22 südame soovi
Autor:Margus Viigimaa, südamearst
22. üle-eestilise südamenädala puhul pani tunnustatud südamearst, professor Margus Viigimaa kirja 22 kõige tähtsamat soovi, mida oma südame heaks järgida. Seda mitte ainult südamenädalal, vaid iga päev.
1. “Head” geenid on laev, kapten oled sina ise. 2. Positiivne ellusuhtumine hoiab südame tervena. 3. Unistusteni aitavad jõuda tervena elatud aastad, hoia oma südant iga päev. 4. Nii nagu ükski kaev ei ole põhjatu, ei ole piiramatu ka sinu tervisevaru. 5. Terved hambad on südame jaoks olulised, nii vähendad südamehaiguste riski. 6. Arvesta lastega, sinu tervislik eluviis on eeskujuks su lastele ja nende sõpradele. 7. Suitsetamisest loobudes väheneb südamehaiguse risk kolm korda! 8. Lõpeta suitsetamine kohe, ilma “aga”-de, “või”-de ja tulevikku lükatud tähtaegadega. 9. Suhkrustatud joogid on salakavalad. Peidetud suhkur tõstab kaalu ja muudab ainevahetuse laisaks, see on tee südame- ja suhkruhaiguseni. 10. Etiketid toiduainete pakenditel on sinu tervise huvides – võta need luubi alla ning vali väiksema suhkru- ja rasvasisaldusega tooteid. 11. Söö kala! Vähemalt kaks korda nädalas. 12. Südamele meeldivad puu- ja juurviljad, täisteratooted ning vähese rasvasisaldusega piimatooted. 13. Ole ise gurmeekokk – ära lase soolal tappa toidu maitset! 14. Stopp soolale kodus, kasuta toiduvalmistamisel parem ürte. Valmistoitudes on soola niigi palju. 15. Lisa oma elule värvi iga päev viie erineva puu- ja juurviljaga! 16. Ole mõõdukas alkoholi tarvitamisel. Päevas on lubatud meestele kaks drinki, naistele üks. Nädalas peab olema vähemalt kolm alkoholivaba päeva. 17. Ära riku südame rütmi – alkohol kahjustab otseselt südamerütmi kontrollivaid rakke. 18. Jaluta halb minema! 30 minutit kõndi iga päev peletab stressi ja teeb südame tugevaks. 19. Muuda liikumine lõbusaks, kutsu kaasa sõbrad või liitu rühmatreeninguga. 20. Kaalu juhtimine – lihtsam kui autojuhtimine: pane paika sihtpunkt, vali õige kütus ja kiirus ning jõuadki pärale. 21. Vöökoht luubi alla – naiste vööümbermõõt olgu alla 88 cm ja meestel alla 102 cm. 22. Numbrid, mida karta: vererõhk suurem kui 140/90 mmHg, üldkolesterool üle 5 mmol/l, veresuhkur üle 6 mmol/l.Views: 15
Muutub sotsiaalmaksu hüvitamise kord.
1. juulil 2016. aastal muutub vähenenud töövõimega töötaja eest riigipoolse sotsiaalmaksu hüvitamise kord. Tööandja, kelle juures töötab vähenenud töövõimega töötaja (töötajale on määratud osaline või puuduv töövõime või vähemalt 40-protsendiline püsiv töövõimetus), saab sotsiaalmaksu soodustust taotleda Eesti Töötukassalt.
Riik maksab töötukassa kaudu vähenenud töövõimega töötaja eest sotsiaalmaksu endiselt selleks kehtestatud kuumääralt (2016. aastal on see 390 eurot). Tööandja maksab vähenenud töövõimega töötaja eest sotsiaalmaksu palga osalt, mis ületab töötukassa makstud sotsiaalmaksu arvutamise aluseks olevat kuumäära. Kui töötaja tegelik palk on kuumäärast väiksem (nt inimene töötab osaajaga), maksab töötukassa tema eest sotsiaalmaksu ikkagi arvestatuna kuumääralt.
Kui praegu tuleb sotsiaalmaksu maksmise taotlus esitada iga kuu, siis alates 01.07.2016 on vaja esitada taotlus üks kord ühe vähenenud töövõimega töötaja eest. Taotlust ei saa esitada tagasiulatuvalt: näiteks kui tööandja esitab sotsiaalmaksu maksmise taotluse 10. augustil 2016, hakkab töötukassa maksma sotsiaalmaksu vähenenud töövõimega inimese eest samuti alates 10. augustist 2016. See tähendab, et inimese eest riigipoolse sotsiaalmaksu maksmise kohustuse tekkimise päevaks loetakse töötukassale taotluse esitamise päev, mis ei saa olla varasem kui töösuhte alguse päev või töötaja osalise või puuduva töövõime või vähemalt 40-protsendilise püsiva töövõimetuse tuvastamise päev. Et üleminek uuele süsteemile oleks sujuv, saab erandina 2016. aasta juulikuu eest esitada sotsiaalmaksu soodustuse taotluse vahemikus 01.07.2016 – 02.08.2016.
Sotsiaalmaksu soodustuse saamiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused:
- tööandja on äriühing, mittetulundusühing, sihtasutus või füüsilisest isikust ettevõtja;
- töötajal on osaline või puuduv töövõime või vähemalt 40-protsendiline püsiv töövõimetus;
- töötaja töötab tööandja juures töölepingu alusel (töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel tasu saava vähenenud töövõimega isiku eest riik sotsiaalmaksu ei maksa).
Kui vähenenud töövõimega töötaja on töösuhtes mitme tööandjaga, maksab riik sotsiaalmaksu selle tööandja eest, kes töötaja palgalt tulumaksu kinnipidamisel arvestab maksuvaba tulu. Kui töötaja ei ole esitanud maksuvaba tulu arvestamise avaldust ühelegi tööandjale (näiteks avaldus on esitatud pensioni maksjale), valib töötaja kirjaliku avaldusega tööandjale ühe tööandja, kelle eest riik maksab sotsiaalmaksu.
Sotsiaalmaksu maksmine seotakse üldjuhul inimese töövõime hindamise perioodiga (tähtajatu töösuhte puhul). Kui otsuses saabuv tähtaeg hakkab lõppema, saadetakse tööandja e-postile sellekohane teavitus. Tööandjal on vaja sellisel juhul küsida oma töötajalt, kas töötaja on esitanud taotluse töövõime korduvhindamiseks. Juhul, kui avaldus on esitatud, on ka tööandjal mõistlik esitada töötukassale uus taotlus sotsiaalmaksu maksmiseks. Kui töötaja töövõime hinnatakse endiselt osaliseks või puuduvaks, jätkatakse tööandja eest sotsiaalmaksu hüvitamist ja tööandjat teavitatakse sotsiaalmaksu maksmise jätkamisest.
Juhul, kui töötaja on esitanud taotluse korduvhindamiseks ja tööandja on esitanud avalduse sotsiaalmaksu tasumiseks, kuid töötajal ei ole veel kehtivat töövõime hindamise otsust, tuleb tööandjal kuni töötaja uue otsuse saamiseni sotsiaalmaksu ise maksta. Kui töötaja töövõime hinnatakse tagasiulatuvalt osaliseks või puuduvaks, võib tekkida olukord, kus sotsiaalmaksu on samal ajal maksnud nii tööandja kui ka töötukassa (töötukassa maksab tööandja eest sotsiaalmaksu tööandja avalduse esitamise hetkest). Siis on tööandjal kaks võimalust – parandada eelmise kuu maksudeklaratsiooni või, kui töötaja töötasu suurus seda võimaldab, kasutada jooksva kuu maksudeklaratsioonil kaks korda sotsiaalmaksusoodustust.
Õigust riigipoolsele sotsiaalmaksu maksmisele kontrollitakse iga kuu ning tingimustele vastava töötaja eest maksab töötukassa sotsiaalmaksu järgnevatel kuudel ilma taotlust esitamata automaatselt. Töötukassa kannab vähenenud töövõimega töötaja eest sotsiaalmaksu üle Maksu- ja Tolliameti kontole hiljemalt aruandekuule järgneva kuu 10. kuupäevaks.
Tööandja poolt töötukassale esitatud riigipoolse sotsiaalmaksu ülekandmise taotluses näidatakse ära osalise või puuduva töövõimega või vähemalt 40-protsendilise püsiva töövõimetusega töötaja ees- ja perekonnanimi, isikukood, töösuhte alguse kuupäev ning kinnitus, et tööandja arvestab tulumaksu kinnipidamisel maksuvaba tulu või kui inimene ei ole esitanud maksuvaba tulu arvestamise avaldust ühelegi tööandjale, on ta kirjaliku avaldusega valinud nimetatud tööandja, kelle eest riik maksab sotsiaalmaksu. Taotluse leiate töötukassa kodulehelt alates muudatuse jõustumisest. Taotluse saab esitada posti teel, e-posti teel digiallkirjastatuna, kohapeal töötukassa maakondlikus osakonnas või töötukassa portaali iseteeninduses.
Juriidilise isiku juhatuse liige võib teha töötukassa iseteenindusportaalis volituse konkreetsele isikule (näiteks raamatupidajale) avalduste esitamiseks, kui seda veel muudel põhjustel tehtud ei ole. Volitust saab teha igal ajal ka enne 01.07.2016, aga avaldust sotsiaalmaksu tasumiseks saab esitada alates 01.07.2016.
2016. aasta aprilli, mai ja juuni eest sotsiaalmaksu soodustuse saamiseks tuleb taotlus esitada jätkuvalt Sotsiaalkindlustusametile.
Views: 19
MTÜ-le uudiseid
Lisateave:
——————————————————————————————————————–Huvitavat lugemist
– „Mis võimalusi eurorahad vabakonnale annavad?“
EMSL korraldas 24. märtsil kokkuvõtva seminari euroraha kasutamisest. Seminaril andis Maris Jõgeva ülevaate, mis võimalusi euroraha vabakonnale annab. Lühidalt kokku võttes võiks öelda, et iseenesest on eurorahaga kõik Eesti puhul hästi, aga vabaühenduste potentsiaali pole piisavalt ära kasutatud – vaid kümnendikus meetmetest on vabaühendustel võimalus osaliseks olla.
Soovitan artiklit ja vaadata selle lõpus olevat ülevaatlikku tabelit euroraha võimaluste kohta Hea Kodaniku veebist http://bit.ly/euroraha
Heade soovidega
Views: 39
Võrumaa Lihasehaigete Seltsi üldkoosolek
Võrumaa Lihasehaigete Seltsi
üldkoosolek 22. aprillil algusega kell 18.00
Lembitu tn 2 ,Võru
PÄEVAKORD
1. Majandusaasta aruande 2015 tutvustamine ja kinnitamine.
2. Uute liikmete vastuvõtmine
3. Juhatuse liikmete valimine
Views: 28
Puude astme määramine alates 01.07.2016
Alates 01.07.2016 muutub puude astme määramise ja toetuste süsteem tööealistele.
Vastav määrus on avaldatud Riigi Teatajas:
https://www.riigiteataja.ee/akt/101032016011
See tähendab, et uue süsteemi järgi määratakse alates 01.07.2016 puude aste ja liik neile 16-64-aastastele:
a) kes taotlevad puuet tööeas esmakordselt
b) kelle varasema puude astme ja liigi määramise ning toetuse
määramise otsuse tähtaeg jõuab kätte ja kes soovivad uut määramist taotleda.
Puude astme ja liigi määramise taotlemiseks tuleb alates 01.07.2016 pöörduda kas Sotsiaalkindlustusametisse (nagu senigi) või Töötukassasse. Puude astme ja liigi määramist saab taotleda ka koos töövõime hindamise taotlemisega.
Puudetoetuste suurused on uues süsteemis seotud puude astme ja liigiga. Määruses on kirjas, kui mitu protsenti moodustab toetus summa sotsiaaltoetuse määrast kuus. Sotsiaaltoetuste määr kuus on 2016 aastal 25,57 eurot. Arusaamise lihtsustamiseks koondasime tabelisse toetuste kuusummad vastavalt puude liigile ja astmele.
Views: 17
Pensionite tõus alates 01. aprillist 2016
Pressiteade
31.märts 2016
Pensionide indekseerimine toob pensionäridele pensioni tõusu
Tavapärane pensionide indekseerimine toob kõikide riiklike pensioniliikide tõusu, kaasa arvatud töövõimetus- ja toitjakaotuspensionid, samuti suureneb rahvapensioni määr. Riiklike pensionide indekseerimine, ehk ümberarvutamine uue väärtusega, tehakse igal aastal 1. aprilliks. 2016. aastal on indeksi väärtus 1,057. Pension suureneb 415 132 pensioni saajal.
Kooskõlas riikliku pensionikindlustuse seadusega kasutatakse indeksi arvutamisel tarbijahinnaindeksi aastase kasvu ja sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa aastase kasvu ümardatud väärtusi. Alates 1. aprillist 2016 on baasosa suurus ühes kuus 153,3035 eurot ja aastahinde väärtus 5,514 eurot. Rahvapensioni määr kasvab 158,37 eurolt 167,40 euroni.
Igale riikliku pensioni saajale on arvutatud tema eelnevast tööpanusest sõltuv individuaalne pension, mille kasv sõltub kõige enam tööstaažist.Sotsiaalkindlustusamet arvutab 1. aprillil uute väärtustega ümber kõik riiklikud pensionid, kasutades valemit B + S + K, kus:
B on baasosa, mis on kõigile riikliku pensionisaajatele ühesuurune.
S on staažiosa, mille suurus võrdub pensioniõigusliku staažiaastate arvu ja aastahinde korrutisega. Staažiosa suurus sõltub pensionisaaja pensioniõigusliku staaži ehk tööaastate ja töötamisega võrdsustatud aastate (näiteks laste kasvatamine, ajateenistus jms) kogusummast kuni 1998. aasta 31. detsembrini.
K on kindlustusosa, mille suurus sõltub pensionisaaja sotsiaalmaksuga maksustatavalt sissetulekult alates 1999. aasta 1. jaanuarist makstud sotsiaalmaksu suurusest. Aasta kindlustusosak võrdub 1-ga kui pensionikindlustatu sotsiaalmaksuga maksustatavalt sissetulekult tasutud sotsiaalmaksu aastasumma on võrdne vabariigi keskmiselt sotsiaalmaksuga maksustatavalt sissetulekult tasutud sotsiaalmaksu aastasummaga.
2015.a vabariigi keskmiselt sissetulekult tasutud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa suuruseks on 2325,73 eurot.
Neile, kellele määrati pension enne 1. jaanuari 1999 ja kes pärast seda ei ole töötanud ega saanud sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, kindlustusosa (K) ei arvestata ja sellisel juhul koosneb pension kahest osast – baasosast ja staažiosast.
Aprillikuus väljamakstavad riiklikud pensionid on juba indekseeritud ehk ümberarvutatud. Indekseeritud pensioni suurust saab vaadata alates 1. aprillist riigiportaalist eesti.ee. Isikustatud pensionikindlustuse registri teatis on kättesaadav alates 10. aprillist 2016 riigiportaalis eesti.ee.
Igal inimesel on õigus üldisele maksuvabale tulule suuruses 2040 eurot aastas ehk 170 eurot kuus. Samuti on pensionäridel pensioni osas õigus täiendavale maksuvabale tulule 2700 eurot aastas ehk 225 eurot kuus. Kokku on pensionäridel õigus saada tulumaksuvaba tulu 4740 eurot aastas ehk 395 eurot kuus.
Lisainfot pensionide kohta leiab http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/18133/
Regina Salmu
Kommunikatsiooninõunik
Sotsiaalkindlustusamet
regina.salmu@sotsiaalkindlustusamet.ee
640 8192 / + 372 5026459
Endla 8 / 15092 Tallinn / Eesti
http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/
Views: 18
Südamekuu üritused
Views: 32
Südamekuu – Kõik liikuma !
Views: 19
I vooru mälumängu tulemused 31.03.2016
Võrumaa PIK mälumängu I vooru tulemused 31.03.2016
1. Vanaviisi – 29 punkti
2. S – TRIO – 27 punkti
3. Tsõõr – 25 punkti
4. Karukäpp – 24 punkti
5. S – MEHED – 23 punkti
Peakohtunik : Väino Marjak
Views: 14
Invamess 2016
Tallinna Puuetega Inimeste Koda korraldab 28.- 29. aprillil messi „Invamess 2016″, mille eesmärgiks on suurendada puuetega inimeste, nende pereliikmete ja valdkonna spetsialistide teadlikkust
teenustest ja toodetest, mis aitavad parandada puuetega inimeste igapäevast toimetulekut.
Viiendat korda toimuval messil on esindatud organisatsioonid, kelle väljapanekud hõlmavad nii õppimisvõimalusi, puuetega inimeste ühingute tegevust, abivahendi- ja meditsiinitooteid,
rehabilitatsiooniteenuseid jpm.
Kus ja millal toimub?
Invamess toimub Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses, Endla 59.
Mess on avatud 28. aprillil kell 13-19 ning 29. aprillil kell 11-17.
Külastajatele on mess tasuta.
Lisainformatsioon ja kontaktid:
Mihkel Tõkke, tegevjuht
Tallinna Puuetega Inimeste Koda
Tel: 52 56 560, 655 4161
E-post: mihkel@tallinnakoda.ee
Views: 19
