Töövõimetoetus – Töötukassa

Siit leheküljelt leiad vastused küsimustele.

  • Kellel on õigus töövõimetoetusele? – Töötukassa
  • Töövõimetoetus – Töötukassa
  • Töövõimetoetuse saamise tingimused
  • Töövõimetoetuse suurus ja üleminekuaeg
  • Töövõimetoetuse ettemaks üleminekul pensionilt töövõimetoetusele
  • Töövõimetoetuse maksmise jätkamine
  • Töövõimetoetuse maksmine
  • Toetuse maksmise peatamine ja lõpetamine
  • Töövõimetoetuse taotluse esitamine volituse alusel
  • Toetuse ümberarvutamine seoses puhkusetasu saamisega

Töövõimetus – Töötukassa

Eesti Töötukassa hakkab töövõimet hindama ja töövõimetoetust maksma alates 1. juulist 2016.

2016. aastal hindab töötukassa ainult nende inimeste töövõimet ja maksab ainult nendele inimestele töövõimetoetust, kellel ei ole viimase viie aasta jooksul töövõimekaotust hinnatud. Kui teile on varem määratud püsiv töövõimetus korduvhindamise tähtajaga 2016. aastal, peate endiselt pöörduma Sotsiaalkindlustusametisse, kes tuvastab seniste reeglite järgi püsiva töövõimekaotuse ja maksab töövõimetuspensioni.

Alates 1. jaanuarist 2017 hindab töövõimet ja maksab töövõimetoetust ainult töötukassa. Kui teile on määratud püsiv töövõimetus korduvhindamise tähtajaga 2017. aastal või hiljem, tuleb teil töötukassasse pöörduda, kui korduvhindamise tähtaeg hakkab kätte jõudma. Töötukassa hindab uute reeglite järgi töövõimet ning maksab osalise ja puuduva töövõime korral töövõimetoetust.

Kellel on õigus töövõimetoetusele? – Töötukassa

Töövõimetoetusele on õigus 16aastasel kuni vanaduspensioniealisel inimesel, kes on:

  • Eestis elav Eesti kodanik;
  • elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis elav välismaalane;
  • Eestis viibiv rahvusvahelise kaitse saaja või varjupaiga taotleja, kellel on õigus Eestis töötada välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel.

Eesti elanikul, kelle elukoht on mitmes riigis, on õigus töövõime hindamisele ja töövõimetoetusele, kui ta on resident tulumaksuseaduse tähenduses, või kui ta elab Eestis püsivalt välismaalaste seaduse tähenduses.

Töövõimetoetuse määramise eeldus on töövõime hindamine, mille tulemusena on töötukassa hinnanud teie töövõime osaliseks või puuduvaks.

Töövõimetoetus – Töötukassa

Eesti Töötukassa hindab töövõimet ja maksab töövõimetoetust alates 1. juulist 2016.

2016. aastal hindas töötukassa ainult nende inimeste töövõimet, kellel ei olnud viimase viie aasta jooksul töövõimekaotust hinnatud.

Alates 1. jaanuarist 2017 hindab töövõimet ja maksab töövõimetoetust ainult töötukassa. Kui teile on määratud püsiv töövõimetus korduvhindamise tähtajaga 2017. aastal või hiljem, tuleb teil töötukassasse pöörduda, kui korduvhindamise tähtaeg hakkab kätte jõudma. Töötukassa hindab uute reeglite järgi töövõimet ning maksab osalise ja puuduva töövõime korral töövõimetoetust.

Töövõimetoetuse avaldust saab täita ja esitada:

Töövõimetoetuse saamise tingimused

Kui teie töövõime on hinnatud osaliseks, peate töövõimetoetuse saamiseks täitma vähemalt ühte järgnevalt loetletud tingimust ehk te peate:

  • töötama (töötamiseks loetakse muuhulgas ka füüsilisest isikust ettevõtjaid ning juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olemist – näiteks olete OÜ Mesikäpp juhatuse liige);
  • otsima tööd ehk olema registreeritud töötu ja täitma aktiivsusnõudeid;
  • õppima – omandama põhi-, kesk-, kutse- või kõrgharidust;
  • kasvatama vähemalt ühte alla kolmeaastast last;
  • hooldama abivajavat raske või sügava puudega pereliiget või puudega isikut;
  • saama loomeliidult määratud loometoetust;
  • olema paigutatud nõusolekuta hoolekandeasutusse saama ööpäevaringset erihooldusteenust;
  • viibima ambulatoorsel või statsionaarsel ravil (s.h võõrutusravil) või kandma seaduses sätestatud asenduskaristust või mõjutusvahendit;
  • viibima aja-, asendus- või reservteenistuses.

Kui te pärast põhi-, kesk-, kutse- või kõrghariduse omandamist kavatsete jätkata hariduse omandamist samal või muul haridustasemel või kõrgharidusastmel, on teil õigus töövõimetoetusele pärast õppeasutuse nimekirjast välja arvamist kuni õppima asumiseni, kuid mitte kauem kui 95 päeva.

Töövõimetoetust ei maksta, kui te olete osalise töövõimega ning viibite akadeemilisel puhkusel. Välja arvatud juhul, kui see on tingitud tervislikest põhjustest või  kui te täidate samal ajal muid aktiivsusnõudeid (töötate või kasvatate last jne).

Kui teie töövõime on hinnatud puuduvaks, siis te töövõimetoetuse saamiseks eelnimetatud aktiivsustingimusi täitma ei pea.

Töövõimetoetust ei maksta, kui te saate:

  • pensioni;
  • abikaasatasu välisteenistuse seaduse või avaliku teenistuse seaduse alusel;
  • vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetust;
  • prokuröri töövõimehüvitist.

Töövõimetoetuse suurus ja üleminekuaeg

Töövõimetoetuse kehtiv päevamäär on 11,82 eurot, millest ühe kalendripäeva toetus on:

  • osalise töövõime korral 57% kehtivast päevamäärast (6,74 eurot päevas, keskmiselt 202,1 eurot kuus);
  • puuduva töövõime korral 100% kehtivast päevamäärast (11,82 eurot päevas, keskmiselt 354,6 eurot kuus).

Kui sotsiaalkindlustusamet on määranud teile töövõimekaotuse vähemalt kaheks aastaks, siis kehtib teile alates 2017. aastast vanast süsteemist uude üle tulles erand. Kui teile varem makstud töövõimetuspension oli kehtivast töövõimetoetuse määrast suurem, siis makstakse teile töövõimetoetust sama palju, kui varem saite töövõimetuspensioni. Seda jätkatakse seni, kuni töövõimetoetus muutub indekseerimise tulemusena suuremaks kui teie varasem töövõimetuspension. Oluline on, et pöörduksite korduvhindamisele Eesti Töötukassasse hiljemalt töövõimetuse ekspertiisi otsuses märgitud korduvekspertiisi tähtajal (ekspertiisiotsuses märgitud kuupäevade vahemikus).

Kui esitate töövõime hindamise ja töövõimetoetuse taotluse püsiva töövõimetuse kehtivuse ajal, on teil õigus töövõimetoetust saada alates päevast, mil lõppes teile töövõimetuspensioni  maksmine. Kuna erinevalt töövõimetuspensionist makstakse töövõimetoetust mitte ette, vaid eelneva kuu eest tagantjärele, siis tehakse teile töövõimetoetuse ettemakse ja teie sissetulek ei katke uude süsteemi üleminekul.

Kui esitate taotluse liiga vara (rohkem, kui kuu aega enne korduvekspertiisi tähtaega) ja töötukassa hindab teid töövõimeliseks, siis ei ole teil otsusele järgnevast kuust püsivat töövõimetust ja te ei saa töövõimetuspensioni. Kui teie töövõime hinnatakse osaliseks või puuduvaks, hakkate saama töövõimetoetust.

Näiteks kui teie korduvekspertiisi tähtaeg on 5.-20. märts, on sotsiaalkindlustusamet määranud teile püsiva töövõimetuse ja töövõimetuspensioni aprilli lõpuni. Kui te esitate töövõime hindamise taotluse 5. jaanuaril (ehk kaks kuud ettenähtud ajast varem), töötukassa jõuab otsuse teha jaanuaris ning teid hinnatakse töövõimeliseks, siis  ei ole teil 1. veebruarist alates püsivat töövõimetust ja te ei saa veebruari, märtsi ja aprilli eest enam töövõimetuspensioni. Kui teie töövõime hinnatakse osaliseks või puuduvaks ja te olete töövõimetoetuse taotluse esitanud koos töövõime hindamise taotlusega, hakatakse teile arvestama töövõimetoetust alates taotluse esitamise päevast ehk 1. veebruarist. 

Kui teie sissetulek töövõimetoetuse maksmise kuule eelnenud kalendrikuul ületab 90-kordset kehtivat päevamäära, arvutatakse toetuse suurus ümber, vähendades toetust töövõimetoetuse maksmise kuu eest summa võrra, mis on pool teie sissetuleku ja 90-kordse päevamäära vahest.

Näiteks kui teie sissetulek oli töövõimetoetuse maksmise kuule eelnenud kuul 1100 eurot ja maksmisele kuuluv töövõimetoetus 202,10 eurot, arvutatakse teie töövõimetoetus ümber järgmise valemi alusel. 1100 (sissetulek) – 1063,80 (90-kordne päevamäär) = 36,20 eurot (sissetuleku ja 90-kordse päevamäära vahe). 36,20 : 2 = 18,10 eurot. 202,10 (töövõimetoetuse summa) – 18,10 (pool sissetuleku ja 90-kordse päevamäära vahest) = 184 eurot. Teile makstakse 184 eurot töövõimetoetust.

Lähtudes eeltoodust töövõimetoetust enam ei maksta, kui kehtiva päevamäära korral teie kuu sissetulek ületab 1468 eurot osalise töövõime ja 1773 eurot puuduva töövõime korral. Arvestatakse brutosissetulekuid ja sissetulekutena lähevad arvesse töötasu, töötuskindlustushüvitis, vanemahüvitis, ajutise töövõimetuse hüvitis, tööandja makstav haigushüvitis.

Kui te tõendate töötukassale, et:

  • tasu või hüvitist maksti ettenähtud kalendrikuust erineval ajal, loetakse tasu või hüvitis väljamakstuks kalendrikuul, millal maksja oleks pidanud selle tegelikult välja maksma;
  • teie sissetulek töövõimetoetuse maksmise kuule eelnenud kalendrikuus ületas 90-kordset kehtivat päevamäära seetõttu, et teile on makstud puhkuse- ja töötasu samas kalendrikuus, loetakse puhkusetasu väljamakstuks ajal, kui te oleksite sama perioodi eest saanud töötasu. Kui puhkuse periood hõlmab mitut kuud, võib töötukassa lugeda puhkusetasu väljamakstuks mitmel kuul proportsionaalselt puhkuse kestusega;
  • te osutasite teenust pikema kui ühekuulise võlaõigusliku lepingu alusel ja teile on tasu välja makstud lepingu kestusest vähemate kuude eest, võib töötukassa väljamakstud tasude summa jagada lepingu kestuse kalendrikuude arvuga.

Töövõimetoetuse oletatavat suurust aitab arvutada Sotsiaalministeeriumi loodud kalkulaator: töövõimetoetuse kalkulaator. Kalkulaatori abil saadud tulemusel on informatiivne tähendus. Töövõimetoetuse määrab töövõime hindamise tulemuste põhjal Eesti Töötukassa.

Kui teile määratakse töövõimetoetus perioodi eest, mille eest teile maksti töötutoetust, vähendatakse sama perioodi eest makstavat töövõimetoetust töötutoetuse summa võrra. Töövõimetoetust vähendatakse ka välisriigist samal eesmärgil makstava toetuse, pensioni või muu rahalise hüvitise võrra.

Töövõimetoetuse ettemaks üleminekul pensionilt töövõimetoetusele

Kuidas toimub töövõimetoetuse ettemaks üleminekul pensionilt töövõimetoetusele?

Esitate taotlused korduvhindamise tähtajal. Töövõime hindamise ja töövõimetoetuse taotlus on väga oluline esitada korduvhindamise tähtajal, mis on 5.-20. kuupäev sellel kuul, mis eelneb töövõimetuspensioni lõppemise kuule. Näiteks, kui töövõimetuspension lõpeb 30. juunil, siis on korduvhindamise tähtaeg 5.-20. mai. Sellisel juhul jõuab töötukassa väga tõenäoliselt teha teile töövõime hindamise ja töövõimetoetuse otsuse nii, et te saate töövõimetoetuse ettemakse kätte töövõimetuspensioni lõppemisele järgneva kuu alguses. Näiteks, kui töövõimetuspension lõpeb 30. juunil, siis võite arvestada töövõimetoetuse ettemakse kättesaamisega hiljemalt 10. juulil. Teil ei teki töövõimetuspensioni lõppemise ja töövõimetoetuse raha kättesaamise vahel sissetulekus auku.

Esitate taotlused pärast korduvhindamise tähtaega. Kui esitate taotluse pärast korduvhindamise tähtaega, kuid siiski töövõimetuspensioni saamise ajal, sh viimasel päeval, on ka teil õigus töövõimetoetuse ettemaksele. Tuleb aga arvestada, et töövõime hindamine ja töövõimetoetuse määramine võib võtta kokku kuni 40 tööpäeva (30 tööpäeva töövõime hindamise ja 10 tööpäeva töövõime toetuse taotluse menetlemiseks). Teile tehakse töövõimetoetuse ettemakse, kui need otsused on tehtud. Näiteks, kui teie töövõimetuspension lõpeb 30. juunil ning te esitate taotlused alles 27. juunil, siis töövõimetoetuse otsuse tähtaeg jõuab kätte 22. augustil, mistõttu ettemakse võite saada alles pärast seda. See tähendab, et teil võib tekkida töövõimetuspensioni lõppemise ja töövõimetoetuse raha kättesaamise vahel sissetulekutes auk. Te saate sissetulekuauku vältida, kui esitate taotluse korduvhindamise tähtajal.

Töötukassa pikendab otsuse tegemise tähtaega. Kui te ei ole saanud töövõime hindamise ja töövõimetoetuse otsust töövõimetuspensioni lõppemise ajaks, sest töötukassal on vaja teie töövõime hindamise tähtaega pikendada terviseandmete puudumise tõttu või muudel mõjuvatel põhjustel, tehakse teile töövõimetoetuse ettemakse kohe pärast tähtaja pikendamise otsustamist. Teil ei teki töövõimetuspensioni lõppemise ja töövõimetoetuse raha kättesaamise vahel sissetulekus auku. Kuna sel hetkel ei ole veel teada, milline on teie töövõime ja kui suur töövõimetoetus, saate ettemaksu oma senise töövõimetuspensioni suuruses. Hiljem, kui selgub, et teie töövõimetoetus on sellest suurem, tehakse juurdemakse.

Teile makstud ettemaks on lisamakse töövõimetuspensionilt töövõimetoetusele üleminekul ning tagasi seda ei nõuta.

Töövõimetoetuse maksmise jätkamine

Kui teie töövõime on hinnatud osaliseks või puuduvaks ja te esitasite töövõime hindamise ja töövõimetoetuse uued taotlused 50 tööpäeva jooksul enne kehtiva töövõime hindamise otsusega määratud osalise või puuduva töövõime kestuse viimast päeva, jätkatakse teile sissetuleku tagamiseks töövõimetoetuse maksmist, kui teie eelmise töövõime hindamise otsusega määratud osalise või puuduva töövõime kestus on lõppenud ja töötukassa on teie töövõime hindamise taotluse menetlemise tähtaega pikendanud teist olenemata põhjusel. Töövõimetoetust makstakse seni määratud suuruses alates eelmise töövõimetoetuse maksmise perioodi lõpule järgnevast päevast kuni uue töövõimetoetuse otsuse tegemise kalendrikuu lõpuni.

Kui teile on makstud töövõimetoetust ülalnimetatud alusel, siis ei maksta teile sama perioodi eest pärast uue töövõimetoetuse määramist teistkordselt töövõimetoetust. Kui uue töövõimetoetuse määramise otsuse alusel on toetus suurem ülalnimetatud alusel makstud toetusest, makstakse nende vahe järgmise töövõimetoetuse maksega.

Töövõimetoetuse maksmine

Töötukassa maksab töövõimetoetuse välja igakuiselt eelmise kalendrikuu eest jooksva kalendrikuu kümnendaks kuupäevaks.

Töövõimetoetust makstakse vastavalt teie soovile:

1) teie arvelduskontole Eestis töötukassa kulul;
2) teie töötukassas vormistatud kirjaliku avalduse, digitaalselt allkirjastatud elektroonilise avalduse või notariaalselt tõestatud avalduse alusel teise isiku, sealhulgas kohaliku omavalitsuse üksuse arvelduskontole Eestis töötukassa kulul;
3) posti teel kojukandena teie kulul. 2017. aastal  on kojukande tasu Omniva (AS Eesti Post) hinnakirja alusel 6.60 eurot.
4) teie arvelduskontole välisriigis teie kulul.

Põhjendatud taotluse esitamisel maksab töötukassa töövõimetoetust sügava puudega isikule, kellel on liikumistakistus või kes elab hajaasustusalal ja kellele pangateenus on raskesti kättesaadav, ka oma kulul posti teel kojukandega.

Toetuse maksmise peatamine ja lõpetamine

Töövõimetoetuse maksmine peatatakse 10 päevaks, kui töötuna arvele võetud osalise töövõimega töövõimetoetuse saaja esimest korda ilma mõjuva põhjuseta:

  • ei tule määratud ajal töötukassasse nõustamisele;
  • ei täida individuaalses tööotsimiskavas kokkulepitud tegevusi;
  • keeldub sobivast tööst.

Töövõimetoetuse maksmine peatatakse 30 päevaks, kui töötuna arvele võetud töövõimetoetuse saaja rikub teist korda mõjuva põhjuseta aktiivsusnõudeid. Uuesti töötuna arvele tulekul tekib õigus toetusele, kui peatamise periood on lõppenud. Töövõimetoetuse maksmine peatatakse üksnes siis, kui inimesel ei ole samal ajal täidetud mõni teine aktiivsustingimus. Näiteks kui osalise töövõimega töövõimetoetuse saaja kasvatab alla 3-aastast last samal ajal kui ta on töötuna arvele võetud, siis toetuse maksmist ei peatata.

Töövõimetoetuse maksmine lõpetatakse, kui osalise töövõimega töövõimetoetuse saaja:

  • ei täida aktiivsusnõudeid (ei tööta, ei õpi jne) või
  • rikub kolmandat korda ilma mõjuva põhjuseta töötuna arvel olekuga seotud aktiivsusnõudeid ja tema töötuna arvel olek lõpetatakse.

Töövõimetoetuse maksmist ei lõpetata, kui osalise töövõimega inimene vastab hiljemalt 14 kalendripäeva möödudes ühe aktiivsustingimuse täitmise lõppemisest uuesti samale või mõnele teisele aktiivsustingimusele.

Näiteks kui osalise töövõimega toetuse saaja lõpetab õpingud 20.06.2017, aga ta asub tööle või võtab ennast töötuna arvele 03.07.2017, siis talle töövõimetoetuse maksmist ei lõpetata. Samamoodi ei lõpetata töövõimetoetuse maksmist ka juhul, kui osalise töövõimega toetuse saaja pärast töösuhte lõppemist asub 14 päeva jooksul uuesti tööle või registreerib ennast töötuna.

Juhul, kui osalise töövõimega toetuse saajal on samaaegselt täidetud mitu aktiivsustingimust (nt töötamine ja alla 3-aastase lapse kasvatamine), siis ühe aktiivsustingimuse lõppemisel makstakse töövõimetoetust teise aktiivsustingimuse alusel edasi.

Taotluse esitamine eestkoste või volitusega

Kui töövõimetoetuse taotleja on eestkostetav või talle on määratud seaduslik esindaja, tuleb taotluse esitamisel eestkostet / esindatust tõendada. Erandina saab taotleja eest taotluse esitada keegi teine ka siis, kui kui taotleja ei ole püsivalt võimeline terviseseisundi tõttu isiklikult taotlust esitama.

16-18aastase lapse ja täisealise eestkostetava isiku eest esitab töövõime hindamise taotluse lapse või isiku seaduslik esindaja (nt lapsevanem, eestkostja, eestkosteasutuse volitatud esindaja). Koos taotlusega tuleb esitada

  • Seadusliku esindaja esindusõigust tõendav dokument (nt lapse sünnitunnistus, kohtuotsus). Nimetatud dokumenti ei pea esitama, kui selle andmed ja ulatus on kantud Eesti rahvastikuregistrisse.

või

  • Kohaliku omavalitsuse volikiri (piisab üldvolikirjast, kui on lisaks esitatud ka kohtumäärus konkreetse inimese eestkoste kohta).

Töövõimetoetuse taotluse esitamine volituse alusel

Volitus võib olla kas notariaalne või lihtkirjalik või elektrooniline ning taotleja poolt omakäeliselt või digitaalselt allkirjastatud. Volikirjas peavad sisalduma järgmised andmed:

  • volitaja nimi ja isikukood;
  • volitatud isiku nimi ja isikukood;
  • täpne toimingu nimetus, mida volitatud isik on volitatud tegema: näiteks töövõime hindamise ja töövõimetoetuse (juhul, kui inimene taotleb samaaegselt mõlemat)  taotluste esitamine ja nendega seotud menetlustoimingud;
  • volituse kehtivuse aeg;
  • volitaja allkiri.

Volikiri peab olema notariaalne, kui töövõimetoetust soovitakse kanda teise isiku pangakontole.

Erandina võib taotleja pereliige või valla- või linnavalitsuse volitatud töötaja taotleja eest taotluse esitada, kui taotleja ei ole püsivalt võimeline terviseseisundi tõttu isiklikult taotlust esitama. Sel juhul tuleb esitada hoolekandeasutuse/raviasutuse esindaja digitaalselt või paberkandjal allkirjastatud kinnitus, et kliendi terviseseisund püsivalt ei võimalda taotlust esitada. Taotluse peab ka sel juhul esimesel võimalusel allkirjastama taotleja ise, tema eestkostja või volitatud isik.

Toetuse ümberarvutamine seoses puhkusetasu saamisega

Juhul, kui teile makstakse korraga puhkuse- ja töötasu ning saadud summa on kokku üle 1063,90 euro (töövõimetoetuse 90-kordne päevamäär, millest alates hakkab teie töövõimetoetus vähenema), võite taotleda töövõimetoetuse ümberarvutamist.

Toetuse ümberarvutamine on vajalik, kui kogu puhkus langeb ühele või mitmele järjestikusele kuule ning puhkusetasu saate erinevalt ajast, kui oleksite saanud sama perioodi eest töötasu: näiteks puhkate augustis ning saate juuli lõpus korraga palga- ja puhkuseraha või puhkate augustis ja septembris ning saate augusti keskel puhkuseraha ja augusti lõpus palga.

Ümberarvutamiseks on vaja esitada töötukassale avaldus koos tööandja tõendiga, kus on kirjas:

  • Teile tehtud väljamaksete kuupäev(ad);
  • Väljamaksete sisu (töötasu, puhkusetasu);
  • Puhkuse aeg (algus- ja lõpukuupäev);

Samuti on vaja esitada väljavõte lepingust, kust nähtub Teile töötasu väljamaksmise kokkulepitud aeg (palgapäev).

Avalduse võite saata meile e-postiga tvto_taotlused@tootukassa.ee või postiga aadressil Lasnamäe 2, Tallinn, 11412.

Näited

1. Osalise või puuduva töövõimega inimene puhkab ajavahemikus 01.09  – 30.09 ja tööandjaga kokkulepitud töötasu maksmise aeg on töötamise kuu viimane tööpäev. Talle makstakse 31. augustil töötasu 1000 eurot ja puhkusetasu 1000 eurot, inimese augusti brutosissetulekud on seega kokku 2000 eurot. Inimene esitab töötukassale avalduse ja tööandja tõendi, kust on näha tema puhkuse aeg, saadud tasud ja tasude liik ning väljavõtte töölepingust vms dokumendist, kus nähtub ettevõttes kokkulepitud töötasu maksmise aeg. Kuna septembris töötamise korral oleks töötasu makstud septembri viimasel tööpäeval, teeb töötukassa järgmised ümberarvutused:

  • Augusti sissetulekutest lahutatakse septembri eest saadud puhkusetasu. Selle tulemusel jääb augusti sissetulekuks 1000 eurot, mis on vähem, kui 90-kordne päevamäär ehk 1063,80 eurot ning inimene saab septembri töövõimetoetuse täies ulatuses.
  • Septembri eest saadud puhkusetasu lisatakse teiste septembris saadud sissetulekute juurde. Kui inimesel teisi sotsiaalmaksuga maksustatavaid tulusid septembris ei ole (töötasu on 0,00 eurot, kuna viibis septembris puhkusel), siis on inimese septembri sissetulekuks septembri puhkusetasu summas 1000 eurot ning inimene saab oktoobri töövõimetoetuse täies ulatuses.

2. Osalise töövõimega inimene puhkab 30 päeva ajavahemikul 17.08 – 15.09 ja tööandjaga kokkulepitud töötasu maksmise aeg on töötamise kuule järgneva kuu 5.päev. Talle makstakse 5. augustil töötasu 800 eurot juulikuu eest ning 14. augustil puhkusetasu 800 eurot. See tähendab, et augusti sissetulekute summa on 1600 eurot. See on rohkem, kui 1468 eurot, millest alates osalise töövõime korral enam toetust ei maksta. See tähendab, et ilma ümberarvutusteta inimene septembri eest töövõimetoetust ei saaks.

Inimene esitab töötukassale avalduse ja tööandja tõendi, kust on näha tema puhkuse aeg, saadud tasud ja tasude liik ning väljavõtte töölepingust, kust nähtub kokkulepitud töötasu saamise aeg. Kuna puhkus langeb kahele järjestikusele kuule ning augustis ja septembris töötamise korral oleks töötasu makstud vastavalt septembris ja oktoobris, teeb töötukassa järgmised ümberarvutused:

  • Augusti sissetulekutest lahutatakse saadud augusti ja septembri puhkusetasu summas 800 eurot, mille tulemusel on augusti sissetulekud 1600 – 800 eurot = 800 eurot, mis on vähem, kui 90-kordne päevamäär ehk 1063,80 eurot ning inimene saab septembri töövõimetoetuse täies ulatuses.
  • Augusti puhkusetasu (augusti puhkusetasu suuruseks on 800/30 päeva x 15 päeva = 400 eurot)  liidetakse septembri sissetulekutega, milleks on pool augusti töötasu summast ehk tõenäoliselt 400 eurot. See tähendab, et septembri sissetulek on 400,00 eurot augusti puhkusetasu + 400 eurot augusti töötasu = 800,00 eurot ning oktoobri eest saab inimene töövõimetoetust täies ulatuses.
  • Septembri puhkusetasu (septembri puhkusetasu suuruseks on 800/30 päeva x 15 päeva = 400 eurot)  liidetakse oktoobri sissetulekutega, milleks on pool septembri töötasu summast ehk tõenäoliselt 400 eurot. See tähendab, et oktoobri sissetulek on 400,00 eurot septembri puhkusetasu + 400 eurot septembri töötasu = 800,00 eurot ning novembri eest saab inimene töövõimetoetust täies ulatuses.

Töövõimetoetust eelmise kuu eest makstakse järgmise kuu 10. kuupäevaks.

Täpsem info – Töötukassa viited

 

Visits: 1783