Toetustest

 Meetmed puuetega inimestele ja nende perekondadele

RAHALISEDE TOETUSED:

 

I. Töövõimetuspension

Töövõimetuspension on üks riikliku pensioni liikidest.
Töövõimetuspensioni saamise õigus on:
– Eesti alalisel elanikul;
– tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis elaval välismaalasel.
Töövõimetuspensionile on õigus püsivalt töövõimetuks tunnistatud vähemalt 16-aastasel isikul, kelle töövõime kaotus on 40 kuni 100 protsenti ja kes märgitud ulatuses püsiva töövõimetuse tuvastamise algtähtajaks on Eestis omandanud järgmise pensionistaaži:
Vanus             Nõutav pensionistaaž

16-24 aastat staažinõuet ei ole
25-26 aastat                1 aasta
27-28 aastat                2 aastat
29-30 aastat                3 aastat
31-32 aastat                4 aastat
33-35 aastat                5 aastat
36-38 aastat                6 aastat
39-41 aastat                7 aastat
42-44 aastat                8 aastat
45-47 aastat                9 aastat
48-50 aastat              10 aastat
51-53 aastat              11 aastat
54-56 aastat              12 aastat
57-59 aastat              13 aastat
60-62 aastat              14 aastat

Töövigastuse või kutsehaiguse tagajärjel tekkinud püsiva töövõimetuse puhul määratakse töövõimetuspension staažinõuet esitamata.

Samuti ei ole töövõimetuspensioni määramisel staažinõuet, kui isik on tunnistatud tagasiulatuvalt lapsinvaliidiks ja püsiva töövõimetuse põhjuseks on sama haigus või vigastus, mis põhjustas lapsinvaliidsuse.

Püsivalt töövõimetuks tunnistatud isikule määratakse töövõimetuspension kogu töövõimetuse ajaks, kuid mitte kauemaks kui vanaduspensioniikka jõudmiseni.Isikule, kellele maksti enne töövõimetuspensioni määramist ennetähtaegset vanaduspensioni, jätkatakse vanaduspensioniikka jõudmisel ennetähtaegse vanaduspensioni maksmist.

Sellisel juhul rakendatakse ennetähtaegse vanaduspensioni arvutamisel sama vähendamisprotsenti, mis võeti aluseks esmakordsel ennetähtaegse vanaduspensioni arvutamisel. Vanaduspensionikka jõudes jätkatakse ennetähtaegse vanaduspensioni maksmist ilma avaldust nõudmata.

Töövõimetuspensioni arvutamine

Töövõimetuspensioni arvutamisel võetakse aluseks suurem järgmistest:
1) püsivalt töövõimetu isiku staažiosaku ja kindlustusosaku alusel arvutatud vanaduspension;
2) vanaduspension 30-aastase pensioniõigusliku staaži korral.
Töövõimetuspensioni suurus on eelnimetatud kahest summast suurema ja töövõime kaotuse protsendi korrutis.

Baasosa suurus 134,9093 eurot
Aastahinde väärtus 4,964 eurot

II. Sotsiaaltoetused puuetega inimestele

Toetusi määratakse ja makstakse Eesti alalisele elanikule või tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elavale isikule lisakulutusi põhjustava keskmise, raske või sügava puude korral.

Toetuse liike on mitmeid, kuid alati tuleb toetuse taotlemisel esitada:
1. toetuse taotlus;
2. taotleja pass või ID-kaart.

Lisaks sellele tuleb mõne toetuse liigi puhul esitada lisadokumente.
Taotluse puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramiseks võib esitada ka koos puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise taotlusega. Taotluse võib esitada iseseisvalt alates 16. eluaastast.
Sotsiaaltoetuste arvutamise aluseks on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määr. Sotsiaaltoetuste määr 2015. aastal on 25,57 eurot.

Puudega lapse toetust makstakse igakuiselt kuni 16-aastasele puudega lapsele puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks ja rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud tegevusteks:
– keskmise puudega lapsele 270% sotsiaaltoetuste määrast (2015.aastal 69,04 eurot);
– raske või sügava puudega lapsele 315% sotsiaaltoetuste määrast (2015.aastal 80,55 eurot)).
Juhul, kui andmed lapse sünni kohta ei ole kättesaadavad rahvastikuregistrist (nt laps on sündinud välisriigis), tuleb selle toetuse puhul esitada täiendavalt lapse sünnitunnistus.

Puudega tööealise inimese toetust makstakse igakuiselt puudega tööealisele inimesele puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks.
Toetust makstakse igakuiselt vastavalt lisakuludele, kuid mitte vähem kui 65% sotsiaaltoetuste määrast (2015. aastal 16,62 eurot) ja mitte rohkem, kui 210% sotsiaaltoetuste määrast (2015. aastal 53,70 eurot) kuus.

Puudega vanaduspensioniealise inimese toetust makstakse igakuiselt keskmise, raske või sügava puudega vanaduspensioniealisele inimesele puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks ja rehabilitatsiooniplaani olemasolu korral selles ettenähtud tegevusteks:
– keskmise puudega isikule 50% sotsiaaltoetuste määrast (2015. aastal 12,79 eurot);
– raske puudega isikule 105% sotsiaaltoetuste määrast (2015. aastal 26,85 eurot);
– sügava puudega isikule 160% sotsiaaltoetuste määrast (2015. aastal 40,91 eurot).

Puudega vanema toetust makstakse igakuiselt kuni 16-aastast last ja põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses õppivat kuni 19-aastast last
– kasvatavale puudega üksikvanemale;
– kasvatavale ühele puudega vanematest;
– üksi kasvatavale puudega võõrasvanemale;
– üksi kasvatavale puudega eestkostjale;
– üksi kasvatavale puudega isikule, kui temaga on sõlmitud sotsiaalhoolekande seaduse alusel kirjalik perekonnas hooldamise leping.

Puudega vanema toetuse suurus on 75% sotsiaaltoetuste määrast (2015. aastal 19,18 eurot)
Toetuse taotlemisel tuleb lisadokumentidena esitada:
1)    lapse sünnitunnistus, kui andmed ei ole kättesaadavad rahvastikuregistrist;
2)    õppeasutuse teatis või õpilaspilet lapse õppimise kohta põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kui andmed ei ole kättesaadavad Eesti hariduse infosüsteemist ning toetust taotleb 16–19-aastast last kasvatav vanem;
3)    perekonnaseisu tõendav dokument või toetuse taotleja omakäeline kinnitus, et ta kasvatab last üksinda, kui andmed ei ole kättesaadavad rahvastikuregistrist ning toetust taotleb last üksi kasvatav puudega isik;
4)    teise vanema kirjalik nõusolek, kui toetust taotleb üks puudega vanematest.

Õppetoetust makstakse igakuiselt mittetöötavale puudega õppurile, kes õpib gümnaasiumi 10.—12. klassis, kutseõppeasutuses või kõrgkoolis ja kellel on puudest tingituna õppetööga seotud lisakulutusi. Õppetoetust ei maksta juuli- ja augustikuu eest.
Õppetoetuse suurus on 25—100% sotsiaaltoetuste määrast vastavalt tegelikele lisakulutustele (2015. aastal 6,39-25,57 eurot).

Toetuse taotlemisel tuleb lisadokumentidena esitada:
1. õppeasutuse teatis õppimise kohta, õpilaspilet või üliõpilaspilet, kui andmed ei ole kättesaadavad Eesti hariduse infosüsteemist;
2. dokument puudest tingitud ja õppetööga seotud lisakulude olemasolu või selliste kulutuste tegemise vajaduse kohta;
3. omakäeline kinnitus mittetöötamise kohta.

Töötamistoetust makstakse 16-aastasele ja vanemale töötavale puudega inimesele, kellel on puudest tingituna tööga seotud lisakulutusi.
Töötamistoetust makstakse puudega inimese enda poolt tehtud puudest tingitud töötamisega seotud tegelike kulutuste osaliseks hüvitamiseks kuni 10-kordses sotsiaaltoetuste määras kolme kalendriaasta jooksul toetuse esmakordsest määramisest arvates. Kui kolme kalendriaasta jooksul tehtud lisakulud on maksimumsummast väiksemad, makstakse toetusena välja puudega inimese poolt kauba või teenuse eest tegelikult tasutud summa.
Toetusega hüvitatavad kulutused peavad olema tehtud töötamise ajal. Enne töötamise algust ja peale töötamise lõppu tehtud kulutuste hüvitamiseks toetust ei maksta. Toetust makstakse vastavalt esitatud kuludokumentidele kalendriaasta kestel tehtud kulutuste eest. Eelmisel kalendriaastal tehtud kulutuste eest makstakse toetust, kui avaldus toetuse saamiseks on esitatud hiljemalt jooksva aasta 31. märtsil.

Toetuse taotlemisel tuleb lisadokumentidena esitada:
1. tööraamat või muu töötamist tõendav dokument;
2. dokument töötamisega seotud kulude kohta;
3. kirjalik selgitus puudest tingitud ja töötamisega seotud lisakulu vajaduse kohta.
Rehabilitatsioonitoetust makstakse 16-65-aastasele puudega isikule majandustegevuse registris registreeritud rehabilitatsiooniteenuse osutajalt rehabilitatsiooniteenuse saamiseks.

Rehabilitatsioonitoetust makstakse tegelike rehabilitatsioonikulude osaliseks hüvitamiseks kuni 200% sotsiaaltoetuste määrast kalendriaasta jooksul (2015. aastal 51,14 eurot).

Toetuse taotlemisel tuleb lisadokumendina esitada dokument rehabilitatsioonikulude kohta.

Täienduskoolitustoetust makstakse töötavale puudega inimesele tööalaseks ja tasemekoolituseks.
Täienduskoolitustoetust makstakse tegelike koolituskulude osaliseks hüvitamiseks kuni 24-kordses sotsiaaltoetuste määras kolme kalendriaasta jooksul toetuse esmakordsest määramisest arvates.

Toetuse taotlemisel tuleb lisadokumentidena esitada:
1. tööraamat või muu töötamist tõendav dokument;
2. dokument täienduskoolituskulude kohta.

Sotsiaaltoetuste määramine korduvekspertiisi korral

Puudega lapse toetust, puudega tööealise inimese toetust, puudega vanaduspensioniealise inimese toetust või puudega vanema toetust saanud isikult puude raskusastme korduval tuvastamisel enne ühe aasta möödumist toetuse maksmise lõpetamisest, uut taotlust ei nõuta. Eelnevalt nimetatud juhul määratakse toetus puude raskusastme tuvastamise päevast.
Uus taotlus tuleb toetuse määramiseks esitada siis, kui puudega lapse toetuse saajal tekib puude raskusastme korduval tuvastamisel õigus puudega tööealise inimese toetusele või  puudega vanema toetuse saajal tekib õigus toetusele järgmise lapse kohta. Üleminekul puudega tööealise inimese toetuse maksmiselt puudega vanaduspensioniealise inimese toetuse maksmisele puude raskusastme korduval tuvastamisel enne ühe aasta möödumist toetuse maksmise lõpetamisest uue taotluse esitamist ei nõuta.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetusi makstakse vastavalt toetuse saaja soovile:
* toetusesaaja arvelduskontole Eestis;
* toetusesaaja Sotsiaalkindlustusameti klienditeeninduses vormistatud kirjaliku avalduse või notariaalselt tõestatud avalduse alusel teise isiku, sealhulgas kohaliku omavalitsuse arvelduskontole Eestis;
* toetusesaaja kulul posti teel kojukandena või
* toetusesaaja kulul toetusesaaja arvelduskontole välisriigis.

Põhjendatud taotluse alusel makstakse puuetega inimeste sotsiaaltoetusi maksja kulul posti teel kojukandega isikule, kellel on liikumistakistus või kes elab hajaasustusalal ja kellele pangateenus on raskesti kättesaadav ning kes on:
* sügava puudega töövõimetuspensionär;
* sügava puudega püsivalt töövõimetuks tunnistatud rahvapensioni saav isik või
* vanaduspensioniealine isik.

Sotsiaalkindlustusamet teeb sügava puudega töövõimetuspensionäri või sügava puudega töövõimetuks tunnistatud rahvapensioni saava isiku või vanaduspensioniealise isiku taotluse alusel otsuse riigi kulul kojukande kohta kuni üheaastase kehtivusajaga. Sotsiaalkindlustusamet võib nimetatud isikute taotluse alusel otsuse teha pikema kehtivusajaga, kui selleks tuleneb vajadus põhjuste iseloomust, millele tuginedes sotsiaalkindlustusamet otsuse teeb.
Sotsiaaltoetuse saaja peab 10 päeva jooksul teatama elukohajärgsele Sotsiaalkindlustusametile kirjalikult kõigist asjaoludest, mis toovad kaasa talle määratud toetuse maksmise lõpetamise, peatamise või suuruse muutuse.

Kindlasti tuleks sotsiaalkindlustusametit teavitada sellistel juhtudel nagu näiteks:
– õppetoetust saav isik lõpetab oma õpingud ja/või läheb tööle;
– toetuse saaja viibib järjest üle kahe kuu haiglaravil (va puudega lapse toetuse saaja);
– toetuse saaja viibib kinnipidamisasutuses;
– toetuse saaja asub elama hoolekandeasutusse;
– muudel juhtudel, kui toetust saava isiku elus toimuvad muutused, mis võivad mõjutada toetuse suurust või võivad põhjustada toetuse maksmise lõpetamise.

Kahtluse korral, kas info on toetuse saamiseks oluline, on mõistlik alati konsulteerida sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusega.
Asjaoludest mitteteavitamisel või hilinemisega teavitamisel tekivad enammaksed ehk sotsiaaltoetusteks liigselt makstud summad – see tähendab, et inimesele on välja makstud toetused, aga hiljem selgub, et tal ei olnudki õigust sel perioodil toetust saada.
Enammakstud summad tuleb Sotsiaalkindlustusametile tagastada – seda tehakse vabatahtlikult, nõutakse tagasi või tehakse tasaarvestus, kui enammakse on tingitud teadvalt valeandmete esitamisest. Kui isik ei maksa alusetult saadud sotsiaaltoetusi tagasi, võidakse talle liigselt makstud summad sotsiaalkindlustusameti otsuse alusel igakuiselt makstavatest sotsiaaltoetustest kinni pidada.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 24 lõige 3 sätestab, et kui puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmine lõpetatakse enne liigselt makstud summade täielikku tasaarvestamist, tehakse isikule liigselt makstud summade tagasinõudmiseks ettekirjutus koos hoiatusega. Hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ettekirjutuse täitmata jätmise korral on Sotsiaalkindlustusametil õigus anda ettekirjutus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Oluline on ka teada, et pärast puuetega inimeste sotsiaaltoetust saava isiku surma alusetult väljamakstud sotsiaaltoetuse summad ei kuulu pärandvara koosseisu ning nimetatud summad tagastatakse panga või pärandvara saanud isiku poolt Sotsiaalkindlustusameti vastava nõude saamisel.

III. Riiklikud peretoetused

 

Riiklikke peretoetusi makstakse Eesti alalisele elanikule, Eestis elavale välismaalasele, kellel on tähtajaline elamisluba või kes viibib Eestis välismaalaste seaduse § 51 lõikes 2 sätestatud alusel ja tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elavale välismaalasele.

Peretoetusi on üheksa liiki.

Sünnitoetus on ühekordne toetus, mille suurus on 5000 krooni.

 

Lapsendamistoetus on ühekordne toetus, mida makstakse lapsendajale, kellest lapsendatav laps ei põlvne ja kes ei ole selle lapse võõrasvanem, kui varem ei ole sellele perele sama lapse kohta sünnitoetust makstud.

Lapsendamistoetuse suurus 5000 krooni.

Lapsetoetus on igakuine toetus, mida makstakse lapse sündimisest kuni tema 16-aastaseks saamiseni. Lapse õppimisel põhikoolis, gümnaasiumis või põhikooli baasil kutseõppeasutuses või põhihariduseta lapse õppimisel kutseõppeasutuses makstakse toetust lapse 19-aastaseks saamiseni. Kui laps saab jooksval õppeaastal 19-aastaseks, siis makstakse toetust õppeaasta lõpuni.

Toetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on kahekordne lapsetoetuse määr (2009. aastal 300 krooni) ning kolmanda ja iga järgmise lapse kohta kuuekordne lapsetoetuse määr (2009. aastal 900 krooni)

Lapsetoetuse määr 2009. aastal on 150 krooni.

 Lapsehooldustasu on igakuine toetus, mida makstakse:

– kuni kolmeaastast last kasvatavale ühele vanemale või vanema asemel lapsehoolduspuhkust kasutavale isikule ½ lapsehooldustasu määras iga kuni kolmeaastase lapse kohta (2009. aastal 600 krooni);

– peres, kus kasvab kuni kolmeaastane laps ja veel kolme- kuni kaheksa-aastaseid lapsi, ühele vanemale igakuiselt ¼ lapsehooldustasu määras (2009. aastal 300 krooni) iga kolme- kuni kaheksa-aastase lapse kohta;

– kolme- ja enamalapselises perekonnas, kus on kolm või enam vähemalt kolmeaastast lapsetoetust saavat last, ühele vanemale iga kolme- kuni kaheksa-aastase lapse kohta ¼ lapsehooldustasu määras (2009. aastal 300 krooni).

Kui punktides 2 ja 3 nimetatud laps läheb esimesse klassi ja saab jooksval õppeaastal kaheksa-aastaseks, makstakse selle lapse kohta lapsehooldustasu õppeaasta lõpuni.

Lapsehooldustasu määr 2009. aastal on 1200 krooni.

Lapsehooldustasu saavale isikule makstakse iga kuni üheaastase lapse kohta täiendavat lapsehooldustasu. Täiendava lapsehooldustasu suurus on 100 krooni kuus.

Lapsehooldustasu ei maksta lapse kohta, kelle sünniga või lapsendamisega seoses makstakse sünnitus- või lapsendamishüvitist ravikindlustuse seaduse alusel. Lapsehooldustasu ei maksta ühegi lapse kohta, kui vanemale makstakse vanemahüvitist vanemahüvitise seaduse alusel.

 Üksikvanema lapse toetus on igakuine toetus, mida makstakse juhul, kui:

– lapse sünniaktis puudub kanne isa kohta või see on tehtud ema ütluse alusel;
– vanem on tunnistatud tagaotsitavaks.

Alates 2010. aasta 1. juulist on üksikvanema lapse toetusele õigus lapsel, kelle sünniaktis või rahvastikuregistrisse kantud perekonnaseisuandmetes puudub kanne isa kohta.

Toetuse suurus on kahekordne lapsetoetuse määr (2009. aastal 300 krooni).

Ajateenija lapse toetus on igakuine toetus, mida makstakse kaitsejõudude ajateenistuses oleva vanema lapsele lapsetoetuse viiekordses määras (2009. aastal 750 krooni).

Eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus on igakuine toetus, mida makstakse vanemliku hoolitsuseta jäänud lapsetoetusele õigust omavale lapsele,

– kelle üle on seatud eestkoste;
– kelle suhtes on sõlmitud perekonnas hooldamise leping.

Toetuse suurus on kahekümnekordne lapsetoetuse määr (2009. aastal 3000 krooni).

Elluastumistoetus on ühekordne toetus vanemliku hoolitsuseta isikule, kes on kasvanud lapsena hoolekandeasutuses või erivajadustega laste koolis või kelle üle seati eestkoste või kelle suhtes sõlmiti kirjalik perekonnas hooldamise leping, kui ta asub uude elukohta iseseisvalt elama hiljemalt kahe aasta möödumisel hoolekandeasutuse või erivajadustega õpilaste kooli nimekirjast kustutamisest või eestkoste või perekonnas hooldamise lepingu lõppemisest.

Elluastumistoetus määratakse, kui toetust on taotletud kuue kuu jooksul, arvates uude elukohta iseseisvalt elama asumisest. Kui õigus elluastumistoetusele on tekkinud enne 2007. aasta 1. jaanuari, määratakse elluastumistoetus, kui taotlus on esitatud kahe aasta jooksul õiguse tekkimisest arvates.

Toetuse suurus on 40-kordne lapsetoetuse määr (2009. aastal 6000 krooni).

Seitsme ja enamalapselise pere vanema toetus on igakuiselt makstav riiklik peretoetus, mida makstakse vanemale, eestkostjale või hooldajale, kes kasvatab vähemalt seitset või enamat lapsetoetust saavat last.

Toetuse suurus on 2009. aastal 2,2-kordne lapsehooldustasu määr (2640 krooni).

Koolitoetus 2008.-2009. õppeaasta eest määratakse pärast 2009. aasta 1. jaanuari, kui toetust on taotletud kuue kuu jooksul nimetatud õppeaasta algusest arvates. Toetus määratakse ja makstakse enne 2009. aasta 1. jaanuari kehtinud tingimustel ja korras.

IV. Kohaliku omavalitsuse poolt makstavad toetused

Vallas või linnas elavale isikule on kohustatud sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi andmist korraldama elukohajärgne valla- või linnavalitsus.

Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast eluruumi alaliste kulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri. Toimetulekupiiri kehtestamisel lähtutakse minimaalsetest tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks.

Toimetulekutoetus on riigi abi puudusekannatajatele, mida maksab kohalik omavalitsus. Puuduse leevendamiseks kasutavad kohalikud omavalitsused vastavalt olukorrale nii sotsiaalteenuseid kui ka muud sotsiaalabi. Toimetulekutoetust makstakse siis, kui kõik muud vaesuse ja puuduse leevendamise abinõud ei ole olnud efektiivsed.


Toimetulekupiiri suuruse kehtestab Riigikogu riigieelarves. Seda arvestatakse üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele igaks eelarveaastaks. Perekonna teise ja iga järgneva liikme toimetulekupiir on 80% perekonna esimese liikme toimetulekupiiri suurusest.


Vastavalt 2008. aasta riigieelarve seadusele on toimetulekupiiri määr 1000 krooni kuus üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele ning 800 krooni pere teisele ja igale järgnevale liikmele.

Täiendavad sotsiaaltoetused
. Valla- või linnavalitsus võib määrata ja maksta täiendavaid sotsiaaltoetusi kohaliku omavalitsuse eelarvest kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud tingimustel ja korras. Enim on levinud hooldajatoetuse maksmine puudega laste ja täiskasvanute hooldajatele. Samas on erinevatel omavalitsustel kehtestatud erinevad toetuste liigid, nt laagrituusiku osaliseks hüvitamiseks, puudega lapse perele rehabilitatsiooniteenuse osaliseks hüvitamiseks, abivahendite soetamise osaliseks hüvitamiseks, retseptiravimite ja vaktsineerimise maksumuse osaliseks hüvitamiseks jne. Oluline on pöörduda elukohajärgsesse omavalitsusse täiendava informatsiooni saamiseks.

 

Lapsehoiuteenuse hüvitamine. Lapsehoiuteenuse eesmärk on toetada lapsevanema, eestkostja või lepingu alusel lapse perekonnas hooldaja töötamist või toimetulekut. Tegevusloaga teenuse osutaja leiab lapsevanem, eestkostja või hooldaja ise. Nt. Tallinna linn hüvitab teenuse maksumusest kuludokumentide alusel kuni 1925 krooni kuus lapse kohta.

TEENUSED PUUDEGA INIMESTELE

1. Riiklikult rahastatav rehabilitatsiooniteenus

Rehabilitatsiooniteenus on sotsiaalteenus, mille eesmärk on parandada puudega inimese iseseisvat toimetulekut, suurendada ühiskonda kaasatust ja soodustada töötamist või tööle asumist.

Rehabilitatsiooniteenuse käigus hinnatakse isiku toimetulekut ja kõrvalabi vajadust, tehakse ettepanekuid (kodu)keskkonna kohandamiseks, abivahendi saamiseks ja kasutamiseks. Samuti tegeletakse puudega inimeste nõustamisega erinevatel teemadel, et parandada edasist sotsiaalset toimetulekut.

Kellel on õigus rehabilitatsiooniteenusele?

1. Kõigil puuet taotlevatel lastel ja neil puuet taotlevatel tööealistel isikutel, kelle suhtes teeb vastava otsuse Sotsiaalkindlustusamet.
2. Puudega lastel ja täiskasvanutel.
3. 16-a kuni vanaduspensioni ealistel psüühilise erivajadusega inimestel, kelle töövõime kaotus on vähemalt 40%.
4. Alaealiste komisjoni otsuse alusel alaealistel õigusrikkujatel. 

Missuguseid teenuseid osutatakse?

1. Koostatakse isiklik rehabilitatsiooniplaan (kehtivusega 6 kuud – 3 aastat).
2. Juhendatakse inimest, kuidas rehabilitatsiooniplaanis kirjeldatud tegevusi ellu viia.
3. Osutatakse järgmisi rehabilitatsiooniplaanis märgitud teenuseid:

·         rehabilitatsioonivajaduse hindamine ja –planeerimine;

·         rehabilitatsiooniplaani täitmise juhendamine;

·         rehabilitatsiooniplaani täiendamine ja tulemuste hindamine;

·         füsioterapeudi teenus (individuaalne ja grupitöö);

·         tegevusterapeudi ja loovterapeudi teenus (individuaalne ja grupitöö);

·         sotsiaaltöötaja teenus (individuaalne, perenõustamine ja grupinõustamine);

·         eripedagoogi teenus (individuaalne, perenõustamine ja grupinõustamine);

·         psühholoogi teenus (individuaalne, perenõustamine ja grupinõustamine);

·         logopeedi teenus (individuaalne, seanss perele ja grupinõustamine).

 

Enamikku teenustest võib vajadusel osutada kokku kuni kalendriaastaks kehtestatud maksimaalse maksumuse täitumiseni, näiteks puudega lastele kuni 20 250 krooni eest, puudega täiskasvanutele kuni 7000 krooni eest aastas ja psüühiliste erivajadustega puudega tööealistele inimestele kuni 33 750 krooni eest aastas.

Rehabilitatsiooniteenuse raames osutatakse ka majutusteenust – rehabilitatsiooniasutuses võimaldatakse rehabilitatsiooniteenuse osutamise ajal ööbimist koos toitlustamisega 1 kord päevas (arvestusega üks ööpäev maksimaalselt 375 krooni):

·        puuet taotlevatele ja puudega lastele ning täiskasvanutele, samuti alaealiste komisjoni otsusel suunatavatele õigusrikkujatele kuni 1 875 krooni eest aastas;

·         alla 16-aastaste laste saatjatele kuni 1 875 krooni eest aastas;

·         psüühilise erivajadusega inimestele kuni 13 125 krooni eest aastas.

Kui inimese elukoht ja rehabilitatsiooniteenuse osutaja asukoht on erinevates valdades või linnades, siis riik kompenseerib sõidukulud nii rehabilitatsiooniteenuse saajale kui ka vajadusel tema saatjale (lapsevanemale, abikaasale, isiklikule abistajale või hooldajale), kummalegi maksimaalselt 650 krooni aastas.

2. Riiklikult rahastatavad erihoolekandeteenused

Psüühilise erivajadusega inimeste erihoolekandeteenusteks on:

1)      igapäevaelu toetamise teenus

2)      töötamise toetamise teenus

3)      toetatud elamise teenus

4)      kogukonnas elamise teenus

5)      ööpäevaringne erihooldusteenus sh ebastabiilse remissiooniga psüühikahäirega isikule, sügava liitpuudega isikule ja kohtumääruse alusel teenusele paigutatud isikule.

Erihoolekandeteenused on suunatud täisealistele isikutele v.a ainult dementsuse diagnoosiga vanaduspensioniealistele isikutele, kellel on raskest, sügavast või püsivast psüühikahäirest tulenevalt välja kujunenud suurem kõrvalabi, juhendamise või ka järelevalve vajadus ning kes vajavad toimetulekuks professionaalset kõrvalabi. Erihoolekandeteenustele õigustatud isikud ja erihoolekandeteenustele esitatavad nõuded on kehtestatud sotsiaalhoolekande seadusega.

3. Riigi rahastatav lapsehoiuteenus

Lapsehoiuteenus on lapsevanema töötamist, õppimist või toimetulekut toetav teenus, mille vältel tagab lapse hooldamise, arendamise ja turvalisuse lapsehoiuteenuse osutaja.

Lapsehoiuteenuse õigusliku reguleerimise eesmärk oli suurendada laste turvalisust olukorras, mil lapsed on antud ajutiselt võõraste inimeste hoole alla. Lapsehoiuteenus ja sellele esitatavad nõuded on reguleeritud alates 1. jaanuarist 2007

Riigi rahastatavale lapsehoiuteenusele on õigus raske või sügava puudega lapse seaduslikul esindajal hooldajal kuni selle kalendriaasta lõpuni, kui laps saab 18-aastaseks, eeldusel et:
1) lapse hooldusteenuste vajadus on kirjas lapse rehabilitatsiooniplaanis;
2) lapse hooldamine ei ole samal ajal tagatud teiste sotsiaalteenustega (v.a lapse perekonnas hooldamine);
3) laps ei viibi samal ajal haridusasutuses.

2009. aastal on riigi rahastatava lapsehoiuteenuse piirmäär raske või sügava puudega lapse kohta 5800 krooni kalendriaastas.

Lapsevanem võib teenust kasutada nii ööpäevase kui ka päevase teenusena. Teenust on võimalik kasutada ka tundide arvestuses. Ööpäevane teenus võib sobida vanemate puhkusel või lähetusel viibimise ajaks.

Kui soovitakse saada teenust rohkem, kui riiklikult kehtestatud maksimaalse maksumuse määr, siis tuleb lapse seaduslikul esindajal ise või koos kohaliku omavalitsusega katta ülejäänud kulud.

Riigi rahastatavat lapsehoiuteenust ei ole võimalik saada ootamatult tekkinud teenuse vajaduse korral, sest teenuse taotlemise ning lepingu sõlmimise protsess võtab mõned nädalad aega. 

4. Abivahendid

Puuetega inimeste eraldatakse tehnilisi abivahendeis soodustingimustel. Soodustingimustel tehniliste abivahendite ostmist, laenutamist või nendega seotud teenuste kompenseerimist võivad taotleda:

1)       lapsevanemad või eestkostja lapsele;

2)       tööealised isikud, kellel on tuvastatud töövõime kaotus alates 40% (kuulmispuude puhul alates 30 db) või on määratud puude raskusaste;

3)       insuliini süstivad diabeetikud glükomeetrite ostmiseks;

4)       vanaduspensioniealised isikud, kellel abivahend võimaldab parandada toimetulekut.

Abivahendi vajaduse määrab tehniliste väikeabivahendite korral määrab abivahendi vajaduse perearst või mõni teine raviarst ning keerulisemate tehniliste abivahendite ning üle 20 000 krooni maksvate proteeside taotlemise korral määrab abivahendi vajaduse eriarst või rehabilitatsiooniasutus.

Abivahendi vajadust tõendab arstitõend või rehabilitatsiooniplaan, millele on märgitud vastava abivahendi vajadus.

20 000 krooni ja rohkem maksvate proteeside kompenseerimise aluseks on lastel ja tööealistel isikutel rehabilitatsiooniplaan ning vanaduspensionieas olevatel isikutel eriarsti tõend või kohaliku ekspertkomisjoni nõudmisel rehabilitatsiooniplaan.

Soodustingimustel tehniliste abivahendite ostmist, laenutamist ja nendega seotud teenuseid finantseeritakse esmalt riigieelarvest,  valla- või linnaeelarvetest lähtudes kohalike omavalitsusorganite kehtestatud korrast ja isiku omaosalusest vastavalt määruse lisades toodud protsendile.

5. KOV poolt pakutavad teenuse puuetega inimestele

Koduteenused on isikule kodustes tingimustes osutatavad teenused, mis aitavad tal harjumuspärases keskkonnas toime tulla. Eesmärgiks on aidata vähenenud toimetulekuvõimega eakal inimesel iseseisvalt, pere või sotsiaaltöötaja organiseeritud teenuste abil harjumuspärases keskkonnas (kodus) toime tulla.

Koduhooldusteenus sisaldab koduabi ja hooldusabi. Koduabi on isiku abistamine igapäevaeluks vajalike tegevuste, sealhulgas isiku eluruumide korrastamine ja kütmine, riiete ja jalanõude hooldus, toiduainete ja majapidamistarvete ostmine, sooritamisel ja asjaajamisel. Koduabi ei pea sisaldama abistamist remondi- ja aiatöödel. Hooldusabi komponent sisaldab isiku abistamist igapäevaelu tegevuste (sh abistamine pesemisel, riietumisel, söömisel, liikumisel ja hügieenitoimingutes) sooritamisel, mis on seotud isiku enese eest hoolitsemisega.

Isikliku abistaja teenuse eesmärk on puudega inimeste iseseisvuse ja osalemise suurendamine kõikides eluvaldkondades ning pereliikmete hoolduskoormuse vähendamine.

Tugiisikuteenus – teenuse sisuks on ühe või mitme kooselava isiku abistamine jõustamise ja juhendamise kaudu tema kohustuste täitmisel, õiguste teostamisel või toimetulekul raske olukorraga isiku igapäevases elukeskkonnas.

Üldjuhul on teenuse eesmärgiks inimese toimetuleku tagamine, kuid eesmärgiks võib olla ka lapse hooldamise ning lapsele turvalise ja toetava kasvukeskkonna tagamine.

Tugiisiku peamised tegevused töös täiskasvanutega on jõustamine ja juhendamine. Jõustamist (motiveerimine, julgustamine, kliendi oskustele ja võimetele keskendumine) vajavad kõik tugiisikute kliendid ning paljud neist ka juhendamist konkreetsete toimingute läbiviimiseks (kodused tööd, asjaajamised jm.) või tegevuste planeerimiseks. Tugiisiku teenus aitab vastavalt olukorrale inimese toimetulekuvõimet säilitada, parandada või takistada toimetulekuvõime suurt langust. Täiskasvanu tugiisik kohtub oma kliendiga mistahes kliendile sobivas kokkulepitud kohas: tema kodus,  mõnes asutuses, söögikohas vm.  

Lapse tugiisik abistab last arendavate tegevuste läbiviimisel, õpetab ja julgustab last igapäevaelus toime tulema, on vajadusel lapsele täiskasvanud saatjaks või abistab õppimisel, aitab vajadusel last suhtlemisel pereliikmetega või väljaspool kodu, õpetab last enda eest hoolitsema jms. Tugiisiku teenust saav laps elab oma kodus (sh asenduskodus) ning kohtub tugiisikuga regulaarselt nii oma kodus kui ka teistes kokkulepitud kohtades, alati lapsevanema teadmisel ja nõusolekul.

Eluruumi kohandamise teenuse eesmärk on tagada isikule, kellel on raskusi eluruumis liikumise, suhtlemise või endaga toimetulekuga võimalikult iseseisev või võimalikult vähest kõrvalabi vajav turvaline toimetulek eluruumi piires ning sellesse sisenemisel ja väljumisel.

Sotsiaaltransport. Isiku rahvastikuregistri järgne kohalik omavalitsus on kohustatud tagama võimaluse vajamineva transpordi kasutamiseks liikumis- ja  nägemisfunktsiooni kahjustusega ning vaimupuudega isikutele, kellel on kahjustusest või vaimupuudest tingitult takistusi isikliku või ühistranspordi kasutamisega õppimiseks, töötamiseks ja avalike teenuste kasutamiseks.

Nõustamisteenused– sotsiaalnõustamine, võlanõustamine jne.

Täpsem info ja kontaktid:

KOV poolt pakutavate teenuste nimekiri on pikk ja väga varieeruv KOV-de lõikes, täpsema info saamiseks pöörduge oma omavalitsuse poole.

  1. Antsla vald – http://antsla.kovtp.ee/
  2. Haanja vald – http://www.haanja.ee/
  3. Rõuge vald – http://rouge.kovtp.ee/
  4. Sõmerpalu vald – http://www.somerpalu.ee/
  5. Urvaste vald – http://urvaste.kovtp.ee/
  6. Varstu vald – http://www.varstu.ee/
  7. Vastseliina vald – http://www.vastseliina.ee/
  8. Võru linn – http://www.voru.ee
  9. Võru vald – http://www.voruvald.ee
  10. Lasva vald – http://lasva.kovtp.ee/
  11. Mõniste vald – http://www.moniste.ee/
  12. Misso vald – http://www.misso.ee/
  13. Meremäe vald – http://vald.meremae.ee/