ja krooniliste haigustega inimesed. Alates oktoobri keskpaigast on tasuta gripivaktsiini kättesaadav üld- ja erihoolekande teenusel olevatele inimestele, kõigile üle 60-aastastele, rasedatele, kuni 7-aastastele lastele ning gripi riskirühma kuuluvatele alaealistele. Vaktsineerida saab perearsti juures ja apteekides. Gripi statistika on leitav siit. COVID-19 epiidülevaatega on võimalik tutvuda siin.  
EST
08-12-2022 - 09:43% - Rthth 0002022202208 - MEDITSIIN JA ÕIGUS | Ekspertkomisjoni pöördumise põhjus võib olla teise arsti kommentaar kolleegi raviviisi kohta
Sage põhjus, miks patsiendid pöörduvad tervishoiu kvaliteedi ekspertkomisjoni poole, on puudulik suhtlus, kuid igal komisjoni arutelul on vähemalt üks juhtum, kui patsient kaebab, sest kuulis oma praegust arsti kritiseerivat eelmise arsti ravitaktikat.
08-12-2022 - 09:29% - Rthth 0002022202208 - Nädala jooksul lisandus 233 gripiviiruse ja 2719 COVID-19 juhtu
Eelmisel nädalal haigestus ägedatesse respiratoorsetesse nakkustesse 5165 inimest, 41% kõikidest haigestunutest olid lapsed. Kokku registreeriti 233 gripi haigusjuhtu, millest 43 olid laboratoorselt kinnitatud. COVID-19 juhtumeid lisandus 2719, millest 536 olid laboratoorselt kinnitatud.
08-12-2022 - 09:23 - https://www.mu.ee/ - Kasvab nii COVID-19 kui ka gripi tõttu hospitaliseerimine
Terviseameti epiidülevaate kohaselt kasvab Eestis nii COVID-19 kui ka gripi tõttu hospitaliseerimine: koroonaga sattus möödunud nädalal haiglasse 18% enam inimesi kui nädal varem ja gripiga pea pooled kogu hooaja jooksul gripi tõttu hospitaliseerituist.
08-12-2022 - 09:06 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Lastekaitsetöötajate ja asendushoolduse valdkonna koolitused liiguvad 2023. aastast TAIst Sotsiaalkindlustusametisse
Lastekaitsetöötajate ja asendushoolduse valdkonna koolitused liiguvad 2023. aastast TAIst Sotsiaalkindlustusametisse

Tervise Arengu Instituut on teadus- ja arendusasutus, mille üheks funktsiooniks on arendada välja olulisi teenuseid Eesti ühiskonna jaoks.

„Asendushoolduse- ja lastekaitse valdkonnas on koolitused üks oluline tööriist teenuste kvaliteedi juhtimiseks. Valdkondade sisuline ekspertiis ja juhtimine on tänaseks koondunud Sotsiaalkindlustusametisse, seega on loogiline, et sinna liiguvad ka koolitused,“ kommenteeris TAI koolituskeskuse juht Triinu Tikas.

Uuest aastast hakkab Sotsiaalkindlustusamet pakkuma täisteenust, kuhu kuuluvad lisaks laiapõhjalisele ennetustööle nüüd ka asendushoolduse valdkonna töötajate koolitused kui teisest vanemast sündinud laste perede nõustamine. 

Kontaktid on alates 01.01.2023 leitavad Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt Kontaktid | Sotsiaalkindlustusamet 

valdo.jahilo N, 08/12/2022 - 11:06
Uudis
08-12-2022 - 09:00 - https://www.mu.ee/ - Tallinn tunnustas aasta tervishoiutöötajaid
Tallinna linnavalitsus ning sotsiaal- ja tervishoiuamet tunnustasid esmaspäeval raekojas tänavusi silmapaistvaimaid tervishoiutöötajaid. Lisaks andsid MTÜ Elu Nimel esindajad linnale üle Pink City tunnustuse.
08-12-2022 - 08:45 - Tervis - Tartu lapsevanemad hakkavad nuumama Euroopa põllumehi
Emajõelinn soovib kohalikes haridusasutustes suurendada mahetoidu osakaalu, ent pealtnäha üllast eesmärki varjutavad kahtlused. Kas lapsevanemad jaksavad selle eest tasuda ning toitlustajad kalli mahetooraine juures kvaliteeti säilitada?
08-12-2022 - 08:34 - Viimased uudised ja blogipostitused - 9. detsembril, töötab Eesti Haigekassa infotelefon seoses koolituspäevaga kuni 10.00
9. detsembril, töötab Eesti Haigekassa infotelefon seoses koolituspäevaga kuni 10.00 Margarita N, 08.12.2022 - 10:34
Sisu

Head kliendid!

Reedel, 9. detsembril, töötab Eesti Haigekassa infotelefon +372 669 6630 seoses

koolitusega kuni 10.00. Oleme taas avatud esmaspäeval, 12. detsembril, alates 8.30.

Palume vabandust võimalike ebamugavuste pärast!

08-12-2022 - 08:06 - Tervis - Tsüstilise fibroosiga Maarja elu sõltub annetajate toetustest, sest riik ei rahasta tema ravimeid
29-aastane tsüstilise fibroosi all kannatav Maarja vajab eluga toimetulekuks ravimeid nimega Kaftrio ja Kalydeco. Ta peab neid võtma kombineeritult ja regulaarselt, et tema tervislik seisund oleks stabiilne kuni elupäästva kopsusiirdamiseni, mille järjekorras ta on olnud juba üle nelja aasta.
08-12-2022 - 07:56% - Rthth 0002022202208 - Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonna sissepääs muutub
Alates neljapäevast muutub Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonna (EMO) sissepääs neile patsientidele, kes pöörduvad ise EMOsse.
08-12-2022 - 07:51 - Tervis - VIDEO ⟩ Professor selgitab, kuidas mõjub treeningkoormus tulemustele
Tartu ülikooli liikumise ja spordibioloogia professor Jarek Mäestu rääkis inauguratsiooniloengul treeningukoormuse mõjust tulemustele.  
08-12-2022 - 07:36 - Tervis - Tunamullu diagnoositi Eestis 8225 vähi esmasjuhtu
Tervise Arengu Instituudi (TAI) hallatava vähiregistri andmetel diagnoositi 2020. aastal 8225 vähi esmasjuhtu, neist meestel 4190 ja naistel 4035. Meestel esines kõige sagedamini eesnäärme-, kopsu- ning käär- ja pärasoolevähki ja naistel rinnavähki, naha mittemelanoomi ning käär- ja pärasoolevähki.
08-12-2022 - 07:05% - Rthth 0002022202208 - TAI: 2020. aastal diagnoositi Eestis 8225 vähi esmasjuhtu
Tervise Arengu Instituudi (TAI) hallatava vähiregistri andmetel diagnoositi 2020. aastal 8225 vähi esmasjuhtu, neist meestel 4190 ja naistel 4035. Meestel esines kõige sagedamini eesnäärme-, kopsu- ning käär- ja pärasoolevähki ja naistel rinnavähki, naha mittemelanoomi ning käär- ja pärasoolevähki.
08-12-2022 - 07:00 - https://www.mu.ee/ - Kümned spordivõistlusel osalenud haigestusid kõhutõppe
Otepää vallas asuvas Kääriku spordikeskuses möödunud nädalavahetusel peetud Eesti Sulgpalliliidu klubide karikal haigestusid ligi paarisajast osalenust kümned kõhutõppe, paljud oksendasid ja mõni sattus ka haiglasse. Haigestumiste põhjus ei ole veel teada.
08-12-2022 - 06:19 - Uudised - Ilmus ajakirja Sotsiaaltöö detsembrikuu uudiskiri

Detsembrikuu Sotsiaaltöö uudiskirjas on lisaks uutele ajakirja veebilehel ilmunud artiklitele ka palju sotsiaalvaldkonna uudiseid.

Loe lisa ...

08-12-2022 - 05:43 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - TAI: 2020. aastal diagnoositi Eestis 8225 vähi esmasjuhtu
TAI: 2020. aastal diagnoositi Eestis 8225 vähi esmasjuhtu

Lastel vanuses 0–14 aastat diagnoositi 2020. aastal 26 pahaloomulist kasvajat. Haigestumus suureneb vanusega. Kui alla 35-aastastel diagnoositi vähem kui 100 vähijuhtu 100 000 inimese kohta, siis 75-aastastel ja vanematel esines umbes 2200 vähijuhtu 100 000 inimese kohta. Üle kolmandiku (34%) kõigist vähi esmasjuhtudest diagnoositi üle 75-aastastel inimestel.

Kokku registreeriti 2020. aastal 9% vähem vähijuhte kui 2019. aastal. Enim vähenes nahavähijuhtude arv – nii nahamelanoomi kui ka mittemelanoomi juhtude arv vähenes 20%. Rinna- ja jämesoolevähi juhtude arv vähenes 8%, eesnäärmevähijuhtude arv 7%.

„Sellise languse peamiseks põhjuseks võib pidada 2020. aastal alanud COVID-19 pandeemiat, mistõttu mitmed plaanilised tervishoiuteenused, sh sõeluuringud olid piiratud. Seetõttu võis väheneda nii sõeluuringutel, juhuleiuna kui ka kergemate sümptomitega vähijuhtude diagnoosimine. Emakakaelavähi juhtude arv vähenes 29%, ent vajab täpsemat analüüsi, kas vähenemine võib olla seotud diagnoosimata jäämise või haigestumuse vähenemisega,“ kommenteeris TAI vähiregistri juht Margit Mägi.

2020. aastal toimunud muutuste täpsemaks hindamiseks on vajalik järgnevate kuude jooksul vähiregistri andmete detailne analüüs paikmete, vanuserühmade ja staadiumite lõikes.

Tervisestatistika ja -uuringute andmebaasi lisati Eesti vähiregistri andmetel põhinev statistika 2020. aastal diagnoositud pahaloomuliste kasvajate kohta ning uuendati andmeid alates 2011. aastast. Andmebaasist on kättesaadavad 1968.–2020. aasta esmasjuhtude arv paikme, soo ja vanusrühma järgi, samuti paikme, soo ja maakonna järgi ning vastavad haigestumuskordajad 100 000 inimese kohta. Täpsem teave vähiregistri kohta on leitav TAI kodulehel.

naistel esinenud vähijuhud 2020

meestel esinevad vähijuhud 2020

valdo.jahilo N, 08/12/2022 - 07:43
Uudis
08-12-2022 - 05:00 - https://www.mu.ee/ - Lastehaigla toetusfond kogub annetusi kõnniroboti soetamiseks
Tallinna Lastehaigla Toetusfond algatas heategevuskampaania neuroloogia-taastusraviosakonnale uue, kaasaegse kõnniroboti soetamiseks.
08-12-2022 - 05:00% - Rthth 0002022202208 - COVID-19 ja 1. tüüpi diabeedi risk
Positiivne SARS-CoV-2 analüüsitulemus on lastel ja noorukitel seotud 1. tüüpi diabeedi suurenenud riskiga, selgus kahes erinevas uuringus.
07-12-2022 - 07:00 - Tervis - Unearst soovitab: millised vitamiinid on olulised sügava une tarvis?
«Toit annab kehale märku päeva algusest ning regulaarsus toitumise päevases rütmis mõjub soodsalt ka une-ärkveloleku rütmile,» ütleb unearst Heisl Vaher.
07-12-2022 - 05:06 - Tervis - See harjumus võib aidata ennetada maovähki
Harvardi teadurid leidsid, et inimestel, kellel on olnud igemehaigusi, mille põhjuseks on tavaliselt halvad suuhügieeni harjumused, on suurenenud söögitoru- ja maovähi risk.
07-12-2022 - 04:00 - Tervis - Lihtsad elustiilimuutused, mis aitavad hoida südame tervena
Kuigi risk kõrgvererõhktõve tekkimiseks suureneb vanusega (see esineb rohkem kui 60 protsendil Eesti eakatest) ning on tugeva perekondliku eelsoodumusega, aitab eluviiside muutmine seda maandada.
07-12-2022 - 02:25% - Rthth 0002022202207 - GALERII | Tallinn tänas ja tunnustas tervishoiutöötajaid
Esmaspäeval tänasid ja tunnustasid Tallinna linnavalitsus ning sotsiaal- ja tervishoiuamet raekojas 2022. aasta silmapaistvamaid tervishoiutöötajaid.
07-12-2022 - 02:15 - https://www.mu.ee/ - Jarek Mäestu peab inauguratsiooniloengu treeningukoormuse mõjust
Tartu ülikooli liikumise ja spordibioloogia professor Jarek Mäestu räägib kolmapäevasel inauguratsiooniloengul treeningkoormuse mõjust ja sportilike eesmärkide poole püüdlemisest.
07-12-2022 - 02:00 - Tervis - Paratsetamooli ja alkoholi koosmõju võib põhjustada tõsiseid maksakahjustusi
Atsetaminofeeni ja alkoholi koos tarbimine pole alati ohutu. Kuid millised on riskid ja millal on see ohtlik?
07-12-2022 - 01:31 - https://www.virtuaalkliinik.ee/ - Libedal liikumine nõuab harjutamist ja planeerimist
Talvise pimeduse ja libedusega kaasneb ka suurem kukkumise või libastumise oht, mida saab teadlikkuse ja planeerimisega vähendada.
07-12-2022 - 01:23% - Rthth 0002022202207 - Pooleteise aastaga on suhtumine psüühilise erivajadusega inimestesse pisut paranenud
Suhtumine psüühilise erivajadusega inimestesse on viimase pooleteise aastaga paranenud, kuid arenguruumi veel on. Enim on suhtumine psüühilise erivajadusega inimese naabruses elamisse paranenud piirkondades, kus on viimasel ajal rajatud kodusid erivajadusega inimestele.
07-12-2022 - 01:19 - Tervis - Kartuli kohta tehtud avastus lükkab ümber vana müüdi
Kuna süsivesikutevaene dieet on viimasel ajal üha populaarsemaks muutunud, jäetakse kartul sageli toidulaualt kõrvale. Kartuli söömist ei tasu aga peljata, selgus uues uuringus.
07-12-2022 - 01:00 - Tervis - Regulaarne trenn aitab ennetada neid vähivorme
Teadlaste hinnangul on pea pooled vähijuhtumid tervisliku eluviisiga ennetatavad ning üks tõhusamaid viise krooniliste haiguste riski vähendada on teha regulaarselt trenni.
07-12-2022 - 12:00 - Tervis - Kõhulahtisus kimbutab? Mida süüa ja mida mitte?
Ajutist kõhulahtisust on kogenud ilmselt igaüks ning selle põhjust alati ei teagi. Ebameeldiva seisundi võimalikult kiireks leevendamiseks saab end turgutada teatud toitude-jookidega.
07-12-2022 - 11:27% - Rthth 0002022202207 - Sotsiaalministeerium saatis immuniseerimise uued nõuded kooskõlastamisele
Plaani kohaselt  korraldab vaktsiinide logistikat edaspidi terviseameti asemel haigekassa, ühtlustatakse immuniseerimise läbiviimise korraldust koolides ning pikendatakse COVID-19 tasuta vaktsiinide kättesaadavust Eestis elavatele või ajutiselt viibivatele inimestele 2023. aasta lõpuni.
07-12-2022 - 11:26 - https://www.mu.ee/ - Tarneraskustega ravimitest poolte puhul ei ole tarnete jätkumise aeg teada
Ravimiregistris Eestis turustatavate müügiloaga humaanravimite tarneraskustega tutvumisel andis süsteem 208 vastet: kui ühtede ravimite puhul esineb tarneraskusi, siis teiste puhul on turustamine lõppenud.
07-12-2022 - 11:23 - Tervis - Lihtne harjumus mõjutab geneetikat ja alandab infarktiriski
Uus kaksikute uuring näitab, et järjepidev treenimine võib muuta mitte ainult vöökohta, vaid ka neid molekule, mis mõjutavad inimkehas geenide toimimist.
07-12-2022 - 10:00 - Tervis - Nipid, mis aitavad väikelapse nohuga toime tulla
Täiskasvanu jaoks ehk suhteliselt süütu nohu võib beebide ja väikelaste puhul üsna tõsine probleem olla. Kui lapse hingamine on takistatud, muutub ta rahutuks ja pisemad ei saa siis ka tavapäraselt süüa. Mida siis sellises olukorras tegema peaks?
07-12-2022 - 09:43% - Rthth 0002022202207 - Presidendilt armu saanud ravimipettur läheb uuesti vangi
Kolm aastat tagasi andis president Kersti Kaljulaid armu retseptiravimite väljapetmise eest üheksaks aastaks vangi mõistetud mitme lapse emale. Vabanenud 37aastane naine pani taas toime ravimipettuse.
07-12-2022 - 09:00 - Tervis - Nende toitude ja jookide vältimine aitab ennetada osteoporoosi
Kuigi osteoporoosi võivad põhjustada mitmed faktorid, on haigus tihedalt seotud kaltsiumi ainevahetusega. Oht tekib siis, kui toiduga saadav kaltsiumi hulk on ebapiisav ja selle imendumine raskendatud. Luukoe ainevahetust mõjutavad ka elulaad ja hormoonid. Kaltsiumipuuduse levinud tunnused on ka lihaste krambid ja luude pehmenemine.
07-12-2022 - 08:54 - AVASTA.me - FOTO: Helen Kõpp oma kauneid tuharaid näitamas

View this post on Instagram A post shared by Helen Kõpp (@helenk6pp)
07-12-2022 - 08:43 - https://www.mu.ee/ - Kollektiivlepe võidakse sõlmida jaanuaris, kui leitakse I kvartali palgatõusuraha
Riikliku lepitaja töölauale liikunud tervishoiutöötajate kollektiivleppe osas loodab töö- ja terviseminister Peep Peterson lahendust jaanuaris, mitte varem.
07-12-2022 - 08:19 - Tervis - Kasulik teada: millised on maovähi sümptomid?
Maovähki on varajases staadiumis raske diagnoosida, sest puuduvad iseloomulikud sümptomid. Ka võib see areneda pikka aega ilma mingeid vaevusi põhjustamata, vahendab Kliinik.ee. Kui ilmnevad aga järgnevad märgid, tuleb pöörduda arsti juurde.
07-12-2022 - 07:44% - Rthth 0002022202207 - Professor Jarek Mäestu inauguratsiooniloeng: kuidas mõista paremini treeningukoormuse mõju?
Kolmapäeval pidas liikumise ja spordibioloogia professor Jarek Mäestu Tartu Ülikooli muuseumi valges saalis inauguratsiooniloengu "Kuidas mõista paremini treeningukoormuse mõju?".
07-12-2022 - 07:00 - https://www.mu.ee/ - Muski ettevõte plaanib alustada ajukiipide kliinilisi uuringuid inimestel
Ärimees Elon Muski kinnitusel plaanib tema ettevõte Neuralink Ameerika Ühendriikide toidu- ja ravimiameti heakskiidu saamisel alustada kuue kuu pärast ajukiipide kliinilisi uuringuid inimestel.
07-12-2022 - 07:00 - Tervis - Oluline teada: millised on keskkõrvapõletiku sümptomid?
Äge keskkõrvapõletik ehk otiit on põletik keskkõrvaruumis, mida enamasti tekitavad viirused, harvemini bakterid. Keskkõrvapõletik esineb sagedamini lastel, eriti vanuses 6-15 kuud, kuid haigestuda võivad ka täiskasvanud, kirjutab virtuaalkliinik.ee. 
07-12-2022 - 06:23% - 1670394180000000072300UTC07 - C+0000V0Wed-19 k000000Wednesday00000007 00000000000000Wed, 07 Dec 2022 06:23:00 +0000UTC1207am002307 UTC1212UTC3100000000UTCWednesdayUTC 0000000000000012am3100000007 31UTCWed, 07 Dec 2022 06:23:00 +0000000230006202223000000k000000Wednesday00000007UTC 202200am31ä0631000000000031 2021. amam0031amWednesday 8,3-ni

Tervise Arengu Instituudi (TAI) avaldatud statistika põhjal olid Eesti tervishoiukulud 2021. aastal 2,363 miljardit eurot. Võrreldes 2020. aastaga olid kulud 14% suuremad, lisandus 283 miljonit eurot.

07-12-2022 - 06:19 - Uudised - Tuberkuloosihaigestumuse langustrend on peatunud

Tuberkuloosihaigestumuse langustrend on peatunud, 2022. aasta 10 kuuga on registreeritud rohkem tuberkuloosijuhte, kui 2021. aastal kokku. Esialgsetel andmetel on 2022. aastal tuberkuloosiregistris registreeritud kümne kuuga 115 tuberkuloosijuhtu, sh 96 uut tuberkuloosijuhtu; 2021. aastal registreeriti kogu aasta jooksul 111 tuberkuloosijuhtu.

07-12-2022 - 05:00% - Rthth 0002022202207 - Toopiline beetablokaator annab diabeetilise haavandi ravis häid tulemusi
14%-line esmoloolhüdrokloriidigeel on diabeetiliste haavandite ravis oluliselt parem kui standardravi, kusjuures olulisi ohutusprobleeme see kaasa ei too.
07-12-2022 - 05:00 - https://www.mu.ee/ - Kasvav gripijuhtude arv täidab USAs haiglavoodeid
USAs on sealse haiguste kontrolli ja tõrje keskuse (CDC) andmeil viimase kümnendi kõrgeim hooajalise gripi tõttu hospitaliseeritute arv. Gripi tõttu on surnud 14 last.
06-12-2022 - 11:44 - AVASTA.me - „RÄÄGIME ASJAST“: Rohepöörde pettusest ja 15 aasta möödumisest Reformierakonna kurikuulsast lubadusest

👇 Vajuta MÄNGI ja kuula saadet! Poliitikud Martin Helme ja Mart Helme räägivad koos endise keskkonnaministri Rain Epleriga sellest, kuidas rohepööre meie elu halvemaks teeb. Samuti tuleb juttu sellest, kas Reformierakonnal õnnestus meid viimase 15 aastaga viia Euroopa viie rikkaima riigi hulka või hoopis mõnes teises suunas. Poliitikasaade “Räägime asjast” on TRE Raadios ja Ring ...
06-12-2022 - 11:27 - AVASTA.me - FOTO: Tanja oma kena säärejooksu demonstreerimas

View this post on Instagram A post shared by TANJA 🇪🇪 🎶 (@tanjamihhailova)
06-12-2022 - 11:23% - Rthth 0002022202206 - Tallinn tänas aasta tervishoiutöötajaid
Esmaspäeval tänasid ja tunnustasid Tallinna linnavalitsus ning sotsiaal- ja tervishoiuamet raekojas 2022. aasta silmapaistvamaid tervishoiutöötajaid.
06-12-2022 - 11:19 - AVASTA.me - Vanaema leiab, et ta peaks lapselapse hoidmise eest tasu saama, lapse ema aga sellest aru ei saa – kellel on õigus

Tegemist on ühe vanaemaga,kes iga päev oma lapselast hoiab ja kes leiab, et ta peaks saama lapsehoidmise eest tasu. Tema minia sellest aru ei saa ja leiab, et see on isegi üleliigne. See on suur õnn, kui vanaemal on aega ja võimalust hoida lapselapsi. Vanemate jaoks on see kõige parem lahendus. Selles loos aga pakkus ...
06-12-2022 - 09:58% - Rthth 0002022202206 - ADA ja EASD ühises diabeedijuhendis on rõhk kaalulangusel
2. tüüpi diabeedi käsitluse esmaseid tulemusnäitajaid peaks olema kaks, glükeemilise kontrolli kõrval ka kehakaalu langus. Nii soovitab EASD ja Ameerika Diabeediassotsiatsiooni (ADA) ühine 2. tüüpi diabeedi käsitlusjuhend, mis avaldati samaaegselt ajakirjades Diabetologia ja Diabetes Care.
06-12-2022 - 09:25% - Rthth 0002022202206 - PERHis avati täiskasvanute elektroentsefalograafia-videotelemeetria jälgimispalat
Põhja-Eesti Regionaalhaigla neuroloogiakeskuses avati uus ja kauaoodatud EEG-VTM jälgimispalat, kus on võimalik ööpäevaringselt teostada video-EEG uuringut.
06-12-2022 - 07:48% - Rthth 0002022202206 - Viljandi haigla uus ehitaja võib selguda juba neljapäeval
Viljandi haigla pooleli oleva uue hoone ehituse jätkamiseks korraldatud teisel riigihanke konkursil tegi hinnapakkumise kolm ehitusfirmat.
06-12-2022 - 05:00% - Rthth 0002022202206 - Meditsiinitöötajate läbipõlemisest – kas sellest on väljapääs?
Läbipõlemisest on kujunenud käibefraas – justkui moodne on olla läbipõlenud või vähemalt selle äärel. Järgnev artikkel keskendub pigem meditsiinitöötajate läbipõlemisele: millised tegurid läbipõlemist mõjutavad, mida me uuringutest teame ning kuidas läbipõlemisega toime tulla.
05-12-2022 - 02:44% - Rthth 0002022202205 - Neeme Tõnisson: arstid võiksid olla tervishoiu korraldusse enam kaasatud
Arstid peaksid olema tervishoiu korraldusse senisest oluliselt enam kaasatud, leiab Eesti Arstide Liidu presidendiks valitud meditsiinigeneetika professor Neeme Tõnisson.
05-12-2022 - 02:01 - AVASTA.me - HOROSKOOP: Nende kahe tähemärgi jaoks on detsember pisut keeruline aeg

Vähk Teid kutsutakse üles keskenduma oma tööle, harjumustele ja rutiinile. Kuu juhitava sodiaagimärgina on oluline, et lubaksite oma igapäevaellu palju paindlikkust ja vabadust, kuid samuti on oluline, et järgiksite mingit struktuuri. Kuigi kõik päevad ei näe välja ühesugused, on just teie pisikesed rituaalid need, mis aitavad lõpuks parimal viisil toimida. Jätke kindlasti ruumi paindlikkusele, sest ...
05-12-2022 - 01:34% - Rthth 0002022202205 - Tulekul on konverents laste kõhuprobleemidest
Ootame teid 16. veebruaril Tallinnas toimuvale hübriidkonverentsile, kus on fookuses laste kõhuprobleemid.
05-12-2022 - 11:17% - Rthth 0002022202205 - Maailmapank: riskipõhine ravijuhtimine on tervishoiu tulevik, Eesti näitab eeskuju
2. detsembril külastas Tervisekassat Maailmapanga esindaja Daniel Rogger, kes on riskipõhise ravijuhtimise uurimismeeskonna juht. Külastuse eesmärgiks oli tutvustada Tervisekassa teise katseprojekti tulemusi ja võtta kokku senine koostöö.
05-12-2022 - 08:11 - Viimased uudised ja blogipostitused - Gripi tõttu koomasse viidud mees: see, mida välja nuuskasin, olid mu enese kopsud
Gripi tõttu koomasse viidud mees: see, mida välja nuuskasin, olid mu enese kopsud Vivika Tamra E, 05.12.2022 - 10:11
hapnikravi

Viis aastat tagasi haigestus Eesti grippi umbes 60 000 inimest. Nende seas oli ka üle 13 aasta kiirabis töötanud Aare Uustalu, kellel tekkis haiguse tõttu eluohtlik kopsukahjustus. 

Haiguslugu hakkas pihta 2018. aasta veebruaris. «Esimestel päevadel oli justkui tegemist tavalise gripiga. Perearst käskis vastavalt sümptomitele võtta ravimeid, mida ma ka valude ja palaviku peletamiseks tegin. Palavik tõusis küll 41 kraadini, kuid peale nädalat hakkas see langema, kadusid kõik valud ning ühel õhtul tundsin ennast nii tervena, et mine või tööle,» meenutab mees pea viie aasta tagust aega.

Koomasse viimine

Järgmisel hommikul jätkus hea enesetunne. Seda kuni hetkeni, mil Aarel tekkis nohu. «Kõige kummalisem on see, et olles ise töötanud kiirabis üle 13 aasta, ei mõistnud ma, et see, mida ma välja nuuskan, on mu enese kopsud. Seda materjali tuli väga ohtralt,» rääkis Aare, tõdedes tagantjärele, et hallika materjali näol oli tegemist kopsukoega. «Umbes tund aega nuuskamist viis selleni, et mul hakkas õhk otsa saama. Ega siis ei olnudki muud kui panin riided selga ja võtsin tee linna poole. Sõitsin Rakvere haigla hoovi ning sinna see auto lääbakile jäigi.»

Haigla erakorralise meditsiini osakonda jõudes oli Aare hapnikutase veres niivõrd madal ning paljutki ta sellest ei mäleta. «Vaid mõned üksikud mälupildid ning seda, et peale EMO-sse jõudmist käis kõik väga kiiresti. Mind pandi hingamisaparaadi alla, viidi koomasse ning toimetati kiiremas korras Tallinnasse, kuhu jõudsin ülikriitilises seisundis. Nüüd tagantjärele epikriisi lugedes selgub, et minu kopsud olid selleks hetkeks praktiliselt 100 protsendi ulatuses hävinenud.»

Hapnikupuudus kestis kaua

Aare oli koomas kokku neli päeva ning sõltus täielikult hapnikravist. Lisaks selgub epikriisist, et Põhja-Eesti Regionaalhaiglas loputati mehe bronhe korduvalt ning kopsukahjustused olid selleks momendiks väga ulatuslikud.

«See tähendab, et mulle jooksis peale ainult puhas hapnik, et natukenegi endaga toime tulla. Pärast ärkamist viibisin Tallinnas veel kolm päeva ning seejärel saadeti mind tagasi Rakveresse. Kogu selle aja olin piltlikult öeldes torusid täis topitud ning vuntsid (ehk hingamissond) olid mul ees pea terve haiglates veedetud aja. Ütlen ausalt, surm ei tundugi nii hull kui see lõputu lämbumise tunne,» tõdes Aare.

Pärast Rakveresse jõudmist hakkas mehel tööle üks väike kopsusagar, mis aitas organismi toimetada juba pisut rohkem hapnikku. Hapnikusõltuvusest sai mees lahti umbes nädal pärast Rakvere Haiglasse jõudmist ning üsna pea lubati Aare arstide kokkuleppel kodusele ravile. «8. märtsiks olin kodus, kuid tõsine hapnikupuudus kestis veel ligemale kuu.»

«Hirmu ma ei tundnud, enesetunne oli lihtsalt väga sant»

Sealt edasi algas järjepidev taastumise etapp ning järk-järgult hakkas Aare tegema lihtsamaid koduseid toimetusi. «Muidugi toidu valmistamisest ei saa siin väga rääkida, sest pärast koomas olekut kadusid mul lõhna- ja maitsetajud. Ainuke, mida ma selle pooleteise kuu jooksul sõin, oli soolaheeringas, must leib ja hapukoor. Muid maitseid ma ei tundnud, sama ka lõhnade kohta,» rääkis ta. Tööl hakkas mees käima aprilli keskel ning seda lihtsalt selleks, et ennast liikuma saada.

Kõigele sellele tagasi vaadates tõdeb Aare, et ta tajus olukorda tunduvalt teistmoodi, kui seda tajuks üks tavaline grippi haigestunud inimene – nagu jutu alguses mainitud, on Aarel varasem staaž kiirabi töös. «Olen oma töö jooksul näinud nii mõndagi ja selles mõttes olen karastunud. Hirmu ma ei tundnud, enesetunne oli lihtsalt väga sant. Ei saa päris seda öelda, et oleksin elanud päev korraga, aga televiisoris said saated otsa küll.»

Taastumise alguses esinesid mehel ka lihasvalud, mis olid tõenäoliselt tingitud suurest hapnikupuudusest. Lisaks võttis Aare Põhja-Eesti Regionaalhaiglas «puhates» päevas alla keskmiselt poolteist kilo ning kogu haiglates veedetud aja jooksul kokku üle kümne kilo. Nüüd aastaid hiljem tunneb Aare ennast tervena, kuid seda suuresti tänu Rakvere haigla ja PERH-i intensiivravi osakondadele ja seal töötavatele arstidele.

«Rakveres võeti vastu otsus mind kiiresti ära torutada ning Tallinnas suudeti taastada mu surnud kopsud. Kopsud on tänaseks taastunud, kopsupildid on normaalsed ning olen korduvalt käinud ka spirograafias. Aga võhma on küll vähem. Näiteks füüsilist tööd tehes saab võhm kiiresti otsa ning tekib õhupuuduse tunne,» rääkis ta.

Kui vähene võhm kõrvale jätta, pole taastumise osas olnud seni õnneks ühtki tagasilööki. Küsimusele, kas rasket haigust oleks saanud kuidagi ära hoida, pole Aare hinnangul selget vastust. «Mõnel aastal vaktsineerisin ennast, mõnel aastal jällegi mitte. Peale rasket põdemist olen aga number üks vaktsineerija. Õppetund on olemas ning elav õppematerjal räägib teiega siin ja praegu.»

 

04-12-2022 - 01:59 - AVASTA.me - FOTO: MISASJA – Sellel fotol oleval Elina Borni on küll väga raske ära tunda

View this post on Instagram A post shared by ELINA BORN (@elinaborn)
04-12-2022 - 12:34 - AVASTA.me - HOROSKOOP: Need tähemärgid on kõige paremad inimestetundjad

See on hästi praktiline oskus, mis aitab ette aimata, kuidas teine inimene käitub ja reageerib.   Neitsi Neitsile meeldib kõike kontrollida. Ta tahab, et kõik oleks korras nii tema peas, kui suhetes teistega. Ta on umbusklik, tahab teada, kuhu ta läheb ja kellega. Ta valmistab oma vaimu alati valmis kõige hullemaks ja ei lase kunagi ...
04-12-2022 - 12:27 - AVASTA.me - HOROSKOOP: Tähemärgid, kellele jõulud kohe üldse ei meeldi…

Kui mõned tähemärgid lausa naudivad jõule, ootavad ja igatsevad seda perioodi, siis teised suudavad vaevu oma vastumeelsust varjata. Neitsi  Neitsi on kehastunud abivalmidus ise. See on tal veres. Kusjuures kõik teavad seda. Ta on sündinud lõikuseperioodi ja kooli alguse ajal, sellepärast ilmselt oskabki ta oma elu nii hästi organiseerida. Mõnikord pingutab ta lausa üle. Ta ...
04-12-2022 - 09:41 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Tuberkuloosihaigestumuse langustrend on peatunud
Tuberkuloosihaigestumuse langustrend on peatunud

Tervise Arengu Instituudi tuberkuloosiregistri juhi Piret Viiklepa hinnangul on tuberkuloosi haigestumuse langustrendi peatumisel kaks suuremat põhjust. Neist esimene on Ukraina sõjapõgenikud ja tööloaga töötajad (kes enam Ukrainasse tagasi ei saa või ei taha minna). 2022. aastal on Eestis ravile jõudnud 14 Ukraina päritolu tuberkuloosihaiget (sh nii sõjapõgenikud kui ka võõrtöölised), neist 3 juba ka Eestist lahkunud – 2 tagasi Ukrainasse ja 1 Lätti.

Teiseks põhjuseks on COVID-19. COVIDi ajal vähenes tuberkuloosi diagnoosimine, kuna inimesed ei jõudnud arsti juurde, raviti kaugvisiidiga ja röntgenuuringuid tehti vähem. Põhjus kaugvisiitideks oli peatada COVIDi levik ja et haigeid (köhijaid) hajutada. Tavalised antibiootikumid ja köharavimid aga tuberkuloosi ei ravi, COVIDi (PCR) testiga tuberkuloosi diagnoosida ei saa. Tuberkuloos on lainelise kuluga krooniline nakkushaigus ja nüüd on mitu haigusjuhtu, kus diagnoos on hilinenud. Sellele juhtis WHO tähelepanu juba koroonakriisi käigus 2020. aastal. Nüüd on COVIDist saanud tavaline nakkushaigus ja inimesed jõuavad rohkem arsti juurde kohale ning kroonilise köhaga suunatakse ka röntgenisse.

Tuberkuloosi haigestumise esialgsed registreerimisandmeid on võimalik vaadata TAI tervisestatistika andmebaasist (tabel TB05).

Lisaks uuendasime aastate 2019–2021 tuberkuloosi  ravitulemuste andmeid, sh eraldi multiravimresistentsete juhtude ravitulemuste andmeid (vaata tabel TB72) ja ravimtundlike ravijuhtude andmeid (vaata tabel TB71). Eraldi avaldatakse andmed sellepärast et, ravimtundliku tuberkuloosibakteri poolt põhjustatud TB juhtude ravi kestab 6–8 kuud ning andmeid saab analüüsida reeglina aasta pärast.

Ravimresistentsete vormide ravi kestab olenevalt haiguse levikust ja ravimresistentsuse ulatusest 6–18 kuud, vahel kauemgi. Samuti on erisuguse ravimtundlikkuse korral kasutusel eri raviskeemid ning sellest tulenevalt hinnatakse ravitulemusi vastavalt 2–3 aastat pärast ravi algust.

Parema ülevaate tuberkuloosi ravi efektiivsusest saame, kui analüüsime vaid tuberkuloosiravi alustanud ravijuhtude andmeid, kuna osa tuberkuloosijuhte diagnoositakse pärast surma, osal juhtudel on tuberkuloos mõne raske haiguse lõppstaadiumi (nt pahaloomuline kasvaja või neeruhaigus) kaasuvaks haiguseks ja tuberkuloosi ravi ei jõutudki alustada.

Lisainfo: tuberkuloosiregister@tai.ee

registreeritud tuberkuloosijuhud 2022

valdo.jahilo P, 04/12/2022 - 11:41
Uudis
03-12-2022 - 02:11 - AVASTA.me - FOTO: NII armas – Vaata, keda Ivo Linna embab sünnipäeva puhul

View this post on Instagram A post shared by Ivo Linna (@ivolinna)
03-12-2022 - 12:51 - AVASTA.me - FOTO: NII nooruslik vanaisa – Tanja Mihhailova Saar ja tema 95-aastane vanaisa

View this post on Instagram A post shared by TANJA 🇪🇪 🎶 (@tanjamihhailova)
02-12-2022 - 11:05 - Terviseamet - Korterelamutes esineva hallituse korral tuleb konsulteerida ehituseksperdi ja mükoloogiga
Terviseamet soovitab korterelamutes esineva hallituse korral kaasata probleemi lahendamisesse ehitusekspert ning hallituse tõrjega tegelevad ettevõtted. Kui hallitus on kogu hoones esinev probleem, tuleb probleemi lahendamisesse kaasata korterühistu. Terviseameti keskkonnatervise osakonna juhataja Leena Albreht soovitab hallitusest vabanemiseks pöörduda Eesti Mükoloogiauuringute Keskuse või mõne teise sõltumatu eksperdi poole, kes saab määrata hallituse liigi ning anda nõu selle likvideerimise osas. „Samuti soovitame korteris teha ehitustehniline ekspertiis, sest hallitusseente esinemise põhjused on peamiselt seotud ehitustehniliste probleemidega,“ selgitas ta ja lisas, et ilma algset põhjust likvideerimata pole enamasti võimalik hallitusseente hulka õhus kestvalt vähendada. Kui hallitus on kogu hoone probleem, tuleb korteriühistu tasandil jõuda kokkuleppele: lasta ehituseksperdil vaadata hoone üle ja anda vajalikud soovitused. Juhul, kui ei jõuta ühistuga küsimuses üksmeelele, on võimalus pöörduda nõu saamiseks Eesti Korteriühistute Liidu poole. Albrehti sõnul ei tee Terviseamet järelevalvet korterelamutes esineva hallituse korral. „Terviseamet teostab hallituse üle järelevalvet vaid haridusasutustes, sotsiaal- ja hoolekandeasutustes, ilu-ja isikuteenust pakkuvates asutustes. Lisaks ei määra Terviseamet oma laboris kindlaks hallitusseente liike, millest sõltub võimalik tervisemõju,“ selgitas ta ja lisas, et Terviseameti laboris on võimalik määrata vaid hallitusseente hulka õhus. Nii, nagu korterelamute puhul, tuleb ka asutuste puhul kaasata probleemi lahendamisesse ehitusekspert, vajadusel mükoloog ning hallituse tõrjega tegelevad ettevõtted. Liigniiskuse ja sellega kaasneva hallituse vastu võitlemise parim abinõu on ruumide ja pindade regulaarne puhastamine, korralik õhuvahetus ja tuulutamine. „Toiduvalmistamisel tuleb sisse lülitada köögikubu, mis auru toast välja juhib,“ rääkis Albreht. Kui köögikubu ei ole, siis tuleb pärast toidu valmistamist tuulutada ruume. Ka  toas riiete kuivatamisel on vajalik ruumide tuulutamine. Oluline on ka materjalide ja pindade kuivana hoidmine. „Pärast vannitoa kasutamist tuleb kuivatada pinnad ja vähendada suhtelist õhuniiskust, õhutada ruume. Tuleb vältida külmasildade teket akende ümbruses, välisnurkades ja teistes piirkondades,“ selgitas Albreht ja täpsustas, et eluruumide optimaalne õhuniiskus on vahemikus 35-60%. Kütteperioodil võib õhuniiskus toas langeda 20-25%-ni ja suvel tõusta koguni 70%-ni. Hallitusi on mitut erinevat liiki ja värvi. Hallitusliigid mõjutavad inimese tervist erinevalt, mõne puhul tervisemõju ei avaldu ka väga suure spooride hulga juures, kuid teise liigi juures piisab mõnest sajast eosest, et inimesel tekiks tugevad allergianähud või muud vaevused. Rohkem infot siseõhu kohta leiab Terviseameti kodulehelt. Rohkem infot hallituse kohta leiab Terviseameti mürgistusteabekeskuse kodulehelt.
EST
02-12-2022 - 11:02 - Viimased uudised ja blogipostitused - Maailmapank: riskipõhine ravijuhtimine on tervishoiu tulevik
Maailmapank: riskipõhine ravijuhtimine on tervishoiu tulevik Vivika Tamra R, 02.12.2022 - 13:02
Sisu

2. detsembril külastas Tervisekassat Maailmapanga esindaja Daniel Rogger, kes on riskipõhise ravijuhtimise uurimismeeskonna juht. Külastuse eesmärgiks oli tutvustada Tervisekassa teise katseprojekti tulemusi ja võtta kokku senine koostöö.

Kroonilistesse haigustesse (nt diabeet, südame- ja veresoonkonnahaigused) haigestub üha enam inimesi nii maailmas kui ka Eestis ja nende tervist tuleb regulaarselt jälgida ka tervishoiutöötaja poolt.  Riskipõhine ravijuhtimine toodi Eestis esmatasandi tervishoidu, et aidata senisest enam riskipatsiente, kellel on enamasti mitu kroonilist haigust, muud kaasuvad probleemid, suur tervise halvenemise risk ja kes kasutavad tervishoiuteenuseid väga palju.

„Mudeli eesmärk on luua perearstidele ja pereõdedele töövahend, mille abil saab tegutseda ennetavalt, et krooniliselt haige inimese tervis ei halveneks ja paremini juhtida tema raviprotsessi, tehes seda koostöös eriarstiabi ja sotsiaalsüsteemiga,“ ütles Tervisekassa riskipatsientide ravi juhtimise projekti juht Jekaterina Šteinmiller.

„Riskipõhine ravijuhtimise mudel on tervishoiu tulevik, kuna aitab mitmekülgselt toetada raviasutusi krooniliste haigustega patsientide kaasamisel nende raviteekonna ja tervise parandamise protsessi,“ selgitas Maailmapanga uurimisrühma juht Daniel Roggers.

Maailmapank, Tervisekassa ja Eesti Perearstide Selts alustasid riskipõhise ravijuhtimise lähenemise katseprojektiga juba 2017. aastal. Kuna esimese projekti tulemused näitasid, et pikemas perspektiivis tasub riskipõhist ravijuhtimist rakendada ka riiklikult, laiendati mudelit 2020-2022. aasta jooksul ning kaasati teise katseprojekti meeskonda veelgi rohkem perearste ja pereõdesid. Tänaseks on ka teise katseprojektiga edukalt lõpule jõutud ja aeg on teha kokkuvõtteid.

Maailmapank koos teadlastega on teinud aktiivselt koostööd Tervisekassaga, et kavandada ja hinnata uuendusliku ravimudeli kasutuselevõttu. Selleks andis Maailmapank Tervisekassale vajaliku sisendi riskipatsientide katseprojekti väljatöötamiseks ja kavandamiseks, jagades parimaid rahvusvahelisi kogemusi ja panustades ka projekti tulemuste mõõtmisesse ja hindamisse. „Katseprojektide perioodil analüüsisime hoolikalt, kuidas projekti kaasatud perearstikeskused riskipatsientide suunal oma käsitlust muutsid ja kas sellest tulenevalt muutusid ka patsientide tervisenäitajad,“ selgitas Roggers.

Projekti kaasati 96 juhuslikult valitud perearsti nimistut enam kui 2000 patsiendiga. Üle 70% perearstidest olid rahul riskipõhise ravijuhtimisega ja leidsid, et see on väärtuslik vahend parendamaks krooniliste haigete jälgimist, sh soovivad enamik riskipõhise ravijuhtimisega jätkata ka peale katseprojekti lõppu.

Tulemustest selgub, et tänu katseprojektile on krooniliselt haigete ravikorraldus muutunud patsiendikesksemaks ehk patsient on rohkem kaasatud raviprotsessi ja võtab ka ise vastutuse oma tervise eest. Samuti on kasvanud riskipatsientide perearsti visiite arv ning pereõdede nõustamiste arv. Näiteks on perearstimeeskond hakanud regulaarselt arutama riskipatsientide ravilugusid, koostöös patsiendiga vaadatakse üle tema raviplaan ning abistatakse teda isiklike ravieesmärkide püstitamisel ja tervisetulemuste hindamisel. Seeläbi kogesid perearsti meeskonnad ka muutuseid riskipatsientide tervisekäitumises. Oluline on rõhutada, et tänu paremale jälgimisele vähenes ka riskipatsientide seas hospitaliseerimine.

Samas tõdesid üle poolte arstidest, et kroonilise patsiendi käsitlus vajab rohkem aega. Üheks suuremaks väljakutseks võib pidada puudulikku koostööd sotsiaalabiga, et toetada neid kroonilisi  haigeid, kes seisavad silmitsi ka sotsiaalmajanduslike probleemidega.

Katseprojekti käigus leidis kinnitust ka see, et ravikoordinaatorid on oluline lüli kaasaegses esmatasandi tervishoius. Nende abil sai perearstimeeskond vajaliku ettevalmistuse ja toetuse kogu projekti vältel. „Ravikoordinaatorina sain olla toeks ja juhendajaks kogu ravimeeskonnale. Projekt käivitus COVID-19 pandeemia ajal, mis oli perearstide ja -õdede jaoks keeruline periood, kuid personaalse koordinaatori toe olemasolu andis kindlustunnet projektiga liitumisel,“ sõnas ravikoordinaator Alieene Juuse.

Teise ravikoordinaatori Ilja Tšibisovi sõnul oli nende eesmärgiks veenda perearste- ja õdesid selles, et riskipõhine ravijuhtimine aitab põhjalikumalt koordineerida krooniliste haigete raviprotsessi. „Lähenesime individuaalselt igale perearstile- ja õele neid mitmekülgselt toetades, tänu sellele osales pilootprojektis 96 perearsti- ja tervisekeskust,” lisas ravikoordinaator Tšibisov.

„Katseprojektide tulemused näitasid, et riskipõhisel ravijuhtimisel on selge potentsiaal parandada meie tervishoiuteenuste integreeritust, krooniliste haigete käsitlust ning pikemas perspektiivis parandab see ka patsientide tervisetulemeid ning ravikvaliteeti. Just seepärast kaalume lähitulevikus riskipõhise ravijuhtimise lisada teenusena tervishoiuteenuste loetellu,“ kinnitas Šteinmiller.

„Tervisekassa meeskonnaga töötamise kogemus on olnud suurepärane, oleme Eesti kolleegidelt õppinud sama palju või isegi rohkem kui nemad meilt. See koostööprojekt on järjekordne hea näide Eesti pühendumusest uuenduslike tervishoiu suundade kasutuselevõtmiseks, mis töötavad inimeste kasuks,“ kiitis Rogger oma visiidi lõpus Eestit kui eeskuju.

02-12-2022 - 06:18 - Uudised - Valmis liikumisvaldkonna hindamise töövahend lasteaedadele

Laste liikumisoskuste arendamine, kehalise aktiivsuse suurendamine ja selleks võimaluste loomine on oluline tegevusvaldkond lasteaias. Tartu Ülikooli liikumislabori ja Tervise Arengu Instituudi koostöös valminud töövahend aitab lasteaiaperel keskkonda hinnata kuues valdkonnas:

Loe lisa ...

01-12-2022 - 09:14 - Terviseamet - Nädala jooksul lisandus 22 gripiviiruse ja 2241 COVID-19 juhtu
47. nädalal haigestus ägedatesse respiratoorsetesse nakkustesse 3925 inimest, 42%  kõikidest haigestunutest olid lapsed. Registreeriti 22 laboratoorselt kinnitatud gripijuhtu, nendest kõik olid A-gripiviirused. COVID-19 juhtumeid lisandus 2241, millest 474 olid laboratoorselt kinnitatud. 47. nädalal muutus osaliselt ülemiste hingamisteede haiguste põhjustavate viiruste etioloogiline struktuur. Oluliselt kasvas human metapneumoviiruse (hMPV) osakaal, moodustades 25% kõikidest positiivse kinnituse saanud sentinel-proovidest, rinoviiruste osakaal moodustab 19,2%, paragripiviiruste osakaal 11,5%. Gripi-, RS- ja SARS-CoV-2 viiruste osakaal moodustab võrdselt igaüks 5,9%. Registreeritud andmete põhjal võib hinnata gripi haigestumuse intensiivsust veel madalaks, kuid laboratoorselt kinnitatud proovide arv on hakanud kasvama. Laboratoorselt kinnitatud gripijuhud on registreeritud Harjumaal, Ida-Virumaal, Jõgevamaal, Pärnumaal, Raplamaal, Tartumaal, Valgamaal, Viljandimaal ja Võrumaal. Viiruse levik on muutunud püsivaks Harjumaal, Tartumaal ja Võrumaal, kuid riigis tervikuna on viiruselevik veel piiratud. Võrreldes eelmise nädalaga kasvas haigestumus kuni 4-aastaste laste ning tööealiste inimeste seas, vastaval 14,7% ja 21,8% võrra.  Jätkuvalt on haigestunute seas enim kuni 5-aastaseid lapsi. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse andmetel on hooaja algusest hospitaliseeritud gripi tõttu 16 patsienti, 37,5% hospitaliseerimist vajanud patsientidest on olnud üle 65-aastased. Registreeritud COVID-19 juhtude arv püsib stabiilsel tasemel, nakatumiskordaja R-i dünaamika viitab pigem kasvutendentsile. COVID-19 haigestumus on suurenenud eakate seas. Hoolekandeasutustes registreeritud kollete arv on võrreldes eelmise nädalaga jäänud samale tasemele. Sekveneerimise andmetel on omikron-tüve osakaal 100%, omikroni BA.5.2 järglased BF.7 ja BQ.1 alamvariandide osakaal püsib stabiilsena, moodustades vastavalt 13% ja 25% kõikidest sekveneeritud proovidest. Kolmapäevahommikuse seisuga oli haiglas 180 COVID-19 patsienti, kellest 78 vajasid haiglaravi sümptomaatilise COVID-19 tõttu. Seitsme päeva keskmine uute sümptomaatiliste COVID-19 hospitaliseeritute arv on suurenenud 5,9 pealt 9,9 peale. Nädala jooksul suri üheksa inimest vanuses 56-93, kõigil olid rasked kaasuvad haigused.  Arvestades COVID-19 haigestumise suurenemist vanemaealiste hulgas, võib oodata järgnevatel nädalatel hospitaliseerimiste kasvu. Gripi statistika on leitav siit. COVID-19 epiidülevaatega on võimalik tutvuda siin.  
EST
01-12-2022 - 06:26 - Viimased uudised ja blogipostitused - Tervisekassa alustab COVID-19 vaktsineerimiskampaaniaga- vaktsiiniga on kindlam
Tervisekassa alustab COVID-19 vaktsineerimiskampaaniaga- vaktsiiniga on kindlam Margarita N, 01.12.2022 - 08:26
Sisu

Tervisekassa alustab tänasest kampaaniat, millega kutsub COVID-19 viiruse vastu vaktsineerima, sest haigestunuid on endiselt palju ja raskest haiguse kulust on ohustatud eelkõige vanemaealised inimesed.   

Tervisekassa algav kampaania kannab sõnumit „Vaktsiiniga on kindlam“, mis tuletab inimestele meelde, et  koroonaviiruse vastu vaktsineerimine on endiselt oluline. 

Uuringud näitavad, et inimeste immuunkaitse väheneb aja jooksul ning seda on vaja taastada, sest vaktsineerimine kaitseb eelkõige raske haigestumise eest. "Arstina tahaksin rõhutada eelkõige seda, et koroonaviirus kulgeb eriti raskelt krooniliste haigustega ja vanemaealistel inimestel. Seda on kahjuks näidanud viimaste aastate kogemus perearstikeskustes," kinnitas dr Piret Rospu Tabasalu perearstikeskusest. "Kaitsesüst ja tõhustusdoos on parim kättesaadav võimalus, mida igaüks saab teha selleks, et vältida haiglasse sattumist või koroonaviiruse põdemise järgseid tüsistusi. Alati on võimalik nõu pidada ka oma pereõe või perearstiga, kui tekib küsimusi või soovite vaktsineerimisega seonduvat arutada." julgustab dr Rospu. 

Vaktsineerima peaksid minema kõik inimesed, kellel on viimasest vaktsiinisüstist või haiguse läbipõdemisest möödas rohkem kui kuus kuud. “Vaktsiin on nagu helkur, kiiver, turvavöö, päästevest või kondoom- neid vastutustundlikult kasutades kaitseme ennast, kui ka teisi.   Just sellist võrdlust käesolev kampaania kasutabki ”ütleb Tervisekassa kampaania elluviija, Taisi Kõiv

Tervisekassa analüütika osakonna andmetel on Eestis üle 700 000 täisealise inimese, kes on vaktsineeritud või koroona läbi põdenud, kuid  kelle viimasest vaktsiinidoosist või läbipõdemisest on möödas juba liialt pikk aeg, mistõttu on nad viiruse eest suuresti kaitseta.  

Vaktsineerimine esimese tõhustusdoosiga on soovitatud kõigile üle 18-aastastele ning teise tõhustusdoosiga üle 60-aastastele ja teistele riskirühma kuuluvatele inimestele (üle 12-aastased, kellel on mõne kroonilise haiguse tõttu suurem risk põdeda COVID-19 haigust raskelt, hooldekodude elanikud ja töötajad ning tervishoiutöötajad). Enda jätkuvaks kaitsmiseks raske haigestumise eest on soovitav end uuesti vaktsineerida, suurendades nii organismi vastupanuvõimet viirusele.  

Kõigil soovijatel on võimalik endale vaktsineerimiseks aega broneerida, võttes ühendust oma perearstikeskusega või kasutades digiregistratuuri teenust, kui viimasest doosist või COVID-19 põdemisest on möödas vähemalt kuus kuud. Veebilehel www.vaktsineeri.ee on võimalik leida infot kõikide avatud vaktsineerimiskabinettide registreerimise ja lahtiolekuaegade kohta igas maakonnas.  

Inimestel on võimalik ennast vaktsineerida ka valitud apteekides üle Eesti. Apteegid, kus on ennast võimalik koroonaviiruse vastu vaktsineerida, on leitavad aadressil www.vaktsineeriapteegis.ee.  

Inimesi nõustavad individuaalselt vaktsineerimise küsimustes eelkõige perearstid, kuid seda teevad ka kõik teised vaktsineerivad tervishoiuteenuse osutajad. Meditsiinilist nõu saab küsida perearsti nõuandetelefonil 1220 või Tervisekassa klienditeeninduse telefonilt +372 669 6630.  

Vaktsiiniga on kindlam

 

30-11-2022 - 11:42 - Terviseamet - Teavitus Terviseameti veebi hooldustööde kohta
Anname teada, et täna hilisõhtul, ajavahemikus 30.11.2022 22.00 – 01.12.2022 01.00 teostab Tervise- ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) Tableau-rakenduse hooldustöid. Hooldustööde ajal on mõjutatud Terviseameti kodulehel ja ta.vaktsineeri.ee veebilehel olevad aruanded ja kaardirakendused (näiteks koroona andmestik). Aruanded ja kaardirakendused ei ole hoolduse toimumise ajal kahjuks kättesaadavad. Vabandame ebamugavuste pärast.
EST
29-11-2022 - 12:38 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Kuhu kaob raha ja tervis ning kust tuleb leevendus tervishoiusektorile?
Kuhu kaob raha ja tervis ning kust tuleb leevendus tervishoiusektorile?

Tervena elatud aastaid ei lisandu ja piirkondlik ebavõrdsus tervises on suur

Tulekahju puhul tuleb asuda kustutama. Meie tervishoid on leekides – selle rahastus ja tervishoiutöötajate puudus vajab tähelepanu. Äriloogikast lähtudes – hetkel ületab nõudlus tervishoiuteenuste järele pakkumist ning see tendents pigem süveneb. Eesti inimeste oodatav eluiga küll pikeneb, kuid tervena elatud eluaastate kasvu viimasel dekaadil ei ole olnud. Tervisest tulenevaid piiranguid tajub Eestis iga kolmas inimene ning mida kauem elatakse piirangute ja haigustega, seda suurem on toetuste ja teenuste vajadus ning väiksem inimese enda võimekus iseseisvalt toime tulla ja täisväärtusliku elu elada. Kuigi Eesti on väike riik, siis piirkondlikud erinevused tervisenäitajates – ebavõrdsus tervises – on väga suured: tervena elatud aastate erinevus parima ja halvima näitajaga maakonna vahel on naistel kaheksa ja meestel üheksa aastat ning see lõhe suureneb. Olukorra parandamiseks ei piisa vaid üleriiklikest tegevustest.

Probleemid, millega tegeleb tervishoiud, on jäämäe tipp ning tervishoiuteenused kallid. 2021. aastal kulus Eesti Haigekassa andmetel ühe ravikindlustatud inimese kohta ligi 1200 eurot ravikindlustuse raha. Sellele lisanduvad inimeste enda kulutused ravimitele ning tervishoiuteenustele, mida Eesti Haigekassa ei rahasta. Haigestumuse ja varase suremusega, aga ka riskikäitumisega seotud kulu sotsiaal-, siseturvalisuse ja õiguskaitse valdkondadele ning saamata jäänud tulu maksude näol on paraku veelgi suuremad, rääkimata kaotatud inimeludest.

Suurima tervisekao põhjustab haigestumine südame- ja veresoonkonna haigustesse ning vähki

Siiski ei ole kaugeltki iga haigestumine paratamatu ning vajadust tervishoiuteenuste järele saab ja peab vähendama. Südame- ja veresoonkonnahaigused põhjustavad Tervise Arengu Instituudi andmetel aastas üle 8 000 inimese surma ja suurima tervisekao. Teisel kohal selles kurvas edetabelis on vähk, mille tõttu sureb aastas ca 4000 inimest ning haigestub ligi 9000 inimest. Vähijuhtude arv suureneb 2030. aastaks eeldatavalt 11 000ni. Tervist hoidva elustiiliga saab Maailma Südameföderatsiooni (World Heart Federation) hinnangul ennetada 80% südame- ja veresoonkonna haigustest. Vähijuhtudest on teadaolevalt ennetatavad 40%. Ka vaimse tervise probleemid, mis Tervise Arengu Instituudi ja Tartu Ülikooli koostöös tehtud Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringu andmetel eestlasi märkimisväärselt mõjutavad, on suuresti ennetatavad. Kõikvõimalikud vigastused ning nendega seotud suremus on oma olemuselt välditavad. Kesksele kohale tervena elatud eluea pikendamisel ja inimeste elukvaliteedi parandamisel tulebki seada tervisemurede ennetamine ja tervisedendus.

Kasvavat survet tervishoiusektorile saab leevendada väljaspool tervishoidu

Täpselt nii nagu on vaja tugevdada tervishoidu, on vaja pöörata senisest oluliselt rohkem tähelepanu paljude probleemide juurpõhjuste ära hoidmisele ja riskikäitumisele. Ennetustegevuste süsteemne elluviimine vajab poliitilist toetust ning olulisi lisainvesteeringuid. Lastele ja noortele suunatud riskikäitumist ennetavad tõendatud mõjuga sekkumised on ühed kulutulusaimad lahendused. Need aitavad pikemas perspektiivis hoida ära kulusid ja probleeme mitmetes eelmainitud sektorites, sh tervishoius. Näiteks vanemlusprogrammi „Imelised aastad“ kulu-tulu analüüsis leiti, et iga programmi rakendamiseks kulutatud euro aitab pikas perspektiivis hoida kokku 14,40 eurot.

Tervisega seotud valikuid teevad inimesed seal, kus nad igapäevaselt elavad, töötavad, õpivad, mängivad ja veedavad oma vaba aega. Olulist rolli nii haiguste ja vaimse tervise probleemide väljakujunemisel ja ka ennetamisel mängivad füüsiline aktiivsus, toitumine, uni, suhtlemisoskused, toetav elukeskkond, hoiakud, riskikäitumine – alkoholi ja erinevate uimastite tarvitamine ning muud elustiili puudutavad tegurid. Seega tuleb süsteemselt tegeleda tervislikke valikuid toetava keskkonna loomisega nii kodus, lasteaias, koolis, töökohtades, aga ka laiemalt kohalikes omavalitsustes ja riigi tasandil, et vältida elustiilist tingitud haigestumist ja surmi.

Investeering tervise hoidmisse enne probleemide teket tasub tulevikus ära

Mõjusa ennetustöö inimesteni viimiseks on oluline ekspertide olemasolu, hästi toimivad asutused ja protsessid ning rahastus. Panust riskikäitumise ennetamisse ja tervist toetava keskkonna loomisesse tuleb käsitleda pikaajalise investeeringuna, mille tulemused kajastuvad tervisenäitajates aastate, vahel isegi aastakümne pärast. Seepärast on oluline tegevusi hästi sihtida ja valida, et olla kindel nende positiivses mõjus. Siinkohal tulevad appi teadlased ja rahvatervishoiu eksperdid. Oluliste otsuste tegemisele, mis aitaksid kaasa senisest tõhusamale ennetustööle ning seeläbi tervishoiu jt kulude vähendamisele, aitab loodetavasti kaasa ka vastloodud valitsuskomisjon – ennetusnõukogu, keda teadustöö ja ekspertnõuga toetab Tervise Arengu Instituut.

Inimlik on mõelda tervise hoidmisele alles siis, kui tervisemured uksele koputavad ja sageli ei ole seda koputust väga kuulda ka. Muutused inimeste käitumises, tervisetulemites ja elukvaliteedis väljenduvad pika perioodi jooksul. Ennetustegevused on sageli vähem populaarsed kui probleemide tagajärgedega tegelemine. Leekides olevad probleemkohad on nähtavad nüüd ja praegu ning loomulikult tuleb kustutustööga tegeleda. Ennetustöö on aga pikaajaline investeeringuga, mille tasuvusaeg jääb küll tulevikku, kuid mis koosmõjus kättesaadava ja kvaliteetse arstiabiga toob tulevikus paranenud tervisenäitajate näol reaalse tulu kogu ühiskonnale. Just terviskäitumise ja tervist toetava keskkonna kujundamisega saab kasvatada tervena elatud aastate arvu. See on investeering, mille tasub mõelda kohe.

Annika Veimer

Tervise Arengu Instituudi direktor

Arvamuslugu ilmus 29. novembril ERRi arvamuspoortaalis.

valdo.jahilo T, 29/11/2022 - 14:38
Arvamus
28-11-2022 - 02:12 - Viimased uudised ja blogipostitused - Kuidas tervishoiu innovatsioon kiiremini kasutusse saada?
Kuidas tervishoiu innovatsioon kiiremini kasutusse saada? Margarita E, 28.11.2022 - 16:12
Inspiratsioonihommik tõi kokku tervishoiu innovatsiooniga tegelevad osapooled. Foto: Joosep Kivimäe

Innovatsioon algab vajadusest või probleemist, mida tajuvad kõige paremini need, kes on tervishoiuteenuse osutamisele kõige lähemal. Aga kuidas jõuda reaalsete lahendusteni, kui tervishoiusüsteem on koormatud ning prioriteetsemate tegevuste kõrvalt ei ole meditsiinitöötajatel aega uute lahenduste väljatöötamisel osaleda ega neid oma töösse integreerida?

Tervisekassa korraldatud inspiratsioonihommik tõi kokku tervishoiu innovatsiooniga tegelevad osapooled. Ligi 150 külalise seas olid esindatud nii kliinilised spetsialistid, tervishoiu digilahenduste tootjad kui ka avalik sektor. Tutvustati erinevaid toetusmeetmeid kõigis innovatsiooniprotsessi etappides ja arutati, mis on veel vaja ära teha, et praktilist väärtust loovaid lahendusi kiiremini kasutusse saada.

Üleminek uutele tehnoloogiatele  peaks olema sujuv nii patsiendi kui  meditsiinitöötaja vaates. Innovatsioonikiirendi Health Founders asutaja Erki Mölderi sõnul aitab  tehnoloogiline innovatsioon võita tervishoiutöötaja aega prioriteetsemate tegevuste jaoks.

“Tehnoloogia võimaldab lükata lihtsamaid toiminguid kas patsiendi või tehnoloogia kätte selliselt, et meditsiinitöötaja saab süveneda keerulistesse haigusjuhtumitesse. Äärmiselt oluline on aga tõestada uue tehnoloogia efektiivsust ning seda, et uue tehnoloogia kasutuselevõtuga ei kannata kliinilised tulemused,” lisas ta.

Eesti riigi huvides on see, et kohapeal toimuks innovatsioon ja kasutusele võetakse uued ja end tõestanud lahendused. Selle toetamiseks on riigil erinevaid meetmeid ja programme. Biomeditsiin, biotehnoloogiad ja tervisetehnoloogiad on olemuselt teadusmahukad valdkonnad ning selleks, et viia läbi teadusmahukat arendust, on EAS loonud rakendusuuringute programmi (RUP), mis toetab Eesti ettevõtete innovaatiliste toodete, tehnoloogiate, protsesside või teenuste väljatöötamise esimesi etappe.

„Rakendusuuringute programm aitab suurendada ettevõtete teadusmahtu. Programm koosneb nõustamistest ja rakendusuuringute toetustest, mida pakume ettevõtetele tootearenduseks. Lühidalt öeldes pakume ettevõtetele toetust, et selgitada välja, kas uus tehnoloogia on efektiivne ja ohutu,“ rääkis EASi teadusarengute programmi ekspert Kadi-Liis Veiman.

Innovatsiooni järgmises etapis peab ettevõte veenduma, et uus tervishoiutehnoloogia on teenusena rakendatav. Teenuse vettpidavust saab kontrollida võrreldes seda tänase parima praktikaga ning üks olulisemaid etappe uute lahenduste kasutuselevõtul on tervisekassa vaatest mõju-uuring.

Tervisekassa arendusosakonna projektijuhi Liis Kruusi sõnul soovitakse mõju-uuringuga saada teadmisi uute teenuste rakendamise efektiivsuse, kulutõhususe ja kasutusmugavuse kohta. „Selleks võimaldab tervisekassa alates selle aasta novembrist taotleda innovatsioonitoetust, mille eesmärk on saada infot uute teenuste rakendamise mõju kohta.,“ lisas Kruus. 2023. aastal on innovatsioonitoetuse eelarve kolm miljonit eurot.

Tervisejuhtimise töölaud

Tervishoiutöötajatel on keeruline leida aega, et võtta kasutusele uusi lahendusi – see tervishoiutöötajate energia, millest suur osa läheb ühe organisatsiooni töös hoidmisesse, ei ole PERHi innovatsioonispetsialisti Siiri Heinaru hinnangul piisav soovitud innovatsiooniprojektide läbiviimiseks.

„Praeguse inimressursi ja eelarvemahuga on innovatsiooniprojekte juhtida keeruline ning seda eriti IT-vallas. Me teame, et näiteks ühe pilootprojekti läbiviimiseks peame analüüsima väga palju andmekaitsega seonduvaid teemasid ja probleeme ning tekib küsimus, kust leida see aeg ja ressurss prioriteetsema töö kõrvalt,“ ütles Heinaru.

Inspiratsioonihommikul tutvustati ka tervisejuhtimise töölauda, mille üks eesmärk ongi vähendada arenduskoormust tervishoiuasutustele. „Sisuliselt on tegemist hästi vastu võetud andmevaaturi edasiarendusega, mida oleme rikastamas uute funktsioonidega. Kui nüüd rääkida innovatsiooni ja ettevõtluse kontekstis, siis on tegemist ühise ligipääsupunktiga nii avaliku kui erasektori  digilahendustele,“ tutvustas tervisejuhtimise töölaua tootejuht Patrick Pihelgas.

Tööriist võimaldab struktuurset andmete sisestamist ja dokumenteerimist, visuaalset andmete kuvamist ja andmevahetust spetsialistide vahel. Pihelgase sõnul saab töölaud olema igapäevane töövahend ligemale 30 000 potentsiaalsele kasutajale ehk kõigile tervishoiutöötajatele, kes vajavad oma töös terviseandmeid. Arenduse eesmärk on tuua spetsialistid ühisesse inforuumi ning võimaldada neile tööaja mõistlikumat kasutamist. 

Tasakaalupunkt riigi ja erasektori vahel

Inspiratsioonihommikul arutati ka selle üle, kuidas leida tasakaal riigi ja erasektori lahenduste vahel. Uue põlvkonna tervise infosüsteemi UpTIS projektijuhi Taavi Annuse sõnul on riigi roll on luua soodne ja toetav keskkond, kus ettevõtted saavad arendada lõppkasutajatele mõeldud teenuseid.

„Teisalt, kuna räägime tervishoiust, mis tähendab elutähtsa teenuse osutamist, siis paratamatult peab riik tagama selle toimepidavuse. Kolmandaks on riigil oluline roll veel seal, kus ettevõtete käed jäävad lühikeseks – süsteem peab olema üles ehitatud ühtsetel standarditel,“ rääkis Annus. See tähendab, et ettevõtjate jaoks peab süsteem olema arusaadav ja läbipaistev, et oma toodet oleks võimalik kasutada kohe ja mitmes eri kohas. 

Ühtse standardi loomise näitena saame juba täna rääkida tervisekassa, sotsiaalministeeriumi, terviseameti ja TEHIKu koostöös valminud digilahenduste teejuhist, mis aitab ettevõtetel orienteeruda keerukal innovatsiooni maastikul. „Teejuht on eelkõige abiks digilahenduse tootjale, aidates paremini orienteeruda võimalikes koostööpunktides riigi ja tervishoiuteenuse osutajaga. See koondab olulise info, mida peaksid digilahenduste tootjad erinevates arendusetappides arvesse võtma,“ rääkis Liis Kruus.

Kokkuvõttes on riigi roll täna on luua soodne keskkond, kus erasektor saab tegeleda uute lahenduste arendamisega. „Saame ja juhime innovatsiooni tervisesüsteemi panustavate riiklike asutuste poolt, kuid kõike me teha ei jõua ja oluline on leida tasakaalupunkt riigi ja erasektori loodavate lahenduste vahel. Tervisekassa innovatsiooni toetamise nurgakivideks on võimaluste loomine sh info pakkumine, uudsete tasumudelite tekitamine ja järjepidev teenuste jälgimine,“ lisas Kruus.

Inspiratsioonihommiku arutelude käigus jõuti veendumusele, et koostöö tegemine on muutunud viimaste aastate jooksul nii erasektori, riigi kui ka tervishoiuasutuste vahel paremaks. Lõpusirgel on mitmed innovatsiooniprojektid, mille tulemustest kuuleme uuel aastal ja välja on kuulutatud kaua oodatud innovatsiooni toetamise meetmeid. Edasise fookusena jäi arutelupaneelist kõlama tervishoiutöötjate vajaduste ja erasektori võimaluste üksteisele lähemale toomine.

28-11-2022 - 12:47 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Personaalmeditsiini novembrikuu uudiskirjas anname ülevaate, mis on tehtud ja mis tegemisel
Personaalmeditsiini novembrikuu uudiskirjas anname ülevaate, mis on tehtud ja mis tegemisel

Tervise Arengu Instituudi personaalmeditsiini värskes uudiskirjas:

  • TAI personaalmeditsiini projekti juht Piret Kuhlbars annab ülevaate, milline on personaalmeditsiini projekti seis seitse kuud enne valmimist.
  • Tervisekassa spetsialist Kärt Sõber kirjutab, millised on esmased riiklikule taristule plaanitud personaalmeditsiini teenused.
  • Personaalmeditsiini uuenduslike teenuste arendamine võtab arvesse tervise infosüsteemi paralleelselt arendatavaid projekte ja tulevikusuundi, tuues sellesse mitmesuguseid uusi võimalusi – milliseid täpsemalt, sellest kirjutab Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse projektijuht Meelis Tivas.

Loe uudiskirja artikleid ja liitu ka uudiskirja tellijatega.

Head lugemist!

meelike.tammemagi E, 28/11/2022 - 14:47
Uudis
28-11-2022 - 11:03 - Uudised - Personaalmeditsiini novembrikuu uudiskirjas anname ülevaate, mis on tehtud ja mis tegemisel

Tervise Arengu Instituudi personaalmeditsiini värskes uudiskirjas:

Loe lisa ...

25-11-2022 - 01:38 - Tervis.ee - Eesti Tervisedenduse Ühing andis välja ühe tervisedendaja kutse

Selleaastases tervisedendaja kutse andmise voorus andis kutsekomisjon välja tervisedendaja kutse (taastõendamine) tähtajaga 18.12.2027 Ülle Laasnerile. Ülle on tervisedenduse valdkonnas töötanud üle 20 aasta. Ta on tegutsenud oma erialal professionaalselt ja järjepidevalt.Edu Üllele edasiseks! Järgmine tervisedendaja kutse andmise voor on avatud sügisel 2023 ning dokumentide esitamise tähtaeg on 23.oktoober 2023.

The post Eesti Tervisedenduse Ühing andis välja ühe tervisedendaja kutse appeared first on Tervis.ee.

24-11-2022 - 10:41 - Terviseamet - Nädala jooksul lisandus 10 gripiviiruse ja 2224 COVID-19 juhtu
46. nädalal haigestus ägedatesse respiratoorsetesse nakkustesse 3785 inimest, 43%  kõikidest haigestunutest olid lapsed. Laboratoorselt kinnitati kümme gripiviiruse juhtu, nendest üheksa A-grippi ja üks B-gripp. COVID-19 juhtumeid lisandus 2224, millest 491 olid laboratoorselt kinnitatud. Ägedate ülemiste hingamisteede respiratoorsete nakkuste valimipõhise uuringu kaudu (sentinel-seire) registreeritud andmete põhjal saab  haigestumust hinnata stabiilseks. Gripiviiruse levik on piiratud, registreeritakse üksikud gripijuhud. Peamiseks haigestumise põhjustajaks on rinoviirus, moodustades 19% kõikidest positiivsetest sentinel-proovidest. Eelmisel nädalas hakkas kasvama ka RS-viiruste osakaal, mis tähendab lähiajal intensiivsema gripiviiruse leviku algust. Gripiviiruse kasvu peaks olema näha kahe kuni kolme nädala jooksul. Võrreldes eelmise nädalaga kasvas haigestumus koolilaste ja vanemaealiste inimeste seas, vastaval 25% ja 61% võrra.  Jätkuvalt on haigestunute seas enim kuni 5-aastaseid lapsi.  Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse andmetel hospitaliseeriti hooaja algusest gripi tõttu 12 patsienti, neist kolm kuni 4-aastast last, viis patsienti vanuses 5-64 ja neli patsienti vanuserühmas 65+. Kolmapäevahommikuse seisuga oli haiglas 142 COVID-19 patsienti, kellest 59 vajasid haiglaravi sümptomaatilise COVID-19 tõttu. Nädala jooksul suri üheksa inimest vanuses 66-91, kõigil olid rasked kaasuvad haigused.  COVID-19 Haigestumus püsib stabiilsena, kasvutrend jätkub laste seas. Hoolekandeasutustes registreeritud kollete arv ja nendes tuvastatud nakatunute arv on võrreldes möödunud nädalatega vähenenud. Sekveneerimise andmetel moodustab omikron-tüve osakaal 100%. BA.5 osakaal moodustab üle 90% kõikidest ringlevatest alamliinidest. Arvestades Euroopas ja mujal maailmas levivaid viiruse tüvede omadusi, ei ole alust kahtlustada lähiajal mõne teise tüve prevaleeruvaks muutumist. Nii gripiviiruste kui ka SARS-CoV-2 viiruste osakaal püsib stabiilsena, moodustades umbes 10% positiivse kinnituse saanud sentinel proovidest. Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel oli grippi haigestumise intensiivsus madal Euroopa regiooni  kõikides riikides.   Gripi statistika on leitav siit. COVID-19 epiidülevaatega on võimalik tutvuda siin.
EST
24-11-2022 - 06:47 - Uudised - Euroopa ennetusuuringute ühingu aastakonverentsil osalejad: „Ennetus on südameasi“

Tervise Arengu Instituut (TAI) korraldas Tallinnas koostöös Euroopa ennetusuuringute ühinguga teaduskonverentsi, mille keskmes oli eetiline ennetus.

Loe lisa ...

23-11-2022 - 09:05 - Uudised - Valmis programmi „Selge“ tutvustav infomaterjal perearstidele ja pereõdedele

Eneseabiprogramm „Selge“ on abistav tööriist perearstile, kes märkab oma patsiendi puhul alkoholi liigtarvitamist. See tõenduspõhine ja põhjalik programm juhendab ja toetab kasutajat ise. Piisab sellest, kui suunata patsient programmi kasutama ja motiveerida teda seda läbima. Eneseabiprogramm aitab vähendada alkoholitarvitamist ja hoida vaimset tervist.

Loe lisa ...

23-11-2022 - 06:47% - UTCUTCWed, 23 Nov 2022 06:47:00 +00000004700UTC AMWed, 23 Nov 2022 06:47:00 +0000UTC116000000 0110030473000000000000030 - UTCUTCWed, 23 Nov 2022 06:47:00 +00000004700UTC AMWed, 23 Nov 2022 06:47:00 +0000UTC116000000 0110030473000000000000030 - C+0000V0Wed-19 k000000Wednesday00000023 00000000000000Wed, 23 Nov 2022 06:47:00 +0000UTC1123am004723 UTC1111UTC3000000000UTCWednesdayUTC 0000000000000011am3000000023 30UTCWed, 23 Nov 2022 06:47:00 +0000000470006202247000000k000000Wednesday00000023UTC 202200am30ä0630000000000030 2021. amam0030amWednesday 8,3-ni
COVID-19 kulud suurendasid ennetusele suunatud tervishoiukulude osatähtsust 2021. aastal 8,3%-ni

Tervishoiukulude osatähtsus sisemajanduse koguproduktist oli 2021. aastal 7,5%. 2020. aastal oli osatähtsus 7,6%, seega ületas SKP kasv 2021. aastal vaid veidi tervishoiukulude oma.

Avaliku sektori tervishoiukulud kasvasid aastataguse ajaga võrreldes 13%. Keskvalitsuse kulud suurenesid 112 miljonit eurot, kohalike omavalitsuste kulud 5 miljonit ja ravikindlustuse kulud 84 miljonit eurot.

Nii nagu aasta varem, mõjutas ka 2021. aastal tervishoiukulude kasvu koroonapandeemia.  Kõige rohkem – ligikaudu kaks korda – suurenesid ennetustegevuste kulud: kokku kulutati 96 miljonit eurot rohkem kui 2020. aastal. Immuniseerimise programmidele lisandus 48,6 miljonit eurot COVID-19 vaktsineerimiskulusid ja 39 miljonit eurot suurenesid varase haigestumise seire programmide kulud, mis sisaldavad ka testimise kulusid. Seetõttu tõusis ennetuse osatähtsus tervishoiukuludes 4,8%-lt 2020. aastal 8,3%-ni 2021. aastal.

2021. aasta tervishoiukuludes sisaldub 219 miljonit eurot avaliku sektori otseseid koroonakulusid, mis jagunesid järgmiselt: 71,5 miljonit testimisele (33%), ravi lisakuludeks 56 miljonit (26%), isikukaitsevahenditele 48 miljonit (22%) ja vaktsineerimisele 40,5 miljonit (18,5%) eurot.

„Kui leibkondade tervishoiukulud 2020. aastal mõnevõrra langesid, siis 2021. aastal toimus 16% kasv. Inimeste omaosalus tervishoiukuludes moodustas 21,9%, aasta varem 21,4%. Kõige rohkem tõusid inimeste kulutused statsionaarsele taastusravile (4 korda) ja laboratoorsetele uuringutele (3,3 korda),“ kommenteeris TAI tervisestatistika osakonna vanemanalüütik Mare Ruuge. Leibkondade suurimad kulutused eurodes tehti hambaravile (lisandus 32 miljonit eurot) ning ambulatoorses eriarstiabis (16 miljonit eurot), laboriuuringute kulud kasvasid 10 miljonit eurot. Kulud meditsiinilistele mittekestvuskaupadele, kuhu kuuluvad isikukaitsevahendid, olid 2021. aastal väiksemad kui esimesel koroona-aastal.

Tervishoiukulude arvestust peetakse rahvusvahelise OECD-WHO-Eurostati ühise metoodika (SHA 2011) alusel ning kasutatakse riikidevahelistes võrdlustes. Tervishoiukuludest arvatakse välja haigushüvitised ja tervishoiutöötajate väljaõppekulud (v.a täiendkoolitus). Tervishoiu kapitaliinvesteeringute üle peetakse eraldi arvestust ning need ei sisaldu jooksvates tervishoiukuludes.

Arvestus toimub lõpptarbimise järgi, millise teenuseosutaja (HP) juures teenused ja kaubad (HC) inimeseni jõudsid ning kasutamise aasta järgi. Rahastamismudel (HF) näitab skeemi, mille kaudu toimus maksmine teenuse eest. Viimast on oluline silmas pidada koroonakulude puhul: Sotsiaalministeeriumi sihtotstarbelised eraldised riigieelarvest on kirjeldatud ravikindlustuse kulude all, kui teenuse eest maksis teenuseosutajale Eesti Haigekassa. Kui teenuse eest maksis Terviseamet, on tegemist keskvalitsuse kuludega. Tervishoiukulude rahastamise allikaid iseloomustab FS liigitus.

Tervishoiukulude arvestuse 2021. aasta andmed on avaldatud TAI tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.

Rahvusvahelistesse andmebaasidesse jõuavad uued Eesti andmed 2023. aasta juunis. Praegu saab riigiti võrrelda kuni 2020. aasta andmeid või varasemalt prognoosi alusel arvutatud näitajaid.

tervishoiukulude rahastamine 2021

 

valdo.jahilo K, 23/11/2022 - 08:47
Uudis
21-11-2022 - 07:46 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut kutsub HIV-testimisnädalal inimesi üles tasuta ja anonüümselt HIV-testima
Tervise Arengu Instituut kutsub HIV-testimisnädalal inimesi üles tasuta ja anonüümselt HIV-testima

HIV-testimisnädalal saavad kõik soovijad testi teha HIV testimis- ja nõustamiskabinettides üle Eesti. Test on tasuta ja anonüümne. Endale sobivaima testimiskoha kontaktid leiab veebilehelt hiv.ee. 1.  detsembril toimuva ülemaailmse AIDSi päeval (World AIDS Day) saab testi tasuta teha ka valitud Benu apteekides.  

Vähemalt korra elus peaks kõik seksuaalselt aktiivsed täiskasvanud end HIV-i suhtes testima. TAI nakkushaiguste ja narkomaania ennetamise vanemspetsialist Iveta Tomera selgitab: „Kindlasti tuleb test teha, kui on väiksemgi kahtlus HIV-sse nakatumise suhtes, näiteks kui on oldud kaitsmata vahekorras või on inimesel olnud mitmeid seksuaalpartnereid.“ Tomera lisab, et inimesed, kes ise ei tea oma nakatumistest, on potentsiaalsed nakkusallikad ja ainsaks võimaluseks teada, kas ollakse nakatunud või mitte, ongi testimine.  

Eestis on HIV-testimise üldine tase väga hea. Euroopa Liidu riikide seas, kes HIV-testimise andmeid koguvad, oleme ühe kõrgeima testimise tasemega riik. Tomera toob välja, et muutuse tõid 2020. ja 2021. aasta COVID-19 pandeemilise leviku tõttu kehtestatud piirangud, mil ligipääs anonüümsele HIV-testimise ja -nõustamise võimalustele oli piiratud ja millega kaasnes testimise langus. Ta lisab, et COVID-piirangute tõttu avastamata jäänud HIV-i nakatunute hulka saab hinnata alles lähitulevikus.  

Terviseameti andmeil on aastail 1988–2021 kokku Eestis HI-viirus diagnoositud 10 351 inimesel. Viimastel aastatel on HIV-i levik Eestis küll stabiliseerunud, kuid endiselt oleme uute nakatumisjuhtude sagedusega Euroopa kõrgemate seas. Kui ajavahemikul 2011–2019 langes HIV-i juhtude arv aastas keskmiselt 8%, siis 2020. aastal langes juhtude arv võrreldes 2019. aastaga 17% ja 2021. aastal võrreldes 2020 .aastaga 15%. HIV-i leviku vähenemise põhjuseks ei pruugi olla tegelik HIV- i vähenemine, vaid koroonaviiruse leviku tõttu kehtinud piirangud, mis raskendasid HIV-testimisele ligipääsu. 2021. aastal diagnoositi Eestis 125 uut HIV-i juhtu (9,4 juhtu 100 000 inimese kohta). Käesoleva aasta kümne kuuga on Eestis diagnoositud 106 HIV-i nakatunud inimest (8,5 juhtu 100 000 inimese kohta).  

Euroopa Liidus oli Eesti uute HIVi juhtude arvu poolest 2020. aastal teist aastat järjest Malta ja Läti järel kolmandal kohal (juhtude arv vastavalt 15,9, 13,5 ja 10,8 juhtu 100 000 inimese kohta). EL keskmine oli sel aastal 3,3 uut HIV-i juhtu 100 000 inimese kohta. Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa regiooni keskmine näitaja oli 11,8 ja kõrgeim Venemaal, kus 2020. aastal registreeriti 40,8 uut juhtu 100 000 inimese kohta.  

Suur osa Eesti elanikke peab HIV-d endiselt sotsiaalselt haavatavate sihtrühmade, ennekõike narkootikume süstivate inimeste haiguseks. See ei ole siiski nii. Kasvanud on just nakkuse heteroseksuaalne levik (40%-lt aastal 2012 49%- ni aastal 2020). 2021. aastal oli sel teel nakatunuid kõigi juhtude seas 27% . 

Enamasti ei põhjusta HIV mingeid kaebusi ja see võib sageli aastaid segamatult organismis paljuneda ja tasakesi immuunsüsteemi rakke hävitada. HIV-i saab ravimitega vaos hoida ja õigeaegne haiguse avastamine ning ravi aitab säilitada väga hea elukvaliteedi aastateks. Ilma ravita võib HIV-i viimases staadiumis välja kujuneda omandatud immuunpuudulikkuse sündroom HIV tõbi ehk AIDS.  

HIV-testi tegemine on pidevalt kättesaadav ka testimisnädala väliselt. HIV-testi saab teha HIV testimis- ja nõustamiskabinettides, perearstide ja eriarstide juures ning noorte nõustamiskeskustes. HIV testimis- ja nõustamiskabinettides on testimine anonüümne ja tasuta. Kontaktid leiab TAI veebilehelt hiv.ee.  

Täpsema info HIV-i olukorra kohta Eestis leiab TAI 2022. aastal valminud uuringu raportist „HIV-nakkuse ja kaasuvate infektsioonide epidemioloogiline olukord Eestis aastatel 2012 – 2021“ 

HIV-testimine

valdo.jahilo E, 21/11/2022 - 09:46
Uudis
20-11-2022 - 03:31 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Milline eeskuju on terviseliikumises mõjusaim?
Milline eeskuju on terviseliikumises mõjusaim?

Kõik see tundub ja näib väga loogiline. Kui soovid, et uus põlvkond mingeid elutarkusi omandaks, tuleb esmalt ette näidata, siis üheskoos järele proovida, veidi iseseisvalt harjutada ja…

„Mida sa siin toas niisama passid, selg küürus ja nina ekraanis, mine parem õue!“ kurjustab lapsevanem. Ja on pahane, kui esijärglane midagi virinal häälega vastu püüab argumenteerida.

„Kui mina noor olin, käisin kogu aeg õues mängimas!“ on viimane argument enne seda, kui võetakse kokku üldistus, et tänapäeva noorus on ikka täitsa hukas mis hukas.

See oleks umbes samaväärne, kui linnuvanem telliks omale pessa kulleriga mõnusa nokatäie maitsvaid tõuke ja ussikesi, kuid lausuks oma näljasele võsule, et mine ja vaata sina metsast ise, mis sa leiad – sul nokk peas!

Kahtlemata on lihtsam talitada meie sõnade, kui tegude järgi. Eeskujuks olemine ja liikumisharjumuse tekitamine ei ole mingi ühekordne ettevõtmine, vaid protsess, mis kestab senikaua, kuni see harjumuseks kinnistub. Senikaua tuleb olla ka ise järjepidev, resoluutne ja näidata, et eduelamuse saamiseks on vaja veidi vaeva näha. Hea, kui üheskoos, et säiliks motivatsioon, mõistmine ja tugi.

Vanemate noorusajal oli õu ainus paik, kus midagi huvitavat juhtus või teha sai – polnud nutiekraane ega konkureerivat meediat. Mida noor täna õues tegema peaks?

Täiskasvanutega pole lugu parem. Näeme enda ümber iga päev kolleege, tuttavaid, naabreid ja lähedasi, kelle jaoks on põhiliseks füüsiliseks pingutuseks oma prügiämbri välja viimine või auto puhastamine jäisest esiklaasist või lumemütsist. Inimestel, kes väheselgi määral juba liiguvad, on lootus veidi paremale terviseväljavaatele. Kuid kel seda harjumust pole, on tema mugavuse murdmine paras pähkel – ning viimases järjekorras keeruliseks ülesandeks ka meie tervishoiusüsteemile.

Ma ei näe siin lahendusena palju paremat sellest, kui lähedaste ja kogukonnapõhist tuge. Nakatamist. Kaasa kutsumist.  Mõistmist. Toetamist ja üheskoos liikumist. Enne kui on hilja ning tuleb tegeleda tervisehädade ja tagajärgedega.

Pikema Sõpruse Päev, eeskujuliikumine MyPromise, sõbersportima ja muud sellised kampaanialikud algatused tunduvad ainsatena, mis võiksid üht passiivset inimest veidikenegi ergutada ja aktiivsusele motiveerida. Palju saavad ära teha ka tööandjad, kui istutavad oma alluvatesse idanema aktiivsuseseemne ning toetavad aktiivset eluviisi läbi Stebby süsteemi. Iga väike samm, üleskutse ja kaasamine on siin olulised, sest ka ühe muudetud harjumustega inimese elu on pingutust väärt, kui ülejäänud üheksa esilagu veel kaasa ei tule.

Saabuv 2023 aasta on Eestis liikumisaasta, mille käigus üritavad erinevad riigiasutused ja osapooled viia ellu liikumispöörde võimalikult paljude selliste inimeste kõrvade vahel, kes on varasematest üleskutsetest jäänud endiselt tugitoolide turvalisse rüppe. Kindlasti ei ole see lihtne ülesanne. Kuid on piisavalt ambitsioonikas, et vähemasti üheskoos proovida.

Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) soovitused kehalise aktiivsuse osas ütlevad, et vähene liikumine on igal juhul parem kui mitte midagi. Tervisele tuleb kasuks kasvõi mõningane kehaline aktiivsus. Mitteaktiivsed peaksid alustama väiksemast kehalisest aktiivsusest ning järk-järgult suurendama liikumise sagedust, intensiivsust ja kestust. Hoiduda tuleks ülemäärase intensiivsusega või liiga kaua kestvatest treeningutest, mis võivad olla ülekoormuse põhjuseks.

Üks oluline omadus, mis eristab sageli varajasema treening- või liikumiskogemusega täiskasvanuid teistest, on mõtteviisi muutus. Spordiga varem kokku puutunu mõistab enamjaolt, et iga luhtunud katse, tagasilöök, kaotus või ebaedu tähendab hilisemat õppimise protsessi, mis on vajalik paremaks või tugevamaks arenemisel. Pärast analüüsi ja tehtud järeldusi korrigeeritakse oma plaani ja üritatakse uuesti, paremini, targemalt. Läbi ebaedu toimub areng – sellest oskavad suurepäraseid motivatsioonilugusid jutustada kõik spordiga kokku puutunud harrastajad ning iseäranis tipud.

Varasemalt spordi, sportmängude, proovimiste ja katsetega mitte kokku kasvanud inimene võib olla ebakindlam ning pärast esimesi tagasilööke või pettumusi oma teekonnast kas hälbida või sootuks loobuda. Aga teekond, isegi elukestev teekond ja areng ongi just see, mille poole peaks püüdlema.

Mu 85-aastane ema teeb praegugi igal hommikul enesetunnet turgutavaid võimlemisrutiine ja kehalisi harjutusi. Seda selleks, et ka kõrges eas säiliks ergas mõtteviis, hea enesetunne hakkamasaamisest ning iseseisvaks eluks vajalik füüsiline toonus.

Liikumisharrastuse eesmärk ei ole numbriline aeg mõnes rahvaspordiürituse finišiprotokollis või läbitud vahemaa. Eesmärgiks on elutervem mõtteviis, tugevam tervis ja rõõm ning teadmine sellest, et suudad iseendaga hästi hakkama saada. Vähim, mida oma tulevastele põlvedele anda, on nende nakatamine samasuguse pisikuga, koos tegemine, eeskuju.

Mulle meenub ühe tuttava kogemus, kus ta tütar hakkas õppima viiulit ning programmi juurde kuulus see, et seda pidi samaaegselt hakkama õppima ka lapsevanem ise. Ühtviisi motiveerivalt mõjus see nii nooremale kui vanemale. Tõsi, tänaseks ei tegele neist pillimänguga enam kumbki, kuid ühiselt selja taha jäetud kogemusena on selline eeskuju ja saadud kogemus hindamatu.

Niisiis – milline on Sinu vabandus, et mitte sõnadelt päris tegudele asuda? Äkki peaks esmalt endale jooksusussid jalga ajama, enne kui last selleks tegema sunnite?     

Kui mu poeg veel nooremas vanuses oli, tekkis kord tahtmine minna üheskoos kaugushüpet harjutama – et saaksin talle näidata hüppetehnikat, mida kunagistel kergejõustikutreeningutel veel meeles olid. Mis te arvate, kui lihtne oli leida sobilikku ja avalikus kasutuses olevat normaalse kaugushüppekastiga (kooli)staadioni, mida ei piiranud aed ega lukus värav? Ainuüksi Youtube`s seda hüppetehnikat ju ei omanda.

 

Valdo Jahilo, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete juht

Arvamuslugu ilmus 18. novembril Delfi Sport portaalis

valdo.jahilo P, 20/11/2022 - 17:31
Arvamus
19-11-2022 - 04:00 - Viimased uudised ja blogipostitused - Meeste tervise uuring: pooltel Eesti meestel on kõrge vererõhk
Meeste tervise uuring: pooltel Eesti meestel on kõrge vererõhk Vivika Tamra L, 19.11.2022 - 06:00
Sisu

Eesti mees usub, et on terve kui purikas. Kuigi värskes terviseuuringus hindasid enam kui pooled keskealised mehed oma tervist heaks, oli sama paljudel paraku kõrge vererõhk, mis on üks peamisi tervisekaotuse põhjustajaid. Seejuures pole pooled mehed isegi teadlikud enda kõrgest vererõhust.

Kliiniline uuring näitas, et 40–49aastastest Eesti meestest vähem kui pooltel olid vererõhunäitajad normis. Kõrge vererõhk (kõrgem kui 140/90mmHg) esines 55% meestest. Kõigist uuritavatest vähem kui kolmandik väitis, et arst on neil kõrget vererõhku diagnoosinud, mis viitab sellele, et vähemalt pooled mehed polnud oma kõrgest vererõhust teadlikud. Samal ajal meestest, kes olid oma kõrgest vererõhust teadlikud, oli see mõõtmise hetkel kontrolli all üksnes neljandikul.

Koos vanuse ja kehamassiindeksiga suurenes kõrge vererõhuga meeste osakaal. Kõrge vererõhk esines oluliselt sagedamini ka põhi- ja keskharidusega ning füüsilist tööd tegevatel meestel, samuti neil, kes tarvitasid liialt alkoholi.

Kõrged vererõhunäitajad viitavad selgelt sellele, et suur osa meestest ei pea vererõhku alandavat ravi või tervislikumat elustiili oluliseks, seda tõenäoliselt just sümptomite puudumise tõttu.

Meeste tervise uuringu ühe eestvedaja, Tartu Ülikooli Kliinikumi meestearst dr Margus Punab hinnangul on murettekitav, et mehed ei võta tõsiselt kui tervist kahjustav on kõrge vererõhk. Arsti sõnul on kõrge vererõhk „vaikne tapja“, kuna sageli ei kaasne sellega tajutavaid vaevuseid. Ent mida kõrgem on vererõhk, seda kiiremini saab pöördumatuid kahjustusi süda ja veresooned. „Kõrge vererõhk kahjustab veresooni ning on peamiseks südameinfarkti, südame- ja neerupuudulikkuse ning  ajuinsuldi põhjustajaks,“ märkis dr Punab.

Kuigi kõrgenenud vererõhuga ei kaasne enamasti kaebusi, võivad sellest märku anda peavalud, väsimus, tasakaaluhäired ja südamekloppimine.

Kõrge vererõhk on ohtlik igas vanuses

Dr Punab rõhutab, et kõrge vererõhk on igas eas haiguslik ega tohiks tõusta. Vanusest hoolimata tuleks igal aastal oma vererõhku kontrollida.

Alates 30. eluaastast tasub oma vererõhku kontrollida sagedamini, kui vererõhu näitajad on piiripealsed (130–139/85–89mmHg) või kui perekonnas on varasemalt esinenud kõrgvererõhktõbe. Suurem risk kõrgele vererõhule on ka neil, kes on ülekaalus, liiguvad vähe, teevad rasket füüsilist tööd, suitsetavad või on diabeedihaiged.

Kõrge vererõhu tekkeni võib viia ka pikaajaline soola liigtarvitamine, kuna selle tulemusel koguneb veresoontesse rohkem vedelikku ja suureneb ringleva vere maht, mis omakorda tõstab vererõhku. Värske Tervise Arengu Instituudi soolatarbimise uuring näitas, et Eesti mehed tarvitavad soola soovituslikust kogusest  kaks korda enam.

Selleks, et kõrge vererõhk normi viia, saab ise palju ära teha muutes oma igapäevaseid toitumis- ja liikumisharjumusi. Siin on mõned üldised arsti soovitused vererõhu kontrolli all hoidmiseks:

Toitu mitmekesiselt. Söö rohkem marju, puu-, köögi- ja kaunvilju (500 g päevas), kala ning täisteratooteid ja pähkleid-seemneid. Söö vähem magusaid piimatooteid, sea- ja veiseliha, magusaid ja soolaseid näkse ning suhkrurikkaid karastus- ja mahlajooke;

Kasuta vähem soola. Ära ületa päevast soovituslikku soolatarbimise kogust (6 g ehk 1 tl). Kasuta soola asemel naturaalseid ürte, väldi toidule söömise ajal soola lisamist ja  jälgi toite ostes nende soolasisaldust;

Liigu iga päev. Südame hoidmiseks liigu nädalas kokku vähemalt 150 minutit tempoga, kus südame löögisagedus ja hingamine kiirenevad, kuid saab vabalt vestelda. Vähemalt kahel korral nädalas teha lihaseid tugevdavaid harjutusi;

Hoidu tubakast. Lisaks suitsule tasub vältida ka alternatiivseid tubakatooteid (sh e-sigaretid, huuletubakas);

Tarbi alkoholi mõõdukalt. Täiskasvanud meestel peetakse madala terviseriski piiriks keskmiselt 2 alkoholiühikut (u 0,5 l õlut või 60 ml kanget alkoholi) päevas ja nädalas peaks olema vähemalt kolm alkoholivaba päeva;

Maga piisavalt;

Hoia oma vaimset tervist.

Kui elustiili muutused ei aita ja vererõhk on ikka kõrge või kõikuv, tasub minna perearsti vastuvõtule. Palju abi saab ka täiskasvanute kõrgvererõhktõve patsiendijuhendist, kus on käsitletud kõiki olulisi teemasid seoses kõrgvererõhktõvega: haiguse olemus, diagnoosimine, ravi, riskitegurid, peamised soovitused eluviisi muutmiseks. Juhendis oleva vererõhupäeviku abil saate ise jälgida oma vererõhku, tervislikku seisundit ja ravi vajadust.  

18-11-2022 - 07:43 - Terviseamet - В течение недели добавились девять случаев вируса гриппа и 2191 случай COVID-19
На 45-й неделе острыми респираторными заболеваниями заразились 3305 человек, 38% от всех заболевших составили дети. В лаборатории было подтверждено девять случаев заболевания гриппом, из них восемь вирусом гриппа А и один - вирусом гриппа В. Случаев COVID-19 добавилось 2191, 490 из них были подтверждены в лаборатории. Согласно зарегистрированным данным выборочного исследования респираторных инфекций верхних дыхательных путей (сентинельный мониторинг), интенсивность заболевания можно оценить как низкую, регистрируются единичные случаи гриппа. По сравнению с минувшей неделей заболеваемость выросла среди детей до пяти лет и в возрастной группе 5–14 лет, соответственно на 13,6% и 5,5%. Среди людей старшего возраста заболеваемость снизилась на 23,5%. Среди заболевших по-прежнему больше всего детей до пяти лет. Согласно зарегистрированным данным целевого исследования респираторных инфекций верхних дыхательных путей (сентинельный мониторинг), по сравнению с минувшей неделей возросла доля вируса парагриппа и респираторно-синцитиального вируса. По данным Центра инфосистем здоровья и благополучия, с начала октября из-за гриппа были госпитализированы 11 пациентов, из них трое — дети в возрасте до четырех лет, четыре человека в возрасте 20–64 года и четверо пожилых людей. Количество зарегистрированных случаев COVID-19 за неделю снизилось на 4,6%. Заболеваемость COVID-19 растет среди детей и в возрастной группе 45–49 лет. Учитывая зарегистрированные случаи болезни, в данный момент ситуация стабильная. Количество зарегистрированных очагов и обнаруженных больных в учреждениях попечения по сравнению с минувшей неделей снизилось. По данным секвенирования, доля омикрон-штамма составляет 100%. Учитывая свойства штаммов, распространяющихся в Европе и остальном мире, нет оснований подозревать, что в ближайшее время начнет преобладать какой-либо другой штамм. По состоянию на утро среды в больницах находились 163 пациента с COVID-19, 58 из которых были госпитализированы из-за симптоматического COVID-19. В течение недели скончались 15 человек, у всех из них были тяжелые сопутствующие заболевания. Напоминаем, что в этом году бесплатная вакцина против гриппа доступна людям, получающим услуги общего и особого попечения, всем людям старше 60 лет, беременным, детям до семи лет и несовершеннолетним, входящим в группу риска по гриппу. Второй бустерной дозой вакцины против COVID-19 экспертная комиссия рекомендует прививать группы риска через шесть месяцев после последней дозы вакцины или переболевания COVID-19. По оценке комиссии, в группу риска входят все люди старше 60 и младше 12 лет, люди, которые имеют повышенный риск тяжелого течения COVID-19 из-за какого-либо хронического заболевания, клиенты и работники попечительских учреждений, а также медики. Подробная информация на www.vaktsineeri.ee. Статистику по гриппу можно найти здесь. С эпидемиологическим обзором по COVID-19 можно ознакомиться здесь.
RUS
18-11-2022 - 07:42 - Terviseamet - Nine new influenza cases and 2,191 COVID-19 cases were added this week
In week 45, a grand total of 3,305 people fell ill with acute respiratory infections. Overall, 38% of all of the new cases involved children. Nine new influenza A cases were confirmed through laboratory tests, including eight influenza A cases and one influenza B case. A total of 2,191 new COVID-19 cases were added, of which 490 were confirmed through laboratory testing. Based on information which had been logged during a targeted survey of acute upper respiratory tract infections (with this survey being known as ‘Sentinel Monitoring’), it can be seen that the intensity of the spread of viruses is low, with just a few influenza cases being registered. Compared to figures for last week, the number of new cases increased amongst children up to the age of four and aged 5-14 by 13.6% and 5.5% respectively. The number of new cases amongst the elderly dropped by 23.5%. The majority of cases still involved children up to the age of five. Based on the targeted survey of acute upper respiratory tract infections (Sentinel Monitoring), parainfluenza viruses and the RS virus could be seen to have increased when compared to the previous week.   According to the Health and Welfare Information Systems Centre, eleven patients have been hospitalised due to influenza since the beginning of the season, including three children from the under-four years of age group, plus four people from the 20-64 age group, and four elderly patients. The number of new COVID-19 cases has dropped by 4.6% when compared to figures for the week before. The spread of COVID-19 is showing an increasing trend amongst children and in the 45-49 age group. Based on the number of registered cases, the situation is currently stable. The number of outbreaks which have been registered in social care institutions and the number of cases which have been identified have both decreased when compared to figures for last week. Based on the sequencing data, the Omicron variant share amongst newly registered cases is at 100%. Taking into consideration the characteristics of the variants of the virus which are currently spreading around Europe and elsewhere in the world, there is no reason to forecast some of the other variants possibly becoming prevalent in the near future. As of Wednesday morning, a total of 163 people are in hospital due to COVID-19, of which fifty-eight required treatment due to symptomatic COVID-19. This week also saw fifteen deaths being added to the overall total, involving individuals who were aged between 16-92. All of those individuals had serious underlying illnesses.  We would like to remind everyone that this year additional vaccinations against influenza are available, free of charge, for anyone who would normally receive general or special care services, plus anyone who is over the age of sixty, pregnant women, children up to the age of seven, and all minors who are included in any risk groups. The expert committee on immunoprophylactic issues primarily advises all risk group members to get a second COVID-19 vaccine booster shot six months after their previous dose of the vaccine or after recovering from COVID-19. According to the committee, this should include all individuals over the age of sixty, and anyone who is over the age of twelve and who is at a higher level of risk in terms of potentially suffering a severe case of COVID-19 due to the presence of a chronic disease. It also includes care home residents, employees, and healthcare workers. Further information is available at: www.vaktsineeri.ee Further statistical data on the spread of influenza can be found here. The epidemiological COVID-19 overview can be found here.
ENG
18-11-2022 - 07:09 - Viimased uudised ja blogipostitused - Haigekassa võtab Terviseametilt ravimilao üle
Haigekassa võtab Terviseametilt ravimilao üle Vivika Tamra R, 18.11.2022 - 09:09
Sisu

Alates 1.jaanuarist vastutab ravimilao eest Eesti Haigekassa. Selleks on sõlmitud leping Magnum Logistics OÜ-ga, kellega koostöös väljastatakse edaspidi haigekassa lepingupartneritele vajalikke haiglaravimeid ja vaktsiine.

Vaktsiine ja haiglaravimeid, mida tavapäraselt on tellitud Terviseameti regionaalosakonnast, väljastatakse sealt novembri lõpuni. Alates 1. detsembrist on Terviseameti ravimiladu suletud, seal viiakse läbi inventuur ja seejärel kolitakse ravimid ja vaktsiinid uuele pinnale. Magnum Logistics OÜ alustab uute tarnete välja saatmist 2. jaanuarist. Kuna laost väljastatakse vaid vaktsiine ja haiglatele vajalikke ravimeid, siis apteekides müüdavaid ravimeid see muudatus ei puuduta.

Kuna ravimiladu on kolimise ajal kuu aega kinni, on sellest teavitatud kõiki tervishoiuteenuse osutajaid ja apteeke, et nad saaksid kolimise ajaks vajalikke koguseid varuga ette tellida. “Oleme ravimilao kolimisest haigekassa lepingupartnereid varakult teavitanud. Vajalike haiglaravimite ja vaktsiinide olemasolu kindlustamiseks kahe tarne vahel, oleme oma partneritel palunud novembri tellimused teha arvestusega, et tellitud kogusest piisaks kuni jaanuari alguseni. Seega on vajalikud varud tervishoiuteenuse osutajatel olemas,“ selgitas haigekassa ravimilao teenusejuht Kati Aaren.

Aareni sõnul ollakse tervishoiuasutustele mitmekülgselt toeks. Näiteks toimuvad detsembris partneritele koolituspäevad uue tellimiskeskkonna kohta ja muuhulgas on kõigil olemas kontaktid, kuhu oma kriitiliste muredega kolimise perioodil pöörduda.

Ravimilao kolimise ajal on inimestel jätkuvalt võimalik end COVID-19 vastu vaktsineerida nii apteekides, perearsti juures kui ka eratervishoiuasutuses. Praeguse seisuga on üleriigilises digiregistratuuris saadaval kümneid tuhandeid vabu vaktsineerimisaegu. Samuti on sellest sügisest riskirühma kuuluvatel inimestel end võimalik tasuta gripi vastu vaktsineerida. Vaktsineerimist viivad läbi perearstid, õed ja teatud apteegid üle Eesti. Lisainfot leiab veebilehelt vaktsineeri.ee.

17-11-2022 - 10:32 - Terviseamet - Malaaria riskipiirkondadesse reisimisel tuleb pidada nõu arstiga
Malaaria võib kulgeda raskelt. Seetõttu on oluline riskipiirkondadesse sõites  kasutada sääserünnet ennetavaid meetmeid ning kemoprofülaktikat. Ennetuseks määratakse reeglina kemoprofülaktika juba enne reisi. Selleks on vajalik õigeaegselt pöörduda reisimeditsiiniga tegeleva tervishoiuteenuse osutaja poole. Oluline on riskipiirkonnas kasutada sääserünnet ennetavaid meetmeid ja kemoprofülaktikast kinni pidada ning kindlasti mitte lõpetada seda omavoliliselt. Malaaria on troopilistes ja subtroopilistes piirkondades (Aafrika, Lõuna-Ameerika, Kagu-Aasia, India ja Edela-Okeaania) sääskedega leviv nakkushaigus. Eesti tingimustes on malaaria sisse toodav nakkushaigus, viimased kohalikud haigusjuhud registreeriti Eestis 1952. aastal. Aastas registreeritakse üksikud juhud ning tänavu on Terviseameti andmetel diagnoositud 4 malaaria haigusjuhtu. Nakatumine toimus Aafrikas: Guineas, Burkina Faso, Ghanas ja Ugandas. Kõik haigestunud vajasid hospitaliseerimist. Haigestunutest ei kasutanud keegi haiguse ennetamiseks vajalikku kemoprofülaktikat. Malaariat põhjustab algloom Plasmodium, mille liike on palju. Sagedasemad liigid on Plasmodium vivax (kolmepäevase malaaria tekitaja) ja Plasmodium falciparum (troopilise malaaria tekitaja). Viimase poolt põhjustatud haigestumine kulgeb reeglina raskes vormis ja võib lõppeda surmaga. Erinevate andmete alusel lõpeb surmaga 10-40% ravimata juhtudest. Malaaria nakkuseallikaks on enamasti nakatunud inimene. Haigustekitaja ülekanne toimub hallasääskede ehk Anopheles tüübi sääskede hammustuse kaudu. Peiteperioodi pikkuseks on 7-14 päeva P. falciparum, 12-18 päeva P. vivax ja P. ovale ning 18-40 päeva P. malariae etioloogiaga nakkuse korral. Erandina võib P. vivax’ga nakatumisel olla peiteperiood ≥ 8-10 kuud. Malaariale on iseloomulik lisaks kõrgele palavikule vappekülmahood, tugev higistamine, isutus, iiveldamine, oksendamine, pea-, lihase- ja liigesevalu, nõrkus, köha ja kõhulahtisus. Mõne päeva möödumisel suureneb põrn ja kujuneb aneemia. Ravita juhtudel kujuneb raske haigusevorm ikteruse, neerukahjustuse, hüpoglükeemia, aneemia, atsidoosi, hingamisehäirete ja entsefalopaatiaga. Palavikuhood korduvad iga päev, ülepäeva või igal kolmandal päeval. Malaaria ennetamise soovitused malaaria-endeemilistesse piirkondadesse reisijatele: Alustada õigeaegselt kemoprofülaktikat ja mitte katkestada seda omaalgatuslikult. Malaaria ohupiirkonnas vältida väljas viibimist sääseründe ajal. Kanda riietust, mis katab avatud nahapiirkonnad. Kanda tunnustatud sääsetõrjevahendit katmata kehaosadele regulaarselt. Viibida töötavate kliimaseadmetega ruumides. Öösiti sulgeda aknad ja uksed või katta need sääsevõrkudega. Kui sääsed võivad toas olla, siis           a) magada terve sääsevõrgu all ja         b) kasutada toas sääsetõrjevahendeid. Reisi ajal või pärast kodumaale naasmist palaviku tekkel pöörduda viivitamatult arsti poole.   Täpsemad juhised malaariasse nakatumise riskipiirkonnad ja soovitatavad ennetusmeetmed leiab siit.
EST
17-11-2022 - 09:19 - Terviseamet - Nädala jooksul lisandus üheksa gripiviiruse ja 2191 COVID-19 juhtu
45. nädalal haigestus ägedatesse respiratoorsetesse nakkustesse 3305 inimest, 38%  kõikidest haigestunutest olid lapsed. Laboratoorselt kinnitati üheksa gripiviiruse juhtu, nendest kaheksa A-grippi ja üks B-gripp. COVID-19 juhtumeid lisandus 2191, millest 490 olid laboratoorselt kinnitatud. Ägedate ülemiste hingamisteede respiratoorsete nakkuste valimipõhise uuringu kaudu (sentinel-seire) registreeritud andmete põhjal saab  haigestumise intensiivsust hinnata madalaks, registreeritakse üksikud gripijuhud. Võrreldes eelmise nädalaga kasvas haigestumus kuni 4-aastaste laste hulgas ning 5-14aastaste hulgas, vastavalt 13,6% ja 5,5% võrra. Vanemaealiste seas langes haigestumine 23,5% võrra. Jätkuvalt on haigestunute seas enim kuni 5-aastaseid lapsi. Ägedate ülemiste hingamisteede respiratoorsete nakkuste sihipärase uuringu (sentinel-seire) andmetel eelmise nädalaga võrreldes suurenes paragripiviiruste ja RS-viiruse osakaal.   Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse andmetel on oktoobri algusest gripi tõttu hospitaliseeritud 11 patsienti, neist kolm kuni 4-aastast last, neli inimest vanusrühmas 20-64 ja neli vanemaealist patsienti. Registreeritud COVID-19 juhtude arv langes nädalaga 4,6% võrra. COVID-19 haigestumus on kasvutrendis laste seas ja vanuserühmas 45-49. Registreeritud haigusjuhtusid arvestades on olukord hetkel stabiilne. Hoolekandeasutustes registreeritud kollete arv ja nendes tuvastatud nakatunute arv on võrreldes möödunud nädalatega vähenenud. Sekveneerimise andmetel on omikron-tüve osakaal 100%. Arvestades Euroopas ja mujal maailmas levivaid viiruse tüvede omadusi, ei ole alust kahtlustada lähiajal mõne teise tüve prevaleeruvaks muutumist. Kolmapäevahommikuse seisuga oli haiglas 163 COVID-19 patsienti, kellest 58 vajasid haiglaravi sümptomaatilise COVID-19 tõttu. Nädala jooksul suri 15 inimest vanuses 16-92, kõigil olid rasked kaasuvad haigused.  Tuletame meelde, et käesoleval aastal on tasuta gripivaktsiin kättesaadav üld- ja erihoolekande teenusel olevatele inimestele, kõigile üle 60-aastastele, rasedatele, kuni 7-aastastele lastele ning gripi riskirühma kuuluvatele alaealistele. COVID-19 vaktsiini teist tõhustusdoosi soovitab immunoprofülaktika ekspertkomisjon eelkõige riskirühmadele peale kuue kuu möödumist viimasest doosist või COVID-19 haiguse põdemisest. Riskirühma kuuluvad komisjoni hinnangul kõik üle 60-aastased ja üle 12-aastased, kellel on mõne kroonilise haiguse tõttu suurem risk põdeda COVID-19 haigust raskelt, samuti hooldekodude elanikud ja töötajad ning tervishoiutöötajad. Lisainfo www.vaktsineeri.ee Gripi statistika on leitav siit. COVID-19 epiidülevaatega on võimalik tutvuda siin.
EST
17-11-2022 - 07:31 - Viimased uudised ja blogipostitused - Tuhandete inimeste haigusrahade väljamakseks puuduvad andmed
Tuhandete inimeste haigusrahade väljamakseks puuduvad andmed Vivika Tamra N, 17.11.2022 - 09:31
Sisu

Väljastatud töövõimetuslehtede (haigus- ja hooldusleht) arv on tänavu jätkuvalt suur, kuid töövõimetushüvitiste väljamaksete tegemiseks puuduvad Eesti Haigekassal endiselt tuhandete inimeste arvelduskonto andmed. Palun kontrollige riigiportaalis oma andmeid ja veenduge, et olete kõik teinud selleks, et oma hüvitis õigeaegselt kätte saada.

Töövõimetuslehe alusel maksavad tööandja ja Eesti Haigekassa inimesele töövõimetushüvitist, mille eesmärk on osaliselt kompenseerida töötajale haigestumise või hooldamise ajal saamata jäänud töötasu.

Väljastatud haiguslehtede hulk on viimastel aastatel olnud rekordiliselt suur eelkõige koroonapandeemia tõttu. Tänavu 9 kuuga on Eesti Haigekassa tasunud töövõimetushüvitisi ligi 296 000 inimesele 175,5 miljoni euro eest, sellest 121 miljonit eurot on kulunud haiguslehtedele.  

Töövõimetushüvitiste väljamaksmiseks puuduvad Eesti Haigekassal jätkuvalt paljude inimeste õiged pangakonto andmed, hüvitise ülekanne tehakse aga just sellele arvelduskontole, mis on Eesti Haigekassale edastatud.

Alates 2019. aastast on Eesti Haigekassal puudu peaaegu 8000 inimese arvelduskonto andmed, mille tõttu ei ole neile töövõimetushüvitisi saadud välja maksta. Neist ainuüksi 1000 inimest on lisandunud sel aastal. Kõigi nende välja maksmata hüvitiste peale kokku ulatub summa hinnanguliselt 700 000 euroni.  

„Oleme igal aastal aktiivselt selle probleemiga tegelnud - teinud meedias üleskutseid, saatnud inimestele teavitusi läbi riigiportaali, et õiged kontoandmed kätte saada ja maksed ära teha. Täname kõiki, kes on varasematele üleskutsetele reageerinud, kuid endiselt ootame tuhandete inimeste andmeid. Seetõttu palume riigiportaalis oma arvelduskonto andmete õigsust ja olemasolu kontrollida,” rääkis Eesti Haigekassa klienditeeninduse juht Maris Liitmäe.

Raha on ootel kolm aastat

Eesti Haigekassa makstavad rahalised hüvitised aeguvad kolme aasta jooksul. "See tähendab, et 2022. aastal saame tasuda veel 2019, 2020 ja 2021. aasta eest välja maksmata töövõimetushüvitisi.  Kui inimene ei ole kolme aasta jooksul oma andmeid meile edastanud või neid ise riigiportaalis uuendanud, siis kaob tal ka õigus ootel olnud rahale,“ rõhutas Liitmäe. 

Lisaks kontoandmetele palub Eesti Haigekassa riigiportaalis üle kontrollida ja vajadusel uuendada oma kontaktandmed nagu telefon ja e-post. „On oluline, et riigiportaalis on olemas kõik vajalikud ja õiged andmed, et riik saaks vajadusel inimestega ühendust võtta, dokumente saata või hüvitisi üle kanda,“ sõnas Liitmäe.

16-11-2022 - 06:08 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - TAI: tervishoiuteenuse osutajate tulude kasv on kiirenenud
TAI: tervishoiuteenuse osutajate tulude kasv on kiirenenud

Tervishoiuteenuse osutajate tulud suurenesid 2021. aastal 16% võrreldes eelneva aastaga ja olid kokku ligi 1,95 miljardit eurot.

„Tulude kasvu tagasid Eesti Haigekassa rahastuse suurenemine ja inimeste tervishoiukulutuste kiire kasv,“ kommenteeris TAI tervisestatistika osakonna analüütik Reet Nestor.

Suurim osatähtsus tervishoiuteenuse osutajate tuludes oli haiglatel. Haiglate tulud moodustasid 60% teenuseosutajate tuludest, järgnesid hambaravi-, perearstiabi- ja eriarstiabiteenuse osutajad igaüks 10%-ga. Diagnostilise teenuse osutajate osatähtsus tuludes suurenes 6% seoses kiire tulude kasvuga koroonatestide analüüsimise tagajärjel. Üldhooldekodudes laienes Eesti Haigekassa rahastatava õendusteenuse kasutamine, mille tõttu suurenesid oluliselt õendusabiteenuse osutajate tulud.

Tervishoiu suurimaks rahastajaks on Eesti Haigekassa (EHK), andes 2021. aastal 67% tervishoiuteenuse osutajate tuludest. Suurim osa (74%) EHK rahastusest läks haiglatele, perearstiabiteenuse osutajad said 14% ja teised teenusepakkujad alla 4%. Haigekassa tasus tervishoiuteenuse osutajatele 11% rohkem kui aasta varem. 2021. aastal suurenesid kiiremini maksed ambulatoorse eriarstiabiteenuse osutajatele, mis olid 22% suuremad kui 2020. aastal. Ka perearstiabi-, taastusravi- ja õendusabiteenuse osutajatel suurenesid haigekassa laekumised keskmisest kiiremini.

Samas suurenesid kiires tempos inimeste maksed tervishoiuteenuste eest. 2021. aastal laekus patsientidelt ligi 261 miljonit eurot ehk 13% tervishoiuteenuse osutajate tuludest. Aasta varasemaga võrreldes maksid patsiendid tervishoiuteenuste eest 30% rohkem. Inimeste osa oli suurem hamba- ja taastusravi ning eriarstiabiteenuse osutajate tuludes, vastavalt 70%, 40% ja 33%. Üle kolme korra suurenesid inimeste maksed diagnostiliste teenuste eest seoses koroonaviiruse tasulise testimisteenusega.

Tervishoiuteenuse osutajate kulud nagu tuludki, suurenesid eelneva aastaga võrreldes 16%. Tervishoiu suurimaks kuluartikliks on tööjõukulud, hõlmates enam kui pool kõigist aasta jooksul tehtud kuludest. 2021. aastal olid tööjõukulud 15% suuremad kui aasta varem, 2020. aastal oli tööjõukulude aastane kasv 10%.

Majandusaasta tulemuseks oli ligi 153 miljoni eurone kasum, mis oli 26 miljoni võrra suurem kui 2020. aastal. Suurima kasumiga lõpetasid aasta diagnostikaettevõtted ja haiglad. Samas oli haiglate ja kiirabiteenuse osutajate kasum väiksem kui aasta varem. Keskmiselt teenis 2021. aastal üks tervishoiuteenuse osutaja kasumit veidi üle 103 000 euro.

Tervishoiuteenuse osutajad investeerisid põhivarasse üle 165 miljoni euro, ligi kolmandiku enam kui aasta varem. 58% investeeringutest tehti hoonete ehituseks, laiendamiseks ja rekonstrueerimiseks, 25% oli suunatud masinate ja seadmete, peamiselt meditsiiniseadmete ajakohastamisele. 65% tervishoiu investeeringutest tegid haiglad.

Tervishoiuteenuse osutajate 2021. aasta tulude ja kulude ning põhivara liikumise andmed on avaldatud TAI tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis. Eraldi on esitatud haiglavõrgu arengukava haiglate tulude ja kulude andmed.

tervishoiuteenuste osutajate tulud 2017-2021

valdo.jahilo K, 16/11/2022 - 08:08
Uudis
14-11-2022 - 05:23 - Viimased uudised ja blogipostitused - Tervisekassa kutsub veel sel aastal osalema rinna-, emakakaela- ja jämesoolevähi sõeluuringul
Tervisekassa kutsub veel sel aastal osalema rinna-, emakakaela- ja jämesoolevähi sõeluuringul Margarita E, 14.11.2022 - 07:23
Sisu

Eesti erinevates piirkondades on selleks aastaks veel vabu aegu rinna-, emakakaela- ja jämesoolevähi sõeluuringule. Tervisekassa kutsub sihtrühma kuuluvaid mehi ja naisi kasutama võimalust osaleda tasuta sõeluuringul ja tuletab meelde, et kutse kehtib aasta lõpuni.

Lisateave sõeluuringute kohta
Lisateave sõeluuringute kohta

„Ootame juba täna aegu broneerima kõiki, kes kuuluvad mõne vähi sõeluuringu sihtrühma, kuid pole veel uuringul käinud. Kuna sõeluuringuid korraldatakse vaid kindlale vanuserühmale sõltuvalt vähitüübist kahe või viie aasta tagant, on regulaarne osavõtt äärmiselt oluline,” rõhutas Tervisekassa juhatuse liige Maivi Parv. „Kui aja leidmisega tekib probleeme, võtke lahenduse leidmiseks kindlasti ühendust meie klienditeenindusega,“ julgustas Parv.

„Täna alanud sõeluuringute teavituskampaaniaga „Elu on ees” juhime samuti tähelepanu, et sõeluuringuga on võimalik haigus avastada enne, kui see jõuab endast kaebuste näol märku anda,” lausus Tervisekassa tervise edenduse peaspetsialist Gerda Palts.

Novembri alguse seisuga on kõige rohkem osaletud rinnavähi sõeluuringul, mille hõlmatus on 53%. Oluliselt vähem on käidud jämesoolevähi ja emakakaelavähi sõeluuringul, vastavalt 41% ja 36% kutsututest. Kuigi viimastel aastatel on Eesti elanikud sõeluuringutel aina aktiivsemalt osalenud, on keskmine osalusprotsent siiski liiga madal. Riiklikud sõeluuringud täidavad oma eesmärki vaid siis, kui uuringutes osaleb üle 70% sihtrühmast. „Kuna paljud uued vähijuhud avastatakse endiselt hilises staadiumis, on sõeluuringutel regulaarselt osalemine äärmiselt oluline. See on tõhus viis oma tervise kontrollimiseks ning meelerahu saamiseks,” selgitas Palts.

Keda oodatakse 2022. aastal sõeluuringule?
  • Rinnavähi sõeluuringule oodatakse 50–69-aastaseid naisi sünniaastaga 1954, 1956, 1958, 1960, 1962, 1964, 1966, 1968, 1970 ja 1972.
  • Emakakaelavähi sõeluuringule oodatakse 30–65-aastased naisi sünniaastaga 1957, 1962, 1967, 1972, 1977, 1982, 1987 ja 1992. 
  • Jämesoolevähi sõeluuringule oodatakse 60–69-aastased mehi ja naisi sünniaastaga 1954, 1956, 1958, 1960 ja 1962.

Rinna- ja emakakaelavähi sõeluuringut teostavate raviasutuste kontaktid ja mammograafiabusside ajakava leiab SIIT.
Emakakaelavähi sõeluuringut saavad sihtrühma naised aasta lõpuni teha ka kodust lahkumata, tellides tasuta kodutesti komplekti internetipõhisest tellimiskeskkonnast hpv.synlab.ee.

Jämesoolevähi uuringul osalemiseks tuleb võtta ühendust oma perearstiga, kes väljastab proovikomplekti. Proovi saab teha mugavalt kodus ning seejärel tuleb see saata laborisse.

Kutse sõeluuringule on leitav patsiendiportaalist www.digilugu.ee (Terviseandmed → Saatekirjad). Sõeluuringute kohta saab lisainfot küsida oma perearstilt või kirjutades info [at] haigekassa.ee ning helistades 669 6630.

Vaata ka lisaks www.sõeluuring.ee.

13-11-2022 - 12:50 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Kes märkaks meest?
Kes märkaks meest?

Üldlevinud arusaama järgi ei meeldi keskmisele mehele ei liigne jutustamine ega ka arsti juures käimine. Kuid ometigi on meil nende elujõulisusest mingi pilt olemas. Tänu Tervise Arengu Instituudi vanemteadur Rainer Reile erinevatest Eestis läbi viidud uuringutest kokku koondatud üldpildile on võimalik käesoleval meeste tervise kuul eesti mehest mingi portree maalida.

Mehe tervislik seisund

Oodatav eluiga on Eestis kasvanud viimased veerandsada aastat. Kui madalpunkti tähistaval 1994.aastal oli meeste oodatav eluiga 60,5 (naistel 72,8 a), siis 2019. aastal oli see juba 74,4 (naistel 82,8 a). Viimastel aastatel on oodatav eluiga pandeemia kontekstis taas langenud (meestel 2021. a 72,8 a ja naistel 81,4a), kuid siiski elavad mehed täna enam kui 10 aastat kauem kui 1990ndate alguses.

16-64-aastaste meetse sagedasemateks terviseprobleemideks olid 2020. aastal kõrgenenud vererõhk (23%), seljaprobleemid (19%), liigestehaigused (16%), ülekaal või rasvumus (16%) ning kõrgenenud kolesteroolitase veres (14%). Trauma, vigastuse või mürgistuse tõttu vajas arstiabi iga 7. tööealine mees.

Terviseseisund on mõjutanud ka igapäevategevusi – haiguse tõttu oli töölt või koolist aasta jooksul enam kui 2 nädalat puudunud iga kaheksas mees. Ligikaudu sama palju oli ka piiratud töövõimega mehi – 2020. a oli 16-64 a meestest saanud töövõimetuspensioni või töövõimetoetust 14,6%.

Kas peas on asjad korras?

Eesti Haigekassa raviarvete andmed 2016-2020 perioodi kohta pakuvad sellele teemale lihtsustatult abi otsinute ja saanute vaadet. Vaadeldud perioodil esines keskmiselt psüühikahäire diagnoosiga raviarveid 10% meestel. Ärevushäireid oli 2%, depressiooni 2,2%. Alkoholi tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäirete diagnoos oli pandud aga lausa 78%.

Midagi rõõmustavat ei vaata seepärast meile vastu ka enesetappude statistikas: eelmisel aastal registreeriti kokku 186 enesetapust tingitud surma, millest 149 ehk 80% olid mehed. Tõsi, siinkohal tuleb see number asetada ka üldisesse konteksti – andmed on osutanud, et depressiooni ja ärevuse sümptomite sagenemine üheskoos laiemate vaimse tervise probleemidega oli suurenenud just pandeemia ajal.

Siinkohal oleks tarvilik meelde tuletada, et kui mees oma hädadest ei räägi, ei tähenda see automaatselt nende puudumist. Vastupidi – seda suurema tõenäosusega surutakse need mured oma alateadvusesse, sest „mehed ei nuta“, hädalda ega kaeble – seda ei peeta meie normidest tulenevalt lihtsalt kohaseks.

Tuletagem meelde klassikalist stseeni mängufilmist „Suvi“, kus Toots on otsustanud pulmad Teelega sinnapaika jätta ning otsib Kiirelt abi seebi ja köie osas. „Naerata nüüd natuke kasvõi natukene, kasvõi vuntsi otsagagi,“ keelitab teda Teele, kuni Toots lõpuks järele annab ning meelt muudab. Meest tuleb meelitada ja keelitada avameelsusele, sest endassetõmbumine ei vii sageli kuhugi või viib sootuks valesse suunda.  

Mida saame ära teha meeste heaks?

Teada on tõsiasi, et ükski juhatus pole efektiivne, kui inimene ise sisemas sellega ei nõustu. Jutustada ja näägutada võib neil teemadel jäädagi, et „võta end nüüd käsile, vaata kuidas sa välja näed!“ või „kas sa ei võiks vähem juua!“, aga kuniks mees ise endale seda probleemi ei teadvusta, ei hakka ka midagi juhtuma. Kuidas mehi sellisele äratundmisele suunata?

Pisitasa, samm-sammult, eeskuju näidates ja teda kaasates. Toetades ja mõista püüdes, miks mees on endale käega löönud ning oma paremale minale selja pööranud. Kindlasti ei ole see kiire protsess, enne kui mees on nõus oma kaitsemüürid alla laskma - kuid võimalik. Ükskõik, kas toetajaks ja mõistjaks on mehe elukaaslane või lähedane sõber – olulisem kõigest on muredes meest märgata, mõista ja siis ta elumuutusele suunata.

Meeste tervise kuu annab hea võimaluse alustada elumuutvate otsuste ja harjumuste muutmisega juba nüüd. Ei ole vaja oodata uue aasta lubadusi ega kalendrikuupäeva vahetamist. Muutused parema ja tervema mehe versiooni suunas võivad alati juba tänasel isadepäev. Meie pojad ja tütred väärivad enda kõrvale tervemat, rõõmsamat ja paremat isa- ning elukaalased meest.

 

Valdo Jahilo, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete juht

Arvamuslugu ilmus 13. novembril 2022 ajalehes Postimees

valdo.jahilo P, 13/11/2022 - 14:50
Arvamus
13-11-2022 - 07:27 - Viimased uudised ja blogipostitused - Diabeetikute sensorravi kättesaadavus on oluliselt paranenud
Diabeetikute sensorravi kättesaadavus on oluliselt paranenud Vivika Tamra P, 13.11.2022 - 09:27
Sisu

Sellest aastast saavad ravikindlustatud, kes põevad esimese tüübi diabeeti, 90% soodustusega glükoosisensoreid ja saatjaid, mis edastavad veresuhkru näidu otse inimese nutitelefoni. Tänavu 9 kuuga on tervisekassa diabeeti põdevate inimeste ravi toetanud enam kui 32 miljoni euro eest.

Kuigi diabeet ei ole ravitav, on seda võimalik  tõhusalt kontrolli all hoida tänu ravimitele ja meditsiiniseadmetele, mida tervisekassa inimestel soetada aitab. Näiteks rahastab tervisekassa peale ravimite ka selliseid tarvikuid nagu glükomeetri testribasid, nõelu, lantsette, lisaks 1. tüüpi diabeediga patsientidele sensor- ja pumpravi tarvikuid.

„Erinevaid diabeeditarvikuid on tervisekassa selle aasta 9 kuuga hüvitanud 42 808 inimesele enam kui 6,2 miljoni euro eest,“ kinnitab tervisekassa ravimite ja meditsiiniseadmete osakonna peaspetsialist Kärt Veliste. See moodustab üle poole meditsiiniseadmete eelarvest.

Sellel aastal on märkimisväärselt paranenud diabeetikutele veresuhkru kontrolliks vajalike seadmete kättesaadavus. Veliste sõnul on pideva glükoosimonitooringu süsteemid nüüd kättesaadavad kõigile 1. tüüpi diabeediga patsientidele, kelle vastava raviotsuse on teinud endokrinoloog või lastearst. „Selle aasta 9 kuuga kasutab pideva glükoosimonitooringu süsteeme ca 2660 inimest, mida on võrreldes mullu sama perioodiga ligi neli korda rohkem.  Sensorravi kulu on kasvanud 1,47 miljoni euro võrra,“ selgitas Veliste.

Sellest aastast rahastab tervisekassa 1.tüüpi diabeediga lastele ka insuliinivaeguse ennetamiseks vere β-ketooni testribasid ning hooldusvahendeid pump- või sensorravi hõlbustamiseks.

Eesti Diabeediliidu juhataja pr. Ulvi Tammer-Jäätese sõnul on diabeetikute abivahendite kättesaadavus aasta-aastalt paranenud. „Loodame jätkuvalt, et diabeetikute abivahendid, nagu pumpravi, muutuvad peagi kättesaadavaks ka täiskasvanutele,“ ütles Tammer-Jäätese.

Eesti Haigekassa nõukogu tegi hiljuti tervise- ja tööministrile ettepaneku, millega soovitakse võimaldada alates 1. jaanuarist soodustusega pumpravi kuni 26-aastaseks saamiseni. See on väga oluline muudatus oma tervise eest hoolivatele noortele, et nad saaksid lapseeas alustatud pumpravi jätkata. Samuti toetab otsus neid 19-25 aastaseid noori, kes kasutavad glükoosimonitooringu süsteeme, kuid nendest üksi jääb veresuhkru kontroll puudulikuks.

„Muudatuse ettepaneku eesmärk on laiendada pumpravi rahastust 1. tüüpi diabeediga noortele, kellel pumpravi aitab tagada veresuhkru kontrolli täiskasvanuellu astumisel. Seeläbi võimaldatakse ka pumpraviks vajalike diabeeditarvikute – infusioonivahendite, reservuaaride, pideva glükoosimonitooringu komplektide ja glükoosisensorite rahastus,“ lisas Veliste.

14. novembril tähistatakse maailma diabeedipäeva. Eesti Diabeediliit tähistab sel päeval ka oma 30. aastapäeva Kadrioru kunstimuuseumis.  Tänuüritusel antakse tervisekassale üle auhind, tänutäheks diabeetikute hüvanguks tehtud töö eest.

11-11-2022 - 10:30 - Terviseamet - Terviseameti ülevaade: Miks ja millal otsustati muuta kiirabikutsete menetlemise põhimõtteid? Kas tõelised hädalised võivad abita jääda?
Eesti Päevaleht tõstatas 8. novembril 2022 ilmunud artiklis küsimuse, miks muudeti Häirekeskusele laekuvate kiirabikutsete töötlemise põhimõtteid. Ajaleht vahendab, et kõige kiiremat reageerimist vajavate hädaabikutsete arv on märgatavalt kasvanud, mis võib kaasa tuua olukorra, kus tõelised hädalised võivad abita jääda. Terviseamet teeb hädaabikutsete manuaali muudatustest ülevaate ning selgitab, mida olukorra parandamiseks ette võetakse. Miks ja millal otsustati muuta kiirabikutsete menetlemise põhimõtteid? Senimaani põhines meditsiiniliste hädaabiteadete menetlemine Häirekeskuse päästekorraldaja poolt kindlas järjestuses standardsete küsimuste esitamisel ning vastavalt hädalise või abi kutsuja poolt antud vastustele kujunes kiirabi väljakutse prioriteet või päästekorraldaja poolt antud nõuanne. Probleemiks osutus osade küsimuste ajamahukus, mille tõttu võis abi väljasaatmise aeg pikeneda. 2017. aastal sündis otsus koostada Häirekeskuse päästekorraldajatele uus ohuhinnangute kriteeriumitel põhinev kiirabi kutsetöötluse manuaal. Uus manuaal keskendus ohuhinnangute andmisel kriteeriumipõhisele hädaabiteadete (kiirabi väljakutsete) menetlemisele, mis on end praktikas õigustanud põhjamaades, kust uue manuaali koostamise põhimõtted üle võeti. Manuaali koostamisel vaadati esmalt üle kiirabi tüüpjuhtumid ning Terviseameti, Eesti Kiirabi Liidu ja Häirekeskuse koostöös töötati välja ohuhinnangute kriteeriumid, mille alusel saab telefonile 112 laekunud väljakutse tüüpjuhtumile vastava prioriteedi. Terviseameti peadirektor Merike Jürilo kinnitas kiirabi tüüpjuhtumid ja ohuhinnangute kriteeriumid veebruaris 2019. Kiirabi tüüpjuhtumeid oli kokku 37 (näited: rindkerevalud ja südamehaigused; palavik; hingamisprobleemid; haige laps; liiklusõnnetus.) Käskkirja kinnitamisele järgnes mahuka dokumendi testimine reaalses töös, et tuleksid välja esmased ebakõlad ja korrigeerimist vajavad asjaolud. Terviseameti peadirektor Üllar Lanno kinnitas uuendatud põhimõtted 2020. aasta detsembris. Viimane kiirabi tüüpjuhtumite ja ohuhinnangute kriteeriumite täpsustamine ning kiirabibrigaadide väljasõiduplaani uuendamine toimus 2022. aasta aprillis. Selgi korral lepiti kokku, et värskendatud manuaali testitakse kuue kuu jooksul, millele järgneb Häirekeskuse ja kiirabiasutuste tagasiside analüüs ja kogutud andmete põhjal muudatuste tegemine. Kas tegemist on Taanist üle võetud manuaaliga? Tegemist ei ole Taani riigist üle võetud manuaaliga.  Praegu kasutusel oleva manuaali aluspõhimõtted on võetud üle kõikide põhjamaade häirekeskustes kasutatavast dokumendist Scandinavian Index.  Igas riigis on manuaal kasutusel teatavate erisustega. Ka Eesti ei võtnud seda manuaali üle üks-ühele, vaid see on kohandatud meie oludele ning kiirabile ja tervishoiusüsteemile vastavaks. 2017. aastal käisid Terviseameti eksperdid Taanis tutvumas meditsiinikopterite tööga ja muu hulgas külastati sealset häirekeskust. Võimalik, et just sellest kohtumisest poogiti manuaalile külge Taani nimi. Tegelikult valmistati manuaali ette juba enne seda visiiti ja kindlasti pole see Taanist tervikuna üle võetud. Milline on hetkeolukord ja Terviseameti hinnang uue manuaali mõjudele? Terviseamet on teadlik, et 2022. aasta kevadel uuendatud manuaali rakendamise järel on arvestatavas mahus kasvanud kõige kõrgema prioriteedi ehk Delta prioriteediga väljakutsete hulk. Olenevalt tööpäevast on kõige kiiremate meditsiiniväljakutsete arv kasvanud 25-30%, kuid mõnede kiirabipidajate brigaadidel on Delta prioriteediga väljakutsete hulk kasvanud lausa 50%.  Terviseameti esmane analüüs näitab, et Delta prioriteediga väljakutsete kasv tuleb eelkõige madalama prioriteediga väljakutsete arvelt. Mitmed ohuhinnangute kriteeriumid, mis varem andsid päästekorraldajale aluse määrata väljakutsele Charlie prioriteet, annavad nüüd Delta prioriteedi. See tähendab muutust eelkõige väljakutsele reageerimise ajas ning väljakutse teenindamise põhimõtetes, kus kiirem kutse teenindatakse enne kui madalama prioriteediga kutse. Samas on oluline märkida, et kui võrdleme 2021. aasta kuue kuu andmeid 2022. aasta sama perioodiga, kasvas 5,7 korda ehk 12% nende juhtumite arv, kus kiirabi väljasaatmise asemel sai helistaja Häirekeskuselt nõu. Kuigi Delta kutsete arv on kasvanud, ei ole keegi jäänud vajaliku abita.  Kas osad Delta väljakutsed on põhjendamatud ja valed? Kui Häirekeskus menetleb kiirabi väljakutset ja päästekorraldaja annab brigaadile väljasõidukorralduse, teeb ta seda info põhjal, mida helistaja tema küsimustele vastates andis. Kui helistaja antud info vastab kõige kiirema väljakutse ehk Delta tingimustele, ei saa päästekorraldaja omavoliliselt prioriteete muuta. Kõige kiirema väljakutse puhul tuleb väljasõidukorralduse otsus teha ühe minuti jooksul, sest inimese elu võib olla ohus. Üks minut on olukorrast täieliku ülevaate saamiseks väga piiratud aeg. Kas abivajaja seisund, olukord või situatsioon eeldas patsiendi juurde appi just kiirabibrigaadi, selgub tihti alles siis, kui brigaad abivajajat oma silmaga näeb. Kui Häirekeskus saatis piiratud info valguses välja kiirabi, aga kohapeal selgub, et probleemi peaks lahendama hoopis perearst, ei tee see väljakutset põhjendamatuks või päästekorraldaja eksituseks. Samuti võib patsiendi seisund väljakutse tegemise järel muutuda ning hädakõne tegemise ajal teadvusetu patsient võib kiirabi kohale jõudmise ajaks teadvusele tulla. Seegi väljakutse ei ole sisult vale, sest abi kutsuja hinnangul vajas inimene kõne tegemise ajal kiiret abi. Teiste riikide praktika näitab, et ca 25% kõige kiirema reageerimisega väljakutsetest oleks tegelikult võinud olla madalama prioriteediga. Siiski jälgitakse põhimõtet, et pigem reageeritakse üle, kui et inimene jääb vajaliku kiire abita. Mis saab edasi? Häirekeskuse ja kiirabipidajate poolt seni kogutud andmed näitavad, et Häirekeskuse töös kasutatava manuaali osas tuleb teha korrektiive. Kuivõrd Delta väljakutsete hulk on kasvanud eelkõige madalama prioriteedi Charlie arvelt, tuleb osade tüüpjuhtumite kriteeriumid üle vaadata ning vajaduspõhiselt korrigeerida. Väga oluliseks tuleb pidada Häirekeskuse päästekorraldajate põhjalikku väljaõpet ning täienduskoolitusi. Kiirabi tüüpjuhtumid ja ohuhinnangute kriteeriumid ehk alusdokumendid, mille alusel väljakutseid menetletakse, on dünaamilises muutuses ning see vajab ajaga kaasas käimist, et pakkuda abivajajatele õigeaegselt parimat kiirabiteenust. Terviseamet tunnustab Häirekeskuse päästekorraldajaid, kelle antud tagasiside aitab väljakutsete menetlemise põhimõtteid muuta selliselt, et kiire abi jõuaks õigeaegselt ja põhjendatult iga abivajajani. Samuti on Terviseamet valmis rahaliselt toetama päästekorraldajate koolitamist, keskendudes Eesti Kiirabi Liidu poolt välja toodud kiirabi tüüpjuhtumitele, mille alusel väljakutseid menetletakse. Terviseamet alustab väljakutsete manuaalis kiirete muudatuste tegemist teadaolevate murekohtade leevendamiseks. Vajalikud muudatused viiakse sisse esimesel võimalusel ja loodame esmaste muudatustega valmis jõuda selle aasta lõpuks. Selline lähenemine annab lühikese ajaga kõige suurema efekti. Kindlasti peab täna tegelema pikajaliste vōimearendustega, et väljasaadetav ressurss jõuaks kiiresti sinna, kus seda on kōige rohkem vaja.   KIIRABI VAJAVAD VÄLJAKUTSED, NENDE MENETLEMINE JA NEILE REAGEERIMINE A(alfa)-prioriteediga väljakutse Abivajaja seisund ei ole erakorraline, tema seisund on stabiilne ning puudub oht abivajaja elule, kuid kiirabi vajadus on lähtuvalt kiirabi tüüpjuhtumitest tuvastatud. Kiirabibrigaadi võib välja saata ka ühe tunni jooksul. Kui abivajaja asub avalikus kohas ning samal ajal ei ole D-, C- ega B prioriteediga väljakutset, saadetakse kiirabibrigaad välja esimesel võimalusel. Kiirabibrigaadi väljasõidu aeg - kümne minuti jooksul alates Häirekeskusest väljakutse andmete saamisest   B(bravo)- prioriteediga väljakutse Abivajaja seisund ei ole erakorraline ja ta ei vaja kiiret sekkumist, kuid tema haigestumine või trauma võib vajada diagnostikat ja/või ravi või teade pärineb isikult, kes ei oska anda abivajaja seisundi kohta mingit teavet. Kui samal ajal ei ole D ega C-prioriteediga väljakutset, saadetakse kiirabibrigaad välja esimesel võimalusel, kuid hiljemalt ühe tunni jooksul. Kiirabibrigaadi väljasõidu aeg - viie minuti jooksul alates Häirekeskusest väljakutse andmete saamisest.   C(charlie)- prioriteediga väljakutse Abivajaja seisund on erakorraline ja võib olla potentsiaalselt eluohtlik või esineb sündmusel kõrgendatud oht abiandja elule või tervisele. Kiirabibrigaad tuleb välja saata nelja minuti jooksul. Vaba kiirabibrigaadi puudumise korral peab Häirekeskus katkestama varasemale A- või B prioriteediga väljakutsele reageerimise ning suunama kiirabibrigaadi reageerima C prioriteediga väljakutsele. Kiirabibrigaadi väljasõidu aeg - kolme minuti jooksul alates Häirekeskusest väljakutse andmete saamisest.   D(delta)- prioriteediga väljakutse Abivajaja seisund on eluohtlik ja tema elu on otseselt ohus. Kiirabibrigaad tuleb välja saata ühe minuti jooksul. Vaba kiirabibrigaadi puudumise korral peab Häirekeskus katkestama varasemale A- või B prioriteediga väljakutsele reageerimise ning suunama kiirabibrigaadi reageerima D prioriteediga väljakutsele. C-prioriteediga väljakutsele reageerimine on lubatud katkestada juhul, kui abivajaja terviseseisund seda kiirabibrigaadi juhi hinnangul võimaldab. Kiirabibrigaadi väljasõidu aeg - ühe minuti jooksul alates Häirekeskusest väljakutse andmete saamisest.
EST
11-11-2022 - 07:36 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Vanuse lisandudes kasvab ka eakate kodus kukkumise risk
Vanuse lisandudes kasvab ka eakate kodus kukkumise risk

Kukkumise tagajärjel saavad vanemaealised viga kuni 62% juhtudest. Vanuserühmas 65–74 esineb aastas keskmiselt viis vigastusjuhtu 100 inimese kohta; vanuses 75–84 keskmiselt 6,6 juhtu ning alates 85-eluaastast juba 10,2 juhtu 100 inimese kohta.

„Vanemaealiste kodus juhtuvate vigastuste oluliseks riskiteguriks on suurenev vanus, kognitiivse võimekuse langus, kõnnaku-, tasakaalu- ja mäluprobleemid. Kõrgenenud kukkumisohust võib märku anda ka varasem kukkumine, teatavatavad kroonilised haigused või terviseseisundid, konkreetsete ravimite toime või ka ravimite hulgikasutamine,“ kommenteeris võimalikke kukkumise põhjuseid TAI vanemanalüütik Katre Seema.  „Üksi või ilma lähedaste pereliikmete, sõprade-naabriteta on eakal keerulisem abi saada, abi küsida või ametkondadel ka abivajadust märgata,“ tõi ta välja põhjuse, kui sageli vanemaealised tegelikult kukuvad, kuna mitmelgi põhjusel ei kutsuta alati kiirabi.

Vanemaealiste kodukeskkonnas saadavate vigastuse ennetamiseks teevad koostööd tervishoiu, sotsiaalvaldkonna ja siseturvalisuse eest vastutavad ametkonnad. Koostöö on vajalik ja vältimatu - alati saab midagi veel ära teha.

Päästeameti ennetustöö osakonna juhataja Janika Usin toob välja, et nendeni jõuavad õnnetusjuhtumid, kus eaka kukkuja vigastused on väga ulatuslikud või on ta jäänud kauaks abitusse seisundisse. „Päästeameti roll ongi enamasti võimaldada kiirabile pääs hädasoleva eakani,“ kirjeldas Usin ning täpsustas, et selleks annab enamasti põhjuse kas lukus uks või mõni muu takistus abivajajani pääsemiseks.

65-aastased ja vanemad elanikud moodustavad viiendiku Eesti rahvastikust, kuid otsene ravikulu nende vigastustele on võrreldav kogu ülejäänud täisealise elanikkonna vigastuste ravile kuluva summaga. Aastatel 2016─2020 kulus vanemaealiste vigastuste ravile umbes 73 miljonit eurot ─ sellele lisandub veel vähemalt mitme miljoni euro ulatuses vigastuste jääknähtude, tüsistuste ja muude välispõhjuste, kahjulike toimete raviks tehtud kulutusi, seal hulgas meditsiiniseadmete, hooldus- ja ravimihüvitisi, ning kiirabile tehtud kulutusi.

Usin toob välja probleemi ennetuse olulisuse ja toonitab, et me kõik saame oma eakatest lähedase päästa sellega, kui aitame tal vähemalt aastas korra käia arstil, kes kontrollib üle eaka tervise ning tema ravimidoosid. Samuti on oluline aidata eaka kodu kohandada tema tervise eripära ja vajadusi arvestades.

Lähemalt saab kodukeskkonna vigastusriskidest ja kukkumiste ära hoidmisest lugeda Päästeameti veebist.

Vanemaealiste vigastuste statistikat leiab meie kodulehelt:

Vanemaealiste vigastused 2016–2020 | Tervise Arengu Instituut (tai.ee)

Teiste riikide praktikate kaardistus ja analüüs kodukeskkonnas toimuvate vigastuste ennetamiseks Eestis | Tervise Arengu Instituut (tai.ee)

valdo.jahilo R, 11/11/2022 - 09:36
Uudis
11-11-2022 - 06:05 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Mida kõrgem on inimese vanus, seda tõenäolisemalt saab ta viga just kodus
Mida kõrgem on inimese vanus, seda tõenäolisemalt saab ta viga just kodus

Kodus juhtuvate vigastuste suurimateks riskiteguriteks on vanemaealiste puhul suurenev vanus, kognitiivse võimekuse langus, kõnnaku-, tasakaalu- ja mäluprobleemid. Kukkumisi võivad kodus põhjustada erinevatest ravimitest tingitud kõrvaltoimed, madal vererõhk, südamepuudulikkus, südame arütmia.

Kuna kodus kukkumise risk on seenioridel suurem, on suurem ka oht, et saadud väiksematel õnnetustel võivad olla raskemad tagajärjed. Vanemaealiste taastumine on raskendatud ja nende toimetulek väheneb, mistõttu võivad nad vajada hooldamist, mis omakorda on lisakoormus nende lähedastele ja ühiskonnale.

Soome, Norra ja Inglismaa kogemuse analüüsi põhjal saab väita, et neis riikides pööratakse palju tähelepanu vanemaealiste ja nende eest hoolitsevate lähedaste teadlikkuse tõstmisele vananemisega kaasnevate muutuste ja vajaduste osas. Seda aitavad ennetada näiteks kontrollnimekirjad, milles punkthaaval liikuides saab lihtsalt hinnata, kui turvaline või ebaturvaline on kodu. Sellised kontrollnimekirjad õpetavad oma ümbrust paremini märkama, hindama ja ka võimalikke ohte teadvustama.

Esmatasandil saaksid sellist kaardistuste teha vanemaealiste pereliikmed, aga ka meditsiinitöötajad, kes nendega tervisekontrollis või kukkumiste tagajärjel tekkinud ravi kontekstis kokku puutuvad.

Mõningasi riske saavad ennetada või siis teadvustada ka perearstid. Saab vältida näiteks kukkumise riski suurendavate ravimite väljakirjutamist. Mitmete kaasuvate haigustega vanemaealistele ravimite väljakirjutamine on hoolikas protsess, millel silma peal hoida. Siin on abiks nii teadmised ravimite koostoimetest kui kukkumisohtu suurendavatest ravimitest. Eestis oleks abiks ravimite väljakirjutamisel vastava info kuvamisest tervishoiutöötajatele (eeskätt perearstidele ja pereõdedele) ning soovitus hinnata patsiendi terviseseisundit just kukkumisriski silmas pidades.

Kukkumise tagajärjel saavad vanemaealised viga kuni 62% juhtudest. Vanuserühmas 65–74 esineb aastas keskmiselt 5 vigastusjuhtu 100 inimese kohta; vanuses 75–84 keskmiselt 6,6 juhtu ning alates 85. eluaastast juba 10,2 juhtu 100 inimese kohta. Siinkohal on oluline meeles pidada, et tegemist on vigastusjuhtudega, mille tõttu vajatakse arstiabi. Jääb teadmata, kui sageli kukuvad vanemaealised tegelikult.

Vanemaealised ehk 65-aastased ja vanemad elanikud moodustavad viiendiku Eesti rahvastikust, kuid otsene ravikulu nende vigastustele on võrreldav kogu ülejäänud täisealise elanikkonna vigastuste ravile kuluva summaga. Aastatel 2016─2020 kulus vanemaealiste vigastuste ravile umbes 73 miljonit eurot. Sellele lisandub veel vähemalt mitme miljoni euro ulatuses vigastuste jääknähtude, tüsistuste ja muude välispõhjuste, kahjulike toimete raviks tehtud kulutusi, meditsiiniseadmete, hooldus- ja ravimihüvitisi,
ning kiirabile tehtud kulutusi.

On ilmselge, et tegu on olulise teemaga, mis moodustab osutatavatest terviseteenustest päris kopsaka osa. Nagu alati – iga ennetusse suunatud euro on kordades riigile odavam kui osutatud järelteenus või või ravi.

Kodukeskkonna turvalisust on hinnatud siiamaani peaasjalikult tuleohutuse aspektis, mida on jõudsalt eest vedanud Päästeamet. On aeg seda laiendada ning võtta vaatluse alla ka muud kodus ohtu kujutavad tegurid ning allikad. Alustades kasvõi meie iseendi lähiringi eakatest – võimalikku kokkumisohtu üheskoos teadvustades ning sellest rohkem kõva häälega kõneldes.

Ei ole võimalik pead liiva alla peites väita, et kõik see, mis jääb nelja seina vahele, sinna ei saa riik ega ümbritsevad midagi parata – justkui seda probleemi ei eksisteerikski. Inimese turvalisis on oluline igal pool, kus ta asub, liigub või toimetab. Vajame vaid rohkem märkamist, mõistmist ning väikest ennetavat sammukest selles suunas, mis tagajärjele eelneb.

Valdo Jahilo

Tervise Arengu Instituudi avalike suhete juht

Arvamuslugu ilmus 11. novembril 2022 Postimehes.

Lisalugemiseks ja uurimiseks:

Vanemaealiste vigastused 2016–2020 | Tervise Arengu Instituut (tai.ee)

Teiste riikide praktikate kaardistus ja analüüs kodukeskkonnas toimuvate vigastuste ennetamiseks Eestis | Tervise Arengu Instituut (tai.ee)

valdo.jahilo R, 11/11/2022 - 08:05
Arvamus
11-11-2022 - 05:37 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Septembris puhkas alkoholist taas hinnanguliselt 50 000 inimest
Septembris puhkas alkoholist taas hinnanguliselt 50 000 inimest

„Septembris ei joo“ aktsiooniga olid kutsutud liituma kõik eestimaalased, olenemata sellest kui palju keegi alkoholi tarvitab. Järeluuringu tulemusel selgus, et kainet septembrit õnnestus pidada 81 %  osalenutest. Ülejäänud märkisid, et vähendasid küll alkoholitarbimist, kuid täiesti sellest ei loobunud.

Sel aastal pöörati kampaaniaga tähelepanu alkoholist loobumise kasudele. Avalikkusele tuntud kampaania eestvedajad tõid välja erinevaid kasusid, mida alkoholist loobumine inimesele annab. Aleksei Turovski hinnangul tekib alkoholist loobumisel rohkem aega ja vähem muresid, Eeva Esse sõnul suureneb liikumine ning väheneb stressitase, Epp Kärsini arvates kasvab rõõmu hulk ning väheneb pettumust valmistavate olukordade esinemine. Kristi Saare tõi välja alkoholitarvitamisest loobumisel tekkiva rahalise säästu osa ning Neeme Raud osundas vaimse vormi paranemisele.

„Pikemate pauside tegemine alkoholitarvitamisse on iga inimese jaoks vajalik, ükskõik kui palju ta alkoholi tarvitab. Uuringud näitavad, et see aitab joodavaid alkoholikoguseid kontrolli all hoida ja alkoholitarvitamisega seotud harjumusi enesele teadvustada. Alkoholist puhkamine on aasta-aastalt järjest populaarsem ning kindlasti on üheks motivaatoriks see, et sõbrad osalevad aktsioonis ja koos on alati kergem,“ kommenteeris TAI alkoholi ja tubaka valdkonna juht Anneli Sammel.

Kokku oli 2022. aasta küsitluse andmetel viimase 12 kuu jooksul  kas kuu aega või lühema aja jooksul alkoholitarbimises teadlikult  pausi pidanud 44% alkoholitarbijatest. Keskmisest levinum oli alkoholitarbimises pausi tegemine 2534-aastaste (51%), muudest rahvustest (53%) või madala sissetulekuga alkoholitarbijate seas.

Kampaania lõpp ei pea tähendama osalejatele tagasipöördumist vanade joomisharjumuste juurde. Alkoholivaba kuuga saavutatud eduelamust, head enesetunnet, positiivseid tulemusi saab pikendada, jälgides ka peale kampaania lõppu tarvitatavaid alkoholikogused, et need  jääks mõõdukuse piiridesse. Nõuandeid ja soovitusi tarvitatavate alkoholikoguste vähendamiseks leiab veebilehelt alkoinfo.ee. Oma vaimse tervise toetamisel,  alkoholiharjumuste muutmisel ning alkoholitarvitamise vähendamisel on toeks veebipõhine tasuta programm „Selge“, mis on leitav aadressilt selge.alkoinfo.ee.

Kampaaniat „Septembris ei joo“ rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames.

valdo.jahilo R, 11/11/2022 - 07:37
Uudis
10-11-2022 - 08:18 - Terviseamet - Gripiblogi, 44. nädal: lisandus kuus A-gripiviiruse juhtu
44. nädalal haigestus ägedatesse respiratoorsetesse nakkustesse 3308 inimest, 38% kõikidest haigestunutest olid lapsed. Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 248,7.  44.nädalal kinnitati laboratoorselt kuus A-gripiviirust. Ägedate ülemiste hingamisteede respiratoorsete nakkuste sihipärase uuringu kaudu (sentinel-seire) registreeritud andmete põhjal saab  haigestumise intensiivsust hinnata madalaks, registreeritakse üksikud gripijuhud. Võrreldes eelmise nädalaga kasvas haigestumus vanusrühmades 5-14 ning 15-64, vastavalt 17,4% ja 5,7% võrra. Jätkuvalt on haigestunute seas enim kuni 5-aastaseid lapsi.  Ägedate ülemiste hingamisteede respiratoorsete nakkuste sihipärase uuringu (sentinel-seire) alusel arvutatud etioloogiline struktuur ei ole muutunud. Peamiseks haigestumise põhjustajaks on endiselt rinoviirus, millele järgnevad SARS-CoV-2 ning paragripiviirus.  Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse andmetel hospitaliseeriti hooaja algusest gripi tõttu kaheksa patsienti, neist kolm alla nelja aastast last ja neli vanemaealist patsienti.  2022. aastal on tasuta gripivaktsiin kättesaadav üld- ja erihoolekande teenusel olevatele inimestele, kõigile üle 60-aastastele, rasedatele, kuni 7-aastastele lastele ning gripi riskirühma kuuluvatele alaealistele. Tasuta vaktsiinid on kättesaadavad perearstikeskustest ja valitud apteegitest. Loe lisa veebist.
EST
08-11-2022 - 12:20 - Uudised - Rahvatervise Akadeemias algavad jaanuaris uued koolitused

2023. aasta jaanuaris algavad Rahvatervise Akadeemias mitmsugused koolitused tervise ja toitumise teemadel.

Loe lisa ...

08-11-2022 - 09:01 - Terviseamet - Esmaspäevahommikuse seisuga vajas haiglaravi 204 COVID-19 patsienti
Esmaspäevahommikuse seisuga vajas haiglaravi 204 COVID-19 patsienti. Eelmisel nädalal avati haiglates 179 uut COVID-19 haigusjuhtumit. 44. nädala reoveeseire tulemuste põhjal on reovees SARS-CoV-2 viiruse sisaldus 45% ulatuses punasel ohutasemel. Nädala jooksul lisandus 2298 haigusjuhtu, millest 553 olid laboratoorselt kinnitatud ja 1745 kliiniliselt diagnoositud. Terviseameti nakkushaiguste osakonna peaspetsialisti Juta Varjase sõnul vähenes eelmise nädalaga võrreldes haigusjuhtude arv 13,1% võrra. „Haigestumus on langusrendis kõikides vanusgruppides, välja arvatud 30-34-aastaste hulgas. Haigestumuse langust võib osaliselt seostada testimisestrateegia muutmisega,“ selgitas Varjas ja rõhutas, et hetkel on kasvutrendis haigestumine muudesse respiratoorsetesse viirushaigustesse. Esmaspäevahommikuse seisuga oli haiglas 204 COVID-19 patsienti, neist intensiivravil kolm. Nädala jooksul hospitaliseeriti kokku 179 patsienti, kellest 69 hospitaliseeriti sümptomaatilise COVID-19 tõttu. Seitsme päeva keskmine uute sümptomaatiliste COVID-19 hospitaliseeritute arv on langenud 7,7 peale. Nädala jooksul suri üheksa inimest vanuses 50-98, kõigil olid rasked kaasuvad haigused.  Nädala jooksul manustati 6123 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 154. Lisa- või tõhustusdoosi on saanud 484 561 inimest. Kogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 63,7%. COVID-19 vaktsiini teist tõhustusdoosi soovitab immuunoprofülaktika ekspertkomisjon riskirühmadele. Riskirühma kuuluvad komisjoni hinnangul kõik üle 60-aastased ja üle 12-aastased, kellel on mõne kroonilise haiguse tõttu suurem risk põdeda COVID-19 haigust raskelt, samuti hooldekodude elanikud ja töötajad ning tervishoiutöötajad. Teist tõhustusdoosi soovitatakse pärast vähemalt kuue kuu möödumist viimasest doosist või COVID-19 haiguse põdemisest. 44. nädala reoveeseire tulemuste põhjal on reovees SARS-CoV-2 viiruse sisaldus 45% ulatuses punasel ohutasemel. 35% seiratud asulaproovidest on oranžil tasemel. Keskmistatud proovidest oli kõige kõrgem viirusosakeste sisaldus Narvas ja Jõhv-Ahtmes ning Peetris. COVID-19 nädala epidemioloogilise ülevaatega on võimalik tutvuda siin.
EST
08-11-2022 - 08:55 - Terviseamet - Terviseamet annab nõu: kuidas hoida eemal närilisi
Hiired ja rotid on kõige levinumad närilised, keda tõrjutakse majapidamistes, ettevõtetes ja tööstustes. Nad saastavad toiduaineid ning kahjustavad hoonete konstruktsioone, inimeste ja koduloomade tervist. Terviseamet toob välja erinevad võimalused näriliste tõrjumiseks. Närilised võivad kanda edasi erinevaid haiguseid ja parasiite, näiteks leptospiroos, salmonelloos, puugid, lestad ja kirbud, mis võivad edasi kanduda saastunud pindade või toiduainetega. Majapidamised pakuvad närilistele soodsaid tingimusi ellujäämiseks ja paljunemiseks, mistõttu võivad nad kodudes ja ettevõtetes tekitada palju pahameelt. Ennetavad meetmed Näriliste poolt tekitatud kahjude vältimiseks on oluline hoida puhtust, eemaldada toiduallikad ning takistada näriliste pääsu hoonesse. Selleks tasub: Sulgeda avad, mida närilised saavad kasutada hoonesse sisenemiseks. Avade sulgemiseks saab kasutada ka piisavalt tihedat traatvõrku. Hiir võib hoonesse siseneda sõrmelaiuse ava kaudu. Veenduda, et närilised ei saaks siseneda hoonesse ülevaltpoolt, kasutades näiteks kaableid, torusid või ronitaimi. Hoida toiduaineid (sh lemmikloomade toit) suletud anumates ning eemaldada maha pudenenud toidujäätmed. Hoida hoonete ümbruses puhtust. Närilised võivad varjuda näiteks laudade või lehtede kuhja. Kasutada jäätmete kogumiseks kaanega konteinerit. Hoida lindude toitmisalal puhtust ja eelistada toidumaju, kuhu närilised ei pääse. Tõrje lõksudega Kui ennetavad meetmed ei toimi, on soovitav enne keemiliste vahendite kasutamist püüda närilisi lõksudega, mis on kõige ohutum valik inimesele ja keskkonnale. Lõksud tuleb asetada selliselt, et need ei ohustaks lapsi ega lemmikloomi. Mõned lõksud on koheselt surmavad, teised jätavad lõksu sattunud looma ellu. Eristatakse mehaanilisi, elektrilisi ja digitaalseid lõkse. Soovitav on kasutada koheselt surmavaid lõkse, sest eluslõksude kasutamisel tuleb inimesel näriline kiirelt surmata, et vältida looma piinlemist. Nende vabadusse tagasilaskmine ei ole mõttekas. Lõkse tuleb kontrollida ja tühjendada regulaarselt, et teistel närilistel ei tekiks lõksu suhtes võõristust ja tõrje oleks tõhus. Lõksud tuleb asetada näriliste käiguteedele, näiteks seina äärde, mööbli alla. Meelitava söödana võib kasutada pähklivõid, juustu või peekonitükke. Näriliste harjumiseks lõksuga tuleks vähemalt kolm päeva kasutada sööta aktiveerimata lõksus, seejärel aktiveerida lõks ja jälgida, et sööt oleks kogu aeg olemas. Rottide puhul on see eriti oluline, sest nad on uute asjade suhtes ettevaatlikumad. Ka surnud närilisega kokkupuutel on oht haiguste ja parasiitide edasi kandumiseks, seetõttu ei tohi neid katsuda paljakäsi ning nad tuleb asetada kahekordsesse kilekotti ning teisaldada olmeprügina kaanega kaetud konteineris. Keemiline tõrje Kui teised meetodid ei ole mõjunud saab tõrjeks kasutada näriliste mürki ehk rodentitsiidi. Eristatakse antikoagulantseid rodentitsiide ja muu toimega keemilisi rodentitsiide. Enamik Eestis kättesaadavaid näriliste mürke on antikoagulandid, milles sisalduv toimeaine (brodifaakum, bromadioloon, difenaakum, difetialoon või flokumafeen) takistab organismis K-vitamiini sünteesi. Selle tagajärjel veri ei hüübi ja näriline sureb sisemise verejooksu tõttu 3-10 päeva jooksul pärast mürgi tarbimist. Sellised mürgid on kättesaadavad mürksöödana, kas viljateradena, pelletitena, pastana, geelina või plokina. Mürksööta ei tohi pidevalt kasutada. Kui 35 päeva jooksul ei ole rodentitsiidi mõju märgata, tuleb ühendust võtta kahjulike organismide tõrje teenuse osutajaga, kes saavad kasutada ka näriliste mürke, mis sisaldavad teistsuguse toimega toimeaineid (Eestis: alfakloraloos, süsinikdioksiid ja kolekaltsiferool ehk D3-vitamiin). Kasutusjuhiste järgimisel on rodentitsiidi kasutamine ohutu Rodentitsiidid on biotsiidid ja iga kord enne nende kasutamist tuleb lugeda etiketti ja järgida kõiki juhiseid. Kindlasti tuleb juba näriliste mürgi soetamisel jälgida, et antud toode sobiks plaanitavaks kasutuseks. Koduseks tõrjeks on soovitav osta vaid kohe vajaminev kogus ning mitte hoiustada suuremat hulka. Tavatarbijad tohivad kasutada ainult neile kasutamiseks ettenähtud biotsiide. Lubatud kasutusala, juhised, Terviseameti antud loa number ja muu asjakohane teave on toodud pakendil. Tulemuslikuks tõrjeks on oluline kinni pidada kasutusjuhistest. Mürksööta ei ole lubatud asetada lahtiselt, selle asemel tuleb kasutada muukimiskindlaid söödamaju. Surnud närilised tuleb kokku korjata kasutades käte kaitseks kilekotti, kaitsekindaid või tange ning nad tuleb asetada kahekordsesse kilekotti ja teisaldada olmeprügina kaanega kaetud konteineris. Kui närilisi ei ole enam märgata, tuleb ülejäänud näriliste mürk eemaldada ja käidelda ohtlike jäätmetena. Kokkupuude rodentitsiididega Näriliste mürgid on ohtlikud ka inimestele – eriti lastele, kuid samuti võivad ohtu sattuda loomad ja linnud. Mürgistused juhtuvad enamasti suu või naha kaudu. Mürksööda käitlemisel tuleb olla ettevaatlik, kanda kaitsekindaid ning kasutada muukimiskindlaid söödamaju. Näriliste mürgid sisaldavad kibeainet, et takistada lastel nende söömist. Rodentitsiidid tuleb paigaldada lastele kättesaadamatusse kohta. Samuti tuleb jälgida, et mürksööta ei saaks kätte loomad ega linnud. Nende puhul on ohuks ka rodentitsiidi tarbinud närilise söömine ehk teisene mürgistus. Soomes on rodentitsiidide jääke leitud näiteks kakkudes, varestes ja rebastes. Enamik rodentitsiide on väga püsivad ained, mis lagunevad keskkonnas aeglaselt. Kui on näriliste mürgist põhjustatud mürgistuse kahtlus, võta koheselt ühendust mürgistusteabekeskusega telefonil 16662 (https://www.16662.ee/et) või arstiga ning hoida pakend käepärast. Kui lemmikloom on söönud näriliste mürki või mürgitatud närilist, võta koheselt ühendust loomaarstiga.
EST
06-11-2022 - 07:20 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Kas Riigikogu neelab tubakatööstuse konksu alla?
Kas Riigikogu neelab tubakatööstuse konksu alla?

Juba 2018. aasta uuringust (1) selgus, et ligi 70% 11-aastastest lastest, kes kunagi on suitsetanud, alustasid e-sigarettidest ning 15- aastaste veipijate hulgas tarvitavad juba umbes pooled ka tavasigarette. Kõige värskemad andmed Eestis 2021.a läbiviidud uuringust (2) näitavadki, et tavalised sigaretid on asendunud muude tubakatoodetega, millest levinuim on e-sigaret. Küsitlusele eelnenud kuu jooksul tarvitas e-sigaretti 37% noortest (sh iga päev 8%) ning erinevaid tooteid kasutati koos  - kõige levinum kombinatsioon oli tavaline sigaret + e-sigaret + muud tubakatooted.

Arenenud riikides on sigarettide suitsetamine järjepidevalt langenud ja seda piirangute tõttu nii müügile, reklaamile, avalikes kohtades suitsetamisele kui ka teavitustöö tõttu. Juba mõnda aega ei ole suitsetamine olnud glamuurne, pigem piinlikuvõitu sõltuvus. See on aga tubakatööstusele suur kaotus. Uute toodetega nagu e-sigaretid, suitsu- ning tubakavabad tooted proovib tubakatööstus halba mainet maha raputada ja asuda põnevate toodetega värbama uut põlvkonda.

Tubakatööstus loob avalikkusele illusiooni e-sigarettide ohutusest

Mitte ükski uudne nikotiini- või tubakatoode ei ole tervisele ohutu. Teatud keemilisi ühendeid leidub e-sigaretis küll vähem, kuid neid on piisavalt, et haigusi tekitada. Tänaseks on tunnistatud, et 2013. aasta väide, et e-sigaret on „95% ohutum“ ei vasta tõele, sest kaheksa aastaga on kogunenud piisavalt tõendeid e-sigareti aerosoolide negatiivsest mõjust elusrakkudele, samuti on sellest ajast saadik muutunud seadmed oluliselt võimsamaks ja vedelikud kangemaks.  Rääkides e-sigarettidest kui loobumise vahendist (pidades seal silmas mitte nikotiinist päriselt loobumist, vaid üleminekut e-sigarettidele) uinutatakse avalikkust nende toodete ohtlikkuse osas.

Tubakaseadus peab kaitsma eelkõige lapsi ja noori

Vaatamata sellele, et e-sigarettide ja nikotiinitoodete müüjad räägivad oma toodetest järjekindlalt kui suitsetamisest loobumise vahenditest, mis pole mõeldud noortele, on kulisside taga nende tegutsemine siiski üsna läbinähtav. Tubakaseadus peaks kaitsma rahvatervist ja eelkõige noori nii tubaka- kui nikotiinitoodete pealetungi eest, kuid on ometi pideva surve all, et regulatsioone lõdvendada. Ka praegu on grupp Eesti e-sigarettide müügiedendajaid esitanud Riigikogule eelnõu Tubakaseaduse muutmiseks, mille peamiseks püüdluseks on taastada maitsestatud toodete müük ja lubada e-sigarettide kaugmüük.

Maitsestatud tooted peibutavad lapsi ja noori veipimisega alustama

Selle kohta, et maitsestatud tooted on just lastele ja noortele atraktiivsed, on väga veenvad rahvusvahelised tõendid. Uuringud näitavad, et mida noorem on tarvitaja, seda olulisemad on talle e-sigarettide puhul maitsed. Rahvatervise hoidmise seisukohalt on maitsestatud toodete keelamine tähtis just laste ja noorte pärast ning e-sigarettide müüjate poolt on äärmiselt silmakirjalik väita justkui TAI lastest ei hoolikski. Maitsete keelustamise teed on läinud ka Soome, Taani, Holland, Ungari ja Leedu.

E-sigareti müügiedendajad õigustavad maitsestatud tooteid  suitsetamisest loobumise meeldivamaks tegemisega. On ilmselge, et eelkõige loodetakse selle jutuga uinutada seaduseloojaid ja otsustajaid, kuid lõppeesmärk on meelitada noori ja mittesuitsetajaid oma tooteid katsetama – uus turuosa vajab äris kasvatamist. Vaadakem tänaseid e-sigareti müüjate kodulehti: need kutsuvad üles kogema naudinguid ja elamusi. Pealegi on neis poodides leitud lihtne viis seadusest mööda minemiseks –  maitsete kontsentraate müüakse lihtsalt vedelikest eraldiseisvana ning nauding e-sigareti tarvitajatele ongi tagatud.

Kaugmüügiga salaturu vastu või noortele veelgi kättesaadavamaks?

Kui täna on peamine probleem riigis mitte niivõrd e-sigarettide tarvitamine üldisemalt, vaid just nende kättesaadavus alaealiste hulgas, siis peaks tegema kõik selleks, et seaduse järelevalvet tugevdada. E-sigarettide müügiesindajad arvavad aga, et mure saab lahendada kaugmüügi lubamisega ja seda põhjendatakse maitsestatud toodete ostmisega Lätist. Samas teame, et ka Läti riik töötab maitsete keelustamise ja kaugmüügi lõpetamise nimel. Väga oluline on selliseid piiranguid seadagi naabritega koos.

Eelkõige kasutavad inimesed tubaka- ja nikotiinitoodete ostmiseks legaalseid müügipunkte, milleks on e-sigareti poed, suuremate poodide infoletid ja tanklad. Lapsed saavad täna tooted kätte läbi täiskasvanud sõprade ja lapsevanemate. Ka ei ole sugugi kindel, et e-sigareti kauplused on väga usinad dokumendi küsijad, et vanust kontrollida. Sellele võib järgneda müük ka interneti või sotsiaalmeedia kaudu.

Salaturuga hirmutamist kasutatakse heidutusena

E-sigarettide müüjate jutust jääb ekslik mulje, et mitte midagi pole võimalik piirata, sest kõik tekitab salaturgu ning nende  plaannoori kaitsta oleks piirangutest sootuks loobuda. Kõlab veidralt ja jõuab ikka sinna, kus jutt algas - tubakatööstus vajab noori. E-sigarettide müüjad püüavad teha kõike selleks, et oma kliendibaasi noorte arvelt suurendada, see on neile ärilise jätkusuutlikkuse jaoks väga oluline.

Neil täiskasvanutel, kes täna soovivad e-sigarettide toel suitsetamisest loobuda või võtavad vabatahtliku riski neid tooteid kasutada, on selleks  võimalused olemas. Laste ja noorte kaitseks peab Tubakaseaduses neid tooteid tähelepanelikult reguleerima ja ka järelevalvemeetmeid tugevdama. Tubakatööstuse võitlus piirangute  vastu käib paraku just laste pärast ja me ei tohi seda võtilust riigi poolt toetada.

 

Annika Veimer, Tervise Arengu Instutuudi direktor

 

Viited:

(1) Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuring 2018/2019

(2) Eesti noorte seksuaaltervise uuring 2021

Arvamuslugu ilmus 5. novembril 2022 Eesti Päevalehes.

valdo.jahilo P, 06/11/2022 - 09:20
Arvamus
04-11-2022 - 08:29 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - TAI toimimist ning arenguvõimalusi käis hindamas rahvusvaheline IANPHI meeskond
TAI toimimist ning arenguvõimalusi käis hindamas rahvusvaheline IANPHI meeskond

IANPHI hindamismeeskonda juhib Soome tervise ja heaolu instituudi (THL) peadirektor Markku Tervahauta, liikmeteks on IANPHI presidendina juhtinud Duncan Selbie, IANPHI strateegianõunik Quentin Sandifer, Hollandi rahvatervise ja keskkonna instituudi (RIVM) peadirektor Johannes Brug ja strateegianõunik Loek Stokx ning sõltumatu tervishoiu ja rahvatervishoiu valdkonna ekspert Andres Rannamäe.

TAI direktor Annika Veimer: „Mul on äärmiselt hea meel, et nii kõrgetasemeline hindamismeeskond Eesti tervisesüsteemi sisse vaatab ning oma ettepanekud teeb. Usun, et väline asjatundlik pilk nii TAI tegevusele kui ka laiemalt Eesti tervisesüsteemile ja ennetusvaldkonnale on väärtuslik ning vajalik. TAI on organisatsioon, kes soovib ühiskonna muutustega kohaneda ja organisatsioonina areneda, et aidata jätkuvalt ja parimal moel kaasa Eesti rahvastiku tervise paranemisele. Välishindamise tulemused ja IANPHI soovitused aitavadki meil seda eesmärki saavutada.“

TAI arendusjuhi Airi Mitendorfi sõnul on selline välisvaade ja sõltumatu eksperthinnang ühele asutusele suure väärtusega: „Iseäranis arvestades sel aastal palju tähelepanu saanud reformiplaanide taustal on hea, kui tehakse sõltumatu analüüs. Mida tugevamad on asutused, seda suuremat väärtust saame inimestele pakkuda. Loomulik arengu protsess, vajab selget visiooni, kuhu edasi liikuda ning rohkelt igapäevast tööd ja kõigi osapoolte koostööd ning pingutust.

24-28. oktoobril viibis hindamismeeskond Eestis, mille raames andsid TAI töötajad ülevaate oma senisest tegevustest ning plaanidest. Nädala jooksul kohtus hindamismeeskond ka TAI oluliste partnerite ja sidusrühmadega. Kohtumiste käigus anti hindamismeeskonna liikmetele ülevaade Eesti tervisesüsteemist, rahvatervishoiu valdkonna võtmetegevustest ja tervisevaldkonnaga tihedalt seotud valdkondadest, TAI rollist, tegevustest ja koostöökohtadest olulisemate partnerasutustega ning sidusrühmade ootustest TAI-le, mh eri kriiside lahendamisel riigis.

Töisel missioonil tutvus komisjon põhjalikult TAI valdkondade ning üksuste töökorraldusega, kohtuti erinevate majaväliste partneritega, et saada paremat ülevaadet, millist rolli täidab asutus sotsiaal- ja rahvatervise sfääris laiemalt. Kohtuti sotsiaal-,  haridus- ja teadus-, rahandus,- justiits- ning siseministeeriumi, Riigikogu sotsiaalkomisjoni, Eesti Teadusagentuuri, Terviseameti, Ravimiameti, Tööinspektsiooni ning Eesti Haigekassa,  esindajatega. Samuti kohtusid meeskonnaliikmed TAI partneritega maakonna ja kohaliku omavalitsuse tasandilt.

IANPHI alla on koondunud 110 liikmesorganisatsiooni kokku 86. erinevast riigist, kes on oma põhitegevuses keskendunud rahva tervise parendamise küsimustele. Nad toetuvad oma töös teaduspõhistele tõendusuuringutele, mis omakorda on sisendiks poliitikakujundajatele suuremate otsuste langetamisel. Eestit esindab organisatsioonis Tervise Arengu Instituut.

IANPHI hindamismissioon TAI juhiga

valdo.jahilo R, 04/11/2022 - 10:29
Uudis
03-11-2022 - 07:45 - Terviseamet - Gripiblogi, 43. nädal: lisandus neli A-gripiviiruse juhtu
43. nädalal haigestus ägedatesse respiratoorsetesse nakkustesse 3959 inimest, 36% kõikidest haigestunutest olid lapsed.  Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 297,7. 43.nädalal kinnitati laboratoorselt neli A-gripiviiruse juhtu. Ägedate ülemiste hingamisteede respiratoorsete nakkuste sihipärase uuringu kaudu (sentinel-seire) registreeritud andmete põhjal saab haigestumise intensiivsust hinnata madalaks, registreeritakse üksikud gripijuhud. Haigestumus kasvas kuni 5-aastaste laste ning vanemaealiste hulgas, vastavalt 13,6% ja 71,4% võrra. Haigestunute seas on enim kuni 5-aastaseid lapsi. Ägedate ülemiste hingamisteede respiratoorsete nakkuste sihipärase uuringu (sentinel-seire) alusel arvutatud etioloogiline struktuur ei ole muutunud. Peamiseks haigestumise põhjustajaks on endiselt rinoviirused. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse andmetel hospitaliseeriti hooaja algusest gripi tõttu viis patsienti, neist üks alla 4-aastane laps ja neli vanemaealist patsienti. 2022. aastal on tasuta gripivaktsiin kättesaadav üld- ja erihoolekande teenusel olevatele inimestele, kõigile üle 60-aastastele, rasedatele, kuni 7-aastastele lastele ning gripi riskirühma kuuluvatele alaealistele. Tasuta vaktsiinid on kättesaadavad perearstikeskustest ja valitud apteegitest. Loe lisa veebist.
EST
02-11-2022 - 06:44 - Uudised - Toitumisnõustaja ja toitumisterapeudi kutse saamiseks taotluste esitamise tähtaeg on 1. detsember 2022

Elanikkonna tervise ja heaolu tõstmise eest seisev erialaorganisatsioon Eesti Toitumisnõustajate Ühendus avalikustas toitumisnõustajate ning -terapeutide kutsepädevuse hindamise kriteeriumid ning ajakava.

Loe lisa ...

01-11-2022 - 09:35 - Terviseamet - Esmaspäevahommikuse seisuga vajas haiglaravi 226 COVID-19 patsienti
Esmaspäevahommikuse seisuga vajas haiglaravi 226 COVID-19 patsienti. Eelmisel nädalal avati haiglates 174 uut COVID-19 haigusjuhtumit. 43. nädalal reoveeseire tulemuste põhjal on viiruselevik asulate reovees 30% punasel tasemel. Nädala jooksul lisandus 2645 haigusjuhtu, millest 733 olid laboratoorselt kinnitatud ja 1912 kliiniliselt diagnoositud. Terviseameti nakkushaiguste osakonna peaspetsialisti Juta Varjase sõnul vähenes eelmise nädalaga võrreldes registreeritud haigusjuhtude arv 17,8% võrra. „Haigestumus on langusrendis kõikides vanusgruppides, välja arvatud kuni 4-aastaste laste hulgas. Haigestumuse langust võib seostada nii eelmise nädala koolivaheajaga, kui ka testimisestrateegia muutmisega,“ selgitas Varjas ja lisas, et praegu kasvab muudesse respiratoorsetesse viirushaigustesse haigestumine. Esmaspäevahommikuse seisuga oli haiglas 226 COVID-19 patsienti, neist intensiivravil kuus. Nädala jooksul hospitaliseeriti kokku 174 patsienti, kellest 67 hospitaliseeriti sümptomaatilise COVID-19 tõttu. Seitsme päeva keskmine uute sümptomaatiliste COVID-19 hospitaliseeritute arv on langenud 9,4 peale. Nädala jooksul suri üheksa inimest vanuses 74-94, kõigil olid rasked kaasuvad haigused.  Nädala jooksul manustati 5358 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 145. Lisa- või tõhustusdoosi on saanud 483 912 inimest. Kogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 63,7%. COVID-19 vaktsiini teist tõhustusdoosi soovitab ekspertkomisjon riskirühmadele. Riskirühma kuuluvad komisjoni hinnangul kõik üle 60-aastased ja üle 12-aastased, kellel on mõne kroonilise haiguse tõttu suurem risk põdeda COVID-19 haigust raskelt, samuti hooldekodude elanikud ja töötajad ning tervishoiutöötajad. Teist tõhustusdoosi soovitatakse pärast vähemalt kuue kuu möödumist viimasest doosist või COVID-19 haiguse põdemisest. 43. nädala reoveeseire tulemuste põhjal on reovees SARS-CoV-2 viiruse sisaldus vähenenud ja on 30% ulatuses punasel ohutasemel. 58% seiratud asulaproovidest on oranžil tasemel. Kõige kõrgemad viiruseosakeste sisalduse näitajad on Narva, Jõhvi-Ahtme ja Põlva piirkonnas. COVID-19 nädala epidemioloogilise ülevaatega on võimalik tutvuda siin.
EST
01-11-2022 - 05:09 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - TAI: Narko.ee anonüümne tugiliin on küsimustele ja muredele avatud
TAI: Narko.ee anonüümne tugiliin on küsimustele ja muredele avatud

„Sellise anonüümse tugiliini vajadus oli olemas juba mõnda aega, mul on hea meel, et lõpuks oleme selle võimaluse loonud,” kommenteeris TAI narkomaania ja nakkushaiguste keskuse juht Aljona Kurbatova. „Narkootikume tarvitava inimese jaoks on äärmiselt oluline, et ta kuulatakse hinnangutevabalt ära ning ta jõuaks konkreetse nõuande või abini tagajärgi kartmata või mureta avaliku halvakspanu pärast.”

Eestis on narkootikumide tarvitamine laialt levinud. Põhjused, miks inimesed narkootikume tarvitavad, ning probleemid, mis tarvitamisega kaasnevad, on väga erisugused. Narkootikume võidakse tarvitada stressi ja ärevuse või traumaga toimetulekuks, aga ka näiteks igapäevaelu rutiinist väljamurdmise eesmärgil. Kuigi sõltuvusse satub vaid osa nendest inimestest, kes on elu jooksul narkootikume tarvitanud, ei ole tarvitamine kunagi täiesti ohutu. Narkootikumide tarvitamine mõjutab vaimset tervist ja lähisuhteid, sellega võivad kaasneda õnnetusjuhtumid ning mürgistused.

Viimastel aastatel on ravi- ja nõustamisteenuste kättesaadavus paranenud, siiski ei pruugi inimestel olla piisavalt infot või ei oska nad leida teed neile sobiva abivõimaluseni. Narkootikumide tarvitamise seadusevastasuse tõttu ei julgeta sageli nõu küsida, kartes, et info tarvitamise kohta võib levida. Kardetakse ka häbimärgistamist.

Narko.ee tugiliini vaimse tervise spetsialistid (vaimse tervise õed, kogemusnõustaja, sotsiaaltöötaja) pakuvad tuge nii narkootikume tarvitavatele inimestele kui ka nende lähedastele. Tugiliinile võib pöörduda, kui inimesel on enda või lähedase narkootikumide tarvitamist puudutav küsimus või mure, soov narkootikumide tarvitamist vähendada või tarvitamisest loobuda, inimesel on narkootikumide tarvitamisest väga halb olla, soov saada infot ohutuma tarvitamise kohta jms teemadega. Tugiliini nõustajad kuulavad pöörduja mure või küsimuse hinnanguvabalt ära, jagavad infot olemasolevate abivõimaluste kohta ning aitavad leida nende seast sobivaima.

Tuge saab eesti ja vene keeles ööpäev läbi lühinumbril 1747 (või Eestist ja välismaalt helistades +372 641 4110), e-posti aadressil 1747@narko.ee või kirjutades narko.ee veebilehe vestlusrakendusse. Lühinumbrile helistamisel kehtib telefonioperaatori lühinumbritariif, mille kohta saab täpsemat infot oma telefonioperaatorilt. Lauatelefonile 641 4110 helistamine on tasuta, kui kõneminutite hulk mahub helistaja telefonioperaatoriga sõlmitud lepingusse. Kui helistatakse välismaalt, siis kujuneb kõnehind vastavalt telefonioperaatori ja rändlusteenuse lepingule. E-kirja ja narko.ee vestlusrakenduse kaudu pöördumine on tasuta.

Tugiliin on anonüümne. Isikuandmeid, IP-aadressi, e-posti aadressi või muud sellist infot, mis võimaldaks tugiliinile pöördujat tuvastada, ei küsita, koguta ega salvestata.

Tugiliini haldab TAI, teenust osutab OÜ ReCuro Estonia ning rahastamine toimub riigieelarvest.

Rohkem infot tugiliini kohta leiab veebilehelt narko.ee

narko.ee tugiliini pilt

valdo.jahilo T, 01/11/2022 - 07:09
Uudis
31-10-2022 - 10:15 - Terviseamet - Riskirühmadele mõeldud tasuta gripivaktsiin on sellest nädalast kättesaadav perearstikeskustes ja apteekides
Eelmisel nädalal jõudsid esimesed gripivaktsiini tarned perearstikeskustesse ja apteekidesse. Tasuta gripivaktsiin on kättesaadav üld- ja erihoolekande teenusel olevatele inimestele, kõigile üle 60-aastastele, rasedatele, kuni 7-aastastele lastele ning gripi riskirühma kuuluvatele kuni 19-aastastele. Terviseameti nakkushaiguste osakonna peaspetsialisti Juta Varjase sõnul on vaktsineerimine parim viis enda kaitsmiseks. „Grippi tuleb suhtuda tõsiselt, tegemist on raskesti kulgeva haigusega, mis tüsistuste tekkimise korral võib lõppeda surmaga,“ toonitas Varjas ja lisas, et igal aastal vajab gripitüsistuste tõttu haiglaravi 500-2000 inimest. Riskirühmade tasuta vaktsineerimise eesmärk on raskete gripijuhtumite ennetamine. Varjase sõnul on grippi haigestumisel suurim risk tüsistuste tekkeks väikelastel, eakatel, rasedatel ja kroonilisi haigusi põdevatel inimestel. „Seetõttu laiendati sügisest immunoprofülaktika ekspertkomisjon soovitusel gripivastase vaktsineerimise sihtrühma, tasuta vaktsiini saavad üle 60-aastased inimesed, rasedad, kuni 7-aastased lapsed ja gripi riskirühma kuuluvad alaealised,“ selgitas ta. Rapla perearsti Argo Lätt sõnul on gripi vastu vaktsineerimine on oluline, kuna gripp on väga raskelt kulgev haigus. „Gripile on omane kõrge palavik, tugev nõrkus, jõuetus, lihase-liigesevalud ja kuiv ning kinnine köha,“ rääkis arst. Perearst tuletab meelde, et gripi vastu võib vaktsineerida kogu hooaja vältel, kuid kõige kindlama kaitse annab vaktsineerimine enne haigestumise kõrgperioodi, milleks on talve teine pool. Seega on mõistlik gripivaktsiin ära teha oktoobri või novembri jooksul. Immuunsus kujuneb välja kahe nädala jooksul peale vaktsineerimist. Gripi vastu vaktsineerimise eest tasub Eesti Haigekassa, kes on sellel aastal hankinud 131 000 doosi vaktsiini. Haigekassa esmatasandi teenuste juhi Külli Friedemann sõnul lähevad vaktsiinid haigekassale maksma 911 000 eurot. Tasuta gripi vastu vaktsineerimist viib läbi perearst või pereõde. Samuti saavad riskirühma kuuluvad inimesed end tasuta vaktsineerida mitmetes apteekides üle Eesti. Hoolekandeasutuses viib vaktsineerimist läbi sealne õendusteenuse osutaja. Vaktsineerimine on kõigile vabatahtlik.
EST
31-10-2022 - 05:48 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - TAI kutsub programmiga „Selge“ vähendama alkoholitarvitamist
TAI kutsub programmiga „Selge“ vähendama alkoholitarvitamist

Programmi on täiendatud vaimset tervist puudutava sisuga, kuna erinevad ühiskonna kriisid (sh COVID-19 ja sõda Ukrainas) on viimastel aastatel kujunenud täiendavaks stressiallikaks ning paljude inimeste jaoks raskeks emotsionaalseks koormaks. See on tekitanud või süvendanud vaimse tervise probleeme, mida paljud püüavad leevendada alkoholiga.

Rahvusvaheline eneseabi programm „Selge“ tugineb tõenduspõhistel teraapiameetoditel ja on mõeldud iseseisvaks kasutamiseks kõigile, kes soovivad oma alkoholitarvitamise harjumust muuta – tarvitada alkoholi vähem või see üldse lõpetada. Uuenenud programm aitab saavutada parema kontrolli oma tunnete, mõtete ja harjumuste üle ning muuta elustiili tervislikumaks. Internetipõhine programm on anonüümne ning tasuta kättesaadav igal sobival hetkel. Programm võimaldab tuge pakkuda ka neile, kes ei ole veel valmis oma probleemist spetsialistiga rääkima. Programmi saab kasutada nii eesti kui vene keeles.

„Julgustame programmiga liituma kõiki inimesi, kes tarvitavad alkoholi sagedamini kui kord nädalas – olgu siis stressi maandamiseks, tähistamiseks, lõõgastuseks või lohutuseks – hoolimata tarvitatavatest kogustest,“ selgitas TAI alkoholi ja tubaka valdkonna juht Anneli Sammel. „Programm aitab alkoholiga seotud harjumusi paremini tundma õppida ning liikuda vastavalt enda seatud eesmärkidele selgema elu suunas,“ lisas Sammel.

TAI avas programmi kõigile tasuta ja anonüümseks kasutamiseks 2020. aasta kevadel. Praeguseks on programmiga liitunud juba ligi 5000 kasutajat. „Selge“ programmi leiab TAI hallatavalt veebiaadressilt selge.alkoinfo.ee.

„Selge“ koosneb kaheteistkümnest moodulist, mis sisaldavad harjutusi ja toimetuleku nippe alkoholitarvitamise vähendamiseks kaheksa nädala jooksul. Toetav kasutuskeskkond võimaldab seada endale eesmärke, võrrelda neid hiljem tegelikkusega, pidada alkoholitarvitamise päevikut, tujupäevikut ning kirjutada üles oma kogemusi ja tõhusamaid käitumistavasid.

TAI kohandas rahvusvahelise programmi Eesti oludele vastavaks ning viis läbi ka mõju-uuringu, nagu seda on tehtud ka teistes riikidest. Uuring kinnitas, et programm aitab vähendada tarvitatavaid alkoholi koguseid ning suurendada alkoholivabade päevade arvu. Uuringu ajal programmiga liitunutest 87 protsenti olid rahul otsusega programmi kasutada.

Psühholoog Jane Alop selgitab: „Programmi „Selge“ võiks läbida kõik, kes tarvitavad alkoholi sagedamini kui kord nädalas. Püstitades endale 8 nädalaks vähegi pingutust nõudva eesmärgi ja teadvustades, kas selle täitmine valmistab raskusi, on igaühel võimalik hinnata, kuivõrd sõltuvuses on ta alkoholist. Kui iseenda poolt püstitatud käitumismuutust nõudvaid eesmärke ei suudeta täita, on põhjust järelemõtlemiseks. Kuna programmi saab läbida veebis mitu korda, siis soovitan proovida veel kord ja ebaõnnestumisel pöörduda spetsialisti poole.“

Programmi on välja töötanud Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) ja Swiss Institute for Addiction and Health Research (ISGF). See on Take Care of You nime all kasutusel Hollandis, Kanadas, Saksamaal, Šveitsis ja Austrias.

Eneseabiprogrammi „Selge“ rahastab Euroopa Sotsiaalfond programmist „Kainem ja tervem Eesti“.

Selge kampaania reklaam

Rohke infot programmi kohta leiab alkoinfo.ee veebist
Programmiga saab liituda aadressil: selge.alkoinfo.ee
Programmi mõju-uuringu raport on leitav TAI kodulehel.

valdo.jahilo E, 31/10/2022 - 07:48
Uudis
28-10-2022 - 01:19 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Programm „Selge“ on toeks alkoholitarvitamise vähendamisel
Programm „Selge“ on toeks alkoholitarvitamise vähendamisel

Kampaania periood:

31.10.2022–20.11.2022

Selge kampaaniapilt

Sihtrühm: 

Täiskasvanud mehed ja naised, kes tarvitavad alkoholi (kuid ei ole alkoholisõltlased) ning kelle alkolitarvitamine võib olla sagenenud ning vaimne tervis halvenenud  COVIDi, sõja ja teiste väliste stressorite tõttu.

Kampaania eesmärk:

Juhatada inimesed programmini „Selge“, et nad saaksid oma alkoholitarvitamise harjumusi analüüsida ja muuta.

Kampaania sõnum:

Kui lõõgastumine hakkab väsitama, rutiinist põgenemisest saab uus rutiin, uinumisrituaal röövib une või pinge maandamine tekitab pingeid, on aeg muutusteks. Väiksema alkoholiga elu poole aitab programm „Selge“

Kanalid ja materjalid:

  • selge.alkoinfo.ee
  • videoklipid televisioonis
  • raadioreklaam 
  • bänner- ja videoreklaam internetis
  • plakatid ja videoreklaam välimeedia pindadel
  • pressiteade

Kampaania on nii eesti kui ka vene keeles.

meelike.tammemagi R, 28/10/2022 - 16:19
Kampaania
27-10-2022 - 07:29 - Terviseamet - Gripiblogi, 42. nädal: lisandus kaheksa A-gripiviiruse juhtu
42. nädalal haigestus ägedatesse respiratoorsetesse nakkustesse 3808 inimest, nendest 35%  olid lapsed.  Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 286,3. Laboratoorselt kinnitati kaheksa A-gripiviiruse juhtu. Ägedate ülemiste hingamisteede respiratoorsete nakkuste sihipärase uuringu kaudu (sentinel-seire) registreeritud andmete põhjal saab haigestumise intensiivsust hinnata madalaks, gripiviiruse levik on piiratud. Arstide poole pöördunute üldarv ei kasvanud, sellele vaatamata kasvas gripilaadsete sümptomitega haigestunute arv, moodustades võrreldes eelmise nädalaga 19%. Kõige rohkem kasvas haigestumus üle 65-aastaste hulgas ja kuni 4-aastaste laste hulgas, vastavalt 55% ja 34% võrra. Haigestunute seas on enim lapsi. Sentinel-seire andmete alusel  on peamiseks haigestumise põhjustajaks rinoviirused. Rinoviiruste osakaal moodustab muude viiruste seas nüüdseks 41%, paragripiviiruste osakaal moodustas 10,3%, adenoviiruste osakaal 7,7%,  SARS-CoV-2 osakaal 5,1% ja  RSV viiruste osakaal moodustas 5,1%. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse andmetel hospitaliseeriti hooaja algusest gripi tõttu viis patsienti, neist üks laps vanusrühmas 0-4 ja neli vanemaealist patsienti. Grippi haigestumuse intensiivsust saab hinnata madalaks, gripiviiruse levikut on veel piiratud. 2022. aastal on tasuta gripivaktsiin kättesaadav üld- ja erihoolekande teenusel olevatele inimestele, kõigile üle 60-aastastele, rasedatele, kuni 7-aastastele lastele ning gripi riskirühma kuuluvatele alaealistele. Tasuta vaktsiinid jõuavad kohale oktoobri lõpus. Terviseamet annab vaktsineerimise algusest teada meedia vahendusel. Loe lisa veebist.    
EST
26-10-2022 - 01:36 - Terviseamet - Terviseameti uuenenud COVID-19 seire keskendub valimipõhisele testimisele
Terviseamet korraldab ümber senised COVID-19 seire põhimõtted ning laialdane PCR-testimise periood saab Eestis läbi. Kui koroonapandeemia alguses saadeti PCR-testi tegema kõik COVID-19 nakkuskahtlusega inimesed, siis alates kevadest keskendusid perearstid üksnes riskirühmadele ja eakatele. 31. oktoobrist lõpeb perearsti saatekirjaga Terviseameti poolt rahastatud PCR-testimine ka eakate ning riskirühmade jaoks. SARS-CoV-2 PCR testimine jätkub edaspidi haiglates, aga mujal testimiseks on hetkel piisav teha antigeeni kiirtest. „Üldelanikkonna laialdase testimise lõpetas Terviseamet juba aprillis. Vanemaealiste ja riskirühma inimeste jätkuv PCR-testimine oli vajalik, et prognoosida tervishoiusüsteemi koormust ja vajadusel luua täiendavaid COVID-19 voodikohti. Täna rakendab Terviseamet ohuprognooside tegemiseks aga teisi võimalusi ja vajadus riskirühmade masstestimise järele on kadunud,“ selgitas Terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma. Koroonaviiruse leviku osas hinnangu saamiseks rakendatakse edaspidi sentinel-seiret ehk valimipõhist testimist perearstide kaudu. Hetkel on integreeritud sentinel-seirega kaetud üle 117 000 inimese ehk umbes 8,8% elanikkonnast, mis annab esindusliku ülevaate nii laste kui ka täiskasvanute haigestumistest Eestis. Sentinel-seirele lisandub reoveeseire, ringlevate SARS-CoV-2 alamtüvede seire ja haiglates toimuv testimine, mis on Terviseameti hinnangul hetkel piisav, et anda Eesti COVID-19 olukorra kohta hinnangut. Lisakindlust annab Tartu Ülikooli seireuuring, mis kestab 2023. aasta jaanuarini. „Sellest tulenevalt ei pea Terviseamet enam vajalikuks riskirühmade sihistatud testimist esmatasandi poolt, sest seiresüsteem toimib sellele vaatamata ja see võimaldab riigi eelarvest eraldatud vahendeid märgatavalt kokku hoida. Küll aga ootab Terviseamet veelgi enam perearste sentinel-seirega ühinema,“ rääkis Härma. PCR-testimise eest, mis on vajalik haiguse diagnoosimisel raviotsuste tegemiseks, näiteks ravimi väljakirjutamisel või muudel meditsiinilistel põhjustel, tasub edaspidi Tervisekassa. Kõigil on jätkuvalt võimalik ennast testida tasulistes PCR-testimispunktides, mille asukohad on leitavad veebilehelt koroonatestimine.ee 
EST
26-10-2022 - 07:16 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Ida-Virumaa apteekides hakatakse pakkuma tasuta HPV koduteste
Ida-Virumaa apteekides hakatakse pakkuma tasuta HPV koduteste

„Ida-Virumaal on emakakaelavähi sõeluuringu osalusmäär Eesti eri piirkondade võrdluses üks madalamaid, samal ajal emakakaelavähi haigestumus kõrge. Pilootprojekti eesmärk on selgitada, kas kodutestimise võimaluse tutvustamine ja komplektide jagamine apteekides aitab tuua rohkem naisi sõeluuringule ning hinnata, kuidas naised selle vastu võtavad,“ kommenteeris uuringu vastutav täitja, TAI vanemteadur Piret Veerus ja nentis, et projekti tulemuste põhjal hinnatakse, kas kodutestide pakkumist apteekides võiks tulevikus rakendada ka üle-eestiliselt ja pideva teenusena.

Kuidas see protsess täpsemalt välja hakkab nägema, selgitab Eesti Proviisorapteekide Liidu juht Ly Rootslane: „Kui apteegis sooritab ostu sel aastal emakakaelavähi sõeluuringu sihtrühma kuuluv naine, kuvatakse apteegi töötajale vastav teave. Sihtrühma kuuluvus tehakse kindlaks lähtuvalt naise sünniaastast kliendi- või ID-kaarti alusel. Naised, kes ei ole veel uuringus osalenud, saavad apteegist soovi korral tasuta kodustestimise komplekti, koos täpse kasutusjuhise ning täiendava nõustamisega“. Rootslane rõhutab, et kodutesti võivad küsima tulla pilootprojektis osalevatest apteekidest kõik sel aastal sihtrühma kuuluvad naised, kes ei ole jõudnud veel testi teha.

Projektis osalevad 35 Ida-Viru maakonnas asuvat apteeki (Benu, Südameapteek, Euroapteek ja Apotheka). Komplektis olevat juhendit järgides on võimalik sõeluuringuks vajalik proov võtta ise kodus mugavalt, privaatselt, sobival ajal ning saata see postiga laborisse analüüsimisele. Proov tuleks kindlasti postitada hiljemalt viie päeva jooksul pärast selle võtmist. Kodutestide proove saab saata kuni 31.12.2022. Proovi saatmine on tasuta.

Uuringu tulemust saavad kodutesti teinud naised vaadata patsiendiportaalist digilugu.ee. Lisaks saadetakse personaalne teavitus nii positiivse kui ka negatiivse uuringuvastuse korral. Naistel, kelle proovist leitakse kõrge riski HPV tüved, tuleb tulemuse täpsustamiseks pöörduda lisauuringu tegemiseks sõeluuringut pakkuvasse tervishoiuasutusse. Kõik lisauuringud on tasuta, ka ravikindlustuseta naistele.

Emakakaelavähk on haigus, mida on võimalik ennetada õigeaegse HPV vastase vaktsineerimise ja regulaarse sõeluuringu abil. Eestis haigestub igal aastal emakakaelavähki umbes 150 naist ja selle tõttu sureb umbes 60 naist aastas. Vähieelsete muutuste varajane avastamine ja nende õigeaegne ravi aitavad ära hoida vähi tekke. Suur osa emakakaelavähi juhtudest diagnoositakse just naistel, kes ei osale sõeluuringus või teevad seda ebapiisava regulaarsusega.

2022. aastal on emakakaelavähi sõeluuringul oodatud osalema naised sünniaastatega 1957, 1962, 1967, 1972, 1977, 1982, 1987, 1992. Täpsemat infot, kus ja kuidas on võimalik naistele suunatud vähi sõeluuringus osaleda, leiab Haigekassa kodulehelt.

valdo.jahilo K, 26/10/2022 - 10:16
Uudis
25-10-2022 - 09:48 - Terviseamet - Esmaspäevahommikuse seisuga vajas haiglaravi 246 COVID-19 patsienti
Esmaspäevahommikuse seisuga vajas haiglaravi 246 COVID-19 patsienti. Eelmisel nädalal avati haiglates 218 uut COVID-19 haigusjuhtumit. 42. nädalal reoveeseire tulemuste põhjal on viiruselevik asulate reovees 61% punasel tasemel. Nädala jooksul lisandus 3219 haigusjuhtu, millest 1055 olid laboratoorselt kinnitatud ja 2164 kliiniliselt diagnoositud. Terviseameti nakkushaiguste osakonna peaspetsialisti Juta Varjase sõnul püsib uute COVID-19 haigusjuhtude arv stabiilne. „Haigestumise suurenemine vanemaealiste patsientide seas võib mõjutada COVID-19 hospitaliseeritute arvu järgnevate nädalate jooksul,“ selgitas Varjas ja lisas, et hoolekandeasutustes registreeritud kollete arv ja nendes tuvastatud nakatunute arv on jäänud samasse suurusjärku. Esmaspäevahommikuse seisuga oli haiglas 246 COVID-19 patsienti, neist intensiivravil viis. Nädala jooksul hospitaliseeriti kokku 218 patsienti, kellest 108 hospitaliseeriti sümptomaatilise COVID-19 tõttu. Seitsme päeva keskmine uute sümptomaatiliste COVID-19 hospitaliseeritute arv on kasvanud 8,7 pealt 13 peale. Nädala jooksul suri kümme inimest vanuses 79-97, kõigil olid rasked kaasuvad haigused.  Nädala jooksul manustati 5281 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 185. Lisa- või tõhustusdoosi on saanud 483 322 inimest. Kogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 63,7%. COVID-19 vaktsiini teist tõhustusdoosi soovitab ekspertkomisjon riskirühmadele. Riskirühma kuuluvad komisjoni hinnangul kõik üle 60-aastased ja üle 12-aastased, kellel on mõne kroonilise haiguse tõttu suurem risk põdeda COVID-19 haigust raskelt, samuti hooldekodude elanikud ja töötajad ning tervishoiutöötajad. Teist tõhustusdoosi soovitatakse pärast vähemalt kuue kuu möödumist viimasest doosist või COVID-19 haiguse põdemisest. 42. nädala reoveeseire tulemuste põhjal on reovees SARS-CoV-2 viiruse sisaldus võrreldes eelmise nädalaga sarnasel tasemel. 61% seiratud asulaproovidest on ulatuses punasel ohutasemel, 32% seiratud asulaproovidest on oranžil tasemel. COVID-19 nädala epidemioloogilise ülevaatega on võimalik tutvuda siin.
EST
20-10-2022 - 05:52 - Terviseamet - Korduma kippuvad küsimused seoses kohandatud COVID-19 vaktsiinidega
Viimasel ajal on Terviseamet saanud mitmeid täpsustavaid küsimusi seoses uute bivalentsete COVID-19 vaktsiinidega. Terviseameti nakkushaiguste osakonna spetsialistid panid kokku selgitava artikli korduma kippuvate küsimuste kohta.   Mida tähendab „kohandatud“ või „täiendatud“ COVID-19 vaktsiin? Kuidas erinevad need algse koostisega COVID-19 vaktsiinidest? Täiendatud COVID-19 vaktsiinid sisaldavad lisaks algsele COVID-19 haigust põhjustavale koroonaviiruse tüvele kaitset ka koroonaviiruse omikroni variantide vastu. Millised täiendatud ehk bivalentsed COVID-19 vaktsiinid on Eestis kättesaadavad? Eestis on alates 2022. aasta sügisest kättesaadavad kolm erinevat täiendatud COVID-19 vaktsiini: Comirnaty Originaal/Omikron BA.1 vaktsiin (Pfizer/BioNTech) Comirnaty Originaal/Omikron BA.4–BA.5 vaktsiin (Pfizer/BioNTech) Spikevax Originaal/Omikron BA.1 vaktsiin (Moderna) Kuidas kasutatakse uusi täiendatud COVID-19 vaktsiine? Täiendatud bivalentseid COVID-19 vaktsiine kasutatakse esmase ja teise tõhustusdoosiga vaktsineerimiseks. Omikronile kohandatud vaktsiinidel ei ole näidustust esmaseks vaktsineerimiskuuriks. Kellel on võimalik end vaktsineerida täiendatud COVID-19 vaktsiinidega? Täiendatud bivalentsed COVID-19 vaktsiinid on näidustatud tõhustusdoosina alates 12ndast eluaastast. Immunoprofülaktika ekspertkomisjon soovitab esmase tõhustusdoosiga vaktsineerida kõigil 18+ elanikel ja riskirühma kuuluvatel 12+ vanustel elanikel, kes on läbinud esmase COVID-19 vaktsineerimiskuuri. Teise tõhustusdoosi võiksid eeskätt teha üle 60-aastased eakad ja riskirühma kuuluvad enam kui 12-aastased inimesed, keda ohustab koroonaviirusesse haigestumine ja selle raske kulg kõige enam. Teise tõhustusdoosiga on võimalik ennast vaktsineerida ka nendel inimestel, kes riskirühma ei kuulu. Kuidas erinevad BA.1 ja BA.4–BA.5 variantide suhtes täiendatud vaktsiinid? Millist vaktsiini valida? 2022. aasta sügisel on maailmas kõige enam levinud koroonaviiruse omikroni variandid. Koroonaviiruse omikroni variandil on mitmeid alavariante, mida nimetatakse näiteks BA.1, BA.4 ja BA.5. Koroonaviiruse omikroni variantide suhtes kohandatud vaktsiinid aitavad vähendada omikroni variandist tingitud raske haigestumise või hospitaliseerimise riski, samuti ka nakatumise riski.   Algse koroonaviiruse variandi suhtes kohandatud COVID-19 vaktsiinid aitavad vähendada rasket haigestumist ja sellest tingitud haiglaravi või surma, kuid nende tõhusus uute omikroni variantide vastu on madalam. Millal võin end esimese tõhustusdoosiga vaktsineerida? Jansseni COVID-19 vaktsiinidega esmase vaktsineerimiskuuri läbinud inimesed peaksid end vaktsineerima tõhustusdoosiga kaks kuud pärast esmase vaktsineerimiskuuri lõppu. AstraZeneca, Moderna, Novavax, Pfizer/BioNTech COVID-19 vaktsiinidega esmase vaktsineerimiskuuri läbinud inimesed peaksid end vaktsineerima tõhustusdoosiga kolm kuud pärast esmase vaktsineerimiskuuri lõppu. Inimesed, kes haigestusid pärast esmast vaktsineerimiskuuri peaksid end vaktsineerima esimese tõhustusdoosiga kuus kuud peale tervenemist. Millal võin end vaktsineerida teise tõhustusdoosiga? Teise tõhustusdoosiga on võimalik end vaktsineerida, kui viimasest vaktsineerimisest või COVID-19 haiguse läbipõdemisest on möödunud kuus kuud. Teiseks tõhustusdoosiks võib kasutada täiendatud bivalentset COVID-19 vaktsiini sõltumata sellest, milliseid vaktsiine varasemateks COVID-19-vastasteks vaktsineerimisteks on kasutatud. Kuidas saan minna tõhustusdoosiga vaktsineerima? Endale sobiva vaktsineerimispunkti võib leida vaktsineeri.ee veebilehelt. Samuti on võimalik leida sobiva vaktsiiniga vaktsineerimispunkt digilugu.ee üleriigilisest digiregistratuurist.  Mida tähendab bivalentne vaktsiin? Bivalentsed ehk kahevalentsed vaktsiinid pakuvad kaitset kahe erineva haigustekitaja/-tüve vastu. Mitmevalentseid vaktsiine on Eestis kasutusel teisigi – näiteks kasutatakse punetiste, leetrite ja mumpsi vastasel vaktsineerimisel kolmevalentset vaktsiini. Samuti kasutatakse Eestis HPV-vastasel vaktsineerimisel üheksavalentset vaktsiini, mis pakub kaitset üheksa erineva HPV tüve vastu. Mida tähendab monovalentne vaktsiin? Monovalentne ehk ühevalentne vaktsiin pakub kaitset ühe haigustekitaja vastu. Monovalentseid vaktsiine on olemas mitmete haigustekitajate vastu, näiteks kasutatakse tuberkuloosivastaseks vaktsineerimiseks Eestis monovalentset vaktsiini. Foto: Illustreeriv, pexels.com
EST
20-10-2022 - 09:47 - Terviseamet - Gripiblogi, 41. nädal: Grippi haigestumise intensiivsus püsib madalal
41. nädalal haigestus ägedatesse respiratoorsetesse nakkustesse 3871 inimest, ca 32%  kõikidest haigestunutest olid lapsed. Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 291,0. Nakatunute arvu osas maakondade lõikes suuri erinevusi ei ole. Haigestumine püsib stabiilsena. Ägedate ülemiste hingamisteede respiratoorsete nakkuste sihipärase uuringu kaudu (sentinel-seire) registreeritud andmete põhjal saab haigestumise intensiivsust hinnata madalaks ning haigestumuse intensiivsus ei ületanud hooajale iseloomulikke näitajaid. Haigestumus on langusrendis kõikides vanusgruppides ca 13,7% võrra. Haigestunute seas on enim kuni 5 aastaseid lapsi. Ägedate ülemiste hingamisteede respiratoorsete nakkuste sihipärase uuringu kaudu (sentinel-seire) arvutatud etioloogilise struktuuri põhjal on peamiseks haigestumise põhjustajaks rinoviirused. Rinoviiruste osakaal moodustab muude viiruste seas nüüdseks 26%, paragripiviiruste osakaal sel nädalal moodustab 17,4% ning SARS-CoV-2 viiruste osakaal vähenes kuni 8,9%. Üksikute juhtudena registreeriti ka A-gripiviiruseid. Grippi haigestumuse intensiivsust saab hinnata madalaks, gripiviiruse levikut piiratuks. 41. nädalal kinnitati laboratoorselt 5 A ja 2 B gripiviirust. 2022. aastal on tasuta gripivaktsiin kättesaadav üld- ja erihoolekande teenusel olevatele inimestele, kõigile üle 60-aastastele, rasedatele, kuni 7-aastastele lastele ning gripi riskirühma kuuluvatele alaealistele. Tasuta vaktsiinid jõuavad kohale oktoobri lõpus. Terviseamet annab vaktsineerimise algusest teada meedia vahendusel.
EST
20-10-2022 - 04:57 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - TAI: Seikluste Laegas alustab sel nädalal Võrumaal üheksas lasteaias
TAI: Seikluste Laegas alustab sel nädalal Võrumaal üheksas lasteaias

Tegu on tervislike toitumis- ja liikumisharjumuste kujundamisele suunatud lapsevanemaid kaasava sekkumisega lasteaias, kus keskendutakse neljale põhiteemale: tervislik söömine, istumisaja vähendamine, vee joomine janu korral ja piisav liikumine.

„Ülemäärane kehakaal mõjutab nii laste vaimset kui füüsilist tervist. Iga neljas Eesti esimese klassi laps on ülekaaluline. Neljandas klassis aga juba iga kolmas. Sageli jääb lapseea ülekaal püsima ning suurel osal liigse kehakaaluga lastest on sellega probleeme ka täiskasvanueas,“ toob TAI laste ja noorte valdkonna vanemspetsialist Alice Haav välja erinevatest uuringutest selgunud tulemusi. Seikluste Laeka tegevused on suunatud harjumuste kujundamisele, mis aitavad ülemäärast kehakaalu ennetada.

Sekkumisprogrammiga on liitunud Võru Lasteaed Okasroosike, Kuldre Kool, Haanja Kool, Sõmerpalu Lasteaed Lepatriinu, Võru Lasteaed Punamütsike, Võru Lasteaed Päkapikk, Lasva Lasteaed Pargihaldjas, Parksepa Lasteaed ja Väimela Lasteaed Rukkilill.

Sekkumine on välja töötatud 10 Euroopa riigi teadlase ja praktikute koostöös, mis on TAI ja valdkonna ekspertide ning praktikute poolt kohandatud Eesti oludele. Sekkumise eeltestimine toimus 2021/22 õppeaastal Põlvamaa 5 lasteaia 8 rühmas. 2022/23 asuvad seda katsetama 9 Võrumaa lasteaeda ning 2023/24 õppeaastal kaasatakse Lääne-Virumaa lasteaiad. Käesoleval õppeaastal viiakse sekkumise mõju hindamiseks ellu ka pilootuuring võrdlusgrupiga.

Tööd viiakse ellu Norra toetusest 2014–2021 rahastatud projektist „Rahvatervise valdkonna võimekuse ja kompetentside suurendamine kohalikes omavalitsustes“.

valdo.jahilo N, 20/10/2022 - 07:57
Uudis
19-10-2022 - 12:20 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Tunded keevad üle? Harjuta koos lapsega rahunemispausi võtmist!
Tunded keevad üle? Harjuta koos lapsega rahunemispausi võtmist!

Kampaania periood

17.10.2022–13.11.2022

Rahunemispausi reklaampilt

Peamine sihtrühm

3–8-aastaste laste vanemad

Kampaania eesmärk

Teavituse eesmärk on juhtida vanemate tähelepanu, miks on kasulik võtta aega rahunemiseks ja anda soovitusi, kuidas seda lapsega teha.

Kampaania sõnum

Tunded keevad üle? Harjuta koos lapsega rahunemispausi võtmist!

Kanalid ja materjalid

  • Plakatid välimeedias (kolmikpiilarid ja bussipeatuste vitriinid)
  • Raadioklipid
  • Bännerreklaam internetis
  • Koostöö mõjuisikutega rahunemispausi võtete kasutamisel oma peres
  • Pressiteade
  • Kampaanialeht veebis

Kampaania on nii eesti kui ka vene keeles.

meelike.tammemagi K, 19/10/2022 - 15:20
Kampaania
18-10-2022 - 08:49 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Tervishoiutöötajate palk suurenes
Tervishoiutöötajate palk suurenes

Arstide mediaankuupalk koos kõigi lisatasudega oli 2022. aasta märtsis 3681 eurot, õdedel ja ämmaemandatel 2048 eurot ning hooldajatel 1346 eurot, kasvades aastaga vastavalt 6%, 7% ja 10%. Mediaankuupalga aastakasv aeglustus ja seda enam õdedel ja ämmaemandatel ning hooldustöötajatel.

„Kui arstide, õdede ja ämmaemandate ning hooldajate keskmise põhipalga aastakasv aeglustus võrreldes eelmise aastaga vaid veidi, siis erinevaid lisatasusid sisaldava palga aastakasvu aeglustumine oli oluliselt märgatavam. See viitab COVID-19 perioodi lisatasude maksmise stabiliseerumisele, seda just eriti õdede-ämmaemandate ja hooldustöötajate seas,“ kommenteeris TAI tervisestatistika osakonna analüütik Tiiu-Liisa Rummo.

Eesti keskmine brutotunnipalk oli 2022. aasta I kvartalis 9,54 eurot ja see kasvas aastaga 6,1%. Õdede ja ämmaemandate ning hooldajate brutotunnipalk kasvas Eesti keskmisest palgast veidi aeglasemalt, arstide brutotunnipalk aga Eesti keskmisega samas tempos. Arstide keskmine tunnipalk on Eesti keskmisest tunnipalgast 2,1 korda ja õdede-ämmaemandate tunnipalk 1,2 korda kõrgem. Need näitajad on olnud läbi mitme aasta samad. Samas hooldustöötajate keskmine tunnipalk on Eesti keskmisest veerandiku võrra madalam.

Arstide keskmine brutotunnipalk koos regulaarsete lisatasudega kasvas aastaga 6%, hambaarstidel 17%, õdedel ja ämmaemandatel 5% ning hooldajatel samuti 5%. Hambaarstide puhul on märgata olulist palga aastakasvu kiirenemist.

Arstide keskmine brutotunnipalk oli kõrgeim vanuserühmas 45–49 eluaastat (22,80 eur), kõige noorematel ja kõige vanematel arstidel oli palk madalam. Palgaerinevus kõrgemalt tasustatud ja madalamalt tasustatud arstide vanusegruppide vahel oli 24%. Õdede ja ämmaemandate ning hooldajate puhul oli palgaerinevus kõige kõrgema ja kõige madalama palgaga vanuserühmade vahel väiksem (vastavalt 15% ja 14%).

Tervishoiutöötajate kollektiivlepingu järgi kehtis 2022. aasta märtsis arstide tunnitasu alammäär 13,85 eurot ja eriarstidel 15,00 eurot. Tunnitasu alammäär õdedel, ämmaemandatel ja tervishoiu tugispetsialistidel oli 8,40 eurot, kiirabitehnikutel 7,07 eurot ning hooldajatel 5,25 eurot. Arst-residendi töötasu alammäär on võrdne arsti omaga.

Kuigi suuremal osal tervishoiutöötajatel ületab tunnipalk kollektiivlepingus ettenähtut, on siiski töötajaid, kelle tasu märtsikuu kohta esitatud andmete põhjal jääb alla kehtestatud alammäära. See puudutab 15% (eri)arstidest, 19% hambaarstidest, 6% õdedest-ämmaemandatest ja 2% hooldajatest. Üle kolmandiku alla alammäära tasustatud eriarstidest töötavad perearstiabiasutustes ja suurem osa hambaarste hambaraviasutustes. Siinkohal tuleb arvestada, et erasektoris on võimalus võtta välja dividende ja saada nii lisatulu.

Märtsikuu tunnipalk oli õdede hulgas kõrgeim nakkustõrjeõdedel, anesteesia ja intensiivraviõdedel ning geriaatriaõdedel, madalaim aga diabeedi- ja taastusraviõdedel. Võrreldes 2021. aasta märtsikuuga suurenes keskmine tunnipalk aastaga kõige enam nakkustõrjeõdedel, anesteesia-intensiivraviõdedel see veidi vähenes.

Keskmine tunnipalk oli arstide ja hambaarstide seas kõrgeim ortodontidel, suu-, näo- ja lõualuukirurgidel, proteesiarstidel, kardiovaskulaarkirurgidel ning neurokirurgidel;  madalaim aga kliinilistel mikrobioloogidel ja perearstidel. Sealjuures kõrgemalt ja madalamalt tasutatud ametialade keskmise tunnipalga vahe oli ligi neljakordne. Kõige enam vähenes aastaga keskmine tunnipalk kardiokirurgidel, oftalmoloogidel ja reumatoloogidel, tunnipalga aastakasv oli suurim aga proteesiarstidel ja ortodontidel.

Tervishoiutöötajate palgauuringu andmed ning mõisted ja metoodika on kättesaadavad TAI tervisestatistika ja -uuringute andmebaasis.

tervuishoiutöötajate palgatabel 2021, 2022

valdo.jahilo T, 18/10/2022 - 11:49
Uudis
18-10-2022 - 08:40 - Terviseamet - Esmaspäevahommikuse seisuga vajas haiglaravi 224 COVID-19 patsienti
Esmaspäevahommikuse seisuga vajas haiglaravi 224 COVID-19 patsienti. Eelmisel nädalal avati haiglates 176 uut COVID-19 haigusjuhtumit. 41. nädalal reoveeseire tulemuste põhjal on viiruselevik asulate reovees 69% punasel tasemel. Terviseameti nakkushaiguste osakonna peaspetsialisti Juta Varjase sõnul lisandus eelmisel nädalal 3242 haigusjuhtu, millest 1063 olid laboratoorselt kinnitatud ja 2179 kliiniliselt diagnoositud. „Eelmise nädalaga võrreldes püsis haigusjuhtude arv suhteliselt stabiilne, vähenedes 6,9% võrra. Suuremat haigestumise kasvu täheldati vanuserühmades 5-9 ja 10-14,“ selgitas Varjas ja lisas, et R ehk nakatumiskordaja on üle-eestiliselt 0,92. Hospitaliseerimist arvestava riskimaatriksi järgi on koroonaviiruse leviku riskitase keskmine. Esmaspäevahommikuse seisuga oli haiglas 224 COVID-19 patsienti, neist intensiivravil kaheksa. Nädala jooksul hospitaliseeriti kokku 176 patsienti, kellest 66 hospitaliseeriti sümptomaatilise COVID-19 tõttu. Seitsme päeva keskmine uute sümptomaatiliste COVID-19 hospitaliseeritute arv on vähenenud 10,9 pealt 8,7 peale. Nädala jooksul suri 16 inimest vanuses 38-96, kõigil olid rasked kaasuvad haigused.  Nädala jooksul manustati 5239 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 155. Lisa- või tõhustusdoosi on saanud 482 586 inimest. Kogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 63,7%. 41. nädala reoveeseire tulemuste põhjal on reovees SARS-CoV-2 viiruse sisaldus kasvanud, olles 69% ulatuses punasel ohutasemel. 19% seiratud asulaproovidest on oranžil tasemel. Võrreldes eelmiste nädalatega on oluliselt kasvanud punases ohutasemes proovide osakaal. COVID-19 nädala epidemioloogilise ülevaatega on võimalik tutvuda siin:  https://terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/COVID-19/ulevaade_17.10.2022.pdf  
EST
18-10-2022 - 05:28 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Tark Vanem: harjuta koos lapsega rahunemispausi võtmist
Tark Vanem: harjuta koos lapsega rahunemispausi võtmist

Viimaste aastate erinevad kriisid on mõjutanud tugevalt nii laste kui ka lastevanemate vaimset tervist. Kujunenud olukorras on lastevanematel veelgi suurem vastutus toetada iseennast ja oma lapsi vaimse tervise hoidmisel. „Teadlik tegutsemine rahunemise õppimiseks ja rahunemispausi võtmiseks on üks oluline samm vaimse tervise probleemide ennetamisel,“ põhjendab fookuse valikut TAI perede ja vanemahariduse valdkonna juht Ly Kasvandik. „Meie eesmärk on juhtida vanemate tähelepanu, miks on kasulik võtta aega rahunemiseks ja anda soovitusi, kuidas seda lapsega teha. Täiskasvanu on lapsele eeskujuks. Vanema roll on näidata oma käitumise kaudu abistavaid tunnetega toimetuleku viise ka lapsele,“ lisas Kasvandik.

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõnul mõjutavad lapse heaolu ja arengut oluliselt peresuhete kvaliteet ja vanemlikud oskused. „Enda tunnete teadvustamine ja rahunemispausi võtmine on tähtis oskus nii täiskasvanule kui ka lapsele kogu eluks. Täiskasvanuna tuleb lisaks enda tunnetele tajuda ka lapse ärevust ning aidata tal sellega toime tulla. Nii olen ka ise leidnud end koos lapsega voodi all vaikimas – pakkudes talle lähedust ja kindlustunnet, kuid jättes kõrvale enda targutavad õpetussõnad, mille mõju lapsele on vaid ärevuse ja ebamugavuse kasv,“ ütles minister Riisalo.

Rahunemispaus – see on teadlik aja mahavõtmine oma keha ja meele rahustamiseks. Rutiinsed rahumeelsed harjumused iseenda rahustamiseks on need, mille toel saab laps edaspidigi elus paremini toime tulla. Nii teab ta, kuidas toimida, kui mingis olukorras tekib näiteks viha väikevenna ootamatu käitumise peale või kurbus, kui lasteaiasõber ei taha temaga koos mängida.

Lühike paus, et maha rahuneda või enesevalitsus tagasi saada, on tänapäeva ärevas maailmas oma tugevate tunnetega toimetuleku viis, mida lapsed saavad kogu elu vältel kasutada, kui see neile väikesest peast selgeks õpetada.

Võtteid ja tehnikaid, mida rahunemispausi ajal kasutada, on mitmeid. Ühte kindlat nippi, mis sobiks igale vanemale ja lapsele, ei ole olemas. Sobivad näiteks erinevad hingamistehnikad, füüsiliste liigutustega harjutused, visualiseerimis- ja meelerahuharjutused jm. Vanemana saab ise katsetada ja proovida, mis kellegi jaoks ühes või teises olukorras toimib ning harjutada erinevaid võtteid ka lapsega.

Rahunemisvõtteid tuleks õppida ja ka lapsega harjutada n-ö rahuajal ehk stressivabas olekus, kus ta aju on suuteline õppima. See arendab lapse suutlikkust olukorras, kui tunded keevad üle, meelde tuletada ja kasutada neid rahunemisvõtteid, mida ta varem on harjutanud.

Tarkvanem.ee veebilehele on loodud alamleht „Rahunemispaus“, kust leiab täiendavat infot ning näiteid erinevatest rahunemisvõtetest ja meelerahuharjutustest.

Tark Vanem on lastevanematele suunatud teavitusprogramm, mille keskmes on veebileht tarkvanem.ee, mida haldab Tervise Arengu Instituut.

Rahunemispausi kampaania plakat

Rohkem infot: www.tarkvanem.ee

valdo.jahilo T, 18/10/2022 - 08:28
Uudis
16-10-2022 - 05:31 - Terviseamet - Täna tähistatakse südame taaskäivitamise päeva
16. oktoobril tähistatakse üle Euroopa südame taaskäivitamise päeva, mille eesmärk on tõsta rahva teadlikkust esmastest elustamisvõtetest. Päeva raames jagatakse praktilisi õpetusi, kuidas elustada inimest äkksurma korral. 16. oktoobril kogunevad Euroopa riikide tervishoiutöötajad ja Punase Risti organisatsioonide liikmed avalikesse kohtadesse, et õpetada kodanikele esmaste elustamisvõtete osutamist. Juba 10 aastat on ka Eesti selles projektis osalenud. Meil kannab projekt nime „Sinu käed päästavad elu“.   Haiglaväliste äkksurmade elustamisstatistika Eestis näitab, et enne kiirabi saabumist tehakse elustamisvõtteid umbkaudu 50% juhtudest, ellu jääb elustatavatest veidi üle 10%. Riikides, kus aga elanikkonna koolitamisele pööratakse süstemaatilist tähelepanu, rakendatakse elustamisvõtteid enne kiirabi saabumist 70% juhtudest ja ellu jääb rohkem kui 20% elustatutest. Kogu maailmas on keskseks probleemiks, miks esmaseid elustamisvõtteid ei rakendata, kõrvalseisjate vähene julgus, oskamatus ja saamatus abivajajat koheselt aidata. Elanikkonna teadlikkuse tõstmiseks jagavad oktoobrikuu teisel ja kolmandal nädalal elustamisalast õpetust tervishoiutöötajad koos Punase Risti koolitajatega. Tegemist on vabatahtliku aktsiooniga. Rahvale jagatakse praktilisi juhtnööre, kuidas rakendada esmaseid elustamisvõtteid äkksurma korral. Antakse ülevaade äkksurma olemusest, abi kutsumisest ja kiirabi võimekusest, südamemassaažist ning elustamisseadme AED kasutamisest.  Mannekeeni abil mängitakse läbi tüüpiline äkksurma situatsioon, mille lahendamise etappide hulka kuuluvad äkksurma tuvastamine, kiirabi kutsumine ja esmane elustamiseks vajalik tegevus. Selliseid tegevusi viiakse läbi  koolides, asutustes, ettevõtetes ja avalikes kohtades, näiteks kaubanduskeskustes, spordihoonetes, raamatukogudes, turgudel jne. Osaleda saab igaüks ning see on tasuta. Vabatahtlikud külastavad ka lasteaedasid, et õpetada lapsi, kuidas vajadusel kiirabi kutsuda. Nähes koolituse toimumist avalikus kohas, astu ligi ja värskenda oma teadmiseid, sest kui me ei oska, võime kaotada väga palju – inimelu! Kui me oskame, võime võita veel rohkem – inimelu!
EST
13-10-2022 - 10:27 - Terviseamet - Oktoobris algas gripiviiruse hooaeg
Oktoobri keskpaigast algas uus gripiviiruse hooaeg. 40. nädalal tuvastati kaks A-gripiviiruse juhtu. 40. nädalal haigestus ägedatesse respiratoorsetesse nakkustesse 3906 inimest, kellest 30% olid lapsed. Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 288,7. Nakatunute arvu osas maakondade lõikes suuri erinevusi ei ole. Ägedate ülemiste hingamisteede respiratoorsete nakkuste sihipärase uuringus (sentinel-seire) registreeritud andmete põhjal saab haigestumise intensiivsust hinnata madalaks. Haigestunute seas on kõige enam kuni 5-aastaseid lapsi. Peamiseks haigestumise põhjustajaks on praegu rinoviirused, mille osakaal on muude viiruste seas kasvanud 31,8%. Rinoviirustele on iseloomulikud aevastamine, nohu, esineb ka valulik kurk. Lastel võivad lisanduda köha ja palavik. Haigust põetakse kergelt, väikese palaviku ja eriliste sümptomiteta. Paragripiviiruste osakaal moodustas eelmisel nädalal 22,7% ning SARS-CoV-2 viiruste osakaal on 18,2%. Gripiviiruse laiemat levikut elanikkonna seas ei ole veel täheldatud, registreeritakse üksikuid juhte. 40. nädalal kinnitati laboratoorselt kaks A-gripiviirust. Eestis kestab gripihooaeg üldjuhul oktoobrist kuni maini. Kuigi gripi vastu võib vaktsineerida kogu hooaja vältel, annab kindlaima kaitse vaktsineerimine enne haigestumise kõrgperioodi (oktoobrist detsembrini). Vaktsineerimine on eriti vajalik vanemaealistele, kroonilistele haigetele ja inimestele, kes puutuvad kokku gripi riskirühma inimestega. Tasuta gripivaktsiin on oktoobri viimasest nädalast kättesaadav üld- ja erihoolekande teenusel olevatele inimestele, kõigile üle 60-aastastele, rasedatele, kuni 7-aastastele lastele ning gripi riskirühma kuuluvatele alaealistele. Vaktsineerida saab perearsti juures või apteegis. Apteekides toimub vaktsineerimine läbi Haigekassa lepingupartnerite. Täpsema info apteegis vaktsineerimise kohta leiab aadressilt: www.vaktsineeriapteegis.ee/gripp  Vaktsineerimine on vastunäidustatud munavalgu või mõne muu vaktsiini koostisosa ülitundlikkuse korral ja ägeda palavikulise haiguse ajal.
EST
13-10-2022 - 06:55 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Ambulatoorse ja päevakirurgia osakaal kasvas 2021. aastal
Ambulatoorse ja päevakirurgia osakaal kasvas 2021. aastal

2021. aastal opereeriti haiglaravis ligikaudu 68 600 ja päevaravis 55 000 patsienti. See tähendab, et haiglaravi (v.a õendusabi) patsientidest opereeriti 39% ja päevaravi patsientidest 65%.

Päevakirurgia kasv tulenes 15-aastaste ja vanemate patsientide arvelt. Päevakirurgias opereeritud alla 15-aastaste laste arv vähenes aastaga 17,2%, haiglaravis opereeritute arv kasvas 3,4%. Lastest moodustasid statsionaaris kolmandiku ja päevaravis poole neelu ehk adeno/tonsillektoomiate operatsioonid, mis olid samuti langustrendis.

Opereeritud 15-aastastest ja vanematest moodustasid sarnaselt varasemale statsionaaris enim (18%) luu- ja lihaskonna patsiendid ning päevaravis 41% silma ehk peamiselt katarakti patsiendid.

Vältimatut kõhuõõne kirurgiat tehti 2021. aastal kõigi maakondade haiglates peale Jõgeva- ja Raplamaa. Eestis opereeriti kokku vältimatut kirurgiat vajavate kõhuõõne haiguste tõttu 3468 patsienti, mis on samas suurusjärgus eelneva aastaga. Opereeritute osatähtsus on suurim ägeda pimesoolepõletiku (opereeriti 96% haigetest) ja pitsunud songa (84%) haigetest.

Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis on avaldatud 2021. aasta haigla-, päeva- ja ambulatoorse kirurgia teostamise andmed.

haigla päevakirurgia 2011-2021

Sealsamas on ka tabel KP15 tervise infosüsteemi andmete kohta. Haiglavõrgu arengukava haiglate kaupa on valitud kirurgiastatistika avaldatud siin (tabelid HH071–HH074). Operatsioonitubade andmed on kättesaadavad siit.

valdo.jahilo N, 13/10/2022 - 09:55
Uudis
11-10-2022 - 10:08 - Terviseamet - Esmaspäevahommikuse seisuga vajas haiglaravi 238 COVID-19 patsienti
Esmaspäevahommikuse seisuga vajas haiglaravi 238 COVID-19 patsienti. Eelmisel nädalal avati haiglates 201 uut COVID-19 haigusjuhtumit. 40. nädalal reoveeseire tulemuste põhjal on viiruselevik asulate reovees 41% punasel tasemel. Terviseameti nakkushaiguste osakonna peaspetsialisti Juta Varjase sõnul lisandus eelmisel nädalal 3484 haigusjuhtu, millest 1196 olid laboratoorselt kinnitatud ja 2288 kliiniliselt diagnoositud. „Eelmise nädalaga võrreldes püsis haigusjuhtude arv üldiselt stabiilne, vähenedes 2,2% võrra. Haigestumus on kasvutrendis vanuserühmas 55-59 ja üle 70 aastaste hulgas, laste ja noorte täiskasvanute seas pole haigestumus oluliselt muutunud,“ selgitas Varjas ja lisas, et R ehk nakatumiskordaja on üle-eestiliselt 0,98. Hospitaliseerimist arvestava riskimaatriksi järgi on koroonaviiruse leviku riskitase keskmine. Esmaspäevahommikuse seisuga oli haiglas 238 COVID-19 patsienti, neist intensiivravil seitse. Nädala jooksul hospitaliseeriti kokku 201 patsienti, kellest 74 hospitaliseeriti sümptomaatilise COVID-19 tõttu. Seitsme päeva keskmine uute sümptomaatiliste COVID-19 hospitaliseeritute arv märgatavalt ei muutunud. Nädala jooksul suri 21 inimest vanuses 63-98, kõigil olid rasked kaasuvad haigused.  Nädala jooksul manustati 5747 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 169. Lisa- või tõhustusdoosi on saanud 481 920 inimest. Kogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 63,7%. 40. nädalal reoveeseire tulemuste põhjal on viiruselevik asulate reovees 41% punasel tasemel. Kõrgeim viiruseosakeste tase määrati Haapsalus, Narvas ning Jõhvi-Ahtmes. Suuri muutusi pole nädala jooksul toimunud. COVID-19 nädala epidemioloogilise ülevaatega on võimalik tutvuda siin: https://terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/COVID-19/ulevaade_10.10.2022.pdf
EST
11-10-2022 - 08:31 - Tervis.ee - Selleaastane tervisedenduse kvaliteedimärgi taotlemine on avatud

Eesti Tervisedenduse Ühing võtab vastu dokumente tervisedendaja kutse taotlemiseks või kutse taastõendamiseks tähtajaga 17. oktoober 2022. Taotlemiseks tuleb ette valmistada dokumendid, sh eneseanalüüs või taastõendamisel vabas vormis varasema tegevuse ja arenguperspektiivi kirjeldus ning tasuda kutse andmise tasu.  Tervisedendaja töö eesmärk on tervist toetava keskkonna ja võrdsete võimaluste loomine erinevatele sotsiaalsetele gruppidele, muuhulgas tehes huvikaitset ja […]

The post Selleaastane tervisedenduse kvaliteedimärgi taotlemine on avatud appeared first on Tervis.ee.

11-10-2022 - 06:30 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Diagnostiliste ja laborianalüüside ning taastusraviprotseduuride arv on Eestis kasvanud
Diagnostiliste ja laborianalüüside ning taastusraviprotseduuride arv on Eestis kasvanud

2021. aastal tehti ligi 587 000-le patsiendile üle 721 000 röntgenuuringu, neist 67% olid haiglate ambulatoorse ravi patsiendid. Röntgenuuringuid oli kümnendiku võrra rohkem kui aasta varem, kuid võrreldes koroonaeelse ajaga oli röntgenuuringuid 13% vähem.

Funktsionaaldiagnostilisi uuringuid, mis hõlmavad südame-, hingamis-, närvisüsteemi ja muid funktsioone (nt kuulmine, nägemine, urodünaamika) tehti 1,3 miljonit, mida on protsendi jagu rohkem kui 2020. aastal. Aastaga suurenes kõige rohkem funktsionaaldiagnostiliste uuringute arv diagnostikaasutustes (29%) ning samal ajal vähenes see enim taastusraviasutustes (-13%). Funktsionaaldiagnostika uuringute arv ei ole veel taastanud oma koroonaeelset taset (-4%).

Laboriuuringute arv suurenes eelmisel aastal 36% võrra ehk kasvas 21 miljonilt 29 miljonini. Geneetiliste ja molekulaar-bioloogiliste uuringute arv, milles sisaldub ka COVID-19 testimine, tõusis aastaga üle kolme korra, jõudes 740 000 juurest 2,3 miljonini. Enamik kõigist laboriuuringutest (63%) tehti haiglates,  perearstiabiasutuses aga ainult 3%. Laboriuuringute kogumaht ületas võrreldes 2019. aastaga pea kolmandiku võrra koroonaeelse mahu.

Erinevate taastusravi protseduuride arvud kasvasid võrreldes eelneva aastaga. Kõige enam kasutatav taastusraviprotseduur oli füsioteraapia – 2021. aastal tehti tervishoiuteenuse osutajate juures Eestis kokku üle 776 000 füsioteraapia protseduuri. Füsioteraapia protseduuride arv kasvas aastaga 9%. Sama palju tõusis ka aparaatravi protseduuride hulk (269 000-lt kuni 292 000-ni). Ent leidus ka taastusravi protseduure, mida tehti vähem kui 2020. aastal, nt liikumisravi (ravivõimlemine) protseduuride arv vähenes 88 000-lt protseduurilt 63 000-ni (-29%). Üldjuhul jäi taastusravi protseduuride arv veel koroonaeelse ajaga ehk 2019. aastaga võrreldes oluliselt madalamaks.

2021. aastal tõusis märgatavalt baroteraapia protseduuride arv, mida oli üle kahe korra rohkem (1246-lt protseduurilt ligi 3000-ni), veidi kasvas ka hemodialüüsi protseduuride arv (53 000-lt 54 000-ni).

Tervisestatistikas kogutakse andmeid järgmiste kõrgtehnoloogiliste seadmete kohta: kompuutertomograaf, magnetresonantstomograaf, gammakaamera, footonemissioontomograaf, angiograaf, litotripsiaseade, positronemissioonitomograaf, kiiritusraviseade, mammograaf, hemodialüüsiaparaat, barokamber, narkoosiaparaat, hingamisaparaat.

Võrreldes 2020. aastaga on tervishoiuteenuse osutajatele lisandunud juurde 1 kompuutertomograaf, 2 magnetresonantstomograafi, 59 hemodialüüsiaparaati, 3 barokambrit, 7 narkoosiaparaati ja 37 hingamisaparaati.

Tervisestatistika ja -uuringute andmebaasis on kättesaadavad 2021. aasta diagnostiliste uuringute ning taastusravi- ja hemodialüüsi protseduuride ning kõrgtehnoloogiliste seadmete andmed ning eraldi on radioloogia kokkuvõte ning seadmed välja toodud haiglavõrgu arengukava haiglate (tabelid HH06 ja HH09) järgi.

valdo.jahilo T, 11/10/2022 - 09:30
Uudis
07-10-2022 - 09:45 - Terviseamet - Terviseamet annab nõu: kuidas kaitsta veesõiduki põhja?
Veesõiduki põhja peab regulaarselt hooldama, et kaitsta paati, vältida veeorganismide kinnitumist paadile ja nende levimist veekogude vahel. Vajalik kaitse sõltub paadi kasutamiskohast ja -sagedusest. Terviseamet toob välja erinevad võimalused paadi kaitsmiseks. Veeorganismid, näiteks vetikad, karploomad ja koorikloomad kahjustavad sõidukit, vähendavad sõidukiirust ja suurendavad kütusekulu. Paadile kinnituvate ja seal kasvavate organismide hulka mõjutavad vee soolsus, kvaliteet, temperatuur, valgus ja voolutugevus. Lisaks oleneb kasv ka paadi kasutusest – mida tihemini ja kiiremini paat vees liigub, seda suurem on hõõrdumine, mis omakorda raskendab organismide kinnitumist. Saastumis- ehk kattumisvastane värv Üks võimalus paadi põhja kaitsmiseks on kasutada saastumis- ehk kattumisvastase (antifouling) värvi. Kattumisvastaste värvide puhul on tegemist biotsiididega, mis sisaldavad toimeainetena raskmetalle. Need leostuvad aeglaselt värvist ja kahjustavad sellega kokku puutuvaid veeorganisme. Näiteks võib toimeaine takistada veeorganismide füsioloogilisi protsesse või kahjustada neid ensüümide inaktiveerimisega, hoides seeläbi ära töödeldud pinna koloniseerimise. Värvi keskkonnaohtlikkuse tõttu ei tohi see värvimisel või värvi eemaldamisel sattuda pinnasesse ega veekogusse. Vask ja tsink on isegi väikestes kogustes kahjulikud vee-elustikule ja kogu ökosüsteemile. Seetõttu tuleb ka värvitud paadi põhja pestes pöörata erilist tähelepanu sellele, et pesuvesi ei satuks filtreerimata otse veekogudesse või doki pinnasesse. Kattumisvastased värvid on ka tervisele kahjulikud ning võivad sissehingamisel ja allaneelamisel kahjustada elundeid. Värvi peale kandmisel ja maha lihvimisel tuleb kanda isikukaitsevahendeid, näiteks respiraatorit ja kaitsekindaid. Värvijäägid, -tolm ja -jäätmed on ohtlikud jäätmed, mis tuleb kokku koguda ja viia ohtlike jäätmete kogumiskohta. Ohtude vähendamiseks peab järgima värvi kasutusjuhendis toodud nõudeid. Eestis tohib kasutada biotsiidi, mis on Terviseameti poolt turule lubatud. Seda kinnitab pakendil olev registreerimistunnistuse või loa number. Alternatiivsed võimalused veesõiduki kaitsmiseks Alati ei ole vaja kasutada kattumisvastast värvi ja tasub kaaluda alternatiive, eriti riim- või magevees. Näiteks leidub erinevaid kattematerjale, ultrahelimeetodeid ning paadihoidmise süsteeme. Kui paati viiakse vette harva või veeorganismide kasv paadil ei ole suur, piisab ka ainult mehaanilisest puhastamisest, näiteks harja, spaatli või pesuriga. Rohkem infot antud teemal leiad järgnevatest allikatest: Soomekeelne info- ja videomaterjal kemikaalivabast paadihooldusest Ingliskeelne aruanne alternatiivsete hooldusmeetodite kohta Saksakeelne materjal saastumisvastaste vahendite kohta Ingliskeelne kokkuvõte katsetest erinevate biotsiidivabade paadikerevärvidega
EST
06-10-2022 - 01:14 - Terviseamet - Terviseameti mürgistusteabekeskusel täitus neljateistkümnes tegevusaasta
6. oktoobril aastal 2008 avati Eestis mürgistusinfoliin 16662. 14 aasta jooksul on Terviseameti koosseisus toimetav mürgistusteabekeskus nõustanud abivajajaid mürgistusõnnetuste puhul ja tegelenud mürgistuste ennetamistööga.   Nende aastate jooksul on keskus vastanud enam kui 30 000 kõnele ja mürgistusinfoliin on muutunud ööpäevaringseks teenuseks. Nõustamise ja ägedas staadiumis olevate mürgistuste ravi kõrval peavad keskuse eksperdid oluliseks ka mürgistuste ennetamist, mis on osa mürgistusteabekeskuse tööst. Tugev ennetustöö on tõstnud rahva teadlikkust mürgistusohtudest, mis on läbi teadlikkuse kasvu omakorda muutnud teenuse kättesaadavamaks. Infoliinil 16662 või haiglates registreeritud mürgistuste statistikat saab jälgida mürgistusteabekeskuse kodulehel asuvast mürgistusjuhtumite andmeaidast. Peamiseks mürgistusõnnetuste põhjustajaks Eestis on kemikaalid, kuid sagedased on ka ravimimürgistused. Kuni 3-aastaste lastega juhtunud mürgistuste arv näitab selgeid vähenemise märke, moodustades praegu 35% kõikidest nõustamistest. Kõnede kogumahust umbes 75% tuleb kodanikelt ning 25% tervishoiutöötajatelt. Mürgistusinfoliini 16662 number on saanud üldsusele tuttavamaks tänu heale koostööle meediaväljaannetega, tervisedendajate võrgustike ning tervishoiuteenuse osutajatega. Mürgistusteabekeskuse spetsialistid on koolituste, trükiste ja õppematerjalide abil tutvustanud infoliini nii lastele kui ka täiskasvanutele. Samuti on keskus koolitanud tervishoiutöötajaid, kes suudavad mürgistuskannatanutele vajalikku abi anda. Mürgistusteabekeskuse kodulehte kasutatakse üle maailma ja infot levitatakse lisaks sotsiaalmeediale ka uudiskirja vahendusel. Kord aastas, märtsi kolmandal täisnädalal, viiakse läbi mürgistusennetusnädalat. Eesti mürgistusteabekeskuse kogemust hinnatakse kõrgelt ka teistes Euroopa riikides. Keskuse spetsialistid on jaganud oma kogemusi nii keskuse käivitamise, ennetustöö kui ka spetsiifilise diagnostika- ja raviküsimuste kohta kliinilise toksikoloogia valdkonnas. Mürgistusteabekeskuse telefoniliinile 16662 helistamine on anonüümne ning tavakõne hinnaga. Keskuses töötavad pikaajalise kogemusega kliinilise toksikoloogia koolituse läbinud õed ja arstid, kes annavad nõu nii eesti kui ka vene keeles. Mürgistusteabekeskuse eesmärgiks on ägedate mürgistusjuhtumite tõttu haigestumiste, tervisekahjustuste ja suremuse vähendamine.  
EST
04-10-2022 - 09:02 - Terviseamet - Esmaspäevahommikuse seisuga vajas haiglaravi 210 COVID-19 patsienti
Esmaspäevahommikuse seisuga vajas haiglaravi 210 COVID-19 patsienti. Eelmisel nädalal avati haiglates 201 uut COVID-19 haigusjuhtumit. 39. nädala reoveeseire tulemuste põhjal on viiruselevik reovees 52% ulatuses oranžil ohutasemel. Terviseameti nakkushaiguste osakonna peaspetsialisti Juta Varjase sõnul lisandus eelmisel nädalal 3561 haigusjuhtu, millest 1316 olid laboratoorselt kinnitatud ja 2245 kliiniliselt diagnoositud. „Eelmise nädalaga võrreldes püsis haigusjuhtude arv pigem stabiilne, kasvades 5,7% võrra, positiivsete testide arv jätkab kasvamist just vanemates vanuserühmades,“ selgitas Varjas ja lisas, et R ehk nakatumiskordaja on üle-eestiliselt 1,04. Uuel nädalal võib oodata nakatumise jätkuvat kerget kasvu. Esmaspäevahommikuse seisuga oli haiglas 210 COVID-19 patsienti, neist intensiivravil üheksa. Nädala jooksul hospitaliseeriti kokku 201 patsienti, kellest 74 hospitaliseeriti sümptomaatilise COVID-19 tõttu. Võrreldes üle-eelmise nädalaga suurenes hospitaliseerimiste arv 25,6% võrra, seitsme päeva keskmine uute sümptomaatiliste COVID-19 hospitaliseeritute arv on kasvas 8,4 pealt 10 peale. Nädala jooksul suri 11 inimest vanuses 68-94, kõigil olid rasked kaasuvad haigused.  Nädala jooksul manustati 6694 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 196. Lisa- või tõhustusdoosi on saanud 481 175 inimest. Kogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 63,6%. 39. nädala reoveeseire tulemuste põhjal on viiruselevik reovees 52% ulatuses oranžil ohutasemel. 39% asulaproovidest on punasel ohutasemel. Enim viirusosakesi tuvastati keskmistatud proovidest Ahtmes ja Sillamäel. Kõige vähem tuvastati viirusosakesi keskmistatud proovide seast Põlvas ja Kuressaares. Võrreldes varasema nädalaga on mõnevõrra tõusnud punases ohutasemes proovide osakaal. COVID-19 nädala epidemioloogilise ülevaatega on võimalik tutvuda siin: https://terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/COVID-19/ulevaade_03.10.2022.pdf
EST
04-10-2022 - 08:42 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - 2021. aastal oli haiglaravi juhtude arv samas suurusjärgus 2020. aastaga
2021. aastal oli haiglaravi juhtude arv samas suurusjärgus 2020. aastaga

Iseloomulik on raske seisundiga patsientide ravivajaduse tõttu II- ja eriti III-astme intensiivravivoodite arvu kasv, nt III astme intensiivravivoodeid oli 2020. a 164 (+15%) ja 2021. a 174 (+6%).

2020. aastal haiglaravi vajanud COVID-19 patsiendid olid tavapärasest raskema seisundiga, pikema ravikestuse ja kõrgema letaalsusega, aga ägeda seisundiga haiglaravi saanute arv ei olnud suur – ligi 2000 (Terviseameti andmetel). Vaatamata tagasihoidlikule koroonapatsientide osatähtsusele haiglaravis vähenes kogu haiglaravi patsientide arv 2020. aastal märgatavalt – 11,7%, kasvas aga letaalsus ja ravikestus.

Teisel COVID-19 epideemia aastal viibis võrreldes 2020. aastaga ägeda COVID-19 tõttu haiglaravil üle viie korra enam inimesi (Terviseameti andmetel). Samas ei suurenenud kokku haiglaravi juhtude arv, vaid oli samas suurusjärgus (-0,8%) 2020. aastaga ehk plaanilise ravi arvelt raviti ägedaid koroonapatsiente.

Päevaravi osutamine vähenes 2020. aastal võrreldes 2019. aastaga 12,2%. Kuid 2021. aastal päevaravis ravitute arv kasvas 4,9%, kuigi jäi veel 2019. aastast madalamaks. Langustrendis oli lastele päevaravi osutamine, vähesel määral COVID-19 mõjuna.

Haiglaravi ja haiglaravivoodid 2021

2021. aastal oli Eestis 50 haiglat, neist 30 olid aktiivravi- ja 20 õendushaiglad. 2020. a oli haiglaid kokku 52.

Eelmisel aastal oli avatud kokku 6725 ravivoodit, neist 263 laste erialade voodit ja 1710 õendusabi voodit. Voodite arvud muutusid võrreldes 2020. aastaga vastavalt 0%, -0,8% ja -2,3%. 2020. aastal olid muutused võrreldes 2019. aastaga suuremad – vastavalt -1%, -9,9% ja -4,6%.

Haiglaravi sai kokku 191 912 patsienti, neist 15 278 olid 0–14-aastased lapsed ja 15 960 õendusabi patsiendid. Teisel koroona-aastal haiglaravi saanute arv enam nii palju ei vähenenud, 0–14-aastaseid lapsi raviti isegi rohkem kui 2020. aastal (vastavalt -0,8%, +5,9% ja -4,0%).

Kui 2020 vs. 2019 pikenes keskmine ravikestus nii üle 15-aastaste kui 0–14-aastaste seas 0,4 päeva võrra, õendusabis koguni 3,5 päeva võrra, siis 2021 vs. 2020 lühenesid nimetatud ravikestused, olles vastavalt 8,4, 3,7 ja 28,4 päeva, mis on siiski suuremad kui enne 2019 aastat (v.a lastel).

2021. aastal olid 11% haiglaravi patsientidest alla 15-aastased, 45,4% 15–64-aastased ja 43,6% 65-aastased või vanemad. Sealhulgas õendusabi patsientidest on ainult kümnendik nooremad kui 65. Seega haiglaravi saajate hulgas on vanemaealiste osatähtsus märkimisväärne, mis mõjutab nii ravi kui selle tulemusi. 2019. aastaga võrreldes oli alla 15-aastaste osatähtsus vähenenud, tööealiste ja eakamate osatähtsus ei muutunud.  

2021. aasta sagedasemad haiglaravil viibimise põhjused olid vereringeelundite haigused, kasvajad ja hingamiselundite haigused. Vereringeelundite haiguste ligi 30 000 ravitut moodustasid 16,1% kõigist ravil viibijatest, kasvajad 13,1%. Kõik COVID-19 haiged ei viibinud ravil hingamiselundite haiguste põhidiagnoosiga, aga epideemia otsese mõjuna kasvas hingamiselundite haiguste osatähtsus 11%ni ravipõhjusest. Kopsupõletikud moodustasid omakorda hingamiselundite haigustest poole.

0–14-aastastel lastel on hingamiselundite haigused varem olnud sagedamaks haiglaravi põhjuseks, aga COVID-19 perioodil on nende osatähtsus vähenenud. 2021. aastal moodustasid hingamiselundite haigused laste haiglaravi põhjustest 15,5%. Lapsi on vähem ravitud nii ägedate haigustega kui krooniliste tonsillide/adenoidide probleemidega. Ägedatest hingamiselundite haigustest oli 0–14-aastastel 2021. aastal omakorda suurem bronhiidi ja bronhioliidi osatähtsus.  

Päevaravi ja päevaravivoodid 2021

Päevaravi osutas 63 asutust – 28 haiglat ja 35 ambulatoorse tervishoiuteenuse osutajat.

Päevaravi osutanud asutuste arv on kahel viimasel aastal kasvanud 2020. a kahe ja 2021. a nelja asutuse võrra.

Päevaravi osutatakse nii statsionaari kui päevaravi vooditel. Päevaravivoodeid oli kokku 616 (võrreldes 2020. aastaga +18%) – 423 voodit haiglates ja 193 ambulatoorsetes asutustes.

Päevaravi lõpetas 2921. aastal 84 551 patsienti, neist 5472 olid 0–14-aastased lapsed. Muutused võrreldes 2020. aastaga olid vastavalt +4,9% ja -15,3%. Päevaravi saanud laste arv kahaneb juba viiendat aastat järjest.

Enim päevaravi päevi (28% kõigist ravipäevadest) kulus 2021. aastal kuse-suguelundite haiguste, täpsemalt pidevat hemodialüüsi vajavate patsientide raviks. 15% ravipäevadest (26% kõigist ravijuhtudest) moodustasid silmahaiguste tõttu ravil viibijad. Kasvajate raviks kulus 13,5% ravipäevadest.  

halglaravi põhjused 2021. aastal

Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis avaldati 2021. aasta statistika haigla- ja päevaravi ravivoodite ja ravitute kohta, sh teenuseosutajate maakondade, patsientide vanus- ja soojaotuse ning ravipõhjuste järgi. Avaldatud on ka haiglavõrgu arengukava haiglate ravivoodite näitajad haiglate järgi ja Tervise infosüsteemi aktiivravihaiglate andmed.

valdo.jahilo T, 04/10/2022 - 11:42
Uudis
03-10-2022 - 06:48 - Terviseamet - UFI-kood kemikaalidel võimaldab õnnetuse korral saada kiiret abi
Uus kemikaalide märgistuselement UFI-kood võimaldab tuvastada tootes sisalduvad kemikaalid. Element võimaldab õnnetusjuhtumi korral edastada kannatanule kiirelt käitumis- ja ravijuhised, lähtudes vastava kemikaali koostisest ja omadustest. Igapäevaselt on kodudes kasutusel erinevad kemikaalid: pesu- ja puhastusvahendid, putukamürgid, liimid, värvid ja palju muud. Nendest osa on tervisele suuremal või vähemal määral ohtlikud. Inimesele võivad ohtu kujutada ka elektrooniliste sigarettide täitevedelikud ja nikotiinipadjad. Kemikaalide pakenditele lisatakse numbrite ning tähtede kombinatsioon UFI-kood. Tegemist on uue märgistuselemendiga ehk unikaalne koostise tähis (unique formula identifier). UFI-kood on kasutusele võetud selleks, et luua ühene seos turul oleva ohtliku kemikaali ja patsientide raviks kättesaadava teabe vahel. Kemikaali kasutamisega seotud õnnetusjuhtumi korral tuleb helistada mürgistusteabekeskuse numbril 16662 ning edastada UFI-kood konsultandile. See võimaldab leida andmebaasist infot konkreetse kemikaali kohta ja anda kiirelt käitumis-ja ravijuhised lähtuvalt kemikaali koostisest ja omadustest. Ostes juba praegu tarbekeemiat, tasub otsida pakendilt UFI-koodi, et ennast uue märgistuselemendiga kurssi viia. Alates 2025. aasta 1. jaanuarist peab kood olema kõigil müügil olevate ohtlike kemikaalide pakenditel.  
EST
30-09-2022 - 05:52 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Ajakirja Sotsiaaltöö sügisnumber vahendab häid kogemusi ja kutsub mõtlema tööheaolule
Ajakirja Sotsiaaltöö sügisnumber vahendab häid kogemusi ja kutsub mõtlema tööheaolule

„On muutumas arusaam sellest, mis tagab sotsiaaltöö kvaliteedi: on hakatud märkama sotsiaalvaldkonna töötajat, töö vahetut tegijat," kirjutab eessõnas Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni juhatuse esimees Kairit Lindmäe.

Uurimused ja analüüsid

  • Merle Varik annab ülevaate oma doktoritööst, mis käsitles dementsusega inimeste omastehooldajate võimestamist tugigruppide abil. Uurimistöö käigus töötati välja omastehooldajate sobiv tugigrupi formaat, pandi tööle tugigrupid ning koguti nend ekohta andmeid.
  • Sotsiaalpoliitika uurija Jüri Kõre võtab vaatluse alla eakate teenusmajade kui eluaseme-, hooldus- ja tervishoiuteenuste integreeritud osutamise mudeli rakendamise võimalused.
  • Judit Strömpl Tartu Ülikoolist tutvustab traumateadliku elulootöö metoodika kasutamise võimalusi asendushooldusel kasvavate laste identiteedi toetamiseks ning osalusuuringu kahe esimese etapi tulemusi.
  • Mis viis lastekaitsetöötajaid otsuseni ametist lahkuda? Kristiina Meinberg-Kadai uuris seda oma magistritööst, mis toetus kogemuslugudele.

Korraldus

  • Keiu Virro tutvustab sotsiaalkindlustusameti kriisireguleerimise osakonna tegevust Ukraina sõjapõgenike abistamisel. 
  • Kaie Pukk kirjeldab sotsiaalministeeriumi ja koostööpartnerite tegevusi võlanõustamisteenuse arendamisel.

Hea praktika

  • Persooniloos jagab mõtteid aasta hoolekandeasutuse juhi tiitli saanud Siimusti lastekeskuse Metsatareke juht Imbi Ivask.
  • Pikalt tegutsenud Käo Tugikeskust kui turvalist ja sõbralikku teenuseosutajat puuetega inimestele ning hinnatud tööandjat tutvustab Jane Langemets.
  • Kuidas arendab koduteenuseid ja teisi omastehooldaja tööd hõlbustavaid teenuseid Tartumaal tegutsev eraettevõte Eskeer OÜ, tutvustab Ave Kütt.
  • Kohila, Kose ja Tori valla sotsiaaltöötajad ja teenuseosutajad toovad välja, milliseid uusi võimalusi on andnud osalemine isikukeskse erihoolekande teenusmudeli projektis.
  • Andrus Kärpuk ja Külliki Kübar Pärnumaa Ühistranspordikeskusest annavad ülevaate sotsiaaltranspordi ühise korraldusmudeli katsetamisest Pärnumaal.
  • Kati Madisson ja Karin Kiis Eesti Töötukassast vahendavad kohalike omavalitsuste ja töötukassa maakondlike osakondade koostööprojekti kogemusi.
  • Perepesa nime all tegusevatest kogukondlikest ennetus- ja peretöökeskustest, mis toetavad laste ja perede heaolu süsteemse ennetustöö ja varajase märkamisega, kirjutab Kristel Patzig.
  • Mis on mobiilne noorsootöö ja milliseid eduelamusi ja vajadusi töös keerulistes oludes noortega toovad välja Pärnu noorsootöötajad, kirjutab Triin Mäger.
  • Eve Voogla ja Enelis Linnas võtavad kokku kaks aastat tagasi avatud Hiiumaa sotsiaalkeskuse noortekodu kogemused kinnise lasteasutuse teenuse pakkumisel.
  • Superviisor Allan Kaljakin jagab muljeid asenduskodude kasvatajate supervisioonist, kus kasutati psühhodraama meetodit.

Ajakirja värske number

ajakirja Sotsiaaltöö sügisnumbri kaas

Sotsiaalvaldkonna spetsialistidele ning huvilistele suunatud erialaajakirja Sotsiaaltöö annab välja Tervise Arengu Instituut koostöös sotsiaalministeeriumi ja toimetuse kolleegiumi asjatundjatega.

Lisainfo: tel 659 3931, e-post ajakiri@tai.eewww.tai.ee/sotsiaaltöö, ajakiri Facebookis.

valdo.jahilo R, 30/09/2022 - 08:52
Uudis
29-09-2022 - 01:33 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Personaalmeditsiini septembrikuu uudiskiri keskendub polügeense riskiskoori temaatikale
Personaalmeditsiini septembrikuu uudiskiri keskendub polügeense riskiskoori temaatikale

Tervise Arengu Instituudi personaalmeditsiini värskes uudiskirjas:

  • Teadusartikli refereering „Polügeense riskiskoori analüüsimise ja raporteerimise arendamine“ annab ülevaate ulatuslikul uurimistööl põhinevast raamistikust, mille kasutamine saab olla abiks PRS-ide kasutusele võtmisel kliinilises töös. Refereeringu aluseks olevat artiklit kommenteerib uudiskirjas dr Sander Pajusalu, kes selgitab, missugused on olnud meditsiinis PRS-ide kasutusele võtmist takistavad asjaolud ning millele tuleks tulevikus tähelepanu pöörata.
  • Teadusartikli refereering Polügeensete riskiskooride kasud, ohud ja puudujäägid käsitleb laiemalt PRS-ide kasutegureid, aga ka ohukohti ning teisi praktilisi aspekte, mida PRS-ide arendamisel ja kasutamisel silmas peab pidama – seda ka tulemuste tõlgendamisel ning patsiendile edastamisel.

Loe uudiskirja artikleid ja liitu ka uudiskirja tellijatega.

Head lugemist!

meelike.tammemagi N, 29/09/2022 - 16:33
Uudis
28-09-2022 - 10:11 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - TAI: arsti kontaktvastuvõtte on sama palju kui aasta varem
TAI: arsti kontaktvastuvõtte on sama palju kui aasta varem

Arsti kontaktvastuvõtte registreeriti sama palju, kui aasta varem - veidi üle 5,4 miljoni. Nendest 40 protsenti ehk ligi 2,25 miljonit tegid perearstid. Kuigi perearsti kontaktvastuvõttude arv vähenes 3,6 protsenti (-83 978), suurenes omakorda see eriarstidel (v.a perearst) 3 protsenti (+95 404).

Oluliselt vähem registreeriti arsti koduvisiite – 11 813, mida oli 31 protsenti vähem kui 2020. aastal. Arsti koduvisiitidest enamuse tegid perearstid – 11 568, mida aasta varasemaga võrreldes oli 20 protsenti vähem. „COVIDi-eelse 2019. aastaga võrreldes on arsti kontaktvastuvõttude arv kokku vähenenud neljandiku võrra, sealhulgas perearstidel kolmandiku võrra ja koduvisiite tehakse poole vähem,“ kommenteeris TAI tervisestatistika osakonna analüütik Eva Anderson.

Õe ja ämmaemanda kontaktvastuvõtte registreeriti ligi 1,8 miljonit ja koduvisiite 340 786, mida oli vastavalt 10 protsenti rohkem ja koduvisiite 12 protsenti vähem kui 2020. aastal. Kontaktvastuvõttudest 66 protsenti tegid perearstiabi-, 18 protsenti haiglate ja 12 protsenti eriarstiabiasutustes töötavad õed. Kontaktvastuvõtte tehti varasemast rohkem pea kõikides tervishoiuteenust osutavates asutustes, v.a õendusabiasutustes.

Pereõe kontaktvastuvõtte registreeriti ligi 1,1 miljonit, mida oli 6 protsenti enam ja ämmaemandate kontaktvastuvõttude 166 859, mida oli 12 protsenti rohkem kui aasta varem. Õe ja ämmaemanda koduvisiitidest kokku üle poole registreeriti õendusabiasutustes töötavate (kodu)õdede poolt - 197 696, mida oli aga 17 protsenti vähem kui 2020. aastal. Samas on aasta-aastalt suurenenud õe ja ämmaemanda koduvisiitide registreerimine haiglates ja perearstiabiasutustes, vastavalt 4 ja 8 protsenti võrreldes aasta varasemaga. Olgugi, et ämmaemandate koduvisiitide arv võrreldes õdedega on väike, registreeritakse üha enam koduvisiite ka nende poolt – 2021. aastal 2594, suurenedes 2020. aastaga võrreldes 2,4 korda.

Alates 2021. aastast kogutakse TAI tervisestatistikas arsti, õe ja ämmaemanda kaugvastuvõttude andmeid. Kaugvastuvõtt on tervishoiutöötaja ja patsiendi suhtlus distantsilt, kasutades selleks turvalist suhtlust telefoni, video või veebivestluse teel. „Kaugvastuvõttude tegemine hoogustus 2020. aastal COVID-19 pandeemia ajal, samas olid need kasutusel ka juba varasemalt, küll mitte nii laiaulatuslikult“, selgitas Anderson.

Möödunud aastal registreeriti 5,5 miljonit kaugvastuvõttu, millest 3,1 miljonit tegid arstid ja 2,4 miljonit õendustöötajad. Enamus arsti kaugvastuvõttudest registreeriti perearstide poolt – 2,8 miljonit ning eriarsti kaugvastuvõtud moodustasid 9 protsenti (279 445). Õdede ja ämmaemandate kaugvastuvõttudest kokku registreeriti 76 protsenti (1,8 miljonit) pereõdede, 23 protsenti (563 234) muude õdede ja 0,9 protsenti (21 868) ämmaemandate poolt. Kuna kaugvastuvõttude andmeid koguti eelmisel aastal esmakordselt, siis andmete esitamisel esines mõningast ebaselgust kaugvastuvõtu määratlemisel. Tervisestatistika andmete põhjal registreeriti perearstiabiasutustes kaugvastuvõtte 4,7 miljonit, mis jagunesid suhtes 60:40 perearsti ja pereõe vahel.

Andmed on kättesaadavad tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis. Interaktiivsed graafikud on kättesaadavad arstide, õdede ja ämmaemandate kontakt-, kaugvastuvõttude ja koduvisiitide kohta.

Arsti ja õdede kontaktvastuvõtud 2009-2021

valdo.jahilo K, 28/09/2022 - 13:11
Uudis

Hits: 4306