Väljavõte 04. aprilli 2011. a seisuga ERAKONNA ISAMAA JA RES PUBLICA LIIT ning EESTI REFORMIERAKONNA VALITSUSLIIDU PROGRAMMIST puuetega inimesi puudutavates alalõikudes
MAKSUNDUS (lk.2)
c. järgime põhimõtet, et sotsiaalvajadusi rahastatakse kogutud maksudest, mitte maksude
kogumatajätmisest.
TÖÖTURG (lk.2)
4. Tööturu turvalise paindlikkuse suurendamine:
a. viime läbi eri- ja sooduspensionide reformi. Loome tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus-süsteemi, mis motiveerib töötajaid hoolima oma tervisest ja tööandjaid pakkuma oma töötajaile tervislikku töökeskkonda;
b. toetame tootlikkuse suurendamisele suunatud töötajate ümber- ja täiendõpet, ergutame
ülikoole ja ettevõtjaid osalema senisest jõulisemalt täiendkoolituse turul, et viia elukestvas õppes
osalemine Põhjamaade tasemele;
c. aktiivsete tööturumeetmete abil toetame puuetega inimeste algatusi luua koostöös ettevõtetega
uusi töökohti;
5. Investeeringuid ning rahvusvahelist äri ligitõmbava sotsiaalse keskkonna arendamine:
b. jätkame Eesti kujundamist turvalise ja perekeskse elukeskkonnaga riigiks;
c. edendame Eesti ühiskonna üldist avatust ja sallivust.
PERESÕBRALIK RIIK (lk.7)
Valitsusliidu pere- ja rahvastikupoliitika eesmärk on luua Eestist peresõbralik riik, kus inimesed
soovivad hea meelega lapsi saada ja kasvatada ning väärikalt vananeda, mis kindlustaks, et Eesti
rahvast saab kasvav rahvas. Valitsusliit soovib, et Eestis sünniks lapsi veelgi rohkem. Eesti olgu parim paik elamiseks.
1. Toetava keskkonna edasiarendamine sündivuse suurenemiseks:
a. tagame vanemahüvitise süsteemi jätkumise – vanemahüvitis on üles ehitatud pere- ja tööelu
ühitamise ja tasakaalu põhimõttel, mille muutmine ühes või teises suunas viib sündide vältimiseni ja emade olukorra halvenemiseni tööturul;
b. toetame raseduskriisi aegset nõustamist, eesmärgiga vähendada abortide arvu;
c. kehtestame 1. jaanuarist 2013 vanemapensioni – maksame 01.01.2013 ja hiljem sündinud
lapse ühele vanemale lapse kasvatamise eest 4% riigi keskmiselt sotsiaalmaksuga maksustatavalt
töötasult vanema II pensionisambasse kuni lapse 3-aastaseks saamiseni (välja arvatud vanema
tööl käimise aeg). Tagamaks põlvkondade vaheline solidaarsus, maksame 01.01.1991- 31.12.2012 sündinud lapse ühele vanemale pensionilisa kahe aastahinde väärtuses. 1. jaanuarist
2015 maksame enne 01.01.2013 sündinud lapse ühele vanemale täiendavat pensionilisa ühe
aastahinde väärtuses.
2. Kindlustunde tagamine peredele lapse kasvatamiseks ka pärast vanemahüvitise perioodi
lõppemist:
a. peretoetuste maksmisel peab edaspidi kehtima põhimõte, et toetatakse rohkem neid, kes
reaalselt rohkem abi vajavad ja kel on rohkem lapsi;
8. Laste õiguste tõhus kaitsmine:
b. abi osutamise tõhustamiseks lapsele ja perele pöörame tähelepanu varajase märkamisele ja
sekkumisele;
c. peame oluliseks peredele pakutavate sotsiaalteenuste kvaliteedi tõusu.
AKTIIVNE TÖÖTURUPOLIITIKA. SOTSIAALNE TURVALISUS (lk.13)
2. Põhitähelepanu noorte ning pikka aega tööturult eemal olnute tööpuuduse vähendamisele:
c. jätkame ja arendame tööturu olukorrast sõltuvalt aktiivseid tööturumeetmeid, muuhulgas
palgatoetust, tööpraktikat, ettevõtluse alustamise toetust, erialase ettevalmistuseta inimeste
koolitamist jmt;
4. Puuetega inimeste elukvaliteedi parandamine:
a. hindame kodanikuühiskonna väärtust ja peame vajalikuks puuetega inimeste esindusorganisatsioonide suuremat kaasamist riiklikku otsustusprotsessi;
b. parandame puuete määramise süsteemi korraldust ning vähendame rehabilitatsiooniga
seonduvat bürokraatiat;
c. algatame puuetega inimeste tööhõive programme. Viime läbi Töötukassa tööturumeetmete
revisjoni, et need soodustaksid puudega inimese töösuhet ja oleksid paindlikud. Kaardistame
puude liikide kaupa valdkonnad, kuidas laiemalt rakendada ja koolitada inimesi;
d. seame eesmärgiks ratifitseerida ÜRO Puuetega Inimeste Konventsioon.
5. Investeeringute suurendamine hoolekandeasutustesse:
riigi poolt hallatavate erihooldeasutuste ja asenduskodude renoveerimisel lähtume põhimõttest, et ehitatakse tänapäevased peremaja tüüpi külad, kus abivajajatele saab pakkuda parimat hoolitsust.
6. Igale vajajale võimalikult võrdväärse abi tagamine:
kehtestame riiklikult loetelu minimaalselt vajalikest sotsiaalteenustest ja nende kvaliteedinõuded (standardi), mida iga omavalitsus peab inimestele pakkuma.
7. Võimaluste loomine paindlikumaks ja kvaliteetsemaks elukorralduseks pensionipõlves:
edendame koduhooldust ja telemeditsiini ning loome täiendavaid võimalusi eakate kvaliteetseks
päevahoiuks.
TERVE EESTI (lk.15)
3. Ravimid on odavamad ja paremini kättesaadavad:
c. kaasajastame ravimipoliitika. Ravimite kättesaadavuse parandamiseks ja omaosaluse
vähendamiseks analüüsime kehtivaid piiranguid. Kaalume apteegibussi teenuse sisseseadmist
ning digiretsepti süsteemi loodud eelduste ärakasutamiseks seadustame ravimite ostmise
võimaluse traditsioonilise apteegi osana toimiva e-apteegi kaudu.
SPORT JA KEHAKULTUUR (lk.35)
1. Liikumisharrastuse edendamine:
c. loome sportimisvõimalusi erivajadustega inimestele ja toetame nende sportlikku tegevust.
KODANIKUÜHENDUSED (lk.52)
3. Kodanikeühenduste laiem ja lihtsam kaasamine:
a. teeme kodanike ja vabaühenduste paremaks kaasamiseks ühe portaali kaudu kättesaadavaks
informatsiooni kõigi riigi tasandil toimuvate strateegiate ja arengukavade ning õigusaktide
eelnõude kohta, näidates ära protsessi etapid, ajakava ning avalikkuse võimalused otsuse
kujundamises osaleda;
b. rakendame Eesti Kodanikuühiskonna arengukava (EKAK) ja „Kaasamise hea tava”
põhimõtteid. Anname äriregistris vabaühenduste kohta olevad andmed vabalt kasutusse, et oleks
lihtne leida organisatsioone, kes vajavad vabatahtlikke, kellele annetada ja keda kaasata.
4. Kodanikühendustele kindel rahastamine:
c. toetame jätkuvalt kodanikühiskonna organisatsioone ja algatusi Kodanikuühiskonna
Sihtkapitali (KÜSK), kohaliku omaalgatuse programmi, hasartmängumaksu nõukogu ja muude
rahastamiskanalite kaudu. Jätkame KÜSKi riigieelarvelist toetamist.
RIIGIHALDUS (lk.53)
10. Omavalitsuste, kodanikeühenduste ja erasektori suurem kaasamine riigivalitsemisse:
anname kodanikeühendustele ja erasektorile võimaluse täita senisest suuremat rolli
sotsiaalhoolekandes, kultuuri-, spordi-, keskkonnakaitse, tervishoiu- ja turvalisuse vallas,
hariduses ning teistes valdkondades. Seal kus võimalik, anname riiklikke ülesandeid
omavalitsustele, kodanikeühendustele ja eraettevõtetele üle anda halduslepingute alusel.
Ja veel palju-palju muud põnevat on seal kirjas. Lugeda saab:
http://www.reform.ee/UserFiles/Valitsusliit-I.pdf
Hits: 19
