Põhjus sellest rääkida ning ülekaaluga tegeleda seisneb eeskätt selle mõjust tervisele.  Ülekaal ja rasvumine suurendavad 2. tüüpi diabeeti ning südame- ja veresoonkonnahaigustesse haigestumise riski ning paraku on südame-veresoonkonnahaigused ka üks sagedasemaid surma põhjuseid. Seetõttu on oluline keskenduda kehakaalu alandamisel just igapäevaelus rakendatavatele ja püsivamatele muutustele.

Kaalulangus harjumuste muutmisest, mitte rangest dieedist

Kaalulangetamise kohta leiab palju infot, kuid kõik soovitused ei ole usaldusväärsed ega pikaajaliselt toimivad.  Eriti ettevaatlik tasub olla dieetidega, mis lubavad uskumatult lihtsat ja kiiret tulemust. Kiire kaalulangus võib olla ahvatlev, kuid enamasti on need soovitused seotud rangete piirangute ja välistustega, mis ei ole sageli tervislikud ega ammugi jätkusuutlikud. Tervislik kehakaal ei sünni rangetest piirangutest, vaid harjumustest, mida on võimalik hoida ka pikema aja jooksul, et juba saavutatud tulemust ka tegelikult säilitada. Nii ei tohiks oma toitumise muutmise eesmärgiks olla kiire kaalulangus võimalikult väikeste toidukoguste või piiratud ja välistustel põhinevate toiduvalikute abil. Mõistlikum ja tervist toetavam on liikuda samm-sammult selliste harjumuste poole, mis lisaks kehakaalu langusele aitavad ka tervist hoida ja toetada.

Miks ei anna dieeditamine püsivat tulemust?

Paljud dieedid piiravad tugevalt toiduenergia hulka, süsivesikuid, rasvu või teatud toidugruppe. Sellised piirangud võivad anda lühiajalise kaalulanguse, kuid lisaks sellele, et selliste soovituste järgimine ei ole jätkusuutlik, toob liigne piiramine kaasa ka oluliste toitainete puuduse. Samuti ei ole selliste dieetide abil saavutatud kaalunumber ka püsiv, sest dieedi lõppedes ja varasemate harjumuste juurde tagasi pöördudes taastub sageli ka kehakaal.

Lisaks on dieedipidamisel psühholoogiline mõju. Endale millegi „hea ja maitsva“ keelamine viib fookuse just keelatud toitudele – keelatud vili on ju ikka magusam ja ihaldusväärsem. Ning psühholoogiliselt tekitab endale piirangute ja keeldude seadmine pikema aja jooksul lisapinge. Ehk fookus läheb sellele, millest kõigest ma pean loobuma. Ning kui piiranguid ei olda võimelised pidama ning isu saab siiski võitu, tekitab see läbikukkumise tunde mõjutades seeläbi nii minapilti kui enesehinnangut. Samuti võib dieedipidamisel olla sotsiaalpsühholoogiline mõju ning võib mõjutada nii meeleolu kõikumist kui ka vähenenud kognitiivsust (väsimuse suurenemine, jõudluse vähenemine jms). Kõik eelnimetatu sõltub sellest, mil viisil ning milliseid välistusi ning kui läbimõeldult konkreetset dieeti peetakse.

Seetõttu on mõistlikum keskenduda mitte keelamisele, vaid sellele, milliseid tervislikumaid valikuid on võimalik oma menüüsse juurde lisada või asendada. Esiteks aitavad paremini tehtud toiduvalikud vähendada nii isusid kui väsimustunnet ning teiseks annavad väikesed kuid olulised muudatused eduelamuse ja tõstavad eneseusku.

Keeldude asemel keskendu sellele, mida toiduvalikutesse lisada ja asendada 

Alusta köögiviljade lisamisest

Üks lihtsamaid samme toitumise parandamiseks on lisada igapäevastesse toitudesse rohkem köögivilju. Need annavad toidule mahtu, kiudaineid, vitamiine ja mineraalaineid ning aitavad kõhul kauem täis püsida.

Lisa rohkelt köögivilju oma tavapärastele toitudele, näiteks omletile, pastale, suppidele, ahjuroale, võileivale ning leia endale paar head salatit, mida toidule kõrvale serveerida. Alusta väikeste sammudega: lisa üks peotäis köögivilju vähemalt kahele toidukorrale päevas.

Kasuta taldrikureeglit

Taldrikureegel aitab süüa tasakaalukalt ilma toitu kaalumata ja kilokaloreid lugemata. Alusta toidukorra planeerimist köögiviljadest ning täida pool taldrikust erinevate köögiviljadega. Olgu selleks salat või värsked/vokitud köögiviljad – täpselt nii, nagu sulle meelepärane on.

Veerand taldrikust võiks olla valguallikas: oad, läätsed, kikerherned, tofu, kala, muna, kana, kohupiim või kodujuust. Liha ning lihatooteid (nt erinevad kotletid, viinerid vm pooltooted) tarbi pigem vähem ja harva. Kuigi kaalulanguse ajal on valk oluline, sest see aitab hoida täiskõhutunnet ja toetab lihasmassi säilimist, ei tasu valguallikatega ka liialdada. Soovituslik on lisada menüüsse sagedamini just taimseid valguallikaid, kuna sisaldavad ka rohkelt kiudaineid, mis tekitavad ja hoiavad hästi täiskõhutunnet ning aitavad tasakaalustada veresuhkrutaset.

Viimane veerand taldrikust täida täisteraviljade või kartuliga. Teraviljatoodete puhul eelista täisteratooteid (täisterapasta) ning heaks valikuks on ka pseudoteraviljad nagu tatar, mais, kinoa, amarant jm. 

Vähenda näksimist ja ultratöödeldud toite

Kaalulangust toetab see, kui menüüs on vähem toite, mis annavad liiga palju energiat, sh liigselt küllastunud rasvhappeid või lihtsüsivesikuid, kuid sisaldavad vähe toitaineid. Sellised on näiteks maiustused, krõpsud, saiakesed, magusad joogid, kiirtoit ja paljud valmistoidud.

Neid ei pea täielikult keelama, kuid nende osakaalu võiks teadlikult vähendada miinimumini. Abiks on lihtsad muudatused: hoia kodus käepärast näksimise asendusena rohkem puu- ja köögivilju, võta vahepaladeks puuvilju pähklitega või kohupiimaga. Samuti hoidu koju magusate või ka soolaste näkside ostmisest, sest kui kiusatust ei ole, pole võimalik ka patustada. Lisaks võib tunduda suurema paki küpsiste või kommide ostmine hea mõte, sest suurem kogus on soodsam, kuid praktika on see, et nii palju, kui seda on, niipalju seda ka ära süüakse. Ning tegelikult saab magusanaudingu rahuldamist teha ka väikese kogusega. Nii et osta teadlikult.

Ultratöödeldud ning valmistoit sisaldab samuti sageli rohkelt energiat kuid vähe toitaineid ning sageli kipub peale söömist tekkima ikkagi veel isu millegi järele. Kuigi valmistoit võib tunduda väsitava päeva järel kõige kiirem ja lihtsam valik, siis tegelikult valmib maitsev ja tasakaalustatud toidukord samuti üpris kiiresti. Siin aitavad mõned nipid. Näiteks valmib kana ahjus või kuumaõhu fritüüris üpris kiiresti, samal ajal saad valmis teha endale meelepärase salati või vokkida pannil kergelt köögiviljad ning ka tatar või kinoa valmib samal ajal. Kõige rohkem aega läheb planeerimisele ning toiduainete ostmisele. Seega need sammud saad juba eelnevalt ära teha ning pool õhtusöögi ettevalmistusest ongi tehtud. Kavalamad ettemõtlejad kasutavad nipina ka „meal prep´i“ ehk toidu ettevalmistamist. Eelmisel päeval valmis tehtud kana, kala või muud koostisosad vähendavad järgmise päeva toiduvalmistamisele kuluvat aega. 

Liikumine toetab kaalulangust

Lisaks toiduvalikute korrigeerimisele aitab kehakaalu langusele kaasa ka regulaarne liikumine. Regulaarne liikumine aitab suurendada energiakulu, kiirendab ainevahetust, aitab säilitada lihasmassi ning parandab und ja enesetunnet. Kuid ära võta liikumist kui „karistust“ söömise eest. Mõtle, milline liikumine on sinu jaoks kõige lihtsam ning eeskätt võiks liikumine pakkuda sulle naudingut ja mõnusat enesetunnet.

Alusta näiteks võimalusel kas jalgsi tööle minekust, lifti asemel treppide kasutamisest või 20-minutilisest jalutuskäigust päeva jooksul. Oluline on valida liikumisviis, mis sinu päevakava ja võimalustega kõige paremini sobib. Iga liikumine on oluline!

Üks harjumus korraga

Kõige püsivamad tulemused tulevad väikestest sammudest. Kui muuta korraga liiga palju, võib motivatsioon kiiresti kaduda. Vali üks lihtne muudatus ja tee seda nädal aega.

Näiteks lisa lõunasöögile köögivilju, joo magusate jookide asemel vett, söö ühel päeval nädalas taimse valguallikaga toitu, tee õhtusöögi kõrvale salat või jaluta pärast sööki 15-20 minutit. Vali tegevus, mida on lihtne oma igapäevarutiini kohandada ning lihtsalt alusta. Kui üks harjumus muutub loomulikuks, lisa järgmine. Väikeste ja lihtsate muudatuste ettevõtmine on pikas perspektiivis sind toetav - kui tegevus on lihtne ja rakendatav, saad sellest eduelamuse, mis järgmiste muudatuste tegemist kannustab. 

Toetav meelespea

Kaalulangus ei pea olema kiire ega rangete reeglitega. Üks saiake, suurem õhtusöök või vahele jäänud trenn ei riku midagi ära. Ole enda vastu sõbralik ja lahke – kuigi eesmärk on oluline, on teekond veel olulisem. Oluline on jätkata järgmise toidukorraga ja teha enamikel päevadel valikuid, mis toetavad keha ja enesetunnet. Juba üks oluline muutus viib sind lähemale uutele harjumustele. 

Tervist toetav kaalulangus põhineb tasakaalustatud toitumisel, piisaval täiskõhutundel, regulaarsel liikumisel, heal unel ja väikestel harjumustel, mida on võimalik päriselt hoida.

Tuuli Taimur

TAI toitumise ja liikumise osakonna vanemspetsialist

Arvamuslugu ilmus 19.05.2026 portaalis tervis.postimees

18.–25. maini leiab aset üleeuroopaline HIV-testimisnädal, mille eesmärk on tõsta teadlikkust HIV-i (immuunpuudulikkuse viirus) ja teiste seksuaalsel teel levivate infektsioonide testimise olulisusest. Samuti julgustada oma tervist regulaarselt kontrollima. Testimisnädalal on oluline rõhutada, et HIV-testimine oleks nähtav, kättesaadav ja loomulik osa tavapärasest tervisekäitumisest.  

HIV-i levik Eestis on viimase kümnendi jooksul küll märgatavalt vähenenud, kuid nakkus püsib jätkuvalt kõrgel tasemel. 2025. aastal avastati 113 uut HIV-nakkuse juhtu, neist 95 Eesti elanike seas. Osa juhtudest puudutas inimesi, kes teadsid oma HIV-staatust juba varem ja olid saanud ravi ka enne, sealhulgas välisriigis. Samas ei ole täpselt teada, kui paljud neist elavad Eestis püsivalt.    

2025. aastal moodustasid uutest HIV juhtudest 40% naised. Nakatunute keskmine vanus on tõusnud ning kõige rohkem registreeriti uusi juhte 40–49-aastaste seas. Noorim diagnoositud inimene oli 21- ja vanim 75-aastane, selgitab Tervise Arengu Instituudi HIV valdkonna juht Iveta Tomera. “See näitab selgelt, et HIV ei puuduta ainult üht kindlat vanuserühma või kogukonda – nakatuda võib igaüks,” lisab Tomera.  

HIV võib kulgeda aastaid ilma nähtavate sümptomiteta. See on Iveta Tomera sõnul ka põhjus, miks inimene ei pruugi ise teada, et on nakatunud ning võib nakkust tahtmatult edasi anda. “Regulaarne testimine aitab avastada nakkuse varakult, võimaldab alustada õigeaegset ravi ning kaitsta nii enda kui ka partnerite tervist. Kõige olulisem on jõuda diagnoosini varakult,“ rõhutab Tomera.  

Maikuu testimisnädalal on testima oodatud kõik seksuaalselt aktiivsed inimesed – sõltumata vanusest, soost või suhtestaatusest. Eriti oluline on testida uue partnerlussuhte alguses või juhul, kui on olnud kaitsmata seksuaalkontakt.  

Eestis on HIV-testimine tasuta ja konfidentsiaalne. Tasuta testimisvõimalusi pakuvad HIV nõustamis- ja testimiskabinetid, pere- ning eriarstid ning noorte nõustamiskeskused üle Eesti. Teenus on kättesaadav ka ravikindlustuseta inimestele. HIV nõustamiskabinettides on lisaks HIV-le võimalik tasuta testida ka B- ja C-hepatiiti ning süüfilist.  

Tervise Arengu Instituut teeb sel korral HIV-testimisnädalal koostööd Südameapteegiga. Apteekides saadaolev kodune kiirtest on mugav võimalus näiteks neile, kellel on keeruline leida sobivat testimiskohta. Tasuta kodutestid on saadaval kahekümnes Südameapteegis üle Eesti ning testi saab soovi korral tellida ka e-apteegist.  

Apteegist tasuta HIV-kodutesti saamine on inimese jaoks tehtud võimalikult lihtsaks ja mugavaks. “Apteekides, kus kampaania on nähtav kassa juures või digiekraanidel, piisab sellest, kui pöörduda apteekri poole ja küsida testi. Apteeker annab selle ilma lisaküsimusi esitamata,” kinnitab Südameapteegi turundus- ja kommunikatsioonijuht Enel Kolk.  

Oluline on meeles pidada, et ükski HIV-kodutest ei pruugi tuvastada viimase kolme kuu jooksul toimunud nakatumist, mistõttu riskikontakti korral tuleb vajadusel testi hiljem korrata või pöörduda tervishoiutöötaja poole. HIV-testi tegemine on kiire ja lihtne. Kiirtesti vastuse saab mõne minutiga ning laboratoorsed testid on enam kui 99% täpsusega.  

Eestis on HIV ravi kõigile inimestele tasuta, sõltumata ravikindlustuse olemasolust. Varajane diagnoos aitab säilitada hea elukvaliteedi ning tänapäevase ravi korral saavad HIV-positiivsed inimesed elada täisväärtuslikku elu.  

Tervise Arengu Instituut kutsub üleeuroopalisel HIV-testimisnädalal 18. –25. maini inimesi end mugavalt testima.  

Lisainfo testimisvõimaluste ja lähimate testimispunktide kohta:  
www.hiv.ee  

Lisainfo HIV-testimise ja nõustamiskabinettide kohta:  
HIV nõustamis- ja testimiskabinetid  

Tasuta koduteste jagavad järgmised apteegid:

Haapsalu 
Haapsalu Südameapteek 
Jaama 32, Haapsalu, Läänemaa

Karksi-Nuia 
Karksi-Nuia Südameapteek 
Piirilinna, Kõvaküla, Viljandimaa

Maardu 
Maardu Prisma Südameapteek 
Keemikute 43, Maardu, Harjumaa

Otepää 
Otepää Südameapteek 
Lipuväljak 11, Otepää, Valgamaa

Paldiski 
Paldiski Südameapteek 
Rae tn 14b, Paldiski, Harjumaa

Pärnu 
Pärnu Keskuse Südameapteek 
Aida 7, Pärnu, Pärnumaa

Põlva 
Edu Keskuse Südameapteek 
Aasa tn 1, Põlva, Põlvamaa

Rakvere 
Rakvere Maxima Südameapteek 
Tallinna tn 11, Rakvere, Lääne-Virumaa

Räpina 
Räpina Südameapteek 
Kooli tn 14a, Räpina, Põlvamaa

Saaremaa 
Saare Selveri Südameapteek 
Tallinna tn 67, Kuressaare, Saaremaa

Tallinn 
E-apteek 
Veerenni 53a, Tallinn

Pelgulinna Tervisemaja Südameapteek 
Ädala 1, Tallinn, Harjumaa

Tõnismäe Südameapteek 24h 
Tõnismägi 5, Tallinn, Harjumaa

Vikerlase Südameapteek 24h 
Vikerlase 19, Tallinn, Harjumaa

Tartu 
Annelinna Prisma Südameapteek 
Nõlvaku 2, Tartu, Tartumaa

Tõrva 
Tõrva Südameapteek 
Viljandi 28, Tõrva, Valgamaa

Valga 
Valga Südameapteek 
Vabaduse 39, Valga, Valgamaa

Viljandi 
Viljandi Tervikumi (Viljandi haigla) Südameapteek 
C. R. Jakobsoni 2a, Viljandi, Viljandimaa

Võru
Võru Maksimarketi Südameapteek 
Jüri 83, Võru, Võrumaa

Sarnaselt varasemate aastatega moodustasid suurema osa erakorralise meditsiini patsientidest vähemalt 15‑aastased patsiendid, samas kui kuni 14‑aastaste laste osakaal oli märksa väiksem. Vanuseline jaotus on püsinud aastate lõikes üldjoontes muutumatu, viidates stabiilsele nõudlusele erakorralise abi järele eri vanuserühmades.

„See kinnitab varasematel aastatel kujunenud mustrit, et EMO täidab järjest sagedamini esmase tervishoiu rolli – kohta, kuhu minnakse ka siis, kui perearsti juurde kiiresti ei pääse või tervisemure raskus pole päris selge,“ selgitas TAI analüütik Aia Simm. 

Enamik erakorralise meditsiini vastuvõttu pöördunud patsientidest ei vaja haiglaravi. 2025. aastal suunati pärast esmase abi osutamist ligi 80 protsenti patsientidest kodusele ravile ning edasisele haiglaravile hospitaliseeriti ligikaudu üks patsient kuuest. Hospitaliseerimise osakaal on jäänud hoolimata kõrgest pöördumiste arvust sarnaseks eelnevate aastate omaga. 

Ka pöördumiste viisid ei ole oluliselt muutunud. Valdav osa patsientidest – ligikaudu kolmveerand – pöördub EMO vastuvõtule ise või toimetatakse sinna lähedaste poolt. Kiirabiga tuuakse EMOsse umbes veerand patsientidest, teiste raviasutuste suunamiste ja muul viisil saabunute osakaal püsib väike. 

EMOdest on kujunenud kogu tervishoiusüsteemi oluline sõlmpunkt, kus hinnatakse nii eluohtlikke seisundeid kui ka kergemaid ning keskmise raskusega tervisemuresid. Suur pöördumiste arv koos suhteliselt stabiilse haiglaravile suunamise osakaaluga viitab, et EMOdel lasub lisaks erakorralise abi osutamisele ka märkimisväärne triaaži-, nõustamis- ja suunamisroll.

Erakorralise meditsiini statistika on avaldatud TAI tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis. 

Vaata ka visualiseeritud andmeid.

Uuringu eesmärk on saada parem ülevaade Eesti rahvastiku toitumisest. Saadud tulemuste abil täiendatakse toitude tarbimise andmebaasi, mis annab omakorda aimu, kui palju saavad inimesed toidust energiat, makro- ja mikrotoitaineid; kui sageli ja millises koguses süüakse erisuguseid toite ning kuivõrd on inimeste toitumine kooskõlas Eesti toitumis-, liikumis- ja uneaja soovitustega. 

Esimene rahvastiku toitumise uuring toimus 1997. aastal, teine aastatel 2013–2015 ja käesoleva uuringu andmed kogutakse aastatel 2026–2027. Vajadus rahvastiku toitumisandmete ajakohastamiseks on üldjuhul umbes iga 10 aasta järel. 

Kogutud teabe põhjal on võimalik hinnata ja kirjeldada toitumisharjumuste muutusi võrreldes varasemate uuringutega, selgitada ebasoodsate tervisesuundumuste võimalikke põhjuseid ja leida viise nende peatamiseks. 

„Selleks, et saaksime jagada asjakohaseid soovitusi ja tagada toiduohutust, on vaja täpseid andmeid. Viimatise uuringu järgselt on meie poodidesse jõudnud lugematu arv uusi tooteid, kasvanud inimeste ostujõud, suurenenud keskkonnateadlikkus ja muutunud on elutempo ning koos sellega ka meie söömisharjumused,“ kirjeldab uuringu olulisust TAI juhtivteadur Eha Nurk. „Uuring annab meile põhjaliku ülevaate – nii sellest, mida eelistab Eesti inimene süüa kui ka sellest, millised on toitumise seosed muu tervisekäitumisega.“

TAI kutsub uuringusse Norstat Eesti AS vastajate paneelist 1200 inimest vanuses 18–74 eluaastat. Uuritavate värbamine ja andmekorje kestab terve aasta – 2026. aasta aprillist kuni 2027. aasta maini, võimaldades arvestada hooajaliste eripäradega, näiteks viljarohke suve ja sügisega või talvele omasemate toekamate roogade eelistustega.

Andmekorje toimub veebipõhiselt. „Kui leiad oma e-postkastist kutse, siis tea, et sinu panus on väga oodatud – iga uuringusse kutsutu esindab sadu teisi Eesti inimesi,“ rõhutab Nurk. 

Uuring on osa regionaal- ja põllumajandusministeeriumi ja sotsiaalministeeriumi tellitud projektist „Rahvastiku tasakaalustatud toitumise edendamine“, mida rahastab SA Eesti Teadusagentuur RITA+ programmi alategevuse vahenditest. Uuring on kooskõlastatud TAI inimuuringute eetikakomiteega. Kõik uuringuga kogutud isikuandmed kodeeritakse ja vastuseid töödeldakse vastavalt Isikuandmete kaitse seadusele ning isikuandmete kaitse üldmäärusele.

Aprillikuu uudiskiri koondab teemad, mis aitavad paremini mõista nii igapäevaseid tervisevalikuid kui ka laiemat pilti rahvastiku tervisest.

Fookuses on:

🥗 toitumine ja toidukeskkond
🧠 vaimne heaolu ja liikumisharjumused
📊 rahvastiku tervist mõjutavad trendid

Uudiskirjas jagame värskeid uuringuid ja ekspertide vaateid – alates Eesti inimeste toitumisharjumustest kuni selleni, kuidas toetada püsivaid muutusi käitumises ja valikutes. Samuti käsitleme doonorluse jätkusuutlikkust, sõjapõgenike heaolu ning kevadist immuunsuse toetamist.

🎓 Ootame sind teadusseminarile, kus arutletakse, mis mõjutab krooniliste haiguste riskitegurite kujunemist ning kuidas viia teaduspõhised teadmised praktikasse.

Loe uudiskirja

Telli uudiskiri omale postkasti

Eesti seisab silmitsi järjest suurema ülemäärase kehakaalu probleemiga ja sellest tuleneva haiguskoormusega. 2024. aastal olid Eesti täiskasvanutest 33,1% ülekaaluga ning 19,0% rasvunud¹. Kahjuks suureneb aastatega ka ülemäärase kehakaaluga laste arv. 2021/2022. õ-a Eesti õpilaste kasvu uuringu kohaselt oli esimese klassi õpilastest iga neljas (28%) ülekaaluga ja iga kaheksas (12%) rasvunud, neljanda klassi õpilastest oli ülekaaluga juba iga kolmas (35%) ja rasvunud iga seitsmes (14%)². 

Ülemäärase kehakaaluga seotud terviseseisundite ravikulud Eesti riigile olid 2024. aastal peaaegu 158 miljonit eurot (sh haigus- ja hooldushüvitised)³. Lahendust ülemäärase kehakaalu probleemile otsitakse arvukate teadusprojektide raames. Üks selline on Euroopa Liidu programmi Horizon Europe vahenditest rahastatav rahvusvaheline projekt CoDiet⁴. Projekti eesmärk on uurida, kuidas innovatiivsete tehnoloogiate ja personaalsete toitumissoovituste abil tasakaalustamata toitumisega seotud haiguste levikut peatada.

Keskkonna roll tervisekäitumises

Inimeste käitumist, sh toiduvalikuid, kehalist aktiivsust ja uimastite tarvitamist, ajendab ja tugevdab suures osas füüsiline, majanduslik, digitaalne ja sotsiaalne keskkond, mille üle inimestel on vähe kontrolli. Seega on inimeste teadlikkuse tõstmisele ja individuaalsetele valikutele suunatud pingutused suuresti ebatõhusad, arvestades vajalike muutuste ulatust ja suurust. Tervisekäitumise muutmine eeldab keskkondade muutmist ja nõuab suuresti valitsuste ja ettevõtete tegutsemist, et muuta rahvastiku tervist kujundavaid tingimusi⁵. Eestis on riigitasandil kehtestatud keskkonna muutmisele suunatud meetmed (nt seadused, määrused, nõuded) pigem ebapopulaarsed ja tekitavad vastuseisu. Vastuväidetes rõhutatakse, et riik peaks tegelema inimeste harimisega ja aitama neil paremini mõista tervise ja toitumisega seotud teemasid. Kuid kas vastutuse panemine ainult inimeste õlgadele on mõistlik?

Millised meetmed toimivad?

Suurbritannia ühiskondliku innovatsiooni agentuur Nesta analüüsis 2024. aastal tervisepoliitika meetmeid ja tegi kokkuvõtte, milline on erisuguste tegevuste mõju rasvumise vähendamisele ja nende rakendamise kulu riigile⁶. Analüüs näitas selgelt, et meetmed, mille fookuses on inimeste teadlikkuse suurendamine (nt meediakampaaniad, teavitustöö või tervisealane haridus koolis), ei ole piisavad rasvumise levimuse vähendamiseks, kuigi neil on oma osa laiemas tervisepoliitika strateegias. 

Tugevama mõjuga ja kulutõhusamad on meetmed, mis on suunatud toidukeskkonna ja -süsteemi parendamisele ning parima olemasoleva ravi kättesaadavaks muutmisele. Näiteks võtta kasutusele toidupakendi esikülje märgistus (nt Nutri-Score); piirata suure soola, suhkru ja küllastunud rasvhapete sisaldusega toodete reklaami ning mitte lubada toidukohtadel teha sellistele toodetele hinnasoodustusi; suurendada tasuta ligipääsu Suurbritannia tervishoiusüsteemi digitaalsele kaalujälgimise programmile ja laiendada kaalulangetusravimite saajate hulka; suurendada tervist toetavate toidukaupade müüki jne.

CoDiet projekti tegevused Eestis

CoDiet projekti raames analüüsis Tervise Arengu Instituut Eesti tervisepoliitikaid, mille eesmärk on parendada elanike toitumist (nt toidukaupade märgistus, turundus jne). Projekti raames viidi ellu ka grupiarutelud tervisepoliitikaekspertidega (sh ministeeriumitest ja nende allasutustest, teadusasutustest), et arutleda neljal tervisepoliitika teemal: lastele suunatud tervist mittetoetava toidu turundus, tervist mittetoetavate toitude maksustamine, haridusasutustes toidu pakkumine ning toidu koostise muutmine (reformuleerimine). Kuigi projekti raames kaardistatud tervisepoliitikaid oli rohkem, valiti aruteludeks välja neli valdkonda, milles rakendati mingisuguseid meetmeid (või olid need kavandamisel) kõigis kuues analüüsi teinud riigis⁷. Arutelude eesmärk oli anda ülevaade iga tervisepoliitika valdkonna olukorrast ja peamistest probleemidest ning leida võimalusi eestlaste toitumise ja tervise parandamiseks.

Ekspertide peamised järeldused: vaja on terviklikku tegutsemist

Eesti CoDieti aruteludes osales 26 eksperti eri organisatsioonidest. Kuigi igal valdkondlikul tervisepoliitikal on oma eripära, joonistusid siiski välja korduvad mõtted, kuidas inimeste toitumist ja tervist parandada. Eksperdid tõid esimesena välja, et tasakaalustamata toitumine ja sellega seotud tervisemured on keerukas ja mitmetahuline probleem. Seda ei ole võimalik lahendada üleöö ega üksikute poliitikameetmetega. Rakendada on vaja erisuguseid meetmeid – nii toitumise ja eluviisi parendamisele kui ka sotsiaalmajanduslike probleemide lahendamisele suunatuid. Seega ei piisa ainuüksi toidupakendi esikülje märgistusest (nt Nutri-Score’i valgusfoor), haridusasutustes kvaliteetse toidu pakkumisest, magustatud jookide maksustamisest, reklaami piiramisest vms – erisuguseid meetmeid tuleb rakendada korraga.

Toidukeskkonna mõju igapäevastele valikutele

Teiseks rõhutati CoDieti aruteludes, et eri meetmete koos rakendamine muudab igapäevase toidukeskkonna tervist toetavamaks ja aitab inimestel paremini mõista tasakaalustamata toitumisega seotud terviseriske. Toidukeskkonda kujundavad füüsilised (nt supermarketite ja talupoodide olemasolu), poliitilised (seadused jm poliitikameetmed), majanduslikud (toiduhinnad, sissetulekud) ja sotsiaalkultuurilised (nt võrgustikud, kokkupuude) tegurid, mis mõjutavad, millised toidud on inimeste jaoks saadaval, taskukohased ning tarbimiseks valitud ja valmistatud⁸. 

Toidukeskkonnal on suur mõju inimeste toiduvalikutele ja -käitumisele. Kui kodu lähedal on ainult väiksema valikuga, kallimat ja vähesema kvaliteediga toitu pakkuv mugavuspood, kiirtoiduketid, rohkelt tervist mittetoetava toidu reklaame jms, siis on inimesel keerulisem teha paremaid toiduvalikuid. Lisaks on Eestis tervist mittetoetav toit (nt poolfabrikaadid, maiustused, magustatud joogid jne) odavam kui tervist toetav toit (nt värske köögivili, kala, reformuleeritud toidud). Toidu hind mõjutab paljude Eesti inimeste (sh laste) valikuid ja ostukäitumist. Toidukeskkonna parandamisega muutuks tervist toetav toit vaikevalikuks nii hinnalt kui ka kättesaadavuselt kõigile inimestele (sh majanduslikult kehvemal järjel olevatele inimestele).

Kohustuslikud meetmed vs eneseregulatsioon

Kolmandaks leidsid tervisepoliitikaeksperdid aruteludes, et kohustuslikud meetmed on tõhusamad kui tööstuste endi kehtestatud eneseregulatsioon, isegi juhul, kui see seab osalistele kohustusi. Eestis on väga tugev ettevõtete lobitöö, seetõttu rakendatakse pigem vabatahtlikke ja „pehmemaid“ tervisepoliitikameetmeid. Seega näiliselt rakendatakse erisuguseid poliitikameetmeid, kuid praktikas ei ole neil vabatahtlikkuse tõttu soovitud mõju. Näiteks saab tuua Eesti Ringhäälingute Liidu liikmetele kohustusliku tegevusjuhise kuni 12-aastastele lastele suunatud saadetes vastutustundlikuks toidu ja joogi reklaamipoliitikaks⁹. 

Pärast tegevusjuhise jõustumist viisid Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) ja Tartu Ülikool ellu seireuuringu, et hinnata, kuivõrd jõuab alla 18-aastastele suunatud saadetesse tervist mittetoetavate toitude ja jookide reklaami (WHO toitainete profiili alusel). Tulemuste kohaselt ei vastanud WHO profiilile 72,7% lastesaadete ajal näidatud toidu- ja joogireklaamidest10. WHO toitainete profiil erines mõnes detailis tegevusjuhendis kasutatud kriteeriumidest ja vaadeldud vanusepiir oli kõrgem, kuid tulemused viitavad, et eneseregulatsioon ei ole olnud piisavalt tõhus. Eksperdid rõhutasid, et meetmete kõrval on vaja riigi järjepidevat ja süsteemset seiret, et tagada nende rakendamine, hinnata mõju ja teha vajaduse korral muudatusi.

Vajadus poliitikamuutuseks ja pikaajaliseks strateegiaks

Eksperdid leidsid sedagi, et Eesti vajab nihet poliitikute ja poliitikakujundajate arusaamas, kuidas inimeste tervise- ja riskikäitumine kujuneb, ning suuremat vastutuse võtmist tervist toetava keskkonna loomisel. See eeldab ka ebapopulaarsete otsuste tegemist ning ettevõtete mõju vähendamist otsustusprotsessis. Vajalik on valimistsüklitest sõltumatu pikaajaline tervisedenduse plaan, mis hõlmab järjepidevat strateegilist tervisekommunikatsiooni ja koostööd eri osalistega (nt teadlased, arstid). Oluline on alustada tervise- ja toitumispädevuste kujundamist juba varases eas ning toetada seda kvaliteetse koolitoidu pakkumisega.

Kokkuvõttes näitavad CoDieti arutelud, et Eesti vajab mitmekesiseid tervisepoliitikameetmeid, mis kujundavad paremate valikute tegemist toetava toidukeskkonna. Iga meede aitab suunata inimesi tervislikumate valikute poole, kuid nende koosmõju on oluliselt tugevam. Tasakaalustatud toitumine ja eluviis toetavad tervist ning vähendavad eluviisihaigustest tingitud koormust ja suremust. Tervemad inimesed loovad tervema Eesti.

Marit Priinits
TAI toitumise ja liikumise osakonna vanemspetsialist

1 Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring. Tervise Arengu Instituut, Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas.   

2 Eesti õpilaste kasvu uuring 2021/2022. õa. Infomaterjal. Tervise Arengu Instituut, 2023.   

3 Reile, R. Ülekaalulisuse majanduslik ja sotsiaalne mõju. Ettekanne Riigikogu konverentsil „Ülekaalu mõjud inimesele ja ühiskonnale“. Riigikogu, 18.02.2026. Riigikogus toimub konverents ülekaalu mõjudest inimesele ja ühiskonnale - Riigikogu

Vt ka Reile, R., Saavaste, J., Baburin, A. & Leinsalu, M. (2024). Kehalise inaktiivsuse ja liigse kehakaalu kulu Eestis. Tallinn: Tervise Arengu Instituut.  

4 CoDiet.  

5 The Lancet Commission on improving population health post-COVID-19. Lancet 2026; Vol 407: 267–308.   

6 Blueprint for halving obesity. A toolkit for designing solutions to reduce obesity. Policy Brief, Nesta.   

7 Lisaks Eestile Soomes, Sloveenias, Itaalias, Hispaanias ja Portugalis.

8 Healthy Food Environment. The Nutrition Score. Hardvard T.H.Chan School of Public Health. 

9 Tegevusjuhend: vastutustundlik toidu ja joogi reklaamipoliitika lastesaadetes. Eesti Ringhäälingute Liit, 2022.   

10 Monitoring food and beverage marketing to children via television in Estonia. Copenhagen: WHO Regional Office for Europe; 2024. Licence: CC BY-NC-SA 4.0.   

Tasakaalustatud toitumine on hea tervise alustala, kuid selleks, et riik saaks jagada asjakohaseid soovitusi ja tagada toiduohutust, on vaja täpseid andmeid. Viimati kaardistati Eesti inimeste toiduvalikud põhjalikult tosina aasta eest. Sellest ajast on meie poodidesse jõudnud lugematu arv uusi tooteid, kasvanud inimeste ostujõud, suurenenud keskkonnateadlikkus ja muutunud on elutempo ning koos sellega ka meie söömisharjumused.

Miks see uuring on oluline?

Uuringu eesmärk ei ole pelgalt teada saada, mida me sööme, vaid mõista laiemat pilti:

• Tegeliku olukorra kaardistamine: võimaldab saada objektiivse, teaduspõhise ülevaate sellest, mida inimesed tegelikult söövad ja joovad, mitte sellest, mida nad arvavad, et nad söövad.
• Riskide hindamine: aitab tuvastada toitumuslikud riskitegurid – näiteks soola, küllastunud rasvhapete ja suhkru liigtarbimine või vähene kiudainete, vitamiinide ja mineraalainete saadavus.
• Toiduohutus: andmed aitavad hinnata võimalike lisa- või saasteainete saadavust toidus, tuginedes tegelikele tarbimiskogustele.
• Tõenduspõhine poliitika: uuringuandmete põhjal saab kohandada riiklikke toitumis- ja toidusoovitusi ning toitumisharjumuste analüüsimine erinevate sotsiaal-demograafiliste ja -majanduslike rühmade järgi annab sisendi vajalike sekkumiste planeerimiseks.
• Seire: saame näha, kuidas on meie harjumused ajas muutunud ja hinnata varasemate sekkumiste mõju. Euroopa Toiduohutusameti rahvusvahelise andmebaasi (Comprehensive European Food Consumption Database) abil saame teada kuidas paistame silma võrdluses teiste Euroopa riikidega.

Keda ootame osalema?

Kutsume uuringusse Norstat Eesti AS vastajate paneelist 1200 inimest vanuses 18–74 eluaastat. Uuritavate värbamine ja andmekorje kestab terve aasta – 2026. aasta aprillist kuni 2027. aasta maini – see võimaldab arvestada hooajaliste eripäradega, näiteks suvine marjaaeg ja talvised tummisemad road.

Kuidas uuring toimub?

Oleme uuringu muutnud tänapäevaseks ja kasutajasõbralikuks. Andmekorje toimub veebis, kus uuritav läbib neli etappi:

1. Nõusolek – kinnitus uuringus osalemiseks ja andmete turvaliseks töötlemiseks.

2. Küsimustikud – palume täita üldküsimustiku (sotsiaal-demograafilised ja -majanduslikud andmed, terviseseisund ja toidupiirangud, vaimne tervis, tervisekäitumine ja hoiakud, söömisharjumused, kehaline aktiivsus ning antropomeetrilised andmed – pikkus, kehakaal) ja seejärel toitude tarbimise sageduse küsimustiku.

3. Esimene toidupäevik – palume üles märkida kõik 24 tunni jooksul söödud toidud, tarbitud joogid ja nende kogused (sh toidulisandid). Lisaks kogume toiduohutuse seisukohalt täiendavat teavet ehk lisaküsimused tarbitud toitude kohta (toote kaubamärk ja nimetus, päritoluriik, pakendi materjal, rikastamine vitamiinide või mineraalainetega, magusainete sisaldus, pärinemine mahepõllumajandusest). 

NB! Nutiseadmes toidupäevikut täites saab kasutada triipkoodi skaneerimist, mis teeb poelettidelt pärit toodete sisestamise eriti lihtsaks ja täpseks.

4. Teine toidupäevik – vähemalt 10–14 päeva möödudes palume täita toidupäeviku teistkordselt.

Sinu panus loeb

Iga uuringusse kutsutu esindab sadu teisi Eesti inimesi. Kui leiad oma e-postkastist kutse, siis tea, et Sinu panus aitab muuta Eesti toidukeskkonda tervislikumaks ja turvalisemaks. 

Uuring on kooskõlastatud Tervise Arengu Instituudi inimuuringute eetikakomiteega ning kõik uuringuga kogutud isikuandmed kodeeritakse ja vastuseid töödeldakse vastavalt Isikuandmete kaitse seadusele ning isikuandmete kaitse üldmäärusele.

Uuring on osa regionaal- ja põllumajandusministeeriumi ja sotsiaalministeeriumi tellitud projektist „Rahvastiku tasakaalustatud toitumise edendamine“, mida rahastab SA Eesti Teadusagentuur RITA+ programmi alategevuse  vahenditest. Uuringu viivad ellu Tervise Arengu Instituut ja Norstat Eesti AS.

Veredoonorite arv on olnud langustrendis juba mitu aastat. Kui 2024. aastal oli Eestis doonoreid 28 059 ja vereloovutusi 49 910, siis 2025. aastal loovutas verd 26 341 inimest ja vereloovutusi tehti 47 726 korral, selgub Tervise Arengu Instituudi (TAI) avaldatud statistikast. „Iga vereloovutus võib olla otsustava tähtsusega kellegi ravis või elu päästmisel. Seetõttu on väga oluline, et inimesed, kelle tervis seda võimaldab, kaaluksid doonoriks tulemist,” lausus Tervise Arengu Instituudi analüütik Aia Simm.  

Jätkuvalt väheneb esmakordselt verd loovutanud inimeste arv. „Pikemas vaates teeb muret just esmakordsete doonorite arvu vähenemine. Verevaru kestlikkus sõltub sellest, et lisaks püsidoonoritele tuleks süsteemi juurde ka uusi inimesi, kes on valmis regulaarselt verd loovutama,” ütles Simm.

Joonis. Veredoonorite arvu muutus

Samas on ühe doonori kohta tehtud vereloovutuste keskmine arv püsinud sarnasel tasemel varasemate aastatega. „Kuigi veredoonorite ja vereloovutuste arv on viimastel aastatel vähenenud, näeme, et olemasolevad doonorid käivad jätkuvalt regulaarselt verd loovutamas. See näitab, et Eestis on välja kujunenud püsidoonorid, kelle panus on verevaru tagamisel väga oluline,” sõnas Simm.

Kõige rohkem tehakse vereloovutusi tööealiste seas, eeskätt 25–64-aastaste doonorite poolt. Meeste osakaal vereloovutustes on mõnevõrra suurem kui naistel. Afereesiprotseduuride arv, sh plasma- ja trombotsüütide loovutused, on püsinud viimastel aastatel suhteliselt stabiilsena.

Enne igat vereloovutust hinnatakse doonori terviseseisundit, et tagada ohutus nii doonorile kui ka vere saajale. 2025. aastal ei pääsenud vereloovutusele 6657 verekeskuste külastajat, peamiselt madala hemoglobiinitaseme tõttu. “Enamikul juhtudel on tegemist ajutise kõrvalejäämisega ning tervisenäitajate paranemisel on võimalik verd taas loovutada,” lausus Simm.

Doonorivere ohutust kinnitavad ka nakkushaiguste näitajad. 2025. aastal tuvastati doonorivere testimisel 21 nakkushaigustekitaja juhtu, mis on sama palju kui aasta varem. Kõige sagedamini tuvastati C-hepatiiti, esines üksikuid B-hepatiidi ja süüfilise juhte. HIVi doonoriveres ei tuvastatud.

Kogutud ja kontrollitud doonorverest valmistatakse erinevaid verekomponente, mida kasutatakse haiglates igapäevaselt operatsioonidel, sünnitustel, traumapatsientide ravis ning mitmete krooniliste ja raskete haiguste korral. Kuna verd ei ole võimalik kunstlikult toota ega pikaaegselt säilitada, põhineb verevaru olemasolu inimeste valmisolekust verd loovutada.

Kõik hea tervisega inimesed on doonoriks oodatud. Täpsemat infot doonorluse kohta leiab Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikumi, Pärnu Haigla või Ida-Viru Keskhaigla verekeskuste veebilehtedelt ning Facebooki lehelt Doonorid ja Sõbrad.

Veredoonorluse ning veretoodete ja nende kasutamise statistika on avaldatud TAI tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.

Tervise Arengu Instituudi teadlaste osalusel valminud uuringus võrreldi enam kui 1200 Ukraina sõjapõgeniku ja nendega sama soo- ja vanusejaotusega Eesti üldrahvastikku kuuluvate 18–64-aastaste inimeste andmeid.

Selgus, et kuigi põgenikud hindavad oma füüsilist toimetulekut sageli isegi paremaks, esineb neil oluliselt rohkem ärevust, depressiooni ning valu või vaevusi. Näiteks märkis üle 60 protsendi põgenikest, et neil esineb vaimse tervisega seotud probleeme. Eesti elanikkonnas oli see protsent ligikaudu 55.

Tervise Arengu Instituudi epidemioloogia ja biostatistika osakonna juhataja Rainer Reile sõnul viitavad need tulemused sõja ja ümberasumise mõjule. „Sõja mõju ulatub inimeste tervisesse ka pärast turvalisemasse keskkonda jõudmist, avaldudes vaimses heaolus ja igapäevases toimetulekus,“ ütles Reile.

Uuringus kasutati rahvusvaheliselt laialt kasutatavat tervisega seotud elukvaliteedi mõõdikut EQ-5D, mis hindab elukvaliteeti liikumisvõime, enesehoole, igapäevategevustega toimetuleku, valude-vaevuste ning ärevuse-depressiivsuse esinemise kaudu. Neilt alajaotustelt saab leida koondskoori, kus parimat terviseseisundit tähistab väärtus 1. Kui Eesti üldrahvastikus oli keskmine elukvaliteedi väärtus 0,763, siis põgenikel 0,742.

Reile sõnul annavad tulemused sõjapõgenike tervisest mitmetahulise pildi. „Füüsilise tervise vaatest, esines põgenikel kohati isegi vähem probleeme kui Eesti elanikel. Siin võib mängida rolli nii-öelda terve migrandi efekt, mis tähendab, et lisaks muudele teguritele on ränne võimalik eelkõige neil, kel füüsiline tervis parem,“ lisas ta.

Siiski võib terve migrandi efekt olla ajutine, kui psühhosotsiaalne koormus nagu näiteks majanduslik ebakindlus või stress tervist aja jooksul mõjutavad. Just majanduslikus olukorras ilmnesid uuringu tulemuste põhjal suured erinevused.

Kuigi rahalised raskused olid tugevalt seotud madalama elukvaliteediga mõlemas rühmas, on sõjapõgenikud siin selgelt haavatavamas seisus. Kaks kolmandikku põgenikest elas vähem kui 900 euroga kuus inimese kohta, samas kui Eesti elanike seas oli see näitaja oluliselt väiksem.

„Arvestatav osa elukvaliteedi erinevusest on seotud  sotsiaalmajanduslike tegurite ja vaimse tervisega. See osutab, et lisaks tervishoiuteenuste kättesaadavusele tuleb tähelepanu pöörata ka põgenike laiemale toimetulekule. Vaimne heaolu, turvatunne ja majanduslik kindlus on sama olulised,“ ütles Reile.

Kuigi Eestis on Ukraina sõjapõgenikele kättesaadavad nii tervishoiu- ja sotsiaalteenused kui ka vaimse tervise tugi, viitab uuring vajadusele sihipärasemate lahenduste järele. Sõjapõgenikel on ajutise kaitse alusel praegu õigus saada erinevaid toimetulekutoetusi, sealhulgas perehüvitisi ja vajadusel toiduabi.

Lisaks pakuvad abi sotsiaalkindlustusameti psühhosotsiaalne kriisiabi, emotsionaalse toe telefon, vaimse tervise veebinõustamine (sh ukraina keeles), ning tugiisikuteenus. Eesti Pagulasabi pakub nõustamist ja infotuge ning aitab inimestel teenustes paremini orienteeruda. Uuringu autorid soovitavad põgenike tervisega seotud muutusi ajas jälgida ning hinnata, millised poliitikad ja teenused ebavõrdsust päriselt vähendada aitavad.

Uudis ilmus novaator.err.ee lehel

D3-vitamiin toetab kaasasündinud ja omandatud immuunsust, vähendab hingamisteede infektsioonide riski, aitab hoida lihasjõudu ja luustikku. Eesti laiuskraadil kipub inimestel D3-vitamiin d i tase talve lõpus olema ma-alaim, sest tema eelvormi oluline süntees päikese kaasabil peaaegu puudub kuni maikuuni. Seega tuleb saada D3-vitamiini rohkem toiduga ning kindlasti võtta juurde toidulisandina. Nädalas võiks süüa umbes 400 grammi kala (nii rasvasemat kui vähem rasvast), süüa D3-vitamiiniga rikastatud piimatooteid, muna ja maksa. Toidulisandina tuleks võtta D3-vitamiini õli baasil toidulisandina mitte alla 25 mikrogrammi (alla 1000 ühiku) päevas.

C-vitamiin toetab immuunrakkude (nt neutrofiilide) tööd, aitab kiiremini taastuda infektsioonidest ning on antioksüdant, st vähendab põletikulist stressi. Vanemaealistel kipub imendumine olema veidi kehvem ja varud võivad olla väiksemad. Sellele aitab kaasa ühekülgne toitumine talve lõpus, mil ei sööda nii palju värskeid köögi- ja puuvilju ning marju kui suvel-sügisel. Seega tuleks suuremat tähelepanu pöörata köögi- ja puuviljade ning marjade piisavale saamisele: vähemalt 400 g köögivilju ning 250 g marju-puuvilju iga päev. Palju C-vitamiini sisaldavad marjad (nt kibuvitsamarjad, mustad sõstrad, astelpajumarjad, punased sõstrad, murakad), puuviljad (nt kiivi, papaia, tsitruselised) ning köögiviljad (nt paprika ja kapsad). C-vitamiin säilib külmutamisel päris hästi ning seetõttu sobivad selle saamiseks ka külmutatud viljad-marjad.

Tsink on vajalik immuunrakkude küpsemiseks ja talitluseks, toetab viirusevastast kaitset, aitab haavadel paraneda. Vanusega imendumine kahjuks väheneb ning vähenenud isu ja toidukoguste või ka liiga üksluise toidulaua tõttu võib tsingi saamine väheneda. Paremini omastataval kujul sisaldavad tsinki eelkõige loomset päritolu toidud, näiteks paljud mereannid (mh vähk, krabi, angerjas, rannakarbid, sardiinikonserv, räim, heeringas, krevetid) ja liha, eriti ulukiliha. Palju leidub tsinki ka seemnetes ja pähklites, osas juustudes, teraviljatoodetes ja kaunviljades.

Magneesium osaleb põletikureaktsioonide regulatsioonis ja toetab immuunrakkude toimimist, mistõttu piisav magneesiumitase aitab säilitada vastupanuvõimet haigustele. Magneesiumi sisaldab enim enamik seemneid ja pähkleid, lisaks teraviljatooted (eriti täisteraviljast), paljud kuivatatud puuviljad-marjad, osa kaunvilju, aga ka lehtpeet, spinat, Parmesan, tofu, mõned kalad ja mereannid (nt heeringas, säga).

B12-vitamiin on vajalik immuunrakkude uuenemiseks, samuti toetab see närvisüsteemi ja vereloomet. Kuna imendumine kipub vanusega vähenema, peab jälgima, et seda saadaks piisavalt toiduga või vajadusel ka toidulisandina. B12-vitamiini sisaldavad eelkõige kala, liha, juust ja muna. Kui inimene joob päevas näiteks kaks klaasi piima, saab ta sellest arvestatava koguse B12-vitamiini. Taimset päritolu toitudes leidub seda vaid siis, kui toitu on selle vitamiiniga rikastatud, näiteks maitsepärmis, mida võiks ka segatoitumise korral oma toitudesse lisada.

Raud on vajalik hapniku transpordiks, et ka immuunrakud saaksid piisavalt energiat ja inimkeha saaks toota paremini talitluseks vajalikku energiat. Hästi imenduvat heemset rauda leidub loomset päritolu toitudes, eelkõige rupskites ja neist valmistatud toodetes (nt maks, neerud, keel, veretooted, maksapasteet) ning lihas, eriti ulukilihas. Halvemini imenduvat mitteheemset rauda leidub osas pähklites, seemnetes, kaunviljades ja teraviljatoodetes.
 

Tagli Pitsi, Tervise Arengu Instituudi teadur
Mihkel Zilmer, meditsiinidoktor ja meditsiinilise biokeemia professor

Tervise Arengu Instituudi uuringute põhjal ei ole Eesti inimeste toitumise peamine probleem mitte niivõrd valkude puudus, vaid toitumine ei ole tasakaalus.

Sageli tarbitakse liiga palju loomset päritolu toite (nt liha ja lihatooted), kuid samal ajal jääb menüüst vajaka puu- ja köögiviljadest, marjadest, täisteraviljatoodetest, kalast, pähklitest ja seemnetest, kirjutab Tervise Arengu Instituudi toitumise ja liikumise osakonna vanemspetsialist Kristin Oja.

See tähendab, et enamik inimesi saab valke pigem piisavalt või isegi rohkem kui vaja, kuid valguallikate kvaliteet ja kogu toitumise mitmekülgsus jätab soovida. Seega on väga oluline, millistest allikatest valgud pärinevad. Näiteks töödeldud lihatooted ei ole võrreldavad kala, muna või kaunviljadega.

Lisaks tuleb arvestada, et toidupäevikud ei pruugi alati anda objektiivset ülevaadet inimeste tegelikest söömisharjumustest. Üheks põhjuseks on see, et inimesed kipuvad toidupäeviku pidamise perioodil oma käitumist muutma, süües teadlikumalt ja sageli tervislikumalt. Teiseks põhjuseks võib pidada seda, et tänapäeval on toit muutunud väga kergesti kättesaadavaks ning seda tarbitakse sageli muude tegevuste kõrvalt, näiteks ekraanide kasutamise ajal.  

Selline söömine suurendab tõenäosust, et kõik tarbitud toidud ei jää inimestele meelde ja kõiki toidukordi ning vahepalasid ei märgita toidupäevikusse. Samuti võivad inimesed alateadlikult alahinnata portsjonite suurust. Seetõttu võib mõnikord jääda ekslik mulje, et valke tarbitakse vähem kui tegelikult.  

Oluline on mõista, et toitumist ei saa hinnata ainult ühe toitaine põhjal. Isegi kui valke saadakse piisavalt, võib samal ajal esineda kiudainete, vitamiinide või mineraalainete puudus.  

Üks näide praktilisest elust, mida esineb üsna palju. Naine sööb pärast intensiivset trenni ära paki kodujuustu ja tomati-kurgisalati, proteiinijogurti ning mõned viilud juustu. Peale seda kipub olema tunne, et sooviks veel natukene süüa. Kuna teraviljatooteid soovitakse pigem vältida ja pähklid liiga energiatihedad, juhtub sageli, et valik osutub hoopis tahvli šokolaadi või muu magusa kasuks, et taastada treeningul ära kulutatud süsivesikute varud.

Teine näide on ülekaaluline naine, kes on kuulnud, et peaks jõusaalis käies sööma 2 grammi valku iga oma kehakilogrammi kohta, et kaalust alla võtta. Tema jaoks tähendaks see umbes 190 grammi valku päevas. Nii suurt valgukogust on aga väga raske tasakaalustatud menüüsse mahutada, eriti kui selle naise tegelik energiavajadus ja valguvajadus on palju väiksem kui aktiivselt jõutrenni tegeval ja kergemal inimesel.

Kristin Oja toob välja levinumad küsimused, mis inimestel valkudega tekivad.

Miks on valgud organismile vajalikud?

Valgud on elutähtsad makrotoitained, mis on vajalikud lihaste, kudede, ensüümide ja hormoonide sünteesiks. Samuti osalevad need antikehade tootmises ning toetavad immuunsüsteemi toimimist.

Kui palju valke on päevas vaja?

Täiskasvanute soovituslik valguvajadus päevas on istuva eluviisi korral 0,8-1grammi kehakaalu kilogrammi kohta. Näiteks 70 kilogrammi kaaluva inimese puhul teeb see 56-70 grammi valku päevas. Üle 70-aastasel inimestel on päevane valguvajadus vähemalt 1,2 grammi kehakaalu kilogrammi kohta. Lapsed ja noored peaksid aga sõltuvalt vanusest ja aktiivsusest tarbima valke 1-1,5 grammi kehakaalu kilogrammi kohta.  

Kuidas tõuseb valguvajadus treenides?  

Treeninguga, eriti jõutreeninguga, vajab organism rohkem valke lihaste taastumiseks ja ülesehituseks. See, millisel määral valguvajadus suureneb, sõltub treeningu tüübist, intensiivsusest ja eesmärgist (nt lihaskasv, kaalulangetus, vastupidavus). Rahvusvahelise Sporditoitumise Ühingu (International Society of Sports Nutrition) soovituste järgi peaksid tugevalt treenijad ja kulturismi harrastajad tarbima valke kehakaalu kilogrammi kohta 1,4-2 grammi päevas. Siinkohal on oluline silmas pidada, et valguvajadus ei sõltu ainult kehakaalust, vaid ka kehakoostisest. Ülekaalulise inimese puhul ei ole mõistlik arvutada valkude vajadust kogu kehakaalu järgi. Seetõttu kasutatakse praktikas mõnikord arvestuse aluseks rasvavaba kehamassi või hinnangulist normaalkaalu.    

Kas valke saab liiga palju tarbida?

Jah, valke on võimalik tarbida liiga palju, kuid praktikas juhtub seda harva. Enamik inimesi ei jõua oma igapäevases toitumises nii kõrgete valgukogusteni, et see tervisele otseselt ohtlikuks muutuks.

Pikaajaliselt võib väga suur valgutarbimine (üle 2 grammi kehakilogrammi kohta päevas) siiski organismi koormata, eelkõige neere ja maksa, mis peavad tegelema valkude laguproduktide töötlemisega.

Kui menüü keskendub liigselt valgurikastele toitudele, eriti loomset päritolu allikatele, võib inimene tarbida rohkem valke, kui organism tegelikult vajab, samal ajal jäädes ilma mitmetest olulistest toitainetest, mida saab näiteks puu- ja köögiviljadest, täisteratoodetest ning pähklitest ja seemnetest. Selline tasakaalustamatus võib kaasa tuua ka liigse küllastunud rasvhapete saamise, eriti kui eelistatakse rasvasemat liha ja lihatooteid. Võivad tekkida ka seedevaevused, nagu kõhugaasid, puhitus ja kõhukinnisus, aga ka üldine väsimus. Pikemas vaates võib see mõjutada ebasoodsalt soolestiku mikrobioomi.

Millised toidud on head valguallikad?

Loomset päritolu valkude parimad allikad on kala, muna, linnuliha, liha ja maitsestamata piimatooted (näiteks kohupiim, kodujuust, Kreeka jogurt ja juust). Taimset päritolu valkude parimad allikad on kaunviljad, pähklid, seemned ja teraviljatooted.  

Kas ja millal oleks vaja võtta juurde valgupulbreid?

Üldjuhul ei ole valgupulbrite kasutamine vajalik, sest piisavas koguses valke on võimalik väga lihtsalt kätte saada mitmekülgsest ja tasakaalustatud toidust. Valkude saamist toidust tasuks eelistada juba seetõttu, et nii saame ka muid olulisi toitaineid, nagu asendamatuid rasvhappeid, kiudaineid, vitamiine ja mineraalaineid.  

Valgupulbrid võivad olla abiks eelkõige olukordades, kus valguvajadus on suurenenud (nt  väga intensiivse treeningu korral) ja seda ei õnnestu tavatoiduga katta. Samas ei tohiks need asendada igapäevast mitmekesist toitumist, vaid olla vajadusel pigem praktiline lisavõimalus.

Oluline on arvestada ka sellega, et toidulisandite turg ei ole kuigi hästi reguleeritud. See tähendab, et toode ei pruugi sisaldada lubatud või märgitud koguses valke või võib sisaldada ka aineid, mida pakendil üldse kirjas pole, sealhulgas ka keelatud aineid.  

Kokkuvõttes ei ole enamikul inimestel probleemiks valkude puudus, vaid pigem toitumise üldine tasakaal. Valke saadakse enamasti piisavalt ka tavatoidust, kuid oluline on pöörata tähelepanu selle allikatele ning kogu menüü mitmekesisusele. Liigne keskendumine ühele toitainele võib viia olukorrani, kus teised olulised toitained jäävad tahaplaanile. Seetõttu on parim lahendus tasakaalustatud ja mitmekesine toitumine, kus valgud on vaid üks osa terviklikust menüüst, mitte selle keskpunkt. 

Uuringusse on kavas kaasata 7000 Eesti 16–74-aastast elanikku, kellele saadetakse uuringukutse kas e-posti teel või tavapostiga.

TKU eesmärk on koguda ülevaadet inimeste tervisekäitumisest ja jälgida selles toimunud muutusi. Uuringu tulemused loovad teaduspõhise aluse nii tervisepoliitikate kujundamiseks kui ka laiemaks teadustööks.

Oluline panus tervisepoliitika kujundamisse

Kogutavad andmed on aluseks mitmetele rahvastiku tervise arengukava näitajatele. Samuti kasutatakse neid tervisenäitajate koostamisel, mida koguvad rahvusvahelised organisatsioonid nagu Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) ja Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD).

TKU andmeid on seni kasutatud enam kui viiekümnes teadusartiklis ning üliõpilastöös, mis käsitlevad Eesti elanike tervisekäitumist ja selle muutumist ajas.

Osalus määrab uuringu kvaliteedi

Uuringu korraldajate sõnul sõltub selle edukus suuresti inimeste osalusest ja kogutavate andmete kvaliteedist. Uuringukutsed ei pruugi alati adressaadini jõuda ning kõigil ei pruugi olla kohe aega küsimustikku täita, mistõttu saadetakse kutseid ja meeldetuletusi vajaduse korral mitu korda.

TKU 2026 uuring on kooskõlastatud Tervise Arengu Instituut inimuuringute eetikakomiteega (luba nr 1, 13.02.2026).

„Võistlemise teema tekitab inimestes hästi tugevaid emotsioone. Osa inimesi on veendunud, et võistlemine on edasijõudmise alus, teised usuvad, et võistlus pigem takistab edasijõudmist. Kõik sõltub sellest, kuidas me võistlusesse suhtume,“ nendib spordipsühholoog Aave Hannus.

Võistlemine aitab meid olukordades, kus peame täitma lihtsat ja selget, pigem lühikest ja konkreetset ülesannet. „Kui aga peame lahendama keerulisi ja kompleksseid ülesandeid, mõnele probleemile lahenduse leidma, midagi uut välja mõtlema, kipub teistega koostöö andma paremaid tulemusi,“ tõdeb Hannus.

Küsimus on selles, kumb on meile kasulikum, kas võistlemine või koostöö tegemine. „Koostööd tehes õpime rohkem ja ka meie sooritus on parem. Mille pärast võistlemisel on tihtilugu kehv maik küljes, siis inimesed on kogenud, et võistlemine tekitab pinget ja häirib keskendumist, sest me hakkame muretsema, mis saab siis, kui me ei võida," selgitab psühholoog.

Hannuse sõnul ei soosita tänapäeval liikumisõpetuse tunnis ega ka muudes olukordades võistlemist põhjusel, et see takistab õppimist. „Võistlemise käigus juhtub nii, et meie tähelepanu läheb sellele, mida teised minust arvavad, kas ma valmistan kellelegi pettumuse, äkki jään häbisse ja see häirib head ülesandele keskendumist. Õppimissituatsioonis peab olema kindlus, et võib katsetada ja eksida ilma hukkamõistu kogemata. Ainult nii saab keskenduda oskuse mõistmisele ja harjutamisele,“ toob Hannus välja olulise momendi.

Kui aga oskused juba selged ja kindlustunne olemas, aitab võistlus meil ennast kokku võtta ja siis on võistlemisest sageli hoopis kasu.

Liikuja identiteedi kujundamine on elukestva sportliku eluviisi alus

Hannus toob välja, et oluline on eristada liikumissoovi ja liikumisharjumust. „Harjumus on konkreetne tegevus, konkreetne käitumine, mis kujuneb poolautomaatseks, näiteks harjumus hommikuti hambaid pesta. Harjumus avaldub eelnevalt seostatud sündmuse peale, mis meile harjumuse alustamist meelde tuletab, näiteks lõunasöök lõppes, nüüd lähen jalutama.“

Harjumuste häda on psühholoogi sõnul aga selles, et need kipuvad kergesti kaduma. Kolime teise kohta, päevarežiim muutub, seltskond ümbert kaob ja asjaolusid, mis vana harjumust meelde tuletaksid, meie ümber enam ei ole.

„Harjumus ei ole seega igavene garantii. See, mida kujundada, ei peaks olema mitte üksik harjumus, vaid liikuja identiteet ehk ettekujutus endast kui aktiivsest inimesest, et liikumine on midagi, mis on osa minust,“ sõnab Hannus.

Psühholoogi sõnul koosneb meie minapilt mitmest identiteedist. „Mina kui matemaatikaõpilane, sest mul on matemaatikas hea pea, mina kui hea sportlane või hea laulja. Meil on endast korraga mitu erinevat ettekujutust. Elu jooksul hakkame ennast sageli identifitseerima elukutse või sotsiaalsete rollide – ema ja isa, poeg, tütar – kaudu, mis määravad selle, milliseid valikuid me oma elus teeme,“ sõnab Hannus.

„Kui meil õnnestub kujundada endast arusaama kui aktiivsest inimesest, kellele liikumine meeldib, kujundame endale ka liikumisega seotud harjumusi. Näiteks kui lähen teise linna õppima ja vana liikumisharjumus enam ei sobi, leian seal endale võimaluse uus liikumisharjumus kujundada, sest mul on ettekujutus iseendast kui kehaliselt aktiivsest inimesest. Identiteet innustab tegema valikuid, mis sobivad minapildiga.“

Lapse liikuma innustamine algab esimesest eluaastast

Liikuja identiteedi kujunemine saab alguse lapsepõlves. Kui me tahame, et meie lastest kasvaksid aktiivse eluviisiga inimesed, on väga oluline võimaldada maast madalast lapsel palju vabalt liikuda ja põhiliikumisoskusi õppida. „Need on oskused, mis võimaldavad ennast edasi liigutada nagu kõndimine, jooksmine, uisutamine, suusatamine, ujumine. Kõik need oskused tahavad õppimist ja harjutamist, et nad muutuksid järjest mugavamaks ja ökonoomsemaks. Samamoodi on vahendi käsitsemise oskustega. Et lapsel oleks tore palli mängida, peab ta esmalt õppima palli viskama ja püüdma,“ toob Hannus välja.

„Põhiliikumisoskuste hea areng annab lapsele osavustunde. Ta julgeb mängida, teda kutsutakse mängu ja ta ise kutsub teisi. Liikumisrõõmule aluse panek on põhjus, miks põhiliikumisoskused peavad olema omandatud enne kümnendat eluaastat,“ tõdeb psühholoog.

Liikumisoskused arenevad kõige kiiremini vahemikus 2–8 eluaastat. Kui sel ajal põhiliikumisoskused, muuhulgas tasakaalu hoidmise oskus ei saa piisavalt areneda, on hiljem mahajäämust päris raske kompenseerida. Põhiliikumisoskuste arengul on oluline vaba mäng lapsega. „Kui laps ei saa väiksena viskamist õppida, näiteks käbisid loopides või palli mängides, ei saa ta arenguliselt õigel ajal viskeliigutust ka selgeks,“ tõdeb Hannus.

Tänapäeva lastel kipuvad põhiliikumisoskused olema viletsad, sest lapsed liiguvad üha vähem. Mõni aasta tagasi tegi Hannus uuringu nelja- kuni kuueaastaste Eesti laste hulgas. Uuriti 200 last, kelle hulgast piisavalt liikus vaid 30 protsenti.

Kehv enesetunne trenni ajal paneb algajad loobuma

Muidugi pole kunagi hilja alustada, aga hiljem on raskem, sest takistused ja piirangud tulevad ette. „Täiskasvanueas alustaja peab liikuja identideedi kujundamiseks leidma endale sobiva ala, mida harrastada. Ala peab kindlasti meeldima. Sageli mõtlevad sportimisega alustajad, et nad peaksid jooksma hakkama, aga jooksmine tekitab algajatel ebameeldivaid tundeid. Kui intensiivsus jõuab tasemele, kus me hakkame hingeldama, siis kehvema kehalise võimekusega inimeste enesetunne muutub ebamugavaks. Mõnda aega on võimalik hambad ristis ennast trenni tegema suruda, aga kirge selle tegevuse vastu ei teki,“ nendib Hannus.

Pigem võiks valida mõne sellise ala, mida saab koos teistega harrastada, sest mängu hasart ja osavuse arengu märkamine tulevad pingutuse kõrvale ja muudavad enesetunde meeldivamaks.

„Kui me tahame oma kehalist aktiivsust suurendada, peaksime harrastama tegevusi, mille käigus tunneme positiivseid tundeid. Meie pikaajaline kehaline aktiivsus ei sõltu mitte sellest, kui hästi ma tunnen ennast pärast trenni, vaid sellest, kui halvasti ma tunnen ennast trenni ajal. Siin on see konks, miks paljud algajad jätavad spordiga tegelemise katki,“ tõi Hannus välja.

Enamik inimesi tunneb ennast pärast trenni hästi, aga trenni ajal ebameeldivalt. „Sportlased on õppinud seda ebamugavust armastama. Nende jaoks on see tunne normaalne, sest kui ma pingutan, ma ka arenen. Nad suudavad oma mõtteprotsessiga enda jaoks ebameeldivuse tühistada,“ sõnab psühholoog.

Jõusaalitrenni pluss on kiire võimsa tunde saavutamine ja autonoomsus

Paljudele meeldib jõusaali treening, sest see annab suhteliselt kiiresti võimsa tunde. Jõutreeningu puhul tajume päris kiiresti edasiminekut ja enda arengu märkamine on üks meie psühholoogiline põhivajadus. „Meile meeldivad tegevused, mille käigus me tunneme ennast osavana. Jõusaali pluss on ka see, et me saame seal tegevusi päris palju ise valida ja nii tunneme ennast ka autonoomsena,“ toob Hannus välja jõusaali treeningute populaarsuse põhjuse.

Oma vaimse kogemuse disainimine trennis on väga oluline. „Näiteks tantsimine kui sotsiaalne tegevus pakub paljudele meeldivaid emotsioone. See omakorda on väga oluline, kui ma tahan täiskasvanuna oma eluviisi sportlikumaks muuta ja luua endale ettekujutus, et mina võin liikumisest rõõmu tunda.“

Sageli takistab inimesel mingi uue tegevusega alustamist arusaam, et mulle ei meeldi see tegevus. Kui aga uurida, miks ei meeldi, selgub, et ei oska. Meeldiv tunne tekibki sellest, et ma oskan ja saan hakkama.

„Kui me alustame uue tegevusega, ei saagi eeldada, et ma kohe ennast hästi tunnen. Meeldimine tuleb koos oskustega. Anna endale võimalus oskust õppima asuda, mitte ära oota, et äkki mulle kümne aasta pärast hakkab tennis meeldima. Meeldiv tunne tuleb oskuste paranemise tagajärjel,“ nendib Hannus.

Kui lapsevanem pole sportlik, ent tahaks, et tema lapsest saaks terve ja aktiivne inimene, võiks vanem siiski hakata lapsega koos liikumas või mängimas käima.

„Välise põhjusega alustamine on tihtipeale päris hea algus. Kui vanem saab selle käigus positiivseid kogemusi, et lapsega mängimine on meeldiv tegevus, siis meeldiv tunne iseenesest hakkab motiveerima ja väline põhjus nihkub järjest rohkem sissepoole, sest kinnistub ka tema lapsevanema identiteet, et ta on hea ema või isa.“

Kehva vormiga inimesel võib liikumisest rõõmu tundmine aega võtta kuni üheksa kuud

Tihtipeale alustavad inimesed liigutamist tervislikel põhjustel. Perearst ütleb, et nüüd ei ole enam valikut, peab liigutama hakkama ehk tihti alustavad inimesed nii-öelda välisel põhjusel, teise inimese algatusel või tungival soovitusel.

„Leia endale hea tugi, toetav sõber, tore trennikaaslane, motiveeriv treener. Oluline on alustades mitte üle pingutada, sest teekond võib olla päris pikk. Uuringud näitavad, et kehvemapoolse kehalise võimekusega inimese teekond selleni, et talle liikumine meeldima hakkab ja automaatsemaks saab, võib võtta aega kolmveerand aastat,“ lükkab Hannus ümber levinud müüdi, et harjumus kujuneb 28 või 40 päevaga. „Poole aastaga langevad pooled alustajad välja.“

Raskuskoht on psühholoogi sõnul selles, et alustatakse hästi suure hooga, pingutatakse üle, aga tegelikult loeb kõige rohkem see, mis tunne on trenni ajal.

„Kui veremaitse on suus ja väga ebameeldiv on olla, vaatad kogu aeg kella ja mõtled, millal see ometi läbi saab, on raske leida jätkamise tahet. Sellistel puhkudel kipub tunduma, et sport polegi minu jaoks, ma ei saa sellega hakkama. Inimesi motiveerivad tunded ja kui sa tead, et ees ootab ebamugav enesetunne, siis väga pikalt seda tegevust ennast tegema sundida on raske. Enesetunnet saab meeldivamaks teha, kuulates näiteks muusikat või tegutsedes teistega koos.“

Selleks, et oleks suuremad šansid mingi sportlik tegevus regulaarseks liikumisharrastuseks kujundada, soovitab Hannus algajatel ise oma liikumise tempo valida. „See on väga oluline. Ära sunni ennast jooksma, kui ei jaksa, siis jaluta või kõnni. Kui me etteantud tempo järgi liikuma hakkame, võib meeldivuse tunne väheneda.“

Võitmine ei sõltu endast, vaid teistest

Hannus toob välja, et silmas peab pidama kahte asja. „Sageli kipume iseenda sooritusele andma hinnangu selle põhjal, kuidas mul läks võrreldes teistega. Kui ma kaotasin, tähendab see paljude jaoks, ma olen halb. Paljud sportijad õpivad aja jooksul märkama ennekõike iseenda arengut ja siis valmistab kaotushetk küll lühiajalise pettumuse, ent sealt edasi läheb tähelepanu sellele, milles areneti ja mida edasi õppida. Kiiruisutaja Marten Liiv ütles ühes intervjuus, et pärast võistlust seedis ta kolmanda koha enda jaoks ära. Oskus võistluspäeva lõpus iseendaga rahu teha on ülioluline.“

Psühholoogi sõnul on oluline ka see, kuidas ma kaotust enda jaoks tõlgendan, see tähendab, mis eesmärgiga ma võistlusele üldse lähen. „Osa inimesi läheb võistlema, et tunda ennast hästi sellepärast, et teised on temast viletsamad. See on moraalselt huvitav olukord, kus keegi ootab, et teised inimesed tuleksid kohale selleks, et tema tunneks ennast hästi. Kui ma lähen võistlema hoiakuga, et mu päev läheb korda ainult siis, kui ma teisi võidan, on väga raske kaotusega toime tulla, sest pettumus on väga suur,“ selgitab ta.

Hannuse sõnul peaksid vanemad aitama lastel kaotusolukorda tõlgendada. „Mina sain nelja-aastaselt aru, et isa laseb mul males võita, andes sellega mulle sõnumi, et võitmine on nii tähtis asi, et mu isa on selle nimel valmis mind petma. See õpetab meile üsna imelikku ettekujutust võitmise tähtsusest,“ kirjeldab Hannus kogemust oma lapsepõlves.

Sageli korraldavad vanemad lapsega võistluse ja lasevad siis lapsel võita. „Kui me tahame lapsele õpetada pingutamise väärtust, võiksime teha võistluse mõlemale võrdseks. Laps jookseb näiteks edaspidi ja vanem tagurpidi, et võistlus käiks mõlemal ikkagi pingutuse peale. Last aitab mõtteviis, et loeb pingutus, mitte võit.“

Võistlustel ju niimoodi on, et üks võidab ja kõik teised kaotavad. „Inimesed sageli ei mõista, et võitmine ei sõltu endast, vaid teistest,“ muheleb Hannus.

Kui me keskendume ainult võidule, keskendume millelegi, mis ei ole meie kontrolli all. „See tekitab ärevust, pinget, muretsemist ja hoopis halvendab meie sooritust."

Lapsevanem ei tule lapse kaotust nähes toime iseenda emotsioonidega

Vanematel on väga keeruline taluda, kui nad näevad oma last võistlusel kaotamas, sest vanem ise ei tule oma emotsioonidega selles olukorras toime. „See on keeruline koht. Esialgne pettumus on täiesti normaalne, ei peaks eeldama, et ootuse mittetäitumine ei põhjustaks pettumust. Seega ei peaks üritama lapselt pettumust ära võtta. Vanemad aga saavad lapsele õpetada, kuidas analüüsida, mis toimus, mis tal hästi välja tuli, mis oli täna tema õppimiskoht ja mida ta sellest kogemusest edasiseks kaasa võtta. See aga on vanematele tihti keeruline ülesanne.“

Võistlusolukorrad võivad Hannuse sõnul aidata meil ennast kokku võtta siis, kui me saame võistelda võrdsete vastastega, kui kõikidel on enam-vähem sama suur šanss võita, kui võistlemine on vabatahtlik, mitte sunnitud ja kui ma võistlen milleski sellises, mida ma oskan ning milleks mul on olnud võimalus valmistuda.

„Mõtteviis, mida spordipsühholoogias arendatakse, on arusaam, et ka võistlus on oma olemuselt koostöö ehk partnerlus. Kui kaks vastast istuvad malelaua taha või lähevad kiiruisurajale kõrvuti, siis üks aitab teisel ennast kokku võtta. Mõlemad pakuvad teineteisele väljakutset. Sellist kasulikumat ja edasiviivamat suhtumist võistlusesse on aina rohkem näha. Me saame õppida, kuidas me võistlemisse ja vastastesse suhtume. Kas kui vaenlastesse, keda tuleb ilmtingimata alistada või kui võimaldajatesse, kes võimaldavad meil ennast kokku võtta.“

Vanematel on raske hinnata, kui vähe laps tegelikult liigub

Psühholoogi sõnul tundub vanematele, et väiksed lapsed liiguvad palju, aga objektiivselt laste liikumist mõõtes see nii ei ole ja lapsevanematel on sageli raske seda uskuda. „Väikesed lapsed liiguvad puhangutena. Laps liigub ja on siis tükk aega jälle paigal. Kolme- kuni viieaastased lapsed istuvad kümme tundi päevas või isegi rohkem. Norras on seis sarnane, kuigi vahel meile tundub, et Norras sünnivad lapsed juba suusad jalas ja veedavad kogu oma elu õues. Lapsevanemad keskmiselt kolm korda ülehindavad oma eelkooliealise lapse kehalist aktiivsust. Siis ongi raske aru saada, et minu laps ei liigu piisavalt ja ma peaks ehk oma lapsega koos liikuma.“

Trennis on palju lapsi koos ja liikumisaega on seal suhteliselt vähe. „Trennid on olulised oskuste õppimiseks, sealt siiski kehalist aktiivsust nii palju ei saa, kui võib-olla loodetakse ning seepärast ainult trennis käimisest kindlasti ei piisa. Tänapäevase eluviisi juures tuleks küll ära kasutada kõik omal jõul liikumise võimalused. Näiteks võiks talvel õues käies laps ise mäest üles joosta, mitte ainult kelguga alla libiseda, aga millegipärast veavad paljud vaprad emad-isad lapsi ikka nööri otsas ka mäkke.“

„Kolmeaastane laps peaks iga päev 60 minutit päevas nii liikuma, et ta hingeldab ja higistab ning kokku liikuma vähemalt kolm tundi päevas. Lapsevanem aga ütleb, et kes neid riideid pesta jõuab, nii väheneb ju riiete väärtus järelturul,“ tõdeb Hannus, miks mõned vanemad ei innusta lapsi jooksma ja liikuma.

Kõige põletavam probleem tänapäeval ongi Hannuse sõnul see, et laps liiguks ringi, mitte ei istuks ühe koha peal paigal, aga väikeste laste vanemad suunatakse laste kinnihoidmistehnoloogiaid hankima. „Mugav on panna laps söögitooli, turvahälli, kõhukotti, rätikuga seljale ja kandelinaga kõhule. Ent kehaliselt aktiivsele eluviisile pannakse alus esimese eluaasta jooksul. Ka beebi peab saama olla kõhuli, õppida õigel ajal pöörama, liikuma nii palju kui vähegi võimalik. Liikumisoskuste arengust hakkab kujunema see, kuivõrd lapsele hilisemas elus liikuda meeldib ja selle peale kujuneb lõpuks ka liikumisharrastaja identiteet,“ rõhutab Hannus.

Artikkel ilmus 28.03.2026 ERRi portaalis. 

Foto: Lauri Kulpsoo (ERR)
 

TAI terviseinfo märtsikuu uudiskiri koondab värskeid teadmisi, uuringutulemusi ja ekspertide selgitusi tervist mõjutavate teemade kohta.

Seekord arutleme uudiskirjas muu hulgas selle üle, millised on terviseotsuste tegemisel peamised keerukused ja kuidas saab neid teadlike valikutega paremini toetada. Samuti anname ülevaate Eesti noorte seksuaaltervise olukorrast ning arutleme, kuidas seksuaalharidus võiks noori toetada senisest paremini.

Uudiskirjas toome esile ka uuringuid Eesti uimastitarvitamise kohta, sealhulgas reoveeuuringu tulemused, ning tutvustame uut töövahendit, mis aitab ennetustegevusi paremini kavandada ja hinnata. Kajastust leiab ka ülekaalu mõju tervisele ja ühiskonnale ning tutvustame riskipõhise eesnäärmevähi sõeluuringu võimalusi.

Statistikauudiste rubriigis on ülevaade tuberkuloosi haigestumuse muutustest Eestis ja vähi sõeluuringutes osalemise näitajatest.

👉 Tutvu uudiskirjaga 

Telli uudiskiri omale postkasti

Eesnäärmevähk on meestel kõige sagedamini diagnoositav pahaloomuline kasvaja, kuid varajase avastamise korral on see enamasti hästi ravitav. Riskipõhine sõeluuring arvestab iga mehe individuaalset haigestumisriski ning aitab parandada vähi varajast avastamist, vähendades samal ajal ülediagnoosimist ja tarbetuid raviprotseduure.

TAI epidemioloogia ja biostatistika osakonna nooremteaduri Mari-Liis Väli sõnul on oluline, et sõeluuring oleks patsiendi jaoks võimalikult lihtne. „Riskipõhine lähenemine algab mehe jaoks lihtsa vereanalüüsiga. Edasised uuringud tehakse vastavalt tema individuaalsele riskile,“ selgitas ta.

Uuring Eesti meeste seas

Aastatel 2024–2025 viidi ellu teostatavusuuring, mille eesmärk oli hinnata, kas Eestis on võimalik rakendada riskipõhist eesnäärmevähi sõeluuringut. Uuringusse kutsuti juhuvalimi alusel 12 000 Tallinna ja Tartu meest vanuses 50–69 aastat.

Ida-Tallinna Keskhaigla uroloogiakeskuse juhataja Martin Kivi sõnul oli uuring suunatud eelkõige kaebusteta meestele, et avastada vähk võimalikult varases staadiumis. „Varases haigusjärgus võivad sümptomid puududa. Riskipõhine hindamine koos täiendavate uuringutega aitab leida need patsiendid, kes vajavad edasist käsitlust,“ ütles ta.

Uuring toimus mitmes etapis. Esmalt tehti osalejatele PSA-test – vereanalüüs, millega mõõdetakse prostataspetsiifilise antigeeni taset veres. PSA tase ületas lävendi seitsmel protsendil vereproovi andnutest. Seejärel hinnati meeste riski täiendavalt uroloogi vastuvõtul, kus tehti küsitlus ja läbivaatus.

Umbes 60 protsenti kõrgema riskiga meestest suunati MRT-uuringule. Biopsiale suunati lõpuks vaid veerand neist meestest, kelle PSA tase oli kõrgenenud.

Vähem tarbetuid uuringuid

Riskipõhine lähenemine koos MRT-uuringuga aitas vähendada tarbetuid biopsiaid, suunates invasiivsed uuringud eelkõige neile meestele, kellel oli suurem eesnäärmevähi risk.

Vähk diagnoositi enam kui pooltel biopsiale suunatud meestel. Samas olid üle poole leitud kasvajatest väheagressiivsed ega vajanud kohest ravi, vaid jäid arstliku jälgimise alla.

Mari-Liis Väli sõnul võib selline mitmeastmeline lähenemine muuta sõeluuringus osalemise meeste jaoks vähem hirmutavaks. „Invasiivseid uuringuid tehakse vaid siis, kui risk on suurem. See aitab vältida olukorda, kus suur hulk mehi läbiks neid uuringuid ilma tegeliku vajaduseta,“ selgitas ta.

Alus edasisteks sõeluuringuteks

Martin Kivi sõnul näitavad esialgsed tulemused, et riskipõhine lähenemine on meestele vastuvõetav ja loob aluse eesnäärmevähi sõeluuringu edasiseks arendamiseks. Järgmise sammuna on plaanis hinnata selle lähenemise rakendatavust ka teistes Eesti maakondades.

Uuringus osalesid aktiivsemalt nooremad mehed. Seetõttu kaalutakse edasistes uuringutes fookuse suunamist eelkõige 50-aastastele meestele, et hinnata riskipõhise sõeluuringu toimimist eri piirkondades väiksema ressursimahuga.

Teostatavusuuringute eesmärk on anda teaduspõhine alus uute riiklike sõeluuringute kavandamiseks, et need oleksid tõhusad ja aitaksid vähendada vähisuremust.

Mari-Liis Väli, TAI epidemioloogia ja biostatistika osakonna nooremteadur

TAI juhitud uuring toimus rahvusvahelises koostöös Euroopa projektidega EUCanScreen ja PRAISE-U. Uuring viidi läbi koostöös Tervisekassa, Eesti Uroloogide Seltsi, Tartu Ülikooli Kliinikumi, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Ida-Tallinna Keskhaigla ja SYNLAB Eesti OÜ-ga.

Artikli pikem versioon ilmus novaator.err.ee veebilehel

Valmis on saanud uus juhend, mis toetab ennetustegevuste kavandamist, arendamist, kohandamist ja hindamist. Juhend on mõeldud kõigile, kes ennetuses lahendusi loovad, arendavad, kohandavad, rahastavad või ellu viivad. Eesmärk on teha ennetustegevuste planeerimine ja edasiarendus lihtsamaks ja mõelda läbi, kuidas hoida fookust, teha tõendusmaterjalil tuginevaid valikuid ja liikuda samm-sammult mõju saavutamiseni. Juhend lähtub tõenduspõhisuse arengujoonest ja tõendatuse tasemetest, mida kasutatakse ennetustegevuste hindamisel ennetuse teadusnõukogus ja ennetusvaldkonnas. 

Juhendi koostamisse panustasid eri erialade ja kõrgkoolide teadlased, et pakkuda valdkonnaülest ühist keelt ja lähenemist – sõltumata sellest, kas valdkonnaks on haridus, sotsiaalia, tervis, turvalisus või noorsootöö. Materjal on üles ehitatud praktilise teekaardina ning aitab liikuda vajaduste ja olukorra mõistmisest mõju hindamise, tegevuse laiendamise ja kvaliteedi säilitamiseni. 

TAI teadur Hedvig Sultson ütleb, et kui küsime ausalt, kas sekkumine töötab ja on kohalikes oludes teostatav, saame teada, kas meie tegevusest on päriselt kasu.

Soovi korral jaga juhendit ka kolleegidega – eriti nendega, kes plaanivad uusi ennetustegevusi või arendavad juba rakendatavaid sekkumisi. 

Ennetustegevuse kavandamise, arendamise, kohandamise ja hindamise juhend

Võru maakonnas endiselt kõige aktiivsemad soolevähi sõeluuringul osalejad 

Soolevähi sõeluuringu vanusealampiiri langetati 2025. aastal 60-lt 58-eluaastale, et tuua Eesti praktika kooskõlla ajakohaste Euroopa Liidu soovitustega. Sellega kasvas ka sõeluuringule kutsutavate arv pea 15 000 inimese võrra. “Igal aastal on planeeritud lisada üks sünnikohort, kuni jõutakse kooskõlla soovitusega alustada sõeluuringut 50-aastaselt,“ sõnas Dolores Eamets TAI vähi sõeluuringute registri juht. „Alampiiri langetamine võimaldab meil avastada rohkem vähieelsed muutusi ja haigust varasemas staadiumis ning seeläbi parandada nii ravitulemusi kui ka inimeste elukvaliteeti. Soolevähi sõeluuringu pikaajaline eesmärk on vähendada inimeste arvu, kes haigestuvad soolevähki.“ 

Koos kutsutavate arvuga kasvas 2025. aastal ka üldine osaluse protsent (62,3%, 2024. aastal 61,5%), andes uuringul osalejate arvuks juba üle 60 000 mehe ja naise. Kõige kõrgem osalusmäär oli juba mitmendat aastat Võru maakonnas. Samuti ületas osalusmäär eesmärgilist 70% Jõgeva, Hiiu, Tartu ja Põlva maakondades. Kõige madalam on osalus endiselt Ida-Viru, Harju ja Valga maakondades. Enim osalevad soolevähi sõeluuringus Hiiu maakonna naised (78%) ja Võru maakonna mehed (69%). 

Ravikindlustamata inimeste osalemine soolevähi sõeluuringul on endiselt tagasihoidlik, jäädes alla 20%. Siiski on aasta aastalt näha stabiilset osaluse tõusu: 2024. aastal osales 16% ja 2025. aastal 18% sõeluuringutele kutsutud ravikindlustamata isikutest. 

Tartumaa naiste rekordiline osalus emakakaelavähi sõeluuringul 

Emakakaelavähi sõeluuringule kutsuti 2025. aastal üle 74 500 naise, kellest osales 65,2%, mida on 0,5 protsendipunkti enam kui aasta varem. Kõige aktiivsemalt osalesid sõeluuringul 50‑aastased naised (osalusmäär 69%), samas kui kõige madalama aktiivsusega olid 65‑aastased naised (57%).  Inimese papilloomiviiruse (HPV) nakkus leiti 9%-l emakakaelavähi sõeluuringul osalenutel. Ravikindlustamata naiste osalus oli 25%, mis on ligi kolm korda madalam kui ravikindlustatutel (69%). Ravikindlustatud 30‑aastaste naiste seas oli osalus koguni 76%. Maakondlikult paistsid silma Tartu maakonna naised, kelle osalus ületas esmakordselt 70% (ravikindlustatud naiste seas koguni 74%). Suurimad väljakutsed püsivad Ida‑Viru ja Valga maakondades. 

Kliinikus proovivõtu asemel valis kodutesti 19% emakakaelavähi sõeluuringul osalenud naistest. Rohkem on kasutasid seda võimalust ravikindlustamata naised (27%). Ravikindlustamata naiste seas valis kodutesti kõige sagedamini 60‑aastaste rühm (34%) ja Hiiu maakonna naised (55%). 

Rinnavähi sõeluuringu sihtrühm laienes ja osalus kasvas 

2025. aastal laiendati rinnavähi sõeluuringu sihtrühma, esmakordselt kutsuti uuringule 72-aastased, kokku ligi 8000 naist. 

Rinnavähi sõeluuringule kutsuti ligi 114 000 naist, kellest osales üle 74000 (65%). Võrreldes 2024. aastaga tõusis osalusmäär 0,7 protsendipunkti ja sihtrühma suurenemisest tulenevalt tehti varasema aastaga võrreldes üle 7000 mammograafilise uuringu rohkem. Enim osalesid sõeluuringus 50-aastased (69%), vähem osalejaid oli kõige vanemates vanuserühmades ehk 72- ja 74-aastaste hulgas (vastavalt 63% ja 62%). Ravikindlustamata naiste osalus rinnavähi sõeluuringus oli 19%. 

Maakondadest oli kõrgeim osalusmäär Hiiu ja Jõgeva maakondades ning üle 70% osalus oli ka  Saare, Lääne, Põlva ja Tartu maakondades. Vähem osaleti Ida-Virumaal, Valgamaal ja Harjumaal. Endiselt jätkub trend, et suurtes piirkondades nagu Harjumaa ja Ida-Virumaa, kus saab aastaringselt haiglates rinnavähi sõeluuringus osaleda, kasutatakse seda võimalust vähem võrreldes väiksemate maakondadega, kus käib mammograafiabuss vaid mõnel korral aastas. 

Tallinna sõeluuringute tulemused paljastavad märkimisväärsed piirkondlikud erinevused 

Tallinna linnaosade lõikes on sõeluuringutes osalemine väga erinev. Madalama osalusmääraga paistavad silma Lasnamäe, Kesklinna ja Põhja-Tallinna piirkonnad, samas kui Nõmme ja Pirita eristuvad aktiivsema osalusega. Soolevähi sõeluuringu puhul on aga märgatav meeste tagasihoidlikum osalus Kesklinnas.  

„Need erinevused rõhutavad vajadust sihitud, linnaosapõhiste tegevuste järele, et tugevdada sõeluuringutes osalemist seal, kus näitajad on kõige madalamad,“ sõnas Dolores Eamets. 

Täpsem info sõeluuringu osalusmäärade kohta on leitav TAI tervisestatistika andmebaasist (statistika.tai.ee) ja visualiseerituna terviseandmete lehel. 

Tänavu on kutsutud tasuta sõeluuringutele üle 225 000 mehe ja naise 

• Rinnavähi sõeluuringule oodatakse 50–74-aastaseid naisi sünniaastaga 1952, 1954, 1956, 1958, 1960, 1962, 1964, 1966, 1968, 1970, 1972, 1974 ja 1976. 
• Osalemiseks tuleb broneerida aeg terviseportaal.ee või helistada sobivasse tervishoiuasutusse.  
• Emakakaelavähi sõeluuringule oodatakse 30–65-aastaseid naisi sünniaastaga 1961, 1966, 1971, 1976, 1981, 1986, 1991 ja 1996.  
• Osalemiseks tuleb broneerida aeg terviseportaal.ee või helistada sobivasse tervishoiuasutusse.  
• Emakakaelavähi sõeluuringu jaoks vajaliku proovi saab võtta ka kodus, tellides endale kodutestikomplekt aadressilt hpv.kliinikum.ee või küsides HPV-kodutest lähimast apteegist. 
• Soolevähi sõeluuringule oodatakse 56–68-aastaseid mehi ja naisi sünniaastaga 1958, 1960, 1962, 1964, 1966, 1968 ja 1970. 
• Osalemiseks tuleb võtta ühendust oma perearstikeskusega ja registreerida end pereõe vastuvõtule.  

Tervisekassa ja TAI juhivad tähelepanu, et e-posti teel saavad kutse kõik sihtrühma kuuluvad inimesed, kellel on meiliaadress isikukood@eesti.ee suunatud isiklikule meilile või rahvastikuregistrisse on märgitud isiklik meiliaadress. Sõeluuringul osalemiseks ei pea aga personaalset kutset ootama, vajalik kutse-saatekiri on kõigil sõeluuringule kutsututel terviseportaalis olemas. Lisainfot leiab soeluuring.ee.  

2025. aastal registreeriti Eestis 87 tuberkuloosijuhtu, neist 73 uut ehk esmast tuberkuloosijuhtu, 12 tuberkuloosi retsidiivi- ja 2 muud korduvravi juhtu, mis on 3 haigusjuhu võrra vähem kui 2024. aastal.

„Võrreldes 25 aasta taguse ajaga on see väga suur haigestumuse langus, sest 2001 aastal registreerisime Eestis 812 tuberkuloosijuhtu,“ tõdes Tervise Arengu Instituudi (TAI) registrite osakonna juhataja Piret Viiklepp.

2025. aastal tuberkuloosi haigestunutest 65 (74,7%) olid mehed, 22 naised. Vanim patsient oli 89, noorimad 12-ja 16-aastased, väikelastel eelmisel aastal tuberkuloosi ei diagnoositud.

74 juhul (85,0%) oli tegu kopsutuberkuloosiga, sh 60 juhul oli tegu nakkusliku vormiga, st ka haige lähikondsed võisid tuberkuloosi nakatuda.

2025. aastal registreeriti kokku 12 multi-ravimresistentset (MDR) tuberkuloosijuhtu, mis on 19,4% kopsutuberkuloosi juhtudest, kus ravimtundlikkus oli teada. See osakaal on üks Euroopa kõrgemaid, ravimresistentsete vormide osakaal Euroopa Liidu maades oli 2024. aastal 4,3%.

Tuberkuloosi kiire diagnostika on keeruline, kuna tuberkuloosibakterid kasvavad väga aeglaselt ja seetõttu ei ole rutiinsetes kliinilise mikrobioloogia laborites tuvastatavad.

Tuberkuloosi analüüsid tehakse Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla mükobakterioloogia laborites, kus on kasutusel nii kiirtestid, külvimeetodid kui ravimtundlikkuse testid.

„Täna on probleemiks tõusnud see, et ei inimesed ise ega meditsiinipersonal mõtle tuberkuloosile esmajärjekorras ja mõnedel juhtudel võib diagnoosimine ning seetõttu ka ravile jõudmine hilineda,“  võttis teema kokku Piret Viiklepp. „2025. aastal ajakohastasime koostöös erialaekspertidega ravijuhendit „Kopsu-ja kopsuvälise tuberkuloosi käsitlus“, kus ajakohastati diagnoosimeetodeid, raviskeeme ning tuberkuloosihaigega kontaktis olnud inimeste väljaselgitamise ja terviskontrolli kutsumise põhimõtteid. Tuberkuloosi kontrolli alane tegevus on Eestis hästi korraldatud ja koostöö Tervisekassa, Terviseameti, Ravimiameti, TAI ja tervishoiuasutuste meditsiinitöötajate vahel on väga hea,“ hindas ta.

Kõrge ravimresistentsete tuberkuloositüvede levik on püsinud Eestis ja Balti riikides aastaid ning selle põhjused pärinevad paljuski minevikust, kui tuberkuloosi diagnostikameetodid ja ravikvaliteet jäi tänasele alla. Tuberkuloosi nakatunutest haigestub elu jooksul umbes 10% – neist pooled kahe aasta jooksul ning poole kogu ülejäänud elu jooksul. Seetõttu – kuna teatud osa elanikkonnast on praeguseks nakatunud resistentsete haigustekitajate poolt, siis see on ka üks peamisi põhjuseid, miks need haigusvormid ei kao ka lähitulevikus.

Ülevaatlik tuberkuloosistatistika Eesti andmete kohta on avaldatud Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika andmebaasis: https://statistika.tai.ee

Võrdluses Euroopa Liidu riikidega saab kasutada 2024. aasta näitajaid, mis avaldati 23. märtsil 2026: Tuberculosis surveillance and monitoring in Europe 2026 - 2024 data

Tuberkuloosi ravimid on Eestis tagatud kõigile seda vajavatele patsientidele, ambulatoorne tuberkuloosiravi on korraldatud paindlikult ja patsiendikeskselt, haiglaravi on tagatud kõigile nakkusohtlikele patsientidele, kes seda vajavad.

24. märtsil tähistatakse WHO eestvedamisel tuberkuloosipäeva, kuna 144 aastat tagasi – 24.märstil 1882.aastal teatas Saksa arstiteadlane Robert Koch avalikkusele tuberkuloosibakteri avastamisest.

Tuberkuloos on õhu teel piisknakkusena leviv nakkushaigus, mida põhjustavad Mycobacterium Tuberculosis`e kompleksi kuuluvad bakterid. Kõige sagedamini saavad kahjustada kopsud, kuid tuberkuloos võib tabada ka teisi elundeid ja organeid.

Tänapäeval ei kujune terviseotsused enam ainult arstikabinetis, vaid ka sotsiaalmeedias ja veebikogukondades, kus teaduspõhine info ja isiklikud kogemuslood põimuvad. Just inimeste lood ja vahetu keel võivad mõjutada hoiakuid isegi rohkem kui ametlikud soovitused.

Uuringud näitavad, et naised ei ole valeinfo äratundmisel meestest nõrgemad, kuid nad otsivad sagedamini terviseinfot veebist. Selle taga on suurem tunnetatud vastutus oma terviseotsuste eest ning soov neid paremini mõista. Eriti ilmneb see eluetappides nagu rasedus ja sünnitus, kus faktidele lisaks otsitakse ka teiste kogemusi.

Selline aktiivne infootsing eeldab aga ka kriitilist mõtlemist. Digikeskkonnas on oluline eristada üksikuid kogemuslugusid teaduspõhisest teadmisest ning kontrollida allikaid. Vastutus on siin kahepoolne – teadus peab olema arusaadav ja kättesaadav, kuid ka igaüks meist peab oskama infot hinnata.

Tänapäeva infokeskkonnas konkureerib teaduspõhine info üha enam pseudoteaduse ja tehisintellekti loodud sisuga. See muudab usaldusväärse info eristamise keerulisemaks ning suurendab vajadust teadlikkuse ja kriitilise mõtlemise järele.

Olulist tuge pakuvad ka avalikud terviseandmed, mis aitavad üksikuid lugusid laiemasse konteksti paigutada. Näiteks Eesti sünnitervise näitajad on rahvusvahelises võrdluses väga head ning põhinevad järjepideval ja kvaliteetsel tervishoiul.

Infokülluses orienteerumiseks tasub aeg-ajalt endalt küsida: millist infot ma tarbin, milliseid allikaid usaldan ja kui teadlikud on minu valikud?

Loe kogu artiklit err-i veebilehelt

Karina Auli-Nool, TAI teaduskommunikatsiooni juht
Foto: Susan Must

Tervise Arengu Instituudi teadur Liilia Lõhmus selgitab, et seksuaaltervis tähendab palju enamat kui haiguste puudumist.

„Seksuaaltervis on füüsilise, emotsionaalse, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund seoses seksuaalsusega. See eeldab positiivset ja austavat suhtumist seksuaalsusesse ja seksuaalsuhetesse ning õigust turvalistele ja vägivallast vabadele kogemustele.“

Mitmed näitajad on paranenud märgatavalt 

Eestis on viimase 20 aasta jooksul toimunud mitmesuguseid positiivseid arenguid.

HIV-i levik on vähenenud. Kui 2000. aastate alguses avastati kaks kolmandikku uutest juhtudest alla 20-aastaste seas, siis viimastel aastatel on selles vanuserühmas vaid üksikud juhud.

Seksuaalsel teel levivate infektsioonide esinemissagedus on samuti vähenenud. Kuigi kõige levinum on endiselt klamüdioos, on selle esinemine kümne aasta jooksul vähenenud ligikaudu kolm korda.

Teismeliste sünnituste ja abortide arv on kahanenud oluliselt, jõudes tasemeni, mis on võrreldav Põhjamaadega.

Need tulemused viitavad sellele, et ennetus ja seksuaalharidus on olnud tõhusad.

Seksuaalkogemused algavad hiljem

2021. aastal korraldatud uuringu järgi on 14–18-aastastest noortest olnud seksuaalvahekorras 22%.

Vanusega kasvab seksuaalkogemuste osatähtsus kiiresti:

• 14-aastastest on seksuaalvahekorras olnud alla kümnendiku
• 18-aastaseks saades on kogemus enam kui pooltel noortel.

Samal ajal näitavad andmed, et vähenenud on väga varases eas seksuaalvahekorda astumine. Kui 2000. aastate keskel oli 14–15-aastastest seksuaalvahekorras olnud iga viies, siis viimaste uuringute järgi vähem kui kümnendik.

Samuti on vähenenud juhusuhete ja mitme partneriga seksuaalvahekorras olnud noorte osatähtsus.

Kondoomi kasutamine on murekoht

Kuigi rahvusvahelises võrdluses on Eesti noorte kondoomi kasutamise näitajad pigem head, näitavad viimased uuringud siiski kasutamise vähenemist.

• 71% noortest kasutas kondoomi esimesel seksuaalvahekorral.
• Juhuvahekordades kasutas kondoomi alati vaid umbes pool noortest.
• Viimase vahekorra ajal ei kasutanud kondoomi 39% seksuaalvahekorras olnud noortest.

Kõige sagedamini põhjendatakse kondoomi mittekasutamist kindla partneri ja usaldusega. Samal ajal on kondoomita seks seotud ka uimastite tarvitamisega ja negatiivsemate hoiakutega kondoomi suhtes.

„Kondoom on ainus vahend, mis kaitseb nii soovimatu raseduse kui ka enamiku seksuaalsel teel levivate infektsioonide eest.“

Uuringud viitavad sellelegi, et noorte kondoomi kasutamise oskused ei ole alati piisavad – näiteks kümnendikul kasutajatest on juhuvahekorra ajal kondoom purunenud või maha libisenud.

Seksuaalne väärkohtlemine on levinud

Oluline probleem on seksuaalne väärkohtlemine.

Uuringu andmetel on 45% 16–18-aastastest noortest kogenud vähemalt ühte seksuaalse väärkohtlemise olukorda. Kõige sagedamini on tegu seksuaalse ahistamisega, näiteks soovimatu käperdamisega.

Erinevaid seksuaalvägivalla olukordi on kogenud 2–8% noortest ning internetis toimuvat seksuaalset väärkohtlemist alla kümnendik.

Teadlaste hinnangul ei pruugi varasemate aastatega võrreldes suuremad näitajad tähendada tingimata väärkohtlemise kasvu, vaid võivad viidata sellele, et noored oskavad selliseid olukordi paremini ära tunda.

Seksuaalharidus vajab mitmekesisemat lähenemist

Eestis on noorte seksuaaltervise parandamisel olnud oluline roll koolipõhisel seksuaalharidusel.

„Seksuaalharidus aitab noortel teha tervislikke ja turvalisi otsuseid ning tunda oma kehast ja elust rõõmu.“

Samal ajal näitavad uuringud, et õpetuses keskendutakse rohkem bioloogilistele teemadele (näiteks murdeea muutused ja infektsioonid) ning vähem suhete, suhtlemise ja seksuaalse heaolu küsimustele.

Samuti kasutatakse koolides sagedamini passiivseid õppemeetodeid (loengud, info jagamine) kui interaktiivseid lähenemisi, mis aitaksid noortel praktilisi oskusi arendada.

Näiteks võiks rohkem kasutada:

• arutelusid ja rollimänge
• praktilisi harjutusi (nt kondoomi peale panemise harjutamine mulaažil)
• reaalse elu näiteid ja situatsioone.

Noore toetamine on kogukondlik ülesanne

Noorte seksuaaltervist ei kujunda ainult kool. Olulist rolli mängivad ka vanemad, sõbrad ja noortega töötavad täiskasvanud – näiteks treenerid, huviringide juhendajad ja noorsootöötajad.

„Kui noore jaoks leidub kasvõi üks usaldusväärne inimene, kes ta ära kuulab, on kõik juba hästi.“

Seetõttu on oluline, et noortega töötavad inimesed oleksid valmis seksuaalsusega seotud küsimusi kuulama ja neile hinnanguvabalt vastama.

Liilia Lõhmus, Tervise Arengu Instituudi riskikäitumise uuringute osakonna teadur

Artikkel on lühendatud versioon  veebiajakirjas Mihus ilmunud loost.

Liilia Lõhmuse töö keskendub seksuaaltervise uuringutele ning HIVi ja AIDSi valdkonna seirele ja hindamisele. Üks pikema ajalooga uurimissuundi on Eesti noorte seksuaaltervise uuring, mida on korraldatud alates 2003. aastast.

Kui ei ole selge, kellele tekst on suunatud, ei pruugi see kõnetada kedagi.

Sageli kohtame lauseid, mis on sisult õiged, kuid jäävad lugejast veidi eemale:

„Teenuse kättesaadavuse parendamine on prioriteetne tegevussuund.“

See ütleb palju, kuid ei vasta veel küsimusele, mis inimest päriselt huvitab – kas abi on olemas ja kuidas selleni jõuda.

Sama mõte võib kõlada ka nii:

„Soovime, et vajalik abi oleks inimestele lihtsamini kättesaadav.“

Erialakeeles kohtame tihti ka rolle: patsient, klient, teenusekasutaja, spetsialist. Need on vajalikud – need loovad täpsust ja aitavad keerulist maailma korrastada. Kuid kui roll jääb esiplaanile, võib inimene selle taha märkamatult kaduda.

Näiteks:
„Teenusekasutaja peab pöörduma vastuvõtule kokkulepitud ajal.“

See on korrektne ja arusaadav.

Aga saab ka nii:

„Palume tulla vastuvõtule kokkulepitud ajal.“

Roll taandub hetkeks. Inimene astub lähemale.

Või:

„Rakendatakse meetmeid vaktsineerimise hõlmatuse tõstmiseks.“

Teksti mõtte toob inimesele lähemale:

„Teeme tööd selle nimel, et vaktsineerimine oleks inimestele paremini kättesaadav ja arusaadav.“

Või näiteks:

„Patsient peab järgima ravijuhiseid.“

Ja samas:

„Ravijuhiste järgimine toetab su paranemist.“

Sageli ei vaja muutmist teadmine, vaid vaatenurk. Kui kirjutaja peab silmas inimest, hakkab tekst temaga arvestama – sõnavalikus, rütmis ja rõhuasetustes. Tekst ei räägi enam inimesest, vaid temaga.

See ei tähenda, et rolle tuleks vältida. Vastupidi – need on sageli vajalikud ja täpsed. Küsimus on tasakaalus: kas roll aitab mõista või hakkab inimest varjutama?

🌿 Võib-olla algabki selgus hetkest, mil kirjutaja kujutleb inimest teisel pool teksti – mitte lugejaskonda, sihtrühma ega statistikat.

Meelike Tammemägi
TAI veebispetsialist

Selge sõna keeleampsud on emakeelepäevale pühendatud mõtisklused keele rollist tervisevaldkonnas. Eesmärk on toetada selget ja vastutustundlikku sõnakasutust – sellist, mis aitab erialakeelel kõlada mõistetavalt ja inimlikult nii spetsialistidele kui ka kõigile teistele, kelle elu ja tervist need teadmised puudutavad.

Millist rolli te tervise arengu instituudil (TAI) Eesti tervishoius näete?

Tervise Arengu Instituudil on mitu tähtsat rolli - me oleme rahvatervishoiu teadus- ja arendusasutus missiooniga kujundada teaduspõhiseid tervislikke valikuid. Meie esimene ülesanne on veenduda, et meil on teadusuuringutest olemas teadmised ja kvaliteetsed andmed ning need andmed ka väärindatud analüüsideks. Nii on meil olemas võimalus teha tarku otsuseid tervisepoliitika kujundamiseks riigis. Ja lisaks kasutame seda teadmist, et kujundada keskkonda ja luua tervise parandamiseks lahendused, mida me kas arendame ise või toome sisse ja kohandame Eesti oludele ja testime nende toimivust, mõjusust ja ka pakume neid lahendusi. Näiteks võib tuua vähi sõeluuringute kättesaadavuse parandamise nii, et emakakaelavähi sõeluuringu jaoks on HPV-testid kättesaadavad kodus testimiseks ja neid saab ka apteekidest. Eelmisel aastal kasutas seda võimalust 14 000 naist.

Te teete ka erinevaid soovitusi. Riiklikud toidusoovitused, liikumissoovitused. Mis te ütlete nendele inimestele, kes võib-olla nende suhtes on natuke skeptilised ja suhtuvad sellesse nii, et "mulle ei tule keegi ütlema, mida ma sööma pean või kuidas ma liikuma pean"?

Me ei lähegi kellelegi midagi otseselt ütlema. Tõesti me anname välja riiklikke toitumis- ja liikumissoovitusi, kus on ka uneaja soovitused sees. Me järgime nende soovituste koostamise osas parimaid praktikaid, mis on Põhjamaade toitumissoovitused ja metoodikat, kuidas nendeni soovitusteni jõutakse. Eelkõige on võtmesõnaks tasakaal toitumises, liikumissoovitused, mis tegelikult on igale inimesele jõukohased, uneaja soovitused samuti.

Kui te vaatate praegu Eesti inimeste tervisenäitajaid, siis millised suundumused kõige rohkem muret valmistavad praegu?

Enne muredest rääkimist ma tegelikult alustaksin rõõmudest. Kui me vaatame tänast päeva, siis võib tunduda, et meil on hästi suured mured – ja meil ongi, aga püüame samal ajal ka vaadata, missugust edu me oleme saavutanud viimase 20 kuni 30 aasta jooksul ja see on märkimisväärne. Inimeste tervist hinnatakse ju eluea pikkuse ja elu kvaliteedi järgi. Selles osas oleme me teinud väga suure hüppe edasi. Meie keskmine oodatav eluiga on täna 79,5 aastat, see meeste ja naiste lõikes natuke erineb. Ka tervena elatud aastate arv on natukene kasvanud, meestel 56,6 ja naistel 60,5 ja siis tulevad need "agad".

Meil on väga suured erisused haridustaseme järgi: põhiharidusega mees elab kõrgharidusega naisest peaaegu 18 aastat vähem. Erisused tulevad sisse ka maakonniti – need on küll veidi vähenenud, aga parima ja halvima näitajaga maakonna vahe on 12 aastat ehk inimese tervis sõltub täna ka sellest, kus piirkonnas inimene elab. Tervise ebavõrdsusega tuleb kindlasti tegeleda.

Meil on paranenud vähielulemus ja mitmete paikmete osas oleme jõudmas Põhjamaadele järgi. Samas haigestutakse eluviisist tulenevalt vähki üha nooremalt. Nakkushaiguste osas oleme teinud suuri edusamme. Kui 90-ndate alguses oli meil tuberkuloosi nakkussjuhte üle 800 aastas, siis eelmisel aastal oli 85, kuid mureks on ravimresistentsed vormid.

Ma küsin siia vahele, et miks üha nooremad inimesed siis vähki haigestuvad?

See on hea küsimus ja sellele kindlasti vähiepidemioloogid oskavad täpsemalt vastata. Aga näiteks soolevähi puhul me seda trendi paraku näeme ja soolevähi riski suurendab eelkõige vähene liikumine, ülekaal, alkoholi liigtarvitamine ja liigselt liha sisaldav menüü. See trend on kindlasti seotud tervisekäitumisega laiemalt. Ja kui rääkida muredest, siis üks suuremaid väljakutseid meil täna ongi ülekaalulisus. Täiskasvanud inimestest on ligi 60 protsenti ülekaalulised või rasvunud, trend on muret tekitav ka noorte seas. TAI teeb tervisekäitumise uuringuid 11-, 13- ja 15-aastaste kooliõpilaste seas ja ka eraldi ülekaalulisuse uuringuid esimese, neljanda ja seitsmenda klassi noorte seas. Juba esimesse klassi minnes on iga kolmas laps ülekaaluline või rasvunud. Nii et ülekaalulisus on võtmas pandeemia mõõdet.

Kas tervislik eluviis on midagi rasket tavalise inimese jaoks? Kas inimesed vajavad abi, et elada tervislikku elu?

Tervislikud eluviisid on iseenesest lihtsad. Meil ei ole täna ju probleemi sellega, et inimesed ei teaks, missugused tegevused toetavad tervist. Missugune on tervist toetav toit ja toitumine, kui palju peab liikuma, kuidas suitsetamisesse suhtuda, kuidas alkoholi tarvitamisesse suhtuda... Üldjuhul teatakse, aga nüanssides mitte. Meil on näiteks teada, et alkoholi tarvitamist ei osata seostada kõikide vähkidega. Ainult 10 protsenti naistest teab, et alkoholi tarvitamise ja rinnavähi vahel on seosed.

Tervisealane kirjaoskus justkui on enam-vähem olemas, küll aga on probleemiks teadmiste rakendamine praktilises igapäevaelus ehk väljendumine tervisekäitumises. Ja siin me ei saa loota ainult inimese enda individuaalsele võimekusele, vaid oluline on ka see, kuidas me kujundame keskkonda niimoodi, et see soodustab tervislikke valikuid, et tervislik valik oleks automaatne valik. Meetmeid on erinevaid, näiteks selliseid, mis muudavad keskkonda mingite piirangutega - reklaamipiirangutega või müügipiirangutega või muude otsustega. Hea näide on suitsetamine. Kui me mõtleme ajaloos tagasi, siis 2007 ei ole väga ammune aeg, aga siis keelati ära suitsetamine avalikes söögikohtades, baarides ja restoranides, nikotiinitooted ei ole täna kauplustes nähtaval jne. Kujutage täna ette, et te lähete restorani Tallinnas ja keegi kõrvallauas paneb suitsu ette. Tegelikult ei kujuta.

Kusjuures mujal Euroopas käib see üsna sama hooga edasi.

Käib küll kohati ja see on kaunis häiriv. Aga see on lihtsalt üks ekstreemne näide, mis kirjeldab, kuidas keskkonna kujundamine käib ja kuidas seda keskkonda saab suunata nii, et see inimest toetab. Aga täpselt samamoodi saab suunata alkoholi tarvitamist, toidu märgistamist ja toidureklaami lastele.

Kas kaubandus ja toidutööstus teevad siin tihtipeale vastutööd?

Me peamegi pigem vaatama, mida me riigi tasandil ära saame teha. Tänased arutelud Nutri-Score'i ehk toidupakendi märgistuse üle ongi ühed neist, millest me peame rääkima. Euroopa Liidu tasemel sellist euroopaülest kokkulepet ei ole, et märgistus peab tingimata Nutri-Score olema, aga samas väga paljud riigid erinevaid toidu esikülje märgistusi kasutavad, et inimesel oleks lihtsam aru saada, missugune koostis selles pakendis on.

Aga kuidas te hindate praegu üldse tüüpilist kaupluste toidukauba valikut? Kas domineerimas on töödeldud toidukaubad või puhast toitu üha rohkem, mis on ka kallim?

Tegelikult on kättesaadavad ju mõlemad. Pigem sõltub hind ikkagi sellest, missuguseid valikuid inimesed teevad. Kui me vaatame poes töötlemata toitude riiuleid, eelkõige puu-, juur- ja köögivilju, siis ei saa öelda, et need üle mõistuse kallid oleksid. Ja neid on võimalik ära kasutada oma tervise toetamiseks ja valmis toodete ostmise asemel ise kodus süüa teha. Ja jällegi tuleb inimeste teadlikkus mängu.

Teisalt valmistoitude ja ka selliste igapäevakaupade nagu leiva, jogurtite, muude piimatootete puhul on väga oluline saada aru pakendimärgistusest. Kas inimene saab aru sellest, kui palju suhkrut on jogurtis? Kas inimene saab aru sellest, et kui ketšupipakendi peal on kirjas, et see sisaldab 100 grammi kohta 25 grammi suhkrut, kui palju seda tegelikult on? Ja siin on pakendimärgistus oluline, kuidas inimene oskab välja lugeda talle vajalikku teavet. See on ka põhjus, miks täna räägitakse Nutri-Score'ist, mis paneb toidu pakendimärgistuse skaalale rohelisest punaseni. See ei tähenda, et ühtegi punast toodet ei tohi tarvitada, vaid küsimus on valikus ja tasakaalus ning selles, et võrreldakse sama toidugrupi aineid. Kui ma võrdlen kahte jogurtit, siis ma valiksin rohelisema suunaga jogurti. Aga me ei võrdle leiba jogurtiga Nutri-Score'i alusel, vaid ainult tooteid sama tootegrupi raames. Nii et need erinevad lahendused peaksid aitama inimesel informeeritud otsust teha. Võimalik on kasutada ka TAI Nutridata andmebaasi, kus saab toidupäevikut pidada ja saada aru ka mikro- ja makrotoitainete sisaldusest toidus – missugust kütust ma oma kehale pakun.

Kas toidutööstuses on lihtsam leiutada ja turundada neid tooteid, mis on vähem tervislikud?

Toidutööstus kindlasti pakub seda, mille järgi on nõudlus.

Seda saab ise suunata ka?

Seda saab suunata ja inimesed saavad oma kaupade valikuga seda suunata. Mina ütleksin küll, et Eestis on väga häid näiteid selles osas, et ka toidutööstus on huvitatud inimestele tervislikuma toidu pakkumisest. Jah, ettevõtted muretsevad kindlasti ka rahvusvahelise konkurentsi pärast, et kui kusagil on kehtestatud mingisugused nõuded või kusagil on mingisugused soovitused, kusagil kasutatakse märgistust, kusagil ei kasutata märgistust, kuidas need tooted siis turul konkureerivad.

Kui võrrelda näiteks 30 aasta taguse ajaga ja tooteid, mis kaupluses saada on, siis ilmselt on asi muutunud paremuse poole?

Pigem on meil täna olukord, et toidu kättesaadavus on lihtsalt väga kõrge ja toit on väga energiatihe. Toidupuudust ju ei ole ja nüüd ongi küsimus inimese võimekuses ja teadlikkuses aru saada – mida pakutakse, kus pakutakse ja kui palju pakutakse. Tarbimisotsused ei ole seotud ainult inimese enda tahtejõuga tervist toetavaid valikuid teha, vaid toidukeskkonnaga laiemalt.

See Nutri-Score on siis tulemas meile kaupade peale?

Arutlused käivad, ma ei oska kommenteerida, kui kaugel regionaal- ja põllumajandusministeerium nende otsustega on. Aga positiivne on, et Nutri-Score'i puhul arvestatakse toidu koostist, valemis on sees erinevad osised, mis värvi välja arvutavad. See võiks teha inimestele valiku lihtsamaks toidugruppide sees ja olla üheks abivahendiks valiku tegemisel. Kui palju inimesed saavad aru imepisikesest kirjast toidupakendi tagapoole peal?

Üks asi, mis aitab valikuid teha, on ju teie enda, tervise arengu instituudi koostatud toidupüramiid ja riiklikud toidusoovitused?

Jah, toidupüramiidil on näha erinevate korruste kaupa, missuguseid toiduaineid tuleks eelistada. Paraku reaalne elu näitab, et see püramiid on meil rohkem tuumaplahvatuse kujuga, kus püramiidi tipus olevaid tooteid – magusad joogid, näksid, kommid, maiustused – tarbitakse üle. Ja eks see väljendub ka suurteset kehakaalunumbrites ja 60 protsenti täiskasvanud inimestest ongi ülekaalulised.

Kas teie hinnangul see praegune tervise arengu instituudi toidupüramiid on ajakohane?

Riiklikud toitumissoovitused on ajakohastatud üsna värskelt ja nende alusel on muudetud ka määruseid, mis reguleerivad näiteks koolitoidu pakkumist ja need jõustuvad käesoleva aasta sügisest. Nii et jah, need on ajakohastatud.

USA-s koostatud uued riiklikud toidusoovitused tõstavad esile hoopis rohkem valgurikaste toitude tarbimist. Teil selles püramiidis on nad nagu tagaplaanil, köögiviljad ja teraviljatooted on rohkem soovitatud. Kuidas te suhtute valgurikaste toodete propageerimisse, mis just viimastel aastatel on suurema hoo sisse saanud?

Valgurikaste toiduainete selline esitlemine on eelkõige tulnud täna tootjate poolsest turundusest. Meil ei ole mitte ühtegi uuringut, mille tulemusel me saaksime väita, et inimesed oleksid oma toitumises kuidagi valgupuuduses. Eestlased on üleüldiselt väga lihamaiad ja armastavad erinevaid piimatooteid – nende toodete letid on kauplustes pikad. Meil ei ole põhjust mõelda, et ei saada piisavas koguses valke. Sama tegelikult kehtib ka tavaliste harrastussportlaste kohta. Tasakaalustatud toitumise juures ei ole inimestel valgupuudust meie uuringute järgi. Küll aga võib mure olla võib-olla mõnedel elanikkonnagruppidel – kui vanemaealised erinevatel põhjustel oma toitumist piiravad või söövad vähem, siis on oluline jälgida, et nad saaksid piisava koguse valke toidust kätte. Aga kokkuvõttes tuleb teha teadlikke valikuid. Me ei saa öelda, et meil on täna toidulaual valgupuudus ning TAI soovitused rõhutavad, et toiduvalik peaks olema tasakaalustatud.

Kas USA kolleegid on siis kuidagi valele teele pisut läinud?

Valgu selline esiletoomine on ikkagi väga selgelt turunduslik.

Riik tegeleb neil siis toidutööstuse lobiga või?

Raske öelda. Aga veel kord – meie jälgime Põhjamaade toitumissoovitusi, oleme neid Eesti jaoks kohandanud ja hindame neid kvaliteetseks.

Olete te täpsemalt vaadanud sinna Ameerika toidupüramiidi sisse vaadanud ka? Mis kõige valusamalt teie silma seal riivab?

Pigem lihatoodete eelistamine või väljatoomine. Ka eestlased on väga lihamaiad, aga see ei tähenda, et liha sellisel määral peaks sööma. TAI toitumissoovitustes on kirjas, kui palju liha peaks sööma, ja punast liha tegelikult üsna vähe.

Kas valgu ületarbimises on ka mingid ohud?

Valgu ületarbimises kindlasti on ohud, see kurnab organismi, võib halvata neerude tööd ja tuua muid tagajärgi tervisele. Valgu tugev ületarbimine kindlasti kasulik ei ole.

Tänapäeval saavad inimesed informatsiooni suures osas sotsiaalmeediast. Väga palju tuleb soovitusi erinevate toitumiskavade ja dieetide kohta – vegantoitumine, keto-toitumine, Vahemere dieedid, peaasjalikult ainult liha söömine. Kuidas hinnata, mis on mõistlik soovitus ja mis mitte?

Tõepoolest, erinevaid dieete on väga palju. Need võivad anda lühiajaliselt mingisuguseid tulemusi, aga pikas perspektiivis dieedid välistavad teatud toitainete gruppe ja see ei ole hea tervise jaoks jätkusuutlik. Mida rohkem midagi oma menüüst igapäevaselt välistada, seda paremini peab tarbija teadma, millega mida asendada.

Üldjuhul järgneb lühiajalistele dieetidele kaalu tagasitulek lisakilode näol. Ka vegan-toitumine võib olla väga ebatervislik, kui teadlikkust ei ole, milliseid toitaineid oma toidust kätte saadakse. Kõige alus on teadlikkus. Kui viidatakse Vahemeremaade dieedile, siis see ei ole see, mida eestlane tihtipeale ette kujutab - pitsa ja pasta, vaid Vahemere dieet on juurviljarohke, pakutakse kala ja loomsete rasvade asemel oliiviõli.

Kui palju te olete uurinud vegan-toitumise juures asjaolu, et on ju ka palju selliseid tooteid tekkinud, mis on küll vegan, aga ei pruugi olla kuigi toitainerikkad? Näiteks erinevad liha-aseained. Ka seal valdkonnas näeb toiduainetööstus ju ilmselt suurt potentsiaali.

Vegan-toitumise puhul ongi võtmesõnaks väga kõrge teadlikkus. Peab oskama lugeda toidupakendeid, peab aru saama, mis nendes valmistoitudes sees on ja peab ka teadma, kuidas toituda nii, et kõik vajalikud toitained kätte saaks.

Silt tootel "vegan" ei tähenda alati tervislikkust?

Tingimata mitte. Pigem on küsimus selles, mida tooted sisaldavad, mida nende toodetega koos tarbitakse ja kui palju neid tooteid tarbitakse ehk siis veelkord – tasakaal.

Ülekaalulisuse teema on teie jaoks saanud üheks olulisemaks murekohaks. Ja seda on siis lahendama asunud kaalulangetusravimite suur pealetung samuti eelkõige USA-st. Ozempicut juba eestlased päris laialt tarvitavad. Kuidas te suhtute nende toodete tarvitamisse?

Kaalulangetusravimite osas alustaksin natukene kaugemalt. Me oleme teinud ka ülekaalulisuse ja rasvumise ning istuva eluviisi kulu-uuringu – ehk kui palju need meie riigile tervishoius maksma lähevad. Kulunumbrid väga suured: kui 2020. aastal oli ravikulu ülekaalulisusest tingitud haiguste osas 107 miljonit eurot aastas, siis 2024. aastal juba 157 miljonit.

Kindlasti on kaalulangetusravimid arsti poolt välja kirjutatuna omal kohal, sest liigne kehakaal panustab väga suurel määral südame-veresoonkonna haiguste tekkesse, diabeedi ja luulihaskonna haiguste risk suureneb. Küll aga on ka kaalulangetusravimite puhul oluline inimesel muuta ka oma toitumisharjumusi, sest vastasel juhul jäädaksegi ju ravimeid tarvitama. Kaalulangetusravimitel, nagu kõikidel ravimitel, on kõrvaltoimed. Nii et ravimite tarvitamise rattast peaks pikapeale välja tulema. Kui on arstiga läbi räägitud vajadus, siis

loomulikult tuleb ravimeid võtta. Pigem on küsimus selles, missugune abi või nõu ravimite juurde käib, kuidas inimene saaks oma igapäeva toitumisharjumusi muuta nii, et neid ravimeid ei peaks väga pikalt tarvitama.

Kas Eesti turule on kaalulangetusravimid jõudnud ka tableti kujul?

Minu teada täna ei ole.

Aga on tulemas?

Väidetavalt töö nende suunas käib, aga ma ei oska seda kommenteerida.

Kui palju mõjutab ikkagi tervislikku eluviisi näiteks inimeste sissetulek?

Sotsiaalmajanduslikud tegurid kindlasti mõjutavad. Nii nagu mõjutab tervist haridus – põhiharidusega inimesed elavad ju lühemat elu kui kõrgharitud inimesed. Seosed nii tööturuga kui ka sissetulekuga on loomulikult olemas.

Inimesed kasutavad üha enam ka tehisintellekti. Mõned ammutavadki oma teadmisi seda kanalit kasutades, kuidas te sellesse suhtute?

Ma arvan, et see on paratamatus, millest ei saa üle ega ümber. Otsitakse abi erinevate vaimse tervise murede puhul ja mille jaoks iganes. Kui on kriitikameelt ja mitte pimesi kõike uskuda, siis miks mitte. Aga soovitan vaadata ka tõendatud materjalide poole.

Kust need inimesed selle tõendatud materjali peaks üles otsima? Ei viitsi ju keegi sellise asjaga tegeleda, tahetakse kiireid ja lihtsaid vastuseid.

Ka tervise arengu instituut on välja töötanud erinevaid lahendusi. Nutridata näiteks, kus on võimalik oma toidulauda jälgides saada pilt ette, mis üle või puudu on. TAI-l on olemas programm "Selge", kus saab jälgida oma alkoholi tarvitamise mustreid ja tarvitamist vähendada, ilma et peaks minema spetsialistiga sellest rääkima.

Ma arvan, et väga suur osa Eesti inimestest tegelikult ju tarvitab alkoholi liiga palju ja nad teavad seda.

Kui on huvi alkoholi tarvitamist vähendada, mis võiks ju olla eesmärk, siis on abivahendid olemas. Viimaseks heaks näiteks on vaimse tervise valdkond, kus oleme värskelt välja töötanud eneseabiprogrammid depressiooni ja ärevuse maandamiseks. Need on tasuta kättesaadavad Digiriigi Akadeemia keskkonnast ja lähiajal ka Terviseportaali kaudu. Nii, et erinevaid tõenduspõhiselt välja töötatud tööriistu on olemas.

Kas see kurikuulus alkorobot tuli ka teie majast kunagi?

See oli väga ammu.

Mis pilguga te seda "Ärapanija" paroodiaklippi vaatasite?

See oli klipp, kus Peeter Oja tegi nalja alkoholi tarvitamise teemal? Järelikult jäi silma, kui võeti vaevaks nalja teha. Nii et see on pigem positiivne.

Teda enam ei eksisteeri?

Ei. See ei olnud ka klassikalises mõttes juturobot, vaid pigem lahendus, mis aitas alkoholi liigtarvitamise teemale tähelepanu tuua.

Kui palju TAI oma töös ja ka avalikkusega suhtlemisel kasutab tehisintellekti?

Me oleme samas seisus nagu enamik asutusi, töötajad kindlasti kasutavad ning oleme ka mõningates kvalitatiivanalüüsides kasutanud AI-tööriistu analüüsitöö kiirendamiseks. Aga on arenguruumi mõelda, kuidas oma tööd tõhustada, oleme sel teel algusjärgus.

Aga kas mõni selline inimestega suhtlemise kanal oleks mõistlik? Või selle töö teevad teie eest Chat GPT-d ja muud rakendused ära?

Selle peale peab mõtlema. Aga veel kord, endasse vaatamiseks ja eneseabi jaoks on tööriistad olemas. Näiteks eelpool mainitud vaimse tervise tööriistad depressiooni ja ärevuse puhuks, samuti alkoholitarvitamise mustrite märkamiseks. Meil on tulemas ka eneseabi tööriist tubaka- ja nikotiinitoodete tarvitamise vähendamiseks.

Vaimse tervise probleemid tihti on ju ka seotud ülekaalulisuse tekkega, nende seostega te tegelete päris aktiivselt?

Vaimne tervis ja füüsiline tervis on loomulikult omavahel väga tihedalt seotud. Riigis on praegu initsiatiiv hakata välja töötama ka liikumisretsepti just nimelt vaimse tervise murede korral toetamiseks, et arst ei kirjutaks välja nii lihtsakäeliselt antidepressante, vaid annaks ka liikumissoovitusi. Liikumist peetakse ju looduslikuks antidepressandiks.

Kas alkoholi ja narkootikumide tarbimine ei kujuta nii suurt murekohta teie jaoks kui just see ülekaalulisus?

Kindlasti on ka alkoholi liigtarvitamine suur murekoht. Me näeme alkoholist tingitud surmade arvu, mis on üle 600 aastas. Lisaks on hulk haiguseid otseselt alkoholiga seotud, mis koormab tervishoiusüsteemi. Ja lisame kogu ühiskondliku ja sotsiaalse mõõtme juurde, kui küsida politsei käest, siis kuuleme, et enamik väljasõite on seotud alkoholi tarvitamisega.

Kas selline "tervislik" alkoholi tarvitamine on üldse olemas?

Paraku on täna arstid ja teadlased võtnud seisukoha, et tervislikku ja ohutut alkoholi tarvitamise kogust ei ole. Me peame aga andma realistlikke soovitusi, rääkima ka alkoholi seostest vähiga, et tõsta inimeste teadlikkust, et alkoholi mõjud on palju suuremad kui ainult maksahaigused. Ja me räägime ka sellest, kui kahjulik on igapäevane ja sage tarvitamine ka siis, kui kogused on väikesed.

Noorte seas alkoholi tarvitamine enam nii populaarne ei ole. See teeb kindlasti rõõmu, aga kas nad asendavad selle millegi muuga?

Jah ja ei. Teeb rõõmu, et noorte seas on alkoholi tarvitamine tõesti vähenenud. Küll aga eksperimenteeritakse endiselt erinevate illegaalsete uimastitega nagu kanepiga – iga viies õpilane on 2024. aasta koolinoorte tervisekäitumise uuringu järgi seda tarvitanud. Veidi on suurenenud ka stimulantide tarvitamine. Muret teeb, et kui varem hindas umbes viis protsenti õpilastest, et paarikordsel tarvitamisel on risk tervisele väike, siis praegu juba kolmveerand õpilastest arvavad, et see risk on väga väike. Nii, et noorte seas tuleb tähelepanu pöörata teadlikkuse tõstmisele. Lisaks tarvitatakse ka erinevaid rahusteid ja ravimeid, mis on vanemate käest kodus kättesaadavad.

Kas kanepi legaliseerimine on midagi, mida Eestis arutada?

Arvestades tänast probleemide ulatust vaimse tervisega ja seda, kui suur puudus on eriala spetsialistidest, kes vaimse tervise murede korral abi pakuksid, siis kindlasti ei ole kohane hakata arutlema selle üle, kas legaliseerida aine, mis on sõltuvust tekitav ja tekitab terviseriske, sealhulgas vaimse tervise häireid. See ei ole täna mitmes aspektis sugugi kohane teematõstatus.

Tihti öeldakse vastu, et aga suhkrujoogid ja alkohol on kõik kättesaadavad ja legaalsed.

See kahjuks on nii. Meie muretseme samamoodi ka nende kättesaadavuse üle, ja see on üks valdkond, kus riik peaks võib-olla palju rohkemat ära tegema.

Suhkrumaks?

Jah, ka seda on arutatud ja teiste meetmetega kombinatsioonis võib see maks magustatud jookide osas täiesti omal kohal olla. Samamoodi alkoholi osas on näiteks Läti ja Leedu meist ette läinud ka täiendavate müügipiirangute kehtestamises. On murettekitav, et alkoholi kaugmüügil saavad 80 protsenti alaealistest alkoholi kätte nii, et ostu hetkel ega ka kulleriga koju toomisel, keegi dokumenti ei küsi. Siin on parandamisruumi küll.

Kas e-sigarettide mõjus ja koostises oleme me nüüd saanud targemaks kui varem?

E-sigareti puhul me peame silmas pidama, et tegemist on samamoodi nikotiintootega nagu on tavaline sigaret, lihtsalt selle vahega, et e-sigareti sees ei ole tubakat ja ei ole põlemisprotsessi. Sellest põlemisprotsessi puudumisest võib-olla vähitekkerisk on väiksem, aga nikotiini enda tarvitamise puhul on terviseriskid ju selgelt olemas – see tekitab DNA mutatsioone, pikaajaline tarvitamine põhjustab südame-veresoonkonna haiguseid, tõstab pulssi, vererõhku, veresuhkru taset ja avaldab muul viisil tervisele negatiivset mõju. Mõju inimese tervisele, kopsudele ja hingamisteedele tuleb nikotiinist samamoodi, ka siis kui seda tarvitatakse e-sigarettide kaudu. Nii et ei saa öelda, et üks on teisest liiga palju tervislikum. E-sigarettide puhul on väga suur küsimus, mis nende koostises täpselt on, mida inimene endale sisse hingab. Nikotiin kahjustab ka aju kesknärvisüsteemi ja uuringud näitavad, et eriti noortel keskendumisvõime ning mälu halvenevad selle tarvitamise tõttu. Paraku me näeme, et ka tüdrukute seas on e-sigarettide tarvitamine pigem kasvanud.

Tihti inimesed ju ka tarvitavad seda justkui puhkehetkeks, ka näiteks tööl.

Jah, ja see ongi küsimus, kuidas õpetada inimesi rahustama ennast muul viisil. Mida rohkem on laps hõivatud huvitegevustega ja spordiga, kui koolikeskkond on toetav, siis see annab positiivse mõju. Tööl on lõõgastuse asendusvõimalusi erinevaid – kõige parem on võtta kasvõi viieminutiline liikumispaus või teha teadlikku sügavat hingamist, mis samamoodi lõõgastab.

Mida te valitsuselt kõige rohkem ootate praegu?

Poliitikakujundajatelt ootaks teaduspõhiste otsuste tegemist ning et poliitikud ka valimiste künnisel lepiksid kokku, et tervis on kõige tähtsam. Ja tervis võiks olla moel või teisel igas valimisplatvormis sõltumata maailmavaatest. Tulevikku loovad ju inimesed, kes on terved. Kui me täna räägime palju julgeolekust, kaitseressurssidest ja kaitse-eelarve suurendamisest, siis selle jutu kõrval peaksid olema kogu aeg paralleelselt käsil inimeste tervise teemad ja panustamine ennetusse, et inimesed püsiksid terved, sest kellega me oma riiki kaitseme, kui terveid inimesi ei ole?

Kas see, et te selle niimoodi esile tõstsite, tähendab, et sellest tervise tähtsustamisest on seni vajaka jäänud?

Ma tahaksin poliitikute tunnustuseks öelda, et eelmiste riigikogu valimiste puhul oli tervist valimisplatvormidesse varasemast rohkem sisse toodud. See oli positiivne märkamine eelkõige kontekstis, et tervis ei olnud toodud tervishoiu peatükis tingimata sisse, vaid mujalgi. Me ju ütlemegi, et tervist luuakse kõigis valdkondades. Aga kindlasti saab paremini. Tervise teemadele ja ennetusele tähelepanu pööramine võiks olla midagi, milles poliitikud parteideüleselt kokku lepivad, sellele kulub täna vaid 4% tervishoiuressursist, aga just ennetus hoiab pikas vaates kulusid kokku ning toob tervena elatud aastaid juurde.

Kas on midagi konkreetset, mida valitsus saaks teha?

Panus ennetusse ning selge kokkulepe, et me rahastaksime ainult tõendatud mõjuga tegevusi ja ei kulutaks ka olemasolevat eelarvet tegevustele, millel ei ole reaalset selget mõju. Platvorm selleks ministeeriume ühendava ennetusnõukogu näol on olemas. Võiks ressursse suunata sellesse, et noortel oleksid liikumisvõimalused tagatud. Võiks olla ka võimalus teadvustada, et kui me midagi ette ei võta ülekaalulisuse pandeemiaga, siis ülekaalust tingitud haiguste ravikulud lähevad riigile maksma üle 150 miljoni euro aastas ja need kasvavad igal aastal. Kui me lisaksime juurde kulu ühiskonnale, oleks summa oluliselt suurem.

Ja lõpetuseks, palun andke kolm soovitust, kuidas elada parema tervisega.

Parema tervisega elamiseks on kõige parem soovitus võimalikult palju liikuda, tasakaalustatult toituda, väärtustada und, hoida suhted head, panustada teadlikult suhetesse, tõsta nina nutitelefonist välja ning käia kutse saamisel vähi sõeluuringutel. Tulevik ei jää tulemata, mõelge selle peale, kui palju me saame ka ise ära teha, et see tulevik parem oleks.

Fotod: Siim Lõvi (ERR)

Intervjuu ilmus 14.03.2026 ERRi portaalis

Kui kirjutame, et umbes iga neljas täiskasvanu võib kogeda depressiooni või ärevust, räägime tegelikult tuhandetest lugudest – inimestest, kelle päevad ei pruugi olla kerged.

Vahel aitab üks lihtne mõtteharjutus: kujutle ruumi, kus istub neli inimest. Statistika kohaselt võib üks neist kanda praegu nähtamatut raskust, kuid me ei tea, kes. Sageli ei tea seda ka tema ise veel päriselt.

Statistika loob vajaliku üldpildi – see aitab näha mustreid ja suunata tegevusi. Ilma selleta on keeruline teha läbimõeldud otsuseid. Ometi tasub vahel küsida: kas inimene on lauses endiselt nähtav?

Näiteks võib statistika öelda:

„Sõeluuringutes osaleb umbes 60 protsenti kutsututest.“

See on oluline näitaja, aga sellel on ka teine külg. See tähendab, et iga kümne kutsutud inimese seas on umbes neli, kes uuringule ei jõua. Ja igaüks neist on oma loo, aja ja põhjusega inimene.

Näiteks võime lugeda:

„Uuring näitas, et ebapiisav liikumine on seotud suurenenud terviseriskidega.“

See on täpne ja teaduslikult korrektne, aga mõnikord aitab üks väike nihe tuua mõtte lugejale lähemale:

„Uuring näitas, et vähene liikumine võib suurendada terviseriske.“

Ja sammu veelgi lähemale:

„Uuring näitas, et regulaarne liikumine aitab terviseriske vähendada.“

Fookus liigub pea märkamatult – probleemilt võimalusele, statistikalt inimesele.

Teadus ei muutu seejuures vähem teaduslikuks, vaid paremini hoomatavaks. Kirjutades ei pea valima teaduse ja inimese vahel – hea tekst mahutab nad samasse lausesse. Teadust tehakse ju inimeste jaoks ja sageli ka inimeste abil.

🌿 Selge keel ei tähenda arvude vältimist, vaid seda, et arvude kõrval jääb alles ka see, kelle elu need puudutavad.

Meelike Tammemägi
TAI veebispetsialist

Selge sõna keeleampsud on emakeelepäevale pühendatud mõtisklused keele rollist tervisevaldkonnas. Eesmärk on toetada selget ja vastutustundlikku sõnakasutust – sellist, mis aitab erialakeelel kõlada mõistetavalt ja inimlikult nii spetsialistidele kui ka kõigile teistele, kelle elu ja tervist need teadmised puudutavad.

Reoveeuuring leidis Tallinnas aset eelmine aasta 7.–14. oktoobril ja Pärnu piirkonnas 8.–15. juulil ning 7.–14. oktoobril.

Kanepi tarvitamise ainevahetusjääkide (THC-COOH) keskmine kogus Tallinna reovees oli uuritud perioodil 12 337 mg 1000 elaniku kohta päevas (päevade vaheline erinevus 10 748–14 129 mg). Võrreldes eelmise aasta uuringuga on tarvitamise tase jäänud sarnasele kõrgele tasemele (12 610 mg). Pärnu piirkonnas oli kanepitarvitamise jääk reovees juulis 9347 mg ja oktoobris 8786 mg 1000 elaniku kohta.

Kui need kogused panna doosidesse, võib hinnata, et Tallinnas tarvitati hinnanguliselt ühe päeva jooksul kokku keskmiselt 47 520  ja Pärnus 3150 kanepidoosi.

„Päevade vahelised kõikumised kanepijääkide tasemes olid väikesed, mistõttu võib reoveeanalüüsi tulemuste põhjal järeldada, et kanepi tarvitamine on mõlemas uuringulinnas tõenäoliselt igapäevane ja laialt levinud,“ kommenteerib tulemusi uuringu üks läbiviijatest, TAI teadur Katri Abel-Ollo.

Värske reoveeuuring näitab, et kokaiini tarvitamise jääkide keskmine sisaldus 1000 Tallinna elaniku kohta oli 2025. aastal 77% suurem kui 2024. aastal (557 mg vs 984 mg). Pärnu piirkonnas oli kokaiini tarvitamise keskmine päevane näitaja juulis 1075 mg ja oktoobris 746 mg 1000 elaniku kohta.

„Eestis kõrgeim seni reoveest mõõdetud kokaiini tarvitamise näitaja registreeriti Pärnu suvisel uuringunädalal, kus 14.–15. juulil 24 tunni reoveeproovi näitaja oli 25 milligrammini 1000 elaniku kohta,“ nentis Abel-Ollo. See teeb keskmiselt 1161 kokaiini doosi kogu Pärnu linna peale.

Juulikuu kõrgemaid tarvitamise näitajaid võib seostada puhkuste perioodi ja linnas toimuvate suuremate sündmustega, kuid ühe uuringunädala põhjal siiski kaugeleulatuvaid järeldusi teha ei saa. Suveperioodil on keeruline täpselt hinnata linnaelanike ja linnas viibivate külastajate arvu, mis mõjutab ka tarvitamise näitajaid.

Kokkuvõttes on kanepi ja kokaiini levimus murettekitav, sest tarvitamine on seotud nii vaimse kui ka füüsilise tervise riskidega. Näiteks võib kokaiini tarvitamine põhjustada kiiresti sõltuvust ning suurendada südame-veresoonkonna ja vaimse tervise probleemide riski. Eesti peab lähiaastatel olema valmis panustama üha enam tervishoiu- ja sotsiaalteenuste ressursse kanepi ning kokaiini tarvitamisest tulenevate tervise- ning sotsiaalsete kahjude leevendamisse ja üldisesse uimastiennetustegevusse.

2025. aasta reoveeuuringu värskete tulemustega saab tutvuda Tervise Arengu Instituudi kodulehel: Tallinna ja Pärnu reovee uuring uimastite jääkide suhtes 2025 | Tervise Arengu Instituut

TAI teeb reoveeuuringuid uimastijääkide põhjal alates 2019. aastast. Eesti tugineb narkootikumide jääkide uurimisel üleeuroopalise võrgustiku SCORE (Sewage Analysis CORe Group Europe  – reoveeanalüüsi Euroopa CORe grupp) tegevusprotokollile. Viimase järgi kogutakse reoveeproove kord aastas ühe nädala jooksul.

2025. aasta piirkondade valikut mõjutas soov võrrelda Tallinna tulemusi varasemate uuringuaastatega ning kaasata uuringusse ka üks väiksem Eesti linn, mida suvisel ajal mõjutavad sise- ja välisturism.

Uimastijääkide reoveeuuringut rahastatakse Euroopa Liidu vahenditest, uuringu koordinaator ja algataja on Tervise Arengu Instituut. Reoveeproovide analüüsimudeli väljatöötamisel ja analüüsi tegemisel on TAI koostööpartner Eesti Kohtuekspertiisi Instituut (EKEI). Reoveeproovide kogumisel olid koostööpartneriteks AS Tallinna Vesi ja AS Pärnu Vesi reoveepuhastusjaam.

Tervise Arengu Instituut korraldab koolituse „Tulemuslik ennetus: kuidas oma tegevusega mõju saavutada?“, mis keskendub tõenduspõhisele ennetustööle ja selle mõjule ühiskonnas. Koolitus toimub 7. aprillist kuni 5. maini 2026 Tallinnas ning on osalejatele tasuta.

Koolituse eesmärk on anda otsustajatele ja poliitikakujundajatele teadmised ning praktilised tööriistad, kuidas planeerida ja ellu viia ennetustegevusi nii, et need päriselt vähendaksid probleeme ja toetaksid inimeste heaolu. Fookuses on sellised teemad nagu uimastite tarvitamise, vaimse tervise probleemide, hariduslike raskuste, suhteprobleemide ja riskikäitumise ennetamine.

Miks on seda koolitust vaja?

Kuigi teadusuuringud näitavad selgelt, millised sekkumised aitavad ennetada erinevaid sotsiaalseid ja terviseprobleeme, ei ole suur osa praktikas elluviidavast ennetustegevusest piisavalt mõjus. Sageli jääb puudu süsteemsest lähenemisest, teaduspõhisusest ja eetiliste aspektide läbimõtlemisest.

Koolitus aitab osalejatel mõista, kuidas ennetustegevusi kavandada ja hinnata nii, et need looksid reaalseid ja kestvaid positiivseid muutusi. Samuti toetab koolitus ühesuguse arusaama kujunemist ennetustööst eri valdkondade spetsialistide seas.

Kellele koolitus on mõeldud?

Koolitus on suunatud eelkõige:

• otsustajatele ja poliitikakujundajatele
• ennetusvaldkonna spetsialistidele
• haridus-, sotsiaal-, tervise- ja noorsootöö valdkonnas tegutsevatele inimestele, kes kavandavad või juhivad ennetustegevusi

Koolitus põhineb rahvusvahelise ennetuse õppekava Euroopa versioonil (EUPC – European Universal Prevention Curriculum) ning ühendab teaduspõhised teadmised praktiliste arutelude ja õppemeetoditega.

Lisainfo ja registreerimine

•  Vabatahtlikud Seltsilised – kogukonnapõhine tegevus, kus vabatahtlikud pakuvad eakatele ja erivajadusega inimestele seltsilist tuge, aidates vähendada üksildust ja sotsiaalset isolatsiooni. 
• Mobiilne noorsootöö – noortele suunatud tegevus, kus noorsootöötajad tegutsevad avalikus ruumis ja veebikeskkonnas, et toetada noorte arengut, osalust ja toimetulekut. 

Vabatahtlikud Seltsilised sai soovitusi tegevuse edasi arendamiseks

Vabatahtlikud Seltsilised on kogukonnapõhine tegevus, mille eesmärk on parandada eakate ja erivajadusega inimeste vaimset ja füüsilist heaolu ning ennetada üksildust ja sotsiaalset isolatsiooni. Programmis osalevad vabatahtlikud pakuvad seltsilistena tuge, näiteks vesteldes, jalutuskäikudel osaledes või ühiseid tegevusi tehes. Tegevus hõlmab vabatahtlike värbamist ja koolitamist, regulaarset suhtlust seltsilise ja abivajaja vahel ning võrgustiku tuge. 

Ennetuse Teadusnõukogu hinnangul sobib tegevus Eesti konteksti ning toetab nii abivajajate kui ka vabatahtlike arengut. Tegevuse tulemuslikkuse kindlustamiseks on vaja täpsustada programmi teoreetilist raamistikku, eesmärke ja sihtrühma ning luua süsteemne metoodika mõju ja rahulolu hindamiseks. 

Teadusnõukogu soovitab keskenduda eelkõige üksilduse ennetamisele ja leevendamisele ning mõõta üksildustaseme muutust enne programmi, selle ajal ja järel. Oluline on läbi mõelda ka programmi lõpetamise protsess, et ennetada võimalikke riske nii eakale kui ka vabatahtlikule seltsilisele. 

Loe tegevuse kohta lähemalt TAI veebilehelt 

Mobiilne noorsootöö sai hinnangu „arendusjärgus“

Mobiilne noorsootöö on noorteni jõudev ennetustegevus, mida viiakse ellu avalikus ruumis ja veebikeskkonnas. Väljaõppe läbinud mobiilsed noorsootöötajad loovad noortega kontakti nende igapäevastes kogunemiskohtades ning toetavad noorte arengut, iseseisvumist ja kogukonda kaasatust. 

Tegevus hõlmab piirkonna sotsiaalruumi analüüsi, noortega töötamist avalikus ja digitaalses keskkonnas ning koostööd kogukonna ja erinevate võrgustikega. Mobiilse noorsootöö eesmärk on ennetada riskikäitumist, õigusrikkumisi ja koolist väljalangemist ning toetada noorte sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arengut. 

Ennetuse Teadusnõukogu soovitab täpsustada tegevuse teoreetilisi lähtekohti ja programmiteooriat ning kavandada uuringuid, mis aitaksid hinnata mobiilse noorsootöö mõju nii lühikeses kui ka pikemas perspektiivis. Tasub uurida ka võrgustikutöö toimimist mobiilses noorsootöös ja analüüsida mobiilse noorsootöötaja rolli võrgustikutöös, pöörates tähelepanu, kuidas noorsootöötaja tegutseb sillaehitajana, tasakaalustades suhteid noorte ja institutsioonide vahel. 

Oluline on ühtlustada teenuse kvaliteeti kogu Eestis, kehtestades riiklik mobiilse noorsootöö teenusele selge riiklik miinimumstandard.  Tegevuse kasutamiseks on vaja kirjeldada mobiilse noorsootöö professionaalsed ja eetilised põhimõtted – kuidas hoida selgeid rolle ja piire, kaitsta noorte õigusi ja andmeid võrgustikutöös ning toetada noorsootöötajate tööheaolu. 

Loe tegevuse kohta lähemalt TAI veebilehelt 

Triin Vilms
TAI ennetuse ja tervisedenduse osakonna vanemspetsialist

Tervisevaldkonnas võib sõnadel olla väga kindel kaal, vahel isegi suurem, kui esmapilgul paistab. On vahe, kas räägime viirusest või bakterist, kõrvaltoimest või tüsistusest. Need ei ole pelgalt terminid – need aitavad inimesel toimuvat õigesti mõista.

Kirjutades tekibki vahel tasakaaluküsimus: kas seda saab öelda lihtsamalt ilma, et tähendus muutuks?

Näiteks võib tekkida kiusatus kirjutada:

„Ravim võib mõjuda halvasti.“

See on lihtne ja arusaadav, aga mida „halvasti“ tähendab? Kas tegu on mööduva kõrvaltoimega või millegi tõsisemaga?

Täpsemalt öeldes:

„Ravimil võivad olla kõrvaltoimed.“

Lause ei ole palju pikem, kuid annab lugejale kindlama pinna, millele oma arusaamine toetada.

Või näiteks:

„Iga kolmas täiskasvanu on ülekaaluline.“

See kõlab selgelt ja mõjub tugevalt, aga mida see täpselt tähendab? Kas jutt käib kogu elanikkonnast või mõnest kindlast vanuserühmast?

Täpsemalt:

„Umbes iga kolmas 45–64-aastane täiskasvanu on ülekaaluline.“

Üks väike täpsustus – ja pilt muutub. Ilma selleta võib lugeja arvata, et sama kehtib kogu elanikkonna kohta.

Mõnikord võib üks puuduolev täpsustus muuta ka statistilise väite tähendust.

Näiteks:

„Kolmandik täiskasvanutest liigub liiga vähe.“

See lause kõlab selgelt, kuid jätab olulise küsimuse õhku – mille järgi seda hinnatakse?

Täpsemalt öeldes:

„Umbes kolmandik täiskasvanutest ei täida tervisele soovitatavat liikumisnormi.“

Üks lisatud täpsustus aitab mõista, mille alusel see hinnang on tehtud. Statistika ise ei muutu, kuid selle tähendus muutub lugejale palju selgemaks. Selgitada võiks sedagi, kui palju ja kui tihti tuleks soovituslikult liikuda.

Täpne keel võib jätta mulje, et see loob distantsi, kuid sageli aitab just täpsus vältida tarbetut ärevust ja arusaamatusi. Selge keel ei tähenda lihtsuse eelistamist iga hinna eest. See tähendab oskust hoida tasakaalu – öelda nii lihtsalt kui võimalik ja nii täpselt kui vajalik.

🌿 Vahel võib aidata üks kontrollküsimus: kas ma olen seda lauset lihtsustanud või olen selle hoopis selgemaks mõelnud?

Meelike Tammemägi
TAI veebispetsialist

Selge sõna keeleampsud on emakeelepäevale pühendatud mõtisklused keele rollist tervisevaldkonnas. Eesmärk on toetada selget ja vastutustundlikku sõnakasutust – sellist, mis aitab erialakeelel kõlada mõistetavalt ja inimlikult nii spetsialistidele kui ka kõigile teistele, kelle elu ja tervist need teadmised puudutavad.

Mõni sõna kõlab nii, nagu oleks tal seljas pidulik mantel.

Implementatsioon

Realiseerimine

Fasiliteerimine

Neid kasutades võib hetkeks tunduda, et tekst ajab selja sirgu ja muutub tõsisemaks. Võib-olla isegi targemaks. Aga kas ta ka muutub?

Ehk oleme kõik tundnud vahel kiusatust valida pikem sõna seal, kus lühem oleks täiesti piisav. Justkui annaks keerukus mõttele kaalu – et see ei tunduks liiga lihtne.

Näiteks kõlab põhjalikult:

„Teenuse kasutuselevõtu järgselt teostatakse protsessi jätkusuutlikkuse monitooringut.“

Aga mida see õigupoolest tähendab?

Sageli piisab hoopis sellest:

„Pärast teenuse kasutuselevõttu jälgime, kuidas see toimib.“

Mõte ei muutu väiksemaks. Ta muutub nähtavamaks.

Või näiteks:

„Protsessi efektiivsuse optimeerimine võimaldab tõsta organisatsiooni võimekust.“

Lihtsamalt:

„Muudame töökorraldust sujuvamaks, et paremini hakkama saada.“

Mõnikord peidab keeruline sõna endas täpsust – ja siis on tal oma koht. Aga sageli peidab ta hoopis lihtsat mõtet, mis julgeks väga hästi ise seista.

Keeruline sõna ei tee teksti targemaks. Mõte teeb. Ja hea mõte ei vaja alati pidulikku mantlit, et mõjuda veenvalt.

🌿 Võib-olla on vahel hea küsida: kas see sõna aitab mõttel kohale jõuda – või seisab sel hoopis tee peal ees?

Meelike Tammemägi
TAI veebispetsialist

Selge sõna keeleampsud on emakeelepäevale pühendatud mõtisklused keele rollist tervisevaldkonnas. Eesmärk on toetada selget ja vastutustundlikku sõnakasutust – sellist, mis aitab erialakeelel kõlada mõistetavalt ja inimlikult nii spetsialistidele kui ka kõigile teistele, kelle elu ja tervist need teadmised puudutavad.
 

Ülekaalulisuse levik on globaalne. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) hinnangul oli 2022. aasta seisuga maailmas ligi üheksa korda rohkem liigse kehakaaluga inimesi kui alakaalulisi. Eestis on ülekaaluga probleem tõsine. 2024. aastal läbi viidud Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu andmetel on 16–64-aastastest meestest ülekaalulised 42% ja rasvunud 20,3%. Naiste seas on vastavad näitajad 26,3% ja 19,5%.

Tervise Arengu Instituudi Eesti õpilaste kasvu (COSI) 2021/2022. aasta uuringu tulemuste järgi on liigne kehakaal tõusnud mureks samuti kooliõpilaste hulgas. Kui 2016. aastal oli liigse kehakaaluga esimese klassi õpilaste osakaal 26%, siis 2022.aastal oli see juba 28%. Järgmine uuringulaine leiab aset tuleval õppeaastal.

Ülitöödeldud toit ja Spisikuga pakendid

Ülekaal ei ole pelgalt liigsöömise ja vähese liikumise tagajärg. Tegemist on bioloogiliste, psühholoogiliste ja sotsiaalsete tegurite koosmõjuga. Kaalulangetamine ei sõltu üksnes tahtejõust või enesedistsipliinist. Keskkond, inimese aju toimimine ja bioloogia mõjutavad seda protsessi märksa tugevamalt kui oleme arvanud. Seega, kui kaal ei lange, ei tähenda see automaatselt, et inimesel puudub tahtejõud. Organism ja ümbritsev keskkond võivad seda protsessi oluliselt pidurdada.

Evolutsiooniliselt on inimese aju programmeeritud nälga vältima ja energiat säästma. Kui toidukoguseid vähendada, võib organism tajuda seda ohuna. Kaalulanguse käigus suureneb näljahormooni greliini tase ja väheneb täiskõhutunnet soodustava leptiini hulk. Selle tulemusena võib näljatunne tugevneda ning küllastustunne saabuda hiljem.

Me elame keskkonnas, kus energiatihe, toitainetevaene ja ülitöödeldut toit on taskukohane ning kergesti kättesaadav. Uuringud näitavad, et selliste toitude tarbimisel vajatakse keskmiselt rohkem energiat, kuna küllastustunne tekib aeglasemalt.

Märkimisväärne mõju on ka toidutööstuse turundusel, mis kujundab meie valikuid juba varases eas. Sageli on lastele tuttavad tegelased nagu Lotte, Sipsik või Ämblikmees pandud suurema suhkrusisaldusega toodete pakenditele. Tihti on ka nende toodete hind kõrgem kui neutraalsemate pakenditega toodetel. Kui vanemal on pärast väsitavat tööpäeva vaja teha valik, kas hakata lapsega läbirääkimisi pidama või osta lemmiktegelasega toode, siis paljud valivad viimase variandi.

Beebitoitude hulgas on selliseid tooteid, nagu beebiküpsised, mõnglid, magusad puuviljapüreed, mida on kerge igale poole kaasa võtta ja lapsele anda. Sealhulgas ka olukordades, kus toitu kasutatakse tähelepanu kõrvale juhtimiseks. Sarnaste mustrite loomine tänases keskkonnas, kus toit on väga kättesaadav ja tervislikumate valikute tegemine nõuab teadlikke otsuseid, soodustab ülekaalu tekkimist vanemas eas.

Seetõttu võib kaalulangetamine ja normaalkaalu säilitamine tunduda justkui pidev vastuvoolu ujumine.

Käitumise ja hoiakute muutmine

Muidugi ei tähenda kõik eelnev, et üksikisikul poleks vastutust ja meie käitumisel ning hoiakutel ei oleks tähtsust. Kaalulangus nõuab käitumuslikke muutuseid, kuid nende elluviimist mõjutavad bioloogilised, hormonaalsed, psühholoogilised ja keskkonnategurid. Üha kiirenev elutempo ja enese vajaduste pidev tagaplaanile seadmine on üks põhilisi vigu, miks paljudel inimestel pole aega tervislikuks toitumiseks, liikumiseks või piisavaks puhkuseks. Sellisel juhul on inimene tasakaalust väljas ja lihtne on leida miljon põhjust, miks parasjagu mitte teha oma tervist toetavaid valikuid.

Väga tavaline on olukord, kus inimene on rahulolematu oma kehakaaluga, kuid puudub valmisolek päriselt harjumusi muuta. Sellises olukorras ei aita pelgalt soovitusest rohkem tahtejõudu kasvatada. Pigem tuleks fookus nihutada tulemuselt (kaalulangus) protsessile. Küsi endalt, mis mu elus muutuks paremaks, kui ma oma toiduvalikuid, liikumis- või uneharjumusi muudaks?

Seetõttu on tahtejõust olulisem koduse keskkonna kujundamine. Näiteks ei ole mõistlik osta toitu, mille söömist on keeruline kontrollida. Enne poodi minekut või toidu tellimist on soovitus koostada ostunimekiri ning käia poes täis kõhuga. Oluline on oma harjumusi muuta väikeste sammude kaupa nii, et uued harjumused oleks jätkusuutlikud mitte vaid mõne kuu, vaid mitmekümne aasta jooksul.

Selle asemel, et endale lubada „ma loobun magusast ja hakkan tervislikult toituma“, võiks seada endale väiksemaid eesmärke. Näiteks „ma söön iga päev lõunasöögil salatit ja janu kustutan veega“. Kui sellised tegevused on aja jooksul muutunud harjumusteks, on eesmärgi täitmiseks järgmiste sammude astumine lihtsam.

Ka suhtumisel iseendasse on suur mõju. Enesekriitika võib panna inimese korraks pingutama, aga pikaajaliselt on sellel motivatsiooni vähendav mõju. Väga paljud inimesed, kes on otsustanud oma harjumusi muuta, soovivad saada koheseid tulemusi. Tihtipeale ollakse kiirete tulemuste nimel nõus menüüs tegema radikaalseid muutuseid, mis ei võta arvesse ei eelnevaid harjumusi ega ka enda toitainelist vajadust.

Liiga tihti kulutavad inimesed ebamõistlikult palju aega ideaalse menüü planeerimiseks. Kui elu tuleb vahele, tuntakse ennast läbikukkununa ning pöördutakse vanade harjumuste juurde tagasi. Kaalulangetuse teekonnal võiks olla enese vastu lahke ja mõista, et toiduainetööstus ongi ülitöödeldud tooted loonud ületarbimiseks. See ei ole üksnes tahtejõu küsimus. Rahulik ja neutraalne sisekõne iseendaga aitab hoida motivatsiooni ning toetab pikaajalisi eesmärke. Selle asemel, et end mitte nii õnnestunud toiduvaliku või tegemata trenni pärast süüdi tunda, võiks endale sisendada, et uus päev toob rohkelt võimalusi paremate valikute tegemiseks.

Soovitame keskenduda pigem tasakaalukale ja järjepidevatele väikestele muutusele. Kaalulangetus ei peaks olema eesmärk omaette. Pigem võiks suunata fookuse paremale enesetundele, kvaliteetsemale unele ja tugevamale kehale. Kui keskenduda tegevustele, mis aitavad neid eesmärke saavutada, siis kaalumuutus tuleb boonusena kaasa.

Kristin Oja
TAI toitumise ja liikumise osakonna vanemspetsialist

Värskes uudiskirjas: 

🩺 Tervishoiu kättesaadavus paranes: TAI aastaaruanne näitab, et 2025. aastal toodi teenused inimestele lähemale, laiendati vaimse tervise abi ning tugevdati ennetustegevusi.

⚠️ Ennetusel on oluline roll: Eesti kestlikkus sõltub inimeste tervisest – rõhk on varajasel sekkumisel, mitte hilisel ravil.

🧠 Fookuses on vaimne tervis: uus saatesari  „Terve vaim“ õpetab praktilisi viise, kuidas lihtsate tööriistade abil vaimset tervist turgutada.

🌱 Teaduspõhine ennetus areneb: andmetel põhinevad otsused ja programmid aitavad parandada tervist ning suunata ressursse tõhusamalt.

🚭 Sõeluuringud ja tervisekäitumine: vähi varajane avastamine paraneb, kuid tähelepanu vajavad ka nooremate vanuserühmade riskid ja eluviisid.

📘 Koostöö ja teadmiste jagamine: partnerid hindavad TAI tööd kõrgelt, rõhutades selge kommunikatsiooni ja praktiliste lahenduste olulisust.

Loe uudiskirja

Telli järgmine uudiskiri omale postkasti

Osalesin hiljuti Eesti Teaduste Akadeemia ja riigikogu korraldatud üritusel „Vaimu ja võimu dialoog Toompeal III“, kus arutleti Eesti inimeste tervise ja tervishoiusüsteemi suurimate väljakutsete üle. Mitmest ettekandest jäi kõlama ennetuse keskne roll, et inimesed elaksid kauem tervelt ja surve tervishoiusüsteemile oleks seega väiksem. 

🔍Vananev ühiskond 
Eestis sünnib tänaseks vähem kui 10 000 last aastas. Meie ühiskond vananeb kiiresti. Lisaks on tööealiste inimeste seas liiga palju neid, kes tervise tõttu enam täisväärtuslikku elu elada ei saa. Professor dr Toomas Toomsoo tõi esile, et meeste seas on selle peamisteks põhjusteks südame-veresoonkonnahaigused juba 40.–50. eluaastates, alkoholiga seotud surmad, maksahaigused ning õnnetused ja vägivald. 

📅Tervis sünnib ja sureb iga päev 
Nagu dr Toomsoo välja tõi, siis tervis ei sünni arsti kabinetis, vaid kodus, koolis, tööl ja tänaval. Meie paradoks on aga see, et tervishoiusüsteem hakkab sageli tööle alles siis, kui inimene on juba haige ning nii maksame kallilt tagajärgede ravimise, mitte ennetamise eest. 
Ka Tanel Kiik rõhutas, et vastutus ei lasu ainult tervishoius. Ennetuse fookus peab olema laiem ning hõlmama haridust, kohalike omavalitsuste rolli ning tervist toetavat kodust ja avalikku ruumi. Samavõrd oluline on teadlaste järjepidev kaasamine otsustesse ning andmetel põhinev lähenemine. 

📈Andmed, andmed, andmed 
Just andmetepõhiste otsuste olulisust rõhutas ka professor Irja Lutsar, tuues esile, et Eestil on tugev andmepõhine vundament. Jääb vaid mõelda, kui hästi suudame andmeid analüüsida, tõlgendada ning teadusest poliitikakujundusse tuua. 
Üritusel oli taas rõõm näha, et TAI analüüse ja andmeid kasutatakse poliitikakujundamises üha enam. 

🟠 TAI teeb iga päev teadus- ja analüüsitööd, et otsused sünniksid teadmispõhiselt ning andmed oleksid kõigile arusaadavad ja kättesaadavad. Selleks oleme loonud ka dünaamilised visualiseeritud andmelauad.

✅ Näritud õunast tagasi püramiidiks 
Kui tahame muuta rahvastikupüramiidi tulevikus taas püramiidiks, mitte jätta näritud õuna kujuliseks, peame lähtuma põhimõttest – mida noorem inimene, seda rohkem tuleb tema tervist hoida. See eeldab tugevat noortele suunatud ennetustööd ja julgeid andmepõhiseid otsuseid, ka selliseid, mis poliitikutele alati populaarsed ei pruugi näida. 

Muutused ei sünni kiiresti, kuid need on võimalikud. 
Panus ennetusse ei ole valik, vaid vältimatu strateegiline otsus. Nii seisame terve Eesti eest.

Annika Veimer
TAI direktor
Foto: Arno Mikkor

Uus saatesari õpetab Eesti rahvale praktilisi viise, kuidas lihtsate tööriistade abil vaimset tervist igapäevaselt ja ka pikaajaliselt turgutada – unest ja toidust kuni heade suheteni välja.  Igas saates kohtub saatejuht Robert Linna ekspertide ja teadlastega, et saada lihtsaid ja toimivaid nõuandeid, mida saab katsetada nii üksi, kollektiivis kui ka koos lastega.

Saates proovivad tuntud inimesed omal nahal, kas antud nõu ka päriselt toimib. Saadet on põnev vaadata kogu perega.

TAI-st on projekti eestvedajaks vaimse tervise valdkonna juht Elisabeth Luisk ja meie ekspertidest löövad teiste hulgas kaasa ka Pille Prey, Alice Haav, Tuuli Taimur, Kaari Kask, Agne Kivisaar jt.

Lubame, et leiad enda jaoks palju kasulikke nippe, kuidas oma tervist hoida. 

„Terve vaim“ saatetiim: saatejuht Robert Linna, toimetajad Maili Metssalu ja Coco Rõõmusaar, režissöör Liis Lindmaa, produtsendid Anatoli Tafitšuk ja Liis Lindmaa. Tootja Ulm Production.

See väljendus nii uutes teenustes, paremas ligipääsus abile kui ka mõjusamates ennetustegevustes.

Terviseteenuste kättesaadavuse parandamiseks tehti mitmeid praktilisi samme. Psühhiaatri esmavisiit muutus veebipõhiselt kättesaadavaks, aidates vähendada piirkondlikku ebavõrdsust vaimse tervise abis. HPV kodutestid jõudsid ligi 400 apteeki üle Eesti ning neid kasutas juba 14 000 naist, mis aitab tuua sõeluuringusse ka need, kes tavapärasel viisil ei osale. Samuti laiendati HIV-testimise võimalusi, jagades teenuseosutajatele ligi 3000 kodutesti.

Tulemused on näha vähi varajases avastamises: nelja aastaga on sõeluuringutes osalemine suurenenud märgatavalt – näiteks soolevähi sõeluuringus 49%-lt 62%-ni ja emakakaelavähi sõeluuringus 51%-lt 65%-ni. See tähendab rohkem varakult avastatud haigusjuhte ja paremaid ravitulemusi ning näitab, et paindlikumad ja inimestele lähemale toodud lahendused toimivad.

Ennetustöös liikus fookus teadlikkuse suurendamiselt praktiliste lahenduste pakkumisele. Toitumiskampaaniad, mis aitasid inimestel oma igapäevaseid toiduvalikuid lihtsate võtetega tervislikumaks muuta, kogusid üle 6,7 miljoni vaatamise. Laste liikumisharjumusi toetav programm „Seikluste Laegas“ laienes üle Eesti – sellega on liitunud juba 109 lasteaeda ning tulemused näitavad laste suuremat liikumisaktiivsust ja vähesemat istumisaega.

Vaimse tervise valdkonnas tehti esmakordselt laiemalt kättesaadavaks tasuta digitaalsed eneseabiprogrammid depressiooni ja ärevuse leevendamiseks. Samal ajal loodi ka laste vaimse tervise seiremetoodika, mis annab edaspidi tugevama aluse poliitikakujundamiseks ja ennetustegevuste sihtimiseks.

Ka riskikäitumise vähendamisel oli mõju käegakatsutav. 2025. aastal kasutati elu päästmiseks 300 naloksooni komplekti ning laiendati selle elupäästva ravimi kättesaadavust, koolitades muu hulgas politsei sisekoolitajaid. Lisaks koolitati 232 tervishoiutöötajat ja psühholoogi märkama ning vähendama alkoholi, nikotiini ja teiste uimastite tarvitamist.

Üha rohkem tehtavaid otsuseid toetub andmetele. TAI tegi terviseandmed kättesaadavaks 12 visualiseeritud andmelaual ning avaldas enam kui 65 teaduspublikatsiooni, mis aitavad paremini mõista rahvastiku tervisetrende ja hinnata sekkumiste mõju.

Oluline areng oli ka valdkonnaülene kokkulepe ennetustegevuste rahastamise põhimõtetes, mille allkirjastasid kuue ministeeriumi esindajad. See loob eeldused, et riigi ressursse suunatakse senisest järjekindlamalt tõenduspõhistesse ja mõjusatesse ennetustegevustesse.

TAI roll teadus- ja arendusasutusena sai täiendava kinnituse rahvusvahelisel evalveerimisel, mis tõi esile instituudi töö kõrge kvaliteedi ning tugeva mõju rahvatervishoiu arengule Eestis. 

Aastaaruanne näitab, et tervisepoliitika ei ole pelgalt strateegia, vaid järjest enam praktiliste lahenduste kogum, mis jõuab inimeste igapäevaellu – olgu selleks lihtsam ligipääs abile, paremad ennetusvõimalused või teaduspõhisemad otsused.

Loe lähemalt aastaaruandest 
Vaata olulisemaid tulemusi ka visuaalselt esitatud lühikokkuvõttest

Selge keele kasutamine ei tähenda erialase täpsuse ohverdamist. Vastupidi – see on austuse väljendus ja annab lugejale märku, et tema mõistmine on oluline.

Miks on selge keelekasutus eriti tähtis just teaduses ja meditsiinis?

Teadus ja meditsiin ei ole pelgalt dialoog spetsialistide vahel. Nende valdkondade sõnumitel on väga praktilised tagajärjed: inimesed teevad nende põhjal terviseotsuseid, poliitikud kujundavad tervise- ja sotsiaalpoliitikat ning kohalikud omavalitsused kavandavad pakutavaid teenuseid.

Kui sõnum jääb arusaamatuks, võib juhtuda mitu asja:

• inimene ei järgi tervisesoovitust, sest ei mõista selle sisu
• oluline teadustulemus ei jõua otsusteni
• tekib ebakindlus või usaldamatus
• info asemel levivad tõlgendused.

Selge keel ei ole seega pelgalt stiilivalik, vaid osa vastutustundlikust teaduskommunikatsioonist.

Kellele me tegelikult kirjutame?

Teksti luues kujutame sageli ette endasarnast lugejat – inimest, kes jagab meie teadmisi ja tausta. Tegelikkuses on lugejaskond palju mitmekesisem. Ühe ja sama teksti võivad avada:

• tervishoiutöötaja
• vallavalitsuse spetsialist
• ajakirjanik
• üliõpilane
• lapsevanem, kes otsib vastuseid
• lihtsalt huviline.

Selge keel ei tähenda, et tekst peaks muutuma lihtsustatuks või pealiskaudseks. See on teadlik valik avada oma mõtet nii, et põhisõnum oleks arusaadav ka esimest korda teemaga kokku puutuvale lugejale.

Kui keel kaugeneb lugejast

Lugejast kaugenemine ei ole enamasti tahtlik. Selle taga on sageli harjumus, ajasurve või soov olla võimalikult täpne – ent tulemus võib lugeja hoopis eemale tõugata.

Näide 1 – nominaliseerimine ja liigne abstraktsus

„Interventsiooni järgselt täheldati patsientide funktsionaalse võimekuse paranemist.“

See lause on korrektne, kuid kauge. Kes midagi tegi? Mis muutus?

Selgem variant:

„Pärast ravi said patsiendid igapäevategevustega paremini hakkama.“

Tähendus ei ole kadunud, kuid lugeja näeb nüüd inimest, mitte abstraktset „funktsionaalset võimekust“.

Näide 2 – termin ilma sillata

„Uuring käsitles polüfarmaatsia levimust eakate populatsioonis.“

Spetsialist saab aru. Paljud teised mitte.

Selgem variant:

„Uuringus selgitati välja, kui sageli tarvitavad eakad inimesed korraga mitut ravimit (polüfarmaatsia).“

Termin jääb alles, kuid selle tähendus tehakse lugejale arusaadavaks.

Näide 3 – keeruline ametikeel

„Teenuse kättesaadavuse parendamine on prioriteetne tegevussuund.“

Selgem variant:

„Eesmärk on, et inimesed pääseksid teenusele lihtsamini.“

Teine lause on lühem ja inimkesksem.

Mis teeb teksti tegelikult arusaadavaks?

Julgen soovitada üht mõtet: selge keel ei ole nipp, vaid hoiak. Mõned lihtsad põhimõtted aitavad sellele teadlikult lähemale liikuda.

1. Alustada võiks mõttest, mitte terminist

Tasub endalt küsida: mida peab lugeja pärast selle lause lugemist teadma?

2. Täpne tegusõna teeb teksti selgemaks

Sageli muutub tekst selgemaks juba siis, kui „läbiviimisest“ saab „tegime“ ja „teostamisest“ „korraldasime“ või „uurisime“. Täpne tegusõna ütleb lugejale kohe, mis tegelikult toimus.

3. Termini võiks lahti seletada esimesel kasutamisel

Hiljem saab seda juba julgelt kasutada.

4. Tarbetut keerukust tasub pigem vältida

Pikk lause ei ole märk sügavusest. Sageli on see lihtsalt pikk lause.

5. Inimene võiks jääda teksti alles 

Terviseteemadel eriti aitab selline vaatenurk lugejal mõista, mida see teadmine tema enda elus tähendab.

Kas lihtsam keel tähendab lihtsustatud mõtlemist?

See on üks visamaid hirme. Sageli on keerulist mõtet selgelt sõnastada hoopis raskem kui kirjutada harjumuspärases erialakeeles. Selgus eeldab, et autor on teema enda jaoks läbi mõelnud.

Hea teadustekst toimib kahel tasandil: spetsialist märkab täpsust, laiem lugejaskond mõistab põhisõnumit.

Selgus ei vähenda autoriteeti

Tervise- ja teadusteemad puudutavad inimesi isiklikult. Kui tekst on mõistetav, tekib tunne, et lugejat ei jäeta ukse taha. See omakorda suurendab usaldust nii asutuse kui ka teaduse vastu laiemalt.

Eriti oluline on see olukordades, kus inimesed otsivad kindlust: näiteks uute tervisesoovituste, ennetusmeetmete või uuringutulemuste puhul.

Selge sõnum ütleb: me räägime sinuga, mitte ainult oma ringis.

Enne teksti avaldamist on hea võtta hetk ja küsida:

• Kas põhisõnum on arusaadav ka inimesele, kes selle teemaga iga päev kokku ei puutu?
• Kas see lause kõlab nii, nagu ma päriselt räägiksin?
• Kas mõni sõna on siin harjumusest, mitte vajadusest?

Selge keel ei ole kunagi valmis. Lohutav on teadmine, et oma mõtet saab alati veel selgemaks lihvida.

Teadus aitab teadmisi luua, kuid keel otsustab, kui kaugele need teadmised jõuavad. Selgelt sõnastatud tekst avab ukse üha laiemale ringile – ja iga avatud uks on võimalus etemateks otsusteks, teadlikumateks valikuteks ja paremini hoitud eluks.

Head erialakeelt ei saa mõõta kirjutamise keerukuse, vaid selle järgi, kui paljusid suudame kutsuda kaasa mõtlema. Selgus ei vähenda teaduse sügavust – see teeb selle nähtavaks.

Meelike Tammemägi
tervise arengu instituudi veebispetsialist 

Euroopa Liidu ühismeede EUCanScreen on suunatud sellele, et vähendada vähist põhjustatud haiguskoormust ning toetada kvaliteetsete, võrdselt kättesaadavate ja kestlike vähisõeluuringute tegemist kogu Euroopa Liidus. EUCanScreeni esimene tegevusaasta on edukalt lõpetatud, tähistades olulist etappi Euroopa vähi sõeluuringute arengus.

Eestis veab EUCanScreeni tegevusi tervise arengu instituut (TAI), kes koordineerib projekti elluviimist ning panustab mitmes tööpaketis, kus Eesti osaleb nii piloot- kui ka eestvedajariigina. Tervise arengu instituudi epidemioloogi ja EUCanScreeni Eesti juhi Kaire Innose sõnul on vähi sõeluuringud üks tõhusamaid viise vähki ennetada ja see varakult avastada. „Selleks, et vähi sõeluuringud oleksid tõhusad, peavad need olema hästi juhitud, kvaliteetsed ja inimestele päriselt kättesaadavad. EUCanScreeni eesmärk on aidata riikidel just selles suunas liikuda,“ ütles Kaire Innos.

Projekti esimese aasta jooksul keskendus EUCanScreen eelkõige tugevate juhtimis- ja koordineerimisstruktuuride loomisele ning osalevate riikide vähi sõeluuringute hetkeseisu kaardistamisele. Projekti käigus kaardistati osalevate riikide senised programmid ning alustati ühiste tööriistade ja näitajate arendamist, et parandada sõeluuringute kvaliteeti, võrdsust ja tõhusust. Samal ajal tugevnes koostöö ja teadmiste vahetus riiklike sõeluuringuasutuste, ekspertide, sidusrühmade ja teiste Euroopa projektide vahel.

EUCanScreeni raames alustati riskipõhiste vähisõeluuringute arendamist ning parandati spetsialistide väljaõpet. Lisaks viidi ellu mitmeid tegevusi, mis keskendusid vähisõeluuringute võimalike takistuste mõistmisele ja ületamisele. Eesti on projektis üks neljast Euroopa pilootriigist, kus keskendutakse sõeluuringute juhtimise parandamisele. „Pilootriigina on meil kindel mentorriik, kellelt saame rakendatavat tagasisidet, et saaksime sõeluuringuid juhtida veelgi tõhusamalt ning kvaliteetsemalt,“ sõnas Innos.  

Projekti järgmistes etappides kuni 2028. aasta maini keskendutakse üha enam praktiliste lahenduste rakendamisele, et parandada sõeluuringute hõlmatust, kvaliteeti ja mõju hindamist. Kaire Innose sõnul on eriline tähelepanu ebavõrdsuse vähendamisel ning rahvastiku tervisetulemuste parandamisel. „Meie eesmärk on, et Euroopa riikide ühine kogemus looks pikaajalist väärtust ka pärast projekti lõppu,“ ütles Innos.

EUCanScreen on laiaulatuslik rahvusvaheline koostöö, milles osaleb kokku 29 juhtpartnerit, 61 kaasatud partnerit ja 8 seotud partnerit. Partnerite seas on avaliku sektori asutused, teadusasutused ja eksperdid kogu Euroopast. Eestist osaleb projektis Tervise Arengu Instituudile lisaks Tartu Ülikool. Projekt kestab 2028. aasta maini, võimaldades liikmesriikidel liikuda järk-järgult ettevalmistusest praktiliste lahenduste rakendamiseni. 

Kuigi mõõdik ei peegelda eraldiseisvalt teenuse kvaliteeti, annab see olulist infot õppurite jaoks loodava praktilise väärtuse ning usalduse kohta pakutud õppeprogrammide vastu.

Meie hinnangul ei sünni selline tulemus juhuslikult. Õppimine ei ole ainult uute teadmiste või oskuste omandamine, mis võib toimuda mõne tunni või päevaga. Palju keerulisem ja ressursimahukam on mõtteviisi muutmine ning harjumuste ümberkujundamine. See eeldab hästi juhitud õppeprotsessile lisaks suurt panust motivatsiooni ja enesedistsipliini näol ka õppijatelt.

Muutus algab automaatsete käitumis- ja mõtteharjumuste teadvustamisest. Koolitaja roll on aidata see sageli nähtamatuks jääv osa nähtavaks teha ning pakkuda tööriistu, mis toetavad täiskasvanud õppija arengut. Seejuures aitab koolitaja mõista ja mõtestada õppijat piiravaid uskumusi ning ületada raskusi, mis kaasnevad vananenud teadmiste ja harjumuspäraste toimimisviiside asendamisel uutega. Parafraseerides kõrgelt tunnustatud lektorit Kristjan Liivamäge, siis õppe tulemuslikkus sõltub ennekõike siiski sellest, kui hästi suudavad õppijad enda jaoks koolitaja ressursid tööle panna.

Iga õppija on oma arengu sepp!

Loe meie aastaaruandest lähemalt, milliseid tegevusi TAI möödunud aastal ellu viis.

Cherlin Agu
TAI koolitusosakonna juhataja

Seekord tutvustame nelja uut tegevust, mis kõnetavad eri sihtrühmi ja valdkondi – alates perede toetamisest kuni liiklusohutuse ja vaimse tervise toetamiseni.

• Perevestlus – struktureeritud vestlus politseiniku, noore ja pere vahel, et mõista õigusrikkumise tagamaid ning toetada peresid varases murdeeas noorte riskikäitumise puhul.
• Vaikuseminutite teadveloleku kursus – 8-nädalane programm, mis toetab täiskasvanute vaimset heaolu, enesejuhtimist ja stressiga toimetulekut.
• Rohkem kui sõnad (More than Words) – tegevus aitab autismispektrihäirega või suhtlusraskustega väikelaste vanematel arendada lapse suhtlemisoskusi igapäevastes olukordades.
• Mootorsõidukijuhi järelkoolitus – korduvrikkumisi ennetav sekkumine, mis toetab vastutustundlikumaid käitumisvalikuid ja liiklusohutust.

Perevestlus sai hinnangu „arendusjärgus“

Perevestlus on suunatud esmakordselt õigusrikkumise toime pannud 11–15-aastastele noortele ja nende vanematele. Tegevus põhineb struktureeritud vestlusel, mille viib ellu täiendusõppe läbinud piirkonnapolitseinik koos lapse ja lapsevanematega. Perevestluse eesmärk on selgitada välja juhtumi taust, hinnata pere toimetulekut ning vajaduse korral suunata pere täiendava toe juurde, et ennetada õigusrikkumise kordumist ja haridusprobleeme.

Ennetuse teadusnõukogu hinnangul on tegu olulise tegevusega, mille edasiseks arendamiseks on vaja koguda süsteemsemalt andmeid tegevuse vastuvõetavuse, rakenduskvaliteedi ja mõju kohta. Näiteks tuleb uurida täpsemalt tegevuse sobivust ja metoodikat, et ei välistataks haavatavaid sihtrühmi nagu maapiirkondade pered, vene emakeelega noored või erivajadusega noored. Edasi tuleb arendada ka tegevuse rakendamise süsteemi, et tagada sarnane kvaliteet kogu Eestis.

Retsensendid toovad oma soovitustes välja ka vajaduse analüüsida tegevuse rakendamist, et teha sellega seotud dokumentatsioon ja aruandlus lihtsaks ja loogiliseks. Lisaks soovitavad nad analüüsida, mis juhtudel on perevestluse elluviimine realistlik piirkonnapolitseiniku tööriist ja mis juhtudel on otstarbekas kaasata vestluse elluviimisse peretöötaja või muu sotsiaalvaldkonna spetsialist.

Vaikuseminutite teadveloleku kursus sai hinnangu „tase 3“

Vaikuseminutite teadveloleku kursus on 8-nädalane programm, mis toetab täiskasvanute tähelepanu- ja enesejuhtimisoskuste arengut ning vaimset heaolu. Kursus sobib nii universaalseks ennetuseks kui ka kergete ärevus- ja meeleoluhäirete sümptomitega inimestele.

Teadusnõukogu soovitab tegevust kasutada, kogudes samal ajal juurde andmeid selle mõju kohta Eesti kontekstis. Rahvusvahelised uuringud ja Eesti andmed viitavad sellele, et teadvelolekul põhinevad sekkumised võivad vähendada stressi ja ärevust ning parandada subjektiivset heaolu, eriti lühiajaliselt.

Rohkem kui sõnad (More than Words) sai hinnangu „tase 3“

„Rohkem kui sõnad“ on suunatud autismispektrihäirega või sotsiaalse suhtluse raskustega väikelaste peredele. Tegevus keskendub vanemate juhendamisele, et arendada lapse suhtlemisoskusi igapäevaste tegevuste ja mängu kaudu.

Uuringud näitavad positiivseid muutusi nii lapse ja vanema suhtluskäitumises kui ka vanemate enesetõhususes ja emotsionaalses toimetulekus. Programm võib vähendada vajadust eriarstiabi ja teraapiate järele ning parandada osalejate toimetulekut. Ennetustegevuse kättesaadavuse parandamiseks tuleb programmi rakendamiseks koolitada rohkem logopeede.

Tegevuse kasutamisel tuleb koguda juurde andmeid tegevuse mõjust ja jätkata selle kohandamist Eestisse.

Mootorsõidukijuhi järelkoolitus sai hinnangu „tase 3“

Mootorsõidukijuhi järelkoolitus on mõeldud sõidukijuhtidele, kellelt on juhtimisõigus karistusena ära võetud. Koolituse eesmärk on toetada teadlikkust, vastutustunnet ja käitumisvalikute muutumist, et vähendada korduvate liiklusrikkumiste riski.

Rahvusvaheline tõendusmaterjal viitab sellele, et järelkoolitused võivad vähendada korduvrikkumisi. Retsensendid toovad välja, et tuleb uurida Niguliste autokooli järelkoolituse mõju võrdluses teiste Eestis elluviidavate järelkoolitustega, et mõista, kas järelkoolitustel on soovitud mõju ja kuivõrd mõju sõltub koolitust elluviivast asutusest.

Tegevuse kasutamisel tuleb Eestis mõju süstemaatilisemalt uurida ja järelkoolituste sisu ühtlustada.

Vaata ka ennetustegevuse kavandamise, arendamise, kohandamise ja hindamise juhendit

Triin Vilms
TAI ennetuse ja tervisedenduse osakonna vanemspetsialist

Soolevähk on haigus, mida saab ennetada, aga ometi haigestub Eestis sellesse igal aastal ligi tuhat inimest. 2026. aastal on soolevähi sõeluuringule esmakordselt oodatud inimesed, kes saavad sel aastal 56-aastaseks. Koos nendega kutsutakse sõeluuringule kõik 58–68-aastased mehed ja naised, kellel täitub paarisarvuline vanus. 

Sõeluuring loob pinnase haigestumise languseks 

Rahvusvahelised uuringud näitavad, et soolevähi (ehk käär- ja pärasoolevähi või kolorektaalvähi) sõeluuring tõepoolest aitab vähendada haigestumust sellesse pahaloomulisse kasvajasse. Riikides, kus sõeluuring on olnud käigus pikka aega ja selles osaleb palju inimesi, on haigestumus püsivas languses – eelkõige just kaugelearenenud haigusjuhtude arvelt. Sõeluuringu pikaajaline eesmärk ei ole ainult vähi varane avastamine, vaid ennekõike vähi tekke vältimine, sest sõeluuringuga saab leida vähieelsed muutused, mis õigeaegse ravi korral pahaloomuliseks ei arene. Samal ajal võimaldab sõeluuring avastada ka juba tekkinud vähke väga varases staadiumis, mil inimesel võivad sümptomid veel täielikult puududa. Seetõttu on väga tähtis, et alustame sõeluuringut järjest varem ja jõuame lähiajal selleni, et sõeluuringule saavad tulla 50-aastased, mis oleks kooskõlas Euroopa Komisjoni soovitustega. 

Soolevähk on nii meestel kui naistel vähkide esinemise esikolmikus 

Sagedamate vähkide seas on soolevähk meestel kolmandal kohal eesnäärmevähi ja kopsuvähi järel ning naistel teisel kohal rinnavähi järel. Igal aastal haigestub Eestis soolevähki ligi 500 naist ja 500 meest. Vähisurma põhjusena on soolevähk meestel samuti kolmandal kohal (umbes 190 surma), naistel aga esikohal (umbes 220 surma). Eesti haigestumus ja suremus ületavad mõnevõrra Euroopa keskmist.  

Soolevähk on peamiselt vanemate inimeste haigus – 70-aastased ja vanemad inimesed moodustavad diagnoosi saanutest umbes 60% ja neist omakorda ligi pooled juhud esinevad vanuses 80 ja rohkem. Veerand uutest juhtudest diagnoositakse vanuses 60–69, 10% vanuses 50–59 ja 5% kuni 50aastastel.  

Miks võiksid nooremad sihtrühmad olla suurema tähelepanu all? 

Murelikuks teeb aga see, mis toimub just nooremate seas. Kui teistes vanuserühmades on haigestumus stabiliseerumas või vähenemas, siis kuni 50-aastastel meestel ja naistel on alates 2000. aastast haigestumus igal aastal suurenenud – noortel meestel keskmiselt 3% ja naistel 2% aastas. See tähendab, et kui aastal 2000 sai 100 000-st kuni 50-aastasest mehest igal aastal soolevähi diagnoosi kolm, siis aastal 2023 juba kuus meest (naistel vastavalt neli ja kuus). See tähendab, et soolevähk ei ole enam ainult vanemate inimeste haigus, vaid puudutab järjest enam ka tööealisi ja noori peresid. Sarnaseid suundumusi täheldatakse ka mujal maailmas ja neid seostatakse peamiselt eluviisiteguritega. Näiteks Ameerika Ühendriikides on soolevähist saanud peamine vähisurma põhjus kuni 50-aastastel, olles ainus vähitüüp, mille suremus on viimasel ajal suurenenud (Colon cancer is killing more young people in the U.S. than any other cancer | Scientific American). 

Millised tegurid suurendavad soolevähi riski? 

Soolevähi riski suurendavad eelkõige vähene liikumine, ülekaal, alkoholi liigtarvitamine ning menüü, mis sisaldab palju töödeldud ja punast liha, ent vähe täisteratooteid, köögivilju ja puuvilju. Samal ajal suureneb rasvumise levimus Eestis nii laste kui ka täiskasvanute seas ja eriti meeste hulgas. See ei ole ainult iga inimese „tahtejõu küsimus“, vaid sõltub meie toidukeskkonnast ja sellest, kui lihtne on leida erinevaid liikumisviise ja kui kergesti kättesaadav on alkohol. 

Oluline on ka perekondlik taust. Arvestades, et noortele ei ole võimalik rakendada tavapärast sõeluuringut, on väga tähtis, et inimesed, kellel on perekonnas esinenud pahaloomulisi kasvajaid, sellest oma arstiga räägiksid, et varakult tuvastada perekondlik risk. Teisalt on väga vajalik, et nii inimesed ise kui ka tervishoiutöötajad, kelle poole nad pöörduvad, võtaksid tõsiselt häiresümptome (nagu näiteks veri väljaheites), et tagada kasvaja avastamine juba enne pahaloomuliseks muutumist või varases staadiumis. Eesti andmed näitavad siiski, et kuni 50-aastastel on esmaselt kaugmetastaasidega diagnoositud kasvajate osakaal viimastel aastatel märgatavalt vähenenud ja jääb alla veerandi, olles umbes samas suurusjärgus 60–69-aastastega, kellel on juba alates 2016. aastast rakendatud riiklik sõeluuring.  

Sõeluuring annab häid tulemusi 

Eesti haigestumustrendidest võib lugeda välja esimesi viiteid, et sõeluuring on ka meil juba andmas tulemusi. Näiteks on soolevähi haigestumus viimastel aastatel 60–69-aastastel naistel päris kiiresti vähenenud. Ka on selles vanuserühmas hüppeliselt suurenenud I staadiumis diagnoositud kasvajate osakaal ja samal ajal on vähenenud IV staadiumis ehk kaugele arenenud kasvajate osakaal.  

Ka 70-aastaste ja vanemate inimeste seas on haigestumus stabiliseerunud või isegi vähenemas. Tõhus sõeluuring 50–68-aastastel aitab pikemas perspektiivis vähendada haigestumust ka vanemates vanuserühmades, sest haiguse alged saavad varem avastatud ja ravitud.   

Sõeluuring on seda tõhusam, mida rohkem inimesi seda võimalust kasutab – nii rahvastiku kui ka üksikisiku vaates. Eestis on soolevähi sõeluuringu osalusmäär viimastel aastatel märgatavalt suurenenud. 2021. aasta COVID-19 pandeemia aegsest madalpunktist, mil sõeluuringul osales alla poole kutsututest (kokku 49%, meestest 43% ja naistest 53%), oleme tänaseks jõudnud olukorda, kus osalemise kasuks on otsustanud juba 62% kutsutud inimestest (55% meestest ja 67% naistest). Erinevused maakondade vahel on tähelepanuväärsed: Võru, Tartu, Põlva ja Hiiu maakondades ületab osalusmäär juba 70% piiri ning Võru, Jõgeva ja Põlva maakondades osaleb juba ligi 80% kutsutud naistest. 

Kindlasti on võimalusi, kuidas sõeluuringul osalemist inimeste jaoks lihtsamaks ja mugavamaks muuta. Kui täna saab peitveretesti tegemiseks kodus kasutatava proovivõtuvahendi ainult perearsti käest, siis võimalus tellida proovivõtuvahend veebi teel või saada see kätte apteegist muudaks uuringul osalemise veel palju lihtsamaks. Et emakakaelavähi sõeluuringus on sellised võimalused juba loodud, siis loodame, et varsti jõuavad need võimalused ka soolevähi sõeluuringusse. 

Soolevähi sõeluuring ei ole üksik test, vaid investeering tervelt elatud aastatesse 

Oluline on mõista, et sõeluuring ei piirdu ainult esmase peitveretesti tegemisega. Sõeluuringut peaks võtma kui teekonda, mis algab sõeluuringuvanusesse jõudmisega. Esimese peitveretesti negatiivne tulemus annab kindlustunde, ent kahe aasta pärast tuleks kindlasti anda uus proov. Veelgi olulisem on minna edasistele uuringutele juhul, kui test näitab kõrvalekaldeid – ka siis, kui protseduur (näiteks koloskoopia) võib tunduda ebamugavana. Koloskoopia võimaldab mitte ainult haiguse varajast avastamist, vaid sageli ka vähieelse seisundi eemaldamist juba samal uuringul. 

Soolevähi surmade arv on Eestis viimastel aastatel vähenenud nii absoluutarvudes kui vanusele kohandatud suremuskordajate järgi. Paraneb ka elulemus – viimastel andmetel on viis aastat pärast diagnoosi saamist elus 65% soolevähi patsientidest. Kui väga varases staadiumis avastatud kasvajate prognoos on olnud hea (viie aasta elulemus üle 90%) juba pikemat aega, siis viimastel aastatel on enim paranenud just II ja III staadiumi elulemus, mille puhul on väga suur roll mitme ravimeetodi kombineerimisel ja uutel ravidel. Eriti palju on prognoos paranenud kuni 50aastastel ja selles vanuserühmas on Eesti patsientide elulemus sama hea või paremgi kui Põhjamaades.  

Kokkuvõtteks võib öelda, et soolevähi suremus väheneb ning on lootustandvaid märke sõeluuringu mõjust kaugelearenenud haigusjuhtude arvu vähendamisel. Lisaks muudetakse sõeluuringuid tõhusamaks ja paremini kättesaadavamaks. Näiteks veab Tervise Arengu Instituut eest EUCanScreeni projekti, kus Eesti on üks neljast näidisriigist. Eesti kogemuste põhjal arendatakse vähisõeluuringute juhtimist ja hindamist. Projekti eesmärk on kasutada andmeid ja uusi analüüsimeetodeid, et vähendada vähist põhjustatud haiguskoormust veelgi ning parandada inimeste võrdseid võimalusi ennetuses kogu Euroopa Liidus.  

Et peatada haigestumuse tõus noortel, on aga juba väga noorest east alates vaja mõelda soolevähi ennetusele läbi eluviisi, pöörates tähelepanu nii toitumisele, liikumisele kui ka alkoholitarvitamisele. Samuti tuleks soolevähi sõeluuringu vanusepiiri langetada 50. eluaastale ning muuta osalemine veelgi mugavamaks, et see oleks igapäevaelu loomulik osa.  

Soolevähi sõeluuring ei ole üksik test, vaid investeering tervelt elatud aastatesse. Mida varem me sellesse panustame, seda suurem on võit nii üksikisiku kui ka kogu ühiskonna jaoks.  

Kaire Innos 

Tervise Arengu Instituudi teadusdirektor 

TAI terviseinfo jaanuarikuu uudiskiri ootab lugema kõiki tervisevaldkonna huvilisi. Värskes uudiskirjas anname ülevaate 2026. aasta vähi sõeluuringutest, kuhu kutsutakse enam kui 225 000 inimest – osalemine aitab ennetada vähi teket ja avastada haigus varases staadiumis. 

Tutvustame ka TAI valminud uuringu tulemusi, mis juhivad tähelepanu ohtlikele uimastite tarvitamise mustritele, ning selgitame, miks Eesti ja Põhjamaade toitumissoovitused põhinevad usaldusväärsel ja pikaajalisel teadustööl.

Lisaks anname teada tubaka- ja nikotiinivaba töökeskkonna pilootprogrammi käivitamisest. Juttu tuleb ka TAI ja Tervisekassa kampaaniast „Mulle aitab!“, kus oma loobumisteekonda jagavad Kristjan Gold ja Evert Poom. Uudiskiri vahendab ka värskemaid statistikaülevaateid ja lisaks leiab huvitavat lugemist veel teistelgi teemadel.

Loe uudiskirja

Telli järgmine uudiskiri omale postkasti

Pilootprojekt kestab aastatel 2024–2027 ning selle tulemuste põhjal uuendatakse tööandjatele mõeldud juhendmaterjale ja praktilisi töövahendeid. Piloodis on kaasatud üks tootmisettevõte Harjumaal ja finantsettevõte Tallinnas. 

Kuigi tubakasuitsuga kokkupuutuvate tööealiste inimeste osatähtsus on vähenenud ja töökeskkonnas puutub tubakasuitsuse õhuga kokku ligikaudu 8,5% tööealisest elanikkonnast, on suurenenud alternatiivsete nikotiinitoodete tarvitamine. E-sigareti aerosooliga puutub töökeskkonnas kokku 15,6% tööealistest (Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring, 2024). Eriti murettekitav on e-sigarettide, kuumutatavate tubakatoodete, nikotiinipatjade ja huuletubaka sagenenud tarvitamine nooremates vanuserühmades. 

Uuringud näitavad, et nikotiinitarvitajatel on soov loobuda: 87% nikotiini tarvitajatest on mõelnud loobumisele ning paljud on teinud selleks korduvalt katseid (Tubaka- ja nikotiinitoodete tarvitamise uuring, 2023). See viitab selgele vajadusele täiendavate ja süsteemsete tugimehhanismide järele, kusjuures töökohtadel on oluline roll tervist toetavate hoiakute ja käitumise kujundamisel. 

Pilootprojekti eesmärgid ja tegevused 

Pilootprojekti peamised eesmärgid on: 

• kujundada piloodis osalevates töökohtades tubaka- ja nikotiinivaba töökeskkond; 
• hinnata tegevuste mõju töötajate hoiakutele tubaka- ja nikotiinitoodete kahjulikkuse ning nendega kokkupuutumise suhtes, samuti suhtumisele tubaka- ja nikotiinivaba töökeskkonna kokkuleppe kehtestamisse; 
• analüüsida muutusi tubaka- ja nikotiinitoodete tarvitamise harjumustes ja käitumises tööpäeva jooksul; 
• uuendada saadud tulemuste põhjal „Tubaka- ja nikotiinivaba töökoht“ juhendmaterjali, pakkudes tööandjatele praktilisi soovitusi ja töövahendeid, mida saab kohandada erinevates organisatsioonides üle Eesti. 

Innovaatilise aspektina piloteerime projektis kaasatud töökohtades töökohapõhist loobumist toetavat grupikohtumistel toimivat sekkumist „28 päeva ilma“, mida on Soomes rakendatud alates 2017. aastast. Selle sekkumise sihtrühm on tubaka- ja nikotiinitooteid (nii suitsetatavaid, kuumutatavaid kui ka muud alternatiivseid tooteid) kasutavad täiskasvanud, kes soovivad loobuda sõltuvusest või on hiljuti loobunud ja vajavad toetust. Programm toetab osalejate töökohtades toimuvaid või toimunud muudatusi tubaka- ja nikotiinivaba tööaja kokkulepetes.  

„Kavandatav sekkumine tugineb rahvusvaheliste uuringute tulemustele, mille järgi aitab töötajate tubaka- ja nikotiinitarvitamist vähendada see, kui töökohal kehtivad tarvitamist piiravad kokkulepped ning samal ajal pakutakse tuge loobumiseks,“ selgitas vajadust TAI ennetuse ja tervisedenduse osakonna vanemspetsialist Katrin Kärner-Rebane. 

Ajastus ja rahastus 

Pilootprojekti tegevused toimuvad perioodil 1. jaanuarist 2024 kuni 31. detsembrini 2027. Projekti rahastab Tervise Arengu Instituut Euroopa Tervise ja Digitaalse Täitevasutuse programmi „Vähi ja muude mittenakkushaiguste ennetamine tervisemõjurite kaudu (JA PreventNCD)“ raames, projekti „Implementing a tobacco and nicotine free workplace model in Estonia“ kaudu. 

Pilootprogrammi eesmärk on luua andmepõhine ja praktiline mudel, mis aitab tööandjatel üle Eesti kujundada tervist toetavamat, turvalisemat ja nikotiinivaba töökeskkonda. 

Kaheosaline videoseeria räägib veipimisest loobumise algusest ning sellest, kuidas tulla toime libastumistega loobumise teekonnal.

Everti sõnul ei jaga ta oma lugu selleks, et kedagi õpetada, vaid lihtsalt selleks, et rääkida oma kogemusest. Tema jaoks algas nikotiinist loobumine hetkest, mil ta sai aru, et harjumus oli muutunud liiga harjumuspäraseks ja hakkas elu mõjutama.

Videotes räägib Evert ka sellest, et libastumised on nikotiinist loobumise teekonnal tavalised ega tähenda läbikukkumist. Tema jaoks aitas edasi minna see, et ta vaatas libastumisi kui infot – võimalust aru saada, mis toimib ja mida võiks järgmisel korral teisiti teha.

Everti lugu näitab, et nikotiinist loobumine on protsess, kus oluline on anda endale aega, märgata, mis aitab edasi liikuda, ning vajadusel otsida tuge.

Rohkem usaldusväärset infot ja praktilisi nõuandeid nikotiinist loobumiseks leiab veebilehelt tubakainfo.ee.

Vähi sõeluuringute registri esialgsetel andmetel osales 2025. aastal emakakaelavähi sõeluuringul enam kui 47 000 naist, mida on üle 63% sõeluuringule kutsututest. Alates augustist oli võimalik kodutesti saada apteekidest üle Eesti ja seda võimalust kasutas üle 2200 naise. Sel aastal on võimalik tasuta kodutest saada apteegist kohe aasta algusest alates, mis loodetavasti suurendab sõeluuringus osalejate arvu veelgi. Kodutestikomplekt sisaldab proovivõtuvahendit ja juhendit koos infomaterjalidega, mis teeb ise proovi võtmise lihtsaks. Proovi saab tasuta saata laborisse eelmakstud ümbrikuga kas Omniva pakiautomaadi või tavaposti kaudu. Emakakaelavähi sõeluuring, sh kodutest, vajadusel lisauuringud ja ravi, on Eestis elavatele naistele tasuta.

Emakakaelavähk on ennetatav haigus, kus võtmerolli mängivad õigeaegne HPV-vastane vaktsineerimine ning regulaarne osalemine sõeluuringus. Haiguse peamine riskitegur on püsiv nakkus suure vähiriskiga HPV tüvedega. Et nakkus kulgeb sageli sümptomiteta, on sõeluuring kõige tõhusam viis vähiriski avastamiseks ja haiguse ennetamiseks. Eestis diagnoositakse igal aastal ligikaudu 130 uut emakakaelavähi juhtu ning haigus põhjustab umbes 60 naise surma. Sõeluuringu käigus avastatakse umbes kahel naisel sajast vähieelsed muutused, mille õigeaegne diagnoosimine ja ravi võimaldab vähi tekke ära hoida.  

HPV koduteste pakutakse 2026. aastal apteekides TAI koordineeritava projekti raames koostöös SYNLABi, Eesti Proviisorapteekide Liidu ja apteekidega üle Eesti. Kodutestide logistikat apteekidesse aitavad korraldada Magnum, Tamro ja Baltfarma. Projekti rahastab Tervisekassa. 

Projektis osalevate apteekide nimekirja leiate SIIT 

Sel aastal oodatakse tasuta sõeluuringule: 

• rinnavähk: naisi sünniaastaga 1952, 1954, 1956, 1958, 1960, 1962, 1964, 1966, 1968, 1970, 1972, 1974, 1976 
• soolevähk: naisi ja mehi sünniaastaga 1958, 1960, 1962, 1964, 1966, 1968, 1970  
• emakakaelavähk: naisi sünniaastaga 1961, 1966, 1971, 1976, 1981, 1986, 1991, 1996 

Emakakaelavähi sõeluuringul osalemiseks on järgmised võimalused: 

• Küsi HPV kodutest lähimast apteegist.  Lisainfo leiad SIIT 
• Telli HPV kodutest koju SIIT 
• Broneeri aeg Terviseportaalis 
• Helista sobivasse tervishoiuasutusse ja ütle, et soovid broneerida aega sõeluuringule. Kontaktid leiad SIIT 

Sõeluuringutel osalemine on tasuta nii ravikindlustatud kui ravikindlustuseta inimestele. 

Rohkem infot sõeluuringute kodulehelt 

Kuidas suhestub see Eesti riiklikele toitumis- ja toidusoovitustele, selgitab Tervise Arengu Instituudi (TAI) toitumise valdkonna juht Janne Lauk. 

Leiame, et avalikkuse jaoks on kõige selgem ja kasulikum, kui hoiame fookust ühtsel, kokkulepitud teaduspõhisel raamistikul, mitte teiste riikide sisearutelude tõlgendamisel.

Suuname oma ressursid hetkel käimasolevatesse protsessidesse – spetsialistidele suunatud Eesti uuendatud toitumissoovituste põhjalikuma raamatu ning Eesti elanikele suunatud lühimaterjalide koostamisse ja avaldamisse ning soovitustel põhinevale teavitustööle. Need materjalid annavad vastuse sisuliselt kõigile praegu avalikkuses huvi tekitavatele teemadele (nt valkude ja rasvade osakaal toidus), kuid teevad seda läbi meie piirkonna tugeva teadusbaasi.

Sotsiaalmeedias levivad dieedid (nagu karnivoorlus või äärmuslikud madala süsivesikusisaldusega dieedid) on sageli lühiajalised trendid ja tuginevad pigem isiklikele kogemustele või valikulisele andmete tõlgendamisele. Riiklikud soovitused peavad aga silmas pidama pikaajalist, aastakümnete pikkust mõju tervisele ja haiguste ennetamisele.

Leiame, et teadusuuringute usaldusväärsust ei taga mitte vastulausete esitamine, vaid järjepidev kvaliteetse ja põhjalikult kontrollitud info pakkumine. 

Ainuüksi soovituste avaldamine tervisekäitumist ei muuda, nende mõju sõltub nende rakendamisest. Kas ja mil määral USA toitumissoovitusi üksikisiku tasandil rakendama hakatakse ja millist mõju need avaldavad, näitavad edaspidised teadusuuringud.

Küll aga võivad uued soovitused mõjutada seda, mida pakutakse n-ö riiklikes programmides – näiteks koolilõunad, sõjaväetoitlustus ja abiõiguslike perede toiduabi. Kui nendes programmides vähendatakse ülitöödeldud toidu osakaalu, võib teatud mõju populatsiooni tervisele avalduda. Kuidas aga defineeritakse USA soovitustes ülitöödeldud toitu, on ebaselge. Seega on ka selle muutuse mõju keeruline hinnata.

Samuti on küsimus toidu kättesaadavuses – värske ja vähem töödeldud toit on Ameerikas kallim, mis tähendab, et soovituste tegelik mõju võib sõltuda inimese sissetulekust suurendades terviseebavõrdsust erinevate rahvastikugruppide vahel veelgi.

Põhjamaade ja ka Eesti soovitused on koostatud vastavate riikide konteksti arvesse võttes – näiteks toidukultuuri, toidukeskkonda, toitude kättesaadavust, toitude koostist, haiguskoormust ning konkreetseid toitumisega seotud terviseriske. USA soovitused on koostatud sealse toidukeskkonna ja rahvatervise väljakutsete põhjal, mis võivad Põhjamaade ja Eesti oludest märkimisväärselt erineda (nt toitude rikastamise praktikad, portsjonite suurused ja toidutööstuse regulatsioonid).

Põhjamaade toitumissoovitused (NNR ehk Nordic Nutrition Recommendations 2023) on iseseisev, viis aastat kestnud ulatuslik teadusprojekt, mille raames analüüsisid sajad eksperdid tuhandeid teadusuuringuid. See on üks põhjalikumaid toitumisteaduslikke ülevaateid, mis on läbinud range rahvusvahelise retsenseerimise ning avaliku ekspertarutelu. NNR-i järeldused tuginevad globaalsele teadustõendusele ning on koostatud sõltumata mõne konkreetse riigi, näiteks USA suunistest.

Kuigi toitumisteadus areneb globaalselt ja me hoiame end kursis oluliste arengutega üle maailma, on NNR2023 Eesti jaoks peamine ja piisav teaduslik vundament. USA suuniste ilmumine on oluline tähis globaalses tervishoius, kuid see ei nõua meie regiooni jaoks põhjalikult välja töötatud soovituste ümbervaatamist. 

TAI toitumise valdkonna juht Janne Lauk. 

Kristjan loobus suitsetamisest ligi kümme aastat tagasi. Ta rõhutab, et otsus ei sündinud üleöö ning algus ei olnud lihtne. Oluliseks pidas ta nii õigete abivahendite kasutamist kui ka teadlikku otsust mitte alla anda. Samm-sammult hakkasid muutused tunda andma ja see kinnitas, et valitud tee on õige.

Oma loos räägib Kristjan ka sellest, et nikotiinist loobumine ei ole alati sirgjooneline protsess. Libastumised võivad ette tulla, kuid need ei tähenda ebaõnnestumist. Oluline on see, kuidas pärast komistamist uuesti jätkata ja oma eesmärgi juurde tagasi tulla.

Videoklipid on osa kampaaniast „Mulle aitab!“, mis julgustab inimesi nikotiinist loobuma, pakkudes usaldusväärset infot ja tuge loobumise teekonnal.

Vaata videolugusid:

Rohkem praktilisi nõuandeid ja tuge nikotiinist loobumiseks leiab veebilehelt tubakainfo.ee.

Anonüümses uuringus osalesid 18-aastased või vanemad Eestis elavad inimesed, kes olid vähemalt ühel korral elu jooksul tarvitanud narkootikume. Veebiuuringus kasutati mugavusvalimit. Kokku kaasati uuringu analüüsi 2208 vastanut. 

Uuringu eesmärk oli saada detailsem teave narkootikumide tarvitajate sotsiaaldemograafilisest taustast, tarvitavatest ainetest, kogustest, tarvitamise viisidest, narkootikumide hindadest, hankimise viisidest, tarvitamise põhjustest ning narkootikumide tarvitamisega seotud tervisemõjudest. Uuringuandmeid saab võrrelda ka 2018. ja 2021. aasta sarnase uuringuga.

Kõige levinumad narkootikumid on endiselt taimne kanep, amfetamiin, kokaiin ja MDMA/ecstasy. Kanepit oli elu jooksul tarvitanud 97% vastajatest, sh 42% olid seda tarvitanud viimase 30 päeva jooksul. 2024. aasta uuringu tulemuste järgi oli enamiku narkootikumide tarvitamine viimase 30 päeva jooksul väiksem kui 2021. aastal. Kõige enam oli vähenenud kanepi (52% vs. 42%) ja LSD (8% vs. 3%) tarvitamine. 

„Suure tõenäosusega oli 2021. aasta kõrgemate näitajate põhjuseks koroonapandeemia ja sellest tingitud kõrgenenud stressitase ühiskonnas, mida  püüti leevendada uimastitega,“ kommenteeris TAI narkootikumide valdkonna juht Katri Abel-Ollo.

Kokaiini (11%), amfetamiini (12%) ja maagiliste seente (4%) tarvitamine oli jäänud 2021. aastaga sarnasele tasemele. 

2024. aasta uuringu esimeses analüüsis oli fookus just kokaiini ja kanepi tarvitamisel. Kokaiini  tarvitamise peamiste põhjustena mainiti meelelahutust, sotsialiseerumist ja samas ka ärkvel püsimise ning organismis alkoholi mõjude vähendamist. Kokaiini ja alkoholi koostarvitamine on väga levinud, kus viimasel tarvitamise korral tarvitas kokaiini koos alkoholiga 88% tarvitajatest. 

„Kui kokaiini tarvitatakse koos alkoholiga, tekib organismis kokaetüleen, mis intensiivistab ja pikendab kokaiini mõju, kuid on tervisele kahjulik. Kokaiini ja alkoholi koostarvitamine võib  kahjustada makse ja neere; suurendada südamelöögi tõusu ohtliku tasemeni; põhjustada kõrget vererõhku ja insuldi riski; suurendada agressiivsust ja enesetapu ohtu; põhjustada südameseiskumist ja äkksurma,“ loetleb kokaetüleeni suurimaid riske tarvitaja tervisele Katri Abel-Ollo. „Kokaetüleenil kulub oluliselt kauem aega ka kehast väljumiseks kui alkoholil või kokaiinil eraldi. Selle mõju organismile on kurnav ja võimalik eluohtlik mõju kestab 12 tundi pärast aine koostarvitamist,“ täpsustas ta.

Kanepi tarvitamise peamisteks põhjusteks nimetati stressi leevendamist ja joobe saavutamist. Viimase 12 kuu jooksul oli 68% vastanutest tarvitanud kanepit mõne terviseprobleemi leevendamiseks ehk nn eneseravi eesmärgil. Kõige sagedamini mainiti kurbuse ja depressiooniga, ärevuse ja meeleolukõikumistega toimetulekut, samuti uneprobleeme, keskendumisraskusi ning valu leevendamise vajadust. Uuritutest 14% tunnistas kanepisõltuvust. Kanepitarvitajatest kuulus 33% kõrge riskiga tarvitajate hulka (skoor ≥ 7). Pool kanepitarvitajatest vastas, et on viimase 12 kuu jooksul kogenud kanepi tarvitamisega seotud negatiivseid tervisemõjusid (ärevus, paanika, mäluprobleemid, keskendumisraskused, südame ja vererõhu probleemid jne). Valdav enamik vastajatest, kes tunnistas kanepi tarvitamisega seotud terviseprobleeme, ei pöördunud arsti poole.

Veebiuuringu valimi keskmine vanus oli 29 eluaastat, vastanutest 53% olid mehed, 44% naised. Võrreldes 2021. aasta uuringuga oli valimis märgata vanemate vanuserühmade (35–44-aastaste), naiste ning kõrgharidusega osalejate osatähtsuse kasvu.

Veebiuuringus osalenud inimestest 77% oli narkootikume tarvitanud viimase 12 kuu jooksul (sh 57% viimase 30 päeva jooksul) ning 23% rohkem kui 12 kuud tagasi. Viimase 30 päeva tarvitajatest oli 44% segatarvitajad ehk need, kes olid tarvitanud rohkem kui ühte narkootikumi. 

Veebiuuring „European web survey on drugs“ viidi ellu ajavahemikul 21. mai – 25. juuni 2024. 

Uuringu lühikokkuvõte 

Aasta juht 2025 nominendid: Aljona Kurbatova, Kaire Innos, Piret Viiklepp.

Võitja: Aljona Kurbatova

Aljona on juht, kes toetab ja innustab oma meeskonda. Ta teeb oma tööd suure pühendumusega ning ta on pädev ja empaatiline liider ning eestvedaja, kes suudab oma meeskonda mõjustada ja motiveerida. Tal jagub tähelepanu igale oma üksuse töötajale.

Kindel õlg 2025 nominendid: Kaire Innos, Liis Türin, Tõnn Laos

Võitja: Liis Türin

Liis Türin - sõbralik, siiras ja armas kolleeg, kelle kohalolek toob alati positiivset energiat. Ta on tõeliselt abivalmis – alati valmis kuulama, kaasa mõtlema ja leidma parimaid lahendusi. Tema siirus ja soe suhtumine loovad turvalise ja meeldiva õhkkonna, kus igaüks tunneb end väärtustatuna. Selline kolleeg, kelle peale saab alati loota, olgu tegu igapäevaste tööülesannete või keerulisemate väljakutsetega. Tema toetus ja heatahtlikkus muudavad koostöö lihtsaks ja inspireerivaks. Liis on oma töös väga detailne, tähelepanelik ja korrektne. Liisi peale saab alati loota.

Kommunikatsioonikeskuse täht nominendid: Britt Viks, Meelike Tammemägi, Regina Lind

Võitja: Meelike Tammemägi

Meelike on sõbralik ja kohusetundlik kolleeg, kes suudab luua korra ka kõige hullemas kaoses, jäädes rahulikuks ja rõõmsameelseks. Tegu on kolleegiga, kes on kõigile olemas, kuulab ja mõtleb kaasa, pakub vajalikku peegeldust ning toetust ja on alati heatahtlikult valmis aitama (ka siis, kui endal laud pilgeni tööd täis). Tema toa uks on kõigile avatud ning oma hooliva loomu ja sõbraliku hoiakuga on ta võitnud paljude töökaaslaste usalduse ja ka südame. Ta on lahendustele orienteeritud ning uuendustele avatud, ei salli ebaõiglust ning märkab alati kõigilt küsida... kuidas Sul päriselt läheb! Võib vaid tänu tunda, et Meelikest jagub meile kõigile!

Teaduskeskuse täht nominendid: Carolina Murd, Mall Leinsalu

Võitja: Mall Leinsalu

Mall on rahvusvahelise haardega teadlane, kes on andnud silmapaistva panuse Eesti sotsiaalepidemioloogia teadussuuna arendamisse, tervise ebavõrdsuse vähendamisse ja tema panust rahvastiku tervise parandamisse on võimatu üle hinnata. Mall on meie raudvara, kes oma pühendumuse, töökuse ja laialdaste teadmistega on suureks inspiratsiooniks kõigile töötajatele. Ta on lõpmatult heatahtlik, sõbralik ja toetav ja tema optimistlik meel aitab üle saada ka suurematest raskustest.

Tervise ja heaolu edendamise keskuse täht nominendid: Liis Türin, Maiu Veltbach, Mari-Eva Ahja

Võitja: Mari-Eva Ahja

Tema pühendumus ja järjekindlus on inspireerivad. Mari-Eva on kolleeg kes teeb oma tööd kirega ja süveneb põhjalikult käsilolevatesse teemadesse. Toob meeskonda palju head energiat ja headust.

Terviseandmete keskuse täht nominendid: Eva Anderson, Kaisa Usberg, Kersti Villand, Viktor Oštšepkov

Võitja: Eva Anderson

Tartu kontori hea haldjas. Alati rõõmus ja abivalmis. Lisaks enda põhitööle hoiab ka Tartu kontori toimiva ja hubase pesana kõigi jaoks. 

Tugikeskuse täht nominendid: Angela Tiirusson, Merlin Jõulu, Margus Irv

Võitja: Angela Tiirusson

Angelast õhkub rahu ja turvatunnet, tal võib olla tööde kuhi üle pea ja ometi kuulab ta iga inimese ära sõbralikult ja toetavalt ja mis veel tähtsam, alati leiab probleemile ka lahenduse. Ta on empaatiline ja mõistev, jäädes ka professionaalseks. Ta näeb alati suurt pilti ja oskab näha ja mõelda ka ette.

Aasta tiim 2025 nominendid: koolitusosakond, toitumise ja liikumise osakond, uimastite ja sõltuvuste osakond

Võitja: uimastite ja sõltuvuste osakond

Alati kokkuhoidev, raskustega kohanev, väga suure töövõimega ja suurepäraste valdkonnateadmistega meeskond.

Aasta tegu 2025 nominendid: depressiooni ja ärevuse eneseabiprogrammide loomine, tervisedenduse konverents „Tervisekommunikatsioon – kuidas murda läbi infomüra?“, visualiseeritud andmed TAI kodulehel

Võitja: Visualiseeritud andmed TAI kodulehel

Tänud: Kaisa Usberg, Eva Anderson, Viktor Oštšepkov, Evar Ojasaar, Marta Bogatõr.

Iga organisatsioon kogub andmeid. Tõeline väärtus tekib aga siis, kui neist aru saadakse. Kui info on esitatud viisil, mis toob esile mustrid, rõhutab edu või puudujääke, muutuvad need strateegiliseks varaks, mitte lihtsalt arvutustabeliteks.

TAIs oleme terviseandmete nähtavaks muutmisega tegelenud juba mitmeid aastaid – koostanud analüüse, teinud one-pagereied, loonud  visuaale Tableu keskkonnas…

2025. aastal astusime sammu edasi, integreerides uued visuaalsed lahendused TAI kodulehele. See oli meie andmete kättesaadavuse ja arusaadavuse parandamisel oluline ja põhimõtteline muudatus.

Lisaks avalikule teabele oleme loonud ja loomas mitmeid näidikulaudu siseveebis, mis toetavad meie igapäevast töökorraldust ja otsustamist.

Terviseandmete kiirema ja selgema esitamisega on tehtud tugev algus, kuid ees ootab veel pikk ja põnev teekond.

Suur aitäh ka kõikidele sisuinimestele pluss muudele taustajõududele!

Vähi sõeluuringutel osalemine aitab ennetada vähi teket või avastada see varajases staadiumis, mil ravi on lihtsam ja paranemise võimalus oluliselt suurem. Enamikel inimestest ei ole sõeluuringule minnes mingeid kaebuseid ega sümptomeid. 

Emakakaelavähi ja soolevähi sõeluuringu eesmärk on teha kindlaks vähieelsed muutused, mille varajane avastamine ja ravi aitavad ära hoida vähi tekke. Rinnavähi sõeluuringu eesmärk on diagnoosida juba tekkinud pahaloomuline kasvaja võimalikult varases staadiumis, et saavutada raviga paremad tulemused. Varakult avastatud vähk tähendab sageli lühemat ja leebemat ravi ning paremat elukvaliteeti. Just seetõttu on sõeluuringutel osalemine oluline ka siis, kui inimene tunneb ennast täiesti tervena.

Keda kutsutakse 2026. aastal sõeluuringutele? 

• Rinnavähi sõeluuringule kutsutakse 50–74aastased naisi sünniaastaga 1952, 1954, 1956, 1958, 1960, 1962, 1964, 1966, 1968, 1970, 1972, 1974 ja 1976. Kokku saab kutse 113 665 naist. 
• Emakakaelavähi sõeluuringule kutsutakse 30–65aastased naisi sünniaastaga 1961, 1966, 1971, 1976, 1981, 1986, 1991 ja 1996. Kokku saab kutse 72 936 naist. 
• Soolevähi sõeluuringule kutsutakse 56–68aastased mehi ja naisi sünniaastaga 1958, 1960, 1962, 1964, 1966, 1968 ja 1970. Kokku saab kutse 115 225 meest ja naist. 

Kõigile kutsututele on saatekiri juba terviseportaali saadetud ja selle alusel saab ennast sõeluuringutele registreerida. Sõeluuringul osalemine on kutsututele tasuta ka siis, kui Tervisekassa ravikindlustust ei ole ning eraldi arsti saatekirja ei ole vaja.

Olulised uuendused 2026. aastal 

• Esmakordselt kutsutakse soolevähi sõeluuringule ka 56-aastased naised ja mehed. Soolevähi sõeluuring aitab avastada muutuseid juba enne, kui tekivad sümptomid, ning võib ennetada vähi kujunemist. 
• Emakakaelavähi sõeluuringu esmastesti ehk HPV kodutesti saab nüüd kätte apteekidest üle Eesti. Kodutest on lihtne, kiire ja diskreetne viis sõeluuringus osalemiseks, ilma et peaks tervishoiuasutusse kohale minema. Apteekide nimekiri 
• Rinnavähi sõeluuringule on saadaval varasemast rohkem mammograafiabussi aegu. Tutvu ajakavaga. 
• Viljandi haiglas saab nüüd rinnavähi sõeluuringul käia aastaringselt.

Kuidas osaleda sõeluuringul? 

Emakakaela- ja rinnavähi sõeluuringus osalemiseks broneerige aeg terviseportaalis (terviseportaal.ee) või helistage endale sobivasse tervishoiuasutusse ning teavitage, et soovite registreerida sõeluuringule. Vajalikud kontaktid leiate veebilehelt tervisekassa.ee/soeluuringu-kontaktid.

Emakakaelavähi sõeluuringu jaoks vajaliku proovi saab võtta ka kodus, tellides endale kodutestikomplekti aadressilt hpv.kliinikum.ee või küsides HPV-kodutest lähimast apteegist. 

Soolevähi sõeluuringul osalemiseks tuleb võtta ühendust oma perearstikeskusega ja registreerida end pereõe vastuvõtule. 

Lisainfot sõeluuringute kohta leiab sõeluuringute kodulehelt soeluuring.ee. 

Täpsem statistika 2026. aasta vähi sõeluuringute sihtrühmade ja kutsutavate kohta on avaldatud tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis (statistika.tai.ee) ja visualiseerituna terviseandmete lehel. 

Sotsiaaltöö on 28 aasta jooksul kujunenud Eesti sotsiaalvaldkonna oluliseks teadmiste ja kogemuste koondajaks. Ajakiri toetab spetsialistide professionaalset arengut, pakub tõenduspõhist ja praktilist sisu ning loob ühise platvormi praktikutele, teadlastele ja poliitikakujundajatele. 

„Sotsiaalkindlustusamet soovib kokku tuua parimaid teadmisi sotsiaalvaldkonnast ning ajakirja Sotsiaaltöö liikumine meie juurde on sel teel oluline ja sisuline samm. Ajakiri koondab valdkonna mõjukaimad autorid ja pühendunud lugejad ning loob tugeva silla teaduse, praktika ja poliitikakujundamise vahel. Koostöös saame veelgi paremini toetada teadmistepõhist arutelu ja sotsiaalvaldkonna arengut Eestis,“ ütles SKA peadirektor Maret Maripuu.

„Ajakirja üleminek SKA-sse aitab veelgi tugevdada selle rolli valdkonna mõtestajana ja arutelu edendajana,“ sõnas TAI direktor Annika Veimer. „Arvestades SKA laiapõhjalist tegutsemisvaldkonda, tundub ajakirja jätkamine nende juures loomuliku sammuna.“

Alates 2025. aastast ilmub Sotsiaaltöö digitaalsel kujul, pakkudes veebiväljaandena paindlikku ja kõigile avatud lugemisvõimalust. Ajakirjal on aktiivne lugejaskond, igakuine uudiskiri, mida saab ligi 3000 valdkonna inimest, ning Facebooki kogukond, kus jagatakse valdkonna uudiseid ja parimaid praktikaid. 

Toimetaja Regina Lind kinnitas, et ajakirja väljaandmise põhimõtted jäävad samadeks: „Jätkame koostöös toimetuse kolleegiumiga nii veebis ilmuva sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika erialaajakirjaga kui ka valdkonna uudiseid vahendava igakuise uudiskirjaga, ootame artikli- ja koostööettepanekuid.“

Värskemaid ajakirja Sotsiaaltöö artikleid saab juba lugeda SKA veebilehel, edaspidi saab samas lugeda ka kõiki senises TAI veebis ilmunud lugusid. 

Ajakirja väljaanded jõuavad jätkuvalt kõigi registreeritud lugejateni ning igaühel on võimalus hakata tellijaks ja hoida end kursis sotsiaalvaldkonna arengutega. Pea iga kuu ilmuvat sotsiaaltöö uudiskirja ja mõned korrad aastas ilmuvat digiajakirja saab tellida siit.

Ajakirja autoriteks ja lugejateks on sotsiaalvaldkonna töötajad ja nende koostööpartnerid, poliitikakujundajad, teadlased, eksperdid, üliõpilased ja teenuste kasutajad. 

OSKA seireuuringu (2025) andmeil on sotsiaalvaldkonna eri ametites Eestis hõivatud kokku ligi 16 100 töötajat. Ajakirjas leiavad harivat lugemist nii kohalikes omavalitsustes ja mujal tegutsevad kõrgharidusega sotsiaal- ja lastekaitsetöötajad, juhid ja nõustajad kui ka paljude riigiasutuste spetsialistid, aga ka näiteks enesetäiendamisest huvitatud tegevusjuhendajad, hooldustöötajad, asenduskodude töötajad ja paljud teised.

30 aasta sisse mahtunud tegevused, erinevad fookusteemad ning kampaaniad, on mänginud tervise valdkonnas keskset rolli. „Ennekõike tuleb siin aga tänada maakondlikke tervisedendajad, kellega koostöös on TAI-l ja Sotsiaalministeeriumil kujunenud välja tugev ja toimiv võrgustik, mille kaudu on jõutud nii koolide, lasteaedade, omavalitsuste kui ka kogukondade tegevustesse. Selle kolme kümnendi jooksul on tervisedendus kasvanud valdkonnahuviliste ringist arenevaks süsteemiks, mis toetab kohalikke omavalitsusi, kogukondi ja spetsialiste, pakkudes neile teadmisi, suuniseid ja tuge erinevatest valdkondadest,“ kommenteeris käiduid teele pilku heites TAI ennetuse ja tervisedenduse osakonna vanemspetsialist Maiu Veltbach. 

Maakondlik tervisedendus kujunes 1990. aastate keskel vajadusest toetada kohapealset otsustamist ja pakkuda ühtseid kvaliteedipõhimõtteid. Tänaseks on igal maakonnal olemas tervise- ja heaoluprofiil – strateegilise planeerimise alusdokument, kus on seatud omavalitsuste ühised sihid tervise ja heaolu parendamiseks piirkonnas. Viimaste aastate tegevusfookused on maakondades laste ja noorte vaimse tervise edendamisel, vanemlust toetavatel tegevustel, aga ka liikumisel ja tervisliku toitumise edendamisel. Tõusnud on terviseteadlikkus kohalikes organisatsioonides ning kaasatus elluviidavates tegevustes. 

Riiklik tugi on olnud sama oluline. „TAI on pakkunud ühtset teaduspõhist raamistikku, loodud on juhendmaterjale, tervisenäitajaid on koondatud maakondade tervise- ja heaolu ülevaadetesse, mis aitavad maakondadel olukorrast ülevaadet saada ja oma tegevust planeerida,“ loetles TAI rolli pidepunkte Maiu Veltbach. 

Sotsiaalministeeriumi kaudu on tervisedenduse põhimõtted järjest tugevamalt jõudnud ka poliitikakujundamisse. Olulist tuge ja valdkondade ülest tähelepanu on saanud läbimõeldud tegevused, mis toetavad vaimset tervist ja vähendavad tervisealast ebavõrdsust.  

Tagasivaade kolmele aastakümnele näitab, et ennetus ja tervise hoidmine sünnivad kõige tugevamalt seal, kus inimesed elavad ja tegutsevad. Kohalikul tasandil on võimalik märgata kogukonna eripära, vajadusi ja ressursse – ning muuta need tervist toetavateks lahendusteks.  

Paikkonna tervisedendus on Eestile loonud väärtuse, mis sulandub märkamatult igapäevaellu, kuid mille mõju inimeste tervisele on oluline ja pikaajaline. Ennetus toimib siis, kui see on inimeste keskel, kaasav, süsteemne ja järjepidev.  

Soovime kõigile tervisedendajatele, kes on sellele teekonnal osalised olnud, juubeliaasta lõpul palju õnne ning edastame neile oma siira tänu. Vaid üheskoos, teadmiste ja hoolimisega oma eesmärkide juures püsides on võimalikud suuremad muutused tervema tuleviku ja tugevama Eesti nimel. 

Vaata ka kokkuvõtvat infolehte: 

Ilmunud on selle aasta viimane Tervise Arengu Instituudi terviseinfo uudiskiri, mis koondab kokku aktuaalsed teemad ennetusest, tervisest ja teadusest. Uudiskiri käsitleb tervisekommunikatsiooni ja ennetustegevuste mõju, noorte vaimse tervise toetamist koolikeskkonnas ning toob esile 2025. aasta tegusaimad tervisedendajad ja „Tervist edendav töökoht“ märgise värsked omanikud. 

Uudiskirjast leiab ka põnevaid uusi teadustulemusi isiksuse ja elukäigu seostest, igapäevaellu sobituvaid toitumissoovitusi, sissevaate EstWelli seminaril käsitletud teemadesse ning ülevaate värskeimatest tervisestatistika andmetest müokardiinfarkti ja tervishoiukulude kohta. 

Loe uudiskirja ja telli see omale postkasti

Tervise Arengu Instituut soovib, et leiaksid aega kiirel käigul peatuda, täita oma hinge helge pühademeeleoluga ja laadida end uue aasta ootuses värske tegutsemistuhinaga. Rahulikku jõuluaega.

Sel aastal saatsid märgise saamiseks taotluse koos tegevuskavaga 19 tööandjat. Erinevates etappides toimunud hindamistegevuse tulemusena saavad „Tervist edendav töökoht“ märgise kasutusõiguse järgnevaks kolmeks aastaks 13 tööandjat:  

• ADM Interactive OÜ  
• Alexela AS  
• Danpower Eesti AS  
• Energex OÜ 
• Eskaro AS 
• Estover OÜ  
• Jõgeva Raamatukogu  
• Kehtna Lasteaed  
• Keskkonnaamet  
• Saue Production OÜ 
• Siseministeerium  
• Transpordiamet  
• Viljandi Vallavalitsus 

TAI annab märgise taotlusvooru edukalt läbinud tööandjale kasutusse tasuta ja tähtajaliselt kolmeks aastaks. Kolme taotlusaasta jooksul on saanud märgise kokku 66 tööandjat. Kõik märgise saajad on avaldatud TAI veebilehel  „Tervist edendav töökoht“ märgis | Terviseinfo 

„Tervist edendav töökoht“ märgis kannab sõnumit, et seda omavas organisatsioonis väärtustatakse töötajaid, tegeletakse järjepidevalt ja süsteemselt turvalise, tervist väärtustava, tervislikke eluviise ning valikuid soodustava keskkonna kujundamisega.  

Tööandjate esitatud tegevuskavade põhjal on näha, et oluliseks teemaks on sammud töötajate vaimse tervise ja heaolu toetamisel: juhtide koolitamine ja toetamine vajalike oskuste omandamiseks; töökoormuse jälgimine ning vajalike muudatuste tegemine töökorralduses (nt tööpäevasiseste pauside tegemise teadlikkus ja kasutamine, keskendumisaegade planeerimine, senist mõtestatum prioritiseerimine ja ülesannete jagamine).  

Äsja „Tervist edendav töökoht“ märgise saanud asutused keskenduvad oma tervisetiimidega järgnevatel aastatel vaimset tervist toetava töökeskkonna kõrval fokusseeritumalt ergonoomia ja kehalise aktiivsuse mõjutamisele, aga ka puhkealade kaasajastamisele. Tähelepanu pööratakse ka tasakaalustatud toitumise teadlikkuse toetamisele. 

Märgise väljaandmisele eelneb taotlejate senise ohutusalase tegevuse ning ka esitatud tegevuskavade hindamine. Tegevuskavadele andis tagasiside komisjon, kuhu kuulusid spetsialistid TAIst, Tööinspektsioonist, Sotsiaalministeeriumist, Töötukassast ja Liikumisharrastuse kompetentsikeskusest.  

„Tervist edendav töökoht“ märgise väljaandmist on aastast 2023 arendanud Tervise Arengu Instituut koostöös tervist edendavate töökohtade (TET) võrgustiku tööandjate ja mitmete asutustega. TET võrgustikku kuulub hetkel Eestis ligi 370 tööandjat. Alates 1. jaanuarist 2026 võtab senise „Tervist edendav töökoht“ märgise protsessi ja tervist edendavate töökohtade võrgustiku koordineerimise üle Tööinspektsioon. Edaspidi saab infot TET võrgustiku osas Tööinspektsiooni kodulehelt ti.ee. 

„Tervisedendaja on nagu sõlmpunkt, kes ühendab omavalitsusi, koole, spetsialiste, kogukondi, vabatahtlikke, kolleege, ettevõtteid ja peresid. Nende töö on sageli nähtamatu just seetõttu, et see on saanud loomulikuks osaks kogukonna igapäevast. Ometi on tervisedendus üks meie ühiskonna olulisi alustalasid: tervem kogukond on tugevam, sidusam, turvalisem ja õnnelikum,” ütles autasustamist läbi viinud Tervise Arengu Instituudi direktor Annika Veimer. „Tunnustuse pälvinud tervisedendajate eeskuju ja entusiasm innustavad teisigi ning tänu nende tööle on iga maakond Eestis natuke parem paik, kus elada.“ 

Tegusaimate tervisedendajate valimiseks viis Sotsiaalministeerium läbi avaliku konkursi koostöös maakondlike arenduskeskustega. 

„Tervis ei sünni tervishoiuasutustes – see kujuneb hoopis iga päev seal, kus me oma aega veedame: kodus, tööl, koolis ja lasteaias. Seepärast on tervisedendus oma olemuselt süsteemne valdkondadeülene tegevus, mis eeldab väga erinevate sektorite ja inimeste järjepidevat koostööd,” sõnas Sotsiaalministeeriumi rahvatervishoiu osakonna nõunik Ingrid Põldsaar. „See peegeldub kenasti ka tänavuste tunnustuse saajate tegevustes. Koostöö toimub mitmel tasandil ning hõlmab paljusid osapooli, kes kõik panustavad selleks, et meie keskkond oleks tervist toetavam.” 

Sotsiaalministeeriumi tunnustuse pälvisid:  

• Harju maakond – Võsukese Lasteaed Rae vallas ja selle juhataja Margery Lilienthal
• Hiiu maakond – Kärdla kool ja selle juht Margit Kagadze
• Ida-Viru maakond – toitumisterapeut Helen Piirsalu
• Jõgeva maakond – kauaaegne Jõgevamaa Gümnaasiumi õpetaja Silja Alev
• Järva maakond – Türi noortekeskus ja Türi perepesa ning nende juhataja Jane Reiljan-Rajasaar
• Lääne maakond – Lääne-Nigula Lasteaiad ja ühendlasteaia liikumisõpetaja Else Altvälja
• Lääne-Viru maakond – Kadrina lasteaia Sipsik tervisedenduse õpetaja Urve Ringmets
• Põlva maakond – Põlva haigla naistearst Liivi Maran
• Pärnu maakond – tervisearengutreener Helle Tõnts
• Rapla maakond – Väärikate Ülikooli koordinaator Helgi Randla
• Saare maakond – sotsiaalosakonna projektijuht Eliis Paimre
• Tartu maakond – Tõrvandi Kooli liikumisõpetaja Leila Merilo
• Valga maakond – Valgamaa tervise ja turvalisuse nõukogu liige Jaanika Põder
• Viljandi maakond – nõustaja ja koolitaja Elo Paap
• Võru maakond – Vastseliina Lasteaed ja selle juhataja Piret Kunnus

Tegusaimad tervisedendajad said tänukirja ja rinnamärgi. Lisaks saavad nad tuleval kevadel istutada oma kodumaakonnas tammepuu, mis on pühendatud nii nendele kui ka kõigile teistele, kes on andnud panuse 30 aastat tagasi Eestis alguse saanud tervisedendusse. 

Sotsiaalministeerium tunnustab tegusaimaid tervisedendajaid alates 2012. aastast. Selleks kutsub ministeerium kohalike omavalitsusi, omavalitsusliite ja maakondlikke arenduskeskusi esitama tunnustamiseks nii üksikisikuid kui organisatsioone, kes panustavad inimeste tervise edendamisse oma igapäevase töö käigus, projektipõhiselt või vabatahtlikult. Tunnustuse saajaid valivad maakondlikud arenduskeskused. 

Foto: Fee-Marlen Mägi

Tõhus ennetus ei seisne siiski üksikutes tegevustes, vaid vajab toimimiseks laiemat süsteemi. Koolipõhises ennetuses on oluline roll ka koostöösuhetel lapsevanemate, kohalike omavalitsuste, ennetusprogrammide arendajate, rahastajate ja paljude teiste osapooltega. Paraku ei ole meil siiani olnud ühtset pilti sellest, kes täpselt sellesse võrgustikku kuuluvad, millised on eri asutuste rollid ning millised suhted nende vahel. 

Olukorra paremaks mõistmiseks kaardistasime artiklis „Uncharted territory: system mapping of school-based mental health probleem prevention“ Eesti koolipõhise vaimse tervise probleemide ennetuse süsteemi. Selleks viisime läbi töötoad, kus erinevate koolide õpetajad, tugispetsialistid ja juhtkonna liikmed kaardistasid ühiselt partnereid, kellega nad ennetuses kokku puutuvad, ning suhteid nende vahel.

Millest Eesti ennetussüsteem koosneb?

Töötubades toodi välja 19 olulist osapoolt. Kooli kõige vahetumad partnerid olid lapse pere ja kohalikud spetsialistid (sh, tervishoid, lastekaitse, hariduse tugiteenused). Muud osapooled, nagu ennetusprogrammide arendajad, riigiasutused või koolituste pakkujad paiknesid koolide igapäevatööst kaugemal, kuid olid siiski olulised allikad näiteks ennetustööks vajalike materjalide ja koolituste saamiseks.

Mida süsteemikaart näitas?

Kaardistustulemused tõid esile mõningaid mustreid, mis aitavad mõista, miks ennetus võib koolides kulgeda väga erinevalt.

• Rollid ja ülesanded on jaotunud paljude osapoolte vahel. Ennetusega seotud rolle täidab palju erinevaid organisatsioone, kuid puudub selge keskne koordineerimine. See loob küll paindlikkust, kuid võib ka tähendada, et koolidel on keeruline orienteeruda, millistest allikatest abi otsida.
• Koostöö on olemas, kuid selle tihedus ja kvaliteet varieeruvad. See, kui tihedad ja head on suhted näiteks lapsevanemate või lastekaitsega, varieerub kooliti, ning võib mõjutada ka ennetuse kvaliteeti. Mitmed koolid mainisid näiteks, et vajaksid rohkem tuge just lapsevanematega suhtlemisel ja neile ennetustegevuste pakkumisel:
• Rahastus jõuab koolideni peamiselt omavalitsuse kaudu. See rahastus aga ei ole enamasti mõeldud konkreetselt tulemuslike ennetustegevuste tarbeks, mistõttu tuleb koolidel iseseisvalt välja mõelda, kui palju ressursse ennetusse panustada ning milliseid tegevusi täpsemalt teha. 
• Materjale ja koolitusi pakuvad paljud organisatsioonid. See mitmekesisus tähendab rohkem valikuvõimalusi, kuid võib kohati tekitada ka info üleküllust ja segadust, mida valida.
• Ennetustegevuste läbimõeldud planeerimine osutub keeruliseks. Kuigi mitmete partneritega suheldi regulaarselt, kirjeldasid koolid, et see koostöö oli enamasti suunatud pigem konkreetsete olukordade lahendamisele. Ennetustegevuste planeerimine seevastu toimus tihti pigem ilma väliste partnerite kaasamiseta, ning mõnikord osutus keeruliseks süsteemne koostöö ka koolisiseselt:

Koolipsühholoog: „Meil on ka päris paljud programmid [õpilastele]. Aga me märkasime seda, et lapsevanemate koolitusi ja lapsevanemate toetamist on iga kool püüdnud või pusinud ise teha. Küll tellitakse veebikoolitusi ja siis on seal kolm lapsevanemat kohal...“

Õpetaja 1: „Ma mõtlen, et see sama õppekava, seal on kõik vaimse tervise teemad sees /…/ aga no lihtsalt tahaks ta sellise pilguga ära kaardistada, et kus need kohad tegelikult on ja kui palju nendele tähelepanu pööratakse, kui teadlikult seda tehakse.“
Õpetaja 2: „No vot ongi, et ei tehta teadlikult, selles ongi küsimus. Aga me teeme midagi ära, saame kuhugi jälle linnukese kirja. /…/. Aga just, et sa ei tee seda nagu teadlikult, sa ei räägi teistega läbi, mida teised teevad, eks ju.“

Kuidas seda teadmist kasutada?

Eesti koolipõhine vaimse tervise probleemide ennetus on mitmetahuline süsteem, milles osaleb nii kool kui ka laiem partnerite võrgustik. Süsteemikaardi loomine aitab kujundada ühist arusaama sellest, kuidas ennetus tegelikult toimib. Selline ülevaade võib olla kasulik nii poliitikakujundajatele kui kohalikele omavalitsustele ja koolidele, kes soovivad oma ennetustegevust teadlikumalt planeerida. Kaart loob aluse ka tulevastele uuringutele, mis aitaks täpsemalt hinnata süsteemi tugevusi ja arendamisvõimalusi.

Eike Siilbek

TAI nooremteadur

Ajakirja Sotsiaaltöö selle aasta viimane number (4/2025) koondab mitmeid artikleid, mis ilmusid ajakirja veebis teisel poolaastal. Värskemad lood saadeti lugejatele koos detsembrikuu Sotsiaaltöö uudiskirjaga, mis vahendab sotsiaalvaldkonna uudiseid.

„Sotsiaalministeeriumi jaoks on Sotsiaaltöö ajakiri oluline osa professionaalsest ökosüsteemist – platvorm, kus jagatakse teadmisi ja kogemusi ning peetakse sisukaid arutelusid. Ajakirja väärtus seisneb eelkõige selles, et see pakub ruumi dialoogiks ja mõttevahetuseks. Siin saavad eri ametites töötavad inimesed üksteiselt õppida, teha ettepanekuid ja toetada kolleege,“ kirjutab numbri eessõnas hoolekande osakonna juhataja Kersti Suun-Deket, julgustades lugejaid ka uuel aastal jätkama enesetäiendamise ja valdkonna arendamisega ning edendama koostööd.

Ajakirja artiklid

• Ohvriabi muutuv tähendus – 20 aastat ohvrite abistamist Eestis
• Prostitutsiooni tegelikkus ja illusioon: traumateadlik vaatenurk
• Usalduse kunst: Lastemaja koolitab spetsialiste last kuulama ja mõistma
• Rahvusvaheline töövarjutamine hoolekandes annab kogemusi ja muudab mõtte- ning tegutsemisviisi
• Vaimse tervise spetsialistide vahetusprogramm Barcelonas
• Vägivalla katkestamine algab põhjustest, mitte tagajärgedest
• Taastava õiguse rakendamise võimalused ja kogemused

Mõned uudiskirja uudised

• Selgusid Eesti puuetega inimeste koja 2025. aasta tunnustuskonkursi laureaadid.
• Rakendus uus lahendus, mis võimaldab tervisehoiu ja sotsiaalvaldkonna spetsialistidel püsiva terviseprobleemiga lapse kohta kiiremini infot vahetada.
• Eesti sotsiaaltöö assotsiatsiooni seminaril otsiti lahendust lapse vanemast võõrandamise probleemile.
• Uuel aastal algab programmi „Triple P beebi“ koolituse prooviprojekt lapsevanematele. 
• Sotsiaalministeerium ajakohastas elukeskkonna nõudeid sotsiaalteenuseid osutavates asutustes.
• Sotsiaalkindlustusametil valmis analüüs ööpäevaringse sotsiaalteenust osutavate asutuste toimepidevuse kohta 2025. aasta seisuga.
• Sotsiaalministeerium saatis detsembri alguses kooskõlastusringile lastekaitseseaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu.
• Valmis aruanne „Inimõigused Eestis. Areng aastatel 2024–2025“.
• Õiguskantsler analüüsis lapsevanema kaasamist lapse abivajaduse hindamisse ja teisi küsimusi.
• Spetsialistidele koostati juhendmaterjal „Terviseprobleemiga laste ja nende perede toetamise hea tava“.
• Uudiskirjast saab ülevaate värsketest publikatsioonidest, järelevaadatavatest üritustest ja meediakajastustest. 

Loe uudiskirja ja telli see oma postkasti

Seekord tutvustame nelja olulist ennetustegevust: 

• SOS Signs of Suicide, mis julgustab noori abi otsima ja vähendab vaimse tervisega seotud stigmat; 
• Lahendus.net, mis pakub tasuta veebinõustamist vaimse tervise toetamiseks; 
• TORE tugiõpilasprogramm, mis arendab noorte sotsiaal-emotsionaalseid oskusi ja hoolivat suhtumist; 
• KEAT koolitus, mis õpetab 7. klassi õpilasi turvaliselt tegutsema ohuolukordades. 

SOS Signs of Suicide sai Ennetuse Teadusnõukogult hinnangu „hea“. 

SOS programmi eesmärk on vähendada suitsiidi ja suitsiidikatsete riski noorte seas, suurendades teadmisi vaimse tervise probleemidest ja julgustades abi otsima nii enda kui ka sõbra murede korral. Programmi kaudu püütakse vähendada stigmat, mis sageli takistab abi küsimist. 

Tegevus toimub koolides ning sisaldab koolitusi ja materjale õpetajatele, lapsevanematele ja õpilastele. Eestis on programm kasutusel alates 2022. aastast. 

Rahvusvahelised uuringud näitavad, et SOS aitab noortel paremini märgata depressiooni ja suitsiidiriski märke ning muudab hoiakuid abi otsimise suhtes positiivsemaks. Samas pole uuringutes leitud kindlat mõju suitsiidimõtete või -katsete vähenemisele – tulemused on olnud ebaühtlased. Seetõttu soovitab teadusnõukogu enne programmi laiemat kasutuselevõttu koguda Eestis rohkem andmeid ja hinnata mõju põhjalikumalt. 

Ennetuse teadusnõukogu rõhutab, et programmi elluviimisel peab koolil olema valmisolek pakkuda lisatuge noortele, kes seda vajavad, ning kaasata tugispetsialiste, et vältida riske ja tagada tegevuse kvaliteet. 

Loe lähemalt SOS programmi kohta peaasi.ee veebilehelt ja uuri lähemalt ennetustegevuse tõendatuse taseme hindamise kohta. 

Lahendus.net veebinõustamine sai Ennetuse Teadusnõukogult hinnangu „arendusjärgus“. 

Lahendus.net pakub tasuta ja kättesaadavat vaimse tervise tuge veebikeskkonnas, kus nõustavad psühholoogiatudengid kogenud mentorite ja superviisorite toel. Teenus sobib eeskätt madala riskiga olukordades, pakkudes tuge kirja teel ning võimalust tudengitele praktikat saada. 

Ennetuse teadusnõukogu hinnangul on Lahendus.net oluline tugiteenus, kuid vajab arendust: selgemat teoreetilist alust, hindamissüsteemi loomist ja koostöö tugevdamist teiste vaimse tervise teenustega. Samuti tuleb tagada vabatahtlike regulaarne supervisioon ja täiendusõpe, et hoida teenuse kvaliteeti. 

TORE tugiõpilasprogramm sai Ennetuse Teadusnõukogult hinnangu „arendusjärgus“. 

TORE programmi eesmärk on arendada koolides ja noorsootööasutustes noorte sotsiaal-emotsionaalseid oskusi ning julgustada neid märkama ja toetama eakaaslasi. Programmi viivad ellu väljaõppe läbinud juhendajad ja tugiõpilased, keda toetavad kooli töötajad ja lapsevanemad. 

Ennetuse teadusnõukogu hinnangul on TORE oluline ennetustegevus, kuid vajab arendamist: selgemat eesmärgi ja oodatavate tulemuste sõnastust, mis aitab luua mõju hindamise süsteemi koostöös teadusasutustega. Uuringuid on seni vähe, mistõttu soovitatakse lähiajal keskenduda eeskätt programmi toimimise ja mõju uurimisele. 

KEAT koolitus sai Ennetuse Teadusnõukogult hinnangu „arendusjärgus“. 

KEAT on koolitus 7. klassi õpilastele, mille eesmärk on vähendada riskikäitumist ja õpetada tegutsema ohuolukordades turvaliselt. Koolitust viivad ellu päästjad, pakkudes praktilisi harjutusi ja teadmisi, mis aitavad kujundada noortest teadlikke ja hoolivaid ühiskonnaliikmeid. 

Ennetuse teadusnõukogu soovitab koolituse arendamisel luua selge programmiteooria, määratleda mõju hindamise raamistik ja koguda usaldusväärseid meetodeid, kasutades andmeid tegevuse mõjust. Samuti tuleb tagada ühesugused juhised ja miinimumstandardid eri piirkondades, et koolitus oleks kvaliteetne ja võrdselt kättesaadav Eesti eri piirkondades. 

Ennetustegevuse tõendatuse tase ei näita kui „hea“ või „halb“ on ennetustegevus, vaid näitab nende positsiooni tõenduspõhisuse arengujoonel. Tõendatuse tasemeid on loodud raamistiku alusel viis – mida kõrgem tase, seda kindlamad saame olla, et tegevus annab soovitud tulemuse.  Arendusjärgus ja taseme kolm saanud tegevuste puhul on oluline toetada nende uurimist ja arendustegevusi.  

Uuri ennetustegevuste kohta lähemalt

Karin Streimann, TAI ennetuse valdkonna juht     

TAI rõhutab, et tubakas ja nikotiin on suurim välditav terviserisk. Viimastel aastatel on suitsetajate  hulk Eestis järjepidevalt vähenenud, kuid samal ajal on tõusuteel uute tubaka- ja nikotiinitoodete tarvitamine. Kui 2020. aasta Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu järgi kasutas e-sigarette regulaarselt 3,8% täiskasvanutest, siis 2024. aastaks oli see osakaal tõusnud 11,8%-ni. 

„Kui aga vaadata vanuserühmade sisse, siis osas rühmades on see näitaja märkimisväärselt suurem. Eriti murettekitavana paistab silma kasvutrend noorte naiste hulgas,“ ütleb TAI uimastite ja sõltuvuste osakonna juhataja Anneli Sammel.

Nikotiin tekitab tugeva sõltuvuse ja paljud tunnevad ühel hetkel negatiivseid mõjusid, millest soovitakse vabaneda. Seda tunnet peegeldab ka kampaania juhtmõte “Mulle aitab!”.

„Nikotiinsõltuvusest vabanemine ei pruugi olla lihtne ja seetõttu tuleks see läbimõeldult ette valmistada. Kõige olulisem on endalt küsida, miks ma seda teha tahan ja seda põhjust loobumise teekonnal silme ees hoida,“ ütleb Anneli Sammel. Edukaid loobujaid iseloomustab selge motivatsioon – selleks võib olla soov võtta tagasi kontroll oma elu ja valikute üle, parandada tervist ja enesetunnet, kaitsta oma lähedasi, olla eeskujuks lastele või hoopis säästa raha. 

Oluline on teada, et loobumine ei ole ühe nikotiinitoote asendamine teisega. „Nikotiinist loobumine ei ole tavasigareti asendamine e-sigareti või nikotiinipadjaga. See tähendab kõigi nikotiini sisaldavate toodete tarvitamise lõpetamist,“ selgitab Sammel.

Kuidas nikotiinist loobumiseks valmistuda

Aasta algus on paljude jaoks loogiline hetk alustada „puhtalt lehelt“, kuid nikotiinist loobumist ei pea tingimata siduma 1. jaanuariga. Oluline on valida endale sobiv aeg ja teha teadlik eeltöö – see suurendab edu tõenäosust. Loobumist aitavad ette valmistada järgmised sammud:

• Vali rahulikum aeg ja vähenda stressi.
  Loobumine õnnestub paremini perioodil, mil koormust ja pingeid on vähem. Suured töö- või pereprobleemid võivad libastumise riski suurendada.

• Tee konkreetne otsus ja pane paika loobumise kuupäev.

  Selge plaan ja kuupäev annab eesmärgile fookuse. 

• Tee kindlaks olukorrad, mis tekitavad kiusatust.
  Mõtle läbi oma „päästikud“:  kas isu nikotiinitoote järele tekib pärast söömist, kohvi rüübates, autos või seltskonnas? Kui tead, mis hetked on kõige ohtlikumad, on lihtsam ette planeerida, kuidas nendega toime tulla.

• Valmista ette asendustegevused ja tugi.
  Mõtle läbi alternatiivid, mida käepärast hoida: vesi, näts, snäkk või lühike tegevus, mis aitab kiusatushetke üle elada. Inimesed on erinevad – mõni eelistab tegutseda omaette, mõni saab aga tuge, rääkides lähedastele oma loobumisplaanist.

• Tutvu abivahenditega, loe ja küsi nõu.
  Nikotiinasendusravimid võivad loobumist oluliselt lihtsamaks muuta. Nõu tasub küsida apteekrilt või perearstilt, põhjalikku nõustamist koos raviplaaniga pakuvad tubakast ja nikotiinist loobumise nõustamiskabinetid.

• Ole libastumiste puhul enda suhtes kaastundlik ja jätka.
  Pea meeles, et üks libastumine ei tähenda veel läbikukkumist, kui suudad seejärel oma loobumisplaaniga sihipäraselt jätkata. Kui langed tagasi vanadesse käitumismustritesse, on vaja sellest õppida ja protsessi otsast alustada. Nikotiin tekitab tugevat sõltuvust ja paljud vajavad loobumiseks mitut katset. Oluline on ebaõnnestumise järel mitte alla anda ja taas uuesti proovida.

Infot ja nõuandeid, mis selgitavad nikotiiniga seotud riske ning aitavad tubaka- ja nikotiinitoodetest loobumisel, saab veebilehelt tubakainfo.ee.  Sealt leiab ka loobumisplaani soovitustega toimetulemiseks esimestel päevadel, mil loobujal on kõige raskem. Nikotiinitooted mõjuvad kahjulikult südame-veresoonkonnale, hingamisteedele, suutervisele ja viljakusele ning suurendavad vähki haigestumise riski.

Isiksusepsühholoogid on aastakümneid uurinud viie suure isiksusejoone – neurootilisus, ekstravertsus, sotsiaalsus, meelekindlus ja avatus – seoseid erinevate elusündmuste ja -valikutega, alates vaimse tervise häiretest kuni karjäärini. Kuigi üksikuid isiksuseprofiile on kirjeldatud palju, on seni puudunud koondvaade, mis võimaldaks paremini mõista isiksuseprofiilide ja erinevate elukäikude vahelisi ühiseid mustreid.

Tartu Ülikooli (TÜ) ja Tervise Arengu Instituudi (TAI) ning Kanada McGilli ülikooli teadlaste koostöös valmis põhjalik meta-analüüs, mis koondab pea saja varasema töö tulemused. Sarnaselt genoomikas ja neuroteadustes kasutatavale lähenemisele lõid teadlased sellega analüütilise raamistiku, mis võimaldab süstemaatiliselt võrrelda sadade uuringute andmeid ning hinnata, kuidas sarnaste isiksusjoontega inimeste elukäigud erinevates valdkondades kattuvad. Uuringusse koondati andmed 90 varem avaldatud teadustööst, mille põhjal standardiseeriti 162 erinevat fenotüüpi ehk elusündmust, -omadust või -valikut.

„Leidsime, et suure osa varasemalt avaldatud isiksuseprofiile saab koondada viide suurde gruppi ning seni on isiksusepsühholoogias enim kirjeldatud just patoloogilisi ning probleemseid elusündmusi ja omadusi,“ selgitas TÜ ja TAI teadur Kerli Ilves. Palju vähem oli avaldatud näiteks erinevate ametitega või erinevate tervisekäitumistega seotud profiile. „Meie kaardistus aitab  paremini mõista, millised isiksusjoonte kombinatsioonid on suuremal määral seotud soovimatute või soovitavate elusündmuste ja mustritega. Mida paremini mõistame, kuidas isiksus inimeste käitumist ja elusündmusi mõjutab, seda paremini oskame pakkuda asjakohaseid soovitusi ja lahendusi elu ja tervise soovitud suunas juhtimiseks,“ lisas Ilves.

Lisaks töötasid teadlased välja  uue, senisest täpsema statistilise meetodi isiksuseprofiilide võrdlemiseks. Meetod arvestab nii uuringute erinevate valimimahtude kui ka isiksusejoonte omavaheliste seostega. Selle abil saadi muu hulgas kinnitus, et näiteks kontrollimatu söömine ja sõltuvuskäitumised on isiksuse tasandil märkimisväärselt sarnased.

Analüüs annab teadlastele ja praktikutele uue tööriista, et mõista inimeste käitumise taustal peituvaid isiksusemustreid ning kasutada neid teadmisi näiteks vaimse tervise edendamisel või sekkumiste sihtimisel.

Analüüs avaldati ajakirjas Personality Science.

Suurim osa – kolmandik tervisekaotusest on Eestis põhjustatud vereringeelundite haigustest, neist omakorda enim just kõrgvererõhktõvest, südamelihase infarktist ja insuldist, mõjutades inimeste töö- ja elukvaliteeti ja koormates tervishoiusüsteemi. 

2024. aastal registreeriti müokardiinfarktiregistri andmetel 2391 ägedat südamelihase infarkti (ÄMI), mis on eelneva aastaga võrreldes 96 juhtu vähem. 

Tavapärane on meeste ja vanemate inimeste sagedam haigestumine. 2024. aastal haigestus 100 000 15-aastase ja vanema mehe kohta 267 meest, sama vanuserühma naistest 144. Meeste keskmine vanus oli 67,8 (±12,4), naistel 77,7 (±10,6). Noorim patsient oli 31-aastane mees, vanimad 101-aastased naised. 

ÄMI haigestumus ja ravitulemus on paljuski positiivselt suunatavad inimeste endi poolt vältides riskikäitumist ja teades ning ravides riskiteguritest tingitud terviseprobleeme. 

Müokardiinfarktiregistri 2024. aasta andmetel oli teadaolevatest riskiteguritest sagedaim kõrgvererõhktõbi ehk hüpertensioon, esinedes kahel kolmandikul alla 55-aastastest haigetest kuni üle 90% 85-aastastest ja vanematest. Kolmveerandil ÄMI haigetest oli lipiidide ainevahetushäire. Suitsetajaid oli kolmandik, sealhulgas alla 55-aastastest suitsetas üle 70%. 

Noorima vanuserühma (<55-aastased) patsientidest, kellest enamuse moodustasid mehed, esines kahel kolmandikul või enamal hüpertensioon, lipiidide ainevahetushäired, suitsetamine või ülekaal. 

Eakamate ÄMI haigete puhul oli ravitulemus kehvem. Vanus iseenesest on riskitegur, tihti raskendavad seisundit kaasuvad haigused ja ebatüüpiline haiguspilt, registri andmetest on näha ka hilisemat ravile jõudmist ja teabe puudulikkust. Oluline on siiski sõltumata vanusest meeles pidada vajalike elustiili muutuste, kaasuvate haiguste pideva ravi ja õigeaegse abi kutsumise tulemuslikkust. 

Ägeda müokardiinfarkti statistika infarkti korduvuse ja alatüübi järgi, samuti valik ravikvaliteedi ja riskitegurite näitajaid on avaldatud TAI tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.

Tutvu ka interaktiivsete graafikutega, varem Tableau`s (2015-2023).

Mille poolest oli konverents oluline?

Infomüra ja valeinfo levik on tervisedenduses tõsine väljakutse – konverents rõhutas, et usaldust ja arusaadavust vajavad kõik sihtrühmad. Kohtumine teadlaste, poliitikute ja kommunikatsiooniekspertide vahel aitab luua strateegiaid, mis põhinevad tõenditel ja inimlikul mõistmisel. Uued tööriistad (nt teaduslik + riskikommunikatsioon) annavad osalejatele praktilisi ideid, kuidas terviseinfo edastada efektiivsemalt. Tunnustamine konverentsi lõpus (aasta tervisedendaja/võtmeisik) näitas, et tervisest rääkimine ei ole vaid teoreetiline, vaid ka tegutsemispõhine.

Linda Vaher-Kõrge ja Liina Riisenberg Eesti Tervisedenduse Ühingust andsid üle 2025 aasta tervisedendaja ja tervisesõbra tiitli, et tunnustada neid, kes sellesse valdkonda enim panustanud. Aasta tervisedendajaks nimetati Brith Kupper ja Aasta tervisesõbra tiitli sai telesaade „Mehed, hakkame elama“.  

Peamised ettekanded ja arutelud:

• Usalduse loomine: Prof. Øyvind Ihlen Oslo Ülikoolist rääkis, kuidas vaktsiinide teemal saadud kogemused näitavad usalduse kujundamise olulisust tervisesõnumites. 
• Psühholoogiline realism: Tartu Ülikooli prof. Andero Uusberg selgitas, kuidas psühholoogiline realism aitab tervisekommunikatsioonis muuta sõnumeid inimestele arusaadavamaks ja mõjusamaks. 
• Dialoog ja stigma: Dr Kadi Lubi Tallinna Tehnikaülikoolist keskendus sellele, kuidas vältida stigmatiseerimist ja luua avatud dialoogi tervise teemadel. 
• Tõenduspõhine poliitika: Arutelus vaadeldi koos Sotsiaalministeeriumi, Riigikogu ja valitsuse esindajatega, kas poliitikas on ruumi teaduslikel tõenditel põhineval otsustamisel. 
• Infodeemia ja riskikommunikatsioon: WHO Euroopa regiooni riskikommunikatsiooni ametnik Olha Izhyk jagas strateegiaid, kuidas tulla toime infodeemiaga ja leida toimivaid lahendusi tervisekommunikatsioonis. 
• Teadus + kõnetav esitlus: Prof. Kristjan Port (TLÜ) tõi välja tööriistu ja näiteid, kuidas ühendada teaduslik täpsus ja inspireeriv esitlus tehisintellekti ajastul. 
• Noored ja sotsiaalmeedia: Paneeldiskussioonis arutleti, kas sotsiaalmeedia on liitlane või vaenlane terviseinfo jagamisel – osalesid kommunikatsiooni ja digipädevuse eksperdid Diana Poudel, Maarja Punak ja prof. Katrin Tiidenberg. 
• Kampaaniate mõju: Maria Suurna Tervisekassast rääkis sõeluuringute kampaaniate evolutsioonist ja võimalustest, kuidas hinnata nende edukust. 
• Liftikõne kunst: Jaanus Aurelius Kangur arutles, kas lühike, lööv liftikõne peaks põhinema teadusel või loomingul – ja kuidas see mõjub tervisekommunikatsioonile. 
• Sõnumite lihtsus: Keiu Paapsi TAI-st rääkis sellest, kuidas keerulistest teemadest rääkida lühidalt, selgelt ja mõjusalt. 
• Väärinfo ja libameditsiin: Paneeldiskussioon käsitles tervisevaldkonna väärinfo vähendamist, strateegilisi lähenemisi ja sõnavabaduse ja vastutuse piire – osalesid Piret Rospu, Mari-Anne Härma ning Merili Nikkolo. 

Ettekannete videosalvestised on leitavad konverentsi kodulehelt.

Konverentsi korraldas Tervise Arengu Instituut koostöös Tervisekassa, Sotsiaalministeeriumi ja Maailma Terviseorganisatsiooni esindusega Eestis.

Fotod: Rasmus Kooskora

Avaliku sektori osatähtsus tervishoiukuludes oli 77% ja kulud suurenesid aastataguse ajaga võrreldes 12%. Leibkondade tervishoiukulud suurenesid aeglasemalt: 6%. Kokkuvõttes vähenes leibkondade omaosaluse osatähtsus ühe protsendipunkti ja moodustas 21% tervishoiukuludest. 

2023. aastal alanud tervishoiukulude osatähtsuse tõus sisemajanduse koguproduktist (SKP) jätkus ning ulatus 8%-ni, kuna tervishoiukulud kasvasid kiiremini kui SKP. 

Vaadeldes kulutusi teenuste järgi, oli suurima rühma – aktiivraviteenuste kulude kasv sarnane kulude üldisele kasvule (11%). Aktiivravisse lisandus rohkem kui pool kulude juurdekasvust ehk 164 miljonit eurot. Kõige kiiremini kasvasid kulud taastusravi teenustele – 41%, kuhu lisandus 2024. aastal  Tervisekassa rahastatud iseseisvate füsioterapeutide, logopeedide ja psühholoogide töö ja mis oluliselt suurendas koduste taastusravi teenuste kulusid. Ka pikaajalise õendus-hooldusabi kulud kasvasid keskmisest kiiremini – 18%. 

2024. aastal oli leibkondade tervishoiukulude kasv aeglasem, suurenemine oli kokku 38,5 miljonit eurot, peamiselt ambulatoorse arstiabi kasvu tõttu. Hambaravis oli omaosaluse kasv vaid 3% ja päevaravi teenustes oli 7%-line kahanemine. Leibkondade õendus- ja hooldusabi kulud kasvasid 7% ning eelkõige suurenesid seal inimeste jaoks mitte ööpäevaringsete, vaid päevaste, ambulatoorsete ja koduste teenuste kulud. Tugiteenustest on leibkondade kulud seotud laboriteenustega, kus suurenemine oli 16%. Meditsiinitoodete rühmas suurenesid leibkondade kulud retseptiravimitele 8%, käsimüügiravimite kulude kasv oli vaid 1,6%. Leibkondade tervishoiukulude suuremad kasvud 2024. aastal olid ambulatoorses eriarstiabis (10 miljonit eurot), õendus- ja hooldusabis ning retseptiravimite kuludes (mõlemas 8 miljonit eurot) ja hambaravis (6 miljonit eurot).

Leibkondade omaosalusest suurima osa – 32% moodustasid hambaravikulud. Õendus-hooldusabi kulude osatähtsus oli 18%, retseptiravimitel 15% ja käsimüügiravimitel 11%.

Avaliku sektori kuludes seevastu esinesid suurimad suhtelised kasvud taastusravis (38%) ning õendus- ja hooldusabis (24%). Avaliku sektori kulutustest 56% moodustasid erinevad aktiivraviteenused, sh haiglaravi, millele järgnesid kulud tugiteenustele nagu kiirabi (15%) ja meditsiinitooted (12%).

Leibkondade keskmine kulu ühe inimese kohta tõusis 462-lt eurolt 487 euroni aastas. Avaliku sektori kulud ühe inimese kohta olid 1766 eurot (2023. a 1584 eurot) ning kokku investeeriti 2024. aastal iga inimese tervisesse keskmiselt 2306 eurot.

Tervishoiukulude arvestust peetakse rahvusvahelise OECD-WHO-Eurostati ühise metoodika (SHA 2011) alusel ning kasutatakse riikidevahelistes võrdlustes. Tervishoiukuludest arvatakse välja haigushüvitised ja tervishoiutöötajate väljaõppekulud. Tervishoiu kapitaliinvesteeringute üle peetakse eraldi arvestust ning need ei sisaldu jooksvates tervishoiukuludes. Arvestus toimub lõpptarbimise järgi, millise teenuseosutaja juures teenused ja kaubad inimeseni jõudsid ning kasutamise aasta järgi.

Tervishoiukulude arvestuse 2024. aasta andmed on avaldatud TAI tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis. Rahvusvahelistesse andmebaasidesse jõuavad uued Eesti andmed 2026. aasta juunis.

Interaktiivsed joonised: https://www.tai.ee/et/terviseandmed/statistika/visualiseeritud-andmed 

TAI uudiseid seotud teemadel: 

https://www.tai.ee/et/uudised/tervishoiuteenuse-osutajate-majandusnaitajaid-mojutas-palgatous 

https://www.tai.ee/et/uudised/tervishoiutootajate-palk-suurenes-0 

OECD liikmesriikide tervishoiukulude võrdlus väljaandes „Health at a Glance 2025: OECD Indicators“.