Algav andmekogumine on osa laiemast projektist, mille eesmärk on töötada välja ühtne metoodika ja koguda baasandmestik tööheaolu ja ohutuskultuuri regulaarseks seireks Eesti tervishoiu- ja hoolekandevaldkonnas. 

Uuring läheneb tööheaolu ja ohutuskultuuri teemadele laiapõhjaliselt, vaadeldes nii töötajate kogemusi ja hinnanguid kui ka töökorralduse, töökeskkonna, juhtimise ja meeskonnatööga seotud tegureid. Samuti on tähelepanu all füüsiline ja digitaalne töökeskkond ning töötaja tervis.  

TAI epidemioloogia ja biostatistika osakonna juhataja ja uuringu projektijuhi Rainer Reile sõnul on töötajate tööheaolu ja ohutuskultuuri mõjutavate tegurite mõistmiseks vaja mitmetahulisi andmeid. „Tööheaolu ja ohutuskultuur kujunevad erinevate tegurite koosmõjus ning siin on oluline vaadata nii töötaja kogemust kui ka töökeskkonda ja töökorraldust. Kogutav andmestik aitab näiteks paremini mõista, millised tegurid kujundavad tööheaolu ja ohutuskultuuri eri ametirühmades,“ ütles Reile.  

Tööheaolu, psühhosotsiaalseid ohutegureid ja patsiendiohutuskultuuri hinnatakse tervishoiu- ja hoolekandeasutustes juba praegu, kuid sageli eraldi ja erinevate meetoditega. See toob paratamatult kaasa killustunud teemakäsitluse, mille üheks lahenduseks oleks pilootuuringus loodav seireuuringu metoodika.  

„Pilootuuringu eesmärk ei ole ainult hetkeseisu kirjeldada. Samavõrd oluline on testida loodud hindamisvahendite ja metoodika toimivust eri valdkondades ning kas nende abil kogutud andmeid saab edaspidi kasutada regulaarseks seireks. Nii tekib võimalus muutusi ajas järjepidevalt jälgida ja saadud infot kasutada töökorralduse ning töökeskkonna arendamisel,“ lisas Reile.  

Kui uuringus kasutatav tööheaolu ja ohutuskultuuri küsimustik võiks olla edaspidi nt paljude tervishoiuvaldkonna organisatsioonide personalitöö ning kvaliteedipoliitika osa, siis uuringuga kogutav baasandmestik ning sellelt avalikustatavad tööheaolu ja ohutuskultuuri indikaatorid toetavad nende teemade järjepidevat arendamist riigi tasandil.  

Sotsiaalministeeriumi tellitud ja rahastatud uuringusse kutsutakse e-posti teel ligi 7000 tervishoiu- ja hoolekandevaldkonna töötajat. Andmekogumine algab 2026. aasta septembris ja kestab umbes kuu. Uuringu tulemused avaldatakse raportis ja tööheaolu ning ohutuskultuuri näitajaid kirjeldavatel andmelaudadel.  

Tervise Arengu Instituudi uuringus vaadeldakse töökoormust ja töötempot, võimalust oma tööd mõjutada, juhtidelt ja kolleegidelt saadavat tuge, töö ja eraelu tasakaalu, läbipõlemist, meeskonnatööd, infovahetust, personali piisavust ja vigadest õppimist. Uuring hõlmab ka füüsilist ja digitaalset töökeskkonda ning tööga seotud tervist. 

Karolinska Instituudi teaduri Pille Straussi sõnul võib töötaja kogemus oma tööst olla vastuoluline. „Inimene võib pidada oma tööd tähenduslikuks ja olla oma ametile väga pühendunud, kuid töötada samal ajal pikalt suure koormuse all. Pikaaajaliselt ei ole see jätkusuutlik. Uuring aitab paremini näha, millised probleemid tulenevad töökorraldusest ja milliseid tingimusi saab organisatsioon muuta, et toetada töötajate töövõimet ja erialal püsimist,“ ütles Strauss. 

Varasem uuring näitas töörahulolu kõrval suurt koormust

Sarnane pilt tuli esile 2022. aastal kolmes Eesti haiglas tehtud uuringus. Töötajad hindasid kõrgelt tööga rahulolu, meeskonnatööd ja vahetu juhi toetust. Kitsaskohtadena kerkisid esile suur töökoormus, personali vähesus, töötingimused ning vigadest õppimise ja neile reageerimise praktikad. 

Uus pilootuuring käsitleb tööheaolu põhjalikumalt ning hõlmab haiglate kõrval esmatasandi tervishoidu ja hoolekannet. See võimaldab võrrelda eri töökeskkondi ja töötajarühmi ning uurida tööheaolu seoseid ohutuskultuuriga. 

Töötingimused mõjutavad ka võimalust patsienti või klienti ohutult aidata. Suur töökoormus, infovahetuse probleemid ja personali nappus võivad suurendada eksimise võimalust. Oluline on ka see, kuidas organisatsioon vigadele reageerib ja kas töötaja saab võimalikule ohule tähelepanu juhtida. 

Tartu Ülikooli teaduri Signe Asi sõnul aitab vigade süsteemne käsitlemine leida probleemi põhjused. „Kui midagi läheb hooldus- või raviprotsessis valesti, on esimene reaktsioon küsida, kes eksis. Sellest märksa olulisem on vaadata, kuidas selline olukord üldse tekkida sai. Töötaja üksik viga on nähtav, kuid selle taga olevad süsteemsed põhjused võivad jääda varjule. Just neid tuleb muuta,“ ütles Asi. 

Uuring hõlmab ka digitaalset töökeskkonda 

Infosüsteemid, digitaalsed meditsiiniseadmed, kaugteenused ja tehisintellektil põhinevad lahendused kujundavad järjest suuremat osa tervishoiutöötaja igapäevatööst. 

Hästi toimiv lahendus võib vähendada rutiinseid ülesandeid ja vabastada aega patsiendiga tegelemiseks. Keeruline süsteem võib suurendada töömahtu, nõuda lisakontrolle ning tekitada infokao ja eksimise kohti. Uuringus hinnatakse ka tehnoloogiaga seotud töökoormust. 

Straussi sõnul tuleb digilahenduste puhul hinnata nende laiemat mõju tööle. „Küsimus on selles, kuidas digitaliseerida nii, et kasu ulatuks ühe tööprotsessi kiiremaks muutmisest kaugemale. Oluline on vaadata, kuidas tehnoloogia muudab töökorraldust pikemas perspektiivis, toetab piiratud tööjõuressursi kasutamist ning võimaldab töötajal oma tööd hästi teha,“ ütles Strauss. 

Ühine töövahend saaks toetada ka asutuste igapäevatööd

Tervishoiuasutused hindavad psühhosotsiaalseid ohutegureid ja patsiendiohutuskultuuri juba praegu. Kasutatavad küsimustikud ja asutuste võimekus tulemusi analüüsida on aga erinevad. 

Pilootuuringuga kogutakse baasandmestik, mille põhjal saab kujundada ühise töövahendi tööheaolu ja ohutuskultuuri jälgimiseks. See võimaldaks võrrelda eri ametirühmade ja teenusevaldkondade kogemusi ning hinnata muutusi ajas. 

Töövahend võiks tulevikus toetada personalitööd, töötervishoidu ning kvaliteedi- ja patsiendiohutuse juhtimist. Riigi tasandil aitavad võrreldavad andmed näha, millistes töötajarühmades ja teenusevaldkondades kuhjuvad suuremad riskid. 

„Üksik uuring annab pildi ühest ajahetkest. Järjepidevalt kogutud andmed võimaldavad hinnata, kuidas olukord muutub ja millist mõju on tehtud muudatused avaldanud,“ ütles Asi. 

Sotsiaalministeeriumi tellitud ja rahastatud uuringusse kutsutakse e-posti teel ligi 7000 tervishoiu- ja hoolekandevaldkonna töötajat. Andmekogumine algab 2026. aasta septembris ja kestab umbes kuu. Uuringu tulemused avaldatakse raportis ja tööheaolu ning ohutuskultuuri näitajaid kirjeldavatel andmelaudadel. 

Lisainfo tervishoid@tai.ee.

Mis on tööheaolu? 

Tööheaolu kirjeldab nii inimese kogemust oma tööst kui ka tingimusi, milles ta töötab. Seda mõjutavad töökoormus ja töötempo, võimalus oma tööd mõjutada, meeskonna ja juhi tugi, töökorralduse selgus ning töö tegemiseks vajalik aeg, inimesed ja muud ressursid. 

Tervishoiu- ja hoolekandetöötaja võib pidada oma tööd tähenduslikuks ja olla oma ametile pühendunud ka suure füüsilise või emotsionaalse koormuse korral. Tööheaolu hindamine aitab vaadata, kas töökorraldus võimaldab töötajal säilitada tervise ja töövõime ning teha oma tööd kvaliteetselt ja ohutult. 

Mis on ohutuskultuur? 

Ohutuskultuur kirjeldab organisatsiooni ühiseid hoiakuid, väärtusi ja tööviise, mis kujundavad seda, kuidas ohutusse igapäevatöös suhtutakse. Seda mõjutavad juhtimine, meeskonnatöö, infovahetus, töökorraldus, personali piisavus ning töötajate võimalus riskidest ja vigadest avatult rääkida. 

Tugevas ohutuskultuuris märgatakse võimalikke ohte varakult, juhtumitest teatatakse ja nende tekkepõhjuseid analüüsitakse. Eesmärk on õppida juhtunust ning muuta töökorraldust nii, et sarnaseid olukordi saaks edaspidi ennetada. Ohutuse kujundamine on kogu organisatsiooni ühine ülesanne. 

Küsitlusele saab vastata veebis või paberankeediga. Vastama oodatakse nii tarvitajaid kui ka mittetarvitajaid. TAI rõhutab, et uuringus osalemine on vabatahtlik ning tulemused avaldatakse ainult üldistatud kujul. 

EHAAT 2026 eesmärk on saada ajakohane ülevaade Eesti elanike teadmistest, hoiakutest, sotsiaalsetest normidest ja riskitajust seoses alkoholi, tubaka- ja nikotiinitoodete, kanepi ning teiste uimastitega. Uuring ei mõõda ainult tarvitamise sagedust, vaid ka seda, mida inimesed peavad tavaliseks, riskantseks või abi vajavaks. 

„Rahvatervises ei piisa ainult teadmisest, kui palju tarvitatakse. Sama tähtis on mõista, miks inimesed nii käituvad ja millised normid nende valikuid mõjutavad,“ ütles uuringu juht Esta Kaal. „EHAAT annab meile andmeid, mida saame kasutada ennetuses, teavituses, nõustamises ja poliitikakujunduses.“ 

2022. aasta EHAAT uuring näitas, et 15–74-aastaste seas oli alkoholi mittetarvitajaid 23%, madala riski piires tarvitajaid 62% ja liigtarvitajaid 15%. Uuring tõi esile ka alkoholi tarvitamist toetavad sotsiaalsed normid: 57% inimestest oli viimase aasta jooksul kuulnud alkoholi tarvitavas seltskonnas küsimust „Miks sa ei joo?“ ning 43% oli kogenud, et alkoholi pakuti ka pärast keeldumist. 

TAI uimastite ja sõltuvuste osakonna juhi Anneli Sammeli sõnul on värskeid hoiakute andmeid vaja ka seetõttu, et alkoholi ja teiste uimastite teemal käib aktiivne avalik arutelu. „Kui räägime hinnast, reklaamist, kättesaadavusest või abi võimalustest, peab arutelu toetuma andmetele. EHAAT aitab näha, mida inimesed riskidest teavad, milliseid norme nad tajuvad ja kus on ennetusel kõige suurem vajadus,“ selgitas Sammel. 

2026. aasta uuring on varasemast laiem. Lisaks alkoholile küsitakse võrdlevalt ka tubaka- ja nikotiinitoodete, kanepi ning teiste narkootikumide kohta. See võimaldab hinnata, milliseid aineid tajutakse ohtlikuna, milliseid tavapärasena ning millised hoiakud võivad mõjutada abi otsimist või ennetussõnumite vastuvõttu. 

TAI juhib tähelepanu, et EHAAT uuringus ei küsita pangakaardi andmeid, paroole, PIN-koode ega raha. Küsimuste või kahtluste korral saab uuringu kohta infot TAI kodulehelt. Uuring on seotud projektiga TAT "Terviseriskide ennetamine ja vähendamine", mida kaasrahastab Euroopa Liit. 

Eestis suri 2025. aastal narkootikumidest ja opioidsetest ravimitest tingitud mürgistuste tõttu 69 inimest. 2026. aasta esimese kuue kuu jooksul, jaanuarist juunini, on Eestis surnud narkootikumidega seotud mürgistuste tõttu 49 inimest. Võrdluseks: 2025. aasta samal perioodil oli vastav näitaja 30. Keskmine hukkunu vanus on tänavu 39. 

Tervise Arengu Instituudi surma põhjuste registri andmetel domineerisid käesoleva aasta algusest kuni juuli alguseni toksikoloogilistes leidudes tsüklorfiin, mida tuvastati 22 juhul. Sageli esinesid ka amfetamiin, metadoon ja diasepaam, millele järgnesid kokaiin, etodesitramiid (sünteetiline opioid) ja α-PVP. Leidude muster viitab ulatuslikule mitmete uimastite segatarvitamisele, kus sünteetilisi opioide tarvitati sageli koos stimulantide ning kesknärvisüsteemi pärssivate ravimitega.  

Eesti uimastiturg muutub üha keerukamaks ning turule jõuab pidevalt uusi sünteetilisi opioide. Tervise Arengu Instituudi narkootikumide valdkonna juht Katri Abel-Ollo kinnitab, et opioidid on kõige suurema üledoosiriskiga ainete rühm.  

„Uute ainete puhul ei pruugi inimene teada, mida ta tegelikult tarvitab, kui tugevatoimeline on aine või kas aine sisaldab midagi muud kui talle öeldud. Üledoosiriski suurendab ka mitme aine samaaegne tarvitamine, sest nende koosmõju võib olla ettearvamatu,“ lisab Ollo. 

Juhised üledoosis inimese aitamiseks 

Üledoosi korral on kõige olulisem inimese elu. Kui inimene ei reageeri, ei hinga või hingab ebanormaalselt, tuleb kohe helistada 112 ja järgida häirekeskuse juhiseid. Abi kutsumisega ei tohi oodata, kuni olukord muutub veelgi raskemaks.  

Katri Abel-Ollo toonitab, et uimastitega seotud terviserikke korral ei tohiks inimene jätta abi kutsumata kartuses, et tema või abivajaja vastu alustatakse menetlust narkootilise aine tarvitamise või väikese koguse omamise tõttu. 

Eestis kehtiv hea samariitlase akt on loodud selleks, et vähendada karistuse hirmu ja julgustada inimesi õigeaegselt abi kutsuma.

Opioidi üledoosi korral võib naloksoon päästa elu, blokeerides opioidi mõju.  Naloksooni saavad koolituse järel kasutada tarvitajad, nende lähedased ja spetsialistid. Naloksooni väljastavad kahjude vähendamise keskused. Naloksooni ja selle kasutamise koolituse saamiseks saab pöörduda allolevate kontaktide poole. Teenus on tasuta. Loe täpsemalt naloksoonist ja sellest, kuidas tegutseda üledoosi korral.  

Kui inimene siiski tarvitab uimasteid, saab üledoosiriski vähendada, kui ta ei tarvita uimasteid üksi ja kasutab väikeseid koguseid. Samuti tuleks vältida erinevate ainete, sealhulgas alkoholi ja ravimite, koos tarvitamist ning hoida naloksoon käepärast. 

Rahvusvaheline üledooside päev tuletab meelde, et üledoos ei pea tähendama surma. Õigeaegne abi, naloksooni kättesaadavus, toimivad tugiteenused ja julgus abi kutsuda aitavad päästa inimese elu.  

Kõikide narkoteemaliste küsimuste korral leiab usaldusväärset teavet ja abi veebilehelt www.narko.ee.

Septembri eel kutsub TAI koos Tervisekassaga inimesi taas võtma alkoholist kuu aega puhkust. „Septembris ei joo“ kampaania tänavune sõnum „Lükka alkohol pildilt välja“ suunab märkama oma alkoholitarvitamise harjumusi ning seda, mida võib üks alkoholivaba kuu enesetundes ja igapäevaelus muuta.

Uudiskirjast leiab ka mitme värske uuringu tulemused. TAI teadlaste uuring näitab, et ülekaal ja rasvumine lähevad Eestile maksma üle 120 miljoni euro aastas. Värske vähiraport toob samal ajal välja, et mitme vähipaikme puhul avastatakse kasvajaid üha varem. Samuti saab lugeda uutest teadustulemustest, mis käsitlevad vaimse tervise hoidmise oskusi ning lapsepõlves kujunenud liikumis-, une- ja ekraanikasutuse harjumuste pikaajalist mõju tervisele.

Tähelepanu all on ka laste toitumine. Koolitoidu uuringust selgub, et 60% õpilastest sööb koolilõunat peaaegu iga päev ning 85% vähemalt korra nädalas. Uudiskirjast pääseb tutvuma nii uuringu visuaalse andmelaua kui ka maakondlike tulemustega.

Septembris algab EHAAT 2026 uuring, mis aitab saada parema ülevaate Eesti inimeste hoiakutest alkoholi, tubaka- ja nikotiinitoodete ning teiste uimastite suhtes. Uuringus saavad osaleda juhuvalimisse sattunud inimesed, kellele saadetakse personaalne kutse. Nende erinevad kogemused ja vaated aitavad kujundada võimalikult usaldusväärse pildi, millele saab tugineda edasiste ennetus- ja teavitustegevuste ning abivõimaluste kavandamisel.

Praktilist materjali jagub samuti: lapsevanematele on mõeldud uued videoklipid nutiseadmete teadlikust kasutamisest ning „Seikluste laeka“ lühivideod laste tervislike valikute toetamisest. Psühholooge kutsutakse aga omandama tõenduspõhise Problem Management Plus (PM+) lühisekkumise oskusi.

Uudiskirjas saab lähemalt lugeda ka Eesti kogemusest sünteetiliste opioididega, rinnaga toitmise värskest statistikast ning tervisestatistika andmebaasi uutest andmetest.

Kalendrisse tasub märkida ka 27. oktoober, mil Kultuurikatlas ja veebiülekandena toimub tervisedenduse konverents „Tervisekindel riik julgeolekukriisides“.

Loe värsket uudiskirja

Telli uudiskiri oma postkasti

Kaks Tervise Arengu Instituudi (TAI) teadlase osalusel valminud uuringut vaatlevad laste tervist eri nurkade alt. Mõlema teadusartikli üks autor on TAI krooniliste haiguste osakonna juhtivteadur Toomas Veidebaum. Uuringud põhinevad rahvusvahelisel IDEFICS/I.Family pikiuuringul, milles jälgiti Euroopa laste kasvamist varasest lapsepõlvest noorukiikka. Teadlased kogusid korduvalt andmeid laste tervise, kehakaalu, toitumise, liikumise, une, ekraanikasutuse ja elukeskkonna kohta.

Lapse kogu päev mõjutab tema heaolu

Ajakirjas International Journal of Obesity avaldatud uuringus vaadeldi, kuidas on laste heaolu seotud kolme igapäevase harjumusega: kehalise aktiivsuse, une ja ekraaniajaga.

Analüüs hõlmas 7359 vaatlust Euroopa 2–16-aastaste laste kohta. Andmeid koguti kuue aasta jooksul kolmes uuringulaines. Teadlased hindasid, kui hästi järgisid lapsed oma vanusele kehtivaid liikumise, une ja ekraaniaja soovitusi.

Laste psühhosotsiaalse heaolu näitaja oli madalam neil, kes järgisid neid soovitusi harvem. Seos oli tugevam poiste ning ülekaalu või rasvumisega laste ja noorte puhul. Kehakaalu hindamiseks kasutati kehamassiindeksit ja taljeümbermõõtu. Mõlemad näitajad mõjutasid seda, kui tugev oli seos liikumise, une ja ekraaniaja ning heaolu vahel.

Uuringu vaatluslik ülesehitus võimaldab kirjeldada pikema aja jooksul kujunenud seoseid, kuid selle põhjal ei saa öelda, et üks tegur põhjustab otseselt teist.

„Liikumine, uni ja ekraaniaeg moodustavad lapse päevas ühe terviku. Kui ekraan võtab suure osa õhtust, võib väheneda uneaeg. Vähene uni mõjutab omakorda energiat, meeleolu ja soovi liikuda. Lapse tervise toetamisel tasub seetõttu vaadata kogu päevakava, mitte ainult üht harjumust,“ ütles Veidebaum.

Psühhosotsiaalne heaolu tähendab lapse emotsionaalset ja sotsiaalset enesetunnet. Seda mõjutavad muu hulgas suhted pere ja sõpradega, koolikeskkond, enesehinnang ning igapäevane toimetulek.

Uuringu tulemused viitavad sellele, et liikumist, und ja ekraanikasutust ühendav päevamuster võib heaolu seisukohalt olla eriti oluline liigse kehakaaluga lastele. „Liigse kehakaaluga laps võib kogeda liikumisel rohkem füüsilisi ja sotsiaalseid takistusi. Samal ajal toetab regulaarne aktiivsus enesekindlust, suhtlemist ja head enesetunnet. Sobiv tegevus peab pakkuma lapsele eduelamust ning arvestama tema võimete ja huvidega,“ sõnas Veidebaum.

Eesti noortest liigub regulaarselt veidi üle poole

Rahvusvahelise uuringu tulemusi aitab Eesti oludega võrrelda TAI rahvastiku tervise aastaraamat. Selles kajastatud 2022. aasta kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu järgi osales 57 protsenti Eesti 11–15-aastastest vähemalt kaks korda nädalas treeningutel, spordi-, tantsu- või mõnes muus aktiivse tegevuse huvialaringis. Poistest liikus regulaarselt 60 ja tüdrukutest 54 protsenti.

Regulaarne treenimine oli seotud ka sellega, kuidas noored oma tervist hindasid. Trennis käivatest 11-aastastest hindas oma tervist heaks 91 protsenti. Harvem või ebaregulaarselt treenivate seas oli sama näitaja 81 protsenti.

Aktiivsed noored olid sagedamini eluga rohkem rahul, neile meeldis rohkem koolis käia ning nende seas oli vähem depressiivseid episoode.

Erinevus ilmnes ka tervisekaebustes. Masendust, ärrituvust, närvilisust või uinumisraskusi koges ligikaudu 40 protsenti harva treenivatest noortest. Vähemalt kaks korda nädalas treenivate seas esines neid kaebusi vähem kui kolmandikul.

Regulaarselt treenivatest noortest kimbutas ülekaal või rasvumine 17 protsenti. Kord nädalas või harvem treenivate noorte seas oli neid 24 protsenti.

Need tulemused näitavad, et ka Eesti laste puhul on liikumine, heaolu ja kehakaal omavahel tihedalt seotud. Siin tasub siiski meeles pidada, et kirjeldatud andmed näitavad seoseid, mitte seda, et regulaarne treenimine põhjustab otseselt paremat vaimset või füüsilist tervist.

Terviseprogrammi mõju hinnati kuus aastat hiljem

Ajakirjas European Journal of Preventive Cardiology avaldatud uuring keskendus IDEFICS-programmi pikaajalisele mõjule. Teadlased uurisid, kas lapsepõlves rakendatud terviseprogramm oli seotud osalejate hilisema südame ja ainevahetuse tervisega.

Kardiometaboolne tervis kirjeldab südame-veresoonkonna ja ainevahetuse seisundit. Seda aitavad hinnata näiteks vererõhk, veresuhkru ainevahetus, vere rasvasisaldus, taljeümbermõõt ja kehakaal.

IDEFICS-uuring algas 2007.–2008. õppeaastal. Kaheksas Euroopa riigis osales terviseuuringutes 16 229 last vanuses kaks kuni üheksa eluaastat. Ligikaudu pooled neist elasid piirkondades, kus rakendati kogukonnapõhist terviseprogrammi. Ülejäänud lapsed elasid sarnase sotsiaalmajandusliku taustaga võrdluspiirkondades.

Programm keskendus kolmele valdkonnale: toitumisele, kehalisele aktiivsusele ja stressiga toimetulekule. Tegevustesse kaasati lapsed, pered, lasteaiad, koolid ja kohalikud kogukonnad.

Programmi eesmärk oli toetada vee ning puu- ja köögiviljade tarbimist, igapäevast liikumist, piisavat und, mõõdukat ekraaniaega ning perede ühiseid tervist toetavaid tegevusi.

Laste tervisenäitajaid mõõdeti uuringu alguses, kaks aastat hiljem ja kuus aastat pärast programmi algust. Värskesse analüüsi kaasati 1159 last Belgiast, Eestist, Saksamaalt, Ungarist, Itaaliast ja Rootsist. Neil olid olemas verest määratud näitajad nii uuringu algusest kui ka kuue aasta möödudes. Sekkumisrühma kuulus 685 ja võrdlusrühma 474 last.

Suurim erinevus ilmnes vererõhus

Teadlased arvutasid iga osaleja metaboolse sündroomi riskiskoori. See ühendas vererõhu, taljeümbermõõdu, insuliinitundlikkuse ja vere rasvade näitajad ning võimaldas hinnata nende muutumist tervikuna.

Kuue aasta jooksul muutus metaboolse riski näitaja terviseprogrammis osalenute seas mõnevõrra soodsamalt kui võrdlusrühmas. Tulemus püsis ka siis, kui arvesse võeti osalejate vanust, sugu, päritoluriiki, kehakaalu ja vanemate haridustaset.

Kõige rohkem mõjutasid tulemust süstoolse ja diastoolse vererõhu näitajad. Poiste seas oli sekkumisrühma soodsam metaboolse riski muutus kõige selgem.

Kehakaaluindeksi muutus oli kuue aasta jooksul sekkumis- ja võrdlusrühmas sarnane. See tähendab, et terviseprogrammi võimalik kasu võis avalduda vererõhus ja teistes ainevahetusnäitajates ka ilma selge erinevuseta kehakaalus.

„Kehakaal on üks kergesti nähtav tervisenäitaja, ent lapse organismis toimuvad muutused ulatuvad sellest kaugemale. Vererõhk, veresuhkru regulatsioon ja vere rasvade sisaldus annavad varakult teavet südame ja ainevahetuse koormuse kohta,“ ütles Veidebaum.

Tema sõnul näitab tulemus ka pikaajalise jälgimise tähtsust. „Ennetusprogrammi mõju võib kujuneda järk-järgult ning avalduda eri vanuses erinevates tervisenäitajates. Pikiuuring võimaldab jälgida, millised lapsepõlves tekkinud muutused kanduvad noorukiikka ja millised vajavad kestvamat tuge,“ lausus Veidebaum.

Uuringu autorid kirjeldasid tulemust tagasihoidliku, kuid rahvatervise seisukohalt olulise võimalusena. Lapsepõlves alanud vererõhu ja ainevahetusnäitajate soodsam areng võib mõjutada hilisemat südame-veresoonkonnahaiguste ja teist tüüpi diabeedi riski.

Kogukonnad valiti sekkumis- ja võrdluspiirkondadeks praktilistel kaalutlustel ning need sobitati sotsiaalmajandusliku tausta järgi. Kuue aasta analüüs hõlmas osalejaid, kellelt koguti paastuveri nii uuringu alguses kui ka kuus aastat hiljem.

Tervist toetav keskkond peab kestma aastaid

Uuringud toovad esile kaks teineteist täiendavat vaatenurka. Lapse igapäevased liikumis-, une- ja ekraaniajaharjumused on seotud tema heaoluga. Pere, kooli ja kogukonda kaasav programm võib omakorda mõjutada tervisenäitajaid, mis on seotud krooniliste haiguste riskiga aastaid hiljem.

„Laps kujundab oma harjumused keskkonnas, mille loovad täiskasvanud. Turvalised liikumisvõimalused, päevakava, koolikorraldus, huvitegevus ja pere ühised harjumused määravad suure osa sellest, kui lihtne on lapsel tervist toetavalt elada,“ rääkis Veidebaum.

TAI rahvastiku tervise aastaraamat rõhutab samuti, et krooniliste haiguste riskitegurid kujunevad kogu elu jooksul ja sageli juba lapsepõlves. Varajane ennetus tähendab tervist toetavate võimaluste loomist kodus, lasteaias, koolis ja kogukonnas.

Pikiuuringud aitavad mõista, kuidas lapsepõlves kujunenud harjumused ja tervisenäitajad aja jooksul muutuvad ning millises eluetapis saab nende arengut kõige tõhusamalt suunata.

Rahvastiku tervise aastaraamat 2026 annab ülevaate Eesti inimeste tervisest ja selle mõjuritest. Tänavuse aastaraamatu fookuses on krooniliste haiguste riskitegurite kujunemine pikiuuringute vaates. Aastaraamat koondab muu hulgas andmeid oodatava eluea, tervena elatud aastate, peamiste surmapõhjuste, vähi, südame- ja veresoonkonnahaiguste, ülekaalulisuse, vaimse tervise, tervisekäitumise ning tervishoiuteenuste kättesaadavuse kohta.

Artikkel ilmus novaator.err.ee veebilehel

Algaval õppeaastal hakkavad koolides ja lasteaedades täielikult kehtima uuendatud toitlustamise nõuded. Tervise Arengu Instituudi (TAI) uuringust selgub, et 60% vastanutest sööb koolitoitu peaaegu iga päev, 85% vähemalt korra nädalas. 

168 koolis ja enam kui 10 300 õpilase seas läbi viidud uuringust selgub, et kõige usinamad koolilõuna sööjad on 3. klassi lapsed, kellest 72% sööb koolitoitu iga päev. Vanuse kasvades koolilõuna populaarsus väheneb – 12. klassis on sama näitaja 58%. Õpilaste keskmine rahulolu koolitoiduga 10-palliskaalal on 6,9, samal ajal kui koolijuhid hindavad seda 8,3 punktiga.
Õpilased, kes koolilõunat üldse ei söönud, tõid peamiste põhjustena välja, et toit ei ole piisavalt maitsev (63%) või erineb kodusest toidust (43%). Lisaks märkis 21% neist – eelkõige teismelised –, et nad ei soovi süüa teiste juuresolekul.

„See näitab, et laste söömisharjumuste kujundamisel on oluline roll nii toidu maitsel kui ka kodustel harjumustel. Koolilõuna ei ole lihtsalt üks toidukord, vaid osa keskkonnast, kus kujunevad eluaegsed hoiakud,“ selgitas TAI toitumise ja liikumise osakonna teadur ning uuringu üks elluviija Tagli Pitsi.

Puhvetite mõju ja uued nõuded 

Uuring tõi välja ka koolikeskkonna ja müügikohtade tugeva mõju laste valikutele: koolides, kus oli olemas müügikoht või -automaat, ostsid sealt süüa või juua 60% õpilastest (oluliselt enam tüdrukud ja 6. klassi õpilased).

Paraku jõuavad koolis ja kooliteel paiknevatest müügikohtadest õpilaste toidulauale peamiselt magusad näksid ja joogid, mida ostab vähemalt neljal päeval nädalas vastavalt 58% ja 32% õpilastest. Värskeid puu- või köögivilju ei osta müügikohtadest aga mitte kunagi 56% õpilastest. Pitsi sõnul näitavad andmed ka seda, et müügikohata koolides käib oluliselt vähem õpilasi vahetundide ajal lähedalasuvast müügikohast süüa-juua ostmas.

Tervisliku toidukeskkonna loomisel peavad koolipuhvetid võtma aluseks värskelt uuendatud müügikohtade juhendi. Seda toetavad ka uuest õppeaastast täielikult rakenduvad toitlustamise nõuded, mis pööravad senisest rohkem tähelepanu menüü mitmekesisusele, puu- ja köögiviljade pakkumisele ning lisatud suhkrute ja soola piiramisele. 

Sotsiaalministeeriumi rahvatervishoiu osakonna nõunik Ingrid Põldsaar toob välja, et määruse uuendamine oli vajalik, sest laste kasvav ülekaal viitab selgelt vajadusele muuta toidukeskkonda tervist toetavamaks. Samuti oli vaja ajakohastada koolitoidu nõudeid, et need oleksid kooskõlas uusimate teaduspõhiste soovitustega. 

„See on väga oluline ja oodatud muudatus, millega luuakse paremad tingimused ja eeldused, et igapäevane toidukeskkond toetaks laste tervist ja heaolu. Paljudes koolides olid uued nõuded suuremas osas tänu rangetele toitlustushangete tingimustele täidetud juba enne määruse jõustumist,” sõnas Põldsaar. 

Koolitoidu arendamine eeldab Tagli Pitsi sõnul koostööd koolide, omavalitsuste, toitlustajate, riigi, lapsevanemate ja laste endi vahel. „Kool ei vastuta laste tervislike harjumuste kujundamise eest üksi. Lapsevanemad on lapse esimesed eeskujud, kuid laste valikuid mõjutab kogu ümbritsev keskkond. Üheskoos saame kujundada seda nii, et tervist toetavad valikud oleksid lastele lihtsad ja loomulikud,“ rõhutas Pitsi.

Koolide ja lasteaedade uued toitlustamisnõuded jõustusid 2025. aastal sügisel osalise üheaastase üleminekuajaga, vahetades välja seni kehtinud 2008. aasta nõuded.

Koolitoidu uuring viidi ellu 2024. aasta lõpus kõikides Eesti maakondades. Osales 168 kooli 181 õppehoonega. Küsimustikule vastas üle 10 300 õpilase 3., 6., 9. ja 12. klassidest ning iga õppehoone juhtkonna ja toitlustaja esindaja. 
 

Materjalid, mis toetavad määruse rakendamist:

• Tutvu koolitoidu-uuringu tulemustega TAI visuaalsel andmelaual ja maakondlike kokkuvõtetega infolehtedel 
• Tutvu uue määruse ja seletuskirjaga
• Tutvu koolide puhvetite ja müügiautomaatide juhendiga
•  Vaata toitlustamise nõudeid
•  Vaata toitlustajate juhendit
•  Tutvu söömisharjumuste hea tava juhendiga
   

„Alkoholita september on hea võimalus teha oma tavapärastes harjumustes paus ja märgata, millist rolli alkohol meie igapäevaelus tegelikult mängib. Õhtune veiniklaas või kokteilid sõpradega võib olla nii märkamatu osa rutiinist, et me ei mõtlegi enam, miks ja kui sageli alkoholi tarvitame,“ ütles TAI uimastite ja sõltuvuste osakonna juhataja Anneli Sammel.

Tema sõnul aitab pikem paus harjumuspäraseid mustreid paremini märgata ja otsida alkoholi asemele teisi võimalusi. „Lõõgastuda ja rõõmupakkuvaid tegevusi saab nautida ka alkoholita. Ehk on see kuu võimalus avastada hoopis uusi tegevusi,“ lisas Sammel.

Mida võib alkoholivaba kuu muuta?

Juba kuu aega alkoholita võib anda võimaluse märgata muutusi enesetundes ja igapäevaelus. Alkoholist loobumine võib parandada une kvaliteeti, tänu millele võivad hommikud olla värskemad ja päeva jooksul jaguda rohkem energiat. Alkoholivaba periood võib toetada ka paremat meeleolu ja vaimset heaolu.

Alkohol sisaldab palju kaloreid ja selle kõrvale süüakse sageli kaloririkkaid suupisteid, nii võib alkoholipaus toetada ka tervisliku kehakaalu hoidmist. Suurem energiatase võib omakorda anda motivatsiooni rohkem liikuda ja olla füüsiliselt aktiivne.

Alkoholivaba kuu mõju võib märgata ka rahakotis. Kui tavapärased alkoholiostud kuu jooksul ära jäävad, võib kokku hoitud summa osutuda üllatavalt suureks.

Kõige olulisem pole aga tingimata see, mitu positiivset muutust kuu jooksul tekib. Alkoholipaus annab võimaluse oma harjumusi teadlikumalt vaadata: millistes olukordades tekib soov alkoholi tarvitada, mida sellest olukorrast tegelikult otsitakse ning kas sama vajadust võiks täita ka teisiti.

Osalema on oodatud kõik

Sageli on alkoholitarvitamine sissejuurdunud harjumus, mida on lihtsam muuta koos teistega. Kutsu ka sõbrad, lähedased või kolleegid osalema! Eelmisel aastal loobus septembris alkoholist ligi 60 000 inimest.

Uuri lähemalt, mida võib üks alkoholivaba kuu sinu jaoks muuta. Rohkem infot, nõuandeid ja tuge alkoholivabaks septembriks leiab alkoinfo.ee veebilehelt.

Kui on soov üleskutset oma kanalites jagada ja saada teavituskampaania materjale, võtke palun ühendust TAI avalike suhete juhiga: valdo.jahilo@tai.ee.

Uuringus kogutakse teavet selle kohta, mida inimesed alkoholist, tubaka- ja nikotiinitoodetest, kanepist ning teistest uimastitest teavad ja arvavad, kuidas nad nende riske tajuvad ja millised on nende  ainetega seotud  kogemused. 

Kui tavapärased tarvitamisandmed näitavad, kui palju ja kui sageli alkoholi ning teisi uimasteid tarvitatakse, siis EHAAT aitab mõista pisut sügavamat pilti käitumisharjumuste taga. Täpsemalt saab uuringu abil aimu, milliseid terviseriske inimesed tajuvad, mida peavad tavaliseks, millistes olukordades aineid tarvitatakse ning millised hoiakud mõjutavad tarvitamise vähendamist ja abi otsimist. Tulemusi kasutatakse ennetuse, teavituse ja abimeetmete arendamisel, samuti  rahvatervishoiu  poliitika kujundamisel. 

Alkoholivaba valik tekitab seltskonnas küsimusi 

2022. aasta EHAAT uuringule vastas 2059 Eesti elanikku vanuses 15–74 aastat. Tulemused näitasid, kui tugevalt põimuvad alkoholi tarvitamisega igapäevased harjumused ja seltskonna ootused. 

Uuring näitas, et 15–74-aastaste seas oli alkoholi mittetarvitajaid 23%, madala riski piires tarvitajaid 62% ja liigtarvitajaid 15%. Alkoholi tarvitavas seltskonnas oli 57% vastajatest alkoholivaba valiku korral kuulnud küsimust „Miks sa ei joo?“. 43% oli kogenud alkoholi pakkumist ka pärast keeldumist. Alkoholi tarvitamise põhjused erinesid samuti sõltuvalt tarvitamismustrist. Liigtarvitajate seas oli sagedasem alkoholi tarvitamine meeldiva tunde ja lõõgastuse saamiseks ning masenduse leevendamiseks. 

EHAAT uuringu juhi Esta Kaalu sõnul aitavad sellised tulemused näha tarvitamisega seotud olukordi ja mõjutegureid.  „Inimeste valikuid kujundavad teadmiste kõrval ka harjumused, lähedaste suhtumine ja see, mida peetakse seltskonnas tavaliseks. Nende tegurite tundmine aitab suunata ennetust sinna, kus selle mõju saab olla suurem,“  ütles Kaal. 

Hoiakud mõjutavad ka abi otsimist 

2022. aasta uuring tõi esile abi otsimisega seotud barjäärid. 56% liigtarvitajatest pidas alkoholiprobleemiga abi küsimist ebamugavaks ning 54% kartis tervishoiutöötaja eelarvamuslikku suhtumist. 

Ligikaudu kolmandik liigtarvitajatest hindas alkoholiga seotud pikaajaliste terviseprobleemide tõenäosust enda puhul väikeseks. Teadmised erinesid ka terviseriskide lõikes. Maksahaiguste ja alkoholisõltuvuse seos oli inimestele hästi teada, vähiriskide seos alkoholiga märksa vähem. 

Tulemused näitavad, milliste teemade kohta vajavad inimesed rohkem teadmisi ning millised hoiakud võivad mõjutada valmisolekut oma tarvitamisharjumusi muuta või tuge otsida. 

2026. aastal laieneb uuring teistele uimastitele 

Tänavu hõlmab EHAAT alkoholi kõrval ka tubaka- ja nikotiinitoodete, kanepi ning teiste uimastitega seotud hoiakuid ja riskitaju. Nii saab võrrelda, kuidas inimesed eri ainete riske hindavad, millised tarvitamisega seotud normid on levinud ja kuidas suhtutakse abi otsimisse. 

TAI uimastite ja sõltuvuste osakonna juhataja Anneli Sammeli sõnul annab erinevate uimastite võrdlus ennetuseks terviklikuma teadmise. „Inimeste arusaamad riskidest kujundavad nende valikuid ja suhtumist ennetusse. Värsked andmed aitavad näha, milliste teemade ja rahvastikurühmade puhul tuleb sellele eriti suurt tähelepanu pöörata,“ ütles Sammel. 

Oluline osa 2026. aasta uuringust on ka muutuste jälgimine ajas. 2022. aasta uuringus osalenutest andis 1246 inimest nõusoleku osaleda ka 2026. aasta uuringus. Nende vastuste võrdlus võimaldab uurida, kuidas on samade inimeste teadmised, riskitaju ja hoiakud nelja aastaga muutunud. 

Vastama oodatakse erineva kogemusega inimesi 

EHAAT põhivalim moodustatakse rahvastikuregistrisse kantud 15–74-aastaste Eesti elanike seast juhuvalikuga. Põhivalimisse on valitud 5000 inimest ning 3500 inimesest koosnevat asendusvalimit kasutatakse vastamisaktiivsuse järgi. Lisaks kutsutakse uuringusse 2022. aastal kordusuuringuks nõusoleku andnud osalejad. 

Uuringusse valitakse inimesed sõltumata nende alkoholi või teiste uimastite tarvitamise kogemusest ja terviseseisundist. Vastama oodatakse nii tarvitajaid kui ka mittetarvitajaid. Erisuguse kogemusega inimeste vastused annavad võimalikult tervikliku ülevaate Eesti elanike hoiakutest ja riskitajust. 

Küsitlus kestab 8. septembrist 16. novembrini 2026. Vastata saab veebis või paberankeedil ning tulemused avaldatakse 2027. aasta esimeses kvartalis. Kui saate EHAAT 2026 uuringukutse, palume väga sellele vastata. Vastamine on vabatahtlik, kuid iga vastus aitab luua ausama ja täpsema pildi sellest, mida Eesti inimesed alkoholi ja uimastite kohta arvavad. Seda pilti vajavad nii ennetustöö tegijad, tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna spetsialistid, omavalitsused, teadlased kui ka poliitikakujundajad. 

Uuring toimub veebi- ja postiküsitlusena. Uuringus ei küsita pangakonto- ega maksekaardiandmeid, paroole ega PIN-koode. Uuringu kohta saab lisainfot ja uuringukutse ehtsust kontrollida TAI kodulehelt või aadressil ehaat@tai.ee. Uuring on seotud projektiga TAT „Terviseriskide ennetamine ja vähendamine“, mida kaasrahastab  Euroopa Liit. 

Loe lisaks: 

• EHAAT uuring 
• EHAAT 2022 tulemused 
• EHAAT 2026 KKK

Videod keskenduvad vee joomisele, tervislikule toitumisele, liikumisele ja istumisaja vähendamisele.

Oluline on kaasata nii lasteaed kui ka pere

Lapse harjumused kujunevad igapäevaste valikute ja eeskuju kaudu ning kinnistuvad paremini, kui lasteaias õpitu saab tuge ka kodus. TAI vanemspetsialist Maarjan Rand ütleb, et seetõttu on oluline kaasata tervist toetavate harjumuste kujundamisse nii lasteaed kui ka pere.

„Laps ei ela kahte eraldi elu – tema harjumused kinnistuvad kõige kindlamalt siis, kui lasteaias õpitu saab kodus kinnitust. Kui see side puudub, jääb tervislik valik pigem lasteaiale iseloomulikuks erandiks, mitte lapse elu tavapäraseks osaks,“ selgitas Maarjan Rand.

Samas liigub mõju ka teises suunas: „Seikluste laeka“ käigus omandatud teadmisi ja harjumusi viivad lapsed lasteaiast koju ning innustavad seeläbi ka oma pereliikmeid tervist toetavaid valikuid tegema.

Väikesed muutused jõuavad lasteaiast ka koju

Maarjan Rand ütleb, et lasteaedade senine tagasiside on olnud väga positiivne ning häid näiteid laste harjumuste muutumisest on mitmeid. Eriti sageli tuuakse esile vee joomist. Mitmes lasteaiarühmas on lapsed hakanud üksteisele ja oma peredele vee joomist meelde tuletama ning eelistavad vett teadlikult teistele jookidele.

Muutusi on märgatud ka toitumises. Pered on rääkinud, et lapsed valivad poes ja kodulauas ise tervislikumaid variante ning suunavad selleks ka teisi pereliikmeid. Paljudes rühmades muutusid ka sünnipäevad tervislikumaks – seniste maiustuste asemel on laual nüüd puu- ja köögiviljad.

Laste innustus on mõjutanud ka perede liikumisharjumusi. Näiteks tullakse lapsele lasteaeda järele senisest sagedamini jalgsi või rattaga, sest laps ise soovib seda. Samuti on „Seikluste laeka“ materjalid aidanud peredel vähendada ekraaniaega. „Eriti on meelde jäänud lugu, kus raamatu lugemine ja ühised arutelud aitasid peredel ekraaniaega märgatavalt vähendada, sest lapsed hakkasid ise pakkuma, mida ekraani asemel teha,“ rääkis Rand.

Lihtsad ideed, mida kodus proovida

Lapsevanematele mõeldud videoklipid aitavad „Seikluste laeka“ põhimõtteid pere igapäevaellu tuua. Videotes jagatakse praktilisi soovitusi viiel teemal:

• Vee joomine – kuidas muuta vee joomine lapse jaoks loomulikuks igapäevaseks harjumuseks.
• Tervislik toitumine kodus – kuidas kodune keskkond ja pere valikud saavad toetada mitmekesist ja tasakaalustatud söömist.
• Tervislik söömine kodust väljas – millele pöörata tähelepanu, kui süüakse väljaspool kodu.
• Liikumine – kuidas tuua rohkem liikumist lapse ja kogu pere igapäevaellu.
• Istumisaja vähendamine – kuidas vähendada pikalt järjest istumist ja muuta päev aktiivsemaks.

Videote eesmärk on eelkõige näidata, et tervist toetavate harjumuste kujundamiseks ei pea tegema korraga suuri elumuutusi. Sageli piisab lihtsatest sammudest, mis toovad lisaks tervisele ka muid kasusid, näiteks aja või raha kokkuhoiu.

„Loodame, et videod annavad peredele julguse ja konkreetse esimese sammu, kuidas ka kodus tervist toetavate valikutega alustada. Õnnestumise mõõdupuu ei ole vaatamiste arv, vaid see, kui näidatud võtetest kasvab välja püsiv harjumus – olgu selleks lihtne rutiin toidulauas, veepudeli kaasavõtmine või mõni uus komme, kuidas õues koos aega veeta,“ ütles Rand.

Seda, kuivõrd tervist toetavad harjumused peredes juurduvad, aitab hinnata pärast ennetustegevust lapsevanemate seas tehtav küsitlus. Koos lasteaedadelt saadava tagasisidega annab see TAI-le ülevaate sellest, kas ennetustegevuse põhimõtted on jõudnud lasteaiast ka perede igapäevaellu.

Sülearvutid jäid TAIl üle aasta algses toimunud arvutipargi uuendamise käigus. „Elu ei käi ainult pealinnas, vaid igal pool. Seepärast pöörasime oma pilgud Võrumaa poole lootuses, et saame oma arvutitele leida uued omanikud piirkonnast, mis tavapärasest tähelepanu raadiustest veidi kaugemale jääb,“ kommenteeris valikut TAI poolne projektijuht Enrico Kaljurand, kes ka sülearvutid Võrumaa Arenduskeskuse hääolõmise aśatundja Tiina Jaanimäele üle andis.

Kuhu ja kellele sülearvutid edasi jõuavad? 

„Saadud arvutite jaotamisel lähtusin omavalitsuste elanike arvust, et tagada nende õiglane ja läbipaistev jaotus maakonnas. Kohalikud omavalitsused jagavad arvutid edasi haridusasutustele, raamatukogudele ja abivajavatele peredele – ehk kasutust näevad nad väga erinevates kohtades ja kätes,“ selgitas jagamise kriteeriume Tiina Jaanimägi.

Nii sai Võru linn 17 arvutit, Võru vald 16 arvutit, Rõuge vald 9 arvutit, Antsla vald 8 arvutit ning Setomaa vald 6 arvutit.

„Ma loodan isiklikult väga, et seal kus vaja, saavad inimesed need tööle vajutada juba 1. septembrist.“ oli Enrico Kaljurand lootusrikas. 

Võrumaa Arenduskeskus on sihtasutus, mis tegutseb Võru maakonnas ning keskendub piirkonna arendamisele ja ettevõtluse toetamisele. Arenduskeskused on üle Eesti paiknevad maakondlikud organisatsioonid, mille eesmärk ongi toetada piirkondlikku arengut ning aidata kaasa ettevõtluse ja majandustegevuse edendamisele.

Fotol vasakult Võru valla haridusnõunik Siiri Konksi, Setomaa valla arendusspetsialist Margit Sand, Võru linna arendusjuht Tiina Hallimäe, Antsla valla sotsiaaltöö peaspetsialist Tiina Lall ja Rõuge valla abivallavanem haridus- ja sotsiaalalal Maivi Liiskmann. Keskel Võrumaa maakonna heaoluspetsialist Tiina Jaanimägi Võrumaa Arenduskeskusest ja arvutid üle andnud Tervise Arengu Instituudi esindaja Enrico Kaljurand.

PM+ on tõenduspõhine individuaalne lühisekkumine täiskasvanutele, kes kogevad emotsionaalseid ja praktilisi probleeme. Sekkumises kasutatakse probleemilahenduse tehnikaid ja käitumuslikke strateegiaid, mis tuginevad kognitiiv-käitumusliku teraapia põhimõtetele. PM+ juhendaja aitab kliendil omandada ja rakendada oskusi, mille abil tulla paremini toime igapäevaelu probleemide ja nendega kaasneva emotsionaalse pingega.

PM+ erineb nõustamisest ja teraapiast mitmel moel

TAI vaimse tervise valdkonna juhi Krista Tarlapi sõnul aitab PM+ laiendada vaimse tervise abivõimalusi eelkõige nende inimeste jaoks, kelle seisund ei vaja tingimata teraapiat. „PM+ laiem kasutamine, sealhulgas riiklikus süsteemis, võimaldab pakkuda tuge inimestele, kes kogevad kergemaid vaimse tervise probleeme või toimetulekuraskusi, kuid ei vaja tingimata psühhoteraapiat,“ selgitas Krista Tarlap.

PM+ kui ühe VIPS-i peamisi erinevusi tavapärasest psühholoogilisest nõustamisest on selle selgelt määratletud struktuur. Kui nõustamisprotsess võib olla ülesehituselt paindlikum, siis PM+ sekkumine järgib kindlat ülesehitust: määratletud on nii kohtumiste arv kui ka iga kohtumise sisu ja tegevused. Psühhoteraapiast eristab PM+ sekkumise väiksem intensiivsus ja sihtrühm. Kui psühhoteraapia on suunatud enamasti vaimse tervise häirete ravile, siis PM+ sobib eelkõige kergemate vaimse tervise probleemide ja toimetulekuraskuste korral.

Väljaõpe ühendab teadmised praktilise kogemusega

PM+ juhendaja väljaõpe kestab kokku 91 akadeemilist tundi. Sellest moodustab 40 akadeemilist tundi viiel päeval toimuv kontaktõpe Tartus ning 20 tundi iseseisev töö. Koolituse oluline osa on superviseeritud praktika: osalejad rakendavad õpitut kahe praktikakliendiga ning osalevad virtuaalsetes grupisupervisioonides.

Kontaktõpe toimub 16. ja 17. novembril ning 30. novembril, 7. ja 14. detsembril 2026. Grupisupervisioonide ajad lepitakse osalejatega kokku koolituse alguses. Praktikakliendid leiab koolitusel osaleja iseseisvalt.

Koolituse käigus õpitakse muu hulgas hindama PM+ sekkumise sobivust kliendile, rakendama sekkumise protokolli ja peamisi abistamisoskusi ning kasutama probleemide juhtimise, stressi maandamise, tegutsemise aktiveerimise ja sotsiaalse toe tugevdamise tehnikaid. Tähelepanu pööratakse ka konfidentsiaalsusele, kliendile tagasiside andmisele, sekkumise dokumenteerimisele ning olukordadele, kus klient vajab teistsugust või täiendavat abi.

Miks on seekordse koolituse sihtrühmaks just psühholoogid?

Krista Tarlapi sõnul eeldab sellises formaadis PM+ väljaõpe osalejatelt juba alusteadmisi psühholoogilise toe pakkumise põhimõtetest, mistõttu on võimalike osalejate ring tavapärasest täienduskoolitusest kitsam: „Oleme seda koolitusformaati piloteerinud vaimse tervise õdedega. Järgmise sammuna soovime laiendada nende spetsialistide ringi, kellel on PM+ sekkumise elluviimiseks vajalik väljaõpe, ning seetõttu on seekordse koolituse sihtrühmaks psühholoogid“.

Kes saavad koolitusele kandideerida?

Oled oodatud koolitusel osalema, kui Sul on vähemalt üks järgnevatest:

• magistrikraad psühholoogias;
• bakalaureusekraad psühholoogias ning viimase viie aasta jooksul on läbitud vähemalt 6 EAP mahus (valik)aineid või täienduskoolitusi seoses tõenduspõhise hindamise teoreetiliste või praktiliste oskustega ja vähemalt 6 EAP mahus (valik)aineid või täienduskoolitusi seoses nõustamise praktiliste oskustega;
• bakalaureusekraad psühholoogias ning viimase kolme aasta jooksul on omandatud vähemalt 1000 tundi töökogemust seoses psühholoogilise nõustamise osutamisega (sh klienditöö, dokumenteerimine, juhtumiarutelud jm).

Koolitus on osalejatele tasuta.

Koolitusele saab registreeruda Haridusportaali täienduskoolituste infosüsteemis kuni 9. septembrini 2026 või kuni koolitusgrupi täitumiseni.

Tutvu koolituse tingimustega ja registreeru

Tervise Arengu Instituudi teaduri Hedvig Sultsoni osalusel ajakirjas Scandinavian Journal of Public Health avaldatud ülevaateuuring käsitles vaimse tervise kirjaoskust. Uuringus koondati 40 kirjanduse ülevaate tulemused aastatest 2000–2024 ning teadlased analüüsisid, kuidas vaimse tervise kirjaoskust on seni mõistetud ja mõõdetud. 

Tulemused näitasid, et vaimse tervise kirjaoskuse käsitlus keskendub enamasti teadmistele psüühikahäiretest, häbimärgistavate hoiakute vähendamisele ja abi otsimisele. Vähem tähelepanu on saanud see, kuidas inimesed mõistavad vaimset heaolu, selle hoidmist ja igapäevaseid tegureid, mis aitavad eluga paremini toime tulla. 

Sultsoni sõnul peaks vaimse tervise kirjaoskus andma inimesele oskuse mõista ka seda, mis vaimset heaolu tegelikult toetab. „Oluline on, et inimesed teaks, kuidas vaimset tervist aitavad kujundada näiteks turvalised suhted, kuuluvustunne, uni, liikumine, tähenduslik tegevus ja oskus vajadusel tuge küsida. Kui vaimse tervise kirjaoskus piirdub peamiselt vaimse tervise häirete tundmisega, jääb osa ennetusest varju. Heaolu toetavad oskused ja keskkonnad vajavad sama selget tähelepanu,“ ütles Sultson.  

TAI rahvastiku tervise aastaraamatus kajastatud täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu järgi tundis 2024. aastal tavapärasest suuremat stressi 23 protsenti meestest ja 27 protsenti naistest. Depressiivsust koges 19 protsenti meestest ja 24 protsenti naistest. Võrreldes 2022. aastaga on need näitajad vähenenud, kuid stressitase püsib endiselt kõrgem kui kümnendi alguses. 

Noorte vaimne tervis 

Noorte vaimset tervist ja minapilti mõjutab tugevalt näiteks digikeskkond. TAI juhtivteaduri Toomas Veidebaumi osalusel ajakirjas BMC Pediatrics avaldatud uuringus analüüsisid teadlased 3608 Euroopa noore andmeid. Noored olid keskmiselt 13-aastased. Uuringus vaadeldi digimeedia kasutuse, kehaga rahulolematuse ja perekeskkonna seoseid.

Tulemuste järgi seostus pikem digimeedia kasutus suurema kehaga rahulolematusega. Seos ilmnes eeskätt nutitelefoni ja interneti kasutusega. Samal ajal näitas uuring, et toetav perekeskkond võib seda seost nõrgendada.

Veidebaumi sõnul on noorukiiga kehakuvandi kujunemisel tundlik aeg. „Noored võrdlevad end palju sellega, mida nad enda ümber näevad. Suur osa sellest võrdlusruumist on praegu digikeskkonnas. Oluline on, kas kodus saab välimuse, keha ja enesetunde teemadel rahulikult rääkida. Toetav perekeskkond aitab noorel digikeskkonnas nähtut paremini tõlgendada,“ lausus Veidebaum.

TAI rahvastiku tervise aastaraamatus kajastatud laste vaimse tervise uuringu järgi koges 2024. aastal stressiga toimetuleku raskusi 22 protsenti 11–17-aastastest lastest. Vanuse kasvades raskused sagenesid: 17-aastastest poistest koges neid 22 protsenti ja tüdrukutest 44 protsenti. Vähemalt korra oli ennast vigastanud 32 protsenti vähemalt 15-aastastest vastanutest, tüdrukute seas 41 protsenti.

Teadlaste sõnul näitab see statistika ja uuringud, et vaimset heaolu tuleb toetada enne, kui raskused süvenevad. See eeldab teadmisi ja lahendustele orienteeritud keskkonda. Noorte puhul on eriti oluline saada tuge nii kodus, koolis kui ka digiruumis. 

Rahvastiku tervise aastaraamat 2026 annab ülevaate Eesti inimeste tervisest ja selle mõjuritest. Tänavune fookusteema käsitleb krooniliste haiguste riskitegurite kujunemist pikiuuringute vaates. Aastaraamat koondab muu seas andmeid oodatava eluea, tervena elatud aastate, peamiste surmapõhjuste, vähi, südame- ja veresoonkonnahaiguste, ülekaalulisuse, vaimse tervise, tervisekäitumise ja tervishoiuteenuste kättesaadavuse kohta. Aastaraamat on kättesaadav Tervise Arengu Instituudi kodulehel. 

Artikkel ilmus novaator.err.ee veebis

Marjade söömine aitab saada mitmesuguseid organismile vajalikke vitamiine. Organism kõiki vitamiine pikaks ajaks aga ei talleta, seetõttu on oluline saada neid toidust regulaarselt. Eesmärk peaks olema süüa erisuguseid marju, sest nii saab katta väga olulise osa päevasest mitme vitamiini (C, K, E, B1, B9), A-vitamiini eelühendi beeta-karoteeni ja kiudainete vajadusest lisaks mingile kogusele kaaliumile, kaltsiumile, magneesiumile, fosforile, tsingile ja seleenile.

Marjad sisaldavad ka palju bioaktiivseid ühendeid, mis annavad neile värvi ning kaitsevad neid keskkonna- jm kahjulike mõjude eest. Neid ühendeid saades aitame oma organismil tugevdada antioksüdantset võimekust.

Et marjad annaksid eespool nimetatud vajalikke aineid sööjale parimal viisil ja koguses, on oluline, et need oleksid parimas biokeemilises mõttes küpsemas vormis. Nimelt, Eestis valmivad marjad küll üsna selges rütmis, kuid igal aastal sõltub küpsemine pisut kevadsooja ja sademetest. Siiski saab koostada praktilise ja biokeemiataustaga struktureeritud ülevaate.

Parim aeg marjade söömiseks ja korjamiseks: metsmaasikas – juuli esimene pool, eriti juuli keskpaik; vaarikas  alates juuli teisest poolest; mustikas – peamine hooaeg juuli; põldmurakas – juuli lõpp; rabamurakas – juuli esimene pool; aedmaasikas – juuli esimene pool; punane sõstar – alates juuli teisest poolest; valge sõstar – alates juuli teisest poolest; must sõstar – alates juuli lõpust; karusmari – alates juuli lõpust.

Loomulikult võib marjade valmimisaeg piirkonniti veidi erineda, kuid üldjuhul on just sel ajal nende vitamiinisisaldus kõige suurem. Need marjad on juulis nii-öelda biokeemilises tippvormis.

Aga sügavkülmufamine? Et marjadest saaks osa ka talvel, tasub neid hooajal sügavkülmutada, eelistatult ajal, mil marjad on parimas küpsusastmes. Kuigi külmutamisel ja ülesulatamisel läheb kaduma teatud osa C-vitamiinist, on sügavkülmutamine igati mõistlik.

Põhireeglid: külmuta kiirelt (- 8 °C või alla selle), külmuta õhukese kihina ja väiksemate portsjonitena, hoia õhukindlalt (väldib oksüdatsiooni). Pärast ülessulatamist tarbi see portsjon kohe ära.

Tagli Pitsi, Tervise Arengu Instituudi teadur
Mihkel Zilmer, meditsiinidoktor ja meditsiinilise biokeemia professor

Artikkel ilmus kodutohter.ee veebis

Põhjaliku ülevaate koostasid Tervise Arengu Instituudi teadlased eesotsas Johann Saavastega. Et leida 29 kehakaaluga seotud haiguse tegelik hind, analüüsisid nad Eesti elanike 2021. aasta tervise-, ravimiretsepti- ja sissetulekuandmeid.

Analüüsist selgus, et ainuüksi otseste kulude, nagu arstivisiitide, ravimite ja haigusrahade arvele sai toona kirjutada ligi 113 miljonit eurot. See tähendab, et liigse kehakaalu tagajärjed neelavad igal aastal ligi seitse protsenti riigi kogu tervishoiukuludest.

Sellest omakorda haukasid kõige suurema ampsu südame- ja veresoonkonnahaigused, millele kulus aastas 58 miljonit eurot. Konkreetsetest diagnoosidest on riigile kõige kallim kõrge vererõhk. Ainuüksi rasvumisest tingitud kõrgvererõhktõve kogukulu ulatus aastas üle 26 miljoni euro.

Uuring osutas lisaks, et suurem kaalunumber kergitab järsult tervisekassa kulusid: 125 miljonist eurost 50 miljonit kulub ülekaalule ja üle 74 miljoni rasvumisele.

Möödunud aasta seisuga olid Eesti täiskasvanutest ülekaalulised enam kui 60 protsenti, kellest omakorda 26 protsenti olid rasvunud. See tekitab haiglatele otsese lisakoormuse. Inimesed vajavad ravimeid ning jäävad sagedamini haiguslehele. Lisaks otsestele ravikuludele kaotab riik igal aastal umbes 12 miljonit eurot kaudselt. Inimesed lahkuvad siitilmast haiguste tõttu liiga vara või kaotavad osaliselt töövõime.

Nii ongi täiskasvanute lisakilod oluline koorem kogu tervishoiusüsteemile ja majandusele.

Uuringu tulemused ilmusid ajakirjas Central European Journal of Public Health.

Artikkel ilmus novaator.err.ee lehel.

2025. aastal oli perearsti ja -õe jälgimisel 9188 üheaastast last, kellest 81% sai rinnapiima kolme kuu vanuselt, 70% kuue kuu vanuselt ja 34% üheaastaselt. Võrreldes aasta varasemaga suurenes rinnapiimatoidul olnud laste osatähtsus kuue kuu vanustel kahe ja üheaastastel ühe protsendipunkti võrra.

Rinnapiimaga toitmine on oluline nii lapsele kui ka emale. Rinnapiim sisaldab lapse kasvuks ja arenguks kõiki vajalikke toitaineid, tugevdab immuunsüsteemi, vähendab mitmete haiguste riski ning toetab lapse normaalset arengut. Samuti aitab rinnaga toitmine emal sünnitusest taastuda ning tugevdab ema ja lapse vahelist sidet.  

TAI andmetel oli 2025. aastal täielikul rinnapiimatoidul 79% imikutest esimesel elunädalal, 73% ühe kuu vanuselt, 61% kolme kuu vanuselt ja 21% kuue kuu vanuselt. Võrreldes 2024. aastaga suurenes ainult rinnapiimatoidul olnud imikute osakaal kolme ja kuue kuu vanuses ühe protsendipunkti võrra (vt joonis).  

„Andmed näitavad, et rinnaga toitmine on Eestis jätkuvalt levinud ning selle toetamisele pööratakse üha enam tähelepanu. 2019. aasta ehk COVID-19 pandeemia eelse taseme saavutamiseks on veidi veel arenguruumi,“ selgitas TAI  vanemanalüütik Eva Anderson. „Samas on kuue kuu vanuste ja üheaastaste laste rinnapiimaga toitmine jätkuvalt tõusutrendis, mis näitab, et üha rohkem emasid jätkab rinnaga toitmist ka pärast lisatoidu kasutuselevõttu,“ lisas Anderson.  

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) soovitab toita imikut esimese kuue elukuu jooksul ainult rinnapiimaga ning jätkata rinnaga toitmist koos lisatoiduga kuni lapse kahe aasta vanuseni või kauem.  

Maakondade lõikes esinevad selged erinevused nii rinnapiimaga toitmise alustamises kui ka selle jätkumises. Eesti kõrgemad näitajad ilmnevad eelkõige Saare-, Lääne-Viru- ja Võrumaal, kus täielikul rinnapiimatoidul olnud imikute osatähtsus esimestel elukuudel ületab riigi keskmist taset. Harjumaa, Tallinn ning Tartumaa koos Tartu linnaga eristuvad eelkõige rinnapiimaga toitmise pikema kestuse poolest, olles kuuekuuselt ja üheaastaselt rinnapiima saavate laste osakaalu järgi Eesti paremate näitajatega piirkondade hulgas.  

Eesti keskmisest madalamad näitajad esinevad sagedamini Valga-, Jõgeva-, Põlva- ja Ida-Virumaal.  

Tulemused viitavad piirkondlikele erinevustele rinnapiimaga toitmise praktikates Eestis. Seetõttu on oluline  rinnapiimaga toitmist toetavate meetmete ja sekkumiste kavandamisel arvestada maakondlike eripärade ning kohalike vajadustega. See aitab vähendada piirkondlikke erinevusi ja suurendada toetavate tegevuste tõhusust. 

Rinnapiimaga toitmise andmed annavad ülevaate sellest, kui suur osa üheaastastest lastest on saanud rinnapiima esimesel elunädalal, esimesel elukuul, kolmandal elukuul, kuue kuu vanuselt ja üheaastaselt. Eesti statistika on avaldatud TAI tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasi tabelites SR90 ja SR91. 

Rahvusvahelised andmed on kättesaadavad WHO andmebaasis: European Health for All database (HFA): Indicators Explorer – European Health Information Gateway.  

Visualiseeritud andmelauaga, mis toetab imetamise trendide jälgimist Eestis ja maakondades, on võimalik tutvuda TAI kodulehel.  

Ülemaailmselt pühendatakse augusti esimene nädal imetamisele ja rinnapiimaga toitmisele, et rõhutada selle kasu nii lapse kui ema tervisele ja heaolule. Tänavuse aasta teemaks on „Rinnaga toitmine jätkusuutliku elu alguseks: tugevdame toimivaid lahendusi“. Nädala fookuses on rinnaga toitmise mõju toitumisele, toiduga kindlustatusele ja vaesuse vähendamisele. Eesmärk on hinnata seniseid edusamme, tutvustada häid praktikaid ning jagada õppetunde riikidest, kus rinnaga toitmise näitajad on paranenud. Tähelepanu pööratakse sellele, millised tegevused ja toetussüsteemid aitavad rinnaga toitmist edukalt kaitsta, edendada ja toetada ning kuidas neid lahendusi veelgi tugevdada. 

Kui 2000. aastate alguses kujunes Eestist üks maailma raskemini fentanüülist mõjutatud riike, siis sihikindla õiguskaitse- ja rahvatervishoiupoliitika tulemusena õnnestus ebaseadusliku fentanüüli turg suurel määral likvideerida. Samas ei tähendanud see opioidikriisi lõppu. Fentanüüli asemele ilmusid veelgi tugevamad sünteetilised opioidid – esmalt nitaseenid ning hiljem tsüklorfiin (cyclorphine), mille toime ja surmavus võivad olla varasematest ainetest oluliselt suuremad. 

Eesti kogemus näitab, et üksikute narkootikumide kõrvaldamine ei lahenda sünteetiliste opioidide probleemi, sest illegaalne narkoturg kohaneb kiiresti ning asendab keelustatud ained uute ühenditega.

Sünteetiliste opioidide levik on viimase kümnendi jooksul kujunenud üheks olulisemaks rahvatervise probleemiks maailmas. Erinevalt heroiinist toodetakse neid aineid laborites ning nende valmistamine ei sõltu looduslikust toorainest. Seetõttu on nende tootmine odavam, transport lihtsam ning toime sageli kordades tugevam. Eesti oli üks esimesi Euroopa riike, kus sünteetilised opioidid asendasid peaaegu täielikult heroiini ning põhjustasid erakordselt kõrge üledooside arvu.

„Turg muutub liiga kiiresti,“ rääkis The New York Times'ile Katri Abel-Ollo, Tervise Arengu Instituudi narkootikumide valdkonna juht ja teadur. „Just siis, kui me hakkame ühte ravimit uurima ja andmeid koguma, ilmub turule juba uus.“

Oht ei seisne üksnes üledoosides ja surmades. Ainete erakordselt tugev toime teeb tarvitamise lõpetamise palju raskemaks ja süvendab sõltuvust.

Fentanüüli epideemia ohjeldamine Eestis

2000ndatel aastatel kujunes fentanüülist Eestis domineeriv illegaalne opioid. Aastate jooksul registreeriti Euroopa kõrgeim narkootikumidest põhjustatud üledoosisuremus ning märkimisväärne osa opioidisõltlastest kasutas just fentanüüli. Eesti õiguskaitseorganid keskendusid süstemaatiliselt kohalike tootmislaborite ja organiseeritud kuritegelike võrgustike likvideerimisele. Olulist rolli mängisid ka seadusandlikud muudatused ning rahvatervise meetmed, sealhulgas asendusravi ja naloksooni kättesaadavuse parandamine.

Nende meetmete tulemusena vähenesid fentanüüliga seotud surmad 2018. aastaks enam kui 70%. Rahvusvaheliselt käsitletakse Eesti kogemust ühe vähese näitena, kus illegaalne fentanüüli turg õnnestus peaaegu täielikult hävitada.

Uute sünteetiliste opioidide esiletõus

Edu fentanüüli vastu ei toonud siiski pikaajalist lahendust. Illegaalne narkoturg kohanes kiiresti ning turule ilmusid nitaseenid – sünteetilised opioidid, mille tugevus võib mõne ühendi puhul ületada fentanüüli mitmekümnekordselt. Nitaseenid on äärmiselt väikestes kogustes surmavad ning nende avastamine laboratoorsete meetoditega on keerulisem kui traditsiooniliste opioidide puhul.

2026. aastal hakkas Eestis levima veel üks uus sünteetiline opioid – tsüklorfiin. Õiguskaitseasutuste hinnangul võib juba mõni kilogramm seda ainet põhjustada miljoneid potentsiaalselt surmavaid doose. Uute ainete levik toimub sedavõrd kiiresti, et seadusandlus ja laboratoorne võimekus ei jõua sageli narkoturu arengule järele.

Peamised väljakutsed

Eesti kogemus näitab, et sünteetiliste opioidide turg on muutunud väga dünaamiliseks. Kui ühe aine tootmine või levitamine katkestatakse, ilmuvad kiiresti uued keemilised ühendid, mille toime võib olla veelgi tugevam ning mille õiguslik staatus ei pruugi olla veel reguleeritud. Selline olukord raskendab nii õiguskaitseorganite tööd kui ka tervishoiusüsteemi valmisolekut.

Lisaks suureneb risk, et tarvitajad ei tea tegelikult, millist ainet nad kasutavad. Väga väikesed erinevused annustes võivad põhjustada surmava üledoosi ning uute ühendite mõju inimese organismile on sageli puudulikult uuritud. Seetõttu kasvab vajadus kiire laboratoorse tuvastamise, epidemioloogilise seire ning paindliku seadusandluse järele.

Rahvatervise tähendus

Ekspertide hinnangul ei saa sünteetiliste opioidide levikut piirata üksnes õiguskaitsemeetmetega. Vajalik on kombineeritud lähenemine, mis ühendab narkoturu vastase tegevuse sõltuvusravi, kahjude vähendamise teenuste, naloksooni laialdase kasutamise ning varajase seiresüsteemiga. Eesti varasem kogemus kinnitab, et sellised meetmed võivad oluliselt vähendada üledoosisuremust, kuid samal ajal tuleb olla valmis uute ainete kiireks ilmumiseks.

Eesti kujutab endast rahvusvaheliselt olulist juhtumit, mille põhjal saavad teised Euroopa riigid hinnata sünteetiliste opioidide võimalikke arengusuundi. Kuna nitaseenide levik suureneb ka mujal Euroopas, võib Eesti kogemus aidata kujundada tulevasi ennetus- ja ravistrateegiaid.

Järeldused

Eesti suutis edukalt vähendada ebaseadusliku fentanüüli levikut ning sellega seotud suremust, kuid sünteetiliste opioidide kriis ei lõppenud. Narkoturu kiire kohanemine tõi kaasa uute, veelgi tugevamate opioidide ilmumise, mis kujutavad endast tõsist väljakutset nii õiguskaitsele kui ka tervishoiule. Eesti kogemus näitab, et sünteetiliste narkootikumide vastu võitlemisel ei piisa üksikute ainete keelustamisest, vaid vajalik on pidev seire, kiire reageerimine ning terviklik rahvatervise strateegia, mis ühendab ennetuse, ravi ja kahjude vähendamise.

The New York Timesi originaalartikliga on võimalik tutvuda siin.

Tervise Arengu Instituut avaldas värske vähiraporti. Tänavune raport keskendub sellele, millises staadiumis Eestis sagedamaid vähke diagnoositakse ning kuidas on see aastatel 2012–2023 muutunud. 

TAI registrite osakonna vanemanalüütiku ja raporti juhtivautori Mari-Liis Zimmermanni sõnul annab staadiumipõhine vaade vähijuhtude arvule vajaliku tausta. „Juhtude arvu kõrval on väga oluline vaadata, kas vähk diagnoositakse varases või kaugele arenenud staadiumis, sest sellest sõltuvad inimese ravivõimalused ja prognoos,“ ütles ta. 

Vähipaikmete staadiumispetsiifiline haigestumus 

Raportist selgub, et rinnavähi koguhaigestumuse tõus aastatel 2012–2023 oli peamiselt tingitud esimeses ja teises staadiumis diagnoositud juhtude arvu suurenemisest. Emakakaelavähi koguhaigestumus on alates 2012. aastast vähenenud 5,5 protsenti aastas. Raport näitab esmakordselt ka neljanda staadiumi emakakaelavähi haigestumuse olulist vähenemist. 

Käär- ja pärasoolevähi puhul viitavad tulemused varasemale avastamisele – meestel suurenes kogu uuritava perioodi vältel esimese staadiumi kasvajate haigestumus ning alates 2017. aastast vähenes neljanda staadiumi kasvajate haigestumus. Ka naiste puhul näitavad tulemused sama suunda. 
„Staadiumipõhised andmed annavad vähitõrjele praktilise vaate. Üldine haigestumus näitab vaid osa pildist. Staadiumispetsiifiline analüüs aitab paremini hinnata sõeluuringute, diagnostika ja tervishoiukorralduse mõju,“ lausus Zimmermann. 

Ennetuse olulisus 

2023. aastal kinnitati pahaloomulise kasvaja diagnoos mikroskoopilise uuringuga 92 protsendil patsientidest. See näitab diagnoosimise head taset. Samas oli diagnoosimise hetkeks 16 protsendil meestest ja 15 protsendil naistest kasvaja andnud kaugmetastaase.  

„Varane avastamine on vähitõrjes keskse tähtsusega. Kui kasvaja leitakse enne kaugmetastaaside teket, on ravivõimalused enamasti paremad ja ravi inimese jaoks vähem koormav. Seetõttu on oluline osaleda sõeluuringutes ning pöörduda tervisemurede korral aegsasti arsti poole,“ sõnas Zimmermann. 

Eestis on kolm organiseeritud vähi sõeluuringut. „Rinna-, emakakaela- ning soolevähi sõeluuring aitavad vähki ennetada või avastada haiguse võimalikult varases staadiumis,” lisas Zimmermann. 
Haigestumine suureneb vanusega 

Raporti järgi diagnoositi Eestis 2023. aastal 9835 uut vähijuhtu, neist 5010 meestel ja 4825 naistel. Vähi esmasjuhtude arv on pikaajaliselt kasvanud. Pandeemia ajal juhtude arv vähenes, kuid alates 2022. aastast on see taas suurenenud. Vähijuhtude arvu suurenemise taga on nii rahvastiku vananemine, eluviisiga seotud kasvajate sagenemine kui ka paranenud võimalused vähki diagnoosida. 
Meestel diagnoositi kõige sagedamini eesnäärmevähki, naha mittemelanoomi ja kopsuvähki. Naistel olid sagedamad naha mittemelanoom, rinnavähk ning käär- ja pärasoolevähk.  

Kuvatõmmis vähiraportist: Vähi esmasjuhtude arv Eestis 1968–2023 (valitud aastad). 
 

Vähki haigestumine suureneb vanusega. Pooled 2023. aastal diagnoositud vähi esmasjuhtudest leiti vähemalt 70-aastastel inimestel. Lastel ja noortel esineb pahaloomulisi kasvajaid harva. 2023. aastal diagnoositi 0–14-aastastel lastel 21 ning 15–24-aastastel noortel 36 pahaloomulise kasvaja esmasjuhtu. 

Kuvatõmmis vähiraportist: Vähihaigestumus vanuserühmiti Eestis 2023. 

Paranenud elulemus 

2023. aasta lõpu seisuga elas Eestis 73 303 inimest, kellel oli elu jooksul diagnoositud mõni pahaloomuline kasvaja. Kõige levinumad kasvajad olid meestel eesnäärmevähk ja naistel rinnavähk.  
Kõigi Eestis diagnoositud vähijuhtude ühe, viie ja kümne aasta suhteline elulemus oli aastatel 2019–2023 vastavalt 79, 66 ja 62 protsenti. Enamiku vähipaikmete puhul olid naiste elulemusnäitajad paremad kui meestel. Eesti vähipatsientide elulemuse mahajäämus Põhjamaadest püsib eeskätt mitte-Hodgkini lümfoomi, pea- ja kaelapiirkonna vähi, käär- ja pärasoolevähi, nahamelanoomi ning rinna- ja emakakehavähi korral. 

Elulemus peegeldab vähitõrje tervikut, sealhulgas ennetust, varast avastamist, ravi kättesaadavust ja kvaliteeti ning patsiendi jälgimist. Eesti tulemused paranevad järjepidevalt, kuid võrdlus Põhjamaadega näitab mõne vähipaikme puhul ka arenguruumi.

Raport „Vähk Eestis. Haigestumus 2023 ja elulemus 2019–2023“ annab ülevaate 2023. aasta vähihaigestumusest Eestis ning aastatel 2019–2023 diagnoositud vähipatsientide elulemusest. 

Vähiraport näitab, milliseid kasvajaid diagnoositakse Eestis kõige sagedamini, millises vanuses vähki haigestutakse, kui sageli leitakse haigus varases või kaugele arenenud staadiumis ning kuidas on muutunud olulisemate vähipaikmete haigestumus.

Vähiraportit kokkuvõttev üksleht.

Suve alguses said võimaluse sõeluuringul osaleda täiendavalt 1200 meest ja naist, kellel on käesoleva aasta esimesel poolel lisandunud rahvastikuregistrisse Eesti alalise elukoha info. Tegemist on inimestega, kellel varasemalt puudus Eesti sissekirjutus ja seetõttu ei olnud neile aasta alguses sõeluuringu saatekirja võimalik luua. 

„Sõeluuringul osalemine on iga inimese võimalus teha midagi väga olulist oma tervise heaks. Varakult avastatud vähk on paremini ravitav ning sageli on võimalik haiguse kujunemist hoopis ennetada,“ ütles vähi sõeluuringute registri juht Dolores Eamets. 

Sõeluuring on kõigile Eesti elanikele tasuta, sealhulgas ka ilma ravikindlustuseta inimestele. 

Keda oodatakse sõeluuringutele?  

• Rinnavähi sõeluuringule kutsutakse 50–74-aastased naisi iga kahe aasta tagant, 2026. aastal naised sünniaastaga 1952, 1954, 1956, 1958, 1960, 1962, 1964, 1966, 1968, 1970, 1972, 1974, 1976. 
• Emakakaelavähi sõeluuringule kutsutakse 30–65-aastased naisi iga viie aasta tagant, 2026. aastal naisi sünniaastaga 1961, 1966, 1971, 1976, 1981, 1986, 1991, 1996. 

• Soolevähi sõeluuringule kutsutakse 56–68-aastased mehi ja naisi iga kahe aasta tagant, 2026. aastal naisi ja mehi sünniaastaga 1958, 1960, 1962, 1964, 1966, 1968, 1970. 

  Kuidas osaleda sõeluuringul?  

  Emakakaela- ja rinnavähi sõeluuringus osalemiseks broneeri aeg terviseportaalis või helista endale sobivasse tervishoiuasutusse ning teavita, et soovid registreerida sõeluuringule.

  Vajalikud kontaktid leiab veebilehelt tervisekassa.ee/soeluuringu-kontaktid. 

  Emakakaelavähi sõeluuringu jaoks vajaliku proovi saab võtta ka kodus, tellides endale kodutestikomplekti aadressilt hpv.kliinikum.ee või küsides HPV-kodutest lähimast apteegist.  
  Rinnavähi sõeluuringul saab osaleda ka mammograafiabussis. 

  Ajakava ja peatuste info leiab: tervisekassa.ee/mammograafiabussid. 

  Soolevähi sõeluuringul osalemiseks tuleb võtta ühendust oma perearstikeskusega. 
  Lisainfot sõeluuringute kohta leiab sõeluuringute kodulehelt soeluuring.ee.  

  Täpsem statistika 2026. aasta vähi sõeluuringute sihtrühmade ja kutsutavate kohta on avaldatud tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis tabelites VSR01, VSR11 ja VSR21 (statistika.tai.ee) ja visualiseerituna terviseandmete lehel. 

TAI südasuvises uudiskirjas jagame ka uusi teadustulemusi laste tervise kohta, tutvustame TAI panust rahvusvahelisse koostöösse krooniliste haiguste ennetamisel, vahendame uusi uuringutulemusi ning toome esile praktilisi nõuandeid tervislike harjumuste kujundamiseks nii lasteasutuses kui ka kodus. 

🔎 Loe uudiskirja

📩Telli uudiskiri oma postkasti

💡Loe ka varem ilmunud uudiskirju

Onkoloogika vähipatsientide ja lähedaste kogukond korraldab Onkofesti – see on tugifestival vähipatsientidele, nende lähedastele ja kõigile, keda vähiteekond puudutab.

Festival pakub võimalust saada tuge, teadmisi ja nõustamist ning kogeda kogukonnatunnet. Programmis on arutelud vähidiagnoosi järgsetest suhetest, tasuta nõustamised juristidelt, finantsnõustajatelt, Töötukassalt, toitumis- ja raviminõustajatelt ning lümfiterapeutidelt. Kohal on ka kliinilised psühholoogid, hingehoidjad, kriisi- ja kogemusnõustajad ning MTÜ Peaasjad vaimse tervise esmaabi vabatahtlikud.

Lisaks leiab festivalilt liikumis- ja loovustegevusi, ühiseid õhtuid mere ääres muusika, kogukonnalugude, trummishow, lõkke ja tantsuga, kosutavat toitu, kingitusi, üllatusi ja uusi tutvusi.

Aga kõige olulisem on see kogemus tervikuna. Onkofest on koht, kus kogeda mõistmist, kuuluvustunnet, puhata, hingata ja südamest elu tähistada.

Festivalile on veel saadaval piiratud arv pääsmeid. Samuti on jätkuvalt olemas tasuta pääsmed inimestele, kelle jaoks on haigus kaasa toonud majanduslikke raskusi – sest kellegi osalemine ei tohiks jääda raha taha.

Onkofest toimub 10.–12. juulini Kablis, Pärnumaal.

Lisainfo ja pääsmed: www.onkofest.ee

Kui varem avaldasime ülevaated kord nelja aasta jooksul raportitena, siis nüüd saab andmetega tutvuda mugavalt ja jooksvalt. Andmeid uuendatakse igal aastal, nii et neid saab kasutada alati, kui on vaja kavandada või hinnata maakonna arengutegevusi. 

Tervise Arengu Instituudi teadlase Toomas Veidebaumi osalusel valminud ja ajakirjas iScience avaldatud uuringus osales 218 last ja noort, kes olid esimesel hindamisel 4–11-aastased. Osalejate keskmine vanus oli veidi üle kaheksa aasta. Teadlased analüüsisid nende soolestiku mikrobioomi uuringu alguses ja nelja aasta möödudes ning võrdlesid tulemusi tervisenäitajate, toitumise, liikumise ja teiste eluviisiandmetega.

Soolestiku mikrobioomi moodustavad seedetraktis elavad mikroorganismid, peamiselt bakterid. Need osalevad toidu lagundamises ja ainevahetuses ning mõjutavad immuunsüsteemi tööd. TAI krooniliste haiguste osakonna juhtivteadur Toomas Veidebaum rääkis, et lapsepõlves ja noorukieas mikroobikooslus areneb ning reageerib toitumisele, liikumisele, ravimitele ja elukeskkonnale.

„Kroonilise haiguse diagnoos võib tulla aastakümneid hiljem, kuid selleni viivad riskimustrid hakkavad sageli kujunema juba lapsepõlves. Pikiuuringud võimaldavad jälgida muutusi, mis eelnevad kehakaalu ja ainevahetusnäitajate halvenemisele,“ ütles ta.

Tasakaalustamata mikrobioom seostus suurema rasvumisriskiga

Teadlased eristasid laste ja noorte soolestikus kolme mikrobioomimustrit. Ühte neist iseloomustasid suurem liigirikkus, tihedamad sidemed mikroobide vahel ja aktiivsem talitlus ehk tegemist on mikrobioomiga, mis oli üsna tasakaalustatud. Tasakaalustamata mikroobikoosluses leidus vähem liike, nende omavaheline seotus oli nõrgem ja ainevahetuslik aktiivsus väiksem. Väiksem oli ka selliste mikroobsete ühendite tootmisega seotud aktiivsus, mis toetavad soolestiku ja immuunsüsteemi tervist.

Tasakaalustamata mikrobioomiprofiili esines sagedamini lastel, kelle toit sisaldas vähem kiudaineid ja kelle kehaline aktiivsus oli väiksem. Nendel lastel kujunes suurema tõenäosusega nelja aasta jooksul ka rasvumine. Kõige selgem seos ilmnes mikrobioomi, toitumise ja liikumise terviklikul hindamisel. Mitmekesisema ja paremini seotud mikrobioomiga lapsed, kelle toitumine oli tervislikum ja kehaline aktiivsus suurem, muutusid jälgimisperioodil rasvunuks väiksema tõenäosusega.

„Lapseea rasvumine seostub kõrgema vererõhu, veresuhkru ainevahetuse häirete ja vere rasvasisalduse muutustega. Nende püsimine suurendab hilisemas elus teise tüübi diabeedi ning südame- ja veresoonkonnahaiguste riski,“ ütles Veidebaum.

Eesti laste menüüsse jõuab kiudainerikkaid toite liiga harva

TAI toitumise valdkonna juht Janne Lauk selgitas, et kiudaineid leidub köögiviljades, puuviljades, marjades, täisteraviljatoodetes, kaunviljades, pähklites ja seemnetes. „Erinevad taimset päritolu toidud sisaldavad erinevaid kiudaineid ja bioaktiivseid ühendeid, mida kasutavad eri mikroobirühmad. Selliste toitude regulaarne söömine toetab soolestiku mikrobioomi ja aitab laiendada lapse toiduvalikut,“ ütles ta.

Uuringus esile tulnud kiudainete seosele annab Eesti tausta kooliealiste laste tervisekäitumise uuring. Kuigi HBSC uuring hõlmas mikrobioomiuuringu osalejatest mõnevõrra vanemaid, 11–15-aastaseid õpilasi, näitavad tulemused, kui sageli jõuavad peamised kiudaineallikad Eesti noorte igapäevamenüüsse.

Eesti laste toitumisandmed näitavad, et köögi- ja puuviljad jõuavad paljude noorte menüüsse ebaregulaarselt ning vanuse kasvades söövad lapsed neid üha harvem. Tervise Arengu Instituudi rahvastiku tervise aastaraamatus kajastatud HBSC uuringu järgi sõi 2022. aastal iga päev köögivilju 32 protsenti ning puuvilju 37 protsenti Eesti 11–15-aastastest õpilastest.

Vanuse kasvades vähenes mõlema toidurühma igapäevane söömine. Köögivilju sõi iga päev 35 protsenti 11-aastastest ja 27 protsenti 15-aastastest. Puuviljade puhul langes osakaal vanuse kasvades 44 protsendilt 29 protsendini. Tüdrukud sõid köögivilju iga päev sagedamini kui poisid, vastavalt 31 ja 24 protsenti.

Rahvusvahelises võrdluses jäävad Eesti noored köögiviljade söömisel HBSC riikide keskmisest maha. Kõigis uuringus osalenud riikides sõi köögivilju iga päev keskmiselt 38 protsenti noortest. Eesti 15-aastased paiknesid köögiviljade söömise sageduse järgi 43 riigi seas 39. kohal. Puuviljade söömisel oli Eesti noorte tulemus teiste riikidega sarnane.

Seega jõuavad olulised kiudaineallikad Eesti noorte menüüsse iga päev pigem harva. „Ühest kampaaniast või juhuslikust köögiviljaportsjonist jääb harjumuse kujundamiseks väheks. Köögiviljad, puuviljad, täisteraviljatooted ja kaunviljad peaksid olema lapse jaoks igapäevane ja loomulik osa toidust. Tähtis on ka pakkuda eri maitseid korduvalt, sest nendega harjumine võtab aega,“ ütles Lauk.

Koolilõuna saab toetada mitmekesisema menüü kujunemist

Lapsed veedavad suure osa päevast koolis, mistõttu mõjutab koolitoit otseselt nende võimalust süüa regulaarselt köögivilju, täisteraviljatooteid, kaunvilju ja teisi kiudainerikkaid toite. Koolilõuna saab pakkuda ka maitseid, mida koduses menüüs esineb harvem.

Tervise Arengu Instituudi rahvastiku tervise aastaraamatus kajastatud 2024. aasta koolitoidu rahulolu-uuringu järgi sai 67,6 protsenti vastanud õpilastest koolilõuna ajal köögivilju alati või ülejäägi korral juurde võtta. Puuvilju sai samadel tingimustel juurde võtta 65,5 protsenti õpilastest.

„Koolilõuna annab võimaluse pakkuda lastele kiudainerikkaid toite järjepidevalt,“ ütles Lauk. „Harjumuse kujunemist toetavad piisav söögiaeg, meeldiv keskkond ja toidu maitse. Püsiv toitumisharjumus kujuneb siis, kui need toidud jõuavad lapse taldrikule regulaarselt nii koolis kui ka kodus.“

Mikrobioomi muster võib aidata riske varem märgata

Teadlaste hinnangul võib mikrobioomi mustrite analüüsimine olla üks lüli pikaajaliste toitumis- ja liikumisharjumuste ning ainevahetuse vahel. Uuringutulemused võivad Veidebaumi sõnul tulevikus toetada täpsemaid ennetusviise, kus toitumise ja liikumise kõrval arvestatakse inimese mikroobikoosluse eripäradega.

„Tulemused kirjeldavad riskimustrit, mis võib aidata suurema rasvumisohuga lapsi varem märgata. Edasised uuringud peaksid ühendama pikema jälgimise, korduvad bioproovid ja täpsema teabe laste eluviisi kohta,“ ütles Veidebaum.

TAI rahvastiku tervise aastaraamat rõhutab, et krooniliste haiguste riskitegurid kujunevad kogu elukaare jooksul ning sageli juba lapsepõlves. Varajane ennetus tähendab seetõttu tervist toetavat toidu- ja liikumiskeskkonda kodus, lasteaias, koolis ja kogukonnas. Mida varem kujunevaid riskimustreid märgata, seda rohkem on võimalusi toetada lapse ja seega pikas perspektiivis ka kogu rahvastiku tervist enne ülekaalu ja teiste krooniliste haiguste väljakujunemist.

Rahvastiku tervise aastaraamat 2026 annab ülevaate Eesti inimeste tervisest ja selle mõjuritest. Tänavune fookusteema käsitleb krooniliste haiguste riskitegurite kujunemist pikiuuringute vaates. Aastaraamat koondab muu seas andmeid näiteks ka oodatava eluea, tervena elatud aastate, peamiste surmapõhjuste, vähi, südame- ja veresoonkonnahaiguste, ülekaalulisuse, vaimse tervise, tervisekäitumise ja tervishoiuteenuste kättesaadavuse kohta. Aastaraamat on kättesaadav Tervise Arengu Instituudi kodulehel.

Artikkel ilmus novaator.err.ee veebilehel

Kroonilised mittenakkushaigused, nagu südame- ja veresoonkonnahaigused, vähk, diabeet ja kroonilised hingamisteede haigused, moodustavad Euroopas ligi 80 protsenti haiguskoormusest. Seetõttu otsivad teadlased üha täpsemaid viise, kuidas näha haiguste kujunemist enne diagnoosi ja suunata ennetust sinna, kus sellest on kõige rohkem kasu.

Ajakirjas European Journal of Epidemiology ilmunud teadusartiklis kirjeldavad teadlased Taani krooniliste haiguste kohorti, mis hõlmab kõiki inimesi, kes on elanud Taanis aastatel 1975 kuni 2025. Artikli kaasautor on Tervise Arengu Instituudi teadusdirektor Kaire Innos.

Kohorti ühendatakse Taani terviseregistrid, rahvastikuregistrid, genoomiandmed, riiklikud terviseuuringud, keskkonnaandmed ja tervishoiuteenuste kasutamise andmed. Seda võimaldab Taani andmetaristu, kus igal elanikul on alates 1968. aastast isikukood. Selle abil saab eri registrite andmeid teadusuuringutes siduda ja vaadata inimese terviserada pikema aja jooksul.

Kaire Innose sõnul annab selline lähenemine võimaluse näha krooniliste haiguste kujunemist senisest terviklikumalt. „Krooniliste haiguste kujunemisel põimuvad mitmed tegurid. Inimese tervist mõjutavad tema tervisekäitumine, elukeskkond, sotsiaalne taust, tervishoiuteenuste kasutamine ja bioloogiline eelsoodumus. Kui neid andmeid saab koos analüüsida, tekib parem arusaam sellest, millal riskid kujunema hakkavad ja millises eluetapis on ennetus kõige mõjusam,“ ütles Innos.

Taani kohorti kasutatakse tulevikus ka masinõppel põhinevate riskimudelite arendamiseks. Masinõpe aitab suurtest andmehulkadest leida mustreid, mis võivad tavapärases analüüsis varju jääda. Näiteks võib kroonilise haiguse riski mõjutada mitme teguri kombinatsioon, kus iga tegur eraldi paistab väike, kuid koos tekib oluline riskimuster.

Teadlased rõhutavad artiklis andmekvaliteedi ja selgete mudelite tähtsust. Tervisevaldkonnas kasutatav riskimudel peab olema arstidele, teadlastele ja otsustajatele arusaadav. Seetõttu pööratakse Taani kohordis tähelepanu sellele, millised andmed mudelisse kaasatakse, kuidas neid töödeldakse ja kuidas tulemusi tõlgendada. „Andmepõhise ennetuse eesmärk on aidata haiguste kujunemist paremini mõista. Usaldus tekib siis, kui andmete kasutamine on turvaline, läbipaistev ja teaduslikult põhjendatud,“ sõnas Innos.

Taani krooniliste haiguste kohort on osa Euroopa Liidu ühismeetmest ja Euroopa ühistegevusprojektist PreventNCD-st, mis keskendub vähi ja teiste krooniliste mittenakkushaiguste koormuse vähendamisele. Artiklis tuuakse esile, et suurte rahvastikuandmete ühendamine aitab riikidel liikuda täpsema ennetuse poole.

Ka teised Euroopa riigid, sealhulgas Eesti, seisavad samade väljakutsete ees. Krooniliste haiguste riskitegurid kujunevad pika aja jooksul ning nende ennetamine eeldab paremat arusaama inimese elukaarest. Tervise Arengu Instituudi rahvastiku tervise aastaraamat 2026 tutvustab pikiuuringute tulemusi, mis näitavad, et krooniliste haiguste riskitegurid hakkavad kujunema juba lapsepõlves.

Laste toitumist, liikumist, kehakaalu ja ainevahetuslikku tervist mõjutavad pere, eakaaslased, sotsiaalmajanduslik taust, toidukeskkond, liikumisvõimalused ja elukeskkond. Kaire Innose sõnul on pikiuuringute väärtus võimalus jälgida muutusi ajas.

„Ühe ajahetke mõõtmine annab pildi inimese terviseseisundi hetkeseisust. Pikiuuring näitab, kuidas tervisekäitumine, psühholoogilised omadused, kehalised näitajad ja keskkonnategurid aja jooksul muutuvad ning kuidas need hilisema tervisega seostuvad,“ lausus Innos.

Eesti jaoks on Taani krooniliste haiguste kohort oluline näide sellest, kuidas pikiuuringutest saadud teadmist saaks suurte rahvastikuandmete abil ennetuseks edasi arendada. Kui pikiuuringud aitavad mõista, kuidas riskid inimese elukaarel kujunevad, siis registri-, tervise-, keskkonna- ja genoomiandmete ühendamine võimaldab otsida sarnaseid mustreid kogu rahvastiku tasandil. Nii saab selgemalt näha, millistes vanuserühmades, piirkondades või sotsiaalsetes rühmades riskid varem koonduvad ning kus annaks ennetus kõige suurema mõju.

Inimeste jaoks tähendab see võimalust suunata ennetust täpsemalt. Kui riskid hakkavad kujunema juba lapsepõlves, peab tervise hoidmine algama seal, kus laps kasvab, õpib ja liigub. See tähendab tervist toetavat kooli- ja lasteaiakeskkonda, paremaid liikumisvõimalusi, tervislikumat toidukeskkonda ning tuge peredele ja kogukondadele, kus haigusriskid kogunevad varem.

Varasem ja täpsem ennetus aitab vähendada ka haiguskoormust ja sotsiaalset ebavõrdsust. Mida varem riskimustreid märgata, seda paremini saab Innose sõnul ennetada olukorda, kus inimene jõuab tervishoiusüsteemi juba väljakujunenud kroonilise haigusega. Seega aitab täpsem ennetus hoida inimeste töövõimet ja elukvaliteeti, vähendada ravivajadust ning pikendada tervena elatud aastaid.

Aastaraamatus välja toodud rahvastiku tervisenäitajate üldandmetest on näha, miks see teema on Eesti jaoks oluline. Oodatav eluiga on Eestis viimase kümnendiga pikenenud, kuid tervena elada jäänud aastate arv jääb Euroopa Liidu keskmisest maha. Samuti erinevad inimeste terviseväljavaated haridustaseme ja elukoha järgi. Näiteks elas aastaraamatu andmetel kõrgharidusega inimene Eestis 2024. aastal keskmiselt 11,4 aastat kauem kui põhiharidusega inimene.

Rahvastiku tervise aastaraamat 2026 annab ülevaate Eesti inimeste tervisest ja selle mõjuritest. Tänavune fookusteema käsitleb krooniliste haiguste riskitegurite kujunemist pikiuuringute vaates. Aastaraamat koondab andmeid ka oodatava eluea, tervena elatud aastate, peamiste surmapõhjuste, vähi, südame- ja veresoonkonnahaiguste, ülekaalulisuse, vaimse tervise, tervisekäitumise ja tervishoiuteenuste kättesaadavuse kohta. Aastaraamat on kättesaadav Tervise Arengu Instituudi kodulehel.

Artikkel ilmus novaatori veebilehel.

Võrreldes 2024. aastaga on alkoholi kogutarbimine langenud 2025. aastal 2,8 protsenti.  Tarbimisnäitajad on saavutamas sama taset, mis oli enne 2019. aastal toimunud järsku aktsiiside langetamist (-25%).

Alkoholiaktsiisi tõstmine on olnud tõhus tööriist, et reguleerida alkoholi ostujõudu ning seeläbi selle soetamist ja tarbimist. Kui varasematel aastatel ületas elanike netopalga kasv alkoholi hinnakasvu, siis 2025. aastal kasvas arvestuslik netopalk aeglasemalt kui alkoholi hinnad.

2025. aastal oli alkoholi kogutarbimine ühe 15+ vanuses elaniku kohta keskmiselt 10,4 liitrit absoluutalkoholi. Jookide lõikes tarbiti alkohoolseid jooke järgmiselt:

• kanged joogid: 4,1 liitrit;
• õlu: 3,7 liitrit;
• viinamarjaveinid: 2,1 liitrit;
• muud lahjad alkohoolsed joogid: 0,4 liitrit.

See tähendab tootekanguses näiteks 145 purki (0,5 l) õlut, 22 pudelit (0,5 l ) viina ja 23 (0,7 l) pudelit veini aastas. Nädalas teeb see kas ühe pooleliitrise pudeli viina, või 1,6 pudelit veini või 8 pooleliitrist õllepurki.

„Oodatavalt on alkoholi kogutarbimise vähenemine toonud kaasa ka alkoholist põhjustatud suremuse vähenemise, mis samuti langeb juba kolmandat aastat. See näitab, et alkoholi hinna reguleerimine aitab kiiresti mõjutada ka inimeste tervisenäitajaid,“ selgitab Tervise Arengu Instituudi alkoholi ja tubakavaldkonna juht Anneli Sammel. 

Eelmisel aastal suri otseselt alkoholist põhjustatud haiguste tagajärjel 643 inimest, neist 508 olid mehed ja 135 naised.  

Eesti Konjunktuuriinstituudi analüütik Elmar Orro  täiendab: „Aktsiisi järk-järguline tõstmine ei tähenda tingimata salaturu laienemist või piirikaubanduse elavnemist. Kõigist küsitlusele vastanuist käis 2025. aasta jooksul spetsiaalselt Lätist alkoholi ostmas 4% inimestest, kelle hulgas on teistest enam Lõuna-Eesti elanikke. See näitaja pole 2024. aastaga võrreldes muutunud.“. 

Ka salaalkoholiturg püsis 2025. aastal  endiselt madalal tasemel ning küsitluse järgi oli illegaalset alkoholi ostnud vaid 1% alkoholitarbijatest.

Elanike hinnangud alkoholi kättesaadavusele ei ole viimase 5 aasta jooksul palju muutunud. Suurtes piirides oli alkohol lihtsasti kättesaadav kõigis Eesti regioonides, kus 88% vastanute hinnangul kulub neil lähima müügikohani jõudmiseks kuni 10 minutit. 

„See näitab, et alkoholi kahjude vähendamiseks on peale hinnakujundamise ka teisi võimalusi, millega saab vähendavad alkoholi füüsilist kättesaadavust, nagu näiteks müügikohtade tiheduse piiramine.“ kommenteerib Sammel. 

2025. aastal arvas 62% vastanutest, et elanike alkoholitarbimist tuleks Eestis vähendada. Elanike hinnangul on Eestis kõige teravamateks alkoholitarbimisega seonduvateks probleemideks alkoholist põhjustatud pereprobleemid (väga tõsine või tõsine kokku 87%), alkoholijoobes sõidukijuhtimine (väga tõsine või tõsine kokku 86%) ja kodune vägivald (85%). 

Peamised näitajad:

Alkoholi kogutarbimne (L absoluutalkoholis) muutus -2,8%

Viina ostujõu langus muutus -1,2%

Õlle ostujõu langus muutus -3%

Kangete jookide tarbimine (L) muutus -4,7% 

Õlle tarbimine (L) muutus -5,1%

Veini tarbimine (L) ei muutunud

Salaalkoholi ostjate osakaal (%) ei muutunud

Lätist spetsiaalselt alkoholi ostnute osakaal (%)  ei muutunud

Möödunud nädalal, 9.–11. juunil kogunesid Roomas ühistegevuse JA (Joint Action) PreventNCD partnerid 25 Euroopa riigist, et teha kokkuvõtteid seni saavutatud tulemustest ja arutada järgmisi samme. Eestis on ühistegevuse juhtpartneriks Tervise Arengu Instituut. Samuti on projekti kaasatud Tartu Ülikool.  

JA PreventNCD projektis teevad rahvatervishoiu eksperdid kogu Euroopas koostööd, et tugevdada vähi ning südame-veresoonkonna haiguste, diabeedi ja muude mittenakkuslike haiguste ennetust. Ühiselt uuritakse ja mõtestatakse nende haiguste tekkimise mehhanisme, arendatakse andmete seiret ning piloteeritakse tervist edendavaid tegevusi ja analüüsitakse nende tulemuslikkust.  

Kohtumine tähendas ühtlasi ka olulist verstaposti projektis, mis on jõudnud oma teise poolde.

Kolme päeva jooksul käsitlesid teadlased ja eksperdid assambleel mitmeid olulisi rahvatervishoiu teemasid:  

• sotsiaalne ebavõrdsus mittenakkuslike haiguste kujunemisel ja ennetamisel;  
• liikmesriikide ennetusvõimekuse tugevdamine;  
• kaubanduslikud tervisemõjurid;  
• alkoholi- ja tubakapoliitika, kehaline aktiivsus ja toidukeskkond;  
• ennetuse ja tervisedenduse jätkusuutlikkus ja poliitikamuudatuste toetamine.  

Assambleel toimusid sisukad ettekanded ja arutelud, töötoad ning posterettekanded. TAI eksperdi Anneli Sammeli ning vanemteaduri Rainer Reile kaasautorlusega posterettekanded said tunnustuse. Tutvu ettekannetega.

„Euroopa ühisalgatused on oluline võimalus, mis aitavad riikidel teha nii rahvusvahelist teaduskoostööd kui ka laiemat koostööd selleks, et leida riikide üleselt toimivaid lahendusi, neid testida ning üksteiselt õppida,“ sõnas TAI juhtivteadur ning projekti PreventNCD Eesti juht Mall Leinsalu.  

Peaassambleel tutvustati ka uut JA PreventNCD kampaaniat, mis keskendub neljale peamisele ühisele riskitegurile vähktõve ja muude mittenakkuslike haiguste korral: alkohol, tubakas ja nikotiin, toitumine ning kehaline aktiivsus. Kampaania eesmärk on muuta ennetus nähtavamaks, arusaadavamaks ja praktilisemaks, näidates samal ajal, et ennetus ei puuduta üksnes individuaalseid valikuid, vaid ka keskkonda, poliitikat ja kogukondi, mis tervist kujundavad.  

Eestit esindasid peaassambleel Tervise Arengu Instituudist (TAI) teadusdirektor Kaire Innos, juhtivteadur Mall Leinsalu, analüütik Maria Lepnurm, krooniliste haiguste osakonna juhataja Merle Havik, juhtivteadur Kenn Konstabel, teadur Carolina Murd ja teaduskeskuse spetsialist Liis Reiter. Partnerorganisatsioonist Tartu Ülikoolist osales geeniteadlane Andres Metspalu. Projekti noorte nõuandvat kogu (Youth Advisory Board) esindas doktor Elina Osi.  

Peaassamblee leidis aset Itaalia Riiklikus Terviseinstituudis.  

JA PreventNCD on EL-i programmi EU4Health kaasrahastatud ühisalgatus, mille maht on 76 miljonit eurot. Algatus ühendab üle 100 partneri 25 Euroopa riigist. Projekt toetab riike tervise- ja ennetuspoliitika tugevdamisel, mittenakkuslike haiguste ja riskitegurite seire parandamisel ning tervise ebavõrdsuse vähendamisel.  

Eesti osaleb kõigis projekti tööpakettides ning on seotud kümnete alamtegevustega. Eesti olulisematest tegevustest projektis tegi Kaire Innos ülevaate ka selle aasta TAI teadusseminaril. Ettekanne on järelvaadatav TAI YouTube'i kanalil.  

Lisainfo projekti kohta: preventncd.eu. Projekti info TAI kodulehel.  

Vaata projekti kampaaniafilmi

Tervise Arengu Instituudi avaldatud statistikast selgus, et kõige rohkem vigastusi esines 5–14-aastaste (~31 000 juhtu) ja 15–24-aastaste (~23 000 juhtu) vanuserühmades. Sarnaselt varasemate aastatega oli levinuimaks vigastuse välispõhjuseks kukkumine, mis moodustas 42% kõigist vigastustest. 

Viimase kümne aastaga on vigastusjuhtude arv vähenenud 11%. Tahtlik enesekahjustamine on aga kasvutrendis: 2025. aastal oli tahtliku enesekahjustamise vigastusjuhte üle 2100, mida on 38% rohkem kui 2016. aastal.  

„Tahtliku enesekahjustamise korral on tegemist vigastuse või mürgistusega, mille inimene on tekitanud teadliku eesmärgiga ennast kahjustada. Statistika arvestab vaid vigastusi, mille tagajärjel on pöördutud tervishoiuasutusse. Seetõttu võib tegelik juhtumite arv olla märgatavalt suurem, sest kõik juhud ei jõua tervishoiusüsteemi vaatevälja,” selgitas Tervise Arengu Instituudi andmeanalüütik Kaisa Usberg. 

Eriti kiiresti on viimase kümne aasta jooksul tahtlik enesekahjustamine suurenenud nooremates vanuserühmades: 5–14-aastaste seas on juhtude arv rohkem kui kolmekordistunud (+112 juhtu) ning 15–24-aastaste vanuserühmas kahekordistunud (+334 juhtu). 15–24-aastaste hulgas on tahtliku enesekahjustamise juhud suurenenud märgatavalt alates 2020. aastast.  

Kuigi üldpildis esineb tahtlikku enesekahjustamist meeste ja naiste seas peaaegu võrdselt (vastavalt 50,5% ja 49,5% juhtudest), ilmnevad nooremas eas selged erinevused. 5–14-aastaste seas moodustavad tüdrukud koguni 79% juhtudest ja 15–24-aastatse hulgas 65%. 

2025. aastal moodustas alkoholiga tahtlik enesekahjustamine meestel 53% ja naistel 29% kõigist tahtliku enesekahjustamise juhtudest. 15–24-aastaste seas esines neid juhte sugude lõikes peaaegu võrdselt, kuid vanemates vanuserühmades oli alkoholiga seotud enesekahjustamist oluliselt enam just meestel. Kuigi nooremates vanuserühmades on tahtlikku enesekahjustamist rohkem naistel, suureneb vanemates vanuserühmades meeste osakaal just alkoholiga seotud juhtude tõttu märkimisväärselt. 

Surmaga lõppenud vigastusi registreeriti 2025. aastal 811, mis on 12% vähem kui aasta varem.  Ligi kolmveerand neist surmadest esines meestel. Tahtliku enesekahjustamisega põhjustatud surmade ehk enesetappude arv püsis stabiilsena – 2025. aastal registreeriti 179 enesetappu. Enesetappe esineb oluliselt enam meestel: 2025. aastal moodustasid mehed 83% kõigist suitsiidijuhtudest. 

Vaimse tervise toetamise kohta leiab lisateavet ja nõuandeid peaasi.ee veebilehelt. Lisaks on Tervise Arengu Instituudi poolt loodud depressiooni ja ärevuse veebipõhised eneseabiprogrammid, mis on sobilikud kergemate sümptomite puhul ja on kõigile kättesaadavad Digiriigi Akadeemias. Alkoholi tarvitamise vähendamiseks on Tervise Arengu Instituut välja töötanud veebipõhise eneseabiprogrammi „Selge”. 

Vaata vigastuste statistikat täpsemalt TAI tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasist ning visualiseeritud statistikat TAI kodulehelt. 

Vajadus psühhiaatrilise abi järele ei ole vähenenud. Psühhiaatrite koormust aitab leevendada vaimse tervise abi pakkuvate teenuseosutajate arvu kasv. Kliinilised psühholoogid on võrdsustatud tervishoiutöötajatega ja nad saavad abi osutada nii Tervisekassa rahastusel kui iseseisva teenuseosutajana. Tervisekassa on laiendanud vaimse tervise õdede kaasamist perearstiabis ning suurenenud on e-konsultatsioonide kasutamine. See võimaldab psühhiaatritel keskenduda patsientidele, kelle ravivajadus on suurem.

Kümnendik psühhiaatri patsientidest olid alla 15-aastased ja nende hulgas oli kaks korda rohkem poisse kui tüdrukuid. Alla 15-aastastel registreeriti psüühika- ja käitumishäireid ühe protsendi võrra rohkem kui 2024. aastal. Kasv tulenes hüperkineetilise häire, sealhulgas aktiivsus- ja tähelepanuhäire diagnoosimisest poistel. Hüperkineetilised häired ongi selle vanuserühma sagedaseim diagnoos ja seda häiret esineb rohkem just poistel. Esmakordseid hüperkineetilise häire haigusjuhte registreeriti 9 juhtu tuhande alla 15-aastase poisi ja ligi 4 juhtu tuhande samas vanuses tüdruku kohta.

31% psüühika- ja käitumishäire haigusjuhtudest esines patsientidel esmakordselt. Psühhiaatrid diagnoosisid 2025. aastal rohkem kui 30 000 esmakordse psüühika- ja käitumishäire haigusjuhtu, mida oli 2% enam kui aasta varem. Aastate lõikes on levinumateks diagnoosideks ärevushäired, rasked stressreaktsioonid ja kohanemishäired, ning meeleoluhäired, sealhulgas depressioon. Esmakordseid ärevus- ja stressiga seotud häirete haigusjuhte registreerisid psühhiaatrid enam kui 9 300 — 5 juhtu tuhande mehe ja ligi 9 juhtu tuhande naise kohta.

Meeleoluhäirest- peamiselt depressioonist - põhjustatud haigusjuhte oli üle 7 000 — ligi 4 juhtu tuhande mehe ja enam kui 6 juhtu tuhande naise kohta. Nii ärevus- ja stressihäireid kui ka meeleoluhäireid esineb naistel kaks korda sagedamini kui meestel. 

Sageduselt kolmanda diagnoosina on jätkuvalt tõusutrendis tavaliselt lapseeas alanud käitumis- ja tundeeluhäired, eeskätt hüperkineetilised häired (sealhulgas aktiivsus- ja tähelepanuhäire). Kui varasematel aastatel oli meestel üheks levinumaks diagnoosiks psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud häired, siis viimastel aastatel on selleks hüperkineetilised häired. Hüperkineetilisest häirest põhjustatud esmakordseid haigusjuhte registreerisid psühhiaatrid enam kui 5 400 — ligi 4 juhtu tuhande inimese kohta. Hüperkineetilise häire diagnoosimine suureneb jätkuvalt ja üha rohkem täiskasvanutel, kellel see häire on lapsepõlves jäänud diagnoosimata. 

Psühhiaatria haiglaravilt kirjutati välja 9 078 inimest, kelle ravikestus oli keskmiselt 17,6 päeva. Võrreldes 2024. aastaga oli keskmine ravikestus mõnevõrra pikem, kuid haiglaravil viibinute arv väiksem. Sagedasimaks diagnoosiks psühhiaatria haiglaravi patsientide hulgas on psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud häired.

Psühhiaatria ambulatoorse, päeva- ja haiglaravi statistikaga saab tutvuda Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis ning visualiseeritud andmetega TAI kodulehel.

Koostöökogu eesmärk on aidata kaasa Eesti teadus-, haridus- ja kultuurielu edendamisele ning esindada riiklike teadusasutuste vaadet Eesti teadusmaastikul. Selleks korraldavad kaheksa asutust ühiseid kohtumisi, kujundavad seisukohti ühist huvi pakkuvates küsimustes, teevad ettepanekuid teadus- ja hariduspoliitika teemadel ning arendavad koostööd nii Eestis kui rahvusvaheliselt.

Koostöökogu annab riiklikele teadus- ja arendusasutustele võimaluse eri valdkondade kogemust ühiselt nähtavamaks teha ning aitab kujundada ühist vaadet küsimustes, mis mõjutavad teaduse, hariduse ja kultuuri arengut laiemalt.

Koostöökogu ühistes aruteludes käsitletakse näiteks teadlaste karjäärimudelit, nooremteadurite kohti, teadusasutuste baasfinantseerimist, projektipõhist rahastust, teadusasutuste jätkusuutlikkust ja rahvusvahelist koostööd.

„Teadlaste järelkasv, rahastus ja teadusasutuste kestlikkus puudutavad kogu Eesti teadussüsteemi. Koostöökogu annab võimaluse vaadata neid teemasid valdkondlike teadus- ja arendusasutuste kogemuse kaudu,“ ütles Tervise Arengu Instituudi direktor Annika Veimer.

Uuendatud koostööleppe sõlmisid Tervise Arengu Instituut, Eesti Keele Instituut, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut, Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjandusinstituut, Maaelu Teadmuskeskus, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahva Muuseum ja Võru Instituut.

Eesti riiklike teadus- ja arendusasutuste koostöökogu algne koostöölepe sõlmiti 2019. aastal nelja asutuse vahel. Selle allkirjastasid Tervise Arengu Instituut, Eesti Keele Instituut, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut ning Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjandusinstituut.

Ennetustegevuses „Seikluste laegas – sõpradega liikumise ja maitsete maailmas“ osales 2025/26. õppeaastal 59 lasteaia 87 rühma üle Eesti. Värske mõjuanalüüs kinnitab, et ennetustegevus toob kaasa positiivseid muutusi laste tervisekäitumises – laste liikumisaktiivsus suureneb, istuv aeg väheneb, toitumisharjumused paranevad ning õpetajad ja lapsevanemad hindavad tegevusi kõrgelt. 

“Seikluste laegas” on 3–7-aastaste laste tervislike toitumis- ja liikumisharjumuste kujundamisele suunatud lapsevanemaid kaasav sekkumine lasteaias. Ennetustegevus keskendub mänguliste ning praktiliste tegevuste kaudu neljale olulisele tervisekäitumisele: tervislik toitumine, piisav liikumine, vee joomine janu korral ja istumisaja vähendamine. 

„Seikluste laeka“ projektijuht ning TAI toitumise ja liikumise osakonna vanemspetsialist Maarjan Rand kinnitab, et ennetustegevuse suurim väärtus on see, et tervislikud harjumused ei jää ainult ühekordsete tegevuste tasandile, vaid muutuvad lasteaia igapäevaelu loomulikuks osaks – lapsed eelistavad janu korral vett juua, julgevad proovida uusi toite ja liiguvad rohkem ning õpetajad oskavad terviseteemasid teadlikumalt igapäevategevustesse lõimida.

Mõjuanalüüs kinnitab positiivseid tulemusi

2026. aasta mais avaldatud 2023/24. õppeaasta ennetustegevuse mõjuanalüüsi raporti põhjal ilmnes ennetustegevuse positiivne mõju mitmetes valdkondades:

• Laste kehaline aktiivsus suurenes: istudes veedetud aeg vähenes argipäeviti vahemikus kell 8-17, mil lapsed veedavad aega lasteaias. Lisaks kasvas nii päevane sammude arv kui aktiivses kehalises tegevuses veedetud aeg;
• Toitumisharjumustes ilmnesid positiivsed muutused: küpsetiste söömise kasv pidurdus sekkumisrühmas võrreldes kontrollrühmaga; 
• Muutusid õpetajate hoiakud ja tegevused tervisliku toitumise ning liikumise toetamisel muutusid;
• Enamik õpetajaid viis ennetustegevuse fookusteemaga seotud rühmategevused ellu ettenähtud mahus ning kavatseb juhendmaterjale ka edaspidi kasutada;
• Lastele meeldisid tegevused, eriti liikumise ja toiduga seotud praktilised ülesanded;
• Tagasisidet andnud lapsevanemad hindasid ennetustegevust valdavalt positiivselt ning ligikaudu 90% peredest täitis ennetustegevuses seatud eesmärgid täielikult või osaliselt.

Rühmaõpetajate hinnangud toetavad uurimistulemusi

Möödunud õppeaastal ennetustegevuses osalenud lasteaia õpetajate hinnangul muutusid lapsed ennetustegevuse jooksul julgemaks uute toitude proovimisel ning suhtusid tervislikku toitu positiivsemalt. Mitmes rühmas said sünnipäevade maiustused asendatud köögi- ja puuviljadega. 

Liikumistegevustes täheldasid õpetajad, et laste huvi aktiivsete mängude vastu kasvas ning lapsed hakkasid ise sagedamini liikumistegevusi algatama. Mitmes rühmas sai igapäevane jalutuskäik või liikumispaus päevakava loomulikuks osaks. 

Tartu Kivikese lasteaia Lepatriinude rühma õpetaja Anneli Kaber toob välja, et ennetustegevus on oluliselt muutnud laste liikumisharjumusi ja üheskoos viibitakse palju õues. “Näeme, et lapsed on muutunud füüsiliselt palju vastupidavamaks võrreldes sügisega ja kõigile meeldib liikuda ning seda iga ilmaga.”

Vee joomise harjumused paranesid õpetajate hinnangul märgatavalt: lapsed tuletasid üksteisele meelde vee joomist ning eelistasid teadlikumalt vett teistele jookidele. Ekraaniaja teemal toimunud arutelud aitasid lastel oma harjumusi märgata ning lapsevanemate sõnul vähendas enamik peresid programmi jooksul laste ekraaniaega.

Rae valla Assaku lasteaia Rebaste rühma õpetaja Eliisabet Sinimeri ütleb, et ennetustegevuse suurim väärtus peitus nende jaoks praktilises, mängulises ja terviklikus lähenemises tervisekäitumise kujundamisele. „Terviseteemasid sai käsitleda laste jaoks huvitaval ja elulisel viisil ning lõimida loomulikult igapäevastesse tegevustesse. Kõige väärtuslikum oli võimalus õppida läbi kogemuse – lapsed said ise uurida, katsetada, valmistada toitu, liikuda, arutleda ja teha valikuid.“

Terviseteadlikust lapsest sirgub terve täiskasvanu

Tervisekassa toetab „Seikluste laegast" lähtudes eesmärgist suunata tervishoiusüsteem rohkem ennetusele. „Lasteaiaperiood on kriitiline aeg tervist kujundavate hoiakute ja käitumise tekkeks ning varajane ennetus on üks tõhusamaid viise terviseriskide vähendamiseks. Usume, et terviseteadlikust lapsest sirgub terve täiskasvanu," ütles Tervisekassa tervisedenduse osateenuse juht Evelin Kruusalu.

2026. aasta sügisel alustab 13 uut koolitusgruppi üle Eesti. See tähendab, et 2026/27. õppeaastaks on ennetustegevusega „Seikluste laegas“ liitunud veel üle 100 lasteaiarühma. Ennetustegevuse laialdase leviku võtmeisikud on igas maakonnas tegutsevad haridusasutuste tervisedendajad, kes koordineerivad ennetustegevuse levikut kohalikul tasandil. Igal paikkonna lasteaial on võimalus ennetustegevusega liitumiseks soovi avaldada ning lõplikud osalejad selguvad koostöös maakonna haridusasutuste tervisedendajatega.

Kokku on aastatel 2021-2026 ennetustegevuses osalenud 171 rühma 115 erinevast lasteaiast. Alates 2024/2025 õppeaastast on ennetustegevuse pakkumist rahastanud Tervisekassa ning sellel õppeaastal toetasid koolituste läbiviimist ka Võrumaa ja Tartu linn.

Mõjuanalüüsi raport on kättesaadav TAI veebilehel siin.

Aruanne sisaldab koos statistiliste tabelitega ka Tervise Arengu Instituudi (EUDA kontaktpunkt Eestis) kogutud narkostatistikat, mis võimaldab võrrelda Eesti uimastiolukorda ja selle arengusuundi teiste Euroopa riikidega.  Kokku 29 riigi (27 Euroopa Liidu liikmesriigi pluss Norra ja Türgi) andmetel põhinev ülevaade toob esile uimastite tarvitamisega seotud uued riskid nii rahvatervisele kui julgeolekule Euroopas.

2026. aasta aruanne hoiatab, et Euroopa uimastiturg muutub üha keerukamaks ning turule jõuab pidevalt uusi psühhoaktiivseid aineid, sealhulgas väga tugeva toimega sünteetilisi opioide. Erilist tähelepanu pööratakse ka Eestis levivatele nitaseenidele ja teistele uutele sünteetilistele opioididele, mis põhjustavad üha enam mürgistusi ja surmajuhtumeid ning kujutavad endast kasvavat ohtu Balti riikides.

Aruandes juhitakse tähelepanu ka kanepi-, kokaiini- ja ketamiinitoodete suurenenud kättesaadavusele ning tugevamale toime, mis on toonud kaasa rohkem tervisekahjustusi, suurema ravivajaduse ja erakorralise meditsiini juhtumite sagenemise. 

„Aruandes tuuakse eraldi esile kokaiiniprobleemide tõttu ravile pöörduvate inimeste arvu märkimisväärset kasvu viimastel aastatel. Samuti juhitakse tähelepanu ketamiini tarvitamisega seotud tõsistele tervisekahjustustele - sealhulgas intensiivse tarvitamise tagajärjel tekkivatele kroonilistele põiekahjustustele,“ kommenteeris aruande trende Tervise Arengu Instituudi narkootikumide valdkonna juht Katri Abel-Ollo.

Lisaks tervisemõjudele juhib aruanne tähelepanu ka sellele, et uimastikaubandusega seotud kuritegelikud võrgustikud kohandavad kiiresti oma tegevust, kasutades uusi salakaubaveomarsruute, väiksemaid sadamaid ja üha keerukamaid varjamismeetodeid.

Aruanne annab tasakaalustatud ülevaate nii uimastite nõudlusest kui ka pakkumisest ning pakub liikmesriikidele olulist tõenduspõhist teavet poliitika ja sekkumiste kujundamiseks. EUDA hinnangul sõltub Euroopa võime uimastitega seotud väljakutsetele reageerida tugevast ennetus-, ravi- ja kahjude vähendamise süsteemist ning järjepidevatest investeeringutest rahvatervise ja turvalisuse tagamisse.

Aruandega on võimalik tutvuda: https://www.euda.europa.eu/edr2026

EUCanScreen on Euroopa Liidu ühismeede, mille eesmärk on vähendada vähist põhjustatud haiguskoormust ning toetada tõenduspõhiste vähi sõeluuringute arendamist Euroopas. Projektis osaleb 29 riiki, Eestis juhib tegevusi Tervise Arengu Instituut.

Tallinnas toimunud kohtumisel osales üle 30 eksperdi 24 riigist, samuti Euroopa Vähiliidu ja Rahvusvahelise Vähiuuringute Keskuse esindajad. Kohtumise avas Tervise Arengu Instituudi direktor.

Töörühma aruteludes pöörati erilist tähelepanu rühmadele, kelle ligipääs sõeluuringutele võib olla takistatud. Nende hulka kuuluvad näiteks seksuaalvähemused, põgenikud ja vaimse tervise muredega inimesed. Kohtumisel arutati, kuidas digitaalsed töövahendid, parem andmekasutus ja rahvusvaheline koostöö aitaksid sõeluuringubarjääre paremini märgata, jälgida ja vähendada.

„Vähi sõeluuringud on rahvatervishoius üks selgema mõjuga tegevusi. Need aitavad avastada haigust varem, parandada ravitulemusi ja vähendada vähist põhjustatud haiguskoormust. Samas sõltub sõeluuringute tegelik mõju sellest, kas need jõuavad kõigi inimesteni, kes neist võita võiksid,“ ütles Tervise Arengu Instituudi ekspert Piret Veerus.

Veeruse sõnul tuleb sõeluuringute arendamisel järjest enam tähelepanu pöörata inimestele, kelle jaoks osalemine võib olla keerulisem. „Väga oluline on, et räägime ka nendest inimestest, kelle vajadused võivad tavapärastes süsteemides vähem nähtavaks jääda. Kui tahame, et sõeluuringud oleksid mõjusad, peavad need olema võrdselt ligipääsetavad,“ lisas ta.

Kuigi Eesti on sõeluuringute indeksi põhjal tõusnud Euroopa paremate riikide hulka, vajavad haavatavad sihtrühmad ka siin suuremat tähelepanu. Eestis toimivad praegu organiseeritud rahvastikupõhised rinna-, emakakaela- ja jämesoolevähi sõeluuringud. Samuti valmistatakse ette kopsuvähi, maovähi ja eesnäärmevähi üleriigiliste sõeluuringute piloteerimist.

Ühe olulise sammuna on Eestis muudetud emakakaelavähi sõeluuringul osalemist inimestele lihtsamaks. Naised saavad valida, kas osaleda sõeluuringul tervishoiuasutuses või kasutada HPV kodutesti. Alates sellest aastast on tasuta HPV kodutestid kättesaadavad nii veebist kui ligi 400 apteegis üle Eesti.

„Eesti kogemus näitab, et paindlikud lahendused aitavad jõuda inimesteni, kes muidu võivad sõeluuringust kõrvale jääda. Sõeluuringus osalemine peab olema inimese jaoks võimalikult lihtne ja mugav,“ sõnas Veerus.

Kohtumisel arutati ka tehisaru kasutamise võimalusi sõeluuringubarjääride ajakohasemaks monitoorimiseks. Tehisaru võib tulevikus aidata kiiremini märgata süsteemseid takistusi ja toetada otsuseid, mis muudavad sõeluuringud eri sihtrühmadele paremini kättesaadavaks.

EUCanScreeni kohtumine Tallinnas toetas riikidevahelist kogemuste vahetust ning koostööd, mis aitab arendada tõenduspõhiseid, tõhusaid ja õiglasemaid vähi sõeluuringuid kogu Euroopas.

EUCanScreen projekti kohta saab lisainfot ka TAI veebilehelt.

Kümne aasta jooksul on tervishoiutöötajate arv kasvanud keskmiselt 2% aastas, kuid viimastel aastatel on juurdekasv aeglustunud. Tervishoiutöötajate arv suureneb aeglasemalt kui vajadus nende järele.

2025. aastal töötas Eestis 4985 arsti, keda on 2% rohkem kui 2024. aastal. Arstide keskmine vanus oli 50 aastat ning on püsinud aastaid stabiilsena. Õdesid oli 9651 ehk 3% rohkem kui aasta varem, nende keskmine vanus oli 46 aastat.

Tuhande elaniku kohta oli Eestis 3,7 arsti ja 7,1 õde. Mõlemad näitajad jäävad alla Euroopa Liidu keskmisele (vastavalt 4,2 arsti ja 8,6 õde tuhande elaniku kohta).

Perearste töötas 2025. aastal Eestis 952, keda on 1% vähem kui aasta varem. Ühe perearsti kohta oli keskmiselt 1429 elanikku. Perearstide keskmine vanus oli 56 aastat ning 65‑aastaste ja vanemate perearstide osakaal on jätkuvalt tõusuteel – 2025. aastal oli iga kolmas (32%) perearst pensioniealine, samal ajal kui kõigi arstide seas oli pensioniealisi 23%.

Pereõdesid oli 1699, nende arv kasvas aastaga 3%. Ühe perearsti kohta töötas keskmiselt 1,8 pereõde (aasta varem 1,7).

Hambaravis töötas 1437 hambaarsti ja 1342 hambaraviõde. Hambaarstide arv jäi aastaga samaks, kuid hambaraviõdede arv suurenes 2%.

Lepingujärgse koormuse alusel töötas 44% arstidest täiskoormusega, 35% väiksema ja 21% suurema koormusega. Õdedest töötas täiskoormusega 58%, 14% ületas täiskoormuse ning ülejäänud töötasid väiksema koormusega.

Viimase kümne aasta jooksul on täiskoormusega töötavate arstide ja õdede osakaal vähenenud, samal ajal kui väiksema koormusega töötajate osakaal on suurenenud. See peegeldab mitmel ametikohal töötamise sagenemist ning viitab tööjõupuudusele tervishoius. Ligi iga viies (18%) tervishoiutöötaja töötab mitmel ametikohal, mis näitab, et töötajate arvu kasv ei kata kasvavat vajadust. 2025. aastal töötas mitmel ametikohal 37% arstidest ja 22% õdedest ning nende osakaal on aasta-aastalt suurenenud.

Erasektoris töötavate tervishoiutöötajate osakaal on tõusuteel. Viimase kümne aasta jooksul on see kasvanud 35%-lt 39%-ni. Samuti kasvab nende töötajate osakaal, kes töötavad samaaegselt nii avalikus kui ka erasektoris – kümne aastaga 6%-lt 8%-ni. Kõige sagedamini töötavad mõlemas sektoris arstid (16%) ning psühholoogid ja psühhoterapeudid (15%).

Tervishoiutöötajate andmed on kättesaadavad TAI tervisestatistika- ja uuringute andmebaasis rubriigis „Tervishoiu ressursid ja nende kasutamine“ teema all „Tervishoiutöötajad“. Haiglavõrgu arengukava haiglate andmed on leitavad teema „Haiglavõrgu arengukava haiglad“ all ning tervishoiuasutuste andmed rubriigis „Tervishoiuteenuste osutajad“.

Visualiseeritud andmetega saab tutvuda lehel Tervishoiutöötajate arv ja nende ametikohad | Tervise Arengu Instituut

Samas on ka tubaka ja nikotiinitööstus vahetanud käiku ja hakanud kujundama kahjude vähendamise narratiivi, et kujundada uute toodete, nagu elektrooniliste sigarettide, nikotiinipatjade, kuumutatud tubakatoodete ja maitsestatud nikotiinitoote kuvandit kui ohutumat alternatiivi. 

Mitte kahjude vähendamine, vaid vana probleem uues kuues

Neid tooteid esitletakse sageli suitsetamisest loobumise abivahendina täiskasvanud suitsetajatele, kuid paraku näitavad arengud, et nende levik ei piirdu sugugi endiste suitsetajatega ja tarvitamine levib järjest nooremates vanuserühmades. See tähendab, et tubaka- ja nikotiinitööstus on leidnud uue kasvuturu, kelleks on noored, kes ei oleks võib-olla kunagi traditsioonilist sigaretti suitsetama hakanudki.

Maailma Terviseorganisatsioon (World Health Organization) on korduvalt hoiatanud, et tööstus kasutab „kahjude vähendamise“ mõistet avalikkuse eksitamiseks. See kriitika on asjakohane, sest tegelik kahjude vähendamise eesmärk rahvatervises tähendab olemasolevate tervisekahjude vähendamist kontrollitud ja tõenduspõhiste meetmetega. Tubakatööstuse eesmärk ei ole aga nikotiinisõltuvuse vähendamine, vaid selle säilitamine uues vormis.

Uued tooted on teadlikult disainitud nii, et nad köidaksid nooremat põlvkonda: maitsed, tehnoloogiline disain, influencer-turundus ja sotsiaalmeedia kampaaniad loovad kuvandi moodsast ja ohutust elustiilitootest. 

Rahvastiku tasandil on tekkimas uus probleem, sest nikotiini tarvitamine noores eas on seotud paljude terviseriskidega: mõju kesknärvisüsteemile pärsib õppimisvõimet, tekitab kiiret sõltuvust ja suurendab vaimse tervise probleeme, samuti mõjutab see südameveresoonkonna ja  hingamisteede haiguste väljakujunemist.

Uued nikotiinitooted ei ole neutraalne innovatsioon

Kõik järjest turule tulevad uued nikotiinitooted on osa strateegiast, mille eesmärk on säilitada nikotiiniturg ajal, mil traditsiooniline suitsetamine väheneb. Kahjude vähendamise retoorika aitab seda strateegiat avalikkusele vastuvõetavamaks muuta.

Seepärast ei tohi uute nikotiinitoodete levikut käsitleda üksnes suitsetamise alternatiivina. Need tooted kujundavad uut sõltuvuspõlvkonda ning nende turundusstrateegiad meenutavad üha enam ajaloolisi tubakatööstuse võtteid. 

Tubakavaba päeva sisu peab ajaga kaasas käima

See tähtpäev on jätkuvalt oluline meeldetuletus sellest, et tubakatööstusele vastu astudes tuleb hoida järjepidevust, teha teaduspõhiseid otsuseid ja olla valmis reageerima uutele ohtudele. Tubakavaba päeva nimetus võib kanda endas ajaloolist edulugu, kuid selle sisu peab ajaga kaasas käima ja vastama uutele väljakutsetele.

Anneli Sammel

TAI uimastite ja sõltuvuste osakonna juhataja

Arvamuslugu ilmus 31. mail 2026 Postimehes

Pühapäeval, 31. mail, on rahvusvaheline tubakavabapäev. Kõik laste ja noortega kokkupuutuvad täiskasvanud ning lapsevanemad võiksid võtta hetke ning mõelda, kuidas olla ise paremaks eeskujuks ning luua laste tervist ja heaolu toetav keskkond, kirjutab Tervise Arengu Instituudi ennetuse ja tervisedenduse vanemspetsialist Agne Kivisaar. 

Head suhted vanematega on üks tugevamaid kaitsetegureid, et ennetada laste ja noorte e-sigarettide ning teiste tubaka- ja nikotiinitoodete tarvitamist. Erinevad teadusuuringud näitavad üheselt, et kõige paremini aitavad lapse heaolu suurendada ning tulevikus võimalikku riskikäitumist ära hoida soe kontakt, päriselt kuulamine, selged piirid ning vanema isiklik eeskuju, mitte hirmutamine või karistused.

Eesti koolinoorte uimastitarvitamise uuringu (ESPAD) andmetel kehtestab vaid viiendik vanematest kodus lapsele uimastitega seotud reegleid. Samuti peavad viimaste aastate uuringute järgi 15–16-aastased õpilased oma vanemate suhtumist uimastitesse tolerantsemaks võrreldes näiteks 2015. ja 2019. aastal ellu viidud uuringute ajal. Uimastitarvitamise uuringust selgub, et õpilased, kelle vanemad teavad harva või ei tea peaaegu mitte kunagi, kellega ja kus nende laps õhtuti aega veedab, tarvitavad sagedamini erinevaid uimasteid.

Vahel piisab lihtsalt koosolemisest ja kohalolust

Lapsega tuleks suhelda iga päev, mitte vaid siis, kui on vaja talle kohustusi meelde tuletada või on tekkinud mõni probleem. Tunne oma lapse tegevuste vastu huvi ja veeda vähemalt kord nädalas koos aega. Selleks ei pea alati midagi suurt ette võtma. Vahel on piisav lihtsalt lapsega kodus mõnusalt koos olla ja silmast silma vestelda ilma, et peaks kuhugi kiirustama või mobiiltelefonis sõnumitele reageerima.

Lapsega tuleks kokku leppida selged piirid ja reeglid uimastite mittetarvitamise kohta nii kodus kui ka väljaspool kodu. Vanem peaks alati nendest piiridest kinni pidama. Laps tajub selgelt, kui vanem on ebakindel või annab vahel järele. “Ei!” peaks alati olema “Ei!”. See loob ka lapsele turvatunde, et ta on hoitud ja vanematel on tema heaolu ning tervis alati tähtis.

Lapsele on mõistlik juba varajases eas õpetada igapäevaoskuseid. Näiteks, kuidas oma tunnetega toime tulla. Iga tunne on õige. Vahel on normaalne, kui meil on kurb olla, tunneme üksindust või hoopis viha. Mitte keegi pole kogu aeg rõõmus. Lapsele on vajalik õpetada ebamugavate tunnete talumist. Samuti probleemidega toimetulekut ning kujundada arusaama, et tagasilöögid on elu loomulik osa, mis ei muuda kedagi inimesena vähemväärtuslikuks.

Esimene kokkupuude tubaka või alkoholiga

On aga ilmne, et ühel hetkel proovib enamik noori mõnda uimastit – olgu selleks e-sigaret või alkohol. Vanematena saame palju ise ära teha, et esmane proovimine leiaks aset võimalikult hilises eas, soovitavalt täisealisena. Kui see proovimine juhtub varem, siis parim, mida vanem saab teha, on lapsega rahulikult ning hinnanguvabalt rääkida. Eelkõige kuulata lapse lugu, miks ta seda tegi. Enamikel juhtudel on lapsel selleks head kavatsused: soovitakse lihtsalt katsetada uusi elamusi, sarnaneda sõpradega või olla lihtsalt eakaaslaste seas populaarne. 

Oluline on lasta lapsel oma tundeid väljendada ja neile reageerida nii, et ta saaks aru, et teda kuulatakse ja mõistetakse ning eksimine on lubatud. Teatud arenguastmele (vanuses 11–16) ongi omane erinevate elamustega eksperimenteerimine, sest suureneb huvi kõike ise proovida ja kogeda. 
Hea on siinkohal tõdeda, et sageli jäävad need katsetused ühekordseks. Uuringud nagu ESPAD näitavad samuti, et enamik noori ei tarvita uimasteid ning oluline on kõigil lastega kokkupuutuvatel täiskasvanutel seda hoiakut normaliseerida. 

Kui aga ühekordsele proovimisele järgnevad edasised korrad, on mõistlik taaskord lapsega vestelda ja selgitada välja põhjus. Sageli on selleks õpiraskused, vähene uni, halvad suhted eakaaslastega, mittetoetav kodune keskkond või mõni muu mure, mis probleeme valmistab. Kui vanem jääb hätta ning tunneb, et ta ei oska oma last aidata või toetada, on mõistlik pöörduda õpetaja, koolipsühholoogi, kooliõe, pereõe või arsti poole. 

Kokkuvõtteks ei loo lapse jaoks turvatunnet mitte ranged karistused, vaid teadmine, et vanem on olemas, kuulab ja hoolib. Selged piirid, ühine aeg ning avatud vestlused aitavad noorel kasvada inimeseks, kes oskab teha enda tervist hoidvaid valikuid. Sageli algab kõige tõhusam ennetus just lihtsatest igapäevastest hetkedest kodus.

Palju kasulikke nõuandeid leiab tarkvanem.ee veebilehelt.

Nõuandeid vanematele leiab ka veebiloengust „Kuidas ennetada laste e sigarettide tarvitamist – lapsevanema roll ja võimalused“.

TAI terviseinfo värske uudiskirja fookuses on äsja ilmunud TAI aastaraamat, mis annab ülevaate instituudi tegevustest, uuringutest ja mõjust Eesti inimeste tervisele. Jagame muljeid ka TAI teadusseminarist, kus arutleti, kuidas viia teaduspõhine ennetus praktikasse veelgi paremini.

Uudiskirjast leiab ka ülevaate Eesti sündimuse ja tervisenäitajate värskest statistikast, tervist toetava kaalulanguse põhimõtetest ning uuest rahvastiku toitumise uuringust, mis aitab paremini mõista meie toidulauda ja selle mõju tervisele.

🔎Loe uudiskirja

📩Telli uudiskiri oma postkasti

💡Loe ka varem ilmunud uudiskirju

Ülemaailmselt on vähese kehalise aktiivsuse parandamiseks välja töötatud ja rakendatud suur hulk sekkumisi, kuid siiski on nii Eestis kui mujal jätkuvalt suur hulk inimesi, kes ei liigu piisavalt. Hoolimata selgetest teaduspõhisest soovitustest ning poliitikaraamistikest näitab värskeim statistika, et ligi pooled Euroopa Liidu täiskasvanutest ei täida WHO kehalise aktiivsuse miinimumsoovitusi.

Raport analüüsis liikumisprogrammide ülesehitust

Värske raporti eesmärk oli välja selgitada, kui läbimõeldult on seni tehtud liikumist suurendavad programmid kavandatud. Täpsemalt analüüsisid TAI teadlased, kas programmide loojad on selgelt analüüsinud ja raporteerinud, miks ja kuidas nende programmi tegevused peaksid inimeste käitumist muutma. Ülevaade hõlmas 90 eelretsenseeritud teadusajakirjades avaldatud käitumusliku sekkumist, kus kehalist aktiivsust oli mõõdetud objektiivsetelt.

Edukamad programmid keskendusid käitumist mõjutavatele teguritele

Selgus, et kolmandik programmidest ei tuginenud ühelegi teaduslikule teooriale. Samas ei piisanud edukuseks ka ainult sellest, et programm põhines mõnel tuntud teoorial. Kõige edukamad olid sekkumised, kus teadlikult keskenduti konkreetsetele inimese käitumist mõjutavatele teguritele ja neid ka mõõdeti. Sellisteks teguriteks on näiteks:

• psühholoogiliste baasvajaduste (autonoomia, kompetentsus, seotus) rahuldatus ehk inimese tunne, et tal on valikuvabadus ja kontroll oma tegevuse üle, oskus seda teha ning tagatud kuuluvus- ja seotustunne;
• enesetõhusus ehk usk enda võimesse (olla kehaliselt rohkem aktiivne);
• tajutud takistused ja nendega toimetulek.

Programmid, mis neid või teisi asjakohaseid psühholoogilisi käitumist kujundavaid tegureid sihtisid ja mõõtsid, saavutasid tõenäolisemalt pikaajalisi muutusi inimeste liikumisharjumustes. Programmid, mis küll viitasid teooriatele, kuid ei tegelenud päriselt nende käitumist mõjutavate teguritega, ei erinenud tulemuslikkuselt eriti teooriavabatest lähenemistest.

Ainult teooriast ei piisa

Seega, ainult heast teooriast ei piisa, vaid oluline on see, kui täpselt ja läbimõeldult programmi ellu viiakse. Seega tuleks tulevaste liikumisprogrammide loomisel selgelt läbi mõelda, milliseid inimese käitumist mõjutavaid tegureid soovitakse muuta ning neid muutusi ka regulaarselt mõõta. Ilma selge toimimisloogikata programmid võivad küll vahel omada lühiajalist mõju, kuid nende tulemused ei pruugi püsida ega korduda.

Käitumisteadlastel on üha suurem roll 

Seetõttu kaasatakse maailmas üha rohkem liikumisprogrammide loomisse ja hindamisse käitumisteadlasi.

Raport on mõeldud kehalise aktiivsuse sekkumiste välja töötajatele, edendajatele, rakendajatele, hindajatele ja ka poliitikakujundajatele. Sellest saavad abi kõik, kelle töö eesmärk on erinevatel viisidel inimeste käitumist tõenduspõhiselt ja mõjusalt kujundada või muuta. 

Tutvu värske raportiga TAI kodulehel: Ülevaade käitumisteaduslikest teooriatest ja sekkumistest kehalise aktiivsuse muutmiseks

Raporti ja uurimistöö koostasid TAI krooniliste haiguste osakonna teadurid Kerli Ilves, Aave Hannus, Hedvig Sultson, Merle Havik, Carolina Murd ja Kenn Konstabel.

Mitmes ettekandes jäi kõlama, et südame-veresoonkonnahaiguste riskid saavad väga sageli alguse juba lapseeas ehk need ei teki täiskasvanuna ootamatult.

Tervisekäitumine ei ole ainult valik, vaid on tugevalt seotud elutingimustega. Laste ülekaal ja rasvumine on näiteks selgelt seotud vanemate haridustasemega ning võib peegeldada laiemat sotsiaalmajanduslikku ebavõrdsust tervisekäitumises.

Toome välja ettekannetes kõlama jäänud mõtteid.

Tartu Ülikooli neuropsühhofarmakoloogia osakonna juhataja ja psühhofüsioloogia professor Jaanus Harro „Õppetunnid unikaalsest longituuduuringust. Eesti laste isiksuse, käitumise ja tervise uuringu minevik, olevik ja tulevik“

Jaanus Harro rääkis Eesti laste pikaajalisest uuringust, mis sai alguse 1998. aastal. See on Eestis üks tuntumaid ja pikemaid longituuduuringuid.

Uuring kogub andmeid füüsilise ja vaimse tervise, riskikäitumise, toitumise, liikumisharjumuste, psühhosotsiaalse heaolu ning isiksuseomaduste kohta. Eesmärk on selgitada isiksuse, käitumise ja tervise muutusi ning arenguid.

Uuring sai alguse Euroopa Noorte Südameuuringu osana ning teadlases soovivad mõista, kuidas vererõhk, kolesterool, kehakaal, liikumine, suitsetamine, stress, isiksuseomadused ja käitumine mõjutavad hilisemat südame-veresoonkonna tervist.

Näiteks tuleb välja, et impulsiivsus ja riskikäitumine on seotud hilisemate terviseriskidega. Impulsiivsemad noored satuvad sagedamini riskantsesse liikluskäitumisse, kipuvad alkoholi liigtarvitama ja suitsetama. Professor Jaanus Harro rääkis, et ka lapseea pidev hommikune väsimus on seotud suurema riskiga hilisema alkoholi tarvitamisega ja meeleoluhäirete tekkimiseks.

Uuring näitab, et ülekaal, vähene liikumine, kõrgenenud vererõhk ja ebatervislikud harjumused kujunevad välja üsna varakult ning kanduvad sageli edasi täiskasvanuikka. Seega tervisekäitumine ei teki täiskasvanuna ootamatult, vaid kujuneb välja pikkamööda juba lapsepõlves ehk riske tuleb märgata juba varakult.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla südamekeskuse kardioloog-ülemarst-osakonna juhataja doktor Martin Serg „Riskitegurist tüsistuseni – südame-veresoonkonna haiguse ajajoon“

Doktor Martin Serg kinnitab, et südame-veresoonkonna haigustesse suremus on Eestis langenud alates 1994. aastast enam kui 70%. See on suur töövõit. Kurvem pool on aga see, et kuigi inimeste keskmine eluiga suureneb, ei tule tervena elatud aastad kaasa.

Südame-veresoonkonna haiguste teket mõjutavad kõige enam kolesterooliväärtused, suitsetamine ja vererõhk (eelkõige süstoolne). Neid kõiki saame mõjutada tervisekäitumisega ja ravi tõhustamisega. Uni, vaimne tervis ja füüsiline liikumine on samuti väga olulised faktorid.

90% südame-veresoonkonnahaiguse juhtudest on seotud riskiteguritega, nagu suitsetamine, ülekaal, kõrge vererõhk, kolesterool ja diabeet. Kuigi geneetikal on väga oluline roll, saab inimene oma tervisekäitumisega ise palju ära teha.

Näiteks ülekaal on järjest nooremate inimeste mure. Statistika näitab, et kui lapseeas esineb rasvumist ja ülekaalu, siis suure tõenäosusega jätkub see ka täiskasvanueas.

Leibnizi ennetusuuringute ja epidemioloogia instituudi (BIPS) professor doktor Wolfgang Ahrens „Rasvumine lapseeas“

Professor Ahrens on üks Euroopa juhtivaid teadlasi, kes on pikalt uurinud lapseea rasvumist ja selle seoseid elustiili ning krooniliste haigustega.

Ahrensi uuringud näitavad samuti, et ülekaal ei teki järsku täiskasvanuna, vaid algab sageli juba varases lapsepõlves, kujuneb järk-järgult aastate jooksul ning on tugevalt seotud igapäevaste harjumustega (toitumisharjumused, liikumisaktiivsus, uneharjumused, vanemate eeskuju jne).

Tervisekäitumine ei ole ainult valik, vaid tugevalt tingitud elutingimustest. Laste ülekaal ja rasvumine on selgelt seotud vanemate haridustasemega ja see peegeldab laiemat sotsiaalmajanduslikku ebavõrdsust tervisekäitumises. Madalama sotsiaalmajandusliku taustaga inimestel on suurem risk ebatervislikule käitumisele ja rasvumisele. Ahrens ütleb, et kui soovime laiemat käitumismuutust, peame keskenduma ka madalama sotsiaalmajandusliku taustaga inimestele.

TAI teadusdirektor Kaire Innos „Euroopa ühistegevus krooniliste haiguste riskide vähendamisel: JA PreventNCD“

Mittenakkushaigused põhjustavad suurt koormust kogu Euroopas. See on väga suur murekoht. Suur osa kroonilistest haigustest on ennetatavad.

Kaire Innos rääkis täpsemalt Euroopa Liidu koostööprojektist JA PreventNCD, mis tegeleb krooniliste haiguste ennetusega, keskendudes nii inimeste käitumisele kui ka sotsiaalsetele ja keskkondlikele teguritele, et vähendada terviseebavõrdsust ning haiguskoormust Euroopas. Projekti eesmärk on paremad andmed ja seiresüsteemid, et mõõta nii riskitegurid kui ka haigusi.

Muu hulgas uuritakse projektiga, kuidas kujundada tervislikumat toidukeskkonda ning milline on müra ja õhusaaste mõju tervisele. Samuti on oluline tähelepanu sotsiaalmajanduslikul olukorral, sest see mõjutab lapse tervist ning arenguvõimalusi oluliselt.

Kaire selgitas ka mõistet „Tervis igas poliitikas“, mis on rahvatervise põhimõte, et tervist ei kujunda ainult tervishoiusüsteem, vaid kõik poliitikavaldkonnad. Selle rakendamine pole aga Eestis järjekindel, kuigi tugev alus on olemas. Puudu jääb järjepidevast ning tugevast juhtimisest.

Kaire Innos rõhutas, et projekti juures on väga oluline, et riigid jagaksid oma parimaid praktikaid. Kui üks või teine riik teeb midagi, mis on tõhus, saavad teised riigid selle üle võtta ja kohandada vastavalt enda vajadustele.

TAI ennetuse ja tervisedenduse osakonna vanemspetsialist Epp Kerge „Communities that care“

Epp Kerge rääkis kohaliku tasandi ennetussüsteemist Communities that care (CTC), mille eesmärk on aidata kogukondadel (nt omavalitsustel) süstemaatiliselt ennetada noorte riskikäitumist ja parandada vaimset tervist. Eestis testitakse CTC mudelit praegu Harku vallas, Nõmme linnaosas ja Rakveres. Eesmärk on kohandada mudel Eesti oludele ja näha, kas see töötab siin sama hästi kui teistes riikides.

Kui enamik ennetustöödest on lühiajalised, kampaaniapõhised ja killustunud, siis CTC aitab luua püsivat süsteemi, kus kohalik omavalitsus õpib ise ennetust juhtima. Parim ennetus ei tule ühelt spetsialistilt või projektist, vaid kogukonna koostööst, mis omakorda põhineb andmetel ja tõenduspõhistel sekkumistel.

Epp Kerge tõi ilmeka näite sellest, kuidas sageli keskendume kriisi korral ainult vee välja kühveldamisele paadist, aga ei parandata paadi põhjas olevat auku. See pole jätkusuutlik ja probleem ei lahene. Samamoodi ei ole tema sõnul tervises jätkusuutlik lahendus, kui tegeleme ainult tagajärgedega, mitte ennetusega.

Krooniliste haiguste riskitegurid kujunevad sageli aastaid enne haigusnähtude tekkimist. Seetõttu tuleb ennetuses vaadata kogu elukaart, alates lapsepõlvest ja noorukieast kuni varase täiskasvanueani.

Inimese tervisekäitumist kujundavad kodu, kool, töökoht, linnaruumi võimalused, toiduvalikud, hinnad ja sotsiaalsed normid. Tervislikum valik muutub tõenäolisemaks siis, kui see on inimese jaoks arusaadav, lihtne, taskukohane ja igapäevaellu sobiv. 

Stress, ärevus, depressioon, häbi või keeruline toimetulek võivad tervisekäitumise muutmise inimese jaoks raskeks teha.

Krooniliste haiguste riske kujundavad otsused, mida tehakse ka väljaspool tervishoidu: hariduses, transpordis, tööelus, maksupoliitikas, toidukeskkonnas ja linnaplaneerimises. Seetõttu peab tervisemõjudega arvestamine olema loomulik osa eri valdkondade otsustest.

Tulemuslik ennetus algab riski- ja kaitsetegurite mõistmisest ning tegevustest, mille mõju on analüüsitud.

Ettekannetele lisaks oli päevas lõpus samuti põnev paneelarutelu, kus osalesid PERHi südamekeskuse kardioloog-ülemarst-osakonna juhataja Martin Serg, Sotsiaalministeeriumi tervisekäitumise poliitika juht Brigitta Õunmaa, Henry Jakobson blogist „A mida Henry teeb?“ ja Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi heaolu-uuringute teadur Maris Vainre. Paneeli modereeris TAI teaduskommunikatsiooni juht Karina Auli-Nool. 

Krooniliste haiguste riskitegurite ennetamise 5 põhimõtet TAI teadusseminarilt

1. Ennetus algab varakult
2. Tervislik valik peab olema lihtsam valik
3. Ennetus peab arvestama vaimse tervise ja sotsiaalse toega
4. Ennetus vajab valdkondadeülest koostööd
5. Mõjus ennetus keskendub põhjustele

Vaata teadusseminari salvestust 

Kroonilised haigused moodustavad Eestis ja teistes arenenud riikides suure osa haiguskoormusest ning on peamine surmapõhjus. Seetõttu keskendub tänavune aastaraamat sellele, kuidas krooniliste haiguste riskitegurid kujunevad ning millist teadmist annavad selle mõistmiseks pikaajalised uuringud. „Pikaajalised uuringud näitavad, et terviseriskid kujunevad koos kasvukeskkonna, käitumisharjumuste ja sotsiaalsete tingimustega juba alates varasest lapseeast,“ ütles TAI teadusdirektor Kaire Innos.

Maailmas põhjustavad kroonilised haigused igal aastal ligikaudu 41 miljonit surma. Nende mõju ulatub tervisevaldkonnast kaugemale, mõjutades inimeste töövõimet, heaolu ja tervishoiusüsteemi kestlikkust. Samal ajal on suur osa krooniliste haiguste riskidest ennetatavad, mistõttu on oluline mõista, millal ja kuidas need kujunevad ning millised otsused aitavad terviseriske vähendada.

Aastaraamat annab ülevaate ka teistest Eesti rahvastiku tervise peamistest näitajatest, tervisekäitumisest, haiguskoormusest, tervishoiuteenuste kasutamisest ning tervist mõjutavatest sotsiaalsetest teguritest. „Aastaraamat on mõeldud töövahendiks kõigile, kes teevad tervisevaldkonnas otsuseid, kujundavad teenuseid või vajavad usaldusväärset ülevaadet Eesti inimeste tervisest. Lisaks tänavusele fookusteemale koondab see andmeid rahvastiku tervise peamiste suundumuste, probleemide ja ennetusvõimaluste kohta,“ ütles Innos.

Aastaraamatu teemal toimus 26. mail ka Tervise Arengu Instituudi teadusseminar „Krooniliste haiguste riskitegurite kujunemine: teadusest tegudeni“. Seminaril käsitleti, kuidas krooniliste haiguste riskitegurid kujunevad, millal need tervishoius nähtavaks muutuvad ning milliseid otsuseid on vaja teha, et ennetus teadmispõhiselt ka praktikasse jõuaks.

Seminaril esinesid teiste hulgas Tartu Ülikooli neuropsühhofarmakoloogia professor Jaanus Harro, Regionaalhaigla südamekeskuse kardioloog dr Martin Serg ning Leibnizi ennetusuuringute ja epidemioloogia instituudi professor Wolfgang Ahrens. Päeva lõpetas paneelarutelu, kuidas liikuda teadmisest tegudeni ning milline roll on selles poliitikal, tervishoiul, kogukondadel ja inimeste igapäevastel valikutel.

Vaata teadusseminari salvestust

TAI kodulehel saad järele vaadata iga ettekannet ka eraldi.

Rahvastiku tervise aastaraamat 2026 avalikustati 26. mail Tervise Arengu Instituudi veebilehel.

Kokku sünnitas eelmisel aastal 8994 naist (2024. aastaga võrreldes 410 naist vähem): 8887 juhul sündis üks laps, kaksikuid sündis 103 ning neljal korral sündisid kolmikud. Sünnitanud naiste hulgas oli kunstliku viljastamise osakaal 6,9% (622 naist). Mitmiksünnituste osakaal oli kõikidest sünnitustest 1,2%.

Kõigist mullu sünnitanud naistest oli 8990 naise elukohariigiks Eesti, nelja naise elukoht asus välisriigis. Enneaegseid (raseduskestusega alla 37 nädala) sünnitusi oli 493, neist omakorda 140 sünnitust oli raseduskestusega alla 34 nädala. Kõikidest sünnitustest moodustasid enneaegsed sünnitused 5,5%.

Elussündide arv 1000 fertiilses eas (15–49. a) naise kohta (sündimuse erikordaja) oli 30,98, mis on võrreldes eelneva aastaga langenud: 2024. aastal oli vastav näitaja 32,22. Poisse sündis mõnevõrra rohkem kui tüdrukuid (vastavalt 52% ja 48%). Surnult sündis 23 last, mis moodustas 0,3% kõikidest sündidest. Sündinud laste keskmine sünnikaal oli 2025. aastal 3514 g ja keskmine sünnipikkus 50,8 cm.

12 tervishoiuasutuste sünnitusosakondades sündis 8988 last, neist kõrgema etapi sünnitusabi osutavates tervishoiuasutuses 6983 last. Ämmaemanda poolt vastuvõetud kodusünnitusi oli 67, kõikidel juhtudel sündis üks laps. Teel haiglasse või assisteerimata kodusünnitusel sündis 50 last. 7,1% lastest sündis kunstliku viljastamise abil (644 last).

Loomulikul teel sünnitas 6491 naist. Vaakum- ja tangsünnitusi oli 537 ning keisrilõikeid tehti 1966 sünnitajale, neist plaanilisi keisrilõikeid 576 sünnitajale. Keisrilõigete osakaal oli 21,9%.

Sünnitajate keskmine vanus on alates 1992. aastast kasvanud pidevalt 

Ajavahemikul 1992–2025 tõusis esmassünnitajate keskmine vanus seitsme aasta ja korduvsünnitajate keskmine vanus viie aasta võrra. Kui 1992. aastal olid esmasünnitaja ja korduvsünnitaja keskmine vanus vastavalt 22,7 ja 28,3 aastat, siis eelmisel aastal olid need vastavalt 30,1 ja 33,5 aastat.

Alates 1992. aastast on sünnituste arv enim tõusnud üle 35-aastaste naiste hulgas ning langenud alla 24-aastaste vanuserühmades. Kõige rohkem lapsi sündis 30–34-aasta vanustel naistel. Kõige rohkem lapsi sündis mullu Harjumaal (4698 elussündi), mis moodustas kõikidest elussündidest 51,7%.

Võrreldes 2024. aastaga oli naise omal soovil katkestatud raseduste arv 259 võrra väiksem. 2713 omal soovil raseduse katkestanud naise puhul oli nende elukohariigiks Eesti ja 10 naise puhul oli elukohaks välisriik. Möödunud aastal esines naise omal soovil katkestatud rasedusi kõige rohkem 35–39-aastaste vanuserühmas.

Rasedusi katkestanud naistest 34% ei olnud varem sünnitanud, 5,3% oli rasedust planeerinud ja 57% ei kasutanud vahetult enne rasestumist mingeid rasestumisvastaseid vahendeid. Raseduse katkestamise meetoditest kasutati enim medikamentoosset meetodit, mis moodustas koguarvust 94,8%.

Sünniandmete andmelaudadega saab tutvuda TAI veebilehel.

Surma põhjustavad kõige rohkem vereringeelundite haigused ja pahaloomulised kasvajad

Veidi alla poole kõigist surmadest – 7231 – oli põhjustatud vereringeelundite haigustest, mis viisid meie seast 2933 meest ja 4298 naist, suremuskordaja vereringeelundite haigustesse on kasvanud 526,3-lt 529,6-le 100 000 elaniku kohta. Sageduselt järgmisteks surmapõhjusteks olid pahaloomulised kasvajad, millesse suri mullu 112 inimest rohkem kui 2024. aastal ehk kokku 3620 inimest: täpsemalt 1815 meest ja 1805 naist. Suremuskordaja pahaloomulistesse kasvajatesse on tõusnud, 2024. aastal oli see 100 000 elaniku kohta 255,6 ning 2025. aastal 265,1.

Õnnetusjuhtumite, mürgistuste ja traumade tõttu suri 811 inimest: 580 meest ja 231 naist. Õnnetusjuhtumitest, traumadest ja mürgistustest tingitud surmade arv vähenes eelmisel aastal 106 võrra.

Otseselt psühhotroopsete ja narkootiliste ainete tarvitamisest tingitud surmade arv 2025. aastal oli 94, mis on Eesti jaoks väga kõrge arv.

Surmade esialgsete registreerimisandmete andmelaudadega saab tutvuda: surmade esialgsed registreerimisandmed

Sündide, raseduse katkemiste ja katkestamiste ning surmade statistika on avaldatud Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika- ja uuringute andmebaasis, täiendavad andmed sündide ja sünnituste kohta avaldatakse 26. juunil 2026.

Sünniandmete erinevuse Statistikaameti andmetest tingib asjaolu, et raseduse infosüsteem kogub andmeid kõigi Eestis sünnitanud naiste ja sündinud laste, samuti kõikide Eestis katkenud ja katkestatud raseduste kohta olenemata naise elukohariigist. Andmetes ei kajastu välismaal sündinud lapsed juhul, kui naise elukohariik on Eesti. Surmade arvud erinevad Statistikaameti andmetest elukoha määramise erineva metoodika tõttu.

Põhjus sellest rääkida ning ülekaaluga tegeleda seisneb eeskätt selle mõjust tervisele.  Ülekaal ja rasvumine suurendavad 2. tüüpi diabeeti ning südame- ja veresoonkonnahaigustesse haigestumise riski ning paraku on südame-veresoonkonnahaigused ka üks sagedasemaid surma põhjuseid. Seetõttu on oluline keskenduda kehakaalu alandamisel just igapäevaelus rakendatavatele ja püsivamatele muutustele.

Kaalulangus harjumuste muutmisest, mitte rangest dieedist

Kaalulangetamise kohta leiab palju infot, kuid kõik soovitused ei ole usaldusväärsed ega pikaajaliselt toimivad.  Eriti ettevaatlik tasub olla dieetidega, mis lubavad uskumatult lihtsat ja kiiret tulemust. Kiire kaalulangus võib olla ahvatlev, kuid enamasti on need soovitused seotud rangete piirangute ja välistustega, mis ei ole sageli tervislikud ega ammugi jätkusuutlikud. Tervislik kehakaal ei sünni rangetest piirangutest, vaid harjumustest, mida on võimalik hoida ka pikema aja jooksul, et juba saavutatud tulemust ka tegelikult säilitada. Nii ei tohiks oma toitumise muutmise eesmärgiks olla kiire kaalulangus võimalikult väikeste toidukoguste või piiratud ja välistustel põhinevate toiduvalikute abil. Mõistlikum ja tervist toetavam on liikuda samm-sammult selliste harjumuste poole, mis lisaks kehakaalu langusele aitavad ka tervist hoida ja toetada.

Miks ei anna dieeditamine püsivat tulemust?

Paljud dieedid piiravad tugevalt toiduenergia hulka, süsivesikuid, rasvu või teatud toidugruppe. Sellised piirangud võivad anda lühiajalise kaalulanguse, kuid lisaks sellele, et selliste soovituste järgimine ei ole jätkusuutlik, toob liigne piiramine kaasa ka oluliste toitainete puuduse. Samuti ei ole selliste dieetide abil saavutatud kaalunumber ka püsiv, sest dieedi lõppedes ja varasemate harjumuste juurde tagasi pöördudes taastub sageli ka kehakaal.

Lisaks on dieedipidamisel psühholoogiline mõju. Endale millegi „hea ja maitsva“ keelamine viib fookuse just keelatud toitudele – keelatud vili on ju ikka magusam ja ihaldusväärsem. Ning psühholoogiliselt tekitab endale piirangute ja keeldude seadmine pikema aja jooksul lisapinge. Ehk fookus läheb sellele, millest kõigest ma pean loobuma. Ning kui piiranguid ei olda võimelised pidama ning isu saab siiski võitu, tekitab see läbikukkumise tunde mõjutades seeläbi nii minapilti kui enesehinnangut. Samuti võib dieedipidamisel olla sotsiaalpsühholoogiline mõju ning võib mõjutada nii meeleolu kõikumist kui ka vähenenud kognitiivsust (väsimuse suurenemine, jõudluse vähenemine jms). Kõik eelnimetatu sõltub sellest, mil viisil ning milliseid välistusi ning kui läbimõeldult konkreetset dieeti peetakse.

Seetõttu on mõistlikum keskenduda mitte keelamisele, vaid sellele, milliseid tervislikumaid valikuid on võimalik oma menüüsse juurde lisada või asendada. Esiteks aitavad paremini tehtud toiduvalikud vähendada nii isusid kui väsimustunnet ning teiseks annavad väikesed kuid olulised muudatused eduelamuse ja tõstavad eneseusku.

Keeldude asemel keskendu sellele, mida toiduvalikutesse lisada ja asendada 

Alusta köögiviljade lisamisest

Üks lihtsamaid samme toitumise parandamiseks on lisada igapäevastesse toitudesse rohkem köögivilju. Need annavad toidule mahtu, kiudaineid, vitamiine ja mineraalaineid ning aitavad kõhul kauem täis püsida.

Lisa rohkelt köögivilju oma tavapärastele toitudele, näiteks omletile, pastale, suppidele, ahjuroale, võileivale ning leia endale paar head salatit, mida toidule kõrvale serveerida. Alusta väikeste sammudega: lisa üks peotäis köögivilju vähemalt kahele toidukorrale päevas.

Kasuta taldrikureeglit

Taldrikureegel aitab süüa tasakaalukalt ilma toitu kaalumata ja kilokaloreid lugemata. Alusta toidukorra planeerimist köögiviljadest ning täida pool taldrikust erinevate köögiviljadega. Olgu selleks salat või värsked/vokitud köögiviljad – täpselt nii, nagu sulle meelepärane on.

Veerand taldrikust võiks olla valguallikas: oad, läätsed, kikerherned, tofu, kala, muna, kana, kohupiim või kodujuust. Liha ning lihatooteid (nt erinevad kotletid, viinerid vm pooltooted) tarbi pigem vähem ja harva. Kuigi kaalulanguse ajal on valk oluline, sest see aitab hoida täiskõhutunnet ja toetab lihasmassi säilimist, ei tasu valguallikatega ka liialdada. Soovituslik on lisada menüüsse sagedamini just taimseid valguallikaid, kuna sisaldavad ka rohkelt kiudaineid, mis tekitavad ja hoiavad hästi täiskõhutunnet ning aitavad tasakaalustada veresuhkrutaset.

Viimane veerand taldrikust täida täisteraviljade või kartuliga. Teraviljatoodete puhul eelista täisteratooteid (täisterapasta) ning heaks valikuks on ka pseudoteraviljad nagu tatar, mais, kinoa, amarant jm. 

Vähenda näksimist ja ultratöödeldud toite

Kaalulangust toetab see, kui menüüs on vähem toite, mis annavad liiga palju energiat, sh liigselt küllastunud rasvhappeid või lihtsüsivesikuid, kuid sisaldavad vähe toitaineid. Sellised on näiteks maiustused, krõpsud, saiakesed, magusad joogid, kiirtoit ja paljud valmistoidud.

Neid ei pea täielikult keelama, kuid nende osakaalu võiks teadlikult vähendada miinimumini. Abiks on lihtsad muudatused: hoia kodus käepärast näksimise asendusena rohkem puu- ja köögivilju, võta vahepaladeks puuvilju pähklitega või kohupiimaga. Samuti hoidu koju magusate või ka soolaste näkside ostmisest, sest kui kiusatust ei ole, pole võimalik ka patustada. Lisaks võib tunduda suurema paki küpsiste või kommide ostmine hea mõte, sest suurem kogus on soodsam, kuid praktika on see, et nii palju, kui seda on, niipalju seda ka ära süüakse. Ning tegelikult saab magusanaudingu rahuldamist teha ka väikese kogusega. Nii et osta teadlikult.

Ultratöödeldud ning valmistoit sisaldab samuti sageli rohkelt energiat kuid vähe toitaineid ning sageli kipub peale söömist tekkima ikkagi veel isu millegi järele. Kuigi valmistoit võib tunduda väsitava päeva järel kõige kiirem ja lihtsam valik, siis tegelikult valmib maitsev ja tasakaalustatud toidukord samuti üpris kiiresti. Siin aitavad mõned nipid. Näiteks valmib kana ahjus või kuumaõhu fritüüris üpris kiiresti, samal ajal saad valmis teha endale meelepärase salati või vokkida pannil kergelt köögiviljad ning ka tatar või kinoa valmib samal ajal. Kõige rohkem aega läheb planeerimisele ning toiduainete ostmisele. Seega need sammud saad juba eelnevalt ära teha ning pool õhtusöögi ettevalmistusest ongi tehtud. Kavalamad ettemõtlejad kasutavad nipina ka „meal prep´i“ ehk toidu ettevalmistamist. Eelmisel päeval valmis tehtud kana, kala või muud koostisosad vähendavad järgmise päeva toiduvalmistamisele kuluvat aega. 

Liikumine toetab kaalulangust

Lisaks toiduvalikute korrigeerimisele aitab kehakaalu langusele kaasa ka regulaarne liikumine. Regulaarne liikumine aitab suurendada energiakulu, kiirendab ainevahetust, aitab säilitada lihasmassi ning parandab und ja enesetunnet. Kuid ära võta liikumist kui „karistust“ söömise eest. Mõtle, milline liikumine on sinu jaoks kõige lihtsam ning eeskätt võiks liikumine pakkuda sulle naudingut ja mõnusat enesetunnet.

Alusta näiteks võimalusel kas jalgsi tööle minekust, lifti asemel treppide kasutamisest või 20-minutilisest jalutuskäigust päeva jooksul. Oluline on valida liikumisviis, mis sinu päevakava ja võimalustega kõige paremini sobib. Iga liikumine on oluline!

Üks harjumus korraga

Kõige püsivamad tulemused tulevad väikestest sammudest. Kui muuta korraga liiga palju, võib motivatsioon kiiresti kaduda. Vali üks lihtne muudatus ja tee seda nädal aega.

Näiteks lisa lõunasöögile köögivilju, joo magusate jookide asemel vett, söö ühel päeval nädalas taimse valguallikaga toitu, tee õhtusöögi kõrvale salat või jaluta pärast sööki 15-20 minutit. Vali tegevus, mida on lihtne oma igapäevarutiini kohandada ning lihtsalt alusta. Kui üks harjumus muutub loomulikuks, lisa järgmine. Väikeste ja lihtsate muudatuste ettevõtmine on pikas perspektiivis sind toetav - kui tegevus on lihtne ja rakendatav, saad sellest eduelamuse, mis järgmiste muudatuste tegemist kannustab. 

Toetav meelespea

Kaalulangus ei pea olema kiire ega rangete reeglitega. Üks saiake, suurem õhtusöök või vahele jäänud trenn ei riku midagi ära. Ole enda vastu sõbralik ja lahke – kuigi eesmärk on oluline, on teekond veel olulisem. Oluline on jätkata järgmise toidukorraga ja teha enamikel päevadel valikuid, mis toetavad keha ja enesetunnet. Juba üks oluline muutus viib sind lähemale uutele harjumustele. 

Tervist toetav kaalulangus põhineb tasakaalustatud toitumisel, piisaval täiskõhutundel, regulaarsel liikumisel, heal unel ja väikestel harjumustel, mida on võimalik päriselt hoida.

Tuuli Taimur

TAI toitumise ja liikumise osakonna vanemspetsialist

Arvamuslugu ilmus 19.05.2026 portaalis tervis.postimees

18.–25. maini leiab aset üleeuroopaline HIV-testimisnädal, mille eesmärk on tõsta teadlikkust HIV-i (immuunpuudulikkuse viirus) ja teiste seksuaalsel teel levivate infektsioonide testimise olulisusest. Samuti julgustada oma tervist regulaarselt kontrollima. Testimisnädalal on oluline rõhutada, et HIV-testimine oleks nähtav, kättesaadav ja loomulik osa tavapärasest tervisekäitumisest.  

HIV-i levik Eestis on viimase kümnendi jooksul küll märgatavalt vähenenud, kuid nakkus püsib jätkuvalt kõrgel tasemel. 2025. aastal avastati 113 uut HIV-nakkuse juhtu, neist 95 Eesti elanike seas. Osa juhtudest puudutas inimesi, kes teadsid oma HIV-staatust juba varem ja olid saanud ravi ka enne, sealhulgas välisriigis. Samas ei ole täpselt teada, kui paljud neist elavad Eestis püsivalt.    

2025. aastal moodustasid uutest HIV juhtudest 40% naised. Nakatunute keskmine vanus on tõusnud ning kõige rohkem registreeriti uusi juhte 40–49-aastaste seas. Noorim diagnoositud inimene oli 21- ja vanim 75-aastane, selgitab Tervise Arengu Instituudi HIV valdkonna juht Iveta Tomera. “See näitab selgelt, et HIV ei puuduta ainult üht kindlat vanuserühma või kogukonda – nakatuda võib igaüks,” lisab Tomera.  

HIV võib kulgeda aastaid ilma nähtavate sümptomiteta. See on Iveta Tomera sõnul ka põhjus, miks inimene ei pruugi ise teada, et on nakatunud ning võib nakkust tahtmatult edasi anda. “Regulaarne testimine aitab avastada nakkuse varakult, võimaldab alustada õigeaegset ravi ning kaitsta nii enda kui ka partnerite tervist. Kõige olulisem on jõuda diagnoosini varakult,“ rõhutab Tomera.  

Maikuu testimisnädalal on testima oodatud kõik seksuaalselt aktiivsed inimesed – sõltumata vanusest, soost või suhtestaatusest. Eriti oluline on testida uue partnerlussuhte alguses või juhul, kui on olnud kaitsmata seksuaalkontakt.  

Eestis on HIV-testimine tasuta ja konfidentsiaalne. Tasuta testimisvõimalusi pakuvad HIV nõustamis- ja testimiskabinetid, pere- ning eriarstid ning noorte nõustamiskeskused üle Eesti. Teenus on kättesaadav ka ravikindlustuseta inimestele. HIV nõustamiskabinettides on lisaks HIV-le võimalik tasuta testida ka B- ja C-hepatiiti ning süüfilist.  

Tervise Arengu Instituut teeb sel korral HIV-testimisnädalal koostööd Südameapteegiga. Apteekides saadaolev kodune kiirtest on mugav võimalus näiteks neile, kellel on keeruline leida sobivat testimiskohta. Tasuta kodutestid on saadaval kahekümnes Südameapteegis üle Eesti ning testi saab soovi korral tellida ka e-apteegist.  

Apteegist tasuta HIV-kodutesti saamine on inimese jaoks tehtud võimalikult lihtsaks ja mugavaks. “Apteekides, kus kampaania on nähtav kassa juures või digiekraanidel, piisab sellest, kui pöörduda apteekri poole ja küsida testi. Apteeker annab selle ilma lisaküsimusi esitamata,” kinnitab Südameapteegi turundus- ja kommunikatsioonijuht Enel Kolk.  

Oluline on meeles pidada, et ükski HIV-kodutest ei pruugi tuvastada viimase kolme kuu jooksul toimunud nakatumist, mistõttu riskikontakti korral tuleb vajadusel testi hiljem korrata või pöörduda tervishoiutöötaja poole. HIV-testi tegemine on kiire ja lihtne. Kiirtesti vastuse saab mõne minutiga ning laboratoorsed testid on enam kui 99% täpsusega.  

Eestis on HIV ravi kõigile inimestele tasuta, sõltumata ravikindlustuse olemasolust. Varajane diagnoos aitab säilitada hea elukvaliteedi ning tänapäevase ravi korral saavad HIV-positiivsed inimesed elada täisväärtuslikku elu.  

Tervise Arengu Instituut kutsub üleeuroopalisel HIV-testimisnädalal 18. –25. maini inimesi end mugavalt testima.  

Lisainfo testimisvõimaluste ja lähimate testimispunktide kohta:  
www.hiv.ee  

Lisainfo HIV-testimise ja nõustamiskabinettide kohta:  
HIV nõustamis- ja testimiskabinetid  

Tasuta koduteste jagavad järgmised apteegid:

Haapsalu 
Haapsalu Südameapteek 
Jaama 32, Haapsalu, Läänemaa

Karksi-Nuia 
Karksi-Nuia Südameapteek 
Piirilinna, Kõvaküla, Viljandimaa

Maardu 
Maardu Prisma Südameapteek 
Keemikute 43, Maardu, Harjumaa

Otepää 
Otepää Südameapteek 
Lipuväljak 11, Otepää, Valgamaa

Paldiski 
Paldiski Südameapteek 
Rae tn 14b, Paldiski, Harjumaa

Pärnu 
Pärnu Keskuse Südameapteek 
Aida 7, Pärnu, Pärnumaa

Põlva 
Edu Keskuse Südameapteek 
Aasa tn 1, Põlva, Põlvamaa

Rakvere 
Rakvere Maxima Südameapteek 
Tallinna tn 11, Rakvere, Lääne-Virumaa

Räpina 
Räpina Südameapteek 
Kooli tn 14a, Räpina, Põlvamaa

Saaremaa 
Saare Selveri Südameapteek 
Tallinna tn 67, Kuressaare, Saaremaa

Tallinn 
E-apteek 
Veerenni 53a, Tallinn

Pelgulinna Tervisemaja Südameapteek 
Ädala 1, Tallinn, Harjumaa

Tõnismäe Südameapteek 24h 
Tõnismägi 5, Tallinn, Harjumaa

Vikerlase Südameapteek 24h 
Vikerlase 19, Tallinn, Harjumaa

Tartu 
Annelinna Prisma Südameapteek 
Nõlvaku 2, Tartu, Tartumaa

Tõrva 
Tõrva Südameapteek 
Viljandi 28, Tõrva, Valgamaa

Valga 
Valga Südameapteek 
Vabaduse 39, Valga, Valgamaa

Viljandi 
Viljandi Tervikumi (Viljandi haigla) Südameapteek 
C. R. Jakobsoni 2a, Viljandi, Viljandimaa

Võru
Võru Maksimarketi Südameapteek 
Jüri 83, Võru, Võrumaa

Sarnaselt varasemate aastatega moodustasid suurema osa erakorralise meditsiini patsientidest vähemalt 15‑aastased patsiendid, samas kui kuni 14‑aastaste laste osakaal oli märksa väiksem. Vanuseline jaotus on püsinud aastate lõikes üldjoontes muutumatu, viidates stabiilsele nõudlusele erakorralise abi järele eri vanuserühmades.

„See kinnitab varasematel aastatel kujunenud mustrit, et EMO täidab järjest sagedamini esmase tervishoiu rolli – kohta, kuhu minnakse ka siis, kui perearsti juurde kiiresti ei pääse või tervisemure raskus pole päris selge,“ selgitas TAI analüütik Aia Simm. 

Enamik erakorralise meditsiini vastuvõttu pöördunud patsientidest ei vaja haiglaravi. 2025. aastal suunati pärast esmase abi osutamist ligi 80 protsenti patsientidest kodusele ravile ning edasisele haiglaravile hospitaliseeriti ligikaudu üks patsient kuuest. Hospitaliseerimise osakaal on jäänud hoolimata kõrgest pöördumiste arvust sarnaseks eelnevate aastate omaga. 

Ka pöördumiste viisid ei ole oluliselt muutunud. Valdav osa patsientidest – ligikaudu kolmveerand – pöördub EMO vastuvõtule ise või toimetatakse sinna lähedaste poolt. Kiirabiga tuuakse EMOsse umbes veerand patsientidest, teiste raviasutuste suunamiste ja muul viisil saabunute osakaal püsib väike. 

EMOdest on kujunenud kogu tervishoiusüsteemi oluline sõlmpunkt, kus hinnatakse nii eluohtlikke seisundeid kui ka kergemaid ning keskmise raskusega tervisemuresid. Suur pöördumiste arv koos suhteliselt stabiilse haiglaravile suunamise osakaaluga viitab, et EMOdel lasub lisaks erakorralise abi osutamisele ka märkimisväärne triaaži-, nõustamis- ja suunamisroll.

Erakorralise meditsiini statistika on avaldatud TAI tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis. 

Vaata ka visualiseeritud andmeid.

Uuringu eesmärk on saada parem ülevaade Eesti rahvastiku toitumisest. Saadud tulemuste abil täiendatakse toitude tarbimise andmebaasi, mis annab omakorda aimu, kui palju saavad inimesed toidust energiat, makro- ja mikrotoitaineid; kui sageli ja millises koguses süüakse erisuguseid toite ning kuivõrd on inimeste toitumine kooskõlas Eesti toitumis-, liikumis- ja uneaja soovitustega. 

Esimene rahvastiku toitumise uuring toimus 1997. aastal, teine aastatel 2013–2015 ja käesoleva uuringu andmed kogutakse aastatel 2026–2027. Vajadus rahvastiku toitumisandmete ajakohastamiseks on üldjuhul umbes iga 10 aasta järel. 

Kogutud teabe põhjal on võimalik hinnata ja kirjeldada toitumisharjumuste muutusi võrreldes varasemate uuringutega, selgitada ebasoodsate tervisesuundumuste võimalikke põhjuseid ja leida viise nende peatamiseks. 

„Selleks, et saaksime jagada asjakohaseid soovitusi ja tagada toiduohutust, on vaja täpseid andmeid. Viimatise uuringu järgselt on meie poodidesse jõudnud lugematu arv uusi tooteid, kasvanud inimeste ostujõud, suurenenud keskkonnateadlikkus ja muutunud on elutempo ning koos sellega ka meie söömisharjumused,“ kirjeldab uuringu olulisust TAI juhtivteadur Eha Nurk. „Uuring annab meile põhjaliku ülevaate – nii sellest, mida eelistab Eesti inimene süüa kui ka sellest, millised on toitumise seosed muu tervisekäitumisega.“

TAI kutsub uuringusse Norstat Eesti AS vastajate paneelist 1200 inimest vanuses 18–74 eluaastat. Uuritavate värbamine ja andmekorje kestab terve aasta – 2026. aasta aprillist kuni 2027. aasta maini, võimaldades arvestada hooajaliste eripäradega, näiteks viljarohke suve ja sügisega või talvele omasemate toekamate roogade eelistustega.

Andmekorje toimub veebipõhiselt. „Kui leiad oma e-postkastist kutse, siis tea, et sinu panus on väga oodatud – iga uuringusse kutsutu esindab sadu teisi Eesti inimesi,“ rõhutab Nurk. 

Uuring on osa regionaal- ja põllumajandusministeeriumi ja sotsiaalministeeriumi tellitud projektist „Rahvastiku tasakaalustatud toitumise edendamine“, mida rahastab SA Eesti Teadusagentuur RITA+ programmi alategevuse vahenditest. Uuring on kooskõlastatud TAI inimuuringute eetikakomiteega. Kõik uuringuga kogutud isikuandmed kodeeritakse ja vastuseid töödeldakse vastavalt Isikuandmete kaitse seadusele ning isikuandmete kaitse üldmäärusele.

Aprillikuu uudiskiri koondab teemad, mis aitavad paremini mõista nii igapäevaseid tervisevalikuid kui ka laiemat pilti rahvastiku tervisest.

Fookuses on:

🥗 toitumine ja toidukeskkond
🧠 vaimne heaolu ja liikumisharjumused
📊 rahvastiku tervist mõjutavad trendid

Uudiskirjas jagame värskeid uuringuid ja ekspertide vaateid – alates Eesti inimeste toitumisharjumustest kuni selleni, kuidas toetada püsivaid muutusi käitumises ja valikutes. Samuti käsitleme doonorluse jätkusuutlikkust, sõjapõgenike heaolu ning kevadist immuunsuse toetamist.

🎓 Ootame sind teadusseminarile, kus arutletakse, mis mõjutab krooniliste haiguste riskitegurite kujunemist ning kuidas viia teaduspõhised teadmised praktikasse.

Loe uudiskirja

Telli uudiskiri omale postkasti

Eesti seisab silmitsi järjest suurema ülemäärase kehakaalu probleemiga ja sellest tuleneva haiguskoormusega. 2024. aastal olid Eesti täiskasvanutest 33,1% ülekaaluga ning 19,0% rasvunud¹. Kahjuks suureneb aastatega ka ülemäärase kehakaaluga laste arv. 2021/2022. õ-a Eesti õpilaste kasvu uuringu kohaselt oli esimese klassi õpilastest iga neljas (28%) ülekaaluga ja iga kaheksas (12%) rasvunud, neljanda klassi õpilastest oli ülekaaluga juba iga kolmas (35%) ja rasvunud iga seitsmes (14%)². 

Ülemäärase kehakaaluga seotud terviseseisundite ravikulud Eesti riigile olid 2024. aastal peaaegu 158 miljonit eurot (sh haigus- ja hooldushüvitised)³. Lahendust ülemäärase kehakaalu probleemile otsitakse arvukate teadusprojektide raames. Üks selline on Euroopa Liidu programmi Horizon Europe vahenditest rahastatav rahvusvaheline projekt CoDiet⁴. Projekti eesmärk on uurida, kuidas innovatiivsete tehnoloogiate ja personaalsete toitumissoovituste abil tasakaalustamata toitumisega seotud haiguste levikut peatada.

Keskkonna roll tervisekäitumises

Inimeste käitumist, sh toiduvalikuid, kehalist aktiivsust ja uimastite tarvitamist, ajendab ja tugevdab suures osas füüsiline, majanduslik, digitaalne ja sotsiaalne keskkond, mille üle inimestel on vähe kontrolli. Seega on inimeste teadlikkuse tõstmisele ja individuaalsetele valikutele suunatud pingutused suuresti ebatõhusad, arvestades vajalike muutuste ulatust ja suurust. Tervisekäitumise muutmine eeldab keskkondade muutmist ja nõuab suuresti valitsuste ja ettevõtete tegutsemist, et muuta rahvastiku tervist kujundavaid tingimusi⁵. Eestis on riigitasandil kehtestatud keskkonna muutmisele suunatud meetmed (nt seadused, määrused, nõuded) pigem ebapopulaarsed ja tekitavad vastuseisu. Vastuväidetes rõhutatakse, et riik peaks tegelema inimeste harimisega ja aitama neil paremini mõista tervise ja toitumisega seotud teemasid. Kuid kas vastutuse panemine ainult inimeste õlgadele on mõistlik?

Millised meetmed toimivad?

Suurbritannia ühiskondliku innovatsiooni agentuur Nesta analüüsis 2024. aastal tervisepoliitika meetmeid ja tegi kokkuvõtte, milline on erisuguste tegevuste mõju rasvumise vähendamisele ja nende rakendamise kulu riigile⁶. Analüüs näitas selgelt, et meetmed, mille fookuses on inimeste teadlikkuse suurendamine (nt meediakampaaniad, teavitustöö või tervisealane haridus koolis), ei ole piisavad rasvumise levimuse vähendamiseks, kuigi neil on oma osa laiemas tervisepoliitika strateegias. 

Tugevama mõjuga ja kulutõhusamad on meetmed, mis on suunatud toidukeskkonna ja -süsteemi parendamisele ning parima olemasoleva ravi kättesaadavaks muutmisele. Näiteks võtta kasutusele toidupakendi esikülje märgistus (nt Nutri-Score); piirata suure soola, suhkru ja küllastunud rasvhapete sisaldusega toodete reklaami ning mitte lubada toidukohtadel teha sellistele toodetele hinnasoodustusi; suurendada tasuta ligipääsu Suurbritannia tervishoiusüsteemi digitaalsele kaalujälgimise programmile ja laiendada kaalulangetusravimite saajate hulka; suurendada tervist toetavate toidukaupade müüki jne.

CoDiet projekti tegevused Eestis

CoDiet projekti raames analüüsis Tervise Arengu Instituut Eesti tervisepoliitikaid, mille eesmärk on parendada elanike toitumist (nt toidukaupade märgistus, turundus jne). Projekti raames viidi ellu ka grupiarutelud tervisepoliitikaekspertidega (sh ministeeriumitest ja nende allasutustest, teadusasutustest), et arutleda neljal tervisepoliitika teemal: lastele suunatud tervist mittetoetava toidu turundus, tervist mittetoetavate toitude maksustamine, haridusasutustes toidu pakkumine ning toidu koostise muutmine (reformuleerimine). Kuigi projekti raames kaardistatud tervisepoliitikaid oli rohkem, valiti aruteludeks välja neli valdkonda, milles rakendati mingisuguseid meetmeid (või olid need kavandamisel) kõigis kuues analüüsi teinud riigis⁷. Arutelude eesmärk oli anda ülevaade iga tervisepoliitika valdkonna olukorrast ja peamistest probleemidest ning leida võimalusi eestlaste toitumise ja tervise parandamiseks.

Ekspertide peamised järeldused: vaja on terviklikku tegutsemist

Eesti CoDieti aruteludes osales 26 eksperti eri organisatsioonidest. Kuigi igal valdkondlikul tervisepoliitikal on oma eripära, joonistusid siiski välja korduvad mõtted, kuidas inimeste toitumist ja tervist parandada. Eksperdid tõid esimesena välja, et tasakaalustamata toitumine ja sellega seotud tervisemured on keerukas ja mitmetahuline probleem. Seda ei ole võimalik lahendada üleöö ega üksikute poliitikameetmetega. Rakendada on vaja erisuguseid meetmeid – nii toitumise ja eluviisi parendamisele kui ka sotsiaalmajanduslike probleemide lahendamisele suunatuid. Seega ei piisa ainuüksi toidupakendi esikülje märgistusest (nt Nutri-Score’i valgusfoor), haridusasutustes kvaliteetse toidu pakkumisest, magustatud jookide maksustamisest, reklaami piiramisest vms – erisuguseid meetmeid tuleb rakendada korraga.

Toidukeskkonna mõju igapäevastele valikutele

Teiseks rõhutati CoDieti aruteludes, et eri meetmete koos rakendamine muudab igapäevase toidukeskkonna tervist toetavamaks ja aitab inimestel paremini mõista tasakaalustamata toitumisega seotud terviseriske. Toidukeskkonda kujundavad füüsilised (nt supermarketite ja talupoodide olemasolu), poliitilised (seadused jm poliitikameetmed), majanduslikud (toiduhinnad, sissetulekud) ja sotsiaalkultuurilised (nt võrgustikud, kokkupuude) tegurid, mis mõjutavad, millised toidud on inimeste jaoks saadaval, taskukohased ning tarbimiseks valitud ja valmistatud⁸. 

Toidukeskkonnal on suur mõju inimeste toiduvalikutele ja -käitumisele. Kui kodu lähedal on ainult väiksema valikuga, kallimat ja vähesema kvaliteediga toitu pakkuv mugavuspood, kiirtoiduketid, rohkelt tervist mittetoetava toidu reklaame jms, siis on inimesel keerulisem teha paremaid toiduvalikuid. Lisaks on Eestis tervist mittetoetav toit (nt poolfabrikaadid, maiustused, magustatud joogid jne) odavam kui tervist toetav toit (nt värske köögivili, kala, reformuleeritud toidud). Toidu hind mõjutab paljude Eesti inimeste (sh laste) valikuid ja ostukäitumist. Toidukeskkonna parandamisega muutuks tervist toetav toit vaikevalikuks nii hinnalt kui ka kättesaadavuselt kõigile inimestele (sh majanduslikult kehvemal järjel olevatele inimestele).

Kohustuslikud meetmed vs eneseregulatsioon

Kolmandaks leidsid tervisepoliitikaeksperdid aruteludes, et kohustuslikud meetmed on tõhusamad kui tööstuste endi kehtestatud eneseregulatsioon, isegi juhul, kui see seab osalistele kohustusi. Eestis on väga tugev ettevõtete lobitöö, seetõttu rakendatakse pigem vabatahtlikke ja „pehmemaid“ tervisepoliitikameetmeid. Seega näiliselt rakendatakse erisuguseid poliitikameetmeid, kuid praktikas ei ole neil vabatahtlikkuse tõttu soovitud mõju. Näiteks saab tuua Eesti Ringhäälingute Liidu liikmetele kohustusliku tegevusjuhise kuni 12-aastastele lastele suunatud saadetes vastutustundlikuks toidu ja joogi reklaamipoliitikaks⁹. 

Pärast tegevusjuhise jõustumist viisid Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) ja Tartu Ülikool ellu seireuuringu, et hinnata, kuivõrd jõuab alla 18-aastastele suunatud saadetesse tervist mittetoetavate toitude ja jookide reklaami (WHO toitainete profiili alusel). Tulemuste kohaselt ei vastanud WHO profiilile 72,7% lastesaadete ajal näidatud toidu- ja joogireklaamidest10. WHO toitainete profiil erines mõnes detailis tegevusjuhendis kasutatud kriteeriumidest ja vaadeldud vanusepiir oli kõrgem, kuid tulemused viitavad, et eneseregulatsioon ei ole olnud piisavalt tõhus. Eksperdid rõhutasid, et meetmete kõrval on vaja riigi järjepidevat ja süsteemset seiret, et tagada nende rakendamine, hinnata mõju ja teha vajaduse korral muudatusi.

Vajadus poliitikamuutuseks ja pikaajaliseks strateegiaks

Eksperdid leidsid sedagi, et Eesti vajab nihet poliitikute ja poliitikakujundajate arusaamas, kuidas inimeste tervise- ja riskikäitumine kujuneb, ning suuremat vastutuse võtmist tervist toetava keskkonna loomisel. See eeldab ka ebapopulaarsete otsuste tegemist ning ettevõtete mõju vähendamist otsustusprotsessis. Vajalik on valimistsüklitest sõltumatu pikaajaline tervisedenduse plaan, mis hõlmab järjepidevat strateegilist tervisekommunikatsiooni ja koostööd eri osalistega (nt teadlased, arstid). Oluline on alustada tervise- ja toitumispädevuste kujundamist juba varases eas ning toetada seda kvaliteetse koolitoidu pakkumisega.

Kokkuvõttes näitavad CoDieti arutelud, et Eesti vajab mitmekesiseid tervisepoliitikameetmeid, mis kujundavad paremate valikute tegemist toetava toidukeskkonna. Iga meede aitab suunata inimesi tervislikumate valikute poole, kuid nende koosmõju on oluliselt tugevam. Tasakaalustatud toitumine ja eluviis toetavad tervist ning vähendavad eluviisihaigustest tingitud koormust ja suremust. Tervemad inimesed loovad tervema Eesti.

Marit Priinits
TAI toitumise ja liikumise osakonna vanemspetsialist

1 Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring. Tervise Arengu Instituut, Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas.   

2 Eesti õpilaste kasvu uuring 2021/2022. õa. Infomaterjal. Tervise Arengu Instituut, 2023.   

3 Reile, R. Ülekaalulisuse majanduslik ja sotsiaalne mõju. Ettekanne Riigikogu konverentsil „Ülekaalu mõjud inimesele ja ühiskonnale“. Riigikogu, 18.02.2026. Riigikogus toimub konverents ülekaalu mõjudest inimesele ja ühiskonnale - Riigikogu

Vt ka Reile, R., Saavaste, J., Baburin, A. & Leinsalu, M. (2024). Kehalise inaktiivsuse ja liigse kehakaalu kulu Eestis. Tallinn: Tervise Arengu Instituut.  

4 CoDiet.  

5 The Lancet Commission on improving population health post-COVID-19. Lancet 2026; Vol 407: 267–308.   

6 Blueprint for halving obesity. A toolkit for designing solutions to reduce obesity. Policy Brief, Nesta.   

7 Lisaks Eestile Soomes, Sloveenias, Itaalias, Hispaanias ja Portugalis.

8 Healthy Food Environment. The Nutrition Score. Hardvard T.H.Chan School of Public Health. 

9 Tegevusjuhend: vastutustundlik toidu ja joogi reklaamipoliitika lastesaadetes. Eesti Ringhäälingute Liit, 2022.   

10 Monitoring food and beverage marketing to children via television in Estonia. Copenhagen: WHO Regional Office for Europe; 2024. Licence: CC BY-NC-SA 4.0.   

Tasakaalustatud toitumine on hea tervise alustala, kuid selleks, et riik saaks jagada asjakohaseid soovitusi ja tagada toiduohutust, on vaja täpseid andmeid. Viimati kaardistati Eesti inimeste toiduvalikud põhjalikult tosina aasta eest. Sellest ajast on meie poodidesse jõudnud lugematu arv uusi tooteid, kasvanud inimeste ostujõud, suurenenud keskkonnateadlikkus ja muutunud on elutempo ning koos sellega ka meie söömisharjumused.

Miks see uuring on oluline?

Uuringu eesmärk ei ole pelgalt teada saada, mida me sööme, vaid mõista laiemat pilti:

• Tegeliku olukorra kaardistamine: võimaldab saada objektiivse, teaduspõhise ülevaate sellest, mida inimesed tegelikult söövad ja joovad, mitte sellest, mida nad arvavad, et nad söövad.
• Riskide hindamine: aitab tuvastada toitumuslikud riskitegurid – näiteks soola, küllastunud rasvhapete ja suhkru liigtarbimine või vähene kiudainete, vitamiinide ja mineraalainete saadavus.
• Toiduohutus: andmed aitavad hinnata võimalike lisa- või saasteainete saadavust toidus, tuginedes tegelikele tarbimiskogustele.
• Tõenduspõhine poliitika: uuringuandmete põhjal saab kohandada riiklikke toitumis- ja toidusoovitusi ning toitumisharjumuste analüüsimine erinevate sotsiaal-demograafiliste ja -majanduslike rühmade järgi annab sisendi vajalike sekkumiste planeerimiseks.
• Seire: saame näha, kuidas on meie harjumused ajas muutunud ja hinnata varasemate sekkumiste mõju. Euroopa Toiduohutusameti rahvusvahelise andmebaasi (Comprehensive European Food Consumption Database) abil saame teada kuidas paistame silma võrdluses teiste Euroopa riikidega.

Keda ootame osalema?

Kutsume uuringusse Norstat Eesti AS vastajate paneelist 1200 inimest vanuses 18–74 eluaastat. Uuritavate värbamine ja andmekorje kestab terve aasta – 2026. aasta aprillist kuni 2027. aasta maini – see võimaldab arvestada hooajaliste eripäradega, näiteks suvine marjaaeg ja talvised tummisemad road.

Kuidas uuring toimub?

Oleme uuringu muutnud tänapäevaseks ja kasutajasõbralikuks. Andmekorje toimub veebis, kus uuritav läbib neli etappi:

1. Nõusolek – kinnitus uuringus osalemiseks ja andmete turvaliseks töötlemiseks.

2. Küsimustikud – palume täita üldküsimustiku (sotsiaal-demograafilised ja -majanduslikud andmed, terviseseisund ja toidupiirangud, vaimne tervis, tervisekäitumine ja hoiakud, söömisharjumused, kehaline aktiivsus ning antropomeetrilised andmed – pikkus, kehakaal) ja seejärel toitude tarbimise sageduse küsimustiku.

3. Esimene toidupäevik – palume üles märkida kõik 24 tunni jooksul söödud toidud, tarbitud joogid ja nende kogused (sh toidulisandid). Lisaks kogume toiduohutuse seisukohalt täiendavat teavet ehk lisaküsimused tarbitud toitude kohta (toote kaubamärk ja nimetus, päritoluriik, pakendi materjal, rikastamine vitamiinide või mineraalainetega, magusainete sisaldus, pärinemine mahepõllumajandusest). 

NB! Nutiseadmes toidupäevikut täites saab kasutada triipkoodi skaneerimist, mis teeb poelettidelt pärit toodete sisestamise eriti lihtsaks ja täpseks.

4. Teine toidupäevik – vähemalt 10–14 päeva möödudes palume täita toidupäeviku teistkordselt.

Sinu panus loeb

Iga uuringusse kutsutu esindab sadu teisi Eesti inimesi. Kui leiad oma e-postkastist kutse, siis tea, et Sinu panus aitab muuta Eesti toidukeskkonda tervislikumaks ja turvalisemaks. 

Uuring on kooskõlastatud Tervise Arengu Instituudi inimuuringute eetikakomiteega ning kõik uuringuga kogutud isikuandmed kodeeritakse ja vastuseid töödeldakse vastavalt Isikuandmete kaitse seadusele ning isikuandmete kaitse üldmäärusele.

Uuring on osa regionaal- ja põllumajandusministeeriumi ja sotsiaalministeeriumi tellitud projektist „Rahvastiku tasakaalustatud toitumise edendamine“, mida rahastab SA Eesti Teadusagentuur RITA+ programmi alategevuse  vahenditest. Uuringu viivad ellu Tervise Arengu Instituut ja Norstat Eesti AS.

Veredoonorite arv on olnud langustrendis juba mitu aastat. Kui 2024. aastal oli Eestis doonoreid 28 059 ja vereloovutusi 49 910, siis 2025. aastal loovutas verd 26 341 inimest ja vereloovutusi tehti 47 726 korral, selgub Tervise Arengu Instituudi (TAI) avaldatud statistikast. „Iga vereloovutus võib olla otsustava tähtsusega kellegi ravis või elu päästmisel. Seetõttu on väga oluline, et inimesed, kelle tervis seda võimaldab, kaaluksid doonoriks tulemist,” lausus Tervise Arengu Instituudi analüütik Aia Simm.  

Jätkuvalt väheneb esmakordselt verd loovutanud inimeste arv. „Pikemas vaates teeb muret just esmakordsete doonorite arvu vähenemine. Verevaru kestlikkus sõltub sellest, et lisaks püsidoonoritele tuleks süsteemi juurde ka uusi inimesi, kes on valmis regulaarselt verd loovutama,” ütles Simm.

Joonis. Veredoonorite arvu muutus

Samas on ühe doonori kohta tehtud vereloovutuste keskmine arv püsinud sarnasel tasemel varasemate aastatega. „Kuigi veredoonorite ja vereloovutuste arv on viimastel aastatel vähenenud, näeme, et olemasolevad doonorid käivad jätkuvalt regulaarselt verd loovutamas. See näitab, et Eestis on välja kujunenud püsidoonorid, kelle panus on verevaru tagamisel väga oluline,” sõnas Simm.

Kõige rohkem tehakse vereloovutusi tööealiste seas, eeskätt 25–64-aastaste doonorite poolt. Meeste osakaal vereloovutustes on mõnevõrra suurem kui naistel. Afereesiprotseduuride arv, sh plasma- ja trombotsüütide loovutused, on püsinud viimastel aastatel suhteliselt stabiilsena.

Enne igat vereloovutust hinnatakse doonori terviseseisundit, et tagada ohutus nii doonorile kui ka vere saajale. 2025. aastal ei pääsenud vereloovutusele 6657 verekeskuste külastajat, peamiselt madala hemoglobiinitaseme tõttu. “Enamikul juhtudel on tegemist ajutise kõrvalejäämisega ning tervisenäitajate paranemisel on võimalik verd taas loovutada,” lausus Simm.

Doonorivere ohutust kinnitavad ka nakkushaiguste näitajad. 2025. aastal tuvastati doonorivere testimisel 21 nakkushaigustekitaja juhtu, mis on sama palju kui aasta varem. Kõige sagedamini tuvastati C-hepatiiti, esines üksikuid B-hepatiidi ja süüfilise juhte. HIVi doonoriveres ei tuvastatud.

Kogutud ja kontrollitud doonorverest valmistatakse erinevaid verekomponente, mida kasutatakse haiglates igapäevaselt operatsioonidel, sünnitustel, traumapatsientide ravis ning mitmete krooniliste ja raskete haiguste korral. Kuna verd ei ole võimalik kunstlikult toota ega pikaaegselt säilitada, põhineb verevaru olemasolu inimeste valmisolekust verd loovutada.

Kõik hea tervisega inimesed on doonoriks oodatud. Täpsemat infot doonorluse kohta leiab Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikumi, Pärnu Haigla või Ida-Viru Keskhaigla verekeskuste veebilehtedelt ning Facebooki lehelt Doonorid ja Sõbrad.

Veredoonorluse ning veretoodete ja nende kasutamise statistika on avaldatud TAI tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.

Tervise Arengu Instituudi teadlaste osalusel valminud uuringus võrreldi enam kui 1200 Ukraina sõjapõgeniku ja nendega sama soo- ja vanusejaotusega Eesti üldrahvastikku kuuluvate 18–64-aastaste inimeste andmeid.

Selgus, et kuigi põgenikud hindavad oma füüsilist toimetulekut sageli isegi paremaks, esineb neil oluliselt rohkem ärevust, depressiooni ning valu või vaevusi. Näiteks märkis üle 60 protsendi põgenikest, et neil esineb vaimse tervisega seotud probleeme. Eesti elanikkonnas oli see protsent ligikaudu 55.

Tervise Arengu Instituudi epidemioloogia ja biostatistika osakonna juhataja Rainer Reile sõnul viitavad need tulemused sõja ja ümberasumise mõjule. „Sõja mõju ulatub inimeste tervisesse ka pärast turvalisemasse keskkonda jõudmist, avaldudes vaimses heaolus ja igapäevases toimetulekus,“ ütles Reile.

Uuringus kasutati rahvusvaheliselt laialt kasutatavat tervisega seotud elukvaliteedi mõõdikut EQ-5D, mis hindab elukvaliteeti liikumisvõime, enesehoole, igapäevategevustega toimetuleku, valude-vaevuste ning ärevuse-depressiivsuse esinemise kaudu. Neilt alajaotustelt saab leida koondskoori, kus parimat terviseseisundit tähistab väärtus 1. Kui Eesti üldrahvastikus oli keskmine elukvaliteedi väärtus 0,763, siis põgenikel 0,742.

Reile sõnul annavad tulemused sõjapõgenike tervisest mitmetahulise pildi. „Füüsilise tervise vaatest, esines põgenikel kohati isegi vähem probleeme kui Eesti elanikel. Siin võib mängida rolli nii-öelda terve migrandi efekt, mis tähendab, et lisaks muudele teguritele on ränne võimalik eelkõige neil, kel füüsiline tervis parem,“ lisas ta.

Siiski võib terve migrandi efekt olla ajutine, kui psühhosotsiaalne koormus nagu näiteks majanduslik ebakindlus või stress tervist aja jooksul mõjutavad. Just majanduslikus olukorras ilmnesid uuringu tulemuste põhjal suured erinevused.

Kuigi rahalised raskused olid tugevalt seotud madalama elukvaliteediga mõlemas rühmas, on sõjapõgenikud siin selgelt haavatavamas seisus. Kaks kolmandikku põgenikest elas vähem kui 900 euroga kuus inimese kohta, samas kui Eesti elanike seas oli see näitaja oluliselt väiksem.

„Arvestatav osa elukvaliteedi erinevusest on seotud  sotsiaalmajanduslike tegurite ja vaimse tervisega. See osutab, et lisaks tervishoiuteenuste kättesaadavusele tuleb tähelepanu pöörata ka põgenike laiemale toimetulekule. Vaimne heaolu, turvatunne ja majanduslik kindlus on sama olulised,“ ütles Reile.

Kuigi Eestis on Ukraina sõjapõgenikele kättesaadavad nii tervishoiu- ja sotsiaalteenused kui ka vaimse tervise tugi, viitab uuring vajadusele sihipärasemate lahenduste järele. Sõjapõgenikel on ajutise kaitse alusel praegu õigus saada erinevaid toimetulekutoetusi, sealhulgas perehüvitisi ja vajadusel toiduabi.

Lisaks pakuvad abi sotsiaalkindlustusameti psühhosotsiaalne kriisiabi, emotsionaalse toe telefon, vaimse tervise veebinõustamine (sh ukraina keeles), ning tugiisikuteenus. Eesti Pagulasabi pakub nõustamist ja infotuge ning aitab inimestel teenustes paremini orienteeruda. Uuringu autorid soovitavad põgenike tervisega seotud muutusi ajas jälgida ning hinnata, millised poliitikad ja teenused ebavõrdsust päriselt vähendada aitavad.

Uudis ilmus novaator.err.ee lehel

D3-vitamiin toetab kaasasündinud ja omandatud immuunsust, vähendab hingamisteede infektsioonide riski, aitab hoida lihasjõudu ja luustikku. Eesti laiuskraadil kipub inimestel D3-vitamiin d i tase talve lõpus olema ma-alaim, sest tema eelvormi oluline süntees päikese kaasabil peaaegu puudub kuni maikuuni. Seega tuleb saada D3-vitamiini rohkem toiduga ning kindlasti võtta juurde toidulisandina. Nädalas võiks süüa umbes 400 grammi kala (nii rasvasemat kui vähem rasvast), süüa D3-vitamiiniga rikastatud piimatooteid, muna ja maksa. Toidulisandina tuleks võtta D3-vitamiini õli baasil toidulisandina mitte alla 25 mikrogrammi (alla 1000 ühiku) päevas.

C-vitamiin toetab immuunrakkude (nt neutrofiilide) tööd, aitab kiiremini taastuda infektsioonidest ning on antioksüdant, st vähendab põletikulist stressi. Vanemaealistel kipub imendumine olema veidi kehvem ja varud võivad olla väiksemad. Sellele aitab kaasa ühekülgne toitumine talve lõpus, mil ei sööda nii palju värskeid köögi- ja puuvilju ning marju kui suvel-sügisel. Seega tuleks suuremat tähelepanu pöörata köögi- ja puuviljade ning marjade piisavale saamisele: vähemalt 400 g köögivilju ning 250 g marju-puuvilju iga päev. Palju C-vitamiini sisaldavad marjad (nt kibuvitsamarjad, mustad sõstrad, astelpajumarjad, punased sõstrad, murakad), puuviljad (nt kiivi, papaia, tsitruselised) ning köögiviljad (nt paprika ja kapsad). C-vitamiin säilib külmutamisel päris hästi ning seetõttu sobivad selle saamiseks ka külmutatud viljad-marjad.

Tsink on vajalik immuunrakkude küpsemiseks ja talitluseks, toetab viirusevastast kaitset, aitab haavadel paraneda. Vanusega imendumine kahjuks väheneb ning vähenenud isu ja toidukoguste või ka liiga üksluise toidulaua tõttu võib tsingi saamine väheneda. Paremini omastataval kujul sisaldavad tsinki eelkõige loomset päritolu toidud, näiteks paljud mereannid (mh vähk, krabi, angerjas, rannakarbid, sardiinikonserv, räim, heeringas, krevetid) ja liha, eriti ulukiliha. Palju leidub tsinki ka seemnetes ja pähklites, osas juustudes, teraviljatoodetes ja kaunviljades.

Magneesium osaleb põletikureaktsioonide regulatsioonis ja toetab immuunrakkude toimimist, mistõttu piisav magneesiumitase aitab säilitada vastupanuvõimet haigustele. Magneesiumi sisaldab enim enamik seemneid ja pähkleid, lisaks teraviljatooted (eriti täisteraviljast), paljud kuivatatud puuviljad-marjad, osa kaunvilju, aga ka lehtpeet, spinat, Parmesan, tofu, mõned kalad ja mereannid (nt heeringas, säga).

B12-vitamiin on vajalik immuunrakkude uuenemiseks, samuti toetab see närvisüsteemi ja vereloomet. Kuna imendumine kipub vanusega vähenema, peab jälgima, et seda saadaks piisavalt toiduga või vajadusel ka toidulisandina. B12-vitamiini sisaldavad eelkõige kala, liha, juust ja muna. Kui inimene joob päevas näiteks kaks klaasi piima, saab ta sellest arvestatava koguse B12-vitamiini. Taimset päritolu toitudes leidub seda vaid siis, kui toitu on selle vitamiiniga rikastatud, näiteks maitsepärmis, mida võiks ka segatoitumise korral oma toitudesse lisada.

Raud on vajalik hapniku transpordiks, et ka immuunrakud saaksid piisavalt energiat ja inimkeha saaks toota paremini talitluseks vajalikku energiat. Hästi imenduvat heemset rauda leidub loomset päritolu toitudes, eelkõige rupskites ja neist valmistatud toodetes (nt maks, neerud, keel, veretooted, maksapasteet) ning lihas, eriti ulukilihas. Halvemini imenduvat mitteheemset rauda leidub osas pähklites, seemnetes, kaunviljades ja teraviljatoodetes.
 

Tagli Pitsi, Tervise Arengu Instituudi teadur
Mihkel Zilmer, meditsiinidoktor ja meditsiinilise biokeemia professor

Tervise Arengu Instituudi uuringute põhjal ei ole Eesti inimeste toitumise peamine probleem mitte niivõrd valkude puudus, vaid toitumine ei ole tasakaalus.

Sageli tarbitakse liiga palju loomset päritolu toite (nt liha ja lihatooted), kuid samal ajal jääb menüüst vajaka puu- ja köögiviljadest, marjadest, täisteraviljatoodetest, kalast, pähklitest ja seemnetest, kirjutab Tervise Arengu Instituudi toitumise ja liikumise osakonna vanemspetsialist Kristin Oja.

See tähendab, et enamik inimesi saab valke pigem piisavalt või isegi rohkem kui vaja, kuid valguallikate kvaliteet ja kogu toitumise mitmekülgsus jätab soovida. Seega on väga oluline, millistest allikatest valgud pärinevad. Näiteks töödeldud lihatooted ei ole võrreldavad kala, muna või kaunviljadega.

Lisaks tuleb arvestada, et toidupäevikud ei pruugi alati anda objektiivset ülevaadet inimeste tegelikest söömisharjumustest. Üheks põhjuseks on see, et inimesed kipuvad toidupäeviku pidamise perioodil oma käitumist muutma, süües teadlikumalt ja sageli tervislikumalt. Teiseks põhjuseks võib pidada seda, et tänapäeval on toit muutunud väga kergesti kättesaadavaks ning seda tarbitakse sageli muude tegevuste kõrvalt, näiteks ekraanide kasutamise ajal.  

Selline söömine suurendab tõenäosust, et kõik tarbitud toidud ei jää inimestele meelde ja kõiki toidukordi ning vahepalasid ei märgita toidupäevikusse. Samuti võivad inimesed alateadlikult alahinnata portsjonite suurust. Seetõttu võib mõnikord jääda ekslik mulje, et valke tarbitakse vähem kui tegelikult.  

Oluline on mõista, et toitumist ei saa hinnata ainult ühe toitaine põhjal. Isegi kui valke saadakse piisavalt, võib samal ajal esineda kiudainete, vitamiinide või mineraalainete puudus.  

Üks näide praktilisest elust, mida esineb üsna palju. Naine sööb pärast intensiivset trenni ära paki kodujuustu ja tomati-kurgisalati, proteiinijogurti ning mõned viilud juustu. Peale seda kipub olema tunne, et sooviks veel natukene süüa. Kuna teraviljatooteid soovitakse pigem vältida ja pähklid liiga energiatihedad, juhtub sageli, et valik osutub hoopis tahvli šokolaadi või muu magusa kasuks, et taastada treeningul ära kulutatud süsivesikute varud.

Teine näide on ülekaaluline naine, kes on kuulnud, et peaks jõusaalis käies sööma 2 grammi valku iga oma kehakilogrammi kohta, et kaalust alla võtta. Tema jaoks tähendaks see umbes 190 grammi valku päevas. Nii suurt valgukogust on aga väga raske tasakaalustatud menüüsse mahutada, eriti kui selle naise tegelik energiavajadus ja valguvajadus on palju väiksem kui aktiivselt jõutrenni tegeval ja kergemal inimesel.

Kristin Oja toob välja levinumad küsimused, mis inimestel valkudega tekivad.

Miks on valgud organismile vajalikud?

Valgud on elutähtsad makrotoitained, mis on vajalikud lihaste, kudede, ensüümide ja hormoonide sünteesiks. Samuti osalevad need antikehade tootmises ning toetavad immuunsüsteemi toimimist.

Kui palju valke on päevas vaja?

Täiskasvanute soovituslik valguvajadus päevas on istuva eluviisi korral 0,8-1grammi kehakaalu kilogrammi kohta. Näiteks 70 kilogrammi kaaluva inimese puhul teeb see 56-70 grammi valku päevas. Üle 70-aastasel inimestel on päevane valguvajadus vähemalt 1,2 grammi kehakaalu kilogrammi kohta. Lapsed ja noored peaksid aga sõltuvalt vanusest ja aktiivsusest tarbima valke 1-1,5 grammi kehakaalu kilogrammi kohta.  

Kuidas tõuseb valguvajadus treenides?  

Treeninguga, eriti jõutreeninguga, vajab organism rohkem valke lihaste taastumiseks ja ülesehituseks. See, millisel määral valguvajadus suureneb, sõltub treeningu tüübist, intensiivsusest ja eesmärgist (nt lihaskasv, kaalulangetus, vastupidavus). Rahvusvahelise Sporditoitumise Ühingu (International Society of Sports Nutrition) soovituste järgi peaksid tugevalt treenijad ja kulturismi harrastajad tarbima valke kehakaalu kilogrammi kohta 1,4-2 grammi päevas. Siinkohal on oluline silmas pidada, et valguvajadus ei sõltu ainult kehakaalust, vaid ka kehakoostisest. Ülekaalulise inimese puhul ei ole mõistlik arvutada valkude vajadust kogu kehakaalu järgi. Seetõttu kasutatakse praktikas mõnikord arvestuse aluseks rasvavaba kehamassi või hinnangulist normaalkaalu.    

Kas valke saab liiga palju tarbida?

Jah, valke on võimalik tarbida liiga palju, kuid praktikas juhtub seda harva. Enamik inimesi ei jõua oma igapäevases toitumises nii kõrgete valgukogusteni, et see tervisele otseselt ohtlikuks muutuks.

Pikaajaliselt võib väga suur valgutarbimine (üle 2 grammi kehakilogrammi kohta päevas) siiski organismi koormata, eelkõige neere ja maksa, mis peavad tegelema valkude laguproduktide töötlemisega.

Kui menüü keskendub liigselt valgurikastele toitudele, eriti loomset päritolu allikatele, võib inimene tarbida rohkem valke, kui organism tegelikult vajab, samal ajal jäädes ilma mitmetest olulistest toitainetest, mida saab näiteks puu- ja köögiviljadest, täisteratoodetest ning pähklitest ja seemnetest. Selline tasakaalustamatus võib kaasa tuua ka liigse küllastunud rasvhapete saamise, eriti kui eelistatakse rasvasemat liha ja lihatooteid. Võivad tekkida ka seedevaevused, nagu kõhugaasid, puhitus ja kõhukinnisus, aga ka üldine väsimus. Pikemas vaates võib see mõjutada ebasoodsalt soolestiku mikrobioomi.

Millised toidud on head valguallikad?

Loomset päritolu valkude parimad allikad on kala, muna, linnuliha, liha ja maitsestamata piimatooted (näiteks kohupiim, kodujuust, Kreeka jogurt ja juust). Taimset päritolu valkude parimad allikad on kaunviljad, pähklid, seemned ja teraviljatooted.  

Kas ja millal oleks vaja võtta juurde valgupulbreid?

Üldjuhul ei ole valgupulbrite kasutamine vajalik, sest piisavas koguses valke on võimalik väga lihtsalt kätte saada mitmekülgsest ja tasakaalustatud toidust. Valkude saamist toidust tasuks eelistada juba seetõttu, et nii saame ka muid olulisi toitaineid, nagu asendamatuid rasvhappeid, kiudaineid, vitamiine ja mineraalaineid.  

Valgupulbrid võivad olla abiks eelkõige olukordades, kus valguvajadus on suurenenud (nt  väga intensiivse treeningu korral) ja seda ei õnnestu tavatoiduga katta. Samas ei tohiks need asendada igapäevast mitmekesist toitumist, vaid olla vajadusel pigem praktiline lisavõimalus.

Oluline on arvestada ka sellega, et toidulisandite turg ei ole kuigi hästi reguleeritud. See tähendab, et toode ei pruugi sisaldada lubatud või märgitud koguses valke või võib sisaldada ka aineid, mida pakendil üldse kirjas pole, sealhulgas ka keelatud aineid.  

Kokkuvõttes ei ole enamikul inimestel probleemiks valkude puudus, vaid pigem toitumise üldine tasakaal. Valke saadakse enamasti piisavalt ka tavatoidust, kuid oluline on pöörata tähelepanu selle allikatele ning kogu menüü mitmekesisusele. Liigne keskendumine ühele toitainele võib viia olukorrani, kus teised olulised toitained jäävad tahaplaanile. Seetõttu on parim lahendus tasakaalustatud ja mitmekesine toitumine, kus valgud on vaid üks osa terviklikust menüüst, mitte selle keskpunkt. 

Uuringusse on kavas kaasata 7000 Eesti 16–74-aastast elanikku, kellele saadetakse uuringukutse kas e-posti teel või tavapostiga.

TKU eesmärk on koguda ülevaadet inimeste tervisekäitumisest ja jälgida selles toimunud muutusi. Uuringu tulemused loovad teaduspõhise aluse nii tervisepoliitikate kujundamiseks kui ka laiemaks teadustööks.

Oluline panus tervisepoliitika kujundamisse

Kogutavad andmed on aluseks mitmetele rahvastiku tervise arengukava näitajatele. Samuti kasutatakse neid tervisenäitajate koostamisel, mida koguvad rahvusvahelised organisatsioonid nagu Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) ja Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD).

TKU andmeid on seni kasutatud enam kui viiekümnes teadusartiklis ning üliõpilastöös, mis käsitlevad Eesti elanike tervisekäitumist ja selle muutumist ajas.

Osalus määrab uuringu kvaliteedi

Uuringu korraldajate sõnul sõltub selle edukus suuresti inimeste osalusest ja kogutavate andmete kvaliteedist. Uuringukutsed ei pruugi alati adressaadini jõuda ning kõigil ei pruugi olla kohe aega küsimustikku täita, mistõttu saadetakse kutseid ja meeldetuletusi vajaduse korral mitu korda.

TKU 2026 uuring on kooskõlastatud Tervise Arengu Instituut inimuuringute eetikakomiteega (luba nr 1, 13.02.2026).

„Võistlemise teema tekitab inimestes hästi tugevaid emotsioone. Osa inimesi on veendunud, et võistlemine on edasijõudmise alus, teised usuvad, et võistlus pigem takistab edasijõudmist. Kõik sõltub sellest, kuidas me võistlusesse suhtume,“ nendib spordipsühholoog Aave Hannus.

Võistlemine aitab meid olukordades, kus peame täitma lihtsat ja selget, pigem lühikest ja konkreetset ülesannet. „Kui aga peame lahendama keerulisi ja kompleksseid ülesandeid, mõnele probleemile lahenduse leidma, midagi uut välja mõtlema, kipub teistega koostöö andma paremaid tulemusi,“ tõdeb Hannus.

Küsimus on selles, kumb on meile kasulikum, kas võistlemine või koostöö tegemine. „Koostööd tehes õpime rohkem ja ka meie sooritus on parem. Mille pärast võistlemisel on tihtilugu kehv maik küljes, siis inimesed on kogenud, et võistlemine tekitab pinget ja häirib keskendumist, sest me hakkame muretsema, mis saab siis, kui me ei võida," selgitab psühholoog.

Hannuse sõnul ei soosita tänapäeval liikumisõpetuse tunnis ega ka muudes olukordades võistlemist põhjusel, et see takistab õppimist. „Võistlemise käigus juhtub nii, et meie tähelepanu läheb sellele, mida teised minust arvavad, kas ma valmistan kellelegi pettumuse, äkki jään häbisse ja see häirib head ülesandele keskendumist. Õppimissituatsioonis peab olema kindlus, et võib katsetada ja eksida ilma hukkamõistu kogemata. Ainult nii saab keskenduda oskuse mõistmisele ja harjutamisele,“ toob Hannus välja olulise momendi.

Kui aga oskused juba selged ja kindlustunne olemas, aitab võistlus meil ennast kokku võtta ja siis on võistlemisest sageli hoopis kasu.

Liikuja identiteedi kujundamine on elukestva sportliku eluviisi alus

Hannus toob välja, et oluline on eristada liikumissoovi ja liikumisharjumust. „Harjumus on konkreetne tegevus, konkreetne käitumine, mis kujuneb poolautomaatseks, näiteks harjumus hommikuti hambaid pesta. Harjumus avaldub eelnevalt seostatud sündmuse peale, mis meile harjumuse alustamist meelde tuletab, näiteks lõunasöök lõppes, nüüd lähen jalutama.“

Harjumuste häda on psühholoogi sõnul aga selles, et need kipuvad kergesti kaduma. Kolime teise kohta, päevarežiim muutub, seltskond ümbert kaob ja asjaolusid, mis vana harjumust meelde tuletaksid, meie ümber enam ei ole.

„Harjumus ei ole seega igavene garantii. See, mida kujundada, ei peaks olema mitte üksik harjumus, vaid liikuja identiteet ehk ettekujutus endast kui aktiivsest inimesest, et liikumine on midagi, mis on osa minust,“ sõnab Hannus.

Psühholoogi sõnul koosneb meie minapilt mitmest identiteedist. „Mina kui matemaatikaõpilane, sest mul on matemaatikas hea pea, mina kui hea sportlane või hea laulja. Meil on endast korraga mitu erinevat ettekujutust. Elu jooksul hakkame ennast sageli identifitseerima elukutse või sotsiaalsete rollide – ema ja isa, poeg, tütar – kaudu, mis määravad selle, milliseid valikuid me oma elus teeme,“ sõnab Hannus.

„Kui meil õnnestub kujundada endast arusaama kui aktiivsest inimesest, kellele liikumine meeldib, kujundame endale ka liikumisega seotud harjumusi. Näiteks kui lähen teise linna õppima ja vana liikumisharjumus enam ei sobi, leian seal endale võimaluse uus liikumisharjumus kujundada, sest mul on ettekujutus iseendast kui kehaliselt aktiivsest inimesest. Identiteet innustab tegema valikuid, mis sobivad minapildiga.“

Lapse liikuma innustamine algab esimesest eluaastast

Liikuja identiteedi kujunemine saab alguse lapsepõlves. Kui me tahame, et meie lastest kasvaksid aktiivse eluviisiga inimesed, on väga oluline võimaldada maast madalast lapsel palju vabalt liikuda ja põhiliikumisoskusi õppida. „Need on oskused, mis võimaldavad ennast edasi liigutada nagu kõndimine, jooksmine, uisutamine, suusatamine, ujumine. Kõik need oskused tahavad õppimist ja harjutamist, et nad muutuksid järjest mugavamaks ja ökonoomsemaks. Samamoodi on vahendi käsitsemise oskustega. Et lapsel oleks tore palli mängida, peab ta esmalt õppima palli viskama ja püüdma,“ toob Hannus välja.

„Põhiliikumisoskuste hea areng annab lapsele osavustunde. Ta julgeb mängida, teda kutsutakse mängu ja ta ise kutsub teisi. Liikumisrõõmule aluse panek on põhjus, miks põhiliikumisoskused peavad olema omandatud enne kümnendat eluaastat,“ tõdeb psühholoog.

Liikumisoskused arenevad kõige kiiremini vahemikus 2–8 eluaastat. Kui sel ajal põhiliikumisoskused, muuhulgas tasakaalu hoidmise oskus ei saa piisavalt areneda, on hiljem mahajäämust päris raske kompenseerida. Põhiliikumisoskuste arengul on oluline vaba mäng lapsega. „Kui laps ei saa väiksena viskamist õppida, näiteks käbisid loopides või palli mängides, ei saa ta arenguliselt õigel ajal viskeliigutust ka selgeks,“ tõdeb Hannus.

Tänapäeva lastel kipuvad põhiliikumisoskused olema viletsad, sest lapsed liiguvad üha vähem. Mõni aasta tagasi tegi Hannus uuringu nelja- kuni kuueaastaste Eesti laste hulgas. Uuriti 200 last, kelle hulgast piisavalt liikus vaid 30 protsenti.

Kehv enesetunne trenni ajal paneb algajad loobuma

Muidugi pole kunagi hilja alustada, aga hiljem on raskem, sest takistused ja piirangud tulevad ette. „Täiskasvanueas alustaja peab liikuja identideedi kujundamiseks leidma endale sobiva ala, mida harrastada. Ala peab kindlasti meeldima. Sageli mõtlevad sportimisega alustajad, et nad peaksid jooksma hakkama, aga jooksmine tekitab algajatel ebameeldivaid tundeid. Kui intensiivsus jõuab tasemele, kus me hakkame hingeldama, siis kehvema kehalise võimekusega inimeste enesetunne muutub ebamugavaks. Mõnda aega on võimalik hambad ristis ennast trenni tegema suruda, aga kirge selle tegevuse vastu ei teki,“ nendib Hannus.

Pigem võiks valida mõne sellise ala, mida saab koos teistega harrastada, sest mängu hasart ja osavuse arengu märkamine tulevad pingutuse kõrvale ja muudavad enesetunde meeldivamaks.

„Kui me tahame oma kehalist aktiivsust suurendada, peaksime harrastama tegevusi, mille käigus tunneme positiivseid tundeid. Meie pikaajaline kehaline aktiivsus ei sõltu mitte sellest, kui hästi ma tunnen ennast pärast trenni, vaid sellest, kui halvasti ma tunnen ennast trenni ajal. Siin on see konks, miks paljud algajad jätavad spordiga tegelemise katki,“ tõi Hannus välja.

Enamik inimesi tunneb ennast pärast trenni hästi, aga trenni ajal ebameeldivalt. „Sportlased on õppinud seda ebamugavust armastama. Nende jaoks on see tunne normaalne, sest kui ma pingutan, ma ka arenen. Nad suudavad oma mõtteprotsessiga enda jaoks ebameeldivuse tühistada,“ sõnab psühholoog.

Jõusaalitrenni pluss on kiire võimsa tunde saavutamine ja autonoomsus

Paljudele meeldib jõusaali treening, sest see annab suhteliselt kiiresti võimsa tunde. Jõutreeningu puhul tajume päris kiiresti edasiminekut ja enda arengu märkamine on üks meie psühholoogiline põhivajadus. „Meile meeldivad tegevused, mille käigus me tunneme ennast osavana. Jõusaali pluss on ka see, et me saame seal tegevusi päris palju ise valida ja nii tunneme ennast ka autonoomsena,“ toob Hannus välja jõusaali treeningute populaarsuse põhjuse.

Oma vaimse kogemuse disainimine trennis on väga oluline. „Näiteks tantsimine kui sotsiaalne tegevus pakub paljudele meeldivaid emotsioone. See omakorda on väga oluline, kui ma tahan täiskasvanuna oma eluviisi sportlikumaks muuta ja luua endale ettekujutus, et mina võin liikumisest rõõmu tunda.“

Sageli takistab inimesel mingi uue tegevusega alustamist arusaam, et mulle ei meeldi see tegevus. Kui aga uurida, miks ei meeldi, selgub, et ei oska. Meeldiv tunne tekibki sellest, et ma oskan ja saan hakkama.

„Kui me alustame uue tegevusega, ei saagi eeldada, et ma kohe ennast hästi tunnen. Meeldimine tuleb koos oskustega. Anna endale võimalus oskust õppima asuda, mitte ära oota, et äkki mulle kümne aasta pärast hakkab tennis meeldima. Meeldiv tunne tuleb oskuste paranemise tagajärjel,“ nendib Hannus.

Kui lapsevanem pole sportlik, ent tahaks, et tema lapsest saaks terve ja aktiivne inimene, võiks vanem siiski hakata lapsega koos liikumas või mängimas käima.

„Välise põhjusega alustamine on tihtipeale päris hea algus. Kui vanem saab selle käigus positiivseid kogemusi, et lapsega mängimine on meeldiv tegevus, siis meeldiv tunne iseenesest hakkab motiveerima ja väline põhjus nihkub järjest rohkem sissepoole, sest kinnistub ka tema lapsevanema identiteet, et ta on hea ema või isa.“

Kehva vormiga inimesel võib liikumisest rõõmu tundmine aega võtta kuni üheksa kuud

Tihtipeale alustavad inimesed liigutamist tervislikel põhjustel. Perearst ütleb, et nüüd ei ole enam valikut, peab liigutama hakkama ehk tihti alustavad inimesed nii-öelda välisel põhjusel, teise inimese algatusel või tungival soovitusel.

„Leia endale hea tugi, toetav sõber, tore trennikaaslane, motiveeriv treener. Oluline on alustades mitte üle pingutada, sest teekond võib olla päris pikk. Uuringud näitavad, et kehvemapoolse kehalise võimekusega inimese teekond selleni, et talle liikumine meeldima hakkab ja automaatsemaks saab, võib võtta aega kolmveerand aastat,“ lükkab Hannus ümber levinud müüdi, et harjumus kujuneb 28 või 40 päevaga. „Poole aastaga langevad pooled alustajad välja.“

Raskuskoht on psühholoogi sõnul selles, et alustatakse hästi suure hooga, pingutatakse üle, aga tegelikult loeb kõige rohkem see, mis tunne on trenni ajal.

„Kui veremaitse on suus ja väga ebameeldiv on olla, vaatad kogu aeg kella ja mõtled, millal see ometi läbi saab, on raske leida jätkamise tahet. Sellistel puhkudel kipub tunduma, et sport polegi minu jaoks, ma ei saa sellega hakkama. Inimesi motiveerivad tunded ja kui sa tead, et ees ootab ebamugav enesetunne, siis väga pikalt seda tegevust ennast tegema sundida on raske. Enesetunnet saab meeldivamaks teha, kuulates näiteks muusikat või tegutsedes teistega koos.“

Selleks, et oleks suuremad šansid mingi sportlik tegevus regulaarseks liikumisharrastuseks kujundada, soovitab Hannus algajatel ise oma liikumise tempo valida. „See on väga oluline. Ära sunni ennast jooksma, kui ei jaksa, siis jaluta või kõnni. Kui me etteantud tempo järgi liikuma hakkame, võib meeldivuse tunne väheneda.“

Võitmine ei sõltu endast, vaid teistest

Hannus toob välja, et silmas peab pidama kahte asja. „Sageli kipume iseenda sooritusele andma hinnangu selle põhjal, kuidas mul läks võrreldes teistega. Kui ma kaotasin, tähendab see paljude jaoks, ma olen halb. Paljud sportijad õpivad aja jooksul märkama ennekõike iseenda arengut ja siis valmistab kaotushetk küll lühiajalise pettumuse, ent sealt edasi läheb tähelepanu sellele, milles areneti ja mida edasi õppida. Kiiruisutaja Marten Liiv ütles ühes intervjuus, et pärast võistlust seedis ta kolmanda koha enda jaoks ära. Oskus võistluspäeva lõpus iseendaga rahu teha on ülioluline.“

Psühholoogi sõnul on oluline ka see, kuidas ma kaotust enda jaoks tõlgendan, see tähendab, mis eesmärgiga ma võistlusele üldse lähen. „Osa inimesi läheb võistlema, et tunda ennast hästi sellepärast, et teised on temast viletsamad. See on moraalselt huvitav olukord, kus keegi ootab, et teised inimesed tuleksid kohale selleks, et tema tunneks ennast hästi. Kui ma lähen võistlema hoiakuga, et mu päev läheb korda ainult siis, kui ma teisi võidan, on väga raske kaotusega toime tulla, sest pettumus on väga suur,“ selgitab ta.

Hannuse sõnul peaksid vanemad aitama lastel kaotusolukorda tõlgendada. „Mina sain nelja-aastaselt aru, et isa laseb mul males võita, andes sellega mulle sõnumi, et võitmine on nii tähtis asi, et mu isa on selle nimel valmis mind petma. See õpetab meile üsna imelikku ettekujutust võitmise tähtsusest,“ kirjeldab Hannus kogemust oma lapsepõlves.

Sageli korraldavad vanemad lapsega võistluse ja lasevad siis lapsel võita. „Kui me tahame lapsele õpetada pingutamise väärtust, võiksime teha võistluse mõlemale võrdseks. Laps jookseb näiteks edaspidi ja vanem tagurpidi, et võistlus käiks mõlemal ikkagi pingutuse peale. Last aitab mõtteviis, et loeb pingutus, mitte võit.“

Võistlustel ju niimoodi on, et üks võidab ja kõik teised kaotavad. „Inimesed sageli ei mõista, et võitmine ei sõltu endast, vaid teistest,“ muheleb Hannus.

Kui me keskendume ainult võidule, keskendume millelegi, mis ei ole meie kontrolli all. „See tekitab ärevust, pinget, muretsemist ja hoopis halvendab meie sooritust."

Lapsevanem ei tule lapse kaotust nähes toime iseenda emotsioonidega

Vanematel on väga keeruline taluda, kui nad näevad oma last võistlusel kaotamas, sest vanem ise ei tule oma emotsioonidega selles olukorras toime. „See on keeruline koht. Esialgne pettumus on täiesti normaalne, ei peaks eeldama, et ootuse mittetäitumine ei põhjustaks pettumust. Seega ei peaks üritama lapselt pettumust ära võtta. Vanemad aga saavad lapsele õpetada, kuidas analüüsida, mis toimus, mis tal hästi välja tuli, mis oli täna tema õppimiskoht ja mida ta sellest kogemusest edasiseks kaasa võtta. See aga on vanematele tihti keeruline ülesanne.“

Võistlusolukorrad võivad Hannuse sõnul aidata meil ennast kokku võtta siis, kui me saame võistelda võrdsete vastastega, kui kõikidel on enam-vähem sama suur šanss võita, kui võistlemine on vabatahtlik, mitte sunnitud ja kui ma võistlen milleski sellises, mida ma oskan ning milleks mul on olnud võimalus valmistuda.

„Mõtteviis, mida spordipsühholoogias arendatakse, on arusaam, et ka võistlus on oma olemuselt koostöö ehk partnerlus. Kui kaks vastast istuvad malelaua taha või lähevad kiiruisurajale kõrvuti, siis üks aitab teisel ennast kokku võtta. Mõlemad pakuvad teineteisele väljakutset. Sellist kasulikumat ja edasiviivamat suhtumist võistlusesse on aina rohkem näha. Me saame õppida, kuidas me võistlemisse ja vastastesse suhtume. Kas kui vaenlastesse, keda tuleb ilmtingimata alistada või kui võimaldajatesse, kes võimaldavad meil ennast kokku võtta.“

Vanematel on raske hinnata, kui vähe laps tegelikult liigub

Psühholoogi sõnul tundub vanematele, et väiksed lapsed liiguvad palju, aga objektiivselt laste liikumist mõõtes see nii ei ole ja lapsevanematel on sageli raske seda uskuda. „Väikesed lapsed liiguvad puhangutena. Laps liigub ja on siis tükk aega jälle paigal. Kolme- kuni viieaastased lapsed istuvad kümme tundi päevas või isegi rohkem. Norras on seis sarnane, kuigi vahel meile tundub, et Norras sünnivad lapsed juba suusad jalas ja veedavad kogu oma elu õues. Lapsevanemad keskmiselt kolm korda ülehindavad oma eelkooliealise lapse kehalist aktiivsust. Siis ongi raske aru saada, et minu laps ei liigu piisavalt ja ma peaks ehk oma lapsega koos liikuma.“

Trennis on palju lapsi koos ja liikumisaega on seal suhteliselt vähe. „Trennid on olulised oskuste õppimiseks, sealt siiski kehalist aktiivsust nii palju ei saa, kui võib-olla loodetakse ning seepärast ainult trennis käimisest kindlasti ei piisa. Tänapäevase eluviisi juures tuleks küll ära kasutada kõik omal jõul liikumise võimalused. Näiteks võiks talvel õues käies laps ise mäest üles joosta, mitte ainult kelguga alla libiseda, aga millegipärast veavad paljud vaprad emad-isad lapsi ikka nööri otsas ka mäkke.“

„Kolmeaastane laps peaks iga päev 60 minutit päevas nii liikuma, et ta hingeldab ja higistab ning kokku liikuma vähemalt kolm tundi päevas. Lapsevanem aga ütleb, et kes neid riideid pesta jõuab, nii väheneb ju riiete väärtus järelturul,“ tõdeb Hannus, miks mõned vanemad ei innusta lapsi jooksma ja liikuma.

Kõige põletavam probleem tänapäeval ongi Hannuse sõnul see, et laps liiguks ringi, mitte ei istuks ühe koha peal paigal, aga väikeste laste vanemad suunatakse laste kinnihoidmistehnoloogiaid hankima. „Mugav on panna laps söögitooli, turvahälli, kõhukotti, rätikuga seljale ja kandelinaga kõhule. Ent kehaliselt aktiivsele eluviisile pannakse alus esimese eluaasta jooksul. Ka beebi peab saama olla kõhuli, õppida õigel ajal pöörama, liikuma nii palju kui vähegi võimalik. Liikumisoskuste arengust hakkab kujunema see, kuivõrd lapsele hilisemas elus liikuda meeldib ja selle peale kujuneb lõpuks ka liikumisharrastaja identiteet,“ rõhutab Hannus.

Artikkel ilmus 28.03.2026 ERRi portaalis. 

Foto: Lauri Kulpsoo (ERR)
 

TAI terviseinfo märtsikuu uudiskiri koondab värskeid teadmisi, uuringutulemusi ja ekspertide selgitusi tervist mõjutavate teemade kohta.

Seekord arutleme uudiskirjas muu hulgas selle üle, millised on terviseotsuste tegemisel peamised keerukused ja kuidas saab neid teadlike valikutega paremini toetada. Samuti anname ülevaate Eesti noorte seksuaaltervise olukorrast ning arutleme, kuidas seksuaalharidus võiks noori toetada senisest paremini.

Uudiskirjas toome esile ka uuringuid Eesti uimastitarvitamise kohta, sealhulgas reoveeuuringu tulemused, ning tutvustame uut töövahendit, mis aitab ennetustegevusi paremini kavandada ja hinnata. Kajastust leiab ka ülekaalu mõju tervisele ja ühiskonnale ning tutvustame riskipõhise eesnäärmevähi sõeluuringu võimalusi.

Statistikauudiste rubriigis on ülevaade tuberkuloosi haigestumuse muutustest Eestis ja vähi sõeluuringutes osalemise näitajatest.

👉 Tutvu uudiskirjaga 

Telli uudiskiri omale postkasti

Eesnäärmevähk on meestel kõige sagedamini diagnoositav pahaloomuline kasvaja, kuid varajase avastamise korral on see enamasti hästi ravitav. Riskipõhine sõeluuring arvestab iga mehe individuaalset haigestumisriski ning aitab parandada vähi varajast avastamist, vähendades samal ajal ülediagnoosimist ja tarbetuid raviprotseduure.

TAI epidemioloogia ja biostatistika osakonna nooremteaduri Mari-Liis Väli sõnul on oluline, et sõeluuring oleks patsiendi jaoks võimalikult lihtne. „Riskipõhine lähenemine algab mehe jaoks lihtsa vereanalüüsiga. Edasised uuringud tehakse vastavalt tema individuaalsele riskile,“ selgitas ta.

Uuring Eesti meeste seas

Aastatel 2024–2025 viidi ellu teostatavusuuring, mille eesmärk oli hinnata, kas Eestis on võimalik rakendada riskipõhist eesnäärmevähi sõeluuringut. Uuringusse kutsuti juhuvalimi alusel 12 000 Tallinna ja Tartu meest vanuses 50–69 aastat.

Ida-Tallinna Keskhaigla uroloogiakeskuse juhataja Martin Kivi sõnul oli uuring suunatud eelkõige kaebusteta meestele, et avastada vähk võimalikult varases staadiumis. „Varases haigusjärgus võivad sümptomid puududa. Riskipõhine hindamine koos täiendavate uuringutega aitab leida need patsiendid, kes vajavad edasist käsitlust,“ ütles ta.

Uuring toimus mitmes etapis. Esmalt tehti osalejatele PSA-test – vereanalüüs, millega mõõdetakse prostataspetsiifilise antigeeni taset veres. PSA tase ületas lävendi seitsmel protsendil vereproovi andnutest. Seejärel hinnati meeste riski täiendavalt uroloogi vastuvõtul, kus tehti küsitlus ja läbivaatus.

Umbes 60 protsenti kõrgema riskiga meestest suunati MRT-uuringule. Biopsiale suunati lõpuks vaid veerand neist meestest, kelle PSA tase oli kõrgenenud.

Vähem tarbetuid uuringuid

Riskipõhine lähenemine koos MRT-uuringuga aitas vähendada tarbetuid biopsiaid, suunates invasiivsed uuringud eelkõige neile meestele, kellel oli suurem eesnäärmevähi risk.

Vähk diagnoositi enam kui pooltel biopsiale suunatud meestel. Samas olid üle poole leitud kasvajatest väheagressiivsed ega vajanud kohest ravi, vaid jäid arstliku jälgimise alla.

Mari-Liis Väli sõnul võib selline mitmeastmeline lähenemine muuta sõeluuringus osalemise meeste jaoks vähem hirmutavaks. „Invasiivseid uuringuid tehakse vaid siis, kui risk on suurem. See aitab vältida olukorda, kus suur hulk mehi läbiks neid uuringuid ilma tegeliku vajaduseta,“ selgitas ta.

Alus edasisteks sõeluuringuteks

Martin Kivi sõnul näitavad esialgsed tulemused, et riskipõhine lähenemine on meestele vastuvõetav ja loob aluse eesnäärmevähi sõeluuringu edasiseks arendamiseks. Järgmise sammuna on plaanis hinnata selle lähenemise rakendatavust ka teistes Eesti maakondades.

Uuringus osalesid aktiivsemalt nooremad mehed. Seetõttu kaalutakse edasistes uuringutes fookuse suunamist eelkõige 50-aastastele meestele, et hinnata riskipõhise sõeluuringu toimimist eri piirkondades väiksema ressursimahuga.

Teostatavusuuringute eesmärk on anda teaduspõhine alus uute riiklike sõeluuringute kavandamiseks, et need oleksid tõhusad ja aitaksid vähendada vähisuremust.

Mari-Liis Väli, TAI epidemioloogia ja biostatistika osakonna nooremteadur

TAI juhitud uuring toimus rahvusvahelises koostöös Euroopa projektidega EUCanScreen ja PRAISE-U. Uuring viidi läbi koostöös Tervisekassa, Eesti Uroloogide Seltsi, Tartu Ülikooli Kliinikumi, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Ida-Tallinna Keskhaigla ja SYNLAB Eesti OÜ-ga.

Artikli pikem versioon ilmus novaator.err.ee veebilehel

Valmis on saanud uus juhend, mis toetab ennetustegevuste kavandamist, arendamist, kohandamist ja hindamist. Juhend on mõeldud kõigile, kes ennetuses lahendusi loovad, arendavad, kohandavad, rahastavad või ellu viivad. Eesmärk on teha ennetustegevuste planeerimine ja edasiarendus lihtsamaks ja mõelda läbi, kuidas hoida fookust, teha tõendusmaterjalil tuginevaid valikuid ja liikuda samm-sammult mõju saavutamiseni. Juhend lähtub tõenduspõhisuse arengujoonest ja tõendatuse tasemetest, mida kasutatakse ennetustegevuste hindamisel ennetuse teadusnõukogus ja ennetusvaldkonnas. 

Juhendi koostamisse panustasid eri erialade ja kõrgkoolide teadlased, et pakkuda valdkonnaülest ühist keelt ja lähenemist – sõltumata sellest, kas valdkonnaks on haridus, sotsiaalia, tervis, turvalisus või noorsootöö. Materjal on üles ehitatud praktilise teekaardina ning aitab liikuda vajaduste ja olukorra mõistmisest mõju hindamise, tegevuse laiendamise ja kvaliteedi säilitamiseni. 

TAI teadur Hedvig Sultson ütleb, et kui küsime ausalt, kas sekkumine töötab ja on kohalikes oludes teostatav, saame teada, kas meie tegevusest on päriselt kasu.

Soovi korral jaga juhendit ka kolleegidega – eriti nendega, kes plaanivad uusi ennetustegevusi või arendavad juba rakendatavaid sekkumisi. 

Ennetustegevuse kavandamise, arendamise, kohandamise ja hindamise juhend

Võru maakonnas endiselt kõige aktiivsemad soolevähi sõeluuringul osalejad 

Soolevähi sõeluuringu vanusealampiiri langetati 2025. aastal 60-lt 58-eluaastale, et tuua Eesti praktika kooskõlla ajakohaste Euroopa Liidu soovitustega. Sellega kasvas ka sõeluuringule kutsutavate arv pea 15 000 inimese võrra. “Igal aastal on planeeritud lisada üks sünnikohort, kuni jõutakse kooskõlla soovitusega alustada sõeluuringut 50-aastaselt,“ sõnas Dolores Eamets TAI vähi sõeluuringute registri juht. „Alampiiri langetamine võimaldab meil avastada rohkem vähieelsed muutusi ja haigust varasemas staadiumis ning seeläbi parandada nii ravitulemusi kui ka inimeste elukvaliteeti. Soolevähi sõeluuringu pikaajaline eesmärk on vähendada inimeste arvu, kes haigestuvad soolevähki.“ 

Koos kutsutavate arvuga kasvas 2025. aastal ka üldine osaluse protsent (62,3%, 2024. aastal 61,5%), andes uuringul osalejate arvuks juba üle 60 000 mehe ja naise. Kõige kõrgem osalusmäär oli juba mitmendat aastat Võru maakonnas. Samuti ületas osalusmäär eesmärgilist 70% Jõgeva, Hiiu, Tartu ja Põlva maakondades. Kõige madalam on osalus endiselt Ida-Viru, Harju ja Valga maakondades. Enim osalevad soolevähi sõeluuringus Hiiu maakonna naised (78%) ja Võru maakonna mehed (69%). 

Ravikindlustamata inimeste osalemine soolevähi sõeluuringul on endiselt tagasihoidlik, jäädes alla 20%. Siiski on aasta aastalt näha stabiilset osaluse tõusu: 2024. aastal osales 16% ja 2025. aastal 18% sõeluuringutele kutsutud ravikindlustamata isikutest. 

Tartumaa naiste rekordiline osalus emakakaelavähi sõeluuringul 

Emakakaelavähi sõeluuringule kutsuti 2025. aastal üle 74 500 naise, kellest osales 65,2%, mida on 0,5 protsendipunkti enam kui aasta varem. Kõige aktiivsemalt osalesid sõeluuringul 50‑aastased naised (osalusmäär 69%), samas kui kõige madalama aktiivsusega olid 65‑aastased naised (57%).  Inimese papilloomiviiruse (HPV) nakkus leiti 9%-l emakakaelavähi sõeluuringul osalenutel. Ravikindlustamata naiste osalus oli 25%, mis on ligi kolm korda madalam kui ravikindlustatutel (69%). Ravikindlustatud 30‑aastaste naiste seas oli osalus koguni 76%. Maakondlikult paistsid silma Tartu maakonna naised, kelle osalus ületas esmakordselt 70% (ravikindlustatud naiste seas koguni 74%). Suurimad väljakutsed püsivad Ida‑Viru ja Valga maakondades. 

Kliinikus proovivõtu asemel valis kodutesti 19% emakakaelavähi sõeluuringul osalenud naistest. Rohkem on kasutasid seda võimalust ravikindlustamata naised (27%). Ravikindlustamata naiste seas valis kodutesti kõige sagedamini 60‑aastaste rühm (34%) ja Hiiu maakonna naised (55%). 

Rinnavähi sõeluuringu sihtrühm laienes ja osalus kasvas 

2025. aastal laiendati rinnavähi sõeluuringu sihtrühma, esmakordselt kutsuti uuringule 72-aastased, kokku ligi 8000 naist. 

Rinnavähi sõeluuringule kutsuti ligi 114 000 naist, kellest osales üle 74000 (65%). Võrreldes 2024. aastaga tõusis osalusmäär 0,7 protsendipunkti ja sihtrühma suurenemisest tulenevalt tehti varasema aastaga võrreldes üle 7000 mammograafilise uuringu rohkem. Enim osalesid sõeluuringus 50-aastased (69%), vähem osalejaid oli kõige vanemates vanuserühmades ehk 72- ja 74-aastaste hulgas (vastavalt 63% ja 62%). Ravikindlustamata naiste osalus rinnavähi sõeluuringus oli 19%. 

Maakondadest oli kõrgeim osalusmäär Hiiu ja Jõgeva maakondades ning üle 70% osalus oli ka  Saare, Lääne, Põlva ja Tartu maakondades. Vähem osaleti Ida-Virumaal, Valgamaal ja Harjumaal. Endiselt jätkub trend, et suurtes piirkondades nagu Harjumaa ja Ida-Virumaa, kus saab aastaringselt haiglates rinnavähi sõeluuringus osaleda, kasutatakse seda võimalust vähem võrreldes väiksemate maakondadega, kus käib mammograafiabuss vaid mõnel korral aastas. 

Tallinna sõeluuringute tulemused paljastavad märkimisväärsed piirkondlikud erinevused 

Tallinna linnaosade lõikes on sõeluuringutes osalemine väga erinev. Madalama osalusmääraga paistavad silma Lasnamäe, Kesklinna ja Põhja-Tallinna piirkonnad, samas kui Nõmme ja Pirita eristuvad aktiivsema osalusega. Soolevähi sõeluuringu puhul on aga märgatav meeste tagasihoidlikum osalus Kesklinnas.  

„Need erinevused rõhutavad vajadust sihitud, linnaosapõhiste tegevuste järele, et tugevdada sõeluuringutes osalemist seal, kus näitajad on kõige madalamad,“ sõnas Dolores Eamets. 

Täpsem info sõeluuringu osalusmäärade kohta on leitav TAI tervisestatistika andmebaasist (statistika.tai.ee) ja visualiseerituna terviseandmete lehel. 

Tänavu on kutsutud tasuta sõeluuringutele üle 225 000 mehe ja naise 

• Rinnavähi sõeluuringule oodatakse 50–74-aastaseid naisi sünniaastaga 1952, 1954, 1956, 1958, 1960, 1962, 1964, 1966, 1968, 1970, 1972, 1974 ja 1976. 
• Osalemiseks tuleb broneerida aeg terviseportaal.ee või helistada sobivasse tervishoiuasutusse.  
• Emakakaelavähi sõeluuringule oodatakse 30–65-aastaseid naisi sünniaastaga 1961, 1966, 1971, 1976, 1981, 1986, 1991 ja 1996.  
• Osalemiseks tuleb broneerida aeg terviseportaal.ee või helistada sobivasse tervishoiuasutusse.  
• Emakakaelavähi sõeluuringu jaoks vajaliku proovi saab võtta ka kodus, tellides endale kodutestikomplekt aadressilt hpv.kliinikum.ee või küsides HPV-kodutest lähimast apteegist. 
• Soolevähi sõeluuringule oodatakse 56–68-aastaseid mehi ja naisi sünniaastaga 1958, 1960, 1962, 1964, 1966, 1968 ja 1970. 
• Osalemiseks tuleb võtta ühendust oma perearstikeskusega ja registreerida end pereõe vastuvõtule.  

Tervisekassa ja TAI juhivad tähelepanu, et e-posti teel saavad kutse kõik sihtrühma kuuluvad inimesed, kellel on meiliaadress isikukood@eesti.ee suunatud isiklikule meilile või rahvastikuregistrisse on märgitud isiklik meiliaadress. Sõeluuringul osalemiseks ei pea aga personaalset kutset ootama, vajalik kutse-saatekiri on kõigil sõeluuringule kutsututel terviseportaalis olemas. Lisainfot leiab soeluuring.ee.  

2025. aastal registreeriti Eestis 87 tuberkuloosijuhtu, neist 73 uut ehk esmast tuberkuloosijuhtu, 12 tuberkuloosi retsidiivi- ja 2 muud korduvravi juhtu, mis on 3 haigusjuhu võrra vähem kui 2024. aastal.

„Võrreldes 25 aasta taguse ajaga on see väga suur haigestumuse langus, sest 2001 aastal registreerisime Eestis 812 tuberkuloosijuhtu,“ tõdes Tervise Arengu Instituudi (TAI) registrite osakonna juhataja Piret Viiklepp.

2025. aastal tuberkuloosi haigestunutest 65 (74,7%) olid mehed, 22 naised. Vanim patsient oli 89, noorimad 12-ja 16-aastased, väikelastel eelmisel aastal tuberkuloosi ei diagnoositud.

74 juhul (85,0%) oli tegu kopsutuberkuloosiga, sh 60 juhul oli tegu nakkusliku vormiga, st ka haige lähikondsed võisid tuberkuloosi nakatuda.

2025. aastal registreeriti kokku 12 multi-ravimresistentset (MDR) tuberkuloosijuhtu, mis on 19,4% kopsutuberkuloosi juhtudest, kus ravimtundlikkus oli teada. See osakaal on üks Euroopa kõrgemaid, ravimresistentsete vormide osakaal Euroopa Liidu maades oli 2024. aastal 4,3%.

Tuberkuloosi kiire diagnostika on keeruline, kuna tuberkuloosibakterid kasvavad väga aeglaselt ja seetõttu ei ole rutiinsetes kliinilise mikrobioloogia laborites tuvastatavad.

Tuberkuloosi analüüsid tehakse Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla mükobakterioloogia laborites, kus on kasutusel nii kiirtestid, külvimeetodid kui ravimtundlikkuse testid.

„Täna on probleemiks tõusnud see, et ei inimesed ise ega meditsiinipersonal mõtle tuberkuloosile esmajärjekorras ja mõnedel juhtudel võib diagnoosimine ning seetõttu ka ravile jõudmine hilineda,“  võttis teema kokku Piret Viiklepp. „2025. aastal ajakohastasime koostöös erialaekspertidega ravijuhendit „Kopsu-ja kopsuvälise tuberkuloosi käsitlus“, kus ajakohastati diagnoosimeetodeid, raviskeeme ning tuberkuloosihaigega kontaktis olnud inimeste väljaselgitamise ja terviskontrolli kutsumise põhimõtteid. Tuberkuloosi kontrolli alane tegevus on Eestis hästi korraldatud ja koostöö Tervisekassa, Terviseameti, Ravimiameti, TAI ja tervishoiuasutuste meditsiinitöötajate vahel on väga hea,“ hindas ta.

Kõrge ravimresistentsete tuberkuloositüvede levik on püsinud Eestis ja Balti riikides aastaid ning selle põhjused pärinevad paljuski minevikust, kui tuberkuloosi diagnostikameetodid ja ravikvaliteet jäi tänasele alla. Tuberkuloosi nakatunutest haigestub elu jooksul umbes 10% – neist pooled kahe aasta jooksul ning poole kogu ülejäänud elu jooksul. Seetõttu – kuna teatud osa elanikkonnast on praeguseks nakatunud resistentsete haigustekitajate poolt, siis see on ka üks peamisi põhjuseid, miks need haigusvormid ei kao ka lähitulevikus.

Ülevaatlik tuberkuloosistatistika Eesti andmete kohta on avaldatud Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika andmebaasis: https://statistika.tai.ee

Võrdluses Euroopa Liidu riikidega saab kasutada 2024. aasta näitajaid, mis avaldati 23. märtsil 2026: Tuberculosis surveillance and monitoring in Europe 2026 - 2024 data

Tuberkuloosi ravimid on Eestis tagatud kõigile seda vajavatele patsientidele, ambulatoorne tuberkuloosiravi on korraldatud paindlikult ja patsiendikeskselt, haiglaravi on tagatud kõigile nakkusohtlikele patsientidele, kes seda vajavad.

24. märtsil tähistatakse WHO eestvedamisel tuberkuloosipäeva, kuna 144 aastat tagasi – 24.märstil 1882.aastal teatas Saksa arstiteadlane Robert Koch avalikkusele tuberkuloosibakteri avastamisest.

Tuberkuloos on õhu teel piisknakkusena leviv nakkushaigus, mida põhjustavad Mycobacterium Tuberculosis`e kompleksi kuuluvad bakterid. Kõige sagedamini saavad kahjustada kopsud, kuid tuberkuloos võib tabada ka teisi elundeid ja organeid.

Tänapäeval ei kujune terviseotsused enam ainult arstikabinetis, vaid ka sotsiaalmeedias ja veebikogukondades, kus teaduspõhine info ja isiklikud kogemuslood põimuvad. Just inimeste lood ja vahetu keel võivad mõjutada hoiakuid isegi rohkem kui ametlikud soovitused.

Uuringud näitavad, et naised ei ole valeinfo äratundmisel meestest nõrgemad, kuid nad otsivad sagedamini terviseinfot veebist. Selle taga on suurem tunnetatud vastutus oma terviseotsuste eest ning soov neid paremini mõista. Eriti ilmneb see eluetappides nagu rasedus ja sünnitus, kus faktidele lisaks otsitakse ka teiste kogemusi.

Selline aktiivne infootsing eeldab aga ka kriitilist mõtlemist. Digikeskkonnas on oluline eristada üksikuid kogemuslugusid teaduspõhisest teadmisest ning kontrollida allikaid. Vastutus on siin kahepoolne – teadus peab olema arusaadav ja kättesaadav, kuid ka igaüks meist peab oskama infot hinnata.

Tänapäeva infokeskkonnas konkureerib teaduspõhine info üha enam pseudoteaduse ja tehisintellekti loodud sisuga. See muudab usaldusväärse info eristamise keerulisemaks ning suurendab vajadust teadlikkuse ja kriitilise mõtlemise järele.

Olulist tuge pakuvad ka avalikud terviseandmed, mis aitavad üksikuid lugusid laiemasse konteksti paigutada. Näiteks Eesti sünnitervise näitajad on rahvusvahelises võrdluses väga head ning põhinevad järjepideval ja kvaliteetsel tervishoiul.

Infokülluses orienteerumiseks tasub aeg-ajalt endalt küsida: millist infot ma tarbin, milliseid allikaid usaldan ja kui teadlikud on minu valikud?

Loe kogu artiklit err-i veebilehelt

Karina Auli-Nool, TAI teaduskommunikatsiooni juht
Foto: Susan Must

Tervise Arengu Instituudi teadur Liilia Lõhmus selgitab, et seksuaaltervis tähendab palju enamat kui haiguste puudumist.

„Seksuaaltervis on füüsilise, emotsionaalse, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund seoses seksuaalsusega. See eeldab positiivset ja austavat suhtumist seksuaalsusesse ja seksuaalsuhetesse ning õigust turvalistele ja vägivallast vabadele kogemustele.“

Mitmed näitajad on paranenud märgatavalt 

Eestis on viimase 20 aasta jooksul toimunud mitmesuguseid positiivseid arenguid.

HIV-i levik on vähenenud. Kui 2000. aastate alguses avastati kaks kolmandikku uutest juhtudest alla 20-aastaste seas, siis viimastel aastatel on selles vanuserühmas vaid üksikud juhud.

Seksuaalsel teel levivate infektsioonide esinemissagedus on samuti vähenenud. Kuigi kõige levinum on endiselt klamüdioos, on selle esinemine kümne aasta jooksul vähenenud ligikaudu kolm korda.

Teismeliste sünnituste ja abortide arv on kahanenud oluliselt, jõudes tasemeni, mis on võrreldav Põhjamaadega.

Need tulemused viitavad sellele, et ennetus ja seksuaalharidus on olnud tõhusad.

Seksuaalkogemused algavad hiljem

2021. aastal korraldatud uuringu järgi on 14–18-aastastest noortest olnud seksuaalvahekorras 22%.

Vanusega kasvab seksuaalkogemuste osatähtsus kiiresti:

• 14-aastastest on seksuaalvahekorras olnud alla kümnendiku
• 18-aastaseks saades on kogemus enam kui pooltel noortel.

Samal ajal näitavad andmed, et vähenenud on väga varases eas seksuaalvahekorda astumine. Kui 2000. aastate keskel oli 14–15-aastastest seksuaalvahekorras olnud iga viies, siis viimaste uuringute järgi vähem kui kümnendik.

Samuti on vähenenud juhusuhete ja mitme partneriga seksuaalvahekorras olnud noorte osatähtsus.

Kondoomi kasutamine on murekoht

Kuigi rahvusvahelises võrdluses on Eesti noorte kondoomi kasutamise näitajad pigem head, näitavad viimased uuringud siiski kasutamise vähenemist.

• 71% noortest kasutas kondoomi esimesel seksuaalvahekorral.
• Juhuvahekordades kasutas kondoomi alati vaid umbes pool noortest.
• Viimase vahekorra ajal ei kasutanud kondoomi 39% seksuaalvahekorras olnud noortest.

Kõige sagedamini põhjendatakse kondoomi mittekasutamist kindla partneri ja usaldusega. Samal ajal on kondoomita seks seotud ka uimastite tarvitamisega ja negatiivsemate hoiakutega kondoomi suhtes.

„Kondoom on ainus vahend, mis kaitseb nii soovimatu raseduse kui ka enamiku seksuaalsel teel levivate infektsioonide eest.“

Uuringud viitavad sellelegi, et noorte kondoomi kasutamise oskused ei ole alati piisavad – näiteks kümnendikul kasutajatest on juhuvahekorra ajal kondoom purunenud või maha libisenud.

Seksuaalne väärkohtlemine on levinud

Oluline probleem on seksuaalne väärkohtlemine.

Uuringu andmetel on 45% 16–18-aastastest noortest kogenud vähemalt ühte seksuaalse väärkohtlemise olukorda. Kõige sagedamini on tegu seksuaalse ahistamisega, näiteks soovimatu käperdamisega.

Erinevaid seksuaalvägivalla olukordi on kogenud 2–8% noortest ning internetis toimuvat seksuaalset väärkohtlemist alla kümnendik.

Teadlaste hinnangul ei pruugi varasemate aastatega võrreldes suuremad näitajad tähendada tingimata väärkohtlemise kasvu, vaid võivad viidata sellele, et noored oskavad selliseid olukordi paremini ära tunda.

Seksuaalharidus vajab mitmekesisemat lähenemist

Eestis on noorte seksuaaltervise parandamisel olnud oluline roll koolipõhisel seksuaalharidusel.

„Seksuaalharidus aitab noortel teha tervislikke ja turvalisi otsuseid ning tunda oma kehast ja elust rõõmu.“

Samal ajal näitavad uuringud, et õpetuses keskendutakse rohkem bioloogilistele teemadele (näiteks murdeea muutused ja infektsioonid) ning vähem suhete, suhtlemise ja seksuaalse heaolu küsimustele.

Samuti kasutatakse koolides sagedamini passiivseid õppemeetodeid (loengud, info jagamine) kui interaktiivseid lähenemisi, mis aitaksid noortel praktilisi oskusi arendada.

Näiteks võiks rohkem kasutada:

• arutelusid ja rollimänge
• praktilisi harjutusi (nt kondoomi peale panemise harjutamine mulaažil)
• reaalse elu näiteid ja situatsioone.

Noore toetamine on kogukondlik ülesanne

Noorte seksuaaltervist ei kujunda ainult kool. Olulist rolli mängivad ka vanemad, sõbrad ja noortega töötavad täiskasvanud – näiteks treenerid, huviringide juhendajad ja noorsootöötajad.

„Kui noore jaoks leidub kasvõi üks usaldusväärne inimene, kes ta ära kuulab, on kõik juba hästi.“

Seetõttu on oluline, et noortega töötavad inimesed oleksid valmis seksuaalsusega seotud küsimusi kuulama ja neile hinnanguvabalt vastama.

Liilia Lõhmus, Tervise Arengu Instituudi riskikäitumise uuringute osakonna teadur

Artikkel on lühendatud versioon  veebiajakirjas Mihus ilmunud loost.

Liilia Lõhmuse töö keskendub seksuaaltervise uuringutele ning HIVi ja AIDSi valdkonna seirele ja hindamisele. Üks pikema ajalooga uurimissuundi on Eesti noorte seksuaaltervise uuring, mida on korraldatud alates 2003. aastast.

Kui ei ole selge, kellele tekst on suunatud, ei pruugi see kõnetada kedagi. Sageli kohtame lauseid, mis on sisult õiged, kuid jäävad lugejast liialt eemale:

„Teenuse kättesaadavuse parendamine on prioriteetne tegevussuund.“

See ütleb küll midagi, kuid ei vasta veel küsimusele, mis inimest päriselt huvitab – kas abi on olemas ja kuidas selleni jõuda.

Sama mõte võib kõlada ka nii:

„Soovime, et vajalik abi oleks inimestele lihtsamini kättesaadav.“

Erialakeeles kohtame tihti ka rolle: patsient, klient, teenusekasutaja, spetsialist. Need on vajalikud, sest loovad täpsust ja aitavad keerulist maailma korrastada. Kuid kui roll jääb esiplaanile, võib inimene selle taha märkamatult kaduda.

Näiteks:
„Teenusekasutaja peab pöörduma vastuvõtule kokkulepitud ajal.“

See on korrektne ja arusaadav.

Aga saab ka nii:

„Palume tulla vastuvõtule kokkulepitud ajal.“

Roll taandub hetkeks. Inimene astub lähemale.

Või:

„Rakendatakse meetmeid vaktsineerimise hõlmatuse tõstmiseks.“

Teksti mõtte toob inimesele lähemale:

„Teeme tööd selle nimel, et vaktsineerimine oleks inimestele paremini kättesaadav ja arusaadav.“

Või näiteks:

„Patsient peab järgima ravijuhiseid.“

Ja samas:

„Ravijuhiste järgimine toetab su paranemist.“

Sageli piisab ka vaatenurga muutmisest. Kui kirjutaja peab silmas inimest, hakkab tekst temaga arvestama – sõnavalikus, rütmis ja rõhuasetustes ja tekst ei räägi enam inimesest, vaid temaga.

See ei tähenda, et rolle tuleks vältida, vastupidi – need on sageli vajalikud ja täpsed. Küsimus on pigem tasakaalus: kas roll aitab mõista või hakkab inimest varjutama?

🌿 Võib-olla algabki selgus hetkest, mil kirjutaja kujutleb inimest teisel pool teksti – mitte lugejaskonda, sihtrühma ega statistikat.

Meelike Tammemägi
TAI veebispetsialist

Selge sõna keeleampsud on emakeelepäevale pühendatud mõtisklused keele rollist tervisevaldkonnas. Eesmärk on toetada selget ja vastutustundlikku sõnakasutust – sellist, mis aitab erialakeelel kõlada mõistetavalt ja inimlikult nii spetsialistidele kui ka kõigile teistele, kelle elu ja tervist need teadmised puudutavad.

Millist rolli te tervise arengu instituudil (TAI) Eesti tervishoius näete?

Tervise Arengu Instituudil on mitu tähtsat rolli - me oleme rahvatervishoiu teadus- ja arendusasutus missiooniga kujundada teaduspõhiseid tervislikke valikuid. Meie esimene ülesanne on veenduda, et meil on teadusuuringutest olemas teadmised ja kvaliteetsed andmed ning need andmed ka väärindatud analüüsideks. Nii on meil olemas võimalus teha tarku otsuseid tervisepoliitika kujundamiseks riigis. Ja lisaks kasutame seda teadmist, et kujundada keskkonda ja luua tervise parandamiseks lahendused, mida me kas arendame ise või toome sisse ja kohandame Eesti oludele ja testime nende toimivust, mõjusust ja ka pakume neid lahendusi. Näiteks võib tuua vähi sõeluuringute kättesaadavuse parandamise nii, et emakakaelavähi sõeluuringu jaoks on HPV-testid kättesaadavad kodus testimiseks ja neid saab ka apteekidest. Eelmisel aastal kasutas seda võimalust 14 000 naist.

Te teete ka erinevaid soovitusi. Riiklikud toidusoovitused, liikumissoovitused. Mis te ütlete nendele inimestele, kes võib-olla nende suhtes on natuke skeptilised ja suhtuvad sellesse nii, et "mulle ei tule keegi ütlema, mida ma sööma pean või kuidas ma liikuma pean"?

Me ei lähegi kellelegi midagi otseselt ütlema. Tõesti me anname välja riiklikke toitumis- ja liikumissoovitusi, kus on ka uneaja soovitused sees. Me järgime nende soovituste koostamise osas parimaid praktikaid, mis on Põhjamaade toitumissoovitused ja metoodikat, kuidas nendeni soovitusteni jõutakse. Eelkõige on võtmesõnaks tasakaal toitumises, liikumissoovitused, mis tegelikult on igale inimesele jõukohased, uneaja soovitused samuti.

Kui te vaatate praegu Eesti inimeste tervisenäitajaid, siis millised suundumused kõige rohkem muret valmistavad praegu?

Enne muredest rääkimist ma tegelikult alustaksin rõõmudest. Kui me vaatame tänast päeva, siis võib tunduda, et meil on hästi suured mured – ja meil ongi, aga püüame samal ajal ka vaadata, missugust edu me oleme saavutanud viimase 20 kuni 30 aasta jooksul ja see on märkimisväärne. Inimeste tervist hinnatakse ju eluea pikkuse ja elu kvaliteedi järgi. Selles osas oleme me teinud väga suure hüppe edasi. Meie keskmine oodatav eluiga on täna 79,5 aastat, see meeste ja naiste lõikes natuke erineb. Ka tervena elatud aastate arv on natukene kasvanud, meestel 56,6 ja naistel 60,5 ja siis tulevad need "agad".

Meil on väga suured erisused haridustaseme järgi: põhiharidusega mees elab kõrgharidusega naisest peaaegu 18 aastat vähem. Erisused tulevad sisse ka maakonniti – need on küll veidi vähenenud, aga parima ja halvima näitajaga maakonna vahe on 12 aastat ehk inimese tervis sõltub täna ka sellest, kus piirkonnas inimene elab. Tervise ebavõrdsusega tuleb kindlasti tegeleda.

Meil on paranenud vähielulemus ja mitmete paikmete osas oleme jõudmas Põhjamaadele järgi. Samas haigestutakse eluviisist tulenevalt vähki üha nooremalt. Nakkushaiguste osas oleme teinud suuri edusamme. Kui 90-ndate alguses oli meil tuberkuloosi nakkussjuhte üle 800 aastas, siis eelmisel aastal oli 85, kuid mureks on ravimresistentsed vormid.

Ma küsin siia vahele, et miks üha nooremad inimesed siis vähki haigestuvad?

See on hea küsimus ja sellele kindlasti vähiepidemioloogid oskavad täpsemalt vastata. Aga näiteks soolevähi puhul me seda trendi paraku näeme ja soolevähi riski suurendab eelkõige vähene liikumine, ülekaal, alkoholi liigtarvitamine ja liigselt liha sisaldav menüü. See trend on kindlasti seotud tervisekäitumisega laiemalt. Ja kui rääkida muredest, siis üks suuremaid väljakutseid meil täna ongi ülekaalulisus. Täiskasvanud inimestest on ligi 60 protsenti ülekaalulised või rasvunud, trend on muret tekitav ka noorte seas. TAI teeb tervisekäitumise uuringuid 11-, 13- ja 15-aastaste kooliõpilaste seas ja ka eraldi ülekaalulisuse uuringuid esimese, neljanda ja seitsmenda klassi noorte seas. Juba esimesse klassi minnes on iga kolmas laps ülekaaluline või rasvunud. Nii et ülekaalulisus on võtmas pandeemia mõõdet.

Kas tervislik eluviis on midagi rasket tavalise inimese jaoks? Kas inimesed vajavad abi, et elada tervislikku elu?

Tervislikud eluviisid on iseenesest lihtsad. Meil ei ole täna ju probleemi sellega, et inimesed ei teaks, missugused tegevused toetavad tervist. Missugune on tervist toetav toit ja toitumine, kui palju peab liikuma, kuidas suitsetamisesse suhtuda, kuidas alkoholi tarvitamisesse suhtuda... Üldjuhul teatakse, aga nüanssides mitte. Meil on näiteks teada, et alkoholi tarvitamist ei osata seostada kõikide vähkidega. Ainult 10 protsenti naistest teab, et alkoholi tarvitamise ja rinnavähi vahel on seosed.

Tervisealane kirjaoskus justkui on enam-vähem olemas, küll aga on probleemiks teadmiste rakendamine praktilises igapäevaelus ehk väljendumine tervisekäitumises. Ja siin me ei saa loota ainult inimese enda individuaalsele võimekusele, vaid oluline on ka see, kuidas me kujundame keskkonda niimoodi, et see soodustab tervislikke valikuid, et tervislik valik oleks automaatne valik. Meetmeid on erinevaid, näiteks selliseid, mis muudavad keskkonda mingite piirangutega - reklaamipiirangutega või müügipiirangutega või muude otsustega. Hea näide on suitsetamine. Kui me mõtleme ajaloos tagasi, siis 2007 ei ole väga ammune aeg, aga siis keelati ära suitsetamine avalikes söögikohtades, baarides ja restoranides, nikotiinitooted ei ole täna kauplustes nähtaval jne. Kujutage täna ette, et te lähete restorani Tallinnas ja keegi kõrvallauas paneb suitsu ette. Tegelikult ei kujuta.

Kusjuures mujal Euroopas käib see üsna sama hooga edasi.

Käib küll kohati ja see on kaunis häiriv. Aga see on lihtsalt üks ekstreemne näide, mis kirjeldab, kuidas keskkonna kujundamine käib ja kuidas seda keskkonda saab suunata nii, et see inimest toetab. Aga täpselt samamoodi saab suunata alkoholi tarvitamist, toidu märgistamist ja toidureklaami lastele.

Kas kaubandus ja toidutööstus teevad siin tihtipeale vastutööd?

Me peamegi pigem vaatama, mida me riigi tasandil ära saame teha. Tänased arutelud Nutri-Score'i ehk toidupakendi märgistuse üle ongi ühed neist, millest me peame rääkima. Euroopa Liidu tasemel sellist euroopaülest kokkulepet ei ole, et märgistus peab tingimata Nutri-Score olema, aga samas väga paljud riigid erinevaid toidu esikülje märgistusi kasutavad, et inimesel oleks lihtsam aru saada, missugune koostis selles pakendis on.

Aga kuidas te hindate praegu üldse tüüpilist kaupluste toidukauba valikut? Kas domineerimas on töödeldud toidukaubad või puhast toitu üha rohkem, mis on ka kallim?

Tegelikult on kättesaadavad ju mõlemad. Pigem sõltub hind ikkagi sellest, missuguseid valikuid inimesed teevad. Kui me vaatame poes töötlemata toitude riiuleid, eelkõige puu-, juur- ja köögivilju, siis ei saa öelda, et need üle mõistuse kallid oleksid. Ja neid on võimalik ära kasutada oma tervise toetamiseks ja valmis toodete ostmise asemel ise kodus süüa teha. Ja jällegi tuleb inimeste teadlikkus mängu.

Teisalt valmistoitude ja ka selliste igapäevakaupade nagu leiva, jogurtite, muude piimatootete puhul on väga oluline saada aru pakendimärgistusest. Kas inimene saab aru sellest, kui palju suhkrut on jogurtis? Kas inimene saab aru sellest, et kui ketšupipakendi peal on kirjas, et see sisaldab 100 grammi kohta 25 grammi suhkrut, kui palju seda tegelikult on? Ja siin on pakendimärgistus oluline, kuidas inimene oskab välja lugeda talle vajalikku teavet. See on ka põhjus, miks täna räägitakse Nutri-Score'ist, mis paneb toidu pakendimärgistuse skaalale rohelisest punaseni. See ei tähenda, et ühtegi punast toodet ei tohi tarvitada, vaid küsimus on valikus ja tasakaalus ning selles, et võrreldakse sama toidugrupi aineid. Kui ma võrdlen kahte jogurtit, siis ma valiksin rohelisema suunaga jogurti. Aga me ei võrdle leiba jogurtiga Nutri-Score'i alusel, vaid ainult tooteid sama tootegrupi raames. Nii et need erinevad lahendused peaksid aitama inimesel informeeritud otsust teha. Võimalik on kasutada ka TAI Nutridata andmebaasi, kus saab toidupäevikut pidada ja saada aru ka mikro- ja makrotoitainete sisaldusest toidus – missugust kütust ma oma kehale pakun.

Kas toidutööstuses on lihtsam leiutada ja turundada neid tooteid, mis on vähem tervislikud?

Toidutööstus kindlasti pakub seda, mille järgi on nõudlus.

Seda saab ise suunata ka?

Seda saab suunata ja inimesed saavad oma kaupade valikuga seda suunata. Mina ütleksin küll, et Eestis on väga häid näiteid selles osas, et ka toidutööstus on huvitatud inimestele tervislikuma toidu pakkumisest. Jah, ettevõtted muretsevad kindlasti ka rahvusvahelise konkurentsi pärast, et kui kusagil on kehtestatud mingisugused nõuded või kusagil on mingisugused soovitused, kusagil kasutatakse märgistust, kusagil ei kasutata märgistust, kuidas need tooted siis turul konkureerivad.

Kui võrrelda näiteks 30 aasta taguse ajaga ja tooteid, mis kaupluses saada on, siis ilmselt on asi muutunud paremuse poole?

Pigem on meil täna olukord, et toidu kättesaadavus on lihtsalt väga kõrge ja toit on väga energiatihe. Toidupuudust ju ei ole ja nüüd ongi küsimus inimese võimekuses ja teadlikkuses aru saada – mida pakutakse, kus pakutakse ja kui palju pakutakse. Tarbimisotsused ei ole seotud ainult inimese enda tahtejõuga tervist toetavaid valikuid teha, vaid toidukeskkonnaga laiemalt.

See Nutri-Score on siis tulemas meile kaupade peale?

Arutlused käivad, ma ei oska kommenteerida, kui kaugel regionaal- ja põllumajandusministeerium nende otsustega on. Aga positiivne on, et Nutri-Score'i puhul arvestatakse toidu koostist, valemis on sees erinevad osised, mis värvi välja arvutavad. See võiks teha inimestele valiku lihtsamaks toidugruppide sees ja olla üheks abivahendiks valiku tegemisel. Kui palju inimesed saavad aru imepisikesest kirjast toidupakendi tagapoole peal?

Üks asi, mis aitab valikuid teha, on ju teie enda, tervise arengu instituudi koostatud toidupüramiid ja riiklikud toidusoovitused?

Jah, toidupüramiidil on näha erinevate korruste kaupa, missuguseid toiduaineid tuleks eelistada. Paraku reaalne elu näitab, et see püramiid on meil rohkem tuumaplahvatuse kujuga, kus püramiidi tipus olevaid tooteid – magusad joogid, näksid, kommid, maiustused – tarbitakse üle. Ja eks see väljendub ka suurteset kehakaalunumbrites ja 60 protsenti täiskasvanud inimestest ongi ülekaalulised.

Kas teie hinnangul see praegune tervise arengu instituudi toidupüramiid on ajakohane?

Riiklikud toitumissoovitused on ajakohastatud üsna värskelt ja nende alusel on muudetud ka määruseid, mis reguleerivad näiteks koolitoidu pakkumist ja need jõustuvad käesoleva aasta sügisest. Nii et jah, need on ajakohastatud.

USA-s koostatud uued riiklikud toidusoovitused tõstavad esile hoopis rohkem valgurikaste toitude tarbimist. Teil selles püramiidis on nad nagu tagaplaanil, köögiviljad ja teraviljatooted on rohkem soovitatud. Kuidas te suhtute valgurikaste toodete propageerimisse, mis just viimastel aastatel on suurema hoo sisse saanud?

Valgurikaste toiduainete selline esitlemine on eelkõige tulnud täna tootjate poolsest turundusest. Meil ei ole mitte ühtegi uuringut, mille tulemusel me saaksime väita, et inimesed oleksid oma toitumises kuidagi valgupuuduses. Eestlased on üleüldiselt väga lihamaiad ja armastavad erinevaid piimatooteid – nende toodete letid on kauplustes pikad. Meil ei ole põhjust mõelda, et ei saada piisavas koguses valke. Sama tegelikult kehtib ka tavaliste harrastussportlaste kohta. Tasakaalustatud toitumise juures ei ole inimestel valgupuudust meie uuringute järgi. Küll aga võib mure olla võib-olla mõnedel elanikkonnagruppidel – kui vanemaealised erinevatel põhjustel oma toitumist piiravad või söövad vähem, siis on oluline jälgida, et nad saaksid piisava koguse valke toidust kätte. Aga kokkuvõttes tuleb teha teadlikke valikuid. Me ei saa öelda, et meil on täna toidulaual valgupuudus ning TAI soovitused rõhutavad, et toiduvalik peaks olema tasakaalustatud.

Kas USA kolleegid on siis kuidagi valele teele pisut läinud?

Valgu selline esiletoomine on ikkagi väga selgelt turunduslik.

Riik tegeleb neil siis toidutööstuse lobiga või?

Raske öelda. Aga veel kord – meie jälgime Põhjamaade toitumissoovitusi, oleme neid Eesti jaoks kohandanud ja hindame neid kvaliteetseks.

Olete te täpsemalt vaadanud sinna Ameerika toidupüramiidi sisse vaadanud ka? Mis kõige valusamalt teie silma seal riivab?

Pigem lihatoodete eelistamine või väljatoomine. Ka eestlased on väga lihamaiad, aga see ei tähenda, et liha sellisel määral peaks sööma. TAI toitumissoovitustes on kirjas, kui palju liha peaks sööma, ja punast liha tegelikult üsna vähe.

Kas valgu ületarbimises on ka mingid ohud?

Valgu ületarbimises kindlasti on ohud, see kurnab organismi, võib halvata neerude tööd ja tuua muid tagajärgi tervisele. Valgu tugev ületarbimine kindlasti kasulik ei ole.

Tänapäeval saavad inimesed informatsiooni suures osas sotsiaalmeediast. Väga palju tuleb soovitusi erinevate toitumiskavade ja dieetide kohta – vegantoitumine, keto-toitumine, Vahemere dieedid, peaasjalikult ainult liha söömine. Kuidas hinnata, mis on mõistlik soovitus ja mis mitte?

Tõepoolest, erinevaid dieete on väga palju. Need võivad anda lühiajaliselt mingisuguseid tulemusi, aga pikas perspektiivis dieedid välistavad teatud toitainete gruppe ja see ei ole hea tervise jaoks jätkusuutlik. Mida rohkem midagi oma menüüst igapäevaselt välistada, seda paremini peab tarbija teadma, millega mida asendada.

Üldjuhul järgneb lühiajalistele dieetidele kaalu tagasitulek lisakilode näol. Ka vegan-toitumine võib olla väga ebatervislik, kui teadlikkust ei ole, milliseid toitaineid oma toidust kätte saadakse. Kõige alus on teadlikkus. Kui viidatakse Vahemeremaade dieedile, siis see ei ole see, mida eestlane tihtipeale ette kujutab - pitsa ja pasta, vaid Vahemere dieet on juurviljarohke, pakutakse kala ja loomsete rasvade asemel oliiviõli.

Kui palju te olete uurinud vegan-toitumise juures asjaolu, et on ju ka palju selliseid tooteid tekkinud, mis on küll vegan, aga ei pruugi olla kuigi toitainerikkad? Näiteks erinevad liha-aseained. Ka seal valdkonnas näeb toiduainetööstus ju ilmselt suurt potentsiaali.

Vegan-toitumise puhul ongi võtmesõnaks väga kõrge teadlikkus. Peab oskama lugeda toidupakendeid, peab aru saama, mis nendes valmistoitudes sees on ja peab ka teadma, kuidas toituda nii, et kõik vajalikud toitained kätte saaks.

Silt tootel "vegan" ei tähenda alati tervislikkust?

Tingimata mitte. Pigem on küsimus selles, mida tooted sisaldavad, mida nende toodetega koos tarbitakse ja kui palju neid tooteid tarbitakse ehk siis veelkord – tasakaal.

Ülekaalulisuse teema on teie jaoks saanud üheks olulisemaks murekohaks. Ja seda on siis lahendama asunud kaalulangetusravimite suur pealetung samuti eelkõige USA-st. Ozempicut juba eestlased päris laialt tarvitavad. Kuidas te suhtute nende toodete tarvitamisse?

Kaalulangetusravimite osas alustaksin natukene kaugemalt. Me oleme teinud ka ülekaalulisuse ja rasvumise ning istuva eluviisi kulu-uuringu – ehk kui palju need meie riigile tervishoius maksma lähevad. Kulunumbrid väga suured: kui 2020. aastal oli ravikulu ülekaalulisusest tingitud haiguste osas 107 miljonit eurot aastas, siis 2024. aastal juba 157 miljonit.

Kindlasti on kaalulangetusravimid arsti poolt välja kirjutatuna omal kohal, sest liigne kehakaal panustab väga suurel määral südame-veresoonkonna haiguste tekkesse, diabeedi ja luulihaskonna haiguste risk suureneb. Küll aga on ka kaalulangetusravimite puhul oluline inimesel muuta ka oma toitumisharjumusi, sest vastasel juhul jäädaksegi ju ravimeid tarvitama. Kaalulangetusravimitel, nagu kõikidel ravimitel, on kõrvaltoimed. Nii et ravimite tarvitamise rattast peaks pikapeale välja tulema. Kui on arstiga läbi räägitud vajadus, siis

loomulikult tuleb ravimeid võtta. Pigem on küsimus selles, missugune abi või nõu ravimite juurde käib, kuidas inimene saaks oma igapäeva toitumisharjumusi muuta nii, et neid ravimeid ei peaks väga pikalt tarvitama.

Kas Eesti turule on kaalulangetusravimid jõudnud ka tableti kujul?

Minu teada täna ei ole.

Aga on tulemas?

Väidetavalt töö nende suunas käib, aga ma ei oska seda kommenteerida.

Kui palju mõjutab ikkagi tervislikku eluviisi näiteks inimeste sissetulek?

Sotsiaalmajanduslikud tegurid kindlasti mõjutavad. Nii nagu mõjutab tervist haridus – põhiharidusega inimesed elavad ju lühemat elu kui kõrgharitud inimesed. Seosed nii tööturuga kui ka sissetulekuga on loomulikult olemas.

Inimesed kasutavad üha enam ka tehisintellekti. Mõned ammutavadki oma teadmisi seda kanalit kasutades, kuidas te sellesse suhtute?

Ma arvan, et see on paratamatus, millest ei saa üle ega ümber. Otsitakse abi erinevate vaimse tervise murede puhul ja mille jaoks iganes. Kui on kriitikameelt ja mitte pimesi kõike uskuda, siis miks mitte. Aga soovitan vaadata ka tõendatud materjalide poole.

Kust need inimesed selle tõendatud materjali peaks üles otsima? Ei viitsi ju keegi sellise asjaga tegeleda, tahetakse kiireid ja lihtsaid vastuseid.

Ka tervise arengu instituut on välja töötanud erinevaid lahendusi. Nutridata näiteks, kus on võimalik oma toidulauda jälgides saada pilt ette, mis üle või puudu on. TAI-l on olemas programm "Selge", kus saab jälgida oma alkoholi tarvitamise mustreid ja tarvitamist vähendada, ilma et peaks minema spetsialistiga sellest rääkima.

Ma arvan, et väga suur osa Eesti inimestest tegelikult ju tarvitab alkoholi liiga palju ja nad teavad seda.

Kui on huvi alkoholi tarvitamist vähendada, mis võiks ju olla eesmärk, siis on abivahendid olemas. Viimaseks heaks näiteks on vaimse tervise valdkond, kus oleme värskelt välja töötanud eneseabiprogrammid depressiooni ja ärevuse maandamiseks. Need on tasuta kättesaadavad Digiriigi Akadeemia keskkonnast ja lähiajal ka Terviseportaali kaudu. Nii, et erinevaid tõenduspõhiselt välja töötatud tööriistu on olemas.

Kas see kurikuulus alkorobot tuli ka teie majast kunagi?

See oli väga ammu.

Mis pilguga te seda "Ärapanija" paroodiaklippi vaatasite?

See oli klipp, kus Peeter Oja tegi nalja alkoholi tarvitamise teemal? Järelikult jäi silma, kui võeti vaevaks nalja teha. Nii et see on pigem positiivne.

Teda enam ei eksisteeri?

Ei. See ei olnud ka klassikalises mõttes juturobot, vaid pigem lahendus, mis aitas alkoholi liigtarvitamise teemale tähelepanu tuua.

Kui palju TAI oma töös ja ka avalikkusega suhtlemisel kasutab tehisintellekti?

Me oleme samas seisus nagu enamik asutusi, töötajad kindlasti kasutavad ning oleme ka mõningates kvalitatiivanalüüsides kasutanud AI-tööriistu analüüsitöö kiirendamiseks. Aga on arenguruumi mõelda, kuidas oma tööd tõhustada, oleme sel teel algusjärgus.

Aga kas mõni selline inimestega suhtlemise kanal oleks mõistlik? Või selle töö teevad teie eest Chat GPT-d ja muud rakendused ära?

Selle peale peab mõtlema. Aga veel kord, endasse vaatamiseks ja eneseabi jaoks on tööriistad olemas. Näiteks eelpool mainitud vaimse tervise tööriistad depressiooni ja ärevuse puhuks, samuti alkoholitarvitamise mustrite märkamiseks. Meil on tulemas ka eneseabi tööriist tubaka- ja nikotiinitoodete tarvitamise vähendamiseks.

Vaimse tervise probleemid tihti on ju ka seotud ülekaalulisuse tekkega, nende seostega te tegelete päris aktiivselt?

Vaimne tervis ja füüsiline tervis on loomulikult omavahel väga tihedalt seotud. Riigis on praegu initsiatiiv hakata välja töötama ka liikumisretsepti just nimelt vaimse tervise murede korral toetamiseks, et arst ei kirjutaks välja nii lihtsakäeliselt antidepressante, vaid annaks ka liikumissoovitusi. Liikumist peetakse ju looduslikuks antidepressandiks.

Kas alkoholi ja narkootikumide tarbimine ei kujuta nii suurt murekohta teie jaoks kui just see ülekaalulisus?

Kindlasti on ka alkoholi liigtarvitamine suur murekoht. Me näeme alkoholist tingitud surmade arvu, mis on üle 600 aastas. Lisaks on hulk haiguseid otseselt alkoholiga seotud, mis koormab tervishoiusüsteemi. Ja lisame kogu ühiskondliku ja sotsiaalse mõõtme juurde, kui küsida politsei käest, siis kuuleme, et enamik väljasõite on seotud alkoholi tarvitamisega.

Kas selline "tervislik" alkoholi tarvitamine on üldse olemas?

Paraku on täna arstid ja teadlased võtnud seisukoha, et tervislikku ja ohutut alkoholi tarvitamise kogust ei ole. Me peame aga andma realistlikke soovitusi, rääkima ka alkoholi seostest vähiga, et tõsta inimeste teadlikkust, et alkoholi mõjud on palju suuremad kui ainult maksahaigused. Ja me räägime ka sellest, kui kahjulik on igapäevane ja sage tarvitamine ka siis, kui kogused on väikesed.

Noorte seas alkoholi tarvitamine enam nii populaarne ei ole. See teeb kindlasti rõõmu, aga kas nad asendavad selle millegi muuga?

Jah ja ei. Teeb rõõmu, et noorte seas on alkoholi tarvitamine tõesti vähenenud. Küll aga eksperimenteeritakse endiselt erinevate illegaalsete uimastitega nagu kanepiga – iga viies õpilane on 2024. aasta koolinoorte tervisekäitumise uuringu järgi seda tarvitanud. Veidi on suurenenud ka stimulantide tarvitamine. Muret teeb, et kui varem hindas umbes viis protsenti õpilastest, et paarikordsel tarvitamisel on risk tervisele väike, siis praegu juba kolmveerand õpilastest arvavad, et see risk on väga väike. Nii, et noorte seas tuleb tähelepanu pöörata teadlikkuse tõstmisele. Lisaks tarvitatakse ka erinevaid rahusteid ja ravimeid, mis on vanemate käest kodus kättesaadavad.

Kas kanepi legaliseerimine on midagi, mida Eestis arutada?

Arvestades tänast probleemide ulatust vaimse tervisega ja seda, kui suur puudus on eriala spetsialistidest, kes vaimse tervise murede korral abi pakuksid, siis kindlasti ei ole kohane hakata arutlema selle üle, kas legaliseerida aine, mis on sõltuvust tekitav ja tekitab terviseriske, sealhulgas vaimse tervise häireid. See ei ole täna mitmes aspektis sugugi kohane teematõstatus.

Tihti öeldakse vastu, et aga suhkrujoogid ja alkohol on kõik kättesaadavad ja legaalsed.

See kahjuks on nii. Meie muretseme samamoodi ka nende kättesaadavuse üle, ja see on üks valdkond, kus riik peaks võib-olla palju rohkemat ära tegema.

Suhkrumaks?

Jah, ka seda on arutatud ja teiste meetmetega kombinatsioonis võib see maks magustatud jookide osas täiesti omal kohal olla. Samamoodi alkoholi osas on näiteks Läti ja Leedu meist ette läinud ka täiendavate müügipiirangute kehtestamises. On murettekitav, et alkoholi kaugmüügil saavad 80 protsenti alaealistest alkoholi kätte nii, et ostu hetkel ega ka kulleriga koju toomisel, keegi dokumenti ei küsi. Siin on parandamisruumi küll.

Kas e-sigarettide mõjus ja koostises oleme me nüüd saanud targemaks kui varem?

E-sigareti puhul me peame silmas pidama, et tegemist on samamoodi nikotiintootega nagu on tavaline sigaret, lihtsalt selle vahega, et e-sigareti sees ei ole tubakat ja ei ole põlemisprotsessi. Sellest põlemisprotsessi puudumisest võib-olla vähitekkerisk on väiksem, aga nikotiini enda tarvitamise puhul on terviseriskid ju selgelt olemas – see tekitab DNA mutatsioone, pikaajaline tarvitamine põhjustab südame-veresoonkonna haiguseid, tõstab pulssi, vererõhku, veresuhkru taset ja avaldab muul viisil tervisele negatiivset mõju. Mõju inimese tervisele, kopsudele ja hingamisteedele tuleb nikotiinist samamoodi, ka siis kui seda tarvitatakse e-sigarettide kaudu. Nii et ei saa öelda, et üks on teisest liiga palju tervislikum. E-sigarettide puhul on väga suur küsimus, mis nende koostises täpselt on, mida inimene endale sisse hingab. Nikotiin kahjustab ka aju kesknärvisüsteemi ja uuringud näitavad, et eriti noortel keskendumisvõime ning mälu halvenevad selle tarvitamise tõttu. Paraku me näeme, et ka tüdrukute seas on e-sigarettide tarvitamine pigem kasvanud.

Tihti inimesed ju ka tarvitavad seda justkui puhkehetkeks, ka näiteks tööl.

Jah, ja see ongi küsimus, kuidas õpetada inimesi rahustama ennast muul viisil. Mida rohkem on laps hõivatud huvitegevustega ja spordiga, kui koolikeskkond on toetav, siis see annab positiivse mõju. Tööl on lõõgastuse asendusvõimalusi erinevaid – kõige parem on võtta kasvõi viieminutiline liikumispaus või teha teadlikku sügavat hingamist, mis samamoodi lõõgastab.

Mida te valitsuselt kõige rohkem ootate praegu?

Poliitikakujundajatelt ootaks teaduspõhiste otsuste tegemist ning et poliitikud ka valimiste künnisel lepiksid kokku, et tervis on kõige tähtsam. Ja tervis võiks olla moel või teisel igas valimisplatvormis sõltumata maailmavaatest. Tulevikku loovad ju inimesed, kes on terved. Kui me täna räägime palju julgeolekust, kaitseressurssidest ja kaitse-eelarve suurendamisest, siis selle jutu kõrval peaksid olema kogu aeg paralleelselt käsil inimeste tervise teemad ja panustamine ennetusse, et inimesed püsiksid terved, sest kellega me oma riiki kaitseme, kui terveid inimesi ei ole?

Kas see, et te selle niimoodi esile tõstsite, tähendab, et sellest tervise tähtsustamisest on seni vajaka jäänud?

Ma tahaksin poliitikute tunnustuseks öelda, et eelmiste riigikogu valimiste puhul oli tervist valimisplatvormidesse varasemast rohkem sisse toodud. See oli positiivne märkamine eelkõige kontekstis, et tervis ei olnud toodud tervishoiu peatükis tingimata sisse, vaid mujalgi. Me ju ütlemegi, et tervist luuakse kõigis valdkondades. Aga kindlasti saab paremini. Tervise teemadele ja ennetusele tähelepanu pööramine võiks olla midagi, milles poliitikud parteideüleselt kokku lepivad, sellele kulub täna vaid 4% tervishoiuressursist, aga just ennetus hoiab pikas vaates kulusid kokku ning toob tervena elatud aastaid juurde.

Kas on midagi konkreetset, mida valitsus saaks teha?

Panus ennetusse ning selge kokkulepe, et me rahastaksime ainult tõendatud mõjuga tegevusi ja ei kulutaks ka olemasolevat eelarvet tegevustele, millel ei ole reaalset selget mõju. Platvorm selleks ministeeriume ühendava ennetusnõukogu näol on olemas. Võiks ressursse suunata sellesse, et noortel oleksid liikumisvõimalused tagatud. Võiks olla ka võimalus teadvustada, et kui me midagi ette ei võta ülekaalulisuse pandeemiaga, siis ülekaalust tingitud haiguste ravikulud lähevad riigile maksma üle 150 miljoni euro aastas ja need kasvavad igal aastal. Kui me lisaksime juurde kulu ühiskonnale, oleks summa oluliselt suurem.

Ja lõpetuseks, palun andke kolm soovitust, kuidas elada parema tervisega.

Parema tervisega elamiseks on kõige parem soovitus võimalikult palju liikuda, tasakaalustatult toituda, väärtustada und, hoida suhted head, panustada teadlikult suhetesse, tõsta nina nutitelefonist välja ning käia kutse saamisel vähi sõeluuringutel. Tulevik ei jää tulemata, mõelge selle peale, kui palju me saame ka ise ära teha, et see tulevik parem oleks.

Fotod: Siim Lõvi (ERR)

Intervjuu ilmus 14.03.2026 ERRi portaalis