Puudega inimesele – Töötukassa

PUUDEGA INIMESELE
Käesolevalt lehelt leiad:
  • Mis on puue ? KKK
  • Töövõimereform ja töövõime hindamine
  • Püsiv töövõimetus
  • Puudega inimeste sotsiaaltoetused
  • Puudega vanema toetus
  • Puudega inimeste sotsiaaltoetused ja asenduskodu teenusel viibiv laps
  • Puudega isiku kaart
  • Puudega inimeste sõidusoodustuse kord

1. Mis on puue? KKK

Puue on inimese tevisekahjustus, mis koosmõjus erinevate suhestumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab inimesel ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel. Tervisekahjustus üksi ei ole veel puue. Puue võib olla  ajas muutuv, kuna tervisekahjustus, inimese toimetulek ja keskkond võivad muutuda – paremuse või halvemuse poole (nt haiguse progresseerumine või osaline tervenemine operatsiooni, uue abivahendi vm tulemusel). Seetõttu hinnatakse inimest teatud aja tagant uuesti (kuni 5 a.). Korduvhindamisel vaadatakse seda, kas toimetulek on muutunud, kas kõrvalabivajadus on suurenenud või vähenenud.

2. Kuidas puuet taotleda?

Kui puue on eelnevalt tuvastatud, siis otsus on kehtiv kuni otsusel märgitud kuupäevani. Selle perioodi jooksul maksame sulle juba määratud sotsiaaltoetust.

Palun esita uus puude tuvastamise taotlus siis, kui sinu korduvekspertiisi tähtaeg kätte jõuab. Vajaduse korral võid esitada taotluse puude tuvastamiseks ka enne tähtaja lõppu, nt kui sinu terviseseisundis on olulised muutused.

Kui sa oled tööealine isik, siis on sul võimalik taotleda puuet esitades taotluse sotsiaalkindlustusametile. Kui soovid üheaegselt taotleda nii töövõime hindamist kui puude tuvastamist, saad esitada ühistaotluse.

Puude tuvastamiseks saad taotluse esitada:

3. Kes on puudega inimene?

Tööealisepuudega inimese määratlus.

Puue on inimesel, kelle igapäevatoimingud ja ühiskonnaelus osalemine on raskendatud, piiratud või takistatud.

Puude raskusastmeid on kolm – sügav, raske ja keskmine puue. Keskmine puue on inimesel, kelle igapäevatoimingutes ja ühiskonnaelus osalemine on raskendatud. Raske puue on inimesel, kelle igapäevatoimingutes ja ühiskonnaelus osalemine on piiratud. Sügav puue on inimesel, kelle igapäevatoimingutes ja ühiskonnaelus osalemine on täielikult takistatud.

Lapse ja vanaduspensionärist puudega inimese määratlus.

Puue on inimesel, kellel on kõrvalise abi, juhendamise ja järelevalve vajadus võrreldes eakaaslastega suurem. Kõrvalabi ja juhendamine on abi osutamine söömisel, hügieenitoimingutel, riietumisel, liikumisel või suhtlemisel. Järelevalve on ohutuse tagamine.

Keskmine puue on inimesel, kes vajab regulaarset kõrvalabi, juhendamist, järelevalvet väljaspool oma elamiskohta vähemalt korra nädalas. Raske puue on inimesel, kes vajab kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet igal ööpäeval. Sügav puue on inmesel, kes vajab kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet ööpäevaringselt.

4. Kes peaks puuet taotlema?

Taotle puude tuvastamist siis, kui sul on terviseprobleemide tõttu raske igapäevaelus toime tulla ja ühiskonnas tegutseda või sa vajad igapäevaelus eakaaslastest rohkem juhendamist, järelevalvet ning abi.

5. Kuidas tuvastatakse puuet?

Puuet tuvastab sotsiaalkindlustusamet nii lastel, tööealistel kui ka vanaduspensioniealistel. Tööealiste puude tuvastamine erineb laste ja vanaduspensioniealiste puude tuvastamisest.

Puude tuvastamisel võtame arvesse inimese terviseseisundit, tegevusvõimet, elukeskkonda. Muuhulgas arvestame, kas ja kui palju leevendavad piiranguid määratud ravi ja abivahendid.

6. Milline on tööealise inimese puude tuvastamise metoodika?

Puude tuvastamise taotluses tuleb inimesel vastata küsimustele, mis puudutavad inimese toimetulekut ja hakkamasaamist 7 valdkonnas – liikumine, käeline tegevus, suhtlemine, teadvusel püsimine ja enesehooldus, õppimine ja tegevuste elluviimine, muutustega kohanemine ja ohu tajumine, inimeste-vaheline lävimine ja suhted.

Taotluse küsimustele vastates annab inimene kõigepealt ise hinnangu oma toimetulekule ja hakkamasaamisele. Seejärel hindab ekspertarst inimesel esinevaid piiranguid. Ekspertarst hindab piiranguid nullist neljani (0 – piirangut ei tuvasta, 4 – esineb täielik piirang). Ekspertarst peab antud hinnangut põhjendama. Taotlust viimasena läbi vaatav sotsiaalkindlustusameti menetleja võib ekspertarsti hinnangut inimese sotsiaalset suutlikkust arvesse võttes korrigeerida 0,5 ühikuga, mis võib mõjutada määratavat puude raskusastet.

Puue ja selle raskusaste tuvastatakse valdkonna järgi, milles esinevad piirangud on kõige suuremad.

Kui inimese taotlus on läbi vaadatud, saadetakse talle puude otsus. Puude otsusel märgitakse ära kõik inimesel esinevad funktsioonihäired vastavalt puude raskusastmele.

7. Milline on lapse ja vanaduspensioniealise puude tuvastamise metoodika?

Taotluse küsimustele vastates annab inimene kõigepealt ise hinnangu oma kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadusele ning seejärel annab hinnangu ekspertarst. Ekspertarst hindab inimese eakohasest suuremat kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadust. Vastavalt kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve sagedusele tuvastab ekspertarst puude raskusastme. Puude raskusastme otsuse vormistab sotsiaalkindlustusameti menetleja.

8. Millised toetused on puudega inimestele?

Riik maksab puudega inimestele sotsiaaltoetusi, kui puudega inimesel on oma puude tõttu lisakulutusi, näiteks on vaja abivahendeid või nende hooldust, rehabilitatsiooni või on lisakulutused seotud transpordi, töötamise või õppimisega.

Sotsiaaltoetusi saab taotleda sotsiaalkindlustusametist. Sotsiaaltoetust maksame vastavalt puude raskusastmele ja valdkonnale, kus esinevad kõige suuremad piirangud. Rohkem infot sotsiaaltoetuste kohta https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/puue-ja-hoolekanne/puudega-inimesele#Puuetega%20inimeste%20sotsiaaltoetused

Puuetega inimestele teevad soodustusi ka mitmed teenusepakkujad. Näiteks soodustused ühistranspordis, praamisõidul, muuseumides ja teatrites. Vaata altpoolt Puudega isiku kaart.

Töövõimereform ja töövõime hindamine

Töövõimereformi eesmärgiks on toetada töövõimetuspensionäride ja vähenenud töövõimega tööealiste täisväärtuslikku elu, aidates neil leida tööturul pakutavate teenuste abil võimetekohast tööd ja tööl püsida

Alates 1. jaanuarist 2017 hindab töövõimet ainult töötukassa.

Töötukassasse pöördu töövõime hindamiseks ka siis, kui sinu korduvekspertiisi tähtaeg kätte jõuab. Soovi korral võid esitada töötukassasse taotluse töövõime hindamiseks ka enne tähtaja lõppu.
Kui ekspertiisi tulemusel selgus sinu osaline või puuduv töövõime maksab töötukassa sulle töövõimetoetust. Lähemalt saad lugeda töötukassa kodulehelt  https://www.tootukassa.ee/content/toovoimereform/toovoimetoetus.

Kui sul on sotsiaalkindlustusameti poolt varasema ekspertiisi tulemusel määratud invaliidsusgrupp või tuvastatud püsiv tähtajatu töövõimetus, mis kehtib vanaduspensionieani, siis sa ei pea pöörduma töötukassasse töövõime hindamiseks. Maksame sulle töövõimetuspensionit edasi kuni vanaduspensioniea saabumiseni.

Taotluse töövõime hindamiseks saad esitada ja taotluse vormi leiad:

Küsimustele, mis on seotud töövõimereformiga leiab vastused siit

Vaata töövõimereformiga seotud videoklippe siit (videod on varustatud viipekeele tõlkega)

Püsiv töövõimetus

Püsivat töövõimetust tuvastasime kuni 31.12.2016.a. Alates 1. jaanuarist 2017. a hindab töövõimetuse asemel töövõimet töötukassa. Lisainfot töövõime hindamise kohta leiad aadressilt www.tootukassa.ee.

Kui sul on tuvastatud püsiv tähtajatu töövõimetus või invaliidsusgrupp, mis kehtib vanaduspensionieani, siis sa ei pea pöörduma töötukassasse töövõime hindamiseks. Sinu otsus kehtib kuni vanaduspensioni eani.

Kui püsiv töövõimetus on eelnevalt tuvastatud, siis otsus on kehtiv kuni otsusel märgitud kuupäevani. Selle perioodi jooksul maksame sulle töövõimetuspensionit.

Palun pöördu töötukassasse töövõime hindamiseks siis, kui sinu korduvekspertiisi tähtaeg kätte jõuab. Vajaduse korral võid esitada töötukassasse taotluse töövõime hindamiseks ka enne tähtaja lõppu, nt kui sinu terviseseisundis on olulised muutused.

Töövõime hindamiseks saad taotluse esitada:

Kuue kuu jooksul enne töövõimehindamise taotluse esitamist pead olema käinud oma pere-, eri- või töötervishoiuarsti vastuvõtul. Kindlasti teavitage vastuvõtul oma arsti, et pöördumise põhjus on töövõime hindamise taotlemine. Arst kirjeldab sinu terviseseisundit ja sisestab andmed tervise infosüsteemi.

Töövõimet hindab taotluse ja terviseandmete põhjal eraldi ekspertarst, küsides vajadusel lisainfot teistelt arstidelt ja spetsialistidelt, kes on sinuga tegelenud. töötukassa teeb otsuse sinu töövõime kohta ekspertarsti arvamuse põhjal.

Töövõime hindamise taotlusega koos esita ka töövõimetoetuse taotlus. Kui sul on osaline töövõime või töövõime puudub, siis on sul õigus saada töövõimetoetust.

Töövõime hindamisest ja töövõimetoetusest saad lähemalt lugeda siit: https://www.tootukassa.ee/toovoimereform.

Vajadusel osutab töötukassa sulle tööle saamiseks või tööl püsimiseks tööturuteenuseid.

Kui soovid samal ajal taotleda puude raskusastet, saad seda teha koos töövõime hindamisega töötukassas. Puuet tuvastame ja sotsiaaltoetust määrame ikka meie.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetused

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmise eesmärk on toetada puuetega inimeste iseseisvat toimetulekut, sotsiaalset integratsiooni ja võrdseid võimalusi.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetusi määrame ja maksame Eesti alalisele elanikule või tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elavale isikule.

Sotsiaaltoetuse arvutamise aluseks on sotsiaaltoetuste määr kuus, mis 2017. aastal on 25,57 eurot.

Kui sul on puude tõttu lisakulutusi, maksame sulle erivajadusest tulenevaid puuetega inimeste sotsiaaltoetusi. Lisakulud võivad olla seotud näiteks abivahendite või transpordi kasutamisega, hoolduse või rehabilitatsiooniga.

Kui sa ei ole koos puude taotlusega puuetega inimeste sotsiaaltoetuse taotlust esitanud, siis toetuse saamiseks esita palun eraldi taotlus. Taotluse leiad meie blankettide lehelt sotsiaaltoetuste osast.

Sotsiaaltoetuse taotlus tuleb esitada:
  1. igal esmakordsel taotlemisel;
  2. puudega lapse toetuselt üleminek puudega tööealise inimese toetusele;
  3. puude raskusastme korduval tuvastamisel, kui toetuse maksmise lõpetamisest on rohkem kui 1 aasta.
Sotsiaaltoetuse taotlust ei tule esitada:
  1. puude raskusastme korduval tuvastamisel enne ühe aasta möödumist toetuse maksmise lõpetamisest;
  2. üleminekul puudega tööealise inimese toetuse maksmiselt puudega vanaduspensioniealise inimese toetuse maksmisele puude raskusastme korduval tuvastamisel enne ühe aasta möödumist toetuse maksmise lõpetamisest.

Näide 1
Puudega lapse toetust makstakse kuni 25.05.2017. Isik saab tööealiseks (16+) 26.05.2017. Puude tuvastamise taotlus esitatakse 26.05.2017.
Puudega tööealise inimese toetuse maksmiseks on vaja esitada taotlus.

Näide 2
Puudega tööealise inimese toetust maksti kuni 31.05.2016. Puude tuvastamise korduvekspertiisi taotlus esitatakse 05.01.2017.
Puudega tööealise inimese toetuse maksmise jätkamiseks ei ole vaja toetuse taotlust esitada.

Näide 3
Puudega tööealise inimese toetust maksti kuni 31.05.2016. Puude tuvastamise korduvekspertiisi taotlus esitatakse 01.06.2017.
Puudega tööealise inimese toetuse maksmise jätkamiseks on vaja esitada taotlus.

Näide 4
Puudega tööealise inimese toetust maksti kuni 31.05.2016. Isik on saanud vahepeal vanaduspensioniealiseks ja esitab puude tuvastamise taotluse 05.01.2017.
Puudega vanaduspensioniealise inimese toetuse maksmiseks ei ole vaja toetuse taotlust  esitada.

Näide 5
Puudega tööealise inimese toetust maksti kuni 31.05.2016. Isik on saanud vahepeal vanaduspensioniealiseks ja esitab puude tuvastamise taotluse 01.06.2017.
Puudega vanaduspensioniealise inimese toetuse maksmiseks on vaja esitada taotlus.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetused 2017. aastal

 

                       Toetuse liik  Maksmise sagedus  Summa  eurodes
  Keskmise puudega lapse toetus  Kord kuus

69,04

 Raske ja sügava puudega lapse toetus  Kord kuus

80,55

 Sügava puudega vanaduspensioniealise inimese toetus  Kord kuus

40,91

 Raske puudega vanaduspensioniealise inimese toetus  Kord kuus

26,85

 Keskmise puudega vanaduspensioniealise inimese toetus  Kord kuus

12,79

 Puudega tööealise inimese toetus  Kord kuus

 16,62 – 53,70

 Puudega vanema toetus  Kord kuus

19,18

 Õppetoetus  10 korda aastas   6,39 – 25,57
 

Täienduskoolitustoetus

3 kalendriaasta jooksul  toetuse esmakordsest  määramisest arvates Kuni 613,68

(kokku)

Puudega vanema toetus

Puudega vanema toetust makstakse ühele puudega vanematest või last üksi kasvatavale vanemale, eestkostjale või perekonnas hooldamise lepingu alusel iga kuni 16-aastase lapse ja põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses õppiva või rakenduskõrgkooli kutseõppe tasemeõppes õppiva keskhariduseta kuni 19-aastase lapse kohta 19,18 eurot kuus.

Alla 19-aastase lapse õpingute jätkamisel samal kalendriaastal, makstakse pärast õpingute jätkamise kohta andmete saamist toetust tagasiulatuvalt toetuse maksmise lõpetamisest kuni uuesti õppima asumiseni.

Näide: Laps õppis gümnaasiumis kuni 31.08.2017. Puudega vanema toetust makstakse kuni  31.08.2017.  Septembris jõuavad andmed tema õppimise kohta kutseõppeasutuses alates 01.09.2017. Oktoobris maksame puudega vanema toetust summas 38,36 eurot (s.o september 19,18 eurot, oktoober 19,18 eurot).

Näide: Laps lõpetas põhikooli 30.06.2017. Puudega vanema toetust makstakse kuni 30.06.2017.  Septembris jõuavad andmed tema õppimise kohta gümnaasiumis (või kutseõppeasutuses) alates 01.09.2017. Oktoobris maksame puudega vanema toetust summas 76,72 eurot (s.o juuli 19,18 eurot, august 19,18 eurot, september 19,18 eurot, oktoober 19,18 eurot).

Kui laps saab 19-aastaseks, maksame puudega vanema toetust jooksva õppeaasta lõpuni või lapse kooli nimekirjast väljaarvamiseni. Toetuse maksmine lõpetatakse õppimise lõpetamisele järgnevast kuust. Andmed õpingute kohta saame Eesti Hariduse Infosüsteemist.

Puudega vanema toetuse määramisel ja maksmisel on oluline, et lapse kasvataja(te)l on tuvastatud puue. Seega toetust makstakse ka siis, kui lapsel ei ole puuet tuvastatud. Küll aga lõpetatakse puudega vanema toetuse maksmine juhul kui ühel vanematest enam puuet ei tuvastata.

Näide: Puudega vanema toetust maksame ühele puudega vanematest. Ühel vanemal on tuvastatud puue kuni 30.09.2020 ning teisel vanemal 30.09.2017. Puudega vanema toetust maksame kuni 30.09.2017. Maksmist saame jätkata siis, kui  teisel vanemal on puue uuesti tuvastatud.

Kui peres on mitu kuni 16-aastat või kuni 19-aasta vanust õppivat last, siis makstakse toetust iga lapse kasvatamise eest.

Näide: Peres on 2 alla 16-aastast last, puudega vanemale toetuse summa ühes kuus on 38,36 eurot (s.o 2 x 19,18 eurot)

Näide: Peres on 1 alla 16-aastane laps ja 17-aastane põhikoolis õppiv laps, puudega vanema toetuse summa ühes kuus on 38,36 eurot (s.o 2 x 19,18 eurot)

Näide: Peres on 1 alla 16-aastane laps ja 18-aastane laps, kes ei õpi, puudega vanema toetuse summa ühes kuus on 19,18 eurot

Toetuse maksmist alustame taotluse esitamise päevast. Selle toetuse saamiseks palume esitada:

  • lapse sünnitunnistus, kui andmed ei ole rahvastikuregistris;
  • õpilaspilet või õppeasutuse teatis lapse õppimise kohta põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kui andmed ei ole kättesaadavad Eesti Hariduse Infosüsteemist (nt laps õpib välisriigis);
  • perekonnaseisu tõendav dokument või toetuse taotleja omakäeline kinnitus, et ta kasvatab last üksinda, kui andmed ei ole kättesaadavad rahvastikuregistrist ning toetust taotleb last üksi kasvatav puudega isik;
  • teise vanema kirjalik nõusolek, kui toetust taotleb üks puudega vanematest. Nõusolekut ei ole vaja, kui toetust taotletakse esimest korda.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetused ja asenduskodu teenusel viibiv laps

Seaduse järgi maksame puudega lapse toetust iga kuu keskmise, raske või sügava puudega lapsele puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks ja rehabilitatsiooniplaanis ette nähtud tegevusteks, kuid mitte ravikindlustuse ja riigieelarve muudest vahenditest rahastatavateks tegevusteks. Asenduskoduteenuse rahastamine toimub riigieelarvest maavalitsuste kaudu. Asenduskoduteenust on võimalik saada maksimaalse maksumusega 9948 eurot kalendriaastas teenuse hinnaga kuni 829 eurot ühes kalendrikuus.

Asenduskoduteenusel oleval alla 3-aastasel lapsel ja lapsel, kellel on tuvastatud puue, on õigus saada asenduskoduteenust maksimaalse maksumusega 15 396 eurot kalendriaastas teenuse hinnaga kuni 1283 eurot ühes kalendrikuus.
Kuna asenduskoduteenust osutava teenuse rahastamine toimub riigieelarvest, siis me ei maksa puudega lapse toetust asenduskodus viibivale lapsele.

Puudega isiku kaart

Puudega isiku kaardiga saad teenusepakkujate juures lihtsalt tõendada oma puude raskusastet ja õigust saada teenustelt soodustust. Kaarte väljastame nii lastele kui täiskasvanutele.
Kui sul on pensionitunnistus, siis teeme sinna kande puude raskusastme ja kestvuse kohta.

Puudega isiku kaart on plastist ning kahevärviline – oranž ja kollane või valge ja sinine, 54 x 86 mm suurune.

Kaardil on järgmised andmed:

  • kaardi number
  • ees- ja perekonnanimi
  • isikukood
  • sünniaeg
  • puude raskusaste
  • kaardi kehtivusaeg
  • väljaandja

Kaart kehtib koos isikut tõendava dokumendiga, sealhulgas õpilaspiletiga.

Kui sa ei ole taotlenud puudega isiku kaarti juba koos puude taotlusega, siis esimest korda kaarti taotledes palume täita taotlus.

Taotluse saad esitada meile paberkandjal või elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna. Taotluse vormi leiad meie kodulehelt puude tuvastamise ja töövõime hindamise blanketide alt ning sotsiaalkindlustusameti klienditeenindustest.

Vaatame sinu taotluse läbi ja väljastame kaardi 10 tööpäeva jooksul. Kui märkisid puude taotluse esitamisel, et soovid ka kaarti, siis puude tuvastamise korral väljastame kaardi sulle koos puude otsusega 10 tööpäeva jooksul arvates otsuse tegemise päevast. Kaart kehtib sama kaua kui sinu puue.

Kui taotled puude tähtaja lõppemisel puuet korduvalt ja sul on varasemalt puudega isiku kaart, väljastame sulle koos uue puude otsusega ka uue kaardi.

Kui varasemalt on tuvastatud lisaks ka püsiv töövõimetus ja väljastatud pensionitunnistus, milles info puude kohta, siis pärast püsiva töövõimetuse otsuse lõppemist muutub pensionitunnistus kehtetuks ja uut infot puude tuvastamise kohta me pensionitunnistusele ei kanna.

Puudega inimeste sõidusoodustuse kord

Sotsiaalkindlustusamet juhib reisijate veoga tegelevate ettevõtete tähelepanu sellele, et ühistranspordi seaduse järgi võivad riigisisestel liinidel tasuta sõita lisaks eelkooliealistele lastele ka puudega lapsed, sügava puudega 16-aastased ja vanemad isikud, raske nägemispuudega isikud ning sügava või raske nägemispuudega isiku saatja või nägemispuudega isikut saatev juhtkoer.

Tasuta sõiduõigust saab puudega inimene tõendada kolmel erineval viisil – pensionitunnistusega, puudega isiku kaardiga ning raske nägemispuudega isiku puhul Sotsiaalkindlustusameti poolt väljastatud tõendiga. Tõenditega koos tuleb esitada isikut tõendav dokument.

  • Pensionitunnistus – tunnistusele on märgitud isiku puude raskusaste ja selle kehtivuse aeg, mis on kinnitatud allkirja ja pitsatiga.
  • Puudega isiku kaart – plastikust kahevärviline (oranž, kollane või valge, sinine) kaart, millega saab saad tõendada oma puude raskusastet ja õigust tasuta sõidule.
  • Sotsiaalkindlustusameti tõend – tõendile on märgitud isiku puude raskusaste ja puude liik (nt nägemispuue) ja selle kehtivuse aeg. Tõend on allkirjastatud, ilma pitsatita.

Lisaks ühistranspordiseadusest tulenevale tasuta sõidu õigusele võib kohalik omavalitsus rakendada puuetega inimestele täiendavaid sõidusoodustusi. Puuetega inimeste õigusi tõendavad ka sel juhul ülal kirjeldatud dokumendid.

Täpsem info ja kontaktid:

KOV poolt pakutavate teenuste nimekiri on pikk ja väga varieeruv KOV-de lõikes, täpsema info saamiseks pöörduge oma omavalitsuse poole.

  1. Võru linn – http://www.voru.ee
  2. Antsla vald – http://antsla.kovtp.ee/
  3. Rõuge vald – http://rouge.kovtp.ee/
  4. Võru vald – http://www.voruvald.ee
  5. Setomaa vald – http://vald.meremae.ee/