Category: Kasulikku infot
Tiina Kangro: riik hakkab rikkuma inimõigusi
Järgmisel kolmapäeval loetakse riigikogus töövõimereformi jaoks uuenduskuuri läbinud sotsiaalhoolekande seaduseelnõu. Just selle seadusega lubasid sotsiaalministrid lahendada kõik probleemid, mis suve hakul vastuvõtmismasinasse lükatud töövõimetoetuse seaduseelnõu õhku jättis. Toetus küll väheneb ja kohustusi saate juurde, aga selle kompenseerib uus hoolekandeseadustik, tõotasid reformijad puuetega inimestele.
Nüüd on messias saabunud.
Ainult et kirjas on selles eelnõus ei vähemat kui see, et riik hakkab rikkuma inimõigusi.
Töövõimereformi ettevalmistamine algas 2011/2012 talvel igati õigest ideest: tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse süsteemi loomisest. See olnuks mõistlik alguspunkt pensionikulude ohjeldamisele, sest oleksime sulgenud töövõimetute hoogsa juurdevoolu. Praegu meenutab algideed vaid reformi retoorikasse ununenud fraas inimeste «tööle tagasi» toomisest, mida uustulnukad, sealhulgas reformi kirglikult patroneeriv peaminister, seletadagi ei oska.
Tegelemine tööandjate ega meditsiinisüsteemiga riigiisasid aga ei köitnud (esimesi ei soovinud poliitikud pahandada ja teist ei tahetud koormata). Vaja oli kiiremat ja selgemat tulemust – pensionikulude lõiget ja sotsiaalkulutuste viimist töötukassasse. Nii sooritatigi äkiline pööre ja otsustati panna tööle need, kes kadunud tervise tõttu juba töölt välja langenud või kogu elu kodus veetnudki. Ehk siis inimesed, kelle rehabiliteerimine on kõige töömahukam, kulukam ja sageli ka täiesti ebarealistlik.
Innukalt joonistati skeem, kus kõik 100 000 inimest võetakse arvele töötukassas. Need, kes töötavad, samuti täiesti töövõimetud, lubati rahule jätta, ülejäänutele nähti ette kohustus, olgu või omaksehooldaja käevangus, igapäevaselt tööd otsida. Töötukassa lubas abiks ohtralt teenuseid, abivahendeid ja rehabilitatsiooni. Reformi prognoosidest leiab, et tööle plaaniti 2020. aastaks saada närune kümnendik sihtgrupist.
Siit jõuamegi uue sotsiaalhoolekande seaduse juurde. Mida hakkab kadunud tervisega inimestele pakkuma uus sotsiaalteenuste süsteem? Aus vastus on: enamikule mitte midagi – ja nüüd juba täiesti seaduslikult.
Töövõimereformi seadustikuga fikseeritakse, et riigi jaoks on 16–64-aastane puudega inimene nüüdsest alates üksnes tööloom, kelle ainus õigustus eksistentsiks on töötamine või permanentne tööle pürgimine. Seaduse seletuskirjast leiab viite, et riigi soodustusega abivahendi, näiteks karkude, proteesi või kuuldeaparaadi taotlemisel on nõudeks, et see on vajalik töö jaoks ja heaks kiidetud töötukassa poolt. Siit pole kaugel mõte, et lapsi kasvatada, kontserdil käia või tuba koristada puudega inimene riigi antud abivahendiga ei tohi, parem oleks see koju minnes üldse tööle jätta.
Jääktöövõimega inimeste rehabilitatsioon muutub üksnes tööalaseks. Riik rahastab seda vaid juhul, kui töötukassa esindaja tuvastab mõõdetava seose teenuse ja töölesaamise vahel. Kui inimene siiski ei rehabiliteeru (tööle ei saa), kaob ka näidustus teenuse saamiseks. Kui puudega inimene töötab, pole tal samuti näidustust: ligi 40 000 inimesele, kes praegugi tööl käivad, on planeeritud alla 0,5 protsendi (!) teenuste mahust – mis sest, et paljud end tööle võidelnud puudega inimesed möönavad, et suudavad vormis püsida üksnes tänu rehabilitatsiooniteenusele, millele maksavad jõudumööda ise pealegi.
Kuid ka töövõimetute puhul jääb rehabilitatsioon uues süsteemis vaid väikse osa privileegiks, kui eelhindamise kohaselt toimub rehabiliteerumine hiljemalt kahe aastaga. Psüühiliste erivajadustega inimeste rehabilitatsiooni senine kõrgem rahastusmäär kaob aga üldse.
Seletuskirjas öeldakse, et rehabiliteerimisele mittekvalifitseeruvad inimesed saavad edaspidi kõik vajaliku meditsiinisüsteemist (taastusravi näol) ja omavalitsustelt (elukohajärgsete sotsiaalteenuste näol). Ühtki uut hooba, mis kohustaks edaspidi haigekassat inimesi rohkem taastama või omavalitsusi neid toetama, seaduses ei leidu.
Nii toobki kiidetud töövõimereform kaasa selle, mida me juba aastaid ületada püüame – ühiskonna lõhenemise edunäljas Esimeseks ja unustatud Teiseks Eestiks. Võib-olla saab aga sellest esimene seadustatud samm apartheidi kehtestamiseks Maarjamaal.
Peaministripartei kaval trikk vägistada probleemsed eelnõud jõuga parlamenti, kus need ludinal vastu võetakse, töötab muidugi hästi. Kogu austusega rahvasaadikute vastu tuleb tõdeda, et töövõimereformist sealne jõud üle ei käi. Reformi eelnõude materjale on sadu lehekülgi, tekst on poolenisti arusaamatu ja selles sisalduvatest riugastest läbinägemiseks läheb tarvis ainese sügavat tundmist. Seega hääletataksegi taas «usu», mitte arusaamise järgi, ja seda reformi läbipressijail vaja ongi.
Ummikusse jooksnud reform on vaja peatada ja õigetele alustele seada. Seda on pooleteise aasta jooksul järjestikustele ministritele juba soovitatud. Viimane aeg oleks rookida dokumentidest välja ka silmakirjalik fraas: kontseptsiooni ja väljatöötamiskavatsust pole koostatud «kiireloomulise menetluse» tõttu.
Autor:
Tiina Kangro
Views: 17
Jüri Kõre: hoolekande asemel heaolu – miks ka mitte?
Igasuvisest teemade põuast said ajakirjanikud tänavu üle, lahates kooseluseaduse ja töövõimetuse/töövõime reformi temaatikat. Esimese teema eestvedajad on jäigalt lähtunud seisukohast, et on meie seisukoht ja on vale seisukoht. Teise probleemiga tegelejate suurem kompromissivalmidus on ühte murepunkti teise järel kui mitte lahendanud, siis vähemalt teadvustanud.
Hoiatavad artiklid läbikukkunud reformikatsetest (31.7 Eesti Päevalehes Indrek Tarandilt Briti ja 25.8 Postimehes Zsolt Bugarszkilt Ungari kohta) võivad tavakodaniku panna kõhklema. Kahes üsnagi erinevas riigis on üks ja sama algatus ebaõnnestunud. Mis neid omavahel seob ja mis seob meid omakorda nendega?
Ilmselt on brittide reformikatse segu originaalloomingust ja Ameerika eeskujust. Kolleeg Bugarszki kirjeldus viitab sellele, et madjarid on õppinud hollandlastelt.
Eestile eeskujuks olnud riikide pikas reas on minister Helmen Kütt nimetanud ka Hollandit. Õige valik, sest see riik on töövõimetussüsteemi ümberkorraldamisel ilmselt Euroopas kõige edukam. Sõltub meie tarkusest, mida me sealt kopeerime ja mida mitte.
Pikemalt loe: http://tartu.postimees.ee/2909309/juri-kore-hoolekande-asemel-heaolu-miks-ka-mitte
Views: 19
Reumaliin
REUMALIIN numbril: 14408 vastab teie küsimustele reumaõde.
Reumaõele võib helistada tööpäeviti kella 9-st kuni 16-ni aastaringselt.
Kõnele lisatasu pole kehtestatud kuid maksta tuleb tavalist telefonikõne hinda.
Küsida võib kõike, mis puudutab reumaatilisi haiguseid, nende tunnuseid, riskifaktoreid, ennetust ja ravi. Üheks haiguseks, mille kohta sageli tahetakse lisainfot, on osteoporoos. Küsitakse mõõtmistulemuste selgitust, ravimite toimete ja kõrvaltoimete kohta kuni kaltsiumi ja D-vitamiinini välja. Reumaõde oskab vajadusel lahti seletada vereanalüüside vastuseid, ravimivõtmise skeeme ning aitab otsustada, kas peaks pöörduma reumatoloogile või mõne muu arsti poole. Reumaõe käest saab küsida ka infot Eesti Reumaliidu ja tema liikmesorganisatsioonide kohta.
Jätke number meelde ja helistage!
Reumaõe nõuandeliini toetab Eesti Haigekassa.
Views: 14
Tervisekõnd
Võrumaa Südamesõprade Selts kutsub tervisekõnnile teisipäeval, 9. septembril. Koguneme kell 13.30 Kubija Spordibaasi juures.
Kohale saab bussiga nr. 1 kell 13 Seminari peatusest, sõida Kubija peatuseni.
Võta kaasa veepudel ja hea tuju, soovi korral piknikueine.
Seltsi tel. 53583160
Views: 16
EPIK Nõudmiste paket
Eesti Puuetega Iniemste Koja Nõudmiste pakett
töövõimereformi sisuliste eesmärkide saavutamiseks
Täpsemalt loe sellest PDF failist: Nõudmiste pakett
Views: 19
Käimispäev 2014
Võrumaa Reumahaigete Ühing korraldab oma liikmetele väljasõidu käimispäevale 30.augustil kell 06.00 muusika kooli juurest.
Registreerimine tel nr 5252357,voru.koda@mail.ee
Kogu pere Käimispäev „Vaimse- ja füüsilise tervise tasakaal- kepikõnd ja tervislikud eluviisid“ toimub sellel aastal Tallinna Kesklinnas Tornide väljakul juba 30. augustil!
Eesti Reumaliidu 15. Kogu pere Käimispäeva korraldamine on vajalik selleks, et see üritus võimaldab kaasata aktiivse liikumisharrastusega tegelema avalikkust, suure hulga luu- ja liigesehaigetest ning teistest kroonilistest haigetest. Kogu pere Käimispäeva sihtgrupiks on pered ja noored.
Käimispäev propageerib kepikõndi nii avalikkusele, haigetele, tutvustades seda ka lastele, noortele ja peredele eesmärgiga kaasata neid kõndima ja tegelema regulaarselt liikumisharrastustega.
Üritusel õpetatakse kepikõnni õiget tehnikat, et sellest oleks võimalikult palju kasu organismi ning luu-ja lihaskonna vastupanu tugevdamisel. Päeva raames jagatakse infomaterjale ja on võimalik osaleda näidiskursusel professionaalsete kepikõnnitreeneritega.
Nii nagu ikka toimub ka sel aastal kaks loengut. Esimene loeng kannab pealkirja “Tervislik toitumine, D-vitamiin ja kaltsium” ning teine loeng “Osteoporoosi ennetamine ja toimetulek”.
“Tervislik toitumine, D-vitamiin ja kaltsium”
D-vitamiin omab tähtsat rolli kaltsiumi imendumisel inimese organismi. D-vitamiini toodetakse nahas päikese UVB-kiirte toimel. Suvekuudel piisab organismile vajaliku D-vitamiini hulga tekkimiseks, kui nägu ja käsivarred saavad päevas umbes 20 minutit päikest.
Toodetava D-vitamiini hulka vähendavad riided, kaitsekreemid, õhu saastatus ning pilvisus, märgatavalt vähemaks muutub D-vitamiini tootmine ka vanuse kasvades. Toiduga saab D-vitamiini suhteliselt piiratult.
Peamisteks D-vitamiini allikateks on rasvane kala (lõhe, tuunikala, sardiin, makrell), munakollane ja maks. D-vitamiini puudus võib tekkida põhjamaade elanikel, kuna seal on kogu aasta vältel suhteliselt vähe päikest, eriti sügis- ja talvekuudel. Täiendavalt vajavad D-vitamiini ka imikud ja vanemaealised, eriti need, kes ei käi õues.
“Osteoporoosi ennetamine ja toimetulek”
Loengu viib läbi Ida-Tallinna Keskhaigla reuamtoloog dr Karin Laas, kes teeb ülevaate osteoporoosi levikust ja ennetamisest ning toimetulekust. Densitomeetri abil mõõdetakse luude hõrenemist.
Kohal on ka palju erinevad asutusi ning ühendusi, kes pakuvad informatsiooni, meelelahutust ning kõhutäidet.
Lisaks kõigele muule astub üles ka eestlaste poolt armastatud muusik Artjom Savitski ning päeva juhib saatesarjast „Kerge Elu“ tuntud Siim Sups.
Hoia käsi pulsil, sest informatsiooni täiendatakse pidevalt leheküljel https://www.facebook.com/events/545135412265101/?fref=ts
ÜRITUS ON TASUTA NING VÄLJA LOOSITAKSE PALJU AUHINDU!
ÜRITUSE PÄEVAKAVA:
10:00 Loeng “Osteorpoos” (Toompuiestee 10- Eesti Puuetega Inimeste Koja maja suures saalis)
11:00 Loeng “Tervislik toitumine- kaltsiumi ja D-vitamiini olulisus meie igapäevaelus” (Toompueistee 10)
12:00 Ürituse avamine (Tornide väljak)
12:15 Soojendusharjutused ja radade tutvustamine (Lava)
12:30 3 km start
12:45 1 km start
13:00 Interaktiivne töötuba “Tervislik toitumine” (Lava- Tornide väljak)- eelregistreerimisega
14:00 Venitusharjutused (Lava)
15:30 Muusikaline pooltund (Artjom Savitski)
16:00 Loosi jt . peaauhindade loosimine
16:15 Lõpusõnad
16:30 Ürituse lõpp
Views: 16
Töövõimereform on hädavajalik, teeme ta ära!
Toomas Tamsar: Töövõimereform on hädavajalik, teeme ta ära!
Eesti loomulik tööpuudus oleks umbes 30 000 inimest, aga inimesi, kes võiksid ja saaksid töötada, on meil pea kaks korda rohkem
Kuulsas koomiksis kirus peategelane Asterix, nähes kerkivat Colosseumi, et need pagana roomlased rikuvad oma moodsate ehitistega kogu maastiku ära. Samasuguste meeleolude tõttu laseb ka Eesti ühiskond praegu mugavustsoonist muutusi sarjates allavett olulist ja põhimõttelist töövõimereformi, mis olemata küll täiuslik, on kindlasti suur samm õigele poole.
Töötav inimene on olnud eestimaalaste ainus kestlik ressurss, mis on meid stabiilselt teeninud meie ajaloo algusest. Kuid praegu oleme töökätega „punases”. Eesti n-ö loomulik tööpuudus oleks umbes 30 000 inimest, aga meil on inimesi, kes saaks ja võiks panustada, pea kaks korda rohkem. Meil on kümneid tuhandeid inimesi, kes saaks, suudaks ja sooviks panustada, näiteks eakad või puuetega inimesed, kuid kes vajaks selleks ühiskonna tuge. Tööjõuturu ühes servas on palju töökäsi ja -päid, kes saaks panustada, kuid praegu seda mingil põhjusel ei tee. Samal ajal vaevab Eesti tööandjaid kibe tööjõupuudus. Eesti ettevõtjail on tööd pakkuda, on pakkuda ka oskusi nõudvat ja hästi tasuvat tööd, aga töökäsi selle tegemiseks pole. Sündimus ja ränne teevad tööjõupuuduse juba lähiaastail veel rängemaks.
Lihtsaid lahendusi armastavad lärmakad marginaalid osutavad näpuga tööandjate poole: kui teie seda soovinuks, olnuks kõik puuetega inimesed rõõmsalt tööl. Ettevõtluse reaalsus on aga selline, et kui kahest ettevõtjast üks, see heasoovlikum, kannab üksi kõik puuetega inimeste töölevõtmisest lähtuvad lisakulud (sh nende mõnikord väiksema töövõime) ja teine, üdini ratsionaalne ettevõtja otsustab puuetega inimesi mitte palgata, on viimati nimetatu toode turul konkurentsivõimelisem.
Ettevõtja, kui tahes suure südamega inimene ta ka poleks, peab käituma ratsionaalselt. Puudega inimese tööle võtmiseks saab olla kolm motiivi: sotsiaalne vastutustunne, töötaja oskused ja ka ühiskonna toetus tema palkamisele. Vähemalt nii suur toetus, et puudega inimese palkamine poleks terve inimese tööle võtmisest oluliselt kulukam.
Iga töö, mis jääb tegemata, tähendab ühiskonnale saamata jäänud tulu. Iga inimene, kes õnnestub maksude tarbijate poolelt maksude maksjate hulka tuua, on ühiskonna võit. See kõik puudutab otseselt meie ühist elujärge. Kuidas saada tööturule tagasi igaüks, kes suudab ja soovib mingil määral panustada, pole isegi suure narratiivi peatükk, vaid lähiaastate väga otsene ja põletav küsimus.
Mõtteviisi muudatus
Töövõimereform keskendub kahele võtmeprobleemile: töökäte puudusele ja puuetega inimeste palkamise lihtsustamisele. See on oluline ja põhimõtteline ümberkorraldus, mille puhul polegi võimalik, et kõik läheb esimese korraga õigesti. Ka Eesti tööandjate keskliit suhtub mitmesse praeguse reformikava punkti kriitiliselt.
Seal on üksjagu, mida paremaks ning otstarbekamaks teha, eriti näiteks nn topelthindamise kulukas ja ebamugav süsteem. Me teame, et süsteem, kus tugiisikud vajaduse korral aitavad inimesel uue töökohaga kohaneda, peaks toimima paremini ja kliendikesksemalt. Me teame, et isegi viipekeele tõlke, keda näiteks kurt vajab kasvõi tööintervjuuks ja tööülesannete õppimiseks, peab tikutulega otsima. Kuid põhimõtteline reform on pikk teekond, kus peamegi lubama endale ka vigu, et neist käigu pealt õppida ja end parandada. Kui siht on õige ja vajalik, peame julgema minema hakata.
Olulisim muudatus, mida reform üritab ellu kutsuda, on mõtteviisi muudatus. Paljud puuetega inimesed on olnud kaua tööturult eemal, et mitte öelda ühiskonnast ära lõigatud. Ebamugav, kuid aus oleks kõigil tunnistada, et ettevõtted (nii juhid kui ka töötajad) ja puuetega inimesed ei tea üksteisest suurt midagi ning suhtuvad igaks juhuks üksteisesse ettevaatlikkusega, et mitte öelda hirmuga. Juhtumid, kus töötaja palub liikumispuudega kolleegi teise kabinetti paigutada „kuna ta liikudes väriseb”, pärinevad kahjuks päriselust. Tegelikult peavad – kui mitte muul põhjusel, siis elu enese sunnil – nii juhid, töötajad kui ka puuetega inimesed üksteisele otsa vaatama, hirmudest üle saama ja leidma võimaluse, kuidas koos edasi minna.
Tööandjate keskliidus teame, et see on võimalik. Seda kinnitavad mitme meie liikme, näiteks Selveri poeketi või kinnisvarahaldaja ISS Eesti kogemused.
Need ettevõtted on teadlikult andnud oma kollektiivis võimaluse ka puuetega inimestele. See on tähendanud väljakutseid (üks konkreetne näide: tööl võivad olla ju kaldteed ning ratastoolis töötamiseks vajalikud abivahendid, aga ratastoolis töötaja suurim probleem on hoopis kodust tööle ja tagasi saamine), kuid ettevõtted on mulle kinnitanud, et on vastu saanud kohusetundlikud ja äärmiselt lojaalsed töötajad. Kuid mõlemad on suured ettevõtted, reformiga toetaks ühiskond sellise praktika jõudmist palju rohkematesse, ka keskmise suurusega ettevõtetesse. Tõenäoliselt on selle kümnendi jooksul võimalik tuua sotsiaalsüsteemi palgalt tööturule umbes 15 000 inimest.
On ka nn mugavusreisijaid
Ma ütlen ka seda, mida valimisteks valmistuvad poliitikud öelda ei saa: meie töövõimetute hulgas on arvestatav hulk „mugavusreisijaid”. Kui väikeses omavalitsuses istub iga teine või kolmas tööealine n-ö grupi kukil, pole see märk mingist kohutavast epideemiast, vaid lahkest perearstist, kes võimaldab inimesele stabiilse sissetuleku ja vabastab ta töötukassa aktiivsusnõuete täitmisest ehk töö otsimisest. Jah, reform on mõeldud ka selliseid inimesi mugavus- tsoonist välja tõstma. Aga kui tööd pole?
Nõus, see on suur probleem ja absoluutselt kindlasti tuleb sellega tegeleda. Kuid mitte töövõimetuse ega perearstisüsteemi raames, olgugi et eri huvigrupid just seda praegu nõuavad. Ühe töövõimereformiga ei saa lahendada kõiki maailma probleeme.
Poliitilisi protsesse teades näen ka ohtu, et reform tehakse ära lubadusega „väiksemate probleemidega tegeleme järgmisena”, ent tegelikkuses need sujuvalt unustatakse. Iga väike probleem on kellegi jaoks väga oluline, eriti kui tegemist on puudega inimestega. Neid inimesi ei tohi üksi jätta.
Kahjuks oleme töövõimereformi kriitikat jälgides näinud, et enamik kriitikat – nii poliitikute kui ka huvigruppide oma – on tehtud taktikaliste punktivõitude nimel, kus tõesti ebatäiuslikust, kuid kindlasti suurest ja õigest reformist on maalitud inimvaenuliku monstrumi pilt. Me räägime siiski reformist, mis tegeleb Eesti ühiskonna ühe suurema tulevikuväljakutsega.
Sellist mõõtu ettevõtmiste puhul on lubamatu, et igaüks, kes mööda läheb, üritab jalaga virutada ja sellest valimiste-eelsel aastal poliitilisi punkte lõigata.
Eesti tööandjate keskliit kutsub huvi- ja survegruppe üles tasakaalukusele ja konstruktiivsusele. Peaksime ühiskonnana kokku leppima, et meile on ühiselt oluline tuua tööturule iga inimene, kes suudab ja soovib panustada. Iga inimene, kes õnnestub sotsiaalsüsteemi palgalt väärtuse loojate hulka tuua, on ühiskonna jaoks nii moraalne kui ka rahaline võit.
Puuetega inimeste tööturule tagasi aitamine on meile kõigile oluline, sest vastupidist ei suuda me endale pikas perspektiivis lubada. Olgem reformi puhul tähelepanelikud, tehkem asjalikku kriitikat, kus vaja, kuid leppigem kokku põhilises: hakkame õigele poole liikuma!
Views: 21
Jaanipäev 2014
19.juunil algusega kell 11.00
toimub Jaanipäeva piknik Võrumaa puuetega inimestele
Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi aias.
PÄEVAKAVA.
1.Temaatiline loeng
2.Isetegevus
3.Ühised mängud
Kaasa võtta pikniku korv
TULGE OSALEMA
Üritust toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital
Eesti Puuetega Inimeste Fond
Pildid: üritusest: Kliki siia
Views: 20
Kodanikuühiskonna Sihtkapitali ja EL programmi „Kodanike Euroopa“ infopäev
Kutsume osalema Kodanikuühiskonna Sihtkapitali ja
EL programmi „Kodanike Euroopa“ infopäeval
Ootame teid 9. juunil kell 13.00 – 16.30 Võrus, Võluvõru koolituskeskuses (Jüri 19a, polikliiniku III korrusel)
Mis on päevakavas?
· KÜSKi erinevad toetusvõimalused (tutvu eelnevalt: http://www.kysk.ee/tutvustus-2)
· Värskelt avatud sotsiaalset ettevõtlust toetava vooru põhjalikum tutvustus
· EL programmi „Kodanike Euroopa“ põhjalikum tutvustus (tutvu eelnevalt: http://www.kysk.ee/programm-kodanike-euroopa-2014-2020)
Keda kuulama ootame?
· Vabaühendusi (avalikes huvides tegutsevad MTÜd ja sihtasutused), kes soovivad oma tegutsemisvõimekust arendada, sh sotsiaalse ettevõtlusega tegelema hakata või seda edasi arendada, Eesti kodanikuühiskonnas arenguid ja muutusi luua, rahvusvahelisi koostööprojekte algatada
· Kohalike omavalitsuste, kultuuri-, noorte-, teadusorganisatsioonide, muuseumide esindajaid, kes on huvitatud väliskoostööst
Osavõtt eeldab eelnevat registreerumist kuni 6. juunini SIIN.Kohtumiseni!
Võrumaa Arenguagentuur
Kodanikeühenduste konsultant
+372 525 1750
372 786 8367
www.vaa.ee
Views: 20
Võrumaa PIK mälumäng II voor
Võrumaa PIK mälumäng II voor toimub 12.06.2014
Algusega kell 11.00 koja ruumides Lembitu tn. 2
Reeglid endised, iga võistkond esitab ühe punkti küsimuse.
Toimkond
Views: 14

