VÕRUMAA SÜDAMESÕPRADE SELTS OSALEB 60+ festivalil

VÕRUMAA SÜDAMESÕPRADE SELTS OSALEB 60+ festivalil 5.okt. 2018 Salme Kultuurikeskuses Tallinnas

VÄLJASÕIT MUUSIKAKOOLI JUUREST KELL 6.00

Festivali kutsed ja eriprogrammi piletid jagame osalejatele bussis

5. oktoober

Salme Kultuurikeskus avatakse kell 9.00

Teatrisaal, I korrus (uksed avatakse kell 10)

Tasuta sissepääs saali.         

10.30‒10.45           Pärnu Raeküla Vanakooli Teater
10.45-11.15            Akordioniklubi Amulett
11.15-11.45            „Mida peaks teadma ravimitest?“, Ida-Tallinna Keskhaigla apteegi    juhataja Ülle Helena Meren
11.45-12.30            Paus

Eriprogramm, sissepääs saali piletiga.

12.30-12.35          Avasõnad
12.35-12.45           Tallinna linna esindaja sõnavõtt
12.45-12.55           Sotsiaalkaitseministri Kaia Iva tervituskõne
13.00‒14.00           Ivo Linna ja Antti Kammiste kontsert “Laula mu laulu, helisev hääl”
14.00-14.15           Paus

Tasuta sissepääs saali.

14.15-14.30            Rahvalauluansambel Kalina Krasnaja
14.30-14.45            Tantsugrupp „Ei me ette tea“
14.45 -15.15           „Millal tulla EMO-sse, millal minna perearstile?“, perearst Ida-Tallinna Keskhaigla erakorralise meditsiini osakonna arst, dr Argo Lätt
15.15‒15.45           Töötuba, OÜ Vaikuseminutid, Matti Orav

III korruse saali kava 

10.30-10.40     “PIHLAKOBAR”.

10.45-10.55     lauluansambel “Далеко ли до Таллина” 

11.00-11.10     Alhambra seeniorid

11.15-11.25     Miraaž

11.30-11.40     Haabersti Sotsiaalkeskuse käsitööklubi “Raudrohi”

11.45-11.55     SINILILL 

12.00-12.10     Tantsurühm “Hõbene”

12.15-12.25     Folkloorirühm “Russitši”

12.25-12.35     koor “Merelaine”

12.40-13.00     PAUS 

13.10-13.20     Lihula naisrühm Tantsulust 60+

13.25-13.35     ansambel “Meloodia”

13.40-13.50     “Blaubard Dance” 

13.55-14.05     Folklooriseltsi Jõgevahe Pere memmed

14.15-14.25     Kadri

14.30-14.40     MAARJAHEIN 

14.40-15.00     PAUS

15.00-15.10     KOHTLA-JÄRVE KULTUURIKESKUSE SEENIORITE LINETANTSURÜHM A.C.D 

15.15-15.25     “Mamma mia!”

15.30-15.40     ELUKAAR

15.45-15.55     HELIKO 

16.00-16.10     Seeniorrühm Ummamuudu

16.10-16.20     Tantsurühm Päripidi


 

Südamesõbrad sõidavad Vastseliina

Võrumaa Südamesõprade Selts tutvub
Vastseliina kandi pärimuskultuuriga teisipäeval, 29. mail.
Väljasõit kell 10 muusikakooli juurest.
Külaorus tutvume permakultuuri ja
ajaloolise toidupärandiga, maitseme kohalikku toitu.
Kell 14.00 tutvume Vastseliina piiskopilinnuse palverännumajaga. Omaosalus 6 €.
Info seltsi tel. 53583160 või milja.heljula@gmail.com

Koolitus – Hea elukeskkond – kelle valikute küsimus?

Tere!

Palun osalege ise koolitusel või saatke edasi inimestele, kes võiksid koolitusel osaleda!

Olete oodatud osalema koolitusel „Hea elukeskkond – kelle valikute küsimus?“ 11. juunil 2018 Võrus, Võru Vallavalitsuses (võrumõisa tee 4a) Tasuta koolituse võtmeküsimused on:

  • Kuidas kujundada selline elukeskkond, kus inimestel on hea ja turvaline elada?
  • Kuidas arendada erinevate osapoolte ja valdakondade vahel koostööd selles teemas?
  • Hea elukeskkond kui piirkonna visiitakaart.
  • Kuidas tervisevaldkonna välised otsused ja tegevused kujundavad elukeskkonda ja mõjutavad inimeste heaolu?
  • Millistes olukordades ja otsustes on oluline arvestada kohalike elanike heaolu ja tervist mõjutavate teguritega?
  • Kuidas ise panustada sellesse, et muuta kohalik elukeskkond atraktiivsemaks ja inimeste heaolu toetavaks?

Koolituse sihtgrupiks on:

  • kogukonna aktiivsed liikmed
  • ettevõtjad
  • kohaliku tasandi otsusetegijad, arvamusliidrid, arendusnõunikud, avaliku ruumi planeerijad
  • korrakaitse-, kultuuri-, noorsootöö, sotsiaaltöö jt valdkondade esindajad väljaspool tervishoiusektorit

Alustame koolitust kell 09.00 hommikul ning lõpetame 16.00 (8 akadeemilist tundi). Kõik täismahus osalejad saavad tõendi.

Koolituse viivad läbi Tiia Pertel (Tervise Arengu Instituudi tervise ja heaolu edendamise keskuse juht) ja Margus Timmo (Setomaa Liidu esimees).

Detailne päevakava ja registreerimine on üleval Terviseinfo portaalis. Kohtade arv on piiratud!

Koolitust rahastavad Tervise Arengu Instituut ja ja SA Võrumaa Arenduskeskus.

Tiina Jaanimägi
Rahvatervise ja turvalisuse spetsialist
SA Võrumaa Arenduskeskus
Mob: +372 53091046
E- post: tiina.jaanimagi@vorumaa.ee      

Võrumaa Südamesõprade Selts jätkab

tervisekõndimisi

aprilli neljapäevadel ja laupäevadel.

Koguneme pargis Fr. R. Kreutzwaldi ausamba läheduses Tamula kaldarajal kell 13.30

Kõnnime Roosisaarele ja tagasi.

LIIGUME SÜDAME TERVISEKS VÄRSKES ÕHUS !

 

Südamesõbrad kutsuvad kõnnile Kubija terviserajale

Võrumaa Südamesõprade Selts kutsub
laupäeviti ja neljapäeviti alates 6. jaanuarist

(KEPI-) KÕNNILE  KUBIJA  TERVISERAJAL

Stardime kell 13.30 suusakeskuse eest
sobiva pikkusega rajale
(1, 3 või 5 km)
Buss nr. 1 väljub Seminari väljakult kell 13.00
Peatused:
kell 13.05 Linavabriku
kell 13.10 Katariina
kell 13.12 Vanalinna
kell 13.15 Sauna
kell 13.18 Autobaas
kell 13.30 Kubija.
Hoolime enda ja sõbra tervisest! Kaasa väike veepudel.
Kohtumiseni Kubija mändide all!

25.11.2017 – Südamesõprade väljasõit Tartusse raamatu esitlusele

Võrumaa Südamesõprade Seltsi liikmed sõidavad Tartusse seltsi asutajaliikme Dr. Toomas Sullingu raamatu esitlusele Rahva Raamatus laupäeval, 25.11.2017 Info seltsi tel. 53583160

Fotod esitluselt KLIKI SIIA

Tutvu raamatuga lähemalt: http://bit.ly/2zOVlbS

 

Raamatusse on kogutud südamekirurgi poole sajandi töö kogemus südame tervisest.

„Kui saaks ikka doktor Sullingu juurde!“ Selliste õhkamiste läbi jõudis meditsiinidoktori professor Toomas Sullingu nimi selle raamatu keeletoimetajani, kes 1970. aastate lõpus, kui Toomas Sulling juba Tartus suuri tegusid tegi, oli Võrumaa koolilaps.

Toomas Sullingust räägiti siis peaaegu nagu Jaak Joalast. Ühine on neil ka see, et mõlema kuulsus ulatus üle kogu Nõukogude Liidu. Toomas Sulling kirjutas Nõukogude Liidu esimese doktoritöö koronarograafia teemal. Sullingu ülikoolikaaslane ja kolleeg Jaak Maaroos ütleb, et kahtlemata on Toomas Sulling Eesti üks silmapaistvamaid ja tuntumaid arstiteadlasi-kirurge, kes tänu teadusuuringutele ja suurepärastele ravitulemustele on arvukatel rahvusvahelistel foorumitel pälvinud suure tunnustuse ning toonud tähelepanu ja kuulsust kogu Eesti meditsiinile.

Toomas Sulling on üks Eesti koronaarkirurgia loojaid, kes poole sajandi jooksul opereeris 4000 haiget, tehes neile šunteerimislõikuse ehk pannes ateroskleroosist kahjustatud arterite asemele uued veresooned. Umbes pooled operatsioonid tegi ta töötaval südamel ja pooled kunstliku vereringega, kui inimese süda pannakse seisma. Kumb meetod on parem ja millal, sellest on raamatus juttu. Samuti sellest, mis pilt arstile avaneb, kui inimene südamehaigusega tema juurde satub. Ja millised valikud arstidel on ning mida võiks teada patsient. Toomas Sulling kirjutab ka sellest, milline oli tema tee arstiteaduskonna kirurgiahuvilisest tudengist Eesti tippkirurgiks ja milliseid kohati anekdootlikke takistusi tuli sel teel ületada.

Esitlusel on raamat 10% soodsama hinnaga.

Kohtumiseni Rahva Raamatus!

Südamekirurgi poole sajandi töökogemus südametervisest
Mis pilt avaneb arstile, kui inimene südamehaigusega tema juurde satub. Millised on arstide valikud ja mida võiks patsient ise teada. „Kui saaks ikka doktor Sullingu juurde!“ Selliste õhkamiste läbi jõudis meditsiinidoktori professor Toomas Sullingu nimi selle raamatu keeletoimetajani, kes 1970. aastate lõpus, kui Toomas Sulling juba Tartus suuri tegusid tegi, oli Võrumaa koolilaps. Toomas Sullingust räägiti siis peaaegu nagu Jaak Joalast. Ühine on neil ka see, et mõlema kuulsus ulatus üle kogu Nõukogude Liidu. Toomas Sulling kirjutas Nõukogude Liidu esimese doktoritöö koronarograafia teemal. Sullingu ülikoolikaaslane ja kolleeg Jaak Maaroos ütleb, et kahtlemata on Toomas Sulling Eesti üks silmapaistvamaid ja tuntumaid arstiteadlasi-kirurge, kes tänu teadusuuringutele ja suurepärastele ravitulemustele on arvukatel rahvusvahelistel foorumitel pälvinud suure tunnustuse ning toonud tähelepanu ja kuulsust kogu Eesti meditsiinile. Toomas Sulling on üks Eesti koronaarkirurgia loojaid, kes poole sajandi jooksul opereeris 4000 haiget, tehes neile šunteerimislõikuse ehk pannes ateroskleroosist kahjustatud arterite asemele uued veresooned. Umbes pooled operatsioonid tegi ta töötaval südamel ja pooled kunstliku vereringega, kui inimese süda pannakse seisma. Kumb meetod on parem ja millal, sellest on raamatus juttu. Samuti sellest, mis pilt arstile avaneb, kui inimene südamehaigusega tema juurde satub. Ja millised valikud arstidel on ning mida võiks teada patsient. Toomas Sulling kirjutab ka sellest, milline oli tema tee arstiteaduskonna kirurgiahuvilisest tudengist Eesti tippkirurgiks ja milliseid kohati anekdootlikke takistusi tuli sel teel ületada.

25.10.2017 14:00 – Südamesõprade Selts külastab Ugalat

Võrumaa Südamesõprade Selts külastab Ugala teatrit kolmapäeval 25. okt.

Väljasõit muusikakooli juurest kell 14.

Etendus algab kell 19, eelnevalt tutvume põgusalt Viljandi linnaga.

Teatripiletid jagame bussis.

Vanaema ja Issand Jumal

Hjalmar Bergman

Vanaema on üksi oma mõisas ja jagab Issandaga maid. Sest kellega sa hing ikka räägid? Mees sureb ära, lapsed lendavad laiali ja lapselapsed ei anna näolegi, vanad sõbrad kaovad maamulda. Issand Jumal on alati käepärast. Tema ei mõtle samal ajal millestki muust. Tema teab, mis juhtus viiekümne, kuuekümne ja seitsmekümne aasta eest! Issandal on veel üks suur eelis: tema ei vaidle vastu. Vastuvaidlemine vanaemale ei meeldi. 

Vanaema silme eest libiseb läbi kogu pikk elu: värvikas Borckide suguselts, lapsed ja lapselapsed, riiud ja leppimised, võidetud ja kaotatud lahingud. Rohkem vist ikka võidetud, või vähemalt nii arvab Vanaema. 

Homme peab ta oma 70. sünnipäeva ning lapsed ja lapselapsed tulevad koju. Kui ikka tulevad? Mõisa müügiks ikka tulevad. See on ju nende lapsepõlvekodu – Borckide mõis, kuhu vanaema kunagi lihtsa teenijannana sattus ja kus temast sai mõisaproua Agnes Borck. Mõis, mille nimel ja mille eest on ta terve oma elu võidelnud. Nüüd saab see müüdud. Nii on Vanaema otsustanud. 

Vanaema ja Issand Jumal” on perekonnasaaga, mille tegevustik maalib meile värvika pildi jõukast Borckide perekonnast 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse Rootsis. Hjalmar Bergmani peetakse Strindbergi ja Söderbergi kõrval Rootsi 20. sajandi esimese poole kirjandusklassikuks, kelle teoseid ikka ja jälle üle loetakse. Bergmani tähtteost “Vanaema ja Issand Jumal” on korduvalt lavale seatud ja 1980ndatel valmis selle põhjal Rootsi televisioonis teleseriaal. 1994. aastal tõlgiti romaan ka eesti keelde. 

Lavastus on pühendatud Luule Komissarovi 75. sünnipäevale.
Etendus on kahes vaatuses ning kestab 2 tundi ja 50 minutit

Eesti teatri aastaauhinnad 2017 – meeskõrvalosatäitja auhinna nominatsioon Janek Vadi

Meediakaja
Ugalas näeb maratonlavastust “Vanaema ja Issand Jumal” – Olev Kenk / ERR, 17.10.2016
Ugalas jõuab lavale Rootsi perekonnasaaga “Vanaema ja Issand Jumal”– kultuur.err.ee, 12.10.2016
Vanaema elutants kummituste kabarees– Pille-Riin Purje / Postimees, 10.11.2016
Ühe pere värvikas ja põnev lugu– Tiina Sarv / Sakala, 12.10.2016
Viimse kohtupäeva vabadus– Oliver Issak / Sakala, 19.10.2016