Autor: janno
Koda on suletud 01.07-31.07.2020
Võrumaa Puuetega Inimeste Koda on suletud 01.07-31.07.2020.
Küsimuste korral palun helistage tel.56661650.
Kutsume osalema: Küsitlus puudega inimeste toimetulekust kriisiajal
Oleme koostanud Eesti Puuetega Inimeste Kojas anonüümse küsitluse, millega soovime koguda infot selle kohta, kuidas puudega ja erivajadustega inimesed ning nende pered tulid ja tulevad toime kriisiajal ehk perioodil eriolukorra kehtestamisest kuni praeguseni. Selleks palume puuetega inimestel ja/või nende lähedastel leida 10-30 minutit, et vastata veebiküsitlusele.
Sinu panus on oluline, sest küsitluse kokkuvõtte edastame sotsiaalministeeriumile ning haridus- ja teadusministeeriumile eesmärgiga võtta tuleviku kriisimeetmete kujundamisel arvesse puuetega ja erivajadustega inimeste kogemusi ja vajadusi.
Palun jaga küsitlust ka teistele puuetega ja erivajadustega inimestele ning puuete ja erivajadustega laste vanematele!
Küsitlus jääb avatuks kuni 19.06.
Vasta küsitlusele lihtsustatud keeles
Suur aitäh vastamast!
Lisaküsimuste korral võta ühendust: epikoda@epikoda.ee või 661 6629
Võrumaa Puuetega Inimeste Koda on taasavatud!
Alates 1.juunist on taas avatud Võrumaa Puuetega Inimeste Koja büroo (Lembitu 2). Büroo on avatud lühendatud ajaga teisipäev ja neljapäev 9-13. Kõigil, kes soovivad büroosse tulla, palun eelnevalt registreerida telefonil 56661650 ning endiselt on kasutusel reeglid 2+2, käte desinfitseerimine. Kes tunneb ennast haiglasena, on mõistlikum jääda koju.
2.juunil on büroos Jalaexpert kell 10-13. Ootejärjekorras palun jälgida reegleid!
E-infopäev Toimetulek koroona-ajal
Head EPIKoja liikmesorganisatsioonid!
Palume teil kutset levitada ka oma liikmetele ja koostöövõrgustikes!
Kutsume teid osalema Eesti Puuetega Inimeste Koja E-infopäeval puuetega inimestele “Toimetulek koroona-ajal”, mis toimub 10.06.2020 kell 12:45-15:00 videokonverentsina.
Osalemiseks vajate kvaliteetset internetiühendust, kõlarifunktsiooniga arvutit või nutiseadet.
Päevakava:
12.45-13.00 Osalejate ja esinejate sisselogimine e-keskkonda Cisco Webex
13.00-13.10 Sissejuhatus. Anneli Habicht, Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht.
13.10-13.40 Puude otsuste pikendamine ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus eriolukorras ja eriolukorra järel. Leila Lahtvee, Sotsiaalkindlustusameti ekspertiisi ja sotsiaaltoetuste talituse juhataja.
13.40-14.10 Töövõime hindamise otsuste pikendamine ja tööalane rehabilitatsiooniteenus eriolukorras ja eriolukorra järel. Sirlis Sõmer-Kull, Eesti Töötukassa töövõime hindamise ja töövõimet toetavate teenuste osakonna juhataja.
Paus 10 minutit
14.20-14.50 Erihoolekande kogemused ja võimalused eriolukorras ja eriolukorra järel. Liina Lanno, Erihoolekandeteenuste Pakkujate liidu juhatuse esimees ja AS Hoolekandeteenused teenuste direktor.
14.50-15.20 – Puuetega inimeste pöördumised ja õiguskantsleri tegevus eriolukorras ning eriolukorra järel. Juta Saarevet, Õiguskantsleri kantselei puuetega inimeste õiguste valdkonna juht.
15.20-15.30 – Kokkuvõte päevast. Anneli Habicht
E-infopäeva otseülekanne on jälgitav ka EPIKoja Facebooki lehel.
Vajadusel tagame viipekeele ja kirjutustõlke.
E-infopäevale palume end registreerida 03.juuniks aadressil, mille leiate SIIT
Kõigile registreerunutele saadetakse e-posti aadressile osalemise kinnitus ja link, mille kaudu saab infopäeval liituda Cisco Webex videokõnede keskkonnaga.
Küsimuste korral palun kontakteeruge julgesti epikoda@epikoda.ee või telefonil 661 6614
Lootes teie aktiivsele osavõtule!
EPIKoja tegevmeeskond
Koja töökorraldus
Alates 19.maist Võrumaa Puuetega Inimeste Koja tegevjuht töötab kodukontoris. Kellel on soovi büroosse tulla, palun leppida telefonil 56661650 selleks aeg kokku.
2.juunil on eeldatavalt Jalaexperdi vastuvõtt ning 3.juunist on büroo avatud.
Teade: kuni 17.05 Koda suletud.
Annan teada, et seoses eriolukorra pikendamisega jätkab Võrumaa Puuetega Inimeste Koja tegevjuht kaugtööd ja seda kuni eriolukorra lõppemiseni (ehk praeguse seisuga kuni 17.05). Ühtlasi jääb Võrumaa PIK kontor Lembitu tn.2 suletuks. Lauluring Elurõõm, spordiring, loovusring ja ujumine on selleks hooajaks lõppenud.
Murede ja küsimuste korral palun võtke minuga ühendust voru.koda@mail.ee või telefonil 56661650.
Anneli Habicht: puuetega inimesed ja salvräti õhendamine
Laupäeval jagasid puuetega inimeste organisatsioonid avalikkusega muret niigi ebapiisava rahastuse võimaliku mahuka kärpe osas. Ministeeriumi kommentaaridest puuetega inimeste murele aga selgus, et taolist ohtu justkui ei ole. Kuna osapoolte hinnang olukorrale on olnud niivõrd erinev, selgitab Anneli Habicht pisut puuetega inimeste vaatenurka.
Lugu algas sotsiaalministeeriumi poolt Eesti Puuetega Inimeste Fondile, puuetega inimeste organisatsioonide rahastuse koordineerijale, 9. aprillil saadetud pöördumisest seoses eriolukorraga. Kirjas tänati hea koostöö eest ja, viidates 2020. aasta hasartmängumaksu laekumiste kuni 50-protsendilise kahanemise hinnangule, teatati, et alates kolmandast kvartalist peab ministeerium väljamakstava toetuse summat vähendama.
Ministeerium avaldas soovi läbirääkimisteks, et leida antud olukorras kõigile parim lahendus ning pakkus välja ka omapoolsed võimalused: tõsta tulevikku tegevusi, mida eriolukorras ellu viia ei saa; pikendada tegevuste elluviimise perioodi (mis praktikas tähendab kolme aasta eelarve lahjendamist nelja aasta peale); jätta osa tegevusi ära või vähendada toetust kolmandas ja neljandas kvartalis ning jätta seejuures toetuse saaja otsustada, kuidas vähenenud mahus tegevust korraldada.
Kirjas anti võimalus fondipoolseteks ettepanekuteks, kuidas prognoositava tegevustoetusega toime tulla, kuid ka hoolikal ülelugemisel ei jäänud kirjapandust mingit kahtlust, et ees ootab mahukas kärbe.
Selgitan, miks puuetega inimeste organisatsioonidele – neid on Eesti Puuetega Inimeste Fondi poolt rahastatavas võrgustikus kokku paarisaja ringis – mõjus pöördumine tõsise ehmatusena.
Nagu ütlesin, on puuetega inimeste organisatsioonide rahastus olnud aastaid ebapiisav. Näiteks aastatel 2014 kuni 2019 püsis Eesti Puuetega Inimeste Kojaga liitunud organisatsioonide ja nende allorganisatsioonide kogutoetus hasartmängumaksust 950 000 euro mahus, samal ajal kui keskmine palk riigis kasvas 40 protsenti.
Organisatsioonide jaoks tähendab tegevustoetus raha ellujäämiseks ja sellest kaetakse vaid hädavajalikud kulud. Näiteks 2020. aastal pidi hasartmängumaksust tegevustoetust saama 272 puuetega inimeste ühingut, mis teeb organisatsiooni keskmiseks aastatoetuseks 4007 eurot.
Meie organisatsioonide argipäev tähendab paljude inimeste vabatahtlikku tööd, sageli isiklike liikumis- ja osaluspiirangute kiuste. Jah, võrgustikus on palju ühinguid ja ka seetõttu on iga üksiku organisatsiooni toetus eraldivõetuna ebapiisav. Kuid peame oma laia ja mitmekesist võrgustikku suureks väärtuseks.
Kuidas me muidu oskaksime esindusorganisatsioonina puuetega inimeste häält ühiskonnas võimendada, kelle kogemusele ja arvamusele toetuksime? Nimelt seda, laiale põhjale toetuvat arvamust, sotsiaalministeerium meilt ju partnerina ootab, et kujundada puuetega inimeste valdkonna poliitikat vastavalt tegelikele vajadustele.
Mõistame, et hasartmängumaksu laekumine väheneb ja varem kokkulepitu vajab ümberkorraldamist. Vajab ülevaatamist eelkõige küsimuses, kuidas tekkivat tühimikku rahaliselt täita. Operatiivse lahendusena võiks kaaluda hasartmängumaksu laekumiste vähenemise katmist riigieelarvelise eritoetusega. Omaette pikem teema on, kas üldse on mõistlik ja asjakohane katta puuetega inimeste organisatsioonide tegevustoetusi hasartmängumaksust või on selleks stabiilsemaid lahendusi. Kuid see on juba mõne teise loo teema.
Üks meie ühingu pikaaegne eestvedaja on tabavalt öelnud, et puuetega inimeste organisatsioonides ei arutleta selle üle, kas paneme lauale roosad või punased salvrätid. Hea, kui meil üldse salvrätte on!
Jah, tänu riigi väikesele, kuid siiski ellujäämist võimaldavale tegevustoetusele on meil salvrätid. Need ei ole kolmekordsed ega värvilised. Need ei ole isegi mitte kahekordsed. Kuid me oleme nende lihtsate ühekordsete salvrättidega suutnud säilitada suure, kogu Eestit katva puuetega inimeste eest seisva kodanikuühiskonna võrgustiku.
Laupäevasele puuetega inimeste organisatsioonide appikarjele kiirelt järgnenud sotsiaalministri Tanel Kiige kommentaar mõjus rahustavalt ja andis lootust, et leidub ka muu lahendus kui kärpimine. Sest mis juhtub ühekordse salvrätiga, kui seda püütakse õhendada?
Anneli Habicht: empaatia õpituba
Paradoksaalsel moel on just puudega inimesed need, kes võiksid nõu anda, kuidas ühtäkki tekkinud tegevus- ja liikumispiirangutega hakkama saada, kirjutab Anneli Habicht.
Loe pikemalt: https://www.err.ee/1066760/anneli-habicht-empaatia-opituba
