Rubriik: Kasulikku infot

Posted in Kasulikku infot

Infoks: Riigi Kinnisvara uudiskiri riigimajade ligipääsetavusest

Tere!

Jagame teile Riigi Kinnisvara uudiskirja, milles juttu riigimajade ligipääsetavusest. Teadmiseks, et EPIKoda on viimased paar kuud olnud ligipääsetavust puudutavatesse aruteludesse koos meie liikmetega kaasatud. Loodame, et loodavad lahendused saavad eeskujuks ka teistele arendajatele.
Kui mõiste riigimaja vajab värskendamist, siis tasub sirvida “Riigimajade loomise kontseptsiooni” – https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/riigimajade_loomise_kontseptsioon_2018.pdf
Head lugemist!
Helen Kask
EPIKoda
Posted in Kasulikku infot

Puuetega inimeste eluruumide kohandamine

Riigi Tugiteenuste Keskus kuulutas 20. jaanuaril välja III taotlusvooru puuetega inimeste kodude füüsiliseks kohandamiseks.
Eelmistes voorudes eraldatud vahendite toel on Võru linnas kohandatud vastavalt 9 ja 14 puudega inimese eluruumi.
Kolmandas voorus on linnale eraldatud vahendeid vaid viie puudega isiku eluruumi kohanduse tegemiseks.
Eeltoodut arvestades ootab Võru linnavalitsus kirjalikke taotlusi hiljemalt 10. veebruariks 2020.
Taotlused palume esitada posti teel aadressil Jüri 11, 65620 Võru või e-posti aadressil info@voru.ee.
Taotlusi saab esitada ka sotsiaaltööosakonnas kohapeal.
Kohanduse taotlemiseks peab esitama linnavalitsusele vormikohase taotluse, mis on leitav Võru linna kodulehelt (https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4190/9201/9018/Taotlus.pdf#)  ja Võru linnavalitsuse infosaalist.
Kohandust on õigus taotleda puudega isikul, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on Võru linn. Kohandust võib puudega isikule taotleda ka puudega isiku lapsevanem, eestkostja või volitatud isik.
Toetust on võimalik taotleda kohanduse saaja eluruumi (kohanduse saaja rahvastikuregistrijärgne ja tegelik elukoht) vajaduspõhiseks kohandamiseks:
1) liikuvusega seotud toimingute parandamiseks, sealhulgas eluruumi sissepääsu, hoone välisukse ja eluruumi vahelise käigutee, hoone ja selle territooriumile sissepääsu või piirde kohandamist;
2) hügieenitoimingute parandamiseks;
3) köögitoimingute parandamiseks.
Täpsema info puudega isiku eluaseme kohandamise korra kohta leiab https://www.riigiteataja.ee/akt/418122018005?leiaKehtiv 
Meedet kaasrahastab Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu Fond
Lisainfo:
sotsiaaltööosakonna juhataja Eve Ilisson tel 785 0921
arendusnõunik Tiina Hallimäe tel 785 0922
Posted in Kasulikku infot

Puudega inimestel on kodu kohandamiseks võimalus taotleda toetust

20. jaanuaril avaneb taotlusvoor, millega toetatakse kohalikke omavalitsusi puudega inimeste eluruumide kohandamisel. Kodu kohandamiseks on inimesel vaja pöörduda kohalikku omavalitsusse.

„Igal inimesel peab olema võimalus liikuda vabalt oma kodus ja saada ka kodust välja. Vahel piisab vaid väga pisikestest kohandustest, et tagada inimesele iseseisev toimetulek oma kodus,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Sel aastal on kõikidel omavalitsustel taaskord võimalus taotleda riigilt selleks vahendeid, et parandada oma inimeste toimetulekut. Kutsun kõiki üles seda võimalust kasutama.“

Täpsemat infot kodukohanduse taotlemise osas saab iga inimene uurida oma elukohajärgselt kohalikult omavalitsuselt, kes korraldab oma inimeste jaoks eraldi taotluste korje. Elanike taotluste alusel koostab KOV taotluse toetuse saamiseks ja esitab selle riigile otsuse tegemiseks. Pärast otsust kohandatakse kodud omavalitsuse toel ja riik kompenseerib KOVi kulud 85% ulatuses Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Selle aasta taotlusvooru eelarve on kaks miljonit eurot ja omavalitsustel on võimalik Riigi Tugiteenuste Keskusele esitada taotlusi 31. augustini.

Kohandamine tähendab eluruumi ümberehitamist sellisel viisil, et inimesele on loodud tema erivajadustest tulenevad spetsiifilised – näiteks kaldtee, platvormtõstuk jne –ümberehitused. Kohandamise käigus võib rajada ka näiteks erivajaduse tõttu ohutust tagava piirde, aiavärava automaatika või tuua köögi tööpinnad ja tehnika madalamale tasapinnale. Taotluse oma kodu kohandamiseks võivad esitada kõik puudega inimesed, sõltumata puudeliigist.

Esimene taotlusvoor toimus 2018. aastal ning selles rahuldati 56 omavalitsuse taotlused puudega inimeste eluruumide kohandamiseks. Kohalikud omavalitsused planeerisid eluruumide kohandamist kokku 2,34 miljoni euro eest. Teine taotlusvoor toimus 2019. aastal. Riigi Tugiteenuste Keskus rahuldas siis 74 omavalitsuse taotlused puudega inimeste eluruumide kohandamiseks. Kohalikud omavalitsused planeerisid eluruumide kohandamist kokku 5,09 miljoni euro eest.

„Ootame samavõrd aktiivset taotlemist ka kolmandas voorus,“ ütles Riigi Tugiteenuste Keskuse talituse juhataja Marek Atonen. „Seda toetab kindlasti ka taotlemise lihtsus omavalitsustele standardiseeritud ühikuhindade näol ja enam kui pooleaastane maksimaalne taotluse ettevalmistamise periood.“

Varasematel aastatel on kokku toetatud enam kui 1700 puudega inimese eluruumi kohandamist. Enim on toetatud tualettruumi kohandamist, kaldtee rajamist, platvormtõstuki paigaldust ning välis- või siseukse kohandamist.

Lisainfo:

Oskar Lepik
Kommunikatsioonijuht
Sotsiaalministeerium
+372 626 9321 / + 372 5333 7341
press@sm.ee / oskar.lepik@sm.ee
www.facebook.com/sotsiaalministeerium

Posted in Kasulikku infot

PIK RINGID
ABIVAHENDITE PAKKUJAD

Posted in Kasulikku infot

Pühadetervitus

Posted in Kasulikku infot Võrumaa Vaegkuuljad

Selge Kõneleja valimine 2019

Vaegkuuljate Liit kuulutab välja II vooru “Selge Kõneleja 2019” leidmiseks!

Palume hääletada I voorus esitatud kandidaatide vahel. Nimekirjast on võimalik valida oma lemmikud TV- ja raadiosaatejuhtide ning teatrinäitlejate hulgast.

Hääletus toimub kolmes kategoorias: Selge Kõneleja telesaatejuhtide seas, Selge Kõneleja raadiosaatejuhtide seas ja Selge Kõneleja teatrinäitlejate seas.

Igast kategooriast saab valida ühe nime ning ühest arvutist/nutiseadmest saab hääletada kuni 3 inimest. Hääletusvoor on avatud kuni 22.detsembrini.

Selge Kõneleja valimine 2019

Posted in Kasulikku infot

Eesti Puuetega Inimeste Koja aastakonverentsi otseülekanne

EPIKoja aastakonverents Eesti Puuetega Inimeste Koja aastakonverents “Elu kui dokfilmis. Kes lavastab kohaliku tasandi sotsiaalkaitset?”
Paljudega teist kohtume homme Raplas ning selle üle on suur rõõm. Kes tulla ei saa, aga tahaks konverentsist ikka osa saada, siis vaadake meid läbi veebiülekande

Linki võite julgelt levitada läbi oma kanalite!
Heade soovidega
EPIKoja meeskond
Posted in Kasulikku infot

Testitakse sotsiaaltranspordi sidumist ühistranspordiga

Sotsiaalministeerium ja MTÜ Tartumaa Ühistranspordikeskus allkirjastasid koostöölepingu inimeste vajadustele vastava transporditeenuse uue korralduse katsetamiseks. Aastani 2022 testib riik koostöös ühistranspordikeskuste ja omavalitsustega transpordikorralduse erinevaid mudeleid viies maakonnas: Tartumaal, Põlvamaal, Võrumaal, Pärnumaal ja Saaremaal.  Eesmärk on katsetada erinevaid lahendusi, kus sotsiaaltransport on loomulik osa ühistranspordist.

„Soovime leida parimad lahendused sotsiaaltransporditeenuse pakkumiseks. Kuna teenuse korraldus kujundatakse igas piirkonnas eraldi, on ka kogemused, praktikad ja tulemused erinevad,“ ütles sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse. „Oluline on vaadata ühis- ja sotsiaaltranspordi süsteemi tervikuna, mitte eraldi. Head transpordiühendused on oluline eeldus, et kõikidele inimestele, vaatamata nende elukohale, oleksid kättesaadavad nii sotsiaal- ja tervishoiuteenused ning tagatud võimalus ennast teostada.”

„Sotsiaaltranspordi kvaliteet ja kättesaadavus on omavalitsuste lõikes erinev,“ ütles MTÜ Tartumaa Ühistranspordikeskuse juhatuse liige Tõnis Piir. „Inimestele kättesaadava ja kvaliteetse teenuse pakkumiseks otsustasime katseprojektiga ühineda. Me korraldame maakonna bussiliiklust ja see annab meile võimaluse tulevikus ühitada Tartumaa sotsiaal- ja ühistransport.“

Teenuse pakkumine ja korraldus kujundatakse igas piirkonnas eraldi, viimasena jõudis ministeerium koostöölepinguni Tartumaa ühistranspordikeskusega. Sobivaima mudeli valib ja kujundab iga piirkond ise. Kuna tegemist on sotsiaalteenusega, siis on endiselt omavalitsuse ülesanne inimese vajaduste hindamine ja vajadustest tulenevalt teenusele suunamine. See tähendab, et kohalik omavalitsus teavitab transpordi korraldajat inimestest, kellel on teenusele vajadus ja õigus. Pilootprojekti järel koondatakse kõik tulemused, analüüsitakse neid ja tehakse nende põhjal ettepanekud, milline võiks olla Eestis toimiv ja kõigile sobiv transporditeenuse korraldus.

Katseprojektis osalevate partnerite kulud kaetakse 85% ulatuses Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Lisainfo:
Oskar Lepik
Kommunikatsiooninõunik
Sotsiaalministeerium
+372 626 9321 / + 372 5333 7341
press@sm.ee / oskar.lepik@sm.ee
www.facebook.com/sotsiaalministeerium

Posted in Kasulikku infot

28.11.2019 – Tasuta seminar seenioridele Lõuna-Eesti haiglas

Posted in Kasulikku infot

Euroopa pimekurtide päev

Eesti Pimekurtide Tugiliit
PRESSITEADE
17. oktoober 2019
Pärnus märgitakse Euroopa pimekurtide päeva
22. oktoobril 2003 loodi Euroopa Pimekurtide Liit. Igal aastal tähistavad Euroopa pimekurdid seda päeva mitmesuguste ettevõtmistega, et pöörata ühiskonna tähelepanu sellele ainulaadsele puudeliigile.
Eestis tähistatakse Euroopa pimekurtide päeva tänavu esmakordselt. Sel puhul korraldab Eesti Pimekurtide Tugiliit 22. oktoobril Pärnu Sotsiaalkeskuses (Metsa 10) kell 13.00 algava teabepäeva „Mis on pimekurtus? Kohtumine pimekurtidega“. Seejärel siirdutakse Maarja-Magdaleena Gildi käsitöötuppa, kus pimekurdid valmistavad mälestuseks talgikivist meene.
Eesti Pimekurtide Tugiliit on pimekurte inimesi, pimekurtide laste vanemaid ja pimekurtide inimeste hooldajaid, eestkostjaid ning toetajaid ühendav mittetulundusühing. Tema eesmärk on kaitsta ühistegevuse läbi pimekurtide huve ja õigusi, tagada pimekurtidele võrdsed võimalused teiste kodanikega, olla koostööorgan riigi ja omavalitsusasutustega, rääkida kaasa sotsiaalpoliitikas pimekurtide ravi, sotsiaalse rehabilitatsiooni ja suhtlemisvõimaluste väljatöötamisel ja rakendamisel.
Erilist tähelepanu on Pimekurtide Tugiliit pöörab varajasele sekkumisele, et ära hoida lapse
isiksusemuutusi ja anda võimalus võimetekohaseks arenguks ja hariduse omandamiseks. Praeguses olukorras, kus koolid on võtnud enda kanda rehabilitatsiooniteenuse osutamise, tuleks väga tõsiselt hakata rääkima pimekurtide laste õpetamise ja rehabiliteerimise koordineerimisest. Koostöö kaudu on võimalik leida igale lapsele just temale kõige sobivam õppeasutus.
Lisainfo:
Raissa Keskküla, Eesti Pimekurtide Tugiliidu tegevjuht
Telefon 527 9131
e-post info@pimekurdid.ee