Category: Kasulikku infot
25.11.2008 Üritus „ Teeme ise jõulukingituse „
25. novembril kell 12.00
toimub üritus „ Teeme ise jõulukingituse „ Võrumaa PIK-i ruumides, Jüri tn 19 A III korrus .
Ootame osalema kõiki puuetega inimesi .
Juhendaja Karmen Luiga
Visits: 20
04.12.2008 Rahvusvaheline puuetega inimeste päev
Võrumaa PIK teadaanne
4. detsembril 2008.a. kell 11:00 – 14:00 toimub rahvusvaheline puuetega inimeste päev Võru Kultuurimaja Kannel kontsertsaalis.
Sissepääs kell 10:00
KAVA:
* Käsitöö näitus
* Asjaosaliste päevakohased sõnavõtud
* Aasta parimate invasportlaste ja mälumängurite autasustamine
* Taidlejate ja külaliste esinemised
* Ühislaulmine, tants ja trall
Võrumaa PIK juhatus
Visits: 13
20.11.2008 Väljasõit Toila SPA-sse
20. novembril kell 7.00 toimub väljasõit TOILA SPA –se ( ujula + saunad ), Jüri 19 A hoone juurest.
SPA soodus pilet a. 100.00 EEK. Kaasa võtta pensionitunnistus.
Transport tasuta.
Registreerimine tel nr 78 23132 , e-mail voru.koda@mail.ee
Visits: 153
tulumaksuseaduse, käibemaksuseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise eelnõud
- Seega on ka 2009. aastal nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute maksumäär 21%.
Maksumäär hakkab uuesti vähenema
2010. aastal – 20%le;
2011. aastal on maksumäär 19%
ja alates 2012. aastast 18%.
Muudatusega lükatakse ühe aasta võrra edasi maksuvaba tulu määra suurenemine.
Maksuvaba tulu määr jääb 2009. aastal praegusele tasemele, st on 27 000 krooni aastas.
2010. aastal on see 30 000 krooni,
2011. aastal 33 000 krooni
ja alates 2012. aastast 36 000 krooni.
Muudatustega kaotatakse 2009. aastal ajutiselt võimalus arvata esimese lapse eest tulust maha täiendavat maksuvaba tulu.
See ei puuduta antud õiguse kasutamist 2008. aasta tulude deklareerimisel – 2009. aasta 31. märtsiks esitatavas tuludeklaratsioonis saab residendist lapsevanem, eestkostja või muu last ülalpidav isik arvata oma tulust maha täiendava maksuvaba tulu iga kuni 17-aastase lapse kohta osas, mille võrra lapse maksustatav tulu oli maksuvabast tulust (27 000 krooni) väiksem.
Deklareerides 2009. aasta tulusid, saab seda mahaarvamist kasutada alates teisest lapsest ning alates 2010. aastast uuesti alates esimesest lapsest.
Eelnõuga muudetakse käibemaksuseaduse § 15 lõiget 2,
– millega tõstetakse käibemaksu vähendatud määr 5%-lt 9%-ni
– ning kaotatakse osade kaupade ja teenuste soodusmäärad.
Riigilõivuseaduse muutmise eesmärgiks on läbi riigilõivumäärade tõstmise ellu viia valitsuse sotsiaal- ja majanduspoliitilisi eesmärke.
Eelnõu väljatöötamise tingis vajadus ajakohastada ning täpsustada liiklusregistri toimingute eest võetavaid riigilõivumäärasid, mis kehtivad alates 1. jaanuarist 2005.
Samuti tõstetakse eelnõuga ID-kaardi, viisakutsete kinnitamise ja elamisloa taotluse läbiviimise riigilõive.
Muudatustega tõstetakse liiklusregistri toimingute ja välismaalaste seaduse alusel võetavaid riigilõivumäärasid selliselt, et need kataksid toimingutega seotud kulud.
Äriühingute maksustamisel aastapõhise arvestuse ja avansiliste maksete süsteemi rakendamise aasta võrra edasilükkamine suurendab riigieelarve tulude laekumist 2009. aastal 1 295 mln krooni võrra.
Mitteresidendile makstavatelt dividendidelt tulumaksu kinnipidamata jätmiseks ja Eesti äriühingu välisriigis asuvalt tütarühingult saadud dividendide tulumaksust vabastamiseks nõutava osaluse määra 15%lt 10%le vähendamise mõju on 2009. aastal –27 mln krooni.
Visits: 126
Tasuta õigusabi
Notarite Koda pakub tasuta õigusabi puuetega inimestele.
09.oktoober 2008
Eesti Notarite Koja juristid ja notarikandidaadid nõustavad õigusabi vajajaid notari tegevusega seotud valdkondades, nt kinnisvaratehingud, pärimisõigus, perekonnaõigus ja äriõigus (vt täpsemalt alljärgnevalt). Nõustamine on tasuta ja toimub järgmistes piirkondades üle Eesti:
23. oktoober, 12.00 – 15.00, Tartu Puuetega Inimeste Koda (Rahu tn 8, Tartu, tel 7366762)
30. oktoober, 12.00 – 15.00, Pärnu Puuetega Inimeste Koda (Riia mnt 70, Pärnu, tel 4425741)
06.november, 12.00 – 15.00, Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskus (Endla 59, Tallinn, tel 6564048 )
13. november, 12.00 – 15.00, Ida-Virumaa Puuetega Inimeste Koda (Kaare 7, Jõhvi, tel 3356551)
NB! Soovijatel palume eelnevalt registreerida.
Samuti on võimalik pöörduda Eesti Notarite Kotta, aadressil Viru tn 4, Tallinn või helistada nõuandetelefonil 617 7907.
Nõustamisprojekt viiakse läbi koostöös Eesti Puuetega Inimeste Kojaga.
Lisainfo:
Karin Hanga, EPI Koda, tegevjuht. tel 6616629, 5516097.
Kaitti Persidski, Notarite Koda, jurist. 617 7903
Õigusalase nõustamise valdkondade loetelu ning näidisküsimused.
Perekonnaõigus
1. Abikaasade varalised suhted ehk milline vara on abikaasade ühisvara, milline vara on abikaasa lahusvara.
2. Abielu lõppemisel abikaasade ühisvara jagamine.
3. Abieluvaraleping. Selle sõlmimine, muutmine ja lõpetamine.
4. Vanema, lapse ja/või vanavanema ülalpidamiskohustus perekonnas ja ülalpidamiselepingud.
5. Eestkostetava isiku varaga tehingute tegemine.
Pärimisõigus
KUIDAS PÄRIDA?
1. Kes on pärija ning millised on pärija õigused ja kohustused.
2. Kuidas pärida, s.h millised on pärija õigused ja kohustused ning kuidas pärimismenetlust alustada:
a. Testamendi, s.h abikaasade vastastikuse testamendi järgi;
b. Pärimislepingu järgi;
c. Seaduse järgi.
2. Abikaasa pärijana ning abikaasade vastastikune testament. Selle tegemine ning õiguslikud tagajärjed.
3. Kes on asepärijad ja järelpärijad ning mida peavad nimetatud pärijad tegema päriandi vastuvõtmiseks.
4. Millal on isikul õigus pärida sundosa, sundosa pärimise eeldused.
KUIDAS PÄRANDADA?
1. Millised on pärandaja õigused ja kohustused.
2. Kuidas pärandada oma vara ning millised on ühe või teise pärandi tegemise plussid ja miinused:
a. testamendi tegemisel (erinevad testamentide liigid, testamentide koostamine ja muutmine ning testamendi tühistamine ning teised testamente puudutavad küsimused);
b. abikaasade vastastikuse testamendi tegemisel (kes saab teha abikaasade vastastikust testamenti, kuidas seda muuta, tühistada ning teised testamente puudutavad küsimused);
c. pärimislepingu tegemisel (kuidas teha pärimislepingut, kuidas seda muuta, milline on lepingu sisu ning teised pärimislepinguid puudutavad küsimused)
d. seadusjärgne pärimisel.
Lepingu- ja kinnisvaraõigus
1. Kuidas müüja, kinkida või muul viisil võõrandada kinnisvara. Millised on müüja/kinkija ja ostja/kingisaaja kohustused.
2. Omandiga seonduvad küsimused.
3. Kuidas seada hüpoteeki ning mida tuleb hüpoteegi seadmisel meeles pidada (nt panga laenu võtmisel kinnisvara tagatisel).
4. Mida annab servituudi seadmine ning millal seda vaja on (nt on vaja kasutada naaber kinnisasja oma kinnsiasjale saamiseks).
5. Isikliku kasutusõiguse seadmine.
6. Väljaspool perekonnasuhteid sõlmitavad ülalpidamislepingud.
Ühinguõigus
1. Kuidas asutada äriühingut ning kuidas muuta olemasoleva äriühingu äriregistrisse kantud andmeid;
2. Kuidas müüja äriühingut ning kuidas osta äriühingut.
3. Millised on äriühingu osanike, aktsionäride või liikmete õigused ja kohustused ning vastutuse alused.
Visits: 25
3.12.2008 konverents „Ühiskond kõigile – kõikjal”.
Head kolleegid
EPI Koda tähistab nagu ikka traditsiooniliselt rahvusvahelist puuetega inimeste päeva 3. detsembril konverentsiga „Ühiskond kõigile – kõikjal”.
3. märtsil 1993. a loodi Eesti Puuetega Inimeste Koda ning seoses aastapäevaga sooviksime sellel aastal tänada neid inimesi, kes on 15 aastat olnud seotud EPI Koja või liikmes-organisatsioonide aktiivse tegevusega.
Seoses sellega palume teie organisatsioonil nimetada inimesed, kelle panust peate tunnustuse vääriliseks (lisage nende panust kirjeldav kokkuvõtlik ülevaade).
EPI Koda ootab teie organisatsiooni poolt esitatud kandidaatide andmeid hiljemalt 1. novembriks e-maili aadressil epikoda@gmail.com.
Konverents toimub sellel aastal Tartus, Hotell Dorbat Konverentsikeskuses. Päevakava ja kutsed edastatakse teile hiljem.
Lugupidamisega
Helve Luik
EPI Koja juhatuse esimees
Visits: 112
Puude raskusastme määramisest
Toetus sõltub lisakuludest, mitte puudeastmest
1. oktoobrist jõustunud seadusemuudatuse kohaselt tuleb puude raskusastme määramiseks pöörduda pensioniametisse ning sotsiaaltoetuse suurus hakkab sõltuma puudest tingitud lisakuludest.Seni määrati tööealisele inimesele puude raskusaste lähtuvalt kõrvalabi vajadusest ning kõik ühesuguse puude raskusastmega tööealised inimesed said ühesugust sotsiaaltoetust. Uue korra järgi määratakse puudega täiskasvanu toetus lähtuvalt puudest tingitud lisakuludest.
Toetuse suurus ei sõltu puude raskusastmest. Tööealisele puudega inimesele määratakse toetus, mis jääb sel aastal 260 ja 840 krooni vahele.
Sotsiaalministeeriumi perepoliitika ja sotsiaalala asekantsleri Riho Rahuoja sõnul tunnistavad ka puudega inimesed ise, et praegune toetuste määramise kord neid ei rahulda.
“Näiteks ratastoolis oleva või pimeda inimese elu kvaliteet võib olla väga erinev. Sõltuvalt sellest, kas tal on võimalik kasutada eritransporti, tehnilisi abivahendeid või juhtkoera, on ka lisakulu erinev. Seetõttu hakatakse toetuse määramisel rohkem arvestama puudest tulenevaid lisakulusid,” lisas Rahuoja.
Täida pensioniametis ekspertiisitaotlus
Puude raskusastme määramisel tuleb pöörduda pensioniametisse ning täita ekspertiisitaotluse vorm. Ekspertiisitaotluse vorm on nüüd mahukam ja üksikasjalikum. Taotluse täitmisel aitab pensioniameti klienditeenindaja. Uut korda rakendatakse ekspertiiside puhul, mida taotletakse alates 1. oktoobrist.
Tööealistele isikutele, kellele on puude raskusaste tuvastatud enne 1. oktoobrit, jätkatakse toetuse määramist endises suuruses määratud tähtaja lõpuni. Puudega laste ja puudega vanaduspensioniealiste inimeste puude raskusastme tuvastamise ja sotsiaaltoetuste määramise korras muutusi ei ole.
Ka püsiva töövõimetuse taotlemiseks tuleb 1. oktoobrist pöörduda pensioniametisse ja mitte enam arsti poole. Siiski tuleb tähelepanu pöörata sellele, et viimasest arsti külastusest ei tohi olla möödas rohkem kui kolm kuud, vanemate andmete korral ei saa püsivat töövõimetust tuvastada.
Muudatused töötati välja koostöös puuetega inimeste organisatsioonidega.
Küsimuste korral puude tuvastamise või püsiva töövõimetuse tuvastamise kohta palume pöörduda sotsiaalkindlustusametisse infotelefonil 16106.
Kes saab puuetega inimeste sotsiaaltoetusi?
Puuetega inimeste sotsiaaltoetusi makstakse kõigile Eesti elanikele, kui neil on tuvastatud lisakulutusi põhjustav keskmine, raske või sügav puue.
Toetused tööealistele on hetkel: keskmine puue 260 krooni, raske puue 520 krooni ja sügav puue 840 krooni kuus.
Tööealiste toetusi saavad inimesed 16. eluaastast kuni pensionieani.
18-62aastasi puudega inimesi on Eestis 38 725; neist keskmise puudega 15 907, raske puudega 18 895 ja sügava puudega 3923 inimest.
Allikas: sotsiaalministeerium
Puudega tööealise inimese toetus
Seda toetust saadakse alates 16. eluaastast kuni vanaduspensioniikka jõudmiseni. Alates 1. oktoobrist 2008 määratakse toetus suuruses 260-840 krooni kuus sõltuvalt puudest tulenevatest lisakuludest.
Täiendkoolitustoetus
Tööalase täiendamise korral on puudega inimesel võimalik taotleda täiendkoolitustoetust kuni 9600 krooni kolme kalendriaasta jooksul.
Töötamistoetus
Töötavatele puuetega inimestele makstakse puudest tulenevate ja töötamisega seotud kulutuste olemasolul töötamistoetust kuni 4000 krooni kolme kalendriaasta kohta.
Rehabilitatsioonitoetus
Seda saavad taotleda 16-65aastased puudega inimesed ning seda makstakse tegelike rehabilitatsioonikulude osaliseks hüvitamiseks kuni 800 krooni aastas.
Puudega vanema toetus
Ühele puuetega abikaasadest või last üksi kasvatavale puudega inimesele makstakse kuni lapse 16aastaseks saamiseni puudega vanema toetust 300 krooni lapse kohta kuus. Kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, makstakse toetust 19. eluaastani.
Puudega lapse toetus
Puudega lapse toetust makstakse kuni 16aastasele puudega lapsele puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks ja rehabilitatsiooniplaanis ette nähtud tegevusteks. Keskmise puudega lapse toetus on 1080 krooni ning raske ja sügava puudega lapse toetus 1260 krooni kuus.
Õppetoetus
Õppetoetust 100-400 krooni kuus saavad 10.-12. klassis, kutse- või kõrgkoolis õppivad puudega noored vastavalt puude tõttu tekkinud tegelikele lisakulutustele. Seda toetust ei maksta juuli- ja augustikuu eest.
Puudega vanaduspensioniealise inimese toetus
Puudega vanaduspensioniealise inimese toetust saavad vanaduspensioniikka jõudnud puudega inimesed. 2008. aastal on see keskmise puude korral 200 krooni, raske puude korral 420 krooni ja sügava puude korral 640 krooni kuus.
Allikas: Maaleht
Visits: 22
Jaanipäeva piknik 19.06.2008
Võrumaa Puuetega Inimeste Koda kutsub kõiki puuetega inimesi
Jaanipäeva piknikule, mis toimub 19. juunil algusega kell 11.00 Kuninga talus Roosisaarel .
Päevakava.
- Taidlejate esinemine
- Kepikõnd ( keppe saab laenutada kohapeal)
- Sport- ja liikumismängud.
Kaasa võtta oma pikniku korv , võimalus kasutada grillkoda.
Ootame teid !
Visits: 11
Retk Metsavenna tallu
Võru Ratastooliklubi korraldab 04 juunil algusega kell 10.00 retke Metsavenna tallu
Kohtumiseni Väino
Visits: 15
Mälumängu II voor
Mälumängu II voor toimub 8 mail algusega kell 11.00 Koja ruumides.
Mälumängu tulemused 8 mai 2008 a. II voor
Võistkonnad:
- Rõngaliin – 21 punkti
- S – mehed – 21 punkti
- VAU – 20 punkti
- Vaegkuuljate Ühing – 17 punkti
- Üllatus – 14 punkti
- Helikäpad – 12 punkti
- Käopojad – 11 punkti
Üldkokkuvõte:
- Rõngaliin – 53 punkti
- VAU – 52 punkti
- S – mehed – 45 punkti
- Helikäpad – 44 punkti
- Vaegkuuljate Ühing – 43 punkti
- Üllatus – 42 punkti
- Kõopojad – 36 punkti
Peakohtunik
Väino Marjak
Visits: 19
