Eesti Vabariigi Põhiseadus §28 – Igaühel on õigus tervise kaitsele.
- Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral.
- Lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all.
Eestis moodustavad puudega inimesed, kellele on määratud puude raskusaste, rahvastikust 2011. a alguse seisuga 9,6% ehk 128 087 inimest sisaldava heterogeense grupi:
• neist 59% on naised, 41% mehed;
• vanaduspensioniealisi (vähemalt 65-aastased) on 53%, tööealisi (16–64-aastased) 41%, lapsi (0–15-aastased) 6%
· Puuetega inimeste arv on 9 aastaga tõusnud 38 % võrra, töövõimetuspensionäride arv suisa 75%.
Puudega inimesed moodustavad Eestis märkimisväärselt suure elanikkonnagrupi, millest omakorda on tingitud vajadus astuda olulisi samme puudega inimeste õiguste kaitse edendamiseks ja võrdsete tingimuste loomiseks. Eeltoodust lähtuvalt süveneb vajadus puudega inimeste õiguste kaitse järele kõigil tasanditel, nii riiklikul, kohaliku omavalitsuse, indiviidi kui ka rahvusvahelisel tasandil.
Seega, tänast päeva, mis allkirjastatakse VV ja puuetega inimeste esindusorganisatsioonide koostööpõhimõtete memorandum saab pidada ajalooliseks päevaks ning selle dokumendi väärtust on võimatu alahinnata.
Tänase lepingu eellaseks saab lugeda 2003.a ellu kutsutus kolmepoolset koostöökogu, mille moodustamise ettepanekuga pöördus tollase sotsiaalministri hr. Pomerantsi poole EPIKoja liikmesorganisatsioon ELIL. Koostöökogu koosneb siiani viiest organisatsioonist – EPIK, ELIL, EKL, EPL ja EVIL. Koostöökogu moodustati puuetega inimeste probleemide lahendamiseks ning on tegutsenud siiani mõnikord aktiivsemalt mõnikord vaikses olekus olles.
Eeltoodust lähtuvalt saab juba tänase memorandumi pealkirjast leida meie jaoks 2 olulist märksõna:
1) VV – st et valitsuse tasandil on mõistetud vajadust ja põhimõttelist olemust kaasata puudega inimesi nende elu puudutavate otsuste tegemisse ning puuetega inimeste esindusorganisatsioonide kaasamist poliitikakujundusse ning
2) koostöö – mõlemad osapooled arvestavad üksteisega kui võrdväärse partneriga ning on kaasavad kõigis kaasamise vormides – olgu selleks informeerimine, konsulteerimine, ühine tegevuste elluviimine. Kaasamine on see, kui teeme otsuseid ja viime neid ellu teistega koos ja teistega arvestades.
3) Täna lepitakse kokku et osapooled edendavad kaasavat ja juurdepääsetavad ühiskonda horisontaalselt kõigis poliitikavaldkondades, kuid rõhuasetusega eelkõige:
a. Haridus -põhialus
b. Tööhõive
c. Ehitatud keskkond
d. Transport
e. Taristu
f. Teave
g. Kultuur ja
h. Sotsiaalne kaitse
Olulise teemana on välja toodud vajadus tegeleda koostöös ja koordineeritult puudega inimeste maine positiivseks kujundamiseks.
Memorandumis mitmepoolselt kokkulepitud põhimõtted väljendavad Valitsuse soovi olla kõigis puuetega inimesi puudutavates eluvaldkondades kaasav ning arvestav. Saame loota ja kaasa aidata, et poliitikakujundus muutuks sisuliselt kaasavamaks ja läbipaistvamaks, läbi mille on tulevikus võimalik vältida vigu ja saada paremaid tulemusi puuetega inimeste huvide ja vajaduste kaitsmisel.
Oluline on anda ühiskonnale selge sõnum, et puudega inimestel on samaväärsed õigused kui kõigil teistel ning need õigused peavad olema kaitstud ja seda mitte ainult sõnades vaid igapäevaelu reaalsuses.
Kirja lisas leiate ka memorandumi teksti.
Suur tänu kõigile, kes panustasid teksti väljatöötamisse.
Parimatega,
Monika Haukanõmm
Visits: 21
