Category: VõruKoja uudised

28.juunil algusega kell 11.00

Võrumaa Puuetega Inimeste Koja

Jaanipäeva piknik

Fr.R. Kreutzwaldi muuseumi suveaias

Visits: 13

Võrumaa Puuetega Inimeste Koja mälumängu  II  voor toimub
esmaspäeval 13. juunil algusega kell 11.00 koja ruumides.
Mälumängu toimkond

Visits: 14

Aeg: Pühapäeval 22 mail 2016. Stardi algus 12.00 – 12.30.
Koht: Võru linn, Võru linna spordikeskus, Räpina mnt 3

Võistlusreeglitest:

Võistleja saab stardist orienteerumiskaardi ja kontrollkaardi. Kontrollpunktide ( KP ) asukohad on kantud kaardile. Võistleja peab läbima raja ettenähtud KPde järjekorras.

Liikuda võib üksnes mööda teid ja teeradu, nendelt lahkumine on keelatud. Liikuda võib jalgsi ( sh. kasutades mistahes abivahendit, ratastooliga manuaal, või elektrilisega ) võistlejal, kes puude tõttu vajab kõrvalabi, võib olla saatja.

Kaardil on märgitud KPde piirkonnas maastikul on 3 kuni 5 KP tähist. Iga KP tähise läheduses on tee või raja ääres tähistatud otsustuskoht, mille külge on riputatud komposter. Võistleja peab kaarti tõlgendades KP legendi kasutades otsustama, milline maastikul olevatest KPtähistest vastab kaardil trükid KP ringi keskpunktile. KP tähistele vastavad tähed A;B;C;D ja E, vaadatuna otsustuskohas vasakult paremale ( s.t. vasakpoolseimale tähisele vastab alati täht A ). Vastus tuleb märkida otsustuskoha piirkonnast lahkumata, komposteerides kontrollkaardi vastavas veerus asuvat lahtrit. Kui ükski maastikul asuvatest KP tähistest ei vasta kaardil näidatud KP ringi keskpunktile , komposteeritakse lahtrisse Z.

Rajal on 1 kuni 2 ajavõtuga kontrollpunkti. Ajavõtuga KPde piirkonnas on maastikul 5 või 6 KP tähist. Ajavõtuga kontrollpunkte ei ole kantud sellele orienteerumiskaardile, mille võistlejad saavad stardis. Ajavõtuga KP juures pannakse võistleja istuma sellisesse asendisse , et ta näeb kõikki KP tähiseid. Samaaegselt stopperi käivitamisega annab kohtunik võistlejale kaardi , mis kajastab ainult KP ümbruse piirkonda ning millele on kantud KP ring ja legend.

Aeg fikseeritakse hetkel, kui võistleja annab vastuse. Kontrollaeg ajavõtuga kontrollpunktis on 1 minut.

Kõik võistlejad peavad läbima finiši. Finišis annab võistleja kohtunikule ära orienteerumiskaardi ja kontrollkaardi. Orienteerumiskaart ja kontrollkaart tagastatakse lõpetanud võistlejatele peale viimase võistleja finišit.

Raja läbimise kiirus ei ole tulemuse arvetuse seisukohalt oluline, tingimusel, et rada läbitakse kontrollaja piires. Kontroolaeg sõltub raja pikkusest ja KP arvust, mitte üle 2 tunni.

Tulemuste arvestus: Iga õigesti märgitud kontrollpunkt annab ühe punkti. Ajavõtuga kontrollpunktide puhul annab ühe punkti õige vastus , mis on antud kuni 60 sekundi jooksul.

Vale vastus ajavõtuga KP toob kaasa trahvi 60 sekundit, mis liidetakse vastamiseks kulunud ajale. Ajavõtuga KP 60 sekundi jooksul vastuse mitteandmine toob kaasa trahvi 120 sekundit.

Mõlemas ajavõtuga KP vastamiseks kulunud ajad ( koos võimalike trahvidega ) liidetakse kokku, see moodustab võistleja koguaja ajavõtuga KPdes. Tulemuse arvestuses järjestatakse võistlejad kogutud punktisumma alusel. Võrdse punktisummaga võistlejad järjestatakse ajavõtuga KPde koguaja alusel.

Võistlusklassid:

Kolm võistlusklassi: avatud klass, noorte klass ja paraolümpia klass. Avatud klassis võivad osaleda kõik soovijad, sõltumata soost ja vanusest. Paraolümpia klassis võivad osaleda püsiva ja olulise liikumispuudega inimesed.

Noorte klass kuni 18 aastat vanad.

Registreerimine:

Võistlusest osavõtja registreeritakse enne starti ja start on avatud kell 11.00 kuni kella 12.30

Registreerida saab e-postiga marjak48@gmail.com. või telefonil 56220512, teatades võistleja nime ja võistlusklassi. Osavõtutasu 2 € koha peal.

Autasustamine: iga võistlusklassi kolme paremat autasustatakse diplomi ja medaliga

Korraldaja: , Orienteerumisklubi Võru, Eesti Invaspordi Liit, Võru Maakonna Spordiliit ja Võru Ratastooliklubi

Rajameister, peakohtunik, infotunni läbiviija Sixten Sild, tlf. 5068377

Visits: 22

Võrumaa Puuetega Inimeste Kojas tegutseb loovusring 16 aastat. Koja tegevuste juht Tamara Laht on ikka hea seisnud, et ring jätkusuutlikuna püsiks. Alates aastast 2007 juhendab ringi asjalik, uute stiilide ja töövõtete tundja Karmen Luiga. Karmeni sõnul on tema inspireerijaks olnud juba 1993. a. ilmunud Karin Hango ja Vahur Murutari raamat „Kuidas vannitada dinosaurust ehk harjutusi lastele loovuse arendamiseks“ Psühholoog Aleksander Pulver on raamatut vajalikuks pidanud ka Tõsistele Täiskasvanutele, kel lapsepõlvemaa hingest kadumas. Raamatu autorite koolitus loovuse teemal andis hoogu ringi juhtimiseks.

Loovusringi märksõnaks on taaskasutus. Töös on olnud lapitekid, paeltikandiga prossid jt. väiksemad ehted, põnevatest materjalidest raamatukaaned raamatute köitmiseks, paelast põrandavaibad, kusjuures erinevad suurused saadi motiivide ühendamise teel. Viimati kasutati siirdetrükki kardinate, seelikute-kleitide ja T-särkide tuunimiseks-värskendamiseks. Suveks jääb ring puhkusele. Hooaeg lõpetati üheskoos ringijuhendaja kaunis Tsõõriku talus.

Võru linna rattapäeval 1. mail esitles loovusring  humoorika kujundusega eakamat jalgratast, kujunduse autoriks ja teostajaks Heli Pilt. Heli kiidab: ring on voh! Algul oli loovuse mõiste eakamatele inimestele arusaamatu. Osalejad on aastates 60+, aga noorusliku hingega.

Puuetega inimestele on loovusring ühtlasi võimalus suhelda samalaadsete huvidega inimestega ja käelise tegevuse kaudu ka vaimu tugevana hoida.

Hea suhtlejana on Karmen koondanud loovusringi pikaajalised huvilised, loonud meeldiva meisterdamise, disainimise ja loomise õhkkonna. Heli nimetab seda juhendaja omadust heaks auraks.

Milja Heljula
Võrumaa Puuetega Inimeste Koja
juhatuse liige

[srizonfbalbum id=1]

Visits: 16

Visits: 15

1. juulil 2016. aastal muutub vähenenud töövõimega töötaja eest riigipoolse sotsiaalmaksu hüvitamise kord. Tööandja, kelle juures töötab vähenenud töövõimega töötaja (töötajale on määratud osaline või puuduv töövõime või vähemalt 40-protsendiline püsiv töövõimetus), saab sotsiaalmaksu soodustust taotleda Eesti Töötukassalt.

Riik maksab töötukassa kaudu vähenenud töövõimega töötaja eest sotsiaalmaksu endiselt selleks kehtestatud kuumääralt (2016. aastal on see 390 eurot). Tööandja maksab vähenenud töövõimega töötaja eest sotsiaalmaksu palga osalt, mis ületab töötukassa makstud sotsiaalmaksu arvutamise aluseks olevat kuumäära. Kui töötaja tegelik palk on kuumäärast väiksem (nt inimene töötab osaajaga), maksab töötukassa tema eest sotsiaalmaksu ikkagi arvestatuna kuumääralt.

Kui praegu tuleb sotsiaalmaksu maksmise taotlus esitada iga kuu, siis alates 01.07.2016  on vaja esitada taotlus üks kord ühe vähenenud töövõimega töötaja eest. Taotlust ei saa esitada tagasiulatuvalt: näiteks kui tööandja esitab sotsiaalmaksu maksmise taotluse 10. augustil 2016, hakkab töötukassa maksma sotsiaalmaksu vähenenud töövõimega inimese eest samuti alates 10. augustist 2016. See tähendab, et inimese eest riigipoolse sotsiaalmaksu maksmise kohustuse tekkimise päevaks loetakse töötukassale taotluse esitamise päev, mis ei saa olla varasem kui töösuhte alguse päev või töötaja osalise või puuduva töövõime või vähemalt 40-protsendilise püsiva töövõimetuse tuvastamise päev. Et üleminek uuele süsteemile oleks sujuv, saab erandina 2016. aasta juulikuu eest esitada sotsiaalmaksu soodustuse taotluse vahemikus 01.07.2016 – 02.08.2016.

Sotsiaalmaksu soodustuse saamiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused:

• tööandja on äriühing, mittetulundusühing, sihtasutus või füüsilisest isikust ettevõtja;
• töötajal on osaline või puuduv töövõime või vähemalt 40-protsendiline püsiv töövõimetus;
• töötaja töötab tööandja juures töölepingu alusel (töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel tasu saava vähenenud töövõimega isiku eest riik sotsiaalmaksu ei maksa).

Kui vähenenud töövõimega töötaja on töösuhtes mitme tööandjaga, maksab riik sotsiaalmaksu selle tööandja eest, kes töötaja palgalt tulumaksu kinnipidamisel arvestab maksuvaba tulu. Kui töötaja ei ole esitanud maksuvaba tulu arvestamise avaldust ühelegi tööandjale (näiteks avaldus on esitatud pensioni maksjale), valib töötaja kirjaliku avaldusega tööandjale ühe tööandja, kelle eest riik maksab sotsiaalmaksu.

Sotsiaalmaksu maksmine seotakse üldjuhul inimese töövõime hindamise perioodiga (tähtajatu töösuhte puhul). Kui otsuses saabuv tähtaeg hakkab lõppema, saadetakse tööandja e-postile sellekohane teavitus. Tööandjal on vaja sellisel juhul küsida oma töötajalt, kas töötaja on esitanud taotluse töövõime korduvhindamiseks. Juhul, kui avaldus on esitatud, on ka tööandjal mõistlik esitada töötukassale uus taotlus sotsiaalmaksu maksmiseks. Kui töötaja töövõime hinnatakse endiselt osaliseks või puuduvaks, jätkatakse tööandja eest sotsiaalmaksu hüvitamist ja tööandjat teavitatakse sotsiaalmaksu maksmise jätkamisest.

Juhul, kui töötaja on esitanud taotluse korduvhindamiseks ja tööandja on esitanud avalduse sotsiaalmaksu tasumiseks, kuid töötajal ei ole veel kehtivat töövõime hindamise otsust, tuleb tööandjal kuni töötaja uue otsuse saamiseni sotsiaalmaksu ise maksta. Kui töötaja töövõime hinnatakse tagasiulatuvalt osaliseks või puuduvaks, võib tekkida olukord, kus sotsiaalmaksu on samal ajal maksnud nii tööandja kui ka töötukassa (töötukassa maksab tööandja eest sotsiaalmaksu tööandja avalduse esitamise hetkest). Siis on tööandjal kaks võimalust – parandada eelmise kuu maksudeklaratsiooni või, kui töötaja töötasu suurus seda võimaldab, kasutada jooksva kuu maksudeklaratsioonil kaks korda sotsiaalmaksusoodustust.

Õigust riigipoolsele sotsiaalmaksu maksmisele kontrollitakse iga kuu ning tingimustele vastava töötaja eest maksab töötukassa sotsiaalmaksu järgnevatel kuudel ilma taotlust esitamata automaatselt. Töötukassa kannab vähenenud töövõimega töötaja eest sotsiaalmaksu üle Maksu- ja Tolliameti kontole hiljemalt aruandekuule järgneva kuu 10. kuupäevaks.

Tööandja poolt töötukassale esitatud riigipoolse sotsiaalmaksu ülekandmise taotluses näidatakse ära osalise või puuduva töövõimega või vähemalt 40-protsendilise püsiva töövõimetusega töötaja ees- ja perekonnanimi, isikukood, töösuhte alguse kuupäev ning kinnitus, et tööandja arvestab tulumaksu kinnipidamisel maksuvaba tulu või kui inimene ei ole esitanud maksuvaba tulu arvestamise avaldust ühelegi tööandjale, on ta kirjaliku avaldusega valinud nimetatud tööandja, kelle eest riik maksab sotsiaalmaksu. Taotluse leiate töötukassa kodulehelt alates muudatuse jõustumisest. Taotluse saab esitada posti teel, e-posti teel digiallkirjastatuna, kohapeal töötukassa maakondlikus osakonnas või töötukassa portaali iseteeninduses.

Juriidilise isiku juhatuse liige võib teha töötukassa iseteenindusportaalis volituse konkreetsele isikule (näiteks raamatupidajale) avalduste esitamiseks, kui seda veel muudel põhjustel tehtud ei ole. Volitust saab teha igal ajal ka enne 01.07.2016, aga avaldust sotsiaalmaksu tasumiseks saab esitada alates 01.07.2016.

2016. aasta aprilli, mai ja juuni eest sotsiaalmaksu soodustuse saamiseks tuleb taotlus esitada jätkuvalt Sotsiaalkindlustusametile.

Visits: 18

Tasuta juriidiline abi Võru maakonna pensionäridele

Teenuse osutaja: Feeliks Luiksaar
Teenuse osutamise koht: SA Võru Penisnäride Päevakeskus, Lembitu 2, Võru.

Teenuse osutamise aeg: teisipäeviti kell 13:30-16:00

Eelregistreerimine ainult esmaspäeviti kell 8:30-9:30 telefonil +372 5221 929

Visits: 12

Võrumaa PIK-ja I vooru mälumäng toimub 06.03.2014.
Algusega kell 12.00 Lembitu 2 ruumides
Reeglid endised
Toimkond

Visits: 14

Võrumaa Puuetega Inimeste Koja 2011 aasta tegevusaruanne.

Koja tegevus lähtus 2011 aastal „Puuetega inimeste võrdsete võimaluste loomise standardreeglitest” ja Koja arengukavast. Võrumaa Puuetega Inimeste Koda ühendab 14 liikmesorganisatsiooni, kuhu kuulub detsembri seisuga 657 puuetega inimest, nendest 69 % on Võru linna kodanikud.

Koda juhib viieliikmeline juhatus. Rahalisi vahendeid hangime EPIF Nõukogult, lisavahendeid ka teiste fondide kaudu, samuti toetab meid Võru linn. Aastate jooksul on meie struktuur ja funktsioon muutunud, kuid põhieesmärk muutunud ei ole – aidata kaasa puuetega inimeste elukvaliteedi parandamisele Võrumaal

Koja ruumides on võimalik osa võtta loovus ringi tegemistest mis ühendab käsitööd kui ka kunsti kallakuga tegemisi . Kord nädalas toimub uues spordikeskuses ravivõimlemine ja korra nädalas Väimela Tervisekeskuses raviujumine ja bowlingu mängimise võimalus. Tööpäeviti on Koda avatud , samal ajal on külastajatel võimalus kasutada internetti kolme arvutiga. Kord nädalas saavad kokku ansambel Elurõõm liikmed. Ansambel osales Viljandi kultuurifestivalil, rahvusvahelisel puuetega inimeste laulu ja tantsupeol Smiltenes, esineti Võrumaa Puuetega Inimeste Koja korraldatud suurematel üritustel ja ettevõtmistel, jõulude ajal esineti mitmel ühingu jõulupeol ning Lõuna Eesti haiglas ravil viibijatele. Loovus ringi tööde näitus toimus juunis Võru Maavalitsuse saalis ja kultuurimajas Kannel.

2011.a. märkis Koda ära Võrumaa parima nais- ja mees- invasportlase, kelleks osutusid Milvi Laur ja Uno Laansoo, viidi läbi nelja etapiline mälumäng, kus osales kuus võistkonda, organiseeris oma liikmetele kahel korral kabe – male ja koroona võistlused selgitamaks välja paremad, kes esindavad ühinguid vabariiklikel võistlustel. Tublid tegijad on Võru Ratastooliklubi ja Võru Maakonna Invaühingu invasportlased, kes on võitnud arvukalt medaleid ja meeskondlikke karikaid. Veel tuleb ära märkida Võrumaa Kurtide Ühingu noored kes koostöös Põlva Kurtide Ühingu noortega harjutavad koos korvpalli ja on Eestis tublid tegijad.

2011.a. üheks jätkuvaks prioriteediks on puuetega inimeste tööhõive, seetõttu toimus tihe koostöö Tööhõiveameti Võru osakonnaga. Ratastooliklubi eestvedamisel Lõuna Eesti heitealade mitmevõistlusel osales arvukalt invasportlasi. Valdav enamus olid vanad tegijad, paraku noori invasportlasi napib.

2011.a. asutati uus Reumahaigete Ühing. Pikaajalised aktiivsed tegijad autasustati Võrumaa PIK aukirjade ja meenetega.

Arendame edasi Koja veebilehte aadressil: http.//web.vorukoda.ee Tahame olla ka meediaväljaannete kaudu nähtavad ja kuuldavad. Telesaade Puutepunkt salvestas ja näitas mitme meie inimese loo oma töödest ja tegemistest. Väiksemaid artikleid kajastasid veel ajalehed Lõunaleht, Võru Linna Leht ja Videvik.

2011. aasta populaarsemad koolitused, loengud ja üritused

• Kirjandusnäitus „ Uuem teabekirjandus 2010“ koos raamatute tutvustamisega. Keskraamatukoguhoidja Matti Russ ja kirjanik Enn Tupp

• Loeng: „Tööturuteenused puudega töötule aastal 2011 ” Malle Kelt Võru Tööturuamet.

• Üritus: „ Sinu sammud loevad“ suur üle – eestiline liikumispäev

• Teabepäev puuetega inimestele ja pensionäridele „ Turvalisem elu kodus ja meie ümber “.

• Loeng: Eesti Reumaliit „ Enamlevinud põletikulised luu – ja liigesehaigused, nende ravi ja taastusravi“.

• Loeng: „ Mis on REIKI ja teemad reiki tutvustamiseks“ Riina Juks ja Reiki Meister

• Tervisemess: Tervüs um kõgõ suuremb rikkus

• Tuleohutusalane film „ Miks see juhtus meiega“

• Infopäev: „ Töövõimaluste suurendamine Võrumaal komplekse lähenemise mudeli abil“. Võrumaa Kutsehariduskeskus

• Infopäev: Eesti Reumaliit „ Luu ja liigesehaige tööturul püsimist ja ravi kättesaadavust puudutav seadusandlus Eestis“.

• Euroopa Liidu alane infopäev „ Töötamine ja tarbimine Euroopa liidus“

• Infopäev: „Puuetega inimeste aktiveerimine tööturul ning motiveerimine ettevõtlusega tegelemiseks“.

• Võrumaa PIK üldkogu ettevalmistamine ja läbiviimine.

• Südamenädala teabepäev Juho Lillemägi ja Vladimir Juss

• Vaegkuuljate puhkelaager Kurgjärve puhkebaasis

• Abivahendikeskus „ Silmalaegas“ esitlemas oma tooteid

• Võrumaa Kurtide Ühingu suvepäevad Kirikumäe puhkekülas

• Võru Ratastooliklubi korraldatud retk Metsavenna tallu.

• Lõuna – Eesti liikumispuuetega ühingute kokkutulek Põlvas

• Jaanipäeva piknik Fr.R.Kreutzwaldi Memoriaal muuseumi aias

• Vabariiklik puuetega inimeste XVI kultuurifestival Viljandis.

• Südamesõprade koolitusreis Ida – Virumaale

• Värska SPA külastus

• Lõuna Eesti heitealade mitmevõistluse spartakiaad.

• Eesti Puuetega Inimeste Koja seminar: projekti „ Erinevus rikastab“ – raames

• Rahvusvaheline puuetega inimeste päev kultuurimajas Kannel.

• Ühingute jõulupeod ja aasta kokkuvõtete tegemine.

• Võru Linnateatri jõululavastus: „ Pegasus, sõpradele Paul“. Põhilised vaatajad, kuulajad Võrumaa puuetega lapsed.

• Koolitus: paeltikandis kingitused – juhendaja Karmen Luiga

• Läbiviidud Kohaliku Omaalgatus Programmi projekt: „ Võrumaa puuetega Inimeste traditsioonilised üritused“. Projektis osales 212 inimest

Need üritused on aidanud leida uusi puudega inimesi, kes on jäänud koju nelja seina vahele ja neil pole tahtmist olnud välja tulla, väga palju on aidanud kaasa omavalitsuste sotsiaaltöötajad ürituste läbiviimisel.

Kõige suurem valupunkt, millega Võru maakonna inimesed pöörduvad meie poole on rehabilitatsiooniteenuse rahaline maht, mille tõttu paljudel inimestel jäi teenus saamata. Võrumaa organisatsioonide liikmeskond vananeb, noori liikmeid lisandub vähe. Mõnede ühingute juhid on juba eakad inimesed ja tahaksid puhata , aga pole soovijaid seda koormat kandma. Koja tegevus võiks rohkem laieneda maakonna äärealadele. Äärealade puuetega inimeste majanduslik olukord on väga pingeline, teenuste kättesaadavus on väga erinev.

Meie soov on koostööd EPIK ja tema liikmesorganisatsioonidega, kõigi kohalike omavalitsustega, selleks püüame käia kohtadel ja tutvustada meie tegemisi ja leida uusi lahendusi ja kontakte.

Koja tegevuse tulemusena oleme püüdnud suurendada ühingute jätkusuutlikku tegevust, suurendada puuetega inimeste teadlikkust ja parandada nende sotsiaalset toimetulekut. Koosolemine tõstab inimeste olekut, et olla aktiivne ühiskonna liige.

Väino Marjak, tegevjuht

Visits: 32