Category: Kasulikku infot
EPIK Nõudmiste paket
Eesti Puuetega Iniemste Koja Nõudmiste pakett
töövõimereformi sisuliste eesmärkide saavutamiseks
Täpsemalt loe sellest PDF failist: Nõudmiste pakett
Views: 15
Käimispäev 2014
Võrumaa Reumahaigete Ühing korraldab oma liikmetele väljasõidu käimispäevale 30.augustil kell 06.00 muusika kooli juurest.
Registreerimine tel nr 5252357,voru.koda@mail.ee
Kogu pere Käimispäev „Vaimse- ja füüsilise tervise tasakaal- kepikõnd ja tervislikud eluviisid“ toimub sellel aastal Tallinna Kesklinnas Tornide väljakul juba 30. augustil!
Eesti Reumaliidu 15. Kogu pere Käimispäeva korraldamine on vajalik selleks, et see üritus võimaldab kaasata aktiivse liikumisharrastusega tegelema avalikkust, suure hulga luu- ja liigesehaigetest ning teistest kroonilistest haigetest. Kogu pere Käimispäeva sihtgrupiks on pered ja noored.
Käimispäev propageerib kepikõndi nii avalikkusele, haigetele, tutvustades seda ka lastele, noortele ja peredele eesmärgiga kaasata neid kõndima ja tegelema regulaarselt liikumisharrastustega.
Üritusel õpetatakse kepikõnni õiget tehnikat, et sellest oleks võimalikult palju kasu organismi ning luu-ja lihaskonna vastupanu tugevdamisel. Päeva raames jagatakse infomaterjale ja on võimalik osaleda näidiskursusel professionaalsete kepikõnnitreeneritega.
Nii nagu ikka toimub ka sel aastal kaks loengut. Esimene loeng kannab pealkirja “Tervislik toitumine, D-vitamiin ja kaltsium” ning teine loeng “Osteoporoosi ennetamine ja toimetulek”.
“Tervislik toitumine, D-vitamiin ja kaltsium”
D-vitamiin omab tähtsat rolli kaltsiumi imendumisel inimese organismi. D-vitamiini toodetakse nahas päikese UVB-kiirte toimel. Suvekuudel piisab organismile vajaliku D-vitamiini hulga tekkimiseks, kui nägu ja käsivarred saavad päevas umbes 20 minutit päikest.
Toodetava D-vitamiini hulka vähendavad riided, kaitsekreemid, õhu saastatus ning pilvisus, märgatavalt vähemaks muutub D-vitamiini tootmine ka vanuse kasvades. Toiduga saab D-vitamiini suhteliselt piiratult.
Peamisteks D-vitamiini allikateks on rasvane kala (lõhe, tuunikala, sardiin, makrell), munakollane ja maks. D-vitamiini puudus võib tekkida põhjamaade elanikel, kuna seal on kogu aasta vältel suhteliselt vähe päikest, eriti sügis- ja talvekuudel. Täiendavalt vajavad D-vitamiini ka imikud ja vanemaealised, eriti need, kes ei käi õues.
“Osteoporoosi ennetamine ja toimetulek”
Loengu viib läbi Ida-Tallinna Keskhaigla reuamtoloog dr Karin Laas, kes teeb ülevaate osteoporoosi levikust ja ennetamisest ning toimetulekust. Densitomeetri abil mõõdetakse luude hõrenemist.
Kohal on ka palju erinevad asutusi ning ühendusi, kes pakuvad informatsiooni, meelelahutust ning kõhutäidet.
Lisaks kõigele muule astub üles ka eestlaste poolt armastatud muusik Artjom Savitski ning päeva juhib saatesarjast „Kerge Elu“ tuntud Siim Sups.
Hoia käsi pulsil, sest informatsiooni täiendatakse pidevalt leheküljel https://www.facebook.com/events/545135412265101/?fref=ts
ÜRITUS ON TASUTA NING VÄLJA LOOSITAKSE PALJU AUHINDU!
ÜRITUSE PÄEVAKAVA:
10:00 Loeng “Osteorpoos” (Toompuiestee 10- Eesti Puuetega Inimeste Koja maja suures saalis)
11:00 Loeng “Tervislik toitumine- kaltsiumi ja D-vitamiini olulisus meie igapäevaelus” (Toompueistee 10)
12:00 Ürituse avamine (Tornide väljak)
12:15 Soojendusharjutused ja radade tutvustamine (Lava)
12:30 3 km start
12:45 1 km start
13:00 Interaktiivne töötuba “Tervislik toitumine” (Lava- Tornide väljak)- eelregistreerimisega
14:00 Venitusharjutused (Lava)
15:30 Muusikaline pooltund (Artjom Savitski)
16:00 Loosi jt . peaauhindade loosimine
16:15 Lõpusõnad
16:30 Ürituse lõpp
Views: 16
Töövõimereform on hädavajalik, teeme ta ära!
Toomas Tamsar: Töövõimereform on hädavajalik, teeme ta ära!
Eesti loomulik tööpuudus oleks umbes 30 000 inimest, aga inimesi, kes võiksid ja saaksid töötada, on meil pea kaks korda rohkem
Kuulsas koomiksis kirus peategelane Asterix, nähes kerkivat Colosseumi, et need pagana roomlased rikuvad oma moodsate ehitistega kogu maastiku ära. Samasuguste meeleolude tõttu laseb ka Eesti ühiskond praegu mugavustsoonist muutusi sarjates allavett olulist ja põhimõttelist töövõimereformi, mis olemata küll täiuslik, on kindlasti suur samm õigele poole.
Töötav inimene on olnud eestimaalaste ainus kestlik ressurss, mis on meid stabiilselt teeninud meie ajaloo algusest. Kuid praegu oleme töökätega „punases”. Eesti n-ö loomulik tööpuudus oleks umbes 30 000 inimest, aga meil on inimesi, kes saaks ja võiks panustada, pea kaks korda rohkem. Meil on kümneid tuhandeid inimesi, kes saaks, suudaks ja sooviks panustada, näiteks eakad või puuetega inimesed, kuid kes vajaks selleks ühiskonna tuge. Tööjõuturu ühes servas on palju töökäsi ja -päid, kes saaks panustada, kuid praegu seda mingil põhjusel ei tee. Samal ajal vaevab Eesti tööandjaid kibe tööjõupuudus. Eesti ettevõtjail on tööd pakkuda, on pakkuda ka oskusi nõudvat ja hästi tasuvat tööd, aga töökäsi selle tegemiseks pole. Sündimus ja ränne teevad tööjõupuuduse juba lähiaastail veel rängemaks.
Lihtsaid lahendusi armastavad lärmakad marginaalid osutavad näpuga tööandjate poole: kui teie seda soovinuks, olnuks kõik puuetega inimesed rõõmsalt tööl. Ettevõtluse reaalsus on aga selline, et kui kahest ettevõtjast üks, see heasoovlikum, kannab üksi kõik puuetega inimeste töölevõtmisest lähtuvad lisakulud (sh nende mõnikord väiksema töövõime) ja teine, üdini ratsionaalne ettevõtja otsustab puuetega inimesi mitte palgata, on viimati nimetatu toode turul konkurentsivõimelisem.
Ettevõtja, kui tahes suure südamega inimene ta ka poleks, peab käituma ratsionaalselt. Puudega inimese tööle võtmiseks saab olla kolm motiivi: sotsiaalne vastutustunne, töötaja oskused ja ka ühiskonna toetus tema palkamisele. Vähemalt nii suur toetus, et puudega inimese palkamine poleks terve inimese tööle võtmisest oluliselt kulukam.
Iga töö, mis jääb tegemata, tähendab ühiskonnale saamata jäänud tulu. Iga inimene, kes õnnestub maksude tarbijate poolelt maksude maksjate hulka tuua, on ühiskonna võit. See kõik puudutab otseselt meie ühist elujärge. Kuidas saada tööturule tagasi igaüks, kes suudab ja soovib mingil määral panustada, pole isegi suure narratiivi peatükk, vaid lähiaastate väga otsene ja põletav küsimus.
Mõtteviisi muudatus
Töövõimereform keskendub kahele võtmeprobleemile: töökäte puudusele ja puuetega inimeste palkamise lihtsustamisele. See on oluline ja põhimõtteline ümberkorraldus, mille puhul polegi võimalik, et kõik läheb esimese korraga õigesti. Ka Eesti tööandjate keskliit suhtub mitmesse praeguse reformikava punkti kriitiliselt.
Seal on üksjagu, mida paremaks ning otstarbekamaks teha, eriti näiteks nn topelthindamise kulukas ja ebamugav süsteem. Me teame, et süsteem, kus tugiisikud vajaduse korral aitavad inimesel uue töökohaga kohaneda, peaks toimima paremini ja kliendikesksemalt. Me teame, et isegi viipekeele tõlke, keda näiteks kurt vajab kasvõi tööintervjuuks ja tööülesannete õppimiseks, peab tikutulega otsima. Kuid põhimõtteline reform on pikk teekond, kus peamegi lubama endale ka vigu, et neist käigu pealt õppida ja end parandada. Kui siht on õige ja vajalik, peame julgema minema hakata.
Olulisim muudatus, mida reform üritab ellu kutsuda, on mõtteviisi muudatus. Paljud puuetega inimesed on olnud kaua tööturult eemal, et mitte öelda ühiskonnast ära lõigatud. Ebamugav, kuid aus oleks kõigil tunnistada, et ettevõtted (nii juhid kui ka töötajad) ja puuetega inimesed ei tea üksteisest suurt midagi ning suhtuvad igaks juhuks üksteisesse ettevaatlikkusega, et mitte öelda hirmuga. Juhtumid, kus töötaja palub liikumispuudega kolleegi teise kabinetti paigutada „kuna ta liikudes väriseb”, pärinevad kahjuks päriselust. Tegelikult peavad – kui mitte muul põhjusel, siis elu enese sunnil – nii juhid, töötajad kui ka puuetega inimesed üksteisele otsa vaatama, hirmudest üle saama ja leidma võimaluse, kuidas koos edasi minna.
Tööandjate keskliidus teame, et see on võimalik. Seda kinnitavad mitme meie liikme, näiteks Selveri poeketi või kinnisvarahaldaja ISS Eesti kogemused.
Need ettevõtted on teadlikult andnud oma kollektiivis võimaluse ka puuetega inimestele. See on tähendanud väljakutseid (üks konkreetne näide: tööl võivad olla ju kaldteed ning ratastoolis töötamiseks vajalikud abivahendid, aga ratastoolis töötaja suurim probleem on hoopis kodust tööle ja tagasi saamine), kuid ettevõtted on mulle kinnitanud, et on vastu saanud kohusetundlikud ja äärmiselt lojaalsed töötajad. Kuid mõlemad on suured ettevõtted, reformiga toetaks ühiskond sellise praktika jõudmist palju rohkematesse, ka keskmise suurusega ettevõtetesse. Tõenäoliselt on selle kümnendi jooksul võimalik tuua sotsiaalsüsteemi palgalt tööturule umbes 15 000 inimest.
On ka nn mugavusreisijaid
Ma ütlen ka seda, mida valimisteks valmistuvad poliitikud öelda ei saa: meie töövõimetute hulgas on arvestatav hulk „mugavusreisijaid”. Kui väikeses omavalitsuses istub iga teine või kolmas tööealine n-ö grupi kukil, pole see märk mingist kohutavast epideemiast, vaid lahkest perearstist, kes võimaldab inimesele stabiilse sissetuleku ja vabastab ta töötukassa aktiivsusnõuete täitmisest ehk töö otsimisest. Jah, reform on mõeldud ka selliseid inimesi mugavus- tsoonist välja tõstma. Aga kui tööd pole?
Nõus, see on suur probleem ja absoluutselt kindlasti tuleb sellega tegeleda. Kuid mitte töövõimetuse ega perearstisüsteemi raames, olgugi et eri huvigrupid just seda praegu nõuavad. Ühe töövõimereformiga ei saa lahendada kõiki maailma probleeme.
Poliitilisi protsesse teades näen ka ohtu, et reform tehakse ära lubadusega „väiksemate probleemidega tegeleme järgmisena”, ent tegelikkuses need sujuvalt unustatakse. Iga väike probleem on kellegi jaoks väga oluline, eriti kui tegemist on puudega inimestega. Neid inimesi ei tohi üksi jätta.
Kahjuks oleme töövõimereformi kriitikat jälgides näinud, et enamik kriitikat – nii poliitikute kui ka huvigruppide oma – on tehtud taktikaliste punktivõitude nimel, kus tõesti ebatäiuslikust, kuid kindlasti suurest ja õigest reformist on maalitud inimvaenuliku monstrumi pilt. Me räägime siiski reformist, mis tegeleb Eesti ühiskonna ühe suurema tulevikuväljakutsega.
Sellist mõõtu ettevõtmiste puhul on lubamatu, et igaüks, kes mööda läheb, üritab jalaga virutada ja sellest valimiste-eelsel aastal poliitilisi punkte lõigata.
Eesti tööandjate keskliit kutsub huvi- ja survegruppe üles tasakaalukusele ja konstruktiivsusele. Peaksime ühiskonnana kokku leppima, et meile on ühiselt oluline tuua tööturule iga inimene, kes suudab ja soovib panustada. Iga inimene, kes õnnestub sotsiaalsüsteemi palgalt väärtuse loojate hulka tuua, on ühiskonna jaoks nii moraalne kui ka rahaline võit.
Puuetega inimeste tööturule tagasi aitamine on meile kõigile oluline, sest vastupidist ei suuda me endale pikas perspektiivis lubada. Olgem reformi puhul tähelepanelikud, tehkem asjalikku kriitikat, kus vaja, kuid leppigem kokku põhilises: hakkame õigele poole liikuma!
Views: 20
Jaanipäev 2014
19.juunil algusega kell 11.00
toimub Jaanipäeva piknik Võrumaa puuetega inimestele
Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi aias.
PÄEVAKAVA.
1.Temaatiline loeng
2.Isetegevus
3.Ühised mängud
Kaasa võtta pikniku korv
TULGE OSALEMA
Üritust toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital
Eesti Puuetega Inimeste Fond
Pildid: üritusest: Kliki siia
Views: 20
Kodanikuühiskonna Sihtkapitali ja EL programmi „Kodanike Euroopa“ infopäev
Kutsume osalema Kodanikuühiskonna Sihtkapitali ja
EL programmi „Kodanike Euroopa“ infopäeval
Ootame teid 9. juunil kell 13.00 – 16.30 Võrus, Võluvõru koolituskeskuses (Jüri 19a, polikliiniku III korrusel)
Mis on päevakavas?
· KÜSKi erinevad toetusvõimalused (tutvu eelnevalt: http://www.kysk.ee/tutvustus-2)
· Värskelt avatud sotsiaalset ettevõtlust toetava vooru põhjalikum tutvustus
· EL programmi „Kodanike Euroopa“ põhjalikum tutvustus (tutvu eelnevalt: http://www.kysk.ee/programm-kodanike-euroopa-2014-2020)
Keda kuulama ootame?
· Vabaühendusi (avalikes huvides tegutsevad MTÜd ja sihtasutused), kes soovivad oma tegutsemisvõimekust arendada, sh sotsiaalse ettevõtlusega tegelema hakata või seda edasi arendada, Eesti kodanikuühiskonnas arenguid ja muutusi luua, rahvusvahelisi koostööprojekte algatada
· Kohalike omavalitsuste, kultuuri-, noorte-, teadusorganisatsioonide, muuseumide esindajaid, kes on huvitatud väliskoostööst
Osavõtt eeldab eelnevat registreerumist kuni 6. juunini SIIN.Kohtumiseni!
Võrumaa Arenguagentuur
Kodanikeühenduste konsultant
+372 525 1750
372 786 8367
www.vaa.ee
Views: 20
Võrumaa PIK mälumäng II voor
Võrumaa PIK mälumäng II voor toimub 12.06.2014
Algusega kell 11.00 koja ruumides Lembitu tn. 2
Reeglid endised, iga võistkond esitab ühe punkti küsimuse.
Toimkond
Views: 14
Indrek Tarand: aga puude taga inimest näete?
Vaesuse vastu võitlemine on suur globaalne ülesanne, aga seda ei tohi kokku segada puudega inimestega, kirjutab europarlamendi liige Indrek Tarand plaanitavat töövõimetusreformi kritiseerides Postimehe arvamusportaalis.
«Niikaua kui puudega inimeste probleemi tahetakse käsitleda meditsiini või töövõimetuse paradigmas, me edu ei saavuta. Neid inimesi tuleb vaadelda inimõiguste kontekstis!»
Brian Crowley, Euroopa Parlamendi liige, Iirimaa. Liigub vaid ratastoolis.
Tänast olukorda töövõimetuse määratlemisel Eestis on kritiseerinud Riigikontroll (2010 ja 2014), Praxis (2011) ning ka rahvusvaheline Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD, 2012). Valitsus otsustas olukorra parandamiseks ära kasutada Euroopa Liidu raha ja kuna selle taotlemisel on tähtajad, siis tuleb kiirustada. Kuid kas kiirustamine on parim abimees kvaliteedi saavutamisel? Eriti kui kiirustamise käigus seaduse objekti ehk puudega inimeste endi ja nende esindusorganisatsioonidega pole seepärast mahti dialoogi laskuda.
Praegune reform puudutab 100 000 tööealist puudega inimest. Tajugem, et see on pea iga kümnes inimene meie seas! Jah, olen teadlik, et mitte igakord ei kirjuta arst töövõimetust välja tugeva puude tõttu, vaid hoopis teistel kaalutlustel – et inimene sattuks mingigi sotsiaalse kaitse vihmavarju alla, olgu või aukliku. Kuid mõelgem hetkeks – kas tõesti on seaduseandja loonud täna võimaluse, et terved saavad teenimatult puudetõendi? Kui selline viga eksisteerib, siis parandagem see. Kuid loota uue seaduse abil, et suur osa tegelikest puudega inimestest nagu nõiaväel ja võluvitsaga löödult töövõimelisteks saavad, on üpriski kummastav. Kuid just säärane lootus kumab menetluses oleva seadusandliku akti tagant vaatlejale otse silma.
Kui töötati välja eelmist, peamiselt tööealisi käsitlevat puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise seadust, oli Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit (edaspidi ELIL) aktiivselt kaasatud. Puuetega inimeste organisatsioonid pöörasid juba siis tähelepanu mitmesugustele probleemidele, kuid lõppkokkuvõttes neid arvamusi ei võetud kuulda. Tulemuseks on see, et kehtestatud hindamine hakkas massiliselt juurde tootma tööealisi puudega inimesi. Eesti Päevaleht kirjutas tookord, et iga neljas kagueestlane on invaliid! Ühes Tartumaa vallas elas 952 inimest, kellest 381-l oli puue. Kas olukord on kümne aastaga paremaks läinud? Sotsiaalministeeriumi ametnik põhjendas toona, et ei tea täpselt isegi, aga «tõenäoline on võimalus, et invaliididele mõeldud raha on läinud suures osas vaesuse leevendamiseks». Selline ametniku vastus aktsepteeris seda, et puudega inimestele mõeldud toetust võivad saada ka vaesusesse sattunud töötud inimesed.
Fakt on, et puudega inimeste osakaal Eestis oli kasvuteel, keskmise, raske või sügava puudega on meist kirja järgi iga 11. inimene. Mõistagi proovitakse nüüd süsteemi ebaefektiivsust uue seadusega parandada.
Seaduseandjad peavad alustuseks endale selgeks tegema puudega inimese mõiste. Praegu on ühte katlasse pandud haiged ja puudega inimesed. Esimesi aitab aktiivses hõives hoida tervishoiusüsteem, kuid puudega inimestele tuleb esmalt tagada puude kompenseerimiseks kõrvalabi. Näiteks liikumispuudega inimesel on tarvis eritransporti, sageli ka inimest, kes ühte või teist täisvõimelise inimese jaoks ülilihtsat toimingut teha aitab. Kas kujutate ette, kui näiteks uksekell või liftinupp on paigutatud püsti seisjale mugavale kõrgusele, siis istuvas asendis ratastoolis kodanik ei pruugi selleni küündida? Kujutate muidugi, pole keeruline. Aga kas teate, kui palju selliseid kohti Eestis on? Ma arvan, et liiga palju.
ELIL toetab tänase töövõimetoetuse seaduse eelnõu (edaspidi TvTS) eesmärki: hinnata inimese töövõimet ja tagada toetused ning teenused, mis viiksid aktiivse osaluseni tööturul. Samas sihtrühma tegelikke vajadusi arvestamata, põhjalike mõjuanalüüsideta võime hoopiski võimendada olemasolevaid probleeme ja uusi juurdegi tekitada.
TvTS eelnõu näeb ette, et hinnatakse ära inimese töövõime ja sellega kehtestatakse talle aktiivsusnõuete täitmise kohustus. Mis tähendab, et ehkki oled ratastoolis, peaksid leidma töö ja sel otstarbel pead külastama ka töötukassat, erinevaid tööandjaid, käima koolitustel jne. Sest just niisugused tegevused peabki aktiivsusnõue kaasa tooma. Kuidas sundida tööandjaid võtma tööle hariduseta, oskusteta, töökogemuseta, osalist või paindlikku tööaega vajavaid inimesi, sellest eelnõu vaikib.
Korduvalt rõhutatakse vaid puudega inimese aktiivsusnõuete täitmise kohustust. ELIL 25. aastapäeva puhul kõneleti ka kahele värskele sotsiaalministrile sellest, osutades vabas turumajanduses kehtivale reeglile, et tööjõu hind on väga oluline sisend majandustegevusse ning ilma kompensatsioonimehhanismita on üksnes väga edukas ja heasüdamlik tööandja nõus palkama liikumisabivahendit kasutavat inimest. Muide, õnneks leidub meie seas ka selliseid ettevõtteid ja austav kummardus neile olgu siinkohal ka tehtud. Kuid laias plaanis ei anna eelnõu vastust küsimusele: kuidas ja milliste vahenditega motiveeritakse tööandjaid värbama puudega inimesi?
Ka tänasel hetkel jätkab töötamist sotsiaalministeeriumis ametnik, kes põhjendas, et invaliididele mõeldud raha on läinud suures osas vaesuse leevendamiseks. Vaesuse vastu võitlemine on teine suur globaalne ülesanne, aga seda ei tohi kokku segada puudega inimestega. Viimaste seas on olude sunnil rohkem vaesuspiiril või selle all olevaid inimesi ja mitte vaid Eestis, vaid ka näiteks Suurbritannias. Kuid näha lahendust selles, et kõikidelt võetakse töövõimetuspension ning asendatakse see töövõimetoetusega, sisuliselt töötu abirahaga, on ennatlik ja vale. Ning mõttekäik, et seni 65 protsenti töövõimetu kodanik saab edaspidi nimetuse 35 protsendi ulatuses töövõimeline elanik, viitab justkui peaksid seaduse tegijad end Jeesuseks, kes teatavasti suutis jalutuid kõndima panna. Paraku pole see mõte sugugi realistlik.
Eesti tööturu probleemid on laias laastus teada. Pole liiga kerge saada head ja korralikult tasustatud tööd. Aga oletame, et puudega inimene on selle saanud. Siis tabab teda ent seadusandja poolt järgmine hoop: niipea kui selle inimese brutotasu on rohkem kui 640 eurot kuus, hakatakse vähendama töövõimetoetust ning ärgu andku jumal, et puudega inimene teeniks 1000 eurot! Sellisel juhul lõpetatakse toetus tervikuna. Kui täna keskmiselt 250 eurot toetust või rahvakeeli invaliidsuspensioni saav isik saab tööd ja korralikku palka, ütleme, et 1000 eurot kuus, siis tulevikus jääb talle kätte veidi peale 800 euro. Tuletan meelde, et toetust sellise palga juures enam ei maksta.
Ratastooli sõidutava transporditeenuse hind on 1 euro/km. Ühistransporti ligipääsud on sageli olematud või raskendatud. Ehk teisisõnu – enamik teenitud tulust läheks iseenda tööle transportimisele ja tuleks veel puudugi… sest on veel puudest tingitud kulusid, mis tuleb inimesel endal kanda. Kas teate, et tänapäevane ratastool maksab umbes 1800 eurot, selle tehnohooldus omajagu ning toetusi eraldav komisjon ei suuda mitte alati toetust tagada. No ei ole naljakas tegelikult!
5. mail toimus ettevõtmine «Vabaduse jälg», mille käigus noored puudega inimesed tutvustasid juhtivatele poliitikutele oma igapäevaelu ja raskusi liikuma pääsemisel. Koostööd tegid nii ratastooli kui juhtkoera kasutavad inimesed. Muide, kas teate, kui palju maksab õpetatud juhtkoer ja tema toitmine?
Hiljuti moodustati ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonist tulenevate kohustuste täitmise jälgimiseks ka komisjon. Võib olla oleks mõistlik selle esialgsed järeldused läbi vaadata ning komplitseeritud probleemile korralikult vundamendilt lahendusi projekteerima asuda. Euroopa fondide kullavihk võib ju valitsejate silmi pimestada ja anda alust ametnikele loendamatuteks seminarideks ja muuks, kuid üksnes rahavoo abil ei parandata lõppkokkuvõttes kellegi seisundit inimlikkuse ja inimväärikuse skaalal. Aga eesmärgiks on ju ikka just viimane, mitte mõni ristike Brüsseli tabelis lahtris «Eesti kulutas kõik raha ära!».
Alustuseks võiksid otsustajad vaadata ameerika filmi «Musical Chairs», mida näidatakse kogu maailmas, et tõsta teadlikkust meie hulgas elavate puudega inimeste kohta. Ning seejärel haarata lugemiseks ÜRO konventsioon, mille Euroopa Liit tervikuna on omaks tunnistanud.
Autor on Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu president
Autor:
Indrek Tarand
Views: 21
MTÜ majandamise ja toote arendamise alane koolitus
Tere!
Võimalus kiiretele reageerijatele – MTÜ majandamise ja toote arendamise alane koolitus 21.-22. mail 2014 hotellis Pesa, Põlvas. Osalemiseks registreerida kuni 13. maini! Koolitusel osalemine on tasuta, kuid eeldab motivatsiooniankeedi täitmist ja ühenduse vähemalt ühe aasta jagu registris olemist.
Registreerimiseks vajalikud kontaktid ja lisainfo koolituse kohta leiad siit: http://mty.arenduskeskused.ee/event/1308.html
Heade soovidega
Evelyn Tõniste
Võrumaa Arenguagentuur
Kodanikeühenduste konsultant
+372 525 1750
372 786 8367
www.vaa.ee
Views: 14
Täpsusorienteerumise tulemused 10.05.2014
OK Võru ja Võru Ratastooliklubi lahtised võistlused täpsusorienteerumises
10.05.2014
Võru spordikeskus
Tulemused
|
Koht üld- |
|
Koht |
|
|
|
Tempo |
|
järjestuses |
Klass |
klassis |
Nimi |
Klubi |
Punkte |
aeg (s) |
|
1 |
Para-O |
1 |
Väino Marjak |
Võru RTK |
9 |
4 |
|
2 |
Vaba |
1 |
Liina Palu |
OK Võru |
9 |
5 |
|
3 |
Vaba |
2 |
Lauri Sild |
OK Võru |
9 |
11 |
|
4 |
Vaba |
3 |
Annika Rihma |
OK Kobras |
8 |
16 |
|
5 |
Para-O |
2 |
Heino Põder |
Võru RTK |
8 |
50 |
|
6 |
Noored |
1 |
Marianne Haug |
OK Võru |
7 |
18 |
|
7 |
Para-O |
3 |
Kalev Kuntu |
Võru RTK |
7 |
32 |
|
8 |
Para-O |
4 |
Karli Vaikmets |
Võrumaa IÜ |
6 |
12 |
|
9 |
Para-O |
5 |
Inge Eit |
Võru RTK |
6 |
28 |
|
10 |
Para-O |
6 |
Elle Pohlak |
Võru RTK |
6 |
31 |
|
11 |
Para-O |
7 |
Peeter Kruus |
Ida-Harju IÜ |
6 |
41 |
|
12 |
Vaba |
4 |
Madis Haug |
Võru KÜ |
5 |
13 |
|
13 |
Noored |
2 |
Kristina Haug |
Võru KÜ |
5 |
37 |
|
14 |
Para-O |
8 |
Uno Laansoo |
Võrumaa IÜ |
5 |
43 |
|
15 |
Para-O |
9 |
Mihkel Taaber |
Võru KÜ |
2 |
38 |
|
16 |
Para-O |
10 |
Gelly Pajor |
Võru KÜ |
2 |
53 |
Rajameister: Sixten Sild
Korraldajad: Sixten Sild, Ats Virumäe, Sarmite Sild
Views: 22
Väljasõit Lätimaale
Võrumaa Diabeetikute Selts ja Võrumaa Reumahaigete Ühing
korraldab oma liikmetele väljasõidu 24.mail.2014 Lätimaale ,
kontserdile kollaste sirelitega.
Info ja registreerimine Voru.koda@mail.ee, tel. 5252357
Osavõttumaks a. 5 eurot.
Reisi aeg: 24. mai 2014
Kestus: 1 päev
Hind: 5 eurot
Transport: buss
Üldinfo: Reis viib meid Dobelesse – väikesesse Läti linna Riiast lõuna pool. Juba aastaid toimub sealses, Läti suurima sirelikollektsiooniga aias suurejooneline klassikalise muusika kontsert, kus esinevad Riia Ooperi solistid. Sel aastal on esmakordselt sel päeval linnas plaanis ka teine huvitav sündmus – Riia Pantomiimiteatri etendus!
Reisikava:
Väljasõit kell 8.00 muusika kooli parklast.
Alustame sõitu Lätimaale. Riias peatus turg ja lõunasöögiks rahvuslikus stiilis söögikohas “Lido”. Sõidame Dobele linna. Saabumine Dobelesse orienteeruvalt kell 15.
16.00 Kontsert Dobeles asuvas Pēteris Upītise aias. Tegemist on Läti suurima sirelikollektsiooniga, mis asub 4 hektari suurusel alal. Aia kõrval asub ka P. Upītise muuseum, mida on võimalik külastada.
(Kontserdi kestus ca 2,5 tundi. Täpsem ajakava ja esinejad täpsustamisel.)
Sireliaias on võimalik kontserdi ajal osta ka taimi (nii sireleid kui ka näiteks iiriseid ja muid lilli). Valik pole väga suur ega rikkalik, kuid huvitavat võib siiski leida.
Kuna kontsert toimub aias, siis võib võtta kaasa ka piknikuteki ja -korvi või toole istumiseks. Aeda on paigaldatud küll suur lava ja pingid istumiseks, kuid neid pole tavaliselt piisavalt!
19.00 Riia Pantomiimiteatri etendus Dobele linna Turuplatsil.
Lisainfo: Reisile on vajalik kaasa võtta vähemalt reisi lõpuni kehtiv pass või ID kaart ja Euroopa ravikindlustuskaart! Ravikindlustuskaart annab õiguse vajaminevale arstiabile Euroopa Liidus.
Lisatasu eest: Kontserdipilet (täiskasvanu 5.69 eurot, õpilased ja pensionärid 2,85 eurot). Pilet sisaldab ka sireliaia ja P. Upītise muuseumi külastust.
Riia Pantomiimiteatri etenduse on huvilistele tasuta
Lõuna “Lidos” alates 7 eurost
Jätame endale õiguse teha muudatusi reisiprogrammis
Views: 16
