Sotsiaalne rehabilitatsioon – Sotsiaalkindlustusamet

Siit leiad vastused küsimustele:

  • Sotsiaalne rehabilitatsioon
  • Kuidas rehabilitatsiooniteenuseid taotleda?
  • Kas oled juba avalduse esitanud või seda esitamas?
  • Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuste korraldamine kuni 16-aastaste laste puhul
  • Rehabilitatsioonivajaduse hindamine
  • Missuguseid teenuseid pakutakse?
  • Teenuse eest tasumine ja kulude hüvitamine
  • Teenuse järjekorra pidamine 2017. aastal
  • Sotsiaalteenuste maksumused 2017. aastal

Sotsiaalne rehabilitatsioon

Mis on sotsiaalne rehabilitatsioon ja kellele on see mõeldud?

Rehabilitatsiooniteenused jagunesid alates 1. jaanuarist 2016 sotsiaalseks ja tööalaseks rehabilitatsiooniks.

Sotsiaalset rehabilitatsiooni Sotsiaalkindlustusameti kaudu võivad saada alla 16-aastased lapsed, vanaduspensioni ealised isikud ja need tööealised isikud, kes ei tööta, ei õpi ega ole töötuna arvele võetud.

Tööalast rehabilitatsiooni Töötukassa kaudu võivad saada tööealised inimesed, kes on tööturul aktiivsed – töötavad, õpivad või on töötuna arvele võetud.

Üleminekuperioodil ehk aastatel 2016 – 2018 võivad ka tööealised tööalaselt aktiivsed inimesed, kellel on enne 1. jaanuari 2016 koostatud ja kehtiv rehabilitatsiooniplaan, kasutada sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuseid plaani kehtivuse lõpuni, kuid mitte kauem kui 31.detsembrini 2018.

Kehtiva plaani alusel sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuste saamise õigus lõpeb, kui inimesele osutatakse tööalase rehabilitatsiooni teenust.

Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust ja tööalase rehabilitatsiooni teenust ei või saada samaaegselt.

Sotsiaalne rehabilitatsioon on mõeldud kõigile puudega inimestele ja osalise või puuduva töövõimega inimestele, kes vajavad igapäevaelus abi puudest või erivajadusest tulenevate piirangutega toimetulekuks. Rehabilitatsiooni eesmärgiks on õpetada ja arendada inimese igapäevaelu oskusi, suurendada tema võimalusi ühiskonnaelus osaleda, toetada õppimist ja arendada eeldusi töövõime teatud tasemel omandamiseks või taastamiseks.
Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust vahendab Sotsiaalkindlustusamet.

Tööalane rehabilitatsioon on mõeldud tööealistele vähenenud töövõimega inimestele ehk inimestele, kellel on puue või uue korra järgi tuvastatud osaline töövõime või senise korra järgi on nad tunnistatud töövõimetuks. Tööalase rehabilitatsiooni teenused on mõeldud 16-aastastele kuni vanaduspensioni ealistele inimestele ning neid teenuseid vahendab Töötukassa. Teenuste kasutamiseks pead olema töövaldkonnas aktiivne – töötama, tööd otsima või õppima.

Muutus ka sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse sisu ja korraldus. Tööealiste ja vanaduspensioni ealiste puhul lisandus teenuse vajaduse hindamine, mis on oma olemuselt vestlus Sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldajaga eesmärgiga välja selgitada, milliseid teenuseid inimene vajab.

Sotsiaalkindlustusameti poolt pakutakse inimesele välja rehabilitatsiooniprogramm või teenuste vajaduse hindamise käigus koostatakse talle tegevuskava või keerulisematel juhtudel suunatakse rehabilitatsiooniasutusse isikliku rehabilitatsiooniplaani koostamiseks.
Programm pannakse kokku sarnaste probleemide ja eesmärkidega inimeste rühma jaoks. Isikliku tegevuskava tegemine on uus võimalus, mille koostab inimesele alates 2016. aastast Sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldaja. Sel juhul saab inimene rehabilitatsiooniplaani koostamise vahele jätta ja vajalikke teenuseid kiiremini. Rehabilitatsiooniplaan on konkreetsele inimesele koostatud hindamise kokkuvõte koos tegevuskavaga,
kus on kirjas, milliseid eesmärke inimene soovib läbi teenuste kasutamise saavutada.

Rehabilitatsiooniprogrammi, tegevuskava või plaani tegemise käigus hinnatakse inimese toimetulekut ja seda, missugune on tema kõrvalise abi vajadus.
Samuti tehakse ettepanekuid kodu, töö- ja õpikeskkonna kohandamiseks ja abivahendite kasutamiseks ning nõustatakse puudega inimest tema edasise sotsiaalse toimetuleku parandamise huvides kõikides vajalikes valdkondades.

Pane tähele!

Ravi, sealhulgas taastusravi ei ole sotsiaalne rehabilitatsioon. Ravi ja taastusravi vajaduse korral tuleb pöörduda oma perearsti või vajaliku eriarsti poole.
Tööalast rehabilitatsiooni pakub Töötukassa.

Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse korraldus alates 1. jaanuarist 2016 on sätestatud sotsiaalhoolekande seaduses
ja selle alusel kehtestatud rakendusaktides:

Kuidas rehabilitatsiooniteenuseid taotleda?

Kuidas ja kellele saan ma esitada avalduse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuste saamiseks?

Ühendust tuleb võtta Sotsiaalkindlustusametiga ja esitada vastav taotlus. Digitaalselt allkirjastatult taotluse võib saata e-posti teel aadressile info@sotsiaalkindlustusamet.ee, paberil allkirjastatud taotluse posti teel. Avalduse saab esitada ka Sotsiaalkindlustusameti klienditeeninduses üle Eesti. Taotlust on võimalik esitada riigiportaalis eesti.ee. Loe juhendit riigiportaalis taotluse esitamiseks –  Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse taotlemine eesti.ee-s (452.9 KB, PDF).

Klienditeeninduste aadressid ja vastuvõtuajad leiad siit:

Taotluse vormi leiad meie blankettide lehe rehabilitatsiooniteeniste osast.

Taotlust ei pea esitama:

  • Alla 16-aastased lapsed, kellele osutatakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuseid puude ekspertiisi taotluse alusel seoses puude raskusastme määramisega ja
  • 7-18-aastased lapsed, kelle kohta on Sotsiaalkindlustusametile esitatud alaealiste komisjoni otsus, kus ühe mõjutusvahendina on määratud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus.

Pane tähele!

Tööealisel (16-aastasel kuni vanaduspensioniealisel) psüühikahäirega inimesel on võimalik taotlemisel valida, millises sihtgrupis ta teenuse rahastamist taotleb – kas tööealiste psüühikahäirega isikute rühmas (kalendriaasta teenuste limiit kuni 2325 eurot) või 16-aastaste ja vanemate inimeste sihtgrupis (kalendriaasta limiit kuni 483 eurot või rehabilitatsiooniprogrammi alusel kuni 1000 eurot). Psüühikahäirete hulka kuuluvad ka vaimse arengu häired (vaimupuue), käitumis- ja sõltuvushäired.

Taotluse läbivaatamise tähtajad

  • Alla 16-aastase lapse taotlus vaadatakse läbi 10 tööpäeva jooksul.
  • 16-aastase ja vanema inimese taotluse kohta tehakse otsus 40 tööpäeva jooksul.

Taotlejale otsusest teatamine

Otsusest antakse taotlejale teada viisil, mille ta oma taotluses märkis, näiteks kas riigiportaali eesti.ee kaudu, e-posti teel, posti teel või Sotsiaalkindlustusameti klienditeeninduses. Otsusele on lisatud osutatavate teenuste loetelu ja nende jaoks saadaolev summa ning rehabilitatsiooniasutuste nimekiri koos kontaktandmete, nende poolt osutatavate teenuste ja orienteeruva esimese vaba ajaga.

Teenuse kasutamise aeg

Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust saab ühe otsuse alusel kasutada kuni kahe aasta jooksul. Kui rehabilitatsiooniplaan on koostatud enne 2016. aastat, saab teenuseid kasutada kuni rehabilitatsiooniplaani kehtivuse lõpuni, aga mitte kauem kui 31.detsembrini 2018 ja samuti mitte kauem kui kaks aastat.
Teenusepakkujaga tuleb ühendust võtta 60 päeva jooksul pärast otsuse kättesaamist kas e-posti, posti, telefoni teel või minna ise asutusse kohale.

Teavet rehabilitatsiooniteenuse osutajate kohta on võimalik leida majandustegevuse registrist http://mtr.mkm.ee/, valides tegevusalaks rehabilitatsiooniteenuse osutamine.

Rehabilitatsiooniteenuste pakkujate nimekiri kättesaadav siit.

Järjekorrad

Juhul, kui riigieelarves puudub raha, paneb Sotsiaalkindlustusamet inimese teenuse järjekorda ja järjekorra pikkus võib olla kuni ühe aasta pikkune.

Järjekorra saabumisel saadab Sotsiaalkindlustusamet inimesele teate ja sellega tuleb 60 päeva jooksul pöörduda teenusepakkuja poole ning leppida kokku teenuse kasutamise aeg.

Kas oled juba avalduse esitanud või seda esitamasTööealiste ja vanemate inimeste puhul võtab Sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldaja pärast sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse taotlemist inimesega ise ühendust ning lepib kokku aja ja koha kohtumiseks. Hindajaga kohtumisel selgitatakse välja konkreetsete teenuste vajadus, leitakse koos juhtumikorraldajaga sobiv rehabilitatsiooniprogramm, koostatakse tegevuskava või suunatakse isiklikku rehabilitatsiooniplaani koostama.

Missuguses asutuses isiklik rehabilitatsiooniplaan koostada või teenuseid saada, selle kohta annab nõu juhtumikorraldaja.

Kuni 16-aastased puudega lapsed ja alaealiste komisjoni otsusega sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusele suunatud 7-18-aastased lapsed saavad teenuseid ilma hindamiseta Sotsiaalkindlustusametis.

Varasemalt hindas konkreetsete teenuste vajadust alati vähemalt 5-liikmeline rehabilitatsioonimeeskond ning enne teenuste saamist koostati rehabilitatsiooniplaan. Nüüd, kui seadus on muutunud, sõltub edasine korraldus sellest, kas rehabilitatsiooniasutus juba osutab puudega inimesele teenuseid või ollakse alles rehabilitatsiooniasutuse juures järjekorras ja plaan on olemas või ollakse küll järjekorras, aga kehtiv rehabilitatsiooniplaan puudub või mingil põhjusel pole olnud võimalik end järjekorda registreerida. Kuidas ühel või teisel puhul toimida, vaata siit lehelt altpoolt.

Kui taotlesid rehabilitatsiooni enne 2016. aastat. Vaata juhist (187.7 KB, PDF).

Kui esitasid taotluse enne 1. jaanuari 2016, siis:
kui on olemas kehtiv rehabilitatsiooniplaan ja otsus (suunamiskiri) ning rehabilitatsiooniasutus juba osutab ühte või teist teenust, teenuse saamine jätkub ning inimesel täiendavaid kohustusi ei teki. Teenuse osutamine jätkub kuni kehtiva rehabilitatsiooniplaani lõpuni (maksimaalselt kuni 31.detsembrini 2018), kuid mitte kauem kui 2 aastat. Pärast rehabilitatsiooniplaani kehtivuse lõppu tuleb Sotsiaalkindlustusametile esitada uus taotlus ning 16-a ja vanemal isikul läbida uus teenuste vajaduse hindamine.

Pane tähele!

Kui taotled teenust täna, aga sulle on koostatud kehtiv rehabilitatsiooniplaan enne 1. jaanuari 2016, siis pead vastama plaani koostamise ajal kehtinud tingimustele.
Enne 1. jaanuari 2016 kehtinud seaduse alusel pidi isikul olema kas puue või töövõimekaotus vähemalt 40 protsendi ulatuses ja psüühikahäire või alaealiste komisjoni otsus rehabilitatsiooniteenuse vajaduse kohta või Sotsiaalkindlustusametile esitatud puude ekspertiisi taotlus ( mis kehtis alla 16-a lapse puhul).

Näide: kehtiva rehabilitatsiooniplaaniga inimesel oli õigus rehabilitatsiooniplaanile psüühikahäire ja vähemalt 40-protsendilise töövõimekaotuse tõttu. Kui inimese töövõimekaotus on alates 1. jaanuarist 2016 väiksem kui 40 protsenti, aga tal on puue, siis on tal ikkagi õigus olemasoleva plaani alusel sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuste saamiseks.

Kui taotled rehabilitatsiooni 2016 või hiljem. Vaata juhist (184.64 KB, PDF).

Pane tähele!

2016. aastal jõustus täisealiste puudega inimeste puhul rehabilitatsiooniteenusele suunamisel oluline seadusemuudatus – rakendus rehabilitatsioonivajaduse hindamine.

Rehabilitatsioonivajadust hindab vestluse vormis Sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldaja, kes kasutab selleks otstarbeks koostatud küsimustikku. Vestluse käigus selgitab ta koostöös inimesega välja, millised on puudega inimese terviseolukorrast tingitud raskused peamistes eluvaldkondades (tajumine, liikumine, enese eest hoolitsemine, suhtlemine, igapäevased toimingud kodus ja tööl/koolis ning ühiskonnaelus osalemine jne). Vajaduse korral küsib juhtumikorraldaja lisainfot teistelt seotud osapooltelt, näiteks pereliikmelt, sotsiaaltöötajalt või perearstilt. Koos otsustatakse, kas inimesele on vajalik sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus või muud toetavad teenused.

Rehabilitatsioonivajaduse hindamist on vaja vaid tööealistel ja vanematel inimestel, kellel ei ole kehtivat rehabilitatsiooniplaani.

Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuste korraldamine kuni 16-aastaste laste puhul

Laste puhul rehabilitatsiooniteenuste taotlemise protsess 1. jaanuarist 2016 ei muutunud. Ainsaks erisuseks on võrreldes enne 1. jaanuari 2016 kehtinud korraga see, et 16-18-aastased noored liigituvad uue seaduse alusel tööealisteks ning peavad teenust taotlema viisil, nagu eespool kirjas.

  • 16-17-aastased lapsed, kes taotlesid sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust enne 2016. aastat, saavad teenust lastele mõeldud tingimuste ja piirmäärade alusel kuni enda plaani lõpuni (maksimaalselt kuni 31. detsembrini 2018), kuid mitte kauem kui  kaks aastat.
  • 16-17-aastased lapsed, kes taotlesid teenust enne 2016. aastat, aga ei ole jõudnud veel rehabilitatsiooniplaani saada, saavad minna rehabilitatsiooniplaani tegema ning teenuseid osutatakse lastele mõeldud tingimuste ja piirmäärade alusel kuni plaani lõpuni (maksimaalselt kuni 31. detsembrini 2018), kuid mitte kauem kui kaks aastat.

Pane tähele!

Juhul, kui 16-17-aastane inimene taotleb teenust täna, aga talle on koostatud kehtiv rehabilitatsiooniplaan enne 1. jaanuari 2016, siis teenuse saamiseks peab puudega inimene vastama plaani koostamise ajal kehtinud tingimustele, mis talle selleks õiguse andsid. Enne 1. jaanuari 2016 kehtinud
seaduse järgi pidi inimesel olema kas Sotsiaalkindlustusametile esitatud puude ekspertiisi taotlus (kehtis alla 16-a lapse puhul) või puue või töövõimekaotus vähemalt 40 protsendiulatuses ja psüühikahäire või alaealiste komisjoni otsus rehabilitatsiooniteenuse vajaduse kohta.

Näide: Kehtiva rehabilitatsiooniplaaniga inimesel oli õigus rehabilitatsiooniplaanile puude tõttu. Kui inimesel alates 1. jaanuarist 2016. enam puuet ei ole, aga tal on tuvastatud töövõime kaotus vähemalt 40 protsenti ja tal on psüühikahäire, siis inimesel on õigus olemasoleva plaani alusel sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuste saamiseks.

Rehabilitatsioonivajaduse hindamine

Rehabilitatsiooniteenuse vajaduse hindamine:

  • võimaldab tuvastada inimese terviseolukorrast tingitud piiranguid, mõista esinevate raskuste põhjuseid ning selgitada välja sotsiaalse rehabilitatsiooni ja/või muude toetavate teenuste vajaduse,
  • annab teenuse taotlejale võimaluse saada informatsiooni ja tuge rehabilitatsioonieesmärgi seadmisel ja asutuse valikul,
  • võimaldab rehabilitatsiooniteenuseid saada ilma rehabilitatsiooniplaanita –juhtumikorraldaja koostatud tegevuskava või rehabilitatsiooniprogrammi alusel,
  • toetab edasist rehabilitatsiooniprotsessi. Hindamisel kogutud teave edastatakse teenuseosutajale, et edasises töös saaks sellele tugineda.
  • loob eelduse rehabilitatsiooniks eraldatud raha säästlikumaks ja tulemuslikumaks kasutamiseks.

Hindamisintervjuud juhib rehabilitatsioonialase ettevalmistusega spetsialist, Sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldaja, kes kasutab selleks hindamisküsimustikku. Hindamisküsimustik sisaldab ka Maailma Tervishoiuorganisatsiooni WHO poolt välja töötatud standardiseeritud puude hindamise küsimustikku DAS 2.0.

Kui ühte või teist sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust on vaja, toetab juhtumikorraldaja siin inimest esmaste eesmärkide seadmisel ja sobiva asutuse või rehabilitatsiooniprogrammi valikul. Kui rehabilitatsiooniteenuse osutamiseks on riigieelarves raha (raha eraldatakse igaks kalendriaastaks eraldiseisvalt), siis saab inimene hakata kohe teenust kasutama. Vastasel juhul paneb juhtumikorraldaja inimese teenuse järjekorda. Kui on vaja muid teenuseid, siis annab juhtumikorraldaja nõu, kuidas ja kust vajalikke teenuseid saab.

Missuguseid teenuseid pakutakse?

Sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldaja koostatud tegevuskavas või isiklikus rehabilitatsiooniplaanis pakutakse:

  • tegevusterapeudi
  • loovterapeudi
  • sotsiaaltöötaja
  • psühholoogi
  • eripedagoogi
  • logopeedi
  • füsioterapeudi
  • kogemusnõustaja
  • arsti
  • õe teenuseid.

Kõiki teisi teenuseid peale arsti teenuse pakutakse individuaalselt, perele või grupis. Arsti teenust osutatakse ainult individuaalselt.

Pane tähele!

Arsti ja õe teenused on nõustava sisuga ning ei sisalda ravimisega seotud tegevusi nagu näiteks diagnoosimine, raviplaani koostamine, retsepti väljastamine, raviprotseduuride tegemine, eriarstile või uuringutele saatekirja väljastamine jmt.

Teenuste täpse loetelu ja sisu kirjelduse leiad SIIT (PDF).

Teenuse eest tasumine ja kulude hüvitamine

Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasumist riigi poolt saavad taotleda:

  • alla 16-aastane puudega laps,
  • vanaduspensioni ealine puudega inimene,
  • tööealine (16-aastane kuni vanaduspensioni ealine) puuduva töövõimega inimene,
  • tööealine puudega või töövõimetu või osalise töövõimega inimene, kes ei tööta, ei õpi ega ole töötuna arvel Töötukassas.

Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasub riik ilma taotluseta:

  • kõigi esmakordselt puuet taotlevate alla 16-aasta vanuste laste eest. Samuti korduvalt puuet taotlevate laste eest juhul, kui ekspertarsti otsustuse kohaselt on rehabilitatsiooniplaani koostamine vajalik puude raskusastme määramiseks ning
  • alaealiste komisjoni otsusel teenusele suunatud 7-18-aastaste laste eest.

Kui suure summa eest ühe kalendriaasta jooksul ühele inimesele maksimaalselt sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuseid osutatakse?

 

Enamikku teenustest võib vajadusel saada kalendriaastaks kehtestatud maksimaalse summa eest, näiteks puudega lastele osutatakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuseid kuni 1395 euro eest ja puudega täisealistele kuni 483 euro eest või rehabilitatsiooniprogrammi alusel kuni 1000 euro eest kalendriaastas. Tööealistel psüühikahäirega inimesel on kalendriaasta teenuste limiit kuni 2325 eurot.

Rehabilitatsioonivajaduse hindamise ja rehabilitatsiooni planeerimise, rehabilitatsiooniprotsessi juhendamise ja võrgustikutöö, rehabilitatsioonitulemuste hindamise ja füsioterapeudi teenustele on kehtestatud eraldi piirmäärad.

Näiteks rehabilitatsioonivajaduse hindamise ja rehabilitatsiooniplaani koostamise teenust võib osutada kuni 206,55 euro eest kalendriaastas, füsioterapeudi individuaalteenust, pereteenust ja grupiteenust kokku võib osutada lastele kuni 234,12 euro eest ja 16-aastastele ning vanematele inimestele kuni 117,06 euro eest kalendriaastas.

Liikumispuudega laps võib füsioterapeudi individuaal- ja pereteenust saada kokku 3-kordses määras (702,36 eurot) ja lisaks füsioterapeudi pereteenust 234,12 euro eest, seega kokku 936,48 euro eest kalendriaastas.

Osutatavate teenustega koos võib vajadusel kaasneda majutuse eest tasumine – rehabilitatsiooniasutuses võimaldatakse teenuse saajale ööbimine koos toitlustamisega üks kord päevas, arvestusega, et üks ööpäev maksab maksimaalselt 23,97 eurot.

Alates 1.09.2017 tasutakse majutusteenuse eest riigieelarvest järgmiselt:

  • sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse saaja eest üldjuhul kuni 119,85 eurot kalendriaastas (erand: tööealise psüühikahäirega inimese eest kuni 838,95 eurot kalendriaastas),
  • alla 16-aastase lapse saatja eest kuni 91,09 eurot kalendriaastas.

Sotsiaalse rehabilitatsiooni raames osutatavad teenused, teenuste hinnad ja iga teenuse maksimaalne hüvitatav maksumus kalendriaastas on sätestatud sotsiaalkaitseministri 21.12.2015 määruse nr 66 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate teenuste loetelu ja hindade, ülevõetava tasu arvestamise korra ja maksimaalse suuruse ühes aastas ning sõidu- ja majutuskulude hüvitamise korra, maksimaalse maksumuse ja sõidukulu määra ning rehabilitatsiooniprogrammi hindamiskriteeriumide kehtestamine“ lisas 1.

Info sõidukulude hüvitamise kohta:

Juhul, kui inimese elukoht ja teenuse osutamise koht on erinevates valdades või linnades, kompenseerib riik sõidukulud nii rehabilitatsiooniteenuse saajale kui ka vajadusel tema saatjale (lapsevanemale, abikaasale, hooldajale vm abistajale).

Alates 1.09.2017 hüvitatakse teenuse saajale ja saatjale kokku kuni 41,55 eurot kalendriaastas.

Sõidukulude hüvitamiseks tuleb pärast  rehabilitatsiooniteenuse saamist esitada Sotsiaalkindlustusametile vastav taotlus ja kuludokumendid. Taotlus on kättesaadav meie blankettide lehelt. Taotlusele märkida järgmised andmed:

  • sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust saanud isiku nimi ja isikukood või sünniaeg, aadress, e-posti aadress ja telefoninumber,
  • juhul, kui taotletakse teenust saanud isiku saatja sõidukulu hüvitamist, siis ka saatja nimi ja isikukood või sünniaeg, aadress, e-posti aadress ja telefoninumber,
  • Sotsiaalkindlustusameti rehabilitatsiooniotsuse number;
  • arvelduskonto number, kuhu hüvitis kantakse;
  • andmed teenuse osutamisega seotud sõidukulude tekkimise kohta (lähtekoht, sihtkoht, läbitud vahemaa kilomeetrites jm);

Teenuste järjekord

Järjekorras ei pea ootama esmakordselt puuet taotlevad alla 16-a lapsed, alaealiste komisjoni otsusega lapsed ning need 16-a ja vanemad inimesed, kes vajavad rehabilitatsiooniplaani erihoolekandeteenusele suunamiseks

Need inimesed, kes 2016. aastal said sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse otsuse kaheks aastaks, saavad teenust ka 2017. aastal.

Juhul, kui otsuse kehtivuse ajal tekib vajadus rehabilitatsiooniteenuse osutajat vahetada, tuleb esitada sotsiaalkindlustusametile sellekohane vabas vormis, kuid kindlasti põhjendatud avaldus. Teenuse osutaja vahetamise vajadus võib tekkida elukoha vahetamisel. Samuti on vahetamine põhjendatud näiteks sel juhul, kui lapse esmakordse rehabilitatsiooniplaani koostas haigla, kus laps oli ravil, kuid pärast haiglaravi lõppu on vaja teenuseid osutada tema elukohas. Mõjuva põhjuse korral on teenuse osutaja vahetamine võimalik ja inimene ei pea järjekorras ootama, vaid võib kohe jätkata teenuse saamist teises asutuses.

Juhul, kui eelarves ei ole piisavalt rahalisi vahendeid, et rehabilitatsiooniteenust taotlenud inimene kohe teenusele suunata, paneb sotsiaalkindlustusamet inimese teenuse järjekorda. Järjekorda võtmisest teavitatakse inimest. Järjekorra pikkus on kuni 1 aasta. Sotsiaalkindlustusamet jälgib eelarve täitmist igakuiselt ja võimalusel suunab inimesed varem teenusele.

Järjekorra saabumisel väljastab sotsiaalkindlustusamet inimesele järjekorra saabumise teate, millele on lisatud rahastatavate teenuste loetelu ja teenuse osutajate nimekiri. Järjekorra teate saamisel peab inimene 60 päeva jooksul pöörduma teenuse osutaja poole ja kokku leppima teenuse osutamises.

Sotsiaalteenuste maksumused 2017.aastal

Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuste maksumused

  • alla 16-aastased puudega ja puuet taotlevad isikud ning alaealiste komisjoni otsusel suunatud 7-18-aastased isikud – kuni 1395 eurot kalendriaastas;
  • 16-aastased ja vanemad isikud – kuni 483 eurot kalendriaastas. Juhul, kui teenust osutatakse rehabilitatsiooniprogrammi alusel, siis kuni 1000 eurot kalendriaastas;
  • tööealised (16-a kuni vanaduspensioni ealised) psüühikahäirega isikud – kuni 2325 eurot kalendriaastas;
  • ööpäevaringne majutus teenuse saajale – kuni 119,85 eurot kalendriaastas (kuni 23,97 eurot ööpäevas); tööealisele psüühikahäirega isikule kuni 838,95 eurot kalendriaastas;
  • ööpäevaringne majutus alla 16-a lapse saatjale – kuni 91,09 eurot kalendriaastas (kuni 18,22 eurot ööpäevas);
  • sõidukulu isikule ja tema saatjale sõitmiseks isiku elukohast rehabilitatsiooniteenuse osutamise kohta ja rehabilitatsiooniteenuse osutamise kohast isiku elukohta – kuni 41,55 eurot kalendriaastas (arvestusega ühe hüvitatava kilomeetri eest 0,1 eurot või sõidupileti esitamisel pileti maksumus).

Teenuste maksumus on kehtestatud sotsiaalkaitseministri 21.12.2015 määrusega nr 66 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate teenuste loetelu ja hindade, ülevõetava tasu arvestamise korra ja maksimaalse suuruse ühes aastas ning sõidu- ja majutuskulude hüvitamise korra, maksimaalse maksumuse ja sõidukulu määra ning rehabilitatsiooniprogrammi hindamiskriteeriumide kehtestamine“, vaata https://www.riigiteataja.ee/.

Erihoolekandeteenuste maksimaalsed maksumused:

  • igapäevaelu toetamise teenuse maksimaalne maksumus 116 eurot kalendrikuus; autismispektriga raske või sügava puudega täisealisel on õigus saada igapäevaelu toetamise teenust maksimaalse maksumusega 930 eurot kalendrikuus;
  • töötamise toetamise teenuse maksimaalne maksumus 96 eurot kalendrikuus;
  • toetatud elamise teenuse maksimaalne maksumus 180 eurot kalendrikuus;
  • kogukonnas elamise teenuse maksimaalne maksumus 335 eurot kalendrikuus;
  • ööpäevaringse erihooldusteenuse maksimaalne maksumus 459 eurot, kus ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse ühes või igas eraldiseisvas hoones korraga rohkem kui 12-le isikule;
  • ööpäevaringse erihooldusteenuse maksimaalne maksumus 504 eurot kalendrikuus, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust ühes või igas eraldiseisvas hoones kuni 12-le isikule;
  • ööpäevaringse erihooldusteenuse ebastabiilse remissiooniga ja liitpuudega isikule maksimaalne maksumus 677 eurot kalendrikuus, kus ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse ühes või igas eraldiseisvas hoones korraga rohkem kui 12-le isikule;
  • – ööpäevaringse erihooldusteenuse ebastabiilse remissiooniga ja liitpuudega isikule maksimaalne maksumus 744 eurot kalendrikuus, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust ühes või igas eraldiseisvas hoones kuni 12-le isikule;
  • ööpäevaringse erihooldusteenuse kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud täisealisele isikule maksimaalne maksumus 926 eurot kalendrikuus;
  • ööpäevaringse erihooldusteenuse kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud alaealisele isikule maksimaalne maksumus 1982 eurot kalendrikuus.

Teenuste maksumus on kehtestatud sotsiaalkaitseministri 22.12.2016 määrusega „Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus, kulude koostisosad ning riigieelarvest makstava tasu maksmise tingimused ja kord “.

Omaosalus

  • kogukonnas elamise teenusele suunatud isiku maksimaalne omaosalus 230 eurot kuus;
  • ööpäevaringsele erihooldusteenusele suunatud isiku maksimaalne omaosalus 230 eurot kuus, kui ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse hoolekandeasutuse ühes või igas eraldiseisvas hoones korraga rohkem kui kaheteistkümnele isikule;
  • ööpäevaringsele erihooldusteenusele suunatud isiku maksimaalne omaosalus 270 eurot kuus, kui ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse hoolekandeasutuse ühes või igas eraldiseisvas hoones kuni kaheteistkümnele isikule.

Kogukonnas elamise teenusele ja ööpäevaringsele erihooldusteenusele suunatud isikute maksimaalne omaosalus on kehtestatud 2017. aasta riigieelarve seadusega.

Kasulikke viiteid

Visits: 596