Võrumaa Südamesõprade Seltsi liikmed sõidavad Tartusse seltsi asutajaliikme Dr. Toomas Sullingu raamatu esitlusele Rahva Raamatus laupäeval, 25.11.2017 Info seltsi tel. 53583160

Fotod esitluselt KLIKI SIIA

Tutvu raamatuga lähemalt: http://bit.ly/2zOVlbS

Raamatusse on kogutud südamekirurgi poole sajandi töö kogemus südame tervisest.

„Kui saaks ikka doktor Sullingu juurde!“ Selliste õhkamiste läbi jõudis meditsiinidoktori professor Toomas Sullingu nimi selle raamatu keeletoimetajani, kes 1970. aastate lõpus, kui Toomas Sulling juba Tartus suuri tegusid tegi, oli Võrumaa koolilaps.

Toomas Sullingust räägiti siis peaaegu nagu Jaak Joalast. Ühine on neil ka see, et mõlema kuulsus ulatus üle kogu Nõukogude Liidu. Toomas Sulling kirjutas Nõukogude Liidu esimese doktoritöö koronarograafia teemal. Sullingu ülikoolikaaslane ja kolleeg Jaak Maaroos ütleb, et kahtlemata on Toomas Sulling Eesti üks silmapaistvamaid ja tuntumaid arstiteadlasi-kirurge, kes tänu teadusuuringutele ja suurepärastele ravitulemustele on arvukatel rahvusvahelistel foorumitel pälvinud suure tunnustuse ning toonud tähelepanu ja kuulsust kogu Eesti meditsiinile.

Toomas Sulling on üks Eesti koronaarkirurgia loojaid, kes poole sajandi jooksul opereeris 4000 haiget, tehes neile šunteerimislõikuse ehk pannes ateroskleroosist kahjustatud arterite asemele uued veresooned. Umbes pooled operatsioonid tegi ta töötaval südamel ja pooled kunstliku vereringega, kui inimese süda pannakse seisma. Kumb meetod on parem ja millal, sellest on raamatus juttu. Samuti sellest, mis pilt arstile avaneb, kui inimene südamehaigusega tema juurde satub. Ja millised valikud arstidel on ning mida võiks teada patsient. Toomas Sulling kirjutab ka sellest, milline oli tema tee arstiteaduskonna kirurgiahuvilisest tudengist Eesti tippkirurgiks ja milliseid kohati anekdootlikke takistusi tuli sel teel ületada.

Esitlusel on raamat 10% soodsama hinnaga.

Kohtumiseni Rahva Raamatus!

Südamekirurgi poole sajandi töökogemus südametervisest
Mis pilt avaneb arstile, kui inimene südamehaigusega tema juurde satub. Millised on arstide valikud ja mida võiks patsient ise teada. „Kui saaks ikka doktor Sullingu juurde!“ Selliste õhkamiste läbi jõudis meditsiinidoktori professor Toomas Sullingu nimi selle raamatu keeletoimetajani, kes 1970. aastate lõpus, kui Toomas Sulling juba Tartus suuri tegusid tegi, oli Võrumaa koolilaps. Toomas Sullingust räägiti siis peaaegu nagu Jaak Joalast. Ühine on neil ka see, et mõlema kuulsus ulatus üle kogu Nõukogude Liidu. Toomas Sulling kirjutas Nõukogude Liidu esimese doktoritöö koronarograafia teemal. Sullingu ülikoolikaaslane ja kolleeg Jaak Maaroos ütleb, et kahtlemata on Toomas Sulling Eesti üks silmapaistvamaid ja tuntumaid arstiteadlasi-kirurge, kes tänu teadusuuringutele ja suurepärastele ravitulemustele on arvukatel rahvusvahelistel foorumitel pälvinud suure tunnustuse ning toonud tähelepanu ja kuulsust kogu Eesti meditsiinile. Toomas Sulling on üks Eesti koronaarkirurgia loojaid, kes poole sajandi jooksul opereeris 4000 haiget, tehes neile šunteerimislõikuse ehk pannes ateroskleroosist kahjustatud arterite asemele uued veresooned. Umbes pooled operatsioonid tegi ta töötaval südamel ja pooled kunstliku vereringega, kui inimese süda pannakse seisma. Kumb meetod on parem ja millal, sellest on raamatus juttu. Samuti sellest, mis pilt arstile avaneb, kui inimene südamehaigusega tema juurde satub. Ja millised valikud arstidel on ning mida võiks teada patsient. Toomas Sulling kirjutab ka sellest, milline oli tema tee arstiteaduskonna kirurgiahuvilisest tudengist Eesti tippkirurgiks ja milliseid kohati anekdootlikke takistusi tuli sel teel ületada.

Visits: 13

22-aastane Võrumaa Südamesõprade Selts koguneb rõõmsale jõululõunale
teisipäeval, 19. dets. kell 13
Võrumaa Toidukeskuse II korruse Katariina saalis.
Õnnitleme aasta juubilare. Üllatuskülaline toob lisarõõmu!
Osalemiseks helista Astale tel. 5165946

Visits: 15

Võrumaa Südamesõprade Selts külastab Värska veekeskust neljapäeval 16.11.2017.
Pilet 8,50€
Väljasõit kell 13.00 muusikakooli juurest.
Registreerib Miina Nool tel. 56509291

Visits: 22

Võrumaa Südamesõprade Selts külastab Ugala teatrit kolmapäeval 25. okt.

Väljasõit muusikakooli juurest kell 14.

Etendus algab kell 19, eelnevalt tutvume põgusalt Viljandi linnaga.

Teatripiletid jagame bussis.

Vanaema ja Issand Jumal

Hjalmar Bergman

Vanaema on üksi oma mõisas ja jagab Issandaga maid. Sest kellega sa hing ikka räägid? Mees sureb ära, lapsed lendavad laiali ja lapselapsed ei anna näolegi, vanad sõbrad kaovad maamulda. Issand Jumal on alati käepärast. Tema ei mõtle samal ajal millestki muust. Tema teab, mis juhtus viiekümne, kuuekümne ja seitsmekümne aasta eest! Issandal on veel üks suur eelis: tema ei vaidle vastu. Vastuvaidlemine vanaemale ei meeldi. 

Vanaema silme eest libiseb läbi kogu pikk elu: värvikas Borckide suguselts, lapsed ja lapselapsed, riiud ja leppimised, võidetud ja kaotatud lahingud. Rohkem vist ikka võidetud, või vähemalt nii arvab Vanaema. 

Homme peab ta oma 70. sünnipäeva ning lapsed ja lapselapsed tulevad koju. Kui ikka tulevad? Mõisa müügiks ikka tulevad. See on ju nende lapsepõlvekodu – Borckide mõis, kuhu vanaema kunagi lihtsa teenijannana sattus ja kus temast sai mõisaproua Agnes Borck. Mõis, mille nimel ja mille eest on ta terve oma elu võidelnud. Nüüd saab see müüdud. Nii on Vanaema otsustanud. 

“Vanaema ja Issand Jumal” on perekonnasaaga, mille tegevustik maalib meile värvika pildi jõukast Borckide perekonnast 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse Rootsis. Hjalmar Bergmani peetakse Strindbergi ja Söderbergi kõrval Rootsi 20. sajandi esimese poole kirjandusklassikuks, kelle teoseid ikka ja jälle üle loetakse. Bergmani tähtteost “Vanaema ja Issand Jumal” on korduvalt lavale seatud ja 1980ndatel valmis selle põhjal Rootsi televisioonis teleseriaal. 1994. aastal tõlgiti romaan ka eesti keelde. 

Lavastus on pühendatud Luule Komissarovi 75. sünnipäevale.
Etendus on kahes vaatuses ning kestab 2 tundi ja 50 minutit

Eesti teatri aastaauhinnad 2017 – meeskõrvalosatäitja auhinna nominatsioon Janek Vadi

Meediakaja
Ugalas näeb maratonlavastust “Vanaema ja Issand Jumal” – Olev Kenk / ERR, 17.10.2016
Ugalas jõuab lavale Rootsi perekonnasaaga “Vanaema ja Issand Jumal”– kultuur.err.ee, 12.10.2016
Vanaema elutants kummituste kabarees– Pille-Riin Purje / Postimees, 10.11.2016
Ühe pere värvikas ja põnev lugu– Tiina Sarv / Sakala, 12.10.2016
Viimse kohtupäeva vabadus– Oliver Issak / Sakala, 19.10.2016

Visits: 13

[srizonfbalbum id=12]

Kõik pildid leitavad siit

Visits: 23

Võrumaa Südamesõprade Selts kutsub:

Kolmapäeval, 19. aprillil kell 13.30
koguneme Kubija Spordikeskuse juures
(buss nr. 1 väljub kesklinnast kell 13)
MATKAME Kubija terviseradadel.
Pärast suundume Lõuna-Eesti Haigla juurde.

Kell 15 kuulame LEH Taastusravi Keskuse juhi arst Katrin Lembra loengut “Õige liikumine ja taastusravi tagab parema tervise/südametervise” .

Fotod Matkast

[srizonfbalbum id=9]

Tutvume renoveeritud taastusravi keskuse võimalustega.

[srizonfbalbum id=10]

Reedeti 21. ja 28. aprillil kell 11.30
vanemaealiste vesivõimlemine
Väimela Tervisekeskuse ujulas
Juhendab treener Vilja Ruuda

LIIGUME SÜDAME TERVISEKS !

Visits: 155

Südamekuu 2017 üritused Võrumaal

Visits: 16

LIIGUME SÜDAME TERVISEKS APRILLIS 2017

Võrumaa Südamesõprade Selts soovitab:

Südame magus elu

• Autor: Margus Viigimaa, südamearst

Aprill on südamekuu. Juba 24. aastat on Eestis väga paljud inimesed just aprillis, algselt südamenädala ja eelmisest aastast südamekuu raames, pannud aluse oma südame magusamale elule. Nende aastate jooksul on jagatud igakülgseid teadmisi südamehaiguste riskitegurite kohta, antud võimalus kontrollida oma südame seisukorda, kaasa lüüa südamesõbralikel liikumispäevadel ja on läbi viidud palju muid kogu rahva südametervist parandavaid tegevusi. Sel aastal on luubi all südame ja suhkru seosed.

On teada, et peamised südame-veresoonkonnahaigusi soodustavad riskid on vähene liikumine, suitsetamine, alkoholi liigtarvitamine, ülekaal, vähene puu- ja köögiviljade söömine ning liigne soolatarbimine. Suhkur kui meie igapäevaelu lahutamatu osa, mõjutab südame tööd ja kogu organismi, seepärast tuleks leida sobiv tasakaal, et süda rõõmustaks ning elu oleks pikk ja magus. Senini ei ole otsese tegurina liigset suhkrutarbimist välja toodud, kuid üha enam selgub ülemäärase lisatud suhkru kahjulik mõju südametervisele.

N-ö looduslikke suhkruid saame igapäevaselt toidust puuviljade, köögiviljade, piima ja teraviljatoodetega. Suhkrud, mida tuleks igapäevases menüüs tarvitada võimalikult vähe, on lisatavad suhkrud. Nendeks on enamasti rafineeritud suhkrud – sahharoos, fruktoos, glükoos ning tärklisest töödeldud glükoos- ja fruktoosisiirup, mida lisatakse toitudesse nende valmistamise käigus. Lisataval suhkrul ei ole leitud lisaks kalorite lisandumisele muud toiteväärtust. Maailma Terviseorganisatsiooni soovitus nii lastele kui täiskasvanutele on, et lisatavad suhkrud annaksid vähem kui 10% päevasest soovituslikust energiast, kaugem eesmärk on viia nende osakaal isegi alla 5%.

Kui võtta arvesse mitmeid südant kahjustavaid aspekte (ülekaalulisus, hüpertensioon, metaboolne sündroom, 2. tüüpi diabeet), on lisatud suhkrute liigtarbimine tänaseks muutunud üheks arvestatavaks terviseriskiks. Me oleme jõudnud juba sellisesse olukorda, kus liigse suhkrutarbimise tõttu kõhunääre ütleb üles või ei jõua piisavalt insuliini toota vahel juba teismeeas.

Täna arstikabinetis oma kõrgenenud vererõhule või kolesteroolitasemele lahendust otsiv 40-50aastane patsient ei tea reeglina, et aastakümneid mõnusat enesetunnet pakkunud la dolce vita (magus elu) ongi tänaste tervisehädade põhjuseks. Liigne saadud energia (olgu see siis liigselt tarbitud suhkrutest, rasvadest või valkudest) ja vähene liikumine koos viivad varem või hiljem kehakaalu tõusuni. Arvukad uuringud on näidanud, et kehakaalu tõus tõstab vererõhu väärtusi, suurendab halva kolesterooli ja vähendab hea kolesterooli sisaldust veres. Kui suhkru ainevahetus on mingil põhjusel häiritud, näiteks organism ei suuda enam toota piisavalt insuliini vm ja glükoosi tase veres on ka söögi vaheaegadel soovitusest kõrgem, siis see omakorda hakkab kahjustama veresoonte seinu ja mitmeid elutähtsaid elundeid.

Seisundit, kus inimesel on ülekaal, kõrgenenud vererõhk, veresuhkru liig kõrge tase või piiripealne kolesteroolitase, aga ei ole veel välja kujunenud südame- ja veresoonkonnahaigust või diabeeti, nimetatakse metaboolseks sündroomiks. Uuringutele tuginedes saab öelda, et suhkur on kõige olulisem metaboolse sündroomi tekitaja. Rafineeritud suhkru kahjulikkust südametervisele võib võrrelda küllastunud rasvhapete kahjulikkusega.

Liigne ja kestev lisatud suhkrute ülemääramine tarbimine tõstab triglütseriidide sisaldust veres (veresoone seinas naaste tekitav komponent), mis on jällegi südamehaiguste riskitegur. Samuti tõstab liigne suhkur vererõhku ja eriti nn alumist ehk diastoolset vererõhku. Liigne suhkrutarbimine tõstab ka kusihappe taset, mis samuti kergitab vererõhku ja kahjustab arterite seina, kutsudes esile varajase ateroskleroosi.

Ei maksa unustada, et alkohoolsed joogid on samuti suhkrurikkad ning alkoholitarvitamine ja veel liigne lisatud suhkrute tarbimine toiduga, annab organismile ülemäärase koormuse. Maks peab hakkama saama alkoholi neutraliseerimisega, glükoosi töötlemisega ning täitma ka oma teisi “igapäevaseid” kohustusi.

Lisatud suhkruga toodete suures koguses ja sagedasel tarbimisel on oht kehakaalu tõusuks, mis võib viia ülekaalu ja rasvumiseni. Ülekaal omakorda on juba väga mitmete haiguste nagu südamehaigused, suhkrutõbi, liigesehaigused, vähkkasvajad oluline riskitegur. Ainuüksi fakt, et üks surmajuhtum viiest on seotud rasvumisega, võiks anda põhjust kaaluda, kas võtta poeriiulist kutsuvalt värviline limonaadi- või mahlajoogipudel, peletada kehva tuju koogikeste või kommikarbiga, lisada kohvile või teele kuhjaga suhkrut. Suhkrurikaste toodete tarbimise vähendamine aitab kaasa kehakaalu vähenemisele.

Ameerika Ühendriikides on suurte uuringute käigus leitud, et aastal 1970 oli täiskasvanu keskmine päevakaloraaž 2169 kcal ja aastal 2009 juba 2594 kcal, mis on pea 20% energialisa. Sarnane hüpe sai teoks ka Eestis alates eelmise sajandi lõpukümnenditest. Igapäevaelus on kasvanud “autostumine”, tihe ajakava justkui õigustab trepist-treppi käitumismudelit. Füüsilist pingutust nõudvate kodutööde hulk on muutunud olematuks, ka tervisetreeningule saab minna alati “homme”. Kõike seda arvestades võib tõdeda, et tegelikkuses tarbivad paljud inimesed päevas rohkem energiat kui suudavad ära kulutada.

Hea oleks leida poes aega visata pilk toitude etiketile. Oma üllatuseks võib leida, et mõnegi toote puhul on lisatud suhkrute sisaldus nii suur, et jätkub mitmeks päevaks. 10 teelusikat ehk 50 g lisatud suhkruid on 2000 kcal päevase energiavajadusega täiskasvanule soovitatav päevane kogus. Euroopa Liidu riikides on keskmine suhkrutarbimine 50 kg aastas, mis teeb päevaseks tarbitud koguseks 137 grammi ehk ligi kolm korda enam.

Kahjuks peab nõustuma, et poest on vahel üsna raske leida tooteid, millesse ei oleks suhkruid lisatud. Oluline on vaadata etiketilt, milline on süsivesikute hulk ja palju sellest moodustavad suhkrud. Parem oleks maiustamiseks valida puuvilju, aga ettevaatust kuivatatud puuviljadega, sageli on ka neile lisatud suhkruid.

Sageli on lisatud suhkrud peidus sellistes valmistoitudes, mida ei oska isegi kahtlustada, näitena võib välja tuua salatikastmed, toorsalatid, piimatooted, mõned leivad jne. Tark on teada, mida ja kui palju me sööme ning võimalusel teha toit ise, oma vajaduste kohaselt.

Kokkuvõtteks võib öelda, et tervise seisukohalt tuleks süüa mitmekesiselt ja tasakaalustatult ning mitte liialdada lisatud suhkrutega. See võib tõsta kehakaalu ning sellega koormata ja kahjustada meie südant ja veresooni. Südame tõeline magus elu peitub regulaarses kehalises treeningus, piisavas uneajas, mittesuitsetamises ja tervislikus toitumises.

http://www.terviseinfo.ee/et/blogi/4776-sudame-magus-elu

Visits: 17

[srizonfbalbum id=7]

Kõik fotod ja videod

Visits: 33