Võrumaa Südamesõprade Selts Kihnus, Ojako Puhkekeskuses ja Pärnus 18.-19. juuli 2017

Kõik pildid leitavad siit

Südamesõpradega matkama

Võrumaa Südamesõprade Selts kutsub:

Kolmapäeval, 19. aprillil kell 13.30
koguneme Kubija Spordikeskuse juures
(buss nr. 1 väljub kesklinnast kell 13)
MATKAME Kubija terviseradadel.
Pärast suundume Lõuna-Eesti Haigla juurde.

Kell 15 kuulame LEH Taastusravi Keskuse juhi arst Katrin Lembra loengut “Õige liikumine ja taastusravi tagab parema tervise/südametervise” .

Fotod Matkast

Tutvume renoveeritud taastusravi keskuse võimalustega.


Reedeti 21. ja 28. aprillil kell 11.30
vanemaealiste vesivõimlemine
Väimela Tervisekeskuse ujulas
Juhendab treener Vilja Ruuda

LIIGUME SÜDAME TERVISEKS !

 

Südamekuu üritused

Südamekuu 2017 üritused Võrumaal

 

Kohalik omavalitsus

Ürituse nimetus

Toimumise koht

Kuupäev

Kontaktisiku ees ja perekonnanimi

E-post

Lühikirjeldus ürituse kohta

Sõmerpalu vald

Uued sõbrad teevad südamele head

Sõmerpalu vald

16.04.2017

Helen Metsma

helenmetsma@gmail.com

vestlusring ja matk

Võru linn ja vald

Liikumine on tervise pant!

Võru linn

04.04.2017

Maivi Liiskmann

maivi@vorunoortekeskus.ee

matk

Võru linn ja vald

Liikumine on tervise pant!

Võru linn

12.04.2017

Maivi Liiskmann

maivi@vorunoortekeskus.ee

tervisliku toitumise loeng ja töötuba + matk

Võru linn ja vald

Liikumine on tervise pant!

Võru linn

19.04.2017

Maivi Liiskmann

maivi@vorunoortekeskus.ee

matk

Võru linn ja vald

Liikumine on tervise pant!

Haanja vald

21.04.2017

Maivi Liiskmann

maivi@vorunoortekeskus.ee

Võrumaa pikamajooksude sarjas osalemine

Võru linn ja vald

Liikumine on tervise pant!

Võru vald

27.04.2017

Maivi Liiskmann

maivi@vorunoortekeskus.ee

matk

Misso vald

Südamekuul me muudkui ujume

Värska Veekeskus

19.04.2017

Mariliis Raidma

vallavanem@misso.ee

ujumine

Misso vald

südamekuul me muudkui ujume

Värska Veekeskus

26.04.2017

Mariliis Raidma

vallavanem@misso.ee

ujumine

Urvaste vald

Urvaste valla kevadine öömatk

Urvaste vald

21.04.2017

Anita Tretjak-Orav

anita@urvaste.ee

matk

Võru linn

Titad südames

Võru linn

17.04.2017

Milja Udras

milja.udras@gmail.com

loeng “Kuidas peab liikuma väikelaps?”

Võru linn

Titad südames

Võru linn

18.04.2017

Milja Udras

milja.udras@gmail.com

loeng “Kuidas peab liikuma väikelaps?”

Võru linn

Beebid ratastel

Võru linn

23.04.2017

Milja Udras

milja.udras@gmail.com

matk “Beebid ratastel”

Antsla vald

Rattaga ja rattata rahvuspargi radadel

Antsla vald

30.04.2017

Kaia Pruuli

prulla17@gmail.com

matkajad läbivad 10 km, jalgratturid 30-40 km

Lasva vald

Lasva valla jüriöö teatejooks

Kääpa

21.04.2017

Sirle Muiste

sirle@lasva.ee

jüriöö teatejooks

Haanja vald

Südamekuu tervisematk Kirikumäe matkarajal

Kirikumäe

23.04.2017

Sirje Pärnapuu

sirjeparnapuu@gmail.com

matk

Võru vald

Liigume südame terviseks

Väimela Tervisekeskus

7, 14.04.2017

Milja Heljula

milja.heljula@gmail.com

vanemaealiste ujumistunnid

Võru vald

Liigume südame terviseks

Väimela Tervisekeskus

21, 28.04.2017

Milja Heljula

milja.heljula@gmail.com

vanemaealiste vesivõimlemine

Võru linn

Kõnnin terviseks värskes õhtus

Võru

19.04.2017

Milja Heljula

milja.heljula@gmail.com

matk

Võru linn

Õige liikumine ja taastusravi tagab parema tervise/südametervise

Võru

19.04.2017

Milja Heljula

milja.heljula@gmail.com

loeng

Lasva vald

Üleliigne muretsemine on ohtlik südamele: mida saame igapäevaselt teha oma südame heaks

Otsa

04.04.2017

Silja Vijar

vald@lasva.ee

loeng + tervisekõnd

Lasva vald

Üleliigne muretsemine on ohtlik südamele: kudias märgata probleeme südamega

Kääpa

11.04.2017

Silja Vijar

vald@lasva.ee

loeng + tervisekõnd

Lasva vald

Üleliigne muretsemine on ohtlik südamele

Sulbi

16.04.2017

Silja Vijar

vald@lasva.ee

terviseradadel liikumine

Lasva vald

Üleliigne muretsemine on ohtlik südamele: arutelu sotsiaalsete tegurite ja elustiili mõjust südame tervisele

Lasva

18.04.2017

Silja Vijar

vald@lasva.ee

arutelu + tervisekõnd

Võru linn

Võru linna valikorienteerumine

Võru linn

20.04.2017

Merlit Aldošin

merlit@naiskodukaitse.ee

valikorienteerumine

Võru linn

Treeningpäev

Võru Spordikeskus

09.04.2017

Eliise Abel

eliiseab@gmail.com

treeningud + loeng

Vastseliina vald

Tantsides terveks

Vastseliina

20.04.2017

Anneli Lõhmus

rahvamaja@vastseliina.ee

tantsutreening, arutelu tantsu kasulikkusest tervisele

Võrumaa südamesõprade Selts soovitab tutvuda

LIIGUME SÜDAME TERVISEKS APRILLIS 2017

Võrumaa Südamesõprade Selts soovitab:

Südame magus elu

  • Autor: Margus Viigimaa, südamearst

Aprill on südamekuu. Juba 24. aastat on Eestis väga paljud inimesed just aprillis, algselt südamenädala ja eelmisest aastast südamekuu raames, pannud aluse oma südame magusamale elule. Nende aastate jooksul on jagatud igakülgseid teadmisi südamehaiguste riskitegurite kohta, antud võimalus kontrollida oma südame seisukorda, kaasa lüüa südamesõbralikel liikumispäevadel ja on läbi viidud palju muid kogu rahva südametervist parandavaid tegevusi. Sel aastal on luubi all südame ja suhkru seosed.

On teada, et peamised südame-veresoonkonnahaigusi soodustavad riskid on vähene liikumine, suitsetamine, alkoholi liigtarvitamine, ülekaal, vähene puu- ja köögiviljade söömine ning liigne soolatarbimine. Suhkur kui meie igapäevaelu lahutamatu osa, mõjutab südame tööd ja kogu organismi, seepärast tuleks leida sobiv tasakaal, et süda rõõmustaks ning elu oleks pikk ja magus. Senini ei ole otsese tegurina liigset suhkrutarbimist välja toodud, kuid üha enam selgub ülemäärase lisatud suhkru kahjulik mõju südametervisele.

N-ö looduslikke suhkruid saame igapäevaselt toidust puuviljade, köögiviljade, piima ja teraviljatoodetega. Suhkrud, mida tuleks igapäevases menüüs tarvitada võimalikult vähe, on lisatavad suhkrud. Nendeks on enamasti rafineeritud suhkrud – sahharoos, fruktoos, glükoos ning tärklisest töödeldud glükoos- ja fruktoosisiirup, mida lisatakse toitudesse nende valmistamise käigus. Lisataval suhkrul ei ole leitud lisaks kalorite lisandumisele muud toiteväärtust. Maailma Terviseorganisatsiooni soovitus nii lastele kui täiskasvanutele on, et lisatavad suhkrud annaksid vähem kui 10% päevasest soovituslikust energiast, kaugem eesmärk on viia nende osakaal isegi alla 5%.

Kui võtta arvesse mitmeid südant kahjustavaid aspekte (ülekaalulisus, hüpertensioon, metaboolne sündroom, 2. tüüpi diabeet), on lisatud suhkrute liigtarbimine tänaseks muutunud üheks arvestatavaks terviseriskiks. Me oleme jõudnud juba sellisesse olukorda, kus liigse suhkrutarbimise tõttu kõhunääre ütleb üles või ei jõua piisavalt insuliini toota vahel juba teismeeas.

Täna arstikabinetis oma kõrgenenud vererõhule või kolesteroolitasemele lahendust otsiv 40-50aastane patsient ei tea reeglina, et aastakümneid mõnusat enesetunnet pakkunud la dolce vita (magus elu) ongi tänaste tervisehädade põhjuseks. Liigne saadud energia (olgu see siis liigselt tarbitud suhkrutest, rasvadest või valkudest) ja vähene liikumine koos viivad varem või hiljem kehakaalu tõusuni. Arvukad uuringud on näidanud, et kehakaalu tõus tõstab vererõhu väärtusi, suurendab halva kolesterooli ja vähendab hea kolesterooli sisaldust veres. Kui suhkru ainevahetus on mingil põhjusel häiritud, näiteks organism ei suuda enam toota piisavalt insuliini vm ja glükoosi tase veres on ka söögi vaheaegadel soovitusest kõrgem, siis see omakorda hakkab kahjustama veresoonte seinu ja mitmeid elutähtsaid elundeid.

Seisundit, kus inimesel on ülekaal, kõrgenenud vererõhk, veresuhkru liig kõrge tase või piiripealne kolesteroolitase, aga ei ole veel välja kujunenud südame- ja veresoonkonnahaigust või diabeeti, nimetatakse metaboolseks sündroomiks. Uuringutele tuginedes saab öelda, et suhkur on kõige olulisem metaboolse sündroomi tekitaja. Rafineeritud suhkru kahjulikkust südametervisele võib võrrelda küllastunud rasvhapete kahjulikkusega.

Liigne ja kestev lisatud suhkrute ülemääramine tarbimine tõstab triglütseriidide sisaldust veres (veresoone seinas naaste tekitav komponent), mis on jällegi südamehaiguste riskitegur. Samuti tõstab liigne suhkur vererõhku ja eriti nn alumist ehk diastoolset vererõhku. Liigne suhkrutarbimine tõstab ka kusihappe taset, mis samuti kergitab vererõhku ja kahjustab arterite seina, kutsudes esile varajase ateroskleroosi.


Ei maksa unustada, et alkohoolsed joogid on samuti suhkrurikkad ning alkoholitarvitamine ja veel liigne lisatud suhkrute tarbimine toiduga, annab organismile ülemäärase koormuse. Maks peab hakkama saama alkoholi neutraliseerimisega, glükoosi töötlemisega ning täitma ka oma teisi “igapäevaseid” kohustusi.

Lisatud suhkruga toodete suures koguses ja sagedasel tarbimisel on oht kehakaalu tõusuks, mis võib viia ülekaalu ja rasvumiseni. Ülekaal omakorda on juba väga mitmete haiguste nagu südamehaigused, suhkrutõbi, liigesehaigused, vähkkasvajad oluline riskitegur. Ainuüksi fakt, et üks surmajuhtum viiest on seotud rasvumisega, võiks anda põhjust kaaluda, kas võtta poeriiulist kutsuvalt värviline limonaadi- või mahlajoogipudel, peletada kehva tuju koogikeste või kommikarbiga, lisada kohvile või teele kuhjaga suhkrut. Suhkrurikaste toodete tarbimise vähendamine aitab kaasa kehakaalu vähenemisele.

Ameerika Ühendriikides on suurte uuringute käigus leitud, et aastal 1970 oli täiskasvanu keskmine päevakaloraaž 2169 kcal ja aastal 2009 juba 2594 kcal, mis on pea 20% energialisa. Sarnane hüpe sai teoks ka Eestis alates eelmise sajandi lõpukümnenditest. Igapäevaelus on kasvanud “autostumine”, tihe ajakava justkui õigustab trepist-treppi käitumismudelit. Füüsilist pingutust nõudvate kodutööde hulk on muutunud olematuks, ka tervisetreeningule saab minna alati “homme”. Kõike seda arvestades võib tõdeda, et tegelikkuses tarbivad paljud inimesed päevas rohkem energiat kui suudavad ära kulutada.

Hea oleks leida poes aega visata pilk toitude etiketile. Oma üllatuseks võib leida, et mõnegi toote puhul on lisatud suhkrute sisaldus nii suur, et jätkub mitmeks päevaks. 10 teelusikat ehk 50 g lisatud suhkruid on 2000 kcal päevase energiavajadusega täiskasvanule soovitatav päevane kogus. Euroopa Liidu riikides on keskmine suhkrutarbimine 50 kg aastas, mis teeb päevaseks tarbitud koguseks 137 grammi ehk ligi kolm korda enam.

Kahjuks peab nõustuma, et poest on vahel üsna raske leida tooteid, millesse ei oleks suhkruid lisatud. Oluline on vaadata etiketilt, milline on süsivesikute hulk ja palju sellest moodustavad suhkrud. Parem oleks maiustamiseks valida puuvilju, aga ettevaatust kuivatatud puuviljadega, sageli on ka neile lisatud suhkruid.

Sageli on lisatud suhkrud peidus sellistes valmistoitudes, mida ei oska isegi kahtlustada, näitena võib välja tuua salatikastmed, toorsalatid, piimatooted, mõned leivad jne. Tark on teada, mida ja kui palju me sööme ning võimalusel teha toit ise, oma vajaduste kohaselt.

Kokkuvõtteks võib öelda, et tervise seisukohalt tuleks süüa mitmekesiselt ja tasakaalustatult ning mitte liialdada lisatud suhkrutega. See võib tõsta kehakaalu ning sellega koormata ja kahjustada meie südant ja veresooni. Südame tõeline magus elu peitub regulaarses kehalises treeningus, piisavas uneajas, mittesuitsetamises ja tervislikus toitumises.

http://www.terviseinfo.ee/et/blogi/4776-sudame-magus-elu

 

16.12.2016 – Võrumaa Südamesõprade Seltsi jõulupidu

Kõik fotod ja videod

Võrumaa Südamesõprade jõulupidu

inbox-80783

 

 

 

 

 

Võrumaa südamesõbrad ootavad seltsikaaslasi jõulupeole
reedel, 16. detsembril kell 13 Võrumaa Toidukeskuse
Katariina saalis. Õnnitleme aasta juubilare, lustime koos
Paula kapelliga VIMP pensionäride päevakeskusest.

Palun tasu osalus 8 €  pangaülekandega seltsi arvele
SEB pangas EE861010402006924008  või  teisipäeval,
15. novembril kella 10-12 kojas. Registreeri  seltsi  tel.
53583160  hiljemalt 16. novembriks.

06.10.2016 – Südamesõprade Selts ERM-s

Kõik pildid nähtavad siit: KLIKI SIIA

Mälutreeningu loeng

Võrumaa Südamesõprade Selts kutsub  vanemaealisi MÄLUTREENINGULE

25. mail kell 11      Lembitu tn. 2  II korrus  Võru Pensionäride Päevakeskuse saalis.

Lektor  litsentseeritud mälutreener Pille Rekker.

* Ka Sul on mõnikord tunne, et mälu ei suuda enam midagi uut vastu võtta ega meelde jätta?
* Kas oled veendunud, et vanusel ja mälul on omavahel tihe seos?
* Sul kipuvad inimeste nimed ja näod aja möödudes ununema.
* Kas Sul juhtub mõnikord, et hommikul lubatud asi on õhtuks ikka tegemata, sest päeval lihtsalt ei tulnud meelde?
* Sa ei usu, et mälu saab parandada!

Kui vähemalt üks neist väidetest on Sinu puhul õige, siis võid kindel olla, et suudad oma mälu kasutamist oluliselt parandada!
Mälutreeningul ei treenita mitte niivõrd mälu ennast, vaid treenitakse mälu kasutamise oskusi, süsteemsust, loovust ja kujutlusvõimet.