Category: Kasulikku infot

Kolmapäev 26.02 kell 11-12.30
Esmaspäev 09.03 kell 11-12.30
Neljapäev 26.03 kell 11-12.30
Kolmapäev 08.04 kell 11-12.30
Neljapäev 23.04 kell 11-12.30
Teisipäev 12.05 kell 11-12.30
Neljapäev 28.05 kell 11-12.30

Vastuvõtt Võru Pensionäride Päevakeskuses (Võru, Lembitu tn.2)

Visits: 27

Tere!

Visits: 23

Visits: 21

20. jaanuaril avaneb taotlusvoor, millega toetatakse kohalikke omavalitsusi puudega inimeste eluruumide kohandamisel. Kodu kohandamiseks on inimesel vaja pöörduda kohalikku omavalitsusse.

„Igal inimesel peab olema võimalus liikuda vabalt oma kodus ja saada ka kodust välja. Vahel piisab vaid väga pisikestest kohandustest, et tagada inimesele iseseisev toimetulek oma kodus,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Sel aastal on kõikidel omavalitsustel taaskord võimalus taotleda riigilt selleks vahendeid, et parandada oma inimeste toimetulekut. Kutsun kõiki üles seda võimalust kasutama.“

Täpsemat infot kodukohanduse taotlemise osas saab iga inimene uurida oma elukohajärgselt kohalikult omavalitsuselt, kes korraldab oma inimeste jaoks eraldi taotluste korje. Elanike taotluste alusel koostab KOV taotluse toetuse saamiseks ja esitab selle riigile otsuse tegemiseks. Pärast otsust kohandatakse kodud omavalitsuse toel ja riik kompenseerib KOVi kulud 85% ulatuses Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Selle aasta taotlusvooru eelarve on kaks miljonit eurot ja omavalitsustel on võimalik Riigi Tugiteenuste Keskusele esitada taotlusi 31. augustini.

Kohandamine tähendab eluruumi ümberehitamist sellisel viisil, et inimesele on loodud tema erivajadustest tulenevad spetsiifilised – näiteks kaldtee, platvormtõstuk jne –ümberehitused. Kohandamise käigus võib rajada ka näiteks erivajaduse tõttu ohutust tagava piirde, aiavärava automaatika või tuua köögi tööpinnad ja tehnika madalamale tasapinnale. Taotluse oma kodu kohandamiseks võivad esitada kõik puudega inimesed, sõltumata puudeliigist.

Esimene taotlusvoor toimus 2018. aastal ning selles rahuldati 56 omavalitsuse taotlused puudega inimeste eluruumide kohandamiseks. Kohalikud omavalitsused planeerisid eluruumide kohandamist kokku 2,34 miljoni euro eest. Teine taotlusvoor toimus 2019. aastal. Riigi Tugiteenuste Keskus rahuldas siis 74 omavalitsuse taotlused puudega inimeste eluruumide kohandamiseks. Kohalikud omavalitsused planeerisid eluruumide kohandamist kokku 5,09 miljoni euro eest.

„Ootame samavõrd aktiivset taotlemist ka kolmandas voorus,“ ütles Riigi Tugiteenuste Keskuse talituse juhataja Marek Atonen. „Seda toetab kindlasti ka taotlemise lihtsus omavalitsustele standardiseeritud ühikuhindade näol ja enam kui pooleaastane maksimaalne taotluse ettevalmistamise periood.“

Varasematel aastatel on kokku toetatud enam kui 1700 puudega inimese eluruumi kohandamist. Enim on toetatud tualettruumi kohandamist, kaldtee rajamist, platvormtõstuki paigaldust ning välis- või siseukse kohandamist.

Lisainfo:

Oskar Lepik
Kommunikatsioonijuht
Sotsiaalministeerium
+372 626 9321 / + 372 5333 7341
press@sm.ee / oskar.lepik@sm.ee
www.facebook.com/sotsiaalministeerium

Visits: 19

PIK RINGID
ABIVAHENDITE PAKKUJAD

Visits: 25

Visits: 16

Vaegkuuljate Liit kuulutab välja II vooru “Selge Kõneleja 2019” leidmiseks!

Palume hääletada I voorus esitatud kandidaatide vahel. Nimekirjast on võimalik valida oma lemmikud TV- ja raadiosaatejuhtide ning teatrinäitlejate hulgast.

Hääletus toimub kolmes kategoorias: Selge Kõneleja telesaatejuhtide seas, Selge Kõneleja raadiosaatejuhtide seas ja Selge Kõneleja teatrinäitlejate seas.

Igast kategooriast saab valida ühe nime ning ühest arvutist/nutiseadmest saab hääletada kuni 3 inimest. Hääletusvoor on avatud kuni 22.detsembrini.

Selge Kõneleja valimine 2019

Visits: 22

Visits: 21

Sotsiaalministeerium ja MTÜ Tartumaa Ühistranspordikeskus allkirjastasid koostöölepingu inimeste vajadustele vastava transporditeenuse uue korralduse katsetamiseks. Aastani 2022 testib riik koostöös ühistranspordikeskuste ja omavalitsustega transpordikorralduse erinevaid mudeleid viies maakonnas: Tartumaal, Põlvamaal, Võrumaal, Pärnumaal ja Saaremaal.  Eesmärk on katsetada erinevaid lahendusi, kus sotsiaaltransport on loomulik osa ühistranspordist.

„Soovime leida parimad lahendused sotsiaaltransporditeenuse pakkumiseks. Kuna teenuse korraldus kujundatakse igas piirkonnas eraldi, on ka kogemused, praktikad ja tulemused erinevad,“ ütles sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse. „Oluline on vaadata ühis- ja sotsiaaltranspordi süsteemi tervikuna, mitte eraldi. Head transpordiühendused on oluline eeldus, et kõikidele inimestele, vaatamata nende elukohale, oleksid kättesaadavad nii sotsiaal- ja tervishoiuteenused ning tagatud võimalus ennast teostada.”

„Sotsiaaltranspordi kvaliteet ja kättesaadavus on omavalitsuste lõikes erinev,“ ütles MTÜ Tartumaa Ühistranspordikeskuse juhatuse liige Tõnis Piir. „Inimestele kättesaadava ja kvaliteetse teenuse pakkumiseks otsustasime katseprojektiga ühineda. Me korraldame maakonna bussiliiklust ja see annab meile võimaluse tulevikus ühitada Tartumaa sotsiaal- ja ühistransport.“

Teenuse pakkumine ja korraldus kujundatakse igas piirkonnas eraldi, viimasena jõudis ministeerium koostöölepinguni Tartumaa ühistranspordikeskusega. Sobivaima mudeli valib ja kujundab iga piirkond ise. Kuna tegemist on sotsiaalteenusega, siis on endiselt omavalitsuse ülesanne inimese vajaduste hindamine ja vajadustest tulenevalt teenusele suunamine. See tähendab, et kohalik omavalitsus teavitab transpordi korraldajat inimestest, kellel on teenusele vajadus ja õigus. Pilootprojekti järel koondatakse kõik tulemused, analüüsitakse neid ja tehakse nende põhjal ettepanekud, milline võiks olla Eestis toimiv ja kõigile sobiv transporditeenuse korraldus.

Katseprojektis osalevate partnerite kulud kaetakse 85% ulatuses Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Lisainfo:
Oskar Lepik
Kommunikatsiooninõunik
Sotsiaalministeerium
+372 626 9321 / + 372 5333 7341
press@sm.ee / oskar.lepik@sm.ee
www.facebook.com/sotsiaalministeerium

Visits: 97

Visits: 14