Category: Kasulikku infot
Indrek Tarand: aga puude taga inimest näete?
Vaesuse vastu võitlemine on suur globaalne ülesanne, aga seda ei tohi kokku segada puudega inimestega, kirjutab europarlamendi liige Indrek Tarand plaanitavat töövõimetusreformi kritiseerides Postimehe arvamusportaalis.
«Niikaua kui puudega inimeste probleemi tahetakse käsitleda meditsiini või töövõimetuse paradigmas, me edu ei saavuta. Neid inimesi tuleb vaadelda inimõiguste kontekstis!»
Brian Crowley, Euroopa Parlamendi liige, Iirimaa. Liigub vaid ratastoolis.
Tänast olukorda töövõimetuse määratlemisel Eestis on kritiseerinud Riigikontroll (2010 ja 2014), Praxis (2011) ning ka rahvusvaheline Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD, 2012). Valitsus otsustas olukorra parandamiseks ära kasutada Euroopa Liidu raha ja kuna selle taotlemisel on tähtajad, siis tuleb kiirustada. Kuid kas kiirustamine on parim abimees kvaliteedi saavutamisel? Eriti kui kiirustamise käigus seaduse objekti ehk puudega inimeste endi ja nende esindusorganisatsioonidega pole seepärast mahti dialoogi laskuda.
Praegune reform puudutab 100 000 tööealist puudega inimest. Tajugem, et see on pea iga kümnes inimene meie seas! Jah, olen teadlik, et mitte igakord ei kirjuta arst töövõimetust välja tugeva puude tõttu, vaid hoopis teistel kaalutlustel – et inimene sattuks mingigi sotsiaalse kaitse vihmavarju alla, olgu või aukliku. Kuid mõelgem hetkeks – kas tõesti on seaduseandja loonud täna võimaluse, et terved saavad teenimatult puudetõendi? Kui selline viga eksisteerib, siis parandagem see. Kuid loota uue seaduse abil, et suur osa tegelikest puudega inimestest nagu nõiaväel ja võluvitsaga löödult töövõimelisteks saavad, on üpriski kummastav. Kuid just säärane lootus kumab menetluses oleva seadusandliku akti tagant vaatlejale otse silma.
Kui töötati välja eelmist, peamiselt tööealisi käsitlevat puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise seadust, oli Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit (edaspidi ELIL) aktiivselt kaasatud. Puuetega inimeste organisatsioonid pöörasid juba siis tähelepanu mitmesugustele probleemidele, kuid lõppkokkuvõttes neid arvamusi ei võetud kuulda. Tulemuseks on see, et kehtestatud hindamine hakkas massiliselt juurde tootma tööealisi puudega inimesi. Eesti Päevaleht kirjutas tookord, et iga neljas kagueestlane on invaliid! Ühes Tartumaa vallas elas 952 inimest, kellest 381-l oli puue. Kas olukord on kümne aastaga paremaks läinud? Sotsiaalministeeriumi ametnik põhjendas toona, et ei tea täpselt isegi, aga «tõenäoline on võimalus, et invaliididele mõeldud raha on läinud suures osas vaesuse leevendamiseks». Selline ametniku vastus aktsepteeris seda, et puudega inimestele mõeldud toetust võivad saada ka vaesusesse sattunud töötud inimesed.
Fakt on, et puudega inimeste osakaal Eestis oli kasvuteel, keskmise, raske või sügava puudega on meist kirja järgi iga 11. inimene. Mõistagi proovitakse nüüd süsteemi ebaefektiivsust uue seadusega parandada.
Seaduseandjad peavad alustuseks endale selgeks tegema puudega inimese mõiste. Praegu on ühte katlasse pandud haiged ja puudega inimesed. Esimesi aitab aktiivses hõives hoida tervishoiusüsteem, kuid puudega inimestele tuleb esmalt tagada puude kompenseerimiseks kõrvalabi. Näiteks liikumispuudega inimesel on tarvis eritransporti, sageli ka inimest, kes ühte või teist täisvõimelise inimese jaoks ülilihtsat toimingut teha aitab. Kas kujutate ette, kui näiteks uksekell või liftinupp on paigutatud püsti seisjale mugavale kõrgusele, siis istuvas asendis ratastoolis kodanik ei pruugi selleni küündida? Kujutate muidugi, pole keeruline. Aga kas teate, kui palju selliseid kohti Eestis on? Ma arvan, et liiga palju.
ELIL toetab tänase töövõimetoetuse seaduse eelnõu (edaspidi TvTS) eesmärki: hinnata inimese töövõimet ja tagada toetused ning teenused, mis viiksid aktiivse osaluseni tööturul. Samas sihtrühma tegelikke vajadusi arvestamata, põhjalike mõjuanalüüsideta võime hoopiski võimendada olemasolevaid probleeme ja uusi juurdegi tekitada.
TvTS eelnõu näeb ette, et hinnatakse ära inimese töövõime ja sellega kehtestatakse talle aktiivsusnõuete täitmise kohustus. Mis tähendab, et ehkki oled ratastoolis, peaksid leidma töö ja sel otstarbel pead külastama ka töötukassat, erinevaid tööandjaid, käima koolitustel jne. Sest just niisugused tegevused peabki aktiivsusnõue kaasa tooma. Kuidas sundida tööandjaid võtma tööle hariduseta, oskusteta, töökogemuseta, osalist või paindlikku tööaega vajavaid inimesi, sellest eelnõu vaikib.
Korduvalt rõhutatakse vaid puudega inimese aktiivsusnõuete täitmise kohustust. ELIL 25. aastapäeva puhul kõneleti ka kahele värskele sotsiaalministrile sellest, osutades vabas turumajanduses kehtivale reeglile, et tööjõu hind on väga oluline sisend majandustegevusse ning ilma kompensatsioonimehhanismita on üksnes väga edukas ja heasüdamlik tööandja nõus palkama liikumisabivahendit kasutavat inimest. Muide, õnneks leidub meie seas ka selliseid ettevõtteid ja austav kummardus neile olgu siinkohal ka tehtud. Kuid laias plaanis ei anna eelnõu vastust küsimusele: kuidas ja milliste vahenditega motiveeritakse tööandjaid värbama puudega inimesi?
Ka tänasel hetkel jätkab töötamist sotsiaalministeeriumis ametnik, kes põhjendas, et invaliididele mõeldud raha on läinud suures osas vaesuse leevendamiseks. Vaesuse vastu võitlemine on teine suur globaalne ülesanne, aga seda ei tohi kokku segada puudega inimestega. Viimaste seas on olude sunnil rohkem vaesuspiiril või selle all olevaid inimesi ja mitte vaid Eestis, vaid ka näiteks Suurbritannias. Kuid näha lahendust selles, et kõikidelt võetakse töövõimetuspension ning asendatakse see töövõimetoetusega, sisuliselt töötu abirahaga, on ennatlik ja vale. Ning mõttekäik, et seni 65 protsenti töövõimetu kodanik saab edaspidi nimetuse 35 protsendi ulatuses töövõimeline elanik, viitab justkui peaksid seaduse tegijad end Jeesuseks, kes teatavasti suutis jalutuid kõndima panna. Paraku pole see mõte sugugi realistlik.
Eesti tööturu probleemid on laias laastus teada. Pole liiga kerge saada head ja korralikult tasustatud tööd. Aga oletame, et puudega inimene on selle saanud. Siis tabab teda ent seadusandja poolt järgmine hoop: niipea kui selle inimese brutotasu on rohkem kui 640 eurot kuus, hakatakse vähendama töövõimetoetust ning ärgu andku jumal, et puudega inimene teeniks 1000 eurot! Sellisel juhul lõpetatakse toetus tervikuna. Kui täna keskmiselt 250 eurot toetust või rahvakeeli invaliidsuspensioni saav isik saab tööd ja korralikku palka, ütleme, et 1000 eurot kuus, siis tulevikus jääb talle kätte veidi peale 800 euro. Tuletan meelde, et toetust sellise palga juures enam ei maksta.
Ratastooli sõidutava transporditeenuse hind on 1 euro/km. Ühistransporti ligipääsud on sageli olematud või raskendatud. Ehk teisisõnu – enamik teenitud tulust läheks iseenda tööle transportimisele ja tuleks veel puudugi… sest on veel puudest tingitud kulusid, mis tuleb inimesel endal kanda. Kas teate, et tänapäevane ratastool maksab umbes 1800 eurot, selle tehnohooldus omajagu ning toetusi eraldav komisjon ei suuda mitte alati toetust tagada. No ei ole naljakas tegelikult!
5. mail toimus ettevõtmine «Vabaduse jälg», mille käigus noored puudega inimesed tutvustasid juhtivatele poliitikutele oma igapäevaelu ja raskusi liikuma pääsemisel. Koostööd tegid nii ratastooli kui juhtkoera kasutavad inimesed. Muide, kas teate, kui palju maksab õpetatud juhtkoer ja tema toitmine?
Hiljuti moodustati ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonist tulenevate kohustuste täitmise jälgimiseks ka komisjon. Võib olla oleks mõistlik selle esialgsed järeldused läbi vaadata ning komplitseeritud probleemile korralikult vundamendilt lahendusi projekteerima asuda. Euroopa fondide kullavihk võib ju valitsejate silmi pimestada ja anda alust ametnikele loendamatuteks seminarideks ja muuks, kuid üksnes rahavoo abil ei parandata lõppkokkuvõttes kellegi seisundit inimlikkuse ja inimväärikuse skaalal. Aga eesmärgiks on ju ikka just viimane, mitte mõni ristike Brüsseli tabelis lahtris «Eesti kulutas kõik raha ära!».
Alustuseks võiksid otsustajad vaadata ameerika filmi «Musical Chairs», mida näidatakse kogu maailmas, et tõsta teadlikkust meie hulgas elavate puudega inimeste kohta. Ning seejärel haarata lugemiseks ÜRO konventsioon, mille Euroopa Liit tervikuna on omaks tunnistanud.
Autor on Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu president
Autor:
Indrek Tarand
Views: 21
MTÜ majandamise ja toote arendamise alane koolitus
Tere!
Võimalus kiiretele reageerijatele – MTÜ majandamise ja toote arendamise alane koolitus 21.-22. mail 2014 hotellis Pesa, Põlvas. Osalemiseks registreerida kuni 13. maini! Koolitusel osalemine on tasuta, kuid eeldab motivatsiooniankeedi täitmist ja ühenduse vähemalt ühe aasta jagu registris olemist.
Registreerimiseks vajalikud kontaktid ja lisainfo koolituse kohta leiad siit: http://mty.arenduskeskused.ee/event/1308.html
Heade soovidega
Evelyn Tõniste
Võrumaa Arenguagentuur
Kodanikeühenduste konsultant
+372 525 1750
372 786 8367
www.vaa.ee
Views: 14
Täpsusorienteerumise tulemused 10.05.2014
OK Võru ja Võru Ratastooliklubi lahtised võistlused täpsusorienteerumises
10.05.2014
Võru spordikeskus
Tulemused
|
Koht üld- |
|
Koht |
|
|
|
Tempo |
|
järjestuses |
Klass |
klassis |
Nimi |
Klubi |
Punkte |
aeg (s) |
|
1 |
Para-O |
1 |
Väino Marjak |
Võru RTK |
9 |
4 |
|
2 |
Vaba |
1 |
Liina Palu |
OK Võru |
9 |
5 |
|
3 |
Vaba |
2 |
Lauri Sild |
OK Võru |
9 |
11 |
|
4 |
Vaba |
3 |
Annika Rihma |
OK Kobras |
8 |
16 |
|
5 |
Para-O |
2 |
Heino Põder |
Võru RTK |
8 |
50 |
|
6 |
Noored |
1 |
Marianne Haug |
OK Võru |
7 |
18 |
|
7 |
Para-O |
3 |
Kalev Kuntu |
Võru RTK |
7 |
32 |
|
8 |
Para-O |
4 |
Karli Vaikmets |
Võrumaa IÜ |
6 |
12 |
|
9 |
Para-O |
5 |
Inge Eit |
Võru RTK |
6 |
28 |
|
10 |
Para-O |
6 |
Elle Pohlak |
Võru RTK |
6 |
31 |
|
11 |
Para-O |
7 |
Peeter Kruus |
Ida-Harju IÜ |
6 |
41 |
|
12 |
Vaba |
4 |
Madis Haug |
Võru KÜ |
5 |
13 |
|
13 |
Noored |
2 |
Kristina Haug |
Võru KÜ |
5 |
37 |
|
14 |
Para-O |
8 |
Uno Laansoo |
Võrumaa IÜ |
5 |
43 |
|
15 |
Para-O |
9 |
Mihkel Taaber |
Võru KÜ |
2 |
38 |
|
16 |
Para-O |
10 |
Gelly Pajor |
Võru KÜ |
2 |
53 |
Rajameister: Sixten Sild
Korraldajad: Sixten Sild, Ats Virumäe, Sarmite Sild
Views: 23
Väljasõit Lätimaale
Võrumaa Diabeetikute Selts ja Võrumaa Reumahaigete Ühing
korraldab oma liikmetele väljasõidu 24.mail.2014 Lätimaale ,
kontserdile kollaste sirelitega.
Info ja registreerimine Voru.koda@mail.ee, tel. 5252357
Osavõttumaks a. 5 eurot.
Reisi aeg: 24. mai 2014
Kestus: 1 päev
Hind: 5 eurot
Transport: buss
Üldinfo: Reis viib meid Dobelesse – väikesesse Läti linna Riiast lõuna pool. Juba aastaid toimub sealses, Läti suurima sirelikollektsiooniga aias suurejooneline klassikalise muusika kontsert, kus esinevad Riia Ooperi solistid. Sel aastal on esmakordselt sel päeval linnas plaanis ka teine huvitav sündmus – Riia Pantomiimiteatri etendus!
Reisikava:
Väljasõit kell 8.00 muusika kooli parklast.
Alustame sõitu Lätimaale. Riias peatus turg ja lõunasöögiks rahvuslikus stiilis söögikohas “Lido”. Sõidame Dobele linna. Saabumine Dobelesse orienteeruvalt kell 15.
16.00 Kontsert Dobeles asuvas Pēteris Upītise aias. Tegemist on Läti suurima sirelikollektsiooniga, mis asub 4 hektari suurusel alal. Aia kõrval asub ka P. Upītise muuseum, mida on võimalik külastada.
(Kontserdi kestus ca 2,5 tundi. Täpsem ajakava ja esinejad täpsustamisel.)
Sireliaias on võimalik kontserdi ajal osta ka taimi (nii sireleid kui ka näiteks iiriseid ja muid lilli). Valik pole väga suur ega rikkalik, kuid huvitavat võib siiski leida.
Kuna kontsert toimub aias, siis võib võtta kaasa ka piknikuteki ja -korvi või toole istumiseks. Aeda on paigaldatud küll suur lava ja pingid istumiseks, kuid neid pole tavaliselt piisavalt!
19.00 Riia Pantomiimiteatri etendus Dobele linna Turuplatsil.
Lisainfo: Reisile on vajalik kaasa võtta vähemalt reisi lõpuni kehtiv pass või ID kaart ja Euroopa ravikindlustuskaart! Ravikindlustuskaart annab õiguse vajaminevale arstiabile Euroopa Liidus.
Lisatasu eest: Kontserdipilet (täiskasvanu 5.69 eurot, õpilased ja pensionärid 2,85 eurot). Pilet sisaldab ka sireliaia ja P. Upītise muuseumi külastust.
Riia Pantomiimiteatri etenduse on huvilistele tasuta
Lõuna “Lidos” alates 7 eurost
Jätame endale õiguse teha muudatusi reisiprogrammis
Views: 17
Kohtumine Euroopa Parlamendi liikme Indrek Tarandiga
TEADE
20. mail kell 13.00 toimub pensionäride päevakeskuse saalis
kohtumine Euroopa Parlamendi liikme Indrek Tarandiga.
Vestlus päevateemalistes küsimustes.
Kõik huvilised oodatud!
Astrid Hurt
Views: 15
10.05.2014 – Täpsusorienteerumise võistlus
Täpsus – orienteerumise võistlusjuhend
Aeg: laupäeval 10. mail, 2014 Stardi algus 11.00 – 13.00 (kohapealne infotund soovijatele
algusega kell 10.00 )
Koht: Võru linn, Võru linna spordikeskus.
Võistlusreeglitest:
Võistleja saab stardist orienteerumiskaardi ja kontrollkaardi. Kontrollpunktide ( KP ) asukohad on kantud kaardile. Võistleja peab läbima raja ettenähtud KPde järjekorras.
Liikuda võib üksnes mööda teid ja teeradu, nendelt lahkumine on keelatud. Liikuda võib
jalgsi ( sh. kasutades mistahes abivahendit, ratastooliga manuaal, või elektrilisega ) võistlejal, kes puude tõttu vajab kõrvalabi, võib olla saatja.
Kaardil on märgitud KPde piirkonnas maastikul on 3 kuni 5 KP tähist. Iga KP tähise läheduses on tee või raja ääres tähistatud otsustuskoht, mille külge on riputatud komposter. Võistleja
peab kaarti tõlgendades KP legendi kasutades otsustama, milline maastikul olevatest KP
tähistest vastab kaardil trükid KP ringi keskpunktile. KP tähistele vastavad tähed A;B;C;D ja E,
vaadatuna otsustuskohas vasakult paremale ( s.t. vasakpoolseimale tähisele vastab alati
täht A ). Vastus tuleb märkida otsustuskoha piirkonnast lahkumata, komposteerides
kontrollkaardi vastavas veerus asuvat lahtrit. Kui ükski maastikul asuvatest KP tähistest ei vasta kaardil näidatud KP ringi keskpunktile , komposteeritakse lahtrisse Z.
Rajal on 1 kuni 2 ajavõtuga kontrollpunkti. Ajavõtuga KPde piirkonnas on maastikul 5 või 6 KP
tähist. Ajavõtuga kontrollpunkte ei ole kantud sellele orienteerumiskaardile, mille võistlejad
saavad stardis. Ajavõtuga KP juures pannakse võistleja istuma sellisesse asendisse , et ta
näeb kõikki KP tähiseid. Samaaegselt stopperi käivitamisega annab kohtunik võistlejale
kaardi , mis kajastab ainult KP ümbruse piirkonda ning millele on kantud KP ring ja legend.
Aeg fikseeritakse hetkel, kui võistleja annab vastuse. Kontrollaeg ajavõtuga kontrollpunktis on 1 minut.
Kõik võistlejad peavad läbima finiši. Finišis annab võistleja kohtunikule ära
orienteerumiskaardi ja kontrollkaardi. Orienteerumiskaart ja kontrollkaart tagastatakse lõpetanud võistlejatele peale viimase võistleja finišit.
Raja läbimise kiirus ei ole tulemuse arvetuse seisukohalt oluline, tingimusel, et rada läbitakse kontrollaja piires. Kontroolaeg sõltub raja pikkusest ja KP arvust, mitte üle 2 tunni.
Tulemuste arvestus: Iga õigesti märgitud kontrollpunkt annab ühe punkti. Ajavõtuga
kontrollpunktide puhul annab ühe punkti õige vastus , mis on antud kuni 60 sekundi jooksul.
Vale vastus ajavõtuga KP toob kaasa trahvi 60 sekundit, mis liidetakse vastamiseks kulunud
ajale. Ajavõtuga KP 60 sekundi jooksul vastuse mitteandmine toob kaasa trahvi 120 sekundit.
Mõlemas ajavõtuga KP vastamiseks kulunud ajad ( koos võimalike trahvidega ) liidetakse
kokku, see moodustab võistleja koguaja ajavõtuga KPdes. Tulemuse arvestuses järjestatakse
võistlejad kogutud punktisumma alusel. Võrdse punktisummaga võistlejad järjestatakse
ajavõtuga KPde koguaja alusel.
Võistlusklassid:
Kolm võistlusklassi: avatud klass, noorte klass ja paraolümpia klass. Avatud klassis võivad osaleda kõik soovijad, sõltumata soost ja vanusest. Paraolümpia klassis võivad osaleda püsiva ja olulise liikumispuudega inimesed.
Noorte klass kuni 18 aastat vanad.
Registreerimine:
Võistlusest osavõtja registreeritakse enne starti ja start on avatud kell 11.00 kuni kella 13.00 – ni, infotunniks on vajalik eelregistreerimine
Registreerida saab e-postiga marjak48@hot.ee või telefonil 56220512,
teatades võistleja nime ja võistlusklassi Osavõtutasu 2 €
Autasustamine: iga võistlusklassi kolme paremat autasustatakse diplomi ja medaliga
Korraldaja: , Orienteerumisklubi Võru, Võrumaa Spordi Liit ja Võru Ratastooliklubi
Rajameister, peakohtunik, infotunni läbiviija Sixten Sild, tlf. 5068377
Views: 14
Võrumaa Kutsehaigete Ühingu erakorraline koosolek
Võrumaa Kutsehaigete Ühingu erakorraline koosolek toimub
08.mail algusega kell 12.00
Lembitu tn 2 Võru Pensionäride Päevakeskuse ruumis
Päevakord : Ühingu juhatuse valimine.
Info tel 53436977
Views: 20
Võrumaa Kutsehaigete Ühingu esimehe konkurss
Võrumaa Kutsehaigete Ühing kuulutab konkursi ühingu esimehe kohale.
Eeldus: soov aidata puuetega inimesi.
Avaldus ja CV saata e-mailile voru.koda@mail.ee või tuua Lembitu tn 2 Võru 65608
Info tel nr +372 53 43 69 77
Views: 17
Südamenädal
„Süda on kõige tähtsam organ, millest sõltub meie eluea pikkus ja elukvaliteet,” tuletab meelde eile alanud 22. südamenädalal kardioloog Margus Viigimaa. Omalt poolt pani ta sel puhul kirja 22 soovitust, mida tasuks järgida ka pärast südamenädala lõppu.
* “Head” geenid on laev, kapten oled sina ise.
* Positiivne ellusuhtumine hoiab südame tervena.
* Unistusteni aitavad jõuda tervena elatud aastad, hoia oma südant iga päev.
* Nii nagu ükski kaev ei ole põhjatu, ei ole piiramatu ka sinu tervisevaru.
* Südamehaiguste riski vähendavad terved hambad. .
* Sinu tervislik eluviis on eeskujuks su lastele ja nende sõpradele.
* Suitsetamisest loobudes väheneb südamehaiguse risk kolm korda!
* Lõpeta suitsetamine kohe, ilma tulevikku lükatud tähtaegadega.
* Suhkrustatud joogid on salakavalad. Peidetud suhkur tõstab kaalu ja muudab ainevahetuse laisaks, see on tee südame- ja suhkruhaiguseni.
* Etiketid toiduainete pakenditel on sinu tervise huvides – vali väiksema suhkru- ja rasvasisaldusega tooteid.
* Söö kala! Vähemalt kaks korda nädalas.
*Südamele meeldivad puu- ja juurviljad, täisteratooted ning vähese rasvasisaldusega piimatooted.
* Ole ise gurmeekokk – ära lase soolal tappa toidu maitset!
* Stopp soolale kodus, kasuta toiduvalmistamisel parem ürte. Valmistoitudes on soola niigi palju.
* Lisa oma elule värvi iga päev viie erineva puu- ja juurviljaga!
* Ole mõõdukas alkoholi tarvitamisel. Päevas on lubatud meestele kaks drinki, naistele üks.
* Ära riku südame rütmi – alkohol kahjustab otseselt südamerütmi kontrollivaid rakke.
* Jaluta halb minema! 30 minutit kõndi päevas peletab stressi ja tugevdab südant.
* Muuda liikumine lõbusaks, kutsu kaasa sõbrad või liitu rühmatreeninguga.
* Kaalu juhtimine on lihtsam kui autojuhtimine: pane paika sihtpunkt, vali õige kütus ja kiirus ning jõuadki pärale.
* Vöökoht luubi alla – naiste vööümbermõõt olgu alla 88 cm ja meestel alla 102 cm.
* Pea meeles numbreid, mida karta: vererõhk suurem kui 140/90 mmHg, üldkolesterool üle 5 mmol/l, veresuhkur üle 6 mmol/l.
Views: 16
Võrumaa Südamesõprade reis Lätti
Võrumaa Südamesõprade Selts kutsub liikmeid
16.-17. mail reisile Ida-Lätti, Latgalesse.
Väljasõit muusikakooli juurest kell 8.30.
Registreerida tel. 53583160 ja tasuda 17. aprilliks võimaluse korral pangaülekandega.
Views: 25
